Notari leping nr 2533

Digitaalne originaaldokument – notariaalakt tõestatud kaugtõestuse teel videosilla vahendusel videokõne ajal. TALLINNA NOTAR SIRJE VELSBERG NOTARI AMETITEGEVUSE RAAMATU REGISTRI NUMBER 2533 Notariaalakti on koostanud ja tõestanud Tallinna notar Sirje Velsberg enda notaribüroos Eesti Vabariigis Tallinnas, Rävala pst 2/ Kivisilla tn 8, viiendal novembril kahe tuhande kahekümnendal aastal (05.11.2020.a) ning selles notariaalaktis osalejad on Eesti Vabariik, edaspidi nimetatud Omanik, mille esindajana tegutseb riigivara valitseja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsusasutus Maanteeamet, registrikood 70001490, asukoht ja postiaadress Teelise tn 4, Tallinn, e-posti aadress [email protected] (eeltoodud andmed täidesaatva riigivõimu asutuse või riigi muu institutsiooni nime, aadressi ja registrikoodi kohta on notariaalakti tõestaja kontrollinud Maakohtute registriosakonnast 03.11.2020 kell 16:38 tehtud päringute alusel), mille esindajana tegutseb notariaalakti tõestajale esitatud volikirja alusel Mati Meeliste, isikukood 36009120308, kes on tõestajale tuntud isik ja kelle asukoht on kaugtõestamise ajal tema enda ütluste kohaselt Viimsi vallas, Eesti Vabariigis, ja Telia Eesti AS, registrikood 10234957, asukoht ja postiaadress Mustamäe tee 3, Tallinn, e-posti aadress [email protected] (eeltoodud andmed juriidilise isiku nime, aadressi ja registrikoodi kohta on notariaalakti tõestaja kontrollinud Maakohtute registriosakonnast 03.11.2020 kell 16:39 tehtud päringute alusel), edaspidi nimetatud Õigustatud isik, mille esindajana tegutseb notariaalakti tõestajale esitatud volikirja alusel Natalja Morozova, isikukood 48108090234, kes on tõestajale tuntud isik ja kelle asukoht on kaugtõestamise ajal tema enda ütluste kohaselt Kiili vallas, Eesti Vabariigis, kes sõlmivad lepingu alljärgnevas: KINNISTUTE KOORMAMINE ISIKLIKE KASUTUSÕIGUSTEGA JA ASJAÕIGUSLEPINGUD 1. Registrite seis ja lepingu ese 1.1. Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistri registriossa number 11242950 on sisse kantud kinnistu, mille koosseisu kuulub maatükk, katastritunnusega 54501:002:0084, majandusliku otstarbega transpordimaa (100%), asukohaga 24116 Suure-Jaani-Olustvere tee, Olustvere alevik, Põhja-Sakala vald, Viljandi maakond, pindalaga 17828,0 m². Teise jakku on omanikuna sisse kantud Eesti Vabariik. Kolmandasse jakku on kande nr. 1 all sisse kantud järgmine kanne:  Isiklik kasutusõigus tehnovõrgu või rajatise seadmiseks Elektrilevi OÜ (registrikood 11050857) kasuks. Asjaõigusseaduse § 158¹ järgne tasuta ja tähtajatu elektri maakaabelliini, jaotus- ja liitumiskilpide isiklik kasutusõigus vastavalt 16.09.2020.a. sõlmitud lepingu punktidele kolm neli (3.4) kuni kolm kuus (3.6), neli üks (4.1) kuni neli kolm (4.3), viis (5) ning lepingu lisaks nr 2 ja lisaks nr 3 olevatele plaanidele (pos. 2, 3 ja 4). 16.09.2020 kinnistamisavalduse alusel sisse kantud 22.09.2020. Neljandas jaos kehtivaid hüpoteegi kandeid ei ole. 1.2. Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistri registriossa number 11267450 on sisse kantud kinnistu, mille koosseisu kuulub maatükk, katastritunnusega 54501:002:0085, majandusliku otstarbega transpordimaa (100%), asukohaga 24116 Suure-Jaani-Olustvere tee, Kärevere küla, Põhja-Sakala vald, Viljandi maakond, pindalaga 6,0300 ha. Teise jakku on omanikuna sisse kantud Eesti Vabariik. Kolmandasse jakku on kantud järgmised kanded: • 1) Isiklik kasutusõigus Elektrilevi OÜ (registrikood 11050857) kasuks. Asjaõigusseaduse § 158.1 järgne tasuta ja tähtajatu elektri maakaabli kaitsetorus isiklik kasutusõigus vastavalt 29.04.2020.a. sõlmitud lepingu punktidele kolm neli (3.4) kuni kolm kuus (3.6), neli üks (4.1) kuni neli kolm (4.3), viis (5) ning lepingu lisaks nr 2 olevale plaanile. 29.04.2020 kinnistamisavalduse alusel sisse kantud 6.05.2020. • 2) Isiklik kasutusõigus tehnovõrgu või rajatise seadmiseks Elektrilevi OÜ (registrikood 11050857) kasuks. Asjaõigusseaduse § 158¹ järgne tasuta ja tähtajatu elektri maakaabelliini, jaotus- ja liitumiskilpide isiklik kasutusõigus vastavalt 16.09.2020.a. sõlmitud lepingu punktidele kolm üks (3.1) kuni kolm kolm (3.3), neli üks (4.1) kuni neli kolm (4.3), viis (5) ning lepingu lisaks nr 1 olevale kolmele (3) plaanile. 16.09.2020 kinnistamisavalduse alusel sisse kantud 22.09.2020. Neljandas jaos kehtivaid hüpoteegi kandeid ei ole. 1.3. Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistri registriossa number 17420650 on sisse kantud kinnistu, mille koosseisu kuulub maatükk, katastritunnusega 61501:001:0503, majandusliku otstarbega transpordimaa (100%), asukohaga 24116 Suure-Jaani-Olustvere tee T20, Olustvere alevik, Põhja-Sakala vald, Viljandi maakond, pindalaga 163 m². Teise jakku on omanikuna sisse kantud Eesti Vabariik. Kolmandasse jakku on kande nr. 1 all sisse kantud järgmine kanne: Isiklik kasutusõigus tehnovõrgu või rajatise seadmiseks Elektrilevi OÜ (registrikood 11050857) kasuks. Asjaõigusseaduse § 158¹ järgne tasuta ja tähtajatu elektri maakaabelliini, jaotus- ja liitumiskilpide isiklik kasutusõigus vastavalt 16.09.2020.a. sõlmitud lepingu punktidele kolm seitse (3.7) kuni kolm üheksa (3.9), neli üks (4.1) kuni neli kolm (4.3), viis (5) ning lepingu lisaks nr 2 olevale plaanile (pos. 5). 16.09.2020 kinnistamisavalduse alusel sisse kantud 22.09.2020. Neljandas jaos kehtivaid hüpoteegi kandeid ei ole. 1.4. Lepingu esemeks 1 on lepingu punktis 1.1. nimetatud kinnistu, koos selle oluliste osade ja päraldistega (edaspidi nimetatud lepingu ese 1), lepingu esemeks 2 on lepingu punktis 1.2. nimetatud kinnistu, koos selle oluliste osade ja päraldistega (edaspidi nimetatud lepingu ese 2) ja lepingu esemeks 3 on lepingu punktis 1.3. nimetatud kinnistu, koos selle oluliste osade ja päraldistega (edaspidi nimetatud lepingu ese 3). Lepingu ese 1, lepingu ese 2 ja lepingu ese 3 edaspidi koos nimetatud ka kui lepingu ese. Lepingu ese 1: 1.5. Lepingu eseme 1 kohta e-notari infosüsteemist tehtud päringust (kitsendustega katastrikaardi päring katastritunnuse järgi) nähtub, et katastriüksuse 54501:002:0084 suhtes kehtivad järgmised kitsendused: 2 • Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 233 m²; nähtus: elektrimaakaabelliin (Raudtee); • Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 9 m²; nähtus: elektriõhuliini mastitõmmits või tugi (); • Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 105 m²; nähtus: elektriõhuliin alla 1 kV (Raudtee); • Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 105 m²; nähtus: elektrimaakaabelliin (Töökoda); • Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 7 m²; nähtus: sideehitis maismaal (ELA081); • Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 24 m²; nähtus: sideehitis maismaal (ELA081); • Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 6 m²; nähtus: sideehitis maismaal (ELA081); • Piiranguvöönd: avalikult kasutatava tee kaitsevöönd; ulatus: 363 m²; nähtus: maantee (Olustvere jaama tee); • Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 28 m²; nähtus: sideehitis maismaal (); • Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 100 m²; nähtus: sideehitis maismaal (ELA081); • Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 124 m²; nähtus: sideehitis maismaal (ELA081); • Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 22 m²; nähtus: sideehitis maismaal (); • Piiranguvöönd: tee avalik kasutus; ulatus: 16793 m²; nähtus: maantee (Suure-Jaani - Olustvere); • Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 27 m²; nähtus: sideehitis maismaal (); • Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 14 m²; nähtus: sideehitis maismaal (ELA081); • Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 1463 m²; nähtus: sideehitis maismaal (ELA081); • Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 168 m²; nähtus: sideehitis maismaal (ELA081); • Piiranguvöönd: maaparandushoiuala; ulatus: 188 m²; nähtus: maaparandussüsteemi maa-ala (PÜHAMÄE); • Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 36 m²; nähtus: sideehitis maismaal (); • Piiranguvöönd: maaparandushoiuala; ulatus: 4 m²; nähtus: maaparandussüsteemi maa-ala (PÜHAMÄE); • Piiranguvöönd: raudtee kaitsevöönd; ulatus: 279 m²; nähtus: raudtee (Laiarööpmeline raudtee); • Piiranguvöönd: avalikult kasutatava tee kaitsevöönd; ulatus: 165 m²; nähtus: maantee (Jaska - Võhma); • Piiranguvöönd: avalikult kasutatava tee kaitsevöönd; ulatus: 17689 m²; nähtus: maantee (Suure-Jaani - Olustvere); • Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 6 m²; nähtus: sideehitis maismaal (ELA081); • Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 32 m²; nähtus: sideehitis maismaal (ELA081); • Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 36 m²; nähtus: sideehitis maismaal (ELA081); • Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 20 m²; nähtus: sideehitis maismaal (ELA081); 3  • Piiranguvöönd: tee avalik kasutus; ulatus: 23 m²; nähtus: maantee (Jaska - Võhma); • Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 1 m²; nähtus: sideehitis maismaal (); • Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 1 m²; nähtus: sideehitis maismaal (); • Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 15 m²; nähtus: sideehitis maismaal (ELA081); • Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 29 m²; nähtus: sideehitis maismaal (ELA081); • Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 11 m²; nähtus: sideehitis maismaal (ELA081); • Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 42 m²; nähtus: sideehitis maismaal (ELA081); • Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 1 m²; nähtus: sideehitis maismaal (ELA081); • Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 245 m²; nähtus: sideehitis maismaal (ELA081); • Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 143 m²; nähtus: sideehitis maismaal (); • Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 32 m²; nähtus: elektrimaakaabelliin (LK Kuivati); • Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 2301 m²; nähtus: sideehitis maismaal (ELA081); • Piiranguvöönd: ulatus: 17818 m²; nähtus: tiheasustusala (Suure-Jaani valla üldplaneering). 1.6. Lepingu eseme 1 kohta e-notari infosüsteemist tehtud päringust (mälestiste otsing katastritunnuse/aadressi järgi) nähtub, et lepingu esemel 1 ei paikne mälestisi ega muinsuskaitsealasid, see maaüksus ei asu kinnismälestiste või muinsuskaitsealade kaitsevööndis ega arheoloogilises leiukohas. 1.7. Lepingu eseme 1 kohta riigi kinnisvararegistris (https://riigivara.fin.ee/kvr/vara/kinnisvarad) tehtud päringust nähtuvad järgmised andmed: • valitseja: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; • volitatud asutus: Maanteeamet. Lepingu ese 2: 1.8. Lepingu eseme 2 kohta e-notari infosüsteemist tehtud päringust (kitsendustega katastrikaardi päring katastritunnuse järgi) nähtub, et katastriüksuse 54501:002:0085 suhtes kehtivad järgmised kitsendused: • Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 1 m²; nähtus: sideehitis maismaal (ELA081); • Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 9 m²; nähtus: sideehitis maismaal (ELA081); • Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 7 m²; nähtus: sideehitis maismaal (ELA081); • Piiranguvöönd: veekogu kallasrada; ulatus: 160 m²; nähtus: avalik ja avalikult kasutatav veekogu (Lõhavere oja); • Piiranguvöönd: maaparandushoiuala; ulatus: 89 m²; nähtus: maaparandussüsteemi maa-ala (KÄREVERE); • Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 174 m²; nähtus: sideehitis maismaal (); • Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 64 m²; nähtus: sideehitis maismaal (ELA081); • Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 5 m²; nähtus: sideehitis maismaal (ELA081); • Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 30 m²; nähtus: sideehitis maismaal (); • Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 111 m²; nähtus: sideehitis maismaal (ELA081); 4 • Piiranguvöönd: ranna või kalda veekaitsevöönd; ulatus: 335 m²; nähtus: üle 10 ha pindalaga ja üle 25 km2 valgalaga veekogud (Lõhavere oja); • Piiranguvöönd: maaparandushoiuala; ulatus: 2 m²; nähtus: maaparandussüsteemi maa-ala (OLUSTVERE); • Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 967 m²; nähtus: sideehitis maismaal (ELA081); • Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 70 m²; nähtus: elektrimaakaabelliin (Raudtee); • Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 599 m²; nähtus: elektrimaakaabelliin (Olustvere); • Piiranguvöönd: ranna või kalda ehituskeeluvöönd; ulatus: 1496 m²; nähtus: üle 10 ha pindalaga ja üle 25 km2 valgalaga veekogud (Lõhavere oja); • Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 27 m²; nähtus: sideehitis maismaal (); • Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 240 m²; nähtus: sideehitis maismaal (ELA081); • Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 35 m²; nähtus: elektrimaakaabelliin (SUURE-JAANI I:VQH); • Piiranguvöönd: avalikult kasutatava tee kaitsevöönd; ulatus: 369 m²; nähtus: maantee (Mudiste - Suure-Jaani - Vändra); • Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 362 m²; nähtus: sideehitis maismaal (); • Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 1737 m²; nähtus: sideehitis maismaal (ELA081); • Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 72 m²; nähtus: sideehitis maismaal (ELA081); • Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 26 m²; nähtus: sideehitis maismaal (); • Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 253 m²; nähtus: sideehitis maismaal (ELA081); • Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 161 m²; nähtus: sideehitis maismaal (); • Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 15 m²; nähtus: sideehitis maismaal (); • Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 99 m²; nähtus: sideehitis maismaal (ELA081); • Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 35 m²; nähtus: elektrimaakaabelliin (LEMBITU:SJA); • Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 34 m²; nähtus: elektrimaakaabelliin (LÕHAVERE:SJA); • Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 7 m²; nähtus: sideehitis maismaal (); • Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 29 m²; nähtus: sideehitis maismaal (); • Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 3 m²; nähtus: sideehitis maismaal (); • Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 67 m²; nähtus: elektriõhuliin alla 1 kV (ÕL); • Piiranguvöönd: ranna või kalda piiranguvöönd; ulatus: 2952 m²; nähtus: üle 10 ha pindalaga ja üle 25 km2 valgalaga veekogud (Lõhavere oja); • Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 9 m²; nähtus: sideehitis maismaal (); • Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 112 m²; nähtus: sideehitis maismaal (); • Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 24 m²; nähtus: sideehitis maismaal (ELA081); 5 • Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 7166 m²; nähtus: sideehitis maismaal (ELA081); • Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 111 m²; nähtus: sideehitis maismaal (ELA081); • Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 1074 m²; nähtus: sideehitis maismaal (ELA081); • Piiranguvöönd: avalikult kasutatava tee kaitsevöönd; ulatus: 1017 m²; nähtus: maantee (Lembitu linnuse tee); • Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 407 m²; nähtus: sideehitis maismaal (ELA081); • Piiranguvöönd: muinsuskaitseala või kinnismälestise ala; ulatus: 607 m²; nähtus: kinnismälestis (Asulakoht); • Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 223 m²; nähtus: sideehitis maismaal (ELA081); • Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 14 m²; nähtus: sideehitis maismaal (ELA081); • Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 15 m²; nähtus: elektriõhuliini mastitõmmits või tugi (); • Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 11 m²; nähtus: elektriõhuliin alla 1 kV (Köidama); • Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 823 m²; nähtus: elektriõhuliin 35- 110kV(Kõrgepingeliin) (Paide - Suure-Jaani); • Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 591 m²; nähtus: elektriõhuliin 1-20 kV (Keskpingeliin) (VÕHMA II:SJA); • Piiranguvöönd: tee avalik kasutus; ulatus: 11 m²; nähtus: maantee (Suure-Jaani - Olustvere); • Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 172 m²; nähtus: sideehitis maismaal (ELA081); • Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 55 m²; nähtus: sideehitis maismaal (ELA081); • Piiranguvöönd: maaparandushoiuala; ulatus: 24 m²; nähtus: maaparandussüsteemi maa-ala (OLUSTVERE (TTP295)); • Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 47 m²; nähtus: sideehitis maismaal (ELA081); • Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 34 m²; nähtus: sideehitis maismaal (ELA081); • Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 262 m²; nähtus: elektrimaakaabelliin (JK1); • Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 103 m²; nähtus: elektrimaakaabelliin (VÕLLI:SJA); • Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 114 m²; nähtus: sideehitis maismaal (ELA081); • Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 45 m²; nähtus: sideehitis maismaal (); • Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 43 m²; nähtus: sideehitis maismaal (ELA081); • Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 62 m²; nähtus: sideehitis maismaal (ELA081); 6 • Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 10 m²; nähtus: elektriõhuliin alla 1 kV (Raudtee); • Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 774 m²; nähtus: sideehitis maismaal (ELA081); • Piiranguvöönd: avalikult kasutatava tee kaitsevöönd; ulatus: 60268 m²; nähtus: maantee (Suure-Jaani - Olustvere); • Piiranguvöönd: tee avalik kasutus; ulatus: 59393 m²; nähtus: maantee (Suure-Jaani - Olustvere); • Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 36 m²; nähtus: sideehitis maismaal (ELA081); • Piiranguvöönd: ranna või kalda veekaitsevöönd; ulatus: 41 m²; nähtus: avatud eesvool valgalaga kuni 10km2 (OLUSTVERE (TTP 295)); • Piiranguvöönd: eesvoolu kaitsevöönd; ulatus: 587 m²; nähtus: avatud eesvool valgalaga kuni 10km2 (OLUSTVERE (TTP 295)); • Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 129 m²; nähtus: sideehitis maismaal (ELA081); • Piiranguvöönd: veekogu avalik kasutus; ulatus: 43 m²; nähtus: avalik ja avalikult kasutatav veekogu (Lõhavere oja); • Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 26 m²; nähtus: sideehitis maismaal (ELA081); • Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 25 m²; nähtus: sideehitis maismaal (ELA081); • Piiranguvöönd: eesvoolu kaitsevöönd; ulatus: 380 m²; nähtus: avatud eesvool valgalaga kuni 10km2 (OLUSTVERE); • Piiranguvöönd: ranna või kalda veekaitsevöönd; ulatus: 30 m²; nähtus: avatud eesvool valgalaga kuni 10km2 (OLUSTVERE); • Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 591 m²; nähtus: elektrimaakaabelliin (Köidama); • Piiranguvöönd: geodeetilise märgi kaitsevöönd; ulatus: 9 m²; nähtus: geodeetilised märgid (Putku99); • Piiranguvöönd: muinsuskaitseala või kinnismälestise kv; ulatus: 1466 m²; nähtus: kinnismälestis (Asulakoht); • Piiranguvöönd: raudtee kaitsevöönd; ulatus: 231 m²; nähtus: raudtee (Laiarööpmeline raudtee); • Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 54 m²; nähtus: sideehitis maismaal (); • Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 116 m²; nähtus: sideehitis maismaal (ELA081); • Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 141 m²; nähtus: sideehitis maismaal (); • Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 1035 m²; nähtus: sideehitis maismaal (); • Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 198 m²; nähtus: sideehitis maismaal (ELA081); • Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 51 m²; nähtus: sideehitis maismaal (); • Piiranguvöönd: avalikult kasutatava tee kaitsevöönd; ulatus: 862 m²; nähtus: maantee (Jaska tee); • Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 329 m²; nähtus: elektriõhuliin alla 1 kV (S-Jaani); 7  • Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 89 m²; nähtus: elektriõhuliin alla 1 kV (Olustvere); • Piiranguvöönd: ulatus: 9921 m²; nähtus: tiheasustusala (Suure-Jaani valla üldplaneering); • Piiranguvöönd: ulatus: 6846 m²; nähtus: tiheasustusala (Suure-Jaani valla üldplaneering). 1.9. Lepingu eseme 2 kohta e-notari infosüsteemist tehtud päringust (mälestiste otsing katastritunnuse/aadressi järgi) nähtub: • mälestise nimi: Asulakoht; • mälestise registri number: 13252; • registreeritud kinnismälestis, liigitus arheoloogiamälestis; • määrused ja käskkirjad: "Kultuurimälestiseks tunnistamine" kultuuriministri 01.09.1997 määrus nr. 59, (RTL 1997, 169-171, 954). 1.10. Lepingu eseme 2 kohta riigi kinnisvararegistris (https://riigivara.fin.ee/kvr/vara/kinnisvarad) tehtud päringust nähtuvad järgmised andmed: • valitseja: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; • volitatud asutus: Maanteeamet. Lepingu ese 3: 1.11. Lepingu eseme 3 kohta e-notari infosüsteemist tehtud päringust (kitsendustega katastrikaardi päring katastritunnuse järgi) nähtub, et katastriüksuse 61501:001:0503 suhtes kehtivad järgmised kitsendused: • Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 30 m²; nähtus: elektrimaakaabelliin (Raudtee); • Piiranguvöönd: avalikult kasutatava tee kaitsevöönd; ulatus: 163 m²; nähtus: maantee (Suure-Jaani - Olustvere); • Piiranguvöönd: raudtee kaitsevöönd; ulatus: 86 m²; nähtus: raudtee (Laiarööpmeline raudtee); • Piiranguvöönd: avalikult kasutatava tee kaitsevöönd; ulatus: 37 m²; nähtus: maantee (Olustvere jaama tee); • Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 9 m²; nähtus: sideehitis maismaal (); • Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 9 m²; nähtus: sideehitis maismaal (); • Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 8 m²; nähtus: elektriõhuliin alla 1 kV (Raudtee); • Piiranguvöönd: ulatus: 163 m²; nähtus: tiheasustusala (Suure-Jaani valla üldplaneering). 1.12. Lepingu eseme 3 kohta e-notari infosüsteemist tehtud päringust (mälestiste otsing katastritunnuse/aadressi järgi) nähtub, et lepingu esemel 3 ei paikne mälestisi ega muinsuskaitsealasid, see maaüksus ei asu kinnismälestiste või muinsuskaitsealade kaitsevööndis ega arheoloogilises leiukohas. 1.13. Lepingu eseme 3 kohta riigi kinnisvararegistris (https://riigivara.fin.ee/kvr/vara/kinnisvarad) tehtud päringust nähtuvad järgmised andmed: • valitseja: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; • volitatud asutus: Maanteeamet. 2. Osalejate avaldused ja kinnitused 2.1. Omaniku esindaja avaldab ja kinnitab, et: 2.1.1. Lepingu punktides üks üks (1.1.) kuni üks kolm (1.3.) toodud kinnistusraamatute seis ei ole muutunud ning lepingu eseme suhtes ei ole kinnistusosakonnale esitatud kinnistamisavaldusi. 8 2.1.2. Kuni selle lepingu sõlmimiseni ei ole Omanikule kuuluvat lepingu eset koormatud selles lepingus nimetamata kolmandate isikute õigustega (s.h. ka mitte kinnistusraamatusse mittesissekandekohustuslike kolmandate isikute õigustega nagu näiteks üüri-, rendi- või muud kasutuslepingud), neid ei ole kellelegi võõrandatud. 2.1.3. Lepingu eseme valdamise, kasutamise ega käsutamise suhtes ei kehti Omanikule teadaolevaid muinsuskaitsealaseid, looduskaitsealaseid ega muid selles lepingus nimetamata piiranguid. 2.1.4. Kasutusõiguse aladel, mida Õigustatud isik on õigustatud kasutama selle lepingu alusel, ei paikne hooneid ega rajatisi, mis takistaksid isikliku kasutusõiguse teostamist. Kasutusõiguse alad on vabastatud ning Õigustatud isik saab alates selle lepingu sõlmimise hetkest teostada kaasvaldust kasutusõiguse alade suhtes. 2.1.5. Ei esine asjaolusid, mis piiraksid või välistaksid Omaniku õigust sõlmida seda lepingut. Ei ole toimunud ühtegi sündmust, Omanik ei ole sõlminud ja kohustub mitte sõlmima ühtegi lepingut, mis tooksid kaasa kolmandate isikute õiguste tekkimise ega mistahes muid kokkuleppeid, mis võiksid takistada või viivitada selle lepingu alusel kannete tegemist kinnistusraamatusse. 2.1.6. Riigivara otsustuskorras tasuta kasutamiseks andmine ja lepingu eseme isikliku kasutusõigusega koormamine on otsustatud Maanteeameti peadirektori 30.10.2020.a käskkirjaga nr 1-2/20/0889. 2.1.7. Omaniku esindaja volitus Omaniku esindajana on kehtiv ega ole esindatava poolt tagasi võetud, muudetud ega tühistatud, lepingu sõlmimisega ei ületa ta temale antud volituste mahtu ning tema õigust selle lepingu sõlmimiseks ei piira ega keela ükski asjaolu ning et ta omab kõiki õigusi selle lepingu sõlmimiseks esindatava nimel. 2.1.8. Selle lepingu sõlmimine on vajalikul viisil heaks kiidetud, kõik Omaniku sisesed nõusolekud ja heakskiidud, mis on vajalikud sellest lepingust tulenevate kohustuste nõuetekohaseks täitmiseks, on saadud. 2.1.9. Selles lepingus toodud Omaniku ja Omaniku esindaja avaldused ja kinnitused ei sisalda ühtki ebaõiget väidet ega jäta mainimata ühtki olulist asjaolu, mille vastu osalejatel võiks selle lepingu eesmärki arvesse võttes olla äratuntav huvi ning mida teades ei oleks osalejad seda lepingut sõlminud või oleks seda teinud teistel. 2.2. Õigustatud isiku esindaja avaldab ja kinnitab, et: 2.2.1. Isikliku kasutusõiguse kaudu pakutakse üldkasutatavat elektroonilise side teenust elektroonilise side seaduse tähenduses. 2.2.2. Õigustatud isik on üle vaadanud kasutusõiguse alad, mida Õigustatud isik on õigustatud kasutama selle lepingu alusel ning on teadlik kasutusõiguse alade suurusest ja piiridest. 2.2.3. Õigustatud isik ei ole sundlõpetatud, Õigustatud isiku suhtes ei ole välja kuulutatud pankrotti, ei ole esitatud pankrotihoiatust ega pankrotiavaldust, ei ole määratud ajutist haldurit, ei ole algatatud likvideerimismenetlust ega saneerimismenetlust ning ei esine aluseid selliste menetluste algatamiseks ning selle lepingu sõlmimisega ei kahjustata Õigustatud isiku võlausaldajate huve. 2.2.4. Selle lepingu sõlmimine on vajalikul viisil heaks kiidetud, kõik äriühingu sisesed nõusolekud ja heakskiidud, mis on vajalikud sellest lepingust tulenevate kohustuste nõuetekohaseks täitmiseks, on saadud. 2.2.5. Õigustatud isiku esindaja volitus Õigustatud isiku esindajana on kehtiv ega ole esindatava poolt tagasi võetud, muudetud ega tühistatud, lepingu sõlmimisega ei ületa ta temale antud volituste mahtu ning tema õigust selle lepingu sõlmimiseks ei piira ega keela ükski asjaolu ning et ta omab kõiki õigusi selle lepingu sõlmimiseks esindatava nimel. 2.2.6. Selles lepingus toodud Õigustatud isiku ja Õigustatud isiku esindaja avaldused ja kinnitused ei sisalda ühtki ebaõiget väidet ega jäta mainimata ühtki olulist asjaolu, mille vastu osalejatel 9  võiks selle lepingu eesmärki arvesse võttes olla äratuntav huvi ning mida teades ei oleks osalejad seda lepingut sõlminud või oleks seda teinud teistel. 2.3. Osalejad kinnitavad, et: 2.3.1. Selle lepingu alusel seatavate isiklike kasutusõiguste seadmisega ei kahjustata lepingu punktides 1.1. kuni 1.3. nimetatud isiklike kasutusõiguste alusel soodustatud isikute huve. 2.3.2. Isiklik kasutusõigus seatakse tasuta. Notariaalakti tõestaja on juhtinud osalejate tähelepanu asjaolule, et vastavalt Õigustatud isiku esindajale väljastatud volikirjale on esindaja volitatud esindama Õigustatud isikut mh isikliku kasutusõiguse ja reaalservituudi lepingute sõlmimisel tingimusel, et aastatasu ei ületa kuutekümmet viit (65) eurot. 2.3.3. Nad soovivad lisada sellele notariaalaktile plaanid (lisad nr 1-3), millistelt on näha kasutusõiguse alad. 2.3.4. Nad on tutvunud selle lepingu sõlmimise aluseks olevate dokumentidega, ei soovi täiendavate dokumentide muretsemist, notariaalaktile lisamist ega tehinguga seotud asjaolude täiendavat kontrollimist ning täiendavat nõustamist notariaalakti tõestaja poolt. 2.4. Notariaalakti tõestaja on kontrollinud järgmised asjaolud: • Lepingu punktides 1.1. kuni 1.3. toodud kinnistusraamatute seis on notariaalakti tõestaja poolt kontrollitud lepingu sõlmimise päeval e-notari infosüsteemist tehtud elektroonilise kinnistusregistri registriosade päringute alusel. • Omaniku esindaja volitused volikirja alusel. • Õigustatud isiku esindaja volitused volikirja alusel. • Asjaolu, et isikliku kasutusõiguse kaudu osutatakse üldkasutatavat elektroonilise side teenust asjaõigusseaduse § 1581, elektroonilise side seaduse § 2 p 68 - majandustegevuste registrist tehtud päringu (https://mtr.mkm.ee) ja Õigustatud isiku esindaja suulise avalduse alusel. Notariaalakti tõestaja on osalejatele selgitanud, et Maanteeameti peadirektori 30.10.2020.a käskkirja nr 1-2/20/0889 saab 30 päeva jooksul arvates selle teatavaks tegemisest vaidlustada ning sellest tulenevaid ohtusid, kuid osalejad nõuavad notariaalakti tõestajalt selle lepingu tõestamist ja võtavad enda kanda kõik nimetatud asjaoludest tulenevad riisiko ja võimalikud kahjud. 3. Isiklike kasutusõiguste seadmine 3.1. Selle lepingu alusel seatavad isiklikud kasutusõigused seatakse avalikes huvides asjaõigusseaduse §158¹ mõistes elektroonilise side seaduse kohaselt. 3.2. Omanik ja Õigustatud isik lepivad kokku seada Õigustatud isiku kasuks lepingu esemele 1 tähtajatu ja tasuta isiklik kasutusõigus sideehitise paigaldamiseks, ehitamiseks, omamiseks, remontimiseks, hooldamiseks ja muul viisil ekspluateerimiseks eesmärgil (edaspidi nimetatud isiklik kasutusõigus 1). 3.3. Õigustatud isikul on õigus kasutada lepingu eset 1 selle lepingu alusel seatud isiklikust kasutusõigusest 1 tulenevate õiguste teostamiseks kasutusõiguse alal, milline on selle lepingu lisaks nr 1 oleval plaanil tähistatud sinise värviga viirutatud alana (edaspidi nimetatud kasutusõiguse ala 1). 3.4. Omanik ja Õigustatud isik on kokku leppinud, et selle lepingu alusel lepingu esemele 1 seatav isiklik kasutusõigus 1 saab kinnistusraamatusse sisse kandmisel esimese vaba järjekoha. 3.5. Omanik ja Õigustatud isik lepivad kokku seada Õigustatud isiku kasuks lepingu esemele 2 tähtajatu ja tasuta isiklik kasutusõigus sideehitise paigaldamiseks, ehitamiseks, omamiseks, 10  remontimiseks, hooldamiseks ja muul viisil ekspluateerimiseks talituse tagamise eesmärgil (edaspidi nimetatud isiklik kasutusõigus 2). 3.6. Õigustatud isikul on õigus kasutada lepingu eset 2 selle lepingu alusel seatud isiklikust kasutusõigusest 2 tulenevate õiguste teostamiseks kasutusõiguse alal, milline on selle lepingu lisaks nr 2 oleval plaanil tähistatud sinise värviga viirutatud alana (edaspidi nimetatud kasutusõiguse ala 2). 3.7. Omanik ja Õigustatud isik on kokku leppinud, et selle lepingu alusel lepingu esemele 2 seatav isiklik kasutusõigus 2 saab kinnistusraamatusse sisse kandmisel esimese vaba järjekoha. 3.8.Omanik ja Õigustatud isik lepivad kokku seada Õigustatud isiku kasuks lepingu esemele 3 tähtajatu ja tasuta isiklik kasutusõigus sideehitise paigaldamiseks, ehitamiseks, omamiseks, remontimiseks, hooldamiseks ja muul viisil ekspluateerimiseks talituse tagamise eesmärgil (edaspidi nimetatud isiklik kasutusõigus 3). 3.9. Õigustatud isikul on õigus kasutada lepingu eset 3 selle lepingu alusel seatud isiklikust kasutusõigusest 3 tulenevate õiguste teostamiseks kasutusõiguse alal, milline on selle lepingu lisaks nr 3 oleval plaanil tähistatud sinise värviga tähistatud alana (edaspidi nimetatud kasutusõiguse ala 3). 3.10. Omanik ja Õigustatud isik on kokku leppinud, et selle lepingu alusel lepingu esemele 3 seatav isiklik kasutusõigus 3 saab kinnistusraamatusse sisse kandmisel esimese vaba järjekoha. Kasutusõiguse ala 1, kasutusõiguse ala 2 ja kasutusõiguse ala 3 eelnevalt ja edaspidi koos nimetatud kasutusõiguse alad ning isiklik kasutusõigus 1, isiklik kasutusõigus 2 ja isiklik kasutusõigus 3 koos nimetatud isiklik kasutusõigus. 4. Omaniku ja Õigustatud isiku kokkulepped 4.1. Omanik ja Õigustatud isik lepivad kokku, et: 4.1.1. tehnorajatised peavad vastama Maanteeameti poolt tellitud ja kooskõlastatud 2020. aasta Skepast&Puhkim OÜ põhiprojektilenr 2018-0028, riigitee nr 24116 Suure-Jaani –Olustvere km 0,820 –6,090 rekonstrueerimise projektile; 4.1.2. Õigustatud isik esitab Omanikule tehnovõrgu- ja rajatise ehitustööde vastuvõtmisel tööde digitaalsed teostusjoonised ja vastutab teostusjooniste õigsuse ja tegelikule olukorrale vastavuse eest. Kui selgub, et tehnovõrk ei paikne teostusjoonistel kirjeldatud asukohas, on Õigustatud isik kohustatud kolmekümne (30) päeva jooksul oma kuludega tehnovõrgu ümber paigutama Omanikuga kooskõlastatud asukohta; 4.1.3. Õigustatud isik kohustub tulema üks (1) kord ehitusobjektile enne tööde alustamist ja tasuta Omaniku esindajale või tema poolt tellitud tööde teostajale ette näitama tehnorajatise asukoha; 4.1.4. Õigustatud isik kohustub lubama lepingu eseme igakordsel omanikul või tema poolt volitatud isikul ilma täiendavate kooskõlastusteta teostada kasutusõiguse aladel järgmisi hooldetöid (sh teha talihooldetöid): sildade-viaduktide hooldetöid, tee katte ja peenarde remondi ja hooldetöid, niita, teostada võsaraiet ja muid vajalikke töid; 4.1.5. riigivaraga seotud maksud tasub ning kõrvalkulud ja koormised kannab Õigustatud isik proportsionaalselt kasutusõiguse alade ulatusega; 4.1.6. lepingu eseme igakordne omanik ei tee takistusi Õigustatud isiku töötajatele ja Õigustatud isiku volitatud isikule kasutusõiguse alade kasutamiseks ööpäevaringselt ning kasutusõiguse aladele juurdepääsuks nii jalgsi kui ka sõidukite ja tehnikaga, mis on mõistlikult vajalikud isikliku kasutusõiguse teostamiseks; 11 4.1.7. Omanik kohustub teavitama tema teadmisel lepingu esemel tegutsevaid isikuid kasutusõiguse alade olemasolust ja selles kehtivatest piirangutest, samuti järgima nimetatud piiranguid oma tegevuses; 4.1.8. Omanik kohustub hoiduma tegevusest, mis halvendaks võrkude korrashoidu ja/või ohustaks võrkude toimimist; 4.1.9. Õigustatud isik kohustub teavitama lepingu eseme igakordset omanikku kasutusõiguse aladel tehtavatest plaanilistest ehitus-, hooldus- ja remonttöödest vähemalt kolm (3) päeva enne tööde alustamist. Avariiremondi korral võib Õigustatud isik vajaduse korral alustada vajalike töödega viivitamata, teatades sellest lepingu eseme igakordsele omanikule; 4.1.10. pärast kasutusõiguse aladel teostatud võrkude ehitus-, hooldus-, remont- või likvideerimistööde lõpetamist on Õigustatud isik kohustatud taastama omal kulul lepingu eseme endise seisundi; 4.1.11. Õigustatud isik kohustub kasutama kasutusõiguse alasid kooskõlas selle lepinguga säästlikult ja heaperemehelikult ning võtma tarvitusele kõik abinõud, vältimaks Omaniku või kolmandate isikute vara või õiguste kahjustamist mistahes viisil; 4.1.12. Õigustatud isik kohustub kasutama oma tegevuses loodussäästlikku tehnoloogiat, vältima keskkonna reostamist ning täitma õigusaktidest tulenevaid nõudeid; 4.1.13. Õigustatud isik kohustub hoidma võrgud oma vahenditega ja omal kulul korras; 4.1.14. Õigustatud isik kohustub kandma võrkude kasutamisest tulenevat vastutust kolmandate isikute ees, mis on kasutaja tegevuse või tegevusetuse otsene tagajärg; 4.1.15. Õigustatud isik võib isiklikust kasutusõigusest tulenevate õiguste ja kohustuste teostamise samal talitluslikul eesmärgil üle anda kolmandale isikule. Isikliku kasutusõiguse üleandmisest kolmandale isikule kohustub Õigustatud isik teavitama lepingu eseme igakordset omanikku kirjalikult kümne (10) päeva jooksul alates muudatustest; 4.1.16. Õigustatud isik kohustub lepingu eseme igakordse omaniku nõudmisel likvideerima kahe (2) kuu jooksul kasutamiseks antud lepingu eseme osalt tehnovõrgu ja -rajatise ja taastama likvideerimisele eelnenud olukorra, kui talituslikult on ära langenud lepingu eseme kasutamise vajadus, teavitades kirjalikult lepingu eseme igakordset omanikku; 4.1.17. kasutusõiguse alad jäävad Õigustatud isiku ja Omaniku kaasvaldusesse ning Omaniku valdus ei ole kasutusõiguse aladel mingil viisil piiratud. 4.2.Pooled on kokku leppinud ja Õigustatud isik annab lepingu eseme igakordsele omanikule tagasivõetamatu nõusoleku tulevikus lepingu eseme koormamiseks servituutidega kolmandate isikute kasuks ning isikliku kasutusõiguse ülekandmiseks lepingu eseme jagamisel selliselt, et vastav isiklik kasutusõigus jääb koormama vaid seda kinnistut, kus asuvad kasutusõiguse alad ja isiklikku kasutusõigust ei kanta üle kinnistutele/katastriüksustele, kus kasutusõiguse alad ei asu. Notariaalakti tõestaja on osalejatele selgitanud, et selle lepingu punktis 4.2. toodud kokkulepe ei asenda lepingu eseme jagamisel asjaõigusseaduse § 54 kohaseid kokkuleppeid ja kinnistusraamatu seaduse § 34 lg 6 kohaselt peab kinnistamisavalduses olema väljendatud soov kande tegemiseks, märgitud registriosa number, milles taotletakse kande tegemist ja taotletava asjaõiguse sisu. Seetõttu tuleb vastavad nõusolekud isikliku kasutusõiguse kustutamiseks kinnistult, millel servituudi ala ei asu, anda isikliku kasutusõiguse alusel õigustatud isikul ka lepingu eseme jagamisel. 5. Asjaõiguslepingud 5.1. Omanik ja Õigustatud isik on lepingu eseme 1 koormamises isikliku kasutusõigusega kokku leppinud. Omanik lubab ning Õigustatud isik avaldab soovi kanda Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosa number 11242950 kolmandasse (III) jakku esimesele vabale järjekohale asjaõigusseaduse § 158¹ järgne tähtajatu ja tasuta isiklik 12  kasutusõigus Telia Eesti AS, registrikood 10234957, kasuks sideehitise paigaldamiseks, ehitamiseks, omamiseks, remontimiseks, hooldamiseks ja muul viisil ekspluateerimiseks eesmärgil vastavalt 05.11.2020.a sõlmitud lepingu punktidele 3.2., 3.3. ja 4.1. ning lepingu lisaks nr 1 olevale plaanile. 5.2. Omanik ja Õigustatud isik on lepingu eseme 2 koormamises isikliku kasutusõigusega kokku leppinud. Omanik lubab ning Õigustatud isik avaldab soovi kanda Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosa number 11267450 kolmandasse (III) jakku esimesele vabale järjekohale asjaõigusseaduse § 158¹ järgne tähtajatu ja tasuta isiklik kasutusõigus Telia Eesti AS, registrikood 10234957, kasuks sideehitise paigaldamiseks, ehitamiseks, omamiseks, remontimiseks, hooldamiseks ja muul viisil ekspluateerimiseks talituse tagamise eesmärgil vastavalt 05.11.2020.a sõlmitud lepingu punktidele 3.5., 3.6. ja 4.1. ning lepingu lisaks nr 2 olevale plaanile. 5.3.Omanik ja Õigustatud isik on lepingu eseme 3 koormamises isikliku kasutusõigusega kokku leppinud. Omanik lubab ning Õigustatud isik avaldab soovi kanda Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosa number 17420650 kolmandasse (III) jakku esimesele vabale järjekohale asjaõigusseaduse § 158¹ järgne tähtajatu ja tasuta isiklik kasutusõigus Telia Eesti AS, registrikood 10234957, kasuks sideehitise paigaldamiseks, ehitamiseks, omamiseks, remontimiseks, hooldamiseks ja muul viisil ekspluateerimiseks talituse tagamise eesmärgil vastavalt 05.11.2020.a sõlmitud lepingu punktidele 3.8., 3.9. ja 4.1. ning lepingu lisaks nr 3 olevale plaanile. 5.4. Vastavalt kinnistusraamatuseaduse §-le 42 lg-le 2 osalejad soovivad, et ühte kannet ei tehtaks teisi kandeid tegemata ning et kanded tehtaks eelpooltoodud järjestuses. 6. Notariaalakti tõestaja osalejatele antud selgitused 6.1.Isiklik kasutusõigus tekib vastava kande tegemisega kinnistusraamatusse, mitte aga selle lepingu sõlmimisega. Kande tegemise eelduseks on riigilõivu tasumine. 6.2.Kui isikliku kasutusõiguse esemeks on tehnovõrk või -rajatis, ei ole isikliku kasutusõiguse üleandmiseks või koormamiseks kinnisasja omaniku nõusolek vajalik. (AÕS § 226 lg 2). 6.3.Isiklik kasutusõigus koormab kinnisasja selliselt, et isik, kelle kasuks see on seatud, on õigustatud kinnisasja teatud viisil kasutama või teostama kinnisasja suhtes teatud õigust, mis oma sisult vastab mõnele reaalservituudile. Reaalservituudist erinevalt on kinnisasi sellisel juhul aga koormatud mitte teise kinnisasja vaid konkreetse isiku kasuks. Erinevalt kasutusvaldusest ei ole isikliku kasutusõiguse omanik õigustatud omandama koormatud kinnisasja vilju. 6.4.Lisaks asjaõigusseaduse §-des 225-227 sätestatule kohaldatakse isiklikule kasutusõigusele reaalservituudi vastavaid sätteid. Kui isiklik kasutusõigus on seotud valdamisega, kohaldatakse kasutusvalduse vastavaid sätteid. (AÕS § 228). 6.5.Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustik § 593 lg 3 võib kuni kinnistamisotsuse tegemiseni kinnistamisavalduse esitaja kinnistamisavalduse osaliselt või täielikult tagasi võtta. Tagasivõtmise avaldus, samuti volitus kinnistamisavalduse tagasivõtmiseks peab olema notariaalselt tõestatud. 6.6.Vastavalt asjaõigusseaduse §-le 179 kui reaalservituuti teostatakse teenival kinnisasjal mingi ehitise või seadeldise abil, on valitseva kinnisasja omanik kohustatud selle rajama ja korras hoidma ning servituudi lõppemisel selle teeniva kinnisasja omaniku nõudel omal kulul ära vedama, kui seaduses või servituudi seadmise tehinguga ei ole sätestatud teisiti. Valitseva 13  kinnisasja omanikul on õigus servituudi kasutamiseks vajalike ehitusja korrastustööde tegemiseks kasutada teenivat kinnisasja. 6.7.Kinnisasja osa ei ole võõrale maale õiguse teostamise vahendina püstitatud ja maaga püsivalt ühendatud ehitis või muu sellesarnane asi, samuti maaga mööduvaks otstarbeks ühendatud asi. 6.8.Vastavalt asjaõigusseaduse § 158 lg-le 4 kui tehnovõrgu või -rajatise ehitamise või hooldamisega kaasneb kahju tekkimine kinnisasjale, on tehnovõrgu või -rajatise omanik kohustatud kahju tagajärjed kõrvaldama või kinnisasja omanikule tekkinud kahju hüvitama. Kahjuks käesoleva sätte mõistes ei peeta talumiskohustuse tekkimisest tingitud kinnisasja väärtuse vähenemist. 6.9.Vastavalt asjaõigusseaduse § 158 lg-le 5 võib kinnisasja omanik nõuda tehnovõrgu või - rajatise omanikult tehnovõrgu või -rajatise ümberpaigutamist temale kuuluval kinnisasjal, kui see on tehniliselt võimalik ja kinnisasja omanik hüvitab tehnovõrgu või - rajatise ümberpaigutamisega seotud kulud. 6.10. Vastavalt asjaõigusseaduse §-le 1581 on kinnisasja omanik kohustatud taluma oma kinnisasjal tehnovõrku või -rajatist ja lubama selle ehitamist kinnisasjale, kui tehnovõrk või - rajatis on vajalik avalikes huvides ja puudub muu tehniliselt ning majanduslikult otstarbekam võimalus tehnovõrguga või -rajatisega liituda sooviva isiku tarbimiskoha ühendamiseks tehnovõrguga või -rajatisega või tehnovõrgu või -rajatise arendamiseks. Kui universaalteenuse osutamise leping lõpeb, siis ei lõpe talumiskohustus juhul, kui vastava tehnorajatise kaudu kõikidele isikutele pakutavat teenust üldistel alustel edasi osutatakse. Käesolevas lõikes sätestatud talumiskohustus tekib kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduses sätestatud korras sundvalduse seadmisega. Tehnovõrk või -rajatis on ehitatud avalikes huvides, kui selle kaudu osutatakse avalikku teenust ja see kuulub isikule, kellele laieneb elektroonilise side seaduse § 72 lõikes 1, elektrituruseaduse § 65 lõikes 1 ja § 66 lõikes 1, ühisveevärgi ja - kanalisatsiooni seaduse § 7 lõikes 1 ja maagaasiseaduse § 18 lõikes 2 sätestatud kohustus või kes on vastavas piirkonnas tegutsev võrguettevõtja kaugkütteseaduse tähenduses. Kui universaalteenuse osutamise leping lõpeb, siis ei lõpe talumiskohustus juhul, kui vastava tehnorajatise kaudu kõikidele isikutele pakutavat teenust üldistel alustel edasi osutatakse. Käesolevas lõikes sätestatud talumiskohustus tekib kinnisasja sundvõõrandamise seaduses sätestatud korras sundvalduse seadmisega. Talumiskohustust ei ole isikul juhul, kui tehnovõrgust või -rajatisest tulenev kitsendus kinnisasja omanikule on oluliselt suurem kui avalik huvi tehnovõrgu või -rajatise vastu või tehnovõrguga liituda soovija huvi tehnovõrguga liitumise vastu ja on olemas võimalus ehitada tehnovõrk või -rajatis nii, et teise kinnisasja omanik ei satu samaväärsesse või halvemasse olukorda. 6.11. Riigikohtu lahendi 3-2-1-10-12 kohaselt: kui kinnisasi võõrandatakse enampakkumisel pankrotimenetluses, lõppevad üldjuhul PankrS § 139 lg 2 järgi kinnisasja koormavad õigused, mis asuvad tagapool sellest esimesena kinnistusraamatusse kantud õigusest, millest tulenevalt saab nõuda kinnisasja sundmüüki. Siiski ei saa kolleegiumi arvates tõlgendada PankrS § 139 lg-t 2 selliselt, et seadusest tuleneva servituudi seadmise õiguse alusel kinnistusraamatusse kantud servituudid samuti lõppevad. Kolleegiumi arvates on TMS § 158 lg 4 erisätteks PankrS § 139 lg 2 suhtes. Seega jäävad ka kinnisasja pankrotimenetluses enampakkumisel võõrandamise järel TMS § 158 lg 4 järgi püsima seadusest tuleneva servituudi seadmise õiguse alusel kinnistusraamatusse kantud servituudid. 6.12. Reaalservituudiga juba koormatud kinnisasja võib uue reaalservituudiga koormata ainult siis, kui see ei kahjusta varem seatud servituuti. 6.13. EhS § 78 kohasel on sideehitise kaitsevöönd iseseisvaks ehitiseks olevat sideehitist ümbritsev maa-ala, kus kinnisasja kasutamist on piiratud sideehitise ohutuse ja kaitse tagamiseks. Sideehitisena käsitletakse käesoleva seadustiku 10. peatükis käsitletud sideehitist. Sideehitise kaitsevööndis on keelatud: 1) teha mis tahes mäe-, laadimis-, süvendus-, lõhkamis-, üleujutus-, 14  niisutus- ja maaparandustöid, istutada või langetada puid, juurida kände, teha tuld, kasutada tuleohtlikke materjale ja aineid, ladustada jäätmeid, tõkestada juurdepääsu sideehitisele ning põhjustada oma tegevusega sideehitise korrosiooni; 2) ronida raadiomasti ja kinnitada raadiomasti või raadiomasti piirdeaia konstruktsioonide külge asju; 3) teha süvendustöid, ankurdada veesõidukit ning liikuda heidetud ankru, kettide, logide, traalide ja võrkudega, paigaldada veesõidukite liiklustähiseid ja poisid ning lõhata ja varuda jääd – vees paikneva sideehitise kaitsevööndis; 4) sõita masinate ja mehhanismidega, mille üldkõrgus maapinnast koos veosega või ilma selleta on üle 4,5 meetri – õhuliinina rajatud sideehitise kaitsevööndis; 5) töötada löökmehhanismidega, tihendada või tasandada pinnast, rajada transpordivahenditele ja mehhanismidele läbisõidukohti ning teha mullatöid sügavamal kui 0,3 meetrit ja küntaval maal sügavamal kui 0,45 meetrit – pinnases paikneva sideehitise kaitsevööndis. 6.14. Tee on rajatis, mis on ette nähtud inimeste, sõidukite või loomade liikumiseks või liiklemiseks. Tee osaks loetakse tunnel, sild, viadukt ja muud liiklemiseks kasutatavad ning tee toimimiseks vajalikud rajatised. Maantee on väljaspool linnu, aleveid ja alevikke paiknev tee sõidukite ja jalakäijate liiklemiseks. Tänav on linnas, alevis või alevikus paiknev tee. 6.15. Avalikult kasutatav tee on riigitee, kohalik tee ja avalikuks kasutamiseks määratud eratee. Avalikult kasutatavat teed võib kasutada igaüks õigusaktides sätestatud piiranguid järgides. Avalikkusele ligipääsetav eratee on tee, mis on tee omaniku poolt määratud avalikkusele suunatud funktsiooniga ja mis ei ole riigitee või kohalik tee. 6.16. Ehitusseadustiku § 71 kohaselt on avalikult kasutatava tee kaitsevöönd teed ümbritsev maa- ala, mis tagab tee kaitse, teehoiu korraldamise, liiklusohutuse ning vähendab teelt lähtuvaid keskkonnakahjulikke ja inimestele ohtlikke mõjusid. Teel on kaitsevöönd, kui tee on avalikult kasutatav. Tee kaitsevööndis on keelatud: 1) paigaldada liiklejat häirivat valgustusseadet või teabe- ja reklaamivahendit; 2) korraldada spordivõistlust või muud rahvaüritust; 3) kaevandada maavara ja maa-ainest; 4) teha metsa lageraiet; 5) teha veerežiimi muutust põhjustavat maaparandustööd. 6.17. Tee kaitsevööndi maa kinnisasja omanik on kohustatud lubama kõrvaldada nähtavust piirava istandiku, puu, põõsa või liiklusele ohtliku rajatise. Kinnisasja omanik peab võimaldama paigaldada tee kaitsevööndisse tee korrashoiuks ajutisi lumetõkkeid, rajada lumevalle ja kraave tuisklume tõkestamiseks ning paisata lund väljapoole teed, kui nimetatud tegevus ei takista juurdepääsu kinnisasjale. Ümbersõite rajada ja ehitada ning nende korrashoiuks teist kinnisasja kasutada saab ainult lepingulisel alusel. Lepingut ei pea sõlmima avarii või loodusõnnetuse korral. Kinnisasja omanikule tuleb hüvitada kinnisasja ajutise kasutamisega kaasnev kahju. Detailplaneeringu koostamise kohustusega aladel võib detailplaneeringu koostamise kohustusega hooneid ehitada tee kaitsevööndisse, kui see on lubatud detailplaneeringus või riigi või kohaliku omavalitsuse eriplaneeringus. 6.18. Ranna või kalda piiranguvööndis on keelatud: • reoveesette laotamine; • matmispaiga rajamine; • jäätmete töötlemiseks või ladustamiseks määratud ehitise rajamine ja laiendamine, välja arvatud sadamas; • maavara kaevandamine; • mootorsõidukiga sõitmine väljaspool selleks määratud teid ja radu ning maastikusõidukiga sõitmine, välja arvatud tiheasustusalal haljasala hooldustööde tegemiseks, kutselise või harrastusliku kalapüügiõigusega isikul kalapüügiks vajaliku veesõiduki veekogusse viimiseks ning maatulundusmaal metsamajandustöödeks ja põllumajandustöödeks. 6.19. Ranna või kalda ehituskeeluvööndis on uute hoonete ja rajatiste ehitamine keelatud. 15  Ehituskeeld ei laiene: • hajaasustuses olemasoleva ehitise õuemaale ehitatavale uuele hoonele, mis ei jää veekaitsevööndisse; • tiheasustusala ehituskeeluvööndis varem väljakujunenud ehitusjoonest maismaa suunas olemasolevate ehitiste vahele uue ehitise püstitamisele; • kalda kindlustusrajatisele; • supelranna teenindamiseks vajalikule rajatisele; • maaparandussüsteemile, välja arvatud poldrile; • olemasoleva ehitise esmakordsele juurdeehitisele juhul, kui juurdeehitise maht on väiksem kui üks kolmandik olemasoleva ehitise kubatuurist; • piirdeaedadele. Ehituskeeld ei laiene kehtestatud detailplaneeringuga või kehtestatud üldplaneeringuga kavandatud: • pinnavee veehaarde ehitisele; • sadamaehitisele ja veeliiklusrajatisele; • ranna kindlustusrajatisele; • hüdrograafiateenistuse ja seirejaama ehitisele; • kalakasvatusehitisele; • riigikaitse, piirivalve ja päästeteenistuse ehitisele; • tehnovõrgule ja -rajatisele; • sillale; • avalikult kasutatavale teele ja tänavale; • raudteele. 6.20. Veekogu kalda või ranna erosiooni ja hajuheite vältimiseks on veekogu kaldal või rannal veekaitsevöönd. Veekaitsevööndit ei ole järgmistel veekogu kalda- või rannaaladel: õiguslikul alusel rajatud sadamaala, kalda- või rannakindlustuse ala ja supelrand ja supluskoht. Veekaitsevööndis on keelatud: 1) maavara ja maa-ainese kaevandamine ning maavara ja maa- ainese kaevandamist ette valmistava geoloogilise uuringu tegemine veeseaduse §118 lg 2 p-s 1 ja 2 loetletud veekogude rannal või kaldal, v.a veeseaduse §-s120 sätestatud juhtudel; 2) puu- ja põõsarinde raie veeseaduse § 118 lõike 2 p-s 1 ja 2 loetletud veekogude rannal või kaldal Keskkonnaameti nõusolekuta, v.a maaparandussüsteemi ehitamiseks ja hoiuks; 3) maaharimine, väetise ja reoveesette kasutamine ning sõnnikuhoidla ja -auna paigaldamine; 4) keemilise taimekaitsevahendi kasutamine veeseaduse § 196 l-s 1 nimetatud registreeringuta; 5) ehitamine, v.a juhul, kui see on kooskõlas veeseaduse § 118 l- 1 nimetatud eesmärgiga ning looduskaitseseaduses sätestatud ranna- ja kaldakaitse eesmärkidega; 6) pinnase kahjustamine ja muu tegevus, mis põhjustab veekogu ranna või kalda erosiooni või hajuheidet. Kui puu- ja põõsarinde raieks taotletakse nõusolekut Läänemere, Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järve ning Võrtsjärve; teistel järvede, jõgede, ojade, allikate, kanalite, peakraavide ja maaparandussüsteemide avatud eesvoolude veekaitsevööndis ja raieks on metsaseaduse kohaselt vajalik metsateatis, antakse nõusolek raieks metsaseaduse kohaselt metsateatise menetlemise käigus metsateatise osana. Kui vee kaitseks on kehtestatud kaks või enam tegevuspiirangut, kohaldatakse neist rangeimat. 6.21. KeÜS § 38 kohaselt on kallasrada kaldariba avalikult kasutatava veekogu ääres veekogu avalikuks kasutamiseks ja selle ääres viibimiseks, sealhulgas selle kaldal liikumiseks. Kallasraja laius on laevatatavatel veekogudel 10 meetrit ning teistel veekogudel 4 meetrit. Kallasraja laiust arvestatakse lamekaldal põhikaardile kantud veekogu piirist ja kõrgkaldal kaldanõlva ülemisest servast, arvates viimasel juhul kallasrajaks ka vee piirjoone ja kaldanõlva ülemise serva vahelise maariba. Kui kallasrada on üle ujutatud, on kallasrajaks 2 meetri laiune kaldariba 16  veeseisu piirjoonest. Kaldaomanik peab igaühel lubama kallasrada kasutada. Kalda omanik või valdaja võib kallasrada tõkestada kohaliku omavalitsuse üksuse või Põllumajandusameti kirjalikul nõusolekul ja põhjendatud vajaduse korral, nagu seda on loomade karjatamine või maa kuivendamine, kuid ta peab tagama tõkkest üle- või läbipääsu kallasrada mööda liikumiseks. Kui ajutisel kallasrajal liikumine on takistatud, peab kaldaomanik tagama läbipääsu mujalt oma kinnisasjal, kui see ei ole talle ülemäära koormav. Kohaliku omavalitsuse üksus peab planeeringutega tagama avaliku juurdepääsu kallasrajale. Kalda omanik või valdaja peab tagama kallasrajale juurdepääsu planeeringuga kehtestatud tingimustel. Purre, sild või muu veekogus või selle kohal asuv ehitis ei ole kallasraja osa ning sellist ehitist võib kasutada üksnes omaniku loal. Kasutamise luba eeldatakse olevat, kui omanik ei ole ehitist piiranud või tähistanud viisil, millest ilmneb tahe piirata ehitise kasutamist võõraste poolt, või kui tahe piirata kasutamist ei ilmne muudest asjaoludest. Omanik peab lubama ehitise kasutamist, kui see on vajalik kallasrada mööda liikumiseks. Kui isik on tõkestanud kallasraja või sellele juurdepääsu vastuolus KeÜS §-s 38 sätestatuga, ei teki tal vastavalt haldusmenetluse seadusele õiguspärast ootust tõkestamise õiguspärasuse kohta. 6.22. Raudtee kaitsevöönd (EhS §73 ) hõlmab raudteealuse maa ning ulatub rööpme teljest, mitmeteelistel raudteedel ja jaamades äärmise rööpme teljest 30 meetri kaugusele. Raudtee kaitsevööndis on keelatud ohustada liiklust ja takistada nähtavust raudteel. Lisaks raudtee omaniku nõusolekule on vajalik Tehnilise Järelevalve Ameti luba raudtee kaitsevööndis: 1) maaparandussüsteemide rajamisel, maavara kaevandamisel, kaevetööde tegemisel; 2) uuendusraie ja muu looduskeskkonda muutva töö tegemisel; 3) kergestisüttivate ainete ja lõhkematerjali tootmisel ja ladustamisel; 4) seadmete ja materjalide ladustamisel ja paigaldamisel, kui see seab ohtu nähtavuse kaitsevööndis; 5) ehitise ehitamisel. Enne loa andmist on Tehnilise Järelevalve Ametil õigus põhjendatud juhul nõuda riskianalüüsi või muu asjakohase analüüsi koostamist, et hinnata kavandatud tegevuse mõju raudtee seisukorrale ja raudteeliiklusele. Kui kaitsevööndis kasvav mets takistab raudteeliikluse ohutuse tagamiseks vajalikku nähtavust või rööpme teljestikust 10 meetri ulatuses kasvav mets on võimaliku tuleohu allikas ja kinnisasja omanik ei esita metsa raiumiseks metsateatist ega raiu metsa, või juhul, kui raudteeliikluse ohutuse tagamiseks vajalikku nähtavust takistab või on võimaliku tuleohu allikaks muu taimestik, mis ei vasta metsamaa tunnustele, ja kinnisasja omanik ei raiu või ei niida seda taimestikku, siis on raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja või raudtee muul omanikul või valdajal õigus korraldada raudteekaitsevööndis raudteeliikluse ohutuse tagamiseks metsa või muu taimestiku raiumine või niitmine. Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja või raudtee muu omanik või valdaja teavitab kinnisasja omanikku eelnevalt tööde tegemisest ning tööde tegemisel kasutatavatest meetmetest. 6.23. MuKS § 37 kohaselt lisatakse mälestise, muinsuskaitsealal asuva ehitise või nende kaitsevööndi piiresse jääva kinnisasja võõrandamise lepingusse või asjaõigusega koormamise lepingusse viide kaitse kehtestamise õigusaktile. 7. Originaal ja ärakirjade väljastamine 7.1.Notariaalakt on koostatud ja digitaalsel allkirjastatud ühes digitaalses originaaleksemplaris, mis on kasutusel elektroonilises käibes. Notar teeb digitaalsest originaaldokumendist paberil kinnitatud ärakirja, mis jääb notari kätte hoiule. 7.2.Vastavalt notariaadimäärustiku § 23¹ lg 1 märgib notariaalakti tõestaja pärast notariaalakti tõestamist ja selle osalejate ning notariaalakti tõestaja poolt digitaalset allkirjastamist e-notaris tehinguosalised, kes saavad riigiportaali (www.eesti.ee) kaudu juurdepääsuõiguse digitaalsele originaaldokumendile. Kui tehinguosaline väljendab selleks soovi, väljastab notariaalakti 17  tõestaja notariaalakti kinnitatud ärakirja paberkandjal. 7.3.Osalejad paluvad notariaalakti tõestajal esitada digitaalse originaaldokumendi kinnistusosakonnale. 8. Lepingu sõlmimisega seotud kulud 8.1.Lepingu sõlmimisega seotud kulud tasub Õigustatud isik. Osalejad paluvad lepingu ja sellega seotud arved edastada e-postile: [email protected]. 8.2.Õigustatud isik tasub notari tasu notaribüroos sularahas või maksekaardiga. Notariaalakti tõestajal on õigus notariaaltoimingu tegemiseks esitatud ning tagastamisele kuuluvaid dokumente notari tasu tasumiseni kinni pidada. 8.3.Siinkohal juhib notariaalakti tõestaja osalejate tähelepanu sellele, et riigilõivu tasumata jätmisel on riigilõivu võtjal õigus jätta notariaalaktis sisalduv kinnistamisavaldus läbi vaatamata. Notari tasu isiklike kasutusõiguste seadmisel 40,80 eurot (tehinguväärtus 1 917,00 eurot: notari tasu seaduse § 3, 5, 10 lg 3, 12 lg 3, 22, 23 lg 2). Notari tasu kaugtõestamise teel tehtava ametitoimingu eest 20,00 eurot (notari tasu seadus § 2 lg 2¹). Notari tasu kokku 60,80 eurot. Käibemaks 12,16 eurot. Koos käibemaksuga 72,96 eurot. Riigilõiv isikliku kasutusõiguse seadmisel 4,00 eurot (tehinguväärtus 130,00 eurot: riigilõivuseadus § 77 lg 1, 356 lg 7, 354 lg 2). Riigilõiv isikliku kasutusõiguse seadmisel 4,00 eurot (tehinguväärtus 130,00 eurot: riigilõivuseadus § 77 lg 1, 356 lg 7, 354 lg 2). Riigilõiv isikliku kasutusõiguse seadmisel 4,00 eurot (tehinguväärtus 130,00 eurot: riigilõivuseadus § 77 lg 1, 356 lg 7, 354 lg 2). Notariaalakti ärakirjade maksumus vastavalt notari tasu seaduse § 35 lg 1 p-d 1 ja 2 ning § 31 p-d 14 ja 15 (sisaldavad käibemaksu 20%): A4 formaat A3 formaat digitaalne originaaldokument tasuta tasuta portaalis eesti.ee paberkandjal ärakiri osalejale 0,23 eurot / lk 0,37 eurot / lk digitaalärakiri ametiasutusele 15,3 eurot + 0,23 eurot / lk 15,3 eurot + 0,37 eurot / lk Notariaalakt on osalejatele akti tõestaja poolt videosilla vahendusel videokõne ajal ette loetud, antud enne heakskiitmist osalejatele ekraanil tutvumiseks ning läbivaatamiseks ning seejärel osalejate poolt heaks kiidetud. Notariaalakti lisadeks olevad plaanid on osalejatele videosilla vahendusel videokõne ajal esitatud enne notariaalakti ja selle lisade digitaalselt allakirjastamist ekraanil tutvumiseks, läbivaatamiseks ja heakskiitmiseks, osalejad on plaanides sisalduvate andmetega nõus. Osalejad loobusid notariaalaktis nimetatud dokumentide ettelugemisest ja notariaalaktile lisamisest, nende sisust on nad teadlikud. Notariaalakt koos selle lisadeks olevate plaanidega on videosilla vahendusel videokõne ajal osalejate ja notariaalakti tõestaja poolt digitaalselt allkirjastatud. Mati Meeliste /digitaalselt allkirjastatud/ 18 Natalja Morozova /digitaalselt allkirjastatud/ Tallinna notar Sirje Velsberg /digitaalselt allkirjastatud/ 19