dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Terviseamet
EttekirjutusAvalik

Ettekirjutus

Terviseamet · 8. november 2024
Viit
12.2-1/24/4670-17
Registreeritud
8. november 2024
Dokumendi liik
Ettekirjutus
Funktsioon
12.2 Vee terviseohutuse valdkonna järelevalveobjekti toimik
Sari
12.2-1 Järelevalve joogivee üle
Toimik
19/783
Vastutaja
Liis Lilleallik (TA, Peadirektori asetäitja (2) vastutusvaldkond, Põhja regionaalosakond)

Failid

  • 📎12.2-1244670-17 08.11.2024 Ettekirjutus.asice383 KB

Sisu (failidest)

ETTEKIRJUTUS nr 12.2-1/24/4670-17 kuupäev digiallkirjas Ettekirjutuse adressaat: Piibeleht Varahaldus OÜ 11040787 Liivalaia tn 17, Tallinn [email protected] RESOLUTSIOON Terviseamet kohustab Piibeleht Varahaldus OÜ-d: 1. muutma veevärki varustava joogiveeallika veetöötlust selliselt, et püsivalt oleks tagatud jaotusvõrgu kaudu tarbijale antavas joogivees ammooniumi, mangaani ja raua sisalduste vastavus kehtestatud joogivee kvaliteedinõuetele. Ettekirjutuse täitmise tähtaeg: 31.01.2025 SUNNIRAHA HOIATUS Ettekirjutusega pandud kohustuse määratud tähtajaks täitmata jätmise korral määrab Terviseamet ettekirjutuse adressaadile veeseaduse § 254 alusel sunniraha 5000 (viis tuhat) eurot ettekirjutusega pandud kohustuse täitmata jätmise eest. Sunniraha võib kuni ettekirjutuse täitmiseni rakendada korduvalt. Sunniraha mittetasumisel edastatakse see kohtutäiturile täitemenetluse alustamiseks. Kohtutäiturile edastamisel lisanduvad sunnirahale kohtutäituri tasu ja muud täitekulud. VAIDLUSTAMISVIIDE Ettekirjutuse peale on õigus esitada vaie Terviseametile haldusmenetluse seaduse §-s 75 sätestatud tähtaja jooksul või kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse seadustiku §-s 46 sätestatu kohaselt. ASJAOLUD Terviseamet (edaspidi amet) viis veeseaduse (edaspidi VeeS) § 250 lg 1 ja lg 3 ning korrakaitseseaduse (edaspidi KorS) § 27 alusel läbi riikliku järelevalvemenetluse Piibeleht Varahaldus OÜ, registrikood 11040787 (edaspidi veekäitleja) suhtes, eesmärgiga kontrollida Suurpea küla joogivee kvaliteedi vastavust sotsiaalministri 24.09.2019 määruse nr 61 „Joogivee Paldiski mnt 81, 10614 Tallinn telefon +372 794 3500 registrikood 70008799 Paju 2, 50603 Tartu e-post: [email protected] KMKN EE101339803 Akadeemia 2, 80011 Pärnu www.terviseamet.ee EE891010220034796011 Kalevi 10, 30322 Kohtla-Järve viitenumber 2800048574 kvaliteedi- ja kontrollinõuded ja analüüsimeetodid ning tarbijale teabe esitamise nõuded“ (edaspidi määrus nr 61) piirsisaldustele. Veekäitleja on veevärgi haldajana KorS § 15 lg 1 mõistes avaliku korra eest vastutav isik. Järelevalvemenetluse aluseks olev ohukahtlus lähtus asjaolust, et peale hooldustööde teostamist esitas veekäitleja ametile Suurpea küla veevärgist (edaspidi veevärk) võetud joogivee analüüside tulemused, mille kohaselt ei vastanud joogivesi mangaani ja ammooniumi osas kvaliteedinõuetele. Amet saatis veekäitlejale 19.05.2023 menetluse alustamise ja seletuste küsimise kirja 12.2- 1/23/4670-1, milles palus veekäitlejal esitada seletused joogivee kvaliteedi parandamiseks planeeritavate tööde ning nende valmimise tähtaegade kohta. Veekäitleja edastas ametile vastuskirja nr 12.2-1/23/4670-2 koos analüüsiaktiga nr EE23001608, mille kohaselt vastas Suurpea küla pumplast (edaspidi pumpla) võetud analüüsis näitaja ammoonium piirsisaldusele, kuid mangaani tulemuseks oli 430 µg/l (piirsisaldus 50 µg/l). Veekäitleja teavitas, et nad tegelevad mangaani kõrgenenud sisaldusele lahenduse leidmisega. Joogivee kvaliteedi kontrollimiseks võttis amet 18.07.2023 pumplast ja Lahe põik 5 asuvast korterelamu keldri veesõlmest (edaspidi veesõlm) joogivee proovid. Katseprotokollide KL2023/V134436K ja KL2023/V134437K kohaselt vastasid näitaja ammoonium tulemused piirsisaldusele, kuid mangaani ja raua tulemused mitte. Pumplast peale filtreid võetud joogivee analüüside tulemustes saadi mangaani sisalduseks 1100 µg/l (piirsisaldus 50 µg/l) ja raua tulemuseks 640 µg/l (piirsisaldus 200 µg/l). Veesõlmest võetud joogivee analüüside tulemuste kohaselt oli mangaani tulemuseks 760 µg/l (piirsisaldus 50 µg/l) ning raua tulemuseks 490 µg/l (piirsisaldus 200 µg/l). Veekäitleja teavitas ametit kirjaga nr 12.2-1/23/4670-4, et pumplas tehti hooldustöid. Amet edastas veekäitlejale riikliku järelevalvemenetluse raames kirja nr 12.2-1/23/4670-5, milles soovitas veekäitlejal kaaluda veevärgis veekvaliteedi parandamiseks täiendavaid meetmeid nagu (lisa)filtrite paigaldamine ja hooldamine tarbija juures, uue veeallika kasutusele võtmine või laiema ringi veetöötlusele spetsialiseerunud ettevõtetega konsulteerimine. Võttes arvesse veetöötluse ebapiisavust mangaani, ammooniumi ja raua sisalduse vähendamisel soovitas amet veekäitlejal uuendada ja ametiga kooskõlastada uus joogivee kontrolli kava. Uue joogivee kontrolli kava kohaselt määratakse mangaani, raua ja ammooniumi sisaldust vähemalt kord kvartalis vähemalt kahe aasta jooksul, kuna ameti hinnangul ei anna kord aastas mangaani, ammooniumi ja raua sisalduse seiramine veekäitleja poolt piisavat teavet joogivee kvaliteedi ja töötlemise tõhususe kohta. Amet palus veekäitlejal esitada ajakava joogivee kvaliteedi parandamiseks planeeritavatest töödest ning nende valmimise tähtaegadest. Veekäitleja teavitas ametit 14.08.2023 saadetud kirjas nr 12.2- 1/23/4670-6, et pumplas tehti hooldustöid ning veetöötlusele lisati veekvaliteedi parandamiseks kloreerimine 20 ml / 1 m3. Veekäitleja vastusest ei tulnud välja edasised joogivee kvaliteedi parandamiseks planeeritavad tööd ning tööde valmimise tähtajad. Veekäitleja kooskõlastas ametiga uue joogivee kontrolli kava aastateks 2023 kuni 2028, milles tihendati mangaani, raua ja ammooniumi uurimise sagedust nelja korrani aastas ning lisati kloreerimisega seotud näitajate uurimine. Joogivee kontrolli kava kohaselt on joogivee käitleja planeerinud tavakontrolli teha igal aastal märtsis, juunis, septembris ja detsembris. Veekäitleja edastas ametile OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskuse 23.02.2024 analüüsiakti nr EE24000393, mille kohaselt vastasid pumplast võetud mangaani, ammooniumi ja raua analüüside tulemused piirsisaldustele. Ühtlasi teavitas veekäitleja ametit 18.03.2024 kirjaga, et pumplas tehti 2(5) hooldustöid ja veetöötlussüsteemile hakati kloori asemel lisama KMnO4 lahust. Veekäitleja edastas ametile 07.03.2024 ja 20.03.2024 pumplast võetud analüüside tulemused, mille kohaselt vastasid ammooniumi, mangaani ja raua sisaldused piirsisaldustele. Lisaks edastas veekäitleja ametile 25.03.2024 võetud joogivee analüüside tulemused, mis olid võetud nii veesõlmest kui ka pumplast. Veesõlmest võetud analüüsid vastasid kvaliteedinõuetele. Pumplast võetud katseprotokolli KL2024/V144115K kohaselt oli ammooniumi tulemuseks 0.58 mg/l (piirsisaldus 0.50 mg/l). Joogivee kvaliteedi kontrollimiseks võttis amet 10.04.2024 pumplast ja veesõlmest joogivee proovid. Katseprotokolli KL2024/V144746K ja KL2024/V144748K kohaselt vastasid ammooniumi ja raua sisaldused piirsisaldustele, kuid mangaani tulemuseks saadi pumplast 290 µg/l ja Lahe põik 5 korterelamu veesõlmest 170 µg/l (piirsisaldus on 50 µg/l). Veekäitleja teavitas ametit 24.04.2024, et 11.04.2024 vahetati KMnO₄ lahuse mahuti suurema vastu, kuna mahuti suurus ei võimaldanud tagada piisavat lahuse doseerimist. Veekäitleja edastas ametile 06.05.2024 pumplast võetud joogivee analüüside tulemused, mille kohaselt vastasid mangaani, ammooniumi ja raua tulemused piirsisaldustele. Joogivee kvaliteedi kontrollimiseks võttis amet 09.05.2024 pumplast ja veesõlmest joogivee proovid. Katseprotokolli KL2024/V145652K ja KL2024/V145653K kohaselt vastas pumplast võetud raua tulemus piirsisaldusele, kuid veesõlmest võetud tulemuste kohaselt oli näitaja raud tulemuseks 540 µg/l (piirsisaldus 200 µg/l). Ammooniumi tulemuseks oli nii pumplast kui ka veesõlmest võetud analüüsides 0.56 mg/l (piirsisaldus 0.50 mg/l). Mangaani tulemuseks saadi pumplast väljuvas vees 1800 µg/l ja veesõlmest 2200 µg/l (piirsisaldus 50 µg/l). Veekäitleja edastas ametile 26.07.2024 võetud joogivee analüüside tulemused. Katseprotokolli nr KL2024/V148555K ja KL2024/V148554K kohaselt vastas veesõlmest võetud ammooniumi tulemus piirsisaldusele, kuid pumplast võetud analüüsis saadi näitaja ammoonium tulemuseks 0.76 mg/l (piirsisaldus 0.50 mg/l). Nii pumplast kui ka veesõlmest võetud analüüside tulemuste kohaselt vastas näitaja raud piirsisaldusele. Mangaani tulemuseks saadi pumplast väljuvas vees 170 µg/l ja veesõlmest 190 µg/l (piirsisaldus 50 µg/l). ETTEKIRJUTUSE ADRESSAADI ARVAMUS JA VASTUVÄITED Amet võimaldas veekäitlejale 18.10.2023 kirjaga nr 12.2-1/23/4670-9 ja 11.09.2024 kirjaga nr 12.2-1/24/4670-15 riikliku järelevalvemenetluse raames ärakuulamise. Veekäitleja esitas oma arvamused, seletused ja vastuväited 31.10.2023 kirjaga nr 12.2-1/23/4670-10 ja 23.09.2024 kirjaga nr 12.2-1/24/4670-16. Veekäitleja viitas haldusmenetluse seaduse § 3 lg 2 halduse õigusakti ja toimingu vajalikkusele ning väitis, et kuna piirsisalduse ületamine on vaid mangaani osas ning ammooniumi osas on see tühine, siis tuleb lähtuda menetluses kõige leebema abinõu võimalikust kohaldamisest. Abinõu vajalikkus tähendab veekäitleja hinnangul seda, et kohaldatav abinõu on kõige leebem, s.o puudub veel leebem (kuid sama efektiivne) alternatiiv. Veekäitleja leidis, et kui mangaani piirsisalduse ületamine ei ole inimese tervisele (üli)ohtlik, siis saaks taotleda veeseaduse §-s 857 lg 1 sätestatud erandi kohaldamist. Ühtlasi leidis veekäitleja, et ametil tuleks ohtlikkust eraldi hinnata, vastavast hinnangust veekäitlejat teavitada ja taotlus erandi tegemiseks enne ettekirjutuse andmist läbi vaadata. Veekäitleja leidis, et amet ei ole veekäitlejat teavitanud ohtlikkuse hindamise tulemustest. Veekäitleja tõi välja, et neil oli esitatud taotlus sotsiaalministri 24.09.2019 määruse nr 61 § 121 lg 3(5) 1 p 3 alusel, et pärast tervisele ohtlikkuse hindamist annaks Terviseamet veekäitlejale teada, mis nõu nad joogivees ammooniumi, mangaani ja raua sisalduste vastavuse tagamiseks rakendatavate võimalike meetmete osas annavad ja kuidas oleks võimalik veeseaduse §-s 857 sätestatud erandit taotleda. PÕHJENDUSED Joogivesi peab VeeS § 85 lg 1 kohaselt vastama määruses nr 61 kehtestatud kvaliteedinõuetele. VeeS § 87 lg 2 kohaselt tagab joogivee käitleja jaotusvõrgu kaudu antava joogivee vastavuse määrusega nr 61 kehtestatud nõuetele kohani, kus joogivesi saab kättesaadavaks teisele käitlejale või tarbijale. Veevärgis on pika aja jooksul olnud probleeme kõrgenenud mangaani, raua ja ammooniumi sisaldusega. Periooditi on eelnimetatud näitajad vastanud seatud piirsisaldustele, kuid seejärel on veekvaliteet taas ebastabiilseks muutunud. Aastatel 2023 ja 2024 on teostatud 24 joogivee analüüsi, milles on uuritud mangaani sisaldust ning 23 joogivee analüüsi, milles on uuritud raua ja ammooniumi sisaldust. Teostatud analüüsidest ei ole mangaan vastanud nõuetele 18-l korral. Ammoonium ei ole vastanud nõuetel 9-l korral ning raud 6-l korral. Aastatel 2023 ja 2024 teostatud joogivee analüüsidest on mangaan, raud ja ammoonium vastanud samaaegselt nõuetele 5-l korral, mis on 22 protsenti 2 aasta jooksul teostatud analüüsidest. Veekäitleja hinnangul tuleks ametil hinnata ammooniumi, mangaani ja raua mõju inimeste tervisele. Maailma Terviseorganisatsiooni joogivee kvaliteedi juhendis on nende näitajate mõju tervisele käsitletud. Amet leiab, et ei ole vajalik teostada täiendavaid hinnanguid näitajatele, mille mõju on Maailma Terviseorganisatsioon hinnanud. Ameti hinnangul ei ole antud hetkel piisavat alust käsitleda ülaltoodud kolme indikaatornäitaja ületust joogivees võimaliku otsese ohuna inimese tervisele, kuid tarbijatele peab olema tagatud kvaliteedinõuetele vastav ning vastuvõetav joogivesi. Eeltoodud näitajate nagu mangaani, raua ja ammooniumi kõrgem tase on tihti vee hägususe ning ebameeldiva lõhna ja maitse põhjustajateks, mõjutades seeläbi joogivee vastuvõetavust. Joogivee vastuvõetamatuse ning kvaliteedinõuetele mittevastavuse tõttu on ameti poole pöördunud ka tarbijad, nii iseseisvalt kui Kuusalu Vallavalitsuse kaudu. VeeS § 87 lg 4 p 4 kohaselt uurib joogivee käitleja joogivee kvaliteedinõuetele mittevastavuse põhjusi ja rakendab vajalikke abinõusid puuduste kõrvaldamiseks. Veekäitleja on varasemalt veekvaliteedi piirsisalduste ületuste avastamisel rakendanud meetmeid veekvaliteedi parandamiseks, kuid ei ole suutnud tagada püsivalt nõuetekohast joogivee kvaliteeti. Ameti hinnangul ei taga veekäitleja poolt rakendatav veetöötlus joogivee kvaliteedi püsivat nõuetele vastavust. Veevärk ammutab oma vee puurkaevust katastri numbriga 719, mille vesi pärineb kambriumi-vendi põhjaveekogumist. Kambrium-vendi põhjaveekiht sisaldab looduslikult rauda, mangaani, ammooniumi, mida on näidanud ka puurkaevust võetud analüüsid. Katseprotokolli nr KL2020/V90598K kohaselt on põhjaveest võetud näitaja raua tulemuseks 1080 µg/l (piirsisaldus 200 µg/l), ammooniumi tulemuseks 0.68 mg/l (piirsisaldus 0.50 mg/l) ja mangaani tulemuseks 405.9 µg/l (piirsisaldus 50 µg/l). Põhjavee kvaliteedis toimuvate muutuste tõttu on oluline rakendada sobivat veetöötlust, mis arvestaks põhjavee omadusi, sealhulgas ka põhjavee kvaliteedi kõikumisest tulenevaid töötlemisvajadusi. Veekäitleja on ametit teavitanud 18.03.2024 kirjaga, et veekvaliteedi parandamiseks on veetöötluses kasutusele võetud KMnO4 lahus. Siiski näitavad peale veetöötluse täiendamist võetud veeproovid, et KMnO4 lahuse kasutusele võtmine ei ole suutnud tagada püsivat joogivee kvaliteedi 4(5) nõuetele vastavust. Ametile ei ole esitatud lisainfot veetöötluse täiendamisest või uute lahenduste kasutuselevõtust, mis võiksid aidata tagada püsivat joogivee kvaliteeti. Veekäitleja tõi kirjas nr 12.2-1/24/4670-16 välja, et neil oli esitatud taotlus sotsiaalministri 24.09.2019 määruse nr 61 § 121 lg 1 p 3 alusel. Amet juhib tähelepanu, et määrus nr 61 § 121 sätestatu kehtib tarbimiskoha veevärgi kohta. Veekäitleja palus ametil kirjades nr 12.2-1/23/4670-10 ja 12.2-1/24/4670-16 anda nõu veevärgi veekvaliteedi parandamise osas. Lisaks soovis veekäitleja teada, kuidas oleks võimalik veeseaduse § 857 väljatoodud joogivee kvaliteedinõuete erandit taotleda. Amet teavitas veekäitlejat kirjas nr 12.2-1/23/4670-11, et soovitused veevärgi veekvaliteedi parandamise osas andis amet 31.07.2023 veekäitlejale saadetud riikliku järelevalvemenetluse raames kirjas nr 12.2-1/23/4670-5. Nendeks soovitusteks olid tarbijate nõusolekul maja sisenditele (lisa)filtrite paigaldamine, uue veeallika kasutusele võtmine või rajamine, laiema ringi veetöötlusekspertidega konsulteerimine. Amet selgitas kirjas nr 12.2-1/23/4670-11, et joogivee näitajate piirväärtuste järgimise nõuetest võib amet joogivee käitleja taotlusel teha erandi, kui erandi kohaldamine ei too kaasa võimalikku ohtu inimese tervisele ja asjassepuutuva piirkonna joogiveevarustust ei ole muul viisil võimalik mõistlike vahenditega korraldada. Veeseaduse § 857 lg 2 kohaselt võib § 857 lg 1 väljatoodud erandit kohaldada üksnes juhul, kui esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest: 1) joogivett võetakse uuest joogiveehaarde valgalast või toitealast; 2) valgalal või toitealal on tuvastatud uus saasteallikas; 3) valgalalt või toitealalt on äsja otsitud või leitud uusi näitajaid või 4) valgalal või toitealal on tekkinud ettenägematu ja erandlik olukord, mis võib põhjustada näitajate väärtuste ajutist piiratud ületamist. Ametile teadaolevalt ei esine veekäitleja veevärgis veeseaduse § 857 lg 2 p 1 kuni p 4 väljatoodud erandi kohaldamise asjaolusid. Veekäitleja ei ole teavitanud ametit täiendavatest asjaoludest, mis võimaldaksid erandit kohaldada ega vastavasisulist taotlust esitanud. Veekäitleja on näidanud, et kvaliteedinõuetele vastav joogivee kvaliteet on võimalik ajutiselt saavutada, kuid rakendatud meetmed ei ole joogivee kvaliteeti suutnud tagada pikaajaliselt. Amet selgitab, et kuna veevärgile ammutatakse vesi põhjaveekihist, mis sisaldab looduslikult rauda, mangaani, ammooniumi on oluline täiendada veevärki varustava joogiveeallika veetöötlust selliselt, et see arvestaks põhjavee omadusi, sealhulgas põhjavee kvaliteedi kõikumisest tulenevaid töötlemisvajadusi. Vaatamata asjaolule, et joogivesi ei vasta peale viimaseid veetöötluse muudatusi jätkuvalt kvaliteedinõuetele, ei ole veekäitleja ametile teadaolevalt täiendavaid muudatusi joogiveeallikat varustavas veetöötluses teinud. Eelnevast tulenevalt leiab amet, et antud juhul on riikliku järelevalvemenetluse eesmärk kõige paremini saavutatav KorS § 28 lg 1 alusel ettekirjutuse koostamisega. (allkirjastatud digitaalselt) 5(5)
Allikas: Terviseamet dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel