ETTEKIRJUTUS nr 12.2-1/24/4670-17 kuupäev digiallkirjas
Ettekirjutuse adressaat: Piibeleht Varahaldus OÜ
11040787
Liivalaia tn 17, Tallinn
[email protected]
RESOLUTSIOON
Terviseamet kohustab Piibeleht Varahaldus OÜ-d:
1. muutma veevärki varustava joogiveeallika veetöötlust selliselt, et püsivalt oleks
tagatud jaotusvõrgu kaudu tarbijale antavas joogivees ammooniumi, mangaani ja
raua sisalduste vastavus kehtestatud joogivee kvaliteedinõuetele.
Ettekirjutuse täitmise tähtaeg: 31.01.2025
SUNNIRAHA HOIATUS
Ettekirjutusega pandud kohustuse määratud tähtajaks täitmata jätmise korral määrab Terviseamet
ettekirjutuse adressaadile veeseaduse § 254 alusel sunniraha 5000 (viis tuhat) eurot
ettekirjutusega pandud kohustuse täitmata jätmise eest.
Sunniraha võib kuni ettekirjutuse täitmiseni rakendada korduvalt.
Sunniraha mittetasumisel edastatakse see kohtutäiturile täitemenetluse alustamiseks.
Kohtutäiturile edastamisel lisanduvad sunnirahale kohtutäituri tasu ja muud täitekulud.
VAIDLUSTAMISVIIDE
Ettekirjutuse peale on õigus esitada vaie Terviseametile haldusmenetluse seaduse §-s 75 sätestatud
tähtaja jooksul või kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse seadustiku §-s 46 sätestatu
kohaselt.
ASJAOLUD
Terviseamet (edaspidi amet) viis veeseaduse (edaspidi VeeS) § 250 lg 1 ja lg 3 ning
korrakaitseseaduse (edaspidi KorS) § 27 alusel läbi riikliku järelevalvemenetluse Piibeleht
Varahaldus OÜ, registrikood 11040787 (edaspidi veekäitleja) suhtes, eesmärgiga kontrollida
Suurpea küla joogivee kvaliteedi vastavust sotsiaalministri 24.09.2019 määruse nr 61 „Joogivee
Paldiski mnt 81, 10614 Tallinn telefon +372 794 3500 registrikood 70008799
Paju 2, 50603 Tartu e-post:
[email protected] KMKN EE101339803
Akadeemia 2, 80011 Pärnu www.terviseamet.ee EE891010220034796011
Kalevi 10, 30322 Kohtla-Järve viitenumber 2800048574
kvaliteedi- ja kontrollinõuded ja analüüsimeetodid ning tarbijale teabe esitamise nõuded“ (edaspidi
määrus nr 61) piirsisaldustele. Veekäitleja on veevärgi haldajana KorS § 15 lg 1 mõistes avaliku
korra eest vastutav isik. Järelevalvemenetluse aluseks olev ohukahtlus lähtus asjaolust, et peale
hooldustööde teostamist esitas veekäitleja ametile Suurpea küla veevärgist (edaspidi veevärk)
võetud joogivee analüüside tulemused, mille kohaselt ei vastanud joogivesi mangaani ja
ammooniumi osas kvaliteedinõuetele.
Amet saatis veekäitlejale 19.05.2023 menetluse alustamise ja seletuste küsimise kirja 12.2-
1/23/4670-1, milles palus veekäitlejal esitada seletused joogivee kvaliteedi parandamiseks
planeeritavate tööde ning nende valmimise tähtaegade kohta. Veekäitleja edastas ametile
vastuskirja nr 12.2-1/23/4670-2 koos analüüsiaktiga nr EE23001608, mille kohaselt vastas
Suurpea küla pumplast (edaspidi pumpla) võetud analüüsis näitaja ammoonium piirsisaldusele,
kuid mangaani tulemuseks oli 430 µg/l (piirsisaldus 50 µg/l). Veekäitleja teavitas, et nad tegelevad
mangaani kõrgenenud sisaldusele lahenduse leidmisega.
Joogivee kvaliteedi kontrollimiseks võttis amet 18.07.2023 pumplast ja Lahe põik 5 asuvast
korterelamu keldri veesõlmest (edaspidi veesõlm) joogivee proovid. Katseprotokollide
KL2023/V134436K ja KL2023/V134437K kohaselt vastasid näitaja ammoonium tulemused
piirsisaldusele, kuid mangaani ja raua tulemused mitte. Pumplast peale filtreid võetud joogivee
analüüside tulemustes saadi mangaani sisalduseks 1100 µg/l (piirsisaldus 50 µg/l) ja raua
tulemuseks 640 µg/l (piirsisaldus 200 µg/l). Veesõlmest võetud joogivee analüüside tulemuste
kohaselt oli mangaani tulemuseks 760 µg/l (piirsisaldus 50 µg/l) ning raua tulemuseks 490 µg/l
(piirsisaldus 200 µg/l).
Veekäitleja teavitas ametit kirjaga nr 12.2-1/23/4670-4, et pumplas tehti hooldustöid. Amet edastas
veekäitlejale riikliku järelevalvemenetluse raames kirja nr 12.2-1/23/4670-5, milles soovitas
veekäitlejal kaaluda veevärgis veekvaliteedi parandamiseks täiendavaid meetmeid nagu
(lisa)filtrite paigaldamine ja hooldamine tarbija juures, uue veeallika kasutusele võtmine või
laiema ringi veetöötlusele spetsialiseerunud ettevõtetega konsulteerimine.
Võttes arvesse veetöötluse ebapiisavust mangaani, ammooniumi ja raua sisalduse vähendamisel
soovitas amet veekäitlejal uuendada ja ametiga kooskõlastada uus joogivee kontrolli kava. Uue
joogivee kontrolli kava kohaselt määratakse mangaani, raua ja ammooniumi sisaldust vähemalt
kord kvartalis vähemalt kahe aasta jooksul, kuna ameti hinnangul ei anna kord aastas mangaani,
ammooniumi ja raua sisalduse seiramine veekäitleja poolt piisavat teavet joogivee kvaliteedi ja
töötlemise tõhususe kohta.
Amet palus veekäitlejal esitada ajakava joogivee kvaliteedi parandamiseks planeeritavatest töödest
ning nende valmimise tähtaegadest. Veekäitleja teavitas ametit 14.08.2023 saadetud kirjas nr 12.2-
1/23/4670-6, et pumplas tehti hooldustöid ning veetöötlusele lisati veekvaliteedi parandamiseks
kloreerimine 20 ml / 1 m3. Veekäitleja vastusest ei tulnud välja edasised joogivee kvaliteedi
parandamiseks planeeritavad tööd ning tööde valmimise tähtajad. Veekäitleja kooskõlastas
ametiga uue joogivee kontrolli kava aastateks 2023 kuni 2028, milles tihendati mangaani, raua ja
ammooniumi uurimise sagedust nelja korrani aastas ning lisati kloreerimisega seotud näitajate
uurimine. Joogivee kontrolli kava kohaselt on joogivee käitleja planeerinud tavakontrolli teha igal
aastal märtsis, juunis, septembris ja detsembris.
Veekäitleja edastas ametile OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskuse 23.02.2024 analüüsiakti nr
EE24000393, mille kohaselt vastasid pumplast võetud mangaani, ammooniumi ja raua analüüside
tulemused piirsisaldustele. Ühtlasi teavitas veekäitleja ametit 18.03.2024 kirjaga, et pumplas tehti
2(5)
hooldustöid ja veetöötlussüsteemile hakati kloori asemel lisama KMnO4 lahust. Veekäitleja
edastas ametile 07.03.2024 ja 20.03.2024 pumplast võetud analüüside tulemused, mille kohaselt
vastasid ammooniumi, mangaani ja raua sisaldused piirsisaldustele. Lisaks edastas veekäitleja
ametile 25.03.2024 võetud joogivee analüüside tulemused, mis olid võetud nii veesõlmest kui ka
pumplast. Veesõlmest võetud analüüsid vastasid kvaliteedinõuetele. Pumplast võetud
katseprotokolli KL2024/V144115K kohaselt oli ammooniumi tulemuseks 0.58 mg/l (piirsisaldus
0.50 mg/l).
Joogivee kvaliteedi kontrollimiseks võttis amet 10.04.2024 pumplast ja veesõlmest joogivee
proovid. Katseprotokolli KL2024/V144746K ja KL2024/V144748K kohaselt vastasid
ammooniumi ja raua sisaldused piirsisaldustele, kuid mangaani tulemuseks saadi pumplast 290
µg/l ja Lahe põik 5 korterelamu veesõlmest 170 µg/l (piirsisaldus on 50 µg/l).
Veekäitleja teavitas ametit 24.04.2024, et 11.04.2024 vahetati KMnO₄ lahuse mahuti suurema
vastu, kuna mahuti suurus ei võimaldanud tagada piisavat lahuse doseerimist. Veekäitleja edastas
ametile 06.05.2024 pumplast võetud joogivee analüüside tulemused, mille kohaselt vastasid
mangaani, ammooniumi ja raua tulemused piirsisaldustele. Joogivee kvaliteedi kontrollimiseks
võttis amet 09.05.2024 pumplast ja veesõlmest joogivee proovid. Katseprotokolli
KL2024/V145652K ja KL2024/V145653K kohaselt vastas pumplast võetud raua tulemus
piirsisaldusele, kuid veesõlmest võetud tulemuste kohaselt oli näitaja raud tulemuseks 540 µg/l
(piirsisaldus 200 µg/l). Ammooniumi tulemuseks oli nii pumplast kui ka veesõlmest võetud
analüüsides 0.56 mg/l (piirsisaldus 0.50 mg/l). Mangaani tulemuseks saadi pumplast väljuvas vees
1800 µg/l ja veesõlmest 2200 µg/l (piirsisaldus 50 µg/l).
Veekäitleja edastas ametile 26.07.2024 võetud joogivee analüüside tulemused. Katseprotokolli nr
KL2024/V148555K ja KL2024/V148554K kohaselt vastas veesõlmest võetud ammooniumi
tulemus piirsisaldusele, kuid pumplast võetud analüüsis saadi näitaja ammoonium tulemuseks 0.76
mg/l (piirsisaldus 0.50 mg/l). Nii pumplast kui ka veesõlmest võetud analüüside tulemuste kohaselt
vastas näitaja raud piirsisaldusele. Mangaani tulemuseks saadi pumplast väljuvas vees 170 µg/l ja
veesõlmest 190 µg/l (piirsisaldus 50 µg/l).
ETTEKIRJUTUSE ADRESSAADI ARVAMUS JA VASTUVÄITED
Amet võimaldas veekäitlejale 18.10.2023 kirjaga nr 12.2-1/23/4670-9 ja 11.09.2024 kirjaga nr
12.2-1/24/4670-15 riikliku järelevalvemenetluse raames ärakuulamise. Veekäitleja esitas oma
arvamused, seletused ja vastuväited 31.10.2023 kirjaga nr 12.2-1/23/4670-10 ja 23.09.2024
kirjaga nr 12.2-1/24/4670-16.
Veekäitleja viitas haldusmenetluse seaduse § 3 lg 2 halduse õigusakti ja toimingu vajalikkusele
ning väitis, et kuna piirsisalduse ületamine on vaid mangaani osas ning ammooniumi osas on see
tühine, siis tuleb lähtuda menetluses kõige leebema abinõu võimalikust kohaldamisest. Abinõu
vajalikkus tähendab veekäitleja hinnangul seda, et kohaldatav abinõu on kõige leebem, s.o puudub
veel leebem (kuid sama efektiivne) alternatiiv. Veekäitleja leidis, et kui mangaani piirsisalduse
ületamine ei ole inimese tervisele (üli)ohtlik, siis saaks taotleda veeseaduse §-s 857 lg 1 sätestatud
erandi kohaldamist. Ühtlasi leidis veekäitleja, et ametil tuleks ohtlikkust eraldi hinnata, vastavast
hinnangust veekäitlejat teavitada ja taotlus erandi tegemiseks enne ettekirjutuse andmist läbi
vaadata. Veekäitleja leidis, et amet ei ole veekäitlejat teavitanud ohtlikkuse hindamise tulemustest.
Veekäitleja tõi välja, et neil oli esitatud taotlus sotsiaalministri 24.09.2019 määruse nr 61 § 121 lg
3(5)
1 p 3 alusel, et pärast tervisele ohtlikkuse hindamist annaks Terviseamet veekäitlejale teada, mis
nõu nad joogivees ammooniumi, mangaani ja raua sisalduste vastavuse tagamiseks rakendatavate
võimalike meetmete osas annavad ja kuidas oleks võimalik veeseaduse §-s 857 sätestatud erandit
taotleda.
PÕHJENDUSED
Joogivesi peab VeeS § 85 lg 1 kohaselt vastama määruses nr 61 kehtestatud kvaliteedinõuetele.
VeeS § 87 lg 2 kohaselt tagab joogivee käitleja jaotusvõrgu kaudu antava joogivee vastavuse
määrusega nr 61 kehtestatud nõuetele kohani, kus joogivesi saab kättesaadavaks teisele käitlejale
või tarbijale. Veevärgis on pika aja jooksul olnud probleeme kõrgenenud mangaani, raua ja
ammooniumi sisaldusega. Periooditi on eelnimetatud näitajad vastanud seatud piirsisaldustele,
kuid seejärel on veekvaliteet taas ebastabiilseks muutunud. Aastatel 2023 ja 2024 on teostatud 24
joogivee analüüsi, milles on uuritud mangaani sisaldust ning 23 joogivee analüüsi, milles on
uuritud raua ja ammooniumi sisaldust. Teostatud analüüsidest ei ole mangaan vastanud nõuetele
18-l korral. Ammoonium ei ole vastanud nõuetel 9-l korral ning raud 6-l korral. Aastatel 2023 ja
2024 teostatud joogivee analüüsidest on mangaan, raud ja ammoonium vastanud samaaegselt
nõuetele 5-l korral, mis on 22 protsenti 2 aasta jooksul teostatud analüüsidest.
Veekäitleja hinnangul tuleks ametil hinnata ammooniumi, mangaani ja raua mõju inimeste
tervisele. Maailma Terviseorganisatsiooni joogivee kvaliteedi juhendis on nende näitajate mõju
tervisele käsitletud. Amet leiab, et ei ole vajalik teostada täiendavaid hinnanguid näitajatele, mille
mõju on Maailma Terviseorganisatsioon hinnanud. Ameti hinnangul ei ole antud hetkel piisavat
alust käsitleda ülaltoodud kolme indikaatornäitaja ületust joogivees võimaliku otsese ohuna
inimese tervisele, kuid tarbijatele peab olema tagatud kvaliteedinõuetele vastav ning vastuvõetav
joogivesi. Eeltoodud näitajate nagu mangaani, raua ja ammooniumi kõrgem tase on tihti vee
hägususe ning ebameeldiva lõhna ja maitse põhjustajateks, mõjutades seeläbi joogivee
vastuvõetavust. Joogivee vastuvõetamatuse ning kvaliteedinõuetele mittevastavuse tõttu on ameti
poole pöördunud ka tarbijad, nii iseseisvalt kui Kuusalu Vallavalitsuse kaudu.
VeeS § 87 lg 4 p 4 kohaselt uurib joogivee käitleja joogivee kvaliteedinõuetele mittevastavuse
põhjusi ja rakendab vajalikke abinõusid puuduste kõrvaldamiseks. Veekäitleja on varasemalt
veekvaliteedi piirsisalduste ületuste avastamisel rakendanud meetmeid veekvaliteedi
parandamiseks, kuid ei ole suutnud tagada püsivalt nõuetekohast joogivee kvaliteeti.
Ameti hinnangul ei taga veekäitleja poolt rakendatav veetöötlus joogivee kvaliteedi püsivat
nõuetele vastavust. Veevärk ammutab oma vee puurkaevust katastri numbriga 719, mille vesi
pärineb kambriumi-vendi põhjaveekogumist. Kambrium-vendi põhjaveekiht sisaldab looduslikult
rauda, mangaani, ammooniumi, mida on näidanud ka puurkaevust võetud analüüsid.
Katseprotokolli nr KL2020/V90598K kohaselt on põhjaveest võetud näitaja raua tulemuseks 1080
µg/l (piirsisaldus 200 µg/l), ammooniumi tulemuseks 0.68 mg/l (piirsisaldus 0.50 mg/l) ja
mangaani tulemuseks 405.9 µg/l (piirsisaldus 50 µg/l). Põhjavee kvaliteedis toimuvate muutuste
tõttu on oluline rakendada sobivat veetöötlust, mis arvestaks põhjavee omadusi, sealhulgas ka
põhjavee kvaliteedi kõikumisest tulenevaid töötlemisvajadusi.
Veekäitleja on ametit teavitanud 18.03.2024 kirjaga, et veekvaliteedi parandamiseks on
veetöötluses kasutusele võetud KMnO4 lahus. Siiski näitavad peale veetöötluse täiendamist võetud
veeproovid, et KMnO4 lahuse kasutusele võtmine ei ole suutnud tagada püsivat joogivee kvaliteedi
4(5)
nõuetele vastavust. Ametile ei ole esitatud lisainfot veetöötluse täiendamisest või uute lahenduste
kasutuselevõtust, mis võiksid aidata tagada püsivat joogivee kvaliteeti.
Veekäitleja tõi kirjas nr 12.2-1/24/4670-16 välja, et neil oli esitatud taotlus sotsiaalministri
24.09.2019 määruse nr 61 § 121 lg 1 p 3 alusel. Amet juhib tähelepanu, et määrus nr 61 § 121
sätestatu kehtib tarbimiskoha veevärgi kohta.
Veekäitleja palus ametil kirjades nr 12.2-1/23/4670-10 ja 12.2-1/24/4670-16 anda nõu veevärgi
veekvaliteedi parandamise osas. Lisaks soovis veekäitleja teada, kuidas oleks võimalik veeseaduse
§ 857 väljatoodud joogivee kvaliteedinõuete erandit taotleda. Amet teavitas veekäitlejat kirjas nr
12.2-1/23/4670-11, et soovitused veevärgi veekvaliteedi parandamise osas andis amet 31.07.2023
veekäitlejale saadetud riikliku järelevalvemenetluse raames kirjas nr 12.2-1/23/4670-5. Nendeks
soovitusteks olid tarbijate nõusolekul maja sisenditele (lisa)filtrite paigaldamine, uue veeallika
kasutusele võtmine või rajamine, laiema ringi veetöötlusekspertidega konsulteerimine.
Amet selgitas kirjas nr 12.2-1/23/4670-11, et joogivee näitajate piirväärtuste järgimise nõuetest
võib amet joogivee käitleja taotlusel teha erandi, kui erandi kohaldamine ei too kaasa võimalikku
ohtu inimese tervisele ja asjassepuutuva piirkonna joogiveevarustust ei ole muul viisil võimalik
mõistlike vahenditega korraldada. Veeseaduse § 857 lg 2 kohaselt võib § 857 lg 1 väljatoodud
erandit kohaldada üksnes juhul, kui esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest:
1) joogivett võetakse uuest joogiveehaarde valgalast või toitealast;
2) valgalal või toitealal on tuvastatud uus saasteallikas;
3) valgalalt või toitealalt on äsja otsitud või leitud uusi näitajaid või
4) valgalal või toitealal on tekkinud ettenägematu ja erandlik olukord, mis võib põhjustada
näitajate väärtuste ajutist piiratud ületamist.
Ametile teadaolevalt ei esine veekäitleja veevärgis veeseaduse § 857 lg 2 p 1 kuni p 4 väljatoodud
erandi kohaldamise asjaolusid. Veekäitleja ei ole teavitanud ametit täiendavatest asjaoludest, mis
võimaldaksid erandit kohaldada ega vastavasisulist taotlust esitanud.
Veekäitleja on näidanud, et kvaliteedinõuetele vastav joogivee kvaliteet on võimalik ajutiselt
saavutada, kuid rakendatud meetmed ei ole joogivee kvaliteeti suutnud tagada pikaajaliselt. Amet
selgitab, et kuna veevärgile ammutatakse vesi põhjaveekihist, mis sisaldab looduslikult rauda,
mangaani, ammooniumi on oluline täiendada veevärki varustava joogiveeallika veetöötlust
selliselt, et see arvestaks põhjavee omadusi, sealhulgas põhjavee kvaliteedi kõikumisest tulenevaid
töötlemisvajadusi. Vaatamata asjaolule, et joogivesi ei vasta peale viimaseid veetöötluse
muudatusi jätkuvalt kvaliteedinõuetele, ei ole veekäitleja ametile teadaolevalt täiendavaid
muudatusi joogiveeallikat varustavas veetöötluses teinud. Eelnevast tulenevalt leiab amet, et antud
juhul on riikliku järelevalvemenetluse eesmärk kõige paremini saavutatav KorS § 28 lg 1 alusel
ettekirjutuse koostamisega.
(allkirjastatud digitaalselt)
5(5)