Digitaalne originaaldokument – notariaalakt tõestatud kaugtõestuse teel videosilla vahendusel videokõne ajal.
TALLINNA NOTAR SIRJE VELSBERG
NOTARI AMETITEGEVUSE RAAMATU REGISTRI NUMBER
2529
Notariaalakti on koostanud ja tõestanud Tallinna notar Sirje Velsberg enda notaribüroos
Eesti Vabariigis Tallinnas, Rävala pst 2/ Kivisilla tn 8, viiendal novembril kahe tuhande
kahekümnendal aastal (05.11.2020.a) ning selles notariaalaktis osalejad on
Eesti Vabariik, edaspidi nimetatud Omanik, mille esindajana tegutseb riigivara valitseja
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsusasutus Maanteeamet,
registrikood 70001490, asukoht ja postiaadress Teelise tn 4, Tallinn, e-posti aadress
[email protected] (eeltoodud andmed täidesaatva riigivõimu asutuse või riigi muu institutsiooni
nime, aadressi ja registrikoodi kohta on notariaalakti tõestaja kontrollinud Maakohtute
registriosakonnast 03.11.2020 kell 11:18 tehtud päringute alusel), mille esindajana tegutseb
notariaalakti tõestajale esitatud volikirja alusel Mati Meeliste, isikukood 36009120308, kes on
tõestajale tuntud isik ja kelle asukoht on kaugtõestamise ajal tema enda ütluste kohaselt Viimsi
vallas, Eesti Vabariigis,
ja
Telia Eesti AS, registrikood 10234957, asukoht ja postiaadress Mustamäe tee 3, Tallinn, e-posti
aadress
[email protected] (eeltoodud andmed juriidilise isiku nime, aadressi ja
registrikoodi kohta on notariaalakti tõestaja kontrollinud Maakohtute registriosakonnast
03.11.2020 kell 11:22 tehtud päringute alusel), edaspidi nimetatud Õigustatud isik, mille
esindajana tegutseb notariaalakti tõestajale esitatud volikirja alusel Alina Jankovskaja, isikukood
48706242714, kes on tõestajale tuntud isik ja kelle asukoht on kaugtõestamise ajal tema enda ütluste
kohaselt Luunja vallas, Eesti Vabariigis,
kes sõlmivad lepingu alljärgnevas:
KINNISTUTE KOORMAMINE ISIKLIKE KASUTUSÕIGUSTEGA JA
ASJAÕIGUSLEPINGUD
1. Registrite seis ja lepingu ese
1.1. Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistri registriossa number 5251850 on sisse
kantud kinnistu, mille koosseisu kuulub maatükk, katastritunnusega 57302:002:1461,
majandusliku otstarbega transpordimaa (100%), asukohaga 37 Jõgeva-Põltsamaa tee, Kaave
küla, Jõgeva vald, Jõgeva maakond, pindalaga 7,4500 ha.
Teise jakku on omanikuna sisse kantud Eesti Vabariik.
Kolmandas jaos kehtivaid kandeid ei ole.
Neljandas jaos kehtivaid hüpoteegi kandeid ei ole.
1.2. Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistri registriossa number 5245950 on sisse
kantud kinnistu, mille koosseisu kuulub maatükk, katastritunnusega 57302:002:1462,
majandusliku otstarbega transpordimaa (100%), asukohaga 37 Jõgeva-Põltsamaa tee, Vägari
küla, Põltsamaa vald, Jõgeva maakond, pindalaga 11933 m².
Teise jakku on omanikuna sisse kantud Eesti Vabariik.
Kolmandas jaos kehtivaid kandeid ei ole.
Neljandas jaos kehtivaid hüpoteegi kandeid ei ole.
1.3. Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistri registriossa number 5254350 on sisse
kantud kinnistu, mille koosseisu kuulub maatükk, katastritunnusega 57302:002:1463,
majandusliku otstarbega transpordimaa (100%), asukohaga 37 Jõgeva-Põltsamaa tee, Vägari
küla, Põltsamaa vald, Jõgeva maakond, pindalaga 9158 m².
Teise jakku on omanikuna sisse kantud Eesti Vabariik.
Kolmandas jaos kehtivaid kandeid ei ole.
Neljandas jaos kehtivaid hüpoteegi kandeid ei ole.
1.4. Lepingu esemeks 1 on lepingu punktis 1.1. nimetatud kinnistu, koos selle oluliste osade ja
päraldistega (edaspidi nimetatud lepingu ese 1), lepingu esemeks 2 on lepingu punktis 1.2.
nimetatud kinnistu, koos selle oluliste osade ja päraldistega (edaspidi nimetatud lepingu ese 2)
ja lepingu esemeks 3 on lepingu punktis 1.3. nimetatud kinnistu, koos selle oluliste osade ja
päraldistega (edaspidi nimetatud lepingu ese 3). Lepingu ese 1, lepingu ese 2 ja lepingu ese 3
edaspidi koos nimetatud ka kui lepingu ese.
Lepingu ese 1:
1.5. Lepingu eseme 1 kohta e-notari infosüsteemist tehtud päringust (kitsendustega katastrikaardi
päring katastritunnuse järgi) nähtub, et katastriüksuse 57302:002:1461 suhtes kehtivad
järgmised kitsendused:
• Piiranguvöönd: ranna või kalda veekaitsevöönd; ulatus: 2 m²; nähtus: avatud eesvool
valgalaga kuni 10km2 (KURISTA/PÜ44);
• Piiranguvöönd: ranna või kalda piiranguvöönd; ulatus: 5141 m²; nähtus: üle 10 ha pindalaga
ja üle 25 km2 valgalaga veekogud (Kaave jõgi);
• Piiranguvöönd: maaparandushoiuala; ulatus: 254 m²; nähtus: maaparandussüsteemi maa-ala
(KÕPU I);
• Piiranguvöönd: ranna või kalda ehituskeeluvöönd; ulatus: 2660 m²; nähtus: üle 10 ha
pindalaga ja üle 25 km2 valgalaga veekogud (Kaave jõgi);
• Piiranguvöönd: nitraaditundlik ala; ulatus: 50713 m²; nähtus: nitraaditundlik ala (Pandivere
ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundlik ala);
• Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 1599 m²; nähtus: sideehitis maismaal ();
• Piiranguvöönd: maaparandushoiuala; ulatus: 4986 m²; nähtus: maaparandussüsteemi maa-ala
(VÄHARI);
• Piiranguvöönd: maaparandushoiuala; ulatus: 13 m²; nähtus: maaparandussüsteemi maa-ala
(KURISTA/PÜ44);
• Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 3066 m²; nähtus: elektriõhuliin 1-20
kV (Keskpingeliin) (JÕGEVA:PQD);
• Piiranguvöönd: ranna või kalda veekaitsevöönd; ulatus: 497 m²; nähtus: avatud eesvool
valgalaga üle 25 km2 (KAAVE JÕGI (Kaave jõgi));
• Piiranguvöönd: ranna või kalda veekaitsevöönd; ulatus: 12 m²; nähtus: avatud eesvool
valgalaga kuni 10km2 (KÕPU I);
• Piiranguvöönd: avalikult kasutatava tee kaitsevöönd; ulatus: 74452 m²; nähtus: maantee
(Jõgeva - Põltsamaa);
2
• Piiranguvöönd: ranna või kalda piiranguvöönd; ulatus: 6473 m²; nähtus: kuni 10ha pind,
kuni 25km2 valgalaga veekogu (Aidu järv);
• Piiranguvöönd: veekogu avalik kasutus; ulatus: 174 m²; nähtus: avalik ja avalikult kasutatav
veekogu (Kaave jõgi);
• Piiranguvöönd: avalikult kasutatava tee kaitsevöönd; ulatus: 1629 m²; nähtus: maantee
(Kõpu - Tapiku);
• Piiranguvöönd: uuringu ala; ulatus: 74452 m²; nähtus: uuringu ala (geoloogiline) (Kesk-Eesti
üldgeoloogiline kaardistamine);
• Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 5090 m²; nähtus: sideehitis maismaal ();
• Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 37 m²; nähtus: sideehitis maismaal ();
• Piiranguvöönd: veekogu kallasrada; ulatus: 375 m²; nähtus: avalik ja avalikult kasutatav
veekogu (Kaave jõgi);
• Piiranguvöönd: maaparandushoiuala; ulatus: 8 m²; nähtus: maaparandussüsteemi maa-ala
(AIDU/PÜ70);
• Piiranguvöönd: maaparandushoiuala; ulatus: 375 m²; nähtus: maaparandussüsteemi maa-ala
(KAAVE);
• Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 8 m²; nähtus: sideehitis maismaal ();
• Piiranguvöönd: eesvoolu kaitsevöönd; ulatus: 262 m²; nähtus: avatud eesvool valgalaga kuni
10km2 (KURISTA/PÜ44);
• Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 143 m²; nähtus: sideehitis maismaal ();
• Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 11 m²; nähtus: sideehitis maismaal ();
• Piiranguvöönd: ranna või kalda piiranguvöönd; ulatus: 4953 m²; nähtus: avatud eesvool
valgalaga üle 25 km2 (KAAVE JÕGI (Kaave jõgi));
• Piiranguvöönd: ranna või kalda ehituskeeluvöönd; ulatus: 2471 m²; nähtus: avatud eesvool
valgalaga üle 25 km2 (KAAVE JÕGI (Kaave jõgi));
• Piiranguvöönd: eesvoolu kaitsevöönd; ulatus: 744 m²; nähtus: avatud eesvool valgalaga üle
25 km2 (KAAVE JÕGI (Kaave jõgi));
• Piiranguvöönd: ranna või kalda veekaitsevöönd; ulatus: 674 m²; nähtus: üle 10 ha pindalaga
ja üle 25 km2 valgalaga veekogud (Kaave jõgi);
• Piiranguvöönd: tee avalik kasutus; ulatus: 72221 m²; nähtus: maantee (Jõgeva - Põltsamaa);
• Piiranguvöönd: maardla; ulatus: 4469 m²; nähtus: maardla (Vähari);
• Piiranguvöönd: eesvoolu kaitsevöönd; ulatus: 343 m²; nähtus: avatud eesvool valgalaga kuni
10km2 (KÕPU I);
• Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 40 m²; nähtus: elektrimaakaabelliin
(JÕGEVA:PQD);
• Piiranguvöönd: eesvoolu kaitsevöönd; ulatus: 452 m²; nähtus: avatud eesvool valgalaga kuni
10km2 (VÄHARI (Kivioja));
• Piiranguvöönd: ranna või kalda veekaitsevöönd; ulatus: 31 m²; nähtus: avatud eesvool
valgalaga kuni 10km2 (VÄHARI (Kivioja));
• Piiranguvöönd: ranna või kalda ehituskeeluvöönd; ulatus: 2606 m²; nähtus: kuni 10ha pind,
kuni 25km2 valgalaga veekogu (Aidu järv);
• Piiranguvöönd: avalikult kasutatava tee kaitsevöönd; ulatus: 1855 m²; nähtus: maantee
(Siimusti - Kaave).
1.6. Lepingu eseme 1 kohta e-notari infosüsteemist tehtud päringust (mälestiste otsing
katastritunnuse/aadressi järgi) nähtub, et lepingu esemel 1 ei paikne mälestisi ega
muinsuskaitsealasid, see maaüksus ei asu kinnismälestiste või muinsuskaitsealade kaitsevööndis
ega arheoloogilises leiukohas.
3
1.7. Lepingu eseme 1 kohta riigi kinnisvararegistris (https://riigivara.fin.ee/kvr/vara/kinnisvarad)
tehtud päringust nähtuvad järgmised andmed:
• valitseja: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium;
• volitatud asutus: Maanteeamet.
Lepingu ese 2:
1.8. Lepingu eseme 2 kohta e-notari infosüsteemist tehtud päringust (kitsendustega katastrikaardi
päring katastritunnuse järgi) nähtub, et katastriüksuse 57302:002:1462 suhtes kehtivad
järgmised kitsendused:
• Piiranguvöönd: tee avalik kasutus; ulatus: 11933 m²; nähtus: maantee (Jõgeva - Põltsamaa);
• Piiranguvöönd: maaparandushoiuala; ulatus: 439 m²; nähtus: maaparandussüsteemi maa-ala
(VÄHARI);
• Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 370 m²; nähtus: elektriõhuliin 1-20 kV
(Keskpingeliin) (JÕGEVA:PQD);
• Piiranguvöönd: uuringu ala; ulatus: 11933 m²; nähtus: uuringu ala (geoloogiline) (Kesk-Eesti
üldgeoloogiline kaardistamine);
• Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 1198 m²; nähtus: sideehitis maismaal ();
• Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 5 m²; nähtus: elektriõhuliini
mastitõmmits või tugi ();
• Piiranguvöönd: kaitsmata põhjaveega ala; ulatus: 8466 m²; nähtus: kaitsmata põhjaveega ala
();
• Piiranguvöönd: nitraaditundlik ala; ulatus: 11933 m²; nähtus: nitraaditundlik ala (Pandivere
ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundlik ala);
• Piiranguvöönd: avalikult kasutatava tee kaitsevöönd; ulatus: 11933 m²; nähtus: maantee
(Jõgeva - Põltsamaa);
• Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 131 m²; nähtus: elektriõhuliin alla 1 kV
(ÕL Jõgeva poole).
1.9. Lepingu eseme 2 kohta e-notari infosüsteemist tehtud päringust (mälestiste otsing
katastritunnuse/aadressi järgi) nähtub, et lepingu esemel 2 ei paikne mälestisi ega
muinsuskaitsealasid, see maaüksus ei asu kinnismälestiste või muinsuskaitsealade kaitsevööndis
ega arheoloogilises leiukohas.
1.10. Lepingu eseme 2 kohta riigi kinnisvararegistris (https://riigivara.fin.ee/kvr/vara/kinnisvarad)
tehtud päringust nähtuvad järgmised andmed:
• valitseja: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium;
• volitatud asutus: Maanteeamet.
Lepingu ese 3:
1.11. Lepingu eseme 3 kohta e-notari infosüsteemist tehtud päringust (kitsendustega katastrikaardi
päring katastritunnuse järgi) nähtub, et katastriüksuse 57302:002:1463 suhtes kehtivad
järgmised kitsendused:
• Piiranguvöönd: uuringu ala; ulatus: 9158 m²; nähtus: uuringu ala (geoloogiline) (Kesk-Eesti
üldgeoloogiline kaardistamine);
• Piiranguvöönd: kaitsmata põhjaveega ala; ulatus: 9158 m²; nähtus: kaitsmata põhjaveega ala
();
• Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 1033 m²; nähtus: sideehitis maismaal ();
• Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 8 m²; nähtus: sideehitis maismaal ();
• Piiranguvöönd: avalikult kasutatava tee kaitsevöönd; ulatus: 9158 m²; nähtus: maantee
(Jõgeva - Põltsamaa);
• Piiranguvöönd: tee avalik kasutus; ulatus: 9158 m²; nähtus: maantee (Jõgeva - Põltsamaa);
4
• Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 106 m²; nähtus: sideehitis maismaal ();
• Piiranguvöönd: nitraaditundlik ala; ulatus: 9158 m²; nähtus: nitraaditundlik ala (Pandivere ja
Adavere-Põltsamaa nitraaditundlik ala).
1.12. Lepingu eseme 3 kohta e-notari infosüsteemist tehtud päringust (mälestiste otsing
katastritunnuse/aadressi järgi) nähtub, et lepingu esemel 3 ei paikne mälestisi ega
muinsuskaitsealasid, see maaüksus ei asu kinnismälestiste või muinsuskaitsealade kaitsevööndis
ega arheoloogilises leiukohas.
1.13. Lepingu eseme 3 kohta riigi kinnisvararegistris (https://riigivara.fin.ee/kvr/vara/kinnisvarad)
tehtud päringust nähtuvad järgmised andmed:
• valitseja: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium;
• volitatud asutus: Maanteeamet.
2. Osalejate avaldused ja kinnitused
2.1. Omaniku esindaja avaldab ja kinnitab, et:
2.1.1. Lepingu punktides üks üks (1.1.) kuni üks kolm (1.3.) toodud kinnistusraamatute seis ei ole
muutunud ning lepingu eseme suhtes ei ole kinnistusosakonnale esitatud
kinnistamisavaldusi.
2.1.2. Kuni selle lepingu sõlmimiseni ei ole Omanikule kuuluvat lepingu eset koormatud (s.h. ka
mitte kinnistusraamatusse mittesissekandekohustuslike kolmandate isikute õigustega nagu
näiteks üüri-, rendi- või muud kasutuslepingud), neid ei ole kellelegi võõrandatud.
2.1.3. Lepingu eseme valdamise, kasutamise ega käsutamise suhtes ei kehti Omanikule
teadaolevaid muinsuskaitsealaseid, looduskaitsealaseid ega muid selles lepingus nimetamata
piiranguid.
2.1.4. Kasutusõiguse aladel, mida Õigustatud isik on õigustatud kasutama selle lepingu alusel, ei
paikne hooneid ega rajatisi, mis takistaksid isikliku kasutusõiguse teostamist. Kasutusõiguse
alad on vabastatud ning Õigustatud isik saab alates selle lepingu sõlmimise hetkest teostada
kaasvaldust kasutusõiguse alade suhtes.
2.1.5. Ei esine asjaolusid, mis piiraksid või välistaksid Omaniku õigust sõlmida seda lepingut. Ei
ole toimunud ühtegi sündmust, Omanik ei ole sõlminud ja kohustub mitte sõlmima ühtegi
lepingut, mis tooksid kaasa kolmandate isikute õiguste tekkimise ega mistahes muid
kokkuleppeid, mis võiksid takistada või viivitada selle lepingu alusel kannete tegemist
kinnistusraamatusse.
2.1.6. Riigivara otsustuskorras tasuta kasutamiseks andmine ja lepingu eseme isikliku
kasutusõigusega koormamine on otsustatud Maanteeameti peadirektori 28.10.2020.a
käskkirjaga nr 1-2/20/0875.
2.1.7. Omaniku esindaja volitus Omaniku esindajana on kehtiv ega ole esindatava poolt tagasi
võetud, muudetud ega tühistatud, lepingu sõlmimisega ei ületa ta temale antud volituste
mahtu ning tema õigust selle lepingu sõlmimiseks ei piira ega keela ükski asjaolu ning et ta
omab kõiki õigusi selle lepingu sõlmimiseks esindatava nimel.
2.1.8. Selle lepingu sõlmimine on vajalikul viisil heaks kiidetud, kõik Omaniku sisesed nõusolekud
ja heakskiidud, mis on vajalikud sellest lepingust tulenevate kohustuste nõuetekohaseks
täitmiseks, on saadud.
2.1.9. Selles lepingus toodud Omaniku ja Omaniku esindaja avaldused ja kinnitused ei sisalda
ühtki ebaõiget väidet ega jäta mainimata ühtki olulist asjaolu, mille vastu osalejatel võiks
selle lepingu eesmärki arvesse võttes olla äratuntav huvi ning mida teades ei oleks osalejad
seda lepingut sõlminud või oleks seda teinud teistel.
2.2. Õigustatud isiku esindaja avaldab ja kinnitab, et:
5
2.2.1. Isikliku kasutusõiguse kaudu pakutakse üldkasutatavat elektroonilise side teenust
elektroonilise side seaduse tähenduses.
2.2.2. Õigustatud isik on üle vaadanud kasutusõiguse alad, mida Õigustatud isik on õigustatud
kasutama selle lepingu alusel ning on teadlik kasutusõiguse alade suurusest ja piiridest.
2.2.3. Õigustatud isik ei ole sundlõpetatud, Õigustatud isiku suhtes ei ole välja kuulutatud
pankrotti, ei ole esitatud pankrotihoiatust ega pankrotiavaldust, ei ole määratud ajutist
haldurit, ei ole algatatud likvideerimismenetlust ega saneerimismenetlust ning ei esine
aluseid selliste menetluste algatamiseks ning selle lepingu sõlmimisega ei kahjustata
Õigustatud isiku võlausaldajate huve.
2.2.4. Selle lepingu sõlmimine on vajalikul viisil heaks kiidetud, kõik äriühingu sisesed nõusolekud
ja heakskiidud, mis on vajalikud sellest lepingust tulenevate kohustuste nõuetekohaseks
täitmiseks, on saadud.
2.2.5. Õigustatud isiku esindaja volitus Õigustatud isiku esindajana on kehtiv ega ole esindatava
poolt tagasi võetud, muudetud ega tühistatud, lepingu sõlmimisega ei ületa ta temale antud
volituste mahtu ning tema õigust selle lepingu sõlmimiseks ei piira ega keela ükski asjaolu
ning et ta omab kõiki õigusi selle lepingu sõlmimiseks esindatava nimel.
2.2.6. Selles lepingus toodud Õigustatud isiku ja Õigustatud isiku esindaja avaldused ja kinnitused
ei sisalda ühtki ebaõiget väidet ega jäta mainimata ühtki olulist asjaolu, mille vastu osalejatel
võiks selle lepingu eesmärki arvesse võttes olla äratuntav huvi ning mida teades ei oleks
osalejad seda lepingut sõlminud või oleks seda teinud teistel.
2.3. Osalejad kinnitavad, et:
2.3.1. Isiklik kasutusõigus seatakse tasuta.
Notariaalakti tõestaja on juhtinud osalejate tähelepanu asjaolule, et vastavalt Õigustatud
isiku esindajale väljastatud volikirjale on esindaja volitatud esindama Õigustatud isikut mh
isikliku kasutusõiguse ja reaalservituudi lepingute sõlmimisel tingimusel, et aastatasu ei
ületa kuutekümmet viit (65) eurot.
2.3.2. Nad soovivad lisada sellele notariaalaktile plaanid (lisad nr 1-3), millistelt on näha
kasutusõiguse alad.
2.3.3. Nad on tutvunud selle lepingu sõlmimise aluseks olevate dokumentidega, ei soovi
täiendavate dokumentide muretsemist, notariaalaktile lisamist ega tehinguga seotud
asjaolude täiendavat kontrollimist ning täiendavat nõustamist notariaalakti tõestaja poolt.
2.4. Notariaalakti tõestaja on kontrollinud järgmised asjaolud:
• Lepingu punktides 1.1. kuni 1.3. toodud kinnistusraamatute seis on notariaalakti tõestaja poolt
kontrollitud lepingu sõlmimise päeval e-notari infosüsteemist tehtud elektroonilise
kinnistusregistri registriosade päringute alusel.
• Omaniku esindaja volitused volikirja alusel.
• Õigustatud isiku esindaja volitused volikirja alusel.
• Asjaolu, et isikliku kasutusõiguse kaudu osutatakse üldkasutatavat elektroonilise side teenust
asjaõigusseaduse § 1581, elektroonilise side seaduse § 2 p 68 - majandustegevuste registrist
tehtud päringu (https://mtr.mkm.ee) ja Õigustatud isiku esindaja suulise avalduse alusel.
Notariaalakti tõestaja on osalejatele selgitanud, et Maanteeameti peadirektori 28.10.2020.a
käskkirja nr 1-2/20/0875 saab 30 päeva jooksul arvates selle teatavaks tegemisest vaidlustada
ning sellest tulenevaid ohtusid, kuid osalejad nõuavad notariaalakti tõestajalt selle lepingu
tõestamist ja võtavad enda kanda kõik nimetatud asjaoludest tulenevad riisiko ja võimalikud
kahjud.
3. Isiklike kasutusõiguste seadmine
6
3.1. Selle lepingu alusel seatavad isiklikud kasutusõigused seatakse avalikes huvides
asjaõigusseaduse §158¹ mõistes elektroonilise side seaduse kohaselt.
3.2. Omanik ja Õigustatud isik lepivad kokku seada Õigustatud isiku kasuks lepingu esemele 1
tähtajatu ja tasuta isiklik kasutusõigus sideehitise (maakaabelliini ja -kaevu)
paigaldamiseks, ehitamiseks, omamiseks, remontimiseks, hooldamiseks ja muul viisil
ekspluateerimiseks eesmärgil (edaspidi nimetatud isiklik kasutusõigus 1).
3.3. Õigustatud isikul on õigus kasutada lepingu eset 1 selle lepingu alusel seatud isiklikust
kasutusõigusest 1 tulenevate õiguste teostamiseks kasutusõiguse alal, milline on selle lepingu
lisaks nr 1 olevatel plaanidel tähistatud sinise värviga viirutatud aladena (edaspidi nimetatud
kasutusõiguse ala 1).
3.4. Omanik ja Õigustatud isik on kokku leppinud, et selle lepingu alusel lepingu esemele 1 seatav
isiklik kasutusõigus 1 saab kinnistusraamatusse sisse kandmisel esimese järjekoha.
3.5. Omanik ja Õigustatud isik lepivad kokku seada Õigustatud isiku kasuks lepingu esemele 2
tähtajatu ja tasuta isiklik kasutusõigus sideehitise (maakaabelliini) paigaldamiseks,
ehitamiseks, omamiseks, remontimiseks, hooldamiseks ja muul viisil ekspluateerimiseks
talituse tagamise eesmärgil (edaspidi nimetatud isiklik kasutusõigus 2).
3.6. Õigustatud isikul on õigus kasutada lepingu eset 2 selle lepingu alusel seatud isiklikust
kasutusõigusest 2 tulenevate õiguste teostamiseks kasutusõiguse alal, milline on selle lepingu
lisaks nr 2 olevatel plaanidel tähistatud sinise värviga viirutatud aladena (edaspidi nimetatud
kasutusõiguse ala 2).
3.7. Omanik ja Õigustatud isik on kokku leppinud, et selle lepingu alusel lepingu esemele 2 seatav
isiklik kasutusõigus 2 saab kinnistusraamatusse sisse kandmisel esimese järjekoha.
3.8.Omanik ja Õigustatud isik lepivad kokku seada Õigustatud isiku kasuks lepingu esemele 3
tähtajatu ja tasuta isiklik kasutusõigus sideehitise (maakaabelliini) paigaldamiseks,
ehitamiseks, omamiseks, remontimiseks, hooldamiseks ja muul viisil ekspluateerimiseks talituse
tagamise eesmärgil (edaspidi nimetatud isiklik kasutusõigus 3).
3.9. Õigustatud isikul on õigus kasutada lepingu eset 3 selle lepingu alusel seatud isiklikust
kasutusõigusest 3 tulenevate õiguste teostamiseks kasutusõiguse alal, milline on selle lepingu
lisaks nr 3 olevatel plaanidel tähistatud sinise värviga tähistatud aladena (edaspidi nimetatud
kasutusõiguse ala 3).
3.10. Omanik ja Õigustatud isik on kokku leppinud, et selle lepingu alusel lepingu esemele 3
seatav isiklik kasutusõigus 3 saab kinnistusraamatusse sisse kandmisel esimese järjekoha.
Kasutusõiguse ala 1, kasutusõiguse ala 2 ja kasutusõiguse ala 3 eelnevalt ja edaspidi koos
nimetatud kasutusõiguse alad ning isiklik kasutusõigus 1, isiklik kasutusõigus 2 ja isiklik
kasutusõigus 3 koos nimetatud isiklik kasutusõigus.
4. Omaniku ja Õigustatud isiku kokkulepped
4.1. Omanik ja Õigustatud isik lepivad kokku, et:
4.1.1. tehnorajatised peavad vastama Maanteeameti poolt tellitud ja kooskõlastatud Reaalprojekt
OÜ poolt koostatud projektile nr P17043 „Tugimaantee 37 Jõgeva - Põltsamaa km 5,100 -
12,951 asuva Kaave - Kaavere lõigu rekonstrueerimise põhiprojekt“;
4.1.2. Õigustatud isik esitab Omanikule tehnovõrgu- ja rajatise ehitustööde vastuvõtmisel tööde
digitaalsed teostusjoonised ja vastutab teostusjooniste õigsuse ja tegelikule olukorrale
vastavuse eest. Kui selgub, et tehnovõrk ei paikne teostusjoonistel kirjeldatud asukohas, on
7
Õigustatud isik kohustatud kolmekümne (30) päeva jooksul oma kuludega tehnovõrgu
ümber paigutama Omanikuga kooskõlastatud asukohta;
4.1.3. Õigustatud isik kohustub tulema üks (1) kord ehitusobjektile enne tööde alustamist ja tasuta
Omaniku esindajale või tema poolt tellitud tööde teostajale ette näitama tehnorajatise
asukoha;
4.1.4. Õigustatud isik kohustub lubama lepingu eseme igakordsel omanikul või tema poolt
volitatud isikul ilma täiendavate kooskõlastusteta teostada kasutusõiguse aladel järgmisi
hooldetöid (sh teha talihooldetöid): sildade-viaduktide hooldetöid, tee katte ja peenarde
remondi ja hooldetöid, niita, teostada võsaraiet ja muid vajalikke töid;
4.1.5. riigivaraga seotud maksud tasub ning kõrvalkulud ja koormised kannab Õigustatud isik
proportsionaalselt kasutusõiguse alade ulatusega;
4.1.6. lepingu eseme igakordne omanik ei tee takistusi Õigustatud isiku töötajatele ja Õigustatud
isiku volitatud isikule kasutusõiguse alade kasutamiseks ööpäevaringselt ning kasutusõiguse
aladele juurdepääsuks nii jalgsi kui ka sõidukite ja tehnikaga, mis on mõistlikult vajalikud
isikliku kasutusõiguse teostamiseks;
4.1.7. Omanik kohustub teavitama tema teadmisel lepingu esemel tegutsevaid isikuid
kasutusõiguse alade olemasolust ja selles kehtivatest piirangutest, samuti järgima nimetatud
piiranguid oma tegevuses;
4.1.8. Omanik kohustub hoiduma tegevusest, mis halvendaks võrkude korrashoidu ja/või ohustaks
võrkude toimimist;
4.1.9. Õigustatud isik kohustub teavitama lepingu eseme igakordset omanikku kasutusõiguse aladel
tehtavatest plaanilistest ehitus-, hooldus- ja remonttöödest vähemalt kolm (3) päeva enne
tööde alustamist. Avariiremondi korral võib Õigustatud isik vajaduse korral alustada vajalike
töödega viivitamata, teatades sellest lepingu eseme igakordsele omanikule;
4.1.10. pärast kasutusõiguse aladel teostatud võrkude ehitus-, hooldus-, remont- või
likvideerimistööde lõpetamist on Õigustatud isik kohustatud taastama omal kulul lepingu
eseme endise seisundi;
4.1.11. Õigustatud isik kohustub kasutama kasutusõiguse alasid kooskõlas selle lepinguga säästlikult
ja heaperemehelikult ning võtma tarvitusele kõik abinõud, vältimaks Omaniku või
kolmandate isikute vara või õiguste kahjustamist mistahes viisil;
4.1.12. Õigustatud isik kohustub kasutama oma tegevuses loodussäästlikku tehnoloogiat, vältima
keskkonna reostamist ning täitma õigusaktidest tulenevaid nõudeid;
4.1.13. Õigustatud isik kohustub hoidma võrgud oma vahenditega ja omal kulul korras;
4.1.14. Õigustatud isik kohustub kandma võrkude kasutamisest tulenevat vastutust kolmandate
isikute ees, mis on kasutaja tegevuse või tegevusetuse otsene tagajärg;
4.1.15. Õigustatud isik võib isiklikust kasutusõigusest tulenevate õiguste ja kohustuste teostamise
samal talitluslikul eesmärgil üle anda kolmandale isikule. Isikliku kasutusõiguse
üleandmisest kolmandale isikule kohustub Õigustatud isik teavitama lepingu eseme
igakordset omanikku kirjalikult kümne (10) päeva jooksul alates muudatustest;
4.1.16. Õigustatud isik kohustub lepingu eseme igakordse omaniku nõudmisel likvideerima kahe (2)
kuu jooksul kasutamiseks antud lepingu eseme osalt tehnovõrgu ja -rajatise ja taastama
likvideerimisele eelnenud olukorra, kui talituslikult on ära langenud lepingu eseme
kasutamise vajadus, teavitades kirjalikult lepingu eseme igakordset omanikku;
4.1.17. kasutusõiguse alad jäävad Õigustatud isiku ja Omaniku kaasvaldusesse ning Omaniku valdus
ei ole kasutusõiguse aladel mingil viisil piiratud.
4.2.Pooled on kokku leppinud ja Õigustatud isik annab lepingu eseme igakordsele omanikule
tagasivõetamatu nõusoleku tulevikus lepingu eseme koormamiseks servituutidega kolmandate
isikute kasuks ning isikliku kasutusõiguse ülekandmiseks lepingu eseme jagamisel selliselt, et
vastav isiklik kasutusõigus jääb koormama vaid seda kinnistut, kus asuvad kasutusõiguse alad ja
8
isiklikku kasutusõigust ei kanta üle kinnistutele/katastriüksustele, kus kasutusõiguse alad ei asu.
Notariaalakti tõestaja on osalejatele selgitanud, et selle lepingu punktis 4.2. toodud kokkulepe
ei asenda lepingu eseme jagamisel asjaõigusseaduse § 54 kohaseid kokkuleppeid ja
kinnistusraamatu seaduse § 34 lg 6 kohaselt peab kinnistamisavalduses olema väljendatud soov
kande tegemiseks, märgitud registriosa number, milles taotletakse kande tegemist ja taotletava
asjaõiguse sisu. Seetõttu tuleb vastavad nõusolekud isikliku kasutusõiguse kustutamiseks
kinnistult, millel servituudi ala ei asu, anda isikliku kasutusõiguse alusel õigustatud isikul ka
lepingu eseme jagamisel.
5. Asjaõiguslepingud
5.1. Omanik ja Õigustatud isik on lepingu eseme 1 koormamises isikliku kasutusõigusega
kokku leppinud. Omanik lubab ning Õigustatud isik avaldab soovi kanda Tartu Maakohtu
Kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosa number 5251850 kolmandasse (III) jakku
esimesele järjekohale asjaõigusseaduse § 158¹ järgne tähtajatu ja tasuta isiklik kasutusõigus
Telia Eesti AS, registrikood 10234957, kasuks sideehitise (maakaabelliini ja -kaevu)
paigaldamiseks, ehitamiseks, omamiseks, remontimiseks, hooldamiseks ja muul viisil
ekspluateerimiseks eesmärgil vastavalt 05.11.2020.a sõlmitud lepingu punktidele 3.2., 3.3.
ja 4.1. ning lepingu lisaks nr 1 olevatele plaanidele.
5.2. Omanik ja Õigustatud isik on lepingu eseme 2 koormamises isikliku kasutusõigusega
kokku leppinud. Omanik lubab ning Õigustatud isik avaldab soovi kanda Tartu Maakohtu
Kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosa number 5245950 kolmandasse (III) jakku
esimesele järjekohale asjaõigusseaduse § 158¹ järgne tähtajatu ja tasuta isiklik kasutusõigus
Telia Eesti AS, registrikood 10234957, kasuks sideehitise (maakaabelliini) paigaldamiseks,
ehitamiseks, omamiseks, remontimiseks, hooldamiseks ja muul viisil ekspluateerimiseks
talituse tagamise eesmärgil vastavalt 05.11.2020.a sõlmitud lepingu punktidele 3.5., 3.6. ja
4.1. ning lepingu lisaks nr 2 olevatele plaanidele.
5.3.Omanik ja Õigustatud isik on lepingu eseme 3 koormamises isikliku kasutusõigusega kokku
leppinud. Omanik lubab ning Õigustatud isik avaldab soovi kanda Tartu Maakohtu
Kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosa number 5254350 kolmandasse (III) jakku
esimesele järjekohale asjaõigusseaduse § 158¹ järgne tähtajatu ja tasuta isiklik kasutusõigus
Telia Eesti AS, registrikood 10234957, kasuks sideehitise (maakaabelliini) paigaldamiseks,
ehitamiseks, omamiseks, remontimiseks, hooldamiseks ja muul viisil ekspluateerimiseks
talituse tagamise eesmärgil vastavalt 05.11.2020.a sõlmitud lepingu punktidele 3.8., 3.9. ja
4.1. ning lepingu lisaks nr 3 olevatele plaanidele.
5.4. Vastavalt kinnistusraamatuseaduse §-le 42 lg-le 2 osalejad soovivad, et ühte kannet ei
tehtaks teisi kandeid tegemata ning et kanded tehtaks eelpooltoodud järjestuses.
6. Notariaalakti tõestaja osalejatele antud selgitused
6.1.Isiklik kasutusõigus tekib vastava kande tegemisega kinnistusraamatusse, mitte aga selle lepingu
sõlmimisega. Kande tegemise eelduseks on riigilõivu tasumine.
6.2.Kui isikliku kasutusõiguse esemeks on tehnovõrk või -rajatis, ei ole isikliku kasutusõiguse
üleandmiseks või koormamiseks kinnisasja omaniku nõusolek vajalik. (AÕS § 226 lg 2).
6.3.Isiklik kasutusõigus koormab kinnisasja selliselt, et isik, kelle kasuks see on seatud, on
õigustatud kinnisasja teatud viisil kasutama või teostama kinnisasja suhtes teatud õigust, mis
9
oma sisult vastab mõnele reaalservituudile. Reaalservituudist erinevalt on kinnisasi sellisel
juhul aga koormatud mitte teise kinnisasja vaid konkreetse isiku kasuks. Erinevalt
kasutusvaldusest ei ole isikliku kasutusõiguse omanik õigustatud omandama koormatud
kinnisasja vilju.
6.4.Lisaks asjaõigusseaduse §-des 225-227 sätestatule kohaldatakse isiklikule kasutusõigusele
reaalservituudi vastavaid sätteid. Kui isiklik kasutusõigus on seotud valdamisega, kohaldatakse
kasutusvalduse vastavaid sätteid. (AÕS § 228).
6.5.Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustik § 593 lg 3 võib kuni kinnistamisotsuse tegemiseni
kinnistamisavalduse esitaja kinnistamisavalduse osaliselt või täielikult tagasi võtta.
Tagasivõtmise avaldus, samuti volitus kinnistamisavalduse tagasivõtmiseks peab olema
notariaalselt tõestatud.
6.6.Vastavalt asjaõigusseaduse §-le 179 kui reaalservituuti teostatakse teenival kinnisasjal mingi
ehitise või seadeldise abil, on valitseva kinnisasja omanik kohustatud selle rajama ja korras
hoidma ning servituudi lõppemisel selle teeniva kinnisasja omaniku nõudel omal kulul ära
vedama, kui seaduses või servituudi seadmise tehinguga ei ole sätestatud teisiti. Valitseva
kinnisasja omanikul on õigus servituudi kasutamiseks vajalike ehitusja korrastustööde
tegemiseks kasutada teenivat kinnisasja.
6.7.Kinnisasja osa ei ole võõrale maale õiguse teostamise vahendina püstitatud ja maaga püsivalt
ühendatud ehitis või muu sellesarnane asi, samuti maaga mööduvaks otstarbeks ühendatud asi.
6.8.Vastavalt asjaõigusseaduse § 158 lg-le 4 kui tehnovõrgu või -rajatise ehitamise või
hooldamisega kaasneb kahju tekkimine kinnisasjale, on tehnovõrgu või -rajatise omanik
kohustatud kahju tagajärjed kõrvaldama või kinnisasja omanikule tekkinud kahju hüvitama.
Kahjuks käesoleva sätte mõistes ei peeta talumiskohustuse tekkimisest tingitud kinnisasja
väärtuse vähenemist.
6.9.Vastavalt asjaõigusseaduse § 158 lg-le 5 võib kinnisasja omanik nõuda tehnovõrgu või - rajatise
omanikult tehnovõrgu või -rajatise ümberpaigutamist temale kuuluval kinnisasjal, kui see on
tehniliselt võimalik ja kinnisasja omanik hüvitab tehnovõrgu või - rajatise ümberpaigutamisega
seotud kulud.
6.10. Vastavalt asjaõigusseaduse §-le 1581 on kinnisasja omanik kohustatud taluma oma
kinnisasjal tehnovõrku või -rajatist ja lubama selle ehitamist kinnisasjale, kui tehnovõrk või -
rajatis on vajalik avalikes huvides ja puudub muu tehniliselt ning majanduslikult otstarbekam
võimalus tehnovõrguga või -rajatisega liituda sooviva isiku tarbimiskoha ühendamiseks
tehnovõrguga või -rajatisega või tehnovõrgu või -rajatise arendamiseks. Kui universaalteenuse
osutamise leping lõpeb, siis ei lõpe talumiskohustus juhul, kui vastava tehnorajatise kaudu
kõikidele isikutele pakutavat teenust üldistel alustel edasi osutatakse. Käesolevas lõikes
sätestatud talumiskohustus tekib kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduses sätestatud
korras sundvalduse seadmisega. Tehnovõrk või -rajatis on ehitatud avalikes huvides, kui selle
kaudu osutatakse avalikku teenust ja see kuulub isikule, kellele laieneb elektroonilise side
seaduse § 72 lõikes 1, elektrituruseaduse § 65 lõikes 1 ja § 66 lõikes 1, ühisveevärgi ja -
kanalisatsiooni seaduse § 7 lõikes 1 ja maagaasiseaduse § 18 lõikes 2 sätestatud kohustus või
kes on vastavas piirkonnas tegutsev võrguettevõtja kaugkütteseaduse tähenduses. Kui
universaalteenuse osutamise leping lõpeb, siis ei lõpe talumiskohustus juhul, kui vastava
tehnorajatise kaudu kõikidele isikutele pakutavat teenust üldistel alustel edasi osutatakse.
Käesolevas lõikes sätestatud talumiskohustus tekib kinnisasja sundvõõrandamise seaduses
sätestatud korras sundvalduse seadmisega. Talumiskohustust ei ole isikul juhul, kui
tehnovõrgust või -rajatisest tulenev kitsendus kinnisasja omanikule on oluliselt suurem kui
avalik huvi tehnovõrgu või -rajatise vastu või tehnovõrguga liituda soovija huvi tehnovõrguga
liitumise vastu ja on olemas võimalus ehitada tehnovõrk või -rajatis nii, et teise kinnisasja
omanik ei satu samaväärsesse või halvemasse olukorda.
10
6.11. Riigikohtu lahendi 3-2-1-10-12 kohaselt: kui kinnisasi võõrandatakse enampakkumisel
pankrotimenetluses, lõppevad üldjuhul PankrS § 139 lg 2 järgi kinnisasja koormavad õigused,
mis asuvad tagapool sellest esimesena kinnistusraamatusse kantud õigusest, millest tulenevalt
saab nõuda kinnisasja sundmüüki. Siiski ei saa kolleegiumi arvates tõlgendada PankrS § 139
lg-t 2 selliselt, et seadusest tuleneva servituudi seadmise õiguse alusel kinnistusraamatusse
kantud servituudid samuti lõppevad. Kolleegiumi arvates on TMS § 158 lg 4 erisätteks PankrS §
139 lg 2 suhtes. Seega jäävad ka kinnisasja pankrotimenetluses enampakkumisel võõrandamise
järel TMS § 158 lg 4 järgi püsima seadusest tuleneva servituudi seadmise õiguse alusel
kinnistusraamatusse kantud servituudid.
6.12. Reaalservituudiga juba koormatud kinnisasja võib uue reaalservituudiga koormata ainult siis,
kui see ei kahjusta varem seatud servituuti.
6.13. EhS § 78 kohasel on sideehitise kaitsevöönd iseseisvaks ehitiseks olevat sideehitist ümbritsev
maa-ala, kus kinnisasja kasutamist on piiratud sideehitise ohutuse ja kaitse tagamiseks.
Sideehitisena käsitletakse käesoleva seadustiku 10. peatükis käsitletud sideehitist. Sideehitise
kaitsevööndis on keelatud: 1) teha mis tahes mäe-, laadimis-, süvendus-, lõhkamis-, üleujutus-,
niisutus- ja maaparandustöid, istutada või langetada puid, juurida kände, teha tuld, kasutada
tuleohtlikke materjale ja aineid, ladustada jäätmeid, tõkestada juurdepääsu sideehitisele ning
põhjustada oma tegevusega sideehitise korrosiooni; 2) ronida raadiomasti ja kinnitada
raadiomasti või raadiomasti piirdeaia konstruktsioonide külge asju; 3) teha süvendustöid,
ankurdada veesõidukit ning liikuda heidetud ankru, kettide, logide, traalide ja võrkudega,
paigaldada veesõidukite liiklustähiseid ja poisid ning lõhata ja varuda jääd – vees paikneva
sideehitise kaitsevööndis; 4) sõita masinate ja mehhanismidega, mille üldkõrgus maapinnast
koos veosega või ilma selleta on üle 4,5 meetri – õhuliinina rajatud sideehitise kaitsevööndis; 5)
töötada löökmehhanismidega, tihendada või tasandada pinnast, rajada transpordivahenditele ja
mehhanismidele läbisõidukohti ning teha mullatöid sügavamal kui 0,3 meetrit ja küntaval maal
sügavamal kui 0,45 meetrit – pinnases paikneva sideehitise kaitsevööndis.
6.14. Tee on rajatis, mis on ette nähtud inimeste, sõidukite või loomade liikumiseks või
liiklemiseks. Tee osaks loetakse tunnel, sild, viadukt ja muud liiklemiseks kasutatavad ning tee
toimimiseks vajalikud rajatised. Maantee on väljaspool linnu, aleveid ja alevikke paiknev tee
sõidukite ja jalakäijate liiklemiseks. Tänav on linnas, alevis või alevikus paiknev tee.
6.15. Avalikult kasutatav tee on riigitee, kohalik tee ja avalikuks kasutamiseks määratud eratee.
Avalikult kasutatavat teed võib kasutada igaüks õigusaktides sätestatud piiranguid järgides.
Avalikkusele ligipääsetav eratee on tee, mis on tee omaniku poolt määratud avalikkusele
suunatud funktsiooniga ja mis ei ole riigitee või kohalik tee.
6.16. Ehitusseadustiku § 71 kohaselt on avalikult kasutatava tee kaitsevöönd teed ümbritsev maa-
ala, mis tagab tee kaitse, teehoiu korraldamise, liiklusohutuse ning vähendab teelt lähtuvaid
keskkonnakahjulikke ja inimestele ohtlikke mõjusid. Teel on kaitsevöönd, kui tee on avalikult
kasutatav. Tee kaitsevööndis on keelatud: 1) paigaldada liiklejat häirivat valgustusseadet või
teabe- ja reklaamivahendit; 2) korraldada spordivõistlust või muud rahvaüritust; 3)
kaevandada maavara ja maa-ainest; 4) teha metsa lageraiet; 5) teha veerežiimi muutust
põhjustavat maaparandustööd.
6.17. Tee kaitsevööndi maa kinnisasja omanik on kohustatud lubama kõrvaldada nähtavust
piirava istandiku, puu, põõsa või liiklusele ohtliku rajatise. Kinnisasja omanik peab võimaldama
paigaldada tee kaitsevööndisse tee korrashoiuks ajutisi lumetõkkeid, rajada lumevalle ja kraave
tuisklume tõkestamiseks ning paisata lund väljapoole teed, kui nimetatud tegevus ei takista
juurdepääsu kinnisasjale. Ümbersõite rajada ja ehitada ning nende korrashoiuks teist kinnisasja
kasutada saab ainult lepingulisel alusel. Lepingut ei pea sõlmima avarii või loodusõnnetuse
korral. Kinnisasja omanikule tuleb hüvitada kinnisasja ajutise kasutamisega kaasnev kahju.
Detailplaneeringu koostamise kohustusega aladel võib detailplaneeringu koostamise
11
kohustusega hooneid ehitada tee kaitsevööndisse, kui see on lubatud detailplaneeringus või riigi
või kohaliku omavalitsuse eriplaneeringus.
6.18. Ranna või kalda piiranguvööndis on keelatud:
• reoveesette laotamine;
• matmispaiga rajamine;
• jäätmete töötlemiseks või ladustamiseks määratud ehitise rajamine ja laiendamine, välja
arvatud sadamas;
• maavara kaevandamine;
• mootorsõidukiga sõitmine väljaspool selleks määratud teid ja radu ning
maastikusõidukiga sõitmine, välja arvatud tiheasustusalal haljasala hooldustööde
tegemiseks, kutselise või harrastusliku kalapüügiõigusega isikul kalapüügiks vajaliku
veesõiduki veekogusse viimiseks ning maatulundusmaal metsamajandustöödeks ja
põllumajandustöödeks.
6.19. Ranna või kalda ehituskeeluvööndis on uute hoonete ja rajatiste ehitamine keelatud.
Ehituskeeld ei laiene:
• hajaasustuses olemasoleva ehitise õuemaale ehitatavale uuele hoonele, mis ei jää
veekaitsevööndisse;
• tiheasustusala ehituskeeluvööndis varem väljakujunenud ehitusjoonest maismaa suunas
olemasolevate ehitiste vahele uue ehitise püstitamisele;
• kalda kindlustusrajatisele;
• supelranna teenindamiseks vajalikule rajatisele;
• maaparandussüsteemile, välja arvatud poldrile;
• olemasoleva ehitise esmakordsele juurdeehitisele juhul, kui juurdeehitise maht on
väiksem kui üks kolmandik olemasoleva ehitise kubatuurist;
• piirdeaedadele.
Ehituskeeld ei laiene kehtestatud detailplaneeringuga või kehtestatud üldplaneeringuga
kavandatud:
• pinnavee veehaarde ehitisele;
• sadamaehitisele ja veeliiklusrajatisele;
• ranna kindlustusrajatisele;
• hüdrograafiateenistuse ja seirejaama ehitisele;
• kalakasvatusehitisele;
• riigikaitse, piirivalve ja päästeteenistuse ehitisele;
• tehnovõrgule ja -rajatisele;
• sillale;
• avalikult kasutatavale teele ja tänavale;
• raudteele.
6.20. Veekogu kalda või ranna erosiooni ja hajuheite vältimiseks on veekogu kaldal või rannal
veekaitsevöönd. Veekaitsevööndit ei ole järgmistel veekogu kalda- või rannaaladel: õiguslikul
alusel rajatud sadamaala, kalda- või rannakindlustuse ala ja supelrand ja supluskoht.
Veekaitsevööndis on keelatud: 1) maavara ja maa-ainese kaevandamine ning maavara ja maa-
ainese kaevandamist ette valmistava geoloogilise uuringu tegemine veeseaduse §118 lg 2 p-s 1
ja 2 loetletud veekogude rannal või kaldal, v.a veeseaduse §-s120 sätestatud juhtudel; 2) puu- ja
põõsarinde raie veeseaduse § 118 lõike 2 p-s 1 ja 2 loetletud veekogude rannal või kaldal
Keskkonnaameti nõusolekuta, v.a maaparandussüsteemi ehitamiseks ja hoiuks; 3) maaharimine,
väetise ja reoveesette kasutamine ning sõnnikuhoidla ja -auna paigaldamine; 4) keemilise
taimekaitsevahendi kasutamine veeseaduse § 196 l-s 1 nimetatud registreeringuta; 5) ehitamine,
12
v.a juhul, kui see on kooskõlas veeseaduse § 118 l- 1 nimetatud eesmärgiga ning
looduskaitseseaduses sätestatud ranna- ja kaldakaitse eesmärkidega; 6) pinnase kahjustamine ja
muu tegevus, mis põhjustab veekogu ranna või kalda erosiooni või hajuheidet.
Kui puu- ja põõsarinde raieks taotletakse nõusolekut Läänemere, Peipsi, Lämmi- ja Pihkva
järve ning Võrtsjärve; teistel järvede, jõgede, ojade, allikate, kanalite, peakraavide ja
maaparandussüsteemide avatud eesvoolude veekaitsevööndis ja raieks on metsaseaduse
kohaselt vajalik metsateatis, antakse nõusolek raieks metsaseaduse kohaselt metsateatise
menetlemise käigus metsateatise osana. Kui vee kaitseks on kehtestatud kaks või enam
tegevuspiirangut, kohaldatakse neist rangeimat.
6.21. KeÜS § 38 kohaselt on kallasrada kaldariba avalikult kasutatava veekogu ääres veekogu
avalikuks kasutamiseks ja selle ääres viibimiseks, sealhulgas selle kaldal liikumiseks. Kallasraja
laius on laevatatavatel veekogudel 10 meetrit ning teistel veekogudel 4 meetrit. Kallasraja laiust
arvestatakse lamekaldal põhikaardile kantud veekogu piirist ja kõrgkaldal kaldanõlva ülemisest
servast, arvates viimasel juhul kallasrajaks ka vee piirjoone ja kaldanõlva ülemise serva
vahelise maariba. Kui kallasrada on üle ujutatud, on kallasrajaks 2 meetri laiune kaldariba
veeseisu piirjoonest. Kaldaomanik peab igaühel lubama kallasrada kasutada. Kalda omanik või
valdaja võib kallasrada tõkestada kohaliku omavalitsuse üksuse või Põllumajandusameti
kirjalikul nõusolekul ja põhjendatud vajaduse korral, nagu seda on loomade karjatamine või
maa kuivendamine, kuid ta peab tagama tõkkest üle- või läbipääsu kallasrada mööda
liikumiseks. Kui ajutisel kallasrajal liikumine on takistatud, peab kaldaomanik tagama
läbipääsu mujalt oma kinnisasjal, kui see ei ole talle ülemäära koormav. Kohaliku omavalitsuse
üksus peab planeeringutega tagama avaliku juurdepääsu kallasrajale. Kalda omanik või valdaja
peab tagama kallasrajale juurdepääsu planeeringuga kehtestatud tingimustel. Purre, sild või
muu veekogus või selle kohal asuv ehitis ei ole kallasraja osa ning sellist ehitist võib kasutada
üksnes omaniku loal. Kasutamise luba eeldatakse olevat, kui omanik ei ole ehitist piiranud või
tähistanud viisil, millest ilmneb tahe piirata ehitise kasutamist võõraste poolt, või kui tahe
piirata kasutamist ei ilmne muudest asjaoludest. Omanik peab lubama ehitise kasutamist, kui see
on vajalik kallasrada mööda liikumiseks. Kui isik on tõkestanud kallasraja või sellele
juurdepääsu vastuolus KeÜS §-s 38 sätestatuga, ei teki tal vastavalt haldusmenetluse seadusele
õiguspärast ootust tõkestamise õiguspärasuse kohta.
7. Originaal ja ärakirjade väljastamine
7.1.Notariaalakt on koostatud ja digitaalsel allkirjastatud ühes digitaalses originaaleksemplaris, mis
on kasutusel elektroonilises käibes. Notar teeb digitaalsest originaaldokumendist paberil
kinnitatud ärakirja, mis jääb notari kätte hoiule.
7.2.Vastavalt notariaadimäärustiku § 23¹ lg 1 märgib notariaalakti tõestaja pärast notariaalakti
tõestamist ja selle osalejate ning notariaalakti tõestaja poolt digitaalset allkirjastamist e-notaris
tehinguosalised, kes saavad riigiportaali (www.eesti.ee) kaudu juurdepääsuõiguse digitaalsele
originaaldokumendile. Kui tehinguosaline väljendab selleks soovi, väljastab notariaalakti
tõestaja notariaalakti kinnitatud ärakirja paberkandjal.
7.3.Osalejad paluvad notariaalakti tõestajal esitada digitaalse originaaldokumendi
kinnistusosakonnale.
8. Lepingu sõlmimisega seotud kulud
8.1.Lepingu sõlmimisega seotud kulud tasub Maanteeamet. Osalejad paluvad lepingu edastada e-
postile:
[email protected].
8.2.Õigustatud isik tasub notari tasu notaribüroos sularahas või maksekaardiga. Notariaalakti
13
tõestajal on õigus notariaaltoimingu tegemiseks esitatud ning tagastamisele kuuluvaid
dokumente notari tasu tasumiseni kinni pidada.
8.3.Siinkohal juhib notariaalakti tõestaja osalejate tähelepanu sellele, et riigilõivu tasumata
jätmisel on riigilõivu võtjal õigus jätta notariaalaktis sisalduv kinnistamisavaldus läbi
vaatamata.
Notari tasu isiklike kasutusõiguste seadmisel 40,80 eurot (tehinguväärtus 1 917,00 eurot: notari tasu
seaduse § 3, 5, 10 lg 3, 12 lg 3, 22, 23 p 2).
Notari tasu kaugtõestamise teel tehtava ametitoimingu eest 20,00 eurot (notari tasu seadus § 2 lg 2¹).
Notari tasu kokku 60,80 eurot.
Käibemaks 12,16 eurot.
Koos käibemaksuga 72,96 eurot.
Riigilõiv isikliku kasutusõiguse seadmisel 4,00 eurot (tehinguväärtus 130,00 eurot: riigilõivuseadus
§ 77 lg 1, 356 lg 7, 354 lg 2).
Riigilõiv isikliku kasutusõiguse seadmisel 4,00 eurot (tehinguväärtus 130,00 eurot: riigilõivuseadus
§ 77 lg 1, 356 lg 7, 354 lg 2).
Riigilõiv isikliku kasutusõiguse seadmisel 4,00 eurot (tehinguväärtus 130,00 eurot: riigilõivuseadus
§ 77 lg 1, 356 lg 7, 354 lg 2).
Notariaalakti ärakirjade maksumus vastavalt notari tasu seaduse § 35 lg 1 p-d 1 ja 2 ning § 31 p-d
14 ja 15 (sisaldavad käibemaksu 20%):
A4 formaat A3 formaat
digitaalne originaaldokument tasuta tasuta
portaalis eesti.ee
paberkandjal ärakiri osalejale 0,23 eurot / lk 0,37 eurot / lk
digitaalärakiri ametiasutusele 15,3 eurot + 0,23 eurot / lk 15,3 eurot + 0,37 eurot / lk
Notariaalakt on osalejatele akti tõestaja poolt videosilla vahendusel videokõne ajal ette loetud, antud
enne heakskiitmist osalejatele ekraanil tutvumiseks ning läbivaatamiseks ning seejärel osalejate
poolt heaks kiidetud. Notariaalakti lisadeks olevad plaanid on osalejatele videosilla vahendusel
videokõne ajal esitatud enne notariaalakti ja selle lisade digitaalselt allakirjastamist ekraanil
tutvumiseks, läbivaatamiseks ja heakskiitmiseks, osalejad on plaanides sisalduvate andmetega nõus.
Osalejad loobusid notariaalaktis nimetatud dokumentide ettelugemisest ja notariaalaktile lisamisest,
nende sisust on nad teadlikud. Notariaalakt koos selle lisadeks olevate plaanidega on videosilla
vahendusel videokõne ajal osalejate ja notariaalakti tõestaja poolt digitaalselt allkirjastatud.
Mati Meeliste
/digitaalselt allkirjastatud/
Alina Jankovskaja
/digitaalselt allkirjastatud/
Tallinna notar Sirje Velsberg
/digitaalselt allkirjastatud/
14