Tartu valla üldplaneeringu ja üldplaneeringu KSH aruande eelnõu avalik arutelu

Saatja: Anne Vesinurm <[email protected]> Saadetud: 06.11.2020 11:14 Adressaat: Anne Vesinurm <[email protected]> Teema: FW: Info Tartu valla üldplaneeringu ja üldplaneeringu KSH aruande eelnõu avalike arutelude toimumise kohta ja valla seisukohtade edastamine esitatud ettepanekutele Manused: 7-191-1 05.11.2020 Väljaminev kiri.asice From: [email protected] [mailto:[email protected]] Sent: Friday, November 6, 2020 10:52 AM To: Rasmus Karja <[email protected]>; Aadi Kaljuvee <[email protected]>; Tarmo Salu <[email protected]>; Mairo Orav <[email protected]>; Ain Sillamäe <[email protected]>; Andre Lainola <[email protected]>; Triin Nurmsalu <[email protected]>; Esa Luukkala <[email protected]>; Siim Nellis <[email protected]>; Muinsuskaitseamet <[email protected]>; Kaja Liina Korb <[email protected]>; Liina Nugis <[email protected]>; Looton Kinnisvara OÜ <[email protected]>; Ahti Rõmmel <[email protected]>; Kristjan Vendik <[email protected]>; Piia Ilves <[email protected]>; Pille-Riin Saarse <[email protected]>; Andres Tein <[email protected]>; Jane Asper <[email protected]>; Keskkonnaamet <[email protected]>; Ants Veetõusme <[email protected]>; Peep Uibu <[email protected]>; Leo Kivitar <[email protected]>; Kadri Kattai <[email protected]>; Triin Aavik <[email protected]>; Sigrid Säinast <[email protected]>; Andrus Lang <[email protected]>; Hannes Grauberg <[email protected]>; Terviseamet <[email protected]>; Manfred Puck <[email protected]>; Meriliis Lätte <[email protected]>; Marlen Paabor <[email protected]>; Aadi Kaljuvee <[email protected]>; [email protected]; Andrus Mulla <[email protected]>; Renno Rembel <[email protected]>; Kristjan Rebane <[email protected]>; Keskkonnaministeerium <[email protected]>; Villu Eismel <[email protected]>; Katrin Sisask <[email protected]>; Tartu Linnavalitsus <[email protected]>; Maaeluministeerium <[email protected]>; Peep Männiksaar <[email protected]>; Holger Ehrlich <[email protected]>; Aivar Karus <[email protected]>; Maanteeamet <[email protected]>; Priit Piiriste <[email protected]>; Sandra Sepp <[email protected]>; Meelis Helbre <[email protected]>; Tõnis Lember <[email protected]>; Urmas Kiili <[email protected]>; Külli Kell <[email protected]>; Valdeko Sõõro <[email protected]>; Madis Soodla <[email protected]>; Karl -Martin Kruse <[email protected]>; Heli Kruse <[email protected]>; Rein Mirka <[email protected]>; Toomas Kooskora <[email protected]>; Rudolf Välja <[email protected]>; Katrin Pihor <[email protected]>; Erika Kuusk <[email protected]>; Signe Mooses <[email protected]>; Mart Mooses <[email protected]>; Katrin Tamm <[email protected]>; Tea Pendla <[email protected]>; Raigo Järve <[email protected]>; Heljo Luts <[email protected]>; Martin Pedosk <[email protected]>; Valentina Aman <[email protected]>; Indrek Karp <[email protected]>; Eldi Tamm <[email protected]>; Kaitseministeerium <[email protected]>; Annika Kiili <[email protected]>; Arvo Pennonen <[email protected]>; Martin Pedak <[email protected]>; Eve Joosing <[email protected]>; Endel Raidma <[email protected]>; Anti Mölter <[email protected]>; Ester Rosin <[email protected]>; Marion Liivrand <[email protected]>; Kristjan Aruoja <[email protected]>; Merili Kerge <[email protected]>; Eesti Raudtee <[email protected]>; Mait Urbanik <[email protected]>; Meelis Burget <[email protected]>; Elina Visk <[email protected]>; Peeter Änilane <[email protected]>; Kalvi Hubel <[email protected]>; RMK <[email protected]>; Mihkel Nukka <[email protected]>; Majandus- ja Kommunikatsiooni ministeerium <[email protected]>; Romet Rand <[email protected]> Subject: Info Tartu valla üldplaneeringu ja üldplaneeringu KSH aruande eelnõu avalike arutelude toimumise kohta ja valla seisukohtade edastamine esitatud ettepanekutele Tere! Teile on saadetud Tartu Vallavalitsuse dokumendihaldussüsteemi Delta kaudu dokument. Kontaktinfo Tartu Vallavalitsus Haava tn 6, Kõrveküla alevik, Tartu vald, 60512 Tartumaa Tel 733 7750 e-post: [email protected] Tartu valla ÜP ja KSH eelnõule laekunud ettepanekud ja Tartu valla seisukoht esitatud ettepanekutele Tartu valla ÜP ja KSH eelnõule laekunud ettepanekud ja Tartu valla seisukoht esitatud ettepanekutele SISUKORD Ettepanek 1, esitaja Rasmus Karja .......................................................................................................... 5 Ettepanek 2, esitaja Aadi Kaljuvee .......................................................................................................... 8 Ettepanek 3, esitaja Tarmo Salu ............................................................................................................ 12 Ettepanek 4, esitaja Mairo Orav ............................................................................................................ 13 Ettepanek 5, esitaja Ain Sillamäe .......................................................................................................... 14 Ettepanek 6, esitaja Andre Lainola ........................................................................................................ 14 Ettepanek 7, esitaja Triin Nurmsalu ...................................................................................................... 15 Ettepanek 8, esitaja Esa Pekka Luukkala (EELK Äksi Andrease kogudus) .............................................. 15 Ettepanek 9, esitaja Siim Nellis ............................................................................................................. 16 Ettepanek 10, esitaja Muinsuskaitseamet ............................................................................................ 16 Ettepanek 11, esitaja Kaja Liina Korb .................................................................................................... 19 Ettepanek 12, esitaja Liina Nugis ........................................................................................................... 20 Ettepanek 13, esitaja Allar Loot (Looton Kinnisvara OÜ) ...................................................................... 20 Ettepanek 14, esitaja Ahti Rõmmel ....................................................................................................... 21 Ettepanek 15, esitajad Piia Ilves, Kristjan Vendik .................................................................................. 21 Ettepanek 16, esitaja Pille-Riin Saarse................................................................................................... 21 Ettepanek 17, esitajad Andres Tein, Toomas Sillakivi ........................................................................... 22 Ettepanek 18, esitaja Jane Asper........................................................................................................... 22 Ettepanek 19, esitaja Keskkonnaamet .................................................................................................. 23 Ettepanek 20, esitaja Ants Veetõusme ................................................................................................. 30 Ettepanek 21, esitajad Peep Uibu ja Helgi Mutso ................................................................................. 37 Ettepanek 22, esitaja Leo Kivitar ........................................................................................................... 38 Ettepanek 23, esitajad Kadri Kattai ja Timo Järvsalu ............................................................................. 38 Ettepanek 24, esitaja Triin Aavik ........................................................................................................... 40 Ettepanek 25, esitaja Sigrid Säinast (Borg Kinnisvara OÜ) .................................................................... 40 Ettepanek 26, esitaja Andrus Lang (Active Project OÜ) ........................................................................ 41 Ettepanek 27, esitaja Hannes Grauberg ................................................................................................ 41 Ettepanek 28, esitaja Terviseamet ........................................................................................................ 41 Ettepanek 29, esitaja Manfred Puck ..................................................................................................... 42 Ettepanek 30, esitaja Meriliis Lätte ....................................................................................................... 42 Ettepanek 31, esitaja Marlen Paabor .................................................................................................... 42 Ettepanek 32, esitaja Maa-amet ........................................................................................................... 42 Ettepanek 33, esitaja Andrus Mulla (AS Gaasivõrk) .............................................................................. 45 2 Tartu valla ÜP ja KSH eelnõule laekunud ettepanekud ja Tartu valla seisukoht esitatud ettepanekutele Ettepanek 34, esitaja Renno Rembel .................................................................................................... 46 Ettepanek 35, esitajad Andres Valge, Eneli Valge, Kristjan Rebane, Priit Piiriste ................................. 46 Ettepanek 36, esitaja Keskkonnaministeerium ..................................................................................... 47 Ettepanek 37, esitaja Villu Eismel.......................................................................................................... 48 Ettepanek 38, esitaja Katrin Sisask (Äksi elanike ühisettepanek) ......................................................... 48 Ettepanek 39, esitaja Peep Männiksaar ................................................................................................ 55 Ettepanek 40, esitajad Silvia ja Holger Ehrlich ...................................................................................... 56 Ettepanek 41, esitaja Tartu Linnavalitsus .............................................................................................. 57 Ettepanek 42, esitaja Maaeluministeerium .......................................................................................... 58 Ettepanek 43, esitaja Aivar Karus .......................................................................................................... 60 Ettepanek 44, esitaja Maanteeamet ..................................................................................................... 61 Ettepanek 45, esitaja Priit Piiriste (Top Parts AS) .................................................................................. 63 Ettepanek 46, esitajad Meelis Helbre ja Sandra Sepp (Advokaadibüroo Lepmets & Nõges) ............... 64 Ettepanek 47, esitaja Tõnis Lember ...................................................................................................... 66 Ettepanek 48, esitaja Urmas Kiili ........................................................................................................... 66 Ettepanek 49, esitaja Külli Kell .............................................................................................................. 68 Ettepanek 50, esitaja Valdeko Sõõro..................................................................................................... 68 Ettepanek 51, esitaja Madis Soodla (Piibeleht Arendus OÜ) ................................................................ 68 Ettepanek 52, esitajad Karl-Martin Kruse, Heli Kruse ........................................................................... 69 Ettepanek 53, esitaja Rein Mirka........................................................................................................... 69 Ettepanek 54, esitaja Toomas Kooskora ............................................................................................... 70 Ettepanek 55, esitaja Rudolf Välja......................................................................................................... 71 Ettepanek 56, esitajad Katrin Pihor, Kalmer Pihor, Kristel Tobreluts, Janar Tobreluts, Anne Kuusk, Mario Kuusk, Kalmer Pihor, Valdeko Sõõro .......................................................................................... 72 Ettepanek 57, esitaja Erika Kuusk.......................................................................................................... 73 Ettepanek 58, esitaja Mart Mooses ja Signe Mooses ........................................................................... 74 Ettepanek 59, esitaja Katrin Tamm ....................................................................................................... 74 Ettepanek 60, esitaja Tea Pendla .......................................................................................................... 74 Ettepanek 61, esitaja Raigo Järve .......................................................................................................... 75 Ettepanek 62, esitaja Heljo Luts ............................................................................................................ 75 Ettepanek 63, esitaja Martin Pedosk..................................................................................................... 75 Ettepanek 64, esitaja Valentina Aman .................................................................................................. 76 Ettepanek 65, esitajad Indrek Karp ja Ülle Karp .................................................................................... 78 Ettepanek 66, esitaja Eldi Tamm ........................................................................................................... 79 Ettepanek 67, esitaja Kaitseministeerium ............................................................................................. 79 3 Tartu valla ÜP ja KSH eelnõule laekunud ettepanekud ja Tartu valla seisukoht esitatud ettepanekutele Ettepanek 68, esitaja Annika Kiili .......................................................................................................... 80 Ettepanek 69, esitaja Arvo Pennonen ................................................................................................... 80 Ettepanek 70, esitaja Martin Pedak ...................................................................................................... 81 Ettepanek 71, esitaja Anti Mölter ......................................................................................................... 84 Ettepanek 72, esitaja Ester Rosin .......................................................................................................... 85 Ettepanek 73, esitaja Marion Liivrand................................................................................................... 85 Ettepanek 74, esitaja Kristjan Aruoja .................................................................................................... 86 Ettepanek 75, esitaja Merili Kerge ........................................................................................................ 87 Ettepanek 76, esitaja Eve Joosing.......................................................................................................... 91 Ettepanek 77, esitaja Endel Raidma ...................................................................................................... 92 Ettepanek 78, esitaja AS Eesti Raudtee ................................................................................................. 92 Ettepanek 79, esitaja Mait Urbanik ....................................................................................................... 93 Ettepanek 80, esitaja Meelis Burget...................................................................................................... 93 Ettepanek 81, esitaja Elina Visk ............................................................................................................. 93 Ettepanek 82, esitaja Peeter Änilane .................................................................................................... 93 Ettepanek 83, esitaja Kalvi Hubel .......................................................................................................... 94 Ettepanek 84, esitaja RMK .................................................................................................................... 95 Ettepanek 85, esitaja Mihkel Nukka ...................................................................................................... 97 Ettepanek 86, esitaja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium .................................................. 97 Ettepanek 87, esitaja Romet Rand (OÜ Avatar ja OÜ Toci) ................................................................... 97 Ettepanek 88, esitaja Elle Naber ........................................................................................................... 97 4 Tartu valla ÜP ja KSH eelnõule laekunud ettepanekud ja Tartu valla seisukoht esitatud ettepanekutele Ettepanek 1, esitaja Rasmus Karja Ettepaneku sisu: Nimelt vastavalt eelnõu seletuskirjale Vasula alevik muutub Vasula külaks, samas üldplaneeringu kaardirakenduses on endiselt Vasula alevik. Siis asustusüksuste piirid Saadjärvel (või ka teistel järvedel/veekogudel). Miks Saadjärve küla piir on toodud mööda teispoolset Saadjärve kallast? Ehk siis uue piiri järgi Äksi alevik lõppeks ranna piiriga, näiteks Jääaja Keskuse juures olevad paadisillad on siis juba Saadjärve külas. Lugedes "Asustusüksuse liigi, nime ja lahkmejoonte määramise alused ja kord" määrust (https://www.riigiteataja.ee/akt/12759652?leiaKehtiv), siis pole seal midagi mille järgi peaks olema mööda kaldajoont. On küll see, et võiks arvestada katastriüksuste piire, mida siis tundub et antud hetkel rangelt jälgitakse. Samas § 6 (4) ütleb, lahkmejoon võib lõigata katastriüksuste piire, kui piiridega arvestamine ei ole otstarbekas katastriüksuse mõõtmete või kuju tõttu. Saadjärve küla piir läheb äärmiselt ebaloogiliseks. Näiteks antud hetkel kuuluks Saadjärve küla alla ka Äksi alevikus olev rand ja Kukulinna külas olev rannaniit, mis enamus aega on kuiv maa... Sarnane kummaline koht on ka Valgma küla ja Äksi aleviku piiridel... 5 Tartu valla ÜP ja KSH eelnõule laekunud ettepanekud ja Tartu valla seisukoht esitatud ettepanekutele Seal lisaks sellele, et piir jookseb mööda kaldajoont, tekib sisse ka kummaline sakk. Seda saaks vältida kui ühendada otse uus Äksi aleviku piiri nurk Valgma küla piiriga. (märkisin punase joonega selle juurde). Ma pakuksin välja piiride kulgemise järvel ise umbes selliselt... Oleks loogilisem ja selgem, ei tekiks kummalisi olukordi kus astudes oma paadisillale oled teises külas. Siis Raadi piirkond. Raadi aleviku tekkimine on väga hea ja selle piirid ka igati loogilised. Kiidan. Vald võiks mõelda ka tulevikus Tartu valla nime muutmise peale, näiteks Raadi vallaks. Oleks lihtsam turundada ja parem vahet teha Tartu linnaga. Näiteks seoses Rally Estoniaga jooksis WRC kanalil videoklipp, kus iga omavalitsus oli saanud teatud aja, välja arvatud Tartu vald, mis oli pandud kokku Tartu linnaga ja oli väike osa sellest. Lisaks ka ajalooline nimi, Raadi vald tekkis aastal 1866, samas Tartu vald alles aastal 1939. Siis järgi jääv Tila küla. Sellega tekkib nüüd see sama, mis 1977 juhtus Äksiga. Ehk siis vana ajalooline Tila küla ala saab osaks kas Raadi alevikust (Tila mõisa asukoht), või siis ajalooline küla koht saab osaks Kõrvekülast. Pigem võiks mõelda Tila külast järgijäänud alale mõne vana seal asunud küla nime taastamist, näiteks Kirbu küla või Taidla küla. Aga eks see ole rohkem ka kohalike elanike otsus. 6 Tartu valla ÜP ja KSH eelnõule laekunud ettepanekud ja Tartu valla seisukoht esitatud ettepanekutele Siis Äksi alevikust veidi täpsemalt. Kiriku ja seda ümbritseva ala liitmine Äksi aleviku alla on väga hea samm, kaovad kohe paljud segadused. Kiidan heaks. Rääbise tn 2a krunt on hetkel üldplaneeringus jagatud kolmeks maakasutus alaks - Korterelamu maa-ala (EK), Väikeelamu maa-ala (EV) ja Haljasala (H). Kuna alevikku on niigi ettenähtud palju uut väikeelamu maa-ala, siis antud krunt võiks ikkagi jääda vaid haljasala ja korterelamu maa-alaks jagatult. Selliselt jääks ka aleviku keskel asuvate kortermajade ümbrus piiratud haljasalaga, mis eraldaks neid väikeelamutest. Siis Suureaia krundi Äksi tee poolne serv on märgitud ärimaaks. On vallal midagi ette näha sinna tulemas? Kuna suur ala on ettenähtud uueks väikeelamu maa-alaks siis sellega seoses tekib aleviku kasv. Ehk võiks mõelda perspektiivis uue lastaia jaoks maad Äksis, ehk siis maa ühiskondliku hoone (AA) tarvis. Seisukoht: Arvestatakse osaliselt. Saadjärve ümbruste külade piiride kulgemist korrigeeritakse. Raadi piirkonna lahkmejoonte määramisel analüüsiti nii ajaloolist tausta, hetke asustust kui ka planeeritud maakasutust ja nendest komponentidest tulenevalt on piiriettepanek esitatud. Käesoleval ajal määratlevad väga laia ala elanikud ennast Raadil elavateks, seega on uue asustusüksuse - Raadi alevi 7 Tartu valla ÜP ja KSH eelnõule laekunud ettepanekud ja Tartu valla seisukoht esitatud ettepanekutele - piirid määratud üsna ulatuslikule maa-alale. Tila küla osa on jäänud väga palju väiksemaks. On arutatud ka Taidla nime määramist Tila külale, samas ei ole alles jääva Tila küla asukoht jälle kattuv vana Taidlaga. Kogu Tartu valda Raadi vallaks nimetada on üsna jõuline muutus (seda eriti just hiljuti oma nimest loobuma pidanud Tabivere, Laeva ja Piirissaare valdade elanikele) ja suure tõenäosusega ei leiaks elanike hulgas heakskiitu. Äksi alevikus asuva Rääbise tn 2a osas täpsustame üldplaneeringu lahendust. Põhjapoolne osa aiamaast jääb haljasala maaks (H), Rääbise tn äärne osa planeeritakse väikeelamu (EV) maa-alaks. Äksi-Kukulinna tee äärde on planeeritud kaubandus-, teenindus- ja büroohoone maa-ala (Ä), et suunata piirkonda enam teenuseid. Käesoleval hetkel ei ole konkreetset huvitatud isikut ja täpsemalt ei ole võimalik kirjeldada ala täpset kasutusotstarvet tulevikus (kaubandus, teenindus vms). Et anda enam paindlikust ala kasutusele võtmisel, kaalume alale segahoonestatava arenguala juhtotstarbe määramist (S). Lisaks tuleb asukoht leida ühiskondliku hoone maa-alale (AA), kui elanikkonna suurenemisel ilmneb vajadus nt lasteaia rajamiseks. Erineva kasutusotstarbega maa-alade määramise vajaduse ja asukohad saame veel koostöös läbi rääkida toimuval avalikul arutelul. Ettepanek 2, esitaja Aadi Kaljuvee Ettepaneku sisu: Kaardil märgitud ala on korraga nii hajaasustus- kui tiheasustusala! Kas siin ei ole vastuolu ja kas selliseid alasid on veel planeeritud? Seisukoht: Selgitame, et joonisel, sh veebirakenduses on ala määratud segahoonestatavaks arengualaks (S). Vastuolu puudub. Ettepaneku sisu: Vedu külla, kaardil märgitud kohta kavandatud Jäätmekäitluse maa-ala (OJ) ei ole külaelanikele vastuvõetav, kuna: 1) tekitab joogiveereostuse riski, asudes lähemal kui 50m ühisveevärgi puurkaevust; 2) tekitab õhureostuse riski, asudes tiheasustuse lähedal Ettepanek on viia üldplaneeringus OJ-alade asukoht vastavusse kehtivate seaduste ja piirangutega ning arvestada potentsiaalse elanikkonna kasvuga kaasnevat veetarbe kasvu (sanitaarkaitseala potentsiaalset kasvu). Täitmata (või kaardile kandmata) on ka planeerimisseaduse §75 lg 1 punkt 30: sanitaarkaitsealaga veehaarete asukoha ja nendest tekkivate kitsenduste määramine. 8 Tartu valla ÜP ja KSH eelnõule laekunud ettepanekud ja Tartu valla seisukoht esitatud ettepanekutele Seisukoht: Arvestatakse. Jäätmekäitluse maa-ala määratakse uues asukohas, asukoht veel täpsustub planeeringulahenduse edasiarendamise käigus. Ettepaneku sisu: Kaardistada Tartu valla kogukonnametsad ja puhke-rekreatsiooni-metsad ja määrata nende metsamajandamise piirangud. Alljärgenvalt on juttu konkreetsemalt Vedu Kabelimetsast. Kui otstarbekam on allkirjeldatavad piirangud määrata üle-vallaliselt, siis keskkonnajuristid soovitavad kehtestada need järgmistel aladel: puhke-ja virgestusalade metsades, kohaliku tähtsusega kaitsealadel, rohevõrgustikus ja veekogude kaldavööndites, kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavates metsades, väärtuslikel rohealadel, maastikel ja looduskooslustel. Vedu küla keskusega külgneva riigimetsa (Vedu Kabelimetsa) funktsioonid on: 1. üldplaneeringu Rohekoridor; 2. üldplaneeringu Väärtuslik maastik; 3. Kogukonnamets (mis tasakaalustab Vedu külakeskuse servas olevatest õhusaasteallikatest tulenevat keskkonnaseisundit); 4. Puhke- ja rekreatsiooni ala. Seega tegemist on lisaks majandusmetsale ka püsivat kõrgmetsa eeldavate funktsioonidega, mille tagamiseks on vaja kehtestada üldplaneeringus intensiivmetsamajandusele piirangud: 1. Piirangud kõrvuti asuvate lankide/häilude raiejärkude vahelisele perioodile – uuenemise aeg minimaalselt 15–25 aastat. See tagab kõrgmetsa vähemalt nelja meetri kõrguste puudega. (Võrdlusena Metsa majandamise eeskirjas §5 lg5 loetakse turberaie järgud uuenenuks juba 0,3-0,5 m kõrguse võsa korral, samas Metsaseadus ja Metsa majandamise eeskiri ei kohusta raiejärkudega kiirustama). 2. Piirangud raielangi suurusele - maksimaalselt 0.5 ha - ja häilraie häilude maksimaalsele arvule - maksimaalselt 3- tk/ha tagavad säiliva kõrgmetsa sidususe. 3. Piirangud raie ajale (pesitsusaegne raierahu) 15. märts kuni 31. august tagavad metsa linnustiku püsimisega rohevõrgustiku funktsioone. 4. Piirangud raieliigile – lageraie asemel kasutada teisi majandamisvõtted (näiteks valikraiega püsimetsandus) ja -viise, mis ei võimaldaks JOKK-skeeme (turberaie puhul arvestada eelloetletud kolme piirangut). 9 Tartu valla ÜP ja KSH eelnõule laekunud ettepanekud ja Tartu valla seisukoht esitatud ettepanekutele 5. Surnult seisvaid ja lamapuid peab jätma raiete järel metsa mõlemaid umbes 25 tm/hektari kohta, säilikpuudena jätta alles 15% raiutud puidu mahust (ka püsimetsanduse valikraiete puhul). Kuna RMK korraldatavad Kõrgendatud Avaliku Huviga (KAH) alade kaasamiskoosolekud ei ole KAHmetsade mittemajanduslike-funktsioonide tagamiseks olnud piisav meede, siis üks võimalus olukorra parandamiseks on just omavalitsuste üldplaneeringud. Joonis 1. Kõnealuse Vedu Kabelimetsa paiknemine kaardil (oranzi katkendjoonega) 10 Tartu valla ÜP ja KSH eelnõule laekunud ettepanekud ja Tartu valla seisukoht esitatud ettepanekutele Seisukoht: Oleme teadlikud, et metsade majandamise osas piirangute seadmine üldplaneeringuga on võimalik ning teema on hetkel aktuaalne kogu Eestis. Suunised ülesannetena tulenevad 11 Tartu valla ÜP ja KSH eelnõule laekunud ettepanekud ja Tartu valla seisukoht esitatud ettepanekutele planeerimisseadusest (PlanS). Samas tuleb arvestada, et üldplaneering ei ole metsamajandamiskava ning PlanS-st täpsustab metsaseadus (MS). PlanS § 75 lõike 1 punkt 21 kohaselt asula või ehitiste kaitseks õhusaaste, müra, tugeva tuule või lumetuisu eest või tuleohu vähendamiseks või metsatulekahju leviku tõkestamiseks lageraie tegemisel langi suurusele ja raievanusele piirangute seadmine. MS §231 kohaselt planeeringuga asula või elamu kaitseks õhusaaste, müra, tugeva tuule või lumetuisu eest või tuleohu vähendamiseks või metsatulekahju leviku tõkestamiseks määratud metsa majandamisel võib kohaliku omavalitsuse üksus kokkuleppel maaomanikuga planeeringuga seada piiranguid uuendusraie tegemisel raieliigile ning lageraie tegemisel langi suurusele ja raievanusele. Vastav säte on teravdatud tähelepanu all ka hetkel käimasolevas planeerimisseaduse muutmise protsessis, kuid hetkel ei luba õigusruum ilma nõusolekuta kitsendusi seada. Kahjuks on ka ebaselge, kas piirangute seadmisel kaasneb igal juhul kompenseerimise kohustus. Rahandusministeerium on korraldamas koolitust „Kitsenduste seadmine planeeringutega, sh üldplaneeringuga metsadele seatavad kitsendused“. Koolituse aeg on hetkel täpsustamisel. Loodame peagi saada selgust kitsenduste seadmise võimaluste, omandiõiguse riive lubatavuse ja maaomanikele makstavate hüvitiste rahastamise kohustuste osas. Selgitame, et planeeringulahenduse eelnõu väljatöötamise etapis on Erametsaliit ning erametsaomanikud soovinud olla protsessis kaasatud ning teada andnud, et piirangute seadmisega kaasneb saamata jäänud tulu ning metsaomanikena on neil õigustatud ootus, et saamata jäänud tulu kompenseeritakse. Kuni pole selgunud, kas piirangute seadmisega kaasneb saamata jäänud tulude kompenseerimise kohustus, ei näe me võimalust seada piiranguid erametsade majandamiseks. Kuna Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) üheks tegevusalaks vastavalt põhimäärusele on metsade kasutamine ja kasutusse andmine rekreatsiooniks, keskendume puhkemetsade ja asula kaitseks vajalike metsade määratlemisel eelkõige riigimetsadele. Kuid rõhutame, piirangute seadmise ulatuse ja võimalikkuse osas teeme koostööd RMK-ga, kuna piirangute seadmiseks ka riigimetsa maadel peab olema maaomaniku nõusolek. Rahandusministeeriumi poolt korraldatud metsa ümarlaua (07.05.2020) materjalid on kättesaadavad aadressil https://planeerimine.ee/2020/06/uldplaneeringu-metsa-umarlaud-oluline-on- kommunikatsioon/). Ettepanek 3, esitaja Tarmo Salu Ettepaneku sisu: 1) Perspektiivne juurdepääsutee märgistus peaks laiuma kraavi üleselt ja kuni Piirioja kü (kü 79401:006:0354, Vahi alevik) lääne nurgani. 2) Rohevõrgustiku joont peaks korrigeerima selliselt, et see ei jookseks Metsanurme maaüksuse põhja nurgast üle. Samuti peab võrgustiku joon vahetult Vahi teega ristumisel olema kraavist veel kaugemal. Hetkel perspektiivne juurdepääs ja rohevõrgustiku markeering ristuvad. 3) Teen ettepaneku Piirioja ja Metsanurme kü väärtusliku põllumaast väljaarvamiseks. Seisukoht: Arvestatakse. Täpsustame üldplaneeringu seletuskirjas ehituskeeluvööndisse planeeritavate avalike teede osa. Uue tee planeerimine eesvoolu ehituskeeluvööndisse ei määratle üldplaneeringu täpsusastmes kummale 12 Tartu valla ÜP ja KSH eelnõule laekunud ettepanekud ja Tartu valla seisukoht esitatud ettepanekutele poole kraavi tee rajatakse. Täpne tee kulgemise asukoht lahendatakse edasise detailplaneerimise/projekteerimise käigus. Rohevõrgustiku piiri korrigeeritakse vastavalt ettepanekule. Väärtusliku põllumaa osas korrigeeritakse üldplaneeringut vastavalt ettepanekule. Ettepanek 4, esitaja Mairo Orav Ettepaneku sisu: Arusaamatuks jääb vajadus eramajade vahele kortermajade ehitamise vajadus, see ala peaks jääma eramajade jaoks. Kortermajad ei sobitu antud kohta eramajade vahele. (Valla poolne täpsustus: Ettepanek tulnud portaali kaudu, puudutab Kubjaringi tn 44//46 ja Kubjaringi tn 48//50 ja Vahekalja tn 1//3 maaüksusi). Kõrvekülas puuduvad praktiliselt looduslikud rohealad, suur osa rohealaks märgitud aladest on tegelikult põllud ja need ei mängi kuidagi rolli kohaliku elaniku võimalusele asulasse rohelust juurde saada ja nn parki kasutada. Esimesel avalikul arutelul oli siin nn rohekoridor, kuhu pidid tulema loodusliku tegevuse võimalused, see on täiesti siit ära kadunud? (Valla poolne täpsustus: Portaalis viidatud asukoht- Pendipõllu kü 79401:001:0691). Seisukoht: Arvestatakse osaliselt. 13 Tartu valla ÜP ja KSH eelnõule laekunud ettepanekud ja Tartu valla seisukoht esitatud ettepanekutele Kubjaringi tn 44//46, Kubjaringi tn 48//50 ja Vahekalja tn 1//3 maaüksustel kehtib Suur-Kubja tn 1 maaüksuse ja lähiala detailplaneering (kehtestatud 2007), mida on asutud ellu viima (rajatud osa tehnovõrke, teed ja ehitatud üksikelamuid). Antud planeering nägi ette lisaks korterelamute püstitamisele ka üksikelamute ehitamist ja üldkasutatava haljasala rajamist. Antud detailplaneering on kehtiv dokument, mille osas ei ole vajadust ja põhjendust algatada kehtetuks tunnistamise menetlust. Üldplaneering määrab maakasutuse perspektiivi. On võimalik jätkata olemasolevat maakasutust või rakendada uut üldplaneeringujärgset maakasutust. Üldplaneering ei lähtu omandist, kuigi valdavalt on haljasalad (H) määratud kas munitsipaalomandis olevale maale või (kokkuleppel maaomaniku/arendajaga) kehtestatud detailplaneeringuga ette nähtud üldmaana. Haljasalad täidavad kas puhkefunktisooni või töötavad puhvrina (on visuaalse eraldajana nt tundlike alade ja maanteede vahel) või on nende eesmärk maa-alade looduslikuna säilimine (elurikkuse kasvatajana). Lisaks on määratud kaitsehaljastus ja kulisshaljastus ribastruktuuridena, mis on osa aleviku rohevõrgustikust. Seega kõigi haljasalade eesmärk ei olegi puhkefunktsiooni tagamine. Veehaarde kü ja Kobrulehe kü ehitatakse hetkel välja suurt veehaaret, mis oma sisult jääb looduslikuks roheliseks alaks (küll avalikkusele mittekasutatavaks). Kuna tegu veetootmisrajatistega, on üldplaneeringu eelnõus maakasutus markeeritud tehnoehitise maa-alana (OT). Kõrval oleva Pendipõllu kü maakasutuse juhtfunktsiooniks on kavandatud ÜK/Ä. Kultuuri- ja spordiasutuse maa-ala puhul täpsustame planeeringut, et ala täpsemal arendamisel tuleb tagada ka looduslike alade olemasolu. Ettepanek 5, esitaja Ain Sillamäe Ettepaneku sisu: Palume muuta maakasutust katastritunnusel 79601:001:0333 Sillametsa, Maramaa, Tartumaal mille otstarve on antud momendil roheala. Soovime antud kinnistu rohealast väljaarvata ning antud KÜ juhtfunktsioon muuta elamumaaks. Seisukoht: Arvestatakse. Ettepanek 6, esitaja Andre Lainola Ettepaneku sisu: Seisukoht: 1.Lombi külas Kalja-Lombi teel (nr 7940261) Jõhvi-Tartu-Valga mnt (nr Ei ole üldplaneeringuga 3) teelt kuni Kõrveküla-Lähte teeni (nr 22210) vaja mustkatet lahendatav teema. sealsetele elanikele ning ettevõtetele. 2. Tartu vald, Lombi küla, Kuusiku talu elanikud soovivad Kalja-Lombi Ei ole üldplaneeringuga (7940261) teele alates Jõhvi - Tartu - Valga (3) maantee kuni Kõrveküla lahendatav teema. - Lähte (22210) tee kõvakatet. Sel aastal väiksele lõigule alates Jõhvi - Tartu - Valga (3) maanteest kuni Kalja - Kibali tootmishooneni kus asub Puiduplats OÜ, kõvakate paigaldati millest on muidugi hea meel, kuid teadaolevalt pidavat kõvakate tulema pikemalt, miks seda ei tehtud, ei tea. Kuna kogu Kalja-Lombi tee on suures osas maatulundusmaade vahel kus käib ka aastaringselt vilgas tegevus siis suurte masinate liikumine paraku rikub koguaeg olemasolevat kruusateed, mida siis aegajalt jälle freesitakse. Samuti rikub teed ka põldudelt tuleb liigvesi mistõttu on teed ka üleujutatud. 14 Tartu valla ÜP ja KSH eelnõule laekunud ettepanekud ja Tartu valla seisukoht esitatud ettepanekutele 3. Toetame ettepanekut üldplaneeringus näidatud kergliiklustee Arvestatud, portaali kihil loomiseks Kõrveküla - Aovere. Tihti kasutame linnas käimiseks rattaga olemas. sõitmist ning antud lõigul ca 550 peame kasutama tiheda liiklusega maanteed. Praegugi paljud külas elavad lapsed kasutavad antud teelõiku kas liikumiseks Kõrvekülla või Härma bussipeatusesse minemiseks ning sealt tagasi koju liikumiseks. Ettepanek 7, esitaja Triin Nurmsalu Ettepaneku sisu: Käesolevaga esitan muudatusettepaneku Tartu valla koostatavale üldplaneeringule väärtusliku põllumajandusmaa paiknemise osas Lombi külas Metsataga maaüksusel. Nimelt üldplaneeringu seletuskirja punktis 6.6 (lk 47) on välja toodud põhimõtted, millest lähtuti üldplaneeringu koostamisel väärtuslike põllumajandusmaade määramisel. Ühe jälgitava kriteeriumina on välja toodud põllumajandusmaa massiivi suurus, st väärtuslikuks põllumajandusmaaks ei määrata väiksemaid kui kahe hektari suuruseid põllumajandusmaa massiive. Samas on üldplaneeringu maakasutusplaanil märgitud väärtusliku põllumaana Metsataga maaüksusel (kat nr 79403:002:0851, suurusega 14627 m²) paiknevad õueala ribad (kokku ca 3330 m²), mis on kasutusel loodusliku rohumaana ja pöetava murualana ning isiklikuks kasutuseks rajatud viljapuu-, marja- ja köögiviljaaiana. Põllumajanduslikku tegevust ei ole seal viimase 30 aasta jooksul teostatud ega teostata ka edaspidi. Väljavõte koostatava üldplaneeringu maakasutusplaanist: Minu ettepanek on Lombi külas asuva Metsataga maaüksuse (kat nr 79403:002:0851) koosseisus olev väärtuslikuks põllumajandusmaaks määratud ala (maakasutusplaanil roosaka värviga tähistatud) muuta hajaasustusega ala maatulundusmaaks (maakasutusplaanil valge värviga tähistatud). Seisukoht: Arvestatakse. Ettepanek 8, esitaja Esa Pekka Luukkala (EELK Äksi Andrease kogudus) Ettepaneku sisu: Palume Tartu Vallavalitsusel arvestada uue üldplaneeringu välja töötamisel ja kehtestamisel koguduse sooviga muuta Äksi pastoraadihoone tervikuna elumajaks. Kui hoones oli motell siis oli arusaadav hetkel kehtiv kasutamise otstarve ”puhkemaja.” Koguduse enda kasutuse jaoks aga sobiks ”elamu” paremini ning oleks rohkem kooskõlas koguduse vajadustega maja kasutamise jaoks. Seisukoht: Arvestatakse. 15 Tartu valla ÜP ja KSH eelnõule laekunud ettepanekud ja Tartu valla seisukoht esitatud ettepanekutele Äksi kiriku ümbruse ala (Äksi kiriku kü, Masingu kü, Mänguväljaku kü) maakasutus määratakse segahoonestatav arenguala (S), mis võimaldab tulevikus kirikukompleksi hoonele/hoonetele määrata mitu kasutusotstarvet. Ettepanek 9, esitaja Siim Nellis Ettepaneku sisu: Univere maaüksusel (79403:002:1466) olevast metsatukast liiguvad loomad pidevalt Kasetuka kinnistu (79403:002:1628) ja Künka (79403:002:1626) puistute ja ka kogu ümbritseval lagealal Põhja-Lõuna suunas. Mis on ka loomulik, sest ületatavad lagedad alad põhjapool paikneva suurema metsamasiivini on oluliselt lühemate lõikudena. Liiatigi, et Univere kinnistul (79403:002:0614) on tehtud sisuliselt lageraie. Samuti on palju liikumist Künka kinnistult Adami (79403:002:0039) kinnistul asuva metsatukani. Sestap on minu ettepanek planeerida roheala nõnda, et Univere metsatukast jookseks roheala metsatuka läänenurgast kuni Koogi-Jakobi kinnistu (79403:002:0031) metsatuka läänekülge Kui u 5 aastat tagasi võis siin olevat puistut pigem võsana kirjeldada, siis praegu on tegu juba korraliku metsaga. Näiteks meie Künka kinnistule istutatud männid ja kuused annavad aastas pea 100 cm juurdekasvu. Eesti enam tuntud loomadest on meil nägemata vaid suurkiskjad ilves, karu ja hunt. Kõik muud loomad on pea igapäevased ja loomulik osa ümbritsevast. Meie pere arvamust jagavad ka me naabrid Kasetuka, Metsmaasika, kes jääksid roheala sisse. Seisukoht: Arvestatakse. Rohevõrgustiku koridori ulatust piirkonnas laiendatakse. Ettepanek 10, esitaja Muinsuskaitseamet Ettepaneku sisu Seisukoht 1. Saadame teile tutvumiseks 2020. a valminud Muinsuskaitseameti Mitte arvestada, juhendi omavalitsustele üldplaneeringu koostamise ja keskkonnamõju kuna vastavalt strateegilise hindamise kohta, kus on välja toodud mälestisi puudutavad PlanS ei ole suunised üldplaneeringu koostamisel omavalitsuse (https://www.muinsuskaitseamet.ee/sites/default/files/content- ülesanne riiklike editors/Arhitektuur/uldplaneeringu_koostamise_juhend_muinsuskaitsea kultuuri- met_03.02.20.pdf) väärtuste Juhend on leitav ka Muinsuskaitseameti kodulehelt alajaotisest Kultuuripärand analüüs. Eestis. Mälestiste Kuigi Tartu valla üldplaneering ja KSH aruanne on algatatud enne eelpoolmainitud seisundit juhendi koostamist, soovitame võtta juhised aluseks kultuuripärandi temaatika kajastav tabel kajastamiseks. Eelpool mainitud juhises (Lisa 1, lk 14) on kirjas soovitus käsitleda oleks ajas kultuurimälestisi tabeli vormis või nimekirjana, kus on märgitud mälestise seisund, muutuv ja ei saa 16 Tartu valla ÜP ja KSH eelnõule laekunud ettepanekud ja Tartu valla seisukoht esitatud ettepanekutele kasutusfunktsioon, leevendused, kavandatavad tegevused. Sellise analüüsi abil on olla võimalik hinnata planeeringuga kavandatavate maakasutuse sihtotstarvete kehtestatava võimalikku mõju pärandile ning näha ette leevendavad meetmed negatiivse mõju pikaajalise ära hoidmiseks. Tabeli koostamisel saab teha koostööd Muinsuskaitseameti planeeringu osa. maakonnanõunikuga. Mälestistel ja nende kaitsevööndites tegutsemisel tuleb küll niikuinii lähtuda muinsuskaitseseadusest, kuid tabel (kuhu on kantud tegevused ja leevendusmeetmed) on abivahend, mida järgides saab paremini planeerida tegevusi, nii et mälestiste säilimine maastiku ajalise mitmekihilisuse näitajana ning arheoloogiamälestiste puhul arheoloogilise kultuurkihi teabemahukus ajalooallikana on kõige paremini tagatud. 2. Juhime tähelepanu, et lisaks riigi kaitse all olevatele Mitte arvestada. arheoloogiamälestistele on palju juba avastatud või eeldatavat Teemakäsitlus arheoloogiapärandit, mis pole riikliku kaitse all, kuid mida tuleb samuti eeldab ruumilisel planeerimisel silmas pidada, et kultuurmaastiku ajalise täiendava mitmekihilisuse säilimine oleks tagatud ka edaspidi. Lisaks konkreetsetele uuringu objektidele on teada pärimuslikke teateid võimalikest muististest, mida läbiviimist, mis pole jõutud maastikul kontrollida, looduslikke pühapaiku ning hobiotsijate ei ole kohaliku poolt avastatud uusi võimalikke muistiseid. Üldplaneeringu koostamise omavalitsuse käigus tuleb teadaolevate ja võimalike arheoloogiliselt väärtuslike alad ülesanne, määratleda ja analüüsida. Analüüsi eesmärk on märgilistele muististele samuti ei ole see säilimistingimuste määratlemine ja alade piiritlemine, kus kaevetööde eel PlanS järgi ÜP (ehitamine, kaevandamine jms) tuleb läbi viia arheoloogilised uuringud ülesanne. maastikul. 3. Arvestades asjaolu, et arheoloogiapärandi paiknemist sellisel moel on Mitte arvestada, analüüsitud vaid üksikutes üldplaneeringutes, on Muinsuskaitseamet kuna nõuab valmis esmase sisendi andma ise (selleks võtta ühendust lisauuringut. Muinsuskaitseameti arheoloogianõunikuga). Kuna ajamahukas prognoos Vastavate võib valmida pärast üldplaneeringu Rahandusministeeriumile tingimuste heakskiitmiseks esitamist, siis palume planeeringusse lisada järgmised lisamine viited, mis tagavad arheoloogiapärandi prognoosi tulemustega üldplaneeringus arvestamise: se eeldab Prognoosi käigus välja selgitatud tõenäolistel arheoloogiapärandirikastel aladel avalikus tuleb 1) KMH kohustusega tegevuste kavandamisel (ka juhul kui KMH nõudest protsessis loobutakse) Muinsuskaitseametiga kooskõlastada arheoloogilise uuringu osapooltega läbiviimise vajadus (MuKSi § 31 lg 3) ning (2) Muinsuskaitseameti seisukohta läbiarutamist. arheoloogilise uuringu läbiviimise vajaduse kohta tuleb küsida kõigil juhtudel, kus üldplaneering näeb ette detailplaneeringu koostamist. 4. Täiendamist vajab ka tuuleenergiat käsitleva peatüki, kus on täiesti Mitte arvestada. analüüsimata võimalike tuulikute ja mälestiste koosmõju ja maardlate Planeeringus läheduses paikneva kultuuripärandi hävimisoht. Tuuleparkide rajamisel määratakse peaks hindama vaateid mälestisele ja nende kaitsevöönditele. Eriti vajalik tuuleenergia on aga analüüsida karjääride vahetus läheduses asuvate uuringuala, arheoloogiamälestiste olukorda. Üheks näiteks, kus on analüüs vajalik on täpne mõjude Kivikalme (reg-nr 12987), mis asub Kobratu liivakarjääri kõrval. hindamine ja tingimuste määramine toimub detailsema planeeringu tulemusel. 17 Tartu valla ÜP ja KSH eelnõule laekunud ettepanekud ja Tartu valla seisukoht esitatud ettepanekutele 5. Vähest tähelepanu pööramist kultuurimälestisele leiab KSH aruande Mitte arvestada. kultuurmaatikke käsitlevas osas on kultuurimälestised täiesti mainimata. Mõju kultuurilisele keskkonnale, sh kultuurimälestis tele ja maastikele on aruandes käsitletud. Dubleerimiseks vajadus puudub. 6. Muinsuskaitseametis on hetkel arutlusel Raadi lennuvälja mälestiseks Mitte arvestada, tunnistamine Üldplaneeringu seletuskirjas on kirjeldatud Raadi lennuvälja sest võimalik kaitsestaatuse temaatikat. Leiame, et olukorra tasakaalustatud kaitseala ulatus kajastamiseks on vajalik üldplaneeringus tuua välja ka mälestiseks ei ole teada. tunnistamise võimalus. Kirjeldatud on antud ala põhielementide säilitamise kohustus, mida saab jälgida täpsemal planeerimis- tegevusel ja/või projekteerimise. 7. Eelnõu kaadrimaterjal on rikkalik, kuid riiklikele kultuurimälestised on seal Mitte arvestada. esitatud marginaalses vormis. Kaartide avaneb nimetusena vaid Vastav info on kultuurimälestis punktina või kultuurimälestis alana. Kõigil mälestistel on olemas riiklikes olemas nimi ja registrinumber. Leiame, et kaartitel on vajalik tuua välja registrites ja kultuurimälestise nimi ja registrinumber. oleks liigne dubleerimine. 8. Palume täiendada üldplaneeringut ja KSH aruannet läbivalt riiklikest Mitte arvestada, kultuurimälestisest lähtuvalt. kuna vastavalt - Lisada kirjeldus/analüüs//hinnang, milles antakse ülevaade valla mälestiste PlanS ei ole seisukorrast, paiknemise tihedusest, kasutusfunktsioonist ning tuuakse välja riiklike kavandatavad tegevuste mõju neile jms. kultuurimälestis tega seonduv ÜP korrigeerida kaardimaterjali ja tuua selgemini loetavalt esile alana markeeritud ülesanne. mälestised, lisades neile juurde ka kultuurimälestise registrinumber ja nimi. Kuid - Kaartidel tuua välja mälestiste kaitsevöönd või mainida kaitsevööndi ulatust üldplaneeringu legendi aknas seletuskirja - Analüüsida planeeringulahendustega kaasnevat mõju kultuurimälestiste täpsustatakse, säilimisele ning mälestistele vaadete ja ligipääsu tagamisele. et mälestistena registris olevad - Pöörata tähelepanu veel avastamata arheoloogilisele pärandi kajastamisele. hooned tuleb - Analüüsida vaateid mälestistele, tuua välja olulised vaatesuunad ja märkida need võimalusel ka üldjoonistele hoida kasutuses ja kasutusest väljas olevatele leida sobiv 18 Tartu valla ÜP ja KSH eelnõule laekunud ettepanekud ja Tartu valla seisukoht esitatud ettepanekutele kasutusotstarve, säilitada/taastad a hoonete algne välisilme. Samuti tagada ümbruse heakord ja vaadeldavus. Ettepanek 11, esitaja Kaja Liina Korb Ettepaneku sisu: Ehitada Kirikumõisa talu ja Motorantšo vahele müravall. Tekitatav müra on täiesti kohatu looduskaitse alale ja veel rohkem linnukaitsealale. Aastaid pole enam linnulaulu suveperioodil kuulda, rääkimata kodurahust, kui käib pidev mootorratta müra. Seisukoht: Kuna tegemist on olemasoleva objektiga, mis on kasutuses vaba aja veetmise kohana ja võimaldab ekstreemspordiala harrastamist (neid asukohti ei ole palju), siis motoraja likvideerimist vald perspektiivis ette ei näe. Samas oleme teadlikud, et mürahäiringud motoraja kasutusega esinevad. Tingimuste seadmine mürahäiringute leevendamiseks on komplitseeritud. Nende rakendumine saab tuleneda üksnes maaomaniku heast tahtest ja vastutulekust. Raskemaks teeb olukorra parandamise asjaolu, et alates 2017. aastast puuduvad normid. Kuna normid puuduvad, on keeruline sundida motoraja omanikku vabatahtlikult mürahäiringuid vähendavatesse meetmetesse investeerima (nt on teema terav aga konkreetse lahenduseta Eesti moodsaima autospordiraja ehk Audru ringraja näitel). Samas on eeldada, et kui varasemad normid ikkagi veel kehtiks, ei ole ca 500 m kaugusel müranorm ületatud. Müratõkked (aed või vall), et need häiringuid tõesti leevendaks, peaksid olema rajatud vahetult raja äärde ja kõrgusega min 4-5m (või isegi rohkem, kui tahta tuntavat müra vähenemist). Selliste radade puhul ei aita tavapärased, ca 3 m kõrgused tõkked. Tuleb aga arvestada, et 4-5 m kõrguste tõkete rajamine oleks väga suur investeering omanikule, mille kohustuslikuks muutmine on ühelt poolt keerukas ja teisalt võib kaasa tuua motoraja intensiivsema kasutamise. Seega võib tõketest efektiivsemaks osutuda ajaliste piirangute rakendamine (mürahäiringust vabad varahommikud, õhtune aeg, aeg-ajalt vabad nädalavahetused). Ka uute arendusalade puhul, kus üldplaneering annab võimaluse tundlike alade rajamiseks (kuid ei kohusta), tuleb uutel elanikel arvestada motoraja olemasoluga ning võimalike häiringutega. Seda ka juhul, kui normid puuduvad või neid ei ületata. 19 Tartu valla ÜP ja KSH eelnõule laekunud ettepanekud ja Tartu valla seisukoht esitatud ettepanekutele Ettepanek 12, esitaja Liina Nugis Ettepaneku sisu: Äksi motorantšo rikub meie elukeskkonna, häirib meie Natura metsas pesitsevate lindude ja loomade rahu ning muudab võimatuks arendada alternatiivseid tegevussuundi talus. Seisukoht: Kuna tegemist on olemasoleva objektiga, mis on kasutuses vaba aja veetmise kohana ja võimaldab ekstreemspordiala harrastamist (neid asukohti ei ole palju), siis motoraja likvideerimist vald perspektiivis ette ei näe. Samas oleme teadlikud, et mürahäiringud motoraja kasutusega esinevad. Tingimuste seadmine mürahäiringute leevendamiseks on komplitseeritud. Nende rakendumine saab tuleneda üksnes maaomaniku heast tahtest ja vastutulekust. Raskemaks teeb olukorra parandamise asjaolu, et alates 2017. aastast puuduvad normid. Kuna normid puuduvad, on keeruline sundida motoraja omanikku vabatahtlikult mürahäiringuid vähendavatesse meetmetesse investeerima (nt on teema terav aga konkreetse lahenduseta Eesti moodsaima autospordiraja ehk Audru ringraja näitel). Samas on eeldada, et kui varasemad normid ikkagi veel kehtiks, ei ole ca 500 m kaugusel müranorm ületatud. Müratõkked (aed või vall) , et need häiringuid tõesti leevendaks, peaksid olema rajatud vahetult raja äärde ja kõrgusega min 4-5m (või isegi rohkem, kui tahta tuntavat müra vähenemist). Selliste radade puhul ei aita tavapärased, ca 3 m kõrgused tõkked. Tuleb aga arvestada, et 4-5 m kõrguste tõkete rajamine oleks väga suur investeering omanikule, mille kohustuslikuks muutmine on ühelt poolt keerukas ja teisalt võib kaasa tuua motoraja intensiivsema kasutamise. Seega võib tõketest efektiivsemaks osutuda ajaliste piirangute rakendamine (mürahäiringust vabad varahommikud, õhtune aeg, aeg-ajalt vabad nädalavahetused). Ka uute arendusalade puhul, kus üldplaneering annab võimaluse tundlike alade rajamiseks (kuid ei kohusta), tuleb uutel elanikel arvestada motoraja olemasoluga ning võimalike häiringutega. Seda ka juhul, kui normid puuduvad või neid ei ületata. KSH aruandele tuginedes täpsustame, et motoraja olemasoluga ei kaasne Natura alale häiringuid. Ettepanek 13, esitaja Allar Loot (Looton Kinnisvara OÜ) Ettepaneku sisu: Muuta Tuuleveski tänav 1 ja 5 elamumaaks, et oleks võimalik rajada elamuid (korterelamud, ridaelamud, eramajad). 20 Tartu valla ÜP ja KSH eelnõule laekunud ettepanekud ja Tartu valla seisukoht esitatud ettepanekutele Seisukoht: Arvestatakse osaliselt. Tuuleveski tn 5 on segahoonestatavaks arengualaks määratud (S), juhtotstarve juba võimaldab alale rajada nii elamuid (EV ja EK) kui muu funktsiooniga hoonestust. Antud kü osas arvestab eelnõu juba ettepanekut. Tuuleveski tn 1 ettepanekuga ei arvestata, kuna kinnistu jääb tervikuna Tabivere mõisa pargi piiranguvööndisse. Antud alale laienevad nii muinsuskaitse- kui looduskaitselised piirangud. Lisaks ei ole põhjendatud 39 Tartu-Jõgeva-Aravete tee äärde elamualasid planeerida, kuna on selleks ebasobiv keskkond (müra, õhusaaste jne). Ettepanek 14, esitaja Ahti Rõmmel Ettepaneku sisu: Palun arvata Lõhmussaare kinnistu (kü 79401:001:0056) välja rohevõrgustiku alalt. Seisukoht: Eelnõus juba arvestatud. Ettepanek 15, esitajad Piia Ilves, Kristjan Vendik Ettepaneku sisu: Avaldame soovi Saadjärve külas asuva Tupsu kinnistu (79402:001:0610) rohevõrgustiku alalt välja arvata või määrata üldplaneeringus antud asukohas rohevõrgustikus ehitamise tingimused selliselt, et oleks võimalik ca 2 ha suurust kinnistut hoonestada üksikelamu ja abihoonetega. Kinnistut jagada ei soovi. Seisukoht: ÜP eelnõu võimaldab ehitada rohevõrgustiku alal min 2 ha suurusele maaüksusele, st vastavalt esitatud soovile. Ehitusõiguse peab eelnevalt kooskõlastama ka Keskkonnaamet. Ei ole vajadust rohevõrgustiku alalt välja arvata. Ettepanek 16, esitaja Pille-Riin Saarse Ettepaneku sisu: Kergliiklustee Raadiraja tänava elanikele Muuseumi teest Ermi teeni (osaliselt olemas). Seisukoht: Eelnõus juba arvestatud. 21 Tartu valla ÜP ja KSH eelnõule laekunud ettepanekud ja Tartu valla seisukoht esitatud ettepanekutele Ettepanek 17, esitajad Andres Tein, Toomas Sillakivi Ettepaneku sisu: Soovime suurendada väikeelamu maa osa Tartu valla üldplaneeringu väljatöötamise raames Tartu vallas Äksi alevikus asuval Kaldaääre kinnistul (kü 79402:001:0352) vastavalt lisatud joonisele. Nõustume arvamusega, et ca 50 m laiuselt alates Äksi kalmistu kinnistust (79601:001:0483 ) maa sihtotstarvet elamumaaks ei muudeta. Seisukoht: Mitte arvestada. Keskkonnaamet kaitseala valitsejana ei võimalda ala arendamist. Keskkonnaameti seisukohast (ettepanek nr 19 p 6) tulenevalt tuleb elamumaa ulatust võrreldes eelnõuga veelgi vähendada. Ettepanek 18, esitaja Jane Asper Ettepaneku sisu: Seisukoht ÜP kaardil on ekslikult näidatud perspektiivseks haljasalaks Kõrveküla Arvestatakse. alevikus Kubjaringi 9b kinnistu. Tegemist on eraisikule kuuluva elamumaaga, mis on ette nähtud alal kehtiva DP alusel liita Kubjaringi 9 kinnistuga. Liitumisprotsess (ilma katastrimõõdistamiseta) on ka juba algatatud Maa-ameti katastri registriosakonnas. Kui ÜP kaardilt parandada ära ekslikult eraomandis olevale elamumaale Arvestatakse. näidatud haljasala, siis perspektiivse kergliiklustee rajamine minu kruntide ja paisjärve vahele ei ole võimalik, sest see ei mahu sinna. Ortofotol on selgesti näha, et kagus olev piiripost on otse veepiiril (vt allpool Maa-ameti ortofoto). Kubjaringi 9b ja ka Kubjaringi 11 järve äärde jääv nõlv on ka väga raskesti läbitav, sest see on väga järsu kaldega. Eramaale aga avalikult kasutatava jalgtee planeerimine ei ole mulle aktsepteeritav. Lisaks mainin, et kuna paisjärv on kitsamas osas ehk siis minu krundist (Kubjaringi 9) kuni põhjatipuni ka suhteliselt madalapõhjaline, siis järveäärsed elanikud panustavad järve korrashoidu väga palju oma vaba aega ja ka raha. Suvisel perioodil toimub meil järve taimestiku niitmine sisuliselt iga paari nädala tagant (sageli ka ühise ettevõtmisena), vastasel korral oleks see ala paksult veetaimedest kinnikasvanud. Mõni krundiomanik teeb järve taimede niitmist lausa igapäevaselt. Kruntide ostmisel oli see järveosa võsastunud ja pajuvõsa tihnik ulatus ca kuni 5-10 m vette. Järve kalda puhastamine toimus järveäärsete kruntide elanike omal finantseerimisel ja eestvedamisel. Vald korrastas vaid omapoolse osa. Ka seni on toimunud järve niitmine valla poolsel rahastusel vaid 22 Tartu valla ÜP ja KSH eelnõule laekunud ettepanekud ja Tartu valla seisukoht esitatud ettepanekutele lõunapoolses järveosas. Arvestades eelnevat ei ole põhjapoolse ala elanikud huvitatud, et alal kuhu nad on nii palju panustanud tuleb avalikult kasutatav kergliiklustee. Juba iga-aastane orienteerumisvõistlus on näidanud, et sellest kaldaalast ei peeta kinni ja nt minu krundi piires eksivad jooksjad mulle õuele ära ja mõni ei pea paljuks ka läbi lillepeenarde joosta. See tekitab omajagu ebamugavust, kuid üks kord aastas on välja kannatatav. Minu arvamus on, et paisjärve lõunapoolsel alal on juba piisavalt avalikult kasutatavaid alasid, millel on tagatud ka korralikult ühendused ümbritsevate tänavatega. Seetõttu ei ole põhjendatud eskiisil näidatud kergliiklustee surumine alale, kus selleks ei ole piisavalt ruumi. Juhin tähelepanu, et ÜP kaardil ei ole näidatud Kubjaringi 7 ja 9 vahel Arvestatakse. Lõuna olevat jalgtee ühendust (järveäärselt haljasalalt kuni Kubjaringi tänavani), poolt kulgev jalgtee mis on hetkel ka reaalselt kasutatav ja tagab ühenduse tänava ja haljasala suunatakse Kubjaringi tn vahel. 7 ja 9 vahelt Kubjaringi tänavale. Ettepanek 19, esitaja Keskkonnaamet Ettepaneku sisu Seisukoht 1. Ptk 5. Maakasutuse juhtotstarbed ja Arvestatakse. ehitustingimused Äksi kalmistu laiendus (juhtotstarbega kalmistu maa-ala) on määratud Saadjärve ehituskeeluvööndisse (edaspidi EKV), kus on uute hoone ja rajatiste ehitamine keelatud1. Kalmistu jääb ka Saadjärve kalda piiranguvööndisse. Juhime tähelepanu, et kalmistute rajamisel ja laiendamisel tuleb arvestada looduskaitseseaduse (LKS)§37 lõikega 3, mille kohaselt on rannavõi kalda piiranguvööndis keelatud matmispaiga rajamine (konstruktsioon, et laiendamine ei ole rajamine, ei käi kokku seaduse punkti eesmärgi ja mõttega). 2. Aianduse-maa ala on määratud Peipsiveere Mitte arvestada. Planeeringu seletuskirja ja KSH looduskaitseala(edaspidi LKA; keskkonnaregistri aruannet täiendatakse. kood KLO1000624) Piirissaare piiranguvööndisse Mudakonna elutingimuste parandamiseks on ja osaliselt kaitseala kaitse-eesmärgiks olevalevajalik saarel traditsioonilise aiandusmaa elupaigatüübile. Aianduse maa-ala määramine kasutamine. Samas kaitstavad elupaiagad on kaitseala kaitse-eesmärgiks olevale määratud inventuuridega, mille koostamisest on elupaigatüübile ei ole otstarbekas, kuna möödunud mitmeid aastaid. Aiandusmaade aiandustegevus oleks vastuolus kaitseala kaitse-kattumisel elupaigaga hinnatakse ning vajadusel eesmärkidega ja Keskkonnaamet ei saaks sinna inventeeritakse alad ning saadud tulemuste vastavat tegevust lubada. põhjal otsustatakse, kas kavandatud tegevus (aiapidamine) on alal võimalik. 3. Supelranna juhtotstarbega maa-alale on Mitte arvestada. Üldplaneeringut täiendatakse. lubatud ehitada supelranda teenindava ehitisena Kohviku osas lisatakse täpsustus, et see võib olla kohvikut. Juhime tähelepanu, et LKS § 38 lg 3 hooajaline rajatis. punkti 3 kohaselt ei laiene ehituskeeld 23 Tartu valla ÜP ja KSH eelnõule laekunud ettepanekud ja Tartu valla seisukoht esitatud ettepanekutele supelranna teenindamiseks vajalikule rajatisele. Hoonete rajamine EKV-d vähendamata ei ole supelranna alal lubatud. Palume ÜPs tuua eelnevad asjaolud selgelt välja. KSH ei ole õiguslikku vastuolu tähele pannud. 4. Peipsiveere LKA Piirissaare sihtkaitsevööndisse Teadmiseks võetud. on määratud supelranna maa-ala. Juhime tähelepanu, et sihtkaitsevööndis on kaitseala valitseja nõusolekul lubatud tee, tehnovõrgurajatise või tootmisotstarbeta ehitise püstitamine kaitsealal paikneva kinnistu või kaitseala tarbeks, välja arvatud ujuvehitised veekogudel ja rajatised Piirissaare sihtkaitsevööndis, kus ehitiste püstitamine on lubatud vaid kaitseala tarbeks. Eeltoodust tulenevalt palume arvestada, et Piirissaare sihtkaitsevööndisse on supelranna teenindavate rajatiste püstitamine raskendatud. 5. Saadjärve parki (registrikood KLO1200532) ja Arvestatakse osaliselt. Maa-alal on kehtiv üksikobjekti Keskmise Kalevipoja lingukivi Lingukivi ja Mõisatalli ning lähiala (registrikood KLO4000996) piiranguvööndisse on detailplaneering. Üldplaneeringus täpsustatakse määratud väikeelamu maa-alaks Lingukivi maakasutuse piire vastavalt kehtivale kinnistu (79402:001:0636). Keskkonnaamet ei detailplaneeringule. pea põhjendatuks, et kaitsealuses pargis määratakse 14870 m² maa-alale perspektiivne elamuehituse ala. Keskkonnaamet on seisukohal, et pargialale on elamuehituse kavandamine vastuolus pargi kaitse-eesmärgiga ja ehitustegevust ei saa sinna lubada. Lisaks jääb kinnistu enamuses Saadjärve kalda EKV-sse. 6. Kaldaääre kinnistule (79402:001:0352) Arvestatakse osaliselt. Elamumaa ulatust kavandatud väikeelamu maa-ala ei arvesta võrreldes eelnõuga vähendatakse nii, et säilib ka Vooremaa maastikukaitseala avatud vaade järvele. Kala tänavaga vahetult kaitsekorralduskavas 2012-2021 toodud piirnev maa-ala määratakse jätkuvalt väikeelamu ehitustegevuse tsoneeringuga. Keskkonnaamet maa-alaks, sest see moodustab olemasoleva on seisukohal, et väikeelamu maa-ala piir tuleb kompaktse alaga ühtse ruumilise terviku ning tsoneerida IV väärtusklassi järgi, mitte kavandada väiksemas ulatuses ei sulge vaadet Saadjärvele. elamuala väärtuslikule alale (II klass), kus on vajalik tagada avatud maastik ja vaade järvele. 2. Ptk 6.3 Kaitstavad loodusobjektid Arvestatakse. Seletuskirjas on käsitletud Marjakingu LKA. Keskkonnaamet kavandab Raja-Kärevere LKA, mis hõlmab Kärevere LKA, Raja-Kärevere hoiuala ja projekteerimisel olnud Marjakingu LKA. Palume seletuskirja korrigeerida. Kaardirakenduses puuduvad looduskaitsekihil üksikobjektid. Palume lisada kaitsealused üksikobjektid kaardile. 3. Ptk 6.8.5 Kõrgveepiir ja üleujutusohuga alad Palume esitada konkreetne viide ja selgitust millise õigusakti ja § alusel on kõrgveepiir 24 Tartu valla ÜP ja KSH eelnõule laekunud ettepanekud ja Tartu valla seisukoht esitatud ettepanekutele LKS § 35 lg 3 ja keskkonnaministri 28.05.2004 võrdsustatud korduvalt üleujutatava alaga? LKS määruse nr 583 kohaselt on suurte §-des ühene ja selge käsitlus puudub. üleujutusaladega siseveekogudel kõrgveepiiriks Pigem annab LKS neile sisuliselt erineva alaliselt liigniiskete alluviaalsete soomuldade (AM tähenduse: mullad) leviala piir veekogu veepiirist arvates. - kõrgveepiir tuleb määrata siseveekogudel, kus Vastavalt LKS § 35 lõikele 4 koosnevad korduva üleujutused on/võivad olla suured. Samas ei üleujutusega veekogude ranna või kalda pruugi need olla korduvad ehk suured piiranguvöönd, veekaitsevöönd ja EKV üleujutused võivad esineda ka harva. Seetõttu on üleujutatavast alast ja LKS §-des 37–39 tegemist pigem üleujutusohuga alaga. Pole sätestatud vööndi laiusest. ÜP-s ei ole EKV sisuliselt vajalik ega mõistlik määrata veekogude määramisel sellega arvestatud. ÜP-s tuleb kaitsevööndeid väga harvade üleujutuste Emajõe kallastel EKV määramisel lähtuda AM piiridest lähtuvalt. muldadest. ÜP-s võib olla ka kajastatud 25% -kui alad on korduvalt üleujutatavad (mis on tõenäosusega üleujutusala piir, kuid seda ei saa eelnevast selgelt erineva sisuga termin), on aluseks võtta EKV määramisel. mõistetav, et korduva üleujutusega veekogu vööndid koosnevad üleujutatavast alast ja vööndite laiusest. KeA poolse selgituse järgselt kaalume, kas on vajadus teemat planeeringulahenduse edasiarendamisel täpsustada. Selgitame senist lähenemist. Vastavalt LKS § 35 lõikele 4 Korduva üleujutusega veekogude ranna või kalda piiranguvöönd, veekaitsevöönd ja ehituskeeluvöönd koosnevad üleujutatavast alast ja käesoleva seaduse §-des 37–39 sätestatud vööndi laiusest. Üldplaneeringus ei ole üleujutusohuga ala korduva üleujutusega alaga võrdsustatud. Sellest tulenevalt ei ole kõrgveepiirile (ehk üldplaneeringu käsitluses üleujutusohuga alale) LKS määratud vööndite ulatus lisatud. Kõrgveepiiri määramine ainult liigniiskete alluviaalsete soomuldade (AM mullad) ei pruugi olla kõige parem ja täpsem meetod. Sarnase seisukoha on Keskkonnaamet esitanud ka oma 03.06.2019 VTK seisukoha kirjas nr 6-5/19/117-2: a. Suurte üleujutusaladega siseveekogudel on vastavalt keskkonnaministri 28.05.2004 määrusel e nr 58 „ Suurte üleujutusaladega siseveekogude nimistu ja nendel siseveekogudel kõrgveepiiri määramise kord“ EKV lähtejooneks mullastik (alluviaalsed soomullad ehk lammi madalsoomullad). Tulenevalt mullakaardi ebatäpsustest võime soovitada planeeringu koostamisel kriitilistel aladel mullastiku andmeid täpsustada või kaaluda ka teiste üleujutuste esinemist peegeldavate kriteeriumitega arvestamist (nt veetasemete andmestik). 25 Tartu valla ÜP ja KSH eelnõule laekunud ettepanekud ja Tartu valla seisukoht esitatud ettepanekutele b. EKV lähtejoone määramisel võtta arvesse ka täiendavad kohapõhised asjakohased andmed (veetasemete andmestik, sh oluliste üleujutusohuga riskipiirkondade maandamiskavades toodud andmestik, teadaolevad üleujutusalad siseveekogudel, teated kalda purustustest, nõlvaprotsessidest kaldal vms). Eeltoodut arvesse võttes määrati kõrgveepiir uuringu „Üleujutusohu prognoosimine Emajõe vesikonnas, Emajõe äärses Tartu vallas – peamiselt Kärevere sillast allavoolu“ tulemustele tuginedes. 4. Ptk 6.8.5. Ehituskeeluvööndi vähendamine Tuule tn 6 kinnistul kehtivas Tartu Kalevi Jahtklubi ÜP-ga tehakse ettepanek vähendada Vooremaa kinnistu detailplaneeringus (kehtestatud Tartu maastikukaitsealal Äksi alevikus Tuule tn 6 Vallavolikogu 15.09.2004 otsusega nr 80) on (79402:001:0478) kinnistul EKV 0 meetrini ja ehituskeeluvööndi kaugus planeeritud 10 m Saadjärve külas asuvatel Ööbiku kaugusele. Keskkonnaamet on nimetatud (79402:001:0770) ja Laine (79402:001:0774) planeeringu kooskõlastanud 2.03.2004 kirjaga nr kinnistutel EKV 10 meetrini. 41-12-3/1028. Taotleme ehituskeeluvööndi Vooremaa MKA kaitse-eeskirja 4 § 6 lg 1 kohaselt vähendamist 10 m, et võimaldada DP elluviimist. on kaitsealal keelatud ehitada lähemale kui 50 meetrit üle 10 ha suurusega järvest ning üle 25 Enne kui kujundame lõpliku seisukoha Laine ja km2 suuruse valgalaga jõest, ojast ja Ööbiku kinnistute osas, palume täiendavalt maaparandussüsteemi eesvoolust ning lähemale selgitada ja põhjendada, miks ei ole võimalik kui 25 meetrit allikast, kuni 10 ha suurusest Saadjärve ehituskeeluvööndi vähendamine järvest ning kuni 25 ruutkilomeetri suuruse piirkonnas, kus varem on mitmete valgalaga jõest, ojast, maaparandussüsteemi detailplaneeringutega ehituskeeluvöönd 10 eesvoolust. Eelneva sätte puhul on tegemist meetrile vähendatud? Viide Vooremaa MKA üldkeeluga ning LKS § 40 kohane EKV kaitse-eeskirjale ei ole piisav põhjendus ja vähendamine ei ole Vooremaa MKA-l seetõttu kooskõlas varasema praktikaga. Täpsemaid lubatud. LKS § 38 lg 7 kohaselt rakendatakse selgitusi vajavad ka maaomanikud, kes LKS § 38 sätteid vaid juhul, kui kaitse-eeskirjaga ehituskeeluvööndi vähendamise taotluse vallale pole sätestatud teisiti. Seega ei saa ÜP-s esitanud on. kavandada EKV vähendamist Tuule tn 6, Ööbiku ja Laine kinnistutele. ÜP-s ei ole käsitletud, kas varasemalt on ÜP-ga või detailplaneeringute alusel vähendatud EKV-d. Kui ÜP-ga on EKV-sid vähendatud, tuleb need välja tuua seletuskirjas ja joonisel, kui soovitakse nende kehtima jäämist; vastasel korral need pärast uue ÜP kehtestamiste enam ei kehti. Kui EKV-d ei ole varasemalt planeeringute alusel vähendatud, tuleb see nimetada ÜP seletuskirjas. 5. Ptk 6.10 Tehniline taristu Lahendus vaadatakse üle. Tallinn-Tartu mnt äärse Üldplaneeringuga on kavandatud Tallinn-Tartu kergliiklustee kavandamisel arvestatakse mnt ääres kergliiklustee läbi Aruvälja suur- teemaplaneeringuga “Põhimaantee nr 2 konnakotka püsielupaiga (registrikood (E263(Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa trassi KLO3000529) sihtkaitsevööndi ja Alam-Pedja asukoha täpsustamine km 92,0- 183,0”. LKA(registrikood KLO1000455)Kärevere 26 Tartu valla ÜP ja KSH eelnõule laekunud ettepanekud ja Tartu valla seisukoht esitatud ettepanekutele sihtkaitsevööndi. Püsielupaiga ja kaitseala kaitsekorrast tulenevalt, on neil aladel keelatud uute ehitiste püstitamine. Palume kergliiklustee kavandada väljapoole kaitstavaid alasid. ÜP-s on planeeritud kaks matkarada Alam-Pedja Arvestatakse. LKA-le, mis läbiksid kaitseala sihtkaitsevööndeid ja loodusreservaati. Keskkonnaamet ei pea võimalikuks matkaradade rajamist LKA väärtuslikele kooslustele ja kaitstavate liikide elupaikadesse. Lisaks on loodusreservaadis6 välistatud igasugune inimtegevus. Matkaradade kavandamine ei ole kooskõlas kaitseala kaitse- eesmärkide ega Alam-Pedja LKA kaitsekorralduskavaga 2016-2025. KSH-s on toodud, et ebasoodsa mõju välistamiseks Alam- Pedja loodusala ning sellega seotult kaudselt ka linnuala kaitse-eesmärkidele, tuleb loobuda ÜP lahendusse selliste matkaradade ette nägemisest, mis kulgevad loodusala kaitse- eesmärkideks olevatel elupaikadel. ÜP-s ei ole aga KSH-s toodud ettepanekuga arvestanud. Vooremaa maastikukaitsealal on kavandatud Mitte arvestada. Üldplaneering teeb ettepaneku Saadjärve äärde Tabivere ranna lähedusse muuta Vooremaa maastikukaitseala kaitse- sadam. Vooremaa MKA kaitse-eeskirja § 6 lg 1 eeskirja, kuna omavalitsuse ruumilise arengu kohaselt on kaitsealal keelatud ehitada lähemale eesmärgid ja piirkonna eripära toetab veealade kui 50 meetrit. Kaitse-eeskirja § 6 lõiked 3 ja 4 aktiivsemat kasutust. Selleks on otstarbekas annavad eelnevas üldkeelus kehtivad erandid, kavandada asukohta väikesadam. Vastav mille korral ehituskeeld ei laiene, nende hulgas ei väikesadama mõiste ja maastikukaitseala kaitse- ole aga sadamarajatist. Eeltoodust tulenevalt ei eeskirja muutmise ettepanek lisatakse ole kaitsealale võimalik rajada sadamat. KSH üldplaneeringusse. analüüsil ei ole antud asjaolu aga märgatud. Läbi Vooremaa maastikukaitsela on kavandatud Arvestatakse. uus elektriliin (nähtav kaardirakenduses). KSH-s ei ole hinnatud elektriliini mõjusid kaitseala kaitse-eesmärkidele ja Vooremaa linnualale. Palume KSH-d vastavalt täiendada. 6. Ptk 6.10.6 Taastuvenergia Teadmiseks võetud. Üldplaneeringuga on määratud tuuleenergia Tegemist on uuringualaga, kus enne tuuleparkide uuringualad piirkonda (Siniküla, Koogi, Sortsi, kavandamist tuleb teha uuringuid. Uuringute Kõnnujõe), mille läheduses on palju I kategooria tulemused on aluseks tuuleparkide rajamise kaitsealuste liikide püsielupaikasid. võimaluste väljaselgitamisel, uuringuala Keskkonnaamet on seisukohal, et 500 m määramise aluseks olevate puhvrite puhvertsoon ümber kotkaste pesapaiga ei ole täpsustamisel, üldplaneeringuga määratud piisav. Väike-konnakotka toitumisala on uuringuala piiride täpsustamisel ja detailse pesapaigast keskmiselt 2 km raadiuses, kus planeerimislahenduse koostamisel. tuulikud peaks olema välistatud, et oleks viidud 27 Tartu valla ÜP ja KSH eelnõule laekunud ettepanekud ja Tartu valla seisukoht esitatud ettepanekutele miinimumini tiivikutesse lendamise võimalus ning toitumisala kvaliteedi langus ja vähenemine. 7. Ptk 6.11.3 Radoon Arvestatakse. Peatükis nimetatud radooniriski vältimise meetmena soovitatud eelnevalt teha läbi radooniriski uuringud ja siis vajadusel rakendada radooniriski meetmeid. Eestis ei leidu asutust/ettevõtet, kellel oleks akrediteering radooni mõõtmisekspinnaseõhus. Akrediteeringu taotlemine on aasta(te)pikkune protsess, mis eeldab edukat osalemist rahvusvahelistes võrdluskatsetes. Ilma akrediteeringuta puudub sisuline võimalus mõõtjate tegevuse kvaliteedist ülevaate saamiseks. Kui mõõtmise nõude kehtestanud organ (KOV) ei ole kehtestanud kontrollitavaid nõudeid mõõtjale, on reaalne ja Eesti praktikas juba realiseerunud oht, et nõue muutub formaalseks ja mitte ainult ei saavuta oma eesmärki, vaid hoopis kahjustab selle saavutamist(nn võltsohutus). Keskkonnaameti hinnangul on võimalik alternatiivne lähenemine. Mitte nõuda pinnaseõhus radooni mõõtmist, vaid ennetavalt, lähtudes juba olemasolevast informatsioonist, radoonivastaste meetmete kasutamist, mis võib kokkuvõttes pikas perspektiivis osutuda kindlamaks ja odavamaks viisiks. Palume teemat KSH-s täiendavalt analüüsida. 8. ÜP-s ja KSH-s ei ole käsitletud paadikanalite ja Selgitame, et kohustust nende kaardistamiseks ebaseaduslike sildumiskohtade teemat. ÜP PlanS-t ei tulene. Teemakäsitluse vajadust menetluse käigus peaks KOV kaardistama kaalutakse ja vajaduse ilmnemisel ettepanekuga seaduslikud ja ebaseaduslikud kanalid (ehitised) arvestatakse. ning sildumiskohad. ÜP raames tuleks Kaalume tingimuste seadmist uute rajamiseks. analüüsida, millised omavoliliselt rajatud kanalid on vajalikud avalike hüvede ja teenuste pakkumiseks, et kaaluda nende säilitamise ja seadustamise vajadust ning esitada vastavad taotlused EKV vähendamiseks, ning millised tuleb likvideerida. KSH-s tuleks hinnata ka ebaseaduslike kanalite/sildumiskohtade mõju Peipsi järve/Emajõe või mõne teise veekogu seisundile, vee-elustikule. Lisaks raskendavad ebaseaduslikud paadikanalid vaba liikumist kallasrajal, mille tagamine on KOV kohustus. 9. KSH-s on analüüsitud tabelis 4.1.1.2. ÜP-ga Mitte arvestada. kavandatud tegevuste mõju Natura 2000 Tegemist on uuringualaga, kus enne tuuleparkide võrgustiku aladele. Siniküla ja Kirikuraba kavandamist tuleb teha uuringuid. Uuringute loodusala ümbrusesse on kavandatud tulemused on aluseks tuuleparkide rajamise tuuleenergia uuringualad, mille mõju ei ole võimaluste väljaselgitamisel, üldplaneeringuga 28 Tartu valla ÜP ja KSH eelnõule laekunud ettepanekud ja Tartu valla seisukoht esitatud ettepanekutele analüüsitud ei Siniküla ega Kirikuraba loodusala määratud uuringuala piiride täpsustamisel ja kaitse-eesmärkidele. KSH väidab, et loodusala detailse planeerimislahenduse koostamisel. ümbruses ei ole ette näha maakasutuse muutust, mis ei ole korrektne. 10. Emajõe kaldale on kavandatud matkarada. Arvestatakse. KSH-s ei ole hinnatud matkaraja mõjusid kalda kaitse eesmärkidele. 11. Peipsiveere LKA Piirissaare Arvestatakse. sihtkaitsevööndisse ja piiranguvööndisse on kavandatud täiendavaid matkaradu (erineb kehtivast Piirissaare ÜP-st),sh vaatetorne. KSH-s ei ole analüüsitud kavandatud tegevuste mõjusid kaitseala kaitse-eesmärkidele ega Peipsiveere linnu-ja loodusalale. 12. Peipsiveere LKA Peipsiveere Arvestatakse osaliselt, planeeringu seletuskirja ja piiranguvööndisse on kavandatud Saare külas KSH aruannet täiendatakse. rajada kraav läbi kaitseala kaitse-eesmärgiks Vastavalt hetkel kehtivale Piirissaare oleva elupaigatüübi liigirikkad madalsood (7230). üldplaneeringule oli Saare külas paikneva KSH-s ei ole hinnatud kraavi mõjusid kaitseala kogukondliku aiandusmaa ümber ette nähtud kaitse-eesmärgiks olevale elupaigatüübile ning taastada traditsiooniline piirdekraav. Kraavi Peipsiveere loodusalale. Keskkonnaameti taastamine on vajalik endise veerežiimi hinnangul ei ole elupaigatüübi kuivendamine taastamiseks. Kraavi eesmärgiks on eraldada lubatav ega seetõttu võimalik. kogukondlik aiandusmaa muust looduslikust maast ja vältida uhteainete liikumist väljapoole aiandusmaad. Piirdekraav on vajalik traditsioonilise põlluharimise säilitamiseks ning sellega seoses mudakonna populatsioonile soodsa elukeskkonna tagamiseks. Kraavi sügavus on kuni 1,2 m. Vastavalt hetkel kehtiva Piirissaare üldplaneeringu KSH aruandele sademeveekanalisatsioon saarel puudub, pinnavee äravool on isevoolne. Piirissaare madala reljeefi tõttu on soostumus suur, seetõttu on ka Saare küla elanike aiamaa ümber varasematel aegadel paiknenud kuivenduskraav. Kavandatav piirdekraav on mõeldud kogukondliku aiandusmaa veerežiimi reguleerimiseks. Saare küla ümber üldplaneeringuga planeeritud piirdekraavi taastamiseks tuleb kaaluda keskkonnamõju hindamise protsessi algatamist ja viia läbi vähemalt Natura eelhindamine. Täiendava kuivendusvõrgu (kraavid, drenaaž) rajamise soovi korral tuleb lähtuda kehtivast seadusandluses 13. Emajõe kaldale Maramaa külas ja Vahi Planeeringut korrigeeritakse, võetakse alevikus on kavandatud kolm sadamat. KSH-s ei kasutusele väikesadama mõiste. Nimetatud ole analüüsitud sadamate rajamise mõju kalda asukohtades sadamate kavandamine on kaitse eesmärkidele ega Emajõele. Palume otstarbekas vee-alade aktiivsema kasutuselevõtu põhjendada, mis eesmärkidel on vajalik nii eesmärgil. 29 Tartu valla ÜP ja KSH eelnõule laekunud ettepanekud ja Tartu valla seisukoht esitatud ettepanekutele lähestikku kavandada kolme sadamat ja kas need oleks ka jätkusuutlikud. Keskkonnaamet on seisukohal, et KSH-s tuleb hinnata sadamate mõjusid ning selgitada, millega kolme nii lähestikku rajatava sadama rajamine on põhjendatud ja vajalik. 14. KSH ptk 4.1.4.1 Põhjavesi. Arvestatakse. Lk 52 on nimetatud, et hetkel ei ole veel kinnitatud Kobrulehe veehaarde põhjaveevarud. Keskkonnaministeeriumi kodulehe andmetel on Kobrulehe veehaarde põhjaveevaru kinnitatud Keskkonnaministri 15.11.2017 käskkirjaga7 nr 1- 2/17/1140. Palume KSH aruannet parandada ja täiendada. 15. KSH ptk 4.1.4.2 Pinnavesi Arvestatakse. Lk 54 on nimetatud, et Laeva meierei biopuhasti ohuks on ammoniaakpõlevkivi. Palume täpsustada, kas on ehk mõeldud ammoniaaki ja põlevkiviõli? 16. Planeeringus ja KSH aruandes on kasutatud Arvestatakse. väljendeid kaevandamise luba, õhusaasteluba ja vee erikasutusluba. Tegelikult väljastatakse nüüdseks keskkonnaluba, mis katab eri valdkondi. Samuti kasutatakse termineid kaevandustegevus ja kaevandus. Kaevandustegevus võiks asendada kaevandamistegevusega ning kaevandusi Tartu vallas ei asu ja tõenäoliselt ka ei rajata. Kasutada tuleks terminit karjäär (va turba puhul, siis on tegemist turbatootmisala). Ettepanek 20, esitaja Ants Veetõusme Ettepaneku sisu Seisukoht 1. Mitte muuta väärtusliku 1. Puudub hetkel kehtiv norm, mis seaks väärtuslikele põllumajandusmaa sihtotstarvet põllumaadele absoluutse ehituskeelu. Üldplaneering ei (äärmise vajaduseta), et see ei väljuks võimalda massilist põllumaade hoonestamist ja ei soosita põllumajanduslikust kasutusest, sh: nende tükeldamist. Seniseid kompaktseid alasid on teatud piirkondades laiendatud, kus on võimalik hoonestust 1.1. Tagada keskkonnasõbralik mulla kompaktse asustuse põhimõttel rajada. Samuti määratakse kasutamine, väärtusliku tingimused ehitamiseks hajaasustusega alal. Väärtuslike põllumajandusmaa määratlemine, põllumajandusmaade olemasolu ja säilimisega tuleb rohevõrgustiku ja rohealade arvestada edaspidisel arendus- ja ehitustegevuse määratlemine. planeerimisel, säilitada nende massiivsus, hooned paigutada teede äärde jne. 1.1 Arvestatud juba, väärtuslik põllumajandusmaa, 1.2. Võimalikult täiuslikult säilitada rohevõrgustik ning rohealad on üldplaneeringus määratud ajastumaastik ning selle kasutustingimused seatud. 1.2 Selgitame, et eesmärgiks on ja saab seada eelkõige maastikukaitsealal ajastumaastike säilitamise, mitte kogu Tartu valla territooriumil. 30 Tartu valla ÜP ja KSH eelnõule laekunud ettepanekud ja Tartu valla seisukoht esitatud ettepanekutele 1.3. Mitte arvestada OÜ Kupjur 1.3 Mitte arvestada, tegemist on tootmispiirkonnas oleva ettepanekuga Karjamõisa tee 4a alaga, kus tootmistegevuse arendamine on põhjendatud. sihtotstarve muutmiseks tootmismaaks 1.4. Mitte arvestada OÜ Kupjur 1.4. Tootmisalane juhtotstarve Äksi tee ääres on määratud ettepanekuga KÜ 79401:001:0729 olemasolevate hoonete kasutusotstarbest tulenevalt. Antud sihtotstarbeks muutmiseks asukohas ei ole põhjendatud ala määramine elamumaaks. elamumaaks. Anda elamumaaks Äksi teest lõunasse jääv ala (Saadjärve tn vastas) on praegune tootmis-ärimaa (kus on reserveeritud võimalikuks elamumaa alaks andes võimaluse vanad garaažid, kunagine aleviku kompaktse hoonestusala kasvuks. kombainikuur) 1.5 Arvestatud juhul, kui eesmärk on elektrienergia müük 1.5. Päikeseparkide rajamise võrku. keelamine väärtuslikule Samas oma majapidamise tarbeks, nt olukorras, kus põllumajandusmaale majapidamine piirneb väärtusliku põllumajandusmaaga, päikesepaneelide väärtusliku põllumajandusmaa äärealale paigutamine ei tohi olla üheselt keelatud. Lähtuda tuleb päikesepargi rajamise eesmärgist ning kohapõhistest teguritest. Teemakäsitlusega tegeletakse edasi planeeringulahenduse edasiarendamisel ning täpsustatakse, et kui päikesepark teenindab olemasolevaid hooneid, on selle väärtuslikule põllumajandusmaale püstitamine lubatud, kui see piirneb hoonestusalaga, paikneb põllumassiivi äärealal. Ka ulatusliku päikesepargi mõiste kasutamise vajadust/mõttekust kaalutakse veelkord. 2. Täpsustada supluskohtadega Arvestatakse osaliselt. Planeeringuga näidatakse seonduv, sh: olemasolevad/perspektiivsed supelranna maa-alad, kuid 2.1. Planeeritav külastajate arv alade detailne tingimuste seadmine ei ole üldplaneeringuga supluskohas, parkimisvõimalused, lahendatav. Antud teemad sh parkimine lahendatakse mõju loodusele ja lähielanikele, vaba projekteerimise etapis. aja veetmise tingimused supluskohas jne 2.2. Äksi aleviku supluskoha parkimisprobleemi lahendamine 3. Määrata mürakategooriad 3. Arvestatud juba. Üldplaneeringuga on määratakse müra vastavalt maakasutuse normtasemete kategooriad vastavalt üldplaneeringu juhtotstarbele, sh : maakasutuse juhtotstarvetele. 3.1. Määrata Äksi motoraja müra 3.1 Täiendavate meetmete määramine on väga tõkestamise täiendavad meetmed komplitseeritud. Müratõkked (aed või vall) , et need häiringuid tõesti leevendaks, peaksid olema rajatud vahetult raja äärde ja kõrgusega min 4-5m (või isegi rohkem, kui tahta tuntavat müra vähenemist). Selliste radade puhul ei aita tavapärased, ca 3 m kõrgused tõkked. Tuleb aga arvestada, et 4-5 m kõrguste tõkete rajamine oleks väga suur investeering omanikule, mille kohustuslikuks muutmine on ühelt poolt keerukas ja teisalt võib kaasa tuua motoraja intensiivsema kasutamise. Seega võib tõketest efektiivsemaks osutuda ajaliste piirangute rakendamine (mürahäiringust vabad 31 Tartu valla ÜP ja KSH eelnõule laekunud ettepanekud ja Tartu valla seisukoht esitatud ettepanekutele varahommikud, õhtune aeg, aeg-ajalt vabad nädalavahetused). 4. Koostada Tartu valla riskianalüüs Ei ole üldplaneeringuga lahendatav teema. 5. Tuua välja kõigi kaitsmist vajavate Riiklikul tasandil kultuurimälestiste osas suuniste andmine ei kultuurimälestiste ole PlanS kohaselt ÜP ülesanne. Kui mälestised asuvad arenguperspektiivid (mitte ainult XX tiheasustusega aladel ja kompaktse hoonestusega aladel sajandiehitised) (piirkondades, kuhu koonduvad erinevad huvid lähestikku,) määratakse nende arenguperspektiiv juhtotstarbe määramise kaudu, arvestades ala kui terviku ruumilahendust ja arenguperspektiivi. Samas asub mälestisi ka hajaasustusega alal, kus juhtotstarvet üldjuhul ei määrata ning hoone tasandile laskumine ei ole üldplaneeringu üldistusastmele vastav. 6. Määrata Äksi aleviku riigitee Mitte arvesta. Tegemist on aleviku sisese tänavaga, mille kaitsevööndi laiuseks 30m kaitsevöönd on 10 m. Olemasolev hoonestus asub 30 m sees ehk teele lähemal kui 30 m. 7. Kajastada planeeringus ka Selgitame, et kohustust nende kaardistamiseks PlanS ei ebaseaduslikud kanalid ja tulene. Kaardistame olemasolevad sildumiskohad, kaalume sildumiskohad ja nendega tulevikus tingimuste seadmist uute rajamiseks. seonduvad lahendused, k.a. Saadjärve kaldal, sest planeeringus on öeldud, et kajastatakse olemasolevad ja planeeritavad sadamad, paadisillad ja perspektiivsete kanalite vajadus. 7.1. Kajastada nende mõju järve seisundile ja veeolustikule 7.2. Kajastada nende mõju vabale liikumisele kallasrajal ja rohevõrgustiku toimimisele 8. Kallasraja avaliku juurdepääsu 8. Arvestatakse osaliselt. Üldplaneeringu kaardile kantakse tingimuste määramine, kallasradade olemasolevad ja kavandatud juurdepääsud kallasrajale. sulgemise erandjuhud 8.1 Mitte arvestata. Üldplaneeringuga ei saa määrata 8.1. Kallasraja avaliku juurdepääsu juurdepääsu viisi, kuna see oleneb asukohast ja tingimused jalakäijale, kergliiklejale, kokkulepetest maaomanikega. mootorsõidukile 9. Saadjärv kui loodusala kaitse 9.1 Arvestatud juba, kaitse-eesmärgid ja mõju neile on eesmärgina kaitstav järv. käsitletud KSH aruandes. 9.1 Ei tohi kahjustada Natura 2000 9.1.1. a. Kuna kalmistu laiendamiseks planeeritud maa-ala kaitse eesmärke – tuleb asub piiranguvööndis, siis lähtuvalt Keskkonnaameti LKS selgesõnaliselt välja tuua, sest tõlgendusest veekogu piiranguvööndis ei ole kalmistu 9.1.1. Kaitset võib mõjutada a) Äksi laiendamine lubatud. B Tuule 6 ehituskeeluvööndi kalmistu laienemine b) vähendamisest 0 meetrini loobume, lähtume kehtivast ehituskeeluvööndi vähendamine detailplaneeringust, millega planeeritakse ehituskeeluvöönd (Tuule 6 0 meetrini, muudel juhtudel 10 meetrile. C. Motorajaga seonduvat on hinnatud. 10 meetrini) c) Äksi motoraja Müranormid puuduvad, KSH ei ole mõju Natura 2000 alale õhusaaste, pinnase saaste, tuvastanud. mürasaaste. 9.2. tuleb kajastada Vooremaa 9.2 On juba kajastatud ja kaitse tagatud. järvede kaitsmise vajadust, kuna need 32 Tartu valla ÜP ja KSH eelnõule laekunud ettepanekud ja Tartu valla seisukoht esitatud ettepanekutele on Tartu valla peamised 9.4 Mitte arvestada. Lahendatakse ala kaitsekorralduskava ja vaatamisväärsused ja loodusobjektid kaitse-eeskirjaga. 9.4. Täpsustada mootorpaatide kasutamist Saadjärvel, ergutada elektrimootorite kasutamist paatidel 9.5 Mitte arvestada. Lahendatakse ala kaitsekorralduskava ja 9.5. mitte lubada kõikjal järve kaitse-eeskirjaga. territooriumil mootorpaatide kasutamist 9.6 Jääb ebaselgeks, kas mõeldakse planeeringulahendust 9.6. Jätta ära sõnad „ja muude või KSH aruandes toodud hinnanguid? meelelahutuslike ürituste läbiviimiseks“, sest see fraas jätab liiga palju võimalusi fantaasia jaoks ja ohustab järve 9.7. Enne kui kujundame Laine ja Ööbiku kinnistute osas 9.7. Mitte lubada ehitusvööndi lõpliku seisukoha, palume Keskkonnaametil vähendamist Saadjärve kallastel, sest ehituskeeluvööndi vähendamise taotlemise keeldu veelkord see annab tuleviku jaoks vale sõnumi selgitada ja põhjendada. ja varsti oleks kogu kallas täis ehitatud Keskkonnaamet on eelnõu avalikustamise ajal esitatud (Ehituskeeluvööndi vähendamine arvamuses selgitanud järgmist: Vooremaa MKA kaitse- kolmel juhul Tuule 6 – 0 meetrini; eeskirja 4 § 6 lg 1 kohaselt on kaitsealal keelatud ehitada Ööbiku ja Laine kinnistul - 10 lähemale kui 50 meetrit üle 10 ha suurusega järvest ning üle meetrini). 25 km2 suuruse valgalaga jõest, ojast ja maaparandussüsteemi eesvoolust ning lähemale kui 25 meetrit allikast, kuni 10 ha suurusest järvest ning kuni 25 ruutkilomeetri suuruse valgalaga jõest, ojast, maaparandussüsteemi eesvoolust. Eelneva sätte puhul on tegemist üldkeeluga ning LKS § 40 kohane EKV vähendamine ei ole Vooremaa MKA-l seetõttu lubatud. Samas on Keskkonnaamet samas piirkonnas mitmel teisel kinnistul detailplaneeringute alusel ehituskeeluvööndit vähendanud 10 meetrini. Palume Keskkonnaametil selgitada, kuidas käesolev seisukoht mitte vähendada on kooskõlas varasema praktikaga ning Vooremaa MKA kaitse-eeskirjaga. Tuule 6 ehituskeeluvööndi vähendamisest 0 meetrini loobume, lähtume kehtivast detailplaneeringust, millega planeeritakse ehituskeeluvöönd 10 meetrile. 10. Täpsustada kavandatava 10. Ettepaneku sisu jääb ebaselgeks. Asukoht on jäätmekäitluskoha asukoht Äksi planeeringus näidatud piisava täpsusega. piirkonnas 11. Kergliiklusteede võrgustiku 11.1-11.3. Arvestatakse. arendamiseks näha ette: 11.1. Kergliiklustee kuni Saadjärve küla lõpuni 11.2. Kergliiklustee Salu külani 11.3. Kergliiklustee Äksi aleviku ja Äksi kirikuni marsruut teha inimsõbralikumaks, vältides ohtlikke ülekäike autoteedel 12. Äksi krossiraja probleemi vaadelda Kuna tegemist on olemasoleva objektiga, mis on kasutuses tervikuna: vaba aja veetmise kohana ja võimaldab ekstreemspordiala 33 Tartu valla ÜP ja KSH eelnõule laekunud ettepanekud ja Tartu valla seisukoht esitatud ettepanekutele 12.1. on nii müra mõjus Äksi harrastamist (neid asukohti ei ole palju), siis motoraja kalmistule, likvideerimist vald perspektiivis ette ei näe. Samas oleme 12.2. kavandatavale elamurajoonile, teadlikud, et mürahäiringud motoraja kasutusega esinevad. Tingimuste seadmine mürahäiringute leevendamiseks on 12.3. samuti müra-, pinnase- komplitseeritud. Nende rakendumine saab tuleneda üksnes õhusaaste, maaomaniku heast tahtest ja vastutulekust. Raskemaks teeb 12.4. umbrohu levik, olukorra parandamise asjaolu, et alates 2017. aastast 12.5. liiklusohutus. puuduvad normid. Kuna normid puuduvad, on keeruline sundida motoraja omanikku vabatahtlikult mürahäiringuid vähendavatesse meetmetesse investeerima (nt on teema terav aga konkreetse lahenduseta Eesti moodsaima autospordiraja ehk Audru ringraja näitel). Samas on eeldada, et kui varasemad normid ikkagi veel kehtiks, ei ole ca 500 m kaugusel müranorm ületatud. Müratõkked (aed või vall) , et need häiringuid tõesti leevendaks, peaksid olema rajatud vahetult raja äärde ja kõrgusega min 4-5m (või isegi rohkem, kui tahta tuntavat müra vähenemist). Selliste radade puhul ei aita tavapärased, ca 3 m kõrgused tõkked. Tuleb aga arvestada, et 4-5 m kõrguste tõkete rajamine oleks väga suur investeering omanikule, mille kohustuslikuks muutmine on ühelt poolt keerukas ja teisalt võib kaasa tuua motoraja intensiivsema kasutamise. Seega võib tõketest efektiivsemaks osutuda ajaliste piirangute rakendamine (mürahäiringust vabad varahommikud, õhtune aeg, aeg-ajalt vabad nädalavahetused). Ka uute arendusalade puhul, kus üldplaneering annab võimaluse tundlike alade rajamiseks (kuid ei kohusta), tuleb uutel elanikel arvestada motoraja olemasoluga ning võimalike häiringutega. Seda ka juhul, kui normid puuduvad või neid ei ületata. KSH aruandele tuginedes täpsustame, et motoraja olemasoluga ei kaasne Natura alale häiringuid. KSH käigus hinnatavad asjaolud määrab keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (KeHJS). 13. Puhkealade kättesaadavus 300 m Planeeringu seletuskirja täpsustatakse. Selgitame, et raadiuses elukohast – näidata alad, eesmärk on uute arendusalade planeerimisel järgida, et kus see on reaalne või ebareaalne puhkeala 300 m raadiuses elukohast oleks tagatud. Kui see detailplaneeringu koostamise hetkel (elamukruntide moodustamine, korterelamute planeerimine) ei ole tagatud, tuleb arendusala planeerimisel puhkeala vajadusega planeeringuala siseselt arvestada. 14. Supelrandade täpsem Mitte arvestada. Asukoht on planeeringus näidatud piisava määratlemine arvestades planeeringu täpsusega ning mõjud käsitletud KSH aruandes. lõppajaga ja nende mõju nii elukeskkonnale kui ka looduskeskkonnale 15. Valla tasandil kaitstavate KOV tasandil loodusobjektide kaitse alla võtmist ei loodusobjektide ja kultuuripärandi planeerita. 34 Tartu valla ÜP ja KSH eelnõule laekunud ettepanekud ja Tartu valla seisukoht esitatud ettepanekutele kaitsetingimuste seadmine olgu Üldplaneeringu täpsusastet arvestades ei ole objektipõhine konkreetne lähenemine põhjendatud ja ka võimalik. Kohalikul tasandil kultuuriväärtuslike objektidena käsitletakse üldplaneeringus nii militaarpärandit, XX sajandi arhitektuuripärandit (täpsustatakse veel planeeringus), pärandkultuuriobjekte ja ka miljööväärtuslikuna käsitletud Piirissaare hoonestatud ja hoonestatavaid küla alasid. Üldplaneeringu täpsusastmele vastavad kaitse- ja kasutustingimused on planeeringus määratud. Vaatame need veelkord need üle ja vajadusel täpsustame. 16. Puhke- ja virgutusalade asukoha Puhkefunktsiooni täidavad haljasalad (sh pargid), määramine (antud kontekstis eriti mänguväljakud, supelrannad, ka aianduse maa-alad. Äksis) Puhkealade vajadusega tuleb arvestada ka uute arendusalade planeerimisel (elukohast 300 m nõude täitmine). 17. XX sajandi arhitektuuripärand – Arvestame. Selgitame, et esialgne nimekiri tuleneb asendada see kõigi arhitektuuri- ja Muinsuskaitseameti poolt peetavast registrist. Vaatame kultuurimälestiste olemasoleva nimekirja üle, vajadusel korrigeerime seda üldplaneeringus olukorraga ja tulevikuväljavaadete ja teeme ettepaneku muudatuste sisse viimiseks registris. väljatoomisega 17.1. Avangardi kolhoosi keskusehoone 17.2. Saunakompleks see pole ammu enam see, millisena ta ehitati XX sajandil, mistõttu ei saa see olla siin nimekirjas 17.3. Purjespordibaas. See pole küll objekt, mis peaks olema siin nimekirjas ja mida tuleks säilitada 17.4. Laeva keskusehoone – see on nii lagunenud, et tuleks kiiresti lammutada 17.5. Raadi lennuväli peaks täpsustama, mida selle all mõeldakse ja tahetakse edaspidi 18. Näha ette tegelike Ettepanek jääb ebaselgeks. kultuuriväärtuste perspektiivne säilimine ja renoveerimine (Kukulinna) 19. Rajada vajalikul määral Mitte arvestada. Tingimuse välja jätmine ei ole põhjendatud. puhkealadele mänguväljak, Selgitame, et asukohapõhiselt võivad vajadused olla istepingid, lõkkekohad, lahendada erinevad, need tuleb täpsustada detailplaneerimise etapis prügimajandus vajadusel (suuremate või munitsipaalomandis olevatel aladel suunab puhkealade puhkealade korral), lahendada arengut ja järgib artaktsioonide rajamise vajalikkust vald. parkimine. Mis on vajalikul määral, vajadusel, suuremate? Jätta välja või selgitada konkreetsemalt. 4.2.4. p.1 20. Puhkeala, parkmets või Selgitame, et üldplaneeringus on määratud haljasala maad, mänguväljak peab olema 300 m supelrannad, spordirajatise, mänguväljakute asukohad, mis 35 Tartu valla ÜP ja KSH eelnõule laekunud ettepanekud ja Tartu valla seisukoht esitatud ettepanekutele raadiuses kättesaadav. Kui nii ei ole, kõik täidavad puhkefunktsiooni. Maa-alade täpsemal siis näha ette üldmaa. 5.7.1. Siis tulebplaneerimisel (elamu maa-ala, segahoonestatav arenguala), kohe Üldplaneeringus need alad ette tuleb arvestada, et täpsemal planeerimisel arvestatakse näha puhkealade vajadusega. Seega kõiki puhkealasid joonisel ei ole võimalik üldplaneeringu tasandit ja üldistusastet arvestades määrata. Nende vajadus ja asukohad täpsustuvad läbi detailplaneeringute määratud kriteeriumi arvestades. 21. Kaitsehaljastuse rajamine – Selgitame, et soovi ja vajaduse korral tegeleb sellega soovitav segapuistus, lisaks põõsastik. maaomanik. Äksi motorada. 5.7. kas valda tagab lehtede koristuse? 22. Aianduse maa-ala – lubatud on Mitteehitusloa kohustuslikud ehitised on lubatud. Aia- ja kasutamiseks vajalikud ehitised suvemaja püstitamine ei ole lubatud. (kasvuhoone, varjualune vms). Kui suur see võib olla? Kas vms alla kuulub ka aiamaja, suvemaja, aiasaaduste hoidmise ladu jne? 5.12. 23. Kaunid teelõigud ja vaated. P.4 Arvestatud, planeeringu seletuskirjas on kajastatud avatud vaate säilitamiseks hoida Äksi tingimused maastiku vaadeldavuse ja avatud vaadete tee ja järve vaheline vaatekoridor säilimiseks. ehitistest ja kõrghaljastusest vaba (vaatekoridor on kantud kaardirakendusse). 6.5 seda peaks arvestama maa otstarbe muutmise soovide puhul. 24. Ehituskeeluvööndi vähendamine Enne kui kujundame Laine ja Ööbiku kinnistute osas lõpliku Tuule 6, Ööbiku ja Laine kinnistud seisukoha, palume Keskkonnaametil ehituskeeluvööndi seda ei saa lubada. Ühtlustavat vähendamise taotlemise keeldu veelkord selgitada ja kujunevat hoonestusjoont. Kui seda põhjendada. lubada, siis on terve Saadjärve kallas Keskkonnaamet on eelnõu avalikustamise ajal esitatud kinni ehitatud ja kallasrada suletud arvamuses selgitanud järgmist: Vooremaa MKA kaitse- ning looduses toimuvad muutused, eeskirja 4 § 6 lg 1 kohaselt on kaitsealal keelatud ehitada mida ei saa taastada. lähemale kui 50 meetrit üle 10 ha suurusega järvest ning üle 25 km2 suuruse valgalaga jõest, ojast ja maaparandussüsteemi eesvoolust ning lähemale kui 25 meetrit allikast, kuni 10 ha suurusest järvest ning kuni 25 ruutkilomeetri suuruse valgalaga jõest, ojast, maaparandussüsteemi eesvoolust. Eelneva sätte puhul on tegemist üldkeeluga ning LKS § 40 kohane EKV vähendamine ei ole Vooremaa MKA-l seetõttu lubatud. Samas on Keskkonnaamet samas piirkonnas mitmel teisel kinnistul detailplaneeringute alusel ehituskeeluvööndit vähendanud 10 meetrini. Palume Keskkonnaametil selgitada, kuidas käesolev seisukoht mitte vähendada on kooskõlas varasema praktikaga ning Vooremaa MKA kaitse-eeskirjaga. Samas tuleb arvestada, et kehtima jäävad varasemad detailplaneeringud, millega on osades kohtades ehituskeeluvööndit vähendatud. 36 Tartu valla ÜP ja KSH eelnõule laekunud ettepanekud ja Tartu valla seisukoht esitatud ettepanekutele Tuule 6 ehituskeeluvööndi vähendamisest 0 meetrini loobume, lähtume kehtivast detailplaneeringust, millega planeeritakse ehituskeeluvöönd 10 meetrile. 25. Taastada järve osas Äksi aleviku Piiri kulgemine vaadatakse üle. piir, muidu tekib absurdne olukord – lähed suplema oled Liivarannas ja oled formaalselt Saadjärve külas, kuhu ka kiirabi, päästeamet sõidab, jaht vees on Saadjärve külas, maa peal Äksis 26. Väärtuslik põllumajandusmaa Äksi Selgitame, et Äksi alevikus väärtusliku põllumajandusmaa alevikus peab jääma. muudatused on seotud üksnes arendusalade määramisega. Elamumaa määramine Äksi teest lõuna poole on põhjendatud, moodustab olemasoleva ehitatud keskkonnaga ühtse terviku ning annab võimaluse piirkonna edasi arendamiseks ja valikuvõimalusi elukoha valikul. Ettepanek 21, esitajad Peep Uibu ja Helgi Mutso Ettepaneku sisu: Tartu Valla üldplaneeringus on määratud avaliku teena Luhavahi tee (tee nr. 7940061) 1. Ettepanek on KUSTUTADA Luhavahi tee (tee nr. 7940061) AVALIKU TEENA uues üldplaneeringus ning määrata ERATEENA. Põhjendused: Antud tee läbib Tirgi-Laisa (79401:001:0633) kinnistu ning Luharaja (79601:001:0140) kinnistu. Luhavahi tee teenindab koos Luharaja kinnistuga (transpordimaa) hetkel kinnistuid Luhanurme (79601:001:0138), Luhavahi (79601:001:0137), Luhametsa (79601:001:0139) ja Luha (79401:001:0634). Luhavahi tee on kaetud Tirgi-Laisa kinnistul servituudiga eelnevate teenindavate kinnistute kasuks, on eratee ning ehitatud ja hooldatud eraviisiliselt. Luhavahi tee on suletud tee algusest tõkkepuuga, mõeldud kasutamiseks kinnistute omanikele mida tee teenindab ning oma kogukonnale. Avalikuks kasutamiseks puudub igasugune avalik huvi ja on ka absoluutselt vastuvõetamatu nii antud kinnistute omanikele kui terve küla kogukonnale. Antud tee avalik kasutamine annaks tuntava mõju kogukonna turvalisusele, võimaldaks kuritegevust külas (vargused jne.), reostusele (mida jätavad maha kalastajad) ning tooks soovimatuid külastajaid antud piirkonda ning Emajõe äärde (Näitena võib tuua Vorbuse küla Emajõele juurdepääsu, kus kalapüügi hooajal on ca 100 autot põldudel parkimas). Ettepanekutele on lisatud tee asukoha joonis (lisa 1). 37 Tartu valla ÜP ja KSH eelnõule laekunud ettepanekud ja Tartu valla seisukoht esitatud ettepanekutele 2. Kustutada üldplaneeringu Eelnõus punkt 6.10.1.5 AVALIKU KASUTUSEGA ERATEED puktis 1, kus Eratee määratakse avalikuks kasutamiseks, kui tee: 1. teenindab kahte või enamat aastaringselt kasutuses olevat hoonestusega maaüksust. Antud punkt ei ole erateede avalikuks kasutamiseks määramise osas õiguspärane ning läheks vastuollu soovitud ettepanekuga punktis 1. Seisukoht: Arvestatakse osaliselt. Luhavahi teed ei määrata avalikuks kasutuseks, kuid üldpõhimõtet ei muudeta. Ettepanek 22, esitaja Leo Kivitar Ettepaneku sisu: Soovin, et minule kuuluv Sõstra maaüksus (katastritunnus 79401:005:0215) kavandada üldplaneeringus väikeelamu maa-alaks ja planeeringus seda mitte määratleda väärtuslikuks põllumajandusmaaks. Lisaks, palun jätta alles võimalus antud maa-alal mitte liituda kaugküttevõrguga – tingimusel, et on valitud energiamärgise järgi tõhusam kütteviis. Seisukoht: Arvestatakse maakasutuse juhtotstarbe ja väärtusliku põllumajandusmaa osas. Kaugküttega liitumise kohustus või mitteliitumise juhud tulenevad kaugkütteseadusest. Mitteliitumise erand on muuhulgas kui kasutatakse ökoloogiliselt puhtaid kütteviise. Ettepanek 23, esitajad Kadri Kattai ja Timo Järvsalu Ettepaneku sisu Seisukoht Järvsalu maaüksuse osas Juula külas korrigeerida väärtusliku Arvestatakse. põllumaa paiknemist Järvsalu maaüksusel – reaalne õueala on tunduvalt laiem kui Maa-ameti põhikaardil hetkel õuealana märgitud ning sisaldab endas ka Maa-ameti põhikaardil märgitud viljapuuaeda, krundi lääneosas paiknevat iluaeda (haljasala maa põhikaardil) ja lõunapool paikneva tiigi ümbrust koos kõrghaljastusega (põhikaardil heinamaana märgitud). Ortofoto annab reaalsest olukorrast samuti parema ülevaate. Eelpoolmainitud alad ei ole põllumajanduslikus kasutuses ning väärtusliku põllu alaks määramine ei ole seal asjakohane. Sisuliselt on tegemist õueterritooriumi osaga, kus võib osutuda lisaks juba olemasolevale kõrghaljastusele vajalikuks ka kõrghaljastuse osakaalu suurendamine. Allpool lisatud joonisel on näha, kus 38 Tartu valla ÜP ja KSH eelnõule laekunud ettepanekud ja Tartu valla seisukoht esitatud ettepanekutele paikneb reaalse põlluala piir, millest palume üldplaneeringu väärtusliku põllumaa kihil lähtuda (õueala on piiritletud punase joonega). Silma jäi, et Vooremaa maastikukaitseala maastikuväärtused on Arvestada. Väärtusklassid määratud nii üldplaneeringu kaardirakenduses kui seletuskirjas määratakse Kaitseala piirides. oleval skeemil väljaspoole kaitseala piire. See tekitab segadust. Tekstiosast loeme välja, et väärtusklassidega kehtestatud ehitustingimusi rakendatakse ainult maastikukaitsealal, aga joonis jätab mulje, justkui oleks need tingimused rakendatavad ka väljaspool praegust kaitseala. Eriti torkab see silma kaardirakenduses, kus ilma taustinfota tekib mulje, justkui olekski neil aladel maastikukaitseala. Teeme ettepaneku piiritleda maastikuväärtused reaalse kaitseala piiriga (siis on arusaadav ka kihi nimetus kaardirakenduses “Vooremaa maastikukaitseala väärtusklassid”). Teeme ettepaneku näha olemasoleva ja planeeringujoonisel Arvestatakse. kavandatud kergliiklustee pikendusena perspektiivsena ette kergliiklustee piki Saadjärve-Elistvere kõrvalmaanteed (tee nr 22220) kuni Elistvereni. Perspektiivne tee ühendaks Kukulinna tallid, Juulamõisa kohviku ja Elistvere loomapargi, lisaks on tegemist ka koolibussi trajektooriga (sageli on näha õpilasi Kukulinna talli piirkonnas tee ääres kõndimas). Lisaks on tee suveperioodil treeningratturite poolt kasutatav. Tegemist on praegu kitsa ja kohati ka väga kurvilise teelõiguga, kus ohutuse eesmärgil on kergliiklustee vajalik – suveperioodil on selle tee ääres ka palju autoliiklust, talveperioodil on ohuks libedus ja vallitatud lumi (kuna tee on väga kitsas, siis kahe auto kohtumisel ei mahu praegu kergliikleja mujale, kui teeäärsesse kraavi, paremal juhul lumevalli. Lapsekäru või rattaga liiklemise korral peab sellisel juhul üks autodest hoo täielikult maha võtma). Soovitused päikeseparkide tingimustega seoses parema loetavuse Vaatame teemakäsitluse tagamiseks: Väärtusliku põllumaa kasutustingimus nr 2 ja erinevate ptk lõikes üle ja rohevõrgustiku kasutustingimuse punkt 6, ka väärt maastike juures kontrollime, et erinevad ptk on ilmselt sama punkt olemas: ulatuslike, üksnes võrku müümise kooskõlas. eesmärgil rajatavate päikeseparkide püstitamine pole lubatud. Ka ulatusliku päikesepargi Soovitame lisada kõigi nende tingimuste juurde viite seletuskirja mõiste kasutamise sellele osale, kus ulatuslikkuse mõiste on defineeritud. Kuna vajadust/mõttekust kaalutakse ulatuslikkus ja võrku müümine teineteist ei välista (tegemist ei ole veelkord. täpsustamisega), siis tuleks ka koma vahelt eemaldada või lisada Selgitame, et oma vahele sidesõna (koma teeb üksteisele järgnevad tähendused majapidamise tarbeks, nt samaväärilisteks, mistõttu vaid ühe peatüki lugemisel tekkis olukorras, kus majapidamine arusaam et igasugused võrku müümise eesmärgiga päikesepargid piirneb väärtusliku on alal keelatud). Väärtusliku põllumaa punktis 3 pole põllumajandusmaaga, päikesepaneele muude ehitiste seas loetletud (on küll päikesepaneelide väärtusliku tuuleenergiat tootvaid seadmeid mainitud), võiks ka põllumajandusmaa äärealale päikeseenergia seadmed sinna lisada (sest teatud juhtudel neid ju paigutamine ei tohi olla üheselt rajada tohib). keelatud. Lähtuda tuleb päikesepargi rajamise eesmärgist ning kohapõhistest 39 Tartu valla ÜP ja KSH eelnõule laekunud ettepanekud ja Tartu valla seisukoht esitatud ettepanekutele teguritest. Teemakäsitlusega tegeletakse edasi planeeringulahenduse edasiarendamisel ning täpsustatakse, et kui päikesepark teenindab olemasolevaid hooneid, on selle väärtuslikule põllumajandusmaale püstitamine lubatud, kui see piirneb hoonestusalaga, paikneb põllumassiivi äärealal. Väike tähelepanek: seletuskirja leheküljel 81 on sattunud viide Täname tähelepanu juhtimast, Harjumaa radooniriski kaardile, ent juttu on Lõuna-Eesti viga parandatakse. radoonialast. Ettepanek 24, esitaja Triin Aavik Ettepaneku sisu (ettepanek esitati läbi portaali): Tehnovõrkude (elekter, vesi-kanalisatsioon) vajadus ja avaliku tee vajadus. Seisukoht: Arvestatakse osaliselt. Tehnovõrkude ühendused on võimalik välja ehitada antud lõigus kui realiseeritakse naaberala detailplaneeringu tehnovõrkude osa. Tee Allika teelt kuni perspektiivse Õngitseja tänavani määratakse avalikuks kasutuseks. Ettepanek 25, esitaja Sigrid Säinast (Borg Kinnisvara OÜ) Ettepaneku sisu: 1. Palume muuta uues üldplaneeringus Linnu tn 15 MÜ ja lähiala DP (DP_2013_05) kogu ala EK- ks. 2. Kriisanõlva kinnistu Lombi külas (katastritunnus 79403:002:0959). Palume muuta uues üldplaneeringus sihtotstarbe EV-ks. 3. Taga-Kalja, Teekalja, Vahe-Kalja, Väike-Kalja ja Vana-kubja maaüksuste DP (DP_2005_36). Palume muuta kogu ala uues üldplaneeringus EK-ks. 40 Tartu valla ÜP ja KSH eelnõule laekunud ettepanekud ja Tartu valla seisukoht esitatud ettepanekutele Seisukoht: Mitte arvestada. Kõrveküla aleviku planeeritud hoonestuse tihendamine ja kompaktse ala laiendamine (kavandatav maht) peavad arvestama olemasoleva infrastruktuuri ja sotsiaalse taristu võimalusi. Sellises mahus korterelamute planeerimine (koormus teedele, torustikele, sotsiaalsele taristule, keskkonnale, olemasolevale kogukonnale) ei ole Kõrveküla alevikku põhjendatud. Kõrveküla aleviku ruumistruktuuri iseloomustab madalhõre rikkaliku rohealade võrgustikuga pigem maaline asumitüüp, kus valdav eluhoone on suure aiaruumiga üksikelamu, millede vahel üksikute saartena väiksemad korterelamute grupid, ühiskondlikud hooned või ärihooned. Ettepanek 26, esitaja Andrus Lang (Active Project OÜ) Ettepaneku sisu: Teeme ettepaneku määrata Kruusa 2a krundi maakasutus EV asemel juhtotstarbeks EK või EV/EK. EV piirang on kuni 4 korterit, kuna soovime detailplaneeringu kaudu krundile kavandada nelja ja enam (6 kuni 8) boksilisi ridaelamuid. Arvestades asukohta leiame, et segahoonestusalade (äri- ja tootmismaad) kõrval võiks antud lahendus olla sobilikum kui EV- funktsiooniga ala. Seisukoht: Arvestatakse. Ettepanek 27, esitaja Hannes Grauberg Ettepaneku sisu: Pean kõigepealt tõdema, et olin üllatunud saamaks kirja, mille nimekirjas ma olin, et antud teema kohta arvamust avaldada. Olles küll tegev aastast 1992 Tartu vallas Vahi külas (tänasel päeval siis Vahi Tööstuspargis) on minu tegutsemis piirkond oluliselt väiksemate mõõtmetega kui hetkel Tartu valla territoorium ning seetõttu näen olukorda sellelt tasandilt, kus olen ja toimetan. Siiski selle 28 tegutsemisaasta jooksul olen teinud koostööd ja suhelnud paljude erinevate Tartu vallas asuvate ettevõtetega. Kui meenutada aastatetaguseid aegu ja praegust olukorda, siis paremuse poole on läinud kohe kindlasti. Kas see progress on olnud piisav ja piisava kiirusega, see on juba ise küsimus. Siinkohal tahaks välja tuua oma seisukoha, millest olen rääkinud varem ja räägin seda ka täna. Nimelt Tiksoja silla vajalikkusest. Tean, et see pole uudis. Sellest on kirjutatud, räägitud, arutatud aga kahjuks kaugemale pole jõutud, mis iganes põhjuseid välja tuues. Rahalise poole pealt pole see projekt odavate killast, kuid samas ka mitte utoopiline ega teostamatu. Kui öelda, et see on piiriväline projekt, kuna Tartu valla piir ulatub kuni Emajõeni aga silda on vaja ehitada ka teisele poole Emajõge ning üle Emajõe enda, siis siinkohal olekski vaja mõista, et kasu sellest sillast ei tuleks ainult Tartu vallale vaid ka Tartu linnale ja kõikidele nendele, kes seda silda kasutama hakkavad. Toon ühe näite elust enesest. Tegin aastaid koostööd Tiksoja Puidugrupp AS-ga. Piltlikult öeldes olime üksteisest nägemise kaugusel aga transport meie vahel pidi liikuma suure ringiga üle Sõpruse silla. Selline olukord ei olnud kohe kindlasti kasumlik kummalegi osapoolele. Elus ei ole kõik lihtne ega tohigi olla. Vastasel korral ei toimuks arengut. Seisukoht: Eelnõus on juba arvestatud ettepanekuga. Ettepanek 28, esitaja Terviseamet Ettepaneku sisu: Ettepanekud puuduvad. Seisukoht: Võetud teadmiseks. 41 Tartu valla ÜP ja KSH eelnõule laekunud ettepanekud ja Tartu valla seisukoht esitatud ettepanekutele Ettepanek 29, esitaja Manfred Puck Ettepaneku sisu: Palun muuta Tärmi kinnistu (katastritunnus 79403:002:0838) segahoonestatavaks arengualaks. Seisukoht: Arvestatakse osaliselt. Tärmi kinnistu segahoonestatavaks arengualaks määramine ei ole asukoha poolest sobiv (segahoonestus peab sisaldama erinevaid kasutusi- elamu, äri, ühiskondlik jne). Võimalik on Kuusesoo tööstuspargi poolne ala määrata Ä/T alaks, Rähni tn elamuala poolne maa-ala jääks looduslikuks alaks (LO) ja toimiks puhvrina elamu- ja tööstusala vahel Ettepanek 30, esitaja Meriliis Lätte Ettepaneku sisu: Teen ettepaneku liita Kaasiku, Metsvitsa, Laanelille ja Karukella tänav Kõrveküla aleviku alla. Hetkel oleme Vahi alevikus ja läheksime Vahi küla alla. Seisukoht: Arvestatakse, piiri täpsustatakse. Ettepanek 31, esitaja Marlen Paabor Ettepaneku sisu: Käesoleva kirjaga esitan ettepaneku üldplaneeringu täiendamiseks perspektiivse kergliiklustee osas. Planeeritud kergliiklustee Kõrvekülast Vasula suunas lõppeb praegusel joonisel Kõrveküla aleviku piiril ära, aga võiks Vasula suunas perspektiivsena näidata kuni Lombi külani (nt Allika tee mahasõiduni). Antud kergliiklustee oleks väga vajalik turvalise liiklemise eesmärgil. Praegusel hetkel ei ole sõidutee äär piisavalt lai, et seal julgeks lapsed liikuda Kõrveküla aleviku ja Lombi küla vahel ei jalgratastega ega jala, ometi on vahemaa niivõrd väike. Lombi külas on planeeritud mõlemale poole teed (paremal eemal Väikepärna, Pärnasalu ja Suure- Pärna maaüksuste ning lähiala detailplaneering ja vasakul Allika teelt juurdepääsuga Mario, Maikeni, Kasteheina ja Kuuse maaüksuste detailplaneering) kokku ca 100 elamumaa krunti kahe detailplaneeringuga - sellise valla elanike arvu puhul õigustab kergliiklustee end pikas perspektiivis kindlasti ära. Kui nimetatud perspektiivne kergliiklustee saab üldplaneeringusse pandud on vähemalt vallajuhtidel siht silme ees kui peaks kergliiklusteede võrgustiku laiendamiseks minema. Seisukoht: Arvestatakse. Ettepanek 32, esitaja Maa-amet Ettepaneku sisu: Seisukoht: 1. Märgime, et pdf-plaanide koostamisel on vajalik jälgida, et Arvestatakse. maakasutuse juhtotstarbed ei varjutaks üksteist. Näiteks on Palalinna liivakarjääri teenindusmaale märgitud loodusliku ala (LO) juhtotstarve, mis katab ära Mäetööstuse maa-ala (TM) juhtotstarbe. 2. Seletuskirja eelnõu peatükis 5.18. Mäetööstuse maa-ala (TM) on Mitte arvestada. toodud põhimõtted, millest tuleb lähtuda kaevandamistegevusel. 42 Tartu valla ÜP ja KSH eelnõule laekunud ettepanekud ja Tartu valla seisukoht esitatud ettepanekutele Ühe põhimõttena on toodud (tsiteerin): „Juba avatud karjäärides Keskkonnaameti poolt kaevandatava maavara täieliku ammendumiseni ei ole uute koostatud ühe konkreetse karjääride avamine ja maardlate kasutusse võtmine lubatud.“ KSH koha kohta käiv aruande eelnõupeatükis4.1.3. Maavarad on selgitatud (tsiteerin): varustuskindluse hinnang on „KSH toob siinkohal välja ka ohu, et uute kaevandamislubade toodud KSH aruandes näitena väljaandmisest keeldumine enne, kui kehtivad load on ammendatud, ning viidatud, et kui on ei pruugi olla alati kõige keskkonnasõbralikum alternatiiv olemas riigi huvi, võib olla tervikvaates. Kuna kaevandamisload on seotud konkreetse loa põhjendatud uute maardlate omanikuga, siis võib kaevandamislubade kooskõlastamisest kasutusse võtmine. keeldumine enne kehtivate lubade ammendamist viia näiteks Varustuskindluse hinnangut olukorrani, kus pikeneb kaevise vedu ja seeläbi võib suureneda ongi võimalik teha igal kaevise veoga kaasnev ressursikulu ning müra ja õhusaaste ja sellest ajahetkel uuesti ja arvestades tulenev mõju ennekõike teeäärsete alade elanikele. Lisaks märgib konkreetset kohta. Lisaks KSH, et üldplaneering ei ole selles küsimuses seadusest ülem ja märgime, et hetkel pole põhjendatud vajaduse tekkimisel on uute karjääride avamine suudetud tagada juba võimalik ka enne olemasolevate ammendumist (sõltumata olemasolevate karjääride üldplaneeringu sõnastusest). Näiteks võib kaevandamisloa andja, lubade lõppemisel karjääride (juhul kui kohaliku omavalitsuse üksus ei ole nõus kaevandamisloa rekultiveerimist. andmisega) taotleja ettepanekul taotleda loa andmiseks nõusolekut Vabariigi Valitsuselt. Vabariigi Valitsus annab loaandmiseks nõusoleku, kui selleks on ülekaalukas riigi huvi.“ KSH aruande eelnõu peatükis 4.1.3. Maavarad on märgitud (tsiteerin): „Võimaliku riigi huvi tõenäolisele puudumisele antud juhul viitab näiteks Kobratu VII kohta esitatud geoloogilise uuringuloa taotluse protsess. Sellega seoses on Keskkonnaamet analüüsinud, kas võimaliku tulevase mäeeraldise teeninduspiirkonnas on tagatud samaväärse maavara varustuskindlus. Varustuskindlus näitab, kui kauaks antud juhul võimaliku tulevase mäeeraldise teeninduspiirkonnas varem antud lubadega kaevandada antud maavara jätkub arvestades viimase 5 aasta keskmist kaevandamismahtu. Mäeeraldise optimaalseks teeninduspiirkonnaks loetakse 50 km raadiuses mäeeraldist ümbritsevat ala, sõltumata haldusjaotusest ja arvestades reaalseid veokauguseid ning veoteede tehnilist seisukorda. Lubadega kaevandamiseks antud maavara peetakse piisavaks, kui maavara jätkub vähemalt 10 aastaks. Tuginedes Keskkonnaameti poolt läbi viidud analüüsile, on piirkonna ehituskruusa ehitusliiva ja täiteliiva varustuskindlus vastavalt ~22, 43 ja 27 aastat. Millest lähtuvalt on hinnatud geoloogilise uuringu tegemine vastuolus olevaks riigi huvidega. Ka ei ole otsuse tegemise hetkel Keskkonnaametile teadaolevalt maavarast taotletavas uuringuruumis sõltuvühegi riiklikult tähtsa objekti ehitus ega hooldus. Keskkonnaameti 14.04.2020 välja antud korralduse valguses toetab KSH üldplaneeringu eelnõus esitatud seisukohta, mille kohaselt on uute karjääride avamine keelatud enne kui olemasolevad varud on ammendunud.“ Selgitame, et varustuskindluse hinnang antakse vaid ühe konkreetse koha kohta, mitte kogu valla territooriumile, st see ei anna infot 43 Tartu valla ÜP ja KSH eelnõule laekunud ettepanekud ja Tartu valla seisukoht esitatud ettepanekutele varustuskindluse kohta mõnes teises valla piirkonnas. Samuti ei saa varustuskindlust rakendada ajas muutumatuna. Täiendavalt märgime, et lähtudes üldplaneeringu seletuskirjas toodud sõnastusest peaks enne, kui Tartu valla territooriumil on võimalik avada uus karjäär, varustuskindlus kogu valla territooriumil langema nulli (maavara täielik ammendumine). Selgitame, et uue karjääri avamine võtab aega. Eelnevalt tuleb läbida loa taotlemise protsess ning peale seda viia läbi erinevad ettevalmistustööd karjääri avamiseks, sh taimkatte ning katendi eemaldamine. Varustuskindluse nulli langemine ei ole kooskõlas vajadusega tagada majandustegevusele ressursiga kaetus. Tagamaks, et maavarale juurdepääsu osas olemasolev olukord ei halvene, palume üldplaneeringu seletuskirjas mitte kirjeldada uute karjääride avamise ja maardlate kasutuselevõtu keeldu. Vajadusel võib üldplaneeringu seletuskirjas toodud keelu sõnastada soovitusena. 3. Seletuskirja eelnõu peatükis 4.3 Detailplaneeringu koostamise Arvestatakse. kohustusega alad ja juhud on märgitud, et detailplaneeringu koostamine valla territooriumil on nõutav olulise keskkonnamõjuga tootmistegevuse kavandamiseks. Märgime, et ka maavarade kaevandamine võib olla olulise keskkonnamõjuga tegevus. Detailplaneeringu koostamist uue karjääri avamisel või olemasolevate laiendamisel ei nõua ükski õigusakt. Kaevandamisloa taotluse menetlus on avalik protsess, kuhu on kaasatud kohalik omavalitsus. Loa andmise või sellest keeldumise osas annab arvamuse kohalik omavalitsus, arvamuses on võimalus väljendada tingimusi, millega kaevandamise korraldamisel peaks arvestama. Lausaline detailplaneeringu koostamise kohustus on olemuselt dubleeriv avalik menetlus ning detailplaneeringu koostamise kohustus ilma igakordse kaalutlemiseta on vastuolus MaaPs § 14 lõikega 2. Tagamaks maavarale juurdepääsu osas olemasoleva olukorra säilimist palume seletuskirjas täpsustada, et ala kasutusele võtmine mäetööstusmana või turbtööstusmaana ei nõua detailplaneeringu koostamist. 4. Kaardirakenduse kohaselt kattuvad maardlad väärtuslike maastike Arvestatakse osaliselt. ning rohevõrgustikega. Seletuskirja eelnõu peatükis 6.4. Väärtuslikud Kaardirakenduses maastikud on selgitatud, et tegevusega tuleb tagada maastikule rohevõrgustiku piire omaste kultuurilis- ajalooliste, esteetiliste, looduslike, korrigeeritakse nii, et need ei rekreatsiooniliste ja identiteediväärtuste säilimine ning mitte rajada kattuks juba olemasolevate olulise ruumilise mõjuga ehitisi. Seletuskirja eelnõu peatükis 6.7. mäetööstusmaadega. ÜP Roheline võrgustik on selgitatud, et võrgustiku funktsioneerimiseks ei seletuskirja kohaselt tuleb tohi looduslike alade osatähtsus katastriüksusel langeda alla 90%. kaevandamistegevusel KSH eelnõu peatükis 4.1.1.3. Roheline võrgustik on toodud lähtuda mh järgnevast: (tsiteerin): „tegevuste planeerimisel ja elluviimisel arvestada, et vältida võimalusel alasid, mis rohelise võrgustiku funktsioonid ei saaks häiritud ning järgida asuvad väärtuslikul maastikul rohevõrgule seatud kasutustingimusi.“ Sama mõte on toodud ka ja rohevõrgustikus. Juhul, kui seletuskirja eelnõu peatükis 6.7. Roheline võrgustik. nimetatud aladel on kaevandamine Seletuskirja eelnõu peatükis 5.18 Mäetööstuse maa-ala (TM) on majanduslikult otstarbekas, toodud (tsiteerin): „Vältida võimalusel alasid, mis asuvad väärtuslikul tuleb eelnevalt kaaluda 44 Tartu valla ÜP ja KSH eelnõule laekunud ettepanekud ja Tartu valla seisukoht esitatud ettepanekutele maastikul ja rohevõrgustikus. Juhul, kui nimetatud aladel on kaasnevaid mõjusid kaevandamine majanduslikult otstarbekas, tuleb eelnevalt kaaluda väärtuslikele kaasnevaid mõjusid väärtuslikele maastikukomponentidele. maastikukomponentidele. Kaevandamistegevuse lõpetamise järgselt tuleb kaevandajal alad Seega põhjendatud vajadusel korrastada vastavalt kehtivatele õiguslikele nõuetele ning kujundada ja mõjude puudumisel on looduslikuks haljasalaks, puhkealadeks, veekoguks vm, võttes kaevadamine neil aladel arvesse ka naaberalade iseloomu ja kasutusperspektiivi. Eesmärk on mõeldav. kaevandatud alad tuua maakasutusse tagasi niivõrd, kuivõrd see osutub majanduslikult, tehniliselt ja keskkonnakaitseliselt mõistlikuks.“ Palume likvideerida vastuolu seletuskirja erinevate peatükkide vahel väärtusliku maastiku ja rohevõrgustiku osas. Maa- amet nõustub selgituse lisamisega, et väärtuslikud maastikud ega rohevõrgustik ei ole takistuseks kaevandamislubade taotlemisel ja andmisel õigusaktides sätestatud korras ja tingimustel. 5. Kaardirakenduse kohaselt kattuvad maardlad väärtuslike Arvestatakse osaliselt. põllumajandusmaadega. Seletuskirja eelnõu peatükis 6.6 Väärtuslike Väärtuslikud põllumajandusmaad on toodud tingimus, mille kohaselt põllumajandusmaade piire hoitakse väärtuslik põllumajandusmaa põllumajanduslikus korrigeeritakse nii, et need ei kasutuses. Palume täpsustada seletuskirja selliselt, et väärtuslik kattuks juba olemasolevate põllumajandusmaa hoitakse võimalusel põllumajanduslikus mäetööstusmaadega. kasutuses ning lisada peatükki 5.18 Mäetööstuse maa-ala (TM), et lisaks väärtuslikele maastikele ja rohevõrgustikule, ei ole ka väärtuslik põllumajandusmaa takistuseks kaevandamislubade taotlemisel ja andmisel õigusaktides sätestatud korras ja tingimustel. 6. Seletuskirja eelnõus ning KSH aruande eelnõus on läbivalt Arvestatakse. kasutatud mõisteid „kaevandus“, „kaevandusluba“ ning „kaevandustegevus“. Soovitame kasutada järgmisi mõisteid: „karjäär“ või „mäeeraldis“, „kaevandamisluba“ ning “kaevandamistegevus“. Vastavalt MaaPs § 75 lg 4 on kaevandus maavara allmaakaevandamisega tegelev tootmisüksus, mis koosneb maavara kaevandamiseks vajalikest maapealsetest ja maa-alustest ehitistest. Tartu valla territooriumil ei toimu maavara allmaakaevandamist. 7. KSH aruande eelnõu peatükis 4.1.3. Maavarad on turbamaardlate Arvestatakse. nimekirjas Ulpe turbamaardla märgitud kaks korda. Täiendavalt märgime, et liiva- ja kruusamaardlate nimekirjas toodud Inglismäe maardla tegelik nimetus on Inglismäe (Inglimäe) ning Lõhmuse maardla tegelik nimetus on Lõhmuse (Laeva II). Ettepanek 33, esitaja Andrus Mulla (AS Gaasivõrk) Ettepaneku sisu: Tartu vallas on käesoleval hetkel välja arendatud küllaltki tihe maagaasivõrk. Gaasivarustus on tagatud praktiliselt kõigis Tartu valla alevikes. Sellest lähtuvalt peame vajalikuks, et Tartu valla üldplaneeringus oleks tehnilise taristu peatükis kajastatud eraldi alampeatükina sarnaselt teistele tehnovõrkudele ka gaasivarustus. Meie tegevus gaasivõrkude arendamisel on suunatud olemasolevate gaasitarbijate tarnekindluse tagamiseks ning uute tarbijate liitmiseks gaasivõrguga. Planeerime 2021 aastal välja 45 Tartu valla ÜP ja KSH eelnõule laekunud ettepanekud ja Tartu valla seisukoht esitatud ettepanekutele ehitada gaasitorustiku, mis ühendab Tabivere B3 gaasitorustiku Vedu-Lähte B3 gaasitorustikuga. Antud torustiku väljaehitamine tagab suurema tarnekindluse olemasolevatele klientidele ning võimaluse liita uusi gaasitarbijaid rajatava gaasitorustiku läheduses Lisaks AS-le Gaasivõrk arendavad gaasivõrku Tartu valla territooriumil ka Raadimõisa Gaas OÜ ja Termox OÜ. Seisukoht: Arvestatakse. Lisatakse vastav alapeatükk ja antakse ülevaade planeeritavatest tegevustest üldiselt. Kui on teada planeeritava gaasitorustiku võimalik kulgemine, palun vastav info edastada Tartu vallale. Ettepanek 34, esitaja Renno Rembel Ettepaneku sisu: Olen Äksi aleviku Viidika 4-2 elanik ja olen tähele pannud, et meie aiamaa, mis kuulub vallale, on ette nähtud haljasalaks. Olles suhelnud enda maja elanikega, olen aru saanud, et kõik, kes hetkel omavad aiamaad alal, kuhu on planeeritud haljasala, sooviksid aiamaad edasi omada. Isiklikult tekitab mulle muret see, et aiamaal hoiustame ka küttepuid ja muid aiapidamistarbeid. Lisaks kaoks ära võimalus endale aiasaaduseid kasvatada ning küttepuid ja aiapidamistarbeid poleks kuskil hoiustada. Seisukoht: Arvestatakse osaliselt. Liivaranna tee poolne ala määratakse aianduse maa-alaks (AM), Saadjärve tee poolne ala jääb haljasalaks (H). Ettepanek 35, esitajad Andres Valge, Eneli Valge, Kristjan Rebane, Priit Piiriste Ettepaneku sisu: Teeme uue Tartu valla üldplaneeringu koostamisel ettepaneku peamiselt lähtuda juba varasemalt algatatud Tartu valla lõunaosa detailplaneeringust ning määrata maakasutuse juhtotstarbeks „Korterelamu maa-ala (EK) ja / või „Elamu maa-ala (E)“ järgmistel kinnistutel: Nuka: 79403:002:0084 Kingu: 79403:002:0085 Rannaste: 79401:001:0517 Variku: 79403:002:0757. Põhjendused Vastavalt Luunja valla 2017 aasta üldplaneeringule on mainitud kinnistute vahetusse naabrusesse kavandatud nii elamumaa, väikeelamumaa kui metsamaa ning prioriteediks on rohealade säilitamine. Samuti on Tartu linna uues üldplaneeringu 2040+ eelnõus sellel suunal kavandatud peamiselt elamumaa ja rohealad. 2018 aastal kehtestatud Tartu maakonnaplaneeringu 2030+ kohaselt jäävad antud kinnistud tiheasumi laienemisalale. Vastavalt seletuskirjale on tiheasum olemasoleva kompaktse asustusega territooriumi osa koos kompaktse asustuse arenguks kavandatava piiritletud maa- alaga, kus ruumiline areng toimub linliku struktuuriga alale omase ruumikasutusega. Eelistatud ala uute hoonete kavandamiseks. Äri ja tootmise eelisarendamiseks nähakse maakonnaplaneeringus aga ette selleks eraldi „tootmis-, äri- ja logistikaala laienemisalad“. Lähimad vastavad alad jäävad enamikest kinnistutest rohkem kui 500 m idasuunas. 46 Tartu valla ÜP ja KSH eelnõule laekunud ettepanekud ja Tartu valla seisukoht esitatud ettepanekutele Vastavalt üldplaneeringu eelnõule nähakse maa-aladele varasemast paindlikuma kasutust lähtudes tulevikus täpsustuvatest arengusoovidest ja -vajadustest. Käesolev ettepanek täiendaks üldplaneeringuga taotletud segafunktsiooni rakendamist ja võimaldaks loogilist üleminekut äri- ja tootmisaladelt elamu- ja looduslikele aladele. Tööstus- ja ettevõtlusalade puhul on oluline arvestada majandussektori ruumilisi vajadusi ja arenguperspektiive. Kaupade ja teenuste puhul on oluline nende võimalikult hea kättesaadavus. Perspektiivikad on juba toimivad ettevõtluspiirkonnad, kus on olemas tehniline taristu või asuvad need logistiliselt soodsas asukohas. Antud kinnistutel on aga sellised võimalused võrdlemisi napid ning selgusetu on ka nn idaringtee võimaliku valmimise aeg kuna seda pole ka Riigiteede Teehoiukavas aastateks 2020-2030. Seetõttu on seni selle ala planeeringutes lähtutud pigem palju perspektiivikamast elupiirkonnale orienteeritud otstarbest, mis aitaks luua eeldused tasakaalustatud ruumilise arengu, maakasutuse ning kvaliteetse elu- ja ehitatud keskkonna kujundamiseks. Seda toetab Raadi Keskusala suhteline lähedus, tervislikku elukeskkonda soosiv ja kinnistutega piirnev Raadi looduskaitseala ning sarnaselt naabrusesse kavandatud Luunja valla ja Tartu linna üldplaneeringud. Seisukoht: Arvestatakse osaliselt. Arvestades piirkonna iseloomu, ei ole nimetatud katastriüksustele üksnes elamu maa-ala määramine põhjendatud ja otstarbekas. Määrame maaüksused elamu- ja äri segafunktsiooniga alaks (E/Ä), mis annab juurde paindlikust. Lisaks rõhutame, et eesmärk on ulatuslike monofunktsionaalse alade tekke vältimine. Ala arendamisel elamu maa-alana (väike-, rida-, korterelamud) tuleb arvestada, et lisaks elamu funktsioonile tuleb ette näha ka muid funktsioone, et oleks tagatud terviklik elukeskkond (teenused, sh ühiskondlikud teenused, roheala jne). Sellest tulenevalt täiendatakse ka planeeringulahenduse seletuskirja, et alade täpsemal planeerimisel, kui eesmärk on elamute püstitamine, peab arvestama tingimusega, et teenused, sh avalikud teenused (kool, lasteaed) on kättesaadav elukohast 1 km raadiuses. Täiendavate teenuste planeerimise vajaduse väljaselgitamisel võetakse olemasolevale ehitatud keskkonnale lisaks arvesse ka juba kehtestatud detailplaneeringutega planeeritud lahendusi. Lisaks märgime, et kvaliteetse elukeskkonna tagamise eesmärgil planeeritakse E/Ä ja ÄT tootmisala vahele puhvrina haljasala (H) ning pikendatakse põhja-lõunasuunaliselt kulgevat perspektiivset kergliiklusteed. Ettepanek 36, esitaja Keskkonnaministeerium Ettepaneku sisu: Andsite oma 03.09.2020 kirjaga nr 7-1/20/33-31 teada Tartu valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu avalikust väljapanekust vastavalt planeerimisseaduse § 82 lõikele 4. Tuginedes haldusmenetluse seaduse § 41 pikendame aruandele vastamise tähtaega kuni 13.11.2020 seoses täiendava menetlusaja vajadusega. Seisukoht: Võetud teadmiseks. Ettepanekuid käsitletakse ja seisukohad kujundatakse ettepanekute laekumisel. 47 Tartu valla ÜP ja KSH eelnõule laekunud ettepanekud ja Tartu valla seisukoht esitatud ettepanekutele Ettepanek 37, esitaja Villu Eismel Ettepaneku sisu: Üldplaneeringu kohaselt on Viidika 4 ridaelamu taguse maa edaspidine otstarve Haljasala (H). Ettepanek on säilitada viidatud krundi kasutusotstarve sarnaselt senisele otstarbele Aianduse maa-alana. Maa-ala on niidetud ja hooldatud, inimeste poolt kasutusel aianduse maa-alana. Haljasalad on kaardil asuvatest Viidika 2, Viidika 1 kortermaja tagune ja Viidika 3, neist kahte viimast ala käesoleval hetkel aleviku elaniku poolt haljasala eesmärgil praktiliselt ei kasutata. Võrdse kohtlemise ja elanike huvidega arvestamisega ei ole kooskõlas heakorrastatud maa-ala muutmine haljasalaks, olukorras, kus kõrval asuvad eriilmelised aiamaad, millest nii mõnigi on hooldamata, säilivad. Samuti ei ole viidatud maa-ala kasutusotstarbe muutmist käsitletud valla osalusel toimunud ruumilisele arengule kaasa mõtlemise aruteludel. Seisukoht: Arvestatakse osaliselt. Liivaranna tee poolne ala määratakse aianduse maa-alaks (AM), Saadjärve tee poolne ala jääb haljasalaks (H). Ettepanek 38, esitaja Katrin Sisask (Äksi elanike ühisettepanek) Ettepaneku sisu: Seisukoht: lk 10, punkt 2.1. - kui Äksi aleviku nii suur osa tänasest Arvestatakse juba, st vastuolu põllumaast määratakse väike-elamumaaks tuleb arvestada, üldplaneeringus toodud põhimõtetega et ka Äksi alevikust saab potentsiaalselt rahvaarvult kasvav. puudub. Hetkel on nimetatud Vahi-Raadi-Tila-Kõrveküla piirkond Tartu valla ruumilise arengu rahvaarvult kasvavateks. kavandamisel lähtutakse eeldusest, et rahvaarv jätkuvalt kasvab eelkõige Tartu linna lähialal ning keskustes. Eesmärk on mujal valla territooriumil säilitada rahvaarv vähemalt tänasel tasemel ja luua eeldused selle kasvuks pikemas perspektiivis. Üldplaneering jätab võimalused olemasolevate kompaktsete alade võimalikuks kasvuks. lk 12, punkt 3., teine lõik, teine lause - “Arvestades Selgitame, et keskuste määratlemisel rahvastikuprotsesse ja -prognoose, hõlmatakse on tuginetud kehtivatele uusehitistega eelkõige Tartu linna lähiala ning keskused, maakonnaplaneeringutele ning mille tulemusena arenevad kohaliku keskusena edasi arvestades linna lähiala arengut ja Kõrveküla, Lähte ja Tabivere, perspektiivis ka Raadi.” Selles perspektiivi on uue tekkiva keskusena lauses, lõigus ega peatükis ei mainita kordagi Äksi alevikku. määratletud Raadi. Lisaks ei ole Äksit märgitud ka “Skeem 3.1. Erinevad tasandi keskused ja nende paiknemine”, kui ühte keskust. lk 12, punkt 3, kolmas lõik, teine lause - “Mitmekülgne Vaatame sõnastuse üle. Mitmekülgne maakasutus Tartu linna lähialal ning keskustes tagab maakasutus on iseloomulik erinevate teenuste ja töökohtade kättesaadavuse ning tiheasustusega aladel. Äksis on kvaliteetse avaliku ruumi, sh rohe- ja puhkealade olemasolu maakasutus suhteliselt mitmekesine, elukoha lähedal.” Kuna Äksi alevik ei ole märgitud skeemil ehk küll mitte võrreldav nt linna keskusena, tekib tunne, nagu Äksis ja mujal Tartu vallas (va 48 Tartu valla ÜP ja KSH eelnõule laekunud ettepanekud ja Tartu valla seisukoht esitatud ettepanekutele märgitud keskused ja Tartu linna lähiümbrus) ei järgita lähialaga aga siiski. Samas Äksit kui mitmekülgse maakasutuse põhimõtet. Selgelt jääb see keskuse määratlemist veel kaalume. silma Äksi aleviku alal, kus puudub tervel alevikul näiteks Maakasutust täpsustatakse, oleme ühiskondliku hoone maa-ala (AA) ning segahoonestatav nõus, et elanikkonna kasvuga kaasneb arenguala (S). ka teenuste ja ühiskondlike alade vajadus. Äksi-Kukulinna tee äärde on planeeritud kaubandus-, teenindus- ja büroohoone maa-ala (Ä), et suunata piirkonda enam teenuseid. Käesoleval hetkel ei ole konkreetset huvitatud isikut ja täpsemalt ei ole võimalik kirjeldada ala täpset kasutusotstarvet tulevikus (kaubandus, teenindus vms). Et anda enam paindlikust ala kasutusele võtmisel, kaalume alale segahoonestatava arenguala juhtotstarbe määramist (S). Lisaks tuleb asukoht leida ühiskondliku hoone maa-alale (AA), kui elanikkonna suurenemisel ilmneb vajadus nt lasteaia rajamiseks. Erineva kasutusotstarbega maa-alade määramise vajaduse ja asukohad saame veel koostöös läbi rääkida toimuval avalikul arutelul. Lk 27, punkt 5.16. Sadama maa-ala - kas Äksi alevikus, Tuule Tegemist ei ole sadamaga 6 kinnistul ei ole sadamat? sadamaseaduse mõistes. Lk 34-35, punkt 6.2. - peatükk on puudulik. Näiteks punkt XX sajandi arhitektuuripärandi nimekiri “6.2.3. XX sajandi arhitektuuripärand” on välja toodud on leitav siit: nimekiri säilitamist väärivatest XX sajandi https://register.muinas.ee/public.php? arhitektuuriobjektidest. Seal on nimetatud Avangardi menuID=architecture kolhoosi keskuse hoone Äksi külas. Äksi on 10 aastat olnud alevik ja üldplaneeringus peaks olema ka kirjas ta ikka Selgitame, et esialgne nimekiri tuleneb alevikuna. Samas nimekirjas on ka Avangardi kolhoosi Muinsuskaitseameti poolt peetavast saunakompleks ja purjespordibaas Äksi külas. Lisaks sellele, registrist. Vaatame nimekirja üle, et Äksi küla ei ole olemas, võib öelda, et pole olemas ka vajadusel korrigeerime seda mainitud saunakompleksi. See on ammu ümber ehitatud üldplaneeringus ja teeme ettepaneku Saadjärve looduskeskuseks ja seda ei saa säilitada sellisena muudatuste sisse viimiseks registris. nagu see oli. ei saa aru miks on nimekiri vaid XX saj arhitektuuripärandist? Mille poolest see erineb muust kultuuripärandist? Lk 42, punkti 6.4., alapunkt Lõuna-Vooremaa, lõik Mitte arvestada. Elamualade pealkirjaga “Väärtuste säilimiseks tuleb” - Punkt 4. on lause kavandamisel on arvestatud Vooremaa “säilitada voorelisele maastikule omane põldude struktuur, maastikukaitseala väärtusklassidega, maastiku vaadeldavus ja avatud kaugvaated”. “Joonisel 2” elamualad on kavandatud IV punase joonega märgitud senise põllumaa määramine väärtusklassi aladele. Äri- ja väike-elamu maaks ei aita säilitada voorelisele maastikule tootmistegevus suunatakse eelkõige omast põldude struktuuri, maastiku vaadeldavust ja rikub üldplaneeringuga määratud vastava avatud kaugvaadet. Tegeleda tuleks hoopis selle ala kõrval juhtotstarbega maa-aladele. Need on 49 Tartu valla ÜP ja KSH eelnõule laekunud ettepanekud ja Tartu valla seisukoht esitatud ettepanekutele oleva ÄT maa-alaga (märgitud “joonisel 2” sinisega), mis on juba toimivad ettevõtluspiirkonnad, täis lagunevaid hooneid. Ennem tuleks sellised tühjalt kus on olemas tehniline taristu või seisvad alad täita väike-elamutega, kui hakata põllumaale asuvad need logistiliselt soodsas neid ehitama. Lisaks jääb punasega märgitud ala “Skeemil asukohas. 6.4.2. Vooremaa maastikukaitseala väärtusklassid” punkti alla 8.2. II klass - väärtuslik ala; mis tähendab, et sinna tohib uusi maju ehitada ala väärtust kahjustamata. Selle põllumaa määramine EV maaks läheb selle väitega vastuollu. Punkt 6.8.4, lk 55 - Siin on 2 punkti - 1. Äksi alevikus Enne kui kujundame Laine ja Ööbiku Saadjärve kalda ehituskeeluvööndi vähendamine 0 meetrini kinnistute osas lõpliku seisukoha, veepiirist kinnistul Tuule 6. Samuti punktis 2. Saadjärve palume Keskkonnaametil külas Saadjärve kalda ehituskeeluvööndi vähendamine 10 ehituskeeluvööndi vähendamise meetrini veepiirist Ööbiku ja Laine kinnistutel, taotlemise keeldu veelkord selgitada ja põhjendusega, et kehtiva detailplaneeringuga on nendest põhjendada. läänes asuvatele Vesilinnu tee 7 ja 8 kinnistutele see Keskkonnaamet on eelnõu lubatud. Saadjärve ja selle kallast peab kaitsma. Võib lugeda avalikustamise ajal esitatud arvamuses arusaadavaks Tuule 6 asuva MTÜ Tartu Kalev jahtklubile selgitanud järgmist: Vooremaa MKA kuuluva kinnistu soovi. On vastuvõetamatu Ööbiku ja Laine kaitse-eeskirja 4 § 6 lg 1 kohaselt on kinnistutele erandi tegemine. Sellised erandid peaksid kaitsealal keelatud ehitada lähemale olema keelatud. kui 50 meetrit üle 10 ha suurusega järvest ning üle 25 km2 suuruse valgalaga jõest, ojast ja maaparandussüsteemi eesvoolust ning lähemale kui 25 meetrit allikast, kuni 10 ha suurusest järvest ning kuni 25 ruutkilomeetri suuruse valgalaga jõest, ojast, maaparandussüsteemi eesvoolust. Eelneva sätte puhul on tegemist üldkeeluga ning LKS § 40 kohane EKV vähendamine ei ole Vooremaa MKA-l seetõttu lubatud. Samas on Keskkonnaamet samas piirkonnas mitmel teisel kinnistul detailplaneeringute alusel ehituskeeluvööndit vähendanud 10 meetrini. Palume Keskkonnaametil selgitada, kuidas käesolev seisukoht mitte vähendada on kooskõlas varasema praktikaga ning Vooremaa MKA kaitse-eeskirjaga. Samas tuleb arvestada, et kehtima jäävad varasemad detailplaneeringud. Tuule 6 ehituskeeluvööndi vähendamisest 0 meetrini loobume, lähtume kehtivast detailplaneeringust, millega planeeritakse ehituskeeluvöönd 10 meetrile. Lk 58 “Skeem 6.10.1.2.” Kuna “Tartu valla üldplaneeringu Vaatame sõnastuse üle. liikuvusanalüüsis” on Äksi pandud kokku Lähte-Vedu piirkonnaga, siis ei ole terves peatükis “6.10.1. liikuvus ja 50 Tartu valla ÜP ja KSH eelnõule laekunud ettepanekud ja Tartu valla seisukoht esitatud ettepanekutele transport” kordagi Äksit mainitud. Olenemata sellest, et liikuvusanalüüsis on pandud kaks alevikku kokku, tuleb Äksit ikkagi mainida, sest enamus inimesi käib siiski tööl alevikust väljas. Skeemi juures peab olema viide, et Äksi on pandud kokku Lähte-Vedu piirkonnaga. Skeemi all olev lõik: “Valla erinevate piirkondade vahelist liikumist näitlikustab alljärgnev tabel. Olulisemad igapäevased liikumisvood on Lähte-Vedu ja Tabivere vahel, samuti Lähte-Vedu ja Kõrveküla vahel. Muude piirkondade vahelised igapäevased liikumised jäävad suhteliselt väiksearvulisteks.” Siin peab sõnastust muutma nii, et Äksi ikka ka olemas oleks. Lk 62, punkt 6.10.1.3. ühistransport - on öeldud, et “Tartu Mitte arvestada. Linna lähiala osas linn on oluliseks tõmbekeskuseks eelkõige just Vahi-Raadi- käsitletakse ühistransporti eesmärgiga Tila-Kõrveküla piirkonnale, kust elu- ja töökohtade ning siduda see Tartu linna erinevate teenuste paiknemisest tulenevalt toimub ühistranspordivõrku. Seletuskirja igapäevane märkimisväärne pendelränne.” Ei ole märgitud, sõnastus vaadatakse üle, vajadusel et ka teistele piirkondadele Tartu vallas on Tartu linn sama täpsustatakse. Üldjuhul ei ole tähtis tõmbekeskus. Ühistranspordist rääkides ehk isegi ühistranspordi küsimuste lahendamine tähtsam, sest meil ei ole võimalik minna Tartusse ilma üldplaneeringu tasand. ühistranspordi või autota (Vahi-Raadi-Tila-Kõrveküla piirkonnast saab minna ka jala või nt rattaga). Seega, kui üldplaneeringus on kirjas, et: “Ühistranspordi peamine eesmärk on luua alternatiiv autokasutusele”, siis peab olema hea ühendus Tartu linnaga ka vähemalt kõigist alevikest. Teiste osas ei oska kaasa rääkida, aga Äksi aleviku suhtes on see hetkel puudulik, seoses hommikul küll Tartu minevate, kuid sealt tagasi mitte tulevate bussidega. See võimaldaks näiteks Äksist viia last Lähtele lasteaeda auto asemel bussiga ja ka vanemaealistel või autota inimestel linnas oma käigud ära teha hommiku poolsel ajal. Ühistranspordi puuduseks Tartu vallas on see, et peale valdade ühinemist ei ole suudetud panna busse sõitma nii, et näiteks Laevast saaks sõita Kõrvekülla, kus on valla keskus. Lisaks näiteks Äksi lastel ei ole võimalik minna kooli Tabiverre, sest bussid sinna ei sõida. 51 Tartu valla ÜP ja KSH eelnõule laekunud ettepanekud ja Tartu valla seisukoht esitatud ettepanekutele Lk 81, alalõik “Muud müraallikad” on lause: ”Uusi Krossirada on olemasolev objekt, mis müratundlikke alasid ei ole soovitatav planeerida pakub võimalusi vaba aja veetmiseks ja krossiradade ning lasketiirude lähiümbrusse, kuna võimaldab ekstreemspordiala nimetatud objektide tegevusega võivad kaasneda harrastamist (neid asukohti ei ole mürahäiringud...” “Joonisel 2” on märgitud rohelisega palju). Motoraja likvideerimist vald senine põllumaa, mis on märgitud uueks väike-elamu perspektiivis ette ei näe. Samas oleme maaks. Selle asukoht on Äksi Motorantšole vägagi lähedal. teadlikud, et mürahäiringud motoraja Krossirajalt kostuv müra on tänagi osasid elanikke häiriv, kasutusega esinevad. kuigi nad elavad kaugemal. Peab mõtlema, mida saab Tingimuste seadmine mürahäiringute krossiraja haldaja teha, et müra kostuks vähem. leevendamiseks on komplitseeritud. Nende rakendumine saab tuleneda üksnes maaomaniku heast tahtest ja vastutulekust. Raskemaks teeb olukorra parandamise asjaolu, et alates 2017. aastast puuduvad normid. Kuna normid puuduvad, on keeruline sundida motoraja omanikku vabatahtlikult mürahäiringuid vähendavatesse meetmetesse investeerima (nt on teema terav aga konkreetse lahenduseta Eesti moodsaima autospordiraja ehk Audru ringraja näitel). Samas on eeldada, et kui varasemad normid ikkagi veel kehtiks, ei ole ca 500 m kaugusel müranorm ületatud. Müratõkked (aed või vall) , et need häiringuid tõesti leevendaks, peaksid olema rajatud vahetult raja äärde ja kõrgusega min 4-5m (või isegi rohkem, kui tahta tuntavat müra vähenemist). Selliste radade puhul ei aita tavapärased, ca 3 m kõrgused tõkked. Tuleb aga arvestada, et 4-5 m kõrguste tõkete rajamine oleks väga suur investeering omanikule, mille kohustuslikuks muutmine on ühelt poolt keerukas ja teisalt võib kaasa tuua motoraja intensiivsema kasutamise. Seega võib tõketest efektiivsemaks osutuda ajaliste piirangute rakendamine (mürahäiringust vabad varahommikud, õhtune aeg, aeg-ajalt vabad nädalavahetused). Ka uute arendusalade puhul, kus üldplaneering annab võimaluse tundlike alade rajamiseks (kuid ei kohusta), tuleb uutel elanikel arvestada motoraja olemasoluga ning võimalike 52 Tartu valla ÜP ja KSH eelnõule laekunud ettepanekud ja Tartu valla seisukoht esitatud ettepanekutele häiringutega. Seda ka juhul, kui normid puuduvad või neid ei ületata. Lk 83, punkt 8. Üldplaneeringu elluviimine - Seal on lause: Arvestatakse. “Kui detailplaneeringuga kavandatakse uusi eluasemeid, Maakasutust täpsustatakse, oleme määratakse lepingus sõltuvalt Tartu valla majanduslikest nõus, et elanikkonna kasvuga kaasneb võimalustest ka detailplaneeringu koostamisest huvitatud ka teenuste ja ühiskondlike alade isiku kohustused uute elanike teenindamiseks vajalike vajadus. sotsiaalse infrastruktuuri objektide (vallale seadustega Äksi-Kukulinna tee äärde on pandud kohustuste täitmiseks vajalik ehitis koos sisustuse planeeritud kaubandus-, teenindus- ja ja teenindavate rajatistega -nt lasteaed, kool, raamatukogu, büroohoone maa-ala (Ä), et suunata rahvamaja, spordihoone, sotsiaalkeskus, taristu jms) piirkonda enam teenuseid. Käesoleval rajamisel.” Sellest lausest lähtuvalt peab uute väike-elamu hetkel ei ole konkreetset huvitatud maade lisandumisel Äksi alevikku tekkima juurde ka isikut ja täpsemalt ei ole võimalik ühiskondliku hoone maa-alasid (AA), mida hetkel kirjeldada ala täpset kasutusotstarvet lisandunud ei ole. tulevikus (kaubandus, teenindus vms). Et anda enam paindlikust ala kasutusele võtmisel, kaalume alale segahoonestatava arenguala juhtotstarbe määramist (S). Lisaks tuleb asukoht leida ühiskondliku hoone maa-alale (AA), kui elanikkonna suurenemisel ilmneb vajadus nt lasteaia rajamiseks. Erineva kasutusotstarbega maa-alade määramise vajaduse ja asukohad saame veel koostöös läbi rääkida toimuval avalikul arutelul. Üldplaneering peaks kehtestama ka mootorsõidukiga Mitte arvestada. Mootorsõidukiga liiklemise piirangud Saadjärvel jt Vooremaa järvedel. liiklemise piirangud on kehtestatud Vooremaa maastikukaitseala kaitse- eeskirjas. Rääbise tn 2a krunt on üldplaneeringus jagatud kolmeks Arvestada osaliselt. Osa Rääbise tn maakasutus alaks - Korterelamu maa-ala (EK), Väikeelamu poolsest alast planeerida siiski EV alaks maa-ala (EV) ja Haljasala (H). Kuna alevikku on niigi (tekib kahepoolse hoonestusega ettenähtud palju uut väikeelamu maa-ala, siis antud krunt tänavafront), põhjapoolne osa H alaks. võiks jääda vaid haljasala maa-alaks. “Joonisel 2” oranži Ettepanekut lõigata EK alalt eraldi välja joonega märgitud EV ala võiks jääda rohealaks (H), et tekiks H ala, arvestatakse. kortermajade ja eramajade vahele neid eraldav ala. Lisaks jätaks see võimaluse antud alale tekitada puhkeala näiteks välijõusaali, kogukonna pargi vms näol. Sellel alal on täna koledad garaažid, millest lahtisaamisega peab tegelema kohe. Peab määrama kuupäeva, mis ajaks garaazide omanikud peavad oma asjad sealt ära viima. Siis jäävad sinna puud ja mõned aiamaad, mille saaks lihtsalt ümber kujundada pisikese pargi taoliseks puhkealaks. Sama tuleb teha ka ranna juures asuvate garaažidega. “Joonisel 2” lilla joonega märgitud EK ala võiks märkida rohealaks (H). Kui on märgitud EK alana, siis teoreetiliselt saaks sinna veel ühe kortermaja ehitada. 53 Tartu valla ÜP ja KSH eelnõule laekunud ettepanekud ja Tartu valla seisukoht esitatud ettepanekutele Äksi aleviku piiri muutmine Kiriku ja seda ümbritseva ala Mitte arvesta. Hajusa asustusega ala liitmine Äksi aleviku alla on väga hea samm, Äksi elanikud aleviku koosseisu hõlmamine ei ole on seda kaua oodanud. Kogukonna ettepanek on lisada Äksi põhjendatud. aleviku alla suurem osa ajaloolise Äksi küla aladest (“joonisel 3” ajalooline Äksi küla värvitud siniseks). Selline ettepanek on tulnud vähemalt ühelt sellel alal elavalt perekonnalt. Kahjuks ei ole me saanud kontakti teiste sealsete elanikega (osad ei ela seal alaliselt) ja ei tea nende arvamust. Siinkohal peaks seda uurima ja küsima kuidas nemad tahaksid. Või vähemalt võiks vald seda varianti kaaluda. Nii saaks ajalooline Äksi enamjaolt oma nime tagasi ja kaoksid vaidlused selle üle, et kus see Äksi siis ikkagi asub ja on ta küla või alevik. Kuna üks osa ajaloolise Äksi küla aladest jääb teisele poole raudteed ja neil puudub teeühendus Äksi alevikuga, siis selle osa liitmine ei tundu vajalik ega mõttekas. Täna on Äksi alevikus hea elada. Meil on Jääaja Keskus, mis Arvestatakse. rahuldab mõningal määral elanike vajadused meelelahutusürituste vastu. Samuti on meil pisike pood, mis tagab esmavajadused. Saadjärve looduskeskust saame kasutada mõningaste kogukonna ürituste ja ringide läbi viimiseks. Piisavalt lähedal on Lähte alevik - seal asuvad lasteaed, kool, noortekeskus, perearst, hambaarst, juuksur, õmbleja jne. Tartu vallas on täna kuus alevikku, neist 1 on Äksi. Enamus ajast on see kokku pandud Lähte aleviku ning Vedu külaga. Liikuvuse uuringus ehk ongi see põhjendatud, miks nii on, aga üldises pildis ei tohi Äksi alla jääda Lähtele - elanike poolest oleme peaaegu sama suured (tabel 1). See, et meil ei ole kooli, lasteaeda, perearsti jne peaks Äksi osatähtsust üldplaneeringus veelgi tõstma, sest need kõik on asjad mille järele vajadus aina suureneb. Seda eriti juhul, kui osa tänasest põllumaast määratakse väike-elamu maaks (EV). Kui need majad ehitatakse, võiks ju olla eesmärk, et sinna tulevad elama noored pered, kus kasvavad lapsed. See aga tähendab, et suureneb oluliselt lasteaia ja kooli kohtade vajadus. Täna suudab Lähte selle vajaduse enam- vähem rahuldada. Uute elanike korral aga tekiks vajadus uue lasteaia järele. Väike vajadus selleks on juba täna, sest 54 Tartu valla ÜP ja KSH eelnõule laekunud ettepanekud ja Tartu valla seisukoht esitatud ettepanekutele kõik meie aleviku lapsed Lähtele sõimerühma kohta ei saa. Samuti tekiks vajadus suurema poe järele. Lisaks on meelelahutusüritused Äksis peaaegu olematud, va Jääaja Keskus, kus enamasti toimuvad üritused peredele. Ülejäänud üritusi on elanikud ise hakanud korraldama, aga siin põrkume igapäevaselt kokku murega - meil ei ole kohta, kus neid teha. Saadjärve Looduskeskuse hoone jääb väikseks ja Jääaja Keskuse kasutamisel tekib probleem sellega, et keskuse avatud oleku ajal peavad seal tööl olema inimesed, kes ka tahaksid üritustel osaleda. Seega ei tohi kogu aleviku keskel olevat veel täis ehitamata maad määrata väike-elamu maaks. Peab arvestama muude aleviku vajadustega, mis tekivad koos uute elanikega. Kui me täna määrame nii suure osa põllumaast väike-elamu maaks ja need tõesti täis ehitatakse, siis homme seda enam muuta ei saa. Kiiresti tekivad probleemid ja elanikud on rahulolematud. Lisaks ei saa välistada ohtu, et ehitus alustatud kruntidel jääb seisma või valmis saanud majad tühjaks. See ei ole ei aleviku elanike, Tartu valla ega ka tänase põllumaa omaniku huvides. Uute elanike tulemisel (vb isegi peale plaanitavat piiri muutust) on tõenäoline, et Äksi läheb rahvaarvult Lähtest ette. Seega ei saa kuidagi üldplaneeringus Äksi alevikku vähem tähtsana võtta. Segadust tekitab ärimaaks märgitud ala (Ä), mille kohta on öeldud, et see on perspektiivne tankla ala. See vajaks täpsustust. Ettepanek 39, esitaja Peep Männiksaar Ettepaneku sisu: Palun arvestada, et tänapäeval ja veel rohkem lähitulevikus kasutatakse planeeringut eelkõige ruumiandmete koguna – tubli alguse selleks olete teinud kaardirakenduse näol. Pikk tekst ja staatilised piltjoonised võiks jääda vana aja mälestuseks. Teen ettepaneku kajastada maakasutus- ja ehitustingimused klikitavate hüpikakendena sarnaselt Tartu linna üldplaneeringuga. Tingimused võivad 55 Tartu valla ÜP ja KSH eelnõule laekunud ettepanekud ja Tartu valla seisukoht esitatud ettepanekutele olla ka veebikaardi andmetabelina – nii saab paremini eristada kattuvaid nähtusi ehk hüpikaknaid (näiteks tiheasustusala, detailplaneeringu koostamise kohustusega ala, juhtfunktsioon jm). Seletuskirjaga linkimise seos ei pruugi püsida ruumiandmestiku teisaldamisel. Seletuskirjas on tingimused teemade kaupa ja kogu valda hõlmavad, võiks aga olla kohapõhised ehk areaaliti. Ehitustingimused ja juhtotstarbed võiks anda ühes tabelis. Kaardirakenduses tuleks eristada planeeringuga kavandatud kihid taustinfo kihtidest (praegu katastriüksused, ÜP välised kitsendused, maardlad, looduskaitse). Taustinfo ei ole planeerimise tulemus ega planeeringu osa. Niiviisi on planeeringuga tutvujal selge, mis planeeritud ja mis planeeringust sõltumatu nõue. Planeerimisseaduse § 3 lõige 3 ütleb: Planeeringu seletuskirjas esitatakse planeeringuala ja selle mõjuala analüüsil põhinevad järeldused ja ruumilise arengu eesmärgid, nende saavutamiseks valitud planeeringulahenduse kirjeldus ning valiku põhjendused. Järelikult peaks seletuskiri kommenteerima ja/või põhjendama valitud lahendusi. Lahendus ise ( näiteks ehitustingimused) oleks ruumiandmestiku tärkandmed. Praegune 84 leheküljeline seletuskiri sisaldab palju planeeringu ülesannete lahendusse mittepuutuvat ja võib osutuda koormavaks planeeringu praktilisel elluviimisel detailplaneeringute ja ehitusvaldkonna dokumentide kaudu. Palun kaaluda kõigi lk 7 - 9 mõistete selgitamise tarvidust. Seletuskirja leheküljel 5 on lõik: Üldplaneeringuga määratud planeeringuala kasutus- ja ehitustingimused on … järgimiseks detailplaneeringute koostamisel, projekteerimistingimuste andmisel, nii ehitusteatise ja ehitusloa kohustusega hoonete ehitamisel kui ka ehitusloakohustuseta ehitiste ehitamise korral. Palun vallavalitsusel kaaluda, kas praegusel kujul planeering on vallaametnikele ja huvitatud isikutele ehitusvaldkonna asjaajamisel asjakohane või oleks otstarbekas anda planeeringu lahendus ühtse veebiandmestikuna. Seisukoht: Teadmiseks võetud. Ettepanek 40, esitajad Silvia ja Holger Ehrlich Ettepaneku sisu: Seisukoht: 1. Palun määrata katastriüksusele 79403:002:0570 Muuli tn 1 Arvestada osaliselt. väikeelamumaa juhtotstarve, nagu see on hetkel kehtivas Tartu valla Pärna tn ja Kubja- üldplaneeringus. Maaomanikuna teadvustan, et haljasaladel on ühiskonnas Hansu tn vaheline ala tähtis roll ning nende planeerimine elurajoonidesse on elanikkonnale määratakse meeldiva elukeskkonna loomise juures oluline, ent nende suurus, täpne väikeelamu maa-alaks paiknemine ja asukoht tuleks kindlaks määrata võimaliku tulevase (EV), Muuli tn ja Kubja- detailplaneeringu käigus. Ühele isikule kuuluvale kinnistule peaaegu täies Hansu tn vaheline ala ulatuses haljasala maa juhtotstarbe määramine, samal ajal, kui haljasalaks (H). naaberkinnistute omanikud on saanud oma kinnistu suunata elamuarendusele täies mahus, paneb kinnistuomanikud ebavõrdsesse olukorda ning põhjustab ühele osapoolele märkimisväärset majanduslikku kahju. Ühiskasutuseks mõeldud haljasalade tekkeks peaks oma panuse andma kõik kinnistuomanikud võrdeliselt neile kuuluva kinnistu suurusega. 2. Kaardirakendusest selgub, et katastriüksusel 79403:002:0570 Muuli tn 1 Arvestatakse. asuvad Muuli tänav ning Kubja-Hansu tänav on planeeritud avalikult kasutatavateks teedeks. Maaomanikuna puuduvad minul vastuväited eelnimetatud tänavate avalikult kasutatavateks teedeks määramise osas seadustes sätestatud korras ja tingimustel. Avalikult kasutatava teekoridori laiuseks peaks olema 6 meetrit, nagu see on teistel elurajooni sisestel olemasolevatel teedel. Juhin tähelepanu, et erateede avalikult 56 Tartu valla ÜP ja KSH eelnõule laekunud ettepanekud ja Tartu valla seisukoht esitatud ettepanekutele kasutatavateks teedeks määramisel on vajalik kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduse (edaspidi KAHOS) alusel maksta maaomanikule õiglast ning kohest hüvitist. KAHOSe seletuskirja kohaselt on õiglaseks hüvitiseks vara turuväärtus. 3. Kaardirakendusest nähtub, et läbi katastriüksuse 79403:002:0570 Muuli Mitte arvestada. tn 1 on planeeritud kergliiklustee. Seletuskirja peatükis 6.10.1.2. Kergliiklus Kergliiklustee vajadus on selgitatud, et kergliiklustee täpne paiknemine ja ruumivajadus (nt on olemas, eriti kui kummal pool teed, täpne algus- ja lõpp-punkt (peab olema loogiline ja elamumaid juurde vajadustest lähtuv), tee/tänava ületuskohad, paiknemine maaüksusel vms) planeerida. Varasemalt ning liigitus määrata liigilt täpsema planeeringu või projektiga“. Eelnevast planeeritud tänavad ei lähtudes võib eeldada, et kergliiklusteede võrgustik kardirakenduses on ole hea praktika, pigem umbkaudne ja võib märkimisväärselt muutuda. Selgitan juba vajadus on suurema varakult, et maaomanikuna ei nõustu kergliiklustee planeerimisega läbi tänavaruumi tarvis, et minule kuuluva kinnistu. Järgnevalt esitan ka põhjendused, miks antud alale mahutada ära ei ole kergliiklustee rajamine otstarbekas. sõidukid, jalakäijad ja ka tänavamaa Muuli tn on väga hõreda liiklusega tänav, sarnaselt näiteks Kubjaringi haljastus. tänavaga, mille äärde on samuti kergliiklustee kavandatud. Kui süveneda Kubjaringi tänava teekoridori laiusesse (6 meetrit), on ilmselge, et nii kitsale alale ei ole füüsiliselt kuidagi võimalik kergliiklusteed mahutada. Kõvakattega ala (sõidutee) hõlmab teekoridorist juba praegu 4,5 m, jättes mõlemale sõidutee küljele vabaks ligikaudu 0,75 m laiuse haljasriba. Lisaks, arvestades, et tegemist on elurajooni siseste tänavatega, kus liiklus on aeglane ning kus kergliiklus on jaganud sama teekoridori autoliiklusega ohutult juba aastaid, ei ole kergliiklustee rajamine ka majanduslikult mõistlik. Sellele leiab kinnitust seletuskirja peatükist 6.10.1.1. Vahi-Raadi- Tila-Kõrveküla tänavavõrgustik, kus on mainitud, et jaotustänava planeerimisel on otstarbekas kergliiklejad autoliiklusest eraldada. Kumbki eelmainitud tänavatest ei ole seletuskirja kohaselt jaotustänavaks. Jalakäijate turvalisuse tõstmiseks võib vajadusel kasutada liiklust rahustavaid meetmeid, kui see peaks tulevikus vajalikuks osutuma. Ettepanek 41, esitaja Tartu Linnavalitsus Ettepaneku sisu: Tartu Vallavalitsus on esitanud Tartu Linnavalitsusele arvamuse avaldamiseks Tartu valla üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõu. Üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõu avalik väljapanek toimub 21.09.- 21.10.2020. a. Tartu valla ruumilise arengu kujunemise küsimused on Tartu linna jaoks olulised ja seetõttu soovib linnavalitsus esitada Tartu valla üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõu kohta oma arvamuse ja ettepanekud linnavalitsuse korraldusega. Linnavalitsuse istung toimub eeldatavasti oktoobrikuu viimasel nädalal. Palume pikendada Tartu linna arvamuse esitamise tähtaega Tartu valla üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõu kohta kuni 30. oktoobrini 2020. a. Seisukoht: Võetud teadmiseks. Ettepanekud vaadatakse läbi ja kujundatakse seisukohad pärast ettepanekute laekumist. 57 Tartu valla ÜP ja KSH eelnõule laekunud ettepanekud ja Tartu valla seisukoht esitatud ettepanekutele Ettepanek 42, esitaja Maaeluministeerium Ettepaneku sisu: Seisukoht: 1.Üldplaneeringu eelnõu jaotises 4 „Asustuse suunamine ja maakasutuse Mitte arvestada. määramine“ ja jaotises 5 „Maakasutuse juhtotstarbed ja Väärtusliku ehitustingimused“ toodust järeldub põhimõte, et loodusliku ala (LO) põllumajandusmaa juhtotstarbega maa-alad (hõlmates haritavat maad, metsamaad, sihtotstarbeline looduslikku rohumaad jm looduslikke alasid, mis säilivad looduslikuna) kasutus on tagatud määratakse üksnes tiheasustusega ja kompaktse hoonestusega aladel. See määratud kaitse- ja tähendab, et nende hoonestamist ei planeerita, kuid piirkonda teenindava kasutustingimustega. infrastruktuuri (teed, tehnovõrgud jms) rajamine on lubatud. Sellest tulenevalt ei ole juhtotstarbe Hajaasustusega alana on määratletud suurem osa valla territooriumist, määramine vajalik. mille kohta üldjuhul maakasutuse juhtotstarvet ei määrata ning kus asustuse suunamisel ning maakasutus- ja ehitustingimuste määramisel on lähtutud eesmärgist säilitada valdavalt maatulundusmaa põllu- ja metsamajanduslik kasutus. Tulenevalt eeltoodust järeldub, et üldplaneeringuga ei määrata väärtusliku põllumajandusmaa kohta põllumajandusmaa sihtotstarbelist kasutamist tagavat maakasutuse juhtotstarvet, nagu näeb ette seaduse eelnõu § 3 punkt 3, millega täiendatakse planeerimisseaduse § 75 lõikega 5 vastava nõudega. Oleme aga jätkuval seisukohal, et üheselt mõistetavuse ning kindluse, et väärtuslik põllumajandusmaa on üldplaneeringus üheselt kajastatud ning selle kaitse pikaajaliselt tagatud, annab meie arvates põhimõte, et väärtuslikule põllumajandusmaale määratakse põllumajandusmaa sihtotstarbelist kasutust tagav maakasutuse juhtotstarve. 2.Üldplaneeringu eelnõu jaotises 6.6 „Väärtuslikud põllumajandusmaad“ Mitte arvestada. märgitu kohaselt võeti väärtuslike põllumajandusmaade määramisel Vald suunab- ja aluseks Tartu maakonnaplaneering 2030+ ja Jõgeva maakonnaplaneering asustust ja määrab 2030+. Üldplaneeringuga täpsustati maakonnaplaneeringute kaardikihti maakasutus- ja kohalikest oludest tulenevalt, arvestades muudatusi olemasolevas ehitustingimused valla maakasutuses ja ehitatud keskkonnas. Välja jäeti kehtestatud ruumilistest vajadustest detailplaneeringute alad, õuemaad, metsaalad, üldplaneeringuga lähtuvalt. määratud maakasutuse juhtotstarbega alad, samuti väiksemad kui kahe Üldplaneeringuga on hektari suurused põllumajandusmaa massiivid. määratud väärtusliku põllumajandusmaa Jaotises 6.6 toodud tingimused, mis puudutavad väärtusliku kaitse- ja põllumajandusmaa metsastamist ja sellele maastikuelemendi rajamist, on kasutustingimused ning üldjuhul kooskõlas seaduse eelnõus sätestatud tingimustega. Samas erisused, millistel jaotises on aga märgitud, et väärtuslikule põllumajandusmaale võib juhtudel on lubatud ehitada ja/või püstitada erineva kasutusotstarbega uusi ehitisi (elamut ehitiste püstitamine ja koos abihoonetega, ühiskondlikku hoonet, äri- ja tootmishoonet, või olemasolevate loomapidamishoonet või muud põllumajandusehitist, puhkemajanduslikku laiendamine hoonet, teid, tuule abil elektrit tootvaid taastuvenergia tootmisseadmeid) väärtuslikule ja/või olemasolevat ehitist laiendada. See tähendab, et sellisel juhul on põllumajandusmaale. üldplaneeringuga lubatud praktiliselt kõikide hoonetüüpide ehitamine või Valla arenguvajadusi ja nende laiendamine. –perspektiivi arvestades on oluline ka ühiskondlike ehitiste 58 Tartu valla ÜP ja KSH eelnõule laekunud ettepanekud ja Tartu valla seisukoht esitatud ettepanekutele Seaduse eelnõu § 356 lõikega 1 on sätestatud, et kohaliku omavalitsuse planeerimine, kui üksus näeb üldplaneeringuga seatud kaitse- ja kasutustingimustega ette, elanikkond kasvab. et väärtuslikule põllumajandusmaale ei tohi ehitada uut ehitist ega sinna Samuti toetab vald laiendada olemasolevat ehitist. Sama paragrahvi lõigetega 2–4 on ette ettevõtlust ning uute nähtud erisused ehk lubatavused põllumajandusehitise ja elamu ettevõtete ja ehitamiseks ja olemasoleva ehitise laiendamiseks. Seega ühiskondlike olemasolevate hoonete ja äri- või tootmishoonete ehitamine väärtuslikule edasiarendamiseks põllumajandusmaale ei ole üldjuhul aktsepteeritav. Seaduse eelnõu § 3511 võimaluste loomist. lõike 1 kohaselt võib kohaliku omavalitsuse üksus kehtestada üldplaneeringu, millega seatud kaitse- ja kasutustingimustega ei tagata väärtusliku põllumajandusmaa säilimist põllumajandustoodete tootmiseks, kui esineb muu avalik huvi, mis kaalub üles väärtusliku põllumajandusmaa säilitamise avaliku huvi. Üldplaneeringu eelnõus ei ole aga kajastatud ega põhjendatud muu avalik huvi, mille puhul peaks üldse tulema kõne alla väärtuslikule põllumajandusmaale ühiskondlike hoonete või äri- või tootmishoonete ehitamine. Maaeluministeerium ei saa olla nõus sellise üldplaneeringuga, kus väärtuslikele põllumajandusmaadele ei ole määratud kindlat põllumajandusmaa sihtotstarbelist kasutust tagavat juhtotstarvet ning kuhu on lubatud ehitada ka neid ehitisi, mille suhtes ei ole kirjeldatud ja põhjendatud avalik huvi. 3.KSH aruande eelnõu jaotises 4.1.2 „Pinnas ja maastikud“ on märgitud, et Võtame teadmiseks. vastavalt üldplaneeringu seletuskirjale on väärtusliku põllumajandusmaa määratlemise ja maade kasutustingimuste seadmise üldine eesmärk tagada nende säilimine võimalikult suures ulatuses ja kasutada neid sihipäraselt põllumajanduslikuks tegevuseks. Selle tagamiseks on planeeringus seatud tingimused väärtuslikule põllumajandusmaale ehitamiseks. Seeläbi on üldplaneeringul väärtusliku põllumajandusmaa kui ressursi säilimisele üldjoontes soodne mõju. Samas jaotises on kinnitatud, et üldplaneeringuga ehitusalade ulatust märkimisväärselt ei suurendata (summaarselt hoopis vähendatakse), mistõttu väärtuslike põllumajandusmaade pindala seeläbi oluliselt ei vähene (võrreldes Tartu ja Jõgeva maakonnaplaneeringutes määratud aladega). Kõige suurem planeeringuga kavandatav maakasutuse muudatus väärtusliku põllumajandusmaa arvelt, mis jääb suures osas välja maakonnaplaneeringus määratud tiheasumi laiendusaladest, on kavandatud kultuuri- ja spordiasutuse ning kaubandus-, teenindus- ja büroohoone maa-alaks (ÜK/Ä), mis asub vanast Raadi lennuvälja lennurajast põhja pool, hõlmates u 90 ha suurust ala, mis on Tartu maakonnaplaneeringus 2030+ määratletud väärtusliku põllumajandusmaana. KSH toob seega välja, et nimetatud asukohas on üldplaneeringul otsene ebasoodne mõju väärtusliku põllumajandusmaa kui ressursi säilimisele. Aga arvestades ka alal juba kehtestatud detailplaneeringut ning asjaolu, et Tartu linna lähipiirkonnas on suuremaid kompaktsemaid kultuuri- ja spordiasutuste rajamiseks sobivaid alasid vähe, ei pea KSH kirjeldatud mõju oluliseks ebasoodsaks mõjuks. Tegemist on regionaalse huviga ning vallavalitsusel on kaalutlusõigus, kuidas linnalähedast maad antud asukohas võimalikult efektiivselt kasutada. 59 Tartu valla ÜP ja KSH eelnõule laekunud ettepanekud ja Tartu valla seisukoht esitatud ettepanekutele Maaeluministeerium võtab need KSH hindaja järeldused teadmiseks, leides samas, et nii üldplaneeringu kui ka KSH aruande eelnõus ei ole käsitletud uute elamualade ja teiste ehitiste arendamise asukohtade valikuks muid alternatiive, mis on seotud üleriigilise planeeringu „Eesti 2030+“ jaotises 3.2.3 „Elukeskkonna kvaliteet“ märgitud ülesandega, et vältida tuleb tiheasustuse kandumist väärtuslikele aladele, sealhulgas väärtuslikele põllumajandusmaale, ja planeerimisseaduse § 12 lõikes 1 sätestatud põhimõttega, mille kohaselt peab planeerimisel võimaluse korral soodustama varem kasutuses olnud või ebapiisavalt kasutatud alade otstarbekamat kasutamist. Nimetatud võimaluste ja alternatiivide käsitlus võiks luua nö „laiema pildi“ ehitamise võimaluste osas ka muudele maa- aladele, mis aitaks välistada või minimeerida väärtusliku põllumajandusmaa hävimise. Ettepanek 43, esitaja Aivar Karus Ettepaneku sisu: Ettepanek Tartu valla üldplaneeringusse kergliiklustee lisamiseks Luunja-Aovere tee äärde Arvestades, et üldplaneeringu eesmärk on kogu Tartu valla territooriumi ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste määratlemine tuleviku eesmärke silmas pidades, siis on vajalik Tartu valla uuele üldplaneeringu kaardile ja seletuskirjale lisada perspektiivne kergliiklustee ka Luunja-Aovere tee äärde kogu Tartu valla territooriumi ulatuses. Vastavat soovi on avaldanud Tartu valla elanikud, kes nimetatud maantee ääres elavad ja on andnud enda toetusallkirja Rõõmu-Viira ja Luunja-Aovere kergliiklusteede petitsioonile. Kuna see osa kergliiklustee vajadusest on kajastatud eelnimetatud petitsioonis, siis on käesoleva ettepaneku tegija petitsiooni eestvedajana ka Tartu valla elanike üks esindajatest nimetatud kergliiklustee vajaduse küsimuste osas. Selle kergliiklustee vajadusest on eraldi informeeritud Tartu Vallavalitsust ka kirjalikult. Tartu Vallavalitsusele on e-postiga edastatud petitsiooniga seotud pöördumine 5.10.2020. https://www.petitsioon.com/kergliiklustee_roomu-viira_luunjaaovere_teedel Palusin Teil 08.10.2020 saadetud taotluses kindlasti lisada majandusministrile Taavi Aas´le esitamiseks vajalike kergliiklusteede nimekirja/koondtabelisse ka Luunja-Aovere teede äärde liiklusohutuse tõstmiseks vajaliku kergliiklustee. Valla kirjavahetusest nähtuvalt on majandusministrile esitamiseks saadetud nimekirjas (13.10.2020) toodud kergliiklustee vajadus vaid Aovere ja Vesneri vahel (Aovere- Vesneri kergliiklustee, ca 2,5 km), kuid vajalik on kergliiklustee kogu Luunja-Aovere maantee ulatuses nagu on petitsiooni kaudu soovitud. Palun nimetatud piirkonna arendamise eesmärgil teha vastavad täiendused Tartu valla uuel üldplaneeringu kaardil ja seletuskirjas. Käesoleva kirja võiks lisada dokumendiregistrisse avalikult, sest üldplaneeringu ettepanekud on avalik info ja esindan läbi petitsiooni Tartu valla paljusid elanikke, kes elavad Luunja-Aovere tee ääres ning on andnud avalikult leitavale petitsioonile toetusallkirja. 60 Tartu valla ÜP ja KSH eelnõule laekunud ettepanekud ja Tartu valla seisukoht esitatud ettepanekutele Seisukoht: Arvestatakse. Ettepanek 44, esitaja Maanteeamet Ettepaneku sisu: Seisukoht: 1. Palume täiendada kaardirakenduses riigitee nr 2 (E263) Tallinn-Tartu- Arvestatakse. Võru-Luhamaa trassiga kavandatud teedevõrgu lahendust vastavalt teemaplaneeringu joonistele „Puurmani vald ja Laeva vald“, millel on kajastatud Pikknurme ja Puurmani õgvendused ja Altnurga-Kärevere lõik osaliselt ning „Laeva vald ja Tähtvere vald“, millel on kajastatud Altnurga-Kärevere lõigu teine osa, Kärevere möödasõit ning lõik kuni Tartu linnani. 2. On sobilik ja vajalik, et liiklussõlme tähistav sinine ovaal kataks Arvestatakse. liiklussõlme ruumivajaduse mõningase varuga. Eelistatud oleks Vahi liiklussõlme lahenduse täpsustumisel ka Tartu põhjapoolse ümbersõidu kajastamine Tartu valla territooriumil. 3. EhS §70 lg3 alusel võib kaitsevööndis kehtivatest piirangutest kõrvale kalduda kaitsevööndiga ehitise omaniku nõusolekul, kui see ei vähenda ehitise ohutust. Maanteeameti seisukohalt on võtmeküsimusteks riigitee ohutus ja toimimine, mida kaalume juhtumipõhiselt. Soovime veel kord selgitada ja kinnitada, et teekaitsevöönd ei tähenda automaatselt ehituskeeldu. >10 m laiused kaitsevööndid on asulates vajalikud selleks, et võimaldada laiemat kaalutlusruumi kõrgendatud liiklusriskidega riigitee lõikudes (kiiruspiirang ≥70 km/h, kehtivat kiiruspiirangut mittetoetav liikluskeskkond, piiratud nähtavus, kõrge liiklussagedus jms), kus ehitusloakohustuslike ehitiste ehitamine riigitee kattest 10 m kaugusele võib avaldada eeldatavalt olulist negatiivset mõju inimeste tervisele, varale ja/või heaolule ning vajab koha- ja lahenduspõhist kaalutlemist. 3.1. Tutvusime Teie esitatud ettepanekutega 10 m teekaitsevööndite 3.1. Võtame teadmiseks. määramiseks Vasula ja Maarja-Magdaleena piirkondades. Võttes arvesse kompaktset hoonestusala, 50 km/h kiirusrežiimi ning olemasolevat hoonestusjoont, nõustume kõigi esitatud ettepanekutega. 61 Tartu valla ÜP ja KSH eelnõule laekunud ettepanekud ja Tartu valla seisukoht esitatud ettepanekutele 3.2. Lähtudes tänasest hoonestusjoonest ja piirkonna kiirusrežiimist 3.2. Ettepanekute osas kontrollisime veel kord üle meie pakutud kilomeetrivahemikud 30 m kaalutakse veelkord üle teekaitsevööndite määramiseks ning palume üldplaneeringu planeeringulahenduse koostamisel ikkagi arvestada järgnevatega: edasiarendamise käigus, kui kõik põhjendatud Tabivere alevikus riigitee nr 14180 Puurmani-Tabivere km 20,66-21,57 ettepanekud (sh (riigitee 14201 ristmikust aleviku piirini) – riigitee asub küll alevikus, aga maakasutuse määramise tegemist on asulavälise liikluskeskkonnaga, kus kiirusrežiim on 90 km/h osas) on lahendusse ja puudub selge hoonestusjoon. Planeeritud maakasutus on kõnealuses kantud. Märgime, et lõigus peamiselt äri- ja tootmismaa juhtotstarve. Antud maakasutuse esitatud ettepanekutest puhul on tavapärane, et parklad ning muud manööverduseks vajalikud märkimisväärne osa on pinnad kavandatakse riigiteega külgnevalt. Seetõttu on laiem seotud maakasutuse kaitsevöönd ühelt poolt vajalik riigitee ohutuse ja toimivuse tagamiseks, määramisega (määrata teisalt ei kitsenda see oluliselt hoonete ehitamist. täiendavalt elamumaad, Tabivere alevikus riigitee nr 14201 Tabivere-Visusti km 0,0-0,309 ettevõtluseks sobivaid (riigitee 14180 ristmikust aleviku piirini) – riigitee asub alevikus, aga alasid jne), mistõttu tegemist on asulavälise liikluskeskkonnaga ning väljakujunenud lahendus on hoonestusjoon puudub. täpsustamisel. Tabivere alevikus riigitee nr 14218 Voldi tee km 0,0-0,978 (riigitee 14180 ristmikust aleviku piirini) – nähtavuskauguste tagamine vajab juhtumipõhist lähenemist. Peamine maakasutuse juhtotstarve on äri- ja tootmismaa. On tõenäoline, et hoonestus kavandatakse väljapoole teekaitsevööndit ning oluline on transportpindade asetus ja liitumised riigiteega. Olemasolev tootmiskompleks asub riigiteest >50 m kaugusel. Äksi alevikus riigitee nr 14221 Äksi-Kukulinna km 1,06-3,21 (Kalmistu tänavast Äksi tee 11 kinnistu) – Nõustume 10 m teekatisevööndiga riigitee Saadjärve poolsel küljel, kus hoonestusjoon on välja kujunemas. Teisel pool teed soovitame siiski määrata kaitsevöönd 30 m, kuna tulenevalt riigitee klassist ja kiirusrežiimist võib piirkonna arenemisel tekkida probleem juurdepääsude võimaldamisega. 30 m teekaitsevööndi määramine ühel pool teed annab piisava ruumi ja võimaluse koha- ja lahenduspõhiseks kaalutluseks. Kõrveküla alevikus riigitee nr 22210 Kõrveküla-Lähte km 1,009-2,478 (Sinilille tn ristmikust aleviku piirini) – mõistame, et kõrvalmaantee toimib piirkonnas tänavana, aga tulenevalt asukohast kurvil ja 90 km/h kiiruspiirangust peame vajalikuks 30 m teekaitsevööndi määramist. Planeeritud maakasutus on piirkonnas varieeruv ning oleneb tulevikus palju arendajatest. Hiljem põhjendada, miks ikkagi peab ohutuse või nähtavuse tagamiseks arvestama normikohase külgnähtavusalaga 16-20 m on keerukam, kui kohe määrata laiem teekatisevöönd ning hiljem nõustuda ehitustegevusega kaitsevööndis vastavalt konkreetsele juhtumile. 4. Seletuskirja lk 68 liikluskorralduse üldiste põhimõtete peatükis punkt Arvestatakse. 4 viimase lause sõnastust „Olemasoleva mahasõidu likvideerimisel rajab uue kogujatee või tagab juurdepääsu Maanteeamet“ tuleks muuta või täiendada. Meie lähtume oma tegevuses teehoiukavast ja sellega paika pandud ajalisest raamist, seetõttu ei ole kohustuse määramine kõikidel juhtudel otstarbekas. Tihti on olukordi, kus piirkonna arendushuvi jõuab ette riiklikust huvist või on olemasolevate mahasõitude likvideerimine 62 Tartu valla ÜP ja KSH eelnõule laekunud ettepanekud ja Tartu valla seisukoht esitatud ettepanekutele tingitud ainult arendushuvist (nt uue ristmiku rajamise eelduseks on olemasolevate mahasõitude likvideerimine). Teeme ettepaneku muuta lause sõnastust järgmiselt „Olemasoleva mahasõidu likvideerimisel tagatakse juurdepääs kinnistutele koostöös Maanteeametiga“. 5. Oleme on täpsustanud tingimusi rajatiste puhul, mille kõrgus on Arvestatakse. suurem kui kaugus äärmise sõiduraja välimisest servast (nt tuulikud, mobiilimastid). Palume elektrituulikute kavandamisel arvestada, et elektrituulik ei tohi avalikult kasutatavatele teedele (sõltumata nende funktsioonist, liigist, klassist ja lubatud sõidukiirusest) paikneda lähemal kui 1,5x(H+D) (sealjuures H = tuuliku masti kõrgus ja D = rootori e. tiiviku diameeter). Väikese kasutusega (alla 100 auto/ööpäevas) avalikult kasutatavate teede puhul võib põhjendatud juhtudel riskianalüüsile tuginedes ja teeomaniku nõusolekul lubada planeeringus elektrituulikuid teele lähemale, kuid mitte lähemale kui tuuliku kogukõrgus (H + 0,5D). Tulenevalt üldplaneeringu pikaajalisest kehtivusest on soovitatav kindla vahemaa määratlemise asemel planeeringu koostamisel kasutada väljapakutud valemit. Ettepanek 45, esitaja Priit Piiriste (Top Parts AS) Ettepaneku sisu: Seisukoht: Teeme uue Tartu valla üldplaneeringu Mitte arvestada, antud kü 79403:002:0756 ei asu koostamisel ettepaneku korrigeerida Tartu valla lõunaosa detailplaneeringu II etapi planeeringulahendust selliselt, et Variku alal. maaüksusel 79403:002:0756: ÜP määrab maksimaalne korruselisus kuni 3 Säiliks 2011. a koostatud Tartu valla lõunaosa II korrust. Kõrgemate hoonete kavandamisel tuleb etapi detailplaneeringu (05DP48) kohane enne detailplaneeringu algatamist või ehitusmaht. projekteerimistingimuste andmist koostada täpsem lahendus ja 3D mudel kavandatu arhitektuuriliseks visualiseerimiseks. Roheala suurus ja kuju oleks sarnane 2011. a Ettepanekut arvestada kehtiva Tartu valla koostatud Tartu valla lõunaosa II etapi lõunaosa detailplaneeringu II etapi ala kohta, detailplaneeringu (05DP48) lahendusega. antud kü 79403:002:0756 ei asu kehtiva detailplaneeringu alal.. Kui edasisel planeerimisel näidatakse ära ka teed, Arvestatakse. siis võtta aluseks 2020. a kehtestatud planeeringu ristmikud Variku kinnistule 79403:002:0756 Arusaamatu on korterelamute ehitamise lubatud Variku kü-l puudub kehtiv ehitusõigus. DP jõudis korruselisus – ühes punktis on sätestatud, et võib antud alal vastuvõtmise faasi, planeering antud teha kolm korrust, teises punktis, et analüüsi alal on kehtestamata. Läbi linnaehitusliku alusel võib teha ka rohkem. analüüsi on võimalik taotleda kõrgemat Soovime, et Variku kinnistul oleks üheselt korruselisust. arusaadavalt määratud, et lubatud on ehitada 2011. a koostatud planeeringulahendusega ette nähtud mahus. Või määrata, et Variku kinnistul ja selle lähialal lubatud kuni viis korrust. 63 Tartu valla ÜP ja KSH eelnõule laekunud ettepanekud ja Tartu valla seisukoht esitatud ettepanekutele Kuna eesmärgiks on keskusealade paindlik Arvestatud juba. maakasutus, siis peaks olema võimaldatud ka äri- funktsioon vähemalt ühe korruse mahus. Kuna päevakohane on ka ühistranspordi Arvestatakse. Seletuskirja täiendatakse väljaarendamine, siis peaks olema ka võimalus, et põhimõttega, et parkimisnormatiivi ei kohaldata, parkimisnormatiivi ei rakendata täies mahus. kui konkreetses asukohas on olemasolevat avalikku parkimisruumi (nt Raadil betoonplatsid, avalikud tänavad, kus on võimalik parkimise korraldamine). Senine parkimisnormatiiv (kuni 1,5 parkimiskohta korterelamu korteri kohta) vaadatakse üle. Lisatakse võimalus lahendada kõik parkimiskohad hoone mahus. Samuti, et hoone mahus parkimiskohtade nõue rakendub juhul, kui planeeritakse enam kui 20 korteriga korterelamu püstitamist. Ettepanek 46, esitajad Meelis Helbre ja Sandra Sepp (Advokaadibüroo Lepmets & Nõges) Ettepaneku sisu: Seisukoht: 1. M. Helbre hinnangul tuleks üldplaneeringuga lahendada ka Mitte arvestada. planeerimisalasse jääva Saadjärve veesõidukitega kasutamisega Liiklemine järvel toimub seonduvad küsimused. Veekogu kasutamisega, täpsemalt sellel vastavalt kaitse-eeskirjale, liiklemise ja veesõidukite hoidmisega seonduvad küsimused kuuluvad nii täiendavaid nõudeid PlanS § 75 lg 1 punkti 1, punkti 23 kui ka punkti 31 mõjualasse. M. Helbre üldplaneering ei määra. hinnangul peaks kohalik omavalitsus hindama ning üldplaneeringus Veesõiduki tüüpidele, selgelt määratlema selle, kui suurte veesõidukitega on lubatud suurustele ja Saadjärvel liigelda ning selliste veesõidukite hoidmise tingimused ja väljanägemisele ei saa läbi koht. Saadjärv, mis ei ole iseenesest pindalalt suur, jääb Vooremaa üldplaneeringu tingimusi maastikukaitseala piiridesse. Vabariigi Valitsuse 30. novembri 2006.a esitada. määrusest nr 245 „Vooremaa maastikukaitseala kaitse-eeskiri“ nähtuvalt on Vooremaa maastikukaitseala kaitse-eesmärk loomastiku ja taimestiku kaitse kõrval ka järvevaadete avamine /avatuna hoidmine. Hetkel tugevalt kasvusuunas olev suurte veesõidukite ehitamine, kasutamine ja hoidmine Saadjärvel ei toeta mitte kuidagi eelnimetatud kaitse-eesmärke. Põhjendamatult suured (laiad ja/või kõrged) veesõidukid varjavad vaateid (seda nii Saadjärve kaldal elavate kui ka Saadjärve külastavate inimeste jaoks), reostavad looduskeskkonda ning on ebaturvalised. Isegi juhul kui lubada vaated varjavaid, reostavaid ja ebaturvalisi suuri veesõidukeid Saadjärvel liiklema, ei ole põhjendatud lubada hoida selliseid veesõidukeid ükskõik kus Saadjärve kaldal (sh nn kodusadamates). M. Helbre hinnangul võiksid nn kodusadamad jääda peamiselt kalastuspaatide jaoks. Suuremaid veesõidukeid (sh külastajatele äritegevusena lõbusõite pakkuvaid veesõidukeid) peaks hoidma selleks ette nähtud (avalikus) sadamas, kus on tagatud veesõidukite hoidmise vastavad tingimused ning välistatud naabrite ning külaliste jaoks Saadjärve vaadete sulgemine/varjamine. 64 Tartu valla ÜP ja KSH eelnõule laekunud ettepanekud ja Tartu valla seisukoht esitatud ettepanekutele 2. Üldplaneeringu eelnõu seletuskirja punktis 6.10.1.6 on märgitud, et Mitte arvestada. liikluse turvalisuse suurendamiseks on vajalik teedevõrgu jätkuv Tolmuvaba katte rajamine rekonstrueerimine ja korrashoid. M. Helbre on seisukohal, et teede ei ole üldplaneeringuga korrashoid ei ole oluline ainuüksi liikluse turvalisuse suurendamiseks, lahendatav teema. vaid ka kohalike elanike heaolu tagamiseks. Hetkel on probleem selles, et M. Helbrele kuuluva Ööbiku maaüksuse (79402:001:0771) ääres on liiklustihedus oluliselt kasvanud. Voore tipust mööda Hiire teed (79601:001:0713) alla Ööbiku elamuni (79402:001:0770) jõudev tolm on kohutav, kahjustades nii ventilatsiooniseadmeid kui ka välistades välitingimustes nt pesu kuivatamise. M. Helbre hinnangul peaks üldplaneering seetõttu sätestama eesmärgina ka Hiire tee tolmuvabaks muutmist. 3. Üldplaneeringu eelnõu seletuskirja punktis 6.6 on käsitletud Arvestada osaliselt. väärtuslikke põllumajandusmaid ning nende kaitse- ja kasutustingimusi. Väärtusliku põllumaa osas Seletuskirja kohaselt hoitakse väärtuslik põllumajandusmaa arvestada. Elamumaa põllumajanduslikus kasutuses. Kaadrirakenduselt nähtub, et M. Helbrele juhtfunktsiooni ei ole kuuluv Ööbiku maaüksus (79402:001:0771) on üldplaneeringu kohaselt vajalik antud alale väärtuslik põllumajandusmaa, mida seletuskirja kohaselt peaks hoidma määrata, kuna tegu pole põllumajanduslikus kasutuses. Samas on Tartu vallavolikogu 26. tiheasustusala ega septembri 2019.a otsusega nr 84 otsustanud algatada Ööbiku kompaktse alaga. maaüksuse detailplaneeringu, mille eesmärk on muuta kinnistu sihtotstarve elamumaaks ning ehitada kinnistule elamud. Sellest tulenevalt on haldusorgani seisukohad üldplaneeringus vastuolus haldusorgani varasema planeerimisotsusega, milline käitumine on vastuolus hea halduse põhimõttega ja lubamatu. M. Helbre on seisukohal, et olukorras kus kohalik omavalitsus on jaatanud võimalust muuta Ööbiku kinnistu elamumaaks, peab selline seisukoht olema vastavalt kajastatud ka üldplaneeringus. Ööbiku kinnistu tuleb ka üldplaneeringus määratleda võimaliku elamumaana. 4. Lisaks asjaolule, et üldplaneeringu eelnõu seletuskirja punkti 6.6 Mitte arvestada. kohaselt tuleb väärtuslik põllumajandusmaa hoida põllumajanduslikus Üldplaneering ei käsitle kasutuses, on seletuskirja lisatud väärtusliku põllumaa metsastamine maa metsastumist, aga keeld. M. Helbre juhib kohaliku omavalitsuse tähelepanu asjaolule, et üldpõhimõttena keelab üldplaneeringuga ei või kehtestada maale kasutusotstarbe muutmise maa metsastamise. keeldu (selline õigus PlanS-s puudub), mistõttu ei ole seletuskirjas väljendatu õiguspärane. Metsastamise keelu osas viitab M. Helbre õiguskantsler Ülle Madise 07. jaanuari 2019.a kirjale nr 18- 1/181591/1900079, milles on väärtusliku põllumajandusmaa metsastamise keelu osas öeldud järgmist: „Väärtusliku põllumaa omaniku kohustust hoida maad metsastumast võib käsitada kui kohustust teha metsastumise vältimiseks vajalikku tööd (nt võsalõikus). Selline maaomaniku tegutsemiskohustus on PS § 113 tähenduses koormis. PS § 113 lubab kehtestada koormisi – mitterahalise iseloomuga tavalise kodanikukohustusega seotud ülesandeid –, kuid need ei või olla ülemäärased ja omaniku õigusi ülemäära koormavad. Töökohustuse või töö korraldamise kohustuse panemine eelnõus toodud ulatuses sisaldab sunnitöö elemente (PS § 29)“. Seletuskirjas jääb täiesti arusaamatuks, kuidas peaks maa omanik põllumajandusmaad metsastumisest hoidma, kuivõrd selline kohustus on täielikult määratlemata. Samas on selge, et kohalik omavalitsus ei saa omandiõigust põhiseaduse vastaselt piirata 65 Tartu valla ÜP ja KSH eelnõule laekunud ettepanekud ja Tartu valla seisukoht esitatud ettepanekutele ega panna maaomanikule aktiivset tegutsemis- või töö tegemise kohustust (selliselt oleks tegemist sunnitööga). Eelneva tõttu ei ole seletuskirjas märgitu M. Helbre hinnangul kooskõlas põhiseadusega. Ettepanek 47, esitaja Tõnis Lember Ettepaneku sisu: Saadan omapoolse arvamuse ja päringu kavandatavast uuest üldplaneeringust mis puudutab OÜ Joyride kinnistut Hoidla, Maramaa küla, Tartu vald, katastritunnusega 79401:001:0605. Saatsin Teile 21. veebruaril 2020 kirja seoses planeeritava rohevõrgustikuga Maramaa külas, Hoidla kinnistul, kus juhtisin tähelepanu et keset ärimaad on planeeritud rohevõrgustik lisaks asub hajaasustusega alal. Kinnistu sihtotstarve katastris on 100% ärimaa kui ka hetkel kehtivas üldplaneeringus märgitud maakasutuseks on „TT/B Tootmismaa/ärimaa TT/B1 – koospõletusjaam“. Mis põhjusel on koostamisel olevas üldplaneeringus määratud maa juhtfunktsiooniks „roheline võrgustik“ ning mis piirangud sellega kaasnevad ehitusõiguse realiseerimisel? Palun määrata Hoidla kinnistu katastritunnusega 79401:001:0605 üldplaneeringus maakasutuse juhtotstarbeks „Kaubandus-, teenindus ja büroohoone ning tootmise- ja logistikakeskuse maa-ala (ÄT)“ Seisukoht: Arvestatakse. Ettepanek 48, esitaja Urmas Kiili Ettepaneku sisu: Seisukoht: 1) Tiigiääre, Aovere küla, Tartu vald katastritunnusega Arvestatud juba. Üldplaneeringu 79403:004:0188 eelnõu võimaldab kõiki soovitud Teen ettepaneku määrata kinnistu juhtfunktsiooniks 50% tegevusi ellu viia. „Kaubandus-, teenindus ja büroohoone ning tootmise- ja 66 Tartu valla ÜP ja KSH eelnõule laekunud ettepanekud ja Tartu valla seisukoht esitatud ettepanekutele logistikakeskuse maa-ala (ÄT)“ ja 50 % „Väikeelamu maa-ala (EV)“ Skeem: 2) Sigala, Raigastvere küla, Tartu vald katastritunnusega Arvestatud. Üldplaneeringu eelnõu 77301:003:0121 võimaldab antud kü kasutada Teen ettepaneku määrata kinnistu juhtfunktsiooniks soovitud eesmärgil. „Kaubandus-, teenindus ja büroohoone ning tootmise- ja logistikakeskuse maa-ala (ÄT)“, kuna jätkatakse senist maakasutust. Skeem hetkel kehtivast maakasutusest 3) Biopuhasti, Raigastvere küla, Tartu vald katastritunnusega Arvestatud. Üldplaneeringu eelnõu 77301:003:0186 sisaldab põhimõtet, et kinnistu Teen ettepaneku määrata kinnistu juhtfunktsiooniks arendamine vastavalt „Jäätmekäitluse maa-ala (OJ)“, kuna jätkatakse senist sihtotstarbele on lubatud. maakasutust. Skeem hetkel kehtivast maakasutusest: 67 Tartu valla ÜP ja KSH eelnõule laekunud ettepanekud ja Tartu valla seisukoht esitatud ettepanekutele Ettepanek 49, esitaja Külli Kell Ettepaneku sisu: Esitan ettepaneku: Piirissaarel Piiri külas paikneva Paju kinnistu (5950:001:0130) omanikuna palun määrata katastriüksuse 79601:001:1439 sihtotstarbeks transpordimaa, et oleks garanteeritud juurdepääs Paju kinnistule. See annaks ka võimaluse korrastada antud lõik teemaale sobivaks. Seisukoht: Arvestatakse. Ettepanek 50, esitaja Valdeko Sõõro Ettepaneku sisu: Palun Vahi alevikus asuvale Markuse kinnistule Emajõe kalda-alale planeerida lisaks sadama alale ka supluskoht. Seisukoht: Arvestatakse. Ettepanek 51, esitaja Madis Soodla (Piibeleht Arendus OÜ) Ettepaneku sisu: Määrata sihtotstarbeks E ehk elamu maa-ala, praktiline kogemus näitab, et inimesed soovivad ka muid eluhooneid kui ainult väikeelamu, näiteks ridaelamud kuni 8 boksi. Ettepaneku sisu: Määrata maa-ala sihtotstarbeks E ehk elamu maa-ala, mida on võimalik siis detailplaneeringute käigus täpsustada. 68 Tartu valla ÜP ja KSH eelnõule laekunud ettepanekud ja Tartu valla seisukoht esitatud ettepanekutele Seisukoht: Arvestatakse. Ettepanek 52, esitajad Karl-Martin Kruse, Heli Kruse Ettepaneku sisu: Määrata tiheasustusalaks. Seisukoht: Mitte arvestada. Üldplaneeringu lahendusele vastavalt on võimalik kinnistutele elamute rajamine kinnistuid elamumaaks ega ala tiheasustusalaks määramata. Ettepanek 53, esitaja Rein Mirka Ettepaneku sisu: Muuta juhtfunktsioon EV-ks. Vajadusel jäetakse eraldav haljasriba, mis lahendatakse detailplaneeringuga. 69 Tartu valla ÜP ja KSH eelnõule laekunud ettepanekud ja Tartu valla seisukoht esitatud ettepanekutele Seisukoht: Arvestatakse osaliselt (elamumaaks ei saa planeerida ala kogu ulatuses, vajalik on jätta osa haljasalaks). Ettepaneku sisu: Palun nihutada EV juhtfunktsioon idapoolsele kinnistu piirile (kü tunnus 79401:005:0406). Seisukoht: Arvestada osaliselt (mitte kogu ettepaneku ulatuses), ulatust veel täpsustatakse. Ettepanekus esitatud mahus elamumaa planeerimine ei ole põhjendatud, kuna ebatõenäoline on selle välja arendamine üldplaneeringu ajaraamistikus (10-15 aasta perspektiivis). Tegemist ei ole Tartu linna lähialaga, kus arendus- ja ehitustegevuse surve on suur ning piirkond kasvab rahva arvult aasta-aastalt. Lisaks tuleb arvestada, et ulatuslike elamumaade planeerimisel, mis loob eeldused elanikkonna kasvuks, tuleb vältida monofunktsionaalsust. See tähendab, et elamute püstitamise ja elanikkonna lisandumisega kaasneb vajadus lisaks tehnilisele infrastruktuurile rajada ka sotsiaalset ja teenindavat infrastruktuuri (kauplus, lasteaed vms). Ettepanek 54, esitaja Toomas Kooskora Ettepaneku sisu: Seisukoht: 1. Ei nõustu koostatavas üldplaneeringus kavandatava kergliiklusteede lahendusega Arvestatakse. Kõrveküla tehisjärve (VEE2075310) põhjaosa läänekaldale, sest kehtiv „Kinnistu M 22564 Kubja-Hansu detailplaneering“ näeb ette sellele alale veekogu (ilma kergliiklusteeta). http://gis.tartuvald.ee/dokumendid/Detailplaneeringud/DP_2002_12/kubjahansu2 000-p6hijoonis.pdf . 2.Ei nõustu kergliiklustee kavandamisega minule kuuluvale kinnistule Kubjaringi 19 Mitte ja Kubjaringi tänavale. Kinnistu M 22564 Kubja-Hansu detailplaneeringus on arvestada. planeeritud tänavaala, mille laius on 6 meetrit ja teekatte laius 4 meetrit ilma Antud kergliiklusteeta ning tänav on vastavalt detailplaneeringule välja ehitatud. Kubjaringi asukohas 70 Tartu valla ÜP ja KSH eelnõule laekunud ettepanekud ja Tartu valla seisukoht esitatud ettepanekutele tänav on alates Vasula teest õueala ja puudub vajadus täiendava kergliiklustee Kubjaringi tn rajamiseks. tähistab kergliiklustee tingmärk jalakäijatele liikumis- võimaluste tagamist (antud tänavalõigus lahendatav vaid segaliiklusena ). Üldplaneering on üldisem planeering, mis näitab vajadust ja põhimõttelist kulgemist, vaadates ka võrgustiku sidusust ja terviklikkust. Ettepanek 55, esitaja Rudolf Välja Ettepaneku sisu: Seisukoht: Tutvusin Tartu valla üldplaneeringu eelnõu materjalidega ja Kergliiklustee kavandamisel lisan omapoolsed kommentaarid mulle kuuluvate kruntide osas arvestatakse teemaplaneeringuga (38301:003:0425 ja 38301:003:0426). “Põhimaantee nr 2 (E263(Tallinn- Tartu-Võru-Luhamaa trassi 1. Planeeritav kergliiklustee Planeeringu kaardirakenduselt asukoha täpsustamine km 92,0- näen, et minu katastriüksusele 38301:003:0425 on kantud 183,0” planeeritav kergliiklustee. Palun korrigeerige planeeritava tee trajektoori nii, et see ei jää minu krundile – minule kuuluvale maale avalike teede rajamisega ma nõus ei ole. 2. Katastriüksusel 38301:003:0425 on üldplaneeringu Arvestatakse. ettepaneku kaardirakenduses märgitud väärtuslikuks põllumajandusmaaks valdav enamus krundist. Krundist on põllumajanduslikus kasutuses vaid ca. 1,8 ha. Kuna massiivi suurus on alla 2 ha, ei kvalifitseeru see väärtuslikuks põllumajandusmaaks. Ühtlasi on ka sellest 1,8 hektarist märja ilmaga osa vee all, mistõttu ei toimu pärast praegu kasvava saagi koristust maal enam põllumajanduslikku tegevust. 3.Lisaks, olen mõelnud tulevikus krundi 38301:003:0425 keskele Üldplaneeringu eelnõu ei keela uue maja ehitamise peale. Ega selleks mingeid piiranguid ei ole ehitamist rohevõrgustiku alal üle ette näha? Kuna ostsin krundi teadmisega, et maja ja 2 ha suurusel krundil. 71 Tartu valla ÜP ja KSH eelnõule laekunud ettepanekud ja Tartu valla seisukoht esitatud ettepanekutele abihoonete rajamist takistavaid tegureid pole, siis soovin nende tekkimist ka tulevikus vältida. Ettepanek 56, esitajad Katrin Pihor, Kalmer Pihor, Kristel Tobreluts, Janar Tobreluts, Anne Kuusk, Mario Kuusk, Kalmer Pihor, Valdeko Sõõro Ettepaneku sisu: Käesolevaga edastame oma arvamuse seoses Tartu valla üldplaneeringu eelnõuga. Planeeringu eelnõuga tutvudes ilmnes, et üldplaneeringuga taotletakse ehituskeeluvööndi vähendamist 10 meetrini veepiirist Ööbiku (79402:001:0770) ja Laine (79402:001:0774) katastriüksuste ulatuses. Sellest tulenevalt teeme ettepaneku laiendada ehituskeeluvööndi vähendamise ettepanekut 10 meetrini Saadjärve kalda veepiirist Saadjärve külas Järvekalda (79402:001:0203), Järveranna (79402:001:0204), Maakivi (79402:001:0013), Vilgukivi (79402:001:0014) ja Järveveere (79402:001:0671) katastriüksuste ulatuses. Selle tulemusena hoitaks piirkonna kaldavöönd sarnasse ehitusjoonega ning tagatakse piirkonda kavandatud väikeelamumaal paiknevate kinnistute omanike võrdne kohtlemine. Üldplaneeringu seletuskirja kohaselt asuvad kinnistud kompaktse hoonestusega hajaasustusalal, kus vastavalt üldplaneeringule on lubatud elamumaa kruntimine. Mitmed piirkonnas asuvad hooned paiknevad looduskaitseseaduse järgses ehituskeeluvööndis. Kehtiva detailplaneeringuga on loetud kinnistutest läänes asuvatele Vesilinnu tee 7 ja 8 kinnistutele lubatud abihoonete ehitamine 10 meetrini veepiirist. Sarnane ettepanek on tehtud samuti läänes asuvatele Ööbiku ja Laine kinnistutel ehituskeeluvööndi vähendamiseks. Ehituskeeluvööndid on juba antud piirkonnas vähendatud OÜ Raukas & Ko ja Vaht kinnistute ning Maasingu kinnistu osalise detailplaneeringuga (kehtestatud 15.10.2008 otsusega nr 115). Järvekalda, Järveranna, Maakivi, Vilgukivi ja Järveveere kinnistutel ehituskeeluvööndi vähendamine ühtlustab kujunevat hoonestusjoont 10 meetrile veepiirist. Antud juhul ei ole olulise ebasoodsa koosmõju avaldumine realistlik, kuna ehituskeeluvööndi vähendamised hõlmavad vaid piiratud ala, mis on üksteisest ruumiliselt piisavalt eraldatud. Ehituskeeluvööndi vähendamine pakub võimalust arendada Saadjärve puhke- ja turismiväärtust ja tõstab piirkonna atraktiivsust elupaigana. Kinnistud asuvad Saadjärve kirdeosas, kus asub kõrvuti arvukalt elamukrunte. Seega on EKV vähendamise oluline mõju Vooremaa maastiku kaitsekava eesmärkidele vähetõenäoline, kuna piirkond on juba aktiivses kasutuses elamumaana ning seega uut, täiendavat olulist koormust looduskeskkonnale ei teki. Seisukoht: Enne kui kujundame lõpliku seisukoha, palume Keskkonnaametil ehituskeeluvööndi vähendamise taotlemise võimalikkust veelkord selgitada ja põhjendada. Keskkonnaamet on eelnõu avalikustamise ajal esitatud arvamuses selgitanud järgmist: Vooremaa MKA kaitse-eeskirja 4 § 6 lg 1 kohaselt on kaitsealal keelatud ehitada lähemale kui 50 meetrit üle 10 ha suurusega järvest ning üle 25 km2 suuruse valgalaga jõest, ojast ja maaparandussüsteemi eesvoolust ning lähemale kui 25 meetrit allikast, kuni 10 ha suurusest järvest ning kuni 25 ruutkilomeetri suuruse valgalaga jõest, ojast, maaparandussüsteemi eesvoolust. Eelneva sätte puhul on tegemist üldkeeluga ning LKS § 40 kohane EKV vähendamine ei ole Vooremaa MKA-l seetõttu lubatud. Samas on Keskkonnaamet samas piirkonnas mitmel teisel kinnistul detailplaneeringute alusel ehituskeeluvööndit 72 Tartu valla ÜP ja KSH eelnõule laekunud ettepanekud ja Tartu valla seisukoht esitatud ettepanekutele vähendanud 10 meetrini. Palume Keskkonnaametil selgitada, kuidas käesolev seisukoht mitte vähendada on kooskõlas varasema praktikaga ning Vooremaa MKA kaitse-eeskirjaga. Ettepanek 57, esitaja Erika Kuusk Ettepaneku sisu: Käesolev pöördumine on arvamuse avaldamine ja ettepanekute esitamine Tartu valla üldplaneeringu eelnõule Äksi alevikus Viidika 4 ridaelamu elanikelt. Viidika 4 elanike ettepanek on jätta muutmata ridaelamu taga paikneva maa kasutusotstarve haljasalaks ja säilitada maa senine kasutusotstarve aianduse maa-alana. Äksi aleviku elanike kollektiivne pöördumine, mis käsitleb elanike endi nägemust uute haljasalade määramiseks, on esitatud eraldi. Viidika 4 taguse maa kasutusotstarbe muutmata jätmise ettepanek on põhjendatud asjaolust, et maa on hooldatud ja niidetud, kasutusel samal otstarbel, mis kaardil aianduse maa-alana AM tähistatud. Seletuskiri ei sisalda põhjendusi, miks on maa kasutusotsarvet muudetud vaid osaliselt. Viidika 4 maja ees asub suur park, kõrval haljasala laste mänguväljaku ning rulapargiga. Maja ees asuvast pargist üle tee omakorda haljasala. Viidika 4 maja ees paiknev park ei ole valdavalt haljasala eesmärgil kasutusel ning maja taguse ala kasutusotstarbe muutmine haljasalaks ei annaks alevikule lisaväärtust, sest selle ala kasutusotstarbe muutmise järele ei ole aleviku elanikud ise vajadust tundud. Viidika 4 majas kauem elanud elanikele on antud luba maa kasutamiseks ning nad on sellega arvestanud, rajanud kasvuhooned ja maad hooldanud. Viidika 4 maja taga paiknev aianduse maa-ala ei erine kaardil markeeritud ülejäänud aianduse maa-alast, mistõttu ei ole põhjendatud ka senise terviku jagamine erinevateks otstarveteks. Valla esindajate osalusel toimunud üldplaneeringu eelarutelul Jääaja Keskuses ei käsitletud viidatud ala kasutusotstarbe muutmist ega ole seni ühelgi kohtumisel sellist mõtteavaldust esitatud, ka mitte Äksi aleviku elanike endi poolt sooviavaldusena. Seisukoht: Arvestatakse osaliselt. Liivaranna tee poolne ala määratakse aianduse maa-alaks (AM), Saadjärve tee poolne ala jääb haljasalaks (H). 73 Tartu valla ÜP ja KSH eelnõule laekunud ettepanekud ja Tartu valla seisukoht esitatud ettepanekutele Ettepanek 58, esitaja Mart Mooses ja Signe Mooses Ettepaneku sisu: Olen Äksi aleviku, Viidika 4/1 elanik. Äksi aleviku kogukonna arutelu koosolekul selgus, et praegu meil kasutusel olev aiamaa muutub tulevikus haljasalaks. Soovin ka tulevikus edasi aiamaad omada ja kasutada. Teised ridaelamu elanikud on samal arvamusel. Seisukoht: Arvestatakse osaliselt. Liivaranna tee poolne ala määratakse aianduse maa-alaks (AM), Saadjärve tee poolne ala jääb haljasalaks (H). Ettepanek 59, esitaja Katrin Tamm Ettepaneku sisu: Seisukoht: 1.Ei ole nõus koostatavas üldplaneeringus kavandatava Arvestatakse. kergliiklusteede lahendusega Kõrveküla tehisjärve (VEE2075310) põhjaosa idakaldale (vt lisatud ÜP skeem), sest kehtiv „Kinnistu M 22564 Kubja-Hansu detailplaneering“ näeb ette sellele alale veekogu (ilma kergliiklusteeta) vt lisatud DP väljavõte või http://gis.tartuvald.ee/dokumendid/Detailplaneeringud/DP _2002_12/kubjahansu2000-p6hijoonis.pdf . 2.Ei ole nõus kergliiklustee kavandamisega minule kuuluvale Mitte arvestada. Antud asukohas kinnistule Kubjaringi 15 ja Kubjaringi tänavale (vt lisatud ÜP Kubjaringi tn tähistab kergliiklustee skeem). Kinnistu M 22564 Kubja-Hansu detailplaneeringus tingmärk jalakäijatele on planeeritud tänavaala, mille laius on 6 meetrit ja teekatte liikumisvõimaluste tagamist (antud laius 4 meetrit ilma kergliiklusteeta ning tänav on vastavalt tänavalõigus lahendatav ainult detailplaneeringule väljaehitatud. Kubjaringi tänav on alates segaliiklusena). Üldplaneering on Vasula teest õueala ja puudub vajadus täiendava üldisem planeering, mis näitab kergliiklustee rajamiseks. vajadust ja põhimõttelist kulgemist, Koostatav üldplaneering peab olema vastavuses kehtiva vaadates ka võrgustiku sidusust ja Kinnistu M 22564 Kubja-Hansu detailplaneeringuga. terviklikkust Ettepanek 60, esitaja Tea Pendla Ettepaneku sisu: Ettepanek Tartu valla üldplaneeringusse kergliiklustee lisamiseks Luunja-Aovere tee äärde. Teeme ettepaneku lisada Tartu valla uuele üldplaneeringu kaardile ja seletuskirjale perspektiivne kergliiklustee ka Luunja- Aovere tee äärde kogu Tartu valla territooriumi ulatuses. Vastavat soovi on avaldanud Tartu valla elanikud, kes nimetatud maantee ääres elavad ja on andnud enda toetusallkirja Rõõmu-Viira ja Luunja- Aovere kergliiklusteede petitsioonile https://www.petitsioon.com/kergliiklustee_roomu-viira_luunja-aovere_teedel Palume nimetatud piirkonna arendamise eesmärgil teha vastavad täiendused Tartu valla uuel üldplaneeringu kaardil ja seletuskirjas. Seisukoht: Arvestatakse. 74 Tartu valla ÜP ja KSH eelnõule laekunud ettepanekud ja Tartu valla seisukoht esitatud ettepanekutele Ettepanek 61, esitaja Raigo Järve Ettepaneku sisu: Mina pole nõus, umbes 10 a tagasi oli EU kaudu järve rekonstruktsiooniplaan, mis on kuhugi kadunud ja tuleb uus utoopia, millele kuskilt tuleb raha. Tehke teoks see, mis oli mõeldud ehk see, millega elanikud olid nõus. Kui kellelgi on vaja jalgrada minu krundi peal, siis võiks vald nii palju kui vaja minult ära osta maad, mida ma ei kavatse loovutada. Seisukoht: Ettepaneku tegija ei täpsusta ettepanekus asukohta. Ei ole võimalik seisukohta võtta. Ettepanek 62, esitaja Heljo Luts Ettepaneku sisu: Mulle kuuluvad Tartu vallas Vahi alevikus maaüksused Ees-Kaasiku ja Väike-Kaasiku, mis on praegu kehtiva Tartu valla üldplaneeringu juhtotstarbe järgi väikeelamumaad. Uue Tartu valla planeeritava üldplaneeringu järgi tahetakse need maaüksused muuta hajaasustusega maadeks. Mina ei ole sellega nõus, kuna pikaajalise arengudokumendi koostamisel ei ole võimalik kõiki arenguid ette prognoosida. Nt. Jõhvi maantee kavas olev laiendamine koos peale- ja mahasõitudega või läbipääs Vahi alevikku. Samuti on võimalik, et tulevikus saab liituda AS Tartu Veevärk vee ja kanalisatsiooni kommunikatsioonidega või rajada naabritega koostöös uus puurkaev. Teen ettepaneku arvata Ees- Kaasiku ja Väike-Kaasiku maaüksused välja hajaasustusega alade hulgast ning määrata maakasutuse juhtotstarbeks elamu maa-ala, väikeelamu maa-ala või segafunktsioon. Milline neist, see selguks vastastikuse arutelu käigus. Seisukoht: Arvestatakse. Maaüksused määratakse väikeelamu maa-alaks (EV) ning hõlmatakse tiheasustusega ala koosseisu. Samuti täpsustatakse asustusüksuste lahkmejoone ettepanekut piirkonnas, hõlmates kinnistud Kõrveküla aleviku koosseisu. Samas lisame, et naaberkinnistute (Laaneserve ja Laanevälja) osas on esitatud ettepanek määrata see äri- ja tootmise (ÄT) maa-alaks. Vallavalitsus nõustus esitatud ettepanekuga määrata kinnistud ÄT-ks, kuna need piirnevad Vahi tööstuspiirkonnaga ja moodustavad ühte tööstuspiirkonna. Sellest tulenevalt, et Laaneserva ja osaliselt Laanevälja kinnistud määratakse ÄT ja Väike-Kaasiku EV, planeeritakse Laaneserva ÄT ja Väike-Kaasiku EV vahele puhvrina haljasala (H) nii, et see ulatuks võrdselt mõlemale kinnistule. Ettepanek 63, esitaja Martin Pedosk Ettepaneku sisu: Seisukoht: Ei ole nõus koostatavas üldplaneeringus kavandatava Arvestatakse. kergliiklusteede lahendusega Kõrveküla tehisjärve (VEE2075310) põhjaosa idakaldale (vt lisatud ÜP skeem), sest kehtiv „Kinnistu M 22564 Kubja-Hansu detailplaneering“ näeb ette sellele alale veekogu (ilma kergliiklusteeta) vt lisatud DP väljavõte või http://gis.tartuvald.ee/dokumendid/Detailplaneeringud/DP_200 75 Tartu valla ÜP ja KSH eelnõule laekunud ettepanekud ja Tartu valla seisukoht esitatud ettepanekutele 2_12/kubjahansu2000- p6hijoonis.pdf . Ei ole nõus kergliiklustee kavandamisega minule kuuluvale Mitte arvestada. Antud asukohas kinnistule Kubjaringi 11 ja Kubjaringi tänavale (vt lisatud ÜP Kubjaringi tn tähistab skeem). Kinnistu M 22564 Kubja-Hansu detailplaneeringus on kergliiklustee jalakäijatele planeeritud tänavaala, mille laius on 6 meetrit ja teekatte laius 4 liikumisvõimaluste tagamist meetrit ilma kergliiklusteeta ning tänav on vastavalt (antud tänavalõigus lahendatav detailplaneeringule väljaehitatud. Kubjaringi tänav on alates vaid segaliiklusena). Vasula teest õueala ja puudub vajadus täiendava kergliiklustee Üldplaneering on üldisem rajamiseks. Lisaks on minu kinnistu Kõrveküla tehisjärve planeering, mis näitab vajadust (VEE2075310) poolne nõlv liiga järsk, et sellele ehitada kergliiklusteed. Koostatav üldplaneering peab olema vastavuses ja põhimõttelist kulgemist, kehtiva Kinnistu M 22564 Kubja-Hansu detailplaneeringuga. vaadates ka võrgustiku sidusust ja terviklikkust Ettepanek 64, esitaja Valentina Aman Ettepaneku sisu: Seisukoht: 1. Moodustada katastriüksuste 59501:001:0032 ja 59501:001:0145 Mitte arvestada. vahel munitsipaal jalakäijate tee ja ühendada see katastriüksusega Üldplaneeringuga 79601:001:1243 vastavalt Plaan 1 ja munitsipaliseerida. Ülalmainitud planeeritakse ranna-alale tee on vajalik, et oleks võimalik pääseda ranna alale. See kalda ala oli juurdepääs (Saare-Tooni 76 Tartu valla ÜP ja KSH eelnõule laekunud ettepanekud ja Tartu valla seisukoht esitatud ettepanekutele korrastatud Piirissaare valla poolt, kuna tegemist on ilusa vaatega teelt) mööda järvele. Antud ala on atraktiivne nii kohalikele elanikele kui munitsipaalomandis olevat maad. turistidele. 2. Munitsipaliseerida katastriüksus 79601:001:1303, et moodustada Mitte arvestada. roheline tsoon elamukruntide vahel, Plaan 2. Avaliku haljasalana ei ole võimalik antud maa-ala kasutada, kuna jääb hoonete vahele ja puudub avalik juurdepääs. 77 Tartu valla ÜP ja KSH eelnõule laekunud ettepanekud ja Tartu valla seisukoht esitatud ettepanekutele 3. Katastriüksusel 59501:001:0197 moodustada Plaanil 3 oranziga Mitte arvestada. piiritletud osas roheala ja mitte lubada seda kasutada elamumaana. Antud ala on eelnõus aianduse maa-alana (AM), mitte elamuala. 4. Katastriüksus 79601:001:1343 Tooni-Saare teelõigul välja ehitada Antud teema ei ole valgustus. üldplaneeringuga lahendatav. Ettepanek 65, esitajad Indrek Karp ja Ülle Karp Ettepaneku sisu: Seisukoht: 1. Ei ole nõus koostatavas üldplaneeringus kavandatava Arvestatakse. kergliiklusteede lahendusega Kõrveküla tehisjärve (VEE2075310) põhjaosa idakaldale (vt lisatud ÜP skeem), sest kehtiv „Kinnistu M 22564 Kubja-Hansu detailplaneering“ näeb ette sellele alale veekogu (ilma kergliiklusteeta) vt lisatud DP väljavõte või http://gis.tartuvald.ee/dokumendid/Detailplaneeringud/DP_2002 _12/kubjahansu2000-p6hijoonis.pdf . 78 Tartu valla ÜP ja KSH eelnõule laekunud ettepanekud ja Tartu valla seisukoht esitatud ettepanekutele 2. Ei ole nõus kergliiklustee kavandamisega meile kuuluvale Mitte arvestada. kinnistule Kubjaringi 13 ja Kubjaringi tänavale (vt lisatud ÜP Antud asukohas Kubjaringi tn skeem). Kinnistu M 22564 Kubja-Hansu detailplaneeringus on tähistab kergliiklustee tingmärk planeeritud tänavaala, mille laius on 6 meetrit ja teekatte laius 4 jalakäijatele liikumisvõimaluste meetrit ilma kergliiklusteeta ning tänav on vastavalt tagamist (antud tänavalõigus detailplaneeringule väljaehitatud. Kubjaringi tänav on alates lahendatav vaid segaliiklusena). Vasula teest õueala ja puudub vajadus täiendava kergliiklustee Üldplaneering on üldisem rajamiseks. Koostatav üldplaneering peab olema vastavuses planeering, mis näitab vajadust kehtiva Kinnistu M 22564 Kubja-Hansu detailplaneeringuga. ja põhimõttelist kulgemist, vaadates ka võrgustiku sidusust ja terviklikkust Ettepanek 66, esitaja Eldi Tamm Ettepaneku sisu: Ei ole nõus kergliiklustee kavandamisega Kubjaringi tänavale. Kinnistu M 22564 KubjaHansu detailplaneeringus on planeeritud tänavaala, mille laius on 6 meetrit ja teekatte laius 4 meetrit ilma kergliiklusteeta ning tänav on vastavalt detailplaneeringule väljaehitatud. Kubjaringi tänav on alates Vasula teest õueala ja puudub vajadus täiendava kergliiklustee rajamiseks. Ei ole nõus koostatavas üldplaneeringus kergliiklusteede planeerimisega Kõrveküla tehisjärve (VEE2075310) põhjaosa idakaldale, sest kehtiv „Kinnistu M 22564 Kubja-Hansu detailplaneering“ näeb ette sellele alale veekogu (ilma kergliiklusteeta). Seisukoht: Mitte arvestada. Antud asukohas Kubjaringi tn tähistab tingmärk kergliiklustee jalakäijatele liikumisvõimaluste tagamist (antud tänavalõigus lahendatav vaid segaliiklusena). Üldplaneering on üldisem planeering, mis näitab vajadust ja põhimõttelist kulgemist, vaadates ka võrgustiku sidusust ja terviklikkust. Ettepanek 67, esitaja Kaitseministeerium Ettepaneku sisu: Seisukoht: 1. Üldplaneeringu seletuskirja punktis 5.12 „Riigikaitse maa-ala (RR)“ on märgitud, Arvestatakse et riigikaitse maa-ala on riigikaitseliste ehitiste (hoonete ja rajatiste) maa-ala. Samas punktis ja KSH aruande punktis 4.8 on riigikaitselise ehitisena märgitud Piirissaarel asuv kordon. Tekstis puudub selgitus, mis on „riigikaitseline ehitis“ üldplaneeringu tähenduses. Kuni vastav selgitus puudub, palume kasutada terminit ehitusseadustikus sätestatud tähenduses. Ehitusseadustiku § 115 lõike 1 järgi on riigikaitseline ehitis Kaitseministeeriumi valitsemisala või Kaitseministeeriumi 79 Tartu valla ÜP ja KSH eelnõule laekunud ettepanekud ja Tartu valla seisukoht esitatud ettepanekutele valitsemisala valduses olev ehitis, sealhulgas riigikaitseline tee. Arvestades, et Piirissaare kordon ei ole Kaitseministeeriumi valitsemisalas olev ehitis, ei ole õige nimetada seda riigikaitseliseks ehitiseks. Riigikaitseliste ehitiste osas oleks õige sõnastus: „Tartu valla haldusterritooriumil ei asu riigikaitselisi ehitisi. Valla territooriumile ulatub Tartu linnas asuva riigikaitselise ehitise Raadi linnaku piiranguvöönd“. Eeltoodu ei välista võimalust, et üldplaneeringus kavandatakse riigikaitsemaa siht– või juhtotstarve ka muudele maa-aladele, arvestades maakatastriseaduse § 181 lõikes 7 sätestatut. Sel juhul palume seletuskirjas täpsustada selgitust, millistele maa-aladele riigikaitsemaa juhtotstarve planeeritakse, nimetades sealjuures ehitisi õigusaktides sätestatud terminitega või lisades termini tähenduse üldplaneeringu mõistes. 2. Juhime tähelepanu, et maakasutusplaanil ei ole õigesti tähistatud Tartu linnas Arvestatakse. asuva riigikaitselise ehitise Raadi linnaku piiranguvööndi ulatus Tartu valla territooriumil. Piiranguvööndi õige ruumikuju on nähtav Maa-ameti geoportaalis kitsenduste kaardirakenduselt ning kaardikihina lisatud käesolevale kirjale. Palume maakasutusplaani korrigeerida. 3. Seletuskirja punkti 6.10.6 „Taastuvenergia“ alalõigus „Päikeseenergia“ palume Arvestatakse. täiendada päikeseelektrijaamade (sh päikesepaneelid, päikesepargid) rajamise tingimusi ning lisada nõue, et päikeseelektrijaam peab vastama õigusaktidega kehtestatud elektromagnetilise ühilduvuse nõuetele ja asjakohastele standarditele. Nimetatud nõuetele ja standarditele mittevastav päikeseelektrijaam võib vähendada riigikaitseliste ehitiste töövõimet. Ettepanek 68, esitaja Annika Kiili Ettepaneku sisu: Seisukoht: 1. Palun määrata ÜP menetluse raames KÜ 79403:002:0586, Ignatsi, Lombi küla, Arvestatakse. Tartu vald, Tartu maakond juhtotstarve väikeelamu maa-alaks. 2. Palun määrata ÜP menetluse raames KÜ 79401:006:0390, Ignatsi, Maramaa Arvestatakse. küla, Tartu vald, Tartu maakond juhtotstarve väikeelamu maa-alaks. Ettepanek 69, esitaja Arvo Pennonen Ettepaneku sisu: Tartu valla üldplaneeringu joonisel 6 Väljavõte maakasutusplaanist Laeva piirkonnast on jäätmekäitluse ala kavandatud munitsipaalomandis olevale Papli (38301:002:0143) kinnistu ca 1000 m2 alale. Kinnistule on ladestatud Laeva jõele kalapääsu rajamise käigus eemaldatud setted, ala ise piirneb Keskuse ringtee ja Keskuse-Möldri teega, mis on valdavalt kasutusel raske- ja põllumajandustehnikaga liiklemiseks, pääsemaks tootmisaladele küla idapoolses servas ning lõunas asuvale põllumajanduskompleksile. Jäätmejaama väljaehitamine eeldab seetõttu ladestatud setete eemaldamist ning Keskuse-Möldri tee laiendamist ja teekatendi uuendamist. Külaelanike põhilistest liikumissuundadest ja -teedest jääb pakutud asukoht eemale, mistõttu tuleb neil jäätmejaama jõudmine eraldi kavandada. Võimaliku uue jäätmekäitluse alana pakun arutamiseks munitsipaalomandis olevaid kinnistuid, mis piirnevad Laeva COOP-i kauplusega, sest siis saavad ka Siniküla ja Väänikvere elanikud mugavamalt kasutada jäätmejaama teenuseid. 80 Tartu valla ÜP ja KSH eelnõule laekunud ettepanekud ja Tartu valla seisukoht esitatud ettepanekutele Seisukoht: Arvestatakse, planeeringulahenduse edasiarendamisel otsitakse uus asukoht. Ettepanek 70, esitaja Martin Pedak Ettepaneku sisu: Seisukoht: Magistraalid/teed/tänavad - Kõrveküla-Vahi-Raadi-Tila 1) Jõhvi poolt tulles, oli meil jutt, et tekitame sarnase Selgitame, et olemasolevaid ristmikke ristmiku Kõrveküla algusesse kohe nagu olemasolevas ÜPs, on väga palju. Sinised ovaalid/ringid suurema liikluse ümber juhtimiseks. Aga seda ma ei näe. tähistavad tulevikus rajatavaid See peaks olema sama moodi sinine - ehk suurem tee - eritasandilisi lahendusi. Kuid jaotustänav. teemakäsitlus (ol ol markeerimine, nende markeerimise vajadus) vaadatakse ja kaalutakse veel planeeringulahenduse edasiarendamise käigus üle. 2) kuusisoo tee kuni idaringini peaks samuti olema sinine Arvestatakse. ehk jaotustänav - see on tõenäoliselt ennem realiseeritav, kui see suurem kaar. 3) Vasula tee pealt Kõrvekülla sisenedes peaks planeeritav Ettepanek ebaselge, palume ühendus olema samuti sinine ehk jaotustänav. täpsustada. 4) Kooli tänav ei peaks olema sinine - ehk kooli tänav peaks Mitte arvestada. olema tavaline asumi sisest liiklust võimaldav tänav Põhi- ja jaotustänavate määratlemisel liiklusohutuse jaoks. on lähtutud tänava funktsioonist ja eeldatavate liiklusvoogude prognoosist, arvestades nii kavandatud maakasutusest kui põhi- ja jaotustänavate võrgustiku sidusust. 5) Olemasolevalt ÜPlt tuleks üle võtta samuti sinine tee - Kaalutakse planeeringulahenduse Jõgeva maanteelt enne Murisoo peakraavi kavandatud edasiarendamise käigus. Kuid samas tee, mis läheb kokku Vahi teega ning mööda seda edasi selgitame, et võrreldes kehtiva Kõrvekülla (pruun tee ol.ol. ÜPst) üldplaneeringuga on arendusalasid vaadatuna 10-15 aasta perspektiivis selles piirkonnas vähendatud. 6) Vahi tee joonistada samuti siniseks kuni selle uue Palume selgitada, millist uut eelnõu liiklussõlmeni. kohast liiklussõlme mõeldakse. Selgitame, et eelnõus on Vahi tööstuspiirkonnas jaotustänavana määratletud Vahi tee ettevõtlusala ulatuses ning samuti Vahi tn ja Jõgeva mnt-d ühendav Viinapruuli tee. Vahi tn jaotustänavana määratlemine Murisoo peakraavi mööda kuni Tartu-Jõgeva- Aravete teeni (kui see sinna planeeritakse) jääb arusaamatuks. Suuri arendusalasid Murisoo peakraaviga piirnevalt ei planeerita, piirkond jääb hajaasustusega alaks ja linna lähialast juba kaugemale. Põhi- ja jaotustänavate 81 Tartu valla ÜP ja KSH eelnõule laekunud ettepanekud ja Tartu valla seisukoht esitatud ettepanekutele liigitus on määratud eelkõige linna lähialal, kus see toimib tänavavõrguna. 7) Punase tähistusega peaks joonistama ka Jõgeva mnt 7. Arvestatakse. kuni Murisoo peakraavini vähemalt 8. Arvestatakse, kuid Idaringteest Jõhvi- 8) olemasolev Kõrveküla-Vahi tee tuleks ikkagi välja Tartu-Valga teeni pigem joonistada kaardil, isegi, kui kunagi Jõhvi maanteega jaotustänavana. ristmik ära kaob. Tee jääb siiski ju alles! Või siis eraldi välja tuua, suletav ristmik ja perspektiivne tee klassi muutus punasest siniseks ntx ? 9) ol.ol. ÜPst võtta veel üle Jõgeva mnt-Kärkna ning Jõgeva Mitte arvestada. mnt-Vasula tee ristmikud ning markeerida sinna Käesoleva üldplaneeringu ajalises perspektiivne eritasandiline ristmik koos piirangualaga. raamistikus ja tänaseid arenguid silmas pidades ebavajalik. 10) Riigiteede värvid võiksid olla mitte kollased, vaid teiste Mitte arvestada. teedega sarnaselt. Kollane/helepruun on kasutusel Ettepaneku eesmärk ei ole katastrikaardil. Vanas ÜPs on näiteks vähemalt riigi põhjendatud. põhimaantee punane. Kui see on punane, siis ei oleks meil eraldi enda punast kihti ju tarvis? 11) Miks on "Ruumiline Areng" jaotuse all Kiht "Peatänav" Mitte arvestada. ning see on vaid lennurja tänava jaoks ? Sellist kihti eraldi Antud tänava ala on märgilise ei ole vaja ÜPs välja tuua. tähendusega Raadi keskuse ala väljaarendamisel. Seega vajab esiletoomist ja erilist lähenemist piirkonna väljaarendamisel ja täpsemal planeerimisel. 12) Vahi tn - Suureriistapuu - eemaldada "oluliselt Mitte arvestada. rekonstrueeritav või rajatav teelõik" väikesed jutid. Alal ei Alale on planeeritud terviklik ole kehtivat DPd ning nende juttide vedamine siin on teedevõrgustik. Teedevõrgustiku meelevaldne. Kui DPd tegema hakatakse, siis tegeletakse planeerimise aluseks on Ignatsi kü ühendustega. Oluline on, et magistraalid ja ühendused on planeeritud linnaehituslik tervik, mis on seotud naaberalaga. näidatud. Kergliiklus 1) ol.ol üps võrk tuleks ikka üle tuua! Arvestada osaliselt. Kogu võrgu lihtsalt ületõstmine enam kui 10 aasta vanusest üldplaneeringust ei ole põhjendatud. Kergliiklusteid planeeritakse tänaseid ja tuleviku lahendusi ning vajadusi arvestades, samuti sidusa võrgustiku ja ohutute liikumisvõimaluste loomiseks. Võrk tuuakse üle seal, kus on põhjendatud. 82 Tartu valla ÜP ja KSH eelnõule laekunud ettepanekud ja Tartu valla seisukoht esitatud ettepanekutele 2) Vahist Vahi teed mööda kuni Vasula teeni välja (maante Mitte arvestada. 42) Antud tee on väga väikese liikluskoormusega, mis ei vaja eraldiseisvat kergliiklusteed. 3) Kõrvekülast mööda Vasula teed kuni Vasulani Arvestatakse. 4) nende kahe ühendamine ning Jõgeva maanteeni Arvestatakse. toomine (uus lõik) Tekib 20km ring. 5) Vasulast Lähtele Arvestatakse. 6) ja Vasula-Haava-Aovera samuti Arvestatakse. 7) Vahi tn - Raadimõis tn on juba olemasolev Arvestatakse, aitäh tähelepanu kergliiklus/kõnnitee. Miks see lõik punane on? juhtimast. 8) Vahi tn 75 juures on joonistatud planeeritav Mitte arvestada. kergliiklustee. Seal ei ole selleks mingit võimalust seda Üldplaneering ei vaata maaomandit, realiseerida, kuna seal ei ole tee maad või avalikku maad. vaid vajadust ja võrgustiku sidusust. Tee Eramud on peal. See joon ei ole realiseeritav! täpne asukoht lahendatakse kas detailplaneeringuga või projekteerimise etapis koostöös maaomanikega, kui see jääb eramaale. 9) Sinepi tn, Suure-Riistapuu, Vahi tee juures paluks samuti Mitte arvestada. kergliiklustee punased horisontaalsed ja vertikaalsed Planeeritud kergliiklusteede võrgustik jooned ära võtta. Sellel alal ei ole DPd ning selle juurde lähtub naaberaladega sidusa võrgustiku tuleme siis tagasi kui ala hakatakse kunagi planeerima. loomise põhimõttest ja vastab antud ala Lihtsalt niisama juttide tõmbamine tekitab vaid paksu linnaehituslikule struktuurile. Üldplaneering annab suunised ala lahendamiseks ja on edasisel planeerimisel aluseks, rõhutades sidusust. Täpne teede ja jalgteede paiknemine lahendatakse läbi detailplaneeringu. Detailplaneerimise käigus võivad kergliiklusteede asukohad ka lähitänavate lõikes muutuda, kui pahandust. muudatused arvestavad piirkonnast lähtuvaid peamisi liikumissuundi ja tagavad sidusad lahendused ja ohutud liikumisvõimalused sihtkohtade vahel. 10) Raadimõisa hotelli juures on planeeritud kergliiklustee Arvestatakse, aitäh tähelepanu veidi valesti - sest uus rajatav osa, ei kulge läbi hotelli juhtimast. kinnistu. 11) terminali juures ei ole märgitud olemasolevaid On märgitud. kergliiklustunneleid. (kumbagi) 12) tõsta ringi planeeritud kergliiklustunnel Kaupmehe Arvestada osaliselt. majade juurest Mõisa pst-Kõrveküla teele. Seal asub ka Mõisa pst ja Terminali ringi vahelisel kergliiklustee võrgustik ning põhiline liikumisssuund. Ei ole lõigul kergliikluse tunnelit ei planeeri. mõistlik planeerida suurt tunnelit väiksema käidavusega Mõisa pst -Tartu-Kõrveküla tee kohta. ristmikule puudub samuti tunneli rajamise vajadus, kuna antud ristmikule ehitatakse sel aastal välja täisahendusega foorisüsteem. 83 Tartu valla ÜP ja KSH eelnõule laekunud ettepanekud ja Tartu valla seisukoht esitatud ettepanekutele 13) Mõisapiiri kurvist ülesse pidi ka ju kergliiklustee tulema Arvestatakse. ? 14) Jõhvi mnt lõigus Kaasiku tee - vahi tee, kergliiklustee Arvestatakse. joonistada (ka) põhja poole. Sest seal pool ei saa üle Jõhvi maantee ilma, et peaks tunnelitest läbi tulema ning meil on vaja ka kahe tunneli vahelist kergliiklusteed. Tööstus/äri alad - magistraalide ääres 1) ol.ol. üp's on Jõgeva mnt ääres pikk tootmis-ärimaa riba Arvestatakse. kuni viinapruulini. See tuleks alles jätta,. 2) Samuti Viinapruulist kuni Jõhvi maanteeni kogu ala äri- Arvestatakse. tootmiseks planeerida nagu olemasolevas. Sest suurte teede ääres ei ole mõtet elamualasid planeerida. 3) Jõhvi mnt põhjapoolne äär samuti äri/tootmismaaks - nii Arvestatakse. nagu ol.ol ÜPlgi. Praegu on sinna joonistatud osaliselt Looduslik Ala (OL). Mõisavärava , Vahi alevik - eraldi maakasutus Mitte arvestada. Ei ole antud alale mõistlik määrata samasugust Anud alal on kehtiv detailplaneering, maakasutust (H) nagu väiksemate haljasalade puhul. mis määras ära antud asukohas kogu Määrata antud kinnistule eraldi maakasutus, mis näeb piirkonda teenindava üldkasutatava võimaluse suuremas mahus toetava hoonestuse, haljasala vajaduse. Üldplaneering järgib väljaku(te), teenindavate teede/tänavate, hoonestuse jms kehtivat detailplaneeringut. Antud ala rajamiseks. Ala arendamine sõltub ideest, elanike hoonestamise vajadus puudub. soovidest, valla võimalustest, piirkonnas olemasolvaga Arvestades piirkonnas olevate ja sobivas sidumises ning hoonestuse/arenduse lisanduvate elanike hulka, on vajadus sobilikkusest. Antud ala puhul ei ole veel selge kas ala välja arendatud rekreatsioonialade järgi määratakse 100% haljasalaks koos väikeses mahus suur. Käesolevas asukohas on võimalik hoonete ja rajatistega või näiteks suuremas mahus rajada kvaliteetne avalik ruum, rohke avalike/ühiskondlike hoonetega, keskmises mahus haljastuse ja erinevate välitegevuste haljasaladega ja võimalusel väikeses mahus eramutega harrastamiseks. H -maakasutus lubab (kuni 10%) . Seetõttu tuleks ette näha eraldi maakasutus ehitada ka teenindavaid ehitisi. või segakasutus (H/AA/E/ÜK). Raadi lennuvälja-alale tuleks võimaldada keskmiselt Eelnõus arvestatud juba. Põhjendatud kõrgemaid ehitisi ning ka mõned kõrghooned. Näiteks asukohtades on võimalik kõrgemaid vaadata Tallinna lennujaama kõrval Ülemiste City kvartalit. hooneid püstitada. Ida-ringtee ning tallinn-jõhvi (tiksoja sild) mnt, muuseumi tn pikenduse rajamisega ning suuremahulise rajatava rohelise energia tootmisega (päikesepark) tekib piisav ja atraktiivne piirkond ärilinnakuks. Samuti annab selline lähenemine võimaluse olemasolevatel elamuaaladel piirata ehitiste kõrgusi ja mahte olmasoleval ja väljakujunenud tasemel. https://www.facebook.com/watch/?v=535577820199908 Ettepanek 71, esitaja Anti Mölter Ettepaneku sisu: Seisukoht: Ettepanek Tartu valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju Arvestatakse. Samas selgitame, strateegilise hindamise aruande eelnõu osas. et kuna naaberkinnistu (Väike- 1. Nimelt kuulub Molter Agro OÜ –le Laaneserva kinnisasi , Vahi Kaasiku) soovib väikeelamu maa- küla, Tartu vald, Tartumaa, katastriüksuse nr. 79401:006:1318. alaks määramist (EV), millega 84 Tartu valla ÜP ja KSH eelnõule laekunud ettepanekud ja Tartu valla seisukoht esitatud ettepanekutele Nimelt ei ole me nõus, et uue Tartu valla planeeritav vallavalitsus nõustub, üldplaneeringu järgi tahetakse need maaüksused muuta planeeritakse Laaneserva ja hajaasustusega maadeks. Kuna nii Tartu vald ja Tartu linn on Laanevälja ÄT ja Väike-Kaasiku arenenud jõudsalt edasi, siis näeme sellel tuleviku perspektiivina EV vahele puhvrina haljasala (H) ikkagi, kas elamumaana koos naabritega ida ja põhja suunal, või nii, et see ulatuks võrdselt äri-ja tootmismaana, nii nagu on selle krundi läänekülg. Kuid see mõlemale kinnistule. kõik peaks selguma vastastikuse arutelu käigus. 2. Samas esindan volikirja alusel ja rendin naaber Elfrieda Arvestatakse ettepanekuga Karulaasi maad Laanevälja, Vahi alevik, Tartu vald, Tartumaa, määrata maa-ala äri- ja tootmise katastritunnuse 79401:006:0220. maa-alaks (ÄT), kuna kinnistud Ka siin ei ole omanik nõus, et uue Tartu valla planeeritava piirnevad Vahi üldplaneeringu järgi tahetakse need maad muuta hajaasustusega tööstuspiirkonnaga ja maadeks, ka siin näeme , et planeering arvestaks, kas ala muuta moodustavad ühte tööstus ja ärimaaks nagu naabritel läänes või elamumaaks või tööstuspiirkonna. Kuna mõlemit kombineerituna. Ka siin peaks see selguma vastastikuse naaberkinnistu (Väike-Kaasiku) arutelu käigus vallaga ja naabritega, kes on kõik nõus tegema soovib väikeelamu maa-alaks koostööd sissesõidu teede ja ka veehaarde osas. määramist (EV), millega vallavalitsus nõustus, planeeritakse Laaneserva ja Laanevälja ÄT ja Väike-Kaasiku EV vahele puhvrina haljasala (H) nii, et see ulatuks võrdselt mõlemale kinnistule. Ettepanek 72, esitaja Ester Rosin Ettepaneku sisu: Vastavalt Tartu valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelnõu avalikule väljapanekule (21.09.-21.10.2020), teen ettepaneku muuta elamumaaks järgmised maaüksused:  Tuisula (katastrinumber: 79401:001:0147), Kastli küla;  Tuisu (katastrinumber: 79401:005:0144), Kastli küla. Seisukoht: Mitte arvestada. Tegemist on hajaasustusega alaga, kus vastavalt planeeringulahendusele saab elamut püstitada ilma maa-ala elamumaaks määramata. Ettepanek 73, esitaja Marion Liivrand Ettepaneku sisu: Soovin esitada ettepanekut Tartu valla üldplaneeringule. Vahi alevikku on planeeritud roheala ja spordirajatis, aga juurdepääsud on planeeritud ainult Mõisa allee pikenduse ja Keskuse tee kaudu. Üks juurdepääs võiks olla ka Mõisapiiri tänavalt, nt Aadliku tänava sihis. Inimesed ei taha teha 800m ringi, kui saaks otse 100m minna. Seisukoht: Arvestatakse. Asukoht täpsustatakse planeeringulahenduse edasiarendamise käigus. 85 Tartu valla ÜP ja KSH eelnõule laekunud ettepanekud ja Tartu valla seisukoht esitatud ettepanekutele Ettepanek 74, esitaja Kristjan Aruoja Ettepaneku sisu: Seisukoht: Esmalt sooviksin, et Luuakuuri maaüksuse ja lähiala detailplaneering (DP) jääks Arvestatakse. tervenisti siiski Kukulinna külla (vt faili "Luuakuuri DP üksus võiks olla Kukulinna külas.jpg"). Põhjendan oma soovi sellega, et ei tekiks sellist „imelikku hammast“ Kukulinna küla kaardile ning kuna ka hetkel kehtivas üldplaneeringus osaliselt Luuakuuri DP ala on juba Kukulinna külas (konkreetselt katastriüksus 79402:001:0432 ehk Rüütlioru põik 3 aadress ongi Kukulinna küla alla registreeritud, kuigi 1/3 maast on Äksi alevikus). Infoks, et Luuakuuri DP teiste katastriüksuste omanik Tarmo Aruoja on nõus minu sooviga. Ja teiseks sooviksin, et uuest üldplaneeringust ei jäetaks välja kergliiklusteed Arvestatakse. Luuakuuri DPst kuni järveni ning ristub teise kergliiklusteega, mis jookseb tammealleed pidi. Hetkel kehtivas üldplaneeringus ( https://tartuvald.ee/documents/18024737/20534250/Tartu+valla+%C3%9CP+ka art+vasak+po ol.pdf/dfee3b64-f6bb-4813-9aeb-0dc0f63a002c) ning Luuakuuri maaüksuse ja lähiala DPs (vt faile "Luuakuuri DP kergliiklustee.gif" ja "LUUAKUURI KONTAKTVÖÖND.pdf") ju kõnealused kergliiklusteed/rajad eksisteerivad, 86 Tartu valla ÜP ja KSH eelnõule laekunud ettepanekud ja Tartu valla seisukoht esitatud ettepanekutele vähemalt plaani kujulgi. Ettepanek 75, esitaja Merili Kerge Ettepaneku sisu: Seisukoht: Planeerimisseadus § 75. p.1 lg 4 sätestab, et üldplaneeringu Olulise ruumilise mõjuga ehitiste ülesandeks on olulise ruumilise mõjuga ehitise asukoha nimekiri on esitatud Vabariigi valimine. Antud üldplaneeringus olulise ruumilise mõjuga Valitsuse 01.10.2015 määruses nr ehitise asukoha valimine puudub. Puudub ka olulise ruumilise 102. Vt mõjuga ehitise püstitamise välistamine Tartu valla https://www.riigiteataja.ee/akt/106 territooriumile. 102015006 Ettepanek on määrata olulise ruumilise mõjuga ehitise asukoht(ad). Samuti tuleks ette näha asukohad ORME asukohtade määramine perspektiivsetele uutele keskkonnahäiringuid põhjustavatele eeldab, et teada on ehitise otstarve, ettevõtetele nt. jäätmepõletusjaam, ohtlike jäätmete parameetrid ja ûldistatult ka käitlemine, heitmeid tekitav tööstus, asfalditehas, jms. tegevusega kaasneda vôivad môjud. Asukoha valikul tuleb arvestada eelkõige saasteainete Asukohavalikul tuleb lähtuda hajuvusuuringutega. Saasteainete heitmeid põhjustava konkreetse ehitise vajadustest ja objekti rajamise asukoha planeerimisel tuleks arvestada môjudest ümbritsevale. Tehase eelkõige tekkiva hajuvusala piirkonda jäävate elanikega, kuid asukohta vôib môjutada näiteks ka väärtuslikule põllumaale sadestuvate heitainetega tooraine paiknemine, (jahutus)vee (eelkõige mürkained ja raskemetallid), et tagada söögi ja vajadus jms. Teadmata konkreetse sööda ökoloogiline puhtus. Haakub ka Planeerimisseadus § ehitise otstarvet ja tegevusega 75. p.1 lg 14 väärtuslike põllumajandusmaade kaasnevat, ei ole võimalik hinnata kaitsetingimuste seadmise kohustusega. ehitise rajamisega kaasnevaid Lähtudes Tartu Ülikooli arstiteaduskonna uuringust "Välisõhu mõjusid. Viimased planeerimisalased kvaliteedi mõju inimeste tervisele riigikohtu lahendid (Hiiu – peentest osakestest tuleneva mõju hindamine kogu Eesti tuuleparkide asukohavaliku lõikes" (2011) saame teada, et mõju on ka piirväärtustest tühistamine Hiiu maakonna väiksema kontsentratsiooni puhul otsene ja väga negatiivne. merealade planeeringus; Rail Balticu Väljavõtteid uuringust; osade lõikude asukohavaliku Välisõhu hea kvaliteeti määrab õhu puhtus ehk võimalikult tühistamine Pärnumaal) juhivad väike saasteainete sisaldus. Kui õhk on saastunud, s.t seal tähelepanu vajadusele hinnata leidub negatiivse mõjuga komponente (osakesed, gaasid jt mõjusid senisest praktikast oluliselt saasteained) – avaldavad need otsest või kaudset mõju meie detailsemalt. See omakorda eeldab, 87 Tartu valla ÜP ja KSH eelnõule laekunud ettepanekud ja Tartu valla seisukoht esitatud ettepanekutele tervisele. Õhk võib olla saastatud nii linnades kui maal; sellel et kavandatava ehitise kohta on võivad olla nii inimtekkelised kui looduslikud põhjused. teada üksikasjad. Õhusaaste põhjustab peamiselt hingamisteede ning südame- ja veresoonkonna haiguseid. Siinkohal väärib märkimist, et Üldplaneering annab üldise aluse inimeste tundlikkus õhusaastele on erinev. Näiteks mitmetel muuhulgas ka keerukamate riskigruppidel nagu südame- ja kopsuhaigustega inimesed, tehisobjektide kavandamiseks läbi võidakse täheldada sümptomeid ka siis, kui teistel need ei väärtuslike ja säilitatavate alade ära avaldu. Kõrge õhusaastega perioodil võib tundlike määramise. Samuti tuuakse ära inimgruppide seisund halveneda niivõrd, et nad peavad oma üldised äri- ja tootmismaa igapäevaseid tegevusi piirama või abi saamiseks arsti poole arendamise suunised. ORMEde pöörduma. Riskigrupiks on ka lapsed, kellel avalduvad täpsem kavandamine eeldab negatiivsed sümptomid madalamatel õhusaaste tasemetel kui konkreetse huvitatud osapoole täiskasvanutel. olemasolu ja detailsemat infot Õhusaaste puhul on eriti olulised just kroonilised mõjud, mis kavandatava ehitise kohta. tulenevad pikaajalisest ekspositsioonist. Siin on olulised eeskätt peened osakesed (particulate matter, PM), mis on kompleksne segu väga väikestest osakestest ja nendega seotud ainetest (s.h metallid ja polüaromaatsed süsivesinikud – PAH). Kuna teaduslikud uuringud on tõestanud, et peened osakesed võivad põhjustada negatiivseid tagajärgi madalamatelgi kontsentratsioonidel, kui hetkel kehtivad piirväärtused, johtuti käesolevas tervisemõjude uuringus inimesele ohutust lävikontsentratsioonist (looduslik foon), millega leiti maksimaalne võimalik tervisemõju. Peente osakeste suurus on pöördvõrdelises seoses nende potentsiaaliga negatiivset tervisemõju esile kutsuda. Osakesed väiksemad kui 10 µm (PM10) läbivad tavaliselt ninaõõne ja kurgu ning jõuavad kopsudesse. Nendest osakestest suuremad (2,5–10 µm, PM10-2,5,) pärinevad eeskätt pinnasest, teekattest ja tolmustest tööstusettevõtetest. Ülipeened alla 2,5 µm osakesed (PM2,5) pärinevad eelkõige heitgaasidest (transport), erinevatest põlemisprotsessidest (katlamajad, kohtküte, tööstusettevõtted) ning atmosfääris toimunud keemilistest reaktsioonidest. Sellised osakesed on piisavalt peened, et jõuda kopsu alveoolidesse. Veelgi väiksemad ultrapeened osakesed (PM0,1, < 100 nm) võivad aga tungida otse vereringesse. Paaril viimasel aastal on saadud uut teavet just laste tervise ja õhusaaste vahelistest seostest ning lapsed on väga oluliseks riskigrupiks (ERS, 2007). Omapoolsed pahameele ja protesti õhusaaste piirnormidele on esitanud ka Rahvusvaheline Keskkonnaepidemioloogiaühing ja Rahvusvaheline Ekspositsiooni Hindamise Ühing oma deklaratsioonis (ISEE & ISEA, 2006). Analüüsil selgus, et peente osakeste õhusaaste võib põhjustada Eestis kokku keskmiselt 600 varajast surma aastas, millest ligi 40% Tallinnas ja 14% Tartus. Varase surma kõrgendatud riski gruppi kuuluvad eeskätt eelnevalt nimetatud hingamisteede, südame- ja veresoonkonna või 88 Tartu valla ÜP ja KSH eelnõule laekunud ettepanekud ja Tartu valla seisukoht esitatud ettepanekutele mõnda muud haigust põdevad inimesed, kes tänu kõrgele õhusaaste tasemele elavad mitmeid aastaid vähem. Kokku põhjustab ülipeente osakeste õhusaaste Eestis 8 312 (2 234– 14 608) kaotatud eluaastat aastas. See teeb vastavalt 693 kaotatud eluaastat 100 000 elaniku kohta aastas (Orro 2011). Võttes aluseks eelkirjeldatud teaduslikud põhjendused, võib väita, et isegi kui saasteainete sisaldus jääb paljudes kohtades allapoole hetkel kehtivaid piirväärtuseid, avaldab olemasolev õhusaaste inimeste tervisele otsest negatiivset mõju. Eeltoodul on ka oluline majanduslik mõju. Euroopa Komisjoni raportis (2008) leiab Eesti kohta järgmised arvud: inimelu statistiline väärtus 2 000 000 eurot, eluaasta statistiline väärtus 120 000 eurot. Seega mõju majandusele ainuüksi ülipeentest osakestest 8 312 x 120 000 = 997 440 000 ehk pea miljard eurot aastas. Seda siis 2008. a. väärtuse põhjal. Planeerimisseadus § 75. p.1 lg 18 sätestab, et üldplaneeringu Mitte arvestada. ülesandeks on planeeringuala üldiste kasutus- ja OT ja ÄT on oma olemuselt erineva ehitustingimuste, sealhulgas projekteerimistingimuste kasutusotstarbega ja tingimuste andmise aluseks olevate tingimuste, maakasutuse ühildamine ei ole põhjendatud. juhtotstarbe, maksimaalse ehitusmahu, hoonestuse kõrguspiirangu ja haljastusnõuete määramine. Eelnõu p.5.5.“ Kõrguspiirang on teatud juhtudel KAUBANDUS-, TEENINDUS- JA BÜROOHOONE NING piiritletud korrustega ja hindame TOOTMIS JA LOGISTIKAKESKUSE MAA-ALA (ÄT)“ alapunkt 2 on seda PlanS kooskõlas olevaks. esitatud „hoonete kõrgus põhimahul kuni 14 m, erandid on lubatud tehnoloogilistest vajadustest tulenevalt“. Ettepanek on muuta alapunkti 2 sõnastust „hoonete kõrgus kuni 14 m“, kuna planeerimisseadus ei näe ette tingimuslike erandite kehtestamist. Erandeid saab alati lahendada detailplaneeringuga. Eelnõu p. 5.11. „TEHNOEHITISE MAA-ALA (OT)“ on sisuliselt sarnane tootmismaaga. Seega ettepanek on kehtestada TEHNOEHITISE MAA-ALA (OT)le sarnased nõuded nagu on KAUBANDUS-, TEENINDUS- JA BÜROOHOONE NING TOOTMIS JA LOGISTIKAKESKUSE MAA-ALA (ÄT)l. Paljude maa-alade hoonestuse nõuded eelnõus ei ole vastavuses Planeerimisseaduse kõigi sätetega. Näiteks on antud küll hoone maksimaalne korruselisus, kuid puudub kõrguspiirang. Ettepanek on viia maa-alade hoonestustingimused vastavusse Planeerimisseadus § 75-ga. Riigihalduse ministri 27.02.2019 käskkirjaga nr 1.1-4/29 Mitte arvestada. kehtestatud Tartumaa maakonnaplaneering 2030+ näeb ette Ruumimudel võib tulevikus osutuda planeeringute koostamisel tiheasumiteks määratud aladele, pigem kitsendavaks ja koostada lisaks maakasutuse tsoneerimisele ka ruumilise kaalutlusruumi piiravaks, kuna arengu kontseptsioon ehk ruumimudel, mis sätestab üldplaneeringuga määratakse nö hoonestuse ja avaliku ruumi suhted, näeb ette oluliste segahoonestusalasid, kus maa-ala ühiskondlike ehitiste paigutuskohad ning liiklusrajatiste ja kasutusotstarve ja täpsem lahendus tehnovõrkude rajamise põhimõtted. Koostatavas 89 Tartu valla ÜP ja KSH eelnõule laekunud ettepanekud ja Tartu valla seisukoht esitatud ettepanekutele ruumimudelis tuleb käsitleda tiheasumeid asjakohase selguvad alles detailplaneerimise üldistuse ja täpsusega (sh maksimaalne ehitusmaht, käigus. hoonestuse kõrguspiirang, liikluskorralduse põhimõtted jm). Äri ja tootmist on mitmesugust. On selliseid, kus äri- või Maakonnaplaneeringus loetletud tootmistegevus toimub E-R kella 8:00 -17:00, samas ka asukohti on täpsustatud, selliseid mis töötavad 24/7. On ärisid ja tootmisi, mille tegevus tsoneerimist (kus mis iseloomuga ei avalda mõju ümbritseva keskkonna mürafoonile ning ettevõtlusalad) ei pea vajalikuks ja selliseid, mille tegevus avaldab olulist mõju ümbritseva põhjendatuks. Elupiirkondades, kus keskkonna mürafoonile. On ärisid ja tootmisi, mille tegevus ei iseloomulik on elamualade, avalda mõju ümbritseva keskkonna õhukvaliteedile ning üldkasutatavate ja puhkealade selliseid, mille tegevus avaldab olulist mõju ümbritseva koondumine ning oluline mõjutegur keskkonna õhukvaliteedile. maakasutuse- ja ehitustegevuse Maakonnaplaneeringus sätestatakse, et tuleb määrata eri suunamisel on väljakujunenud tootmis-, äri- ja logistikaalade müra normtaseme kategooria. keskkonna iseloom, äri- ja toomise Peamiste teede ja tänavate ääres paiknemise korral määrata maa-alade (ÄT) planeerimist kohased ehitustingimused ehitiste paigutamisele ja välditakse. Planeeritakse kas kujundamisele – sellised kohad kujundavad asumi visuaalset ärialasid või segahoonestatavaid identiteeti. Olulise krundivälise mõjuga (müra, tolm, lõhn arengualasid, kus uusi jms) tootmisalade ümbrusse tuleb kavandada mõju tootmisettevõtteid ei ole lubatud leevendav puhverala, eelistatult puistuna. rajada ja/või olemasolevaid Maakonnaplaneering näeb ette järgmised tootmis-, äri- ja ulatuslikult laiendada. logistikaalad: Ropka, Veeriku-Vaksali, Lõunakeskus, Kesklinna, Raadi, Õssu-Räni, Räni, Soinaste, Tõrvandi, Reola, Ebaselgeks jääb, mida on mõeldud Lohkva, Tähtvere, Vahi, Tila, Lennuvälja, Kärkna, Elva, Nõo, maakonnaplaneeringuga määratud Kallaste. põhimõtte ”tuleb määrata eri Mõistlik oleks Tartu valla uue üldplaneeringuga täpsustada tootmis-, äri- ja logistikaalade müra maakonnaplaneeringus loetletud tootmis-, äri- ja normtaseme kategooria“ all, logistikaalade hoonestuse kavandamise tingimusi mistõttu on keeruline ÜP raames eelloetletud alade lõikes. Millisesse asukohta on sobilikumad antud põhimõttele vastavate mürarikkad, millisesse välisõhku heitmeid paiskavad, täpsemate nõuete ühene millisesse muid keskkonnahäiringute alaliike põhjustavate defineerimine. Samas ei muuda ehitiste püstitamine. Täitmata on Maakonnaplaneeringu antud maakonnaplaaneringus nõue, et tuleb määrata eri tootmis-, äri- ja logistikaalade toodud põhimõte müra mõju müra normtaseme kategooria. hindamise ning normide tagamise tegelikku sisu. Nimelt, vastavalt Väär on väide, et kaubanduse, aianduse, jäätmekäitluse, keskkonnaministri 16.12.2016 tootmise ja logistikakeskuse maa-ala, jäätmekäitluskohad, määrusele nr 71 on müra sadamad kus rakenduvad töötervishoiu ja tööohutuse normtasemed kehtestatud nõuded; ei rakendu keskkonnaministri 16.12.2016 määruse müratundlikele aladele, mitte aga nr 71 nõuded. Eeltoodud määrust ei kohaldata alal, kuhu tootmisaladele (kuigi Atmosfääriõhu avalikkusel puudub juurdepääs ja kus ei ole püsivat asustust, kaitse seaduse kohaselt on ning töökeskkonnas, kus kehtivad töötervishoidu ja kategooria määratud ka tööohutust käsitlevad nõuded. Seega kaubanduse, aianduse, tootmismaadele, kuid vastavale jäätmekäitluse, tootmise ja logistikakeskuse jms maa-aladele, kategooriale pole ala sisest normi kuhu on avalikkusel juurdepääs, rakenduvad siiski kehtestatud, kuna tegu pole keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 nõuded, kuna müratundliku alaga) ning olenemata töökeskkond ja maa-ala ei ole sünonüümid ja ei pea kattuma. tootmistegevuse iseloomust ei tohi tootmisala tegevusega kaasneda müra normtasemete ületamist 90 Tartu valla ÜP ja KSH eelnõule laekunud ettepanekud ja Tartu valla seisukoht esitatud ettepanekutele ümbruse tundlikel aladel (nt lähimad eluhoonete piirkonnad). Sellest tulenevalt ei ole ka tootmismaade puhul täpsem tsoneerimine otstarbekas (st asukohtade määramine, kuhu on lubatud mürarikkad, kuhu eeldatavalt väiksema mõjuga tootmistegevused), kuna lähimate elamumaade müra normväärtus, mida tootmistegtevuse käigus ei tohi ületada, on kõigil juhtudel samad. Müra normtasemete kehtestamisel lähtutatakse müra normväärtuste tagamisest tundlike alade juures, nt elamumaa on II kategooria müratundlik ala, mille puhul tuleb elamumaa müra normväärtused tagada olenemata lähima tööstusala tegevuse täpsest iseloomust. Seega ka juhul, kui tootmisala siseselt on tootmisalale kategooria määramata, ei vähenda see tootmisala lähiümbruses asuvate elamumaade juures kaitset ülenormatiivse müra eest. Teen ettepaneku muuta Tila küla Saare ja Lepiku kinnistute Mitte arvestada. maa-alad elamu (E) või väikeelamu maaks (EV). Vastavalt Tegemist on valdavalt kinnistute omanike soovile. Eeltoodud kinnistud on kasutusel ettevõtlusalaga, kus täiendav elamumaana kogupindalaga 13012 m² + 30275 m² = 43287 tundlike alade planeerimine ei ole m². Elamu maa-ala (E) on eelnõus kirjeldatud kui üksikelamu, vastutustundlik hilisemate võimalike kaksikelamu, suvila või aiamaja, ridaelamu, korterelamu probleemide vältimiseks. ehitamiseks ette nähtud maa-ala ning arhitektuurselt ja ehituslikult elamute vahelisse välisruumi sobituv muu elamuid teenindava maakasutuse juhtotstarbega maa-ala. Tänane kasutusotstarve sobitub (ja on olnud kasutusel juba enne EV taasiseseisvumist elamu asukoha maana) elamu maa-ala (E) kirjeldusega. Pindala on piisav võrreldes teiste maa-aladega, seega ei näe põhjust mitte anda antud maa- alale tegelikkusele vastav juhtotstarve. Ettepanek 76, esitaja Eve Joosing Ettepaneku sisu: Mõisavälja tänava pikaaegse elanikuna ei näe küll ise vajadust kergliiklusteele Mõisapuiestee ja Mõisavälja tänava vahel, kõik on niisamagi kergesti juurdepääsetav tänu juba olemasolevale teede võrgustikule. Pigem võiks olla kergelt haljastatud haljasala lihtsalt (iluõunapuud või püramiidtammed/kased vms mitte väga laiuvat, et kõrvalasuvaid krunte ei häiriks massiivne lehesadu sügiseti). 91 Tartu valla ÜP ja KSH eelnõule laekunud ettepanekud ja Tartu valla seisukoht esitatud ettepanekutele Seisukoht: Arvestatakse osaliselt. Antud läbipääs on kavandatud detailplaneeringuga transpordimaaks. Üldplaneeringu eelnõu näeb ette antud alal kergliikluse läbipääsu ja lisaks haljastuse. Ettepanek 77, esitaja Endel Raidma Ettepaneku sisu: 1. Ei ole nõus koostatavas üldplaneeringus kavandatava kergliiklusteede lahendusega Kõrveküla tehisjärve (VEE2075310) põhjaosa läänekaldale, sest kehtiv „Kinnistu M 22564 Kubja-Hansu detailplaneering“ näeb ette sellele alale veekogu (ilma kergliiklusteeta). 2. Ei ole nõus kergliiklustee kavandamisega meile kuuluva kinnistu Kubjaringi põik 1 piirialale ja Kubjaringi põik tänavale. Kinnistu M 22564 Kubja-Hansu detailplaneeringus on planeeritud tänavaala, mille laius on 6 meetrit ja teekatte laius 4 meetrit ilma kergliiklusteeta ning tänav on vastavalt detailplaneeringule välja ehitatud. Kubjaringi ja Kubjaringi põik tänavad on alates Vasula teest õueala ja puudub vajadus täiendava kergliiklustee rajamiseks. Seisukoht: Arvestatakse. Ettepanek 78, esitaja AS Eesti Raudtee Ettepaneku sisu: Seisukoht: 1. Üldplaneeringu maakasutusplaanil kajastada eraldi leppemärkidega Arvestatakse. olemasolevad raudteeülesõidukohad (samatasandilised ristumiskohad sõiduteega) ja olemasolev raudtee eritasandiline ristumiskoht sõiduteega (Lammiku-Lähte tee). 2. Tabivere alevikus on rajatud kergliiklustee eritasandiline ristumine Arvestatakse. (kergliiklustunnel) raudteega. Tähistada kergliiklustee ristumise asukoht üldplaneeringu maakasutusplaanil leppemärgiga „olemasolev kergliiklustunnel“. 3. Tähistada maakasutusplaanil reisirongide peatuskohtade asukohad (Tabivere ja Arvestatakse. Kärkna) ja olemasolev kergliiklustee Kärkna peatuskohani. 4. Üldplaneeringu maakasutusplaanil on näidatud planeeritud kergliiklustee Arvestatakse. Kärevere-Kärkna tee põhjapoolsesse külge kuni Kärkna raudteeülesõidukohani, kus puudub nõuetekohane raudteeülekäigukoht. Teeme ettepaneku kavandada kõnesolevas piirkonnas perspektiivne nõuetekohane ja ohutu kergliiklustee ristumiskoht raudteega ning tähistada see vastava leppemärgiga üldplaneeringu maakasutusplaanil. 5. Juhime tähelepanu, et Kärevere-Kärkna tee äärse kergliiklustee ja Arvestatakse. raudteeülekäigukoha kohta on koostatud projekt (Toner-Projekt 01/2014; 11/2015) ja ASiga Eesti Raudtee kooskõlastatud. Kõnesoleva projekti kohaselt on kergliiklustee ja ristumine raudteega projekteeritud Kärevere-Kärkna tee lõunapoolsesse külge, millest on välja ehitatud kergliiklustee Kärkna asulast Kärkna reisirongide peatuskohani. Maakasutusplaanil on olemasolev kergliiklustee näidatud põhjapool Kärevere-Kärkna sõiduteed. 6. Endisele Kärkna-Maramaa raudteetrassile on üldplaneeringuga planeeritud Arvestatakse. kergliiklustee, mis osaliselt paikneb maakasutusplaanil ka Tapa-Tartu raudteemaa maaüksustel. Palume lisada seletuskirja, et raudteemaa maaüksustele planeeritud kergliiklustee täpne asukoht tuleb määrata tulevikus täpsema planeeringu ja/või projektiga vastavalt AS Eesti Raudtee poolt väljastatud tehnilistele tingimustele ning 92 Tartu valla ÜP ja KSH eelnõule laekunud ettepanekud ja Tartu valla seisukoht esitatud ettepanekutele valdkonnaga seotud normides, standardites ja regulatsioonides sätestatud nõuetele. 7. Palume lisada seletuskirja, et lähtuvalt Vabariigi Valitsuse otsusest Arvestatakse. elektrifitseerida raudtee taristu on AS Eesti Raudtee alustanud kontaktvõrgu projekteerimise ettevalmistustöödega ning ehitus on kavandatud aastatele 2023- 2028. Ehitatakse välja kontaktvõrk ja nende teenindamiseks vajalikud autotrafopunktid, autotrafopunktide ja kontaktvõrgu vahelised toitekaablid, õhuliinid, mastid jms rajatised raudtee elektrifitseerimise otstarbeks. Seoses eeltooduga peab arvestama, et raudteemaale lisandub kitsendusi põhjustavaid tehnovõrke ja rajatisi ning võib selguda väljapool raudteemaad asuvate kinnistute koormamise vajadus kontaktvõrgu seadmete ja uute elektriliinide rajamiseks. Võimalik kinnistute koormamise vajadus nende rajatiste teenindamiseks selgub projekteerimise käigus. Ettepanek 79, esitaja Mait Urbanik Ettepaneku sisu: Kergliiklustee ja tänavavalgustuse pikendamine Kõrvekülas Pärna tänaval Sireli tn (või Kubja-Hansu tn) otsani – parandaks võimalusi kohalikel elanikel jalutada või sportida pimedal ajal. Seisukoht: Kergliiklustee on juba eelnõus planeeritud. Tänavavalgustuse osa ei ole üldplaneeringuga lahendatav. Antud lõigu tänavavalgustuse rajamine on lähiaja tööplaanides. Ettepanek 80, esitaja Meelis Burget Ettepaneku sisu: Muuta asustusüksuste lahkmejooni selliselt, et Pärna, Sarapuu, Jalaka ja Toominga kinnistud praeguses Tila külas jääksid Kõrveküla alevikku. Seisukoht: Arvestatakse. Ettepanek 81, esitaja Elina Visk Ettepaneku sisu: Aadressi järgi kuulun Kobratu külla, mis tekitab viimasel ajal pea iganädalaselt probleeme. Tegin ettepaneku muuta aadressi Vedu küla järgi aga ma ei leia siit sellist muudatust? Seisukoht: On juba arvestatud, palume veelkord piiridega tutvuda. Ettepanek 82, esitaja Peeter Änilane Ettepaneku sisu: Kergliiklusteega paralleelselt istutan 4- realise elupuuheki, mis tulevikus ei varja elamukrunte ja ülejäänud ala sellest kolmnurgast sooviksin liita väikeelamumaaga. 93 Tartu valla ÜP ja KSH eelnõule laekunud ettepanekud ja Tartu valla seisukoht esitatud ettepanekutele Seisukoht: Arvestatakse. Ettepanek 83, esitaja Kalvi Hubel Ettepaneku sisu: Seisukoht: Säilitada Viidika 4 tagune maa-ala kasutus senisel kujul aianduse Arvestatakse osaliselt. maa-alana (AM), sest ala on aktiivses kasutuses ja hooldatud. Liivaranna tee poolne ala määratakse aianduse maa- alaks (AM), Saadjärve tee poolne ala jääb haljasalaks (H). Suurendada haljasala kasutust puhkealana, vähendades Ei ole üldplaneeringuga kõrghaljastust ning parandades valgustingimusi. Hetkel leiab lahendatav teema. haljasala väga vähe kasutust peamiselt vähese päikesevalguse ja Lahendatakse vabaaja veetmiseks vajaliku taristu puudumise tõttu. projekteerimise käigus.. Lisada rannalähedasele haljasalale statsionaarsed lauad ja pingid, mis Lahendatakse võimaldavad pidada pikniku ja veeta vaba aega. projekteerimise käigus. 94 Tartu valla ÜP ja KSH eelnõule laekunud ettepanekud ja Tartu valla seisukoht esitatud ettepanekutele Ettepanek 84, esitaja RMK Ettepaneku sisu: Seisukoht: Täpsustus. Ettepaneku lisad on esitatud Exceli tabeli kujul Gis süsteemi andmebaasi laetaval kujul. Käesolevas dokumendis ei kuvata lisade sisu. 1. Väärtuslikud põllumaad. Arvestatakse. Eelnõus on kavandatud RMK kinnistutele 45 erineva suurusega ja erineva väärtusega põllumaad järgnevatesse küladesse: Väänikvere, Viidike, Maramaa, Kõduküla, Siniküla, Kikivere, Sortsi, Kaiavere, Möllatsi, Vedu, Tormi, Vilussaare, Soitsjärve, Elistvere, Kükitaja ja Metsanuka. Eelnõus esitletud väärtuslike põllumaa aladest suure osaga me ei nõustu, kuna enamus neist on metsastatud või metsastunud. Ainsana on õnnestunud RMK-l rohumaana välja rentida neist üks, mis asub RMK metsakvartalil PN381 eraldistel 1;5;8;9. Ka on sattunud valimisse poolloodusliku kooslusena inventeeritud alasid. Riigimetsa majandaja saab tagada väärtusliku põllumajandusmaa mittemetsastumise vaid juhul, kui põllumajandusmaa on antud rendilepinguga kasutusse. Rohumaad, millele rentnikku ei ole leitud, oleme metsatanud või plaanime metsastada. Selgitame, et RMK põhiülesanne on riigimetsa majandamine, mistõttu ei saa me võtta endale väärtuslike põllumajandusmaade hulka arvatud alade niitmise kohustust iseenesliku metsastumise vältimiseks. Märgime, et RMK majandab metsa ka aladel, millel põllumajanduslik tegevus on liigniiskuse või raskendatud ligipääsu tõttu võimatu. Tulenevalt eeltoodust teeme ettepaneku üldplaneeringuga mitte määrata RMK kinnistutele väärtusliku põllumaa säilitamise ja hooldamise kohustusi. Lisa 1: Väärtuslikud põllumaad 2. Tuuleparkide rajamine. Selgitame, et tegemist on RMK kinnistule Tartu vallas on kavandatud ulatuslik tuuleala. uuringualaga, kus enne tuuleparkide RMK on seisukohal, et algatatud üldplaneeringu seletuskirja kavandamist tuleb teha uuringuid. osa, mis käsitleb tuuleparkide rajamist, on vaja täiendada Uuringute tulemused on aluseks planeerimisseaduse paragrahv 4 lõikes 5 kirjeldatud 95 Tartu valla ÜP ja KSH eelnõule laekunud ettepanekud ja Tartu valla seisukoht esitatud ettepanekutele planeeringu elluviimisega kaasnevate asjakohaste tuuleparkide rajamise võimaluste majanduslike, kultuuriliste, sotsiaalsete ja looduskeskkonnale väljaselgitamisel, üldplaneeringuga avalduvate mõjude hindamisega. Konkreetsemalt on vaja määratud uuringuala piiride hinnata, millist mõju avaldab eriplaneeringu tulemusel rajatav täpsustamisel ja detailse võimalik tuulepark maa metsamajanduslikule kasutusele, planeerimislahenduse koostamisel. sellega seotud tööhõivele ja metsamajanduses loodavale Palume täpsustada konkreetselt, lisaväärtusele. Praeguses üldplaneeringus ei arvestata ka mis tähendab väide “Praeguses paljude praeguste ja planeeritavate looduskaitseliste üldplaneeringus ei arvestata ka piirangutega riigimetsamaal. paljude praeguste ja planeeritavate Lisa 2: Kavandatav tuuleala looduskaitseliste piirangutega riigimetsamaal”. Millistega konkreetselt ei arvestata? 3.Kavandatud perspektiivsed elektriliini koridorid RMK Mitte arvestada. Võrguhaldajaga kinnistutele. koostöös on liini põhimõttelist Üldplaneeringuga on kavandatud RMK kinnistutele elektriliini asukohta planeeritud. Võrguhaldaja koridorid järgnevatesse Tartu valla küladesse: Erala, Saare ja eeltööna on juba liini kulgemise Maramaaa. RMK teeb ettepaneku kaaluda ka alternatiivseid asukohta kaalunud. võimalusi elektriliinide rajamiseks ja nende paigutamiseks olemasolevatesse liinikoridoridesse ning kavantavad liinikoridorid koostöös RMK töötajatega üle vaadata, et leida parimad lahendused. Lisa 3: Perspektiivsed elektriliini koridorid. 4.Kavanadatud perspektiivsed kergliiklusteed RMK Mitte arvestada. Palume vajadusel kinnistutele. esitada konkreetsed asukohad, kus Üldplaneeringuga on kavandatud RMK kinnistutele muudatusi on vajalik teha. Samuti kergliiklusteed järgnevatesse küladesse: Valmaotsa, Kärevere rõhutame, et üldplaneeringu ja Maramaa. RMK ettepanek on kaaluda ka alternatiivseid täpsusastmes ei planeerita võimalusi ja kavantavad kergliiklusteed koostöös RMK kergliiklusteede konkreetseid töötajatega üle vaadata. asukohti, nt kummal pool teed tee Lisa 4: Perspektiivsed kergliiklusteed. kulgeb, kus on üleminekud jms. Asukoht (kulgemine) täpsustub hilisem projekteerimisel. 5. Kavandatavad perspektiivsed matkarajad RMK kinnistutele. Mitte arvestada. Matkarajad on Üldplaneeringuga on kavandatud RMK kinnistutele planeeritud koostöös kogukonnaga, matkarajad järgnevatesse küladesse: Piiri, Saare, Teilma, st läbiviidud piirkondlike Kämara, Kärevere, Valmaotsa ja Kõrveküla. Samuti Äksi töökoosolekute käigus kohalike alevisse. RMK ettepanek on kaaluda ka alternatiivseid poolt. Kuid ühildumine RMK võimalusi ja kavantavad matkarajad koostöös RMK töötajatega matkaradadega vaadatakse üle. üle vaadata ja analüüsida uute matkaradade ühildumist juba olemasolevate RMK matkaradadega. Lisa 5:Perspektiivsed matkarajad. 6. Kavandatavad perspektiivsed teed RMK kinnistutele. Mitte arvestada. Teid on Üldplaneeringuga on kavandatud RMK kinnistutele uued teed planeeritud sidusa võrgustiku ja järgnevatesse küladesse: Tila, Sortsi ja Maramaa. RMK juurdepääsude tagamise eesmärgil 96 Tartu valla ÜP ja KSH eelnõule laekunud ettepanekud ja Tartu valla seisukoht esitatud ettepanekutele ettepanek on kaaluda ka alternatiivseid võimalusi ja põhimõtteliste asukohtadena. kavantavad uued teed koostöös RMK töötajatega üle vaadata. Nende täpsed asukohad selguvad Lisa 6: Perspektiivsed teed. kas DP või projekteerimise käigus. Ettepanek 85, esitaja Mihkel Nukka Ettepaneku sisu: Palun Mäeotsa kinnistu (registriosa nr 2291950) ala määrata tiheasustusalaks ja perspektiivselt elamumaaks. Mäeotsa kinnistu jääb olemasoleva suvilapiirkonna naabrusesse ja suvilapiirkond on kujunenud tänaseks inimeste alaliseks elukohaks. Kuna Mäeotsa kinnistu jääb alalise elukohana kasutatava suvilaala ja linna vahele, siis palun üldplaneeringus määrata Mäeotsa kinnistu tiheasustusalana ning perspektiivse elamumaana. Seisukoht: Arvestatakse osaliselt. Nimetatud kinnistu määratakse väikeelamu maa-alaks, aga ei määrata tiheasustusalaks. Ettepanek 86, esitaja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Ettepaneku sisu: Olete teavitanud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) Tartu valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu avalikust väljapanekust ajavahemikus 21. september kuni 21. oktoober 2020. Väljapaneku materjalidest nähtub, et sadamataristu kavandamine ja kajastamine on dokumentides läbi mõeldud. MKMil täiendavaid ettepanekuid ega arvamusi ei ole. Seisukoht: Teadmiseks võetud. Ettepanek 87, esitaja Romet Rand (OÜ Avatar ja OÜ Toci) Ettepaneku sisu: Täna kavandatava Tartu valla üldplaneeringu järgi on Toci OÜ-le kuuluvad Tila külas asuvad kinnistud Danieli (79403:002:1152) ja Pihlapuu (79601:001:1689) vaid osaliselt kaasatud tiheasustusalale. Teeme ettepaneku laiendad tiheasustusala `kaubandus-, teenindus- ja büroohoonete ning tootmise- ja logistikakeskuse maa-ala (ÄT) kogu nende kinnistute ulatuses. Seisukoht: Mitte arvestada, arvestades naaberalade tundlikust ja lähedust. Ettepanek 88, esitaja Elle Naber Ettepaneku sisu: Täna kavandatavaTartu valla üldplaneeringu järgi on minule Tila kiilas kuuluv Suure- Kivestiku kinnistu (79601:001:1690) jäänud välja tiheasustuse alast. Kuna ümberringi on väga palju uusi ettevõtteid tulemas ja ka Tartu valla elanike arv kasvamas, siis on kindlasti ka vajalik elamispindade arvu kasv vallas. Seetõttu palun kaaluda võimalust kaasata Suure-Kivestiku kinnistu kaasamist tiheasustuse alale ja näha sellele alale ette ,,Korterelamu maa-ala (EK)" Suure-Kivestiku kinnistu asub maanteest natuke eemal aga samas piisavalt siiski linna ja asustuse lähedal, et sealt on inimestel väga mugav liikuda tööle, jalgsi isegi Tila küla piires ja samas on nende 97 Tartu valla ÜP ja KSH eelnõule laekunud ettepanekud ja Tartu valla seisukoht esitatud ettepanekutele elukeskkond siiski maalähedane ja loodussõbralik. Kinnistule perspektiivis rajatavad kortermajad ja ridaelamud annavad head elamistingimused nii ümberkaudsete ettevõtete töötajatele kui ka Tartusse tööle käijatele. Seisukoht: Mitte arvestada. Piirkonnast on välja kujunemas ettevõtluspiirkond, mille vahetusse lähedusse elamute täiendav planeerimine ei ole võimalikke häiringuid, sh visuaalseid, arvestades mõistlik ning inimsõbraliku ja kvaliteetse elukeskkonna loomise põhimõtetega kooskõlas. 98  TARTU VALLAVALITSUS 5.11.2020 nr 7-1/91-1 Adressaadid vastavalt nimekirjale Info Tartu valla üldplaneeringu ja üldplaneeringu KSH aruande eelnõu avalike arutelude toimumise kohta ja valla seisukohtade edastamine esitatud ettepanekutele Tartu Vallavalitsus korraldas üldplaneeringu ja KSH eelnõu avaliku väljapaneku ajavahemikul 21.09.-21.10.2020. Täname kõiki, kes üldplaneeringuga tutvusid ja esitasid ettepanekuid/arvamusi lahenduse kohta. Tartu Vallavalitsus on kõiki laekunud ettepanekuid/arvamusi koosmõjus analüüsinud ning kujundanud põhjendatud seisukohad. Laekunud ettepanekud/arvamused ning valla seisukohad on koondatud ühte dokumenti, et anda parem ja sisukam ülevaade avalikustamise tulemuste kohta. Kutsume osalema avalikel aruteludel, mis toimuvad: 23.11 Tabivere rahvamaja 24.11 Laeva kultuurimaja 25.11 Jääaja keskus (Äksi) 30.11 Maarja-Magdaleena rahvamaja 2.12. vallamaja (Kõrveküla) 3.12 Lasteaed Ripsik Arutelude algus kl 17.00. Avalikul arutelul tutvustame avaliku väljapaneku kestel esitatud kirjalikke ettepanekuid/arvamusi ja valla seisukohti nende kohta, põhjendame üldplaneeringu koostamisel valitud lahendusi ning vastame muudele üldplaneeringut käsitlevatele küsimustele. Seoses COVID-19 viiruse jätkuva levikuga, palume arutelule registreerida. Etteregistreerimine aitab tagada ruumide nõuetekohast ettevalmistamist ja hajutamise nõuetest kinnipidamist. Arutelule saab registreerida telefonil 5347 6179. Arutelule tulles palun kanna maski. Köha, nohu, palaviku, kurguvalu ja muude haigustunnuste esinemisel püsi kodus. Palun jälgida jooksvalt infot valla veebilehel ja üldplaneeringu portaalis aadressil http://hendrikson.ee/maps/Tartu-vald/ alajaotuses Avalikud üritused. Seoses COVID-19 viiruse jätkuva levikuga jälgime Vabariigi Valitsuse ühisavaldusi ja otsuseid. Vajadusel võtab Tartu Vallavalitsus õiguse teha muudatusi avalike arutelude toimumise osas. Lugupidamisega Haava tn 6 Tel 7337 750 AS SEB Pank Kõrveküla alevik Faks 7337 751 Arve nr EE4410 101 020 170 960 05 60512 TARTUMAA E-post: [email protected] Swedbank AS Registrikood 75006486 Arve nr EE232200 221 031 405 424 /allkirjastatud digitaalselt/ Jarno Laur vallavanem 5167879 [email protected] Egle Nõmmoja 5333 9166 [email protected] Lisa: Tartu valla ÜP ja KSH eelnõule laekunud ettepanekud ja Tartu valla seisukoht esitatud ettepanekutele