Riigihanke „Lääne hooldepiirkonna riigiteede korrashoid aastatel 2021-2026“ (viitenumber 227797) hanketeate ja riigihanke alusdokumentide muutmine

L isa 10 Metsamaterjali teeäärsetele aladele ladustamise kord Metsamaterjali tee äärsetele aladele (teemaa ja kaitsevöönd) ladustamise korra eesmärgiks on reglementeerida metsa raie ja raadamine ning metsamaterjali ladustamine ja vahelaost väljav edu selliselt, et oleks tagatud: maanteede, rajatiste ja teemaa säilimine sellises seisundis, nagu see oli enne metsamajanduslike tööde tegemist; metsamaterjali maanteeliiklusele ohutu ladustamine , laadimine, väljavedu ja muude metsamajanduslike tööde tegemine maanteede äärsetel aladel; infovahetus metsamaterjali väljaveoks sobivate a javahemike ja marsruutide valik . Teehooldaja tegevus metsamaterjali ladustamise ja autode laadimise kooskõlastamine teemaal toimub järgmiselt. Metsamaterjali ladustamine ja autodele laadimine toimub reeglina väljaspool teemaad. Kui puuduvad võimalused metsamaterjali ladustamiseks või autodele laadimiseks väljaspool teemaad, vahelaole juurdepääsuks puudub mahasõidu ehitamise võimalus või on selle ehitamine väga kulukas, pöördub Vedaja metsamaterjali teemaale ladustamiseks Teehooldaja poole kirjaliku taotlusega. Taotluses peab olema märgitud: metsamaterjali ladustamise soovitud koht; ladustamise alguse ja lõpu kuupäevad; ladustatava metsamaterjali üldkogus ja vahelaos olev maksimumkogus; vahelaost metsamaterjali väljaveo toimumise ajad; vahelao korrastamise tähtaeg; vastutava isiku nimi ja kontaktandmed; kohustus taastada metsamaterjali vahelao alune pind ja vahelao ümbrus endisel kujul; vajadusel kooskõlastus muude kommunikatsioonide (side, elekter jm) valdajatega. Teehooldaja otsustab kolme päeva jooksul alates taotluse saamisest vahelao kohapealse ülevaatuse vajaduse ja informeerib sellest taotlejat kirja, faksi või e-posti teel. Vahelao ülevaatamine toimub Poolte esindajate kohalolekul. Ülevaatusel hindavad Poolte esindajad soovitud vahelao kasutamist, püüdes igakülgselt tagada liiklusohutus ning vähendada maksimaalselt maantee, maantee elementide ja keskkonnakahjustuste võimalusi. Teehooldaja annab kirjaliku nõusoleku (teavitades sellest e-posti teel Tellija järelevalve esindajat) metsamaterjali ladustamiseks teemaale ning laadimistööde tegemiseks seitsme päeva jooksul alates vahelao ülevaatusest või ülevaatuse mittevajalikkuse korral alates taotluse saamisest, kui : metsamaterjali vaheladu ja väljavedu ei kahjusta maanteed, maantee elemente, rajatisi ja keskkonda; metsamaterjalide ladustamisega ning autodele laadimisega ei kahjustata kraave, veeviimareid, truupe ega halv endata muul moel muldkeha veerež iimi; metsamaterjali ladustami sega ning autodele laadimisega ei piira ta nähtavust ega ohusta ta muul moel liiklust; vaheladu paikneb tugi- või kõrvalmaantee ääres, millel on metsamaterjali ladustamiseks piisav laiendus, mittekasutatav parkla, maantee õgvendusest mahajäetud teeosa vms; liiklussagedus maanteel vahelao vahetus läheduses on alla 500 auto ööpäevas; metsamaterjali ei ladustata teele lähemale, kui määruses „Tee seisundinõuded“ kehtestatud külgnähtavuse suurus. Üldjuhul peab olema täidetud lisatingimus, et ladustatud metsamaterjal ei tohi olla sõidutee äärele lähemal kui 4 meetrit. Teehooldaja kirjalikus n õusolekus peab olema märgitud: metsamaterjali ladustamise ja autodele laadimise tingimused; metsamaterjali ladustamise ja autodele laadimise lubatud alguse ja lõpu kuupäevad. Nõusoleku saamisel on Vedaja kohustatud metsamaterjali ladustamisel, laadimisel ja vahelaost väljaveol kinni pidama „ Liikluskorralduse nõuded teetöödel” kehtestatud nõuetest. Vedaja kooskõlastab liikluskorralduse projekti (liikluskorralduse skeemi) Teehooldaja ga . Vedaja on kohustatud pärast teemaal ladustatud metsamaterjali väljavedu korrastama maantee, maantee elemendid ja rajatised ning teemaa viies need ladustamiseelsesse seisundisse ning andma need Teehooldajal e üle mõlema Poole esindajate poolt allakirjutatud aktiga. Teemaa, sealhulgas maantee, maantee elementide ja rajatiste taastamata ja korrastamata jätmise korral kohustub Vedaja hüvitama Teehooldaja le korrastamise kulud. Vedaja kohustub hüvitama Teehooldaja le teemaa kasutamisega seotud liiklusohutuse tagamiseks tehtud kulutused, kui selles on teemaa kasutamise loa taotlemisel kokku lepitud. Teehooldajal ei ole lubatud Vedajalt tagatisrah a küsida. Ebaseaduslikult ladustatud metsamaterjali menetlemine kuulu b Telli ja kohustuste hulka. Riigile või kohalikule omavalitsusele kuuluva tee või rajatise kahjustumise või hävimise hüvitamine LKF-i poolt TÖÖKORD Liikluskindlustuse seaduses sätestatud juhul ja ulatuses on Eesti Liikluskindlustuse Fondil (LKF) kohustus hüvitada tuvastamata jäänud sõidukiga tekitatud kahju. Käesolev täpsustab osapoolte tegevusi nõude esitamisel ja nõude käsitlemisel, kui  liikluskindlustuse juhtum on põhjustatud tuvastamata jäänud sõidukiga; Kindlustusjuhtum loetakse põhjustatuks tuvastamata jäänud sõidukiga, kui kindlustusjuhtumi tõttu tekitatud kahju iseloomu arvestades võib eeldada, et kindlustusjuhtum põhjustati sõidukiga, kuid kindlustusjuhtumi põhjustanud sõiduki kindlustusandjat ei ole võimalik välja selgitada.  kahjustatud isik on riik läbi Maanteeameti või kohalik omavalitsus;  tee või rajatis on saanud kahjustada või on hävinud. Tee hulka loetakse näiteks sõidutee, kõnnitee, tunnel, sild, truup, viadukt, tee äärde liikluskahjustuste kaitseks rajatud kaitseehitis, müratõke, liikluskorraldusvahend, teemärgistus- või teevalgustusrajatis. Rajatiseks käesolevas tähenduses on näiteks bussiootepaviljon, teisaldatav tualett vmt. Osapoolte tegevused kindlustusjuhtumi korral Kirjeldatud on tegevused tavajuhul. Osapooled võivad üksikjuhtudel käituda teisiti, kui see on lähtuvalt juhtumi asjaoludest mõistlik ja vajalik. 1. Hooldaja (riigi või kohalik omavalitsuse koostööpartner, kellel on kohustus hooldada või korras hoida teed või rajatist) või kahjustatud isik (riik läbi Maanteeameti või kohalik omavalitsus) saab juhtumist teada. Kui kahjustatud isik saab juhtunust teada enne hooldajat, annab kahjustatud isik kohe hooldajale juhtunust teada. Arvestades, et tavaliselt on hooldajal kohustus tagada hooldada antud tee või rajatise pidev korrasolek, eeldab LKF, et kindlustusjuhtum avastatakse märkimisväärse viivituseta. Kui hooldaja avastab juhtunu märkimisväärselt hiljem ja seetõttu ei ole LKF-il võimalik hüvitamiskohustust ja selle ulatust kindlaks teha, võib LKF-il olla õigus kahju hüvitamisest keelduda. 2. Hooldaja vaatab üle sündmuskoha ja teeb sündmuskohast fotod. LKF eeldab, et fotod annavad kahjustatud või hävinud varast ja sündmuskohalt asjakohase ülevaate. Fotod on üheks aluseks otsustamaks a) kas kahju on põhjustatud sõidukiga, mille suhtes on kindlustuslepingu sõlmimise kohustus ja b) mis kahju tekkis kindlustusjuhtumist. Seega on tarvilik piisav hulk fotosid, sh sündmuskoha üldvaated ja kahjustused üksikasjalikumalt. 3. Hooldaja tagab liiklusohutuse sündmuskohal. Kui edasise isiku-, vara- või keskkonnakahju vältimiseks või vähendamiseks on tingimata vajalik asuda kahju tagajärgi kõrvaldama, siis alustatakse vastavate tegevustega enne järgnevaid samme. Muudel juhtudel hoiab hooldaja sündmuskoha võimalikult liiklusõnnetuse järgses seisundis seni kuni LKF on sündmuskoha üle vaadanud või kahjuteate esitamisest on möödunud enam kui seitse päeva. Kehtib alates 1. juunist 2015. Kehtestatud LKF-i juhatuse 1. juuni 2015 otsusega nr 3. Töökord on asjaosalistega läbi räägitud koosolekul 2015. aasta mais.  -2- 4. Hooldaja teavitab vajadusel juhtunust Politseid. Hooldaja teavitab juhtunust politseid, kui - juhtunus on saanud inimene viga või inimene on hukkunud või - hooldaja vajab kohest politsei abi sündmuskohal, näiteks liikluse ajutisel korraldamisel vmt või - hooldaja hinnangul ületab tee või rajatise kahju eeldatavalt 2000 eurot või - sündmuskohal on tõendusmaterjal põhjustaja tuvastamiseks, näiteks sündmuskoht on kaamerate vaateväljas; sündmuskohal on sõiduki osad või registreerimismärk, mille abil saab selgeks teha sõiduki, millega kahju põhjustati; sündmuskoht asub kohas, kus on tõenäoline, et juhtumil oli tunnistajaid vmt. Ülal nimetamata juhtudel hooldaja ega kahjustatud isik juhtunust Politseid ei teavita. Neil juhtudel ei mõjuta Politsei teavitamata jätmine ei isiku õigust hüvitisele. Samuti ei tee LKF nõude käsitlemise käigus päringut juhtunu kohta Politseile. 5. Kui tegu on juhtumiga, millest hooldaja pidi eelmises punktis toodu kohaselt Politseid teavitama ja hooldaja on Politseid teavitanud, siis reageerib Politsei teatele väljakutsega. Politsei alustab ja viib läbi menetluse, kui ei esine menetlust välistavaid asjaolusid. Kui Politsei on menetlust alustanud, ei maksa LKF hüvitist välja enne, kui Politsei menetluse käigus on selgunud, kas on võimalik tuvastada sõiduk, millega kahju põhjustati. 6. Hooldaja teatab kahjust LKF-ile. Kahjust tuleb teavitada esimesel võimalusel (soovitavalt samal või järgneval päeval) alates kahjust teadasaamisest. Kahjust teatatakse e-posti teel ([email protected]). Teade kahjust sisaldab: juhtumi lühikirjeldust; juhtumi toimumise kohta; juhtumi aega; hinnangulist kahju suurust; kahjustatud isiku nimetust; fotosid sündmuskohast; teavet, kas juhtunust teavitati Politseid; teavet, kui taastamistööd on teostatud või mitte. Selgitamaks, kas tegu on tuvastamata jäänud sõidukiga tekitatud kahjuga, teeb hooldaja vajadusel päringu Politseile. Päring ei pea olema kirjalik, infot võib küsida ka politsei infotelefonilt 612 3000. Päringus küsib hooldaja, kas Politseis on vastav juhtum registreeritud ja kas politseile on teada kahju tekitaja. Tegu on päringuga, mitte teate, avalduse ega taotlusega menetluse alustamiseks. Kui sõiduk, millega kahju põhjustati on teada, saab hooldaja vastutava kindlustusandja teadasaamiseks kasutata vastavat päringut lehel www.lkf.ee -> Avalikud päringud -> Kahju hüvitaja määramine, vt https://vs.lkf.ee/pls/xlk/!sysadm.ic_insurance_cover_pkt.show_form?p_purpose=CLAIM. 7. LKF registreerib kahju liikluskindlustuse registris. Vajadusel täpsustatakse juhtumi asjaolusid. Üldjuhul LKF sündmuskohta üle ei vaata. Erandiks on suure kahjusummaga kahjud ja kahjud, mille puhul ei ole selge LKF-i hüvitamiskohustus (näiteks on kahtlus, et tegu ei ole sõidukiga tekitatud kahjuga). Kui LKF ei ole seitsme päeva jooksul alates kahjuteate saamisest sündmuskohta üle vaadanud ega teatanud ülevaatamise täiendavat tähtaega, siis ei pea hooldaja enam sündmuskoha võimalikult liiklusõnnetuse järgses seisundis hoidma. Kui juhtumi asjaoludest tulenevalt LKF kahju ei hüvita, siis teeb LKF kahju hüvitamisest keeldumise otsuse ja esitab selle hooldajale. Protsess lõppeb. Kui tegu on kindlustusjuhtumiga, mil LKF-il on kahju hüvitamise kohustus, ei tee LKF hüvitamise otsust enne, kui hooldaja või kahjustatud isik on esitanud täpse taastusremondi summaga nõude. 8. Hooldaja esitab LKF-ile kahju hüvitamise nõude koos vara taastamise kalkulatsiooniga. Taastamise kalkulatsioonis on toodud eraldi ridadel: teostatavad tööde maht ja maksumus, asendatavad detailid ja kasutatud materjalid eraldi ridadel ja nende maksumus, kahjustunud vara utiliseerimisest või taaskasutusest saadav tulu/kulu.  -3- LKF hüvitab kahju taastamise kulu ilma käibemaksuta vastavalt esitatud kalkulatsioonile, kui isikul, kellele hüvitis üle kantakse on õigus oma maksustatavalt käibelt arvestatud käibemaksust maha arvestada kahjustatud asja taastamise või asendamise maksumusele lisanduv käibemaks. 9. LKF kogub otsustamiseks vajaliku teabe, sh kas tegu on liikluskindlustuse kindlustusjuhtumiga, mille puhul LKF-il on kahju hüvitamise kohustus; kui suur on tekkinud kahju; mis ulatuses on LKF-il kahju hüvitamise kohustus. Näiteks võib LKF küsida vara taastamise kalkulatsioone ka teistelt teenusepakkujatelt peale hooldaja. 10. LKF teeb kahju hüvitamise otsuse. Kui otsustatakse kahju hüvitada nõudes toodud summa ulatuses, siis ei saada kindlustusandja hüvitamisotsust hooldajale ega kahjustatud isikule. Vastupidisel juhul saadab LKF hüvitamisotsuse e-postiga hooldajale. 11. Kui LKF on otsustanud kahju hüvitada, siis kantakse hüvitis üle hooldaja või kahjustatud isiku pangakontole. See, kelle pangakontole hüvitis kantakse sõltub, kes esitas LKF-ile nõude ja milline on kahjustatud isiku ja hooldaja lepinguline suhe. 12. Hooldaja või muu isik taastab tee või rajatise. Teabevahetus Osapooled vahetavad omavahelisi teateid ja otsuseid e-postiga. Vara taastamine ja jääkvara LKF eeldab, et hooldaja esitab LKF-ile nõude kahjustunud vara tegeliku taastamismaksumuse ulatuses. Kui vara on asendamise asemel otstarbekam taastada, siis eeldab LKF, et vara taastatakse. Vara asendamisel uuega jääb kahjustunud vara hooldajale. Kahjustunud vara utiliseerimisest või taaskasutusest saadava tulu/kulu näitab hooldaja taastamise kalkulatsioonis.  L isa 12 Ajutiste liikluskorraldusvahendite ja asendusliiklusmärkide nimekiri Teel olevate liiklustakistuste ja liiklusohtlike kohtade tähistamiseks vajalik liikluskorraldusvahendite komplekt: kokku 2 komplekti Jrk. nr. Liiklusmärgi number Liiklusmärgi nimetus Kogus tk. 1. 162 Tee kitsenemine paremalt 1 2. 163 Tee kitsenemine vasakult 1 3. 186 Muud ohud 2 4. 331 Sissesõidu keeld 2 5. 351 Suurim kiirus 70 km/h 2 6. 351 Suurim kiirus 50 km/h 2 7. 351 Suurim kiirus 30 km/h 2 8. 376 Piirangute lõpp 2 9. 674 Ümbersõit 2 10. 675 Ümbersõit 2 11. 676 Ümbersõit 2 1 2 . 421 Ümberpõike suund paremalt 1 3 3 . 422 Ümberpõike suund vasakult 1 1 4 . 684 Hoiatustara 2 1 5 . Kollase tulega ohutuslamp 2 1 6 . Punase tulega ohutuslamp 4 1 komplekt kokku (II suurusgrupp, II klassi kile ): 3 0 Lisaks peab komplekti kuuluma teisaldatavad alused, ajutiste liiklusmärkide paigaldamiseks. Alused peavad olema sellised, mis tagavad liiklusmärkide püsimise 0,42 kN/m² (20 m/s) tuulekoormuse korral. Hoiatus- ja keelumärgid kollasel põhjal. Asendusliiklusmärkide varu Märgid puuduva hoiatus-, eesõiguse, keelu-, mõjuala ja osutusmärgi asendamiseks. Teehooldaja peab omama liiklusmärkide varu, mille koguselise vajaduse, paiknemise ja hankimise viisi otsustamise jätab Tellija Teehooldajale. Asendusmärkidel tuleb kasutada II klassi kile. J rk nr. L iiklusmärgi n umber L iiklusmärgi nimetus 1. 11 1 Tõkkepuu ga raudteeülesõit 2. 112 Tõkkepuuta raudteeülesõit 3. 125 Ees on raudteeülesõidukoht 4. 128 Ees on raudteeülesõidukoht 5. 221 Anna teed 6. 222 Peatu ja anna teed 7. 231 Vastassuuna eesõigus 8. 232 Pärisuuna eesõigus 9. 331 Sissesõidu keeld 10. 351 Suurim kiirus 70 km/h 11. 351 Suurim kiirus 50 km/h 12. 352 Möödasõidu keeld 13. 421 Ümberpõike suund 14. 422 Ümberpõike suund 15. 543 Ülekäigurada 16. 544 Ülekäigurada 17. 571 Asula 18. 572 Asula lõpp Ajutise põrkepiirde varu Ohjeldamistase T2 – 25 m või kui konkreetne toode nõuab pikemat, siis vastavalt tootele pikkus. "Kasutus- ja hooldusjuhendi koostamise põhimõtted" Lisa 2 B Muld, muruklv, erosioonitıkkematt A A L B Muld, muruklv, erosioonitıkkematt A A H L KINDLUSTATAVA OSA KRGUS Truubi Kırgus H lbimııt Kindlustus 2. klassi geotekstiilil A (m) (m) Kindlustamiseks vıib kasutada EROSIOONITKKEMATI KINNITAMINE raudbetoonplaate 0,3 0,65 20 cm 20 cm 0,4 0,75 TRUUBIP˜ISTE KINDLUSTUS 0,5 0,85 20 cm Vai 20-30 cm Truubi Pikkus L (m) 0,6 0,95 lbimııt (m) sissev. vljav. B 0,8 1,15 EROSIOONITKKEMATI KINNITAMINE 0,3 - 0,5 1,0 2,0 1,0 1,35 JOONIS 2 0,6 - 1,0 1,5 3,0 1,2 1,40 1,2 - 1,6 2,0 4,0 Vai 20-30 cm 1,4 1,60 TRUUBI SISSE- JA V˜LJAVOOLU 1,6 1,80 KINDLUSTAMINE  Korrashoiu järelevalve juhend riigiteedel MA 2019-003 Sisukord 1 Üldsätted ............................................................................................................................. 2 2 Järelevalves kasutatavad töövahendid ................................................................................ 2 3 Ülevaatuse korraldamine .................................................................................................... 3 3.1 Tavapärane teede ülevaatus ......................................................................................... 3 3.2 Perioodiline teede ülevaatus ........................................................................................ 3 4 Tee nõuetele vastavuse hindamine ..................................................................................... 3 4.4 Kattega teedel .............................................................................................................. 4 4.5 Kruusateedel .............................................................................................................. 12 4.6 Teedel talvistes oludes ............................................................................................... 16 4.7 Rajatised, teemaa, liikluskorraldusvahendid ............................................................. 21 5 Mahaarvamiste tegemine .................................................................................................. 25 5.5 Tavapärane teede ülevaatus ....................................................................................... 25 5.6 Perioodiline teede ülevaatus ...................................................................................... 25 6 Lisad ................................................................................................................................. 26 6.1 Tabel 1 Riigiteede seisundi puudused, nende arvestuslikud ulatused ning ajad puuduse tähistamiseks ja kõrvaldamiseks .......................................................................................... 26 6.2 Tabel 2 Kergliiklusteede seisundi puudused, nende arvestuslikud ulatused ning ajad puuduse tähistamiseks ja kõrvaldamiseks ............................................................................ 33 6.3 Tabel 3 Parklate seisundi puudused, nende arvestuslikud ulatused ning ajad puuduse tähistamiseks ja kõrvaldamiseks .......................................................................................... 35 6.4 Mahaarvamise akt ...................................................................................................... 39 1 1 ÜLDSÄTTED 1.1. Korrashoiu järelevalve (edaspidi järelevalve) eesmärgiks on kontrollida tee seisundi ja korrashoiu alase tegevuse vastavust kehtivatele nõuetele ja korrashoiulepingule (edaspidi leping). 1.2. Korrashoiu järelevalve juhend riigiteedel (edaspidi juhend) on kohustuslik täitmiseks riigiteedel (edaspidi tee ja teed). 1.3. Korrashoiu kontrollimise aluseks on leping ning lepingus nimetaud Maanteeameti (edaspidi ameti) juhendid ja juhised. 1.4. Tee nõuetele vastavuse hindamisel lähtutakse eesmärgist luua tingimused ohutuks ja takistusteta liikluseks. 1.5. Tee seisundi hindamine toimub põhiliselt visuaalselt. Mõõtmisi tuleb teha vastavalt juhendile. Avastatud puudused koos kõrvaldamise tähtajaga, mis ei tohi ületada juhendi lisades 6.1 – 6.3 toodud tähtaegu, tuleb kanda hooldesündmuste infosüsteemi (edaspidi HOSIS). 1.6. Hindamisel jäetakse arvesse võtmata need puudused, mis ei ole ületanud hooldetsükli aegu. 1.7. Järelevalvet teevad lepingus määratud tellija esindajad või nende asendaja (edaspidi insener), kellel on õigus kaasata teisi, nii ametisiseseid kui ka -väliseid spetsialiste. 1.8. Lepingu järgne teehooldaja teeb oma sisemist järelevalvet käesoleva juhendi kohaselt. 2 JÄRELEVALVES KASUTATAVAD TÖÖVAHENDID 2.1. Järelevalve tegijal peavad olema kasutada järgmised vahendid: 2.2. metalljoonlauad pikkustega 30 cm ja 1,0 m; 2.3. mõõdulint pikkusega 10 m; 2.4. aukude sügavuse mõõdik; 2.5. mõõteratas; 2.6. nihik; 2.7. laserkaugusmõõtja; 2.8. digitaalne kaldelatt; 2.9. mõõtekiilud mõõtmisvahemikuga 1-80 mm; 2.10. teleskoopmõõtelatt pikkusega 5,0 m; 2.11. vesiloodid pikkustega 1,0 m ja 2,0 m; 2.12. GPS-iga varustatud fotokaamera; 2.13. GPS-iga varustatud pardakaamera; 2.14. sõidukile paigaldatud pikkus- ja haardetegurimõõtur Eltrip või selle analoog, mis võimaldab andmete edastamist telefoni kaudu veebirakendusse; 2.15. sülearvuti; 2.16. mobiiltelefon koos mobiilse interneti kasutamise võimalusega; 2.17. nõuetekohaselt tähistatud sõiduk; 2.18. tööohutuse tagamiseks vajalik varustus (ohutusvest, ohutusriietus, vajadusel kiiver, turvajalanõud vms); 2.19. elastsusmooduli tester; 2.20. valguspeegelduse mõõtja. 2 3 ÜLEVAATUSE KORRALDAMINE 3.1 Tavapärane teede ülevaatus 3.1.1. Tavapärase ülevaatuse eesmärk on kontrollida tee seisundi vastavust lepingule ning tee seisukorra kohta laekunud pretensioonide paikapidavust. 3.1.2. Tavapärase ülevaatuse tegemisel kontrollib ja hindab insener tee seisundit ja kannab viivitamata avastatud puudused HOSIS-esse. 3.1.3. Puudusi on õigus HOSIS-esse kanda inseneril või Tellija volitusega teistel ametisisestel või -välistel spetsialistidel. 3.1.4. Tavapärase ülevaatuse marsruudi valikul lähtutakse põhimõttest, et kõigepealt tuleb läbida teed, mille seisukorra kohta on laekunud pretensioonid või millel on hiljuti tehtud või hetkel tehakse korrashoiutöid või muul olulisel põhjusel. 3.1.5. Lepingus fikseeritud tähtaegseid töid kontrollitakse tavapärase ülevaatuse käigus. 3.2 Perioodiline teede ülevaatus 3.2.1. Perioodilise teede ülevaatuse eesmärk on kord kuus lepinguga määratud korrashoiutööde piirkonna teede vastavuse kontrollimine nõuetele ja lepingule, mille kaudu saadakse terviklik ülevaade teehooldaja kuuajalisest tegevusest. 3.2.2. Perioodilise teede ülevaatuse viib läbi insener kaasates selleks teehooldaja esindaja ning vajadusel teisi ametisiseseid ja -väliseid spetsialiste. 3.2.3. Perioodilise teede ülevaatuse marsruudi koostab insener juhuslikust valikust lähtuvalt. Perioodilise ülevaatusega tuleb läbida lepingupiirkonna teede pikkusest vähemalt 15% tingimusel, et kuue kuu jooksul saab perioodilise ülevaatusega läbitud kõik lepingupiirkonna teed. 3.2.4. Perioodilise teede ülevaatuse läbiviimisel tuleb sõidukiirus valida selline, mis võimaldab hinnata tee seisukorda ja seal olevaid puudusi, soovitavalt mitte üle 70km/h. Vajadusel tuleb läbida hinnatav teelõik korduvalt või läbida teelõigu mõlemad sõidusuunad. 3.2.5. Ülevaatusel kasutataval sõidukil peavad ülevaatuse ajal olema sisse lülitatud vilkurid. 3.2.6. Insener koostab ülevaatusele järgneva tööpäeva jooksul HOSIS-es „Teehoolde ülevaatuse akti“, milles toob välja ülevaatusel ilmnenud puudused koos nende ulatuse ja asukohtadega. 3.2.7. Ülevaatuse tulemusena annab insener üldhinnangu teehooldaja kuuajalisele tegevusele. 4 TEE NÕUETELE VASTAVUSE HINDAMINE 4.1. Tavapärasel ja perioodilisel ülevaatusel (ühiselt nimetatud ülevaatusel) registreeritakse kõik puudused HOSISes, kuid tee seisundi hindamisel jäetakse arvesse võtmata need puudused, mida ei ole võimalik tavahooldega likvideerida või lepingu alusel ei ole teehooldaja kohustatud seda tegema. 4.2. Raskete ilmaolude kehtivuse ajal perioodilisi ülevaatusi läbi ei viida. Tavapäraste ülevaatuste läbiviimisel raskete ilmaolude kehtivuse ajal lähtutakse raskete ilmaolude ajaks kehtestatud nõuetest. 4.3. Piirde-, märgi- ja tähispostide vertikaalsust, roostetanud piirdeid ja märgiposte ning kattehelkureid ei hinnata alates 15. novembrist kuni 15. maini. Liiklusmärkide loetavus peab olema tagatud. 3 4.4 Kattega teedel Visuaalselt hinnatakse murenemisi, servade lagunemisi ja puhtust. Mõõtmistega aukude läbimõõtu ja sügavust, katte ja tugipeenra vaheliste kõrguste erinevusi, peenra kallet, roopaid, pragusid ja ebatasasusi. 4.4.1. Aukude läbimõõt Kasutatav mõõtevahend: mõõdulint. Mõõtmine: hinnatakse visuaalselt augu suurim läbimõõt ja mõõdetakse mõõdulindiga augu servade vaheline kaugus (Foto 1). Foto 1 4.4.2. Aukude sügavus Kasutatav mõõtevahend: aukude sügavuse mõõdik. Mõõtmine: mõõdik asetatakse augu kohale nii, et selle rihtlatt toetub augu servades asuvale teekattele või rihtlati pikkusest suurema läbimõõduga augu korral asetatakse mõõdik teekattele nii, et selle rihtlatt ulatub augu kohale ning mõõdetakse teekatendi tühimiku põhja ja rihtlati alumise tasapinna vahelise ristkauguse suurim väärtus (Foto 2). 4 Foto 2 Kasutatavad mõõtevahendid: vesilood, metalljoonlaud või mõõdulint. Mõõtmine: vesilood asetatakse augu kohale nii, et ta toetub augu servades asuvale teekattele või vesiloodi pikkusest suurema läbimõõduga augu korral asetatakse vesilood teekattele nii, et see ulatub augu kohale ning mõõdetakse tühimiku põhja ja vesiloodi alumise tasapinna vahelise ristkauguse suurim väärtus (Foto 3). Foto 3 5 4.4.3. Pragude laius Kasutatav mõõtevahend: nihik. Mõõtmine: prao laius mõõdetakse visuaalsel hinnangul kõige laiemas kohas. Mõõtevahend asetatakse risti praoga ning mõõdetakse selle servade vaheline kaugus (Foto 4). Foto 4 4.4.4. Pragude sügavus Kasutatav mõõtevahend: nihik. Mõõtmine: prao sügavuse mõõtmiseks asetatakse nihiku joonlaua alumine külg teekattele ning mõõtevarda abil mõõdetakse prao sügavus (Foto 5). Foto 5 6 4.4.5. Roobaste sügavus Kasutatavad mõõtevahendid: vesilood ja mõõtekiilud. Mõõtmine: vesilood asetatakse roopa harjadele ja mõõdetakse suurim kaugus vesiloodi mõõteserva ja teepinna vahel, surudes kiilu lati all olevasse tühimikku kuni tõrkeni (Foto 6). Foto 6 Kasutatavad mõõtevahendid: vesilood ja mõõdulint. Mõõtmine: vesilood asetatakse roopa harjadele ja mõõdetakse suurim kaugus vesiloodi alumise serva ja teepinna vahel (Foto7). Foto 7 7 4.4.6. Tugipeenra ja sõidutee katte või kindlustatud teepeenra kõrguste erinevus Kasutatav mõõtevahend: aukude sügavuse mõõdik. Mõõtmine: kui tugipeenar on teekattest madalam, asetatakse mõõdik selliselt, et ta toetub teekattele ja mõõtevarras asub tugipeenra kohal. Mõõdetakse mõõdiku rihtlati alumise pinna ja tugipeenra vaheline kõrguste erinevus katte servale võimalikult lähedal (Foto 8). Foto 8 Mõõtmine: kui tugipeenar on teekattest kõrgem, asetatakse mõõdik selliselt, et ta toetub tugipeenrale horisontaalselt ja mõõtevarras asub teekatte kohal. Mõõdetakse mõõdiku rihtlati alumise pinna ja teekatte vaheline kõrguste erinevus peenra servale võimalikult lähedal (Foto 9). Foto 9 8 Kasutatavad mõõtevahendid: vesilood, mõõdulint. Mõõtmine: kui tugipeenar on teekattest madalam, asetatakse vesilood selliselt, et ta toetub teekattele ning mõõdetakse tugipeenra ja vesiloodi alumise tasapinna vahelise ristkauguse suurim väärtus katte servale võimalikult lähedal (Foto 10). Foto 10 Mõõtmine: kui tugipeenar on teekattest kõrgem, asetatakse vesilood selliselt, et ta toetub teepeenrale horisontaalselt ning mõõdetakse teekatte ja vesiloodi alumise tasapinna vahelise ristkauguse suurim väärtus teepeenrale võimalikult lähedal (Foto 11). Foto 11 9 4.4.7. Teekatte kalle Kasutatav mõõtevahend: digitaalne kaldelatt. Mõõtmine: digitaalne kaldelatt paigaldatakse puhtale teekattele kas piki- või põiksuunas ja fikseeritakse lugem kaldelati ekraanilt. Saadud tulemus ongi teekatte kalle protsentides (Foto 12). Foto 12 4.4.8. Teepeenra kalle Kasutatav mõõtevahend: digitaalne kaldelatt. Mõõtmine: digitaalne kaldelatt paigaldatakse teepeenrale põiksuunas ja fikseeritakse lugem kaldelati ekraanilt. Saadud tulemus on teepeenra kalle protsentides (Foto 13). Foto 13 10 4.4.9. Tehnovõrgu kaevu või kape ja teekatte kõrguste erinevus Kasutatav mõõtevahend: aukude sügavuse mõõdik. Mõõtmine: kui tehnovõrgu kaevu kaas või kape on teekattest kõrgem, asetatakse mõõdik selliselt, et ta toetub tehnovõrgu kaanele või kapele ja mõõtevarras asub teekatte kohal. Mõõdetakse rihtlati alumise tasapinna ja teekatte pinna vaheline suurim kõrguste erinevus (Foto 14). Foto 14 Kui tehnovõrgu kaevu kaas või kape on teekattest madalam, asetatakse mõõdik selliselt, et ta toetub teekattele ja mõõtevarras asub tehnovõrgu kaane või kape kohal. Mõõdetakse rihtlati alumise tasapinna ja kaane või kape vaheline suurim kõrguste erinevus (Foto 15). Foto 15 11 4.4.10. Katte defektide ja paranduste mõõterattaga mõõtmine Kasutatav mõõtevahend: mõõteratas. Mõõtmine: enne mõõtmise algust tuleb alguspunktis mõõteratta näidik nullida. Mõõterattaga sõidetakse mõõdetav vahemaa läbi ja tulem võetakse mõõteratta näidikult (Foto 16). Foto 16 4.5 Kruusateedel Visuaalselt hinnatakse tolmutõrje toimimist. Mõõtmistega tasasust, põikkallet, kruusa- või pinnasevalli kõrgust tee servas, ning lahtiste kivide olemasolu ja läbimõõtu. 4.5.1. Ebatasasused Kasutatav mõõtmisvahend: aukude sügavuse mõõdik. Mõõtmine: mõõdik asetatakse augu kohale nii, et selle rihtlatt toetub augu servadele ning mõõdetakse augu põhja ja rihtlati alumise tasapinna vahelise ristkauguse suurim väärtus (Foto 17). 12 Foto 17 Kasutatavad mõõtmisvahendid: vesilood, metalljoonlaud või mõõdulint. Mõõtmine: vesilood asetatakse augu kohale nii, et ta toetub augu servadele ning mõõdetakse jäiga metalljoonlauaga või mõõdulindiga augu põhja ja vesiloodi alumise tasapinna vahelise ristkauguse suurim väärtus (Foto 18). Foto 18 13 4.5.2. Põikprofiili kalle Kasutatav mõõtmisvahend: digitaalne kaldelatt Mõõtmine: digitaalne kaldelatt paigaldatakse teepeenrale põiksuunas ja fikseeritakse lugem kaldelati ekraanilt. Saadud tulemus on teekatte kalle protsentides (Foto 19). Foto 19 4.5.3. Kruusa- või pinnasevalli kõrgus tee servas Kasutatav mõõtmisvahend: aukude sügavuse mõõdik. Mõõtmine: aukude sügavuse mõõdik asetatakse horisontaalselt tee servas olevale kruusavallile ning mõõdetakse rihtlati alumise tasapinna ja teekatte pinna vaheline kõrguste erinevus (Foto 20). Foto 20 14 Kasutatavad mõõtmisvahendid: vesilood, metalljoonlaud või mõõdulint. Mõõtmine: vesilood asetatakse horisontaalselt tee servas olevale kruusavallile ning mõõdetakse rihtlati alumise tasapinna ja teekatte pinna vaheline kõrguste erinevus (Foto 21). Foto 21 4.5.4. Teel olevate lahtiste kivide läbimõõt Kaustatav mõõtmisvahend: nihik. Mõõtmine: lahtine kivi valitakse visuaalse hinnangu põhjal selline, mis iseloomustab hinnatavat teelõiku tervikuna. Nihiku mõõteharud asetatakse teepinna suunas horisontaalselt selliselt, et mõõdetav kivi jääb mõõteharude vahele ning mõõdetakse kivi vähim läbimõõt (Foto 22). Foto 22 15 4.6 Teedel talvistes oludes Visuaalselt hinnatakse tee pinna seisundit, tee seisundi vastavust, liikluskorraldusvahendite puhtust, hooldetsükli aegadest kinnipidamist. Mõõtmistega koheva lumekihi paksust, lumevallide vahelist kaugust, roopaid, ebatasasusi, lumevallide kõrgust, jäätunud teepeenra kõrgust, haardeteguri väärtust. 4.6.1. Koheva lumekihi paksus Kasutatav mõõtmisvahend: metalljoonlaud või mõõdulint. Mõõtmine: metalljoonlaual või mõõdulindil surutakse skaala 0-poolne ots lume sisse sõidujälgede vahel kuni teekatteni ja fikseeritakse lumekihi ülemisel joonel olev lugem (Foto 23). Foto 23 4.6.2. Lumevallide vaheline kaugus Kasutatav mõõtmisvahend: mõõdulint. Mõõtmine: mõõdetakse mõõdulindiga mõlemal pool teed olevate lumevallide alumiste servade vaheline kaugus mööda tee tasapinda (Foto 24). 16 Foto 24 4.6.3. Roopa suurim sügavus ja ebatasasused kinni sõidetud lumes või karedas jääs Kasutatavad mõõtmisvahendid: vesilood ja mõõtekiilud. Mõõtmine: vesilood asetatakse roopa harjadele või ebatasasuse servadele ning mõõdetakse suurim kaugus lati mõõteserva ja teepinna vahel, surudes kiilu lati all olevasse tühimikku kuni tõrkeni (Foto 25). Foto 25 17 Kasutatavad mõõtmisvahendid: vesilood ja mõõdulint või metalljoonlaud. Mõõtmine: vesilood asetatakse roopa harjadele või ebatasasuse servadele ning mõõdetakse mõõdulindi või metalljoonlauaga suurim kaugus vesiloodi alumise serva ja teepinna vahel, surudes mõõdulindi või metalljoonlaua skaala 0-poolne otsa roopa või ebatasasuse põhja (Foto 26). Kasutatav mõõtmisvahend: aukude sügavuse mõõdik. Foto 26 Mõõtmine: mõõdik asetatakse roopa harjadele või ebatasasuse servadele ning mõõdetakse roopa või ebatasasuse põhja ja rihtlati alumise tasapinna vahelise ristkauguse suurim väärtus (Foto 27). Foto 27 18 4.6.4. Lumevallide kõrgus Kasutatavad mõõtmisvahendid: mõõdulint või metalljoonlaud ja vesilood. Mõõtmine: mõõdetakse mõõdulindi või metalljoonlauaga maapinnast vertikaalselt kuni lumevalli kõige kõrgema osani (Foto 28). Foto 28 4.6.5. Kattest kõrgem jäätunud peenar Kasutatavad mõõtmisvahendid: vesilood ja mõõdulint või metalljoonlaud. Mõõtmine: vesilood asetatakse peenrale ning mõõdetakse mõõdulindi või metalljoonlauaga suurim kaugus vesiloodi alumise serva ja teepinna vahel, surudes mõõdulindi või metalljoonlaua skaala 0-poolse otsa vastu teepinda peenrale võimalikult lähedal (Foto 29). Foto 29 19 Kasutatav mõõtmisvahend: aukude sügavuse mõõdik. Mõõtmine: mõõdik asetatakse peenrale ja mõõdetakse rihtlati alumise tasapinna ja teepinna vahelise ristkauguse suurim väärtus peenrale võimalikult lähedal (Foto 30). Foto 30 4.6.6. Haardeteguri väärtusi ja hooldetsükli aegadest kinnipidamist Kasutatav mõõtmisvahend: Trippi Oy poolt toodetud Eltrip mõõtur või nende analoog. Mõõtmisel ja hindamisel on aluseks: Riigimaanteede katete talviste haardeliste omaduste mõõtmise juhend, teeilmajaamade infosüsteemi, Tehnokeskuse veebiteenuse TIK või analoogi andmed, hooldetehnika GPS seiresüsteemi ja HOSIS-e andmed ning patrullsõidu mõõdetud haardeteguri väärtused ja visuaalne hinnang. Teeilmajaamade infosüsteemi, Tehnokeskuse veebiteenus TIK või analoogi andmete ja mõõdetud haardetegurite põhjal ei pruugi nõutud tee seisund olla tagatud, kui (ei ole prioriteetsuse järjekorras): • Lähim mõjuulatuses olev teeilmajaam on teeseisuks fikseerinud „jää“ või „ALARM! JÄÄ“ ning sama teeseis püsib pärast hooldustsükli aja möödumist. • Lähim mõjuulatuses olev teeilmajaam on teeseisuks fikseerinud „jää“ või „ALARM! JÄÄ“ ning mõõdetud haardetegur pärast hooldetsükli aja möödumist on alla nõutava. • Mõõdetud haardetegur ning vajadusel tehtud uus mõõtmine pärast hooldustsükli aja möödumist ei vastanud nõuetele. • Mõõdetud haardetegur ei vastanud nõuetele ning pärast hooldustsükli aja möödumist fikseerisid lähimad mõjuulatuses olevad teeilmajaamad teeseisuks „jää“ või „ALARM! JÄÄ“. • Mõõdetud haardetegur ei vastanud nõuetele ning pärast hooldustsükli aja möödumist ei olnud hooldetehnika GPS seiresüsteemi andmetel puistamist tehtud. 4.6.7. Ennetav libedustõrje Kasutatav mõõtmisvahend: Trippi Oy poolt toodetud Eltrip mõõtur või nende analoog. 20 Mõõtmisel ja hindamisel on aluseks: Riigi Ilmateenistuse prognoos, Teede Tehnokeskuse veebiteenus TIK või analoogne teeilmaprognoos, teeilmajaamade infosüsteemi, hooldetehnika GPS seiresüsteemi, HOSIS-e andmed, Riigimaanteede katete talviste haardeliste omaduste mõõtmise juhend ja patrullsõidu mõõdetud haardeteguri väärtused ja visuaalne hinnang. Teeilmajaamade infosüsteemi andmete, Tehnokeskuse veebiteenus TIK või analoogi ja mõõdetud haardetegurite põhjal ei pruugi nõutud tee seisund olla tagatud, kui: Teehooldaja ei teinud ennetavat libedustõrjet, kui Riigi Ilmateenistuse prognoos või Teede Tehnokeskuse veebiteenus TIK või analoogi teeilmaprognoos on ennustanud libedust ning lisaks: • lähim mõjuulatuses olev teeilmajaam on teeseisuks fikseerinud „jää“ või „ALARM! JÄÄ“. • mõõdetud haardetegur on alla nõutava. 4.7 Rajatised, teemaa, liikluskorraldusvahendid 4.7.1. Truubid Visuaalselt hinnatakse truubi sisse- ja väljavoolude puhastatust, truubi läbilaskvust, truubipäiste kindlustuse olemasolu ja korrastatust ning liikluskorraldusvahendite seisukorda. 4.7.2. Sillad, viaduktid, tunnelid Visuaalselt hinnatakse silla ja viadukti talade, sammaste seisukorda; vete ärajuhtimissüsteemide (tilktorud, äravoolurennid, veeninad jm) toimimist; käsipuude ja treppide seisukorda; koonuste, tiibmüüride ja pealesõitude seisukorda; voolusängi puhastatust; pealisehitise, koonuste, kõnniteede ja ümbruse puhtust; tugiosade ja deformatsioonivuukide seisundit ning liikluskorraldusvahendite seisukorda. 4.7.3. Mulded ja veeviimarid Visuaalselt hinnatakse mulde lokaalseid vajumisi, nõlva stabiilsust ja uhtumisi, nõlva puhtust võsast ja rohust, risust, ladustatud metsamaterjalist. Kraavi põhja ja nõlva puhtust, ja vee äravoolu tagamist, ummistusi ja lokaalseid takistusi, kraavi nõlva stabiilsust ja uhtumisi, kindlustuse seisundit 4.7.4. Settebasseinid Visuaalselt hinnatakse basseinide puhtust (sh sete ja „õitsemine“), nõlvade stabiilsust, risustatust, piirdeaedade ja väravate korrasolekut. 4.7.5. Müratõkkeseinad Visuaalselt hinnatakse defektseid detaile ja puhtust (sh grafiti). 4.7.6. Teemaa Visuaalselt hinnatakse teemaa külg- ja pikinähtavust, heakorda, niitmist, vaba ruumi olemasolu, hekkide hooldatust, teemaa puhtust. Mõõtmistega külgnähtavust, rohu kõrgust, vaba ruumi olemasolu. 4.7.6.1. Külgnähtavus Kasutatav mõõtmisvahend: mõõdulint. Mõõtmine: mõõdetakse katte servast. Mõõdulindiga mõõtmisel paigaldatakse see rööbiti mõõdetava pikkusmõõtmega ja paralleelselt aluspinnaga. Mõõdulint ei tohi olla keerdunud (Foto 31). 21 Foto 31 Kasutatav mõõtmisvahend: laserkaugusmõõtja. Mõõtmine: mõõdetakse katte servast. Laserkaugusmõõtja paigaldatakse rööbiti mõõdetava pikkusmõõtmega. Punktide vahelist kaugust mõõdetakse projitseeritud laserkiire abil. Punktide vaheline kaugus kuvatakse laserkaugusmõõtja ekraanil (Foto 32). Foto 32 22 4.7.6.2. Rohu kõrgus Kasutatav mõõtmisvahend: mõõdulint. Mõõtmine: mõõdetakse mõõdulindiga maapinnast kuni rohuliblede (kõrte) ülemise otsani (Foto 33). Foto 33 4.7.6.3. Vaba ruumi mõõtmine Kasutatav mõõtevahend: teleskoopmõõtelatt. Mõõtmine: teleskoopmõõtelatt asetatakse vertikaalselt teekatte või teepeenra pinnale ja mõõdetakse vahekaugus teekatte ja selle kohal asetseva takistuse vahel (Foto 34). Foto 34 23 4.7.7. Liikluskorraldusvahendid Visuaalselt hinnatakse liiklusmärkide (sh VMS ja tablood), kattehelkurite, teemärgistuse, tähis- ja kummipostide piirete ja muude liikluskorraldusvahendite seisukorda ja vastavust liikluskorralduse projektile (skeemile), standarditele ja teeregistrile; ajutise liikluskorralduse ja liiklusväliste teabevahendite vastavust nõuetele; tõkkepuu osade seisukorda. Vajadusel mõõdetakse märgi- ja tähispostide vertikaalsust, peegeldusvõimet ning täpsustatakse nende asukohti mõõdulindiga või sõidukile paigaldatud pikkusmõõturiga. 4.7.7.1. Märgi- ja tähispostide vertikaalsus Kasutatav mõõtmisvahend: digitaalne vesilood. Mõõtmine: digitaalne vesilood asetatakse vastu märgi või tähisposti külge ning mõõdetakse posti kaldenurk vertikaalasendist (Foto 35). Foto 35 4.7.8. Bussipeatused, ootekojad, parklad Visuaalselt hinnatakse katte, äärekivide, ootekoja ja inventari seisukorda, puhtust (sh grafiti). Parkla katte seisukorda, puhtust, prügikastide tühjendatust. 24 5 MAHAARVAMISTE TEGEMINE 5.1. Avastatud puudused sisestatakse HOSIS-esse, koos kõrvaldamise tähtajaga, mis ei tohi ületada juhendi lisades 6.1 – 6.3 toodud tähtaegu. 5.2. Kui avastatud puuduse kohta on tehtud sissekanne HOSIS-esse koos kõrvaldamise tähtajaga, aga puudus on tähtajaks likvideerimata, järgneb mahaarvamine koos uue puuduse kõrvaldamise tähtajaga. 5.3. Mahaarvamiste kohta vormistatakse mahaarvamise akt juhendi lisa 6.4 kohaselt. 5.4. Mahaarvamine ei vabasta teehooldajat puuduse kõrvaldamise kohustusest. 5.5 Tavapärane teede ülevaatus 5.5.1. Kui teehooldaja ei ole nõutavat seisunditaset saavutanud hooldetsükli aja jooksul järgneb mahaarvamine. 5.5.2. Kui vaatamata hoiatavale prognoosile jäi ennetav libedustõrje tegemata aga haardetegur langes allapoole lubatut järgneb mahaarvamine. 5.5.3. Mahaarvamine tavapärase ülevaatuse tulemuste põhjal arvutatakse järgmiselt: Mahaarvamine = P x (500 eurot) P – puuduse arvestuslik ulatus kilomeetrites 5.6 Perioodiline teede ülevaatus 5.6.1. Perioodilisel ülevaatusel avastatud puudustele arvutatakse nende arvestuslikud ulatused vastavalt juhendi lisadele 6.1 – 6.3. 5.6.2. Perioodilisel ülevaatusel avastatud mitme puuduse koosesinemisel kilomeetrisel lõigul nende arvestuslikud pikkused summeeritakse, kuid mitte üle ühe kilomeetri. 5.6.3. Perioodilisel ülevaatusel arvutatakse hälve S tee seisundi nõutavatest näitajatest järgmiselt: S = Lp / Lü x 100 (%) Lü – ülevaadatud teelõikude pikkus km-tes, Lp – puudustega teelõikude arvestuslik pikkus km-tes. 5.6.4. Mahaarvamine perioodilise ülevaatuse tulemuste põhjal juhul kui hälve ületab 10% arvutatakse järgmiselt: Mahaarvamine = (S2 – 18 x S + 81) / 80 x Lü x (10 eurot) S – hälve % – des; Lü – ülevaatusel läbitud tee pikkus km-tes 5.6.5. Juhul kui perioodilise ülevaatuse tulemuste põhjal arvutatud mahaarvamise suurus ületab 6500 eurot, jääb mahaarvamise suuruseks 6500 eurot. Mahaarvamise arvutamise aluseks on arvutatud hälve ülevaadatud teede kaupa tervikuna. 25 6 LISAD 6.1 Tabel 1 Riigiteede seisundi puudused, nende arvestuslikud ulatused ning ajad puuduse tähistamiseks ja kõrvaldamiseks Jrk Puuduse arvestuslik Aeg puuduse Aeg puuduse Tee seisundi puudus nr ulatus tähistamiseks kõrvaldamiseks 1. Kattega teedel ja teepeenardel tööpäevadel kell Auk läbimõõduga üle 8.00–17.00 – 2 1.1. 20,0 cm ja sügavusega 1 auk = 1,0 km 3 päeva tundi; töövälisel üle 5,0 cm ajal – 3 tundi Auk läbimõõduga alla vastavalt ulatusele, kuid 1.2. 20,0 cm ja sügavusega 1 nädal mitte alla 0,5 km 2,5 kuni 5,0 cm Pragu laiusega kuni 2,0 vastavalt ulatusele, kuid 1.3. 2 nädalat cm mitte alla 0,1 km Teekatte murenemine vastavalt ulatusele, kuid 1.4. 2 nädalat sügavusega kuni 2,5 cm mitte alla 0,1 km vastavalt ulatusele, kuid 1.5. Katteääre murenemine 24 tundi 2 nädalat mitte alla 0,1 km tööpäevadel kell Kerkimine, vajumine 8.00–17.00 – 2 1.6. vms liiklusohtlik koht 1 koht = 1,0 km tundi; töövälisel tähistamata ajal – 3 tundi Roobas üle lubatava vastavalt ulatusele, kuid 1.7. 24 tundi sügavuse tähistamata mitte alla 0,5 km tööpäevadel kell Lahtine pindamiskillustik vastavalt ulatusele, kuid 8.00–17.00 – 2 1.8. tähistamata mitte alla 0,5 km tundi; töövälisel ajal – 3 tundi Koormuspiirang 1.9. paigaldamata või 1 tee (koht) = 1,0 km 24 tundi üleliigne tööpäevadel kell Tugipeenar katte servast vastavalt ulatusele, kuid 8.00–17.00 – 2 1.10. 3 päeva kõrgem või madalam mitte alla 0,5 km tundi; töövälisel ajal – 3 tundi 26   Põhimaanteedel tööpäevadel kell 8.00–17.00 – 4 tunni jooksul. tööpäevadel kell Kate või peenar 8.00–17.00 – 2  Põhimaanteedel 1.11. 1 koht = 0,5 km töövälisel ajal – liiklusohtlikult risustatud tundi; töövälisel ajal – 3 tundi 12 tunni jooksul.  Tugi- ja kõrvalmaanteedel – 24 tunni jooksul Ääre- ja sillutiskivid ning 1.12. ohutussaarte katted 1 koht = 0,1 km 1 nädal defektsed ohutus- ja liiklussaarte 1.13. 1 koht = 0,5 1 nädal äärekivid värvimata Sammal ja umbrohi ohutussaarel, 1 koht = 0,1 km 1 nädal kindlustatud peenral ja 1.14. ringristmiku sillutiskattel Müratõkkesein defektne 1 koht = 0,1 km 1 kuu 1.15. või määrdunud 2. Kruusateedel Roobaste ja ebatasasuste vastavalt ulatusele, kuid 2.1. sügavus üle lubatu või 3 päeva mitte alla 0,5 km "trepp" Põikprofiili kalle nõutust vastavalt ulatusele, kuid 2.2. 2 nädalat väiksem mitte alla 0,5 km Vall tee servas, mis vastavalt ulatusele, kuid 2.3. 3 päeva takistab vee äravoolu mitte alla 0,5 km 1 teelõik = vastavalt 2.4. Tolmutõrje ei toimi ulatusele, kuid mitte alla 2 nädal 0,5 km Koormuspiirang 2.5. paigaldamata või 1 tee (koht) = 1,0 km 24 tundi üleliigne tööpäevadel kell Kerkimine, vajumine 8.00–17.00 – 2 2.6. vms liiklusohtlik koht 1 koht = 1,0 km tundi; töövälisel tähistamata ajal – 3 tundi tööpäevadel kell Katte uhtumised 8 cm ja 8.00–17.00 – 2 2.7. 1 koht = 0,5 km 3 päeva rohkem tundi; töövälisel ajal – 3 tundi 27  tööpäevadel kell Kate liiklusohtlikult 8.00–17.00 – 2 2.8. 1 koht = 0,5 km 24 tundi risustatud tundi; töövälisel ajal – 3 tundi tööpäevadel kell Katte pinnal lahtised üle vastavalt ulatusele, kuid 8.00–17.00 – 2 2.9. 24 tundi 50 mm kivid mitte alla 0,5 km tundi; töövälisel ajal – 3 tundi 3. Truupidel ja sildadel Truubi sisse- või väljavool takistatud, truup ummistunud 3.1. läbimõõdust rohkem kui 1 truup = 0,5 km 1 nädal 25 % ulatuses, truubipäiste kindlustus lagunenud Auk või läbivajumine tööpäevadel kell kattes või peenras 8.00–17.00 – 2 3.2. 1 truup = 1,0 km 3 päeva tingituna katkisest tundi; töövälisel truubist ajal – 3 tundi Vee äravoolusüsteemid 1 sild, viadukt, tunnel = 3.3. 3 päeva puhastamata 1,0 km Vuukidelt tolm ja mustus 1 sild, viadukt, tunnel = 3.4. 2 nädalat eemaldamata 1,0 km Elastse täitega 1 sild, viadukt, tunnel = 3.5. deformatsioonivuugi 2 nädalat 1,0 km täitematerjal vigastatud 1 sild, viadukt, tunnel = 3.6. Sild pesemata 2 nädalat 1,0 km Tugiosad määrimata või 1 sild, viadukt, tunnel = 3.7. 2 nädalat puhastamata 1,0 km Silla konstruktiivsed 1 sild, viadukt, tunnel = 3.8. pinnad puhastamata 2 nädalat 1,0 km (tolm, taimkate) Silla kindlustused, tugiprussid jne 1 sild, viadukt, tunnel = 3.9. 2 nädalat puhastamata (tolm, 1,0 km taimkate) 4. Muldel ja veeviimaritel tööpäevadel kell Mulde nõlvade 8.00–17.00 – 2 4.1. uhtumised, mis on 1 koht = 0,5 km 1 nädal tundi; töövälisel jõudnud tugipeenrasse ajal – 3 tundi 28  Voolutakistusega või ettenähtud regulaarsusega vastavalt ulatusele, kuid 4.2 3 päeva puhastamata mitte alla 0,5 km sadeveekanalisatsioon (sh restkaevud) Voolu takistus 4.3 1 nädal (kopratamm vm takistus) 1 koht = 0,5 km 5. Teemaal Külg- või pikinähtavust takistav võsa või rohi (st vastavalt ulatusele, kuid 5.1. 1 nädal kohtamis- ja mitte alla 0,5 km külgnähtavus) vastavalt ulatusele, kuid 5.2. Teemaa niitmata 1 nädal mitte alla 0,1 km Rohi maantee eraldusribal, teepeenral ja vastavalt ulatusele, kuid 5.3. 1 nädal haljasribal kõrgem mitte alla 0,1 km lubatust Puude, põõsaste ja 5.4. hekkide oksad 1 koht = 0,5 km 1 nädal liikumisruumis Lumekaitsehekid vastavalt ulatusele km, 5.5. 1 kuu pügamata kuid mitte alla 0,1 km Kuivanud või põlenud vastavalt ulatusele km, 5.6. 3 kuud hekid likvideerimata kuid mitte alla 0,1 km Võõrkehad 5.7. 1 koht = 0,1 km 1 nädal transpordimaal Prügikonteinerid 5.8. 1 koht = 0,5 km 3 päeva tühjendamata Võrkaiad vajunud või vastavalt ulatusele km, 5.9. defektsed, väravad 1 nädal kuid mitte alla 0,5 km põhjendamatult avatud Loomaületusrestid 5.10. 1 koht = 0,5 km 1 nädal defektidega Loomaületusrestid 5.11. 1 koht = 0,5 km 24 tundi läbimatud Tõkkepuu ei tööta (ei 5.12. 1 koht = 1,0 km 3 päeva avane, ei sulgu) Teemaa pinnakahjustused (nt 5.13. 1 koht = 0,1 km 1 nädal sisse sõidetud roopad haljasalal) Settebassein vastavalt 5.14. tehnilisele kirjeldusele 1 bassein = 0,5 km 1 nädal hooldamata 29  6. Liikluskorraldusvahendid Hoiatus-, eesõigus-, keelu- ja mõjuala märgid, 6.1. osutus-, hoiatus- ja kohustusmärgid tööpäevadel kell märk puudub või 8.00–17.00 – 2 6.1.1. 1 märk = 1,0 km 2 nädalat loetamatu tundi; töövälisel ajal – 3 tundi tööpäevadel kell 8.00–17.00 – 2 6.1.2. märk liigne 1 märk = 1,0 km 1 nädal tundi; töövälisel ajal – 3 tundi märk määrdunud või 6.1.3. muul kombel 1 märk = 0,5 km 1 nädal ebakorrektne, kuid loetav Juhatus- ja 6.2. teeninduskohamärgid tööpäevadel kell märk puudub või 8.00–17.00 – 2 6.2.1. 1 märk = 0,5 km 1 kuu loetamatu tundi; töövälisel ajal – 3 tundi tööpäevadel kell 8.00–17.00 – 2 6.2.2. märk liigne 1 märk = 0,5 km 1 nädal tundi; töövälisel ajal – 3 tundi märk määrdunud või 6.2.3 muul kombel 1 märk = 0,5 km 1 nädal ebakorrektne, kuid loetav 6.3. Märgi post viltu 1 post = 0,1 km 1 nädal tööpäevadel kell 8.00–17.00 – 2 2 nädalat tundi; töövälisel ajal – 3 tundi tööpäevadel kell 8.00–17.00 – 2 Lahtine või vastavalt piirde ulatusele, tundi; töövälisel 6.4. deformeerunud kuid mitte alla 0,5 km ajal – 3 tundi ja piirdesüsteem ajutise piirde paigaldamine 1 kuu sildade, veekogude või üle 4 m kõrguste mullete korral 24 tundi 30  Tähispost puudu, ilma 6.5. helkurita, määrdunud, 1 post = 0,1 km 2 nädalat viltu või defektne Piirete pealne helkur 6.6. puudu, viltu või 1 helkur =0,1 km 2 nädalat määrdunud Kummipost, helkurita või 6.7. 1 post = 0,1 km 2 nädalat defektne Sõiduradasid eraldav kivi 6.8. 1 kivi = 0,1 km 1 nädal nihkunud või defektne Kattehelkur määrdunud 6.9. 1 helkur = 0,1 km 2 nädalat või puudu 7. Bussipeatus Bussipeatuse platvormil defektne äärekivi, platvormi pinnal auk, 7.1. istepink defektne või 1 bussipeatus = 0,5 km 1 nädal määrdunud, prügikast ääreni täis, ootekoda defektne 7.2. Värvimata äärekivid 1 koht = 0,5 km 1 nädal 8. Teedel talvistes oludes Ennetav libedustõrje vastavalt ulatusele km, 8.1. viivitamata tegemata kuid mitte alla 1,0 km Nõutav minimaalne haardetegur vastavalt ulatusele km, 8.2. viivitamata hooldustsükli lõpuks kuid mitte alla 1,0 km saavutamata Lumevallide minimaalne vastavalt ulatusele km, vastavalt seisunditaseme 8.3. vahe saavutamata kuid mitte alla 0,5 km hooldustsükli ajale Suurimad roopad või ebatasasused kinni vastavalt ulatusele km, vastavalt seisunditaseme 8.4. sõidetud lumes või kuid mitte alla 1,0 km hooldustsükli ajale karedas jääs ületavad lubatut Lumekihi (kohev lumi, sulalumi, lörts või soola vastavalt ulatusele km, 8.5. viivitamata ja lume segu) kriitiline kuid mitte alla 0,5 km paksus on ületatud 31  Lumevallid lubatust vastavalt ulatusele km, vastavalt seisunditaseme 8.6. kõrgemad kuid mitte alla 0,5 km hooldustsükli ajale Vee äravoolu takistavad vastavalt ulatusele km, vastavalt seisunditaseme 8.7. lume- ja jäävallid kuid mitte alla 0,5 km hooldustsükli ajale Bussipeatuste ooteplatvormid lumest vastavalt seisunditaseme 8.8. 1 koht = 0,5 km puhastamata, libedustõrje hooldustsükli ajale tegemata Sillad, ristmikud ja vastavalt seisunditaseme 8.9. teeületuskohad lumest 1 koht = 0,5 km hooldustsükli ajale puhastamata Liiklusmärkide lumest puhastamine (sh VMS, hoiatusmärgid, eesõigusmärgid, keelu- ja vastavalt seisunditaseme 8.10. mõjualamärgid, 1 märk =1,0 km hooldustsükli ajale kohustusmärgid, osutusmärgid). Märk loetamatu, lume või jääga kaetud Liiklusmärkide lumest puhastamine (juhatusmärgid, vastavalt seisunditaseme 8.11. 1 märk = 0,5 km teeninduskohamärgid). hooldustsükli ajale Märk loetamatu, lume või jääga kaetud Kiiruskaamera või 1 kiiruskaamera või - 8.12. kiirustabloo lumest 24 tundi tabloo = 0,5 km puhastamata 1 takistus (ristmik, Markiirid paigaldamata 8.13. eraldussaar) või teelõik = 1 nädal või kõrvaldamata 0,1 km Defektsed või hävinud 8.14. tähispostid markiiridega 1 post = 0,1 km 1 nädal asendamata Tähispostide helkurid vastavalt seisunditaseme 8.15. lumest või jääst 1 post = 0,1 km hooldustsükli ajale puhastamata Piirete esised lumevallid vastavalt ulatusele km, vastavalt seisunditaseme 8.16. koristamata kuid mitte alla 0,5 km hooldustsükli ajale 32 6.2 Tabel 2 Kergliiklusteede seisundi puudused, nende arvestuslikud ulatused ning ajad puuduse tähistamiseks ja kõrvaldamiseks Jrk Puuduse arvestuslik Aeg puuduse Aeg puuduse Tee seisundi puudus nr ulatus tähistamiseks kõrvaldamiseks 1. Kergliiklusteed ja teepeenrad Augud läbimõõduga üle 5 vastavalt ulatusele, 1.1. 1 nädal cm ja sügavusega üle 2,5 cm kuid mitte alla 0,5 km vastavalt ulatusele, 1.2. Praod laiusega üle 2,5 cm 2 nädalat kuid mitte alla 0,1 km vastavalt ulatusele, 1.3. Katteääre murenemine 24 tundi 2 nädalat kuid mitte alla 0,1 km tööpäevadel kell Kerkimine, vajumine vms 8.00–17.00 – 2 1.4. liiklusohtlik koht 1 koht = 1,0 km tundi; töövälisel tähistamata ajal – 3 tundi tööpäevadel kell Tugipeenar katte servast vastavalt ulatusele, 8.00–17.00 – 2 1.5. 3 päeva kõrgem või madalam kuid mitte alla 0,5 km tundi; töövälisel ajal – 3 tundi tööpäevadel kell Kate või peenar 8.00–17.00 – 2 1.6. 1 koht = 0,5 km 24 tundi liiklusohtlikult risustatud tundi; töövälisel ajal – 3 tundi 2. Truubid Truubi sisse- või väljavool takistatud, truup ummistunud läbimõõdust 2.1. 1 truup = 0,5 km 1 nädal rohkem kui 25 % ulatuses, truubipäiste kindlustus lagunenud tööpäevadel kell Auk või läbivajumine kattes 8.00–17.00 – 2 2.2. või peenras tingituna 1 truup = 1,0 km 3 päeva tundi; töövälisel katkisest truubist ajal – 3 tundi 3. Muldel ja veeviimarid 33  tööpäevadel kell Mulde nõlvade uhtumised, 8.00–17.00 – 2 3.1. mis on jõudnud 1 koht = 0,5 km 1 nädal tundi; töövälisel tugipeenrasse ajal – 3 tundi 4. Teemaa vastavalt ulatusele, 4.1. Teemaa niitmata 1 nädal kuid mitte alla 0,1 km Rohi kergliiklustee peenral vastavalt ulatusele, 4.2. 1 nädal kõrgem lubatust kuid mitte alla 0,1 km Puude, põõsaste ja hekkide 4.3. 1 koht = 0,5 km 1 nädal oksad liikumisruumis 5. Liikluskorraldusvahendid Juhatus- ja 5.1. teeninduskohamärgid tööpäevadel kell 8.00–17.00 – 2 5.1.1. märk puudub või loetamatu 1 märk = 0,5 km 1 kuu tundi; töövälisel ajal – 3 tundi tööpäevadel kell 8.00–17.00 – 2 5.1.2. märk liigne 1 märk = 0,5 km 1 nädal tundi; töövälisel ajal – 3 tundi tööpäevadel kell 8.00–17.00 – 2 2 nädalat tundi; töövälisel ajal – 3 tundi tööpäevadel kell vastavalt piirde 8.00–17.00 – 2 Lahtine või deformeerunud tundi; töövälisel 5.2. ulatusele, kuid mitte piirdesüsteem ajal – 3 tundi ja alla 0,5 km ajutise piirde 1 kuu paigaldamine sildade, veekogude või üle 4 m kõrguste mullete korral 24 tundi 6. Prügikastid Kergliiklustee äärsed prügikastid ääreni täis või 6.1. 1 prügikast = 0,5 km 3 päeva tühjendamise regulaarsus rikutud 7. Kergliiklusteedel talvistes oludes vastavalt ulatusele Lumevallide minimaalne vastavalt seisunditaseme 7.1. km, kuid mitte alla vahe saavutamata hooldustsükli ajale 0,5 km vastavalt ulatusele vastavalt seisunditaseme 7.2. Libedus tõrjumata km, kuid mitte alla hooldustsükli ajale 1,0 km 34  Suurimad roopad või vastavalt ulatusele ebatasasused kinni tallatud vastavalt seisunditaseme 7.3. km, kuid mitte alla lumes või karedas jääs hooldustsükli ajale 1,0 km ületavad lubatut Lumekihi (kohev lumi, vastavalt ulatusele 7.4. sulalumi või lörts) kriitiline km, kuid mitte alla viivitamata paksus on ületatud 0,5 km vastavalt ulatusele Lumevallid lubatust vastavalt seisunditaseme 7.5. km, kuid mitte alla kõrgemad hooldustsükli ajale 0,5 km vastavalt ulatusele Vee äravoolu takistavad vastavalt seisunditaseme 7.6. km, kuid mitte alla lume- ja jäävallid hooldustsükli ajale 0,5 km Liiklusmärkide lumest puhastamine (hoiatusmärgid, eesõigusmärgid, keelu- ja vastavalt seisunditaseme 7.7. mõjualamärgid, 1 märk =1,0 km hooldustsükli ajale kohustusmärgid, osutusmärgid). Märk loetamatu, lume või jääga kaetud Liiklusmärkide lumest puhastamine (juhatusmärgid, vastavalt seisunditaseme 7.8. 1 märk =0,5 km teeninduskohamärgid). hooldustsükli ajale Märk loetamatu, lume või jääga kaetud 6.3 Tabel 3 Parklate seisundi puudused, nende arvestuslikud ulatused ning ajad puuduse tähistamiseks ja kõrvaldamiseks Jrk Puuduse arvestuslik Aeg puuduse Tee seisundi puudus Aeg puuduse nr ulatus kõrvaldamiseks tähistamiseks 1. Teekate ja peenrad tööpäevadel kell Auk läbimõõduga üle 20,0 8.00–17.00 – 2 1.1. 1 auk = 1,0 km 3 päeva cm ja sügavusega üle 5,0 cm tundi; töövälisel ajal – 3 tundi Auk läbimõõduga alla 20,0 vastavalt ulatusele, 1.2. cm ja sügavusega 2,5 kuni 1 nädal kuid mitte alla 0,5 km 5,0 cm vastavalt ulatusele, 1.3. Pragu laiusega kuni 2,0 cm 2 nädalat kuid mitte alla 0,1 km 35  Teekatte murenemine vastavalt ulatusele, 1.4. 2 nädalat sügavusega kuni 2,5 cm kuid mitte alla 0,1 km vastavalt ulatusele, 1.5. Katteääre murenemine 24 tundi 2 nädalat kuid mitte alla 0,1 km tööpäevadel kell Kerkimine, vajumine vms 8.00–17.00 – 2 1.6. liiklusohtlik koht 1 koht = 1,0 km tundi; töövälisel ajal tähistamata – 3 tundi Roobas üle lubatava vastavalt ulatusele, 1.7. 24 tundi sügavuse tähistamata kuid mitte alla 0,5 km tööpäevadel kell Tugipeenar katte servast vastavalt ulatusele, 8.00–17.00 – 2 1.8. 3 päeva kõrgem või madalam kuid mitte alla 0,5 km tundi; töövälisel ajal – 3 tundi tööpäevadel kell Kate või peenar 8.00–17.00 – 2 1.9. 1 koht = 0,5 km 24 tundi liiklusohtlikult risustatud tundi; töövälisel ajal – 3 tundi 2. Mulded ja veeviimarid tööpäevadel kell Mulde nõlvade uhtumised, 8.00–17.00 – 2 2.1. mis on jõudnud 1 koht = 0,5 km 1 nädal tundi; töövälisel ajal tugipeenrasse – 3 tundi Voolutakistusega või ettenähtud regulaarsusega vastavalt ulatusele, 2.2 puhastamata 3 päeva kuid mitte alla 0,5 km sadeveekanalisatsioon (sh restkaevud) 3. Teemaa vastavalt ulatusele, 3.1. Teemaa niitmata 1 nädal kuid mitte alla 0,1 km Puude ja põõsaste oksad 3.2. 1 koht = 0,5 km 1 nädal liikumisruumis 3.3. Võõrkehad transpordimaal 1 koht = 0,1 km 1 nädal Teemaa pinnakahjustused 3.4. (nt sisse sõidetud roopad 1 koht = 0,1 km 1 nädal haljasalal) 4. Liikluskorraldusvahendid Juhatus- ja 4.1. teeninduskohamärgid 36  tööpäevadel kell 8.00–17.00 – 2 4.1.1. märk puudub või loetamatu 1 märk = 0,5 km 1 kuu tundi; töövälisel ajal – 3 tundi tööpäevadel kell 8.00–17.00 – 2 4.1.2. märk liigne 1 märk = 0,5 km 1 nädal tundi; töövälisel ajal – 3 tundi märk määrdunud või muul 4.1.3 kombel ebakorrektne, kuid 1 märk = 0,5 km 1 nädal loetav 4.2. Märgi post viltu 1 post = 0,1 km 1 nädal tööpäevadel kell 8.00–17.00 – 2 2 nädalat tundi; töövälisel ajal – 3 tundi vastavalt piirde tööpäevadel kell Lahtine või deformeerunud 8.00–17.00 – 2 4.3. ulatusele, kuid mitte piirdesüsteem tundi; töövälisel ajal alla 0,5 km – 3 tundi ja ajutine 1 kuu piire sildade, veekogude või üle 4 m kõrguste mullete korral 24 tundi 5. Heakord Parkla risustatud, prügikast 5.1. ääreni täis või tühjendamise 1 parkla = 1,0 km 3 päeva regulaarsus rikutud 37 6. Parklates talvistes oludes Suurimad roopad või ebatasasused kinni sõidetud vastavalt ulatusele km, vastavalt seisunditaseme 6.1. lumes või karedas jääs kuid mitte alla 1,0 km hooldustsükli ajale ületavad lubatut Lumekihi (kohev lumi, vastavalt ulatusele km, 6.2. sulalumi või lörts) kriitiline viivitamata kuid mitte alla 0,5 km paksus on ületatud vastavalt ulatusele km, vastavalt seisunditaseme 6.3. Libedus tõrjumata kuid mitte alla 1,0 km hooldustsükli ajale Lumevallid lubatust vastavalt ulatusele km, vastavalt seisunditaseme 6.4. kõrgemad kuid mitte alla 0,5 km hooldustsükli ajale Vee äravoolu takistavad vastavalt ulatusele km, vastavalt seisunditaseme 6.5. lume- ja jäävallid kuid mitte alla 0,5 km hooldustsükli ajale Liiklusmärkide lumest puhastamine (hoiatusmärgid, eesõigusmärgid, keelu- ja vastavalt seisunditaseme 6.6. mõjualamärgid, 1 märk =1,0 km hooldustsükli ajale kohustusmärgid, osutusmärgid). Märk loetamatu, lume või jääga kaetud Liiklusmärkide lumest puhastamine (juhatusmärgid, vastavalt seisunditaseme 6.7. 1 märk =0,5 km teeninduskohamärgid). hooldustsükli ajale Märk loetamatu, lume või jääga kaetud 38 6.4 Mahaarvamise akt MAANTEEAMET MAHAARVAMISE AKT (juriidilise isiku nimetus, esindaja nimi ja perekonnanimi) „…..” ………………. 202….a. Mina, (mahaarvamise akti koostaja amet, tegin kindlaks, et nimi, perekonnanimi) on puudused ja normidest kõrvalekaldumised, mille tõttu kooskõlas lepingu nr … “…” ………… 202…a. p … ja lisa nr ……….. tuleb teha järgmine mahaarvamine Jrk Tee nimetus, puudused ja normidest Puuduse Mahaarvamine nr kõrvalekaldumised km-st km-ni ulatus EUR km Kokku Mahaarvamise summa peetakse kinni ……….. kuu akteerimise summast. Lisa: Mahaarvamise akti koostaja ………………………… / / Mahaarvamise akti vastu võtnud …..…………………….. / / 39  Hooldeettevõtete boonussüsteemi juhend 2019 1. Lähtealused 1.1. Hooldeettevõtete boonussüsteem on ergutustasude määramise programm, mille eesmärk on motiveerida hooldeettevõtjaid kliendile suunatud tegevusele. 1.2. Maanteeamet tellib oma tegevusalas pakutavate teenuste kohta regulaarselt arvamusuuringuid, mille eesmärk on välja selgitada teekasutajate hoiakud osutatud teenuste kvaliteedile. Hooldeettevõtete boonussüsteem põhineb arvamusuuringus Maanteeameti pakutavatest avalikest teenustest (edaspidi uuring) väljendatud sõidukijuhtide teehooldeteenustega rahulolu tasemenäitajatel. 1.3. Boonussüsteemi rakendamise põhimõtteks on tugevdada hooldeettevõtjate huvi klientide ootuste täielikumaks rahuldamiseks ning muuta prioriteetseks kliendikeskne lähenemisviis tööülesannete täitmisel. 2. Boonuste määrang 2.1. Boonuste maksmise aluseks on uuringus väljendatud sõidukijuhtide rahulolu tase riigiteede suvise ja talvise hoolde kvaliteediga ning hooldeettevõtjatega sõlmitud korrashoiulepingute (edaspidi leping) tavahoolde maksumus. Boonuse maksmise võimalus peab olema ette nähtud lepingutingimustes. Hooldeettevõtte tulemust hinnatakse uuringu läbiviimise aasta (hinnanguaasta) töötulemuste alusel, kusjuures hooldeettevõte peab hinnanguaastal olema vastava lepingu alusel töötanud vähemalt 9 kuud. 2.2. Uuringus annavad sõidukijuhid hinnangu riigimaanteede suvise ja talvise hoolde kvaliteedile 10 pallises skaalas maakondade kaupa. Lepingutes, mis ei hõlma tervet maakonda, toimub boonuste maksmine tervikuna maakonnale antud hinnangu põhjal. 2.3. Boonuse arvutamisel lähtutakse nende sõidukijuhtide hinnangust, kelle rahulolu teehooldusele 10-pallises skaalas on 7 ja rohkem palli. 3. Boonuste arvutus 3.1. Boonust makstakse vähemalt ühe järgmise tingimuse täitmisel: 3.1.1. TINGIMUS 1: Sõidukijuhtide rahulolu tase talvise hooldega hooldeettevõtja korrashoiutööde piirkonnas on vähemalt sama, mis eelmisel aastal, kuid mitte alla Eesti keskmise talvise hoolde rahulolu taseme. Boonuse suurus on 0,25% aastas aastase tavahoolde maksumusest. 3.1.2. TINGIMUS 2: Sõidukijuhtide rahulolu tase suvise hooldega hooldeettevõtja korrashoiutööde piirkonnas on vähemalt sama, mis eelmisel aastal, kuid mitte alla Eesti keskmise suvise hoolde rahulolu taseme. Boonuse suurus on 0,25% aastas aastase tavahoolde maksumusest. 3.2. Lisaboonust makstakse vähemalt ühe järgmise tingimuse täitmisel: 3.2.1. TINGIMUS 3: täidetud on TINGIMUS 1 ja TINGIMUS 2 ning hinnanguaastale eelnenud aasta tasemega võrreldes on sõidukijuhtide rahulolu tase talvise hooldega hooldeettevõtja korrashoiutööde piirkonnas kasvanud vähemalt 5,0%. Boonuse suurus on 0,50% aastas aastase tavahoolde maksumusest. 1 3.2.2. TINGIMUS 4: täidetud on TINGIMUS 1 ja TINGIMUS 2 ning hinnanguaastale eelnenud aasta tasemega võrreldes on sõidukijuhtide rahulolu tase suvise hoolde hooldeettevõtja korrashoiutööde piirkonnas kasvanud vähemalt 5,0%. Boonuse suurus on 0,50% aastas aastase tavahoolde maksumusest. 3.3. Boonuse suurus kokku on kuni 1,5% aastas lepingu aastase tavahoolde maksumusest. 4. Boonuste maksmine 4.1. Boonuste maksmine toimub üks kord aastas kolme kuu jooksul pärast uuringu tulemuste selgumist. 4.2. Kui hinnanguaasta jooksul on hooldeettevõttele tehtud mahaarvamisi hoolde maksumusest rohkem kui 10 000 euro eest, siis boonust ei maksta. 2  Lisa 2 KORRASHOIUTÖÖDE TEHNILINE KIRJELDUS Korrashoiutööde t ehniline kirjeldus täpsustab ja täiendab nõudeid ning kirjeldab , milliste korrashoiutöödega kehtestatud nõu ded saavuta d a . Olenemata tehnilises kirjelduses sisaldu vate korrashoiutööde tegemisest või mittetegemisest , lasub vastutus teeseisundi tagamise eest T eehooldajal. Tavahoole Tavahoolde tegemise eesmärgiks on teede seisunditasemete nõuetele vastavuse tagamine. Tavahoole tasustatakse tegevuskuludest. Tavahoolde koosseisu kuuluvad järgmised korrashoiu tööd : Aastaringne t eede ülevaatus ja teede seisukorra alase teabe kogumine ja edastamine H ooldepiirkonna teed e ja sildade ülevaatamine korrashoiu järelevalve juhendi põhimõtete st lähtuvalt minimaalselt järgmise sagedusega . Kõik p õhi- ja tugiteed 1 kord nädalas. K õik k õrvalteed 1 kord kuus. Ö öpäevaringse infotelefoni aastaringne toimimi n e avalikkusele kättesaadavana . Teehooldaja esitab vastava telefoninumbri T ellijale Maanteeameti veebilehel e ülespanekuks . Telefoninumbri muutumise korral sellest T ellija viivitamatu teavitamine. Maanteeameti liiklusjuhtimiskeskuse tarbeks Targa Tee iseteeninduskeskkonna kasutamine k oormuspiirangu te kehtestamise ja liikluskorralduse muudatuste kohta. K ui iseteeninduskeskkonna kasutamisel on tehnilisi tõrkeid, siis sama teabe edastamine liiklusjuhtimiskeskusele e-posti ( [email protected] ) või telefoni ( +372 612 100 ) teel. Maanteeameti liiklusjuhtimiskeskusele tea b e edastamine hoiatuste, liiklust häirivate sündmuste kohta nagu üleujutused, tee või truupide ärauhtumised, tormi ga teele langenud puud vmt . Talveperioodi teede ülevaatus ja teede seisukorra alase teabe kogumine ja edastamine Lisaks aastaringsele teede ülevaatusele ja teede seisukorra alase teabe kogumisele ja edastamisele kuulu vad korrashoiutööde koosseisu järgmised talveperioodi tööd . Ööpäevaringne teede sõiduolude ja ilmastiku jälgimine. Maanteeameti liiklusjuhtimiskeskusele teabe edastamine talviste erandlike või ebastabiilsete tee olude ja nende prognoosi kohta. Talvise info edastamise alguse ja lõpu määra b Maanteeamet ü he nädal a ette enne info edastamise algust ja lõppu . Sõiduolude ja ilma jälgimiseks kasutada Riigi Ilmateenistuse andmeid ja prognoose, AS-i Teede Tehnokeskuse veebiteenuse TIK https://tik.teeilm.ee või analoogi andmeid ja teeilmaprognoose, veebiteenuse https://mtss.teeilm.ee/ ning Teeilmajaamade infosüsteemi andmeid jm. Patrullsõi te tuleb teha kõikidel talihoolde seisunditasemel 3+ olevatel teedel üks kord ööpäevas olenemata ilmast ning täiendavalt muudel aegadel ja teedel ebastabiilsete ilmaolude korral (lumesadu, tuisk, järsud temperatuuri kõikumised, ilma- ja teeilmaprognoosi hoiatused) . Patrullsõitu tegev sõiduk peab olema varustatud GPS jälgimissüsteemiga ja kalibreeritud haardeteguri mõõturiga Eltrip või analoog , mis võimaldab edasta da mõõdetud haardetegureid internetipõhisesse infosüsteemi. Talihoolde seisunditasemel 3+ peab vähemalt üks p atrullsõitu tegev sõiduk olema varustatud optilise haardetegurimõõturiga, mis võimaldab edastada mõõdetud haardetegur ite näitusid internetipõhisesse infosüsteemi. Teehooldaja peab pärast talvistel seisunditasemetel 3+ tehtud libedus e tõrje (s.h ennetav) töö tulemuslikkust ise tõestama , tehes selleks igal teel iseloomulikes kohtades kahe tunni jooksul pärast libedus e tõrjet haardeteguri mõõtmis ed kasutades Eltrip mõõturi t või analoogi . Patrullsõitu tegev sõiduk peab olema varustatud pardakaameraga resolutsioon vähemalt 1920x 1080 ja kaadrisagedus vähemalt 60 fps, GPS positsioneerimi ne koos võimalusega andmete säilitamiseks 7 päeva. Teehooldaja annab peale Tellija päringut video Tellijale tasuta kasutamiseks ning loobub autoriõigustest. Teede seisundi ja tehtud korrashoiutööde dokumenteerimine Teehooldaja teeb veebipõhisesse hooldesündmuste infosüsteemi (edaspidi HOSIS) sissekandeid päeva sündmuste kohta Tellijale nähtavaks hiljemalt järgneva tööpäeva hommikuks kell 9.00. Teehooldaja kannab HOSIS-sse teede ülevaatamise käigus läbitud marsruudi ning tehtud olulised tähelepanekud (avastatud puudused, nõuetele mittevastavused või vastavused muutlikes oludes ja muud, mis võivad olla olulised hilisemal tee seisundi hindamisel). Teehooldaja kannab HOSIS-sse enda algatusel tehtud korrashoiutööd nagu löökaukude parandamine, „higistavate“ kohtade ülepuistamine, liiklusohtliku takistuse kõrvaldamine, liiklusmärgi asendamine, madala teepeenra täitmine ja teepeenralt vee äravoolu tagamine , kruusateedel liiklusohtlike aukude täitmine ja hööveldamine ning kõik tööd, mis põhjustavad liikluskorralduse muudatuse. Lisaks sildadel: konstruktsioonide pesu ; veeäravoolu tagami seks , restide ja nende ümbruse puhtana hoidmiseks tehtavad tööd ; äärekivide ja sahasuunajate korrastamine; piirde, käsipuude, vuugi, üleminekuribade ja katte defektide kõrvaldamine; tugiosade puhastamine ja korrastamine; riiglite ja sammaste korrastamiseks tehtavad tööd; koonuste kindlustuse, tugiprusside ja rennide korrastamiseks tehtavad tööd; jõesängi ja torusildade otste kindlustustööd. Sildade korrashoiutöödest fikseerida HOSIS-s pildimaterjalina pärast alljärgnevate korrashoiutööde tegemist: punktis 1.25.3. kirjeldatud konstruktsioonidelt kloriidide jääkide pesu, mis iseloomustavad töö teostatust; punktis 1.25.4. kirjeldatud sillal paiknevate äravoolu- ja ärastamissüsteemide ja restide pesu, mis tõendavad töö teostatust; punktis 1.25.11. kirjeldatud avatud profiiliga vuugi pesu, mis tõendavad töö teostatust; punktis 1.25.16. kirjeldatud riiglite ja sammaste pesu ( igast pestud sambast ja riiglist ) , mis iseloomustavad töö teostatust; punktis 1.25.17. kirjeldatud koonuste konstruktsioonide seisukorrast, mis iseloomustavad koonuste seisukorda, üks kord aastas. Kui Teehooldaja suudab tagada eelpoolnimetatud tööde fikseerimise hooldetehnika GPS seiresüsteemiga, mis näitab ära tehtava töö, ei ole kohustust nende tööde HOSIS-sse kandmiseks. Teehooldaja jälgib pidevalt HOSIS- s se Tellija poolt sisestatud puudusi ning teeb puuduste kõrvaldamise kohta sissekandeid vastavalt puuduste likvideerimisele ja tähtaegadele. Teehooldaja jälgib pidevalt HOSIS-sse Häirekeskuse poolt sisestatud 1510 sündmusi ning teeb Teehooldaja kohustuseks olevate puuduste kõrvaldamise kohta sissekandeid vastavalt puuduste likvideerimisele ja tähtaegadele. Hooldetehnika GPS seiresüsteem Teehooldaja paigalda b talihooldes osalevatele masinatele (hoolde baasautod, traktorid, tee höövlid, patrullautod) ning suvehooldes tee höövlitele ja muudele suvehooldes osalevale tehnikale GPS seiresüsteemid . V arusta b talihoolde masinate lisaseadmed ( esi- ja külg saha ja puisturi ) anduritega, mis võimaldavad jälgida lisaseadmete tööd Maanteeameti koondkaardi rakendusel. Puisturid, mis võimaldavad edastada andmeid puistatud libedus e tõrjematerjal ide kogus te kohta, tuleb varustada vastava anduriga, mis peegeldab puistatud libedustõrjematerjalide kogused Maanteeameti koondkaardi rakendusele. Teehooldaja edastab sõltumata talle GPS teenust osutavast operaatorist korrashoiutöödel osalevate masinate jälgimis- ja tööandme d Maanteeametile kokkulepitud formaadis. Teehooldaja tagab GPS jälgimisseadmete ja lisaseadmete andurite korrasoleku. Maanteeametil on õigus GPS andmete baasil luua avalik kaardirakendus talihoolde kuvamiseks. Kattega tee de auguremont Kattega teede au kude aastaring ne remonti mine . Remondimeetodi valikul võetakse arvesse olemasoleva t katte materjali, kahjustuse iseloomu ja põhjust, liiklussagedust, kahjustuse arenguastet jm. Kahjustuse likvideerimise materjal ei tohi olla takist useks katte edaspidisel kuumtaastamis el . Aukude remontimisel ebasobivates ilmastikutingimustes on soovitav kasutada A sfaltfixi või selle analoogi. Juhul kui on kasutatud külmsegu või killustiku ja bituumeni segu, tuleb remont sobivates ilmastikutingimustes uuesti teha. Pindamata asfaltkatte auguremondil (v.a lauslagunemisega teelõigud) freesida remonti vajavad kohad välja sobivates ilmastikutingimustes ja paigaldada uus võimalikult samaväärne asfalt (SMA katte puhul kasutada taastamiseks AC surf segu). Vuugid ja aluspind kruntida. Paigaldatud kate peab olema tasane. Pinnatud asfaltbetoon- ja mustsegust kat t e augud täita bituumeni ja killustikuga täisvalamise teel või asfal tbetooni ga ja lapp pinnata üle peene killustikuga fraktsioon 4-8 mm. Pindamiskihi serv peab vähemalt 10 cm ulatuma üle lapi serva. Kasutada ainult tardkivikillustikku (v.a. lauslagunemisega teelõigud). Auguremont tuleb lõpetada enne planeeritud pindamistööde (ka teise töövõtja poolt) algust Kattega teede pragude täitmine Pinnatud katted ja üle 7 aasta vanu sed asfaltbetoonkatted remon tida bituumeni või bituumenemulsiooni täisvalamise ja täitematerjaliga katmisega. Pragude remont tuleb lõpetada enne planeeritud pindamistööde (ka teise töövõtja poolt) algust. Kattega teede muud korrashoiutööd Katte ebatasasus t e kõrvaldamine täitmise või mahafreesimisega kuni 500 m² ulatuses hoolde piirkonna kohta aastas. Katte puhastamine tolmust, porist, lahtise pindamiskillustiku (v.a kolmandate töövõtjate garantiiaja kehtivuse jooksul) ja libedus e tõrje abrasiiv materjalide jääkidest jm. Kattele kandunud lahtise materjali ja pori eemaldamine harjamise või vajadusel pesemisega. Tolmu , pori ja libedus e tõrje abrasiivmaterjalide jääkidest koristamine asulate vahel äärekividega teelõikudel ning bussipeatuste platvormide rentslite esistel eelniisutava tänavapuhastusmasinaga 15. maiks, 15. augustiks ja 1. novembriks , vajadusel sagedamini . Prahi teelt ja teemaalt koristamine. Kattelt ja teepeenardelt vee vaba äravoolu taga mine . Suvistel kõrgetel õhutemperatuuridel katte bituumeni viskoossuse suurenemisest tingitud „higistavad“ teelõigud (v.a kolmandate töövõtjate garantiiaja kehtivuse jooksul) katta sõelmetega või peenefraktsioonilise killustikuga. Asulates kasutada puistamiseks ainult tardkivisõelmeid või katte materjaliga samaväärset peenefraktsioonilist (2-4 mm) killustikku. „Higistavale“ teele puistatud materjal tuleb vajadusel rullida kattesse ning jäägid koristada . Ohutussaarte ja ringristmike puhastamine tolmust ja porist. Umbrohu ja sambla eemaldamine mehaaniliselt või taimekaitsevahenditega . Paigaldatud k ivid e püsiva oleku alaline tagamine, puuduvate kivide asendamine. Talihoolde käigus või muul kombel vigastada saanud ä ärekivide (s.h ringristmike, ohutus- ja eraldussaarte äärekivid), mille defektid ületavad 30% kivi nähtavast pinnast, väljavahetamine ning paigast nihkunud äärekivide taastamine . Äärekivid tuleb värvida üle aasta vastavalt Riigiteede l iikluskorralduse juhisele . Teemaal asuvate võrkaedade ja väravate parandamine, asendamine ning väravate suletuna hoidmine. Müratõkkeseintelt k evadel pärast libedus e tõrje kloriidide kasutamise lõppu, kuid mitte hiljem kui 30. mai, kloriidide jääkide ja mustuse maha pesemine. Lahtitulnud detailide kinnitamine. Tõkkepuude süsteemi ülevaatus, süsteemi seisukorra hindamine, puhastamine, määrimine, täiendav häälestamine ning muud hooldustööd, mis on vajalikud süsteemi toimimiseks. Liiklusõnnetuse tagajärjel või muul viisil defektse tõkkepuu ja selle juurde kuuluvate komponentide taastamine. Mahasõitudel olevate loomarestide puuduvate detailide asendamine, defektsete detailide parandamine või asendamine. Resti vahelt kasvava rohu niitmine ja resti aluse puhastamine . Teekatte serva remont teha enne peenarde korrastamist. Kevadised hooldustööd, nagu liikluskorraldusvahendite korrastus, rajatiste puhastamine, talihoolduse käigus libedusetõrjeks kasutatud abrasiivmaterjali jääkide äravedu sõiduteelt, kergliiklusteelt ja mujalt teemaalt peavad olema lõpetatud 15. m aiks . Külmakerkelis te koh t ad e katmine liivaga ja selle hilisem koristamine . Kergliiklusteed Kergliiklustee on jalgratta- ja jalgtee, jalgtee, jalgrattatee ja kõnnitee. Kattega kergliiklusteed e harjamine 1 kord kuus , vajadusel tihemini, perioodil aprill-november. Kergliiklustee peenar niita samade nõuete kohaselt kui külgneva sõidutee peenar. Katteta kergliiklusteed e tasandamine vähemalt mais ja oktoobris. Kergliiklusteede korrashoiutöödeks kasutada tehnikat tühimassiga kuni 5 tonni. Kruusateede hööveldamine Kruusateede hööveldamine teha teehöövliga. Kruusatee katte laius võrdub muldkeha laiusega servast servani. R egulaar s e hööveldami sega tagada konaruste, aukude ja lohkude väljalõikamine , planeerimine , teepinnale vajaliku põikkalde andmi n e ning vajadusel tihendami ne teerulliga . Hööveldamine tuleb teha regulaarsusega, mis väldib tee „trepi“ ( vibratsioon, mille tõttu peab sõidukiirust vähendama) teket . Hööveldamisega tagada tasane pealispind, sirgetel lõikudel tagada kahepoolne põikkalle 2,5 – 3,0 % ning viraažidel kalle kuni 6% kui teel olev kruusakihi paksus seda võimaldab. Kruusateede hööveldamisega tuleb alustada ennetavalt kui roopad või ebatasasused on jõudnud kuni ½-ni lubatud sügavusest . Lõigatava kruusakihi paksus peab ületama aukude või trepi sügavust, st ebatasasused tuleb sügavamalt kui augu põhi välja lõigata. Kraavidega kruusateedel eemaldada tee servas olevad vallid. Kruusased vallid, mille terakoostis võimaldab laotada enne kruusatee hööveldamist sõiduteele tagasi. Soovitav on peenrafreesi kasutamine. Kattele jäävate lahtiste kivide maksimaalne lubatud läbimõõt on 50 mm. Üle 50 mm ja muud liiklust häirivad tee kattest välja ulatuvad maakivid tuleb eemaldada. Kruusateede hööveldamise sagedus sõltub ilmastikust, teel oleva kruusa omadustest ja liiklussagedusest . Hööveldamine ei pruugi anda soovitud tulemust, kui aukudes seisab vesi, kruuskate on ülemärgunud või liigselt kuivanud, mida höövlitera laastuna ei lõika. Enne talve tuleb kõik kruusateed hööveldada tagades nõutud põikkalded. Äärmuslikes ilmastikutingimustes , nagu kevadine sulamisperiood vms, võib kasutada kruusateede tasandamiseks alusteraga hooldeautot või traktorit. Ilma paranemis e l tuleb tasandatud kruuskate hööveldada teehöövliga . Kruusatee hooldus tuleb planeerida viisil, kus igale tasandamisele järgneb hööveldamine teehöövliga . Kruusateede muud korrashoiutööd Prahi teelt ja teemaalt koristamine . K ruusateede kulumiskih i purustatud kruusaga täiendamine keskmiselt 30 tonni/km kogu kruusateede võrgu kohta aastas (lohud, läbilöögikohad jm). Tolmutõrje iga-aastane tegemine toimivusega 15. maist kuni 15.septembrini koos täiendava materjali lisamisega 50 t/km. Pinna seisund peab olema nagu kruusatee seisunditase 2. Külmakerkeliste või kandevõime kaotanud kohtade võimalikult kiire katmine kulumiskihiks sobiva kruusaga või killustikuga. Muldkehast kruuskatte pinnale välja tulevate kivide, kändude jne eemaldamine, mis takistavad hööveldamist. Kruusateedel teha peenra (mulde nõlva) niitmist 2 korda aastas laiusega 2 m . Esimene niitmine teha 24. juuniks. Teepeenarde korrashoiutööd Teepeenarde maha lõikamine, tugipeenra lohkude täitmine koos planeerimise ja tihendamisega. Teepeenarde perioodiline profileerimine põikkaldega 4-6% kogu tee ulatuses. T ugipeenra rohukamar a tasandamine. Kui teepeenar on madalam seisundinõuetega lubatust, lisada olenevalt oleva peenra materjalist, kas optimaalse terastikulise koostisega killustikku, purustatud kruusa või sõelmeid ning seejärel profileerida ja tihendada rulliga. P ärast täitmist puhastada kate peenratäite materjalist viivitamatult . Teepeenarde profileerimisega ei tohi materjali kraavi lükata, üleliigne materjal tuleb ära vedada või koos kraavi korrastamisega laotada ja planeerida. K õrge peenra tasanda mine teha eelistatult peenrafreesiga. Pindamisobjektidel enne pindamistööde algust (ka teise töövõtja poolt) likvideerida katte ja peenra vahel olevad augud ja profileerida peenrad . Kindlustatud teepeenra pühkimine. Tee mulle, kraavid ja veeviimarid Tee mulde uhtumised täita, planeerida ja tihendada selleks sobiva materjaliga, vajadusel katta kasvumulla ja mätastega või teha murukülv. Mulde nõlvadel ei tohi olla uhtumisi, mis ohustavad nõlva stabiilsust. Tee mulde nõlval asuvad veeviimarid ja rennid puhastada, tagades nende stabiilsus e . Veeviimarid ei tohi takistada vee äravoolu ega võimaldada vee sattumist muldesse. Kraavides vete äravoolu tagamine. Kraavide st prahi korista mine. Kraavides paisutuse tekkimisel kraav puhastada kuni 30 m ulatuses. Kraavide puhastamise käigus tekkinud pinnasevallid tasandada või üleliigne materjal ära vedada. Haljastus Teepeenardelt, teemaalt, nõlvadelt, eraldusribalt ja ohutussaartelt rohu ja võsa niitmine. Võsa raiumine ja koristamine. Puude, põõsaste ja hekkide pügamine. Kuivanud ja põlenud hekkide likvideerimine. Murdumisohtlike, maha kooldunud , liiklusohtlike või murdunud puude jm haljastuse kahjustuste likvideerimi n e. Haljastuse kahjustuste nagu roopad eraldusribal jmt, parandamine. Glüfosaadipõhiste taimekaitsevahendite ja muude kemikaalide (kloriidide vesilahused jm) kasutamine umbrohutõrjel ei ole lubatud, v.a liiklussaared seni kuni õigusaktidega ei kehtestata teisiti. Niitmist tuleb teha katte servast arvates 3 m kaugusele kattega teedel ja 2 m kaugusele kruusateedel. Ringristmikud ja liiklussaared niita vastavalt sõidutee, mille juurde nad kuuluvad, peenra seisunditaseme nõuetele. Müratõkkeseinte ja sõidutee vaheline ala ning müratõkkevallid e teepoolne nõlv nii ta sarnaselt teepeenraga , mille juurde müratõkkesein või müratõkkevall kuulub . Märgi- ja tähispostide ümbrus , mis asuvad niidetavas alas, niita vastavalt peenra seisunditaseme nõuetele. Üks kord aastas niita kogu transpordimaa puhtaks heinast ja peenikesest võsast pinna ulatuses, mis on vaba puudest ja jämedast võsast. Seisunditasemel 3 olevatel teedel – 15. septembriks. Seisunditasemel 2 olevatel teedel – 15. oktoobriks. Seisunditasemel 1 olevatel teedel – 31. oktoobriks. Viimasel lepinguaastal seisunditasemetel 2 ja 1 olevatel teedel – 30. septembriks. Kergliiklustee ning sõidutee vaheline ala teemaa ulatuses niita 2 korda aastas , esimene niitmine teha 24.juuniks . Vaba ruumi tagamine sõidutee muldkeha laiuselt katte pinnast kuni 5,0 m kõrguseni. Teemaal ja tee kaitsevööndis asuva liiklust ohustava maha kooldunud , kuivanud või maha murdunud puu kõrvaldamine teemaalt ja sõiduteelt. Ringristmike saartel, ohutussaartel, eraldussaarel ja bussiootekodade haljasaladel parandada haljastuse kahjustused. Teemaa peab olema puhas maha langenud puudest, prahist ja muudest võõrkehadest. Liiklusõnnetuse järgselt puhastada teemaa. Kuusehekid pügada üle aasta ja lehtpuuhekid igal aa sta l . Kuivanud ja põlenud hekid likvideerida 3 kuu jooksul. Hekkide hooldamisel kasutada latt- või ketasniidukeid. Truubid Truubi sisse-, sees - ja väljavoolu puhastamine prahist, okstest jms, mis takistavad veevoolu. V oolusängi puhastamine teemaa ulatuses langenud puudest ja okstest, mis takistavad või võivad hakata takistama veevoolu . Päiste ja tiibmüüride üksikute vigastuste, isolatsiooni ja kindlustuse parandamine. Lülide vaheliste vuukide parandamine ja täitmine. Kogu hooldepiirkonna truupide ja voolusängide kontrollimine ja vajadusel puhastamine (kui pole tagatud 75% läbimõõdust puhtus) setetest vähemalt 1 kord lepinguperioodi jooksul. Ummistunud truupide avamine. Ohtliku ja kahjustava paisutuse kõrvaldamine. Truubipäised (betoon-, mätas-, kivikindlustus) hoida korras ja tagades sisse- ja väljavooluavadele sobiva kindlustusega nõlva stabiilsus. Drenaaži ja sadevee äravooluvõrgud , immutuskastid Olemasolevate d renaaži (sh düükrid) ja sadevee äravooluvõrkude aastaringse töötamise tagamine, tehes selleks perioodiliselt (vähemalt üks kord aastas, vajadusel tihemini) võrkude läbipesu. Õlipüüdurite töö tagamine vastavalt hooldusjuhendile. Pärast kevadist suurvett ja sügisest vihmaperioodi tuleb kontrollida settekotiga restkaevude ning drenaažikaevude settekottide puhtust. Vajadusel settekotid puhastada. Kaevude avamisel jälgida nendes vee voolamist, millest on võimalik avastada torustikus kaevudevahelistel lõikudel tekkivaid ummistusi. Settekaevude täitumisel võivad setted sattuda maapinnas asuvatesse imbsüsteemidesse ning need ummistada. Ummistused tuleb koheselt likvideerida. . Sadevee imbsüsteemide (immutuskastid) kontrolli tuleb teha regulaarselt, et tagada vee piisavalt kiire liiklusaladelt kokku kogumine ja süsteemi kaudu immutamine. Kontroll tuleb teha vähemalt üks kord aastas enne külmumisperioodi. Kontrolli käigus tuleb üle vaadata ka süsteemi ventilatsioonitoru seisukord ning see vajadusel puhastada ja taastada putukavõrgud. Imbsüsteemi koosseisus oleva restkaevu settekoti ebapiisava puhastamise korral satuvad setted imbkassettidesse ning vee imbumiskiirus väheneb. Kui imbsüsteemi toimivus on halvenenud, siis tuleb teha süsteemi kaamera uuring. Rentslite ja restkaevude luukide puhastamine. Kaevud peavad olema kindlalt kaanega kaetud (düükrikaevud betoonkaanega). Tellijale kuuluvate tehnovõrkude kaevude ja kapede seisunditaseme nõuetele vastavuse tagamine. Bussipeatused ja parklad T eede olemis nimetatud bussiooteko dade , -ooteplatvormid e ja parkla te koristamine, nende koosseisu kuuluva inventari puhastamine, parandamine ja värvimine . T eemaal asuva te prügikastid e ja prügikonteineri te regulaarne tühjendamine , kui tühjendamine või rent ei ole tagatud muu lepinguga või kohaliku omavalitsuse poolt . K atte puhastamine tolmust, porist, lahtise pindamiskillustiku ja libedus e tõrje abrasiiv materjalide jääkidest. P rahi koristamine . L öökau k ud e p aranda mine , pra gude ja vuu kide täitmine . Äärekivid e väljav aheta mine või paranda mine , mis on talihooldega või muul viisil defektsed või paigalt nihkunud . Kivid v igastus tega üle 30% kivi nähtavast pinnast vahetada välja . Äärekivid tuleb värvida üle aasta vastavalt Riigiteede Liikluskorralduse juhisele . Teede olemis nimetatud bussi o o tekodade korrashoiutööd : V älis- ja siseseinte ning katuse parandamine ja värvimine . I stepinkide, klaaside ja muu ootekoja koosseisu kuuluva inventari puhastamine, parandamine ja värvimine, vajadusel asendamine. Parklate talvised seisundinõuded . Näitaja Seisunditaseme nõuded Parkla talvine seisunditase 2 (talvise seisunditasemega 3+ teede äärsed) Parkla talvine seisunditase 1 (muude seisunditasemetega teede ää r sed) Maksimaalne koheva lume paksus 8 cm 10 cm Maksimaalne sulalume või lörtsi paksus 4 cm 5 cm Maksimaalsed ebatasasused kinni sõidetud lumes või karedas jääs 4 cm 4 cm Hooldetsükli aeg Lume- ja libedus e tõrjeks* 5 tundi 12 tundi Üldnõuete täi t mine** 12 tundi 24 tundi * libedus e tõrjet teha abrasiivmaterjalidega, erandkorras kloriididega ** liiklusmärkide puhtuse ja tee tasasuse ning Tee seisundinõuete § 22 lõikes 2 sätestatud nõude lumevallide madaldamise kohta täitmine. Parklas oleva inventari ette ( prügikastid, prügikonteinerid, teisaldatavad ja statsionaarsed välikäimlad) ei ole lume vallitamine lubatud. Liikluskorraldus Ajutise liikluskorralduse paigaldamine liikluse sulgemiseks, piiramiseks , ohtliku koha tähistamiseks või ümbersuunamiseks liiklusõnnetuste, tormikahjustuste, keskkonnareostuste jm võimalike takistuste korral. Tellijaga kooskõlastatult piirama liiklust või sulgema tee, kui sulamise, vihma või muu mõju tõttu on tee konstruktsioon nõrgenenud ja liiklus võib teed kahjustada või liigelda on ohtlik. Ümbersõidumarsruudi operatiivseks tähistamiseks vajalik e liiklusmärkide komplekti omamine. Liiklusmärkide komplekte peab olema võimalik ööpäevaringselt kasutada, komplektid peavad asuma haagistel, et võimaldada operatiivset väljasõitu. Maanteeamet annab T eehooldajale põhiteede kohta soovituslik e marsruu tide veebirakenduse . Sõltuvalt olukorrast võib tekkida vajadus alternatiivsete marsruutide tähistamiseks. Ümbersõidumarsruudil täiendava lume- ja libedus e tõrje tegemine enne liikluse ümbersuunamist . Täiendav lume- ja libedus e tõrje eest tasumine toimub perioodilisest hooldest. Liiklusohtlike kohtade nagu augud, külmakerked, läbivajumised, ebatasasused, uhtumised, roopad, augud ja ebatasasused truupide kohal, defektsed piirded ja liikluskorraldusvahendid, väljaulatuvad piirdeotsad , teele langenud puud ja kõik muu, mis võib põhjustada ohtu liiklejale, tähistamine liikluskorraldusvahenditega kuni puuduste kõrvaldamiseni. Paigaldama T ellijaga kooskõlastatult ja hoidma korras põhi- ja tugimaanteede ääres hooldepiiri alguses infoviida ettevõtte nime ja infotelefoni numbriga 1510. Ü mbersõidumarsruudi tähistami n e vastavalt Juhisele politsei, teehooldaja, häirekeskuse ja maanteeameti tegevuse kohta riigimaanteel juhtunud liiklusõnnetuse korral . T ööpäevadel kell 8.00–17.00 – 2 tunni jooksul . T öövälisel ajal – 3 tunni jooksul. Tee seisukorraga seotud liiklusohtlik e koh t ad e tähista mine pärast sellekohase informatsiooni laekumist . T ööpäevadel kell 8.00–17.00 – 2 tunni jooksul. T öövälisel ajal – 3 tunni jooksul. Liikluskorraldusvahendid Teemaal asuvate (s.h kolmandate isikute paigaldatud) liiklusmärkide (sh VMS märgid ja tablood ), liikluspeeglite ning tähispostide puhastamine, pesemine, korrastamine ja varjavate puuokste eemaldamine. Liiklusmärgid ja viidad peavad olema loetavad vähemalt 100 m kauguselt. Vigastatud ja kadunud liiklusmärkide , tähispostide , liikluspeeglite ning pimestamisvastaste vahendite asendamine. Kattehelkurite puhastamine ja üksikute asendamine . Põrkepiirete p uhasta mine , korrasta mine ja pese mine ning defektsete lülid e asendamine . Kummipostide ja nende defektsete ja kadunud helkurite asendamine, defektsete ja kadunud piirete pealsete helkurite asendamine, defektsete või nihkunud sõiduradasid eraldavate kivide taastamine. Määruse „Suurima lubatud sõidukiiruse suurendamise tingimused ja kord“ alusel liiklusmärkide paigaldamine, hooldamine ja eemaldamine. Massi piirangute ja konnade kevadrände liiklusmärkide paigaldamine, hooldamine ja eemaldamine. Tellija teatab märkide paigaldamisest/eemaldamisest vähemalt 24 tundi ette. Sõidukipiirdesüsteemid (sh trosspiire, betoonlülidest piirded, torupiire, jalakäijate rinnatis): Sõidukipiirdesüsteemid peavad olema puhtad, visuaalselt vaadeldes ühtlaselt õigetel kõrgustel; paigaldatud ja tähistatud kooskõlas kehtivate normdokumentidega . Liiklusõnnetuses deformeerunud sõidukipiirdesüsteemid kuuluvad hoolde käigus taastamisele 2 nädala jooksul, kui on paigaldatud ajutine piire, siis 1 kuu jooksul. Töövõtja peab asendama kahjustatud piirde ajutise piirdega (ohjeldamistase vähemalt T2) 24 tunniga . Kiiruskaamerate mõõtekabiinid ja kiirustablood Kiiruskaamera mõõtekabiinide kaks klaasi puhastada 24 tunni jooksul alates sellekohase teate saamisest, kasutades selleks antistaatilist klaasi puhastusvahendit ning mikrofliiskangast lappi tehes ringikujulisi liigutusi. Kui klaas on tugeva jääga kaetud, mida ei ole võimalik eemaldada lapiga pühkides, tuleb jätta klaas puhastamata. Keelatud on kaabitsaga või mõne muu kõva esemega kraapides jää klaasilt eemaldamine. Lume eemaldamine tuleb teha 48 tunni jooksul alates sellekohase teate saamist. Lumi tuleb eemaldada ristkülikukujuliselt alalt, mis hõlmab 30 meetrit alates mõõtekabiinist piki teed kaamera vaatevälja suunas laiusega 5 meetrit sõidutee äärejoonest. Teel hukkunud väikeloomade ja lindude ning teel oleva prahi koristamine Teel hukkunud väikeloomade ja lindude ning teel olev prahi koristamine pärast sellekohase informatsiooni laekumist. Põhimaanteedel tööpäevadel kell 8.00–17.00 – 4 tunni jooksul. Põhimaanteedel töövälisel ajal – 12 tunni jooksul. Tugi- ja kõrvalmaanteedel – 24 tunni jooksul. Info edastamine teele jäänud hukkunud suurulukite või vigastatud liikumisvõimetute loomade kohta Keskkonnainspektsiooni infotelefonile 1313. Nende kõrvaldamise ning vajadusel hukkamise korraldab kohaliku jahipiirkonna jahiselts. Surnuna leitud I ja II kaitsekategooria loomaliikide isenditest (Vabariigi Valitsuse määrus „I ja II kaitsekategooriana kaitse alla võetavate liikide loetelu“) Keskkonnaameti teavitamine. Talihool de täiendavad nõuded lisaks Tee seisundinõuetele Liiklussagedusel üle 3000 auto ööpäevas (talvise seisunditaseme l 3+) on aeg lume ja lörtsi eemaldamisele sõiduteelt 2 tundi. Talvisel seisunditasemel 3 on aeg lume ja lörtsi eemaldamisele sõiduteelt 4 tundi . Talvisel seisunditasemel 2 on aeg lume ja lörtsi eemaldamisele sõiduteelt 8 tundi. Talvisel seisunditasemel 1 on hooldustsükli ajad järgmised: Lume ja lörtsi eemaldamine sõiduteelt 12 tundi. Tee kohta kehtivate üldnõuete täitmine 24 tundi. Kergliiklusteede talvised seisundinõuded on järgmised: Näitaja Seisunditaseme nõuded Kergliiklustee s eisunditase 2 (linnas, alevis või alevikus paiknevad kergliiklusteed) Kergliiklustee s eisunditase 1 (väljaspool linnu, aleveid ja alevikke paiknevad kergliiklusteed) Lumetõrje Maksimaalne koheva lume paksus 4 cm 8 cm Maksimaalne sulalume või lörtsi paksus 4 cm 4 cm Maksimaalsed ebatasasused kinni tallatud lumes või karedas jääs 2 cm 4 cm Libedus e tõrje Tee seisundinõuete Lisa 10 alusel määratud tee seisundi „Pressitud lumi või jäätunud tee, teepind on piisavate haardeliste omadustega ja võimaldab ohutult liigelda“ tagamiseks tuleb teha järgmised libedus e tõrje tööd Puistamine (soovitavalt kuumutatud) peenkillustikuga hooldustsükli aja jooksul Puistamine peenkillustikuga hooldustsükli aja jooksul Talveperioodi jooksul lume- või jääkihist väljaulatuvate osadega killustikuterade olemasolu tagamine Talveperioodi jooksul lume- või jääkihist väljaulatuvate osadega killustikuterade olemasolu tagamine Puistamine kloriididega jäite või muu erandliku olukorra puhul, samuti pressitud lume või jäätunud tee sulamisel Hooldetsükli aeg Lume- ja libedus e tõrjeks Kell 6.00-22.00 – 4 tundi 8 tundi Kell 22.00-6.00 – 8 tundi Üldnõuete täi t mine* 12 tundi 12 tundi *Lumevallide vahe, liiklusmärkide puhtuse ja tasasuse ning Tee seisundinõuete § 22 lõikes 2 sätestatud nõude lumevallide madaldamise kohta täitmine. Lumetõrje Lume ja lörtsi eemaldamine teekattelt ja teepeenardelt autosahkadega, teehöövlitega, traktorsahkadega, rootorsahkadega. Kasutada tuleb võimalikult palju kiirsahkasid, et vältida lumevalle tee servades ja mahasõitude kinni lükkamist. T eehöövl ite ja traktor ite kasutamisel on vajalik hilisem lumevallide eemale lükkamine. Kitsaste teede lumetõrjel on sobilik traktorite kasutamine. Lume ja lörtsi eemaldamine tee koosseisu kuuluvatelt ristmikelt, kiirendus- ja aeglustusradadelt, ühissõidukite peatuskohtadelt, ooteplatvormid elt , ülekäigukoh tadelt ja -rad adelt , parkla test , autobusside ümberpööramise koh tadelt , ning kasutusel oleva telt mahasõi tudelt. Lume äravedu sealhulgas vajadusel sõidutee ja kergliiklustee vaheliselt alalt. Põrkepiirde sõidutee poolne osa peab olema lumest puhas, sõidutee poolne osa peab olema nähtav, valli ei tohi jääda. Pideva lumetõrjega tuleb alustada hiljemalt ½ vastava seisunditaseme lumekihi kriitilise paksuse saavutamisest. Kiiruskaamerate kohal on soovituslik sahkamise kiirus 30 km/h, maksimumkiirus 35 km/h. Lund ei ole lubatud paisata külgnevale kergliiklusteele. Sil dade , viaduktid e ja tunneli te lumest puhastamine , et tagada sõidukite ja jalakäijate ohutu liiklemine ning konstruktsioonide säilimine. Sõidu- ja kergliiklustee hooldada vastavalt teele kehtestatud seisundinõuetele (sh hooldustsükli aeg ja lumekihi paksus) kas mehhaniseeritult või käsitsi tagades järgmiste nõuete täitmise . P õrkepiirde sõidutee poolne osa peab olema lumest puhas, sõidutee poolne osa peab olema nähtav, valli ei tohi jääda . K õnni- ja käiguteed ning jalakäijate liikumiseks mõeldud trepp peavad olema puh tad . T agada vete äravool . J ääpurika te eemaldamine viaduktidel sõidutee ja kergliiklustee kohal t . Libedus e tõrje Libedus e tõrje on teepinna nõutava haardeteguri tagamiseks teepinnale kloriidide, abrasiivmaterjalide (liiv, peenkillustik vm selleks sobiv materjal) või nende segude või kloriidide vesilahuste puistamine, jäätunud pinnale kuuma liiva puistamine, mehaaniline karestamine ning roobaste ja ebatasasuste tasandamine . Kloriidide kasutamisel hoiduda kloriidide üledoseerimisest, vältida voolavat vett. Puistematerjale kasutada teraläbimõõduga 2–6 mm. Külmumise vältimiseks ja terade paremaks püsimiseks teel võib segada puistematerjali sisse 40–60 kg kloriide 1 m 3 puistematerjali koguse kohta. Seisunditasemega 1 teedel teha libedusetõrjet puistamisega kuni piisavalt paksu jäätunud või kinnisõidetud lumest kattepinna tekkimiseni. Pärast seda eelistada mehaanilist karestamist. Sulamise ajal jäätunud ja kinnisõidetud lumega katet vajadusel puistata katte sulamise kiirendamiseks, et ebatasasusi tasandada . Roobaste ja ebatasasuste tasandamisega ei tohi kahjustada katet. Siletera kasutamisel teha täiendav libedusetõrje puistamisega. Eelistatud on võrktera kasutamine. Puistata tuleb ka lumesaju või tuisu ajal , et vältida lume kinni sõitmist autorataste mõjul ja erakorralise libeduse tekkimist . Ennetava libedusetõrje tegemine talvistel seisunditasemetel 3+ ja 3, kui Riigi Ilmateenistuse prognoos, AS-i Teede Tehnokeskuse veebiteenus TIK https://tik.teeilm.ee või viimase analoog on ennustanud libedust. Lahknevuste puhul AS-i Teede Tehnokeskuse veebiteenuse TIK https://tik.teeilm.ee prognoosis võetakse arvesse kolme välisprognoosi, mis on SMHI (Rootsi Ilmateenistus), FMI (Soome Ilmateenistus), ja YRNO (Norra Ilmateenistus). Ennetav libedusetõrje teha üks kuni kuus tundi enne võimaliku libeduse teket. Ennetaval libedus e tõrjel null kraadi lähedaste temperatuuride korral on soovitav kloriidilahuste kasutamine. Ennetava libedus e tõrje eest tasumine talihoolde seisunditasemel 3+ ei kuulu talihoolde seisunditaseme 3+ komplekshinna sisse , vaid selle eest tasu mine toimub tegelikult tehtud ennetava libedus e tõrje teekilomeetri (mitte puistatud kilomeetri) eest vastavalt kululoendis olevale ennetava puistamise teekilomeetri hinnale. Arvestus tehtud ennetava libedus e tõrje eest talihoolde seisunditasemel 3+ toimub T ellija poolt etteantud vormi kohaselt, mida T eehooldaja täidab samal päeval, mil ennetav libedus e tõrje tehti ja edastab T ellijale järgmise päeva kella 9.00-ks . Ennetav libedus e tõrje, mis vastavalt hoiatavale prognoosile tehti, kuid nõutud haardetegur jäi ikkagi saavutamata, ei kuulu väljamaksmisele, aga mitte ka sanktsioneerimisele. Kui väga madalate temperatuuride tõttu (alla -12 0 C) on nõutava haardeteguri saavutamine NaCl-ga raskendatud, tuleb libedus e tõrje teha CaCl 2 -ga või sarnase mõjuga muu libedus e tõrjematerjaliga. Kruusateedel l ibedusetõrje tegemine puistematerjalidega (läbimõõt kuni 6 mm: liiv, peenkillustik vm) puistamise või mehaanilise karestamisega. Roobaste ja ebatasasuste tasandamine. Talihoolde muud korrashoiutööd Ristmike l , sildade sõiduosade l , ühissõidukite peatuskohtade l , kiirendus- ja aeglustusradade l ning ooteplatvormide l tagada sama seisunditase samaväär s e lt tee seisunditasemega, kus teerajatis asub. Autobussipeatuste platvormidel t eha lume- ja libedus e tõrjet. Samal teel lume- ja libedus e tõrje tegemise tehnoloogiline piir (algus ja lõpp) peab asuma ristmikul või asulas. Piir ei tohi asuda teelõigul, mille l lubatud liikumiskiirus on 90 km/h. Lumesulamise perioodil ei tohi vesi seista sõidutee kattel ja teepeenral. Teepeenardelt v ee äravoolu takistav a d lumevallid ja jää eemalda da , et vesi ei imbuks muldkehasse. Jääst, lumest või mingil muul moel ummistunud truubid avada mõistliku tähtaja jooksul sobivaid tehnoloogiaid kasutades. Libedus e - ja lumetõrje tegemine tunnelites. Libeduse- ja lumetõrje tegemine teeületuskohtadel (tee ohutus- ja eraldussaartel, tee eraldusribal asuvatel teeületuskohtadel ning peale tulekutel kergliiklustee de lt tee ületuskohtadele). Ristlõikega 2+2 teedel teha talihooldust paralleelselt kahe hooldeautoga. Teedel, kus ei ole paigaldatud statsionaarseid tähisposte ja mille aasta keskmine liiklussagedus on rohkem kui 100 autot ööpäevas , tuleb kurvide (kurviliste kohtade), truupide , lumekoristust segavate takistuste või muude kohtade tähistamiseks (kus lumesaju või tuisu korral ei ole võimalik tuvastada tee koridori) kasutada markiire . Markiirid paigaldada 50 kuni 150 meetrise vahekaugusega 1. novembriks ja koristada 15. maiks. Teedel, mis on kõrge mulde või hea pikinähtavusega tuleb teeääri tähistada markiiridega kuni 300 m vahekaugusega. Markiir valmista da plastmassist või puidust läbimõõduga 2–4 cm ja tipp varusta da vähemalt 3 cm laiuse helkiva elemendiga. Markiiri helkuri kõrgus peab olema vähemalt 1,0 meetrit teepinnast. Sillad, viaduktid, tunnelid (sh jalakäijate tunnelid, ökodukt id ) edaspidi sillad Samaaegselt teedevõrgu üleandmiseks toimuva ülevaatusega teha sildade ülevaatus ja puuduste kaardistamine ning puuduste koondnimekirja T ellijale esitamine järgmise aasta remondiplaani koostamiseks. Ülevaatuse käigus kaardistada iga teerajatise eripärad tugiosade määrimise, vuugi elementide puhastamise jm osas. Esimesel võimalusel sildadel tekkinud kahjustustest T ellija teavitamine. Kevadel pärast libedus e tõrje kloriidide kasutamise lõppu, kuid mitte hiljem kui 30.mai, kõikidelt sildade konstruktsioonidelt kloriidide jääkide pesemine , vajadusel harjapesu . Sildade p esemis t alus tada suurema liiklussagedus ega sil dadest . Sillal paiknevate vee äravoolude ja ärastamissüsteemide puhtana ja korras hoidmine selliselt, et nendes ei oleks takistusi vee ära valgumisel ning süsteem tagaks projektikohaselt vee ära juhtimise maapinnani. Restide ja nende ümbruse puhtana hoidmine, ei tohi olla takistusi (liiva, tolmu, kivimaterjali jms). Jäätunud silla pealsed veeärastussüsteemid e korral tuleb tagada vete ärajuhtimine sillalt pealesõitude ja koonustelt allavoolu rennide vms kaudu. Tagada r egulaarne järelevalve süsteemi toimimise üle. Jälgimine, et silla servaprussi kaitseks või liikluse eraldamiseks paigaldatud äärekivid ja sahasuunajad asuvad projektses asukohas, on terviklikud ja töökorras. Murenenud ja kahjustunud osade eemaldamine ning vajadusel kohtparanduste tegemine. Sillakonstruktsioonidest piirde, käsipuude, vuugi või katte defektide (näiteks hüdroisolatsiooni poolt üles paisutatud nn mullid) kõrvaldamine. Tellija teavitamine, kui silla katte kulumiskiht või sillavuuk on seisukorras, mis põhjustaks silda ületatavate sõidukite või liiklejate kahjustamise või silla pealesõi du l on teekatte pinna vajum. Silla vuu kide elastsed täited, katte ja vuugi vahele paigaldatud vuugitäitematerjal ja vuugi üleminekuribad ning silla konstruktsioonide ja katte vahel olevad elastsed liitekohad peavad olema terviklikud ja seisukorras, mis taga vad silla vaba liikumise ning välistatud on vuukide ja liidete vahel sade vee läbijooks. Kahjustused taastada selliselt, et vuugi d on täidetud sobiliku vuugi mastiksiga. Kattealused deformatsioonivuugid tuleb hooldada ja taastada selliselt, et nende kohale sisse lõigatud pragu või katte armeeringu juurde tekkinud pragu on täidetud sobiliku vuugi mastiksiga ning seeläbi on välistatud läbi katte valguva vee mõjul konstruktsioonide edasi kahjustumine. Elastse täitega deformatsioonivuuk hoolda da ja taasta da selliselt, et elastne täide püsib paigaldatud kohal, ei ole roopasse vajunud ega üles tõusnud. Juhul, kui elastse täitega vuugi ning katte serva vahele on paigaldatud ka vuugitäite materjali, tuleb tagada selle püsivus ja säilivus. Välistada tuleb läbi pragude valguva vee mõju l konstruktsioonide kahjustami ne . Avatud profiiliga ( kummimatt- ja moodul ) deformatsioonivuuke hooldada ja pesta 4 kord a aasta s , vajadusel tihemini selliselt, et avatud profiiliga elementide vahele sattunud praht, mustus jne on sealt eemaldatud vuugi elemente kahjustamata. Keelatud on kasutada teravaid esemeid. J älgida katte kulumist sillavuukidel ja silla pealesõitudel ning viivitamatult informeerida Tellijat juhul, kui katte kulumisest või deformeerumisest tekkinud roobas on enne või pärast vuuki samal tasapinnal, kui vuugi ülapind. Sillaalused veeärastussüsteemid hoida projektses seisukorras (v.a loomulik kulumine ja kaugele arenenud korrosioon) ja regulaarselt puhastatud selliselt, et oleks tagatud sadevete tõrgeteta ärajuhtimine. Kõik sadeveekaevud, kogumislehtrid, sadeveeväljavoolud tuleb hoida sellises seisukorras, et kokku kogutav ja väljuv sadevesi ei voolaks kõrvalt mööda ja oleks tagatud vete ärajuhtimine veeärastussüsteemi kaudu nii, et vesi ei märgaks ega valguks konstruktsiooni dele . Tugiosad hooldada selliselt, et oleks tagatud projektis määratud ekspluatatsioonitingimused liikuvuse osas . T ugiosad hooldada ja puhastada 1 kord aastas tolmust ja mustusest . Pärast puhastamist teha visuaalne kontroll. Defektide ilmnemisel (praod, vale asend, liikumisruumi puudujääk, kinnitusdefektid, libisevate ja pööratavate tugiosade libisevad pinnadefektid ja kaitsekatte vajadus) informeerida tellijat. Pöördumist ja libisemist võimaldavatel tugiosadel pärast puhastamist vajadusel liikuvate puutepindade määrimine liikumist hõlbustava määrdega. Riiglid ja sambad hoida puhtad sodist, prahist vms. N eid tuleb hoolduse käigus pesta üks kord aastas. Muul ajal ei tohi sammastel ja riiglitel olla sodi ja prahti, mis hoiab kinni niiskust ja halvendab konstruktsiooni ekspluatatsiooni. Teavitada Tellijat, kui riigil pinnal on betoonipuru, mis võib olla tingitud ülemiste konstruktsioonide lagunemisest. Koonuse kindlustused ja koonuste tugiprussid hoida seisukorras, kus on tagatud koonuse toimi mi ne mulde või nõlva kindlustusena. Kivimaterjaliga või betooniga kindlustatud koonustelt tuleb eemaldada sinna kasvanud või juurdunud taimestik ja puud regulaarselt meetodil, mis ei kahjusta koonuse konstruktsioone. Koonuste kõrval paiknevate rennide puhul tagada renni puhtus kuni renni lõpuni ning voolurahustuskasti olemasolul ka kasti puhtus ja töövõime, rahustuskasti puudumisel aga tagada renni otsa stabiilsus selliselt, et uhtumist ei tekiks. Juhul kui koonus on murenenud või kahjustatud eemaldada lahtised osad ning vajadusel teostada kohtparandused. Jõesängi kindlustus hooldada selliselt, et oleks tagatud selle toimimine ja püsimine oma projektses asukohas. Kindlustuse jälgimise käigus tuleb tähelepanu pöörata ka sellele, et kindlustus ei hoiaks kinni jões liikuvat (puu)sodi – et ei tekitaks ummistust. Muuhulgas tuleb jälgida seda, et teemaa ulatuses ei asuks silla juures langenud puid ja kopratamme ülesvoolu ega allavoolu sellises kauguses, et paisutus ulatuks teemaani. Terastorud ehk torusillad hoida projektses seisukorras (v.a. loomulik kulumine). Terastorude abrasiivsest kulumisest tekkinud rooste- ja värvikahjustuste avastamisel teavitada T ellijat. P öörata tähelepanu truubikuju le ja selle muutustel teavitada T ellijat. Terastorude otste kindlustusele kehtivad samad nõuded silla koonuste nõuetega. Kaarkonstruktsioonide kinnitustel vundamentide külge tagada kinnitusdetailide puhtus ja vajadusel määritus (liikumist hõlbustavate määrdeainetega), et tagada konstruktsiooni pikaealisus. Puhtuse tagamiseks puhastada konstruktsioone selliselt, et oleks võimalik jälgida kinnituselementide – ankrupoltide ja ankurduslattide – korrasolekut. Puhastada vähemalt 1 kord aastas. Kaarkonstruktsioonide (luku)liigendeid hooldada võrdväärselt tugiosade hooldamisele, et oleks tagatud elementide nõuetekohane liikuvus. Sillal varasemalt värvitud piirded värvida (eelneva puhastamise g a) minimaalselt üks kord Lepingu perioodil. Perioodiline hoole Perioodilise hoolde tegemise eesmärgiks on perioodilise hoolde koosseisu kuuluvate töödega tee-elementide kulumise ja kahjustuste tagajärgede kõrvaldamine ning teede seisunditasemete nõuetele vastavuse võimaliku mahajäämuse likvideerimine ühekordse või mahuliselt määratud tegevusega. Perioodilise hoolde tööd tasutakse tegevuskuludest. Perioodiliste hoolde tööde tellimisel määrab igakordselt tööde tähtaja T ellija. Perioodilise hoolde tööde käigus tekkiv mittetaaskasutatav materjal kuulub utiliseerimisele T eehooldaja poolt. Tehtud perioodiliste tööde kohta peetakse mahulist arvestust. Perioodilise hoolde koosseisu kuuluvate tööde kirjeldused on teetööde tehnilistes kirjeldustes, v.a järgmised tööd: Tolmutõrje tegemine uutel teelõikudel vastavalt juhendile “Tolmutõrje teostamine kaltsiumkloriididega”. Tellija määrab igaks lepinguaastaks teelõigud, millele lisatakse uut kruusa 640 t/km ning seejärel tehakse tolmutõrje. Tolmutõrje ebaõnnestumise korral teeb töövõtja selle tasuta uuesti . Kattega teede pragude väljafreesimine ja täitmine mastiksiga. Pindamata kuni 7 aastat vana asfaltkatte pragu laiendada ristlõikes 15mm x 15mm kuni 30 x 30mm suuruseks. Laiendatud pragu puhastada harjaga ja kogu praht eemaldada ja kuivatada kuuma suruõhuga. Seejärel täita pragu kuuma mastiksiga ja pind tasandada. Mastiksil võimaldada vähemalt ühe minuti jooksul tungida pragudesse. Kui mastiksi tasapind langeb madalamaks ümbritseva katte pinnast, paigaldada täiendav mastiksi kiht. Pinna lõplikuks viimistlemiseks puistata kuuma mastiksi pinnale fraktsiooniga 1 mm puhast ja kuiva täitematerjali, mis väldib pinna läikimist ja liikluse mõjul mastiksi praost väljatulekut. Pärast jahutamist eemaldada harjaga üleliigne täitematerjal, seejärel avada liiklus. Mastiks peab vastama standardile EVS-EN 14188-1. Kasutatav tüüp on N1 ning lisaks muudele omadustele peavad olema deklareeritud standardi tabelis 2 toodud väärtused positsioonil 7 (flow resistance ehk vastupidavus voolamisele 60 0 C juures) ning kohesiooni määramisel tuleb lä htuda tabeli positsioonist 11.2 . Lisa 21 Akt korrashoiutööde üleandmise kohta riigitee ______________ /number, nimetus, aadress/ ehituse/remondi ajal Tellija: Maanteeamet Teehooldaja: ___________ /lepingu number ja nimetus/ Töövõtja: ___________ /lepingu number ja nimetus/ Omanikujärelevalve: ___________ /lepingu number ja nimetus/ Ehituse/remondi algus ____________ /kuupäev/ , lõpp ____________ /kuupäev/ . Käesoleva a ktiga annab teehooldaja töövõtjale üle ehituse/remondi algusest kuni lõpuni korrashoiutööde tegemise ja vastutuse remondiaegse tee seisundi tagamise eest . Töövõtja kohustub juhinduma ehitus/remondi algusest kuni lõpuni tee korrashoiutöödel Maanteeameti peadirektori 10.01.2017.a käskkirjast nr 0015 „Täiendavad tehnilised tingimused teele ehitusperioodiks“. Talihoole teha vastavalt teele kehtestatud seisunditasemele. Tee talvised seisundinõuded ja hooldetsüklite ajad on antud MKM 14.07.2015 määruses nr 92 „Tee seisundinõuded“ ja Korrashoiutööde tehnilises kirjelduses. Andis üle: _______________ teehooldaja esindaja nimi /allkirjastatud digitaalselt/ Võttis vastu: ________________ töövõtja esindaja nimi /allkirjastatud digitaalselt/ Maanteeameti korrashoiu esindaja: _______________ nimi /allkirjastatud digitaalselt/ Maanteeameti ehituse esindaja: _______________ nimi /allkirjastatud digitaalselt/ Omanikujärelevalve esindaja: _______________ nimi /allkirjastatud digitaalselt/ 16 1 29 Lääne hooldepiirkonna riigiteede 16128 KATTED seisuga 01.08.2020 16127 16 1 11 50 2 30 5 1612 16 17 151 1612 3 2 16134 161 2 16 1 16153 16 31 Risti 16 16161 321 16102 16 1 161 35 301 0 7 Palivere 5 06 0 1 91 1 1613 6 61 Taebla 16 Uuemõisa 1 08 Paralepa 6 16 9 161 HAAPSALU 1 21 16 20 1 62 03 161 161 1 0 16 16 1 1 4 16 4 6 3 17 16 161 1 16 10 161 9 5 15 8 16 1 16 1 16 56 16 1 55 1 1 63 11 16 31 16 1 10 12 59 1 16 1 16 16 16 1 93 1 10 96 92 16 1 1 91 16 16194 16 771 16 16 1 89 LIHULA 1 95 16 16 1 87 1 9 0 asfaltbetoon - tihe, poorne, kerg 16 16197 1 78 mustkate, stabiliseeritud kate (põlevkivi) tuhkbetoon pinnatud kruusatee 8 1 161 kiviparkett, munakivitee 1618 kruusatee 5 Virtsu 16180 8 16 161 01 6 1 84 1 19  16 1 29 Lääne hooldepiirkonna riigiteede 1612 16128 SUVISED SEISUNDITASEMED 7 seisuga 01.08.2020 16 1 50 11 2 30 16 5 1 1612 51 17 1612 3 2 16134 161 2 16153 16131 Risti 16 16161 16102 16 1 161 35 301 0 7 Palivere 06 5 0 Taebla 1 91 1613 1 16 61 16 Uuemõisa 08 1 HAAPSALU 6 16 9 61 1 21 16 20 1 62 03 161 161 1 0 16 16 1 1 4 16 4 616 3 1 17 16 1 16 161 10 9 5 15 8 16 1 16 1 56 16 16 1 55 1 11 1 63 16 31 16 1 10 12 59 1 16 1 16 16 16 1 93 1 10 96 92 16 1 1 91 16 16194 77 1 16 16 16 1 89 LIHULA 1 16 95 1 16 SEISUNDITASE 3 90 1 87 SEISUNDITASE 2 16 16197 178 SEISUNDITASE 1 1 8 SEISUNDITASE 2 161 Kruusatee 5 1618 8 Virtsu 16180 161 16 Tolmutõrje 01 6 1 84 1 19  16 1 29 Lääne hooldepiirkonna riigiteede 16128 TALVISED SEISUNDITASEMED seisuga 01.08.2020 16127 16 1 11 50 2 30 5 1612 16 17 151 1612 3 2 16134 161 2 16131 Risti 16161 16 16102 16 1 161 35 301 0 Palivere 5 06 91 Taebla 1 61 16 Uuemõisa 08 HAAPSALU 03 Paralepa 1 16 9 16 1613 1 62 161 161 0 16 6 1 1 4 16 4 616 3 1 17 16 1 16 161 10 9 5 15 8 16 1 16 1 16 56 16 1 55 1 11 63 1 16 31 16 1 10 12 59 1 16 1 16 16 16 1 93 1 10 96 92 16 1 1 91 16 16194 16195 16 1 89 LIHULA 16 1 87 16 SEISUNDITASE 3+ 1 9 0 SEISUNDITASE 3 16 16197 178 SEISUNDITASE 2 1 SEISUNDITASE 1 8 161 85 Virtsu 16180 161 16 01 184 1 19  RANNA W X JÕESMA W X 16128 Lääne hooldepiirkonna riigiteede SILLAD 16127 16 1 50 seisuga 01.08.2020 RIGULDI KUIJÕE-PIIRI W X W X RIISIPERE INKA W X WKUIJÕE-KÕRTSI X KUIJÕE-MÕISA 11 W X 2 X WKUIJÕE 30 W X 5 1612 SELJAKÜLA - 1 17 W X 16 16134 151 1612 16 3 1 2 61 161 2 16 16 1 02 16131 1 Risti 3 5 1610 TAGAVERE 5 16 PALIVERE 1 RANNAKÜLA WNIGULA X 30 W X X W W X PaliverePALIVERE SILMA 9 16 W0 X Taebla Uuemõisa 1 8 HAAPSALU 62 03 1 0 Paralepa 16 1 16 6 16 161 9 1 1613 58 161 KOLUVERE MÕISA 161 WKOLUVERE X 6 1 X W 1 4 3 17 16109 TÕLLAAUGU RÄGINA 1 16 W X X W 31 TABRA JÕGISOO W X MARTNA W X WSILLA X 15 W X LIIVI 1 61 X W 1 16 W X 56 PAHASOO 11 1 PUTKASTE W X 161 ÜDRUMA 16 XX W 63W X 2 WRANNAMÕISA -2 WX 11 RANNAMÕISA -1 16 LAIKÜLA W X 16 16 1 1 96 RUMBA 93 1 KIRBLA 16 92 16 X W W X 1 91 W X 16194 10 ALLIKA W X VANAMÕISA XXW 16195 W 16 LIHULA 1 89 TUUDI W X 16 16 1 87 1 9 0 W X SILLAD 16 16197 1 Põhimaantee 78 KUNILA W X Tugimaantee 8 1 161 Kõrvalmaantee 5 Virtsu 16180 8 16 161 01 1 Ramp, ühendustee 84 1 19 TUKA W X  16 1 29 Lääne hooldepiirkonna riigiteede 16128 KERGLIIKLUSTEED seisuga 01.08.2020 16127 16 1 11 50 2 30 5 1612 16 17 151 1612 16 3 2 1 16134 61 161 2 16131 Risti 16 16102 16 1 161 35 301 0 Palivere 5 06 91 Taebla 1 61 16 Uuemõisa 08 HAAPSALU 03 Paralepa 1 9 16 16 1 62 161 161 60 1 1 1 64 6 16 4 3 7 161 13 11 16 16 16 1 161 09 5 15 8 16 1 16 1 16 56 16 1 55 1 1 63 11 16 31 16 1 10 12 59 1 16 1 16 16 16 1 93 1 10 96 92 16 1 1 91 16 16194 16195 16 1 89 LIHULA 16 1 87 16 1 9 KERGLIIKLUSTEE 0 16 Põhimaantee 16197 178 Tugimaantee 8 1 Kõrvalmaantee 161 5 Virtsu 16180 Ramp, ühendustee 8 16 161 01 1 84 1 19  Juh is politsei, teehooldaja, häirekeskus e ja maanteeameti tegevuse kohta riigimaanteel juhtunud liiklus õnnetuse korral 2020 Eesmärk Juh is politsei, teehooldaja, häirekeskuse 1510 ja maanteeameti (edaspidi pool ja pooled) tegevuse kohta riigimaanteel juhtunud liiklus õnnetuse korral (edaspidi juh is ) täpsustab poolte tegevus i infovahetuse, liikluskorralduse ja korrashoiutööde tegemise osas pärast riigimaanteel toimunud liiklusõnnetust . Pooled täidavad juh ist oma asutuste ja vastava hoolde piirkonna teehooldajate (edaspidi teehooldaja ja tee hooldajad) poolt ja kaudu, kelle nimetus ed ja kontaktandmed uuendatakse nende muutumisel poolte kontaktisikute poolt . Päästesündmuse puhul lähtutakse pääste korraldustest, muudel juhtudel politsei korraldustest. Infovahetu s Politsei Teavitab häirekeskust telefonil 1510 vajalikest tegevustest , kui liiklusõnnetuse sündmuskohal on vajalik liikluskorraldusvahendite paigaldamine või ümbersõidu korraldamine pikemalt kui 2 tundi või korrashoiutööde tegemine või liikluse reguleerimi ne pikemalt kui 3 tundi . Liikluse reguleerimise vajadusest teavitamine toimub ainult Kuusalu teemeistripiirkonnas Harjumaal ning Jõgeva ja Rapla hooldepiirkondades , mujal Eestis puudub teehooldajatel reguleerimisvõimekus . Teavitab häirekeskust telefonil 1510 esimesel võimalusel, kui punktis 2.1.1. loetletud vajadused lõppevad enne teehooldaja saabumist liiklusõnnetuse sündmuskohale. T eehooldaja Täpsustab i nfo t sündmuskohal viibiva politsei ametnikuga vajalike ks tegevusteks . Annab t agasiside t oma tegevuse kohta häirekeskusele 1510 . Häirekeskus Edastab politsei poolt saadud info sündmuse asukoha, sündmuse iseloomu ja sündmuse juhi kontakttelefonidega edasi vastava piirkonna teehooldajale. Edastab pooltele vajalikku muud infot , s.h annab soovitusliku ümbersõidumarsruu di , teehooldaja ja maanteeameti vastava regiooni teehoiu osakonna juhataja ga konsulteerides , aluseks veebirakendus www.mnt.ee/ymbersoidud . 2.3.3. Teavitab vajadusel liiklejaid liiklusteadete kaudu. Maanteeamet Annab politseile, teehooldajale ja häirekeskusele põhiteede soovituslike ümbersõidumarsruutide veebirakendusele www.mnt.ee/ymbersoidud ligipääsu. Teavitab v ajadusel liikleja id muutuva teabega märkide kaudu. Tegevus liiklusõnnetuse sündmuskohal Politsei Hindab sündmuskohale jõudes tee- ja teemaa koristamise vajaduse ning informeerib sellest häirekeskust telefonil 1510 esimesel võimalusel. Reguleerib esmase lt l iikluse kuni 3 tundi Kuusalu teemeistripiirkonnas Harjumaal ning Jõgeva ja Rapla hooldepiirkondades alates teehooldaja informeerimisest liikluskorraldusvahendite paigaldamise või reguleerimisvajaduse kohta , teistes hooldepiirkondades vastavalt vajadusele . Annab teehooldajale s ündmuskoha üle sündmuskohalt lahkumisel juhul kui teehooldaja on sündmuskohale kutsutud . Sündmuskoha üleandmisest teavitab politsei oma juhtimiskeskust . Teehooldaja Saadab p ika kestvusega liiklust häirivate sündmuse korral kahe reguleerijaga liikluskorraldajate brigaadi sündmuskohta 3 tunni jooksul pärast sellekohase teate saamist ning reguleerib liiklus t kuni vajaduse lõppemiseni . Teehooldaja korraldab liikluse reguleerimise ainult Kuusalu teemeistripiirkonnas Harjumaal ning Jõgeva ja Rapla hooldepiirkondades . Muudel riigiteedel, kus teehooldajal puudub reguleerimisvõimekus tagab teehooldaja pika kestusega liiklust häirivate sündmuste korral liikluse ümberkorraldamise või sulgemise liikluskorraldusvahenditega. Teehoolde tegijad teede kaupa on veebirakenduses https://tarktee.mnt.ee/ . Tähistab ü mbersõidumarsruudi pärast sellekohase teate saamist maanteeametist või häirekeskuselt. T ööpäevadel kell 8.00–17.00 – 2 tunni jooksul . T öövälisel ajal – 3 tunni jooksul. T eeb maanteeameti vastava regiooni teehoiu osakonna juhataja korralduse alusel täiendava lumetõrje ümbersõidumarsruudil . T eeb maanteeameti vastava regiooni teehoiu osakonna juhataja korralduse alusel täiendava libedustõrje ümbersõidumarsruudil . Taastab tee seisundi vastavalt korrashoiulepingule. Sündmuskoha vastuvõtmisest ja sündmuse lõpetamisest teavitab teehooldaja häirekeskust telefonil 1510. Maanteeamet Tagab teehooldajate tegevused maanteeameti ja teehooldajate vahel sõlmitud korrashoiulepingute kaudu. Tagab, et piirkondlikud erisused korrashoiulepingutes ühtlustatakse järgmiste korrashoiuhangetega. Juhis on heaks kiidetud maanteeameti ja teehooldajate vahelise Tarkade klubi nõupidamisel 8.01.2020 ning politsei, teehooldajate, häirekeskuse ja maanteeameti vahelisel nõupidamisel 15.01.2020. Juhis vaadatakse poolte poolt üle kontaktandmete muutumisel ja muudel vajadus t el kuid mitte harvemini kui üks kord aastas. Poole d esitavad oma kontaktandmed teistele pooltele ühe kuu jooksul pärast juhise allakirjutamist . Allkirjad . Politsei-ja Piirivalveameti esindaja – Sirle Loigo Teehooldajate esindajad: Kristjan-Raul Pettinen – Warren Safety OÜ Meelis Seppam – TREV-2 Grupp AS Tarmo Lood – Eesti Teed AS Häirekeskuse esindaja – Rasmus Laar Maanteeameti esindaja – Erkki Vaheoja Lisad : Hooldepiirkonnad tegijate järgi (kaart) Osalejad nõupidamisel Maanteeameti, PPA, Häirekeskuse ja teehooldajatega 15. jaanuar 2020 Maanteeameti keskus Tee seisundinõuete tagamise kava koostamise juhis Käesoleva dokumendi „ Tee seisundinõuete tagamise kava koostamise ja täitmise juhis “ (edaspidi Juhis ) eesmärk on kajastada t eehooldaja (edaspidi Teehooldaja) plaanipä rast ja ettevalmistatud tegevus t riigiteede nõutud seisunditasemete saavutamiseks. Käesoleva juhise alusel koostatud tee seisundinõuete tagamise k ava (edaspidi Kava) ülesehitus ja selles s isalduv informatsioon peab andma Maanteeametile (edaspidi Tellija ) ülevaate , kuidas erinevate töö de tegemisega saavutatakse ning tagatakse kehtestatud seisundinõuded . Kava peab sisaldama Teehooldaja poolt läbimõeldud käitumisjuhised erinevate le situatsioonide le ja olukordade le . Kava kaudu tuleb Teehooldajal kirjeldada järgmisi tegevusi , sh : kuidas tagatakse riigiteede vastavus seisundinõuete le ja Tellija tingimustele; kuidas tagatakse riigiteede hooldustsükli aegadest kinnipidamine ; kuidas tagatakse hooldepiirkonnas tehtavate tööde vastavus järelevalvejuhend ile (sh avastatud puuduste dokumenteerimine , puuduste tähistamine ja õigeaegne likvideerimine ) ; kuidas leiab aset Teehooldaja poolne sisemine järelevalve tee seisundi üle ja kvaliteedikontroll tehtud hooldetöödele; kuidas tagatakse tee ehitus- ja remon t tööde kvaliteedi vastavus tee ja teetööde kvaliteedinõuet ele ja/või Tellija tingimustele; kuidas tagab Teehooldaja Kava täitmise. Juhise alusel koostatud Kava peab andma sisulise ja detailse ülevaate, kuidas on töö d planeeritud, korraldatud ning tagatud nende nõutud kvaliteet. Kavas peab olema kajastatud erinevad tegevused, protseduurid, võimalikud riskid ja viisid, kuidas viimaseid maandatakse jms, et nende kaudu on tagatud riigiteedele kehtestatud seisunditasemed. Lisaks peab Teehooldaja kirjeldama, milliseid meetmeid rakendatakse erandlikes olukordades . Juhis koosneb kaheksast peatükist ( välja arvatud loetelus esimene peatükk ) , millest lähtuda Kava koostamisel, mis on jaotatud järgmiselt : Korrashoiul epingu üldandmed (lisada tiitellehele ); T eehooldaja organisatsioon; Hooldetööde korraldamine; Koostööpartnerid; Kommunikatsioon; Rasked ilmaolud; Toimepidevuse tagamine; T eehooldaja poolne kvaliteedi kontroll; K ava täiendamine ja muutmine . TEEHOOLDAJA ORGANISATSIOON Lühiülevaade ettevõttest Käesolevas pun ktis esitada järgnev informatsioon: lühiülevaade ettevõttest ja - sisesest kvaliteedisüsteemist (ühispakkumuse korral iga ettevõtte kohta) ; juhtkonnapoolsed ülevaatused (kas toimuvad, kui tihti); e ttevõtte üldstruktuur . Teeh oolde tegemise juhtimisstruktuur Esitada meeskonna detailne struktuur koos ametikohtade ja vastutusaladega . K irjeldada tegevust, alluvust ning meeskonna struktuuris olevate isikute ülesandeid ja tegevusala või vastutust. Tabel 1. Hooldepiirkonna meeskonna ametikohad ja vastutusala kirjeldus Jrk nr Ametikoht Alluvus Tegevusala, vastutus 1 ….. ….. ……. Teehooldaja personal Käesolevas punktis esitada ja kirjeldada Teehooldaja meeskonda kuuluvate liikmete ü lesandeid, kohustusi, vastutust ja osalemist tööprotsessis ja korrashoiuleping u täitmisel : korrashoiu lepingu täitmisel osalevad võtmeisikud ; v õ tmeisikute pädevus ja vastavus korrashoiu l epingus sätestatud tingimustele; korrashoiulepingu täitmisel osalevad isikud, kes ei ole v õtmeisikud ja nende eelnev kogemus ja ülesanne tööprotsessis; i sikute volitused ja kontaktandmed; i sikute asendamine (sh alaline ja ajutine) . Tabel 2. Võtmeisikute pädevus Võtmeisik Töökogemus Haridus Kutsetase (olemasolul) Varasem osalemine sarnaste lepingu täitmises Hooldejuht Teemeister (teemeistrid) Sillainsener Kõneisik Mitte võtmeisikute nimekiri Tabel 3 . Asendusmaatriks Asendaja Asendatav Hooldejuht Teemeister Meister / objektijuht Hooldejuht Teemeister Sillainsener ……. Personali arengu- ja koolituskava K irjeldada lühidalt, kuidas leiab aset Teehooldaja personali pidev areng ja organisatsioonis väljatöötatud koolituspoliitika, sh: riigiteede korrashoiu lepingu, seisundinõuete ja Tellija nõuete tutvustamine ; e riala sed täiendkoolitused ; töö- ja liiklusohutus alased koolitused ; koolitus suhtlemisel avalikkuse ja kolmandate osapooltega; tee i lma prognoosi ja t ee ilmajaamade andmete kasutamise alane koolitus . Tööohutus Tööohutuse planeerimisel tuleb lähtuda kehtivatest normdokumentidest ja seadustest. Antud peatükk peab sisaldama järgmist informatsiooni: tööohutuse eest vastutava isiku tööülesanded; tööohutuse eest vastutava isiku kontaktandmed; kirjeldus meetmetest, kuidas tagatakse tööohutus; kirjeldus, kuidas käitutakse juhtunud õnnetuse korral; tööohutusega seotud dokumentide, skeemide loetelu; inimeste teavitamine ja antud tegevustega seotud dokumentide tutvustamine. Keskkonnaohutus Keskkonnaohutuse planeerimisel tuleb samuti lähtuda kehtivatest normdokumentidest ja seadustest. Antud peatükis kirjeldada lühidalt järgmist informatsiooni: kuidas lahendatakse keskkonnaküsimused; millised on lubade hankimise protseduurid (vajadusel); kes koostab ja millal koostatakse keskkonnategevuskava; millised on keskkonnakaitseks rakendatavad meetmed ning kuidas maandatakse keskkonnariske; koostööpartnerite informeerimist kes k konnaalastest riskidest; tegutsemine õnnetuse korral. HOOLDETÖÖDE KORRALDAMINE Käesolevas punktis kirjeldada hooldepiirkonnas tehtavaid töid , nende põhimõtted ja kuidas korraldatakse muud tegevused korrashoiu lepingu nõuetekohaseks täitmiseks. Tugipunktid ja kirjeldus Käesolevas punktis esitada ja kirjeldada järgnev informatsioon: piirkondlik(ud) tugipunkt(id) ja asukoht(ad). Tugipunkti all peetakse silmas ehitist või rajatist, kuhu Teehooldaja on koondanud rohkem kui ühe ühiku masinapargist ; soola- ja soolaliivaladude asukohad; ajutiste liikluskorraldusvahendite ja asendusliiklusmärkide asukohad. Kasutatav tehnika E sitada ja kirjeldada järgnev informatsioon hooldepiirkonna seisundinõuete täitmiseks: selgitada kasutatava tehnika ja nende valikupõhimõtted (sh varustatus, lisaseadmed, vanus, keskkonnasäästlikus jne); loet leda tööde tegemiseks kasutatav tehnika ning see esitada tabeli kujul; loetelu teistest kasutatavatest lisaseadmetest; GPS jälgimissüsteemiga varustatud tehnika ühilduvus veebirakendusega; ELTRIP -de ja optilise haardetegurimõõturitega või muu d e haardeteguri mõõturitega varustatus. Infosüsteemid K irjeldada lühidalt, millised on Teehooldaja poolt kasutatavad infosüsteemid, nende eesmärki igapäeva tööde korraldamisel ja kasutajaid, kes infosüsteemi(de)ga tegelevad. GPS seiresüsteem ; HOSIS …… Tööde planeerimine E sitada ja kirjeldada hooldepiirkonnas tehtavaid hooldetöid ja nende põhimõtteid vastavalt tööde liikidele ja erisustele: tavahoolde tööde planeerimine ja põhimõtted: tööde planeerimine seisundinõuete tagamiseks olulisematel rajatistel ; puuduste esinemisel nende likvideerimise põhimõtted , täht ajad ja tegevus nende likvideerimiseks ; põhimõtted tööplaanide koostamisel ja esitamisel; hooldepiirkonna erisused ja mitte tavapäraste tööde korraldamine (näiteks settebasseinide/müratõkkeseinte vms hooldus) . talihoolde korraldamine: milliste teeilmakeskuste prognoose jm andmeid kasutatakse (TIK; T-ilm vm); T eehooldaja poolt ELTRIP-iga tehtud mõõtmiste avalikustamine, teiste haardeteguri mõõtmise võimaluste (optiline, µTEC vm) kasutamine; hooldetööde, tehtud teeseisundi järelevalve ja patrullsõitude dokumenteerimine HOSIS-es (hooldesündmuste infosüsteem) ; seisunditase 2, 3 ja 3+ hoolderingide kilometraaž ja nende ajaline kestvus; seisunditase 1 hoolderingide kilometraaž ja kasutatav tehnika ; ennetava libedustõrje tegemine; GPS seiresüsteemiga varustatus (sh mehhanismid ja lisaseadmed); patrullsõit muutlike ilmaolude esinemisel riigiteedel, mille seisunditase on vähemalt 3; perioodilise hoolde ja remonttööde planeerimine ja põhimõtted; esitatakse jooksvalt ajagraafik tööde lõikes, kus on välja toodud ka vajalikud mehhanismid ja materjalid. Nädalaplaanid. Liikluskorraldus ja -ohutus Liikluskorraldus ja - ohutuse alal tuleb järgida valdkonna kehtivaid normdokumente ning Tellija poolt etteantud nõudeid. Käesolevas punktis kirjeldada ja esitada järgnev informatsioon: liiklusohutuse eest vastutava isiku andmed, töökogemus/pädevus ning ülevaade tema tööülesannetest; meetmed, kuidas tagatakse liiklusohutus; liikluskorralduse eest vastutava isiku kontaktandmed; liikluskorraldusprojektide koostamine ja kooskõlastamine; ajutise liikluskorralduse planeerimine ja selle kontrollimine; avalikkuse, Maanteeameti liiklusjuhtimiskeskuse, 1510 tee nust osutava Häirekeskuse ning T ellija teavitamine liikluskor ralduse muudatuste protseduurid. K OOSTÖÖPARTNERID Alltöövõtjad Käesolevas punktis esitada hooldepiirkonnas kasutavate alltöövõtjate kohta järgnev informatsioon: a lltöövõtjate valikupõhimõtted ; GPS seiresüsteemiga varusta mine (sh mehh anismid ja lisaseadmed); a lltöövõtjate poolt tehtavate tööde kontrollitoimingud ja regulaarsus . Tabel 4 . Alltöövõtjad Alltöövõtja Registrikood ja a adress Esindaja ja kontaktandmed Teostatavad tööd Materjalid Antud punktis esitada ja kirjeldada järgnev informatsioon: peamised kasutatavad materjalid: kloriidid (NaCl, CaCl 2, MgCl 2 ), kruus jne; materjalide tarnijad, nende rekvisiidid ning tarnijate valikupõhimõtted ; kirjeldada, milliseid protseduure järgitakse materjalide/toodete kooskõlastamisel ning milliseid dokumente esitatakse Tellijale . Tabel 6. Kasutatavad materjalid Materjal Päritolu Tarnija Muu oluline info (sertifikaat , deklaratsioon ) KOMMUNIKATSIOON Antud peatükis kirjeldada lühidalt Teehooldaja suhtlemist Tellijaga, koostööpartnerite/alltöövõtjate ning kolmandate osapooltega ning esitada järgnev informatsioon: Teehooldaja organisatsioonisisene infoliikumine, sh: kuidas leiab aset riigiteede seisukorra alase info kogumine ning ööpäevaringe infovahetus ; valveteenistuse korraldamine (sh valvegraafikud) ; (tee)ilmajaamade jälgimine, ilma- ja teeolude prognoos . Informatsiooni liikumine Tellijaga : koosolekute pidamine (vajadus, sagedus, osalejad jms) ; kirjavahetus . informatsiooni liikumine alltöövõtjatega/koostööpartneritega: koosolekute pidamine (vajadus ja sagedus) ; kirjavahetus; Maanteeameti liiklusjuhtimiskeskusega; 1510 teenust osutava Häirekeskusega. i nformatsiooni liikumine kolmandate osapooltega: keskkonna-, ohutus-, pääste - ja teiste ametkondadega; ajakirjandusega; liiklejatega (sh info, mis tuleb infonumbri 1510 kaudu) ; suhtlemine lähipiirkondade elanike, teekasutajatega jne. Vajadusel koostada kommunikatsiooniplaan . RASKED ILMAOLUD Käesolevas punktis kirjeldada, kuidas Teehooldaja toimib raskete ilmaolude korral, sh : r askete ilmaolude kehtestamine, lõpetamine ja selle põhimõtted; Teehooldaja infoliikumine ettevõttes ning suhtlus Tellija ja koostööpartneritega; hooldepiirkonnas kaasatavate alltöö võtjate/koostööpartnerite kohta. TOIMEPIDEVUSE TAGAMINE Käesolevas punktis peab Teehooldaja olema läbi mõelnud ja koostanud elutähtsa teenuse toimepidevuse plaani ning selgitanud, kuidas tegutsetakse hädaolukorra seaduse mõistes ning tagatakse riigi teede sõidetavus . TEEHOOLDAJA POOLNE KVALITEEDI KONTROLL Riigiteede korrashoiulepingu täitmisel tuleb lähtuda keht ivatest normidest, seadustest, l epingust ja teistest Tellija poolt sätestatud tingimustest. Teehooldaja peab käesolevas punktis kirjeldama või viitama korrashoiu lepingus sätestatud kvaliteedi tagamise aluseks olevatele normidele või nõuetele, sh: Teehooldaja enda poolt järelevalve tegemine riigiteede kehtestatud seisundinõuete vastavusele; millised on põhimõtted ja tegutsemine avastatud mahajäämuse/puudus(t)e likvideerimiseks; kuidas tagatakse tähtaegade kinnipidamine, mis on sätestatud hooldejärelevalve juhendis; kes, kuidas ja millise ajalise sagedusega teostab kvaliteedi, nõuete ja seisunditasemete vastavuse kontrolli ; kuidas ja keda informeeritakse tekkinud probleemidest; kas ja kuidas võtab Teehooldaja arvesse Tellija poolt läbiviidud avalike arvamuse uuringute tulemusi teehoolde paremaks läbiviimiseks ning liiklejate rahulolu suurendamiseks. Alltöövõtjate kvaliteedi kontroll Käesolevas punktis kirjeldada järgmist: kuidas toimub alltöövõtjate töö kvaliteedi tagamine; kuidas kontrollitakse alltöövõtjaid ning kas nähakse ette sanktsioone ebakvaliteetse töö eest; milliseid protseduure jälgitakse täiendavate, korrashoiu lepingus mitte kirjas olevate alltöövõtjate hankimisel ja kooskõlastamisel; kuidas kontrollitakse alltöövõtjate teadmisi kehtivatest nõuetest . KAVA TÄIENDAMINE JA MUUTMINE Käesolevas punktis kirjeldada järgmist informatsiooni: k es vastutab Kava koostamise, ajakohastamise ja selle õigsuse eest (isik ja kontaktandmed ) ; millis tel juhtudel on Kava ajakohastamise algatajaks T eehooldaja ; kes kinnitab Kava . Lisa 7 Akt leppetrahvi määramise kohta Lepingu nr ja nimetus: ..... ............... 20 2 ….a on Teehooldajale määratud leppetrahv Korrashoiutööde tööde tegemise nõuetest, Lepingulistest tingimustest või tähtaegadest mittekinnipidamise eest. Leppetrahvid Lepingu rikkumise puhul määratakse ja vormistatakse Tellija poolt. Leppetrahvi määramise kohta koostatud akti alusel esitab Tellija Teehooldajale nõude leppetrahvi tasumiseks. Tellijal on õigus määrata ja nõuda Teehooldajalt leppetrahvi järgmiselt: Märge määramise kohta Põhjus Leppetrahvi suurus (eurodes) Nõuetekohase tee seisundinõuete tagamise kava esitamise tähtaja ületamine 750 Alates teisest ületatud päevast iga järgmise päeva eest 100 Kava mitte täitmine (iga rikkumise kohta ) 500 Kavas esitatud masinapargile GPS-jälgimisseadmete ja lisaseadmetele andurite mitte paigaldamine või nende mitte toimimine (iga rikkumise kohta) 750 Hooldepiirkonna teede ja sildade ülevaatami s e nõuete rikku mise eest Kõik põhi- ja tugiteed 1 kord nädalas (iga nä dala rikkumise kohta) 250 Kõik kõrvalteed 1 kord kuus (iga kuu rikkumise kohta) 500 2+2 riigiteede lumetõrje ei ole tehtud kahe baasautoga (iga rikkumise korral) 250 Kiiruskaamera klaas on lumesahkamise tõttu kaetud lume või lörtsiga, mille tulemusena ei saa mõõtesüsteemi kasutada (iga kord) 250 Patrullautode videosalvestiste mitte esitamine enne nende hoiustamise tähtae ja lõppu (iga kord) 50 Kalendrikuu jooksul tehtud Korrashoiutööde akt(id) ei ole esitatud tähtaegselt (iga ületatud päeva eest) 100 Perioodilise hoolde ja Remonttööde tegemise tähtaegade ületamine (iga ületatud päeva eest) 0,2% vastava töö maksumusest HOSIS ja teised infosüsteemid ei ole täidetud nõuetekohaselt (puudulikult, valesti) (iga rikkumise kohta) 50 HOSIS-es, teistes infosüsteemides ja mujal on teadlikult esitatud valeandmed (iga rikkumise kohta) 500 Kooskõlastamata alltöövõtja kasutamine (iga kooskõlastamata alltöövõtja kohta) 250 Teehooldajaga seotud isikud ei kasuta objektil nõuetekohaseid tööohutusvahendeid (iga rikkumise korral) 500 Teel töötavad mehhanismid ei ole nõuetekohaselt tähistatud (iga rikkumise korral) 500 Tööde ja materjalide kvaliteedi kontrolliga seotud mõõtmiste, katsetuste ja muude tegevuste eiramise eest 250 Liikluskorralduse muudatustest ei ole liiklejaid ja avalikkust teavitatud (iga rikkumise korral) 250 Ebastabiilsetes oludes teede seisukorra alase teabe edastamata jätmine (iga rikkumise korral) 250 Kuu jooksul tehtud muudatuste loetelu teede, rajatiste ja liikluskorraldusvahendite olemis või nende parameetrites esitamise tähtaja ületamine (iga ületatud päeva eest) 50 Teel ja teemaal paiknevate Maanteeametile kuuluvate tehnokaablite või muude seadmete rikkumine (lisaks tuleb hüvitada tekkinud kahju) 750 Nõuetekohase vastutuskindlustuslepingu koopia esitamise tähtaja või vastutuskindlustuslepingu pikendamata jätmise ületamine (iga ületatud päeva eest) 100 Nõuetekohase täitmistagatise esitamise tähtaja või pikendamata jätmise ületamine (iga ületatud päeva eest) 100 Keskkonnanõuete rikkumine või mittetäitmine 750 Tellija poolt tehtud pistelise proovi tulemusel kvaliteedinõuetest avastatud kõrvalekaldumiste eest 150 Tööde tegemisel puudub töötsooni tähistavad liiklusmärgid või tähistus ei vasta nõuetele 150 Kõikide muude liikluskorralduse, liikluskorralduse teavitamise või tööohutuse alaste rikkumiste eest või kõrvalekaldumiste puhul 150 Garantiitööde kokkulepitud tähtaja ületamise eest (iga päeva eest) 100 Muu eelpool nimetamata kohustuse rikkumine või mitte nõuetekohane täitmine, iga rikkumise eest 100 Lepingu tätimisel kasutatud Lepingu tingimustele mittevastava vanusega tehnika kasutami ne (iga rikkumise eest päevas ) 200 R iigihanke käigus esitatud masinapargi mittevastava arvu kasutamise eest (iga puudu oleva masinapargi ühiku kohta päevas) 200 L epingu täitmisel Lepingu tingimustele mittevastavate teemeistrite kasutamise eest (iga rikkumise eest) 4000 Tellija selgitused: Akti koostas: ................. (Tellija esindaja) Lisa 8 Juhend TÄIENDAVATE tööde summa kasutamiseks Lepingus sätestatud täiendavate tööde summat kasutatakse juhul, kui Lepingu täitmise käigus ilmneb vajadus täiendavate tööde tellimiseks. Täiendavate tööde tegemiseks Lepingus sätestatud täiendavate tööde summa piirides pole vaja teha Lepingu muudatust, kuna Lepingu tingimused (antud juhul Lepingu maksumus) ei muutu. Täiendavate tööde lisamine toimub järgmise korra kohaselt: Tööde eest tasumise aluseks on tegelikud töömahud. Hindamisel lähtutakse Lepingus sisalduvatest ühikhindadest või samalaadsete tööde ühikhindadest. Teehooldaja esindaja lisab muudatuste tabelisse iga kokkulepitud lisanduva töö. Korrashoiutöö loetakse kokkulepituks, kui selle tegemise vajadus on kajastatud töökoosoleku protokollis, Teehooldaja esindaja on esitanud hinnapakkumise ning Tellija esindaja ja Maanteeameti peadirektori poolt lepinguid sõlmima volitatud isik on selle kinnitanud. Esialgsete korrashoiutöödega sarnaste tööde ühikuhind jääb Lepingu raamides samaks. Lepingus mittekajastuvatele korrashoiutöödele antakse kinnitatud hinnapakkumusega esitatud ühikuhind ja paigutatakse muudatuste tabelisse. Tööde muudatuse, mis tuleneb ülemõõtmisest, lisab Teehooldaja esindaja muudatuste tabelisse. Lisa 9 TÄITMISTAGATISE GARANTII VORM GARANTIIKIRI nr ______ (edaspidi Garantiikiri) Garant: ___________________ Asukoht: ___________________ Registrikood: ___________________ E-posti aadress: ___________________ Volitatud esindaja: ___________________ Garantii saaja: Maanteeamet Asukoht: Teelise 4, Tallinn 10916 Registrikood: 70001490 Garantii tellija(d): ___________________ Asukoht: ___________________ Registrikood: ___________________ Garant on teadlik, et Garantii tellija on sõlminud Garantii saajaga ________________ 20___.a Töövõtulepingu (edaspidi Leping), mille kohaselt on Garantii tellija kohustatud esitama oma kohustuste täitmise tagamiseks Garantii saajale garantii. Garantii tagab Garantii saajale rahalise hüvitise maksmise juhul, kui Garantii tellija rikub Lepingust tulenevaid kohustusi. Garant garanteerib Garantii saajale kuni ________________ euro (EUR) suuruse summa (edaspidi Garantiisumma) tasumise Garantiikirjas toodud tingimustel. Garantiikirja alusel väljamakse saamiseks peab Garantii saaja esitama Garandile kirjaliku või digitaalselt allkirjastatud nõude, milles on toodud: Garantii tellija poolse Lepingu rikkumise kirjeldus ja viide Garantiikirja numbrile; Garandilt taotletava väljamakse summa. Garant kannab Garantiikirja alusel tasumisele kuuluvad summad Garantii saaja nõudes näidatud kontole 14 päeva jooksul Garantii saajalt punktis 3 toodud nõude saamisest. Kirjalikus vormis esitatud nõue peab olema üle antud allkirja vastu või saadetud posti teel tähitud teatisega Garandi aadressil. Digitaalselt allkirjastatud nõue peab olema edastatud Garandi e-posti aadressile. Garantiikiri jõustub alates selle allakirjutamisest ja kehtib kuni __________________ 20___.a, hiljemalt millisel kuupäeval peab Garant olema Garantiikirja tingimustele vastava nõude kätte saanud. Kui Garant teeb Garantiikirja alusel osalise väljamakse, siis väheneb Garantiisumma Garandi poolt väljamakstud summa võrra automaatselt. Garantiikiri lõpeb enne Garantiikirja punktis 5 näidatud kuupäeva, kui: Garant maksab Garantii saajale välja kogu Garantiisumma või Garantii saaja loobub Garantiikirjast tulenevatest õigustest, esitades Garandile Garantiikirjas toodud aadressile sellekohase kirjaliku või digitaalselt allkirjastatud kinnituse. Garantii saaja Garantiikirjast tulenevad õigused ei ole loovutatavad ilma Garandi sellekohase eelneva kirjaliku nõusolekuta. Garantiikirjale kohaldatakse Eesti Vabariigi õigusnorme. Garantiikirjast tulenevad vaidlused, mida ei ole võimalik lahendada läbirääkimiste teel, lahendatakse Harju Maakohtus. Garantiikirja väljastamise aeg ja koht: Garandi esindajate allkirjad: Lepingu Lisa 3 LEPINGU ERITINGIMUSED Tee seisundinõuete tagamise kava Teehooldaja peab koostama ning esitama 2 kuu jooksul alates Lepingu sõlmimisest Tellijale kooskõlastamiseks „Tee seisundinõuete tagamise kava“ (Kava). Teehooldaja poolt koostatud ja esitatud Kava peab vastama „Tee seisundinõuete tagamise kava koostamise juhis“ (Lepingu Lisa 6) sätestatud tingimustele. Tellija kooskõlastab või tagastab Teehooldajale esitatud Kava 1 kuu jooksul alates esitamisest. Korrigeerimiseks tagastatud Kavale peab Teehooldaja 14 päeva jooksul viima sisse parandused ning selle esitama uuesti Tellijale kooskõlastamiseks. Korrigeeritud Kava on Tellijal õigus kontrollida 14 päeva. Tellija ja Teehooldaja vaatavad Kava üle enne iga järgmise lepinguaasta Korrashoiutööde läbirääkimisi , vajadusel tihemini . Tellijal on õigus esitada Teehooldajale ettepanekuid Kava täpsustamise kohta. Tellija loeb eeltoodud Kava esitamata jätmist või mitte nõuetekohast esitamist või Kavas kirjeldatud tegevuste mitte täitmist Lepingu oluliseks rikkumiseks. Teehooldaja on kohustatud täitma ja järgima Tellijale esitatud Kava. Tavahoole Tavahoolde tegemise eesmärk on selle koosseisu kuuluvate töödega nõutavate seisunditasemete tagamine. Tavahoolde koosseisu kuuluvad tööd on loetletud Lepingu Lisas 2 Korrashoiutööde tehniline kirjeldus. Teede olemi muudatused kuuluvad Korrashoiutööde koosseisu nende üleandmise hetkest Tellijale ehitusobjekti töövõtja poolt. Uue liikluskeskkonna lisandumisel (ehitatud teelõigud ja liiklussõlmed) on aluseks olemasolevad komplekshinnad. Tavahoolde eest tasumine toimub teede seisunditasemete komplekshindade alusel, välja arvatud t alihoolde seisunditaseme 3+ ennetav libedustõrje, mille tasumine toimub tehtud ennetava libedustõrje teekilomeetri (mitte puistatud kilomeetri) eest. Tellija korraldab riigiteede järelevalvet k orrashoiu järelevalve juhend riigiteedel alusel. Pärast toimunud vargust, huligaansust, vandalismi, liiklusõnnetust või tulekahju taastatakse tavahoolde koosseisus endine olukord. Juhul, kui nimetatud kahjujuhtumi korral taastamise maksumus ületab 3500 eurot, on varguse, huligaansuse, vandalismi või tulekahju korral Teehooldajal õigus teha Tellijale ettepanek tekkinud kulutuste jagamiseks Tellija ja Teehooldaja vahel mõistlikus ulatuses. Kokkuleppele jõudmisel vormistavad Tellija ja Teehooldaja vastava juhtumi kohta kokkuleppe protokolli. Perioodiline hoole Perioodiline hoole on kompleks Korrashoiutöödest ja tegevustest tee-elementide kulumise ja kahjustuste tagajärgede kõrvaldamiseks ning riigiteede seisunditasemete nõuetele vastavuse võimaliku mahajäämuse likvideerimiseks ühekordse või mahuliselt määratud tegevusega lepinguaasta jooksul, tagades olemasoleva katte säilimise ning riigitee vastavuse kehtestatud seisundinõuetele . Perioodilise hoolde koosseisu kuuluvad tööd on loetletud Korrashoiutööde tehnilises kirjelduses ja kululoendis (Lepingu Lisa 2 ja Lepingu Lisa 1 ). Perioodilise hoolde koosseisu kuuluvad täiendavalt kooskõlastatavad ettenägemata tööd, võimalike tormikahjustuste, veeavariide, liiklusõnnetuste, Teele jäetud sõidukite teisaldamine ja keskkonnareostuste likvideerimisel, välja arvatud ajutiste liikluskorraldusvahendite paigaldamine ja vajadusel ümbersõidu korraldamine. Tellija ja Teehooldaja vaatavad aastaks planeeritud perioodilise hoolde tööde tegemise üle jooksvalt ning fikseerivad nende tööde koosseisu, mahud, asukohad ja tegemise tähtajad protokollis. Tehtud perioodilise hoolde tööd annab Teehooldaja üle ja Tellija võtab vastu Lepingu L isa 19 kohase perioodilise hoolde tööde vastuvõtmise aktiga. Perioodilise hooldega Tee maa-alal likvideeritud metsa ja võsa alune pind kuulub tavahoolde koosseisu alates metsa ja võsa likvideerimise hetkest. Tellijal on õigus sõltuvalt finantseerimise võimalusest suurendada või vähendada Lepinguaasta perioodilise hoolde rahalist mahtu võrreldes algse mahuga kuni 40%, millega kaasneb Lepingu maksumuse muutmine. Teehooldaja kohustub teisaldama teehooldust takistava sõiduki koostöös sõidukijuhiga. Juhul kui sõidukijuhiga ei ole võimalik kontakti saada, siis taotleb politseiasutuselt liiklust või teehooldust takistava sõiduki teisaldamist või selle võimaldamist. Remonttööd Remonttööde tegemise eesmärgiks on kõrvaldada tee-elementide kahjustused. Teehooldaja peab koostama ja Tellijale esitama ettepanekud remonttööde nimekirja kohta iga aasta 01.aprilliks . Rasked ilmaolud Pooled lähtuvad juhendist Raskete ilmaolude kehtestamine, kehtivuse lõpetamine ja raskete ilmaoludega seotud info edastamine Riigiteede toimepidevuse tagamine Teehooldaja on ehitusseadustiku § 97 lg 7 ja hädaolukorra seaduse mõistes elutähtsa teenuse osutaja ja vastutab elutähtsa teenuse „riigiteede sõidetavuse tagamine“ tegevuse eest. Teehooldaja on kohustatud; koostama vastavalt kehtivatele õigusaktidele elutähtsa teenuse toimepidevuse riskianalüüsi ja taasteplaanid; sõlmima eelkokkulepped tehnika kasutamiseks elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamiseks; hindama riskianalüüsi ja taasteplaani ajakohasust vähemalt üks kord kahe aasta jooksul või siis, kui kriitilised tegevused, ohud või muud elutähtsa teenuse osutamist mõjutavad olulised asjaolud muutuvad; vajadusel algatama riskianalüüsi ja plaani uuendamise ning esitab selle korraldavale asutusele kinnitamiseks hädaolukorra seaduses sätestatud korras; korraldama enda osutatava elutähtsa teenuse toimepidevuse kontrollimiseks õppusi vähemalt üks kord kahe aasta jooksul. Juhul, kui õnnetuse või erakorraliste ilmastikutingimuste tagajärjel on prognoositud liikluse katkemine hädaolukorra lähedase kriteeriumini, rakendab Teehooldaja elutähtsa teenuse toimepidevuse taastekava. Võtmeisikud Teehooldaja peab Korrashoiutööde tegemisel kasutama oma valdkonnas või erialal kvalifitseeritud ning oskuste ja kogemustega personali. Korrashoiutööde tegemisel peab Teehooldaja Lepingu nõuetekohaseks täitmiseks esitama järgmised võtmeisikud: H ooldejuht; T eemeist r id ( 2 tk ); S illainsener ; Kõneisik. Teehooldaja esitab Tellija esindajale kooskõlastamiseks võtmeisikute (välja arvatud hankemenetluse käigus esitatud teemeistri(te)) CV-d 1 kuu jooksul alates Lepingu sõlmimisest. Tellija esindaja kontrollib esitatud isiku(te) vastavust seatud nõuetele 7 päeva jooksul ning kooskõlastab või keeldub kooskõlastamisest, kui esitatud isik(ud) ei vasta nõutud tingimustele. Juhul kui Tellija esindaja keeldub esitatud võtmeisiku kooskõlastamisest, esitab Teehooldaja 3 päeva jooksul uue kandidaadi Tellija esindajale kooskõlastamiseks. Kui nõusolekut ei anta, see võetakse tagasi või kui nimetatud isik ei ole suuteline tegutsema määratud võtmeisikuna või nimetatud isik on rikkunud Lepingu tingimusi , peab Teehooldaja Tellija nõudmisel esitama teise sobiva isiku nime ja andmed vastavalt punktis 7.3. toodud tähtaegade le . Teehooldaja ei tohi võtta tagasi võtmeisikute määramist ega nimetada tema asendajat ilma Tellija esindaja nõusolekuta. Kui Teehooldaja kavatseb nimetatud võtmeisikuid asendada, peab asendav võtmeisik vastama asendatavale võtmeisikule seatud nõuetele. Nõuded võtmeisikutele : Teehooldaja hooldejuht peab vastama järgnevatele tingimustele: peab omama õigust vastavalt oma elukohamaa seadustele teede ehitamiseks või teede korrashoiuks. Isiku kohta kelle elukoht ei ole Eesti Vabariik ja kellele ei ole väljastatud ehituse valdkonna teedeehituse kutseala kutsetunnistust tasemega vähemalt 7 (diplomeeritud teedeinsener, allerialaga teedeehitus ja korrashoid), esitatakse tema elukohamaal väljastatud tegevusloa koopia või tõend selle kohta, et ta omab õigust tee ehitamiseks või korrashoiuks vastavalt oma elukohamaa seadustele. Tõendiks loetakse vastavasisulist kinnitust koos väljavõttega vastava asukohamaa õigusaktist selle olemasolu korral); Teehooldaja sillainsener peab vastama järgnevatele tingimustele: peab omama õigust vastavalt oma elukohamaa seadustele sildade ehitamiseks või korrashoiuks. Isiku kohta kelle elukoht ei ole Eesti Vabariik ja kellele ei ole väljastatud ehituse valdkonna teedeehituse kutseala kutsetunnistust tasemega vähemalt 6 (teedeinsener, allerialaga sillaehitus ja korrashoid ametialal silla korrashoid), esitatakse tema elukohamaal väljastatud tegevusloa koopia või tõend selle kohta, et ta omab õigust silla korrashoiuks vastavalt oma elukohamaa seadustele. Tõendiks loetakse vastavasisulist kinnitust koos väljavõttega vastava asukohamaa õigusaktist selle olemasolu korral. Teehooldaja hooldejuht ja sillainsener võivad osaleda teiste lepingute täitmisel. Teehooldaja teemeistrid ei või olla võtmeisikuna teistes Tellijaga sõlmitud korrashoiulepingutes Korrashoiutööde tegemise ajal. Juhul kui peale Lepingu sõlmimist tekib Teehooldajal vajadus Teehooldaja hooldejuhi või Teehooldaja sillainseneri asendamiseks, siis asendav Teehooldaja hooldejuht või Teehooldaja sillainsener peavad vastama eeltoodud punktides vastava isiku kohta sätestatud nõuetele. Juhul kui peale Lepingu sõlmimist tekib Teehooldajal vajadus riigihanke menetluses pakkumuses esitatud Teemeistrite asendamiseks, siis asendava isiku haridus ja kutsekvalifikatsioon peab vastama vähemalt Lepingu sõlmimiseks korraldatud riigihanke alusdokumentides sätestatud vastava Teemeistri hariduse ja kutsekvalifikatsiooni nõuetele ja asendava isiku kogemuse pikkus peab olema sama või suurem kui asendataval isiku. Teemeistrite kogemuse all on peetud silmas kõiki tingimusi, mis olid sä testatud Lepingu sõlmimiseks korraldatud riigihanke alusdokumentides Teemeistrite kogemuse hindamisel. Teemeistrite asendamisel kooskõlastuse saamiseks peab Teehooldaja esitama analoogsed dokumendid, mida nõuti riigihanke alusdokumentides Teemeistrite kogemuse tõendamiseks. Korrashoiutöödeks kasutatav tehnika Teehooldaja peab Korrashoiutöödel kasutama sellises koguses tööjõudu ning tehnikat korrashoiutööde teostamiseks , mis arvestab vastava piirkonna teedevõrku, riigiteedel määratud seisunditasemeid, hooldustsükli sätestatud ja hoolderingide tegelikku kuluvat aega ning liiklussõlmi, kiirendus- ja aeglustusradasid, ohutussaari, ringristmike, parklaid, autobussipeatuseid. Samuti tuleb Teehooldajal Korrashoiutöödeks kasutatava tehnika osas arvestada piirkondlike iseärasuste ning liiklusintensiivsusega. Miinimum nõuded kasutatavale tehnikale: B aasauto – 7 tk. Baasauto on hooldussõiduk, mis on varustatud hüdraulikasüsteemiga teehoolde töödel vajalike lisaseadmete käitamiseks (talvel esi-, külgsahk, alustera ja soolapuistur; suvel alustera, esihari, kallurikast ja peenratäitja) ja mis ei ole teehöövel ega traktor. Kõigi baasautode esmaregistreerimise aasta peab olema 200 5 või uuem. Juhul kui Teehooldaja esitas riigihankes pakkumuse hindamiseks rohkem baasautosid kui riigihanke kvalifitseerimistingimuses ettenähtud miinimum, siis peavad olema ka kõigi täiendavate baasautode esmaregistreerimise aasta 200 5 või uuem. b ) Teehöövel (tühimassiga vähemalt 15 tonni) – 2 tk; c ) Traktor või Unimog või muu sarnane mootorsõiduk (tühimassiga vähemalt 4 tonni), millel on kaks telge ja mille valmistajatehase poolne suurim kiirus on vähemalt 6 km/h ning mille gabariidid võimaldavad kitsastel teedel teha l umetõrjet– 6 tk. Miinimum nõuded baasautodele, teehöövlitele ja traktoritele või Unimogidel e või muu dele sarnas t ele mootorsõiduki te le on arvutuslik miinimumnõue, millega ei pruugi tee seisundinõudeid tagada. Tegeliku baasautode, teehöövlite ja traktorite või Unimogide või muude sarnaste mootorsõidukite vajaduse otsustab Teehooldaja, kuid täidetud peavad olema Lepingu Lisas 3 punktides 8.4. kuni 8.7 nõuded. Teehooldaja peab Lepingu täitmisel kasutama tehnikat , mida ta esitas käesoleva Lepingu sõlmimisele eelnenud riigihankes (sealhulgas vähemalt sellises koguse s ) , mille l oetelu on toodud Lepingu l isas 4 3 . Juhul kui Teehooldajal tekib vajadus Lepingu täitmise käigus asendada Lepingu l isas 4 3 toodud konkreetset Korrashoiutöödel kasuta vat baasautot , siis asendav a baasauto esmaregistreerimise aasta peab olema sama või uuem kui asendataval baasautol. Lepingu täitmisel peavad baasautod olema varustatud hüdraulikasüsteemiga teehoolde töödel vajalike lisaseadmete käitamiseks (talvel esi-, külgsahk, alustera ja soolapuistur; suvel alustera, esihari, kallurikast ja peenratäitja) . Traktorite või Unimogide või muu de sarnas t e mootorsõiduki te ja teehöövlite asendamisel pea b nimetatud tehnika vastama vähemalt Lepingu sõlmimiseks korraldatud riigihanke alusdokumentides sätestatud vastava tehnika kohta sätestatud kvalifitseerimise tingimuste miinimumnõuetele. Lepingu täitmisel peavad nõutud traktorid või Unimogid või muu d sarna sed mootorsõiduk id olema varustatud esisahaga. Teehooldaja peab tagama, et Tellijale esitatud masinapark on töökorras. Juhendmaterjalid Käesolevas loetelus toodud juhendmaterjalid ei ole toodud prioriteetsuse järjekorras. Töövõtja peab ülesannete täitmisel juhinduma Eestis kehtivatest teehoiutöödega seotud seaduste, standardite, normdokumentide ja juhendite terviktekstidest, mis on kättesaadavad Eesti Standardikeskus es , Tallinn , Akadeemia tee 21/6 või veebilehel http://www.evs.ee/ ning Maanteeameti (MA) veebilehel http://www.mnt.ee/ , s h järgnevatest juhendmaterjalidest Jrk nr. Nimetus Avaldatud 1. JUHEND: Raskete ilmaolude kehtestamine, kehtivuse lõpetamine ja raskete ilmaoludega seotud info edastamine Teehoiudirektori korraldus 18.05.2020 1-3/20/09 Maanteeameti koduleht Maanteeameti koduleht 2. „Tee talvise seisunditaseme 3+ kehtestamine“ Maanteeameti peadirektori 2 0 . 1 2.2019. a käskkiri nr 1-2/19/ 9 1 3 3. „Kruusateede remondiobjektide valimine“ Maanteeameti peadirektori 23.02.2019. a käskkiri nr 1-2/19/115 4. „Riigimaanteede katete talviste haardeliste omaduste mõõtmise juhend“ Maanteeameti peadirektori 04.09.2018. a käskkiri nr 293 5. „Riigiteede ehitustööde vastuvõtueeskiri“. Maanteeameti peadirektori 25.12.2017. a käskkiri nr 0325 6. „Tee-ehitustööde kontroll- ja vastuvõtu toimingute loetelu“. Maanteeameti peadirektori 01.04.2019. a käskkiri nr 1-2/19/ 197 7. „Tee-ehitustööde lõpetamise kord“. Maanteeameti peadirektori 06.12.2016. a käskkiri nr 0233 8. „Muldkeha ja dreenkihi projekteerimise, ehitamise ning remondi juhise”. Maanteeameti peadirektori 05.01.2016. a käskkiri nr 000 1 9. „Asfaldist katendikihtide ehitamise juhis“. Maanteeameti peadirektori 23.12.2015. a käskkiri nr 0314 10. „Pindamisjuhis 2017-20“ Maanteeameti peadirektori 28.12.2017. a käskkiri nr 0326 11. „Juhis passiivse ohutuse tagamiseks teedel sõidukipiirdesüsteemide abil“. Maanteeameti peadirektori 22.04.2016. a käskkiri nr 0093 12. „Riigiteede ajutine liikluskorraldus. MA 2018-009 Juhend liikluse korraldamiseks riigiteede ehitus- ja korrashoiutöödel“. Maanteeameti peadirektori 14.11.2018 a käskkiri nr 458 13. „Riigiteede liikluskorralduse juhis“, Maanteeameti peadirektori käskkiri 30.11.2018 nr 1-2/18/496 14. „Riigiteede liikluse ajutise piiramise ja sulgemise kord“. Maanteeameti peadirektori 29.11.2016. a käskkiri nr 0224 15. „Riigimaanteedele paigaldatavate liiklusmärkidele nõuete kehtestamine“ Maanteeameti peadirektori 21.06.2013. a käskkiri nr 0237 16. „Teetööde garantiiaegse ülevaatuse ja puuduste kõrvaldamise juhis”. Maanteeameti peadirektori 28.11.2016. a käskkiri nr 0222 17. „Sidumata segust aluskihi mineraalmaterjalist proovivõtu katsemetoodika“. Maanteeameti peadirektori 30.07.2010. a käskkiri nr 230 18. „Kaltsiumkloriidiga tolmutõrje tegemise juhis“. Maanteeameti peadirektori 12.12.2007. a käskkiri nr 255 19. „Asfaldi geotekstiilide projekteerimise ja paigalduse juhis“. Maanteeameti peadirektori 30.01.2015. a käskkiri nr 0024 20. „Täiendavad tehnilised tingimused teele ehitus- ja remondiperioodiks“. Maanteeameti peadirektori 10.01.2017. a käskkiri nr 0015 21. „Killustikust katendikihtide ehitamise juhis“. Maanteeameti peadirektori 22.11.2016. a käskkiri nr 0215 22. Proovide võtmine Maanteeameti objektidel. Kiri Asfaldiliidule 21.04.17 nr 17-2/17-00196/036 23. „Torusillad. Riigiteedel terasprofiilist truupide ja sildade projekteerimise ja ehitamise juhis“, Maanteeameti peadirektori käskkiri 01.02.2017 nr 0035 24. Tööinspektsiooni trükis "Tööohutus ehitusplatsil" 25. „Teetööde tehniline kirjeldus“, - 18.02.2019.a. versioon 26. Akt teehoolde tegemise kohta ehituse/remondi ajal – standardvorm; KÄSKKIRI 10.11.2020 nr 1-23/20/838 Riigihanke „Lääne hooldepiirkonna riigiteede korrashoid aastatel 2021-2026“ (viitenumber 227797) hanketeate ja riigihanke alusdokumentide muutmine Võttes aluseks riigihangete seaduse § 81 lõiked 1, 5 ja 6, § 82 lõike 1 ning kooskõlas majandus- ja taristuministri 16.10.2018. a määrusega nr 55 kinnitatud „Maanteeameti põhimäärus“ § 9 lõikega 1 ja § 10 lõikega 1, muudan Maanteeameti teehoiudirektori peadirektori ülesannetes 28.10.2020. a käskkirjaga nr 1-23/20/811 kinnitatud riigihanke „Lääne hooldepiirkonna riigiteede korrashoid aastatel 2021-2026“ (viitenumber 227797) hanketeadet ja riigihanke alusdokumente järgnevalt: 1. Kustutan riigihanke alusdokumendis „Kõrvaldamise alused ja kvalifitseerimistingimused (hankepass täiendavate selgitustega)“ IV osas „Kvalifitseerimistingimused“ alapunktis „Haridus- ja kutsekvalifikatsioonid“ tingimuse selgituse ja tingimuse kirjelduse ning asendan järgmiselt: „Tingimuse selgitus: Pakkuja kasutab korrashoiulepingu täitmisel kahte teemeistrit, kellest üks peab omama õigust vastavalt oma elukohamaa seadustele teede ehitamiseks või teede korrashoiuks. Isiku kohta kelle elukoht ei ole Eesti Vabariik ja kellele ei ole väljastatud ehituse valdkonna teedeehituse kutseala kutsetunnistust vähemalt tasemega 6 (teedeinsener, allerialaga teedeehitus- ja korrashoid), esitatakse tema elukohamaal väljastatud tegevusloa koopia või tõend selle kohta, et ta omab õigust tee ehitamiseks või korrashoiuks vastavalt oma elukohamaa seadustele. Tõendiks loetakse vastavasisulist kinnitust koos väljavõttega vastava asukohamaa õigusaktist selle olemasolu korral. Isiku kohta, kelle elukoht on Eesti Vabariik peab omama väljastatud ehituse valdkonna teedeehituse kutseala kutsetunnistust vähemalt tasemega 6 (teedeinsener, allerialaga teedeehitus- ja korrashoid). Teine teemeister peab omama vähemalt keskharidust. Pakkuja esitab hankepassis teemeistrite nimed, andmed hariduse ja kutsetunnistuse kohta. Pakkuja esitab hankija nõudmisel teemeistrite kutsetunnistus(te) koopia(d) ja haridust tõendava dokumendi koopia ja teemeistrite kinnistuskirjad, et nad on nõus osalema antud korrashoiulepingus teemeistritena. Hankija soovitab hankemenetluse kiirema läbiviimise huvides esitada nimetatud dokumendid juba koos pakkumusega. Tingimuse kirjeldus: Pakkuja üks teemeister peab omama õigust vastavalt oma elukohamaa seadustele teede ehitamiseks või teede korrashoiuks ja teine teemeister peab omama vähemalt keskharidust. Täpsed tingimused on toodud lahtris "Tingimuse selgitus".  2 2. Kustutan riigihanke alusdokumendis „Kõrvaldamise alused ja kvalifitseerimistingimused (hankepass täiendavate selgitustega)“ IV osas „Kvalifitseerimistingimused“ alapunktis „Töövahendid, seadmed ja tehniline varustus“ tingimuse selgituse ja tingimuse kirjelduse ning asendan järgmiselt: „Tingimuse selgitus: Pakkuja peab kasutama vähemalt järgmist tehnikat: a. Baasauto – 7 tk. Baasauto on hooldussõiduk, mis on varustatud hüdraulikasüsteemiga teehoolde töödel vajalike lisaseadmete käitamiseks ja mis ei ole teehöövel ega traktor. Kõigi baasautode esmaregistreerimise aasta peab olema 2005 või uuem. Vanuse kontrollimiseks võetakse arvesse registreerimistunnistuses sätestatud esmase registreerimise aasta. Juhul kui tegemist on täiesti uue baasautoga, millele ei ole väljatatud registritunnistust, siis vanuse tõendamiseks võetakse aluseks kirjalik kokkulepe või eelkokkulepe baasauto müüjaga, mille alusel on pakkujal võimalik pakutud tehnikat omandada või kasutusse võtta. Juhul kui pakkuja esitab pakkumuse hindamiseks rohkem baasautosid kui hankija on kvalifitseerimistingimuses ettenähtud miinimum, siis peavad olema ka kõigi täiendavate baasautode esmaregistreerimise aasta 2005 või uuem. Vanuse kontrollimiseks võetakse arvesse registreerimistunnistuses sätestatud esmase registreerimise aasta. b. Teehöövel (tühimassiga vähemalt 15 tonni) – 2 tk; c. Traktor või Unimog või muu sarnane mootorsõiduk (tühimassiga vähemalt 4 tonni), millel on kaks telge ja mille valmistajatehase poolne suurim kiirus on vähemalt 6 km/h ning mille gabariidid võimaldavad kitsastel teedel teha lumetõrjet– 6 tk. Teehöövlite ja traktorite või Unimogide või muude sarnase mootorsõidukite tühimassi kontrollimisel võetakse arvesse registritunnistuste sätestatud andmed. Juhul kui pakutud traktor või Unimog või muu sarnane mootorsõiduk ja teehöövel on täiesti uus, mida ei ole registrisse veel kantud, siis esitab pakkuja sõiduki ametliku tootja andmed teehöövli ja traktori või Unimogi või muu sarnase mootorsõiduki tühimassi kohta ja hankija arvestab neid andmeid. Pakkuja esitab hankepassis või HD I Vormil 3 Lepingu täitmisel kasutatava tehnika nimekirjas korrashoiutöödeks kasutatava tehnika kohta järgmised andmed: masina mark, esmane registreerimine, mudel, reg.nr, märkida, kas on pakkuja omand või võetakse muu lepinguga kasutusse, traktorite või Unimogide või muude sarnaste mootorsõidukite tühimass ja teehöövlite tühimass. Kui pakkuja ei esita vastavaid andmeid hankepassis, siis peab pakkuja esitama kohe koos pakkumusega HD I Vormi 3 Lepingu täitmisel kasutatava tehnika nimekirja. Hankija nõudmisel esitab pakkuja tehnika registreerimistunnistuste koopiad. Juhul kui tegemist on täiesti uue baasautoga, siis vanuse tõendamiseks võetakse aluseks kirjalik kokkulepe või eelkokkulepe, mille alusel on pakkujal võimalik pakutud tehnikat omandada või kasutusse võtta. Juhul kui pakutud tehnika ei kuulu pakkujale, siis esitab pakkuja hankija nõudmisel kirjaliku kokkuleppe või eelkokkuleppe, mille alusel on pakkujal võimalik pakutud tehnikat omandada või kasutusse võtta. Hankija soovitab hankemenetluse kiiremaks läbiviimiseks esitada need dokumendid juba koos pakkumusega. Tingimuse kirjeldus: Nõue: Pakkuja peab kasutama vähemalt järgmist tehnikat: a. Baasauto – 7 tk; b. Teehöövel (tühimassiga vähemalt 15 tonni) – 2 tk; c. Traktor või Unimog või muu sarnane mootorsõiduk – 6 tk. Täpsemad tingimused on sätestatud lahtris "Tingimuse selgitus".  3 3. Kustutan hanketeate punkti VI.3) sõnastuse ja asendan järgmise sõnastusega: „1. Hanke osadeks mitte jaotamise põhjendus on toodud riigihanke alusdokumendi (HD) punktis 1.7. 2. Hanketeates viidatud lepingu kestus 84 kuud sisaldab korrashoiutööde teostamise perioodi 60 kuud, millele järgneb garantiiperiood kuni 24 kuud vastavalt HD II hankelepingu projekt sätestatud tingimustele. Korrasoiutööde teostamise periood lüheneb HD II Hankelepingu projekt punktis 5.5. sätestatud tingimuste täitumisel. 3. Riigihanke "Lääne hooldepiirkonna riigiteede korrashoid aastatel 2021-2026" tutvustav koosolek toimub 16. novembril 2020 kell 14:00. Koosolek toimub üksnes Microsoft Teams keskkonnas, mis on kättesaadav aadressil: https://teams.microsoft.com/l/meetup- join/19%3ameeting_NTg0NjJiMzUtYzE5Zi00Yjk1LTkxNTgtOTUyNDQzYWJjMzJj% 40thread.v2/0?context=%7b%22Tid%22%3a%22f07d0cf4-e7c8-4845-a07f- 905e63651955%22%2c%22Oid%22%3a%220e01d59a-46c6-48f9-aa8f- 86dbae4ececa%22%7d“; 4. Kustutan HD I Vormi 3 „Lepingu täitmisel kasutatava tehnika nimekiri“ ja asendan tervikuna uuega. 5. Kustutan Riigihanke alusdokumendi ja asendan tervikuna uuega. 6. Kustutab HD II Hankelepingu projekti ja asendan tervikuna uuega. 7. Kustutan HD II Hankelepingu projekti Lisa 3 Lepingu eritingimused ja asendan tervikuna uuega. 8. Kustutan HD III Kululoendi ja asendan tervikuna uuega. Muudatused riigihanke alusdokumentides on tähistatud punase värviga. (allkirjastatud digitaalselt) Raido Randmaa teehoiudirektor peadirektori ülesannetes  RIIGITEEDE KORRASHOIULEPING NR … Maanteeamet, registrikoodiga 70001490, asukohaga Teelise 4, 10916 Tallinn (edaspidi Tellija), mida esindab Maanteeameti ……… ja ………………… registrikoodiga ……………, asukohaga …………………… (edaspidi Teehooldaja), mida esindab juhatuse liige/mida volituse alusel esindab ………………, Tellija ja Teehooldaja (edaspidi koos Pooled või eraldi Pool) sõlmisid riigiteede korrashoiulepingu (edaspidi Leping) alljärgnevas: 1. LEPINGU ESE 1.1. Lepingu esemeks on Lääne hooldepiirkonna riigiteede korrashoid aastatel 2021- 2026 (edaspidi Korrashoid), mida Teehooldaja on kohustatud Lepingus kokkulepitud tingimustel ja korras aastaringselt tegema. Teehooldaja kohustub tegema Tellija poolt hallatavate Lääne hooldepiirkonna teede Korrashoidu, tagades selle koosseisu kuuluva tavahoolde, perioodilise hoolde ja remonttööde tegemisega ettenähtud seisundinõuded ning täitma Lepinguga reguleeritud teehaldamisega seotud tegevused. 1.2. Korrashoiu tegemine hõlmab kõike Lepingu täitmiseks vajalikku, sealhulgas, kuid mitte ainult, materjale, töid, tööjõudu ja töövahendeid ning Korrashoiu vastuvõtuks vajaliku täitedokumentatsiooni vormistamisega ja Tellijale üleandmisega seonduvaid ning kõiki muid vajalikke toiminguid. 2. MÕISTED Lepingu üheseks mõistmiseks on Pooled kokku leppinud järgmistes mõistetes ning nende definitsioonides: 2.1. Korrashoiu piirkond – Lepinguga määratud piirkonna riigiteede kogum ja nende koosseis. 2.2. HOSIS – Hooldesündmuste infosüsteem. 2.3. Tarbijahinnaindeks – indeks, mis iseloomustab tarbekaupade ja tasuliste teenuste hindade muutust. 2.4. Komplekshind – üksikute korrashoiutööde hindadest koosnev hind seisundi saavutamiseks. 2.5. Korrashoiu järelevalve – Korrashoiu järelevalve juhendi riigiteedel alusel tehtav järelevalve. 2.6. Lepinguaasta – 12 kuu pikkune periood alates riigiteede Korrashoiu tegemise algusest. 2.7. Talihoole – talihoolde koosseisu kuuluvate tegevustega riigiteede talvise nõutava seisundi tagamine. 2.8. Tavahoole – tavahoolde koosseisu kuuluvate tegevustega riigiteede nõutava seisundi tagamine. 2.9. Teeolud – kirjeldus tee seisunditaseme vastavusest. 2.10. Tellija esindaja teede osas – Tellija volitatud esindaja Lepingu täitmisel, kellel on õigus kontrollida Teehooldaja kohustuste täitmist, alla kirjutada Korrashoiutööde aktidele, kooskõlastada või jätta kooskõlastamata Teehooldaja poolt esitatud Kava, teha tavapäraseid ja perioodilisi ülevaatusi, rakendada sanktsioone ja täita teisi Lepingus välja toodud õigusi ja kohustusi. 1 2.11. Tellija esindaja sildade osas – Tellija volitatud esindaja Lepingu täitmisel, kellel on õigus kontrollida Teehooldaja kohustuste täitmist ja alla kirjutada Korrashoiutööde aktidele sildade osas. 2.12. Patrullsõit – teeoludest ülevaate saamiseks tehtav kontrollsõit. 3. ÜLDTINGIMUSED 3.1. Teehooldaja võtab endale Lepinguga määratud ulatuses kohustuse riigi omandis olevatele teedele korrashoiu korraldamise, milleks on tee Korrashoid, remonttööde tegemine, teekasutuse korraldamine ning tee ja -kaitsevööndi haldamisega seotud muud tegevused. 3.2. Pooled on kokku leppinud, et Lepinguga määratud ulatuses on Teehooldajal riigiteedel, teemaal ja kaitsevööndis samad kohustused, mis Tellijal õigusaktide täitmisel, kui Lepingus pole määratud rangemaid nõudeid võrreldes õigusaktides tulenevate kohustustega. 3.3. Lepinguga määratud ulatuses vastutab Korrashoiu eest Teehooldaja. 3.4. Pooled on kokku leppinud, et Teehooldaja on Korrashoiu tegemisel kohustatud tegema ka selliseid töid ja abitöid, millele ei ole Lepingus otseselt viidatud, kuid mis on tulenevalt Teehooldaja majandus- ja kutsetegevusega seonduvast professionaalsusest ning Korrashoiul väljakujunenud heast tavast vajalikud Korrashoiu nõuetekohaseks ning õigeaegseks tegemiseks. 3.5. Teehooldaja kinnitab Lepingu allkirjastamisega, et tema kasutuses ja käsutuses on Korrashoiu nõuetekohaseks tegemiseks vajalik masinapark, töövahendid, kvalifitseeritud tööjõud ning kogemused. 3.6. Teehooldaja kinnitab, et on põhjalikult tutvunud Lepingu täitmise aluseks olevate lähteandmete, Lepingus ja selle lisades toodud nõuete ja Korrashoiu piirkonnas valitsevate tingimustega. 3.7. Juhul, kui Pooled on Lepingus kokku leppinud rangemad tingimused, kui sätestatud õigusaktides, juhinduvad Pooled Lepingus kokkulepitud tingimustest. 3.8. Pooled juhinduvad Lepingu täitmisel lisaks Lepingule ja selle lisadele ka Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest, eeskirjadest, standarditest ning vajadusel muudest vastava valdkonna tehnilistest dokumentidest. 3.9. Kui Lepingus ei ole sätestatud teisiti, siis viiteid kindlale punktile, alapunktile või lisale tõlgendatakse viidetena Lepingu vastavale punktile, alapunktile või lisale. Lepingus on kasutatud pealkirju vaid viitamise lihtsustamise huvides ning neid ei arvestata Lepingu sätete defineerimisel, tõlgendamisel või piiramisel. Lepingus, kus kontekst seda nõuab, võivad ainsuses olevad sõnad tähendada mitmust ja vastupidi. 3.10. Leping on sõlmitud avatud menetlusega riigihanke „Lääne hooldepiirkonna riigiteede korrashoid aastatel 2021-2026“ (viitenumber 227797) tulemusena. 4. LEPINGU DOKUMENDID 4.1. Lepingu dokumendid koosnevad Lepingust, selle lisadest ja samuti muudest Lepingus nimetatud dokumentidest. 4.2. Lepingu lisadeks olevad kaardid on koostatud seisuga 01.08.2020. Edasised muudatused teedevõrgu andmetes ja teedevõrgu seisukorra, katete, sildade, truupide ja muudes andmetes on kättesaadavad kaardirakenduse „Riigiteede hoolde seisunditasemed“ kaudu. Kaardirakendus on leitav Maanteeameti kodulehel https://www.mnt.ee/et/tee/teehoole. 4.3. Lepingul on selle sõlmimise hetkel järgmised lisad: 4.3.1. Lisa 1 – Teehooldaja poolt esitatud Korrashoiutööde maksumus (kululoend); 4.3.2. Lisa 1.1. – Objektide väljaehitamisega lisanduvad orienteeruvad mahud; 2 4.3.3. Lisa 2 – Korrashoiutööde tehniline kirjeldus; 4.3.4. Lisa 3 – Lepingu eritingimused; 4.3.5. Lisa 4 – Hankemenetluse käigus dokumentide kohta antud selgitused; 4.3.6. Lisa 5 – puudub käesolevas Lepingus; 4.3.7. Lisa 6 – Tee seisundinõuete tagamise kava koostamise juhis; 4.3.8. Lisa 7 – Akt leppetrahvi määramise kohta; 4.3.9. Lisa 8 – Juhend täiendavate tööde summa kasutamiseks; 4.3.10. Lisa 9 – Täitmistagatise garantii vorm; 4.3.11. Lisa 10 – Metsamaterjalide teeäärsetele aladele ladustamise kord; 4.3.12. Lisa 11 – Maanteeameti liikluskahjude hüvitamise LKFi poolt (töökord alates 01.06.2015); 4.3.13. Lisa 12 – Ajutiste liikluskorraldusvahendite ja asendusmärkide nimekiri; 4.3.14. Lisa 13 – Truubi otsa kindlustamine; 4.3.15. Lisa 14 – „Korrashoiu järelevalve juhend riigiteedel“, MA peadirektori 26.09.2019 käskkiri nr 1-2/19/656; 4.3.16. Lisa 15 – „Hooldeettevõtete boonussüsteemi juhend“, MA peadirektori 02.10.2019 käskkiri nr 1-2/19/673; 4.3.17. Lisa 16 – Korrashoiutööde akteerimise graafik riigimaanteedel; 4.3.18. Lisa 17 – Korrashoiutööde üleandmise-vastuvõtmise akt (vorm); 4.3.19. Lisa 18 – Talvise seisunditasemega 3+ riigiteede ennetava libedustõrje tegemise akt; 4.3.20. Lisa 19 – Perioodilise hooldetööde vastuvõtmise akt (vorm); 4.3.21. Lisa 20 – Remonttööde vastuvõtmise akt (vorm); 4.3.22. Lisa 21 – Akt. Korrashoiutööd ehituse/remondi ajal (vorm); 4.3.23. Lisa 22 – Akt. Korrashoiutööde maksumuse korrigeerimine ehituse/remondi ajal (vorm); 4.3.24. Lisa 23 – Teedevõrgu korrashoiutööde üleandmise-vastuvõtmise akt (vorm); 4.3.25. Lisa 24 – Teeregistri muudatused (vorm); 4.3.26. Lisa 25 – Kattega teede nimekiri seisunditasemete kaupa koos oluliste andmetega teede kohta; 4.3.27. Lisa 26 – Kruusateede nimekiri seisunditasemete kaupa ja tolmutõrje lõigud kaart; 4.3.28. Lisa 27 – Riigiteede katete nimekiri; 4.3.29. Lisa 28 – Riigiteede katete kaart; 4.3.30. Lisa 29 – Riigiteede suviste seisunditasemete ja tolmutõrjelõikude kaart; 4.3.31. Lisa 30 – Riigiteede nimekiri talihoolde nõutavate seisunditasemete kaupa; 4.3.32. Lisa 31 – Riigiteede talvised seisunditasemed kaart; 4.3.33. Lisa 32 – Sildade nimekiri; 4.3.34. Lisa 33 – Sildade kaart; 4.3.35. Lisa 34 – Tolmutõrje nimekiri; 4.3.36. Lisa 35 – Parklate nimekiri; 4.3.37. Lisa 36 – Riigiteede kergliiklusteede nimekiri; 4.3.38. Lisa 37 – Riigiteede kergliiklusteede kaart; 4.3.39. Lisa 38 – puudub käesolevas Lepingus; 4.3.40. Lisa 39 – puudub käesolevas Lepingus; 4.3.41. Lisa 40 – Sadevee äravooluvõrkude nimekiri; 4.3.42. Lisa 41 – Kiiruskaamerate nimekiri; 4.3.43. Lisa 42 – Juhis tegevuse kohta riigimaanteel juhtunud liiklusõnnetuse korral; 4.3.44. Lisa 43 – Teehooldaja poolt riigihankes esitatud Teemeistrite CV-d ja Lepingu täitmisel kasutatava tehnika nimekiri. 4.4. Lepingut moodustavaid dokumente tuleb käsitleda kui üksteist täiendavaid. Tõlgendamisel on dokumentide tähtsusejärjekord järgmine: 3  1) Leping; 2) Lepingu eritingimused; 3) Hankemenetluse käigus antud selgitused alusdokumentide kohta; 4) Tehniline kirjeldus; 5) Kululoend; 6) Muud Lepingu koosseisu kuuluvad dokumendid. 5. LEPINGU TÄHTAEG 5.1. Korrashoiu teostamise tähtaeg on 5 aastat alates esimese lepinguaasta algusest, millele järgneb garantiiperiood kuni 24 kuud vastavalt Lepingus sätestatud tingimustele. 5.2. Teehooldaja alustab Korrashoiu tegemist alates 01.10.2021.a kell 00:00. 5.3. Teehooldaja lõpetab Korrashoiu tegemise 30.09.2026. a kell 24:00. 5.4. Korrashoiu tegemine on jaotatud viieks 12-kuuliseks perioodiks. 5.5. Juhul, kui Tellijast sõltuvatest asjaoludest ei ole Lepingut sõlmitud hiljemalt 01.05.2021.a., siis Teehooldaja ei alusta Korrashoiu tegemist Lepingu punktis 5.2 sätestatud tähtpäeval, vaid Teehooldaja alustab Korrashoiu tegemist pärast 5 kuu möödumist alates Lepingu sõlmimisest kell 00.00. Korrashoiu tegemise lõpp 30.09.2026.a kell 24:00 jääb samaks ja sellisel juhul ei ole Lepingu punktis 5.1 Korrashoiu tegemise periood 5 aastat alates esimese lepinguaasta algusest vaid lühem nende päevade võrra võttes arvesse käesoleva Lepingu punkti 5.5 esimeses lauses sätestatud Korrashoiu tegemise tegelikku algusaega. Samuti lepingu punktis 5.5. viidatud juhtumil ei ole Korrashoiu tegemine jaotatud viieks 12 kuuliseks perioodiks nagu lepingu punktis 5.4. on sätestatud. 5.6. Tellijal on õigus pikendada Lepingut kuni 12 kuuks, kui järgmise riigihankega ei õnnestu sõlmida uut korrashoiulepingut. 6. TEEDEVÕRGU ÜLEANDMINE KORRASHOIUKS 6.1. Tellija, Teehooldaja ja kehtiva korrashoiulepingu teehooldaja teevad vähemalt 1 kuu enne Lepingu algust ning lõppu Korrashoiu piirkonna teede ja sildade ülevaatuse. 6.2. Teehooldaja koostab ülevaatuse tulemusena Lepingu Lisa 23 teedevõrgu korrashoiutööde üleandmise–vastuvõtmise akti. 6.3. Aktis tuleb kirjeldada riigiteede seisukorda ning sealhulgas koostada loetelu puudustest, mis on tingitud Tellija, kehtiva korrashoiulepingu teehooldaja tegevusest või tegevusetusest. Tellija määrab puuduse kõrvaldamise tähtaja ning puuduse kõrvaldaja. 6.4. Teehooldaja, Tellija esindajad (sh Tellija esindaja sildade osas) ning kehtiva korrashoiulepingu teehooldaja esindaja(d) allkirjastavad vähemalt 3 tööpäeva enne Korrashoiu algust teedevõrgu üleandmise akti. 6.5. Eelnimetatud aktis loetletud puuduste kõrvaldamiseni vastutab puudusest tingitud võimaliku kahju tekkimisel aktis määratud puuduse kõrvaldaja. 6.6. Lepingus sätestatud Korrashoiu algus ja lõpp ei sõltu eelpool nimetatud akti allkirjastamise kuupäevast, selles esitatud puuduste likvideerimise tähtaegadest ega puuduste likvideerimise tegelikest aegadest. 6.7. Pooled on kokku leppinud, et nimetatud akti vormistamise eest nad üksteiselt tasu ei nõua. 7. LEPINGU MAKSUMUS, SELLE MÄÄRAMISE ALUSED JA TASUMISE KORD 7.1. Leping on kompleks- ja ühikhindadel põhinev leping ning maksumus perioodil 01.10.2021 – 30.09.2022. a on fikseeritud Lepingu Lisas 1 Korrashoiutööde maksumus (kululoend). Väljaarvatud Lepingu punktis 5.5 sätestatud tingimuste täitumisel. 4  Lepingu punktis 5.5 sätestatud tingimuste täitumisel makstakse Teehooldajale tavahoolde esimese lepinguaasta eest proportsionaalselt vähem võttes arvesse tegeliku Korrashoiutööde alguse kuupäeva. 7.2. Tellijal on õigus tellida täiendavaid töid kuni 5% Lepingu aasta maksumusest. 7.3. Täiendav töö on Lepingu mõistes Korrashoiutöö, mida on vaja teha tulenevalt selle iseloomust ja täitmise käigust ning mille tegemise vajadust mõistlikkuse põhimõtetest lähtuvalt Pooled ei võinud ega saanud Lepingu sõlmimisel ette näha. Täiendavate tööde lisamine Lepingusse toimub vastavalt Lepingu Lisale 8. 7.4. Lepinguaastate maksumuse määramise aluseks on tavahoolde komplekshinnad seisunditasemete kaupa, talvise seisunditaseme 3+ riigiteede ennetava libedustõrje kilomeetri ühikhind ning perioodilise hoolde ja remonttööde ühikhinnad, mida korrigeeritakse Statistikaameti ametlikus andmebaasis avaldatud kalendriaastase tarbijahinnaindeksi muutusega vastavalt tabelile IA001 TARBIJAHINNAINDEKSI MUUTUS VÕRRELDES EELMISE AASTAGA näitajale KOKKU. 7.5. Tavahoolde koosseisu kuuluvatel töödel eraldi ühikhindu ei määrata (välja arvatud talvise seisunditaseme 3+ riigiteede ennetava libedustõrje kilomeetri ühikhind), vaid kasutatakse komplekshindu. Perioodilise hoolde ja remonttööde maksumuse arvutamise aluseks on ühikhinnad ja mahud. 7.6. Lepinguaasta 01.10.2022–30.09.2023 tavahoolde, perioodilise hoolde ning remonttööde hindade suurendamise või vähendamise aluseks on Lepingu punktis 7.1. fikseeritud Lepingu Lisa 1 Korrashoiutööde maksumus (kululoend), mida korrigeeritakse 2021 aasta tarbijahinnaindeksi muutusega võrreldes 2020 aasta tarbijahinnaindeksiga. 7.7. Järgmiste Lepinguaastate tavahoolde, perioodilise hoolde ning remonttööde hindade suurendamine või vähendamine tarbijahinnaindeksi muutuse võrra arvutatakse eelneva Lepinguaasta korrigeeritud hindade alusel järgmiselt: 7.7.1. Lepinguaasta 01.10.2023 – 30.09.2024 suurendamise või vähendamise aluseks on 2022 aasta tarbijahinnaindeksi muutus võrreldes 2021 aasta tarbijahinnaindeksiga. 7.7.2. Lepinguaasta 01.10.2024 – 30.09.2025 suurendamise või vähendamise aluseks on 2023 aasta tarbijahinnaindeksi muutus võrreldes 2022 aasta tarbijahinnaindeksiga. 7.7.3. Lepinguaasta 01.10.2025 – 30.09.2026 suurendamise või vähendamise aluseks on 2024 aasta tarbijahinnaindeksi muutus võrreldes 2023 aasta tarbijahinnaindeksiga. 7.8. Tavahoolde eest tasumisele kuuluva summa aluseks on akteerimise graafiku vastav kalendrikuu ning lisaks talihoolde talvise seisunditaseme 3+ riigiteedel tehtud ennetava libedustõrje maksumus, millest on maha arvatud sama kuu jooksul tavahooldes tehtud mahaarvamised (sealhulgas riigiteede korrashoiu järelevalve juhendi järgselt kui ka teiste töövõtjate remondiobjektidest tingitud), väljaarvatud lepingu punktis 7.1. teises lauses sätestatud tingimuste täitumisel. 7.9. Kalendrikuu jooksul tehtud perioodilise hoolde ja remonttööde tasumisele kuuluva summa aluseks on Korrashoiutöö(de) akti(de)s tehtud tööde mahud ning ühikhinnad. 7.10. Teehooldaja esitab Tellijale kalendrikuu jooksul tehtud Korrashoiutööde akti(d) järgmise kalendrikuu 5. kuupäevaks. 7.11. Tellija esindaja allkirjastab või tagastab saadud (sealhulgas Teehooldaja poolt korrigeeritud) aktid koos mittevastavuste või tagastamiste põhjendustega Teehooldajale 3 tööpäeva jooksul. 7.12. Teehooldaja esitab korrigeeritud aktid Tellija esindajale allkirjastamiseks 3 tööpäeva jooksul tagastamisest arvates. 7.13. Teehoiu infosüsteemi rakendumisel võib Tellija nõuda aktide esitamist infosüsteemi vahendusel. 5 7.14. Teehooldaja esitab Tellijale 7 päeva jooksul pärast Tellija esindaja poolset aktide allkirjastamist nende alusel koostatud arved. 7.15. Arve tuleb esitada masintöödeldaval kujul, vastavalt kehtivale e-arve standardile (https://www.pangaliit.ee/arveldused/e-arve) ja rahandusministri 11.04.2017. a määrusele nr 24 „Masintöödeldava algdokumendi juhendi kehtestamine“. Mitteresidentidel tuleb pdf formaadis arve saata meiliaadressile [email protected] või edastada see e-arvena rahvusvahelise Peppol süsteemi kaudu. 7.16. Arvele tuleb märkida kontaktisiku nimi, Lepingu number ning tööde teostamise või teenuste osutamise periood. 7.17. Arve loetakse laekunuks selle Maanteeameti arvete halduskeskkonda jõudmise kuupäevast. 7.18. Tellija tasub arved Teehooldajale 14 päeva jooksul pärast selle saamist pangaülekandega Lepingus fikseeritud Teehooldaja arveldusarvele. 7.19. Tellija rakendab Teehooldaja suhtes hooldeettevõtete boonussüsteemi vastavalt Lepingule. 8. POOLTE ÕIGUSED JA KOHUSTUSED 8.1. Tellija kohustub: 8.1.1. täitma Lepingut, Eesti Vabariigis kehtivaid õigusakte ning muid nõudeid ja tingimusi, mis on Lepingus kokku lepitud; 8.1.2. järgima teedel korrashoiu väljakujunenud hea tava põhimõtteid; 8.1.3. maksma Teehooldajale tasu Lepingus ettenähtud tingimustel ja korras; 8.1.4. kutsuma Teehooldaja osalema perioodilistele teede ülevaatustele; 8.1.5. andma Teehooldajale teavet asjaoludest, mis mõjutavad Korrashoiutööde tegemist, sealhulgas ja mitte ainult: 1) teavitama riigimaanteede teehoiukavast ja selle muudatustest; 2) informeerima ehitus- ja remondiobjekti valmissaamisest ja esitama Teehooldajale ehitus- või remondiobjekti hooldusjuhendi; 3) kutsuma Teehooldaja osalema objekti tehnilises komisjonis; 4) teavitama Teehooldajat Tellija poolt väljastatud sulgemise- ja liiklusvälise tegevuse lubadest Korrashoiu piirkonnas; 5) esitama esimesel võimalusel Korrashoiu piirkonna ehituse ja remondiobjektide nimekirjad. 8.1.6. tagama teel ja teemaal asetsevate tehnovõrkude olemasolevate teostusjooniste kättesaadavuse; 8.1.7. väljastama 3 tööpäeva jooksul Teehooldaja põhjendatud soovil teemaaga piirnevate kinnistute omanike kontaktandmed nende olemasolul. 8.2. Tellijal on õigus: 8.2.1. nõuda Teehooldajalt Kava ja informatsiooni selle täitmise kohta; 8.2.2. teha tavapäraseid ja perioodilisi ülevaatusi; 8.2.3. teha igal ajal järelpärimisi Korrashoiu tegemise hetkeolukorra kohta ning kontrollida nende tegemise käiku, sealhulgas ja mitte ainult: 1) nõuda Hooldesündmuste infosüsteemi HOSIS täitmist, Korrashoiuga seotud dokumente ning asjakohast teavet käimasolevate tööde kohta; 2) kontrollida normidest ja kvaliteedinõuetest kinnipidamist; 3) kontrollida kasutatavate materjalide ja toodete mahtude vastavust Lepingule; 4) nõuda Teehooldajalt kasutatud ehitusmaterjalide ja -toodete vastavaust tõendavaid dokumente ning muude vajalike dokumentide (garantiikirjad, paigaldusjuhised jms) esitamist ja kehtestatud nõuetele mittevastavuse korral materjalide ja/või toodete asendamist; 6  5) nõuda Teehooldajalt Korrashoiutööde nõuetekohast ja õigeaegset dokumenteerimist. 8.2.4. teha ettepanekuid tehniliste probleemide lahendamiseks ja kutsuda kokku vastavasisulisi nõupidamisi; 8.2.5. kaasata Lepingu täitmise järelevalve tegemisel teisi juriidilisi ja/või füüsilisi isikuid; 8.2.6. kontrollida Teehooldaja ja tema alltöövõtjate pädevust; 8.2.7. pääseda koos Teehooldaja esindajaga Korrashoiu järelevalveks Teehooldaja baasidesse ja tugikohtadesse; 8.2.8. peatada Korrashoiutööd, kui on rikutud oluliselt ohutusnõudeid ning nõuda nende viivitamatut vastavusse viimist nõuetega, kusjuures Teehooldajal ei ole käesolevas punktis nimetatud juhul Korrashoiutööde peatamisele tuginedes õigust esitada Tellijale nõudeid mh kahju hüvitamiseks; 8.2.9. nõuda Teehooldaja osalemist liiklusõnnetuste ja muude õnnetuste korral tee seisundi vastavuse hindamisel; 8.2.10. nõuda Teehooldajalt nõuetele mittevastava Korrashoiutöö ümbertegemist ja vastavusse viimist Lepinguga; 8.2.11. teha Teehooldajale märkusi, täitmiseks kohustuslikke ettekirjutusi, määrata tähtaegu puuduste kõrvaldamiseks ning rakendada mahaarvamisi, nõuda leppetrahve ja kasutada teisi õiguskaitsevahendeid. 8.3. Teehooldaja kohustub: 8.3.1. tegema Korrashoidu Lepinguga ettenähtud tingimustel ja korras; 8.3.2. täitma Lepingut ja Eesti Vabariigis kehtivaid õigusakte, samuti muid nõudeid ja tingimusi, mis on Lepingus kokku lepitud; 8.3.3. järgima Korrashoiul väljakujunenud hea tava põhimõtteid; 8.3.4. koostama, esitama ja täitma tee seisundinõuete tagamise kava (Kava); 8.3.5. rakendama Korrashoiul omapoolset ettevõtte sisest kvaliteedi kontrolli ning sisemist järelevalvet vastavalt Lepingu Lisale 14; 8.3.6. andma Tellijale teavet võimalikest olukordadest, mis mõjutavad Korrashoiu tegemist; 8.3.7. kontrollima esimesel võimalusel tee kasutajate poolt laekunud märkusi, ettepanekuid ja sõiduolude alase teabe vastavust tegelikkusele; 8.3.8. Korrashoiu tegemisel arvestama teedel toimuvate avalike ürituste ja teiste kitsendustega; 8.3.9. osalema Tellija poolsel etteteatamisel Korrashoiuga seotud juurdlustel, töökoosolekutel ning ettekirjutuste, vaidluste ja pretensioonide lahendamisel; 8.3.10. tegema koostööd piirkonna häirekeskuse ja päästeteenistuste ning Politsei- ja Piirivalveameti allasutustega ning Keskkonnainspektsiooniga teedevõrgu toimepidevuse kava rakendumisel; 8.3.11. lubama etteteatamisel Tellijat Korrashoiu järelevalveks oma baasidesse ja tugikohtadesse; 8.3.12. eraldama tasuta ruumi igakuiste töökoosolekute läbiviimiseks; 8.3.13. osalema perioodilistel teede ülevaatustel; 8.3.14. osalema koos Tellijaga Korrashoiu piirkonna remondiobjektide vastuvõtu tehnilises komisjonis; 8.3.15. osalema koos Tellijaga raudteeülesõidukohtade ülevaatustel; 8.3.16. esitama Tellijale vähemalt 5 tööpäeva enne kasutamist ehitusmaterjalide ja -toodete vastavaust tõendavad dokumendid; 8.3.17. omama vastavalt Lepingu Lisale 12 ajutiste liikluskorraldusvahendite ja asendusliiklusmärkide varu; 8.3.18. taastama viivitamatult Korrashoiutöödega kahjustatud tee omal kulul; 7 8.3.19. menetlema Tellija poolt saadetud liiklejate kuni 300 euro suuruseid kahjunõuded 10 päeva jooksul ja suuremad kahjud 20 päeva jooksul alates kahjunõude kättesaamisest. Nõue loetakse kättesaaduks järgmisel tööpäeval pärast saatmist. 8.3.20. määrama nimeliselt kõneisiku meediaga suhtlemiseks. 8.4. Teehooldajal on õigus: 8.4.1. saada Korrashoiu tegemise eest Lepingus kokkulepitud tasu; 8.4.2. teha ettepanekuid teedel aset leidvate olukordade ja teiste tehniliste probleemide lahendamiseks ning kokku kutsuda vastavasisulisi nõupidamisi; 8.4.3. osaleda Tellijaga kokkulepitult Korrashoiu piirkonna ehituse ja remondi objektide töökoosolekutel; 8.4.4. nõuda Tellijalt viivist arvete maksmise tähtaja ületamisel 0,2% maksmisele kuuluvast summast iga ületatud päeva eest. 9. TEEHALDAMISEGA SEOTUD TEGEVUSED 9.1. Teehooldaja kohustub kõrvaldama Tellija kirjalikul korraldusel riigiteele, teemaale või tee kaitsevööndisse kolmandate isikute poolt paigaldatud nõusolekuta või mittekorras olevad liikluskorraldusvahendid, liiklusvälised teabevahendid ja muud esemed. 9.2. Teehooldaja kohustub hankima Korrashoiuks vajaminevad load, nõusolekud ja kooskõlastused vajadusel Tellija volikirja alusel. 9.3. Teehooldaja korraldab metsavedajatele ilma nendelt täiendava tasu võtmiseta metsamaterjali ladustamise ja vahelaost väljaveo kooskõlastamise ja loa tee maa-alal ja tee kaitsevööndis lähtudes Lepingu Lisa 10 „Metsamaterjalide teeäärsetele aladele ladustamise kord“ põhimõtetest. 9.4. Teehooldaja kohustub osalema Tellija poolsel etteteatamisel Korrashoiutöödega seotud juurdlustel, töökoosolekutel ning ettekirjutuste, vaidluste ja pretensioonide lahendamisel. 9.5. Teehooldaja kohustub hüvitama Korrashoiutöödega seonduvalt tekkinud kahju kolmandatele isikutele, välja arvatud juhul kui pinnase sulamise, vihma või muude liiklust oluliselt mõjutavate tegurite tõttu on tee konstruktsioon nõrgenenud ja liiklus võib teed kahjustada või liigelda on ohtlik ning seetõttu on teel või tee osal liiklust ettenähtud korras piiratud või tee või tee osa on ettenähtud korras suletud. 9.6. Teehooldaja kohustub esindama Tellijat kõigis vaidlustes kolmandate isikutega, mis seonduvad Korrashoiutöödega, sealhulgas kohtuvaidlustes, ning kandma kõik nimetatud vaidlustega seonduvad kulud, sealhulgas menetluskulud. Samuti on Pooled kokku leppinud, et Teehooldaja kohustub Tellija nimel täitma käesolevas punktis nimetatud vaidlusega seonduva kohtulahendi, sealhulgas hüvitama kohtulahendiga väljamõistetud kahju. 9.7. Liikluskahjude hüvitamine liiklusõnnetusest või sõiduki poolt tee või rajatise rikkumisest toimub Liikluskindlustuse Fondi või kahjutekitaja kindlustuse poolt Teehooldajale. Kui Liikluskindlustuse Fond kohaldab kahju hüvitamisel omavastutust, jääb omavastutuse summa Teehooldaja kanda. Teehooldaja on kohustatud liikluskahju hüvitamiseks teatama kindlustusele tekitatud kahjust vastavalt Lepingu Lisa 11 „Maanteeameti liikluskahjude hüvitamise LKFi poolt töökord alates 01.06.2015“ kohaselt, informeerides hüvitusnõudest eelnevalt Tellija esindajat. 9.8. Teehooldaja peab Lepingu punktides 9.5., 9.6. ja 9.7. juhtudest ja nende täitmisest informeerima Tellijat. 10. ALLTÖÖVÕTT 10.1. Teehooldaja vastutab kõigi alltöövõtjate poolt tehtud tööde ja nende vastavuse ees Lepingule. 8 10.2. Teehooldaja peab tagama, et kui ta tugines hankemenetluses kvalifitseerimise tingimuste vastavuse tõendamiseks teiste isikute vahenditele, siis teised isikud osalevad vahetult Lepingu täitmisel alltöövõtjana vähemalt osas, milles teiste isikute vahenditele tugineti. 10.3. Teehooldaja peab esitama hiljemalt Lepingu täitmise alustamise kuupäevaks Tellijale selleks ajaks teadaolevate alltöövõtjate nimed, kontaktandmed ja teabe nende seaduslike esindajate kohta. Sama teave tuleb esitada ka kõikide lisanduvate Lepingu täitmisega seotud alltöövõtjate kohta ja kui Lepingu täitmise alustamise ajal näidatud alltöövõtja asendatakse. Kui alltöövõtjal esineb riigihangete seaduse (edaspidi RHS) § 95 lg 1 sätestatud kõrvaldamise alus, siis on Teehooldaja kohustatud selle alltöövõtja asendama. Juhul kui alltöövõtjal esineb RHS § 95 lg 4 punktides 3, 7 või 8 sätestatud kõrvaldamise alused, siis Teehooldaja on kohustatud Tellija nõudmisel selle alltöövõtja asendama. 10.4. Teehooldaja peab Tellija nõudmisel esitama alltöövõtjate kõrvaldamise aluste puudumise kontrollimiseks nende asukohamaa karistusregistri teate RHS § 95 lõike 1 punktides 1–3 nimetatud asjaolude puudumise kohta või asukohariigi kohtu- või haldusorgani väljastatud samaväärse dokumendi ning asukohariigi pädeva ametiasutuse tõendi käesoleva RHS § 95 lõike 1 punktis 4 ning lõike 4 punktis 3 nimetatud asjaolude kohta. 10.5. Teehooldaja peab rakendatavad alltöövõtjad enne nende kasutamist kooskõlastama Tellijaga. 10.6. Alltöövõtja kooskõlastamiseks teatab Teehooldaja Tellijale vähemalt 7 päeva enne vastava alltöövõtja poolt Korrashoiu tegemise algust alltöövõtja nimetuse ja registrikoodi ning alltöövõtja poolt osutatava Korrashoiutöö kirjelduse. 10.7. Tellija otsustab kooskõlastuse andmise 3 tööpäeva jooksul pärast Lepingu punktis 10.6. nimetatud teate saamist Teehooldajalt ja teatab vastavast otsusest viivitamatult Teehooldajat. 10.8. Kui Tellija ei ole otsust alltöövõtja kooskõlastamise kohta 3 tööpäeva jooksul teate saatmisest Teehooldajale teatanud, loetakse, et Tellija on alltöövõtja kooskõlastanud. 11. JUHUSLIKU HÄVIMISE VÕI KAHJUSTUMISE RIISIKO ÜLEMINEK 11.1. Pooled on kokku leppinud, et Lepingu esemeks olevate Korrashoiu tegemise ajal kannab juhusliku hävimise või kahjustumise riisikot Teehooldaja. Teehooldajal ei ole õigust nõuda tasu tehtud Lepingu esemeks oleva Korrashoiutööde eest, mis on hävinud või kahjustunud enne selle vastuvõtmist Tellija poolt. 11.2. Korrashoiutööde juhusliku hävimise või kahjustumise riisiko läheb Tellijale üle vastuvõtmise akti Tellija poolt allkirjastamisest alates. 11.3. Tehtud Korrashoiutööde vaheaktid ei ole Tellija poolt Lepingu esemeks oleva Korrashoiutöö vastuvõtmise aluseks juhusliku hävimise või kahjustumise riisiko ülemineku mõttes. 12. AUTORIÕIGUSED 12.1. Teehooldaja annab Tellijale ainulitsentsi koos all-litsentsi andmise õigusega kõigile Lepingu alusel teostatud Korrashoiutöödele tekkivatele varalistele õigustele, sealhulgas autoriõiguse seaduse § 131 ja § 132 nimetatud varalistele õigustele, ning need loetakse Tellijale üleantuks vastava osa tasumisega. 9 12.2. Teehooldaja kinnitab, et ta on võtnud tarvitusele kõik meetmed autori(te) isiklike õiguste realiseerimiseks viisil, mis ei takista ega raskenda Korrashoiu tulemusena valminud teose kasutamist ega varaliste õiguste teostamist Tellija poolt. 12.3. Teehooldaja kinnitab Lepingu sõlmimisega, et Korrashoiu tulemusena valminud teose kasutamisel ei pea autori(te) nimi (nimed) olema tähistatud. 12.4. Teehooldaja kinnitab Lepingu sõlmimisega, et autor(id) on andnud nõusoleku teha Tellijal Korrashoiu tulemusena valminud teoses ja selle pealkirjas mistahes muudatusi, samuti lisada teosele teiste autorite teoseid (illustratsioone, eessõnasid, järelsõnasid, kommentaare, selgitusi, uusi osasid jms). 12.5. Lepingu p-des 12.1.-12.4. nimetatud õigused kehtivad territoriaalsete piiranguteta ja autoriõiguse kehtivusaja jooksul. 13. ISIKUANDMETE TÖÖTLEMINE 13.1. Lepingu täitmisega seotud isikuandmete töötlemisel tuleb rakendada asjakohaseid tehnilisi ja korralduslikke meetmeid sellisel viisil, et töötlemine vastab isikuandmete kaitse üldmääruses (GDPR) ja isikuandmete kaitse seaduses sätestatud nõuetele (edaspidi koos: isikuandmete õigusaktid). 13.2. Volitatud töötlejal (Teehooldajal) on keelatud kaasata teist volitatud töötlejat ilma vastutava töötleja (Tellija) eelneva konkreetse või üldise kirjaliku loata. 13.3. Lepingu alusel töödeldakse Korrashoiuga seotud puudutatud isikute isikuandmeid. 13.4. Lepingu alusel töödeldakse isikuandmeid eesmärgiga teavitada ja kooskõlastada Korrashoiuga seotud tegevustest puudutatud isikuid. 13.5. Lepingu alusel töödeldakse isikuandmeid üksnes Lepingu kehtivuse ajal. 13.6. Teehooldaja on lisaks isikuandmete õigusaktides sätestatule kohustatud: 13.6.1. töötlema isikuandmeid vajaliku hoolsusega ja ainult ulatuses, mis on vajalik Lepingus kokkulepitud Korrashoiu osutamiseks; 13.6.2. hoidma Lepingu täitmisel teatavaks saanud isikuandmeid konfidentsiaalsena; 13.6.3. täitma andmeturbe seaduslikke nõudeid ja rakendada andmete kaitseks piisavaid ning kaasaegseid kaitsemeetmeid; 13.6.4. aitama Tellijal täita kohustusi seoses andmesubjektide esitatud taotlustega; 13.6.5. aitama Tellijal täita GDPR artiklites 32–36 sätestatud kohustusi, võttes arvesse isikuandmete töötlemise laadi ja Teehooldajale kättesaadavat teavet; 13.6.6. pärast andmetöötlusteenuse osutamise lõppu kustutab kõik isikuandmed ja kustutab olemasolevad koopiad; 13.6.7. teeb Tellijale kättesaadavaks kogu teabe, mis on vajalik GDPR artiklis 28 sätestatud kohustuste täitmise tõendamiseks, ning võimaldab vastutaval töötlejal või tema poolt volitatud muul audiitoril teha auditeid, sealhulgas kontrolle, ja panustab sellesse; 13.6.8. järgima isikuandmete õigusaktides sätestatud tingimusi teise volitatud töötleja kaasamiseks. 14. KORRASHOIUTÖÖD TEISE TÖÖVÕTJA REMONDIOBJEKTIL TEEHOIUTÖÖDE JA GARANTIIREMONDI AJAL 14.1. Tellija ja Teehooldaja ning ehituse peatöövõtja allkirjastavad enne ehitustööde algust Lepingu Lisa 21 kohase kolmepoolse akti milles märgitakse: 14.1.1. Korrashoiu tegija ehitustööde ajal Korrashoiutööde kaupa vastaval teelõigul; 14.1.2. Korrashoiu eest vastutaja ehitustööde ajal vastaval teelõigul. 14.2. Tellija ja Teehooldaja allkirjastavad enne ehitustööde algust Lepingu 22 kohase akti, millest lähtuvalt väheneb tavahoolde maksumus. Korrigeerimise aluseks on tööde proportsioonid tavahoolde komplekshinnas. Kasutamata tavahoolde vahendid võib suunata perioodilisse hooldesse. 10 14.3. Pärast piirkonna ehitustööde ja remondi vastuvõtuakti allkirjastamist vastutab Teehooldaja teelõigu Korrashoiutööde eest, välja arvatud ehituse ja remondi peatöövõtulepingus ettenähtud juhtudel, mille puhul vastutab Tellija ees ehitustööde peatöövõtja. 15. LEPINGU MUUTMINE 15.1. Vähemalt 30 päeva enne lepinguaasta lõppu alustavad Pooled läbirääkimisi järgmise lepinguaasta Korrashoiutööde täpsustamiseks. Vajadusel muudavad Pooled Lepingut enne järgmise lepinguaasta algust. 15.2. Lepingut võib muuta Poolte kokkuleppel, mis vormistatakse Lepinguga samas vormis Lepingu dokumendina ja allkirjastatakse Poolte poolt. Kirjalikult vormistamata Lepingu muudatus on tühine. 15.3. Korrashoiu tegemine muudatuse alusel on lubatud alles pärast vastava muudatuse allkirjastamist Poolte poolt. 15.4. Lähtuvalt liiklusloendusest, teekatte muutusest, riigiteede lisandumisest või vähenemisest, teede ehitustöödest, on Tellijal õigus tõsta või alandada ühepoolselt Lepinguga määratud teede nõutavaid seisunditasemeid ning teede üldpikkust, muutes vastavalt seisunditasemete hindadele ka Korrashoiu maksumust. Eelnimetatud muudatuste korral teatab Tellija sellest Teehooldajale vähemalt 30 päeva ette. 15.5. Tellijal on õigus vähendada ühepoolselt väljaspool Lepingut tehtavate ehitus- ja remonttööde tegemise ajaks Korrashoiutööde koosseisu kuuluvate riigiteede pikkusi. 16. LEPINGU LÕPPEMINE JA LÕPETAMINE 16.1. Leping lõpeb Lepingu tähtaja möödumisel. 16.2. Tellija võib Lepingust taganeda juhul, kui Teehooldaja rikub oluliselt Lepingut. Pooled on kokku leppinud, et oluliseks Lepingu rikkumiseks loetakse muu hulgas, kuid mitte ainult, järgmisi asjaolusid: 16.2.1. Teehooldaja rikub õigusaktidest või Lepingust tulenevaid kohustusi, millest tulenevalt satub ohtu Korrashoiu tegemine; 16.2.2. Korrashoiu tegemisel on Tellija tuvastanud ja fikseerinud korduvalt puudused ning hoolimata korduvatest nõudmistest nende vastavusse viimist Lepinguga ja õigusaktidega ei ole Teehooldaja seda teinud, millest tulenevalt on Tellijal alust arvata, et Teehooldaja ei ole suuteline nõuetekohaselt Lepingut täitma; 16.2.3. Teehooldajale on tehtud lepinguaasta jooksul mahaarvamisi üle 10% Lepingu aastasest maksumusest; 16.2.4. Teehooldajale on tehtud lepinguaasta jooksul leppetrahve üle 10% Lepingu aastasest maksumusest; 16.2.5. korduvate valeandmete esitamine; 16.2.6. Teehooldaja pankroti väljakuulutamine. 16.3. Juhul, kui Tellija ei kooskõlasta hiljemalt 2 kuud pärast Lepingu sõlmimist Tee seisundinõuete tagamise kava, siis on Tellijal õigus Lepingust taganeda, nõudes sisse täitmistagatise 100% mahus. 16.4. Tellija peab Lepingu taganemisest teatama Teehooldajale ette vähemalt 1 kuu. Lepingust taganemisel on Tellijal õigus nõuda täitmistagatis sisse 100% mahus. 16.5. Tellijal on Teehooldajalt õigus nõuda Lepingust taganemise korral leppetrahvi 150 000 eurot. 16.6. Leping loetakse koheselt lõppenuks, kui: 16.6.1. Teehooldaja tegevus lõpeb; 16.6.2. kuulutatakse välja Teehooldaja pankrot. 11 17. GARANTII 17.1. Teehooldaja poolt antav garantiiaeg perioodilise hoolde ja remonttöödele ning nende koosseisu kuuluvatele töödele, välja arvatud tolmutõrjele, on 24 kuud. 17.2. Teehooldaja poolt Korrashoiu käigus paigaldatud seadmetele antav garantii peab kehtima vähemalt 6 kuud. Garantii kehtib ka kõigile Korrashoiu tegemise käigus ehitisse püsivalt paigaldatud ehitustoodetele, mis muutuvad ehitise oluliseks osaks. 17.3. Garantiiaeg algab Lepingu objektiks olevate tööde Tellija poolt vastuvõtmise aktile allakirjutamise päeva järgnevast päevast. 17.4. Garantiiaeg lõpeb garantiiülevaatusega. Garantiiülevaatuse, mis toimub 1 kord aastas perioodil aprill-juuni, kohta koostavad Tellija ja Teehooldaja garantiiülevaatuse akti. 17.5. Teehooldaja kohustub kõrvaldama kõik garantiiperioodil avastatud mittevastavused. 18. KINDLUSTUS JA TAGATIS 18.1. Teehooldaja peab 1 kuu jooksul alates Lepingu allkirjastamisest esitama Tellijale koopia kehtivast vastutuskindlustuslepingust, mille: 18.1.1. kohaselt kohustub kindlustusandja hüvitama Teehooldaja poolt kolmandatele isikutele tekkida võiva kahju kuni 100 000 euro ulatuses iga kindlustusjuhtumi kohta; 18.1.2. kindlustuskaitse peab laienema nõuetele, mis esitatakse kindlustusvõtjale Korrashoiu tegemise jooksul. 18.1.3. Teehooldaja peab esitama uue kindlustuspoliisi koopia enne kehtiva kindlustuslepingu lõppemist tagades katkematu kindlustuskaitse kuni Korrashoiu lõpetamiseni. 18.2. Teehooldaja peab omal kulul hankima ja esitama Tellijale hiljemalt 14 päeva jooksul alates Lepingu sõlmimisest täitmistagatise summas 150 000 eurot vastavalt Lepingus toodud täitmistagatise garantii vormile (Lepingu Lisa 9). 18.3. Ühispakkujate puhul peab täitmistagatis (garantiikiri) olema väljastatud kõikide ühispakkujate nimel ja eest. 18.4. Teehooldaja tagab, et Lepingule vastav täitmistagatis kehtib ja on jõus lepingu lõppemiseni. Täitmistagatis peab olema väljastatud Tellija poolt aktsepteeritava Tellija asukohamaa panga tütarettevõtte või filiaali poolt, mille emaettevõttel on vähemalt reiting B vastavalt Moody´s reitingule pankade finantsnäitajate kohta või Tellija poolt aktsepteeritava Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi või Euroopa Liidu liikmesriigi panga poolt, millel on vähemalt B-reiting vastavalt Moody’s reitingule pankade finantsnäitajate kohta. 18.5. Täitmistagatisega peavad olema tagatud kõik Tellija nõuded Teehooldaja vastu, mis tulenevad Lepingust. Täitmistagatise tagastab Tellija Teehooldajale 20 tööpäeva jooksul peale Korrashoiu tegemise lõppemist. 18.6. Teehooldaja pikendab vajadusel täitmistagatise kehtivust, tagades selle katkematu ja pideva olemasolu kuni Lepingu lõppemiseni. 18.7. Lepingule vastava täitmistagatise esitamisega viivitamisel või selle kehtivuse pikendamisega viivitamisel on Tellijal õigus nõuda leppetrahvi ning samuti kinni pidada omapoolseid makseid. Leppetrahvi tasumine ei vabasta Teehooldajat kohustusest esitada nõuetekohane täitmistagatis. 19. MUUD TINGIMUSED 19.1. Leping allkirjastatakse Poolte poolt digitaalselt. 19.2. Leping jõustub selle allkirjastamisel ja kehtib kuni Lepingust tulenevate kohustuste täitmiseni. 19.3. Pooltevaheline asjaajamiskeel on eesti keel. 12 19.4. Pooltevahelised Lepinguga seotud teated peavad olema esitatud kirjalikus vormis, välja arvatud juhtudel, kui sellised teated on informatsioonilise iseloomuga, mille edastamisel teisele Poolele ei ole õiguslikke tagajärgi. 19.5. Informatsioonilist teadet võib edastada telefoni teel. 19.6. Kirjalikud teated saadetakse Lepingu Pooltele e-posti teel digitaalselt allkirjastatuna või selle võimaluse puudumisel antakse Lepingu Pooltele üle allkirja vastu. Kui ühe Poole teade on teisele Poolele saadetud Lepingus märgitud e-posti aadressil, loetakse see kättesaaduks järgmisel tööpäeval. 19.7. Lepingu üks Pool on kohustatud kätte saadud ning vastust eeldavale teatele vastama kolme tööpäeva jooksul selle kättesaamisele järgnevast päevast, kui teates ei ole ette nähtud vastamiseks pikemat tähtaega. 19.8. Muude rahaliste kohustustega viivitamisel lähtutakse võlaõigusseaduse sätetest. 19.9. Pool kaotab õiguse leppetrahvi või viivist nõuda, kui ta ei teata teisele Poolele 3 kuu jooksul pärast kohustuse rikkumisest teadasaamist või kui ta pidi kohustuse rikkumisest teada saama, et ta leppetrahvi või viivist nõuab. 19.10. Kõik Lepingu tõlgendamisest või täitmisest tulenevad vaidlused püütakse lahendada Lepingupoolte vaheliste läbirääkimiste teel. Kokkuleppe mittesaavutamisel lahendatakse vaidlus Harju Maakohtus vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele õigusaktidele. 19.11. Kõigis küsimustes, mis ei ole reguleeritud Lepinguga, juhinduvad Pooled Eesti Vabariigi vastavatest õigusaktidest. 20. POOLED JA NENDE ESINDAJATE REKVISIIDID Maanteeamet …………………. Teelise 4 …………………. 10916 Tallinn …………………. Reg. nr 70001490 …………………. A/a: arvlemine toimub läbi Riigikassa A/a: ……………. telefon: 611 9300 telefon: …………. e-post: [email protected] e-post: …………. Poolte esindajad Lepingu täitmisel: Tellija esindaja teede alal: Teehooldaja esindaja: …………, Maanteeameti …….teehoiu …………………….. osakonna projektijuht …………………….. e-post: e-post: telefon: telefon: Tellija esindaja sildade alal: …………, Maanteeameti …….teehoiu osakonna sillainsener e-post: telefon: Tellija esindaja, kes võib asendada mõlemat eelnevat esindajat …………, Maanteeameti …….teehoiu osakonna juhataja/korrashoiu juhtivinsener e-post: telefon: 13 Lepinguliste dokumentide edastamise aadressid: Tellija: Teehooldaja: Maanteeameti… teehoiu osakond ……………….. Esinduse aadress [email protected] ……………….. 21. POOLTE ALLKIRJAD Tellija: Teehooldaja: /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ 14  Hankija nimi: MAANTEEAMET Riigihanke nimetus: Lääne hooldepiirkonna riigiteede korrashoid aastatel 2021-2026 RIIGIHANKE ALUSDOKUMENT Hankelepingu ese: EHITUSTÖÖD  1 SISUKORD 1. Üldandmed ......................................................................................................................... 2 2. Hankemenetluses osalemine ............................................................................................... 2 3. Tehniline kirjeldus .............................................................................................................. 2 4. Pakkumuse koostamise keel ............................................................................................... 2 5. Pakkumuse tagatis .............................................................................................................. 2 6. Hankelepingu tingimused ja täitmise tähtpäev ................................................................... 2 7. Pakkumuse maksumuse esitamise struktuur ja valuuta ...................................................... 3 8. Pakkumuse struktuur, nõutud dokumentide loetelu ja pakkumuse märgistamise nõuded . 3 9. Pakkumuse jõusoleku tähtaeg............................................................................................. 3 10. Täiendav teave hanketeate ja riigihanke alusdokumentide kohta ...................................... 3 11. Pakkumuste esitamine ........................................................................................................ 3 12. Pakkumuste avamine .......................................................................................................... 4 13. Pakkuja kvalifitseerimine ................................................................................................... 4 14. Pakkumuste vastavuse kontroll .......................................................................................... 4 15. Kõikide pakkumuste tagasilükkamise alused ..................................................................... 4 16. Pakkumuste hindamise kriteeriumid, hindamine ja edukaks tunnistamine ........................ 4 17. Hankelepingu jõustumine ................................................................................................... 7 18. Turu-uuring....................................................................... Error! Bookmark not defined. Muud riigihanke alusdokumendid: I: Vormid II: Hankelepingu projekt III: Kululoend IV: Kõrvaldamise alused ja kvalifitseerimistingimused (hankepass täiendavate selgitustega) V: Vastavustingimused VI: Hindamiskriteeriumid ja hinnatavad näitajad VII: Alltöövõtjate kontrollimise tingimused lepingu täitmise etapis VIII: Hankepass (ESPD.xml fail) IX: Hanketeade  2 1. Üldandmed 1.1. Hankija nimi ja andmed: Maanteeamet; registrikood 70001490; aadress Teelise 4, 10916 Tallinn, Eesti; telefon: (+372) 611 9300; faks: (+372) 611 9360; e-post: [email protected]; koduleht: http://www.mnt.ee. 1.2. Hankija kontaktisiku nimi ja kontaktandmed seoses käesoleva riigihankega on toodud hanketeates. 1.3. Hankelepingu rahastamisallikas: riigieelarve. 1.4. Riigihangete seadus ning selle alamastme õigusaktid on elektrooniliselt kättesaadavad interneti aadressidel: https://www.riigiteataja.ee ja http://www.fin.ee. 1.5. Hankija tagab piiramatu ja täieliku elektroonilise juurdepääsu riigihanke alusdokumentidele (edaspidi HD) e-riigihangete keskkonnas aadressil https://riigihanked.riik.ee/. 1.6. Hange viiakse läbi elektroonilise hankena e-riigihangete keskkonnas aadressil https://riigihanked.riik.ee/. 1.7. Hankija otsustas hanget osadeks mitte jaotada järgmistel põhjendustel: Hankija hangib erinevatel aegadel riigiteede korrashoidu 17 erinevas piirkonnas eraldi riigihangetena, seega hankija on jaganud hankeid osadeks. 1.8. Iga viidet, mida hankija on teinud Tehnilises kirjelduses kindlale ostuallikale, protsessile, kaubamärgile, patendile, tüübile, päritolule ja tootmisviisile, palume lugeda täiendatuks märkega «või sellega samaväärne». 2. Hankemenetluses osalemine 2.1. Maanteeamet teeb ettepaneku osaleda riigihankes „Lääne hooldepiirkonna riigiteede korrashoid aastatel 2021-2026“ ning esitada pakkumusi vastavalt hanketeates (või edaspidi HT) ja HDs sisalduvatele tingimustele. 3. Tehniline kirjeldus 3.1. Riigihanke tehniline kirjeldus on esitatud alljärgnevates HD-s: a) II – Hankelepingu projekt; b) III – Kululoend. 4. Pakkumuse koostamise keel 4.1. Pakkumus koostatakse eesti keeles. 4.2. Hankemenetlusest kõrvaldamise aluste puudumise ja kvalifikatsiooni tõendamiseks esitatavad dokumendid esitatakse punktis 4.1 nimetatud keeles. 5. Pakkumuse tagatis 5.1. Juhul, kui hankija on riigihanke alusdokumendis „Vastavustingimused“ nõudnud pakkumuse tagatise esitamist, siis pakkumuse tagatise realiseerimisel lähtub hankija riigihangete seaduse §-st 91. 6. Hankelepingu tingimused ja täitmise tähtpäev 6.1. Hankija sõlmib edukaks tunnistatud pakkumuse esitanud pakkujaga hankelepingu, mille projekt on esitatud HD-s II Hankelepingu projekt. 6.2. Hankelepingu kestus on 84 kuud, millest 60 kuud on riigiteede korrashoiu teostamise periood ja 24 kuud on remonttööde garantiiperiood.  3 6.3. Muud tähtajad on toodud HD-s II Hankelepingu projekt . 7. Pakkumuse maksumuse esitamise struktuur ja valuuta 7.1. Pakkuja esitab pakkumuse maksumuse e-riigihangete keskkonnas HD-s „Hindamiskriteeriumid ja hinnatavad näitajad“. Pakkumuse maksumus peab sisaldama kõiki kulusid, mis on vajalikud riigihanke „Lääne hooldepiirkonna riigiteede korrashoid aastatel 2021-2026” esimese lepinguaasta teostamiseks. 7.2. Pakkumuse maksumuse koostamise aluseks on pakkuja poolt täielikult täidetud HD III Kululoend, mis esitatakse MS Exceli failina. 7.3. Pakkumuse maksumus ja HD III Kululoendi artiklite maksumuste kokkuvõtted esitatakse eurodes täpsusega kaks kohta peale koma. HD III Kululoendi maksumused esitatakse ilma käibemaksuta. 8. Pakkumuse struktuur, nõutud dokumentide loetelu ja pakkumuse märgistamise nõuded 8.1. Hankemenetlusest kõrvaldamise aluste puudumise ja kvalifikatsiooni tõendamiseks esitatavate dokumentide ja andmete loetelu on toodud riigihangete registris hanke alusandmete alajaotuses „Kõrvaldamise alused ja kvalifitseerimistingimused“ ning HT-s. Pakkumuse struktuur ja nõutud dokumentide ja andmete loetelu on toodud HD-s „Vastavustingimused“ ning „Hindamiskriteeriumid ja hinnatavad näitajad“. 8.2. Nõutud dokumendid ja andmed tuleb esitada elektrooniliselt e-riigihangete keskkonna kaudu aadressil https://riigihanked.riik.ee. 9. Pakkumuse jõusoleku tähtaeg 9.1. Pakkumuse jõusoleku tähtaeg on toodud HT-s. 10. Täiendav teave hanketeate ja riigihanke alusdokumentide kohta 10.1. HT ja HD sisu kohta saab selgitusi kirjalikul pöördumisel hankija poole läbi e- riigihangete keskkonna aadressil https://riigihanked.riik.ee/, riigihanke viitenumber 227797. 11. Pakkumuste esitamine 11.1. Pakkumuste esitamise tähtpäev on sätestatud HT-s. 11.2. Pakkumuse tähtaegse esitamise eest vastutab pakkuja. 11.3. Pakkuja kannab kõik pakkumuse koostamise ning esitamisega seotud kulud. 11.4. Punktis 11.1 nimetatud tähtajast hiljem saabunud pakkumusi arvesse ei võeta. 11.5. Pakkuja võib esitatud pakkumuse enne pakkumuste esitamise tähtaega iseseisvalt tagasi võtta e-riigihangete keskkonnas. 11.6. Pakkuja võib esitada punktis 11.1 nimetatud tähtaja jooksul uue pakkumuse. 11.7. Juhul kui esitatud pakkumus on pakkuja poolt e-riigihangete keskkonnas tagasi võetud, loetakse tagasivõetuks ka hankijale paberkandjal esitatud täiendavad dokumendid ja/või pakkumus. 11.8. Pakkuja peab arvestama pakkumuse koostamisel ja esitamisel e-riigihangete keskkonnast tulenevate nõuete ja piirangutega. Hankija ei vastuta võimalike viivituste, tõrgete või katkestuste eest, mida põhjustavad e-keskkonnas hankija kontrollile mitte alluvad asjaolud, nt force majeure, elektrikatkestused, häired pakkuja või hankija telefoni või interneti ühenduses või muude elektrooniliste seadmete ja vahendite,  4 sealhulgas tarkvara töös jne. Hankija ei vastuta e-keskkonna kasutamisest või mittekasutamisest tekkinud kahjude või saamatajäänud tulu eest. 11.9. E-riigihangete keskkonna kasutamisega seotud tuge pakub e-riigihangete keskkond ja Rahandusministeerium. 12. Pakkumuste avamine 12.1. Pakkumused avatakse e-riigihangete keskkonnas https://riigihanked.riik.ee HT-s toodud ajal. 13. Pakkuja kvalifitseerimine 13.1. Pakkuja kõrvaldamine või kõrvaldamata jätmine ning kvalifitseerimine või kvalifitseerimata jätmine toimub vastavalt riigihangete seadusele võttes arvesse riigihangete registris hanke alusandmete alajaotuses „Kõrvaldamise alused ja kvalifitseerimistingimused“ “ ja HT-s esitatud kvalifitseerimise tingimusi. 14. Pakkumuste vastavuse kontroll 14.1. Hankija kontrollib pakkujate poolt esitatud pakkumuste vastavust HD-s „Vastavustingimused“ ja „Hindamiskriteeriumid ja hinnatavad näitajad“ esitatud tingimustele vastavalt riigihangete seadusele. 15. Kõikide pakkumuste tagasilükkamise alused 15.1. Hankija jätab enesele õiguse lükata tagasi kõik pakkumused juhul, kui: a) kõikide pakkumuste maksumused ületavad hankelepingu eeldatava maksumuse; b) kõikide vastavaks tunnistatud pakkumuste maksumused ületavad hankelepingu eeldatava maksumuse; c) hankemenetluse käigus muutuvad hanke väljakuulutamise eeldused, mis muudavad hanke realiseerimise võimatuks (hankija eelarveliste vahendite kärpimine, vms); d) hankelepingu sõlmimine on muutunud võimatuks või ebaotstarbekaks hankijast sõltumatutel põhjustel. 16. Pakkumuste hindamise kriteeriumid, hindamine ja edukaks tunnistamine 16.1. Hankija hindab pakkumusi vastavalt riigihangete seadusele ja hanketeates toodud hindamise osakaaludele ning HD-s toodud hindamismetoodikale. 16.2. Hankija hindab pakkumus majandusliku soodsuse alusel. 16.3. Pakkumusele antakse majandusliku soodsuse väärtuspunkte järgmiselt: 16.3.1. Lääne hooldepiirkonna riigiteede korrashoiu esimese aasta teostamise maksumus käibemaksuta: madalaima Lääne hooldepiirkonna riigiteede korrashoiu esimese aasta teostamise maksumusega pakkumusele omistatakse maksimaalsed 80 väärtuspunkti. Teistele pakkumustele omistatakse väärtuspunktid vastavalt valemile: (madalaima Lääne hooldepiirkonna riigiteede korrashoiu esimese aasta teostamise käibemaksuta maksumus / hinnatava pakkumuse Lääne hooldepiirkonna riigiteede korrashoiu esimese aasta teostamise käibemaksuta maksumus) x 80 punkti = väärtuspunktide arv. 16.3.2. Baasautode vanuse hindamine ja hindamismetoodika kirjeldus:  5 Hankija hindab pakkuja poolt HD I Vorm 3 kohasel Lepingu täitmisel kasutatava tehnika nimekirjas esitatud 7 kvalifitseerimiseks pakutud baasautode tõendatud vanust (konkreetse auto vanuse määramisel võetakse aluseks registreerimistunnistuse koopias sätestatud esmase registreerimise aasta ning esmase registreerimise aasta alusel määrab hankija alltoodu tabeli alusel vastava baasauto vanuse). Uue baasauto puhul on tõenduseks kokkulepe või eelkokkulepe baasauto müüjaga, kus müüja kinnitab, et auto on täiesti uus. Esmase registreerimise aasta Vanus 2020 või täiesti uus auto 0 aastat 2019 1 aasta 2018 2 aastat 2017 3 aastat 2016 4 aastat 2015 5 aastat 2014 6 aastat 2013 7 aastat 2012 8 aastat 2011 9 aastat 2010 10 aastat 2009 11 aastat 2008 12 aasta 2007 13 aastat 2006 14 aastat 2005 15 aastat Iga pakkuja kõigi 7 baasautode vanus aastates liidetakse kokku ning jagatakse 7-ga (aritmeetiline keskmine). Saadud baasautode aritmeetilise keskmise vanusele omistatakse pakkumusele alltoodud tabelis vastavas veerus olevad väärtuspunktid. Pakutava baasautode keskmine Pakkumusele omistatavad väärtuspunktid aritmeetiline vanus ⩽ 2,0 aastat 10 2,1…3,0 aastat 9 3,1…4,0 aastat 8 4,1…5,0 aastat 7 5,1…6,0 aastat 6 6,1…7,0 aastat 5 7,1…8,0 aastat 4 8,1…9,0 aastat 3 9,1…10,0 aastat 2 10,1… 11,0 aastat 1 11,1 või rohkem 0 16.3.3. Täiendavalt rakendavate baasautode ja/või teehöövlite arvu üle kvalifitseerimiseks sätestatud miinimumnõude hindamine ja hindamismetoodika kirjeldus: Täiendavalt rakendavate Pakkumusele omistatavad hindamispunktid baasautode ja/või teehöövlite arv üle minimaalse nõutava 5 või rohkem baasautot ja/või 5 punkti  6 teehöövlit 4 baasautot ja/või teehöövlit 4 punkti 3 baasautot ja/või teehöövlit 3 punkti 2 baasautot ja/või teehöövlit 2 punkti 1 baasauto ja/või teehöövel 1 punkt Pakkumusele omistatud väärtuspunktid saadakse järgmiselt: täiendavalt rakendatavate baasautode ja teehöövlite arv võrreldakse riigihankes kvalifitseerimistingimustes minimaalse nõutava arvuga ning pakkumuses esitatud baasauto ja/või teehöövli arvule kokku omistatakse pakkumusele ülaltoodud tabeli vastavas veerus olev väärtuspunkt(id). Täiendavate masinate arv võetakse pakkuja poolt HD I Vorm 3 kohasel Lepingu täitmisel kasutatava tehnika nimekirja pealkirja alla TÄIENDAVALT RAKENDATAVAD BAASAUTOD JA/VÕI TEEHÖÖVLID esitatud masinate arv. Juhul kui pakkumuses esitatud baasautode ja teehöövlite arv on sama, mis kvalifitseerimistingimustes välja toodud miinimum nõudega, siis pakkumusele käesoleva alapunkti järgi väärtuspunkte ei omistata. 16.3.4. Teemeistrite tõendatud varasemat kogemust avalikult kasutatavate teede korrashoiulepingute või hooldelepingute täitmisel vahetu vastutava isikuna korrashoiu tööde (hooldetööde) korraldamisel ja tegemisel (korrashoiutöödeks (hooldetöödeks) loetakse teede kasutamise ja seisukorra üle järelevalve teostamist, liikluskorraldusvahendite hooldamist ja taastamist, teemaa korrashoidu, kattega teedel katte ja teepeenarde remonti ja puhastamist, kruusateedel teekatte profileerimist, taliteenistusest lume – ja libeduse tõrjet) riigihanke algamisele eelneva 12 aasta (periood oktoober 2020 – november 2008) jooksul hinnatakse alljärgnevalt: Hindamisel võetakse arvesse ainult see tõendatud varasem teemeistri kogemus, mille isik on omandanud riigihanke algamisele eelneva 12 aasta jooksul (periood oktoober 2020 – november 2008) ja mille osas on pakkuja esitanud vastava lepingu/te tellija(te) tõend/id, milles tellija(d) on kinnitanud järgmist: a) Tegemist on avalikult kasutatavate teede korrashoiulepingu või hooldelepinguga ja selle lepingu raames teostati teede kasutamise ja seisukorra üle järelevalve teostamist või liikluskorraldusvahendite hooldamist ja taastamist või teemaa korrashoidu või kattega teedel katte ja teepeenarde remonti ja puhastamist või kruusateedel teekatte profileerimist või taliteenistusest lume – ja libeduse tõrjet ja see isik osales lepingu täitmisel vahetu vastutava isikuna tööde korraldamisel ja tegemisel koos osalemise aja ära näitamisega täpsusega algusaeg kuu ja aasta ning lõpu aeg kuu ja aasta. Kui tellija tõendeid ei ole esitatud või tellija tõendites puuduvad mõni eelnimetatud andmetest, siis seda kogemust hankija hindamisel ei arvesta. Samuti päevasid hankija töökogemuse pikkuse arvutamisel arvesse ei võta. Juhul kui isik on omandanud kogemuse erinevate lepingute osalemise kaudu, mis ajaliselt omavahel kattuvad, siis kogemuse pikkuse arvutamisel kattuvaid ajavahemikke eraldi kokku ei liideta. Pakkumusele omistatud väärtuspunktid saadakse järgmiselt: mõlema teemeistri varasem kogemus liidetakse eraldi kokku kuu ja aasta täpsusega ning vastavalt liitmisel saadud kogemuse pikkusele omistatakse pakkumusele mõlema isiku kogemuse eest alltoodud tabelis vastavas veerus olev hindamispunkt(id). Ehk  7 maksimaalselt on pakkumusel võimalik teemeistrite kogemuse eest saada 5 väärtuspunkti. Teemeistri varasem kogemus Pakkumusele omistatavad väärtuspunktid Rohkem kui 10 aastat 2,5 Rohkem kui 8 aastat ja kuni 10 2 aastat (kaasa arvatud) Rohkem kui 6 aastat ja kuni 8 1,5 aastat (kaasa arvatud) Rohkem kui 4 aastat ja kuni 6 1 aastat (kaasa arvatud) Rohkem kui 2 aastat ja kuni 4 0,5 aastat (kaasa arvatud) 2 aastat või vähem 0 16.4. Pakkumusele omistatav majandusliku soodsuse väärtuspunktide summa saadakse kõikide hindamiskriteeriumite alusel sellele pakkumusele antud väärtuspunktide kokku liitmisel. Kõik arvutused tehakse kahe komakoha täpsusega. 16.5. Edukaks pakkumuseks tunnistatakse pakkumus, millele omistatud kõikide hindamiskriteeriumite väärtuspunktide summa kokku on suurim. 16.6. Juhul kui kõikide hindamiskriteeriumite väärtuspunktide summa kokku liitmisel tekib olukord, kus enim väärtuspunkte punkte saanud pakkumused on saanud võrdse arvu majandusliku soodsuse väärtuspunkte, siis tunnistatakse edukaks see pakkumus, mille Lääne hooldepiirkonna riigiteede korrashoiu esimese aasta teostamise maksumus käibemaksuta on madalaim. Kui seegi on võrdne, siis valitakse edukas pakkumus liisuheitmise teel hankija poolt määratud korras, ajal ja kohas ning kus osalevad võrdsed punktid saanud pakkumused esitanud pakkujate seadusjärgsed või volitatud esindajad. 17. Hankelepingu jõustumine 17.1. Hankeleping jõustub hankelepingu allkirjastamisest poolte poolt. 17.2. Kui edukaks tunnistatud pakkuja ei allkirjasta hankelepingut 10 päeva jooksul alates hankija poolt allkirjastatud lepingu saatmisest edukale pakkujale, hindab hankija kõiki ülejäänud pakkumusi uuesti ja tunnistab edukaks hindamise tulemusel järgmise pakkuja. 18. Turu-uuring 18.1. Hankija ei ole teinud riigihanke ettevalmistamisel turu-uuringut.