Harjumaa Kuusalu vald Leesi küla Mölleri kinnistu detailplaneering - Maanteeamet

Failid

Sisu (failidest)

Maanteeamet [email protected] 04.11.2020 nr 7-1/3588 Detailplaneeringu kooskõlastamine Esitame kooskõlastamiseks Kuusalu valla Leesi küla Mölleri (42301:001:0286) kinnistu detailplaneeringu. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Terje Kraanvelt vallavanem Lisa: Molleri_DP-Leesi_1k-20201015.asice Maris Torga 600 0857 [email protected] Mõisa tee 17 Kiiu alevik Telefon +372 6066 370 Arvelduskonto EE742200001120050586 74604 Harjumaa Faks +372 6066 371 Swedbank Reg. kood 75033496 E-post [email protected] Veeb http://www.kuusalu.ee Reg. nr. 10058058 MTR – EP10058058-0001 Muinsuskaitseameti tegevusluba E 15/2002 Tellija: KRISTA LUKKI Töö nr. 18 - 11 +372 5245722 [email protected] Detailplaneeringu algatamise korraldus: 01. detsember 2016.a. nr. 613 Detailplaneeringu vastuvõtmise korraldus: ............................................ 20......a. nr. ......... Detailplaneeringu kehtestamise korraldus: ............................................ 20......a. nr. ......... LEESI KÜLA MÖLLERI KINNISTU DETAILPLANEERING Kuusalu vald, Harju maakond Vaade Mölleri kinnistule Büroo juhataja, arhitekt Jaan Kuusemets Kärdla, oktoober 2020.a. KREUTZWALDI 24 SADAMA 15 +372 522 9032 EE192200001120049539 TALLINN 10147 KÄRDLA 92412 +372 463 2024 SWEDBANK HARJUMAA HIIUMAA [email protected] www.dagopen.ee 2 KÖITE KOOSEIS 1. SELETUSKIRI 1.1 Seletuskirja üldosa ............................................................................................................................................... 3 1.2 Lähtesituatsioon ................................................................................................................................................... 3 1.3 Planeeringu üldlahendus ja avalik ruum .............................................................................................................. 4 1.4 Planeeringu järgsete kruntide tabel ..................................................................................................................... 5 1.5 Olulisemad arhitektuurinõuded ........................................................................................................................... 5 1.6 Planeeringuala tehnilised näitajad ....................................................................................................................... 7 1.7 Tehnovõrkude lahendus ...................................................................................................................................... 7 1.8 Tehnovõrkude koridorid ...................................................................................................................................... 9 1.9 Tulekaitse abinõud ............................................................................................................................................... 9 1.10 Keskkonnakaitsenõuded ...................................................................................................................................... 10 1.11 Liikluskorraldus .................................................................................................................................................... 10 1.12 Kehtivad kitsendused ja servituutide vajadus....................................................................................................... 11 1.13 Piirkonna turvalisus .............................................................................................................................................. 12 1.14 Planeeringu realiseerimine .................................................................................................................................. 12 2. JOONISED 2.1 Asukoha skeem, väljavõte üldplaneeringust M 1 : 10000 ......................................................................... 15 2.2 Kontaktvööndi plaan M 1 : 5000 ........................................................................... 16 2.3 Tugiplaan M 1 : 500 ............................................................................. 17 2.4 Kruntimise plaan M 1 : 2000 ........................................................................... 18 2.5 Põhiplaan M 1 : 500 ............................................................................. 19 3. KOOSKÕLASTUSED 3.1 Kooskõlastuste koondnimekiri ............................................................................................................................. 18 3.2 Kooskõlastused eraldi lehtedel ............................................................................................................................ 19 DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 08 - 11 Oktoober 2020 Kuusalu vald, Harju maakond LEESI KÜLA MÖLLERI KINNISTU DETAILPLANEERING 3 1. SELETUSKIRI 1.1 SELETUSKIRJA ÜLDOSA 1.1.1 Detailplaneeringu ala asukoht ja suurus Planeeringualana mõistetakse Harju maakonnas, Kuusalu vallas, Leesi külas asuvat Mölleri (katastritunnusega 42301:001:0286, registriosaga nr. 254602/, maatulundusmaa 100%) kinnistut. 1.1.2 Planeeringu eesmärgid Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on määrata: - Krundi ehitusõiguse määramine (kasutamise sihtotstarve; hoonete suurim lubatud arv; hoonete suurim lubatud ehitisealune pindala; hoonete suurim lubatud kõrgus); - Krundi hoonestusala piiritlemine; - Hoonete olulisemate arhitektuurinõuete seadmine; - Teede maa-alade ja liikluskorralduse määramine; - Haljastuse ja heakorrastuse põhimõtete määramine; - Kujade määramine (ehitiste väikseim lubatud vahekaugus); - Tehnovõrkude ja -rajatiste asukoha määramine; - Keskkonnatingimuste seadmine planeeringuga kavandatu elluviimiseks; - Servituutide vajaduse määramine; - Kuritegevuse riske vähendavate nõuete ja tingimuste seadmine; - Muude seadustest ja teistest õigusaktidest tulenevate kinnisomandi kitsenduste ulatuse määramine planeeritaval maa-alal. 1.2 LÄHTESITUATSIOON 1.2.1 Lähtematerjali loetelu: 1. OÜ Jaotusvõrgu Tallinn-Harju Regioon „Tehnilised tingimused madalpinge liitumiseks nr 135173“ 11. veebruar 2008 2. Keskkonnaameti kiri 01. november 2016 nr 6-5/16/284-2. 3. Kuusalu Vallavalitsuse kiri 13. detsember 2016 nr 7-1/5003. Lisa 1. „Kuusalu Vallavalitsuse 01. detsember 2016 korraldus nr 613“. Lisa 2. „Kuusalu Vallavalitsuse 01. detsember 2016 korraldus nr 614“. 4. Keskkonnaameti kiri 17. juuli 2018 nr 6-2/18/10517-2. 5. Maanteeameti kiri 17. august 2018 nr 15-2/18/36945-2. 6. Elektrilevi OÜ 25. september 2018 „Tehnilised tingimused 316961“. 7. Lahemaa rahvuspargi kaitsekorralduskava 2016-2025 Lisa 7. „Asustusstruktuur ja arhitektuur, kirjeldused ja ehitussoovitused külade kaupa“, väljavõte Leesi küla kohta. 8. Lahemaa rahvuspargi kaitsekorralduskava 2016-2025 Lisa 8 „Asustusstruktuuri ja arhitektuuri väärtused, ehitusalad ja -soovitused (joonised külade kaupa ja kaardikihid)“, väljavõte Leesi küla kohta. 9. Geolander OÜ poolt 20. november 2017. a. koostatud "Mölleri maa-ala mõõdistamine" maa-ala plaan tehno- võrkudega M 1 : 500, töö nr. T-1109. 10. Loksa valla üldplaneering – kehtestatud Loksa Vallavolikogu poolt 27. jaanuar 2000. a. 11. Kuusalu valla ehitusmäärus. 12. Planeerimisseadus. 13. Ehitusseadustik. 14. Looduskaitseseadus. 15. Harju maakonnaplaneering. 1.2.2 Olemasoleva olukorra ja kontaktvööndi analüüs. Funktsionaalsed seosed Mölleri kinnistu pindala on 22804 m². Planeeringuala paikneb Kolga lahe ääres ca 120 m kaugusel mererannast. Kinnistu reljeef on kaldega läände, maapinna absoluutkõrgused jäävad 13,5 - 14,5 m vahemikku idas ning 7-7,5 m vahemikku läänes. Maa-ameti geoloogia kaardirakenduse järgi on aluspõhja geoloogiaks Ediacara ladestu (Vendi kompleksi) Gdovi kihistu segateraline polümineraalne liivakivi, kirju aleuroliit, savi ning Kotlini ja Voronka kihistu liivakivi, aleuroliit, aleuriitne savi ja savi. Planeeringuala asub Natura 2000 võrgustiku linnu- ja loodusalal. Keskkonnaregistri andmetel ei esine planeeringualal kaitsealuste liikide elupaiku, kasvukohti ega väärtuslikke poollooduslikke kooslusi. DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 08 - 11 Oktoober 2020 Kuusalu vald, Harju maakond LEESI KÜLA MÖLLERI KINNISTU DETAILPLANEERING 4 Planeeringuala piirneb läänest riigimaanteega 11270 Kuusalu-Leesi tee, põhjast Raudkivi, Pähkli, Nugisemetsa, Tiiu, idast Jaaguri, lõunast Pistriku, Veberi ja läänest-lõunast Liiva-Juhani kinnistuga. Lähim naaberhoone asub ca 6 m kagusel Tiiu kinnistul. Teised lähimad hooned asuvad ca 40 m kagusel. Lähiümbruse krundid on hoonestatud elamutega. Enamik elamuid on kahepoolsete kaldkatustega, ühe- või kahekordsed, ehitusaluste pindadega umbes 60-100 m². - planeeringuala asukoht Planeeringuala asub tervenisti Lahemaa Rahvuspargi territooriumil, kus tuleb arvestada kaitse-eeskirjast tulenevate kitsendustega. Planeeringualale ulatub merest tulenev kitsendus ranna piiranguvöönd ja riigiteest tulenev kitsendus maantee kaitsevöönd. Planeeringuala läbivad 0,4 kV elektriõhuliin, side õhuliin ja side kaabelliin. Lisaks ulatub planeeringualani serva 10 kV ja 0,4 kV elektrimaakaabelliin ja side valguskaabelliin (ELA SA sidekanalisatsioon). Eesti Geoloogiakeskuse Eesti põhjavee kaitstuse kaardi kohaselt asub kogu planeeringuala hästi kaitstud põhjaveega alal. Planeeringu eesmärgiks on sihtotstarbe muutmine, kinnistu kruntimine, ehitusõiguse seadmine ja piirangute ning servituutide vajaduse määramine. 1.2.3 Üldplaneeringust tulenevate tingimuste kirjeldus Käesoleva detailplaneeringu koostamisel on lähtutud Loksa valla üldplaneeringust (kehtestatud Loksa Vallavolikogu poolt 27. jaanuar 2000). Detailplaneeringuga kavandatud tegevused ei ole vastuolus Loksa valla üldplaneeringuga. 1.3 PLANEERINGU ÜLDLAHENDUS JA AVALIK RUUM Planeeringu algatamise eesmärk on Mölleri kinnistu kruntimine määrates planeeritud kruntidele ehitusõigused ja hoonestusalad. Planeeritud Positsioon 1 krunt liidetakse perspektiivselt planeeritud ajutise Positsioon 4 krundiga üheks maaüksuseks. Plaanil kujutatud ruumilahendus ja tehnovõrkude lahendus on tinglik ning täpsustatakse ehitusprojektiga. Arhitektuurse ruumimõju kujundamisel on eesmärgiks hoonestuse orgaaniline sulatamine loodusesse - suhteliselt madal, kerge, ratsionaalne, looduslikku keskkonda ja piirkonna hooneid arvestav arhitektuurikäsitlus. Hoonestuse projekteerimisel silmas pidada head ehitustava. Hoone välisviimistluseks on eelistatud puit (värvitud laud) ja muud traditsioonilised looduslähedased materjalid. Planeeritud kruntide hoonestus on lubatud kavandada vastavalt 235 m² kuni 350 m 2 ehitisealuse pindalaga ja hoonete maksimaalne lubatud kõrgus on vastavalt 5,5 m kuni 7,5 m. Kavandatud krunti võib piirata piirkonda sobiva aiaga. Piirete rajamisel eelistada traditsioonilisi materjale, kohalikke ehitusviise ja tavasid. Parkimine on lubatud oma krundil. DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 08 - 11 Oktoober 2020 Kuusalu vald, Harju maakond LEESI KÜLA MÖLLERI KINNISTU DETAILPLANEERING 5 Krundile paigaldada prügikonteinerid, mis tuleb paigutada planeeritava juurdepääsutee juurde. Olmejäätmete vedu toimub linna territooriumil organiseeritult vastavalt kehtivale jäätmehoolduseeskirjale. Kinnistu omanikul on kohustuslik ühineda Kuusalu vallas korraldatud jäätmeveoga. Vastavalt jäätmehoolduseeskirjale tuleb jäätmevedajaga sõlmida jäätmeveo leping, mille abil tagatakse koordineeritud jäätmevedu. Heakorra raames teostatavad tööd peavad vastama Kuusalu valla heakorra eeskirjale. 1.4 PLANEERINGU JÄRGSETE KRUNTIDE TABEL Pos. Planeeritava Pindala m² Planeeritav detailplaneeringu Planeeritav katastri sihtotstarve nr. krundi nimi sihtotstarve 1. Kadaksalu 10805 Üksikelamu maa, EP 100% Elamumaa 100% 2. Tammemäe 6000 Üksikelamu maa, EP 100% Elamumaa 100% 3. Põdramänni 6000 Üksikelamu maa, EP 100% Elamumaa 100% 4. Kadaksalu 300 Üksikelamu maa, EP 100% Elamumaa 100% 5. Nugismetsa tee 1187 Tee ja tänava maa-ala, LT 100% Transpordimaa 100% 6. Nugismetsa 37313 - Maatulundusmaa 100% Perspektiivselt liidetakse planeeritud ajutine krunt Positsioon 4 ja planeeritud Positsioon 1 krunt üheks krundiks. 1.5 OLULISEMAD ARHITEKTUURINÕUDED Lähtuvalt rahvuspargi kultuuripärandi, sh taluarhitektuur ja asustusstruktuur, tuleb olemasolevate hoonete ümberehitamisel ja laiendamisel, hoonestatud maaüksuse õuemaale täiendavate hoonete kavandamisel ning uue hoonestusala kavandamisel arvestada piirkonnas väljakujunenud asustusstruktuuri ja arhitektuuritraditsioonidega. Lahemaa rahvuspargi kaitse korralduskava aastateks 2016-2025 avab külade kaupa Lahemaa rahvuspargi kultuuripärandi kaitse eesmärgid ja määratleb kaitse eesmärkidega kooskõlas olevad ehitussoovitused. Kava üldised ehitussoovitused on saadud Lahemaa rahvuspargi külade hoonestuse analüüsimisel ning need on informatiivsed, andes taustainfot kaitseala valitsejale küla olemasolevast hoonestusest ning suuniseid kaalutlusotsuse tegemiseks, eesmärgiga tagada Lahemaa rahvuspargi kaitse eesmärkide täitmine. Uushoonestuse ehitus soovituste andmise eesmärk on traditsioonilise külailme säilitamine Lahemaal. Ehitustingimuste määramisel miljööväärtuslikes piirkondades lähtub kaitseala valitseja Keskkonnaamet miljööala väga väärtuslikeks, väärtuslikeks ja miljööväärtuslikeks hinnatud hoonetest, mitte üksikutest eranditest (sealhulgas ebaseaduslikult püstitatud või laiendatud hooned). Igal konkreetsel juhul (taotluse läbivaatamisel) tuleb lähtuda nii kinnistu olemasolevast olukorrast kui ka selle otsesest kontaktvööndist. Kavas toodud planeerimis- ja ehitussoovituste kohaselt võib ehitusõigusega krundile lisaks elamule kavandada ühe suurema abihoone, väiksemate abihoonet arv ei ole määratud. Lahemaa külades on ajalooliselt valdavad kaht tüüpi eluhooned rehielamud ja uuemad verandaga elamud. Need kaks tüüpi on selgelt eristuvad oma mahtudelt, materjalikasutuselt ning arhitektuurselt lahenduselt. Leesi küla ehitus ja planeerimissoovituste kohaselt: elamu ehitisealune pind kuni 135 m², kõrgus kuni 7,5 m maapinnast, katusetüüp rehielamul kahepoolne viil või kelp, katusekalle 35 - 42 kraadi, välisviimistluses palk, laudis, kivi, laiuse pikkuse suhe 1 : 2 kuni 1 : 3. Asunduselamul kahepoolne viil, katusekalle 40 - 45 kraadi, välisviimistluses laudis, laiuse pikkuse suhe 1 : 1,5 kuni 1 : 2. Hoonetüübile iseloomulikud välja ehitised on lubatud kuni kahel küljel. Suurema abihoone võib kavandada ehitisealuse pinnaga kuni 100 m², kõrgus kuni 5,5 m maapinnast, kahepoolse viilkatusega, katusekalle 35 - 45 kraadi, välisviimistluses laudis, sokli osas traditsioonilisel kõrgusel maakivi, laiuse pikkuse suhe 1 : 2 kuni 1 : 5. Väiksema abihoone parameetrid 15 - 60 m², kõrgus kuni 4,5 m maapinnast, kahepoolse viilkatusega (ehitisealuse pinnaga alla 15 m² võib kavandada lamekatuse või madala ühekaldelise katusega), katusekalle 30 - 35 kraadi, välisviimistluses palk, laudis, kivi, laiuse pikkuse suhe 1 : 1,5 kuni 1 : 5. Välisviimistluses on keelatud kasutada tehases toodetud ümarpalki ja imiteerivaid materjale, näiteks katusekattena s-kivi profiilplekk või kärgruberoid. Ehitisregistri andmetel asuvad Mölleri kinnistul kuur (fotod 2, 3 ja 10, EHR kood 116013388), ehitisealune pind 20 m² ja maht 48 m³, kelder (fotod 4 ja 11, EHR kood 116013389), ehitisealune pind 21 m² ja maht 48 m³ ning kaev EHR kood 220405243). Kaevu peale on rajatud pumbamaja (fotod 1 ja 12) ehitisealuse pindalaga 13 m² ja maht 26 m³. Lisaks on kinnistule õigusliku aluseta rajatud üksikelamu (fotod 1 ja 13), ehitisealuse pindalaga 78 m², kõrgus ca 7,3 m ja maht ca 410 m³, abihoone (fotod 5 ja 14) ehitisealuse pindalaga 79 m², kõrgus ca 3m ja maht ca 170 m³, varjualune (fotod 6 ja 15) ehitisealuse pindalaga 19 m², kõrgus ca 2,8 m ja maht ca 39 m³ ning paekividest vundament (fotod 7) ehitisealuse pindalaga ca 80 m². DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 08 - 11 Oktoober 2020 Kuusalu vald, Harju maakond LEESI KÜLA MÖLLERI KINNISTU DETAILPLANEERING 6 Mölleri kinnistul on olemasolevad ja öigusliku aluseta rajatud hoonestus nö. asunduselamu tüüpi. Õigusliku aluseta rajatud hoonetele on ette nähtud kohandada vastavalt Lahemaa rahvuspargi kaitse korralduskava aastateks 2016-2025 järgsele Leesi küla ehitussoovitustele. Detailplaneeringu põhiplaanil on esitatud planeeritud hoonestusala, see tähendab et planeeritud hoonet võib ehitada ainult põhiplaanil näidatud hoonestusala sees vastavalt krundi ehitusõigusele. Nii hoonestusalale kui ka väljapoole hoonestusala võib ehitada erinevaid rajatisi, mis ei ole hooned ning istutada puid ja põõsaid. Hoone täpne kuju ja suurus määratakse ehitusprojektiga. Hoonetevahelise tuleohutuskuja laiuseks sätestab majandus- ja taristuministri 2. juuni 2015. a. määrus nr. 54 Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded 8 meetrit, olenemata hoone tulepüsivusklassist. Kui hoonetevaheline tuleohutuskuja laius on alla 8 meetri, tuleb tuleleviku piiramine tagada ehituslike või muude abinõudega. Hoone küttesüsteemi valikul juhinduda küttesüsteemi energiatõhususest. Hoonete projekteerimisel lähtuda 03. juunil 2015. a. kehtima hakanud Hoone energiatõhususe miinimumnõuded redaktsioonist. 1.5.1 Planeeritud Kadaksalu krundi ehitusõigused: Maksimaalne lubatud hoonete arv krundil -8 Hoonete lubatud suurim ehitisealune pind - 425 m² (üksikelamu kuni 135 m², suurema abihoone tüüp 60 kuni 100 m², väiksema abihoone tüüp 15 kuni 60 m²) Hoonete lubatud suurim suletud brutopind - 915 m² sh. 1. korruse suletud brutopind - 425 m² sh. maa-aluse korruse suletud brutopind - 135 m² Hoonete lubatud suurim kõrgus (kõrgus maapinnast) - 7,5 m üksikelamul - 5,5 m abihoonel Hoonete lubatud suurim korruselisus - 2 / -1 Katused: kalded - 40° - 45° üksikelamu põhimahul 30° - 45° abihoonel Materjalid - katusekivi, sindel (puit, ruberoid), looduslähedase tooniga mitteläikiv plekk (katusekivi immitatsioon ei ole lubatud) tüüp - viilkatus Hoone laiuse ja pikkuse suhe elamul - 1:1,5 kuni 1:2 abihoonel - väiksema abihoone tüüp 1 : 1,5 ... 1 : 4, suurema abihoone tüüp 1 : 2 ... 1 : 5 Välisseinad elamul - puit (laudis) abihoonel - palk, puit (laudis) Nähtav sokliosa - kivi, betoon, krohv Piirdeaiad - kivi-, puitaed 1.5.2 Planeeritud Tammemäe krundi ehitusõigus: Maksimaalne lubatud hoonete arv krundil - 3 Hoonete lubatud suurim ehitisealune pind - 235 m² (üksikelamu kuni 135 m², väiksema abihoone tüüp 15 kuni 60 m²) Hoonete lubatud suurim suletud brutopind - 565 m² sh. 1. korruse suletud brutopind - 235 m² sh. maa-aluse korruse suletud brutopind - 135 m² Hoonete lubatud suurim kõrgus (kõrgus maapinnast) - 7,5 m üksikelamul - 5,5 m abihoonel Hoonete lubatud suurim korruselisus - 2 / -1 Katused: kalded - 40° - 45° üksikelamu põhimahul 30° - 45° abihoonel materjalid - katusekivi, sindel (puit, ruberoid), looduslähedase tooniga mitteläikiv plekk (katusekivi immitatsioon ei ole lubatud) tüüp - viilkatus Hoone laiuse ja pikkuse suhe elamul - 1:1,5 kuni 1:2 abihoonel - väiksema abihoone tüüp 1 : 1,5 ... 1 : 4, suurema abihoone tüüp 1 : 2 ... 1 : 5 Välisseinad elamul - puit (laudis) abihoonel - palk, puit (laudis) DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 08 - 11 Oktoober 2020 Kuusalu vald, Harju maakond LEESI KÜLA MÖLLERI KINNISTU DETAILPLANEERING 7 Nähtav sokliosa - kivi, betoon, krohv Piirdeaiad - kivi-, puitaed 1.5.3 Planeeritud Põdramänni krundi ehitusõigus: Maksimaalne lubatud hoonete arv krundil - 3 Hoonete lubatud suurim ehitisealune pind - 235 m² (üksikelamu kuni 135 m², väiksema abihoone tüüp 15 kuni 60 m²) Hoonete lubatud suurim suletud brutopind - 565 m² sh. 1. korruse suletud brutopind - 235 m² sh. maa-aluse korruse suletud brutopind - 135 m² Hoonete lubatud suurim kõrgus (kõrgus maapinnast) - 7,5 m üksikelamul - 5,5 m abihoonel Hoonete lubatud suurim korruselisus - 2 / -1 Katused: kalded - 40° - 45° üksikelamu põhimahul 30° - 45° abihoonel materjalid - katusekivi, sindel (puit, ruberoid), looduslähedase tooniga mitteläikiv plekk (katusekivi immitatsioon ei ole lubatud) tüüp - viilkatus Hoone laiuse ja pikkuse suhe elamul - 1:1,5 kuni 1:2 abihoonel - väiksema abihoone tüüp 1 : 1,5 ... 1 : 4, suurema abihoone tüüp 1 : 2 ... 1 : 5 Välisseinad elamul - puit (laudis) abihoonel - palk, puit (laudis) Nähtav sokliosa - kivi, betoon, krohv Piirdeaiad - kivi-, puitaed Hoone arhitektuurne eskiis esitada Keskkonnaametile kooskõlastamiseks. Vastavalt Lahemaa rahvuspargi kaitsekorralduskava 2016-2025 Lisa 7. järgi on rahvuspargis Leesi külas väärtuslikus külaosas lubatud rahvuspargi valitseja nõusolekul hajaasustusaladel rajada kuni 135 m² ehitisealuse pinnaga, kuni 7,5 m kõrguseid ja viilkatusega elamuid. Hooned rekonstrueerida/ehitada soovitavalt kooskõlas piirkonna arhitektuuritraditsioonidega. 1.6 PLANEERINGUALA TEHNILISED NÄITAJAD 1. Planeeritava maaüksuse suurus kokku - 22805 m² 2. Ehitisealune pind kokku - 895 m 2 3. Planeeritud maaüksusi - 6 4. Planeeritud ajutisi maaüksusi - 1 5. Planeeritud ehituskrunte - 3 1.7 TEHNOVÕRKUDE LAHENDUS 1.7.1 Veevarustus ja kanalisatsioon Mölleri kinnistu asub osaliselt „Kuusalu valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2016 - 2027“ järgses ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni alal, mille järgi on Mölleri kinnistuni kavandatud uus veetorustik. Taodeldes tehnilisi tingimusi piirkonda teenindavalt ettevõttelt Kuusalu Soojus OÜ, saime vastuseks et veetorustik Mölleri kinnistu lähedusse ei ulatu ja tehnilisi tingimusi ei saa väljastada. Esitatud info kohaselt on viimane ühisveevärgi klient Aleksandri kinnistu (tunnus 42301:001:1070) puurkaevust nr 1041. Ettevõtja andis lootust, et aastate pärast olukord muutub, samas ei osanud uue veetoru rajamise aega prognoosida. Eelneva info põhjal on planeeringulahendusel ette nähtud iga hoonestatud krundi teenindamiseks perspektiivse uue ühisveetoru asukoht koos servituudialaga. Kadaksalu krundi hoonete veevarustus lahendatakse olemasoleva salvkaevu-pumbamaja baasil, mille ümber moodustatakse hooldusala. „Veeseaduse“ § 148 lõike 2 alusel põhjaveehaarde ümber ei moodustata sanitaarkaitseala juhul, kui võetakse vett joogiveeks kasutamise või joogivee tootmise eesmärgil alla 10 m³ ööpäevas või tootmisvett. Sellise põhjaveehaarde ümber moodustatakse „Veeseaduse“ § 154 kohane hooldusala, kus on põhjavee saastumise vältimiseks keelatud tegevus, mis võib ohustada põhjaveekihi vee omadusi. Planeeritavate uute Tammemäe ja Põdramänni kruntide hoonete varustamine veega on planeeritud lahendada krundile rajatava salvkaev(-pumpla) baasil, mille ümber hoida 10 m ulatuses hooldusala. Salvkaevu rajamisel tuleb lähtuda Keskkonnaministri 09. juuli 2015.a. nr. 43 määrusest „Nõuded salvkaevu konstruktsiooni, puurkaevu või -augu DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 08 - 11 Oktoober 2020 Kuusalu vald, Harju maakond LEESI KÜLA MÖLLERI KINNISTU DETAILPLANEERING 8 ehitusprojekti ja konstruktsiooni ning lammutamise ja ümberehitamise ehitusprojekti kohta, puurkaevu või -augu projekteerimise, rajamise, kasutusele võtmise, ümberehitamise, lammutamise ja konserveerimise korra ning puurkaevu või -augu asukoha kooskõlastamise, ehitusloa ja kasutusloa taotluste, ehitus- või kasutusteatise, puurimispäeviku, salvkaevu ehitus- või kasutusteatise, puurkaevu või -augu ja salvkaevu andmete keskkonnaregistrisse kandmiseks esitamise ning puurkaevu või -augu ja salvkaevu lammutamise teatise vormid“. Majanduslikel kaalutlustel on lubatud salvkaevu asemel alternatiivse lahendusena rajada puurkaev, kuid selle rajamise kaalumisel peab arvestama asjaoluga, et piirkonnas on osadel puurkaevude tarbeveel esinenud suur rauasisaldust ja maagaasi töttu spetsiifilist lõhna. Tarbeveekaev projekteeritakse ja ehitatakse vastavalt litsentsi omava ettevõtte poolt. Veetorustiku paigaldussügavus on vähemalt 1,2 m maapinnast. Eesti Geoloogiakeskuse poolt koostatud „Eesti põhjavee kaitstuse kaarti“ andmetel asub planeeringuala hästi kaitstud põhjaveega piirkonnas. Planeeritavate hoonete kanaliseerimine lahendatakse heitvete juhtimisega kogumismahutitesse, mida tühjendatakse vastavalt vajadusele lähimasse puhasti purgimiskohta. Kogumismahuti ehitamisel pinnases on vajalik jälgida nende konstruktsioonide ja ühenduste veepidavust. Hoonete projektide koostamisel esitatakse iga rajatava hoone heitvete kogumise ja puhastamise lahendus. Projekteerimisel lähtuda: - Keskkonnaministri 31. juuli 2019. a. määrus nr. 31 „Kanalisatsiooniehitise planeerimise, ehitamise ja kasutamise nõuded ning kanalisatsiooniehitise kuja täpsustatud ulatus“. - Riigikogu 16. veebruar 2011. a. seadus „Keskkonnaseadustiku üldosa seadus“. - Riigikogu 10. veebruari 1999. a. seadus „Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadus“. - Torustikutrassid tuleb kavandada planeeritud juurdepääsutee kõrvale, kuid võimalusel mitte teekatendi alla. - Uue trassi koridor koos trassi kaitsevööndiga tuleb kooskõlastada kinnistute omanikega. Mölleri kinnistu planeeringulala olemasoleva ja planeeritud salvkaevude hooldusalad on kantud detailplaneeringu Põhiplaanile, mis ei ulatu kruntide piiridest väljapoole ega tekitada piiranguid naaberkinnistutele. Tiiu kinnistu salvkaevu hooldusala asub 6 m ulatuses Põdramänni krundil. 1.7.2 Sadeveed ja vertikaalplaneerimine Rekonstrueeritava ja rajatava hoonete ümbrus ning planeeritud parkimiskohad projekteeritakse hoonestuse ehitusprojekti koosseisus või eraldi projektidega. Täpsemad kõrgusmärgid antakse koostatava projektjoonistega. Vertikaalplaneerimisega mullatööd on ette nähtud vahetult hoone ümbruses ning rajatava juurdepääsutee ulatuses. Kasvupinnas eemaldada teede alt täies mahus asendades kruusa ja dreenliivaga. Planeeritud krundi sajuveed juhitakse osaliselt katetele kallete andmisega hoonest eemale oma krundil haljasalale. 1.7.3 Soojusvarustus Rekonstrueeritava/planeeritava hoone küte lahendatakse lokaalsena hoone projekteerimise käigus, kas elektri- või tahkeküttena (sinna alla kuulub ka soojuspump, solaar- ja maaküte), lähtuvalt energiatõhususest ja omaniku vajadustest. Kütteallikana võib kasutada ka kõiki muid kaasaegseid energiatõhusatel tehnoloogiatel baseeruvaid ja keskkonda oluliselt mittesaastavaid kütteliike. Lahenduste väljatöötamisel on soovitav eelistada energiatõhusaid või kombineeritud lahendusi (sh. välisõhu eelsoojendamine, lahenduste kombineerimine passiivküttega jms.). Ühe võimaliku küttelahendusena maakütte (kinnise soojussüsteemi) puuraugu asukoht täpsustakse projekteerimise staadiumis, mis tuleb vastavalt Keskkonnaministri 09. juuli 2015.a. määrusele nr. 43 „Nõuded salvkaevu konstruktsiooni, puurkaevu või -augu ehitusprojekti ja konstruktsiooni ning lammutamise ja ümberehitamise ehitusprojekti kohta, puurkaevu või -augu projekteerimise, rajamise, kasutusele võtmise, ümberehitamise, lammutamise ja konserveerimise korra ning puurkaevu või -augu asukoha kooskõlastamise, ehitusloa ja kasutusloa taotluste, ehitus- või kasutusteatise, puurimispäeviku, salvkaevu ehitus- või kasutusteatise, puurkaevu või -augu ja salvkaevu andmete keskkonnaregistrisse kandmiseks esitamise ning puurkaevu või -augu ja salvkaevu lammutamise teatise vormid“, kooskõlastada enne puuraugu ehitusprojekti koostamist kohaliku omavalitsusega, esitades selleks määruse kohase taotluse. Hoonete küttesüsteemi valikul juhinduda küttesüsteemi energiatõhususest. Hoonete projekteerimisel lähtuda Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 11. detsember 2018. a. määrusest nr. 63 „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded“, 10. juulil 2020. a. kehtima hakanud redaktsioonist. DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 08 - 11 Oktoober 2020 Kuusalu vald, Harju maakond LEESI KÜLA MÖLLERI KINNISTU DETAILPLANEERING 9 1.7.4 Elektrivarustus Põhiplaanil on tähistatud planeeringualale jäävad tehnovõrgud: 10 kV kaabelliin, 0,4 kV kaabelliin ja 0,4 kV õhuliin. Planeeringuala varustamine elektrienergiaga lahendatakse vastavalt 25. septembril 2018. a. Elektrilevi OÜ poolt väljastatud „Tehnilised tingimused 316961“ alusel. Planeeritud uue hoonestuse, sh. igale krundile 3 x 25A, elektrivarustuseks on planeeritud krundi piirile teealasse 0,4 kV liitumiskilbid, mis saavad toite olemasolevast õhuliinist kaabelliinidega. Liitumiskilbid peavad olema alati vabalt teenindatavad. Krundisisesed võrgud liitumiskilbist hoonestuseni on ette nähtud kaabelliini baasil, mis lahendatakse koos hoone elektrivarustuse projektiga. Projekteerimisel lähtuda: 1. Planeeringuala ja planeeritud krundi elektrivarustuse, sellega kaasneva olemasolevate klientide elektrivarustuse tagamise ja uue planeeritud krundi projekteerimise ja ehitamise tingimused määrab Elektrilevi OÜ. 2. Ümberehitatavate fiidrite skeemid, tehnilised omadused ja alajaama tehnilised näitajad täpsustatakse projekteerimisel. 3. Krundile nähakse ette sobilikku ja ligipääsetavasse kohta liitumiskilp. Liitumiskilbi asukoht tuleb valida nii, et liitumiskilbis paikneva arvesti näidu fikseerimine ja kilbi teenindamine on võimalik igal ajal ja ohutult (liitumispunkti mõõtekilbi ees peab olema teenindusruumi vähemalt 1 m). 4. Uute kaabelliinide liinikoridorid ühildada võimalusel olemasolevate liinide koridoridega, teede ja kõrghaljastuse kõlvikute piiridega, toitepunktist kuni liitumiskilpideni. 5. Kaabelliini ehitaja on kohustatud kaevetöödel rikutud teede katendid ja maa-ala taastama ning heakorrastama ehitustööde eelselt fikseeritud kujul kogu liinikoridori ulatuses. 6. Olemasoleva elektrivõrgu ümberehitus toimub kliendi kulul, mille kohta tuleb esitada Elektrilevi OÜ-le kirjalik taotlus. 7. 0,4 kV liinide, liitumiskilpide ja olemasolevate liinidega sidumise punktid on planeeringus eeldatavaks lahenduseks. See ei ole projekteerimisel tingimuslik. 1.7.5 Sidevarustus Planeeringualale jääb side optiline õhuliin ning piirneval alal riigimaantee servas paikneb ELA SA sidekanalisatsioon. Mölleri kinnistu detailplaneeringuga haarataval alal Telia liinirajatised puuduvad, planeeringualal paikneb kinnistu omanikele kuuluv optilise õhuliinide võrk, kus Telia rendib ressurssi. Mölleri kinnistu Positsioon 1 krundi hoonestusel on olemasolev liitumine sidevõrguga. Planeerimislahendus näeb Positsioon 2 ja Positsioon 3 kruntidele ette kaasaegsemate sideteenuste kättesaadavuseks kasutada mobiilsidevõrgu vahendeid. Alternatiivse lahendusena on lubatud Mölleri kinnistul optilise õhuliini võrguga liitumine. Projekteerimiseks tellida/koostada tehnilised tingimused koostöös kinnistu omaniku ja piirkonnas sideteenust pakkuva side ettevõttega. Täiendavad krundisisesed võrgud alates liitumispunktist lahendatakse koos planeeritud hoone projektiga. 1.8 TEHNOVÕRKUDE KORIDORID Kinnisasja omanik on kohustatud taluma tema kinnisasjal maapinnal, maapõues ning õhuruumis ehitatavaid tehnovõrke ja - rajatisi (kütte-, veevarustus- või kanalisatsioonitorustikku, elektroonilise side või elektrivõrku, nõrkvoolu-, küttegaasi- või elektripaigaldist või surveseadmestikku ja nende teenindamiseks vajalikke ehitisi), kui need on teiste kinnisasjade eesmärgipäraseks kasutamiseks või majandamiseks vajalikud, nende ehitamine ei ole kinnisasja kasutamata võimalik või nende ehitamine teises kohas põhjustab ülemääraseid kulutusi. Ehitusalale jäävad liinid ja trassid võib lähtuvalt ehituste vajadustest ringi tõsta või rekonstrueerida kooskõlastatult valdajaga. Projekteerimisel tuleb lähtuda kehtivatest normidest. Hoone ja rajatiste tehnovarustus tuleb lahendada vastavuses võrkude valdajate poolt väljastatud tehniliste tingimustega. 0,4 kV ja 10 kV maakaabelliini maa-ala kaitsevöönd on piki kaabelliini kulgev ala, mida mõlemalt poolt piiravad liini äärmistest kaablitest 1 meetri kaugusel paiknevad mõttelised vertikaaltasandid. Elektri õhuliini kaitsevöönd on maa-ala ja õhuruum, mida piiravad mõlemal pool piki liini telge paiknevad mõttelised vertikaaltasandid, ning mille ulatus mõlemal pool liini telge on kuni 1 kV pingega liinide korral 2 m. Side ehitise kaitsevööndi mõõtmed mõlemal pool sideehitist on 1 meeter sideehitisest või sideehitise välisseinast sideehitisega paralleelse mõttelise jooneni või tõmmitsatega raadiomasti korral 1 meeter välimiste tõmmitsate vundamendi välisservast ühendades tõmmitsad mõtteliseks kolmnurgaks, vabalt seisva masti korral 1 meeter vundamendi välisservast. Tehnovõrkude tähistatud koridorid märgivad kommunikatsioonide asukohti, mille osas kehtivad kinnisasjade omanikele Asjaõigusseaduse § 158 sätted. 1.9 TULEKAITSE ABINÕUD Tuleohutusnõuete juures tuleb planeeritava maa-ala uute hoonete projekteerimise käigus lähtuda Siseministri 30. märts 2017. a. määrusest nr. 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele”, 03. detsembril 2018. a. kehtima hakanud redaktsioonist. Hooned planeeritaval alal on ühe- ja kahekorruselised ja kõrgusega kuni 7,5 m. Lubatud on ka keldrikorruse rajamine. DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 08 - 11 Oktoober 2020 Kuusalu vald, Harju maakond LEESI KÜLA MÖLLERI KINNISTU DETAILPLANEERING 10 Planeeritud ala hoonestus kuulub tulepüsivuse seisukohalt klassi TP3. Ehitiste kasutamise liigitus tuleohutusest tulenevalt on üksikelamutel I kasutusviis. Vastavalt Eesti standardi EVS 812-7:2018 „Ehitiste tuleohutus. Osa 7: Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded” on kahe hoone vaheline minimaalne kuja 8 m, v.a. juhul kui tule leviku piiramine on tagatud ehituslike või muude abinõudega või hoonetekompleksi osad on samast tuleohutusklassist, hoonete arv ja korruste pindala on väiksemad hoonetekompleksile kohalduvatest arvväärtustest ja neid saab lugeda tuletõkkesektsiooni nõuetele vastavalt üheks hooneks. Hoonetele tuletõrjevahenditega juurdepääsuks kasutada olemasolevaid mahasõite riigimaanteelt 11270 Kuusalu-Leesi tee ja planeeritavaid/olemasolevaid juurdepääsuteid. Lähim tulekustutusvee saamise võimalus on Farmi kinnistul Kiiu-Aabla külas asuv veevõtukoht ca 1,6 km kaugusel. Planeeringuga nähakse ette uue tuletõrje veevõtukoha rajamist Positsioon 5 juurdepääsutee äärde. Planeeritud tuletõrje veevõtukoha ja selle teeninduspiirkond on määratud põhiplaanil. Tee veevõtukohani peab olema avatud, sõidetav ja talvel lumest puhastatud. Tuletõrje veevõtukoha minimaalne kaugus hoonest või hoone osast ei tohi olla vähem kui 30 m. Tuletõrje veevõtukoha teeninduspiirkonna kaugus veevõtukohast on 150 m. Väliskustutusvee minimaalne normvooluhulk on I kasutusviisiga hoonel 10 l/sek ja kestvus 3 tundi. Tuletõrje varustus projekteerida lähtuvalt EVS 812-6:2012+A1+A2 „Ehitise tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus“. Hoones tuleb ette näha vett mittevajavad esmased kustutusvahendid. Hoone projektis täpsustatakse vastavalt hoonele veevõtukoha kaugus ja muud vajalikud tuletõrje välis- ja siseveevarustuse tingimused ja lahendused. Uute hoonete projekteerimisel ja olemasolevate hoonete rekonstrueerimisel kuulub projekt enne ehituse algust läbivaatamisele ja heakskiitmisele Päästeameti Põhja päästekeskusega. 1.10 KESKKONNAKAITSENÕUDED Mölleri kinnistu paikneb Lahemaa rahvuspargi territooriumil, Lahemaa piiranguvööndis, seega tuleb planeeringualal arvestada Lahemaa Rahvuspargi üldiste kaitse-eeskirjadega. Lahemaa Rahvuspargis kehtiv kaitserežiim on sätestatud looduskaitseseaduses (RT I 2004, 38, 258) ja Lahemaa RP kaitse-eeskirjas (RT I 1997, 45, 728). Planeeritav kinnistu asub Natura 2000 Lahemaa linnualal (registrikood: RAH0000089) ja Natura 2000 Lahemaa loodusalal (registrikood: RAH0000601). Natura 2000 alal tuleb arvestada kehtestatud piirangutega (Keskkonnaministri määrus nr. 24 22. aprill 2004. a). Looduskaitseseaduse § 14 lõike 1 järgi ei või kaitsealal ilma kaitstava loodusobjekti valitseja nõusolekuta muuta katastriüksuse kõlvikute piire ega kõlviku sihtotstarvet, koostada maakorralduskava ja teostada maakorraldustoiminguid, kehtestada detailplaneeringut ja üldplaneeringut, anda nõusolekut väikeehitise, sealhulgas lautri või paadisilla ehitamiseks, anda projekteerimistingimusi, anda ehitusluba, rajada uut veekogu, mille pindala on suurem kui viis ruutmeetrit, kui selleks ei ole vaja anda vee erikasutusluba, ehitusluba või nõusolekut väikeehitise ehitamiseks ega jahiulukeid lisasööta. Lahemaa rahvuspargi valitseja on Looduskaitseseaduse § 21 lõike 1 alusel Keskkonnaamet. Koostatud detailplaneering järgib kehtivat endise Loksa valla üldplaneeringut ning välistab seega planeeringu alusel halbade otsuste vastuvõtmist, eelkõige looduskeskkonna suhtes. Leesi küla piirkond on kaitstud põhjaveega piirkond. Uutel ehitusaladel tuleb jälgida heitvete käitlemise nõudeid. Krundil lahendatakse heitveekäitlus koos hoonestusprojektiga lähtudes koostatud detailplaneeringust. Hoonestusalad tuleb kujundada elamiseks sobivaks looduslikuks õuemaaks. Säilitada valikuliselt üksikud puud ja põõsaid. Väärtuslike maastike ning looduskoosluste säilitamine tuleb tagada koos ehitustegevusega. Hoone kütmine toimub ahjudega, maaküttel või elektriga. Ranna piiranguvöödis arvestada Looduskaitseseaduses § 37 - 39 kehtestatud piirangutega. Uue juurdepääsutee planeerimisel on lähtutud Lahemaa Rahvuspargi kaitse-eeskirja¹ § 23 lg 4. Olemasoleva hoone rekonstrueerimisel vastavalt Ehitusseadustiku § 4 p 3 alusel ja uue hoone ehitamisel järgida piirkonnas väljakujunenud hoonestuslaadi. Maastikulise ilu säilitamine (säästlik uuendamine) ja piiratud ning suunatud ehitustegevus annab maale uue piirkonna elutegevuseks vajaliku väärtuse. Hoonete kütmine toimub ahjudega, elektriga või maakütte baasil. 1.11 LIIKLUSKORRALDUS Juurdepääsuks planeeringualale kasutada olemasolevat mahasõitu riigimaanteelt 11270 Kuusalu-Leesi tee, olemasolevaid juurdepääsuteid ning krundidel 2, 3 ja 4 planeeritavaid juurdepääsuteid. Riigimaantee kaitsevööndi laius mõlemal pool äärmise sõiduraja välimisest servast on 30 m. Liikluse korraldamise eesmärk planeeringualal on tagada häireteta, sujuv, võimalikult kiire, ohutu ja keskkonda minimaalselt kahjustav liiklus. Vajadusel toimub liikluse korraldamine planeeringualal liiklusmärkide, teemärgiste ja muude liikluskorraldusvahenditega vastavalt Ehitusseadustiku alusel kehtestatud nõuetele. Liiklusohutus tuleb tagada edasise projekteerimise käigus. Krundi siseste teede projekteerimine ning väljaehitamine on huvitatud isiku kohustus. DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 08 - 11 Oktoober 2020 Kuusalu vald, Harju maakond LEESI KÜLA MÖLLERI KINNISTU DETAILPLANEERING 11 Mahasõidu nähtavuse tagamiseks puhastada nähtavuskolmnurgad 5 x 320 m (5 m kaugusele riigimaantee servast olemasoleva juurdepääsutee teljele ja kuni 320 m mõlemale poole riigimaantee äärmise sõidurea teljele) teeääred. Nähtavuskolmnurgas ei tohi paikneda ühtki nähtavust piiravat takistust, vajadusel tuleb ette näha sellelt alalt tee äärte puhastamine. Erandina võib nähtavuskolmnurka istutada üksikuid puid või madalaid põõsaid, mis ei tohi kasvada kõrgemaks kui 0,4 m. Liikluse ohutuse ja sujuvuse tagamiseks peab sõidukijuhil olema sõidutee ja sellega külgneva ala ulatuses tagatud nõutav külgnähtavus, mida tuleb arvestada kõrghaljastuse planeerimisel ning vajadusel müratõkete rajamisel. Külgnähtavus V klassi maanteel projektkiirusel 80 km/h rahuldaval tasemel on 16 m tee servast. Planeeritud hoonete juurdepääsutee mahasõidu vajalikud nähtavused tuleb tagada enne mistahes ehitusloa väljastamist planeeringualale. Arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee kaitsevööndis, tuleb esitada Maanteeametile nõusoleku saamiseks. Tee ehitus projekte võib koostada vaid vastavat pädevust omav isik (EhS § 24 lg 2 p 2). Riigiteega liitumise või ristumiskoha ümberehituse korral annab nõuded projektile Maanteeamet. Tehnilisi tingimusi projektide koostamiseks tee kaitsevööndis väljastab Maanteeamet vastava taotluse alusel. Arendusega seotud liikluslahendused tuleb rajada enne hoonete ehitusloa väljastamist. Arendaja peab arvestama liiklusmüra, vibratsiooni, õhusaaste ning muude võimalike mõjude võimaliku normaliseerimise vajaduse ja kohustusega. Planeeringu koostamisest huvitatud isik peab vajadusel võtma kasutusele meetmed „Rahvatervise seaduse” alusel kehtestatud Sotsiaalministri 04. märts 2002. a. määruses nr. 42 esitatud normmürataseme tagamiseks. Maanteeamet on planeeringu koostajat teavitanud riigitee liiklusest põhjustatud häiringutest ega võta endale kohustusi planeeringuga kavandatud leevendusmeetmete rakendamiseks. Sajuvete ärajuhtimine on kajastatud peatükis 1.7.2 Sadeveed ja vertikaalplaneerimine. Juurdepääsuks Kadaksalu krundile seatakse juurdepääsu reaalservituut Nugisemetsa tee krundile teed kasutava kinnistu või krundi kasuks. Juurdepääsuks Tammemäe krundile seatakse juurdepääsu reaalservituut Nugisemetsa tee, Kadaksalu ja Põdramänni kruntidele teed kasutava kinnistu või krundi kasuks. Juurdepääsuks Põdramänni krundile seatakse juurdepääsu reaalservituut Nugisemetsa tee ja Kadaksalu kruntidele teed kasutava kinnistu või krundi kasuks. Juurdepääsuks Raudkivi, Pähkli, Nugismetsa ja Tiina kinnistutele seatakse juurdepääsu reaalservituudid Nugisemetsa tee krundile teed kasutava kinnistute kasuks. Juurdepääs tagatakse sõiduautoga liiklusele ja piiratud ulatuses rasketehnikale (kinnistute teenindamiseks vajalik tehnika). Juurdepääsu kasutamise korralduslikud küsimused reguleerivad kinnistute omanikud vastavasisulises servituudikokkuleppes ning kinnitavad need notariaalselt. Juurdepääsu reaalservituut saab juriidilise aluse peale vastava kande tegemist kinnistusraamatusse. Juurdepääsuteed rajada kandevõimega 20 tonni (prügiautod ja päästetehnika), pöörderaadius 12 m ja tee laius 3,5 m. Planeeritava krundi liikluskorraldus ja juurdepääsuteed on näidatud joonisel Põhiplaan. Planeeritud krundi krundisisesed katendid valitakse vastavalt omanike soovile või haljastusprojektide lahendustele. Tee kattekihtide valik lahendatakse tee- ehitusprojektiga, mis koostatud teede projekteerimise tegevusluba omava isiku poolt. Parkimine lahendatakse planeeritaval alal krundi siseselt. Parkimiskohtade kontrollarvutus on teostatud vastavalt EVS 843:2016 „Linnatänavad” esitatud normi alusel. Täpsem parkimiskohtade arv ja -lahendus täpsustatakse hooneprojekti või eraldi teeprojekti koosseisus. 1.12 KEHTIVAD KITSENDUSED JA SERVITUUTIDE VAJADUS 1.12.1 Kehtivad piirangud ja kitsendused planeeringualal Kehtivad piirangud: - 0,4 kV kaabelliin (kaitsevöönd mõlemalt poolt liini äärmistest kaablitest 1 m); - 10 kV kaabelliin (kaitsevöönd mõlemalt poolt liini äärmistest kaablitest 1 m); - 0,4 kV õhuliin (kaitsevööndi ulatus mõlemal pool liini telge 2 m); - Side kaabelliin, side valguskaabelliin (kaitsevöönd on 1 m kaabli keskjoonest paralleelse mõttelise jooneni); - Side õhuliin (kaitsevöönd 1 m mõlemale poole liini telge); - Lahemaa rahvuspark (registrikood: KLO1000511); - Lahemaa RP, Lahemaa pv (registrikood: KLO1100359); - Natura 2000 Lahemaa linnualal (registrikood: RAH0000089) ja Natura 2000 Lahemaa loodusalal (registrikood: RAH0000601); - Ranna piiranguvöönd (laius Läänemerel on 200 m); - Maantee kaitsevööndi piir (laius mõlemal pool äärmise sõiduraja välimisest servast on 30 m). DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 08 - 11 Oktoober 2020 Kuusalu vald, Harju maakond LEESI KÜLA MÖLLERI KINNISTU DETAILPLANEERING 12 Krundi kasutusõiguse kitsendused: 1.Tehnovõrkude ja tehnorajatiste rajamisel kehtivad Asjaõigusseaduse § 158 sätted. 2.Elektrivõrgu ja sidevõrgu kaitsevööndeid ning nendega seotud kitsendusi reguleerib Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded. 3.Tegevused tee kaitsevööndis ja tee kaitsevööndi maa kinnisasja omaniku kohustused on reguleeritud Ehitusseadustiku § 72 alusel. 4.Maaüksus asetseb Lahemaa rahvuspargi kaitsealal, kus tuleb arvestada kaitse-eeskirjast tulenevate kitsendustega. 5.Majandustegevuses tuleb lähtuda Natura 2000 Lahemaa linnu-, loodusalal kehtivatest nõuetest, kohustustest ja piirangutest. 6.Väärtuslikul maastikualal kehtivad teemaplaneeringus sätestatud väärtuslike maastike üldised kasutustingimused ja hooldussoovitused. 7.Juurdepääsuks Kadaksalu krundile seatakse juurdepääsu reaalservituut Nugisemetsa tee krundile teed kasutava kinnistu või krundi kasuks. 8.Juurdepääsuks Tammemäe krundile seatakse juurdepääsu reaalservituut Nugisemetsa tee, Kadaksalu ja Põdramänni kruntidele teed kasutava kinnistu või krundi kasuks. 9.Juurdepääsuks Põdramänni krundile seatakse juurdepääsu reaalservituut Nugisemetsa tee ja Kadaksalu kruntidele teed kasutava kinnistu või krundi kasuks. 10. Juurdepääsuks Raudkivi, Pähkli, Nugismetsa ja Tiina kinnistutele seatakse juurdepääsu reaalservituudid Nugisemetsa tee krundile teed kasutava kinnistute kasuks. 11. Enne kinnistu müüki seada kinnistut läbivatele tehnovõrkudele servituudid ja tehnovõrkude koridorid tehnovõrkude valdajate kasuks. 12. Maa kasutaja peab kinni pidama krunti läbivate tehnovõrkude kaitse-eeskirjadest ja võimaldama tehnovõrkude omanikele juurdepääsu tehnovõrkude hooldamiseks. 13. Ehitiste ja mahuliste rajatiste lahenduse ja kujunduse projekteerimisel tuleb lähtuda Ehitusseadustikust, projekteerimisnormidest, tuleohutusnõuetest ja Kuusalu valla ehitusmäärusest. 1.13 PIIRKONNA TURVALISUS Eestis on koostatud kuritegevuse riske vähendavate nõuete ja tingimuste kohane standard EVS 809-1:2002 „Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimine ja arhitektuur. Osa 1: Linnaplaneerimine“, 29. november 2002. a. Antud standard puudutab probleeme ja annab soovitusi linnalisele keskkonnale kui ka maapiirkondadele. Läbi planeeringu on võimalik tuua välja mõned probleemid ja anda soovitused edaspidiseks projekteerimiseks ning turvalisuse tõstmiseks. Vajalik on ka valla ja elanike enda huvi ja initsiatiiv. Turvalisem keskkond on materiaalsele ja sotsiaalsele keskkonnale suunatud ohutus- ja julgeolekupoliitika tulemus. Planeeringu koostamisel on arvestatud erinevaid kuritegevuse riske vähendavaid meetmeid. Olulisteks elementideks on peetud, et: - planeeringualal ja hoonel oleks konkreetsed ja selgelt eristatavad juurdepääsud ja liikumisteed, - hoone ja rajatised oleks pimedal ajal valgustatud (näiteks hämarduslülitiga liikumisele reageeriv valgustus), - ehitamisel kasutataks kvaliteetseid ja vastupidavaid ehitusmaterjale, - ehitusperioodil oleks hoone ja ehitusmaterjalide ladustamisplats ajutiste piiretega piiratud, - hoone ümbrus ja kogu kinnistu territoorium oleks haljastatud ja korrastatud, - hoone oleks varustatud tulekahju- ja valvesignalisatsiooniga. 1.14 PLANEERINGU REALISEERIMINE 1.14.1 Detailplaneeringus kavandatud tööde järjekord: 1. Enne planeeringu kehtestamist on vajalik sõlmida notariaalsed servituudilepingud kinnistu omanikega, kelle maadel juurdepääsutee asub; 2. Planeeritava maaüksuse maakorralduslik jagamine peale detailplaneeringu kehtestamist; 3. Tekkinud maaüksustele juurdepääsude ja tehnovõrkude vms. servituudilepingute sõlmimine; 4. Krundi/kruntide hoonestuse ehitusprojekti/ehitusprojektide koostamine (sh. juurdepääsuteede ja tehnovõrkude parameetrid, töömahtude ja asukohtade täpne lahendamine) ja kooskõlastamine. Hoone arhitektuurne eskiis esitada Keskkonnaametile kooskõlastamiseks; 5. Rajatiste ehitamiseks vajalike kooskõlastuste ja lubade taotlemine; 6. Vajalike kommunikatsioonide ja teede rajamine (projekt, ehitusluba, kasutusluba), sealhulgas arendusega seotud teed tuleb rajada ning nähtavust piiravad takistused (istandik, puu, põõsas või liiklusele ohtlik rajatis) kõrvaldada (alus EhS § 72 lg 2) enne planeeringualale mistahes hoone ehitusloa väljastamist; 7. Hoone püstitamiseks ehituslubade taotlemine kohalikult omavalitsuselt; 8. Hoonestuse püstitamine. DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 08 - 11 Oktoober 2020 Kuusalu vald, Harju maakond LEESI KÜLA MÖLLERI KINNISTU DETAILPLANEERING 13 9. Ehitiste kasutamist lubavate lubade taotlemine kohalikult omavalitsuselt; 10. Haljastustööd, lahendatakse projekteerimistööde ja ehitustööde käigus. Kõiki ehitamis-, lammutamis-, rekonstrueerimise jms. töid teostada vastavate projektide ja lubade alusel vastavalt Ehitusseadustikus, Kuusalu valla ehitusmääruses ja muudes ehitamist reguleerivates dokumentides määratud korra järgi. Planeeringu realiseerimise graafikus ette nähtud tegevuste järjekorda on lubatud muuta majanduslikel kaalutlustel juhul kui see on võimalik, mõistlik ning kõikide kavandatud tegevustega seotud osapooltega kooskõlastatud. Planeeringuga kavandatud tegevuste elluviimisel ei tohi kolmandatele osapooltele põhjustada kahjusid. Ehitamise või kasutamise käigus tekitatud kahjud tuleb kahju tekitaja poolt hüvitada Asjaõigusseaduse alusel. DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 08 - 11 Oktoober 2020 Kuusalu vald, Harju maakond LEESI KÜLA MÖLLERI KINNISTU DETAILPLANEERING 14 2. JOONISED DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 08 - 11 Oktoober 2020 Kuusalu vald, Harju maakond LEESI KÜLA MÖLLERI KINNISTU DETAILPLANEERING M 1 : 750 000 TINGMÄRGID PLANEERITAV MAA-ALA RANNA JA KALDA ULATUS MEETRITES RANNA EHITUSKEELU VÖÖND TAVALISEST VEEPIIRIST KAITSEVÖÖNDI PIIR (joonisele kantud alates 100 m) KOHALIK MAANTEE TEE NUMBRIGA VALLATEE NUMBRIGA KÕRGEPINGE ÕHULIIN ALAJAAMAGA SIDE ABONENTKAABEL OLEMASOLEV ALAJAAM PLANEERITUD TULETÕRJE VEEVÕTUKOHT 15 0 m KAITSTAV LOODUSE ÜKSIKOBJEKT KAITSTAV KULTUURIMÄLESTIS HUVIVÄÄRSUS/ sh. TERRITORIAALNE HUVIVÄÄRSUS LAHEMAA RAHVUSPARK SIHTKAITSEVÖÖND RIIGIMETSAMAA SUPELRAND KALMISTU LAUTRIKOHT EUROMATKARADA MÄRKUSED: MATKATEED JA -RAJAD 1. Planeering koosneb tekstist ja joonistest, mis täiendavad üksteist ja moodustavad ühtse terviku. MAJUTUSKOHT 2. Planeeritav kinnistu asub kogu ulatuses Lahemaa rahvuspargis ja osaliselt ranna piiranguvööndis. VAATEKOHT 3. Asukoha skeemi koostamisel on kasutatud Loksa üldplaneeringu põhiplaani M 1 : 20 000, töö nr. 15-98. 4. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis. DETAILPLANEERINGU KOHUSTUSEGA MAA-ALA (kompaktne) TELLIJA Reg. nr. 10058058 Sadama 15 Kreutzwaldi 24 tel: 46 320 24 KRISTA LUKKI MTR – EP10058058-0001 Kärdla 92412 Tallinn 10147 [email protected] TÖÖ NR. 18 - 11 DETAILPLANEERINGU KOHUSTUSEGA MAA-ALA (hajaasustuses) Muinsuskaits. – E 15/2002 Hiiumaa Harjumaa www.dagopen.ee JUHATAJA OBJEKT RANNAKÜLA VÕIMALIK ELAMUEHITUSEKS SOBIV MAA ARHITEKT JAAN KUUSEMETS LEESI KÜLA MÖLLERI KINNISTU DETAILPLANEERING ÜHISKONDLIKE HOONETE MAA PLANEERIJA Kuusalu vald, Harjumaa TEET ELSTEIN ÜLDMAA JOONIS ASUKOHA SKEEM, KUUPÄEV 13.10.2020.a. STAADIUM DP JOONISE NR. 1 KAITSEALUNE MAA VÄLJAVÕTE ÜLDPLANEERINGUST DAGOpen OÜ omab: Autodesk Building Design Suite Premium, ArchiCAD, Artlantis Studio, AutoCAD Map 3D, AutoCAD LT ja EcoDesigner litsentse MÕÕT 1 : 10 000 FORMAAT A3 KAUPLUS Le esi --T am mistu tee RAHVAMAJA 11272 Leesi- Hara tee BUSSIJAAM 11 27 0K uu sa lu- 1127 Le es 2 Le i te e es i-H ara t ee MÄRKUSED: 1. Planeering koosneb tekstist ja joonistest, mis täiendavad üksteist ja moodustavad ühtse terviku. 2. Mölleri kinnistu asub kogu ulatuses Lahemaa rahvuspargi piiranguvööndis. 3. Kontaktvööndi plaani koostamisel on kasutatud Maa-ameti Eesti põhikaart nr. 73083 ja 73084 kaart e. TINGMÄRGID: 4. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis. TELLIJA Reg. nr. 10058058 Sadama 15 Kreutzwaldi 24 tel: 46 320 24 PLANEERINGUALA PIIR KRISTA LUKKI MTR – EP10058058-0001 Kärdla 92412 Tallinn 10147 [email protected] TÖÖ NR. 18 - 11 Muinsuskaits. – E 15/2002 Hiiumaa Harjumaa www.dagopen.ee 112 PLANEERITAVA KATASTRIÜKSUSE PIIR JUHATAJA OBJEKT 70 ALAJAAM ARHITEKT JAAN KUUSEMETS LEESI KÜLA MÖLLERI KINNISTU Ku DETAILPLANEERING us PLANEERITUD TULETÕRJE VEEVÕTUKOHT PLANEERIJA alu Kuusalu vald, Harjumaa - Le LAUTRI KOHT TEET ELSTEIN esi JOONIS t SUPLUSKOHT ee KUUPÄEV 13.10.2020.a. KONTAKTVÖÖNDI PLAAN STAADIUM DP JOONISE NR. 2 DAGOpen OÜ omab: Autodesk Building Design Suite Premium, ArchiCAD, Artlantis Studio, AutoCAD Map 3D, AutoCAD LT ja EcoDesigner litsentse MÕÕT 1 : 5000 FORMAAT A3 Lahemaa rahvuspark Registrikood: KLO1000511 Lahemaa rahvuspark, Lahemaa piiranguvöönd Registrikood: KLO1100359 Natura 2000 Lahemaa linnuala Registrikood: EE0010173 Natura 2000 Lahemaa loodusala Registrikood: EE0010173 TINGMÄRGID PLANEERINGUALA VÄLISPIIR (Pindala ca 26560 m²) OKASPUU (MÄND) MAAKATASTRI JÄRGNE KATASTRIÜKSUSE PIIR MUU OKASPUU HOONE PUURKAEV (hooldeala ulatus 10 m) ÕIGUSLIKU ALUSETA PÜSTITATUD HOONE SALVKAEV (hooldeala ulatus 10 m) MUSTKATTEGA TEE, RIIGI MAANTEE VEETORU KRUUSAKATTEGA TEE 10 KV KAABELLIIN (kaitsevöönd mõlemal pool liini kaablit 1 m kaugusel) KIVIAED 0,4 KV KAABELLIIN PUITAED (kaitsevöönd mõlemal pool liini kaablit 1 m kaugusel) KIVI 0,4 KV ÕHULIIN (kaitsevöönd mõlemal pool õhuliini 2 m kaugusel) VALL, NÕLV MÕÕTKILP VUNDAMENDI SÜVEND SIDE ÕHULIIN MÄRKUSED: (kaitsevöönd 1 m mõlemale poole liini telge) TÕNGERMAA 1. Planeering koosneb tekstist ja joonistest, mis täiendavad üksteist ja moodustavad ühtse terviku. SIDE VALGUSKAABELLIIN 2. Tugiplaani koostamisel on kasutatud Geolander OÜ poolt 20. november 2017.a. koostatud "Mölleri maa-ala mõõdistamine" maa-ala plaan (kaitsevöönd on 1 m kaabli keskjoonest paralleelse mõttelise jooneni) tehnovõrkudega M 1 : 500, töö nr. T-1109. METS SIDE KAABELLIIN 3. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused 1977.a. Balti süsteemis. (kaitsevöönd on 1 m kaabli keskjoonest paralleelse mõttelise jooneni) TELLIJA Reg. nr. 10058058 Sadama 15 Kreutzwaldi 24 tel: 46 320 24 TEHNOVÕRGUSERVITUUDI VAJADUSEGA ALA KRISTA LUKKI MTR – EP10058058-0001 Kärdla 92412 Tallinn 10147 [email protected] TÖÖ NR. 18 - 11 HARVIK Muinsuskaits. – E 15/2002 Hiiumaa Harjumaa www.dagopen.ee MAANTEE KAITSEVÖÖNDI PIIR (laius mõlemal pool äärmise sõiduraja välimisest servast on 30 m) JUHATAJA OBJEKT PÕÕSASTIK, VÕSA MAANTEE KÜLGNÄHTAVUSE PIIR ARHITEKT JAAN KUUSEMETS LEESI KÜLA MÖLLERI KINNISTU (V klassi maanteel ulatus tee servast 8 m) DETAILPLANEERING PLANEERIJA Kuusalu vald, Harjumaa ROHUMAA HORISONTAALID, NÕLVAKRIIPSUD TEET ELSTEIN LEHTPUU VALITUD HAJUSKÕRGUSED JOONIS KUUPÄEV 13.10.2020.a. TUGIPLAAN STAADIUM DP JOONISE NR. 3 OKASPUU (KUUSK) DAGOpen OÜ omab: Autodesk Building Design Suite Premium, ArchiCAD, Artlantis Studio, AutoCAD Map 3D, AutoCAD LT ja EcoDesigner litsentse MÕÕT 1 : 500 FORMAAT A2 MAAKASUTUSE SIHTOTSTARVE ANDMED KRUNTIDE MOODUSTAMISEKS DETAILPLANEERING KATASTER Pos Krundi aadress Krundi planeeritud Krundi Moodustatakse Liidetavate- Osade senine nr sihtotstarve planeeritud kinnistutest(nr). lahutatavate sihtotstarve EP üksikelamu maa E elamumaa (katastriüksuse liik) suurus (m²) k.a. riigi / linna osade (katastriüksuse liik) LT tee ja tänava maa-ala L transpordimaa maa suurused MM metsamaa M maatulundusmaa (m²) 1 Mölleri Elamumaa 100% 10805 42301:001:0286 10805 Maatulundusmaa 100% PLANEERITAVA ALA NÄITAJAD POS. KRUNDI KRUNDI SIHTOTSTARVE SIHTOTSTARVE SIHTOTSTARVE 2 Mölleri Elamumaa 100% 6000 42301:001:0286 6000 Maatulundusmaa 100% NR. AADRESS SUURUS (m²) (Det.planeering) (kataster) OSAKAAL (%) 1 POSITSIOON 1 10805 EP E 100 3 Mölleri Elamumaa 100% 6000 42301:001:0286 6000 Maatulundusmaa 100% 2 POSITSIOON 2 6000 EP E 100 3 POSITSIOON 3 6000 EP E 100 4 Nugisemetsa Elamumaa 100% 300 42301:001:0273 300 Maatulundusmaa 100% 4 POSITSIOON 4 300 EP E 100 5 POSITSIOON 5 1187 LT L 100 5 Nugisemetsa Transpordimaa 100% 1187 42301:001:0273 1187 Maatulundusmaa 100% 6 POSITSIOON 6 37313 MM M 100 6 Nugisemetsa Maatulundusmaa 100% 37313 42301:001:0273 37313 Maatulundusmaa 100% Kokku: 61606 TINGMÄRGID PLANEERINGUALA VÄLISPIIR (Pindala ca 26560 m²) MAAKATASTRI JÄRGNE KATASTRIÜKSUSE PIIR PLANEERITUD KRUNDI PIIR 1 PLANEERITAV KRUNDI POSITSIOONI NUMBER KOORDINAATPUNKT JA SELLE NUMBER 6 5 4 MÄRKUSED: 1 1. Planeering koosneb tekstist ja joonistest, mis täiendavad üksteist ja moodustavad ühtse terviku. 2. Kruntimise plaani koostamisel on kasutatud Geolander OÜ poolt 20. november 2017.a. koostatud "Mölleri maa-ala mõõdistamine" maa-ala plaan tehnovõrkudega M 1 : 500, töö nr. T-1109. 3. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis. 3 TELLIJA Reg. nr. 10058058 Sadama 15 Kreutzwaldi 24 tel: 46 320 24 KRISTA LUKKI MTR – EP10058058-0001 Kärdla 92412 Tallinn 10147 [email protected] TÖÖ NR. 18 - 11 Muinsuskaits. – E 15/2002 Hiiumaa Harjumaa www.dagopen.ee 2 JUHATAJA OBJEKT ARHITEKT JAAN KUUSEMETS LEESI KÜLA MÖLLERI KINNISTU DETAILPLANEERING PLANEERIJA Kuusalu vald, Harjumaa TEET ELSTEIN JOONIS KUUPÄEV 12.10.2020.a. KRUNTIMISE PLAAN STAADIUM DP JOONISE NR. 4 DAGOpen OÜ omab: Autodesk Building Design Suite Premium, ArchiCAD, Artlantis Studio, AutoCAD Map 3D, AutoCAD LT ja EcoDesigner litsentse MÕÕT 1 : 2000 FORMAAT A3 ANDMED KRUNTIDE MOODUSTAMISEKS KRUNTIDE EHITUSÕIGUS PÕH IL ISE D ARHITEKTUURINÕUDED Pos Krundi aadress Krundi planeeritud Krundi Moodustatakse Liidetavate- Osade senine Hoonete suurim Hoonete lubatud Suurim nr sihtotstarve planeeritud kinnistutest( nr). lahutatavate sihtotstarve lubatud Hoonete Krundi suurim suletud Parkimiskohtade arv Tulepü Krundi Hoonete lubatud maa- (katastriüksuse liik) suurus (m²) k.a. riigi / linna osade ( katastriüksuse liik) Olemasoleva ehitusala(m ) 2 suurim kasutamise Katusekalle, brutopind ( m2 ) Piirangud. Märkused Pos nr. suurus suurim lubatud pealne/maa- sivus - maa suurused krundi aadress lubatud arv sihtotstarve tüüp (m²) maa- maa- kõrgus (abs.) alune sh. norma- kavan- klass (m²) krundil /osakaal % kokku pealne alune korruselisus 1. korrusel tiivne datud 1 Mölleri Elamumaa 100% 10805 42301:001:0286 10805 Maatulundusmaa 100% Mölleri 1 10.805 425 135 8 EP / 100 7,5 ( 18,3) 2 / -1 Elamul 915 425 3 3 TP3 - Salvkaev-pumbamaja, sanitaarkaitseala taodeldav ulatus 10 m; 2 Mölleri Elamumaa 100% 6000 42301:001:0286 6000 Maatulundusmaa 100% 40°-45°, - Planeeritud reovee kogumismahuti; abihoonel - Planeeritud perspektiivne ühisveevärgi veetoru, koridor laiusega 4 m, servituut trassi valdaja kasuks; 3 Mölleri Elamumaa 100% 6000 42301:001:0286 6000 Maatulundusmaa 100% 30°-45°, - 0,4 kV õhuliin, koridor laiusega 4 m, servituut liini valdaja kasuks; viilkatus. - Planeeritud 0,4 kV kaabelliin, koridor laiusega 2 m, servituut liini valdaja kasuks; 4 Nugisemetsa Elamumaa 100% 300 42301:001:0273 300 Maatulundusmaa 100% - Side õhuliin, koridor laiusega 2 m, servituut liini valdaja kasuks; 5 Nugisemetsa Transpordimaa 100% 1187 42301:001:0273 1187 Maatulundusmaa 100% - Planeeritud juurdepääsu reaalservituut Positsioon 3 ja Positsioon 4 kruntide kasuks; 100% LT - Maantee kaitsevöönd, laius mõlemal pool äärmise sõiduraja välimisest servast 30 m; Ei määrata 6 Nugisemetsa Maatulundusmaa 100% 37313 42301:001:0273 37313 Maatulundusmaa 100% - Planeeritud maantee külgnähtavus, laius tee servast on 16 m; Ei määrata Ei määrata Ei määrata - Ranna piiranguvöönd, laius on Läänemere rannal 200 m tavalisest veepiirist; Kokku: 61606 Ei määrata - Lahemaa rahvuspark, registrikood: KLO1000511; 1187 m² - Lahemaa RP, Lahemaa pv. registrikood: KLO1100359; "NUGISMETSA TEE" 100% M - Natura 2000 V äinamere linnuala, registrikood: EE0010173; Ei määrata - Natura 2000 V äinamere loodusala, registrikood: EE0010173. Ei määrata Ei määrata Mölleri 2 6.000 235 135 3 EP / 100 7,5 ( 20,9) 2 / -1 Elamul 565 235 3 3 TP3 Ei määrata - Planeeritud salvkaev-pumbamaja, hooldeala ulatus 10 m; 40°-45°, - Planeeritud reovee kogumismahuti; 3,73 ha Ei määrata abihoonel - Planeeritud perspektiivne ühisveevärgi veetoru, koridor laiusega 4 m, servituut trassi valdaja kasuks; 100% EP "NUGISMETSA" 30°-45°, - Planeeritud 0,4 kV kaabelliin, koridor laiusega 2 m, servituut liini valdaja kasuks; viilkatus. - Lahemaa rahvuspark, registrikood: KLO1000511; - - - - Lahemaa RP, Lahemaa pv. registrikood: KLO1100359; - - Natura 2000 V äinamere linnuala, registrikood: EE0010173; - - - Natura 2000 V äinamere loodusala, registrikood: EE0010173. 6.0 Mölleri 3 6.000 235 135 3 EP / 100 7,5 ( 21,9) 2 / -1 Elamul 565 235 3 3 TP3 - Tiiu kinnistu salvkaev-pumpla hooldeala ulatus 10 m; "KADAKSALU" 6 40°-45°, - Planeeritud salvkaev-pumbamaja, hooldeala ulatus 10 m; N ÄH Hoonestusala ca 36 m² abihoonel - Planeeritud reovee kogumismahuti; TAV TVK 30°-45°, - Planeeritud perspektiivne ühisveevärgi veetoru, koridor laiusega 4 m, servituut trassi valdaja kasuks; USK viilkatus. - Planeeritud 0,4 kV kaabelliin, koridor laiusega 2 m, servituut liini valdaja kasuks; OL M - Planeeritud juurdepääsu reaalservituut Positsioon 3 krundi kasuks; NU - Lahemaa rahvuspark, registrikood: KLO1000511; 5.6 RK 5x 3 - Lahemaa RP, Lahemaa pv. registrikood: KLO1100359; 20m - Natura 2000 V äinamere linnuala, registrikood: EE0010173; 5 - Natura 2000 V äinamere loodusala, registrikood: EE0010173. LK Nugismetsa 4 300 A jutine krunt, liidetakse Positsioon 1 krundiga. Laieneb Positsioon 1 ehitusõigus - Planeeritud perspektiivne ühisveevärgi veetoru, koridor laiusega 4 m, servituut trassi valdaja kasuks; 5.0 4.0 N ÄH TAV - Maantee kaitsevöönd, laius mõlemal pool äärmise sõiduraja välimisest servast 30 m; 4 .0 2 3.6 28.4 4 8.0 - Planeeritud maantee külgnähtavus, laius tee servast on 16 m; 7.0 U 9 - Ranna piiranguvöönd, laius on Läänemere rannal 200 m tavalisest veepiirist; SK OL MN 8.5 - Lahemaa rahvuspark, registrikood: KLO1000511; 8.0 8.0 8.0 28.4 3 6.9 - Lahemaa RP, Lahemaa pv. registrikood: KLO1100359; UR K 5x 4 OLEMASOLEV 8 R= - Natura 2000 V äinamere linnuala, registrikood: EE0010173; PAEKIVIDEST VUNDAMENT 10 m - Natura 2000 V äinamere loodusala, registrikood: EE0010173. 320m Lahemaa rahvuspark 6 .6 15.0 Nugismetsa 5 1.187 - - - LT / 100 - - - - - - - - KÜLGNÄH TAVU S 16 m TEE SERVAST Registrikood: KLO1000511 - Planeeritud perspektiivne ühisveevärgi veetoru, koridor laiusega 4 m, servituut trassi valdaja kasuks; 3 1 Lahemaa rahvuspark, Lahemaa piiranguvöönd 3.5 - Planeeritud tuletõrje veevõtukoht, minimaalne kaugus hoonest ei tohi olla vähem kui 30 m; N ÄHTA Registrikood: KLO1100359 - Planeeritud juurdepääsu reaalservituut Positsioon 1(5), Positsioon 2, Positsioon 3 ja Positsioon 4 kruntide kasuks; R= Natura 2000 Lahemaa linnuala 10 Registrikood: EE0010173 34.8 - Planeeritud juurdepääsu reaalservituudi vajadus Raudkivi, Pähkli, Nugismetsa ja Tiiu kinnistute kasuks; VU SKO m 5.0 Natura 2000 Lahemaa loodusala - Maantee kaitsevöönd, laius mõlemal pool äärmise sõiduraja välimisest servast 30 m; 35.4 Registrikood: EE0010173 L MN UR - Planeeritud maantee külgnähtavus, laius tee servast on 16 m; R =1 .4 25 0m - Ranna piiranguvöönd, laius on Läänemere rannal 200 m tavalisest veepiirist; K 5x320 8 - Lahemaa rahvuspark, registrikood: KLO1000511; 8 .8 LK - Lahemaa RP, Lahemaa pv. registrikood: KLO1100359; m 1 - Natura 2000 V äinamere linnuala, registrikood: EE0010173; 10 30.3 2 LK .8 3.5 3 4.2 - Natura 2000 V äinamere loodusala, registrikood: EE0010173. SA 33.2 30.0 p2 LK Nugismetsa 6 37.313 Ei määrata MM / 100 Ei määrata - Ranna piiranguvöönd, laius on Läänemere rannal 200 m tavalisest veepiirist; N ÄH TA V 8 .0 6 - Lahemaa rahvuspark, registrikood: KLO1000511; 5 .0 5 8.3 p3 SA - Lahemaa RP, Lahemaa pv. registrikood: KLO1100359; 1 2. 2 U SK OL 7 - Natura 2000 V äinamere linnuala, registrikood: EE0010173; 2 .3 7 - Natura 2000 V äinamere loodusala, registrikood: EE0010173. MN UR K 5.0 5 .5 8 .0 Kokku 61.606 895 405 14 2.045 895 9 9 6 .0 5 5 .0 x320m .1 10 11 .0 15.5 26.9 8 p3 8 1 6.8 1 7. SA 3 3 .9 40 15.0 100% EP 21.3 10.0 17.5 17.2 7,5 m 8 tk. R =1 350 m² 2 0m 13.9 3 2 10805 m² KRUNDI EHITUSÕIGUS 8 7 PLANEERITUD AVALIKU KASUTUSEGA ERATEE JA JUURDEPÄÄSUDE RISTPROFIIL, 1 - 1 "KADAKSALU" 10 .0 Märkus: kalded ja mõõtmed täpsustada ehitusprojektiga ÜKSIKELAMU MAA 8 .6 Hoonestusala ca 1920 m² EP 1 4.3 33.8 2 4.7 100% EP LT TEE JA TÄNAVA MAA-ALA 7,5 m 3 tk. M MAATULUNDUSMAA 235 m² tugipeenar sõidutee tugipeenar 2 SIHTOTSTARVE % DET.PLAN. LIIKIDES 100% EP 3 2.5% 5% 6000 m² 1 :2 5% 1:2 1 5.0 KÕRGUS EHITISE- 7,5 m 3 tk. MEETRITES ALUNE HOONETE ARV KRUNDIL 235 m² "PÕDRAMÄNNI" SUURIM PIND 2 Hoonestusala ca 1713 m² KORRUSELISUS PARKIMIS- tee telg KOHTADE 6000 m² 3 KRUNDI SUURUS ARV ÕUES 0,5 3,0 - 3,5 0,5 0,5 "KRUNDI NIMETUS" "TAMMEMÄE" HOONESTUSALA SUURUS Hoonestusala ca 1572 m² LEESI KÜLA MÖLLERI KINNISTU DETAILPLANEERING, Kuusalu vald, Harjumaa, TÖÖ NR. 18 - 11 KOOSKÕLASTUSED: TINGMÄRGID 1. 2. PLANEERINGUALA VÄLISPIIR (Pindala ca 26560 m²) OLEMASOLEV RIIGI MAANTEE OLEMASOLEV 0,4 KV ÕHULIIN MAAKATASTRI JÄRGNE KATASTRIÜKSUSE PIIR (kaitsevöönd mõlemal pool õhuliini 2 m kaugusel) PLANEERITUD KRUNDI PIIR OLEMASOLEV REKONSTRUEERITAV JUURDEPÄÄSUTEE PLANEERITUD 0,4 KV KAABELLIINI VÕIMALIK ASUKOHT (kaitsevöönd mõlemalt poolt liini äärmistest kaablitest 1 m) PLANEERITUD JUURDEPÄÄSUTEE EHITUSKEELU ALA PLANEERITUD KINNISTU 0,4 KV KAABELLIINI VÕIMALIK ASUKOHT p3 SA PLANEERITUD KINNISTU PARKIMISKOHT SÕIDUAUTODELE LK OLEMASOLEV MÕÕTKILBI ASUKOHT 3. 4. LK PLANEERITUD MÕÕTKILBI VÕIMALIK ASUKOHT PLANEERITUD HOONESTUSALA PLANEERITUD JUURDEPÄÄS MAAÜKSUSELE OLEMASOLEV SIDE ÕHULIIN OLEMASOLEV SALVKAEV (kaitsevöönd 1 m mõlemale poole liini telge) OLEMASOLEV NAABERKINNISTU HOONE R =1 0m (hooldusala ulatus 10 m) OLEMASOLEV SIDEKANALISATSIOON, ELA SA SIDETRASS (kaitsevöönd on 1 m trassi keskjoonest paralleelse mõttelise jooneni) OLEMASOLEV SALVKAEV OLEMASOLEV ÕIGUSLIKU ALUSETA PÜSTITATUD NAABERKINNISTU (ABI-)HOONE (hooldusala ulatus 10 m) OLEMASOLEV SIDE KAABELLIIN R =1 0m (kaitsevöönd on 1 m kaabli keskjoonest paralleelse mõttelise jooneni) MÄRKUSED: 1 OLEMASOLEVA ABIHOONE ASUKOHT, KUUR OLEMASOLEV VEETORU 1. Planeering koosneb tekstist ja joonistest, mis täiendavad üksteist ja moodustavad ühtse terviku. TEHNOVÕRGUSERVITUUDI VAJADUSEGA ALA PLANEERITUD SALVKAEVU VÕIMALIK ASUKOHT 2. Plaanil kujutatud ruum ilahendus ja tehnovõrkude asukohad on tinglik ud ning täpsustatakse ehitusprojektidega . 2 OLEMASOLEVA ABIHOONE ASUKOHT, KELDER R =1 0m (hooldusala ulatus 10 m) PLANEERITUD JUURDEPÄÄSUSERVITUUDI SEADMISE VAJADUS 3. Põhiplaani koostamisel on kasutatud Geolander OÜ poolt 20. november 2017.a. koostatud "Mölleri maa-ala mõõdistamine" maa-ala plaan PLANEERITUD KINNISTU VEETORU VÕIMALIK ASUKOHT RANNA PIIRANGUVÖÖNDI PIIR tehnovõrkudega M 1 : 500, töö nr. T-1109. 3 OLEMASOLEVA ABIHOONE ASUKOHT, KAEV-PUMBAMAJA (Laius on Läänemere rannal 200 m) 4. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused 1977.a. Balti süsteemis. PLANEERITUD PERSPEKTIIVNE ÜHISVEEVÄRGI- JA KANALISATSIOONI ARENDAMISE KAVA JÄRGNE VEETORU VÕIMALIK ASUKOHT MAANTEE KAITSEVÖÖNDI PIIR 4 OLEMASOLEV ÕIGUSLIKU ALUSETA PÜSTITATUD ÜKSIKELAMU ASUKOHT (kaitsevööndi ulatus torustiku telgjoonest mõlemale poole on 2 m) (laius mõlemal pool äärmise sõiduraja välimisest servast on 30 m) TELLIJA Reg. nr. 10058058 Sadama 15 Kreutzwaldi 24 tel: 46 320 24 PLANEERITUD PERSPEKTIIVNE ÜHISVEEVÄRGI VEETORU VÕIMALIK ASUKOHT MAANTEE KÜLGNÄHTAVUSE PIIR KRISTA LUKKI MTR – EP10058058-0001 Kärdla 92412 Tallinn 10147 [email protected] TÖÖ NR. 18 - 11 (kaitsevööndi ulatus torustiku telgjoonest mõlemale poole on 2 m) (V klassi maanteel ulatus tee servast 8 m) Muinsuskaits. – E 15/2002 Hiiumaa Harjumaa www.dagopen.ee 5 OLEMASOLEV ÕIGUSLIKU ALUSETA PÜSTITATUD ABIHOONE ASUKOHT PLANEERITUD KRUNDI KANALISATSIOONITORU VÕIMALIK ASUKOHT JUHATAJA OBJEKT PLANEERITUD NÄHTAVUSKOLMNURK 6 OLEMASOLEV ÕIGUSLIKU ALUSETA PÜSTITATUD ABIHOONE ASUKOHT km PLANEERITUD REOVEE KOGUMISMAHUTI VÕIMALIK ASUKOHT 7x80m ARHITEKT JAAN KUUSEMETS LEESI KÜLA MÖLLERI KINNISTU TULETÕRJE VEEVÕTUKOHA TEENINDUSPIIRKONNA DETAILPLANEERING TVK PLANEERITUD TULETÕRJE VEEVÕTUKOHT, MAHUTI MINIMAALNE MAHT 36 m³ PLANEERIJA PLANEERITAVA ÜKSIKELAMU SOOVITUSLIK ASUKOHT (minimaalne kaugus hoonest ei tohi olla vähem kui 30 m) VÄLISPIIR (kaugus veevõtukohast 150 m) Kuusalu vald, Harjumaa 7 TEET ELSTEIN OLEMASOLEV 10 KV KAABELLIIN LIKVIDEERITAV OBJEKT 8 PLANEERITAVA ABIHOONE SOOVITUSLIK ASUKOHT (kaitsevöönd mõlemal pool liini kaablit 1 m kaugusel) JOONIS PK SOOVITUSLIK PRÜGIKONTEINERI ASUKOHT KUUPÄEV 13.10.2020.a. PÕHIPLAAN STAADIUM DP JOONISE NR. 5 OLEMASOLEV 0,4 KV KAABELLIIN 9 PLANEERITAVA ABIHOONE ASUKOHT OLEMASOLEVALE VUNDAMENDILE (kaitsevöönd mõlemal pool liini kaablit 1 m kaugusel) DAGOpen OÜ omab: Autodesk Building Design Suite Premium, ArchiCAD, Artlantis Studio, AutoCAD Map 3D, AutoCAD LT ja EcoDesigner litsentse MÕÕT 1 : 500 FORMAAT A1 20 3. KOOSKÕLASTUSED DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 08 - 11 Oktoober 2020 Kuusalu vald, Harju maakond LEESI KÜLA MÖLLERI KINNISTU DETAILPLANEERING 3.1 KOOSKÕLASTUSTE KOONDNIMEKIRI JRK NR KOOSKÕLASTAV KOOSKÕLASTUSE NR KOOSKÕLASTUSE SISU KOOSKÕLASTUSE ORIGINAALI MÄRKUS ORGANISATSIOON JA KUUPÄEV ASUKOHT Oktoober 2020 1 2 3 4 5 6 1. DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo 2. 3. 4. 5. 6. Kuusalu vald, Harju maakond LEESI KÜLA MÖLLERI KINNISTU DETAILPLANEERING Töö nr. 08 - 11 21 Kuusalu Vallavalitsus Teie: 12.06.2019 nr 7-1/1868 [email protected] Meie: 20.06.2019 nr 7.2-3.1/ Detailplaneeringu tuleohutusosa kooskõlastamine Päästeseaduse § 5 lg 1 p 7 alusel kooskõlastab Päästeameti Põhja päästekeskuse ohutusjärelevalve büroo juhtivinspektor Viktoria Tilk DAGOpen Arhitektuuribüroo OÜ poolt koostatud Mölleri kinnistu Leesi küla Kuusalu vald detailplaneeringu tuleohutusosa. Kooskõlastatud detailplaneering on lisatud käesoleva kirja lisana. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Viktoria Tilk Ohutusjärelevalve büroo juhtivinspektor Põhja päästekeskus Lisa: 1. Mölleri kinnistu Leesi küla DP.bdoc Viktoria Tilk +372 5306 8065 [email protected] Põhja päästekeskus / Erika 3 / 10416 Tallinn / 628 7500 / [email protected] / www.paasteamet.ee / Registrikood 70000585 Saatja: Anne Vesinurm <[email protected]> Saadetud: 05.11.2020 10:08 Adressaat: Anne Vesinurm <[email protected]> Teema: FW: 7-1/3588 Leesi Mölleri kooskõlastamine Maanteeamet Manused: image001.jpg; Leesi Mölleri kooskõlastamine Maanteeamet.asice; Leesi Mölleri kooskõlastamine Maanteeamet .rtf From: [email protected] [mailto:[email protected]] Sent: Wednesday, November 4, 2020 5:20 PM To: [email protected] Subject: 7-1/3588 Leesi Mölleri kooskõlastamine Maanteeamet Kooskõlastuse soov.

Allikas: Maanteeamet dokumendiregister →