Lp delta_recipientPersonName_1 \* MERGEFORMAT Triin Reinmaa jurist Teie: delta_senderRegDate \* MERGEFORMAT 23.02.2017 delta_recipientName_1 \* MERGEFORMAT Creditreform Eesti OÜ Meie: delta_regDateTime \* MERGEFORMAT 17.03.2017 nr delta_regNumber \* MERGEFORMAT 2.1.-5/16/2390 delta_recipientEmail_1 \* MERGEFORMAT
[email protected] delta_docName \* MERGEFORMAT Vastus täiendavale selgitustaotlusele Esitasite Andmekaitse Inspektsioonile täiendava selgitustaotluse, kuna Te ei nõustu 30.01.2017 vastuses esitatud seisukohaga, et seadus annab õiguse andmesubjekti nõusolekuta edastada kolmandatele isikutele isikuandmeid üksnes lepingulistes suhetes tekkinud maksehäirete kohta . Palute seisukohta, kas maksehäireregistris võib avaldada andmeid lepinguväliste nõuete kohta . Juhul, kui inspektsioon jääb 30.01.2017 seisukoha juurde, palute seda täiendada, sest Teie arvates ei ole sellest võimalik järeldada, et kolmandatele isikutele võib edastada üksnes lepingulistest suhetest tekkinud maksehäireid. Andmekaitse Inspektsiooni seisukoht maksehäirete töötlemise ja edastamise lubatavuse kohta on väljendatud juhendis „Maksehäirete avaldamine“, võttes aluseks isikuandmete kaitse seaduses sätestatut. Nii seaduses, selle seletuskirjas kui ka juhendis on selgelt lähtutud eesmärgist reguleerida isikuandmete töötlemine lepingulistest suhetest tekkivate maksehäirete puhul. Kui maksehäired tekivad lepinguvälistest suhetest, on eriseadustes enamasti reguleeritud ka andmete töötlemise ja avalikustamise kord. Viitate oma pöördumises isikuandmete kaitse seaduse seletuskirja lausele „ Üks kriteerium isiku usaldusväärsuse hindamisel on see, kuidas isik on käitunud oma seniste lepinguliste kohustuste täitmisel“ , märkides, et lepinguliste kohustuste täitmine on vaid üks kriteerium, mille alusel usaldusväärsust hinnata, tegemist ei ole ammendava loeteluga . Kriteeriume võib tõesti olla rohkem, kuid see ei tähenda, et selleks on tingimata lepinguväliste kohustuste rikkumine või et maksehäireregistril oleks õigus hakata neid kajastama. Viitate ka, et isikuandmete kaitse seaduse § 11 lõigetes 6 ja 7 ei ole selgesõnaliselt öeldud, et lähtuda tuleb lepingulisest suhtest. Märgin, et lähtuda ei saa üksikutest seaduse sätetest, lähtuda tuleb seaduse kui terviku mõttest. Ei ole kahtlust, et isikuandmete kaitse seadus reguleerib üksnes lepingulistest suhetest tekkinud maksehäirete avaldamise korda. Vastupidine tõlgendus viiks olukorrani, kus enam pole võimalik piiritleda andmeid, mida avaldada võib. Isikuandmete nõusolekuta töötlemise alus (e põhiõiguse riive alus) peab aga Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikast tulenevalt olema selge. Riigikohtu praktikast tulenevalt peab seaduse tõlgendamisel eelistama tõlgendust, mis on enam kooskõlas riivatava põhiõiguse olemusega. Seetõttu tulebki eelistada tõlgendust, mis selgelt piiritleb lubata riive ulatuse. Lisasite pöördumisele inspektsiooni 12.12.2014 kirja nr 2.1-5/14/1845, millest järeldate, et avaldada võib ka lepinguvälistest suhetest tekkinud nõudeid. Juhin tähelepanu, et kirjas on ka märgitud „kui eriseadusega ei ole ette nähtud teistsugust andmete avaldamise ja edastamise korda“. Seega ei anna kirjast üheselt järeldada, et lepinguvälistest suhetest tekkivate maksehäirete töötlemine on lubatud. Eelnimetatud kirja lõpus on ka viide, et püstitatud küsimust analüüsitakse. Inspektsioon jääb maksehäirete avaldamise juhendis väljendatud seisukohtade juurde. Tuginesin nendele ka 30.01.2017 vastuses, märkides, et isikuandmete kaitse seadus annab õiguse edastada isikuandmeid üksnes lepingulistest suhetest tekkinud maksehäirete puhul, lepinguvälistele suhetele ei saa neid laiendada. Kui Teil on küsimusi seaduse tõlgendamise osas, siis nendega saate pöörduda justiitsministeeriumisse. Lugupidamisega delta_signerName \* MERGEFORMAT Sirje Biin delta_signerJobTitle \* MERGEFORMAT vaneminspektor peadirektori volitusel e-posti aadress
[email protected] telefon 627 4143