Tee ehitusloa andmine riigitee 87 Põlva ringtee km 2,194 asuva silla ja hüdrotehnilise rajatise ümberehitamiseks ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine

Versioon 30.04.2020 /// TÖÖ NR 19003459 Riigitee nr 87 Põlva ringtee km 2,194 asuva Põlva sildregulaatori eelprojekti keskkonnamõjude eelhinnang Töö nr 19003459 Tartu-Tallinn 2020 Ethel Simmul Keskkonnaspetsialist Jaak Järvekülg Keskkonnaekspert, projektijuht Juhan Ruut Keskkonnaekspert (litsents: KMH0155)  Riigitee nr 87 Põlva ringtee km 2,194 asuva Põlva sildregulaatori eelprojekti 2 keskkonnamõjude eelhinnang SISUKORD 1. SISSEJUHATUS ................................................................................................................. 3 2. TAUST JA SEADUSANDLIKUD ASPEKTID .................................................................. 4 3. KAVANDATAVA TEGEVUSE KIRJELDUS .................................................................... 7 4. PROJEKTI ASUKOHT JA MÕJUTATAV KESKKOND ............................................... 11 5. VÕIMALIKU KESKKONNAMÕJU KIRJELDUS, HINNANG MÕJU OLULISUSELE 14 5.1. Kavandatava tegevuse seosed asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega, mõju maakasutusele ............................................................ 14 5.2. Mõju kaitstavatele loodusobjektidele ..................................................................... 15 5.3. Mõju põhja- ja pinnaveele ........................................................................................ 16 5.4. Müra ............................................................................................................................ 18 5.5. Õhukvaliteet ............................................................................................................... 18 5.6. Valgusreostus ............................................................................................................ 18 5.7. Jäätmekäitlus, energiamahukus ja loodusvarade kasutamine ........................... 19 5.8. Avariiolukorrad .......................................................................................................... 19 6. JÄRELDUS, KESKKONNAMEETMED .......................................................................... 20 LISA 1. ORAJÕE PÕLVA PAISU REKONSTREERMISTÖÖDE ESKIISVARIANTIDE EELDATAVAD MÕJUD KALASTIKULE. EKSPERTARVAMUS.  Riigitee nr 87 Põlva ringtee km 2,194 asuva Põlva sildregulaatori eelprojekti 3 keskkonnamõjude eelhinnang 1. SISSEJUHATUS Käesolevaks tööks on keskkonnaalane konsultatsioon riigitee nr 87 Põlva ringtee km 2,194 asuva Põlva sildregulaatori eelprojekti koosseisus. Projektiga hõlmatav ala asub Põlva maakonnas Põlva vallas Mammaste külas (vt joonis 1.1). Vastavalt projekti seletuskirjale on projekti eesmärgiks riigimaantee nr 87 Põlva ringtee km 2,194 asuva Põlva sildregulaatori asendamine uue, kaasaegseid koormuseid taluva konstruktsiooniga ning olemasoleva paisutusseadme rekonstrueerimisega. Selle läbi tõstetakse vahetult sildregulaatorile eelneval ja järgneval teelõigus sõidumugavust ning liiklusohutust. Lisaks sildregulaatorile käsitletakse ka silla alt kalapääsu rajamist ( teine etapp). Käesolev töö on koostatud OÜ Hendrikson & Ko poolt keskkonnaekspert Jaak Järvekülg juhtimisel. Töös käsitletakse projektiga kavandatavate tegevuste eeldatavalt ebasood sat mõju omavaid keskkonnaaspekte ning antakse soovitus keskkonnamõju hindamise (KMH) algatamise või mitte algatamise ja ebasoodsate mõjude vältimise osas. Käesolevat aruannet on otsustajal võimalik kasutada tugimaterjalina KMH algatamise vajalikkuse hindamisel. Kavandatava tegevuse kirjeldamisel ning hinnangu andmisel on aluseks võetud projekti Stricto Project OÜ poolt koostatud seletuskiri ja jooniseid seisuga 23.03.2020 ning Tauno Jürgensteini poolt koostatud eksperthinnang (Lisa 1). Joonis 1.1 Kavandatava tegevuse asukoht. Aluskaart Maa-amet 2019  Riigitee nr 87 Põlva ringtee km 2,194 asuva Põlva sildregulaatori eelprojekti 4 keskkonnamõjude eelhinnang 2. TAUST JA SEADUSANDLIKUD ASPEKTID Keskkonnamõju hindamise (KMH) vajadust reguleerib keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (KeHJS), vastu võetud 22.02.2005 1 . Vastavalt seadusele on keskkonnamõju hindamise vajadus reguleeritud järgmiselt: § 3. Keskkonnamõju hindamise kohustuslikkus Keskkonnamõju hinnatakse, kui: 1) taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning tegevusloa taotlemise või muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju; 2) kavandatakse tegevust, mille korral ei ole objektiivse teabe põhjal välistatud, et sellega võib kaasneda eraldi või koos muude tegevustega eeldatavalt oluline ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku ala kaitse -eesmärgile, ja mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik. § 2 1 Keskkonnamõju Keskkonnamõju käesoleva seaduse tähenduses on kavandatava tegevusega või strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega eeldatavalt kaasnev vahetu või kaudne mõju keskkonnale, inimese tervisele ja heaolule, kultuuripärandile või varale. § 2 2 Oluline keskkonnamõju Keskkonnamõju on oluline, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara. § 6. Olulise keskkonnamõjuga tegevus (1) Olulise keskkonnamõjuga tegevus on: 13) kiirtee, 2100 meetri pikkuse või pikema peamaandumisrajaga lennuvälja, üle kümne kilomeetri pikkuse nelja sõidurajaga tee püstitamine või ühe või kahe sõidurajaga tee ehitamine vähemalt nelja sõidurajaga teeks; 17) mere ning Peipsi järve, Lämmijärve ja Pihkva järve süvendamine alates pinnase mahust 10 000 kuupmeetrit või muu veekogu süvendamine alates pinnase mahust 500 kuupmeetrit; 17 1 ) merepõhja ning Peipsi järve, Lämmijärve ja Pihkva järve tahkete ainete uputamine alates ainete mahust 10 000 kuupmeetrit, vooluveekogusse tahkete ainete uputamine alates ainete mahust 2000 kuupmeetrit või muusse veekogusse tahkete ainete uputamine alates ainete mahust 500 kuupmeetrit; (2) Kui kavandatav tegevus ei kuulu käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatute hulka, peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas järgmiste valdkondade tegevusel on oluline keskkonnamõju: 10) infrastruktuuri ehitamine või kasutamine; 18) vee erikasutus 1 https://www.riigiteataja.ee/akt/121122019007  Riigitee nr 87 Põlva ringtee km 2,194 asuva Põlva sildregulaatori eelprojekti 5 keskkonnamõjude eelhinnang Lisaks KeHJS § 6 lõige 2 nimetatud tegev usvaldkondadele on Vabariigi Valitsuse määrusega nr 224 kehtestatud täpsustatud loetelu „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb kaaluda keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkust, täpsustatud loetelu“ 2. Vastavalt VV määrusele: § 11. Vee erikasutus Keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang tuleb anda vee erikasutuse valdkonda kuuluvate järgmiste tegevuste korral: 5) silla rajamine, kui selle tagajärjel muutub veekogu ristlõike pindala; 7) veekogu süvendamine või veekogusse tahkete ainete kaadami ne alates mahust 100 kuupmeetrit, välja arvatud keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõike 1 punktides 17 ja 17 1 nimetatud juhtudel; § 13. Infrastruktuuri ehitamine Keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkust tuleb kaaluda infrastruktuuri ehitamise valdkonda kuuluvate järgmiste tegevuste korral: 8) tee rajamine või laiendamine, välja arvatud teerajatiste, mahasõitude, ohutussaarte, kiirendus- ja aeglustusradade, pöörderadade, tagasipöörde kohtade, ülekäigukohtade, objekti ligipääsuks vajaliku tee, teepeenral asetsevate jalg- ja jalgrattateede, puhkekohtade ja parklate rajamine või laiendamine ning keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõike 1 punktis 13 nimetatud juhul; § 15. Muud tegevusvaldkonnad Keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang tuleb anda järgmiste muude tegevuste korral: 8) selline tegevus, mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik, kuid mis võib üksi või koostoimes muu tegevusega eeldatavalt mõjutada Natura 2000 võrgustiku ala või kaitstavat loodusobjekti. Käesoleval juhul ei kuulu kavandatav tegevus teadaolevalt KeHJS § 6 lõikes 1 nimetatud tegevuste hulka, mille puhul keskkonnamõju hindamine algatatakse selle vajadust kaalumata. Antud juhul on tegu KeHJS mõistes „infrastruktuuri ehitamise või kasutamisega“ (§ 6 lõige 2, p 10) ning „vee erikasutusega“ (§ 6 lõige 2, p 18). Vastavalt VV määrusele nr 224 on tegemist vähemalt §11 p7 kohase tegevusega (kuna vastavalt seletuskirjale toimub silla rajamise käigus veekogu süvendamine ja uputatakse tahkeid aineid üle 100 m 3 ), potentsiaalselt ka §11 p5 kohase tegevusega (kuna rajatakse uus sild) ning §15 p8 kohase tegevusega (kuna silla rajamine võib mõjutada kaitsealuseid liike jões). Seega peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas tegevusel on oluline keskkonnamõju vastavalt KeHJS § 6 lõige 2. Sellest tulenevat sõltub KMH vajadus eelhinnangu tulemusest. 2 https://www.riigiteataja.ee/akt/128012020006  Riigitee nr 87 Põlva ringtee km 2,194 asuva Põlva sildregulaatori eelprojekti 6 keskkonnamõjude eelhinnang Vastavalt KeHJS: § 6 1 . Eelhinnang (1) eelhinnangu andmiseks esitab arendaja koos tegevusloa taotlusega järgmise teabe: 1) tegevuse eesmärk, iseloom ja füüsilised näitajad ning asjakohasel juhul vajalike lammutustööde kirjeldus; 2) tegevuse asukoha kirjeldus, sealhulgas eeldatavalt mõjutatava ala tundlikkus; 3) tegevusega eeldatavalt oluliselt mõjutatavate keskkonnaelementide kirjeldus; 4) olemasolev teave tegevusega eeldatavalt kaasneva olulise keskkonnamõju kohta, arvestades eeldatavalt tekkivaid jääke ja heiteid ning jäätmeteket, kui see on asjakohane, ning loodusvarade, eelkõige mulla, maa, maavarade ja vee kasutamist ning mõju looduslikule mitmekesisusele; 5) muu asjakohane teave, lähtudes käesoleva paragrahvi lõike 5 alusel kehtestatud nõuetest; 6) soovi korral teave kavandatava tegevuse erisuste või võetavate keskkonnameetmete kohta, millega kavandatakse vältida või ennetada muidu ilmneda võivat olulist ebasoodsat keskkonnamõju. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teabe koostamisel peab arendaja arvestama varasemate asjakohaste hindamiste tulemustega. (3) Otsustaja annab käesoleva seaduse § 6 lõigetes 2 ja 2 1 nimetatud eelhinnangu arendaja esitatud ja muu asjakohase teabe alusel ning lähtudes kavandatavast tegevusest, selle asukohast ning eeldatavast keskkonnamõjust. (5) Käesoleva seaduse § 6 lõigetes 2 ja 2 1 nimetatud eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. 3 § 11. Keskkonnamõju hindamise algatamine ja algatamata jätmine (2 2 ) Enne käesoleva seaduse § 6 lõikes 2 nimetatud valdkondade tegevuse ja lõikes 21 viidatud tegevuse keskkonnamõju hindamise vajalikkuse üle otsustamist peab otsustaja küsima seisukohta kõigilt asjaomastelt asutustelt, esitades neile seisukoha võtmiseks eelhinnangu ning keskkonnamõju hindamise algatamise või algatamata jätmise otsuse eelnõu. Käesolev eelhinnang on tellitud Stricto Project OÜ poolt riigitee nr 87 Põlva ringtee km 2,194 asuva Põlva paisu silla projekti koosseisus ning seda on otsustajal võimalik kasutada tugimaterjalina keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkuse hindami sel. Eelhinnangu aruande peatükkides 3-6 on info esitamisel lähtutud Keskkonnaministri 16.08.2017 määrusest nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“ . 3 https://www.riigiteataja.ee/akt/118082017003  Riigitee nr 87 Põlva ringtee km 2,194 asuva Põlva sildregulaatori eelprojekti 7 keskkonnamõjude eelhinnang 3. KAVANDATAVA TEGEVUSE KIRJELDUS Vastavalt Stricto Project OÜ poolt koostatud seletuskirjale on projekti eesmärgiks riigimaantee nr 87 Põlva ringtee km 2,194 asuva Põlva sildregulaatori asendamine uue, kaasaegseid koormuseid taluva konstruktsiooniga ning olemasoleva paisutusseadme rekonstrueerimisega. Selle läbi tõstetakse vahetult sildregulaatorile eelneval ja järgneval teelõigus sõidumugavust ning liiklusohutust. Lisaks sildregulaatorile käsitletakse ka silla alt kalapääsu rajamist (teine etapp). Käesoleva projektiga nähakse ette olemasoleva sildregulaat ori konstruktsioonide lammutamine ning selle asemele uue raamsilla ning regulaatori konstruktsioonide rajamine (esimene etapp, vt joonis 3.1). Olemasoleva silla küljes paiknevad gaasitoru ja keskpinge elektrikaabel paigaldatakse uude asukohta. Silla pealesõidud rekonstrueeritakse – kogu teelõigust rajatakse uus teekatend 124,1 meetri pikkusel lõigul ning 26,8 meetri pikkusel lõigul teostatakse tasandusfreesimine ja ülekate. Projekteeritud silla eluiga: 100 aastat. Lisaks silla rekonstrueerimisele rajatakse ka uued paisutusseadmed ning arvestatakse kalapääsu rajamise võimalusega (teine etapp). Projekti seletuskirjas on regulaatorseadme lahendust ja kalapääsu võimalust kirjeldatud järgmiselt: Projektlahenduse valikul on arvestatud Keskkonnaameti tingimu sega, et paisu juurde peab saama rajada parima võimaliku kalapääsu – tehiskärestiku. Tellija poolt seatud täiendav tingimus on, et kalapääsu peab saama paisu juurde ehitada hiljem, II etapina. Tehiskärestik on looduslähedane kalapääs, mida läbib kogu jõe v ooluhulk. Kuna Põlva paisu juures on maksimaalne lubatud veetaseme tõus vaid 30 cm, peab lisaks tehiskärestiku sängi vee läbivoolule olema täiendav vooluhulga läbilaskmise (veetaseme reguleerimise) võimalus. Eeltoodut arvesse võttes, on lahendusvariandina välja pakutud rajada tehiskärestik, mis algab maanteesilla alaveepoolelt (kergliiklustee silla juurest), läbib silla ava ja ulatub piki paremat kallast ca 140 m pikkuselt paisjärve alale. Käesolev projekt näeb ette võimaluse ja lahendab kalapääsu eelprojek ti tasandil. Projekti järgi ehitatavasse mahtu kuulub sild ja vahetult silla juures paiknev regulaator koos voolurahustusbasseiniga. Kalapääs (selle projektiga ei realiseerita). Kalapääsu sängi kujundamiseks on vajalik rajada kaldaga paralleelne pinnastamm paisjärve alale, mis ühtlasi moodustab ka paisu. Läbi pinnastammi ( -paisu) muldkeha on kavandatud rajada veelase, mis võimaldab reguleerida paisjärve veetaset ja vajaduse korral paisjärve tühjendada. Sellise lahenduse korral suurema osa ajast (kuni jõe vooluhulgani 2,5 m 3 /s) voolab kogu vesi läbi kalapääsu. Alates jõe vooluhulgast 2,5 m 3 /s, on vajalik täiendav vooluhulga läbilaskmine veelaskme kaudu. Tehiskärestiku sängi saab tinglikult jagada kaheks lõiguks, mille kummagi lõigu konstruktsioon on mõnevõrra erinev. Sillast (veelaskmest) ülesvoolu jäävat lõiku võib läbida vooluhulk kuni ca 5,5 m 3 /s. Silla alust (veelaskmest allavoolu jäävat) lõiku võib läbida kogu jõe maksimumvooluhulk s.o 28 m 3 /s. Sillaalusel lõigul on vaja tagada vastupidavus maksimumvooluhulgale. Kalapääsu sillaaluse lõigu pikkus on 24 m ja sillast ülesvoolu jääva lõigu pikkus on  Riigitee nr 87 Põlva ringtee km 2,194 asuva Põlva sildregulaatori eelprojekti 8 keskkonnamõjude eelhinnang ca 140 m. Mõlemal lõigul on sängi keskmine lang 2,1 %. Tehiskärestiku säng on ette nähtud kindlustada kivipuistmaterjaliga geotekstiilil. Voolukiiruse vähendamiseks ja mitmekesise voolumustri loomiseks on ette nähtud kalapääsu sängi paigaldada voolurahustuskivid. Tellija poolt seatud täiendav tingimus on see, et kalapääsu peab saama paisu juurde ehitada hiljem, II etapina. I etapiga on vajalik ehitada / taastada paisutamise jätkamist võimaldavad konstruktsioonid. Vastavalt Tellija soovile, on I etapiga kavandatud silla juurde rajada ajutine paisutamist võimaldav konstruktsioon, mis II etapi realiseerumi se korral lammutatakse. I etapp Paisutuse konstruktsioonina on kavandatud silla ette rajada ajutine veelase. Ajutine veelase koosneb kalda tugimüüridest, mille vahele rajatakse betoonist ülevoolulävi ja rahustuskaev. Veelaskme ava laius on kavandatud silla ava laiune s.o 8,75 m. Veetaseme reguleerimine on kavandatud profiilterasest postidele vahele paigaldatud puitkilpide abil. Puitkilpidele juurdepääsemiseks on kavandatud rajada teenindussild. Puitkilpide tõstmise hõlbustamiseks on kavandatud puitkilpide kohale paigaldada terastala, mille külge saab kinnitada käsitali. Lisaks ajutisele veelaskmele, on I etapiga kavandatud valmis ehitada tehiskärestiku sillaalune osa. Kivipuistkindlustise ja voolurahustuskividega tehiskärestiku säng toimib täiendava voolurahustina. Hüdrauliliste tingimuste muutumise tõttu silla avas, on ette nähtud sillast allavoolu jääva jõe paremkalda kindlustamine ca 30 m pikkusel lõigul. I etapis on ehitustöödega ette nähtud pinnasetööd: ◼ Tahkete ainete paigutamine vooluveekogusse (jõe voolusängi kindlustus) mah us 265 m 3 . ◼ Tahkete ainete paigutamine Põlva paisjärve mahuga 413 m 3 , millest 225 m 3 on täitepinnas ja 188 m 3 raudbetoon. II etapp Teise etapi elluviimisel on vajalik lammutada osaliselt ajutised paisutuse konstruktsioonid, rajada paisjärve alale pinnastamm, veelase ja tehiskärestiku säng. Käesoleva töö II etapi elluviimist detailselt ei käsitleta. Teise etapi elluviimine lahendatakse eraldi projektiga. II etapis on perspektiivsete ehitustöödega ette nähtud veekogusse paigutada pinnast mahuga 8056 m 3 (7900 m 3 täitepinnas ja 173 m 3 raudbetoon). Kavandatava tegevuse elluviimisel kasutatakse loodusvarasid (nt liiv, kruus ja paekivi). Tee ja rajatiste ehituseks vajaminev materjal hangitakse maardlatest, millede avamise ja kasutamise keskkonnamõju on eraldi hinnatud ning projektiala piirkonnast loodusvarade kasutust ei toimu. Projektiala piirkonnas loodusvarade kasutamisega seotud täiendav oluline ebasoodne mõju puudub. Energiamahukuse osas on tegemist tav apärase tee- ehitusega, mille energiakulu ei põhjusta olulisi ebasoodsaid mõjusid. Kavandava tegevuse potentsiaalseteks tagajärgedeks on heide pinnasesse, õhku ja vette. Paratamatult tekib tee-ehituse käigus jäätmeid. Samuti kaasneb tee-ehitusega müra, vibratsiooni ja lõhna levimine lähipiirkondade aladele. Olulise soojuse või kiirguse tekkimist ette näha ei ole.  Riigitee nr 87 Põlva ringtee km 2,194 asuva Põlva sildregulaatori eelprojekti 9 keskkonnamõjude eelhinnang Joonis 3.1 Põlva sildregulaatori asendiplaan ja liikluskorraldus (Stricto Project OÜ töö nr: S1916, asendiplaan ja liikluskorraldus seisuga 23.03.2020)  Riigitee nr 87 Põlva ringtee km 2,194 asuva Põlva sildregulaatori eelprojekti 10 keskkonnamõjude eelhinnang Joonis 3.2 ETAPP 2 asendiplaan koos tehiskärestikuga (Stricto Project OÜ töö nr: S1916, ETAPP 2 asendiplaan koos tehiskärestikuga, seisuga 23.03.2020)  Riigitee nr 87 Põlva ringtee km 2,194 asuva Põlva sildregulaatori eelprojekti 11 keskkonnamõjude eelhinnang 4. PROJEKTI ASUKOHT JA MÕJUTATAV KESKKOND Kavandatav tegevus asub Põlva maakonnas Põlva vallas Mammaste külas (vt joonis 1.1, ptk 1). Sild asub sirgel teelõigul, töömaa lõpus on viraažiga plaanikõver suunaga paremale. Töödega haaratava lõigul on üks ristmik Orajõe teega ja üks mahasõit. Olemasolevast sõiduteest vasakul kulgeb kergliiklustee ning sõidutee sillast ca 10,5 m kaugusel asub kergliiklustee sild avaga 9,5 m n ing laiusega 5,25 m. Vastavalt Maanteeameti 2019. a loendusandmete põhjal oli T87 Põlva ringtee lõigu km 0,9-2,9 liikluskoormus 3 180 sõidukit ööpäevas (sh 7% raskeliiklust). Rekonstrueeritava silla mõjupiirkonda jäävad keskkonnaregistri andmetel II I kategooria kaitsealuste liikide hingi (KLO9120973) ja euroopa harjuse (KLO9124550) leiukoht (vt joonis 4.1). Lähim looduskaitsealune ala, Intsikurmu parkmets (KLO1200100) jääb keskkonnaregistri andmete alusel rekonstrueeritavast sillast üle 2 km kaugusele. Natura 2000 alade võrgustikku kuuluv Ahja loodusala (RAH0000610) jääb kavandatavast tegevusest üle 3,5 km kaugusele. Kavandatava tegevuse vahetusse lähedusse ei jää ühtegi vääriselupaika. Kavandatav tegevuse mõjupiirkonda jääb Orajõgi (VEE1048800) ning Põlva (pais)järv (VEE2111610). Mõlemale veekogule on vastavalt looduskaitseseaduse alusel moodustatud 100 m ulatuses veekogu ranna või kalda piiranguvöönd ning 50 m ulatuses veekogu ranna või kalda ehituskeeluvöönd. Lisaks on veekogudele moodustatu d veeseaduse alusel 10 m ulatuses Veekogu ranna või kalda veekaitsevöönd ning keskkonnaseadustiku üldosa seadus alusel 4 m ulatuses kallasrada (vt joonis 4. 1). Kavandatava tegevuse mõjupiirkonda ei jää ühtegi maaparandusüsteemi . Rekonstrueeritav sild paikneb suhteliselt kaitstud ning kaitstud põhjaveega alal (vt joonis 4.2) Põlva valla üldplaneeringu 4 „Põlva valla üldplaneering (valla põhjaosa)“ kaardi alusel jääb kavandatav tegevus tiheasustusala piirile, valdavaks maakasutuse juhtotstarbeks on elamuala, rohevõrgustiku alasid kavandatava tegevuse piirkonda ei jää (vt joonis 4.3). Põlva maakonnaplaneeringu 5 „Ruumilised väärtused“ kaardi alusel jääb kavandatav tegevus „Põlva järve, Orajõe ja Peri oja lähiümbruse“ väärtusliku maastiku alale. Rekonstrueeritavale sillale lähim kultuurimälestis on kultuurimälestiste riikliku registri andmete alusel arheoloogiamälestis Asulakoht (reg. nr 11503), mis asub projektiga hõlmatavast alast ~660 m kaugusel. Lähimad pärandkultuuri objektid jäävad Keskkonnaregistri andmetel projektiga hõlmatavast alast üle 100 m kaugusele (vt joonis 4.4). Seega võib öelda, et tulenevalt kavandatava tegevuse olemusest ning piisavast kaugusest, ei ole põhjust eeldada ebasoodsa mõju kaasnemist piirkonna kultuurimälestistele ja pärandkultuuri objektidele. 4 Kehtestatud Vallavolikogu 20.12.2018 otsusega nr 1-3/60. 5 Kehtestatud Põlva maavanema 18.08.2017 korraldusega nr 1-1/17/676  Riigitee nr 87 Põlva ringtee km 2,194 asuva Põlva sildregulaatori eelprojekti 12 keskkonnamõjude eelhinnang Joonis 4.1 Kavandatava tegevuse paiknemine III kategooria kaitsealuste kalaliikide leiukoha ning veekaitseliste piirangute suhtes. Aluskaart: Maa-amet 2020 Joonis 4.2 Kavandatava tegevusega hõlmatava ala (tähistatud oranži noolega) põhjavee looduslik kaitstus. Aluskaart: Maa-amet 2019  Riigitee nr 87 Põlva ringtee km 2,194 asuva Põlva sildregulaatori eelprojekti 13 keskkonnamõjude eelhinnang Joonis 4.3 Väljavõte Põlva valla üldplaneeringu „Põlva valla üldplaneering (valla põhjaosa)“ kaardilt, kavandatava tegevusega hõlmatav asukoht on tähistatud punase noolega Joonis 4.4 Kavandatava tegevuse paiknemine piirkonna kultuurimälestise ning pärandkultuuri objektide suhtes. Aluskaart: Maa-amet 2020  Riigitee nr 87 Põlva ringtee km 2,194 asuva Põlva sildregulaatori eelprojekti 14 keskkonnamõjude eelhinnang 5. VÕIMALIKU KESKKONNAMÕJU KIRJELDUS, HINNANG MÕJU OLULISUSELE Käesolevas eelhinnangus käsitletakse eelkõige kavandatava tegevuse ( riigitee nr 87 Põlva ringtee km 2,194 asuva Põlva sildregulaatori eelprojekt ) võimalikku keskkonnamõju, mitte teel ja sillal juba olemasoleva liikluse mõju. Kuna on tegemist juba olemasolevate tee ja sillaga, toimuks liiklus antud alal ka ilma projektiga kava ndatava tegevuseta. Projektiga tõstetakse teelõigus sõidumugavust ning liiklusohutust ning seega on projektil ka soodne mõju inimese tervisele läbi õnnetuste ohu vähenemise . Alljärgnevalt on välja toodud tegurid ja mõjuvaldkonnad, mille puhul on kavandatav a tegevuse iseloomu ja asukohta arvesse võttes ebasoodsa mõju avaldumise oht tõenäolisem või mille puhul on võimalik anda soovitusi võimaliku mõju leevendamiseks. Kõik soovitatavad leevendavad meetmed on esitatud peatükis 6. Võimalike mõjude analüüsimisel on vastavalt Keskkonnaministri 16.08.2017 määrusele nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“ arvesse võetud võimaliku mõju suurust, mõjuala ulatust, mõju ilmnemise tõenäosust, mõju tugevust, kestust, sagedust, pöörduvust ja võimalikke koosmõjusid. Piiriülest mõju projektiga kavandatavate tegevustega ei kaasne. 5.1.KAVANDATAVA TEGEVUSE SEOSED ASJAKOHASTE STRATEEGILISTE PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA, MÕJU MAAKASUTUSELE Kavandatav tegevus asub Põlva maakonnas Põlva vallas, kus Põlva Vallavolikogu kehtestas 20.12.2018 otsusega nr 1-3/60 „Põlva valla üldplaneeringu 2029+“. „Põlva valla üldplaneering (valla põhjaosa)“ kaardi aluse l jääb kavandatav tegevus tiheasustusala piirile, valdavaks maakasutuse juhtotstarbeks on elamuala, rohevõrgustiku alasid kavandatava tegevuse piirkonda ei jää (vt joonis 4.3, ptk 4). Kuna kavandatav tegevus leiab aset olemasoleval teel ja olemasoleva sillaga, võib öelda, et see on kooskõlas üldplaneeringuga. Põlva maakonnaplaneeringu 6 „Ruumilised väärtused“ kaardi alusel jääb kavandatav tegevus „Põlva järve, Orajõe ja Peri oja lähiümbruse“ väärtusliku maastiku alale. Maakonnaplaneeringu seletuskirja alusel kuulub antud ala II tähtsusklassi (maakondliku tähtsusega maastik). Seletuskirja alusel tuleb väärtuslikul maastikul s äilitada maastike arhitektuuriline ja maastikuline miljöö. Kuna kavandatav tegevus leiab aset olemasoleval teel ja olemasoleval sillal ning projektiga silla kõrgust ning mõõtmeid oluliselt ei suurendata, ei ole põhjust eeldada olulist ebasoodsat mõju väär tuslikule maastikule. Projektiga ei halvendata oluliselt juurdepääsusid kinnistutele ning uusi alasid hõlmatakse minimaalselt. Seega ei too projekt kaasa olulisi muutusi piirkonna maakasutuses. 6 Kehtestatud Põlva maavanema 18.08.2017 korraldusega nr 1-1/17/676  Riigitee nr 87 Põlva ringtee km 2,194 asuva Põlva sildregulaatori eelprojekti 15 keskkonnamõjude eelhinnang 5.2.MÕJU KAITSTAVATELE LOODUSOBJEKTIDELE Lähim looduskaitsealune ala, Intsikurmu parkmets (KLO1200100) jääb keskkonnaregistri andmete alusel rekonstrueeritavast sillast üle 2 km kaugusele ning lähim Natura 2000 alade võrgustikku kuuluv Ahja loodusala (RAH0000610) jääb kavandatavast tegevusest üle 3,5 km kaugusele. Arvestades kavandatava tegevuse iseloomu (olemasoleva silla lammutamist ja asendamist uue sillaga) ning loetletud loodusobjektide kaugust projektialast ei ole põhjust eeldada olulise ebasoodsa mõju kaasnemist Intsikurmu parkmetsale ja Natura 2000 võrgustiku aladele ega vääriselupaikadele. Ainukesteks kaitstavateks loodusobjektideks, mida kavandatav tegevus võib potentsiaalselt mõjutada, on silla piirkonnas registreeritud III kategooria kaitsealused kalaliigid – hink ja euroopa harjus (vt joonis 4.1, ptk 4). Antud kaitsealustest liikidest on ainult harjusele koostatud kaitse tegevuskava. Vastavalt „Harjuse (Thymallus thymallus) kaitse tegevuskavas“ loetletud ohuteguritele on harjuse asurkondi ohustavateks teguriteks peamiselt jõgede hüdromorfoloogilise kvaliteedi halvendamine, jõgede vee kvaliteedi halvendamine, jõgede paisutamine ning kopra tegevus (paisutamine). Harjus on jõe veekvaliteedi suhtes üks kõige tundlikumaid kalaliike. Teda ei esine tavaliselt üheski selgete reostumistunnustega jõelõigus. Oluline on orgaanilise reostuse puudumine ja jõe hea hapnikurežiim. Just jõe reostatus linnade -asulate ning tööstuse nõuetele mitte vastavate heitvetega on olnud põhjuseks, miks algupärased harjuseasurkonnad hävisid pärast XX sajandi keskpaika Põhja -Eestis Jägala, Ambla, Loobu, Selja, tõenäoliselt ka Purtse ja Pühajõest ning liik muutus väga haruldaseks Valgejões. Lõuna-Eestis sattus aga harjus hävimisohtu Võhandu ja Õhne jões. Tänapäeval on heitveelaskusid varustatud puhastusseadmetega ning jõgede reostamine orgaaniliste ainetega on seeläbi oluliselt vähenenud. Mitmetes minevikus tugevalt reostatud jõgedes (Selja, Õhne, Võhandu, Pühajõgi jt) on probleemiks akumuleerunud toitained 7. Orgaanikareostust põhjustavad ka jõgedel olevad paisjärved, kus mineraalsed toitained, mida jõe vees on alati ülekülluses, kuid mis tavaliselt jõest lihtsalt läbi jooksevad ilma jõe elustikule mõju avaldamata, lähevad aineringesse ning põhjustavad perioodiliselt vetikate massilist vohamist. Sellega kaasneb hiljem surnud vetikamassi lagunemine ja jõe reostamine kergelt laguneva orgaanilise ainega nii paisjärves endas kui ka sellest allavoolu jäävates jõeosades. Protsess on tihti ka silmaga nähtav – paisjärve siseneb suvel kristallselge veega jõgi, paisjärvest välja voolab aga hallikas -rohelise värvusega vetikamassist sogane vesi. Toksilised ained võivad sattuda vette põllumajanduse tagajärjel või mürgiste tööstusjäätmete/heitvete sattumisel jõkke. Mürgiste ainetega reostumine on varem olnud probleemiks nt Loobu ja Valgejões. Lisaks reostusele on harjus tundlik jõe temperatuurirežiimi suhtes. Harjuse elupaigaks on enamasti jaheda- või parajaveelised jõed, kus suvine maksimaalne veetemperatuur jääb tavaliselt vahemikku 16–20 ºC. Suvise maksimaalse veetemperatuuri tõus harjuse elupaigaks olevates jõgedes võib harjuse elutingimusi oluliselt halvendada ning muuta 7 sageli on paljudes jõgedes kõrge mineraalsete lämmastiku- ja fosforiühendite (nitraadid, fosfaadid) sisaldus ning selle järgi peaks jõgi kuuluma kas „kesisesse“, „halba“ või isegi „väga halba“ vee kvaliteedi klassi. Samas võib orgaaniline reostus jões olla minimaalne ning seetõttu jõgi ökoloogiliselt väga hea kvaliteediga - elustik on „väga heas“ seisundis, esinevad peaaegu kõik tüübispetsiifilised liigid, nende arvukus on referentsoludele vastav jne. Tuleb arvestada, et nitraatide ja fosfaatide kõrge sisaldus vees tavaliselt jõe elustikule, sh harjusele, otseselt probleemiks ei ole ning piiravat mõju ei avalda, vähemalt seni, kuni vesi jões voolab.  Riigitee nr 87 Põlva ringtee km 2,194 asuva Põlva sildregulaatori eelprojekti 16 keskkonnamõjude eelhinnang jõe harjusele isegi elukõlbmatuks. Inimtegevusest tulenevaks mõjuteguriks on paisjärved, mis tõstavad jõgede suvist maksimaalset veetemperatuuri tavaliselt 2 –4 ºC võrra. Paisud jagavad ühe tervikliku, ulatusliku levialaga, elujõulise harjuseasurkonna reaks väikesearvulisteks, piiratud levialaga asurkondadeks. Nende väikeste üksteisest isoleeritud asurkondade elujõulisus on oluliselt väiksem. Kui mõni asurkondadest hävib, siis puuduvad sageli võimalused selle asurkonna hilisemaks taastumiseks (näiteks juhul, kui ülesvoolu jäävas jõeosas asurkondi pole) või kulub selleks kaua aega (kui ülesvoolu jääb mõni asurkond, mille juhuslikult ülalt paisult allavoolu sattunud isendite baasil kujuneb vahepeal tühjaks jäänud jõelõigus uus harjuseasurkond). Lisaks on enamasti vähe lootust, et piiratud asualal leiduks harjusele piisavalt nii häid sigimis -, talvitus- jm elupaiku nii noorjärkudele kui ka vanematele isenditele. Käesoleva eelprojekti raames on Tauno Jürgensteini poolt koostatud eksperthinnang 8 (vt Lisa 1), mille raames hinnati erinevate lahenduste puhul tekkivat mõju Orajõe kalastikule. Eksperthinnangu alusel on kalastiku seisukohalt alati parim lahendus paisutus likvideerida, taastades jõe loomuliku voolurežiimi ja hüdromorfoloogia. Antud objekti puhul peab tellija ning ilmselt kõik teised osapooled seda võimalust sotsiaalsetel kaalutlustel välistatuks. Eksperthinnangus jõuti järeldusele, et üldprintsiibina saab paremuselt järgmiseks lugeda kogu veevoolu mahutavaid tehiskärestikke, seejärel loodusilmelisi möödaviikpääse ning siis tarindkalapääse. Projekteerimise raames toimusid projekteerija ja Keskkonnaameti vahel erinevad koosolekud, kus selgitati välja ja valiti kalastiku jaoks parim lahendus. Parimaks lahenduseks valiti eksperthinnangus käsitletud kogu veevooluhulka mahutava tehiskärestikku lahendus. Eksperdi hinnangul pole kahtlust, et selline kogu jõesängi hõlmav ja (ligi) kogu vooluhulka mahutav looduslähedane tehiskärestik tagaks kalastiku rände 90-100%-liselt mõlemas suunas (täiesti 100% ei saa väita, sest palju sõltub ehituse õnnestumisest). Eskiisprojekti võrdluste lehel on toodud, et selline lahendus ei võimalda veetaset reguleerida ja esineb üleujutuste oht. Samas on ka lisatud, et seda peaks siiski saama vältida, kui rajada pääsu lähe (sissevool) laiem ja madalveesängi järgselt ühtlaselt tõusva ristlõikega, nii et veetaseme tõustes ülevoolufront laieneks, hoides veetaset liigselt kerkimast. Samuti saab sängi rajada selliselt, et iga veetaseme ga säilivad kaldaäärsed aeglasema vooluga tsoonid. Sängis voolurahustuseks suuremate maakivide kasutamine kalastikule probleem ei ole. (Vastavad lahendused töötatakse välja II etapi käigus, mis ei kuulu käesoleva projekti koosseisu.) Eelnevast lähtuvalt võib järeldada, et projekteeritud lahendus on kalastiku seisukohast sobiv ning I etapi käigus võib võimalik ebasoodne mõju kalastikule avalduda peamiselt silla ja ajutise veelaskme rajamise ajal. Ebasoodsat mõju saab vähendada õigete ehitusvõtetega ning täiendavate soovitustega arvestamisega, mida on käsitletud peatükis 5.3. 5.3.MÕJU PÕHJA- JA PINNAVEELE Kavandatava tegevuse mõjupiirkonda ei jää ühtegi puurkaevu ning samuti ei jää kavandatava tegevuse mõjupiirkonda maaparandussüsteeme. Rekonstrueeritav sild paikneb suhteliselt kaitstud ning kaitstud põhjaveega alal (vt joonis 4.2, ptk 4). Seega olulist ohtu põhjaveele kavandatava tegevuse elluviimisel põhjust eeldada po le. 8 Orajõe Põlva paisu rekonstreermistööde eskiisvariantide eeldatavad mõjud kalastikule. Ekspertarvamus.  Riigitee nr 87 Põlva ringtee km 2,194 asuva Põlva sildregulaatori eelprojekti 17 keskkonnamõjude eelhinnang Vastavalt projekti seletuskirjale asub projektiga hõlmatud teelõik suhteliselt kõrgel muldel. Ühel pool kulgeb paisjärv, teisel pool olemasolev maanteekraav. Uusi kraave projektiga ei rajata. Koostatud pikiprofiili kohaselt on madalaim ala silla otsas PK 0+72. Nõlvade uhtekindluse tagamiseks kogutakse madalaimas punktis sade meveed teepeenrale rajatud lehtris kokku, juhitakse mööda veerenni muldest alla ning lastakse hajutatult pinnasesse imbuda. Teedelt ja tänavatelt ärajuhitav sademevesi sisaldab heljumit, naftaprodukte ja ohtlikke aineid (peamiselt raskmetallid). Vastavalt Maanteeameti poolt teostatud veeseire tulemustele, tuleks sademevee käitlemise vajadust analüüsida (riski hindamine) alates liiklussagedusest 15 000 autot ööpäevas 9. Kuna liiklussagedus käesoleva projekti alal on oluliselt madalam (Maanteeameti 2019. a loendusandmete põhjal oli T87 Põlva ringtee lõigu km 0,9-2,9 liikluskoormus 3 180 sõidukit ööpäevas), ei ole põhjust eeldada olulist reostuskoormust teelt ära juhitava sajuvee tulemusena. Arvestades ka ülal kirjeldatud lahendust, et sademevesi lastakse pinnasesse imbuda, puhastub vesi seeläbi täiendavalt ning olulist reoainete (ning heljum) sissekannet veekogusse ei kaasne. Kavandatav tegevus jääb Orajõe (VEE1048800) ning Põlva (pais)järve (VEE2111610) vahetusse lähedusse. Mõlemale veekogule on looduskaitseseaduse alusel moodustatud 50 m ulatuses veekogu ranna või kalda ehituskeeluvöönd (vt joonis 4.1, ptk 4). Ehituskeeld ei laiene vastavalt looduskaitseseaduse §38 (4) 2) kalda kindlustusrajatisele ning vastavalt §38 (5) 9) sillale ja 10) avalikult kasutatavale teele, seega konflikti ehituskeeluvööndiga antud juhul ei teki. Käesoleva projektiga, st I etapis on planeeritavate ehitustöödega nähtud ette Orajõe voolusängi kindlustus mahus 265 m 3 ning Põlva paisjärve tahkete ainete paigutamine mahus 413 m 3 (225 m 3 moodustab täitepinnas ja 188 m 3 raudbetoon). I etapi käigus tehtavad süvendustööd on minimaalsed ning jäävad kindlasti alla 500 m 3 . Sellest tulenevalt võib öelda, et I etapi käigus tehtavad süvendustööde mahud ning tahkete ainete uputamise mahud jäävad alla KeHJS § 6 lg 1 p 17 ja 17 1 sätestatud piirmahtude ning I etapi käigus puudub vajadus keskkonnamõju hindamise algatamiseks. Veeseaduse § 187 alusel on kohustus taotleda veeluba (nüüdseks korrektse nimetusega keskkonnaluba), kui süvendatakse veekogu või paigutatakse veekogu põhja süvenduspinnast mahuga alates 100 kuupmeetrist ning paigutatakse veekogusse tahkeid aineid mahuga alates 100 kuupmeetrist. Kuna mõlema veekogu puhul on mahud üle 100 kuupmeetri, tuleb veeseadusest tulenevalt I etapi käigus veekogusse tahkete ainete paigutamiseks mõlema veekogu puhul taotleda Keskkonnaametilt veeluba. II etapi puhul on nähtud ette perspektiivsete ehitustöödega paigutada veekogusse 8056 m 3 (7900 m 3 täitepinnas ja 173 m 3 raudbetoon) tahkeid aineid, mida loetakse KeHJS § 6 lg 1 p17 1 kohaselt olulise keskkonnamõjuga tegevuseks ning seega on II etapi ehk kalapääsu rajamise puhul käesolevaks hetkeks teadaoleva info alusel vajalik algatada keskkonnamõju hindamine. Kuna Orajões elavad kaitsealused kalaliigid (sh vee kvaliteedi osas tundlik harjus), on oluline vältida (võimalikult minimeerida) reostusaine te sattumist jõkke ehitustööde ajal. Kasutada tuleb sobivaid töövõtteid (nt ladustatava pinnase katmine vihmasel perioodil) ning jälgida, et veekogudesse ei satuks ehitusjäätmeid. Vajadusel tuleb kasutusele võtta meetmeid, mis aitavad ära hoida ehitusmaterjali sattumise jõkke lammutustööde käigus. Silla lammutus- ja ehitustööd ning ajutise veelaskme rajamine tuleks võimalusel ajastada madalveeperioodile, mil vooluhulk veekogudes on väike ja toob endaga kaasa võimalikult 9 https://www.mnt.ee/et/tee/vesi-ja-pinna  Riigitee nr 87 Põlva ringtee km 2,194 asuva Põlva sildregulaatori eelprojekti 18 keskkonnamõjude eelhinnang väikese heljumi sissekande veekogusse. Lisaks on soovitatav võimalusel vältida ehitustöid harjuse ja hingi kudemisajal (ajavahemikul maist juulini). Vajalikke ehitusaegseid meetmeid saab vajadusel täpsustada Keskkonnaamet, veeluba andes. Ehitustegevuse ajal peavad ehitusmasinate parkimine, tankimine ja hooldus toimuma selleks ette nähtud kõvakattega pindadel. Ehitusetegevus peab olema korraldatud selliselt, et oleks välistatud saasteainete sattumine pinna - ja põhjavette, eriti tugevatel sajuperioodidel. Ehitusaegsed ajutised kontorid, laod, asfalditehased, töökojad, kütuse ja bituumeni hoidmise alad ning tee-ehitusmasinate parkimiskohad on soovitatav rajada kaugemale kui 50 m veekogudest. Juhul kui eelmainitud alade ja objektide paiknemine veekogude lähedal on vältimatu, tuleb tööde teostajal olla tähelepanelik ja kavandada töökorraldus selliselt, et oleks välistatud reostuse sattumist pinnasesse ja vette. Ülal kirjeldatud põhimõtteid järgides ei ole I etapi puhul kavandatava tegevuse mahtu ja mastaapi arvestades alust eeldada olulis e mõju kaasnemist piirkonna pinna- ja põhjaveele. Kalapääsu ehk II etapi realiseerumisel on vajalik algatada keskkonnamõju hindamine KeHJS § 6 lg 1 p17 1 sätestatu alusel, kuna II etapi raames paigutatakse veekogusse üle 500 kuupmeetri tahkeid aineid. 5.4. MÜRA Projektiga kavandatakse olemasoleva silla lammutamist ja uue rajamist ning osaliselt olemasolev tee rekonstrueerimist. Projektiga ette nähtud tegevustega ei nihku sild ja sõidutee oluliselt lähemale elamutele ega muudele müratundlikele objektidele, seega ehituse järgselt ei kaasne kavandatava tegevusega olulist ebasoodsat mõju piirkonna müraolukorrale. Ehitusaegse müra mõju leevendamiseks tuleb mürarikkaid ehitustöid teostada päevasel ajal. Masinate ja seadmete tankimis- ja ladustamisplatsid ei tohiks võimalusel paikneda majapidamiste lähedal. Kasutatav tehnika peab olema heas tehnilises seisukorras. 5.5. ÕHUKVALITEET Projektiga ei nähta ka ette tegevusi, mis oluliselt suurendaks liiklusest tingitud õhusaastet. Projekti elluviimise järgselt oluline ebasoodne mõju õhukvaliteedile puudub. Pigem võib projektil olla õhukvaliteedile ka soodne mõju, liikluse sujuvamaks muutmise läbi. Ehitusaegse õhusaaste (tolm, heitgaasid) liigset mõju ümbritsevatele aladele tuleb vältida õigete töömeetodite ja töö aja valikuga. Kasutatav tehnika peab olema heas tehnilises seisukorras. Majapidamiste läheduses tuleb vältida ehitusaegse tolmu levikut teeäärse asustuse territooriumitele, vajadusel tolmavaid materjale niisutada (selleks mitte kasutada kemikaalide lahuseid). 5.6. VALGUSREOSTUS Kavandatava tegevusega ei nähta ette valgustuse lisamist. Ehitusaegset valgusreostuse mõju tuleb vältida sobivate töömeetodite valikuga, pimeda l ajal piirkonda mitte üle valgustada, eriti eluhoonete läheduses.  Riigitee nr 87 Põlva ringtee km 2,194 asuva Põlva sildregulaatori eelprojekti 19 keskkonnamõjude eelhinnang 5.7. JÄÄTMEKÄITLUS, ENERGIAMAHUKUS JA LOODUSVARADE KASUTAMINE Iga ehitustegevuse käigus tekib paratamatult teatud kogus jäätmeid. Keskkonnamõju vähendamiseks tuleb jäätmeteket võimalikult minimeerida ja võimalusel jäätmeid taaskasutada. Materjalide taaskasutus võimaluste piires on teeprojektide puhul tavapraktika. Kui võimalik, näha tööprojektis ette ehitusaegsete jääkmaterjalide taaskasutus. Taaskasutuseks mittesobivad ehitusel tekkivad jäätmed tuleb käidelda vastavalt kehtivale korrale. Ohtlikud jäätmed (ka ehitustööde käigus leitavad) tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ning üle anda ohtlike jäätmete käitlemise litsentsi (ja lisaks veel jäätmeluba või kompleksluba) omavatele ettevõtetele. Tööde piirkonnas peavad olema prügikonteinerid ning tekkivad jäätmed tuleb ladustada sinna. Jäätmed, mida tulenevalt nende iseloomust konteinerisse ei ladustata (näit vana teekatend ja -muldkeha), tuleb ladustada selleks spetsiaalselt määratud ajutisse ladustamiskohta. Jäätmete ladustamine väljaspool selleks ettenähtud kohti on keelatud. 5.8. AVARIIOLUKORRAD Ehitusperioodil tuleb avariiolukordade risk välistada korrektsete töömeetoditega. Ehituse töövõtja peab olema valmis hädaolukordadeks ja nende puhul vastavalt tegutsema. Avariist ja keskkonnareostuse riskist peab koheselt teavitama Tellijat, Päästeametit j a Keskkonnainspektsiooni.  Riigitee nr 87 Põlva ringtee km 2,194 asuva Põlva sildregulaatori eelprojekti 20 keskkonnamõjude eelhinnang 6. JÄRELDUS, KESKKONNAMEETMED Käesolevas eelhinnangus jõuti tulemusele, et Põlva sildregulaatori eelprojekti I etapi puhul pole vastavalt KeHJS esitatud tingimustele ja kriteeriumitele alust eeldada olulise keskkonnamõju esinemist ning KeHJS järgne keskkonnamõju hindamine (KMH) ei ole vajalik. Olulise keskkonnamõju vältimine tuleb tagada sobiva projektlahendusega ja korrektsete töömeetoditega. Kavandatava tegevuse kirjelduses on kirjeldatud ka II etappi ehk kalapääsu rajamist, mida käesoleva eelprojektiga ei realiseerita. Kalapääs realiseeritakse eraldi projektina, mille puhul on vastavalt KeHJS § 6 lg 1 p17 1 alust eeldada olulise keskkonnamõju esinemist (vt ptk 5.3) ning seega on KeHJS järgne KMH II etapi puhul vajalik. Ebasoodsa mõju vältimiseks on soovitatav arvestada järgmiste asjaoludega ning rakendada all kirjeldatud meetmeid. ◼ I etapis on planeeritavate ehitustöödega nähtud ette Orajõe voolusängi kindlustus mahus 265 m 3 ning Põlva paisjärve tahkete ainete paigutamine mahus 413 m 3 (225 m 3 moodustab täitepinnas ja 188 m 3 raudbetoon). Veeseaduse § 187 alusel on kohustus taotleda veeluba (nüüdseks korrektse nimetusega keskkonnaluba), kui süvendatakse veekogu või paigutatakse veekogu põhja süvenduspinnast mahuga alates 100 kuupmeetrist ning paigutatakse veekogusse tahkeid aineid mahuga alates 100 kuupmeetrist. Kuna mõlema veekogu puhul on mahud üle 100 kuupmeetri, tuleb veeseadusest tulenevalt I etapi käigus veekogusse tahkete ainete paigutamiseks mõlema veekogu puhul taotleda Keskkonnaametilt veeluba. ◼ Kuna Orajões elavad kaitsealused kalaliigid (sh vee kvaliteedi osas tundlik harjus), on oluline vältida (võimalikult minimeerida) reostusainete sattumist jõkke ehitustööde ajal. Kasutada tuleb sobivaid töövõtteid (nt ladustatava pinnase katmine vihmasel perioodil) ning jälgida, et veekogudesse ei satuks ehitusjäätmeid. Vajadusel tuleb kasutusele võtta meetmeid, mis aitavad ära hoida ehitusmaterjali sattumise jõkke lammutustööde käigus. Silla lammutus- ja ehitustööd ning ajutise veelaskme rajamine tuleks võimalusel ajastada madalveeperioodile, mil vooluhulk veekogudes on väike ja toob endaga kaasa võimalikult väikese heljumi sissekande veekogusse. Lisaks on soovitatav võimalusel vältida ehitustöid harjuse ja hingi kudemisajal (ajavahemikul maist juulini). Vajalikke ehitusaegseid meetmeid saab vajadusel täpsustada Keskkonnaamet, veeluba andes. ◼ Ehitustegevuse ajal peavad ehitusmasinate parkimine, tankimine ja hooldus toimuma selleks ette nähtud kõvakattega pindadel. Ehitusetegevus peab olema korraldatud selliselt, et oleks välistatud saasteainete sattumine pinna- ja põhjavette, eriti tugevatel sajuperioodidel. Ehitusaegsed ajutised kontorid, laod, asfalditehased, töökojad, kütuse ja bituumeni hoidmise alad ning tee-ehitusmasinate parkimiskohad on soovitatav rajada kaugemale kui 50 m veekogudest. Juhul kui eelmainitud alade ja objektide paiknemine veekogude lähedal on vältimatu, tuleb tööde teostajal olla tähelepanelik ja kavandada töökorraldus selliselt, et oleks välistatud reostuse sattumist pinnasesse ja vette. ◼ Ehitusaegse müra mõju leevendamiseks tuleb mürarikkaid ehitustöid teostada päevasel ajal. Masinate ja seadmete tankimis- ja ladustamisplatsid ei tohiks võimalusel paikneda majapidamiste lähedal. Kasutatav tehnika peab olema heas tehnilises seisukorras. ◼ Ehitusaegse õhusaaste (tolm, heitgaasid) liigset mõju ümbritsevatele aladele tuleb vältida õigete töömeetodite ja töö aja valikuga. Kasutatav tehnika peab olema heas tehnilises seisukorras. Majapidamiste läheduses tuleb vältida ehitusaegse tolmu levikut teeäärse asustuse territooriumitele, vajadusel tolmavaid materjale niisutada (selleks mitte kasutada kemikaalide lahuseid). Riigitee nr 87 Põlva ringtee km 2,194 asuva Põlva sildregulaatori eelprojekti 21 keskkonnamõjude eelhinnang ◼ Ehitusaegset valgusreostuse mõju tuleb vältida sobivate töömeetodite valikuga, pimedal ajal piirkonda mitte üle valgustades. ◼ Jäätmeteket tuleb võimalikult minimeerida ja võimalusel jäätmeid taaskasutada. Kui võimalik, näha tööprojektis ette ehitusaegsete jääkmaterjalide taaskasutus. Taaskasutuseks mittesobivad ehitusel tekkivad jäätmed tuleb käidelda vastavalt kehtivale korrale. Ohtlikud jäätmed (ka ehitustööde käigus leitavad) tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ning üle anda ohtlike jäätmete käitlemise litsentsi (ja lisaks veel jäätmeluba või kompleksluba) omavatele ettevõtetele. ◼ Tööde piirkonnas peavad olema prügikonteineri d ning tekkivad jäätmed tuleb ladustada sinna. Jäätmed, mida tulenevalt nende iseloomust konteinerisse ei ladustata (näit vana teekatend ja -muldkeha), tuleb ladustada selleks spetsiaalselt määratud ajutisse ladustamiskohta. Jäätmete ladustamine väljaspool selleks ettenähtud kohti on keelatud. ◼ Ehitusperioodil tuleb avariiolukordade risk välistada korrektsete töömeetoditega. Ehituse töövõtja peab olema valmis hädaolukordadeks ja nende puhul vastavalt tegutsema. Avariist ja keskkonnareostuse riskist peab koheselt teavitama Tellijat, Päästeametit ja Keskkonnainspektsiooni.  Riigitee nr 87 Põlva ringtee km 2,194 asuva Põlva sildregulaatori eelprojekti 22 keskkonnamõjude eelhinnang LISA 1. ORAJÕE PÕLVA PAISU REKONSTREERMISTÖÖDE ESKIISVARIANTIDE EELDATAVAD MÕJUD KALASTIKULE. EKSPERTARVAMUS. Lisatud eelhinnangule eraldi failina.  KORRALDUS 06.11.2020 nr 1-3/20/211 Tee ehitusloa andmine riigitee 87 Põlva ringtee km 2,194 asuva silla ja hüdrotehnilise rajatise ümberehitamiseks ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine Maanteeamet algatas 28.08.2020. a ehitusloa andmise menetluse riigitee 87 Põlva ringtee km 2,194 asuva silla ja hüdrotehnilise rajatise ümberehitamiseks ehitusseadustiku (edaspidi EhS) § 101 lõike 2 alusel. 1. ASJAOLUD Tee ehitusloa menetluse esemeks olev riigitee 87 Põlva ringtee km 2,194 asuv sild (nr 823 „Põlva pais“) ja hüdrotehniline rajatis paikneb riigi transpordimaa kinnisasjal (katastritunnus 61901:001:1315) Põlva maakonnas Põlva vallas Orajõe ja Mammaste külade piiril. Maanteeameti 18.08.2020. a korraldusega nr 1-3/20/146 on antud projekteerimistingimused riigitee 87 Põlva ringtee km 2,194 asuva silla ja hüdrotehnilise rajatise ehitusprojekti koostamiseks. Tee ehitustööd toimuvad 2021. aastal vastavalt Stricto Project OÜ tööle nr S1916 „Riigitee nr 87 Põlva ringtee km 2,194 asuva Põlva sildregulaatori põhiprojekt“. Projekti asendiplaani joonised ja seletuskiri on kuni 01.03.2021. a nähtavad lingilt: https://pilv.mkm.ee/s/r1TtMqpExWg8zIk. Projekti eesmärk on riigitee 87 Põlva ringtee km 2,194 asuva Põlva sildregulaatori asendamine uue, kaasaegseid koormuseid taluva konstruktsiooniga ning olemasoleva paisutusseadme rekonstrueerimine (I etapp). Selle läbi tõstetakse vahetult sildregulaatorile eelneval ja järgneval teelõigus sõidumugavust ning liiklusohutust. Lisaks sildregulaatorile käsitletakse ka silla alt kalapääsu rajamise võimalikkust, mille lahendus on kirjeldatud eelprojekti staadiumis (kaust „9_Lisad (II etapp)“). Korraldusega antakse ehitusluba I etapis kavandatud töödele. 2. MENETLUSE KÄIK Maanteeamet otsustab keskkonnamõju hindamise algatamise vajaduse vastavalt EhS § 42 lõikele 2. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 6 lg 2  2 punkti 10 alusel, kui kavandatav tegevus ei kuulu seaduse § 6 lõikes 1 nimetatute hulka, peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas infrastruktuuri ehitamisel või kasutamisel on oluline keskkonnamõju. KeHJS § 6 lg 2 punkti 10 täpsustab Vabariigi Valitsuse 29.08.2005. a määrus nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu” § 13 punkt 8. Projekti kohaselt toimub silla rajamise käigus veekogu (Orajõgi) süvendamine, uputatakse tahkeid aineid üle 100 m3 ja rajatakse uus sild. KeHJS § 6 lõikes 2 nimetatud valdkondade tegevuse keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise otsuse tegemisel lähtub Maanteeamet KeHJS § 61 kohasest keskkonnamõjude eelhinnangust (lisa 3) ja asjaomaste asutuste seisukohtadest. KeHJS § 23 lõigete 1 ja 2 ning § 11 lõike 22 alusel küsis Maanteeamet keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise kohta seisukoha asjaomastelt asutustelt: 1) Keskkonnaamet; 2) Maa-amet; 3) Põlva Vallavalitsus; 4) AS Generaator. Maanteeamet kaasas pädeva asutusena ehitusloa menetlusse lisas 2 loetletud menetluse esemega piirnevate kinnisasjade omanikud EhS § 42 lõike 6 alusel. Maanteeamet esitas ehitusloa eelnõu kooskõlastamiseks lisas 2 loetletud asutusele, kelle õigusaktist tulenev pädevus on seotud ehitusloa taotluse esemega EhS § 42 lõike 7 punkt 1 alusel. Maanteeamet esitas ehitusloa eelnõu arvamuse avaldamiseks lisas 2 loetletud asutusele või isikule, kelle õigusi või huve võib ehitis või ehitamine puudutada EhS § 42 lõike 7 punkt 2 alusel. Korralduse lisas 2 on ehitusloa menetluse käigus esitatud arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel, mis sisaldab EhS § 42 lõike 8 kohaselt esitatud märkusi ning Maanteeameti otsuseid ja selgitusi märkustega arvestamise kohta. Nende asutuste ja kinnisasjade omanike puhul, kes tähtaegselt ehitusloa eelnõu kohta kooskõlastust ei esitanud või arvamust ei avaldanud ega taotlenud tähtaja pikendamist, loetakse EhS § 42 lõike 9 alusel ehitusloa eelnõu kooskõlastatuks või eeldatakse, et arvamuse andjad ei soovinud eelnõu kohta arvamust avaldada. Maanteeamet ei ole ehitusloa menetluse käigus tuvastanud EhS § 44 kohaseid ehitusloa andmisest keeldumise aluseid ega ehitusloa kehtivuseks pikema tähtaja sätestamiseks vastavalt EhS § 45 lõikele 1. 3. ÕIGUSLIKUD ALUSED Eeltoodust lähtudes ning võttes aluseks EhS § 38 lõike 1, EhS § 101 lõiked 2 ja 3, majandus- ja taristuministri 16.10.2018. a määruse nr 55 „Maanteeameti põhimäärus“ § 14 lõike 1 punkti 3 ning Maanteeameti peadirektori 11.02.2020. a käskkirja nr 1-2/20/131 lisa 1 „Strateegilise planeerimise teenistuse põhimääruse“ punkti 2.4.1, KeHJS § 3 lõike 1 punkti 1, § 6 lõike 2 punkti 10, § 9, § 11 lõiked 2, 22, 23, 4, 8, 81 ja 9, § 12 lõike 1¹ punkti 2, Vabariigi Valitsuse 29.08.2005. a määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu” § 13 punkti 8, ning võttes arvesse, et asjaomastel asutustel puuduvad käesoleva osas vastuväited, otsustab Maanteeamet:  3 4. OTSUS 1. Anda tee ehitusluba riigitee 87 Põlva ringtee km 2,194 asuva silla ja hüdrotehnilise rajatise ümberehitamiseks vastavalt korralduse lisale 1. 2. Jätta algatamata riigitee nr 87 Põlva ringtee km 2,194 asuva Põlva sildregulaatori põhiprojektiga kavandatavate tegevuste keskkonnamõju hindamine KeHJS § 6 lõike 11 kohases korralduse lisas 3 olevas eelhinnangus toodud põhjendustel. Kui kavandatavate tegevuste elluviimisel järgitakse käesoleva otsusega esitatavaid tee ehitusloas loetletud ning üldiseid keskkonnanõudeid, siis sellega ei kaasne olulist mõju keskkonnale, kultuuripärandile ning inimese tervisele, heaolule ja varale. 3. Käimasolevasse menetlusse ei liideta teisi KMH menetlusi ja puudub vajadus viia läbi keskkonnauuringuid. 4. Täita kavandatava tegevuse elluviimisel kõiki korralduse lisaks 1 oleva ehitusloa kõrvaltingimustes esitatud keskkonnanõudeid. 5. Määrata ehitamisel keskkonnanõuete täitmise eest vastutavaks Maanteeameti lõuna teehoiu osakond. 6. Maanteeameti keskkonnatalitusel teatada keskkonnamõju hindamise algatamata jätmisest ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. 7. Taristu arendamise osakonnal edastada tee ehitusloa andmise ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise korraldus koos lisadega 14 päeva jooksul menetlusse kaasatud asutustele ja isikutele ning avaldada Maanteeameti kodulehel. 5. RAKENDUSSÄTTED Korralduse peale võib esitada Maanteeametile (Teelise 4, 10916 Tallinn) vaide haldusmenetluse seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korraldusest teadasaamise päevast või päevast, millal oleks pidanud korraldusest teada saama või esitada kaebuse Tallinna Halduskohtule halduskohtumenetluse seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korralduse teatavakstegemisest. (allkirjastatud digitaalselt) Mart Michelis juhataja projekteerimise talitus Lisad: 1. Tee ehitusluba 87 Põlva pais 2. Arvamuste ja kooskõlastustuste koondtabel 3. KMH eelhinnang  Maanteeameti korralduse „Tee ehitusloa andmine riigitee 87 Põlva ringtee km 2,194 asuva silla ja hüdrotehnilise rajatise ümberehitamiseks ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“ Lisa nr 1 TEE EHITUSLUBA ☐ avalikult kasutatav tee ☐ rajamiseks ☐ avalikkusele ligipääsetav eratee ☒ ümberehitamiseks ☒ silla, viadukti, tunneli ☐ laiendamiseks ☐ osa asendamiseks samaväärsega ☐ lammutamiseks Tee ehitusloa number 1-3/20/211 Tee ehitusloa andmise kuupäev 06.11.2020 Tee ehitusloa andja Maanteeamet, Teelise 4 10916 Tallinn Ametniku nimi Mart Michelis Ametniku ametinimetus Taristu arendamise osakonna projekteerimise talituse juhataja Tee ehitusloa kõrvaltingimused Rakendada negatiivse mõju vältimiseks ehitajal ehitusperioodil järgmiseid meetmeid: a) I etapis on planeeritavate ehitustöödega nähtud ette Orajõe voolusängi kindlustus mahus 265 m3 ning Põlva paisjärve tahkete ainete paigutamine mahus 413 m3 (225 m3 moodustab täitepinnas ja 188 m3 raudbetoon). Veeseaduse § 187 alusel on kohustus taotleda veeluba (nüüdseks korrektse nimetusega keskkonnaluba), kui süvendatakse veekogu või paigutatakse veekogu põhja süvenduspinnast mahuga alates 100 kuupmeetrist ning paigutatakse veekogusse tahkeid aineid mahuga alates 100 kuupmeetrist. Kuna mõlema veekogu puhul on mahud üle 100 kuupmeetri, tuleb veeseadusest tulenevalt I etapi käigus veekogusse tahkete ainete paigutamiseks mõlema veekogu puhul taotleda Keskkonnaametilt veeluba. b) Kuna Orajões elavad kaitsealused kalaliigid (sh vee kvaliteedi osas tundlik harjus), on oluline vältida (võimalikult minimeerida) reostusainete sattumist jõkke ehitustööde ajal. Kasutada tuleb sobivaid töövõtteid (nt ladustatava pinnase katmine vihmasel perioodil) ning jälgida, et veekogudesse ei satuks ehitusjäätmeid. Vajadusel tuleb kasutusele võtta meetmeid, mis aitavad ära hoida ehitusmaterjali sattumise jõkke lammutustööde käigus. Silla lammutus- ja ehitustööd ning ajutise veelaskme rajamine tuleks võimalusel ajastada madalveeperioodile, mil vooluhulk veekogudes on väike ja toob endaga kaasa võimalikult väikese heljumi sissekande veekogusse. Lisaks on soovitatav võimalusel vältida ehitustöid harjuse ja hingi kudemisajal (ajavahemikul  2 maist juulini). Vajalikke ehitusaegseid meetmeid saab vajadusel täpsustada Keskkonnaamet, veeluba andes. c) Ehitustegevuse ajal peavad ehitusmasinate parkimine, tankimine ja hooldus toimuma selleks ette nähtud kõvakattega pindadel. Ehitusetegevus peab olema korraldatud selliselt, et oleks välistatud saasteainete sattumine pinna- ja põhjavette, eriti tugevatel sajuperioodidel. Ehitusaegsed ajutised kontorid, laod, asfalditehased, töökojad, kütuse ja bituumeni hoidmise alad ning tee-ehitusmasinate parkimiskohad on soovitatav rajada kaugemale kui 50 m veekogudest. Juhul, kui eelmainitud alade ja objektide paiknemine veekogude lähedal on vältimatu, tuleb tööde teostajal olla tähelepanelik ja kavandada töökorraldus selliselt, et oleks välistatud reostuse sattumist pinnasesse ja vette. d) Ehitusaegse müra mõju leevendamiseks tuleb mürarikkaid ehitustöid teostada päevasel ajal. Masinate ja seadmete tankimis- ja ladustamisplatsid ei tohiks võimalusel paikneda majapidamiste lähedal. Kasutatav tehnika peab olema heas tehnilises seisukorras. e) Ehitusaegse õhusaaste (tolm, heitgaasid) liigset mõju ümbritsevatele aladele tuleb vältida õigete töömeetodite ja töö aja valikuga. Kasutatav tehnika peab olema heas tehnilises seisukorras. Majapidamiste läheduses tuleb vältida ehitusaegse tolmu levikut teeäärse asustuse territooriumitele, vajadusel tolmavaid materjale niisutada (selleks mitte kasutada kemikaalide lahuseid). f) Ehitusaegset valgusreostuse mõju tuleb vältida sobivate töömeetodite valikuga, pimedal ajal piirkonda mitte üle valgustades. g) Jäätmeteket tuleb võimalikult minimeerida ja võimalusel jäätmeid taaskasutada. Kui võimalik, näha tööprojektis ette ehitusaegsete jääkmaterjalide taaskasutus. Taaskasutuseks mittesobivad ehitusel tekkivad jäätmed tuleb käidelda vastavalt kehtivale korrale. Ohtlikud jäätmed (ka ehitustööde käigus leitavad) tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ning üle anda ohtlike jäätmete käitlemise litsentsi (ja lisaks veel jäätmeluba või kompleksluba) omavatele ettevõtetele. h) Tööde piirkonnas peavad olema prügikonteinerid ning tekkivad jäätmed tuleb ladustada sinna. Jäätmed, mida tulenevalt nende iseloomust konteinerisse ei ladustata (nt vana teekatend ja - muldkeha), tuleb ladustada selleks spetsiaalselt määratud ajutisse ladustamiskohta. Jäätmete ladustamine väljaspool selleks ettenähtud kohti on keelatud. i) Ehitusperioodil tuleb avariiolukordade risk välistada korrektsete töömeetoditega. Ehituse töövõtja peab olema valmis hädaolukordadeks ja nende puhul vastavalt tegutsema. Avariist ja keskkonnareostuse riskist peab koheselt teavitama Tellijat, Päästeametit ja Keskkonnainspektsiooni. j) Projekti ehitusfaasis koostada keskkonnajuhtimiskava ning tagada selle täitmine. 1. Andmed tee kohta Tee kirjeldus, mille kohta ehitusluba antakse Riigitee 87 km 2,194 asuv Põlva sildregulaator ja selle juures olev paisutusseade 2. Andmed tee ehitusprojekti kohta 2.1 Tee ehitusprojekti koostaja nimi Stricto Project OÜ 2.2 Tee ehitusprojekti koostaja registrikood 12175455 2.3 Tee ehitusprojekti koostaja kontaktaadress Kadaka tee 4, 10621 Tallinn 2.4 Tee ehitusprojekti koostaja kontakttelefon +372 58 100 608 2.5 Tee ehitusprojekti koostaja e-post [email protected]  3 2.6 Tee ehitusprojekti nimetus Riigitee nr 87 Põlva ringtee km 2,194 asuva Põlva sildregulaatori põhiprojekt 2.7 Tee ehitusprojekti number S1916 (allkirjastatud digitaalselt)  Maanteeameti korralduse „Tee ehitusloa andmine riigitee 87 Põlva ringtee km 2,194 asuva silla ja hüdrotehnilise rajatise ümberehitamiseks ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“ lisa 2 Arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel 1. ARVAMUSED 1.1.Puudutatud asutused ja isikud Jrk Arvamuse esitaja Arvamuse sisu Pädeva asutuse põhjendus ja otsus esitatud arvamuse osas nr 1 Keskkonnaamet Kavandatava tegevuse I etapi töid sisaldava ehitusloa eelnõu eesmärgiks on riigitee 87 Põlva ringtee km 2,194 Otsus: 08.09.2020 kiri nr asuva Põlva sildregulaatori asendamine uue, kaasaegseid koormuseid taluva konstruktsiooniga ning olemasoleva Lugeda, et Keskkonnaametil ehitusloa eelnõu osas ettepanekud 6-3/20/14487-2 paisutusseadme rekonstrueerimine. Selle läbi tõstetakse vahetult sildregulaatorile eelneval ja järgneval teelõigus puuduvad. sõidumugavust ning liiklusohutust. Lisaks sildregulaatorile käsitletakse materjalides ka hiljem elluviidavaid II etapi töid, milleks on silla alt kalapääsu rajamise võimalikkus, mille lahendus on kirjeldatud eelprojekti staadiumis. Keskkonnaregistri andmete alusel ei asu alal kaitseala, hoiuala, püsielupaika ega kaitstava looduse üksikobjekti kaitsevööndit. Orajões on silla piirkonnas registreeritud III kategooria kaitsealused kalaliigid – hink ja euroopa harjus. Lähtudes esitatud materjalidest, olemasolevast olukorrast ning kavandatavast tegevusest, lähiümbrusest ning looduslikest tingimustest on Keskkonnaamet seisukohal, et kavandatava tegevuse I etapis ei ole eeldada olulise keskkonnamõju ilmnemist ning keskkonnamõju hindamise algatamine ei ole vajalik. Ehitusloa eelnõu osas Keskkonnaametil ettepanekud puuduvad. 2 Maa-amet Projektiga on osaliselt hõlmatud Mammaste-Oraste jalgtee (katastritunnus 62201:001:1215) katastriüksus, mis on Otsus: 02.09.2020 kiri nr kantud katastrisse, kuid mille osas on maareformi toimingud lõpule viimata. Katastriüksuse Orajõega külgnevale Lugeda, et Maa-ametil ehitusloa eelnõu osas ettepanekud 6-3/20/12126-2 osale on projekteeritud voolusängi kindlustus. puuduvad. Maa-ametil ei ole vastuväiteid projekti „Riigitee nr 87 Põlva ringtee km 2,194 asuva Põlva sildregulaatori põhiprojekt“ lahenduse osas. 3 Põlva Vallavalitsus Riigitee nr 87 Põlva ringtee km 2,194 asuva Põlva sildregulaatori eelprojekti kohta on koostatud Otsus: 14.09.2020 kiri nr keskkonnamõjude eelhinnang. Eelhinnangus jõuti tulemusele, et Põlva sildregulaatori eelprojekti I etapi puhul Lugeda, et Põlva Vallavalitsusel ehitusloa eelnõu osas 7-2.3/20-216-2 pole vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduses (KeHJS) esitatud tingimustele ettepanekud puuduvad. ja kriteeriumitele alust eeldada olulise keskkonnamõju esinemist ning KeHJS järgne keskkonnamõju hindamine ei ole vajalik. Olulise keskkonnamõju vältimine tuleb tagada sobiva projektlahendusega ja korrektsete töömeetoditega. Põlva Vallavalitsuse ehitus- ja planeeringuosakonna spetsialistid, vaadanud läbi esitatud dokumendid leiavad, et Maanteeamet on arvamuse küsimisel järginud seaduses sätestatud nõudeid ja tähtaega ning kaasanud asjassepuutuvad ametkonnad. Lähtuvalt eeltoodust ning olles tutvunud esitatud dokumentidega, nõustub Põlva Vallavalitsus keskkonnamõju hindamise algatamata jätmisega. Põlva Vallavalitsusel ei ole vastuväiteid ehitusloa eelnõu osas. 4 AS Generaator Projektdokumentatsiooniga tutvumise järgselt tuleb nentida, et endiselt ei ole järgitud Põlva vallavalitsuse Selgitus/Põhjendus: 14.09.2020 kiri nr 30.11.2017 kirjas nr 6-3/17-1167-10 ning 14.11.2017 toimunud koosoleku protokollis nr. 4-2/17-94-1 Maanteeamet edastas AS Generaatorile 23.09.2020. a kirjaga nr 7/2020 kokkulepitud tegevusplaane. 15-1/20-0032/39607-6 vastuse, milles märkis järgmist: Tuginedes eelnevalt viidatud kokkulepitud tegevusplaanidele, PS §-iga 11 kaitstud usalduskaitse ja õiguspärase Maanteeametile 14.09.2020 saadetud kirjas olete välja toonud, ootuse põhimõttele ja vastuolulise käitumise keelule, on Generaator seisukohal, et projektiga edasiminekuks tuleb et edastatud projektis ei ole arvestatud võimalusega anda AS-ile Generaator võimalus vähemalt eelprojekti tasemel uue lahenduse ehituse mahtude ja oma tegevusega hüdroelektrienergia tootmiseks. jätkamise võimaluste hindamiseks Põlva ringtee sildregulaatoril. Maanteeamet saatis AS Generaatorile projekti, millega soovitakse minna ehitushankesse. 1 Maanteeameti korralduse „Tee ehitusloa andmine riigitee 87 Põlva ringtee km 2,194 asuva silla ja hüdrotehnilise rajatise ümberehitamiseks ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“ lisa 2 Saadetud Projektdokumentatsioonis ei ole isegi võimalusena käsitletud hüdroenergia kasutamiseks ettenähtud Maanteeamet lasi projekteerimise käigus projekteerimise võimalike ehitiste rajamisvõimalust, mida oleks tulnud varasema kokkuleppe kohaselt käsitleda koostöös AS-iga ettevõttel Stricto Project OÜ kaaluda erinevaid tehnoloogilisi Generaator. lahendusi silla, paisu ja hüdroelektrienergia ehitamiseks. Vastavalt hetkel kehtivatele keskkonnanõuetele tuleb arvestada Maanteeamet on siiski väljastanud projekteerimistingimused ning edastanud 17.08.2020 kirjaga nr 15-1/20- kalapääsu rajamise võimalusega. Projekteerimise käigus 0032/22151-2 AS-ile Generaator küsimused, millele ootab vastust hiljemalt 17.09.2020. kaalutud lahendustega ei jätkunud piisavalt vett kalapääsu ja hüdroelektielektrienergia koos rajamiseks. Maanteeamet lähtus Siinkohal saame ka eelnevalt nimetatud kirjas esitatud küsimusele vastata: lahenduse valikul esmalt liikluse toimivuseks ja looduskeskkonna 1) Palun AS Generaatoril anda enda põhimõtteline otsus 30 päeva jooksul, kas soovitakse hakata projekteerima tagamiseks vajaminevatest lahendustest. Projekteerimise käigus uut hüdroenergia tootmiseks vajaminevaid konstruktsioone? on erinevaid lahendusid kaalutud. Maanteeameti poolt koostatud projektlahendus ei välista AS AS-i Generaator jaoks on otsuste tegemiseks vajalik välja selgitada esmalt kohaliku omavalitsuse seisukohad Generaatoril hiljem hüdroelektrienergia tootmiseks käesoleva tegevuse jätkamiseks ning samuti vajavad selgitamist võimalikud edaspidised vee erikasutuse vajaminevate investeeringute tegemist ja konstruktsioonide tingimused. Need tegevused aga võtavad aega ning kuna Maanteeameti projekteerimistingimused on selgunud väljaehitamist. Maanteeameti 17.08.2020 saadetud kirjas 15- alles hiljuti, siis on võimalik AS-il Generaator nende tingimuste baasilt edasi minna. 1/20-0032/22151-2 on välja toodud projekteerimistingimused. 2) Kas on realistlik AS Generaatori poolt ehituse realiseerimiseks vajaminevate investeeringute tegemine aastal Valmiva paisuregulaatori haldamise, opereerimisega ja veeloast 2021? tulenevate tegevustega tegeleb kohalik omavalitsus. Juhul, kui projekteerimistegevused ning veeloa väljastamise protsess õnnestub mõistlikul perioodil läbi viia ning Maanteeamet jätkab Põlva sildregulaatori 2021 ehitushanke tingimused on osapooltele mõistlikud, siis on investeeringute tegemine aastal 2021 realistlik. Siiski tuleb ettevalmistamist. Maanteeamet on nõus kaaluma AS Generaatori arvestada, et nimetatud protsessid (eeskätt veeloa taotlemise protsess) aeganõudev ning tulemus võib selguda lahendusi kuni Põlva sildregulaatori ehitusloa väljastamiseni, selliselt, et ajalises mõttes ei ole 2021 aastal võimalik töödega alustada. eeldatavalt 31.10.2020. a. Käesoleva projekti rajamisest sõltumata jääb AS Generaatoril võimalus teostada Täiendavalt juhib AS Generaator tähelepanu projekti sisulise poole pealt asjaolule, et valminud hüdroelektrienergia rajamiseks eraldi investeeringud. Projektdokumentatsioonis ei ole ette nähtud paisu tühjenduslasku. Joonistelt nähtub, et kavandatakse tõsta madalaimat paisutustaset läbi kärestiku I etapi rajamise, mistõttu paisjärve ja paisu hooldus ja remonditöödeks AS Generaator pole seisuga 31.10.2020. a esitanud täiendavat enam täielikult alla lasta ei ole võimalik. See aga raskendab paisu käidu- ja hooldustöid. seisukohta AS-i Generaator hüdroenergia tootmisseadmete projekteerimise ja ehitamise osas. Juhul, kui AS-i Generaator jaoks osutub võimalikuks hüdroenergia tootmise rajatiste ehitamine tulenevalt käesolevas kirjas viidatud asjaoludele, siis võimaldab see ära lahendada ka põhjalasu küsimuse, läbi imitoru Otsus: kasutusvõimaluste laiendamise. Käesoleval hetkel aga paisul tühjenduslask puudub. Lugeda, et AS-il Generaator ehitusloa eelnõu osas ettepanekud puuduvad. AS Generaator on esitanud seisukohtade selgitamiseks kirja ja küsimused Põlva Vallavalitsusele, millele ootame vastust ning need peaksid saabuma eeldatavasti hiljemalt 08.10.2020. Vastavalt saabuvale seisukohale on võimalik AS-il Generaator minna edasi veeloa taotlemisega, mis omakorda annab sisendi ka võimalikele edasistele tegevustele. Tulenevalt eelnevast AS Generaator 1) jätab kooskõlastamata käesoleva seisuga Maanteeameti 28.08.2020 kirjaga nr 15-1/20-0032/39607-1 saatetud ehitusloa eelnõu kuivõrd projektis puudub info energiatootmisseadmete võimaliku lisamise kohta, samuti on arvestamata varasemates kokkulepetes sätestatud koostöövõimalused, 2) palub pikendada täiendavate seisukohtade esitamse tähtaega AS-i Generaator hüdroenergia tootmisseadmete projekteerimise ja ehitamise osas vähemalt kuni 01.12.2020 ning 3) palub oma seisukohtade kujundamiseks infot, kas Maanteeamet planeerib sildregulaatoril paisu opereerimist ise või on kavandatud ka edaspidi anda paisu opereerimine kohaliku omavalitsuse või mõne kolmanda osapoole kanda? 2  Maanteeameti korralduse „Tee ehitusloa andmine riigitee 87 Põlva ringtee km 2,194 asuva silla ja hüdrotehnilise rajatise ümberehitamiseks ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“ lisa 2 1.2.Piirnevate kinnisasjade omanikud, kes arvamust ei avaldanud Järgnevas tabelis toodud kinnisasjade osas ehitusloa menetluse käigus arvamust ei avaldatud. Kui arvamuse andja ei ole kümne päeva jooksul ehitusloa eelnõu saamisest arvates arvamust avaldanud ega ole taotlenud tähtaja pikendamist, eeldatakse, et arvamuse andja ei soovi ehitusloa eelnõu kohta arvamust avaldada (EhS § 42 lg 9). Kinnisasja nimi Katastriüksuse Kinnisasja nimi Katastriüksuse Kinnisasja nimi Katastriüksuse tunnus tunnus tunnus Jõekalda tee 1 61902:003:0033 Jõekalda tee 1 61902:003:0033 Vallamaja tee 14 62201:001:0590 Mammaste tee 1 62001:004:0310 Vallamaja tee 11 61901:001:1223 Keldi tee 1 61901:001:1168 Jõekalda tee 1 61902:003:0033 Põlva paisjärv 62001:004:0069 Mammaste tee 1 62001:004:0310 3