Kiri

23.04.2018 /// Töö Nr 2991/18 Tugimaantee 69 Võru – Kuigatsi – Tõrva km 50,029-65,345 Pringi - Kuigatsi – Soontaga lõigu rekonstrueerimise eelprojekt Keskkonnamõjude eelhinnang Töö nr 2991/18 Tartu 2018 Jaak Järvekülg Keskkonnaekspert, KMH litsents KMH0127 Martin Ruul Keskkonnaspetsialist, projektijuht  Tugimaantee 69 Võru – Kuigatsi – Tõrva km 50,029-65,345 Pringi - Kuigatsi – Soontaga lõigu rekonstrueerimise 3 eelprojekti keskkonna mõ jude eelhinnang SISUKORD 1. SISSEJUHATUS .................................................................................................. 5 2. TAUST JA SEADUSANDLIKUD ASPEKTID .......................................................... 7 3. KAVANDATAVA TEGEVUSE KIRJELDUS ......................................................... 10 4. PROJEKTI ASUKOHT JA MÕJUTATAV KESKKOND ......................................... 13 5. VÕIMALIKU KESKKONNAMÕJU KIRJELDUS, HINNANG MÕJU OLULISUSELE 20 5.1. Kavandatava tegevuse seosed asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega, mõju maakasutusele .................................................... 20 5.2. Mõju kaitstavatele loodusobjektidele ............................................................ 22 5.3. Mõju kultuuriväärtustele ............................................................................... 23 5.4. Mõju põhja- ja pinnaveele ............................................................................ 23 5.5. Müra ........................................................................................................... 25 5.6. Õhukvaliteet ................................................................................................ 25 5.7. Jäätmekäitlus, energiamahukus ja loodusvarade kasutamine ........................ 25 5.8. Avariiolukorrad ............................................................................................ 26 6. NATURA EELHINDAMINE .................................................................................. 27 6.1. Olemasolev olukord ..................................................................................... 27 6.2. Informatsioon kavandatava tegevuse kohta .................................................. 29 6.3. Kavandatava tegevuse mõjupiirkonda jäävate Natura alade iseloomustus ..... 29 6.4. Kavandatava tegevuse mõju prognoosimine Natura -aladele .......................... 33 6.5. Natura hindamise tulemused ja järeldus ....................................................... 36 7. JÄRELDUS, KESKKONNAMEETMED ................................................................ 37  Tugimaantee 69 Võru – Kuigatsi – Tõrva km 50,029-65,345 Pringi - Kuigatsi – Soontaga lõigu rekonstrueerimise eelprojekti 5 keskkonna mõ jude eelhinnang 1. SISSEJUHATUS Käesolevaks tööks on keskkonnaalane konsultatsioon tugimaantee 69 Võru – Kuigatsi – Tõrva km 50,029-65,345 Pringi - Kuigatsi – Soontaga lõigu rekonstrueerimise eelprojekti kooseisu. Projekti eesmärgiks on sõidumugavuse ja liiklusohutuse taseme tõstmine projekteeritaval lõigul. Projekteeritav teelõik asub Valga maakonnas, Otepää vallas ja Tõrva vallas (haldusreformi eelselt Puka ja Sangaste vallas) (vt joonis 1.1). Käesolev töö on koostatud OÜ Hendrikson & Ko poolt keskkonnaekspert Jaak Järvekülg juhtimisel. Töös käsitletakse projektiga kavandatavate tegevuste eeldatavalt negatiivset mõju omavaid keskkonnaaspekte ning antakse soovitus keskkonnamõju hindamise (KMH) algatamise või mitte algatamise ja negatiivsete mõjude vältimise osas. Käesolevat aruannet on otsustajal võimalik kasutada tugimaterjalina KMH algatamise vajalikkuse hindamisel. Eelhinnang on koostatud eelprojekti koostamise staadiumis. Kavandatava tegevuse kirjeldamisel on aluseks võetud projekteerija poolt edastatud eelprojekti materjalid (sh joonised) seisuga märts 2018.  6 Tugimaantee 69 Võru – Kuigatsi – Tõrva km 50,029-65,345 Pringi - Kuigatsi – Soontaga lõigu rekonstrueerimise eelprojekti keskkonna mõ jude eelhinnang Joonis 1.1 Projektiga käsitletavate teelõikude asukoht. Projekti tehnilise kirjelduse lisa 1  Tugimaantee 69 Võru – Kuigatsi – Tõrva km 50,029-65,345 Pringi - Kuigatsi – Soontaga lõigu rekonstrueerimise eelprojekti 7 keskkonna mõ jude eelhinnang 2. TAUST JA SEADUSANDLIKUD ASPEKTID Keskkonnamõju hindamise (KMH) vajadust reguleerib Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (KeHJS), vastu võ etud 22.02.2005 1 . Vastavalt seadusele on keskkonnamõju hindamise vajadus reguleeritud järgmiselt: § 3. Keskkonnamõju hindamise kohustuslikkus Keskkonnamõju hinnatakse, kui: 1) taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning tegevusloa taotlemise või muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju; 2) kavandatakse tegevust, mille korral ei ole objektiivse teabe põhjal välistatud, et sellega võib kaasneda eraldi või koos muude tegevustega eeldatavalt oluline ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku ala kaitse -eesmärgile, ja mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik. § 2 1 Keskkonnamõju Keskkonnamõju käesoleva seaduse tähenduses on kavandatava tegevusega või strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega eeldatavalt kaasnev vahetu või kaudne mõju keskkonnale, inimese tervisele ja heaolule, kultuuripärandile või varale. § 2 2 Oluline keskkonnamõju Keskkonnamõju on oluline, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara. § 6. Olulise keskkonnamõjuga tegevus (1) Olulise keskkonnamõjuga tegevus on: 13) kiirtee, 2100 meetri pikkuse või pikema peamaandumisrajaga lennuvälja, üle kümne kilomeetri pikkuse nelja sõidurajaga tee püstitamine või ühe või kahe sõidurajaga tee ehitamine vähemalt nelja sõidurajaga teeks; (2) Kui kavandatav tegevus ei kuulu käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatute hulka, peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas järgmiste valdkondade tegevusel on oluline keskkonnamõju: 10) infrastruktuuri ehitamine või kasutamine; Lisaks KeHJS § 6 lõige 2 nimetatud tegevusvaldkondadele on Vabariigi Valitsuse määrusega nr 224 kehtestatud täpsustatud loetelu „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb kaaluda keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkust, täpsustatud loetelu “ 2. 1 https://www.riigiteataja.ee/akt/104072017045 2 https://www.riigiteataja.ee/akt/120062017017  8 Tugimaantee 69 Võru – Kuigatsi – Tõrva km 50,029-65,345 Pringi - Kuigatsi – Soontaga lõigu rekonstrueerimise eelprojekti keskkonna mõ jude eelhinnang Vastavalt VV määrusele: § 13. Infrastruktuuri ehitamine Keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkust tuleb kaaluda infrastruktuuri ehitamise valdkonda kuuluvate järgmiste tegevuste korral: 8) tee rajamine või laiendamine, välja arvatud teerajatiste, mahasõitude, ohutussaarte, kiirendus- ja aeglustusradade, pöörderadade, tagasipöörde kohtade, ülekäigukohtade, objekti ligipääsuks vajaliku tee, teepeenral asetsevate jalg - ja jalgrattateede, puhkekohtade ja parklate rajamine või laiendamine ning keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüst eemi seaduse § 6 lõike 1 punktis 13 nimetatud juhul; Käesoleval juhul ei kuulu kavandatav tegevus KeHJS § 6 lõikes 1 loetletud tegevuste hulka, mille puhul KMH on kohustuslik selle vajadust kaalumata. Samuti ei kuulu kavandatav tegevus VV määruses täpsusta tud tegevuste hulka, mille kohta peaks andma eelhinnangu (tegemist ei ole tee rajamise ega laiendamisega. ) Vaatamata sellele on Maanteeamet (kui otsustaja) vastavalt projekti Tehnilisele kirjeldusele näinud ette töö käigus ka KMH eelhinnangu koostamise. Vastavalt KeHJS: § 6 1 . Eelhinnang (1) eelhinnangu andmiseks esitab arendaja koos tegevusloa taotlusega järgmise teabe: 1) tegevuse eesmärk, iseloom ja füüsilised näitajad ning asjakohasel juhul vajalike lammutustööde kirjeldus; 2) tegevuse asukoha kirjeldus, sealhulgas eeldatavalt mõjutatava ala tundlikkus; 3) tegevusega eeldatavalt oluliselt mõjutatavate keskkonnaelementide kirjeldus; 4) olemasolev teave tegevusega eeldatavalt kaasneva olulise keskkonnamõju kohta, arvestades eeldatavalt tekkivaid jääke ja heiteid ning jäätmeteket, kui see on asjakohane, ning loodusvarade, eelkõige mulla, maa, maavarade ja vee kasutamist ning mõju looduslikule mitmekesisusele; 5) muu asjakohane teave, lähtudes käesoleva paragrahvi lõike 5 alusel kehtestatud nõuetest; 6) soovi korral teave kavandatava tegevuse erisuste või võetavate keskkonnameetmete kohta, millega kavandatakse vältida või ennetada muidu ilmneda võivat olulist ebasoodsat keskkonnamõju. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teabe koostamisel peab arendaja arvestama varasemate asjakohaste hindamiste tulemustega. (3) Otsustaja annab käesoleva seaduse § 6 lõigetes 2 ja 2 1 nimetatud eelhinnangu arendaja esitatud ja muu asjakohase teabe alusel ning lähtudes kavandatavast tegevusest, selle asukohast ning eeldata vast keskkonnamõjust.  Tugimaantee 69 Võru – Kuigatsi – Tõrva km 50,029-65,345 Pringi - Kuigatsi – Soontaga lõigu rekonstrueerimise eelprojekti 9 keskkonna mõ jude eelhinnang (5) Käesoleva seaduse § 6 lõigetes 2 ja 2 1 nimetatud eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. 3 § 11. Keskkonnamõju hindamise algatamine ja algatamata jätmine (2 2 ) Enne käesoleva seaduse § 6 lõikes 2 nimetatud valdkondade tegevuse ja lõikes 21 viidatud tegevuse keskkonnamõju hindamise vajalikkuse üle otsustamist peab otsustaja küsima seisukohta kõigilt asjaomastelt asutustelt, esitades neile seisukoha võtmiseks eelhinnangu ning keskkonnam õju hindamise algatamise või algatamata jätmise otsuse eelnõu. Käesolev eelhinnang on tellitud Reaalprojekt OÜ poolt tugimaantee 69 Võru – Kuigatsi – Tõrva km 50,029-65,345 Pringi - Kuigatsi – Soontaga lõigu rekonstrueerimise eelprojekti koosseisus ning seda on otsustajal võimalik kasutada tugimaterjalina keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkuse hindamisel. Eelhinnangu aruande peatükkides 3-7 on info esitamisel lähtutud Keskkonnaministri 16.08.2017 määrusest nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“. 3 https://www.riigiteataja.ee/akt/118082017003  10 Tugimaantee 69 Võru – Kuigatsi – Tõrva km 50,029-65,345 Pringi - Kuigatsi – Soontaga lõigu rekonstrueerimise eelprojekti keskkonna mõ jude eelhinnang 3. KAVANDATAVA TEGEVUSE KIRJELDUS Projekti eesmärgiks on sõidumugavuse ja liiklusohutuse taseme tõstmine projekteeritaval lõigul. Tugimaantee 69 Võru – Kuigatsi – Tõrva lõik km 57,006-57,198 on ühisosa põhimaanteega nr 3 Jõhvi – Tartu – Valga ning antud lõik ei kuulu projekti kooseisu. Rekonstrueeritava lõigu pikkus on ca 15,12 km. Kavandatavate tegevustena nähakse ette katendi uuendamine ning vajadusel remonditakse olemasolevat muldkeha. Maantee rekonstrueerimise projekteerimisel lähtutakse alljärgnevatest parameetritest: Projekteerimise lähtetase rahuldav Piirkiirus väljaspool asulat 90 km/h Katendi tüüp püsikatend Sõiduraja laius 3,25 m; Kindlustatud peenra laius 0,75 m; Tugipeenra laius 0,5 m; Plaaniliselt on rekonstrueeritav teelõik enamjaolt projekteeritud oleva tee muldele. Teelõigu teises pooles nähakse ette mõningaid plaanikõverate raadiuste suurendamisi ehk õgvendusi. Täpsemalt asuvad õgvendused kolmes kurvis: projekti PK 582+00 – PK 584+00; PK 601+00 – PK 604+00 ja PK 608+00 – PK 611+00 (vt joonised 3.1 ja 3.2). Neist üks (PK 601+00 – PK 604+00) ulatub vasakul pool teed asuva vääriselupaiga VEP150013 alale (vt ka joonis 4.4, ptk 4), teised kaks õgvendust otseselt kaitsealuste objektide alale ei ulatu. Joonis 3.1 Õgvendus PK 582+00 – PK 584+00, väljavõte projekti plaanijoonisest  Tugimaantee 69 Võru – Kuigatsi – Tõrva km 50,029-65,345 Pringi - Kuigatsi – Soontaga lõigu rekonstrueerimise eelprojekti 11 keskkonna mõ jude eelhinnang Joonis 3.2 Õgvendused PK 601+00 – PK 604+00 ja PK 608+00 – PK 611+00, väljavõte projekti plaanijoonisest Pikinähtavuse parendamiseks suurendatakse mitmel pool kumerate vertikaalkõverate raadiusi ehk mäeharju kaevatakse madalamaks . Mujal tuleb teele üldiselt ca 20-40 cm tehnoloogilist kõrguse juurdekasvu, välja arvatud lõigu otstes, raudtee ülesõidul ja Kuigatsi asulas. Km 58,634 paikneb 1949. a. ehitatud Kuninga sild (üle Sauniku oja), mis on käesoleva tööga ette nähtud renoveerida. Soontaga küla keskel ületab maanteetamm Soontaga paisjärve ning kulgeb üle 1950.a. rajatud Soontaga silla (km 62,0), mis käesoleva tööga on ette nähtud renoveerida. Sademeveed on juhitud sõidutee kõrval asuvatele haljasaladele ja kraavidesse. Osaliselt on vajalik puhastada olemasolevad kraavid ning rajada uued kraavid. Korrastatakse, puhastatakse või rajatakse kraavide eesvoolud. Raadamist suures mahus kavandatud ei ole. Raadamine teostatakse üldiselt teemaa ulatuses (sh teemaal, mis arvatakse projektiga teemaa kooseisu). Üksikute kurvide puhul, mida õgvendatakse, on nähtavuse tagamiseks vajalik raadamine väljaspool praegust teemaa-ala. Kavandatava tegevuse elluviimisel kasutatakse olulisel määral loodusvarasid (nt liiv, kruus ja paekivi). Tee ja rajatiste ehituseks vajaminev materjal hangitakse maardlatest, millede avamise ja kasutamise keskkonnamõju on eraldi hinnatud ning projekt iala piirkonnast loodusvarade kasutust ei toimu. Projektiala piirkonnas täiendav negatiivne mõju puudub.  12 Tugimaantee 69 Võru – Kuigatsi – Tõrva km 50,029-65,345 Pringi - Kuigatsi – Soontaga lõigu rekonstrueerimise eelprojekti keskkonna mõ jude eelhinnang Energiamahukuse osas on tegemist tavapärase tee -ehitusega, mille energiakulu ei põhjusta olulisi negatiivseid mõjusid. Paratamatult tekib tee-ehituse käigus jäätmeid. Kavandava tegevuse potentsiaalseteks tagajärgedeks on heide pinnasesse, õhku ja vette. Samuti kaasneb tee-ehitusega müra, vibratsiooni ja lõhna levimine lähipiirkondade aladele. Olulise soojuse või kiirguse tekkimist ette näha ei ole. Välistada ei saa avariiolukordade tekkimist ehitustehnika kasutamisel. Vajadusel on kavandatava tegevuse detaile kirjeldatud detailsemalt peatükis 5, koos mõju hindamisega.  Tugimaantee 69 Võru – Kuigatsi – Tõrva km 50,029-65,345 Pringi - Kuigatsi – Soontaga lõigu rekonstrueerimise eelprojekti 13 keskkonna mõ jude eelhinnang 4. PROJEKTI ASUKOHT JA MÕJUTATAV KESKKOND Projekteeritav teelõik asub Valga maakonnas, Otepää ja Tõrva vallas (haldusreformi eelselt Puka ja Sangaste vallas) vt joonist 1.1 peatükis 1. Lõigul on aastatel 1987-1989 rajatud tihedast asfaltbetoonist kate, mida on viimati graniitkillustikuga pinnatud lõigul 50,029 -52,884 2016. aastal ja lõigul 52,884-65,345 2010. aastal. Aasta keskmine ööpäevane liiklussagedus 2016. aastal oli lõigu km 50,029-57,006 773 a/ööp sh raskeliiklust 12% ja lõigul 57,198-65,345 825 a/ööp sh raskeliiklust 9%. Km 58,634 asub 1949. aastal rajatud Kuninga sild ja km 62,002 asub 1950 . aastal rajatud Soontaga sild. Tee all paikneb 11 erineva läbimõõdu ja seisukorraga truupi. Enamus truupe on ehitatud ajavahemikus 1975 kuni 1988 ning nende seisukord on väga halvast rahuldavani. Km 54,3 paikneb 2007. a. rajatud Kuigatsi oja truup, mis on heas seisukorras. Projekteeritava lõigu esimeses pooles asuvad tee ääres peamiselt põllumaad, lõigu teises pooles metsamaad. Majapidamisi asub tee läheduses valdavalt hajusalt. Tihedam asustus on Kuigatsi ja Soontaga küla piirkonnas. Kuigatsi külas paikneb paremal pool teed (km 54,37 kuni 54,51) Kuigatsi mõisa park (KLO1200123) – vt joonis 4.1. Joonis 4.1 Kuigatsi mõisapargi (punasega) paiknemine rekonstrueeritava lõigu (sinisega) suhtes. Keskkonnaregistri andmebaas seisuga 21.02.2018 Tugimaantee 69 km 58,50 kuni 58,92 juures paremal pool teed ja 58,50 kuni 58,62 juures vasakul pool teed asub Sauniku loodusala (EE0080408) ja Sauniku käpaliste  14 Tugimaantee 69 Võru – Kuigatsi – Tõrva km 50,029-65,345 Pringi - Kuigatsi – Soontaga lõigu rekonstrueerimise eelprojekti keskkonna mõ jude eelhinnang sihtkaitsevöönd (KLO3101422) – vt joonis 4.2. Paremal poolt teed asuvad kaitsealad teele lähemal – minimaalselt ca 5 m kaugusel tee servast. Vasakul poolt paiknevad kaitsealad veidi kaugemal – minimaalselt ca 13 m kaugusel tee servast. Joonis 4.2 Sauniku loodusala ja Sauniku käpaliste sihtkaitsevöö ndi (oranžiga) paiknemine rekonstrueeritava lõigu (sinisega) suhtes. Keskkonnaregistri andmebaas seisuga 21.02.2018 Km 59,43 kuni 59,47 asub paremal pool teed vääriselupaik VEP 150009, mis hõlmab elupaigatüüpi siirdesoo-männikud ja kaasikud – vt joonis 4.3. Joonis 4.3 Vääriselupaiga VEP150009 (kollasega) paiknemine rekonstrueeritava lõigu suhtes. Keskkonnaregistri andmebaas seisuga 21.02.2018  Tugimaantee 69 Võru – Kuigatsi – Tõrva km 50,029-65,345 Pringi - Kuigatsi – Soontaga lõigu rekonstrueerimise eelprojekti 15 keskkonna mõ jude eelhinnang Km 60,31 kuni 60,39 asub vasakul pool teed vääriselupaik VEP150013, mis hõlmab elupaigatüüpi siirdesoo-männikud ja kaasikud – vt joonis 4.4. (Antud vääriselupaiga alale ulatub projektiga kavandatud õgvendus PK 601+00 – PK 604+00, vt ka joonis 3.2, ptk 3.) Joonis 4.4 Vääriselupaiga VEP150013 (kollasega) paiknemine rekonstrueeritava lõigu suhtes. Keskkonnaregistri andmebaas seisuga 21.02.2018 Km 62,12 asub tee parem al küljel, ca 17 m kaugusel tee servast III kaitsekategooria liigi valge-toonekurg (KLO9105659) pesa. Km 62,55 kuni 63,07 paikneb paremal pool teed, kohati vahetult tee serva kõrval, Soontaga looduskaitseala (KLO1000264), millega teetööde piirkonnas kattub ka Soontaga-Sauniku loodusala (EE0080410) – vt joonis 4.5. Km 63,07 kuni 64,15 paremal pool teed ja km 62,95 kuni 64,16 vasakul pool teed asub kavandatav Soontaga metsa looduskaitseala (PLO1001028) ja kavandatav Soontaga metsa sihtkaitsevöönd (PLO2001762) – vt joonis 4.5. Need alad asuvad tee servast ca 9 m kaugusel.  16 Tugimaantee 69 Võru – Kuigatsi – Tõrva km 50,029-65,345 Pringi - Kuigatsi – Soontaga lõigu rekonstrueerimise eelprojekti keskkonna mõ jude eelhinnang Joonis 4.5 Soontaga looduskaitseala ja Soontaga-Sauniku loodusala (oranžiga) ning kavandatava Soontaga metsa looduskaitseala ja kavandatava Soontaga metsa sihtkaitsevööndi (punasega) paiknemine projekteeritava tee (sinisega) suhtes. Keskkonnaregistri andmebaas seisuga 21.02.2018 Km 52,36 kuni 52,55 juures asub vasakul pool teed (ja osaliselt ka tee peal) arheoloogiamälestis Asulakoht (reg nr 13181) – vt joonis 4.6.  Tugimaantee 69 Võru – Kuigatsi – Tõrva km 50,029-65,345 Pringi - Kuigatsi – Soontaga lõigu rekonstrueerimise eelprojekti 17 keskkonna mõ jude eelhinnang Joonis 4.6 Arheoloogiamälestise Asulakoht paiknemine rekonstrueeritava teelõigu suhtes. Maa-ameti kultuurimälestiste kaardirakendus 15.03.2018 Lõigu km 54,37 kuni 54,51 asub parema tee poole vahetus naabruses ehitismälestis Kuigatsi mõisa park (reg nr 23177) – vt joonis 4.7. Kuigatsi mõisaansamblisse kuuluvatele hoonetele, pargile ja mälestuskivile on kehtestatud ühine kaitsevöönd, mida tee km 54,19 kuni 55,13 läbib – vt joonis 4.7.  18 Tugimaantee 69 Võru – Kuigatsi – Tõrva km 50,029-65,345 Pringi - Kuigatsi – Soontaga lõigu rekonstrueerimise eelprojekti keskkonna mõ jude eelhinnang Joonis 4.7 Kuigatsi mõisapargi (tumesinisega) ja Kuigatsi m õisaansambli ühise kaitsevööndi (helesinisega) paiknemine rekonstrueeritava teelõigu suhtes. Maa-ameti kultuurimälestiste kaardirakendus 15.03.2018 Km 50,1 ületab tee Laatre jõge (VEE1011100), km 54,3 Kuigatsi oja (VEE1011300) ning km 58,6 Sauniku oja (VEE1012800). Km 62,0 asub 1950. aastal rajatud Soontaga sild , mis ületab Soontaga järve (VEE2060830). Registreeritud puurkaevusid tee vahetus läheduses ei asu (ühegi puurkaevu sanitaarkaitseala teetööde alale ei ulatu). Geoloogiakeskuse Eesti põhjavee kaitstuse kaardi (1:400 000) kohaselt paikneb projekteeritav teelõik peamiselt looduslikult suhteliselt kaitstud aladel, kuid paiguti ka kaitstud põhjaveega aladel. Projektiala läheduses asub arvukalt maaparandusehitisi. Tee läbib Piirpalu turbam aardlat (registrikaardi nr 134) ja Vaardi liivamaardla (registrikaardi nr 558) prognoosvaru ala (4. plokk). Valga maakonnaplaneering 2030+ 4 kohaselt (antud eelhinnangus on lähtutud maakonnaplaneeringust, kuna see on oluliselt uuem võrreldes Puka (1999) ja Urvaste valla üldplaneeringutega (2006)) läbib rekonstrueeritav teelõik kolmes kohas rohelise võrgustiku alasid. Maakonnaplaneeringu kohaselt paikneb lõik ka väärtuslikel maastikel Pikaantsu-Piirpalu-Kuigatsi-Mägiste ja Jõgeveste ümbrus. Teelõigud km ca 53,7 kuni 55,2 ja km 59,5 kuni projekteeritava lõigu lõpuni on maakonnaplaneeringus määratletud kaunite teelõikudena – vt joonis 4.8. 4 Kehtestatud Valga maavanema 15.12.2017 korraldusega nr 1-1/17-417  Tugimaantee 69 Võru – Kuigatsi – Tõrva km 50,029-65,345 Pringi - Kuigatsi – Soontaga lõigu rekonstrueerimise eelprojekti 19 keskkonna mõ jude eelhinnang Joonis 4.8 Rekonstrueeritava lõigu (tähistatud punase punktiirjoonega) paiknemine rohelise võrgustiku alade (rohelisega) ja väärtuslike maastike (kollasega) suhtes. Ilusad teelõigud on tähistatud helepunasega. Väljavõte Valga maakonnaplaneeringu 2030+ ruumiliste väärtuste kaardilt.  20 Tugimaantee 69 Võru – Kuigatsi – Tõrva km 50,029-65,345 Pringi - Kuigatsi – Soontaga lõigu rekonstrueerimise eelprojekti keskkonna mõ jude eelhinnang 5. VÕIMALIKU KESKKONNAMÕJU KIRJELDUS, HINNANG MÕJU OLULISUSELE Tuleb välja tuua, et käesolevas eelhinnangus käsitletakse eelkõige kavandatava tegevuse (tugimaantee 69 Võru – Kuigatsi – Tõrva km 50,029-65,345 Pringi - Kuigatsi – Soontaga lõigu rekonstrueerimise eelprojekt) võimalikku keskkonnamõju, mitte projekti osaks olevatel maanteedel toimuva liikluse mõju. Kuna on tegemist juba olemasoleva te teedega, toimuks liiklus antud alal ka ilma projektiga kavandatava tegevusteta. Projektiga parandatakse liiklemistingimusi ja liiklusohutust ning seetõttu on projektil läbi õnnetuse riski vähendamise ka positiivne mõju. Alljärgnevalt on välja toodud tegurid ja mõjuvaldkonnad, mille puhul on kavandatava tegevuse iseloomu ja asukohta arvesse võttes negati ivse mõju avaldumise oht tõenäolisem või mille puhul on võimalik anda soovitusi võimaliku mõju leevendamiseks. Kõik soovitatavad leevendavad meetmed on esitatud peatükis 7. Võimalike mõjude analüüsimisel on vastavalt Keskkonnaministri 16.08.2017 määrusele nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“ arvesse võetud võimaliku mõju suurust, mõjuala ulatust, mõju ilmnemise tõenäosust, mõju tugevust, kestust, sagedust, pöörduvust ja võimalikke koosmõjusid. Piiriülest mõju 5 projektiga kavandatavate tegevustega ei kaasne. 5.1. KAVANDATAVA TEGEVUSE SEOSED ASJAKOHASTE STRATEEGILISTE PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA, MÕJU MAAKASUTUSELE Valga maakonnaplaneering 2030+ 6 kohaselt (antud eelhinnangus on lähtutud maakonnaplaneeringust, kuna see on oluliselt uuem võrreldes Puka (1999 . a) ja Sangaste valla üldplaneeringutega (2006. a)) läbib rekonstrueeritav teelõik kolmes kohas rohelise võrgustiku alasid. Maakonnaplaneeringu kohaselt paikne b lõik ka väärtuslikel maastikel Pikaantsu-Piirpalu-Kuigatsi-Mägiste ja Jõgeveste ümbrus. Teelõigud km ca 53,7 kuni 55,2 ja km 59,5 kuni projekteeritava lõigu lõpuni on maakonnaplaneeringus määratletud kaunite teelõikudena (vt joonis 4.8 peatükis 4). Tee tarastamist projektiga ette ei nähta, mistõttu ei põhjusta projektiga kavandatavad tegevused (sh kurvide õgvendamine ning pikiprofiili muutused) olulist barjääriefekti tekkimist ega takista oluliselt rohevõrgustiku toimimist, võrreldes olemasoleva olukorraga. Maanteeameti kaardirakenduse „Eesti maanteed ja loomaohtlikus“ kohaselt on projekteeritaval lõigul 3 ohtlikku teelõiku: 5 Vastavalt KeHJS mõistetakse siinkohal riigipiiri üles t mõju. 6 Kehtestatud Valga maavanema 15.12.2017 korraldusega nr 1-1/17-417  Tugimaantee 69 Võru – Kuigatsi – Tõrva km 50,029-65,345 Pringi - Kuigatsi – Soontaga lõigu rekonstrueerimise eelprojekti 21 keskkonna mõ jude eelhinnang Km 49,0 – 50,1, kus on aastatel 2009 kuni 2013 toimunud 4 liiklusõnnetust metskitsedega ja üks põdraga liiklusõnnetus; Km 54,6 – 55,1, kus on aastatel 2009 kuni 2013 toimunud kaks liiklusõnnetust metskitsedega; Km 63,8 – 64,3, kus on aastatel 2009 kuni 2013 toimunud kaks liiklusõnnetust metskitsedega. Nendele lõikudele puhul tuleks kaaluda loomahoiatuse liiklusmärkide vajalikkust . Pikaantsu-Piirpalu-Kuigatsi-Mägiste väärtuslikku maastikku ning kaunist teelõiku km 53,7 kuni 55,2 projekt negatiivselt ei mõjuta, kuna selle piirkonnas tee õgvendamist või pikiprofiili olulist muutmist ette ei nähta. V äärtuslikul maastikul Jõgeveste ümbrus ning km 59,5 kuni projekteeritava lõigu lõpp asuva kauni maanteelõigu piirkonnas näeb projekt aga ette kurvide õgvendamist (vt joonised 3.1 ja 3.2) ning pikiprofiili muutusi. Kaunite teelõikude üheks oluliseks tunnuseks on nende looklevus – nii piki- kui ka vertikaalprofiilis. Eesti Maastikuarhitektide Liit on juhtinud tähelepanu, et sageli ei arvestata teeprojektide puhul tee omapäraga ja teeruumi väärtuste säilimisega kaunitel teelõikudel. Seetõttu ei tohiks antud temaatikat tähelepanuta jätta ning kaunite teelõikude projektidesse on võimalusel soovitatav (ka tulevikus) kaasata volitatud maastikuarhitekt. Antud juhul tulenevad vajalikud muudatused liiklusohutuse tagamise vajalikkuses t. kuna olemasoleva tee geomeetria ei taga piisavat liiklusohutust. Praeguses olukorras ilmuvad kurvid autojuhtide jaoks liiga ootamatult ja nende suunad on raskesti tajutavad. Seetõttu tuleb ohutuse tagamiseks kurvi läbimisel oluliselt kiirust vähendada. Nähtavust piiravad veel teeäärsed puud ja liiga väikestest pikiprofiili kumeratest raadiustest tulenev pikinähtavus. Võttes arvesse, et tee remondi järel teekatte kvaliteet paraneb, põhjustab see paratamatult mõnevõrra sõidukiiruse suurenemist, millega kaasneb täiendav õnnetuse risk. Arvestades ka asjaolu, et antud lõigul on suur raskeliikluse osakaal (12%), on siin tee geomeetrilise kuju korrigeerimine määrava tähtsusega. Selleks suurendatakse plaanikõverike raadiusi 380m -ni, mis vastab projekteerimise lähtetaseme rahuldav korral kiirusele 80km/h ja lähtetaseme erandlik korral kiirusele 90 km/h. Lisaks plaanik õverate raadiuste korrigeerimisele on projektlahendusega ette nähtud ka nõuetekohased sujuvad klotoididega üleminekud sirglõikudelt ringikõveratele. Pikiprofiili korrigeeritakse pikinähtavuse tagamiseks nii, et kumerate püstkõverike raadiused oleksid vähem alt 5700m, mis vastab projekteerimise lähtetasemele rahuldav kiiruse 90km/h korral. Kirjeldatud muudatused tee geomeetrias on minimaalsed võimalikud piisava liiklusohutuse tagamiseks. Kirjeldatud mahus muudatused ei kaota kauni teelõigu looklevust, vaid eelkõige muudavad seda sujuvamaks ja ohutumaks. Kuna teekoridorist eemal samuti projektiga suuremaid muudatusi ette ei nähta, ei ole alust arvata, et projekt mõjutaks oluliselt piirkonna (väärtuslikku) maastikku ja kauni teelõigu iseloomu. Kavandatav tegevus ei too kaasa muid olulisi muutusi tee ümbruse maakasutuses, Vajalikud maaeraldused (nt õgvenduste tõttu) tehakse krundijaotuskava alusel. Oluline negatiivne mõju maakasutusele puudub.  22 Tugimaantee 69 Võru – Kuigatsi – Tõrva km 50,029-65,345 Pringi - Kuigatsi – Soontaga lõigu rekonstrueerimise eelprojekti keskkonna mõ jude eelhinnang 5.2. MÕJU KAITSTAVATELE LOODUSOBJEKTIDELE Kuigatsi külas paikneb paremal pool teed (km 54,37 kuni 54,51) Kuigatsi mõisa park (KLO1200123) – vt joonis 4.1 ptk 4. Kuigatsi mõisa pargi kaitse-eesmärgiks on ajalooliselt kujunenud planeeringu, dendroloogiliselt, kultuurilooliselt, ökoloogiliselt, esteetiliselt ja puhkemajanduslikult väärtusliku puistu ning pargi- ja aiakunsti hinnaliste kujunduselementide säilitamine koos edasise kasutamise ja arendamise suunamisega. 7 Kavandatava tegevusega ei tohi pargi üldist ilmet ei mõjutata ning ehitustööde ajal ei tohi kahjustada pargi territooriumil asuvate puude juurestikku ega tüvesid. Puude tüvedele lähemal kui kaks meetrit tuleb kaevetööd teostada käsitsi. Kuna kavandatav tegevus ulatub osaliselt pargi kaitsealale, on vaja projekti elluviimiseks vaja kaitseala valitsejaga (Keskkonnaamet) nõusolekut vastavalt Vabariigi Valitsuse 03.03.2006 määrusele nr 64 Kaitsealuste parkide, arboreetumite ja puistute kaitse-eeskiri 8. Tugimaantee 69 km 58,50 kuni 58,92 juures paremal pool teed ja 58,50 kuni 58,62 juures vasakul pool teed asub Sauniku loodusala (EE0080408) ja Sauniku käpaliste sihtkaitsevöönd (KLO3101422) – vt joonis 4.2 ptk 4. Paremal poolt teed asuvad kaitsealad teele lähemal – minimaalselt ca 5 m kaugusel tee servast. Vasakul poolt paiknevad kaitsealad veidi kaugemal – minimaalselt ca 13 m kaugusel tee servast. Mõju Sauniku loodusalale on detailsemalt hinnatud peatükis 6. Negatiivse mõju leevendamiseks Sauniku käpaliste sihtkaitsevööndile tuleks võimalusel vältida ehitustöid ja puude raadamist sihtkaitsevööndi alal. Juhul kui see on hädavajalik (nt liiklusohutuse seisukohast), tuleks tegevus eelnevalt kooskõlastada Keskkonnaametiga. Km 59,43 kuni 59,47 asub paremal pool teed vääriselupaik VEP150009, mis hõlmab elupaigatüüpi siirdesoo-männikud ja kaasikud – vt joonis 4.3 ptk 4. Antud vääriselupaik asub riigimaal, mistõttu rakenduvad sellele metsaseaduse § 23 tulenevad kaitsenõuded. Vääriselupaiga alal ei ole soovitatav puude raadamine. Juhul, kui see on siiski vajalik (nt liiklusohutuse tagamiseks), tuleb selleks luba küsida Keskkonnaametilt. Tee rajamiseks projektis ettenähtud asukohas on sellisel juhul vajalik erandi tegemine Keskkonnaameti poolt. Km 60,31 kuni 60,39 asub vasakul pool teed vääriselupaik VEP150013, mis hõlmab elupaigatüüpi siirdesoo-männikud ja kaasikud – vt joonis 4.4 ptk 4. Vääriselupaiga piirkonnas toimub kurvi õgvendamine (vt joonis 3.2), mistõttu on nähtavuse tagamiseks tõenäoliselt vajalik puude raadamine vääriselupaiga alal. Kuna tegemist on riigi maal asuva vääriselupaigaga kohalduvad sellele Metsaseaduse § 23 tulenevad kaitsenõuded ning tegevuseks on vajalik erandi tegemine Keskkonnaameti poolt. Km 62,12 asub tee parem küljel, ca 17 m kaugusel tee servast, III kaitsekategooria liigi valge-toonekurg (KLO9105659) pesa. Valge-toonekurg ei ole inimpelglik ega häiringutundlik liik, mistõttu olulist negatiivset mõju valge -toonekurele põhjust eeldada pole. Km 62,55 kuni 63,07 paikneb paremal pool teed, kohati vahetult tee serva kõrval, Soontaga looduskaitseala (KLO1000264), millega teetööde piirkonnas kattub ka Soontaga-Sauniku loodusala (EE0080410) – vt joonis 4.5 ptk 4. Mõju Soontaga-Sauniku 7 Vabariigi Valitsuse 03.03.2006 määrusega nr 64 vastu võetud „Kaitsealuste parkide, arboreetumite ja puistute kaitse-eeskiri“ 8 https://www.riigiteataja.ee/akt/1001100?leiaKehtiv  Tugimaantee 69 Võru – Kuigatsi – Tõrva km 50,029-65,345 Pringi - Kuigatsi – Soontaga lõigu rekonstrueerimise eelprojekti 23 keskkonna mõ jude eelhinnang loodusalale on detailsemalt hinnatud peatükis 6 ning seal seatud meetmed aitavad ära hoida olulise negatiivse mõju avaldumise ka Soontaga looduskaitsealale. Km 63,07 kuni 64,15 paremal pool teed ja km 62,95 kuni 64,16 vasakul pool teed asub kavandatav Soontaga metsa looduskaitseala (PLO1001028) ja kavandatav Soontaga metsa sihtkaitsevöönd (PLO2001762) – vt joonis 4.5 ptk 4. Eelmainitud alad teemaale ei ulatu ja asuvad tee servast ca 9 m kaugusel. Kavandatava Soontaga metsa looduskaitsealal kasvavaid puid ei tohik s raadada. Juhul kui see on liiklusohutuse seisukohast vajalik, tuleks see eelnevalt kooskõlastada Keskkonnaametiga. 5.3. MÕJU KULTUURIVÄÄRTUSTELE Lõigu km 54,37 kuni 54,51 asub parema tee poole vahetus naabruses ehitismälestis Kuigatsi mõisa park (reg nr 23177). Kuigatsi mõisaansamblisse kuuluvatele hoonetele, pargile ja mälestuskivile on kehtestatud ühine kaitsevöönd, mida tee km 54,19 kuni 55,13 läbib – vt joonis 4.7 ptk 4. Kuigatsi mõisakompleksi hoonetest asuvad vahetult maantee ääres Kuigatsi mõisa vesiveski – meierei (mälestis nr 23189), Kuigatsi mõisa ait (m älestis nr 23186), Kuigatsi mõisa tõllakuur (mälestis nr 23185), Kuigatsi mõisa kuivati - moonakatemaja (mälestis nr 23187) ning Kuigatsi mõisa tuuleveski (mälestis nr 23191). Teetööde käigus tuleb vältida nende hoonete kahjustamist. Km 52,36 kuni 5,55 juures asub vasakul pool teed (ja osaliselt ka tee peal) arheoloogiamälestis Asulakoht (reg nr 13181) – vt joonis 4.6 ptk 4. Arheoloogiamälestisel ja selle kaitsevööndis tuleb ehitustöödel tagada arheoloogiline uurimine. Uuringutega seotud kulud kannab tööde tellija (MuKS § 35 lg 7, § 40 lg 5). Arheoloogilisi uuringuid võib läbi viia Muinsuskaitseameti vastavat tegevusluba omav ettevõtja (MuKS § 34 lg 4, § 36). Vastavalt Muinsuskaitseseaduse (MuKS) § 25 lg 7 p 1 on Muinsuskaitseameti kirjaliku loata kinnismälestise kaitsevööndis keelatud ehitamine, teede, kraavide ja trasside rajamine, muud mulla- ja kaevetööd ning maaparandustööd. Sellest tulenevalt on vajalik projekt kooskõlastada Muinsuskaitseametiga , kes vajadusel seab vajalikud tingimused projektile. 5.4. MÕJU PÕHJA- JA PINNAVEELE Km 50,1 ületab tee Laatre jõge (VEE1011100), km 54,3 Kuigatsi oja (VEE1011300) , km 58,6 Sauniku oja (VEE1012800) ning km 62,0 Soontaga järve (VEE2060830). Sauniku oja ning Soontaga järve ületavad sillad – vastavalt Kuninga sild ja Soonataga sild - on kavas käesoleva projektiga rekonstrueerida. Vastavalt looduskaitseseadusele on Laatre jõe ja Sauniku oja piiranguvöönd 100 m ja kalda ehituskeeluvöönd 50 m ning vastavalt veeseadusele on veekaitsevöönd 10 m. Kuigatsi oja ning Soontaga järve piiranguvöönd on 50 m ja kalda ehituskeeluvöönd 25 m  24 Tugimaantee 69 Võru – Kuigatsi – Tõrva km 50,029-65,345 Pringi - Kuigatsi – Soontaga lõigu rekonstrueerimise eelprojekti keskkonna mõ jude eelhinnang ning veekaitsevöönd 10 m. Ehitustegevusel ja selle planeerimisel tuleb järgida nimetatud vööndites kehtivaid piiranguid. Sildade rekonstrueerimise käigus tuleb kasutada sobivaid töövõtteid (nt ladustatava pinnase katmine vihmasel perioodil) ning jälgida, et veekogudesse sattuva heljumi ning ehitusjäätmete hulk oleks minimaalne. Kuninga silla tööd tuleks võimalusel ajastada suvisele madalveeperioodile, mil vooluhulk ojas on väike ja võimalik heljumi sissekanne veekogusse ei too kaasa olulist negatiivset keskkonnamõju veekogu le ja vee-elustikule. Ehitusaegsed ajutised kontorid, laod, asfalditehased, töökojad, kütuse ja bituumeni hoidmise alad ning tee-ehitusmasinate parkimiskohad peavad asuma kauge mal kui 50 m veekogusest (sh Kuigatsi ja Sauniku ojast ning Soontaga järvest) ning kaevudest. Ehitustööde eelselt on vajalik vee-erikasutusloa taotlemine. Sademeveed on juhitud sõidutee kõrval asuvatele haljasaladele ja kraavidesse. Osaliselt on vajalik puhastada olemasolevad kraavid ning rajada uued kraavid. Korrastatakse, puhastatakse või rajatakse kraavide eesvoolud. Teedelt ja tänavatelt ärajuhitav sademevesi sisaldab suures koguses heljumit ning vähem naftaprodukte ja ohtlikke aineid (peamiselt raskm etallid). Raskmetallidest olulisemad Cd, Cu, Ni, Cr, Zn, Pb on reeglina seotud heljumi külge. Raskmetallide lahustuvus sademevees ja transportkeskkonnas sõltub sademevee ja keskkonna pH tasemest. Naftasaadused kerkivad vees reeglina veepinnale, nende lahus tumine on väike. Lahustunud naftasaadused lahjenevad sademevees ning lagunevad hapniku ja valguse mõjul. Raskemad fraktsioonid seotakse pinnaseosakeste külge. Sademevee täpne koostis sõltub peamiselt liiklussagedusest. Liiklusummikute ja paljude pidurdustega alalt tekib sademevette rohkem saasteaineid kui ühtlasel liiklusel. Sademevee saasteainete sisaldust mõjutab sademetele eelnenud kuivaperioodi pikkus. Mida suurem see on olnud, seda enam võib saasteaineid esineda. Linnasisestel teedel tekkiva sademevee saasteainete sisaldus on otseselt seotud linna heakorra tasemega (tänavate puhastamisega). Enim suureneb saasteainete sisaldus sademevees kevadtalvisel perioodil lumesulamisvees naastrehvide ja jääsulatamisvahendite kasutamise tõttu. Sademevee saasteainete sisaldust mõjutavad ka kogumis- ja ärajuhtimislahendused (dreenid, rohupinnad). Maanteede puhul avaldab mõju ka väljapoolt teemaad tulev sademevesi (eriti lumesulavesi). Alates 2011. a on Maanteeamet tellinud uurimistöid liiklussõlmedes tekkiva sademevee võimaliku mõju selgitamiseks ümbritsevale alale ja alates 2013.a. on teostanud iga aastast veeseiret, kus proovid võtab atesteeritud veeproovivõtja ja analüüsid teostab Eesti Keskkonnauuringute Keskuse labor. Proovidest määratakse Eesti Keskkonnauuringute Keskuse laboris naftasaaduste, heljuvaine ja raskmetallide Pb, Ni, As, Cd, Zn, Cu ning Cl sisaldus. Praeguseks võib väita, et maantee äärest analüüsitud sademevee lubatud raskmetallide ja naftasaaduste ning hõljuvaine piirmäärasid ei ole ületatud, pigem jäävad näitajad kordades allapoole lubatust. Arvestades uurimistöödes toodud järeldusi, tuleks sademevee käitlemise vajadust analüüsida (riski hindamine) alates liiklussagedusest 15 000 autot ööpäevas. 9 Eeltulenevast võib järeldada, et projekteeritava tee lõigu liiklus on piisavalt väike ning seetõttu on saasteainete ja heljumi sisaldus teedelt pärinevas sadevees madal ning seda on ohutu suunata olemasolevatesse kraavidesse, tiikidesse ja vooluveekogudesse. Tee rekonstrueerimise käigus truupide vahetamiseks vooluveekogudes on vajalik taotleda vee-erikasutusluba. Truupide vahetusel tuleks ajastada tööd võimalusel suvisele 9 https://www.mnt.ee/et/tee/vesi-ja-pinnas  Tugimaantee 69 Võru – Kuigatsi – Tõrva km 50,029-65,345 Pringi - Kuigatsi – Soontaga lõigu rekonstrueerimise eelprojekti 25 keskkonna mõ jude eelhinnang madalveeperioodile, mil vooluhulk on kraavides ja ojades on väike ja võimalik heljumi sissekanne veekogudesse ei too kaasa olulist negatiivset keskkonnamõju veekogudele ja vee-elustikule. Projekteeritav teelõik paikneb looduslikult suhteliselt kaitstud ja kaitstud põhjaveega aladel. Vaatamata põhjavee heale kaitstusele on ikkagi oluline vältida reostus e sattumist pinnasesse või veekeskkonna. Selleks on ehitustegevuse ajal vajalik, et ehitusmasinate parkimine, tankimine ja hooldus toimuks selleks ette nähtud kõvakattega pindadel. Ehitusetegevus peab olema korraldatud selliselt, et oleks välistatud saasteainete sattumine pinna- ja põhjavette, eriti tugevatel sajuperioodidel. Projektiala läheduses asub mitmeid maaparandusehitisi. Projektiga ei tohi mõjutada maaparandusehitiste toimimist ning vastavalt maaparandusseaduse §47 lõikele 1 ja 3 tuleb valminud projekt kooskõlastada Põllumaja ndusametiga. 5.5. MÜRA Tulenevalt väikesest liikluskoormusest teel ei ole põhjust eeldada ülenormatiivsete müratasemete avaldumist tee lähistel aladel. Ehitusaegse müra mõju leevendamiseks tuleks mürarikkaid ehitustöid teostada päevasel ajal. Masinate ja seadmete tankimis- ja ladustamisplatsid ei tohiks paikneda majapidamiste lähedal. Kasutatav tehnika peab olema heas tehnilises seisukorras. 5.6. ÕHUKVALITEET Liiklusest tingitud saasteainete levik olulistes kontsentratsioonides piirdub reeglina tee - alaga ning selle vahetu ümbrusega ning eluhoonete asukohas piirväärtuse ületamist ette näha ei ole. Ehitusaegse õhusaaste (tolm, heitgaasid) liigset mõju ümbritsevatele aladele tuleb vältida õigete töömeetodite ja töö aja valikuga. Kasutatav tehnika peab olema heas tehnilises seisukorras. Majapidamiste läheduses tuleb vältida ehitusaegse tolmu levikut teeäärse asustuse territooriumitele, vajadusel tolmavaid materjale niisutada (selleks mitte kasutada kemikaalide lahuseid). 5.7. JÄÄTMEKÄITLUS, ENERGIAMAHUKUS JA LOODUSVARADE KASUTAMINE Iga ehitustegevuse käigus tekib paratamatult teadud kogus jäätmeid. Keskkonnamõju vähendamiseks tuleb jäätmeteket võimalikult minimeerida ja võimalusel jäätmeid taaskasutada. Materjalide taaskasutus võimaluste piires on teeprojektide puhul tavapraktika. Kui võimalik, näha põhiprojektis ette ehitusaegsete jääkmaterjalide taaskasutus. Taaskasutuseks mittesobivad ehitusel tekkivad jäätmed tuleb käidelda vastavalt kehtivale korrale. Ohtlikud jäätmed (ka ehitustööde käigus leitavad) tuleb koguda muudest  26 Tugimaantee 69 Võru – Kuigatsi – Tõrva km 50,029-65,345 Pringi - Kuigatsi – Soontaga lõigu rekonstrueerimise eelprojekti keskkonna mõ jude eelhinnang jäätmetest eraldi ning üle anda ohtlike jäätmete käitlemise litsentsi omavatele ettevõtetele. Tööde piirkonnas peavad olema prügikonteinerid ning kõik tekkivad jäätmed tuleb ladustada sinna. Jäätmete ladustamine väljaspool selleks ettenähtud kohti on keelatud. 5.8. AVARIIOLUKORRAD Ehitusperioodil tuleb avariiolukordade risk välistada korrektsete töömeetoditega. Ehituse töövõtja peab olema valmis hädaolukordadeks ja nende puhul vastavalt tegutsema. Töövõtja peab koheselt Tellijat teavitama õnnetusjuhtumistest, mis võiva d olla keskkonnale ohtlikud.  Tugimaantee 69 Võru – Kuigatsi – Tõrva km 50,029-65,345 Pringi - Kuigatsi – Soontaga lõigu rekonstrueerimise eelprojekti 27 keskkonna mõ jude eelhinnang 6. NATURA EELHINDAMINE Natura 2000 on üleeuroopaline kaitstavate alade võrgustik, mille eesmärk on tagada haruldaste või ohustatud lindude, loomade ja taimede ning nende elupaikade ja kasvukohtade kaitse või vajadusel taastada ü leeuroopaliselt ohustatud liikide ja elupaikade soodne seisund. Natura 2000 loodusalad ja linnualad on moodustatud tuginedes Euroopa Nõukogu direktiividele 92/43/EMÜ ja 2009/147/EÜ. Natura hindamine on menetlusprotsess, mida viiakse läbi vastavalt loodusdi rektiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõigetele 3 ja 4. Käesolevas töös tuginetakse hindamise läbiviimisel Euroopa Komisjoni juhendile „Natura 2000 alasid oluliselt mõjutavate kavade ja projektide hindamine. Loodusdirektiivi artikli 6 lõigete 3 ja 4 tõlgendamise me toodilised juhised“ ja juhendile "Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis" (KeMÜ, 2017) 10. KeHJS ning LKS alusel toimub Natura hindamine keskkonnamõju hindamise menetluse raames. KeHJS § 3 punkti 2 kohaselt hinnatakse keskkonnamõju, kui kavandatakse tegevust, mis võib üksi või koostoimes teiste tegevustega eeldatavalt ebasoodsalt mõjutada Natura 2000 võrgustiku ala. Natura hindamise juures on oluline, et hinnatakse tõenäoliselt avalduvat mõju lähtudes üksnes ala kaitse-eesmärkidest. Tegevuse mõjud loetakse ebaoodsaks, kui tegevuse elluviimise tulemusena kaitse-eesmärkide seisund halveneb või tegevuse elluviimise tulemusena (kaitsekorralduskavas sätestatud) ei ole võimalik kaitse -eesmärke saavutada. Natura hindamise eesmärgiks on läbi alljärgnevate sammude välja selgitada ja tuvastada detailplaneeringuga kavandatu võimalik mõju Natura 2000 alale (kas eraldi või koos teiste projektide või kavadega) ning hinnata, kas tegemist on ebasoodsa mõjuga või eb asoodne mõju ei ole välistatud. Vajadusel kavandada leevendavad meetmed. Käesolev töö koostatakse tuginedes olemasolevatele materjalidele. Kasutatakse olemasolevaid materjale Natura 2000 võrgustiku ala ja kaitse -eesmärkide kohta (Natura ala standard andmevormi info; Keskkonnaregistri andmebaasid; kaitsekorralduskava jms). 6.1. OLEMASOLEV OLUKORD Natura 2000 võrgustiku aladest on plane eritavate tegevustega seotud kaks ala, mille puhul on vajalik läbi viia Natura eelhindamine. Sauniku loodusala (EE0080408) asub tugimaantee 69 km 58,50 kuni 58,92 juures paremal pool teed ja 58,50 kuni 58,62 juures vasakul pool teed - vt joonis 6.1. Paremal poolt teed asub loodusala teele lähemal – minimaalselt ca 5 m kaugusel tee servast. Vasakul pool paiknevad kaitstavad alad veidi kaugemal – minimaalselt ca 13 m kaugusel tee servast. 10 http://hendrikson.ee/wp-content/uploads/2017/06/Natura-m6ju-hindamis-juhis-2017.pdf  28 Tugimaantee 69 Võru – Kuigatsi – Tõrva km 50,029-65,345 Pringi - Kuigatsi – Soontaga lõigu rekonstrueerimise eelprojekti keskkonna mõ jude eelhinnang Joonis 6.1 Sauniku loodusala (oranžiga) paiknemine rekonstrueeritava lõigu (sinisega) suhtes. Keskkonnaregistri andmebaas seisuga 21.02.2018 Km 62,55 kuni 63,07 paikneb paremal pool teed, kohati v ahetule tee serva kõrval, Soontaga-Sauniku loodusala (EE0080410) – vt joonis 6.2. Joonis 6.2 Soontaga-Sauniku loodusala (oranžiga) paiknemine projekteeritava tee (sinisega) suhtes. Keskkonnaregistri andmebaas seisuga 21.02.2018  Tugimaantee 69 Võru – Kuigatsi – Tõrva km 50,029-65,345 Pringi - Kuigatsi – Soontaga lõigu rekonstrueerimise eelprojekti 29 keskkonna mõ jude eelhinnang 6.2. INFORMATSIOON KAVANDATAVA TEGEVUSE KOHTA Kavandavaks tegevuseks on tugimaantee 69 Võru-Kuigatsi-Tõrva km 50,029-65,345 asuva Pringi - Kuigatsi – Soontaga lõigu rekonstrueerimine. Kavandatavate tegevustena nähakse ette olemasoleva teekatte freesimine, vajadusel mulde remontimine, parendatakse pikiprofiili ning ehitatakse uus teekate. Samuti asendatakse truubid ning korrastatakse kraavid. Km 58,634 paikneb 1949. a. ehitatud Kuninga sild (üle Sauniku oja), mis on käesolev a tööga ette nähtud asendada lameprofiilse terastoru sillaga. 6.3. KAVANDATAVA TEGEVUSE MÕJUPIIRKONDA JÄÄVATE NATURA ALADE ISELOOMUSTUS Sauniku loodusala (EE0080408) ja Soontaga-Sauniku loodusala (EE0080410) on kaitse alla võetud vastavalt korraldusele „Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri“ (Vabariigi Valitsuse 5. augusti 2004. a korraldus nr 615 -k). Sauniku loodusala pindala on 121,2 ha ning see on loodud loodusdirektiivi I lisa elupaigatüüpide siirde- ja õõtsiksood (7140) ning siirdesoo- ja rabametsad (*91D0) ja kahe sama direktiivi II lisa liigi - soohiilaka (Liparis loeselii) ja kollase kiviriku (Saxifraga hirculus) ning nende elupaikade kaitseks. Sauniku loodusalaga kattub Sauniku käpaliste sihtkaitsevöönd (KLO3101422), mis o n loodud ala siseriiklikuks kaitseks. Soontaga-Sauniku loodusala pindala on 1 552,8 ha ning see on loodud loodusdirektiivi I lisa elupaigatüüpide kaitseks: jõed ja ojad (3260); lamminiidud (6450); vanad loodusmetsad (*9010); rohunditerikkad kuusikud (9050) ; soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080). Lisaks kaitstakse Soontaga-Sauniku loodusalal loodusdirektiivi II lisa liike palu-karukell (Pulsatilla patens) ja harilik tõugjas (Aspius aspius) ning nende elupaiku. Soontaga- Sauniku loodusala kattub teetööde piirkonnas Soontaga metsa looduskaitsealaga (KLO1000264), mis on loodud ala siseriiklikuks kaitseks. Tabelis 6.1 ja 6.2 on välja toodud Soontaga loodusala ja Soontaga-Sauniku loodusala kaitse-eesmärkide kirjeldused vastavate alade kohta kehtivale standardsele andmevormile ja kehtivatele kaitsekorralduskavadele. 11 11 Soontaga-Sauniku loodusala kaitsekorralduskava aastateks 2017-2026 ja I ja II kaitsekategooria käpaliste püsielupaikade kaitse alla võtmine ja kaitse -eeskiri  30 Tugimaantee 69 Võru – Kuigatsi – Tõrva km 50,029-65,345 Pringi - Kuigatsi – Soontaga lõigu rekonstrueerimise eelprojekti keskkonna mõ jude eelhinnang Tabel 6.1. Sauniku loodusala kaitse-eesmärkide kirjeldused Elupaigatüübi Kaitse- 12 pindala Kirjeldus Kaitse LK hinnang 13 eesmärk (ha)/liigi arvukus Tegemist on turvast tekitavate taimekooslustega vähe - kuni kesktoiteliste vete pinnal. Iseloomulikud on nii soligeensete kui ombrogeensete soode tunnused. Hõlmab väga mitmekesiseid taimekooslusi. Suurtes sookompleksides valmivad Siirde- ja õõtsikud, mille moodustavad keskmise - või väikesekasvulised tarnad koos õõtsiksood turbasammalde või pruunsammaldega. Tavaliselt kaasnevad nendega LoD I 22 A (7140) veesiseste taimede (isotiidide ja elodeiidide) või veepinnale ulatuvate lehtedega ehk siis ujuvate taimede (nümfeiidide ja lemniidide) kooslused. Boreaalses piirkonnas kuuluvad siia kasvukohatüüpi minerotroofsed madalsood, mis ei ole ulatuslikuma sookompleksi osad, samuti väikesed madalsood veekogude ja mineraalmaa üleminekualal. Tegemist on okas- või lehtmetsadega niiskel kuni märjal substraadil, mille siirdesoo- ja veetase on püsivalt kõrge, ületades isegi ümbruskonna põhjaveepeegli taset. LoD II rabametsad Vesi on alati väga toitainevaene (rabad ja happelised madalsood). Boreaalses 5 C LK III (*91D0) piirkonnas esineb sookomplekside äärealadel, orgudes või piki ojaääri k a kuuse valitsemisega minerotroofseid soome tsaribasid. Soohiilakas on mitmeaastane liik, kes talvitub mugulana. Taimed on väikesed, 8-12 cm pikkused (Hirse, 2009). Õisikus on reeglina 3 -8 rohekaskollast väikest õit. Iseviljastumine on kerge, ning sageli on kõik õied varrel viljunud. Idaneb kevadel ja esimese suve lõpuks on olemas üks soomusjas leht ning sageli taimed juba järgmisel aastal õitsevad. Kiire arenguga kaasneb võrdlemisi soohiilakas lühike eluiga, kuigi mõned isendid võivad elada 8 -10 aastat vanaks, sureb LoD II (Liparis esineb (P) B enamik taimi siiski paari-kolme LK II loeselii) aasta vanusena. Soohiilakas vajab märga lubjarikast kasvukohta. Tihti esineb suhteliselt noortes, niisketes ja lubjarikastes nõgudes. Teda võib pidada pioneerliigiks, kes kaob tingimuste kuivemaks või taimestiku tihedamaks muutumisel. Peamine oht tulenebki soode veerežiimi muutumisest ja liigirikaste madalsoode ja soostunud niitude võsastumisest (Tali, 2011). 12 Loodusdirektiivi elupaigatüüpide käsiraamat. J.Paal, 2007 13 Standardse andmevormi järgi : A- väga hea, B-hea, C- keskmine või halvenenud  Tugimaantee 69 Võru – Kuigatsi – Tõrva km 50,029-65,345 Pringi - Kuigatsi – Soontaga lõigu rekonstrueerimise eelprojekti keskkonna mõ jude eelhinnang 31 Eestis kasvavast neljast kivirikust on kollane kivirik ainuke kollaste õitega ja soos kasvav liik, ülejäänud kolm eelistavad kuivi kasvukohti. Õied on ühe kuni nelja kaupa varte tippudel, sagedamini siiski ühe -kahe kaupa. Õisiku all hakkavad silma ühe-kahe millimeetri pikkused roostepruunid karvad. Ainsa kodumaise kivirikuna on tema juurmised ja varrelehed terved, süstjad. Kollane kivirik õitseb juuli lõpul ja augustis, umbes kuu aja jooksul. Ta on putuktolmleja, keda tolmeldavad kimalased ja kärbsed. Olene valt aastast võib õitsvate kollane kivirik taimede hulk tugevasti varieeruda. Vegetatiivselt paljuneb maa -aluste LoD II (Saxifraga esineb (P) B võsundite ehk stoolonitega. Kollane kivirik kasvab Eestis peamiselt LK II hirculus) siirdesoodel, sageli koos madala kase ning turd -tähtheinaga. Teda tasub otsida ka madalsoodest ja õõtsikutelt, madalama rohuga paikadest. Talle ei sobi kõrgekasvuliste tarnadega või pidevalt vee all olevad elupaigad. Kollane kivirik väldib ka kuivemaid soostunud niite, tihedamalt võsastunud või metsastunud alasid ning rabasid. Hemerofoobse liigi na pelgab ta tugevamat inimmõju. Eestiski on saanud talle saatuslikuks kasvukohtade kuivendamine, ülesharimine või metsastumine (Eesti Loodus, 2003). Tabel 6.2 Soontaga-Sauniku loodusala kaitse-eesmärkide kirjeldused Elupaigatüübi Kaitse- 14, 15 pindala Kirjeldus Kaitse LK hinnang 16 eesmärk (ha)/liigi arvukus jõed ja ojad Eestis hõlmab see elupaigatüüp neid lõike, mis on püsinud looduslikus või (3260) LoD I 4 B looduslähedases seisundis. Lamminiidud ehk luhad esinevad jõgede ja ojade, harvem järvede lamminiidud üleujutatavatel lammialadel. Sõltuvalt kasvukoha kõrgusest lammil ning jõe LoD I 23 B (6450) voolukiirusest, on üleujutuse kestus ja tulvaveega toodud setete hulk üsna erinev. Niiskustingimused lammi eri osades võivad varieeruda ajuti kuivadest kuni pidevalt veega küllastuseni. 14 Soontaga-Sauniku loodusala kaitsekorralduskava aastateks 2017 -2026 15 Loodusdirektiivi elupaigatüüpide käsiraamat. J.Paal, 2007 16 Standardse andmevormi järgi : A- väga hea, B-hea, C- keskmine või halvenenud 32 Tugimaantee 69 Võru – Kuigatsi – Tõrva km 50,029-65,345 Pringi - Kuigatsi – Soontaga lõigu rekonstrueerimise eelprojekti keskkonna mõ jude eelhinnang Eesti tingimustes kuuluvad siia mitmete kasvukoha tüübirühmade metsad. Kuna Eestis inimtegevusest täiesti mõjutamata metsi enam peaaegu ei leidu, arvatakse elupaigatüüpi sellised metsad, mis on küll kujunenud suuremal või vähemal määral inimtegevuse tulemusena, kuid on vastavad põlismetsa või vanad loodusmetsa kriteeriumitele. Eestis kuuluvad siia tüübirühma nii okas - ja LoD I loodusmetsad segametsad, kui ka osa lehtmetsadest, va laialehised metsad ja laialehiste 789 B (*9010) puuliikidega liigirikkad kuuse-segametsad. Vastavalt Soontaga-Sauniku loodusala kaitsekorralduskavale on pikaajaliseks kaitse-eesmärgiks elupaigatüübi ala säilimine vähemalt 775 ha väärtusega B ning kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärgiks elupaigatüübi pindala ja esinduslikkuse taseme säilimine või suurendamine. Rohunditerikkad kuusikud hõlmavad hea veevarustuse ning toitaineterikka pehme mullahuumusega alasid orgudes, nõgudes, nõlvade jalameil ning rohunditerikkad sooservades. See elupaigatüüp on Eesti viljakatel ja liikuva põhjaveega kuusikud LoD I 8 A aladel säilinud vaid väikeste fragmentidena, kuna valdavalt on sellised (9050) metsamaad kultuuristatud. H. Korjuse andmet el esineb elupaigatüüpi 9050 peale Eesti vaid Soomes, Rootsis, Lätis ja Leedus. Elupaigatüüp hõlmab Eestis soostuvaid lehtmetsi, (päris)madalsoometsi ja soostuvad ja lodumetsi, mis kasvavad tasasel maal, laugetes nõgudes või nõlvade jalamil, soo-lehtmetsad LoD I 61 C kus põhjavesi on maapinna lähedal. Põhjavee tase on muutuv: kevadeti on (*9080) see kõrge, ulatudes tihiti maapinnale, suvel langeb sügavale. Palu-karukell on Eestis suhteliselt haruldane, levides peamiselt riigi palu-karukell mandriosas. Valdav osa liigi suurematest ja elujõulisematest LoD II (Pulsatilla populatsioonidest paikneb kaitsealustel territooriumitel. Taimed on nõudlikud Esineb (P) C LK II patens) valguse suhtes: isendirikkamad populatsioonid asuvad valgusrikast es ja poolvarjuga kasvukohtades nagu metsa- ja metsateede servad ning raudtee lõunasse eksponeeritud nõlvadel. Liigkuivuse suhtes tundlik liik. Tõugjas on kantud Eesti punasesse nimestikku, kuid puuduliku andmestiku harilik tõugjas tõttu puuduvad täpsed andmed liigi seisundi kohta. Looduskaitseseaduse LoD II Haruldane (R) B (Aspius aspius) alusel on tõugjas arvatud vähearvuka ja ohustatud liigina II kaitsekategooria LK II kaitsealuste liikide hulka.  Tugimaantee 69 Võru – Kuigatsi – Tõrva km 50,029-65,345 Pringi - Kuigatsi – Soontaga lõigu rekonstrueerimise eelprojekti 33 keskkonna mõ jude eelhinnang 6.4. KAVANDATAVA TEGEVUSE MÕJU PROGNOOSIMINE NATURA-ALADELE Kavandatava tegevuse mõjualasse jääb Sauniku loodusala, kus kaitsealuseks elupaigatüübiks on siirde- ja õõtsiksood (7140) ning siirdesoo- ja rabametsad (*91D0) ja Soontaga-Sauniku loodusala, kus kaitsealusteks elupaigatüüpideks on jõed ja ojad (3260), lamminiidud (6450), vanad loodusmetsad (*9010), rohunditerikkad kuusikud (9050) ja soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080). Kaitstavateks liikideks on Sauniku loodusalal soohiilakas (Liparis loeselii) ja kollane kivirik (Saxifraga hirculus) ning Soontaga-Sauniku loodusalal palu-karukell (Pulsatilla patens) ja harilik tõugjas (Aspius aspius). Sauniku loodusala paiknemine rekonstrueeritava tee suhtes on toodud joonisel 6.1 ja Soontaga-Sauniku loodusala paiknemine tee suhtes joonisel 6.2. Mõju hindamine Sauniku loodusala kaitse-eesmärkidele on läbi viidud alljärgnevas tabelis 6.3 ja mõju hindamine Soontaga-Sauniku loodusala kaitse-eesmärkidele tabelis 6.4.  34 Tugimaantee 69 Võru – Kuigatsi – Tõrva km 50,029-65,345 Pringi - Kuigatsi – Soontaga lõigu rekonstrueerimise eelprojekti keskkonna mõ jude eelhinnang Tabel 6.3 Mõju hindamine Sauniku loodusala kaitse-eesmärkidele Kaitse-eesmärk Hinnang mõjule Leevendavate meetmete rakendamise vajadus Kuninga silla rekonstrueerimise käigus tuleb kasutada sobivaid töövõtteid (nt Keskkonnaregistri andmetel asub lähim inverteeritud elupaigatüüp siirde- ja ladustatava pinnase katmine vihmasel perioodil) ning jälgida, et veekogudesse õõtsiksood (7140) ca 770 m kaugusel teest lõuna suunal. sattuva heljumi ning ehitusjäätmete hulk oleks minimaalne. Silla ehitustööd Siirde- ja tuleks võimalusel ajastada suvisele madalveeperioodile, mil vooluhulk ojas on õõtsiksood (7140) Kavandatav tegevus võib elupaigatüüpi mõjutada läbi veerežiimi muutuste Sauniku oja ületava Kuninga silla rekonstrueerimise tagajärjel. väike ja võimalik heljumi sissekanne veekogusse ei too kaasa ebasoodsat Uue silla valmimise järgselt vee liikumine takistatud ei ole ning püsiv ebasoodne keskkonnamõju veekogule ja vee-elustikule. Ehitusaegsed ajutised kontorid, mõju oja veerežiimile puudub. Tööde käigus tuleb järgida leevendavate laod, asfalditehased, töökojad, kütuse ja bituumeni hoidmise alad ning tee- meetmete põhimõtteid. ehitusmasinate parkimiskohad peavad asuma kaugemal kui 50 m Sauniku ojast. siirdesoo- ja Keskkonnaregistri andmetel elupaigatüüpi siirdesoo- ja rabametsad ((*91D0) rabametsad loodusala territooriumil inverteeritud ei ole, mistõttu ei kavandaval tegevusel Puudub vajadus. (*91D0) mõju puudub. Teele lähim soohiilaka leiukoht asub Keskkonnaregistri andmetel ca 1,15 km soohiilakas kaugusel lõuna suunas. Puudub vajadus. (Liparis loeselii) Kuna kavandatava tegevuse lähistel kaitsealuse liigi leiukohti registri andmetel ei asu, siis ebasoodne mõju puudub. Teele lähim kollase kiviriku leiukoht asub Keskkonnaregistri andmetel ca 770 m kaugusel lõunasuunas. kollane kivirik (Saxifraga Kuna kavandatava tegevuse lähistel kaitsealuse liigi leiukohti registri andmetel Puudub vajadus. hirculus) ei asu, siis ebasoodne mõju puudub.  Tugimaantee 69 Võru – Kuigatsi – Tõrva km 50,029-65,345 Pringi - Kuigatsi – Soontaga lõigu rekonstrueerimise eelprojekti keskkonna mõ jude eelhinnang 35 Tabel 6.4 Mõju hindamine Soontaga-Sauniku loodusala kaitse-eesmärkidele Kaitse-eesmärk Hinnang mõjule Leevendavate meetmete rakendamise vajadus jõed ja ojad (3260) Antud elupaigatüüpi Keskkonnaregistri järgi kavandatava tegevuse piirkonnas inverteeritud ei ole. Puudub vajadus. Ebasoodne mõju puudub. lamminiidud Antud elupaigatüüpi Keskkonnaregistri järgi kavandatava tegevuse piirkonnas inverteeritud ei ole. Puudub vajadus. (6450) Ebasoodne mõju puudub. Elupaigatüübi vanad loodusmetsad (kattub tee lähistel vanad Antud elupaigatüüp asub vahetult rekonstrueeritava tee läheduses. Ebasoodsa mõju välistamiseks joonisel 6.2 toodud Soontaga-Sauniku loodusala piiridega) loodusmetsad on vajalik järgida leevendavaid meetmeid. alal paiknevaid puid ei tohi kahjustada ega oluliselt muuta (*9010) piirkonna veerežiimi, võrreldes olemasoleva olukorraga. Lähim inverteeritud elupaigatüüp asub Keskkonnaregistri andmete tee servast ca 50 m kaugusel. rohunditerikkad 50 m on piisavalt suur puhverala, mis välistab ebasoodsa mõju avaldumise elupaigatüübile. Puudub vajadus. kuusikud (9050) soostuvad ja Antud elupaigatüüpi Keskkonnaregistri järgi kavandatava tegevuse piirkonnas inverteeritud ei ole. soo-lehtmetsad Puudub vajadus. (*9080) Ebasoodne mõju puudub. palu-karukell Teetööde piirkonnas palu-karukella leiukohti keskkonnaregistri andmetel ei asu. (Pulsatilla Puudub vajadus. patens) Ebasoodne mõju puudub. harilik tõugjas Teetööde piirkonnas hariliku tõugja leiukohti keskkonnaregistri andmetel ei asu. Puudub vajadus. (Aspius aspius) Ebasoodne mõju puudub.  36 Tugimaantee 69 Võru – Kuigatsi – Tõrva km 50,029-65,345 Pringi - Kuigatsi – Soontaga lõigu rekonstrueerimise eelprojekti keskkonna mõ jude eelhinnang 6.5. NATURA HINDAMISE TULEMUSED JA JÄRELDUS Võttes arvesse eespool toodud soovitusi võib objektiivse hindamise tulemusena väita, et kavandatava tegevuse elluviimisega ei kaasne Sauniku ja Soontaga-Sauniku loodusaladele ebasoodsat mõju juhul, kui rakendatakse alljärgnevaid mõju ennetavaid leevendavaid meetmeid : Kuninga silla rekonstrueerimise käigus tuleb kasutada sobivaid töövõtteid (nt ladustatava pinnase katmine vihmasel perioodil) ning jälgida, et veekogudesse sattuva heljumi ning ehitusjäätmete hulk oleks minimaalne. Silla ehitustööd tuleks võimalusel ajastada suvisele madalveeperioodile, mil vooluhulk ojas on väike ja võimalik heljumi sissekanne veekogusse ei too kaasa ebasoodsat keskkonnamõju veekogule ja vee-elustikule. Ehitusaegsed ajutised kontorid, laod, asfalditehased, töökojad, kütuse ja bituumeni hoidmise alad ning tee - ehitusmasinate parkimiskohad peavad asuma kaugemal kui 50 m Sauniku ojast. Soontaga-Sauniku loodusalal paiknevaid puid ei tohi kahjustada ega oluliselt muuta piirkonna veerežiimi, võrreldes olemasoleva olukorraga. Projekt tuleb kooskõlastada kaitseala valitsejaga (Keskkonnaamet) Planeeritava tegevuse ja sellega seonduvate tegevuste elluviimine ei tohi Natura 2000 võrgustiku kaitse-eesmärke kahjustada. Võimaliku ebasoodsa mõju ilmnemise tõenäosust on võimalik ära hoida ning vähendada projekti keskkonna aspektide arvestamise, asjakohase ettevalmistamise ning ette nähtud leevendusmeetmete rakendamisega. Tegevuste rakendajal tuleb igakordselt kaaluda tegevuse võimalikku ebasoodsat mõju Natura 2000 võrgustiku alale ja vaja dusel algatada vastav keskkonnamõju hindamise menetlus ning viia läbi Natura hind amine.  Tugimaantee 69 Võru – Kuigatsi – Tõrva km 50,029-65,345 Pringi - Kuigatsi – Soontaga lõigu rekonstrueerimise eelprojekti 37 keskkonna mõ jude eelhinnang 7. JÄRELDUS, KESKKONNAMEETMED Tugimaantee 69 Võru – Kuigatsi – Tõrva km 50,029-65,345 Pringi - Kuigatsi – Soontaga lõigu rekonstrueerimise eelprojekti puhul pole vastavalt KeHJS esitatud tingimustele ja kriteeriumitele alust eeldada olulise keskkonnamõju esinemist ning KeHJS järgne keskkonnamõju hindamine (KMH) ei ole vajalik. Olulise keskkonnamõju vältimine tuleb tagada sobiva projektlahendusega ja kor rektsete töömeetoditega. Negatiivse mõju vältimiseks on vajalik veenduda, et projektlahendus arvestab järgmiste asjaoludega ning rakendab all kirjeldatud meetmeid: Maanteeameti kaardirakenduse „Eesti maanteed ja loomaohtlikus“ kohaselt on projekteeritaval lõigul 3 ohtlikku teelõiku (vt ptk 5.1). Nendele lõikudele puhul tuleks kaaluda loomahoiatuse liiklusmärkide vajalikkust. Kavandatava tegevusega ei tohi Kuigatsi pargi (km 54,37 kuni 54,51 paremal pool teed) üldist ilmet ei mõjutata ning ehitustööde ajal ei tohi kahjustada pargi territooriumil asuvate puude juurestikku ega tüvesid. Puude tüvedele lähemal kui kaks meetrit tuleb kaevetööd teostada käsitsi. Kuna kavandatav tegevus ulatub osaliselt pargi kaitsealale, on vaja projekti elluviimiseks vaja kaitseala valitseja (Keskkonnaamet) nõusolekut. Negatiivse mõju leevendamiseks Sauniku käpaliste sihtkaitsevööndile (km 58,50 kuni 58,92 juures paremal pool teed ja 58,50 kuni 58,62 juures vasakul pool teed ) tuleks võimalusel vältida ehitustöid ja puude raadamist sihtkaitsevööndi alal. Juhul kui see on hädavajalik (nt liiklusohutuse seisukohast), tuleks tegevus eelnevalt kooskõlastada Keskkonnaametiga. Km 59,43 kuni 59,47 asub paremal pool teed vääriselupaik VEP150009, mis asub riigimaal ning mistõttu rakenduvad sellele metsaseaduse § 23 tulenevad kaitsenõuded. Vääriselupaiga alal ei ole soovitatav puude raadamine. Juhul, kui see on siiski vajalik (nt liiklusohutuse tagamiseks), tuleb selleks luba küsida Keskkonnaametilt. Tee rajamiseks projektis ettenähtud asukohas on sellisel juhul vajalik erandi tegemine Keskkonnaameti poolt. Km 60,31 kuni 60,39 asub vasakul pool teed vääriselupaik VEP150013. Vääriselupaiga piirkonnas toimub kurvi õgvendamine, mistõttu on nähtavuse tagamiseks tõenäoliselt vajalik puude raadamine vääriselupaiga alal. Kuna tegemist on riigimaal asuva vääriselupaigaga kohalduvad sellele Metsaseaduse § 23 tulenevad kaitsenõuded ning tegevuseks on vajalik erandi tegemine Keskkonnaameti poolt. Km 63,07 kuni 64,15 paremal pool teed ja km 62,95 kuni 64,16 vasakul pool teed asub kavandatav Soontaga metsa looduskaitseala (PLO1001028) ja kavandatav Soontaga metsa sihtkaitsevöönd (PLO2001762). Kavandatava Soontaga metsa looduskaitsealal kasvavaid puid ei tohiks raadada. Juhul kui see on liiklusohutuse seisukohast vajalik, tuleks see eelnevalt kooskõlastada Keskkonnaametiga. Kuigatsi mõisaansamblisse kuuluvatele hoonetele, pargile ja mälestuskivile on kehtestatud ühine kaitsevöönd, mida tee km 54,19 kuni 55,13 läbib. Km 52,36 kuni 5,55 juures asub vasakul pool teed (ja osaliselt ka tee peal) arheoloogiamälestis Asulakoht (reg nr 13181). Arheoloogiamälestisel ja selle kaitsevööndis tuleb ehitustöödel tagada arheoloogiline uurimine. Uuringutega seotud kulud kannab tööde tellija (MuKS § 35 lg 7, § 40 lg 5). Arheoloogilisi uuringuid võib läbi viia Muinsuskaitseameti vastavat tegevusluba omav ettevõtja (MuKS § 34 lg 4, § 36). 38 Tugimaantee 69 Võru – Kuigatsi – Tõrva km 50,029-65,345 Pringi - Kuigatsi – Soontaga lõigu rekonstrueerimise eelprojekti keskkonna mõ jude eelhinnang Vastavalt Muinsuskaitseseaduse (MuKS) § 25 lg 7 p 1 on Muinsuskaitseameti kirjaliku loata kinnismälestise kaitsevööndis keelatud ehitamine, teede, kraavide ja trasside rajamine, muud mulla- ja kaevetööd ning maaparandustööd. Sellest tulenevalt on vajalik projekt kooskõlastada Muinsuskaitseametiga, kes vajadusel seab vajalikud tingimused projektile. Ehitustööde eelselt on vajalik vee-erikasutuslubade taotlemine. Projektiala läheduses asub mitmeid maaparandusehitisi. Projektiga ei tohi mõjutada maaparandusehitiste toimimist ning vastavalt maaparandusseaduse §47 lõikele 1 ja 3 tuleb valminud projekt kooskõlastada Põllumajandusametiga . Soontaga-Sauniku loodusalal paiknevaid puid ei tohi kahjustada ega oluliselt muuta piirkonna veerežiimi, võrreldes olemasoleva olukorraga. Kui võimalik, näha põhiprojektis ette ehitusaegsete jääkmaterjal ide taaskasutus. Projekt tuleb kooskõlastada Keskkonnaametiga. Ehitusaegsete mõjude leevendamiseks on vajalik järgida alljärgnevaid põhimõtteid: Kavandatava tegevusega ei tohi Kuigatsi pargi (km 54,37 kuni 54,51 paremal pool teed) üldist ilmet ei mõjutata ning ehitustööde ajal ei tohi kahjustada pargi territooriumil asuvate puude juurestikku ega tüvesid. Puude tüvedele lähemal kui kaks meetrit tuleb kaevetööd teostada käsitsi. Kuna kavandatav tegevus ulatub osaliselt pargi kaitsealale, on projekti elluviim iseks vaja kaitseala valitseja (Keskkonnaamet) nõusolekut. Negatiivse mõju leevendamiseks Sauniku käpaliste sihtkaitsevööndile (km 58,50 kuni 58,92 juures paremal pool teed ja 58,50 kuni 58,62 juures vasakul pool teed) tuleks võimalusel vältida ehitustöid ja puude raadamist sihtkaitsevööndi alal. Juhul kui see on hädavajalik (nt liiklusohutuse seisukohast), tuleks tegevus eelnevalt kooskõlastada Keskkonnaametiga. Teetööde käigus tuleb vältida Kuigatsi mõisakompleksi tee läheduses asuvate hoonete - Kuigatsi mõisa vesiveski – meierei (mälestis nr 23189), Kuigatsi mõisa ait (mälestis nr 23186), Kuigatsi mõisa tõllakuur (mälestis nr 23185), Kuigatsi mõisa kuivati - moonakatemaja (mälestis nr 23187) ning Kuigatsi mõisa tuuleveski (mälestis nr 23191) - kahjustamist. Sildade rekonstrueerimise käigus tuleb kasutada sobivaid töövõtteid (nt ladustatava pinnase katmine vihmasel perioodil) ning jälgida, et veekogudesse sattuva heljumi ning ehitusjäätmete hulk oleks minimaalne. Kuninga silla tööd ja truupide vahetus tuleks võimalusel ajastada suvisele madalveeperioodile, mil vooluhulk ojas on väike ja võimalik heljumi sissekanne veekogusse ei too kaasa olulist negatiivset keskkonnamõju veekogule ja vee -elustikule. Ehitusaegsed ajutised kontorid, laod, asfalditehased, töök ojad, kütuse ja bituumeni hoidmise alad ning tee-ehitusmasinate parkimiskohad peavad asuma kaugemal kui 50 m veekogusest (sh Kuigatsi ja Sauniku ojast ning Soontaga järvest) ning kaevudest. Ehitusmasinate parkimine, tankimine ja hooldus toimuks selleks et te nähtud kõvakattega pindadel. Ehitusetegevus peab olema korraldatud selliselt, et oleks välistatud saasteainete sattumine pinna- ja põhjavette, eriti tugevatel sajuperioodidel. Ehitusaegse müra mõju leevendamiseks tuleks mürarikkaid ehitustöid teostada päevasel ajal. Masinate ja seadmete tankimis - ja ladustamisplatsid ei tohiks paikneda majapidamiste lähedal. Kasutatav tehnika peab olema heas tehnilises seisukorras. Ehitusaegse õhusaaste (tolm, heitgaasid) liigset mõju ümbritsevatele aladele tuleb vältida õigete töömeetodite ja töö aja valikuga. Kasutatav tehnika peab olema heas tehnilises seisukorras. Majapidamiste läheduses tuleb vältida Tugimaantee 69 Võru – Kuigatsi – Tõrva km 50,029-65,345 Pringi - Kuigatsi – Soontaga lõigu rekonstrueerimise eelprojekti 39 keskkonna mõ jude eelhinnang ehitusaegse tolmu levikut teeäärse asustuse territooriumitele, vajadusel tolmavaid materjale niisutada (selleks mitte kasutada kemikaalide lahuseid). Taaskasutuseks mittesobivad ehitusel tekkivad jäätmed tuleb käidelda vastavalt kehtivale korrale. Ohtlikud jäätmed (ka ehitustööde käi gus leitavad) tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ning üle anda ohtlike jäätmete käitlemise litsentsi omavatele ettevõtetele. Tööde piirkonnas peavad olema prügikonteinerid ning kõik tekkivad jäätmed tuleb ladustada sinna. Jäätmete ladustamine väljaspoo l selleks ettenähtud kohti on keelatud. Ehitusperioodil tuleb avariiolukordade risk välistada korrektsete töömeetoditega. Ehituse töövõtja peab olema valmis hädaolukordadeks ja nende puhul vastavalt tegutsema. Töövõtja peab koheselt Tellijat teavitama õnne tusjuhtumistest, mis võivad olla keskkonnale ohtlikud.  Lugupeetud menetlusosaline 05.11.2020 nr 15-1/18-1617/51329-1 Riigitee 69 km 49,7-57,0 asuva Pringi– Kuigatsi vahelise lõigu ehitusloa menetlusse kaasamine Maanteeamet algatas ehitusloa menetluse riigitee 69 Võru–Kuigatsi–Tõrva km 49,7-57,0 asuva Pringi–Kuigatsi vahelise lõigu rekonstrueerimiseks. Tee ehitustööd toimuvad eeldatavasti 2021. aastal vastavalt projektile „Tugimaantee 69 Võru-Kuigatsi-Tõrva km 49,7-65,345 asuva Pringi- Kuigatsi-Soontaga lõigu rekonstrueerimine. Pringi-Kuigatsi teeristi teelõigu km 49,7-57,0 põhiprojekt“ (töö nr VP17012). Projekti eesmärk on riigiteel sõidumugavuse ning liiklusohutuse taseme tõstmine ja tehniliselt vajaliku teemaa määramine. Projektiga on võimalik tutvuda digitaalselt: https://pilv.mkm.ee/s/fFzPsvzbBj9cI66. Riigitee 69 km 52,888 asuval raudteeülesõidukohal on AS Eesti Raudtee 2019. a Leonhard Weiss OÜ töö nr 01.07-19 alusel paigaldanud uued raudbetoonplaadid ning riigiteega ristuvalt kaablite reservtorud. Edastame teile kui asutusele, kelle õigusi või huve võib ehitis või ehitamine puudutada, tee ehitusloa eelnõu kooskõlastamiseks või arvamuse avaldamiseks ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise eelnõu seisukoha andmiseks. Palume teie seisukoht esitada hiljemalt 22.11.2020. a e-posti aadressile [email protected]. Kui nimetatud tähtajaks ei ole seisukohta esitatud ega ole taotletud tähtaja pikendamist, loetakse ehitusseadustiku § 42 lõike 9 alusel ehitusloa eelnõu kooskõlastaja poolt vaikimisi kooskõlastatuks või eeldatakse, et arvamuse andja ei soovi ehitusloa eelnõu kohta arvamust avaldada. Täiendavate küsimuste korral palume pöörduda Maanteeameti taristu arendamise osakonna projektijuhi Anni Luht poole (tel +372 5090807, e-post [email protected]). Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Anni Luht projektijuht projekteerimise talitus Teelise 4 / 10916 Tallinn / 6119 300 / Registrikood 70001490 / www.mnt.ee / [email protected], 620 1200 (kliendiinfo) / [email protected]; 611 9300 (teedealased küsimused) Lisa. Riigitee 69 Pringi-Kuigatsi vahelise lõigu tee ehitusloa andmise korraldus ja KMH algatamata jätmine (EELNÕU) 5090807 [email protected] 2 (2)  EELNÕU KORRALDUS Tee ehitusloa andmine riigitee 69 Võru–Kuigatsi– Tõrva km 49,7-57,0 asuva Pringi–Kuigatsi lõigu rekonstrueerimiseks ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine Maanteeamet algatas XX.XX.2020. a ehitusloa andmise menetluse riigitee 69 Võru–Kuigatsi– Tõrva km 49,7-57,0 asuva Pringi–Kuigatsi vahelise lõigu rekonstrueerimiseks ehitusseadustiku (edaspidi EhS) § 101 lõike 2 alusel. Lähtudes liiklusseaduse § 11 lõikest 6, võib teehoiukavas oleva riigitee ehitamise raames ehitada osaliselt teed, mis ei kuulu riigile, kui see on ette nähtud ehitusprojektis ja vajalik tulenevalt ehituse või korrashoiu tehnoloogiast või teedevõrgu terviklikkuse tagamisest avalikes huvides. 1. ASJAOLUD Tee ehitusloa menetluse esemeks olev riigitee 69 Võru–Kuigatsi–Tõrva km 49,7-57,0 paikneb riigi transpordimaa kinnisasjadel (katastritunnused 72401:001:1081, 72401:001:1082, 60802:002:1062) Valga maakonnas Otepää vallas Ädu, Mägiste ja Kuigatsi külade territooriumil. Maanteeameti 02.08.2018. a korraldusega nr 1-3/18/158 on antud projekteerimistingimused riigitee 69 Võru–Kuigatsi–Tõrva km 50,029-65,345 asuva Pringi–Kuigatsi–Soontaga lõigu rekonstrueerimise põhiprojekti koostamiseks. Tee ehitustööd toimuvad eeldatavasti 2021. aastal vastavalt OÜ Reaalprojekt tööle nr VP17012 „Tugimaantee 69 Võru-Kuigatsi-Tõrva km 49,7-65,345 asuva Pringi-Kuigatsi-Soontaga lõigu rekonstrueerimine. Pringi-Kuigatsi teeristi teelõigu km 49,7-57,0 põhiprojekt“. Projekti asendiplaani joonised ja seletuskiri on kuni 31.01.2021. a nähtavad lingilt: https://pilv.mkm.ee/s/fFzPsvzbBj9cI66. Projekti eesmärk on riigiteel sõidumugavuse ning liiklusohutuse taseme tõstmine ja tehniliselt vajaliku teemaa määramine. 2. MENETLUSE KÄIK Vastavalt EhS § 42 lõikele 2 otsustab Maanteeamet keskkonnamõju algatamise vajaduse. Kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise otsuse tegemisel lähtub Maanteeamet keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 61 kohasest keskkonnamõjude eelhinnangust (lisa 3) ja asjaomaste asutuste seisukohtadest. Käesoleva kavandatava tegevuse raames on keskkonnamõju hindamine jäetud algatamata  2 Maanteeameti 26.07.2018. a otsusega nr 15-7/18/199. KeHJS § 11 lõike 24 kohaselt, kui kavandatavaks tegevuseks väljastatud tegevusloa taotluse menetluses on otsustaja käesoleva paragrahvi lõike 23 alusel jätnud keskkonnamõju hindamise algatamata, võib ta samaks tegevuseks vajaliku muu tegevusloa taotluse menetluses jätta keskkonnamõju hindamise algatamata samal alusel (eelhinnang, asjaomaste asutuste seisukohad), juhul kui asjaolud ei ole olulisel määral muutunud. Maanteeamet kaasas pädeva asutusena ehitusloa menetlusse lisas 2 loetletud menetluse esemega piirnevate kinnisasjade omanikud EhS § 42 lõike 6 alusel. Maanteeamet esitas ehitusloa eelnõu kooskõlastamiseks lisas 2 loetletud asutusele, kelle õigusaktist tulenev pädevus on seotud ehitusloa taotluse esemega EhS § 42 lõike 7 punkt 1 alusel. Maanteeamet esitas ehitusloa eelnõu arvamuse avaldamiseks lisas 2 loetletud asutusele või isikule, kelle õigusi või huve võib ehitis või ehitamine puudutada EhS § 42 lõike 7 punkt 2 alusel. Korralduse lisas 2 on ehitusloa menetluse käigus esitatud arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel, mis sisaldab EhS § 42 lõike 8 kohaselt esitatud märkusi ning Maanteeameti otsuseid ja selgitusi märkustega arvestamise kohta. Nende asutuste ja kinnisasjade omanike puhul, kes tähtaegselt ehitusloa eelnõu kohta kooskõlastust ei esitanud või arvamust ei avaldanud ega taotlenud tähtaja pikendamist, loetakse EhS § 42 lõike 9 alusel ehitusloa eelnõu kooskõlastatuks või eeldatakse, et arvamuse andjad ei soovinud eelnõu kohta arvamust avaldada. Maanteeamet ei ole ehitusloa menetluse käigus tuvastanud EhS § 44 kohaseid ehitusloa andmisest keeldumise aluseid ega ehitusloa kehtivuseks pikema tähtaja sätestamiseks vastavalt EhS § 45 lõikele 1. 3. ÕIGUSLIKUD ALUSED Eeltoodust lähtudes ning võttes aluseks EhS § 38 lõike 1, EhS § 101 lõiked 2 ja 3, majandus- ja taristuministri 16.10.2018. a määruse nr 55 „Maanteeameti põhimäärus“ § 14 lõike 1 punkti 3 ning Maanteeameti peadirektori 11.02.2020. a käskkirja nr 1-2/20/131 lisa 1 „Strateegilise planeerimise teenistuse põhimääruse“ punkti 2.4.1, KeHJS § 3 lõike 1 punkti 1, § 6 lõike 2 punkti 10, § 9, § 11 lõiked 2, 22, 23, 4, 8, 81 ja 9, § 12 lõike 1¹ punkti 2, Vabariigi Valitsuse 29.08.2005. a määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu” § 13 punkti 8, § 15 punkti 8 ning võttes arvesse, et asjaomastel asutustel puuduvad käesoleva osas vastuväited, otsustab Maanteeamet: 4. OTSUS 1. Anda tee ehitusluba riigitee 69 Võru–Kuigatsi–Tõrva km 49,7-57,0 asuva Pringi–Kuigatsi vahelise lõigu rekonstrueerimiseks vastavalt korralduse lisale 1. 2. Jätta algatamata riigitee 69 Võru–Kuigatsi–Tõrva km 49,7-65,345 Pringi–Kuigatsi teeristi teelõigu km 49,7-57,0 rekonstrueerimise ehitusprojektiga kavandatavate tegevuste keskkonnamõju hindamine KeHJS § 6 lõike 11 kohases korralduse lisaks 3 olevas eelhinnangus toodud põhjendustel. Kui kavandatavate tegevuste elluviimisel järgitakse käesoleva otsusega esitatavaid tee ehitusloas loetletud ning üldiseid keskkonnanõudeid,  3 siis sellega ei kaasne olulist mõju keskkonnale, kultuuripärandile ning inimese tervisele, heaolule ja varale. 3. Käimasolevasse menetlusse ei liideta teisi KMH menetlusi ja puudub vajadus viia läbi keskkonnauuringuid. 4. Täita kavandatava tegevuse elluviimisel kõiki käesoleva korralduse lisaks 1 oleva ehitusloa kõrvaltingimustes esitatud keskkonnanõudeid. 5. Määrata ehitamisel keskkonnanõuete täitmise eest vastutavaks Maanteeameti lõuna teehoiu osakond. 6. Maanteeameti keskkonnatalitusel teatada keskkonnamõju hindamise algatamata jätmisest ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. 7. Taristu arendamise osakonnal edastada tee ehitusloa andmise ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise korraldus koos lisadega 14 päeva jooksul menetlusse kaasatud asutustele ja isikutele ning avaldada Maanteeameti kodulehel. 5. RAKENDUSSÄTTED Korralduse peale võib esitada Maanteeametile (Teelise 4, 10916 Tallinn) vaide haldusmenetluse seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korraldusest teadasaamise päevast või päevast, millal oleks pidanud korraldusest teada saama või esitada kaebuse Tallinna Halduskohtule halduskohtumenetluse seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korralduse teatavakstegemisest. (allkirjastatud digitaalselt) Mart Michelis juhataja projekteerimise talitus Lisad: 1. Riigitee 69 Pringi-Kuigatsi lõigu rekonstrueerimise tee-ehitusluba 2. Arvamuste ja kooskõlastustuste koondtabel (lisatakse korraldusele) 3. T69 km 50,029-65,345 Pringi-Kuigatsi-Soontaga KMH eelhinnang  EELNÕU Maanteeameti korralduse „Tee ehitusloa andmine riigitee 69 Võru– Kuigatsi–Tõrva km 49,7-57,0 asuva Pringi–Kuigatsi lõigu rekonstrueerimiseks“ Lisa nr 1 TEE EHITUSLUBA ☒ avalikult kasutatav tee ☐ rajamiseks ☐ avalikkusele ligipääsetav eratee ☒ ümberehitamiseks ☐ silla, viadukti, tunneli ☐ laiendamiseks ☐ osa asendamiseks samaväärsega ☐ lammutamiseks Tee ehitusloa number …. Tee ehitusloa andmise kuupäev …. Tee ehitusloa andja Maanteeamet, Teelise 4 10916 Tallinn Ametniku nimi Mart Michelis Ametniku ametinimetus Projekteerimise talituse juhataja Tee ehitusloa kõrvaltingimused Rakendada negatiivse mõju vältimiseks ehitajal ehitusperioodil järgmiseid meetmeid: a) Kavandatava tegevusega ei tohi Kuigatsi pargi (km 54,37 kuni 54,51 paremal pool teed) üldist ilmet mõjutada ning ehitustööde ajal ei tohi kahjustada pargi territooriumil asuvate puude juurestikku ega tüvesid. Puude tüvedele lähemal kui kaks meetrit tuleb kaevetööd teostada käsitsi. Kuna kavandatav tegevus ulatub osaliselt pargi kaitsealale, on projekti elluviimiseks vaja kaitseala valitseja (Keskkonnaamet) nõusolekut. b) Teetööde käigus tuleb vältida Kuigatsi mõisakompleksi tee läheduses asuvate hoonete - Kuigatsi mõisa vesiveski – meierei (mälestis nr 23189), Kuigatsi mõisa ait (mälestis nr 23186), Kuigatsi mõisa tõllakuur (mälestis nr 23185), Kuigatsi mõisa kuivati - moonakatemaja (mälestis nr 23187) ning Kuigatsi mõisa tuuleveski (mälestis nr 23191) - kahjustamist. c) Ehitusaegsed ajutised kontorid, laod, asfalditehased, töökojad, kütuse ja bituumeni hoidmise alad ning tee-ehitusmasinate parkimiskohad peavad asuma kaugemal kui 50 m veekogudest (sh Kuigatsi ja Sauniku ojast ning Soontaga järvest) ning kaevudest. d) Ehitusmasinate parkimine, tankimine ja hooldus toimuks selleks ette nähtud kõvakattega pindadel. Ehitustegevus peab olema korraldatud selliselt, et oleks välistatud saasteainete sattumine pinna- ja põhjavette, eriti tugevatel sajuperioodidel. e) Ehitusaegse müra mõju leevendamiseks tuleks mürarikkaid ehitustöid teostada päevasel ajal. Masinate ja seadmete tankimis- ja ladustamisplatsid ei tohiks paikneda majapidamiste lähedal. Kasutatav tehnika peab olema heas tehnilises seisukorras.  2 f) Ehitusaegse õhusaaste (tolm, heitgaasid) liigset mõju ümbritsevatele aladele tuleb vältida õigete töömeetodite ja töö aja valikuga. Kasutatav tehnika peab olema heas tehnilises seisukorras. Majapidamiste läheduses tuleb vältida ehitusaegse tolmu levikut teeäärse asustuse territooriumitele, vajadusel tolmavaid materjale niisutada (selleks mitte kasutada kemikaalide lahuseid). g) Taaskasutuseks mittesobivad ehitusel tekkivad jäätmed tuleb käidelda vastavalt kehtivale korrale. Ohtlikud jäätmed (ka ehitustööde käigus leitavad) tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ning üle anda ohtlike jäätmete käitlemise litsentsi omavatele ettevõtetele. h) Tööde piirkonnas peavad olema prügikonteinerid ning kõik tekkivad jäätmed tuleb ladustada sinna. Jäätmete ladustamine väljaspool selleks ettenähtud kohti on keelatud. i) Ehitusperioodil tuleb avariiolukordade risk välistada korrektsete töömeetoditega. Ehituse töövõtja peab olema valmis hädaolukordadeks ja nende puhul vastavalt tegutsema. Töövõtja peab koheselt Tellijat teavitama õnnetusjuhtumistest, mis võivad olla keskkonnale ohtlikud. 1. Andmed tee kohta Tee kirjeldus, mille kohta ehitusluba antakse Riigitee 69 Võru–Kuigatsi–Tõrva km 49,7- 57,0 2. Andmed tee ehitusprojekti kohta 2.1 Tee ehitusprojekti koostaja nimi OÜ Reaalprojekt 2.2 Tee ehitusprojekti koostaja registrikood 10765904 2.3 Tee ehitusprojekti koostaja kontaktaadress Tallinna 45, 71008 Viljandi 2.4 Tee ehitusprojekti koostaja kontakttelefon 433 6144 2.5 Tee ehitusprojekti koostaja e-post [email protected] 2.6 Tee ehitusprojekti nimetus Tugimaantee 69 Võru-Kuigatsi-Tõrva km 49,7-65,345 asuva Pringi-Kuigatsi-Soontaga lõigu rekonstrueerimine. Pringi-Kuigatsi teeristi teelõigu km 49,7-57,0 põhiprojekt. 2.7 Tee ehitusprojekti number VP17012 (allkirjastatud digitaalselt) Saatja: Anni Luht <[email protected]> Saadetud: 09.11.2020 08:33 Adressaat: MNT Teed <[email protected]> Teema: FW: [EXT]Fwd: Riigitee 69 Võru–Kuigatsi–Tõrva km 49,7-57,0 asuva Pringi–Kuigatsi vahelise lõigu rekonstrueerimiseks ehitusloa menetlusse kaasamine Manused: image001.png; image002.png; image003.png; image004.png; image005.png; image006.png; 15-118-161751329-1 05.11.2020 Väljaminev kiri.asice; TLVK19002_projekti kooskõlastus.asice; 171T_Est-Side_13.dwg Tere, Edastan registreerimiseks riigitee 69 Pringi-Kuigatsi vahelises lõigus edastatud ettepanekud. Delta asjatoimik: 15-1/18-1617 LÕRMA - 69 Võru-Kuigatsi-Tõrva km 50,029-65,345 Pringi-Kuigatsi-Soontaga lõikude projekteerimise kirjavahetus Tervitades, Anni From: Tihane Taavi <[email protected]> Sent: Thursday, November 5, 2020 2:42 PM To: Anni Luht <[email protected]> Subject: FW: [EXT]Fwd: Riigitee 69 Võru–Kuigatsi–Tõrva km 49,7-57,0 asuva Pringi–Kuigatsi vahelise lõigu rekonstrueerimiseks ehitusloa menetlusse kaasamine Tere MTÜ Eesti Andmesidevõrk (ASV) edastas enda võrgu hooldajale Empower AS, info MNT ehitusloa menetluse algatamise kohta. Projekti nimi: „Tugimaantee 69 Võru-Kuigatsi-Tõrva km 49,7-65,345 asuva Pringi-Kuigatsi-Soontaga lõigu rekonstrueerimine. Pringi-Kuigatsi teeristi teelõigu km 49,7-57,0 põhiprojekt“ (töö nr VP17012). Meie info kohaselt on antud projekt ASV halduse (Empower AS) ja Reaalprojekt OÜ vahel kooskõlastatud 12.02.2019, ning asendiplaani kuupäevaks 08.02.2019. Laadisin Teie poolt saadetud lingilt asendiplaanid alla ning näen seal kuupäeva 30.08.2019 ja fail tundub ka vähesel määral muudetud. Kas oleks võimalik saada projekti asendiplaan .dwg või .dgn formaadis, et saaksime üle kontrollida kas on mingeid muudatusi MTÜ Eesti Andmesidevõrk sidetrassi kaitsevööndis? Lisaks 2019 aasta sügisel valmis EST-SIDE-13 sidetrass mis jääb ca 1,2km ulatuses tee rekonstrueerimisprojekti alasse (manuses teostusjoonis). Kas Teie alltöövõtjal/projekteerijal oleks võimalik see trassi asukoht projekti sisse kanda ning asendiplaan meile uuesti kooskõlastamiseks saata? Lugupidamisega Taavi Tihane Projektijuht Empower AS Mobiil: +372 5332 0752 E-mail: [email protected] Aadress: K.A. Hermanni 8 A, 10121 Tallinn Külastage meid www.empower.eu Jälgige meid sotsiaalmeedias From: Hanna Kaplan <[email protected]> Sent: Thursday, November 5, 2020 10:48 AM To: Tihane Taavi <[email protected]> Subject: [EXT]Fwd: Riigitee 69 Võru–Kuigatsi–Tõrva km 49,7-57,0 asuva Pringi–Kuigatsi vahelise lõigu rekonstrueerimiseks ehitusloa menetlusse kaasamine Tervitades, Hanna Kaplan ---------- Forwarded message --------- Saatja: <[email protected]> Date: N, 5. november 2020 kell 09:00 Subject: Riigitee 69 Võru–Kuigatsi–Tõrva km 49,7-57,0 asuva Pringi–Kuigatsi vahelise lõigu rekonstrueerimiseks ehitusloa menetlusse kaasamine To: aktsiaselts Eesti Raudtee <[email protected]>, Eesti Andmesidevõrk MTÜ <[email protected]>, Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutus <[email protected]>, Elektrilevi OÜ <[email protected]>, Elering AS <[email protected]>, Otepää Vallavalitsus <[email protected]>, Telia Eesti AS <[email protected]> Tere! Teile on saadetud Maanteeameti dokumendihaldussüsteemi Delta kaudu dokument. Pealkiri: Riigitee 69 Võru–Kuigatsi–Tõrva km 49,7-57,0 asuva Pringi–Kuigatsi vahelise lõigu rekonstrueerimiseks ehitusloa menetlusse kaasamine  Registreerimise kuupäev: 05.11.2020 Registreerimise number: 15-1/18-1617/51329-1. Maanteeamet Teelise 4 10916 Tallinn kliendiinfo (sõiduk, juhiload) 620 1200, [email protected] teedealased küsimused 611 9300, [email protected] http://www.mnt.ee This e-mail and any attachments hereto are confidential and intended only for a specific individual and purpose. It may contain information which is privileged or otherwise protected against unauthorized disclosure or communication. If you are not the intended recipient, please notify (telephone or e-mail) the sender immediately and delete this message and any attachments from your system without producing, distributing or retaining copies thereof or disclosing its contents to any other person. Thank you. Mittetulundusühing Eesti Andmesidevõrk Pikk tn 15a, 65604, Võru linn, Eesti Registrikood: 80361841 E-post: [email protected] Telefon: +372 622 5237 Projekti kooskõlastus nr TLVK19002 1. Tellija: Reaalprojekt OÜ Registrikood: 10765904 Aadress: Tallinna tn 45, 71008 Viljandi Kontaktisik: Kalle Muru Telefon: 505 5976 E-post: [email protected] 2. Asukoht 69 Võru – Kuigatsi – Soontaga km 49,7 – 57,0, Otepää ja Tõrva vald, Valga maakond 3. Sihtotstarve Ehitusprojekt (Pringi – Kuigatsi teeristi lõigu rekonstrueerimine, töö nr VP17012_01 osa) 4. Kooskõlastus - Projekti (töö nr. VP17012_01 osa) joonised on läbi vaadatud ja kooskõlastatud. - Enne kaevetööde alustamist tuleb tööde teostajal lasta täpsustada mikrotorustiku paigaldussügavus ning tähistada siderajatise täpne asukoht looduses! - Töökohal peab olema Empower AS poolt kooskõlastatud ehitusprojekt. Kooskõlastus lugeda ehitusprojekti lahutamatuks osaks. - Tööde teostamine Mittetulundusühing Eesti Andmesidevõrk (ASV) sidevõrgu liinirajatiste kaitsevööndis võib toimuda kooskõlastatult Empower AS järelvalvajaga. Hiljemalt 3 tööpäeva enne kaevetööde alustamist eelnimetatud kaitsevööndis tuleb vormistada kirjalik tegutsemisluba. ASV liinirajatise kaitsevööndis tegutsemiseks saata e-kiri [email protected] vastavalt tööde teostaja, tellija, tööde iseloomu, asukoha, teostamise aja ja vastutava isiku kontaktandmetega. Täiendav info telefonil 663 5645 Projekti kooskõlastus on väljastatud 12.02.2019 Koostaja: Väljastaja: Empower AS Empower AS Taavi Tihane Taavi Tihane Projektijuht Projektijuht Empower AS K. A. Hermanni 8A ∙ 10121 Tallinn ∙ Tel 663 5600 ∙ Faks 663 5601 Registrikood 11445550 ∙ e-post: [email protected] ∙ www.empower.ee