Kiri

Saatja: Tiit Vunk <[email protected]> Saadetud: 09.11.2020 08:11 Adressaat: MNT Teed <[email protected]> Teema: Ed: [EXT]Fwd: Riigitee 46 Tatra–Otepää–Sangaste km 1,950-12,972 asuva Pühi–Makita lõigu ümberehitamise ehitusloa menetlusse kaasamine Manused: image001.png; image002.png; image003.png; image004.png; image005.png; image006.png; 15-118-161049935-1 28.10.2020 Väljaminev kiri.asice; 1348T Estside12 Tamsa- Pangodi-Prangli.dwg; T557-19_Est_side11 väljavõte 06.11.2020.dwg Saatja: Tihane Taavi <[email protected]> Saatmisaeg: reede, 6. november 2020 16:28 Adressaat: Tiit Vunk <[email protected]> Koopia: [email protected] Teema: RE: [EXT]Fwd: Riigitee 46 Tatra–Otepää–Sangaste km 1,950-12,972 asuva Pühi–Makita lõigu ümberehitamise ehitusloa menetlusse kaasamine Tere MTÜ Eesti Andmesidevõrk (ASV) edastas enda võrgu hooldajale Empower AS, info MNT ehitusloa menetluse algatamise kohta. Projekti nimi: „Tugimaantee 46 Tatra-Otepää-Sangaste km 1,950-12,972, Pühi-Makita rekonstrueerimise ehitusprojekt“ (töö nr T04017). Antud projekt kattub MTÜ Eesti Andmesidevõrk EST-SIDE-11 ja EST-SIDE-12 objektidega ca 7km ulatuses (mõlemad objektid on ehitatud 2019 aastal). MTÜ Eesti Andmesidevõrk sidevõrgu säilimiseks on vaja, et ülalmainitud ehitusprojekti saaks sisse kantud ASV sidetrasside asukohad (tarvis välja selgitada kas ASV trass jääb tee rekonstrueerimisele ette ning sellest tulenev sidetrassi ümberehitamise vajadus). Kas Teie alltöövõtjal/projekteerijal oleks võimalik ASV trassi asukohad projekti sisse kanda ning asendiplaan meile ([email protected]) kooskõlastamiseks saata? Manuses lisatud ASV teostusjoonised. Lugupidamisega Taavi Tihane Projektijuht Empower AS Mobiil: +372 5332 0752 E-mail: [email protected] Aadress: K.A. Hermanni 8 A, 10121 Tallinn Külastage meid www.empower.eu Jälgige meid sotsiaalmeedias From: Eesti Andmesidevõrk <[email protected]> Sent: Monday, November 2, 2020 11:25 PM To: Tihane Taavi <[email protected]> Subject: [EXT]Fwd: Riigitee 46 Tatra–Otepää–Sangaste km 1,950-12,972 asuva Pühi–Makita lõigu ümberehitamise ehitusloa menetlusse kaasamine --- Lugupidamisega, Hanna Kaplan Eesti Andmesidevõrk E-post: [email protected] GSM: +372 56505646 Tel: +372 6225237 www.eestiandmeside.ee -------- Esialgne kiri -------- Pealkiri:Riigitee 46 Tatra–Otepää–Sangaste km 1,950-12,972 asuva Pühi–Makita lõigu ümberehitamise ehitusloa menetlusse kaasamine Kuupäev:2020-10-28 08:58 Saatja:<[email protected]> Saaja:Muinsuskaitseamet <[email protected]>, Maa-amet <[email protected]>, Põllumajandusamet <[email protected]>, Kambja Vallavalitsus <[email protected]>, Mittetulundusühing Tartumaa Ühistranspordikeskus <[email protected]>, Telia Eesti AS <[email protected]>, Elektrilevi OÜ <[email protected]>, Eesti Andmesidevõrk MTÜ <[email protected]> Tere!  Teile on saadetud Maanteeameti dokumendihaldussüsteemi Delta kaudu dokument. Pealkiri: Riigitee 46 Tatra–Otepää–Sangaste km 1,950-12,972 asuva Pühi–Makita lõigu ümberehitamise ehitusloa menetlusse kaasamine Registreerimise kuupäev: 28.10.2020 Registreerimise number: 15-1/18-1610/49935-1. Maanteeamet Teelise 4 10916 Tallinn kliendiinfo (sõiduk, juhiload) 620 1200, [email protected] teedealased küsimused 611 9300, [email protected] http://www.mnt.ee This e-mail and any attachments hereto are confidential and intended only for a specific individual and purpose. It may contain information which is privileged or otherwise protected against unauthorized disclosure or communication. If you are not the intended recipient, please notify (telephone or e-mail) the sender immediately and delete this message and any attachments from your system without producing, distributing or retaining copies thereof or disclosing its contents to any other person. Thank you. Tugimaantee 46 Tatra-Otepää-Sangaste km 1,950-12,972 Pühi-Makita lõigu rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamise eelhinnang Tallinn 2018 Tugimaantee 46 Tatra-Otepää-Sangaste km 1,950-12,972 Pühi-Makita lõigu rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamise eelhinnang 13.06.2018 Nimetus: Tugimaantee 46 Tatra-Otepää-Sangaste km 1,950-12,972 Pühi-Makita lõigu rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamise eelhinnang Töö tellija: Teedeprojekt OÜ Reg nr 11365874 Kanali tee 4, 10112 Tallinn, Harjumaa Tel +372 6825717 E-post [email protected] Töö teostaja: Adepte Ekspert OÜ Reg nr 11453673 Tuukri tn 54, Tallinn, Harju maakond, 10120 Tel +372 6732244 E-post [email protected] Vastutav koostaja: Mihkel Vaarik Töö versioon: 13.06.2018 2 www.adepte.ee Tugimaantee 46 Tatra-Otepää-Sangaste km 1,950-12,972 Pühi-Makita lõigu rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamise eelhinnang 13.06.2018 Sisukord Sisukord ...................................................................................................................................... 3 Sissejuhatus................................................................................................................................ 5 1 Osapooled .......................................................................................................................... 6 2 Kavandatava tegevuse kirjeldus ........................................................................................ 7 2.1 Jalg- ja jalgrattatee ...................................................................................................... 8 2.2 Ristmikud ..................................................................................................................... 9 2.3 Parklad ....................................................................................................................... 10 2.4 Bussipeatused ........................................................................................................... 10 2.5 Mullatööd .................................................................................................................. 11 2.6 Metsa ja võsa raadamine .......................................................................................... 11 3 KMH vajadus lähtuvalt õigusaktidest............................................................................... 12 4 Tegevuse ala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimused ............................................... 13 4.1 Maakasutus ............................................................................................................... 13 4.2 Strateegilised planeerimisdokumendid .................................................................... 13 4.3 Loodusvarad, nende omadused ja taastumisvõime ................................................. 15 4.4 Veekaitse ................................................................................................................... 15 4.5 Looduskaitse.............................................................................................................. 19 4.6 Looduskeskkonna vastupanuvõime .......................................................................... 24 4.7 Kultuurimälestised ja pärandkultuuri objektid ......................................................... 24 5 Keskkonnamõju eelhinnang ............................................................................................. 29 5.1 Tegevuse iseloom ...................................................................................................... 29 5.1.1 Loodusvarade kasutamine ................................................................................. 29 5.1.2 Jäätme-ja energiamahukus ................................................................................ 29 5.1.3 Lähipiirkonna teised tegevused ......................................................................... 29 5.2 Tegevusega kaasnevad tagajärjed ............................................................................ 30 5.2.1 Vee-, pinnase- ja õhu saastatus ......................................................................... 30 5.2.2 Jäätmeteke ......................................................................................................... 31 5.2.3 Müra ................................................................................................................... 31 5.2.4 Vibratsioon ......................................................................................................... 31 5.2.5 Valgus, soojus, kiirgus ja lõhn ............................................................................ 31 5.3 Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus ........................... 32 3 www.adepte.ee Tugimaantee 46 Tatra-Otepää-Sangaste km 1,950-12,972 Pühi-Makita lõigu rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamise eelhinnang 13.06.2018 5.4 Kavandatava tegevuse eeldatav mõju Natura 2000 võrgustiku alale või mõnele muule kaitstavale loodusobjektile ....................................................................................... 34 5.5 Tegevusega kaasnev kumulatiivne ja piiriülene mõju .............................................. 34 Ettepanek KMH algatamise/algatamata jätmise kohta ........................................................... 35 Kasutatud materjalid................................................................................................................ 36 4 www.adepte.ee Tugimaantee 46 Tatra-Otepää-Sangaste km 1,950-12,972 Pühi-Makita lõigu rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamise eelhinnang 13.06.2018 Sissejuhatus Käesoleva keskkonnamõju hindamise (KMH) eelhinnangu koostas Adepte Ekspert OÜ (reg nr 11453673) Teedeprojekt OÜ tellimusel 2018. aasta mais. Tööd juhtis keskkonnaekspert Mihkel Vaarik, töös osales Piret Toonpere (KMH0153). Keskkonnamõju eelhindamise koostamisel on lähtutud keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusest (RT I 2005, 15, 87; RT I, 04.07.2017, 45). Keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang tuleb anda infrastruktuuri ehitamise valdkonda kuuluvate tegevuste korral, milleks on Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 aasta (viimati muudetud RT I, 20.06.2017, 17) määruse nr 224 “Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu” § 13 p 8 alusel ka tee ehitamine või remont. Täpsemalt: tee rajamine või laiendamine, välja arvatud teerajatiste, mahasõitude, ohutussaarte, kiirendus- ja aeglustusradade, pöörderadade, tagasipöörde kohtade, ülekäigukohtade, objekti ligipääsuks vajaliku tee, teepeenral asetsevate jalg- ja jalgrattateede, puhkekohtade ja parklate rajamine või laiendamine. KMH vajalikkus otsustatakse lähtudes KeHJS § 61 kohase eelhinnangu tulemustest ja § 11 lg 22 kohaselt küsitud seisukohtadest kõigilt asjaomastelt asutustelt. Töö tulemusena selgitatakse välja, kas riigi tugimaantee 46 Tatra-Otepää-Sangaste km 1,950-12,972 (Pühi-Makita lõigu) rekonstrueerimise põhiprojekti koostamise käigus on vajalik täiemahulise keskkonnamõju hindamise (KMH) algatamine või mitte. Keskkonnamõju eelhindamine annab otsustajale informatsiooni, kas eeldatavalt on tegemist oluliste keskkonnamõjudega või mitte ja seega on aluseks otsuse tegemisel keskkonnamõju hindamise algatamise või mittealgatamise kohta. Tee projekteerimise käigus on otsustajaks keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 9 järgi tee ehitusloa andja. Käesoleval juhul on ehitusseadustiku (RT I, 05.03.2015, 1; RT I, 03.03.2017, 2) alusel riigimaantee ehitusloa väljastajaks (pädevaks asutuseks) Maanteeamet. Lõpliku otsuse KMH algatamise vajalikkuse osas peab tegema samuti Maanteeamet, küsides eelnevalt seisukohta eelkõige Keskkonnaametilt ja vajadusel teistelt asjakohastelt asutustelt. Töös käsitletakse potentsiaalselt negatiivset mõju omavaid keskkonnaaspekte tee- ehitusprojekti kontekstis, ning antakse soovitus KMH algatamise või mitte algatamise ning negatiivsete mõjude vältimise osas. KMH eelhinnangu koostamisel on lähtutud keskkonnaministri 16.08.2017 määrusega nr 31 kehtestatud „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“. Samuti on kasutatud Keskkonnaministeeriumi tellimusel 2015. aastal R. Kutsari poolt koostatud juhendit „KMH/KSH eelhindamise juhend otsustaja tasandil, sh Natura eelhindamine“ ja juhendit “Keskkonnamõju hindamise käsiraamat”, Põder, T. 2017. 5 www.adepte.ee Tugimaantee 46 Tatra-Otepää-Sangaste km 1,950-12,972 Pühi-Makita lõigu rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamise eelhinnang 13.06.2018 1 Osapooled Otsustaja: Maanteeamet Aadress: Teelise 4, 10916 Tallinn Kontakt: tel +372 611 9300, e-post: [email protected] Maanteeameti lõuna regiooni kontaktisik: Kaarel Kaine, tel +372 5348 4214; e-post: [email protected] Eel- ja põhiprojekti koostaja: Teedeprojekt OÜ (reg nr 11365874) Kanali tee 4, 10112 Tallinn, Harjumaa Kontaktisik: Fred Talu, tel +372 50 40 425; e-post: [email protected] KMH eelhinnangu koostaja: Adepte Ekspert OÜ (reg nr 11453673) Aadress: Tuukri 54, Tallinn, 10120 Kontaktisik: Mihkel Vaarik, tel +372 5139031, e-post: [email protected] 6 www.adepte.ee Tugimaantee 46 Tatra-Otepää-Sangaste km 1,950-12,972 Pühi-Makita lõigu rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamise eelhinnang 13.06.2018 2 Kavandatava tegevuse kirjeldus KMH eelhindamise objektiks on tugimaantee 46 Tatra-Otepää-Sangaste km 1,950-12,972 asuva Pühi-Makita lõigu rekonstrueerimise projekt (eelprojekti staadiumis), mida koostab Teedeprojekt OÜ. Tatra-Otepää-Sangaste maantee saab alguse Tartu maakonnas Tatra külas Tallinna–Tartu– Võru–Luhamaa maantee 200. kilomeetril ning lõpeb Lauküla külas Võru–Kuigatsi–Tõrva maantee 40. kilomeetril. Tee kogupikkus on 46,6 km, millest rekonstrueeritav lõik moodustab ca 11 km. Hinnatav teelõik läbib Kambja valla Tatra, Pühi, Kullaga, Visnapuu, Sulu, Pangodi, Oomiste, Kodijärve, Palumäe külasid ja lõpeb Makita külas (Valga maakond, Otepää vald) külasid. Joonis 1. Lõigu paiknemine. Lõigule km 1,950-12,972 on teeregistri andmetel 1972-ndal, 1973-ndal ja 1974-ndal aastal rajatud rajatud mustkate bituumenstabiliseeritud alusel. Km 1,950-6,750 on viimati pinnatud aastal 2012, lõiku km 6,750-12,966 aastal 2013 ja km 12,966-12,972 aastal 2014. Aasta keskmine ööpäevane liiklussagedus (2015. a) oli km 1,950-8,709 lõigul 2432 a/ööp (sh. raskeliiklust 4 %) ja km 8,709-12,972 lõigul 2193 a/ööp (sh raskeliiklust 4 %). Projekti eesmärk on Pühi-Makita lõigu sõidumugavuse ning liiklusohutuse taseme tõstmine ja tehniliselt vajaliku teemaa määramine (põhiprojekti staadiumis). Parandatakse jalakäijate liiklusohutust ning lahendatakse kergliiklejate liikumist ristmikel. Nähakse ette teekatendi uuendamine ja olemasoleva muldkeha remont. Olemasoleva teega ristuvate tehnovõrkude ümbertõstmise vajadus projektis puudub. 7 www.adepte.ee Tugimaantee 46 Tatra-Otepää-Sangaste km 1,950-12,972 Pühi-Makita lõigu rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamise eelhinnang 13.06.2018 2.1 Jalg- ja jalgrattatee Jalg- ja jalgrattatee (joonistel helekollasega) on projekteeritud maanteelõigu km 7,51 – 8,79 paremasse serva. Projekteeritud asfaltkattega jalg- ja jalgrattatee saab alguse PK 75+13 kõrvalmaantee nr 22184 Pangodi - Luke mõis ristmikult ning lõpeb PK 87+90 Pikksaare bussipeatuses pärast kõrvalmaantee nr 22157 Uuta-Pangodi tee ristmikku. Joonis 2. Jalgtee algus Pangodi-Luke mõis ristmiku juures. Jalg-ja jalgrattatee on kavandatud paremale poole maanteed, kuna vasakul pool paikneb maanteele väga lähedal Pangodi järv. Piirkonnas on tegelikult kolm eraldiseisvat järve (Pangodi, Kodijärv ja Väike-Kodijärv), mis koos moodustavad kokku Pangodi järve(stiku). Jalg-ja jalgrattatee kaugus maantee servast on valdavalt üle 7 m. Ainult PK 76+00 - PK 77+05 ja PK 84+10 – PK 84+80 on jalg-ja jalgrattatee viidud maantee serva, kuna nendes lõikudes jäävad teetrassile ette olemasolevad hooned. Seal tuleb kergliiklejate ohutuse tagamiseks jalg- ja jalgrattatee ning sõidutee teineteisest eraldada sümmeetrilise põrkepiirdega. 8 www.adepte.ee Tugimaantee 46 Tatra-Otepää-Sangaste km 1,950-12,972 Pühi-Makita lõigu rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamise eelhinnang 13.06.2018 Joonis 3. Jalgtee lõpp pärast Uuta-Pangodi tee ristmikku. 2.2 Ristmikud Ristmike ja mahasõiduharusid on projekteeritud kokku ca 60 tk. Valdavalt on tegemist olemasolevate teede ja mahasõitudega. Projektis on kirjeldatud riigi kõrvalmaanteede ristmikud: • PK 75+12 Pangodi - Luke mõis. Tegemist 3-harulise lihtristmikuga, mis on lahendatud III tüübi mahasõidu parameetrite järgi. Liiklussagedus 85 a/ööp. • PK 76+55 Pangodi - Vissi. Tegemist 3-harulise lihtristmikuga, millele on lisatud ohutussaar. Saare parameetrid on võetud Soome juhendmaterjalidest. Liiklussagedus 457 a/ööp. Sellise liiklussageduste juures on ette nähtud sõidutee möödasõidulaiend. • PK 87+19 Pangodi - Elva (ametliku nimega küll tegelikult Uuta – Pangodi tee). Tegemist 3-harulise lihtristmikuga, millele on lisatud ohutussaar. Liiklussagedus 531 a/ööp. Sellise liiklussageduste juures ette näha sõidutee möödasõidulaiend. Ristmikul paikneb ka jalg- ja jalgrattatee ületuskoht. • PK 108+26 Kodijärve - Pangodi. Tegemist 3-harulise lihtristmikuga, mis on lahendatud III tüübi mahasõidu parameetrite järgi. Liiklussagedus 64 a/ööp. • PK 114+40 Kodijärve - Kambja. Tegemist 3-harulise lihtristmikuga, mis on lahendatud III tüübi mahasõidu parameetrite järgi. Liiklussagedus 67 a/ööp. 9 www.adepte.ee Tugimaantee 46 Tatra-Otepää-Sangaste km 1,950-12,972 Pühi-Makita lõigu rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamise eelhinnang 13.06.2018 2.3 Parklad PK 83+50 olemasolev „Pangodi turuplats“ on projekteeritud poole suuremaks asfaltkattega platsiks ning on äärekividega eraldatud sõiduteest ja jalgteest. Parkimiskohti sõiduautodele on 10. Surnuaia juures olev parkla likvideeritakse. Joonis 4. Parkla asukoht. 2.4 Bussipeatused Projekteeritud lõigul paikneb 6 bussipeatust – Kiisa, Rõika, Savi, Pangodi, Pikksaare ja Kodijärve. Bussipeatuste asukohad ja nimetused jäävad üldjoontes paika. Bussitaskute uute asukohtade valikul lähtutud põhimõttest, et oleks minimeeritud vajadus reisijal ületada teed seisva bussi eest. 10 www.adepte.ee Tugimaantee 46 Tatra-Otepää-Sangaste km 1,950-12,972 Pühi-Makita lõigu rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamise eelhinnang 13.06.2018 2.5 Mullatööd Uus mulle rajatakse tee laienduste (bussipeatused, ristmikud) ning jalgtee alla. Muldes paiknev mittesobilik pinnas eemaldatakse. Vältimaks hilisemaid külmakerkelisi erinevusi uue laienduse ja vana teepinna vahel, siis tuleb laienduste all kasutada oleva muldega võimalikult sarnast täitematerjali. Olemasoleva mulde pealmised kihid on valdavalt kruusast (vana kruusatee). Olemasolev materjal profileerida projektkõrgustele, vajadusel lisada uut täitematerjali ning siis tihendada. Kergliiklustee aluse mulde rajamisel võib kasutada maantee muldest eemaldatavat vähese huumusesisaldusega pinnast eemaldatud kasvupinnase asemel. 2.6 Metsa ja võsa raadamine Olulises mahus raadamist pole projektis ette nähtud. Raadamist teostatakse vajadusel teemaa ulatuses tagamaks ristmikel nõuetekohased nähtavuskolmnurgad. Eramaadel raadamist ei plaanita. 11 www.adepte.ee Tugimaantee 46 Tatra-Otepää-Sangaste km 1,950-12,972 Pühi-Makita lõigu rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamise eelhinnang 13.06.2018 3 KMH vajadus lähtuvalt õigusaktidest Keskkonnamõju eelhindamine annab otsustajale informatsiooni, kas kavandataval tegevusel on eeldatavalt oluline keskkonnamõju või mitte. See annab aluse keskkonnamõju hindamise algatamiseks või mittealgatamiseks. KMH eelhindamise kohustus tuleneb seadusest (KeHJS). Kavandatud tegevus (olemasoleva tee rekonstrueerimine ca 11 km lõigul või uue ette jalgratta- ja jalgtee rajamine) ei kuulu KeHJS § 6 lg 1 mõistes olulise keskkonnamõjuga tegevusete hulka (§ 6 lg 1 punkt 13 järgi kiirtee, 2100 meetri pikkuse või pikema peamaandumisrajaga lennuvälja, üle kümne kilomeetri pikkuse nelja sõidurajaga tee püstitamine või ühe või kahe sõidurajaga tee ehitamine vähemalt nelja sõidurajaga teeks), mistõttu vastavalt KeHJS § 6 lg-le 2 peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas valdkonna kavandataval tegevusel on oluline keskkonnamõju (antud juhul § 6 lg 2 punkt 10 järgi infrastruktuuri ehitamine või kasutamine). KMH vajalikkuse eelhinnang tuleb anda infrastruktuuri ehitamise valdkonda kuuluvate tegevuste korral, milleks on Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 aasta määruse nr 224 “Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu” § 13 punkt 8 alusel ka tee ehitamine või remont. Vastavalt ehitusseadustiku (EhS) § 31 lõikele 1 otsustab pädev asutus keskkonnamõju hindamise algatamise vajaduse. EhS § 2 lõike 6 järgi kohaldatakse ehitamisega kaasneva keskkonnamõju hindamisele KeHJS sätteid. Võimaluse korral ühitatakse keskkonnamõju hindamise menetlus ehitusseadustikus sätestatud menetlusega. Sellisel juhul peavad olema täidetud mõlemale menetlusele kehtestatud nõuded. EhS § 42 lõike 2 kohaselt otsustab pädev asutus ehitusloa menetluse käigus keskkonnamõju hindamise algatamise vajaduse. Vastavalt KeHJS § 22 on keskkonnamõju oluline, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara. Vastavalt KeHJS § 3 hinnatakse keskkonnamõju, kui: 1) taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning tegevusloa taotlemise või muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju; 2) kavandatakse tegevust, mille korral ei ole objektiivse teabe põhjal välistatud, et sellega võib kaasneda eraldi või koos muude tegevustega eeldatavalt oluline ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärgile, ja mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik. Olulise keskkonnamõjuga tegevuste keskkonnamõju hindamise vajalikkus otsustakse lähtudes KeHJS § 61 kohasest eelhinnangu tulemusest ja ja § 11 lg 22 nimetatud asjaomaste asutuste seisukohast. § 61 lg 5 alusel on keskkonnaminister 16.08.2017 andnud määruse nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“ (RT I, 18.08.2017, 3), millest tuleb eelhindamisel lähtuda. Olulise keskkonnamõjuga tegevuse keskkonnamõju hindamise vajalikkuse üle otsustamisel peab otsustaja enne otsuse tegemist küsima seisukohta kõigilt asjaomastelt asutustelt, esitades neile seisukoha võtmiseks nõuetekohase eelhinnangu alusel tehtud otsuse eelnõu. 12 www.adepte.ee Tugimaantee 46 Tatra-Otepää-Sangaste km 1,950-12,972 Pühi-Makita lõigu rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamise eelhinnang 13.06.2018 4 Tegevuse ala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimused 4.1 Maakasutus Käsitletaval teelõigul on teemaa maakasutus 100% transpordimaa, mis koosneb erinevatest Tatra-Otepää-Sangaste tee katastriüksustest (kat. reg 28203:004:0021; 28203:003:0062; 28203:003:0063; 28201:008:0024; 28201:002:0031; 28201:003:0018; 28201:008:00259; 58202:003:0991). Ümbruskonna maakasutus on valdavalt maatulundusmaad. Projektiga kavandatud tegevused ei muuda oluliselt piirnevate kinnistute maakasutust. Projektis esitatakse mõned teemaa piiride muutmise ettepanekud. 4.2 Strateegilised planeerimisdokumendid Kambja Vallavolikogu määrusega 04.09.2007 nr 40 vastu võetud Kambja valla üldplaneeringus on teelõigu piirkond määratletud väärtusliku maastikuna. Pangodi piirkonnale on Kambja Vallavolikogu 02.03.2006 otsusega nr. 28 kehtestatud Pangodi maastikukaitseala üldplaneering. Mõlemad on üsna vanad dokumendid. Maakondlikul tasandil on Pangodi maastikukaitseala rohelise võrgustiku kontekstis elustiku jaoks oluline liikumiskoridor. Kohalikul tasandil on tegemist rohevõrgustiku tuumalaga, kus tagatakse väärtuslike maastike ja vaadete säilimine ning reguleeritakse/piiratakse uusi ehitus- ja arendustegevusi. Seni kehtiv Tartu maakonnaplaneering kehtestati Tartu maavanema 23. aprilli 1999. a korraldusega nr 1537. Tartu maakonna teemaplaneeringu „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused” (http://tartu.maavalitsus.ee/asustust-ja-maakasutust-suunavad-keskkonnatingimused), mis on kehtestatud 22.06.2006 Tartu maavanema korraldusega nr 683, käigus koostatud töös „Tartumaa väärtuslikud maastikud” on Pangodi maastikukaitseala piirkond ja Tatra-Otepää- Sangaste teelõigu maa-ala määratud Tartumaa maakondliku, võimaliku riikliku tähtsusega väärtuslikuks maastikuks (R5), milles tuleb säilitada Otepää kõrgustiku põhjanõlva reljeefist tulenev ning sellele vastavalt kujunenud pärandkultuurmaastiku mosaiiksus (metsaalade ja põllu-/rohumaade vaheldumine). Samas on piirkondades, kus roheline võrgustik või kaitsealad infrastruktuuri objektidega lõikuvad või tee on liiga lähedal aladele, tegemist olemasoleva konfliktalaga. Pangodi MKA piirkond on tugevalt inimtegevusest mõjutatud (lisaks ajaloolised põllud ja hajaasustus, suur külastatavus), sealne esteetiliselt väärtuslik kaitstud maastik on puhkemajandusliku surve all, kuid ala väärtused ja terviklikkuse säilimine on piirangutega tagatud. 13 www.adepte.ee Tugimaantee 46 Tatra-Otepää-Sangaste km 1,950-12,972 Pühi-Makita lõigu rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamise eelhinnang 13.06.2018 Joonis 5. Väljavõte teemaplaneeringust. Koostatav Tartu Maakonnaplaneering 2030+ näeb teelõigu äärde lisaks 2006. a teemaplaneeringus (jääb kehtima ka uue maakonnaplaneeringu lisana) toodule ette ka jalgratta- ja jalgteede vajaduse (sinine katkendjoon). 14 www.adepte.ee Tugimaantee 46 Tatra-Otepää-Sangaste km 1,950-12,972 Pühi-Makita lõigu rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamise eelhinnang 13.06.2018 Joonis 6. Väljavõte uuest Tartu Maakonnaplaneeringust. 4.3 Loodusvarad, nende omadused ja taastumisvõime Loodusvarad on looduskeskkonna osa, mida inimühiskond olemasoluks vajab ja tootmises kasutab ja kõik see, mida ei ole loonud inimene, kuid mida kasutatakse majandustegevuses. Eelhinnangu kontekstis loetakse loodusvaraks elupaiku, liike, kaitstavaid alasid, vett ja pinnast. Igasugune tee-ehitus on suhteliselt ressursimahukas tegevus, mis nõuab ka kohalike loodusvarade kasutamist. Teedeehituseks vajaminev materjal hangitakse üldjuhul riiklikest maardlatest, millede avamise ja kasutamise keskkonnamõju on eelnevalt hinnatud ning seega piirkonnas sellest lokaalne negatiivne mõju puudub. 4.4 Veekaitse Eesti Geoloogiakeskuse kaardirakenduse kohaselt asuvad maanteelõigu mõjualas järgmised puurkaevud:  Kodijärve külas Kodijärve haigla puurkaev katastri numbriga 8819. Puurkaevul on 50 m sanitaarkaitsetsoon, mis ulatub tugimaantee Tatra-Otepää-Sangaste teemaale. Vt joonis 7 - teest vasakule jääv puurkaev. Kavandatud teetööd siiski sanitaarkaitsetsooni ei ulatu. 15 www.adepte.ee Tugimaantee 46 Tatra-Otepää-Sangaste km 1,950-12,972 Pühi-Makita lõigu rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamise eelhinnang 13.06.2018 Joonis 7. Puurkaevude paiknemine ja sanitaarkaitsealad. Allikas http://loodus.keskkonnainfo.ee/WebEelis/veka.aspx  Pühi külas Lehise maaüksusel puurkaev katastri numbriga 6897. Puurkaevul on 50 m sanitaarkaitsetsoon, mis ulatub tugimaantee Tatra-Otepää-Sangaste teemaale. Joonis 8. Puurkaevu nr 6897 paiknemine ja sanitaarkaitsealad. Allikas http://loodus.keskkonnainfo.ee/WebEelis/veka.aspx 90 m sügavune Kesk-Devoni põhjaveekogumist vett ammutav puurkaev on rajatud 1958. a ja andis vett Kiisa farmile. Hetkel puudub info puurkaevu seisundi ja tegeliku veevõtu kohta. Eeldatavalt olemasoleva maantee negatiivne mõju puurkaevu vee kvaliteedile puudub ning tegemist on juriidilise probleemiga. Olukorra viimiseks vastavusse õigusaktiga on vajalik puurkaevu omanikul taotleda Keskkonnaametilt puurkaevu sanitaarkaitseala vähendamist või muutmist hooldusalaks, enne kui väljastatakse ehitusluba tee-ehituseks. 16 www.adepte.ee Tugimaantee 46 Tatra-Otepää-Sangaste km 1,950-12,972 Pühi-Makita lõigu rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamise eelhinnang 13.06.2018 Teelõik paikneb Ugandi lavamaal, Otepää kõrgustiku lähedal. Absoluutkõrgused muutuvad uuritud ala piires 63,45 ja 78,22 meetri vahel. Geomorfoloogiliselt paikneb ala Tatra ürgorust lõunapool liivakiviplatool. Aluspõhja moodustavad Kesk-Devoni Aruküla lademe liivakivid. Pinnakate koosneb liustikulise päritoluga moreenist. Piirkonnas on aluspõhjal lasuva pinnakatte paksus kuni 20 meetrit, mille moodustavad möllsavid, savimöllid ja kruus veeristega. Põhjavesi on piirkonnas kaitstud või suhteliselt kaitstud (Pühi küla). Teelõik paikneb nii Kodijärve kui Pangodi järve ja Väikejärve veekaitsevööndites (vt joonis 7 ja 9). Suuremate järvede kallasrada on 4 m, kalda veekaitsevöönd 10 m, kalda ehituskeeluvöönd 50 m ja kalda piiranguvöönd 100 m. Kodijärvel vastavalt kallasrada 4 m, kalda veekaitsevöönd 10 m, kalda ehituskeeluvöönd 25 m ja kalda piiranguvöönd 50 m. Kodijärve (veekogu/suubla kood VEE2101000) on lubatud juhtida vee-erikasutusloa L.VV/324064 alusel Kodijärve Hooldekodu biopuhasti heitvesi. Piirkond on looduskaitse alla võetud Pangodi Maastikukaitsealana (vt peatükk 4.5). Joonis 9. Teelõigu paiknemine Pangodi järve(de) suhtes ja kitsendused. Veekaitsevöönd (10 m) on moodustatatud vee kaitsmiseks hajureostuse eest ja veekogu kallaste uhtumise vältimiseks järvede kaldaalal. Ehituskeeluvööndis on ehitamine keelatud (looduskaitseseaduse § 38 lg 1 p 1 ja 2 ja § 38 lg 3). Ranna lähedal ehitamise keelamise eesmärgiks on looduskaitseseaduse (LKS) § 34 järgi rannal asuvate looduskoosluste säilitamine, inimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju piiramine, ranna eripära arvestava asustuse suunamine ning seal vaba liikumise ja juurdepääsu tagamine. Samas, ehituskeeld ei laiene kehtestatud detailplaneeringuga või kehtestatud üldplaneeringuga kavandatud avalikult kasutatavale teele (§ 38 lg 5 punkt 10). Seda Tatra- Otepää-Sangaste maantee ametliku riigimaanteena kahtlemata on. 17 www.adepte.ee Tugimaantee 46 Tatra-Otepää-Sangaste km 1,950-12,972 Pühi-Makita lõigu rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamise eelhinnang 13.06.2018 Joonis 10. Põhjavee kaitstus. Allikas: Maa-ameti geoportaal. Joonisel näidatud roheline piirkond on hästi kaitstud põhjaveega ala, punane ring tähistab Pangodi mattunud orgu. Piirkonna puurkaevude geoloogilised profiilid tõestavad samuti, et põhjavesi piirkonnas on hästi kaitstud. Tee mõjupiirkonda jäävad mitmed maaparandussüsteemid (Reinu, nr 2021006000030001; Pauna, nr 21045500101300021M, jt), millega tuleb tee rekonstrueerimisel arvestada. Töödega ei tohi mõjutada maaparandussüsteemide toimimist. Projekt tuleb kooskõlastada Põllumajandusameti Tartu keskusega (endine maaparandusbüroo). 18 www.adepte.ee Tugimaantee 46 Tatra-Otepää-Sangaste km 1,950-12,972 Pühi-Makita lõigu rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamise eelhinnang 13.06.2018 Joonis 11. Reinu maaparandussüsteemi paiknemine. Põhja pool on näha asulakoht nr nr 12818. Allikas: Maa-ameti geoportaal. 4.5 Looduskaitse Maanteelõigu ääres paikneb Pangodi maastikukaitseala (MKA). Tee piirneb MKA Pangodi piiranguvööndiga ja Kodijärve mõisa piiranguvööndiga. MKA välispiir kulgeb läänes mööda Tatra−Otepää−Sangaste tugimaantee katastriüksuste piire (28201:008:0024, 28201:002:0031, 28201:003:0018, 28201:008:0025). Kaitseala on loodud 1964. aastal Pangodi järvestiku tuumiku (Pangodi järv, Kodijärv ja Väike Kodijärv) ja neid ümbritseva mõhnastiku ning Kodijärve pargi kaitseks. Vahetult maantee ääres puuduvad ohustatud loodusväärtused. Kaitseala territoorium on osaliselt looduskaitse all alates 1957. aastast, kui Elva Rajooni TSN Täitevkomitee 10. juuli otsusega nr 198 „Looduskaitse korraldamisest Elva rajoonis” võeti pargina kaitse alla Pikksaare park ning looduslikult kauni kohana Palumäed Pangodi järve ääres. Tartu Rajooni TSN Täitevkomitee 9. septembri 1964. a otsusega nr 99 „Looduse kaitsest Tartu rajoonis” täpsustati nii kaitstava ala nimetust, tüüpi kui ka ulatust: eraldi objektidena võeti kaitse alla Pangodi järv koos Pikksaare pargi ja Palumägedega (Hurdamäed) ning Kodijärve park, ja nende kaitseks kehtestati kaitse-eeskirjad. Vabariigi Valitsuse 30. oktoobri 2001. a määrusega nr 334 moodustati eelnimetatud objektide põhjal Pangodi maastikukaitseala. Kaitseala peamise objekti, liigestatud kaldajoonega Pangodi järve, absoluutne kõrgus on 105,4 m, suurim sügavus 10 m. Järve pindala on 115 ha. MKA pindala on kokku 382,1 ha. Vabariigi Valitsuse 14. detsembri 2017. a määrusega nr 182 on kehtestatud uus "Pangodi maastikukaitseala kaitse-eeskiri". 19 www.adepte.ee Tugimaantee 46 Tatra-Otepää-Sangaste km 1,950-12,972 Pühi-Makita lõigu rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamise eelhinnang 13.06.2018 Pangodi MKA kaitse eesmärk on: 1) säilitada ja tutvustada Pangodi järvestiku järvesid ning neid ümbritsevate moreenkattega mõhnade loodus- ja pärandmaastikke, sealhulgas sürjametsi ja niite, ning looduse mitmekesisust; 2) kaitsta ja säilitada Kodijärve mõisa parki; 3) kaitsta ja säilitada elupaigatüüpi looduslikult rohketoitelised järved (3150)3, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7-50) nimetab I lisas; 4) kaitsta liigi, keda nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ nimetab II lisas, elupaika. See liik on vingerjas (Misgurnus fossiilis); 5) kaitsta kaitsealuseid taimeliike võsu-liivsibulat (Jovibarba sobolifera) ja harilikku käokulda (Helichrysum arenarium) ning nende kasvukohti. Kaitsealal on lubatud sõidukiga ja maastikusõidukiga sõitmine teedel. Olemasolevail teedel sõitmine ei kahjusta ala kaitse-eesmärke. Joonis 12. Pangodi MKA välispiir. Allikas: Maa-ameti geoportaal. Pangodi maastikukaitsealale jääb täies ulatuses NATURA ala - Pangodi loodusala (EE0080314, RAH0000148), mille kaitse-eesmärgiks on määratud nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku taimestiku ja loomastiku kaitse kohta (edaspidi loodusdirektiivi) I lisas nimetatud elupaigatüübi looduslike rohketoiteliste järvede (3150) ja II lisas nimetatud liigi hariliku vingerja (Misgurnus fossilis) elupaikade kaitse. Pangodi loodusala maismaapindala on 7,7 ha ka siseveekogude pindala 93,6 ha. Loodusdirektiivist tulenev rahvusvaheline kohustus Loodusdirektiivist tuleneb kohustus kaitsta ohustatud loomaliike, sealhulgas nende elupaiku, ja elupaigatüüpe, ning aidata kaasa looduse mitmekesisuse säilimisele ja taastamisele. Direktiivi artikli 6 punkti 1 kohaselt tuleb liikmesriikidel kehtestada direktiivi lisades nimetatud elupaigatüüpide ning liikide ja nende elupaikade kaitseks kaitsemeetmed, mis vastavad nende elupaigatüüpide ja liikide 20 www.adepte.ee Tugimaantee 46 Tatra-Otepää-Sangaste km 1,950-12,972 Pühi-Makita lõigu rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamise eelhinnang 13.06.2018 ökoloogilistele nõudlustele. Pangodi maastikukaitsealast moodustab Pangodi loodusala (Pangodi järv ja selle lähim kaldavöönd) kokku 101,3 ha ehk ca 26%. Pangodi järv, mis on maastikukaitseala suurim veekogu, kuulub elupaigatüüpi 3150 (looduslikult rohketoitelised järved). Keskkonnaregistri andmetel on Pangodi järv veepoliitika raamdirektiiviga (Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2000/60/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse veepoliitika tegevusraamistik) määratud metoodika alusel tüpoloogiliselt keskmise karedusega kihistunud järv (tüüp III). Järv on sopilise, tugevalt liigestunud ebakorrapärase kujuga, järves on kaks väikesaart ning läänes ulatub järve metsaga kaetud poolsaar Pikksaar. Loodusdirektiivi elupaigatüüpide käsiraamatu (Paal, 2004) järgi hõlmab see elupaigatüüp Eestis kalgiveelisi rohketoitelisi järvi moreenmaastike nõgudes. Taimhõljum on seda tüüpi järvedes liigirikas, suurtaimedest valitsevad põhja kinnituvad, kuid vee peale ulatuvate õitega taimed. Enamik seda tüüpi järvedest on väga head kalajärved. Vingerjas on loodusdirektiivi II lisasse ja looduskaitseseaduse kohaselt III kaitsekategooriasse kuuluv kalaliik. Ta on põhjaeluviisiga kala, kes on Eestis oma levila põhjapiiril. Peamine oht vee-elustikule ja eriti vingerjale on elupaikade hävitamine maaparandus- ja kuivendustööde käigus ning veekogude veetaseme muutmine. Seda projekti realiseerimisel ei ole ette näha. Joonis 13. Pangodi MKA ja Pangodi loodusala (lilla joon). Allikas: Pangodi MKA kaitsekorralduskava. 21 www.adepte.ee Tugimaantee 46 Tatra-Otepää-Sangaste km 1,950-12,972 Pühi-Makita lõigu rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamise eelhinnang 13.06.2018 Kodijärve külas vahetult teemaa ääres PK 105 piirkonnas asuvad III kategooria kaitsealuste taimede suur käopõlle (Listera ovata) leiukoht KLO9337815 ja balti sõrmkäpa (Dactylorhiza baltica) leiukoht. Suur käopõll on Eesti punase nimestiku järgi ohuvälises seisus ning on orhideedest kõige sagedamini esinev liik Eestis. Suur käopõll eelistab lubjarikast pinnast, samas kannatab ta nii varju kui ka eredat päikest, seetõttu võib teda kohata nii metsades kui ka niitudel. Balti sõrmkäpp on Eestis suureneva arvukusega taim, mis ei ole Eesti punase nimestiku järgi küll praegu ohustatud, kuid vähenevate elupaikade ja väheneva arvukusega siiski kaitse all. Eestis leidub balti sõrmkäppa kogu territooriumil. Liigi peamised ohutegurid on niitude, karjamaade jms avamaade võsastumine, põllumaa ja selle kasutamise muutmine ning metsastamine. Joonis 14. Käpaliste leiukoht Kodijärve külas. Allikas: Maa-ameti geoportaal. Pangodi MKA piirkonnas Kodijärvest üle tee PK 114+45 (teest paremal väljaspool MKA-d) leidub valge toonekure (Ciconia ciconia) elupaik KLO9105751. Valge-toonekurg on Lõuna- ja Kesk-Eestis üldlevinud väikesearvuline, Põhja-Eestis harv haudelind, saartel liik puudub. Lääne- ja Kesk-Euroopa maades on liigi arvukus tugevasti langenud või liik koguni kadunud. Eestis on valge-toonekure arvukus kasvanud, praegu arvatakse meil pesitsevat 4000‒5000 paari. Valge-toonekurg eelistab elupaigana kultuurmaastikke, toitumisaladena kasutab märgaalasid ja kraavikaldaid. Peamisteks ohuteguriteks on märgalade kuivendamine, pestitsiidide kasutamine ja kliimategurite muutmine. Valge-toonekurg on Eesti ohustatud liikide punase nimestiku (2008) andmetel ohuvälises seisus ning kuulub III kaitsekategooriasse. Kodijärves on mustviires (Chlidonias niger) elupaik. Mustviires (III kategooria, Linnudirektiivi I lisa) on tiirlaste sugukonda kuuluv linnuliik, kes pesitseb madalaveelistel järvedel ja riimveelistel merelahtede roostikes. Tee äärde PK 108 jääb sulgja õhiku (Neckera pennata) leiukoht KLO9400852. Sulgjas õhik (III kategooria) on õhikuliste sugukonda kuuluv sammaltaim (joonis 15). 22 www.adepte.ee Tugimaantee 46 Tatra-Otepää-Sangaste km 1,950-12,972 Pühi-Makita lõigu rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamise eelhinnang 13.06.2018 Joonis 15. III kategooria liikide elupaigad Kodijärve piirkonnas. Allikas: Maa-ameti geoportaal. Palumäe külas Kulli maaüksusel vahetult teemaal PK 118 piirkonnas asub III kategooria kaitsealuse taime laialehise neiuvaiba (Epipactis helleborine) leiukoht KLO9334582. Laialehine neiuvaip on Eestis viimasel ajal suureneva arvukusega taim, mis ei ole Eesti punase nimestiku järgi praegu ohustatud, kuid on arvatud vähenevate elupaikade ja väheneva arvukusega siiski kaitsealuste liikide hulka. Laialehine neiuvaip on metsataim ja kasvab mitmesugustel muldadel erinevates niiskus- ja valgustingimustes üle kogu Eesti. Liigi peamine ohutegur on uuendusraied kasvukohtadel. Joonis 16. Laialehise neiuvaiba leiukoht Palumäe külas. Allikas: Maa-ameti geoportaal. 23 www.adepte.ee Tugimaantee 46 Tatra-Otepää-Sangaste km 1,950-12,972 Pühi-Makita lõigu rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamise eelhinnang 13.06.2018 4.6 Looduskeskkonna vastupanuvõime Keskkonna vastupanuvõime hindamisel lähtutakse eelkõige märgalade, randade ja kallaste, pinnavormide, metsade, kaitstavate loodusobjektide, sealhulgas Natura 2000 võrgustiku alade, samuti alade, kus õigusaktidega kehtestatud nõudeid on juba ületatud, maareformi seaduse tähenduses tiheasutusega alade ning ajaloo-, kultuuri- või arheoloogilise väärtusega alade vastupanuvõimest. Olemasoleva maanteelõigu ääres on mitmed kaitseala kooseisus olevad pinnaveekogud (Pangodi järved) ja registrisse kantud maaparandussüsteemid. Piirkonnas on Natura 2000 ala – Pangodi loodusala (vt peatükk 4.5). Samuti paikneb piirkonnas kaitstavaid liike ja maastikuliselt väärtuslikke või olulisi alasid. Käsitletav maanteelõik piirneb osaliselt metsaga kaetud alaga. Kõrghaljastuse ulatuslikku likvideerimist ette ei nähta. Tulenevalt metsaseaduses määratletud mõistest on vääriselupaik (VEP) ala, kus kitsalt kohastunud, ohustatud, ohualdiste või haruldaste liikide esinemise tõenäosus on suur. Metsaregistri (https://register.metsad.ee) andmetel projekti piirkonna vääriselupaigad muuduvad. 4.7 Kultuurimälestised ja pärandkultuuri objektid Vastavalt kultuurimälestiste kaardirakendusele on maanteelõigu läheduses (Pühi külas) arheoloogiamälestis asulakoht reg nr 12818 (vt ka joonis 11). Kaitsevöönd maanteeni ei ulatu. Samuti on vahetult tee ääres endisaegsed matmiskohad – kalmistud. Kodijärve mõisa kalmistu (registri number 4242, "Kultuurimälestiseks tunnistamine" Kultuuriministri 19.03.1997 a. määrus nr.7, RTL 1997, 65, 359). Kalmistu "Kesamägi" paikneb Otepää-Tartu teest vahetult läänes kõrgemal künkal Halliku talu maadel, registri number 12805, "Kultuurimälestiseks tunnistamine" kultuuriministri 01.09.1997 määrus nr. 59, RTL 1997, 169-171, 954). Tatra-Otepää-Sangaste maantee asub kinnismälestise 50 m kaitsevööndis. 24 www.adepte.ee Tugimaantee 46 Tatra-Otepää-Sangaste km 1,950-12,972 Pühi-Makita lõigu rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamise eelhinnang 13.06.2018 Joonis 17. Kodijärve mõisa kalmistu ja Kesamägi. Allikas: Maa-ameti geoportaal. Kalmistu “Kabelimägi” paikneb Ooniste külas, Toetaja talust 170-220 m idas, Tartu-Otepää maanteest 50-100 m loodesse jääval kõrgemal alal, registri number 12814,"Kultuurimälestiseks tunnistamine" kultuuriministri 01.09.1997 määrus nr. 59, RTL 1997, 169-171, 954). Tegemist 13.-18. sajandi Lõuna-Eestile omase külakalmistuga. Keskaegsed külakalmistud paiknevad maastikul iga 2-5 km tagant ja olid paralleelselt kasutuses kirikuaedadega. Tatra-Otepää-Sangaste maantee asub kinnismälestise 50 m kaitsevööndis. Ehitustööde tegemiseks mälestise kaitsevööndis on vajalik projekt Muinsuskaitseametiga kooskõlastada. Joonis 18. Kabelimägi paiknemine. Allikas: Maa-ameti geoportaal. 25 www.adepte.ee Tugimaantee 46 Tatra-Otepää-Sangaste km 1,950-12,972 Pühi-Makita lõigu rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamise eelhinnang 13.06.2018 Traditsiooniliselt peetakse kultuurimälestiseks riiklikult kaitstud kinnismuistiseid ehk siis ajaloolisi hooneid, linnamägesid, kalme- ja asulakohti, hiie- ja ohvripuid ning ohvrikive jms. Laiemalt pärandkultuuri väärtusteks saab aga pidada erinevaid eelmiste põlvkondade poolt meile pärandatud või pärandunud eluviisi märke. Riigimetsa Majandamise Keskuse eestvõttel on projekti „Pärandkultuuri väärtused ühise keskkonna- ja kultuuriruumi osaks" raames välja töötatud pärandkultuuri andmebaas (https://www.rmk.ee/metsa-majandamine/parandkultuur), kuhu on Lõuna-Eestis kantud ca 9100 uut pärandkultuuri objekti. Amdmed on üle kantud ka maa-ameti geoportaali. Tatra-Otepää-Sangaste maantee ääres ja vahetus läheduses on peamiselt punktobjektid (hooned, puud). Objektide kirjeldused ja fotod on leitavad http://pk.rmk.ee/parandkultuur. Hooned on valdavalt varemetes või hävinenud. Alljärgnevalt on toodud ära pärandkultuuri objektide asukohad maantee trassi suhtes. Joonis 19. Moonakamaja ja rehielamu Palumäe külas projektiala lõpus. Allikas: Maa-ameti geoportaal. 26 www.adepte.ee Tugimaantee 46 Tatra-Otepää-Sangaste km 1,950-12,972 Pühi-Makita lõigu rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamise eelhinnang 13.06.2018 Joonis 20. Kodijärve küla keskel on mitmeid pärandkultuuri objekte. Allikas: Maa-ameti geoportaal. Vahetult Tartu-Otepää mnt ääres on põlispuud - kaks omavahel trossiga ühendatud pärnapuud. Mõlemad puud on seest tühjad. Puude kõrvalt on kulgenud ka vana hobusetee. Kodijärve pood on aastast 1870. a. Poe esisel platsil toimusid Kodijärve laadad. Pärandkultuuri kuulub ka Pangodi laadatee (lõik Pangodi - Luke mõisa teest nr 22184), mis on seotud Pangodi meierei juures asuva laadaplatsi ajalooga. Pangodi–Kodijärve tee ristmiku lähedal Kodijärve mõisapargi servas vana hobusetee kõrval kasvab põlispuuna võimas viieharuline pärn. Puu ümbermõõt juurekaelal on 5,6 m. Maapinnast 0,8 m kõrgusel jaguneb puu viide harru. Kodijärve mõisa park kuulub Pangodi MKA koosseisu. Samuti on Pikksaare poolsaarel Pikkjärve rahvamaja, millest on küll ainult betoontrepp säilinud. 27 www.adepte.ee Tugimaantee 46 Tatra-Otepää-Sangaste km 1,950-12,972 Pühi-Makita lõigu rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamise eelhinnang 13.06.2018 Joonis 21. Kullaga külas Sawi kõrts (varemed). Allikas: Maa-ameti geoportaal. Joonis 22. Kullaga külas Unipiha kool (varemed). Allikas: Maa-ameti geoportaal. 28 www.adepte.ee Tugimaantee 46 Tatra-Otepää-Sangaste km 1,950-12,972 Pühi-Makita lõigu rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamise eelhinnang 13.06.2018 5 Keskkonnamõju eelhinnang Kavandatava tegevuse peamiseks negatiivseks mõjuks on ehitusaegne tegevus, mis segab liiklust ning ettevaatusabinõusid kasutamata võib ohustada ka keskkonda. Ehitusaegse tegevusega seotud mõjud on lühiajalised. Liiklusolude parandamisega kaasneb sujuvam ja ohutum liiklus, mistõttu muutub paremaks eelkõige inimeste elukeskkond. 5.1 Tegevuse iseloom Projekteeritaval lõigul on tegemist on olemasoleva riigimaanteega. Eesmärgiks on teelõigu liiklusohutuse taseme parandamine, autode ja kergliikluse sõidumugavuse tõstmine ning ka jalakäijate ohutuma liikluse tagamine. 5.1.1 Loodusvarade kasutamine Tee rekonstrueerimiseks kasutatakse loodusvarasid (kruus, killustik, liiv, muld jms). Ehituseks vajalike maavarade olemasolu on projekti elluviimise aluseks. Täpsed asukohad, kust tee ehitamiseks vajalikke maavarasid hangitakse, selguvad pärast ehitushanke läbiviimist (eelkõige saadakse materjal riiklikest maardlatest). Kuna kavandatavaga teostatakse vaid tee rekonstrueerimine ning jalg- ja jalgrattatee rajamine, on vajaminevate loodusvarade kasutamise hulk oluliselt väiksem võrreldes uue teetrassi rajamisega. Arvestades ehitusmahte ei põhjusta kavandatav tegevus maavaravarude kättesaadavuse olulist vähenemist. 5.1.2 Jäätme-ja energiamahukus Eemaldatavat pinnast käsitletakse kui ehituseks sobimatut pinnast. Kaevetöödel kaevandatav pinnas ladustatakse Tellija poolt ettenäidatud kohtadesse. Ehitustöödel tekkivad jäätmed (sh ka ohtlikud jäätmed) kogutakse eraldi ning antakse üle jäätmeluba, kompleksluba või ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavatele ettevõtetele. Ehitusjäätmete käitlemise eest vastutab jäätmete valdaja. Antud projekti puhul pole oodata jäätmeteket mahus, mis võiks ületada piirkonna keskkonnataluvust. Tee rekonstrueerimisel kasutatakse energiat tee-ehitusmasinate ja ehitusmaterjale transportivate masinate tööks (kütusekulu), vajadusel ka elektrienergiat teelõigu või konkreetse objekti valgustamiseks. Tee kasutamise perioodil kasutatakse kütusest tulenevat energiat täiendavalt jalgtee hooldamiseks (talvel tee lahtilükkamine lumest ja libedusetõrje, suvel teeservade ja võsa niitmine jms). Pimedal ajal kasutatakse elektrienergiat tee valgustamiseks vastavalt koostatavale projektlahendusele. 5.1.3 Lähipiirkonna teised tegevused Teada ei ole piirkonnas teisi kavandatavaid tegevusi, mis koosmõjus projekti realiseerimisega võiksid avaldada olulist keskkonnamõju. 29 www.adepte.ee Tugimaantee 46 Tatra-Otepää-Sangaste km 1,950-12,972 Pühi-Makita lõigu rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamise eelhinnang 13.06.2018 5.2 Tegevusega kaasnevad tagajärjed Peamiseks negatiivseks mõjuks on ehitusaegne tegevus. Liiklusolude parandamisega kaasneb tulevikus sujuvam ja ohutum liiklus. Ohutuma kergliikluse suurenemisega võib väheneda autoliiklusest tulenev otsene õhusaaste. Liikluse sujuvamaks muutumisega väheneb õnnetuste oht, õhusaaste, tolmu ja müra hulk. 5.2.1 Vee-, pinnase- ja õhu saastatus Olemasoleva riigimaantee rekonstrueerimine ei avalda olulist negatiivset mõju pinnasele (kaasneb loodusliku pinnase eemaldamine ja kohati selle füüsilise struktuuri muutmine). Ehitusaegselt välistatakse ehitusjäätmete ja -materjalide sattumine teeäärsetesse kraavidesse ja järvedesse. Ehitusaegsed võimalikud ajutised laoplatsid, asfalditehased, kütuse ja bituumeni hoidmise alad ning tee-ehitusmasinate parkimiskohad rajatakse selliselt, et ei kujuta otsest ohtu pinnasele ega ka põhjaveele. Planeeritud tööde käigus ei ole ette nähtud selliseid tegevusi ega selliste kemikaalide või ainete kasutamist, mis võiksid oluliselt halvendada põhjavee kvaliteeti. Põhja- ja pinnavee kvaliteeti võivad mõjutada teevõrgul toimuvate liiklusõnnetuste tagajärjel kütuse või muu kemikaali lekked. Õnnetuste esinemist aitab vähendada tee liiklusohutuse parandamine. Hetkel jääb hinnatava projekti järgi olemasolev maantee ühe puurkaevu sanitaarkaitsealasse. Põhjaveehaarde sanitaarkaitsealas on üldjuhul igasugune majandustegevus keelatud, kaasa arvatud mootorsõidukitega liiklemine. Samas, vastavalt veeseadusele ei moodustata sanitaarkaitseala puurkaevule, kui vett võetakse põhjaveekihist alla 10 m3 ööpäevas ühe kinnisasja vajaduseks. Sellisel juhul tuleb järgida hooldusnõudeid põhjavee kaitseks vastavalt keskkonnaministri määrusega kehtestatud korrale. Seega tuleb enne ehitamist taotleda Keskkonnaametilt kooskõlastatult puurkaevu omanikega kas puurkaevude sanitaarkaitseala vähendamist või sanitaarkaitseala ümbernimetamist hooldusalaks. Asfaltsegus sideainena kasutatavast bituumenist (naftabituumen, bituumenemulsioon jt) lenduvad asfalteerimisel välisõhku nii alifaatsed kui ka aromaatsed süsivesinikud, emulsiooni puhul ka lakibensiini ja HCl aurud. Küll aga ei ole välisõhku eralduvate saasteainete kogused sellised, mis oluliselt halvendaks õhukvaliteeti ulatuses, mis põhjustaks piirnormide ületamist. Mõju on lühiajaline. Vajadusel tuleb ehitusperioodil võtta tarvitusele meetmed kõnealusel teelõigul tolmu leviku vähendamiseks (nt teemaa niisutamine). Tolmu teke on lühiajaline ja mõju kaob pärast asfalteerimist. Piirkonna õhu kvaliteeti mõjutavad ka mootorsõidukite heitgaasid ehitusperioodil, aga näiteks jalg- ja jalgrattatee lõigu kasutuselevõtul võivad heitgaasid piirkonnas väheneda tänu kergliikluse suurenemisele. Seega võrreldes praeguse olukorraga õhusaaste kindlasti ei suurene. 30 www.adepte.ee Tugimaantee 46 Tatra-Otepää-Sangaste km 1,950-12,972 Pühi-Makita lõigu rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamise eelhinnang 13.06.2018 5.2.2 Jäätmeteke Ehitustöödel tekkivad jäätmed kogutakse eraldi ning antakse üle jäätmeluba või keskkonnakompleksluba omavatele, ohtlikud jäätmed vastavalt ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavatele ettevõtetele. Ehitusjäätmete käitlemise eest vastutab jäätmete valdaja. Antud projekti puhul pole oodata jäätmeteket mahus, mis võiks ületada piirkonna keskkonnataluvust. Väljakaevatavat pinnast käsitletakse kui ehituseks sobimatut pinnast, mis ladustatakse Tellija poolt ettenäidatud kohtadesse (võimalusel taaskasutatakse haljastusel või täitematerjalina). Juhul kui tekkinud pinnas/muld taaskasutatakse väljaspool kinnistut, kus see on tekkinud, tuleb pinnast/mulda käsitleda jäätmetena (vastavalt jäätmeseaduse § 1 lg 11 p-le 2) ning selle edasiseks käitlemiseks/taaskasutamiseks on vajalik jäätmekäitleja registreerimistõend või jäätmeluba. Välja arvatud juhul, kui on olemas vastav kaevise võõrandamise nõusolek. 5.2.3 Müra Liiklusest tulenev müra jääb piirkonnas eeldatavalt seadusandlusega kehtestatud normide piiresse. Ka mootorsõidukite liiklussageduse märgatavat suurenemist ei ole seoses tee rekonstrueerimisega selle edasisel kasutusperioodil ette näha. Ehitusperioodil on täiendavaks müraallikaks tee-ehitusmasinad, kuid tegu on lühiajalise mõjuga, mis möödub peale teetööde teostamist. Sujuvam autoliiklus toob edaspidi eeldatavalt kaasa pigem mürataseme vähenemise, mistõttu saab väita, et võrreldes käesoleva ajaga võib olukord lähiaastatel hoopis paraneda. Olemasoleva mürasituatsiooni parandamisel lähtub Maanteeamet müraallika valdajale atmosfääriõhu kaitse seadusega seatud kohustustest, koostades välisõhu strateegilise müra kaardi ja välisõhus leviva müra vähendamise tegevuskavasid kui asjakohane. Riigimaanteede teehoiukavas nähakse ette vahendid müraolukordade parandamiseks. 5.2.4 Vibratsioon Kavandatava tegevusega kaasneb vibratsiooni teke ehitusperioodil, samas on tegemist vibratsiooni lühiajalise mõjuga, mis möödub pärast teetööde teostamist. Tee kasutamisel aga tekkiv vibratsioon ei oma olulist negatiivset mõju. Samuti pole oodata ka vibratsioonitaseme tõusu võrreldes praeguse olukorraga. 5.2.5 Valgus, soojus, kiirgus ja lõhn Tee valgus(reostus) võib tinglikult suureneda, kuna praegu on teelõik peamiselt valgustamata. Samas ei saa teeohutuse tagamiseks ettenähtud valgustust pidada negatiivseks mõjuks. Kavandatava tegevusega võib kaasneda ehitusplatside või ehitatavate teelõikude ja ristmike valgustamine (vajadusel ka pimedal ajal tööde teostamiseks). Võrreldes olemasoleva olukorraga on valgustusest tulenev keskkonnamõju (nii positiivne kui negatiivne) ebaoluline. 31 www.adepte.ee Tugimaantee 46 Tatra-Otepää-Sangaste km 1,950-12,972 Pühi-Makita lõigu rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamise eelhinnang 13.06.2018 Tööde tegemise ajal ei eraldu olulisel määral soojust ega kiirgust. Asfalteerimistööd põhjustavad teatavas ulatuses ebameeldivat lõhna, kuid see mõju on lühiajaline ja seega puudub oluline mõju keskkonnale. Eelnevast tulenevalt võib öelda, et kavandatava tegevusega ei kaasne olulist negatiivset mõju veerežiimile ja pinnasele ega kaasne ülenormatiivset õhu saastatust, müra ja vibratsiooni teket ega olulisi valguse, soojuse, kiirguse ja lõhna häiringuid. 5.3 Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus Tegemist juba olemasoleva teega ning liiklus toimuks edasi ka ilma projekti realiseerimata. Projektiga parandatakse liiklemistingimusi ja liiklusohutust ning seetõttu on projektil läbi õnnetuse riski vähendamise ka positiivne mõju inimestele ja loodusele. Liiklusõnnetuste väljavõte riikliku Teeregistri andmebaasist näitab lõigul kahte hukkunuga ning 28 inimvigastustega registreeritud liiklusõnnetust alates aastast 2001. Valdavalt on tegemist sõiduki teelt väljasõiduga ning kokkupõrkega teiste sõidukitega. Ulukiõnnetusi ei ole teeregistri maanteede teemakaardile (link http://xgis.maaamet.ee kantud. Loomaõnnetuste (suurulukid) info jõuab registritesse peamiselt keskkonnainspektsiooni valvetelefoni 1313 kaudu. Maanteeameti (https://www.mnt.ee/et/tee/elusloodus) kodulehele on koondatud ulukitega seotud asjakohased uuringud ning lisatud link loomaõnnetuste kaardirakendusele. Looduslike ohutegurite analüüsi järgi on riigiteede lõikudele määratud ohtlikkuse skaalal väärtus 1 kuni 4, arvestades loomaõnnetuste registri (2009-2013. a) andmeid ja olemasolevaid maastikuelemente. 1 on skaalal madalaim ja 4 kõrgeim ohuväärtus (Joonised 23 ja 24). Tiheda liiklusega maanteed killustavad paratamatult metsloomade elupaiku. Suured sõralised (põder, metskits) ja metssiga moodustavad liikluses kõige ohtlikuma loomarühma, nii suure arvukuse (metskits) kui kehamõõtmete (põder) tõttu, mis põhjustavad õnnetusse sattudes olulist majanduslikku kahju ning ohtu inimese tervisele ja elule. Põtrade elupaigad on seotud eeskätt metsabiotoopidega, mistõttu mets ja selle lähedus on üks peamisi põdra teelesattumise riski suurendaja. Rohevõrgustiku paiknemine piirkonnas näitab ilmekalt ära olemasolevad võimalikud ohukohad, ohtlikkuse skaalal väärtused on 1 või 2. Kaardil eristuvad õnnetuste koha pealt kaks teelõiku:  8,6 km kuni 9,5 km pärast Pangodi küla (Joonis 23), kus on registreeritud ajavahemikul 2009-2013. a kokku 7 õnnetust (neist metskitsega 6, täpsustamata 1).  4,3 km kuni 5 km Kullaga külas (Joonis 24), kus on registreeritud ajavahemikul 2009- 2013. a kokku 7 õnnetust (neist metskitsega 5, põdraga 1, metsseaga 1). Ulukitele ohutu läbipääsu tagamine on seega olulisem kohtades, kus maantee lõikub või piirneb rohevõrgustikuga. Rekonstrueeritava teetaristu puhul tuleb muuhulgas jälgida, et lahendused ei takistaks ulukite vaba liikumist. See on oluline nii maanteeohutuse, kui piirkonna elustiku populatsioonide sidususe ja elujõulisuse tagamiseks. Üldiselt ei ole teelõigu rekonstrueerimisega ette näha olukorra halvenemist loomastikule. Tähtis tegur on siinkohal üldise nähtavuse parandamine. Mida laiem tee, seda keerulisem on ulukitel üldiselt seda ületada. Samas asulavahelisele lõigule eraldi jalg- ja jalgrattatee lõigu (mis on ka öösel valgustatud) lisamine ulukitele taolist ohtu antud asukohas (Pangodi järve ääres ohuskaala 1) ei suurenda. Tiheasustusaladel toimub reeglina üldse vähem loomaõnnetusi, kuna ka sõidukiirus on piiratud. 32 www.adepte.ee Tugimaantee 46 Tatra-Otepää-Sangaste km 1,950-12,972 Pühi-Makita lõigu rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamise eelhinnang 13.06.2018 Joonis 23. Maanteelõigu km 8,6 - 9,5 loomaõnnetused ja ohuskaala Joonis 24. Maanteelõigu km 4,3 - 5 km loomaõnnetused ja ohuskaala . Allikas: http://maanteeamet.maps.arcgis.com 33 www.adepte.ee Tugimaantee 46 Tatra-Otepää-Sangaste km 1,950-12,972 Pühi-Makita lõigu rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamise eelhinnang 13.06.2018 Avariiolukorrad, kus loodusesse võib sattuda kütust või määrdeaineid, on teoreetiliselt võimalikud ehitusperioodil, vähem kasutusetapil. Avariiolukordade tekkimise riski maandamiseks ehitusperioodil on ehitustöövõtja kohustatud järgima erinevatel tööetappidel ohutuseeskirju ning välistama riske vastavate kavade ja märgistega. Ehitusaegne töö- ja liikluskorraldus peab tagama avariiolukordade vältimise. Teelõigu edasisel kasutusajal on avariiolukordade (peamiselt liiklusõnnetuste toimumise) risk võrreldes praegusega väiksem, sest liiklus muudetakse sujuvamaks, nähtavamaks ja ohutumaks. Seega vähendatakse oluliselt liiklusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkust. 5.4 Kavandatava tegevuse eeldatav mõju Natura 2000 võrgustiku alale või mõnele muule kaitstavale loodusobjektile Piirkonnas on Natura 2000 ala – Pangodi loodusala (vt peatükk 4.5). Samuti paikneb piirkonnas kaitstavaid liike ja maastikuliselt väärtuslikke või olulisi alasid. Pangodi loodusala (EE0080314, RAH0000148), mille kaitse-eesmärgiks on määratud nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku taimestiku ja loomastiku kaitse kohta (edaspidi loodusdirektiivi) I lisas nimetatud elupaigatüübi looduslike rohketoiteliste järvede (3150) ja II lisas nimetatud liigi hariliku vingerja (Misgurnus fossilis) elupaikade kaitse. Natura mõju hindamise juures on oluline, et hinnatakse tõenäoliselt avalduvat mõju lähtudes üksnes ala kaitse-eesmärkidest. Tegevuse mõjud loetakse ebaoodsaks, kui tegevuse elluviimise tulemusena kaitse-eesmärkide seisund halveneb või tegevuse elluviimise tulemusena (kaitsekorralduskavas sätestatud) ei ole võimalik kaitse-eesmärke saavutada. Kuna tegemist on olemasoleva maanteega ning projekti realiseerimise käigus ei mõjutata negatiivselt kaitse all olevaid elukohatüüpe ega liike, siis ei kaasne kavandatava tegevusega eeldatavalt (täiendavat) negatiivset mõju Natura 2000 võrgustiku aladele. Sellest tulenevalt eraldi Natura eelhindamist läbi ei viidud. Projekt kooskõlastatakse kaitseala valitsejaga (Keskkonnaamet). 5.5 Tegevusega kaasnev kumulatiivne ja piiriülene mõju Käsitletava ehitusprojektiga kavandatud tegevustel puudub potentsiaalne piiriülene mõju. Samuti ei ole seoses kavandatud tegevuste ja teiste lähiala planeeringute või projektide elluviimisega ette näha olulise negatiivse kumulatiivse mõju ilmnemist. Seega ei ole oodata kavandatava tegevusega seonduvat mõjude kumuleerumist ega koosmõjude esinemist määral, mis tooks kaasa negatiivse keskkonnamõju piirkonna keskkonnataluvust ületaval määral. 34 www.adepte.ee Tugimaantee 46 Tatra-Otepää-Sangaste km 1,950-12,972 Pühi-Makita lõigu rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamise eelhinnang 13.06.2018 Ettepanek KMH algatamise/algatamata jätmise kohta Arvestades kavandatud tegevuse mahtu, iseloomu ja paiknemist ei ole oodata ehitusprojekti elluviimisel ja hilisemal tee sihipärasel kasutamisel seonduvat olulist negatiivset keskkonnamõju. KMH eelhinnangu koostaja ei pea antud projekti puhul keskkonnamõju hindamise algatamist vajalikuks järgnevalte põhjustel: 1) projektiga ei kavandata eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga tegevust, millega kaasneks keskkonnaseisundi kahjustumist, sh vee, pinnase, õhu saastatust, olulist jäätmetekke või mürataseme suurenemist. 2) lähtudes projektiga hõlmatud ala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest ja maakasutusest, ei põhjusta tee rekonstrueerimine ning sihtotstarbeline kasutamine antud asukohas olulist keskkonnamõju. Tegevusega kaasnevad võimalikud mõjud on valdavalt ehitusaegsed ning nende ulatus piirneb peamiselt teemaaga. Samuti on avariiolukordade esinemise tõenäosus väike, juhul kui järgitakse korrektseid ehitusvõtteid; 3) kavandatav tegevus ei põhjusta looduskeskkonna vastupanuvõime ega loodusvarade taastumisvõime ületamist; 4) projektiga hõlmatud alal ja vahetus läheduses paikneb kaitstavaid loodusobjekte, maastikuliselt ja ökoloogiliselt väärtuslikke või tundlikke alasid, kuid kavandatav tegevus neid täiendavalt oluliselt ei mõjuta; 5) projektiga ei kaasne eeldatavalt negatiivset mõju Natura 2000 võrgustiku aladele, sest Natura loodusala kaitse-eesmärgiks olevaid loodusdirektiivi I lisas nimetatud elupaigatüüpi looduslikult rohketoitelised järved (3150) ning II lisas nimetatud liiki harilikku vingerjat ei mõjutata; 6) tegevusega ei kaasne olulist liikluskoormuse, mürataseme ja õhusaaste suurenemine, mistõttu ei ole oodata ülenormatiivsete tasemete esinemist; 7) kavandatava tegevusega ei kaasne olulisel määral soojuse, kiirguse ega lõhna teket. Negatiivse mõju vältimiseks on soovitatav rakendada järgmiseid täiendavaid meetmeid: 1) Ehitustööde tegemisel tuleb kasutada tehniliselt korras olevaid masinad ning seadmeid, mis vähendavad müra ja vibratsiooni tekkimist. 2) Tee-ehitusel tuleb töid teostada vastavalt kehtivatele normidele ja seadusandlikele aktidele, pidada kinni ohutusreeglitest ning headest tavadest. 3) Ehitusaegsed ajutised laoplatsid, asfalditehased, kütuse ja bituumeni hoidmise alad ning tee-ehitusmasinate parkimiskohad ei tohi olla rajatud lähemale kui 50 meetrit veekogudest, sh kraavidest vähemalt 10 m. Ehitustööd peavad olema korraldatud selliselt, et oleks välistatud saasteainete sattumine pinna- ja põhjavette. 4) Ehitusaegne töö- ja liikluskorraldus peab tagama avariiolukordade ohu vältimise. 5) Võimalusel näha tööprojektis ette ehitusjäätmete taaskasutus - edasiseks kasutuseks kõlblik materjal (sh näiteks muld ja pinnas) tuleb maksimaalselt taaskasutada. Taaskasutuseks mittesobivad ehituse käigus tekkivad jäätmed tuleb käidelda vastavalt jäätmeseadusele ja asukoha kohaliku omavalitsuse jäätmekäitluseeskirjale. 35 www.adepte.ee Tugimaantee 46 Tatra-Otepää-Sangaste km 1,950-12,972 Pühi-Makita lõigu rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamise eelhinnang 13.06.2018 Kasutatud materjalid Allikmaterjalid:  Tugimaantee 46 Tatra-Otepää-Sangaste km 1,950-12,972, Pühi-Makita rekonstrueerimise ehitusprojekt, Teedeprojekt OÜ 2018, töö nr T04017  Geoloogilised eeluuringud Tatra-Otepää-Sangaste km 1,950-12,972, AS Geotehnika Inseneribüroo 2018, töö nr 2828  Liiklusuuringud Tatra-Otepää-Sangaste km 1,950-12,972, Liikluslahendus OÜ 2018  Eesti Geoloogiakeskus. 2001. Eesti põhjavee kaitstuse kaart.  Euroopa Komisjon. 2005. Keskkonnamõju hindamise eelhindamise juhend. Seadused, määrused:  Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (RT I 2005, 15, 87)  Ehitusseadustik (RT I, 05.03.2015, 1)  Looduskaitseseadus (RT I, 26.01.2018, 10)  Veeseadus (RT I, 06.01.2016, 14)  Atmosfääriõhu kaitse seadus (RT I, 30.12.2017, 26)  Jäätmeseadus (RT I, 30.12.2015, 12)  Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu (RT I 2005, 46, 383)  Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded (RT I, 18.08.2017, 3)  Tee projekteerimise normid (RT I, 07.08.2015, 14)  Veehaarde sanitaarkaitseala moodustamise ja projekteerimise kord ning sanitaarkaitsealata veevõtukoha hooldusnõuded põhjavee kaitseks (RT I, 12.04.2011, 19) Andmebaasid:  EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem): http://loodus.keskkonnainfo.ee  Puurkaevude andmebaas http://loodus.keskkonnainfo.ee/WebEelis/veka.aspx  Keskkonnaregister: http://register.keskkonnainfo.ee  Maa-ameti geoportaal: http://geoportaal.maaamet.ee  Teederegister https://teeregister.riik.ee/mnt/index.do  Maanteeameti loomaõnnetuste register ja kaardirakendus http://maanteeamet.maps.arcgis.com/apps/webappviewer/index.html?id=d0209cb 6d4894a6ea1dcf3c736f7eb54  Riigi Metsamajanduse Keskus (RMK), pärandkultuuri andmebaas https://www.rmk.ee/metsa-majandamine/parandkultuur 36 www.adepte.ee  Lugupeetud menetlusosaline 28.10.2020 nr 15-1/18-1610/49935-1 Pühi–Makita lõigu ümberehitamise ehitusloa menetlusse kaasamine Maanteeamet algatas ehitusloa menetluse riigitee 46 Tatra–Otepää–Sangaste km 1,950-12,972 asuva Pühi–Makita lõigu rekonstrueerimiseks. Tee ehitustööd toimuvad 2021. aastal vastavalt projektile „Tugimaantee 46 Tatra-Otepää-Sangaste km 1,950-12,972, Pühi-Makita rekonstrueerimise ehitusprojekt“ (töö nr T04017). Projekti eesmärk on rekonstrueeritava Pühi–Makita lõigu sõidumugavuse ning liiklusohutuse tõstmine ja tehniliselt vajaliku teemaa määramine. Projektiga on võimalik tutvuda digitaalselt: https://pilv.mkm.ee/s/QmrD3H6KM8hkEGF. Ehitusseadustiku § 42 lg 7 alusel esitame teile kooskõlastamiseks või arvamuse avaldamiseks ehitusloa eelnõu. Palume teie seisukoht esitada hiljemalt 15.11.2020. a e-posti aadressil [email protected]. Kui nimetatud tähtajaks ei ole seisukohta esitatud ega ole taotletud tähtaja pikendamist, loetakse ehitusseadustiku § 42 lõike 9 alusel ehitusloa eelnõu kooskõlastaja poolt vaikimisi kooskõlastatuks või eeldatakse, et arvamuse andja ei soovi ehitusloa eelnõu kohta arvamust avaldada. Täiendavate küsimuste korral palume pöörduda Maanteeameti taristu arendamise osakonna projektijuhi Tiit Vunk poole (tel +372 59185199, e-post [email protected]). Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tiit Vunk projektijuht projekteerimise talitus Lisa. Ehitusloa andmise korralduse ja KMH otsuse eelnõu 7408107 [email protected] Teelise 4 / 10916 Tallinn / 6119 300 / Registrikood 70001490 / www.mnt.ee / [email protected], 620 1200 (kliendiinfo) / [email protected]; 611 9300 (teedealased küsimused)  EELNÕU KORRALDUS Tee ehitusloa andmine riigitee 46 Tatra–Otepää–Sangaste km 1,950-12,972 asuva Pühi– Makita lõigu rekonstrueerimiseks ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine Maanteeamet algatas pp.10.2020. a ehitusloa andmise menetluse riigitee 46 Tatra–Otepää– Sangaste km 1,950-12,972 asuva Pühi–Makita lõigu rekonstrueerimiseks ehitusseadustiku (edaspidi EhS) § 101 lõike 2 alusel. 1. ASJAOLUD Tee ehitusloa menetluse esemeks olev riigitee 46 Tatra–Otepää–Sangaste km 1,950-12,972 asuv Pühi–Makita lõik paikneb riigi transpordimaa kinnisasjadel Tartu maakonnas Kambja vallas Pühi, Kullaga, Visnapuu, Sulu, Pangodi, Oomiste, Kodijärve ja Palumäe külades ning lõpeb Valga maakonna Otepää valla Makita küla piiril. Maanteeameti 08.08.2018. a korraldusega nr 1-3/18/166 on antud projekteerimistingimused riigitee 46 Tatra–Otepää–Sangaste km 1,950-12,972 asuva Pühi–Makita lõigu rekonstrueerimise põhiprojekti koostamiseks. Tee ehitustööd toimuvad 2021. aastal vastavalt Teedeprojekt OÜ tööle nr T04017 „Tugimaantee 46 Tatra-Otepää-Sangaste km 1,950-12,972, Pühi-Makita rekonstrueerimise ehitusprojekt“. Projekti eesmärk on rekonstrueeritava Pühi–Makita lõigu sõidumugavuse ning liiklusohutuse tõstmine ja tehniliselt vajaliku teemaa määramine. 2. MENETLUSE KÄIK Vastavalt EhS § 42 lõikele 2 otsustab Maanteeamet keskkonnamõju algatamise vajaduse. Kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise otsuse tegemisel lähtub Maanteeamet keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS)§ 61 kohasest keskkonnamõjude eelhinnangust (lisa 3) ja asjaomaste asutuste seisukohtadest. Käesoleva kavandatava tegevuse raames on keskkonnamõju hindamine jäetud algatamata Maanteeameti 06.08.2018. a otsusega nr 15-7/18/220 projekteerimistingimuste andmisel. KeHJS § 11 lõike 24 kohaselt, kui kavandatavaks tegevuseks väljastatud tegevusloa taotluse menetluses on otsustaja käesoleva paragrahvi lõike 23 alusel jätnud keskkonnamõju hindamise algatamata, võib ta samaks tegevuseks vajaliku muu tegevusloa taotluse menetluses jätta keskkonnamõju hindamise algatamata samal alusel (eelhinnang, asjaomaste asutuste seisukohad), juhul kui asjaolud ei ole olulisel määral muutunud.  2 Maanteeamet kaasas pädeva asutusena ehitusloa menetlusse lisas 2 loetletud menetluse esemega piirnevate kinnisasjade omanikud EhS § 42 lõike 6 alusel. Maanteeamet esitas ehitusloa eelnõu kooskõlastamiseks lisas 2 loetletud asutusele, kelle õigusaktist tulenev pädevus on seotud ehitusloa taotluse esemega EhS § 42 lõike 7 punkt 1 alusel. Maanteeamet esitas ehitusloa eelnõu arvamuse avaldamiseks lisas 2 loetletud asutusele või isikule, kelle õigusi või huve võib ehitis või ehitamine puudutada EhS § 42 lõike 7 punkt 2 alusel. Korralduse lisas 2 (lisatakse korraldusele) on ehitusloa menetluse käigus esitatud arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel, mis sisaldab EhS § 42 lõike 8 kohaselt esitatud märkusi ning Maanteeameti otsuseid ja selgitusi märkustega arvestamise kohta. Nende asutuste ja kinnisasjade omanike puhul, kes tähtaegselt ehitusloa eelnõu kohta kooskõlastust ei esitanud või arvamust ei avaldanud ega taotlenud tähtaja pikendamist, loetakse EhS § 42 lõike 9 alusel ehitusloa eelnõu kooskõlastatuks või eeldatakse, et arvamuse andjad ei soovinud eelnõu kohta arvamust avaldada. Maanteeamet ei ole ehitusloa menetluse käigus tuvastanud EhS § 44 kohaseid ehitusloa andmisest keeldumise aluseid ega ehitusloa kehtivuseks pikema tähtaja sätestamiseks vastavalt EhS § 45 lõikele 1. 3. ÕIGUSLIKUD ALUSED Eeltoodust lähtudes ning võttes aluseks EhS § 38 lõike 1, EhS § 101 lõiked 2 ja 3, majandus- ja taristuministri 16.10.2018. a määruse nr 55 „Maanteeameti põhimäärus“ § 14 lõike 1 punkti 3 ning Maanteeameti peadirektori 11.02.2020. a käskkirja nr 1-2/20/131 lisa 1 „Strateegilise planeerimise teenistuse põhimääruse“ punkti 2.4.1, KeHJS § 3 lõike 1 punkti 1, § 6 lõike 2 punkti 10, § 9, § 11 lõiked 2, 22, 23, 4, 8, 81 ja 9, § 12 lõike 1¹ punkti 2, Vabariigi Valitsuse 29.08.2005. a määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu” § 13 punkti 8, § 15 punkti 8 ning võttes arvesse, et asjaomastel asutustel puuduvad käesoleva osas vastuväited, otsustab Maanteeamet: 4. OTSUS 1. Anda tee ehitusluba riigitee 46 Tatra–Otepää–Sangaste km 1,950-12,972 asuva Pühi– Makita lõigu rekonstrueerimiseks vastavalt korralduse lisale 1. 2. Jätta algatamata tugimaantee 46 Tatra–Otepää–Sangaste km 1,950-12,972, Pühi–Makita rekonstrueerimise ehitusprojektiga kavandatavate tegevuste keskkonnamõju hindamine KeHJS § 6 lõike 11 kohases korralduse lisaks 3 olevas eelhinnangus toodud põhjendustel. Kui kavandatavate tegevuste elluviimisel järgitakse käesoleva otsusega esitatavaid tee ehitusloas loetletud ning üldiseid keskkonnanõudeid, siis sellega ei kaasne olulist mõju keskkonnale, kultuuripärandile ning inimese tervisele, heaolule ja varale. 3. Käimasolevasse menetlusse ei liideta teisi KMH menetlusi ja puudub vajadus viia läbi keskkonnauuringuid. 4. Täita kavandatava tegevuse elluviimisel kõiki käesoleva korralduse lisaks 1 oleva ehitusloa kõrvaltingimustes esitatud keskkonnanõudeid. 5. Määrata ehitamisel keskkonnanõuete täitmise eest vastutavaks Maanteeameti lõuna teehoiu osakond.  3 6. Maanteeameti keskkonnatalitusel teatada keskkonnamõju hindamise algatamata jätmisest ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. 7. Taristu arendamise osakonnal edastada tee ehitusloa andmise ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise korraldus koos lisadega 14 päeva jooksul menetlusse kaasatud asutustele ja isikutele ning avaldada Maanteeameti kodulehel. 5. RAKENDUSSÄTTED Korralduse peale võib esitada Maanteeametile (Teelise 4, 10916 Tallinn) vaide haldusmenetluse seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korraldusest teadasaamise päevast või päevast, millal oleks pidanud korraldusest teada saama või esitada kaebuse Tallinna Halduskohtule halduskohtumenetluse seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korralduse teatavakstegemisest. (allkirjastatud digitaalselt) Mart Michelis juhataja taristu arendamise osakonna projekteerimise talitus Lisad: 1. Pühi–Makita lõigu rekonstrueerimise tee ehitusluba 2. Arvamuste ja kooskõlastustuste koondtabel (lisatakse korraldusele) 3. KMH eelhinnang Pühi-Makita  EELNÕU Maanteeameti korralduse „Tee ehitusloa andmine riigitee 46 Tatra– Otepää–Sangaste km 1,950-12,972 asuva Pühi–Makita lõigu rekonstrueerimiseks“ Lisa nr 1 TEE EHITUSLUBA ☒ avalikult kasutatav tee ☐ rajamiseks ☐ avalikkusele ligipääsetav eratee ☒ ümberehitamiseks ☐ silla, viadukti, tunneli ☐ laiendamiseks ☐ osa asendamiseks samaväärsega ☐ lammutamiseks Tee ehitusloa number … Tee ehitusloa andmise kuupäev … Tee ehitusloa andja Maanteeamet, Teelise 4 10916 Tallinn Ametniku nimi Mart Michelis Ametniku ametinimetus Taristu arendamise osakonna projekteerimise talituse juhataja Tee ehitusloa kõrvaltingimused Rakendada negatiivse mõju vältimiseks ehitajal ehitusperioodil järgmiseid meetmeid: a) Ehitustööde tegemisel tuleb kasutada tehniliselt korras olevaid masinad ning seadmeid, mis vähendavad müra ja vibratsiooni tekkimist. b) Tee-ehitusel tuleb töid teostada vastavalt kehtivatele normidele ja seadusandlikele aktidele, pidada kinni ohutusreeglitest ning headest tavadest. c) Ehitusaegsed ajutised laoplatsid, asfalditehased, kütuse ja bituumeni hoidmise alad ning tee- ehitusmasinate parkimiskohad ei tohi olla rajatud lähemale kui 50 meetrit veekogudest, sh kraavidest vähemalt 10 meetrit. Ehitustööd peavad olema korraldatud selliselt, et oleks välistatud saasteainete sattumine pinna- ja põhjavette. d) Ehitusaegne töö- ja liikluskorraldus peab tagama avariiolukordade ohu vältimise. e) Võimalusel näha tööprojektis ette ehitusjäätmete taaskasutus - edasiseks kasutuseks kõlblik materjal (sh näiteks muld ja pinnas) tuleb maksimaalselt taaskasutada. Taaskasutuseks mittesobivad ehituse käigus tekkivad jäätmed tuleb käidelda vastavalt jäätmeseadusele ja asukoha kohaliku omavalitsuse jäätmekäitluseeskirjale. f) Projekti ehitusfaasis koostada keskkonnajuhtimiskava ning tagada selle täitmine. Keskkonnatingimused ehitamiseks: g) Pangodi kaitsealaga piirnevale lõigule (vahemikus PK 76+50 – 114+25) on keelatud paigaldada metallist piirdeid, et vältida liigset domineerimist maastikus. Kogu Pangodi kaitsealaga piirnevale lõigule paigaldada puidust lattidega piirded.  2 h) Mitte ehitada PK 80+33 projekteeritud mahasõitu Saareotsa kinnisasjale (28201:008:0496). i) Enne ehitamist märkida projekti asendiplaanile ning tähistada looduses Rehe kinnisasjal (28201:001:0223) kasvava III kaitsealuse liigi balti sõrmkäpa ja suure käopõlle kasvukohad. Tagada ehituse ajal kaitsealuste taimeliikide kahjustamise välistamine. j) Kodijärve hooldekodu maaüksusel (28201:008:0030) märkida enne ehitamise algust välja töömaa piir ning välistada tööd ja puittaimede kahjustamine väljaspool töömaa piiri. Maaparandussüsteemidega seotud tingimused ehitamiseks: k) Tugimaantee 46 Tatra–Otepää–Sangaste km 1,950-12,972 Pühi–Makita rekonstrueerimise ehitusprojekti PK 21+42 projekteeritud truubi sissevooluava kõrgus peab olema mitte kõrgemal kui 73.00 (BK77 süsteemis). (Pauna (kood 2104550010130/002) maaparandussüsteemi kollektori suudme kõrgus on 73.00). l) Sama maantee PK 53+00 paikneva truubi ühendamisel Reinu (kood 2104550010120/001) maaparandussüsteemi drenaažikaevuga olemasolev dreen kuni kraavini K-23 (60 m) rekonstrueerida. Projekteerimistingimused maaparandussüsteemi rekonstrueerimiseks taotleda Põllumajandusameti Tartu keskuselt. m) Sama maantee PK 65+75 paiknev kuivendusdreen juhusliku vigastamise korral küveti rajamisel sulgeda settetihedalt. n) Sama maantee PK 67+75 kuni PK 69+00 paralleelselt teega kulgev dreenitoru küveti rajamisel vigastusohu tõttu likvideerida ja sulgeda teest eemalduval suunal settetihedalt. o) Sama maantee PK 71+10 projekteeritud truubi kaudu maantee küvetist tuleva täiendava veekoguse vastuvõtmiseks tuleb Reinu (kood 2021006000030/001) maaparandussüsteemi kraavikaevust algav drenaažikollektor rekonstrueerida. Projekteerimistingimused maaparandussüsteemi rekonstrueerimiseks taotleda Põllumajandusameti Tartu keskuselt. 1. Andmed tee kohta Tee kirjeldus, mille kohta ehitusluba antakse Riigitee 46 Tatra–Otepää–Sangaste km 1,950-12,972 asuv Pühi–Makita lõik 2. Andmed tee ehitusprojekti kohta 2.1 Tee ehitusprojekti koostaja nimi Teedeprojekt OÜ 2.2 Tee ehitusprojekti koostaja registrikood 11365874 2.3 Tee ehitusprojekti koostaja kontaktaadress Kanali tee 4, 10112 Tallinn 2.4 Tee ehitusprojekti koostaja kontakttelefon +372 682 57 17 2.5 Tee ehitusprojekti koostaja e-post [email protected] 2.6 Tee ehitusprojekti nimetus Tugimaantee 46 Tatra-Otepää-Sangaste km 1,950-12,972, Pühi-Makita rekonstrueerimise ehitusprojekt 2.7 Tee ehitusprojekti number T04017 (allkirjastatud digitaalselt)