Riigihanke „Riigitee nr 22252 Lohkva-Kabina-Vanamõisa km 3,246-3,346 asuva Kabina silla rekonstrueerimine“ (viitenumber 228696) alusdokumentide muutmine

KORRALDUS 11.11.2020 nr 1-23/20/843 Riigihanke „Riigitee nr 22252 Lohkva-Kabina- Vanamõisa km 3,246-3,346 asuva Kabina silla rekonstrueerimine“ (viitenumber 228696) alusdokumentide muutmine Võttes aluseks riigihangete seaduse § 81 lõiked 1 ja 6, § 82 lõike 1 ning kooskõlas Maanteeameti peadirektori 18.02.2020. a käskkirjaga nr 1-2/20/158 kinnitatud „Volituse andmine“, muudan Maanteeameti lõuna teehoiu osakonna juhataja 15.10.2020. a korraldusega nr 1-23/20/781 kinnitatud ja 05.11.2020. a korraldusega nr 1-23/20/827 muudetud riigihanke „Riigitee nr 22252 Lohkva-Kabina-Vanamõisa km 3,246-3,346 asuva Kabina silla rekonstrueerimine“ (viitenumber 228696) alusdokumente järgnevalt: 1. Kustutan HD III Tehnilise kirjelduse ja asendan tervikuna uuega. 2. Lisan riigihanke alusdokumentide juurde HD III Tehnilise kirjelduse lisad. (allkirjastatud digitaalselt) Janar Taal juhataja lõuna teehoiu osakond  Hankija nimi: MAANTEEAMET Riigihanke nimetus: Riigitee nr 22252 Lohkva-Kabina-Vanamõisa km 3,246-3,346 asuva Kabina silla rekonstrueerimine TEETÖÖDE TEHNILISE KIRJELDUSE ERITINGIMUSED  OSA 1 TEETÖÖDE TEHNILISE KIRJELDUSE ERITINGIMUSED 1.1 SISSEJUHATUS Õigusaktid ja normdokumendid Lisada nõue: Töövõtja peab tööde tegemisel juhinduma Riigikogu poolt 11.02.2015 vastu võetud Ehitusseadustikust ja selle kehtivatest rakendusaktidest, Eestis kehtivatest teehoiutöödega seotud seaduste, standardite, normdokumentide ja juhendite terviktekstidest, mis on kättesaadavad Elektroonilise Riigi Teataja kataloogist – https://www.riigiteataja.ee/, Standardikeskus, Tallinn Aru 10. http://www.evs.ee/, ning Maanteeameti (MA) veebilehel http://www.mnt.ee/ rubriigist “JUHENDID JA JUHISED” ja „ÕIGUSAKTID“. 1.2 ÜLDISED Projekteerimine Lisada nõue: 1. Teostada Kabina silla põhiprojekti koostamine ja ehitamine koostatud projekti järgi Koostada : riigitee nr 22252 Lohkva - Kabina-Vanamõisa km 3,246-3,346 asuva Kabina silla nr 1578 rekonstrueerimise põhiprojekt. Projekteerimisel lähtuda käesoleva dokumendi lõpus olevast Lisa 1: Riigitee 22252 Lohkva - Kabina-Vanamõisa km 3,246-3,346 asuva Kabina silla nr 578 rekonstrueerimis põhiprojekti koostamise nõuded Load Lisada nõue: Töövõtja korraldab tehnorajatiste ehituse ja ümberehituse ehitus- ning kasutusloa taotluste koostamise, esitamise ning tasub väljastamistasu või lõivu. Samuti kohustub töövõtja tasuma tehnorajatiste (s.h. elektriliitumine) liitumistasud. Töövõtja peab võtma kõik ehitustööde käigus vajaminevad load, kommunikatsioonide haldajate kooskõlastused ning teostama vajalikud märkimistööd (sh geodeetilised tööd, piketaaži paigaldamine jmt), proovivõtmised ja katsetamised. Kõikide lubade taotlemise ja ettevalmistamisega seotud kulud peab kandma Töövõtja. Töökoosolekud Lisada nõue: Korralised objektikoosolekud toimuvad vähemalt 2 korda kuus, va kui on kokku lepitud teisiti. Tööde dokumenteerimine Lisada nõue:   Töövõtja kohustub objekti haldamisel rakendama projektijuhtimis tarkvara Bauhub, Buildocs või analoog. o Analoogne süsteem peab võimaldama jooniste haldamist online keskkonnas, ehitustööde päeviku, kaetud tööde akti süsteemis täitmist ja digitaalselt allkirjastamist. Lisada mõõteprotokolle ja teostusjooniseid ning PDF faile ja viimastele märkmeid. Süsteem peab võimaldama kogu ehitusega seonduv kommunikatsioon haldamist üheskohas, nt üle vaade protsessi kulgemisest, vaegtööd, probleemid, küsimused, garantiitööd jne. Süsteem peab saatma teate projekti meeskonna liikmetele, kui süsteemi lisatakse uued dokumendid või projekti meeskonnal tekib ülesanne dokumente kooskõlastada või allkirjastada. Töövõtja peab tagama tasuta juurdepääsu Tellija ja Inseneri meeskonnale. o Täitedokumentatsioon antakse üle digitaalsena. o Kõik päevikud ja kaetud tööde aktid koos lisadega ning kõik mõtteprotokollid allkirjastatakse digitaalselt. Ajutised tööd Lisada nõue: Kõik Lepingu eesmärkide realiseerimiseks vajalikud, täiendavad ajutised tööjoonised, arvutused, töökirjeldused ja tööprojektid peab Töövõtja arvestama töö hinna sisse ja eraldi tasustamisele ei kuulu. Kõik Lepingu eesmärkide realiseerimiseks vajalikud täiendavad ajutised tööd, rajatised, teed (ajutised teed, rajatised, sillad, toestamised jne sh ajutiste teede ja rajatiste likvideerimine ning olemasoleva olukorra taastamine) peab Töövõtja arvestama tööde hinna sisse ja eraldi tasustamisele ei kuulu. 2.2 RAADAMINE, JUURIMINE, TEEMAA PUHASTAMINE JA SÄILITATAVATE PUUDE KAITSE Ehitamine ja töö Lisada nõue: Kõik raadamise, juurimise, teemaa puhastamise ja säilitatavate puude kaitsmisega tekkinud materjalid, jäätmed jne kuuluvad Töövõtjale utiliseerimiseks, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Projektis märgitud äralõigetel raadamisele kuuluv materjal kuulub omanikele. Kogu projekti raadamise mahud tuleb eelnevalt kinnistuomanikega kokku leppida. Raadamistöödega ei tohi enne omanikult nõusoleku saamist alustada. Silla lähiümbruses asuvad I kaitsekategooria ja III kaitsekategooria taimede elupaigad. Vajadusel tuleb ettenäha taimede kaitsmine või ümbertõstmine. 2.3 KONSTRUKTSIOONIDE JA TEEPÄRALDISTE LAMMUTAMINE, DEMONTEERIMINE JA ÜMBERPAIGUTAMINE Ehitamine ja töö Lisada nõue: Lammutamise või demonteerimise käigus tekkinud materjalid, mis osutuvad mittevajalikuks või mida ei saa kasutada ehitustööde teostamise juures ning mis ei sisaldu projektis, jäävad üldjuhul Töövõtja omandisse. Töövõtja omandisse ei lähe üldjuhul liikluskorraldusvahendid (s.h liiklusmärgid ja postid, põrkepiire, tähispostid, katte-helkurid). Edaspidi kasutamist leidvad liikluskorraldusvahendid antakse kokkuleppel Töövõtja ja tee omaniku vahel üle tee omanikule. Töövõtjale ei kuulu ka lammutatavad või demonteeritavad eraomanikele kuuluvad konstruktsioonid ja teepäraldised (liiklusmärgid, valgustusseadmed, foorisüsteemid, reklaamid jne.), välja arvatud kui seda on kirjalikult kinnitanud omanik. Mittevajalikud ja mittekasutatavad konstruktsioonid ja teepäraldised eemaldab objektilt ning käitleb nõuete kohaselt Töövõtja. 3.1 KAEVETÖÖD Ehitamine ja töö Lisada nõue: Kaevetöödel tekkinud pinnas, materjal ja võimalikud ohtlikud jäätmed ning ehituspraht, mida ei ole ettenähtud teeprojekti kohaselt kasutada objektil ehitustöödel, kuulub Töövõtjale ning tuleb vajadusel utiliseerida ja eraldi tasustamisele ei kuulu. Peab olema pidev ülevaade kõikidest maa-alustest kommunikatsioonidest tööde piirkonnas Ehituseks sobiliku ja sobimatu pinnase äravedu utiliseerimiseks või taaskasutamiseks väljaspool vastavat kinnisasja tuleb Töövõtjal kooskõlastada Keskkonnaametiga. 4.2 ALUSTE EHITAMINE Materjalinõuded Lisada nõue: Põhitee Materjal Mat. nõuded Killustikalus AKÖL 20 500≥ 3000 a/ööp. 4.8 ASFALTBETOONKATETE EHITAMINE Materjalinõuded Lisada nõue: Põhitee  Materjal Mat. nõuded AC katend AKÖL 900≤ AKÖL 20 < 1500 a/ööp. 4.11 PEENARDE KINDLUSTAMINE Mõõtmine Lisada nõue: Teostatud mahu mõõtmine toimub välja ehitatud konstruktsiooni pealt, mööda konstruktsiooni horisontaalpinda. Materjalinõuded Lisada nõue: Sõiduteede tugipeenrad kindlustada paekivikillutikust seguga fr 0/16 või 0/32 (kuni h = 9cm võib kasutada fr 0/16 ja üle h=9cm peab kasutama fr 0/32) (fr 0/32 peab üle 4mm teri >50% ja fr 0/16 peab üle 4mm teri >30 ning peenisosiste sisaldus 8-15%) ja killustik peab vastama nõuetele LA 35 ning C90/3. 7.9 AJUTINE LIIKLUSKORRALDUS Liikluskorraldus ja ohutus Lisada nõue: Silla sulgemise korral vastutab töövõtja kõikide bussi liinide ümberõidul tekkivate kulude eest. Töövõtja peab olema likvideerinud ajutise liikluskorralduse (sh ajutine teekattemärgistus) objekti vastuvõtmiseks.  OSA 2 TEETÖÖDE TEHNILINE KIRJELDUS Töövõtja peab teetööde tegemisel juhinduma 18.02.2019. a kinnitatud Maanteeameti peadirektori käskkirjaga nr 1-2/19/096 „Teetööde tehnilisest kirjeldusest“, mis on elektrooniliselt kättesaadav Maanteeameti kodulehelt. LISA 1: Riigitee nr 22252 Lohkva - Kabina-Vanamõisa km 3,246-3,346 asuva Kabina silla nr 578 rekonstrueerimise põhiprojekt koostamise nõuded 1. Projekti eesmärk Riigitee nr 22252 Lohkva - Kabina-Vanamõisa km 3,246-3,346 asuva Kabina silla nr 578 uue silla ehituse põhiprojekti koostamine üle Kitse oja. 2. Olemasolev olukord Olemasolev silla liiklusohutus on vähenenud ja silla konstruktsioonid vajavad ümberehitust, sest ei vasta kehtivatele koormusvajadustele. Silla pealisehitus on lagunenud. Olemasolevat silla projekti tellijale teadaolevat säilinud ei ole. Keskmine ööpäevane liiklussagedus 2019 aasta seisuga 542, sõiduautod ja pakiautod 99%, veoautod ja autobussid 1%. 3. Lähteülesanne 3.1. Projekteerida tehniliselt optimaalsed ja finantsiliselt mõistlikud lahendused. Näha ette olemasoleva silla lammutamine ja uue ehitus. Koostada vajaminevad keskkonna ja geoloogilised-, geodeetilised uuringud, põhiprojekt ja tööjoonised. 3.2. Arvestada järgmiste parameetritega: 3.2.11. Töömaa-ala on olemasoleva sillaava keskpunktist 25 meetrit enne ja pärast. peale silda. 3.2.12. Projekteerimise lähtetase – hea; 3.2.13. Sõiduradade arv –2 3.2.14. Silla gabariit – 9 meetrit 3.2.15. Töömaa ala ulatuses ehitada välja kogu katendikonstruktsioon täislaiuses, dreenkiht, killustik alus, katend. 3.2.16. Silla gabariidist tulenev teelaius viia alates sillast ühtlaselt kokku olemasoleva teekattega töömaa-ala lõpuks. 3.2.17. Koostada katendiarvutus. 3.2.18. Töömaa alas projekteerida kahekihiline asfaltbetoonkatend vastavalt katendiarvutusele. 3.2.19. Töömaa alas projekteerida uus killustikalus. 3.2.20. Töömaa alas projekteerida uus dreenkiht. 3.2.21. Rajatise eluiga vähemalt 100 aastat. 3.2.22. Teha Kitseoja hüdrauliline arvutus silla asukohas. 3.2.22.1.Arvestada Põllumajandus ameti kitseoja maaparandussüsteemi remondiprojekti kraavi sügavustega, et tagada süsteemi toimivus. 3.2.22.2.Silla-ava määramiseks lähtuda 3% tõenäosusega esinevast kõrgveetasemest.  3.2.22.3.Veetaseme kõrgus määrata hüdraulilise arvutusega, mis tugineb veekogu hüdroloogilistel andmetele ja topogeodeetilsele mõõdistusele. Mõõdistus tuleb teha sillast piisavalt kaugele üles- ja allavoolu. Sild ei tohi põhjustada olulist paisutust st halvendada kuivendussüsteemide vms paisutusest mõjutatud rajatiste toimimist ja kasutamist, halvendada maakasutuse tingimusi, põhjustada üleujutust jms. 3.2.22.4. Sillaava ja läbilaskevõime määramisel tuleb arvestada Emajõe üleujutusalaga. 3.2.22.5.Hüdraulilise arvutusega määrata voolukiirused ja valida pinnasele vastava konstruktsiooni ja ulatusega sängi kindlustus. Silla rajamine ei tohi põhjustada voolusängi deformatsioone väljaspool kindlustatud ala. 3.2.23. Silla minimaalne ava ristlõike laius on 3 meetrit. 3.2.24. Rajada vuugivaba konstruktsiooniga (deformatsioonivuukideta) raamsild. 3.2.25. Sillale rajada hüdroisolatsioon. 3.2.26. Sillal tuleb tagada vete piki- ja põikisuunaline äravool tekiplaadilt, pealesõitudelt, teemaalt kogu lõigu pikkuses. 3.2.27. Töömaa ala tuleb puhastada võsast ja puudest. 3.2.28. Teemaa ulatuses näha ette jõesängi puhastamine ja korrastamine, ning oja kallastelt võsa eemaldamine. 3.2.29. Teemaa ulatuses vooluveekogu kallaste kindlustamine. 3.2.30. Muud parameetrid valida lähtuvalt projektkiirusest 80 km/h (põhjendatud juhtudel madalam). 3.2.31. Katastriüksusel 43202:002:0059 säilitada silla kõrval paiknev tõkkepuuga mahasõit. 3.2.32. Tellija nõusolekul võib kasutada Eestile lähedastes kliimavöötmetes asuvate Euroopa riikide projekteerimise norme, ning muid juhendmaterjale. 3.2.33. Analüüsides ja prognoosides kasutatavad lähteandmed peavad olema viimase seisuga, mis projekteerimise hetkel Eesti avalikest registritest saada on. 3.2.34. Paigaldada sillale uus põrkepiire vastavalt passiivse ohutuse tagamise juhisele teedel sõidukipiirdesüsteemide abil. Põrkepiire peab olema lahendatud ühtse piirdetootja poolt katsetatud süsteemina. 3.2.35. Tagada vete ära juhtimise süsteemide rajamine, kuni vete lõplike suubumisteni 3.2.36. Ettevalmistustööde käigus tuleb teemaa-ala korrastada, puhastada võsast. 3.2.37. Koostada erinevate põhikonstruktsioonide elementide ja sõlmede tehnilised lahendused ja detailsed paigaldusjuhised. 3.2.38. Kõigi lammutamisel tekkinud jäätmete ära vedu ning utiliseerimine 3.2.39. Silla betoonkonstruktsioonid mis puutuvad kokku kloriididega tuleb tagada minimaalselt XF4 KK4 klass. 3.2.40. Uute tähispostide paigaldamine 3.2.41. Töömaa-ala markeerimine. 3.2.42. Lumetõrjeks peab olema võimalik kasutada metallteraga sahku. 3.2.43. Muldkeha nõlvadele peab olema võimalik lund paisata ja ladustada. 3.2.44. Hooldusjuhendi koostamine: 3.2.45. Hooldusjuhend peab kajastama kõiki rajatavate konstruktsiooniosade hooldamise tehnoloogiaid, hooldusintervalli, eluigasid, seisukorra hindamise kriteeriumi (vigade kirjeldus mille tagajärjel vajab konstruktsiooni element väljavahetamist või remonti). 4. Uurimistööd 4.1. Töövõtja peab arvestama, et uurimustööde maht võib täpsustuda pärast põhiprojekt valmimist ja avalike arutelude läbiviimist (see tähendab, et Töövõtja peab arvestama  võimalusega, et täiendavaid uurimistöid tuleb teha ka pärast põhiprojekti valmimist. Täiendavalt tehtavate uurimistööde eest makstakse vastavalt Lepingule). 4.2. Koostada keskkonnamõju eelhindamine. Keskkonnamõju hindamises tuleb arvestada silla ümbruses asuvate I ja III kaitsekategooria taimede asukohtadega. 4.3. Mõõdistada üles olemasoleva silla kõik konstruktsioonid ja koostada selle alusel põhiprojekt. 4.4. Töömaa ulatuses peab töövõtja looduses teemaa-alaga piirnevate kinnistute piirid kindlaks tegema, olemasolevate piirimärkide tuvastama ja vajadusel näha ette piirimärkide taastamine, protokolli koostamine. Katastriüksuste piiri ja piirimärkide asukohtade väljaselgitamise korraldamine ja maaomanikega kokkuleppimise teostamine maastikul ning vajadusel piiriandmete alusel uute piiride kandmine maakatastrisse. 4.4.11. Töö teostaja peab omama vastavalt oma asukohamaa seadustele õigust maakorraldustööde tegemiseks. 4.4.12. Katastriüksused mis ei lõiku tee-maa alaga aga tuleb täpsutada piirid: 43201:003:0094 - Juksi 4.5. Geodeetilised uurimustööd teostada mahus, mis võimaldab projekti eesmärgi täitmist. 4.5.11. Geodeetilised uuringud teostada vastavalt Majandus- ja taristuministri 14.04.2016 määrusele nr 34 „Topo-geodeetilisele uuringule ja teostusmõõdistamisele esitatavad nõuded“ ja Maanteeameti peadirektori 13.05.2008 käskkirjaga nr 102 kinnitatud juhendile „Täiendavad nõuded topo- geodeetilistele uurimistöödele teede projekteerimisel“. 4.5.12. Mõõdistamisel kasutada tahhümeetrilist mõõdistamisviisi. Nivelleerimiskäik rajada nivelleerimise teel ning lisada aruande mahtu mõõdistamisvõrgu punktide ja nivelleerimiskäigu skeem. Nivelleerimiskäigu tegemisel rajatavad mõõdistamisvõrgu nn ajutised punktid tuleb kindlustada looduses viisil, mis säiliksid kuni objekti ehituse lõpuni. 4.5.13. Maanteelõigu alguse ja lõpu kohta anda koordinaadid ja kinnistada looduses. 4.5.14. Töövõtja peab koostama 3-mõõtmelise digitaalse maastikumudeli (DTM). Koostada 3D maapinna mudel LandXML formaadis, mis oleks ühilduv nii AutoCAD kui ka Microstation tarkvaraga). 4.5.15. Mõõdistusala ulatus ja uuringute täpne maht määrata Töövõtjal arvestades Töö eesmärki. Mõõdistusala peab olema tee ehitusprojekti koostamiseks ja olemasoleva situatsiooniga kokku viimiseks vajalikus mahus. 4.5.16. Maanteega külgnevad riigimaanteed mõõdistada vähemalt 100 m ulatuses alates ristmikust. 4.5.17. Mõõdistus teostada maantee koridoris vähemalt 100m laiuselt (50m ulatuses mõlemalt poolt alates tee teljest). 4.5.18. Ristuvatel kraavidel, ojadel üles- ja allavoolu teha mõõdistused vete ärajuhtimissüsteemi (eelvoolu tagamiseks) projekteerimiseks vajalikus mahus (vähemalt 100 m üles- ja allavoolu). 4.5.19. Uurida tuleb tehnovõrkude paiknemine mõõdistusalal ja tehnovõrkude sügavus/kõrgus, ning koostada sellekohane aruanne. Mõõdistusalal paiknevate kommunikatsioonide asukohad ja tehnovõrkude sügavus/kõrgus kanda plaanile. 4.5.20. Mõõdistada kõik truubid. Esitada geodeetilisel plaanil truubi sisse- ja väljavoolu kõrgused, truubi läbimõõt ja pikkus, truubi materjal. Geodeetiline uuring peab olema koostatud mahus, mis võimaldab veeviimarite terviklahenduse projekteerimist.  4.5.21. Koostada tabel teelõigul olevate liiklusmärkide kohta. Tabelis peab kajastuma märgi asukoht, nimetus, märgi number ja kirjeldus. Märgid tähistada tabelis numbriga ja tähistada ka plaanil. 4.5.22. Mõõdistada ja kanda plaanile kõik leitud piirimärgid ning piiriprotokolli järgsed katastriüksuste piirid. Maa-ala plaani koostamisel tohib kasutada Maa-ameti kaardirakenduse piiriandmeid üksnes juhul, kui maaüksuste mõõdistamine on tehtud L-Est süsteemis. Kõik piiride asukohad tuleb üle täpsustada maakatastrist välja võetud piiriprotokollide andmete põhjal. Koostada piiriandmete aruanne. 4.5.23. Koostada tabel piirnevate maaüksuste omanike andmetega (kinnistusregistriosa number, katastriüksuse tunnus, katastriüksuse aadress, omaniku nimi), mõõdistusviisi (L-Est, plaanimaterjal jne) ja looduses olevate piiripunktide tähistuste kohta. 4.5.24. Töövõtja peab arvestama kuludega, mis on vajalikud kinnistusregistrist ja äriregistrist kinnistuomanike andmete saamiseks. 4.5.25. Geodeetilise uurimistöö aruanne kooskõlastada tehnovõrkude valdajatega, 4.5.26. Geodeetiliste uuringute tööde mahu määramisel ning uuringute teostamisel tuleb arvestada, et uuringud tuleb teostada mahus, mis võimaldab töö eesmärgi saavutamist ning võimaldab hinnata lahenduse sobivust keskkonda. 4.5.27. Koostada geodeetiliste uurimustööde aruanne, mis esitada 1 elektroonilisel andmekandjal (näiteks USB mälupulgal). 4.6. Teostada geotehnilised uurimustööd: 4.6.11. juhinduda Maanteeameti peadirektori 05.01.2016 käskkirjaga nr 0002 kinnitatud juhendist „Geotehniliste pinnaseuuringute juhend“ ning EVS-EN 1997- 1:2005+NA 2006 Geotehniline projekteerimine. Osa 1: Üldeeskirjad nõuded. 4.6.12. enne geotehniliste uuringute teostamist tuleb Töövõtjal koostada geotehniliste uuringute kava (mis edastatakse tutvumiseks ja ettepanekute tegemiseks Tellijale). 4.6.13. puuraukude asukohad valib Töövõtja. Asukohad kantakse geodeetilisele alusplaanile ja esitatakse teadmiseks Tellijale, kellel on õigus vajadusel teha täiendavaid ettepanekuid ja korrektuure. 4.6.14. geotehnilised uuringud tuleb teostada asukohas ja mahus, mis võimaldab maantee, ristmike ja rajatiste projekteerimist. 4.6.15. Rajatistel peab uurimustööde aruanne sisaldama: 4.6.15.1.puuraukude ja surupenetratsiooni põhjal pinnase omaduste ja vaia pikkuste määramist, et tagatud standardi järgne uurimussügavus allapoole vundamente 4.6.15.2.uuringupunktide asukohti ja arvu, mis peab olema piisav usaldusväärse ehitusgeoloogilise lõike koostamiseks; 4.6.15.3.pinnasekihtide omaduste määramist laboratoorsete uuringute näol; 4.6.16. Kohtades, kus tee piirneb soise alaga, tuleb teostada täiendavalt geoloogiline puurimine muldkeha kõrvalt, et fikseerida aluspinnase kalded, turbakihi paksus ning piki teed soise ala algus ja lõpp. 4.6.17. Aruanne esitada projekteerimise käigus Maanteeametile 1 eksemplaris 4.7. Olemasolevate üld- ja detailplaneeringute väljaselgitamine 4.7.11. Selgitada antud maanteelõigu piirkonnas kehtestatud ja koostamisel olevad üld- ja detailplaneeringud ning arvestada nendega põhiprojekti koostamisel (perspektiivsed mahasõidud, mille ehitamise mahtusid mitte arvestada maantee ehituse mahtudesse).  4.7.12. Töövõtja peab selgitama ja esitama Maanteeametile andmed planeeringutes toodud teede ja tehnovõrkude rajamise kohustuste osas. 4.7.13. Töövõtja peab lisama projekti juurde kõikide kehtestatud üld- ja detailplaneeringute põhijoonised ning nimetama planeeringud projekti seletuskirjas. 4.7.14. Täpsustada kõik võimalikud piirangud, mis võivad mõjutada tee ehitust ning taotleda piirangute kehtestajatelt tingimused, millega arvestada projekti koostamisel. 5. Ehitusloa menetlus 5.1. Projekteerija valmistab ette Tellijale kõik ehitusloa menetluse läbiviimiseks vajalikud kirjad (ettepanekud, vastused, vaiete põhjendused, projektlahenduse selgitused, jne) koos lisadega (joonised, esialgne krundijaotuskava koos esialgse kavandatava võõranduse jms) sh nendele kinnistu omanikele keda projektiga ettenähtud tööd otseselt mõjutavad (nt kraavitööd, läbisõit krundilt, ajutine maakasutus, puude mahavõtmine kinnistu piiri lähistel jms.) Tegevuste kirjeldus peab olema üheselt mõistetav ja hõlmama kõiki töid mida kinnistul või selle vahetusläheduses teostatakse. Piirinaabritega kooskõlastamise vajadus tuleb täpsustada eelnevalt tellijaga. 5.2. Projekteerija kohustub koostama vastuse ehitusloa tingimuste menetluse raames esitatud ettepanekutele, vaietele, jne 5 päeva jooksul, peale Tellija poolt edastatud vastava sisulist kirjalikul kujul esitatud korraldust. 5.3. Projekteerija kohustub korrigeerima projekteerimise tingimuste kehtestamiseks koostatud projektlahendust vastavalt Tellija korraldustele. Projekti muutmist võivad tingida esitatud vaided, ettepanekud või Tellija muutunud nägemus projektist, jne 5.4. Projekteerija korraldab vajadusel projekti avalikustamised kohalikes omavalitsustes koostöös Maanteeametiga ja koostab vajadusel avalikustamistest osavõtjatele arusaadavad maanteelõikude ning ristmike lahendusi illustreerivad joonised. 5.5. Ehitusloa menetlemiseks ja tuleb planeerida minimaalselt 60 päeva alates ekspertiisi läbinud lõpliku projektdokumentatsiooni hõlmava põhiprojekti esitamisest tellijale. 5.6. Ekspertiisiks planeerida minimaalselt 7 päeva. 6. Projektide koostamise üldised nõuded 6.1. Projekti seletuskirjas tuua välja kõik tööd, mida tehakse ohutuse parandamiseks. 6.2. Koostada teelõigu asukoha skeem, mille eesmärk on tutvustada projekti asukohta Eesti mastaabis. 6.3. Koostada projekti alast ülevaatlik asendiskeem, kuhu kanda ülevaatlik info projekti kohta (projekteeritav maantee, piketaaž, kõrvalteede numbrid ja nimetused, katastriüksuste piirid, vajalik maavõõrandus, bussipeatused jne). 6.4. Koostada maanteelõikude asendiplaanid koos maaüksuste piiridega ning liikluskorraldusega ja eraldi vertikaalplaneerimise joonised. 6.5. Koostada projekteeritavate lõikude pikiprofiilid ja geoloogiline profiil. Pikiprofiil tuleb koostada ka kõigile ristmikele ja mahasõitudele. 6.6. Koostada tüüpristprofiilid erineva lahendusega ristlõigetest, milles näidata ära katendi konstruktsioonid, olemasolev ja projekteeritud situatsioon ning piirkond kuhu on vastav tüüp projekteeritud. 6.7. Koostada tööristprofiilid (ristlõiked) sammuga 25 m (täis- ja veerandpikettidel) ning ehituslõigu iseloomulikest kohtadest (ristmikud, liiklussaared jms.). Tööristprofiilidel näidata olemasolev pind ja selle kõrgusarvud, projektpind, kõrgusarvud, kalded, erinevate kalletega osade laiused, olemasolevad ja uued  teemaa piirid, ristuvate kommunikatsioonide asukohad, kaevejoon ning muu tee- ehitusel vajalikuks osutuv informatsioon. Tööristprofiilid tuleb esitada ainult digitaalselt. 6.8. Töövõtja peab valima mõõtkava, mis kindlustab joonise hea loetavuse ja selguse. 6.9. Tagada vete- piki ja põiksuunaline äravool teemaalt ja rajatiselt 6.10. Koostada ehitusaegne liikluskorralduse projekt. 6.11. Koostada kasutus- ja hooldusjuhendid. 6.12. Koostada töömahuloend 6. Krundijaotuskava 6.1. Kõik konstruktsioonid mahutada teemaa- alale. Tellija nõusolekul, koos põhjendustega võib projekteerida konstruktsioone väljaspool teemaa-ala. 6.2. Ehitustööde ja edasise teehooldusega arvestava tehniliselt vajaliku teemaa võõrandamise protsessi läbiviimiseks koostada krundijaotuskava. 6.3. Krundijaotuskava koostada vastavalt 02.07.2015 vastu võetud majandus- ja taristuministri määruse nr 82 „Tee ehitusprojektile esitatavad nõuded“ §-le 33. 7. Liikluskorraldusvahendid 7.1. Lähtuvalt projektlahendusest projekteerida põhiprojekti mahus liikluskorraldusvahendid (liiklusmärgid, viidad, markeering jms). 7.2. Liikluskorraldusvahendite projekt esitada märkusteks ja ettepanekuteks ning kooskõlastamiseks Tellijale. 8. Koosolekud, kooskõlastamine ja avalikkuse kaasamine 8.1. Töövõtja peab korraldama koostöös Tellijaga, kohalike omavalitsuste esindajatega ning vajadusel tehnovõrkude valdajatega, detailplaneeringute ja üldplaneeringute koostajatega regulaarseid töökoosolekuid. Koosolekul peab kohal olema Töövõtja poolt esitatud ja Tellija poolt kooskõlastatud Lepingu vahetul täitmisel osalev projektijuht. Teised võtmeisikud peavad koosolekul osalema vastavalt Tellija kontaktisiku eelnevale nõudmisele või juhul kui Töövõtja peab ise vajalikuks. 8.2. Põhiprojekt tervikuna kooskõlastada kõikide projektiga seotud kommunikatsioonide valdajatega ning teiste projektiga seotud asutuste ja isikutega. 8.3. Kooskõlastuse taotlemisel arvestada kooskõlastamisele kuluvale ajale (vähemalt 30 päeva). Projekti kooskõlastamiseks esitamisel peab Töövõtja võtma kooskõlastavalt isikult või asutuselt kirjaliku kinnituse projekti kättesaamise kohta, mis tõendaks projekti kättesaamise kuupäeva. Tähitud postiga saatmisel tuleb taotleda kirja saajalt kättesaamisteade. 8.4. Kui projekt on esitatud kooskõlastamiseks, kuid kooskõlastus pole saabunud hiljemalt 30 päeva jooksul, tuleb esitada kirjalik tõendusmaterjal selle kohta, et projekt on kooskõlastamiseks esitatud. 8.5. Kui kooskõlastust andvad asutused või isikud annavad eitava või tingimusliku kooskõlastuse, on Töövõtjal kohustus esitada need tingimused koos temapoolse seisukohaga tingimustega arvestamise võimalikkuse kohta, mille alusel esitab Tellija oma seisukoha. Töövõtja vastab tingimusliku kooskõlastuse andjale. 9. Vormistusnõuded 9.1. Põhiprojekt vormistada eesti keeles. Kõik projektid vormistada 2 eksemplaris paberkandjal ja 2 elektroonilisel andmekandjal (näiteks USB mälupulgal) sh. krundijaotuskava (tööristprofiilid esitada ainult elektroonilisel andmekandjal). 9.2. Digitaalsel vormistamisel kasutada järgmisi failiformaate: 9.2.1. Joonised peavad olema esitatud originaalkujul (.dgn või .dwg) ning .pdf kujul. 9.2.2. Tabelite failid vormistada .xls või .xlsx ning .pdf kujul. 9.2.3. Tekstifailid vormistada .doc või .docx ning .pdf kujul. 9.2.4. Muud projekteerimise tarkvara kasutades nende originaalfailid. 9.2.5. Lisaks projekti failidele peavad elektroonilisel andmekandjal olema printimiseks vajalikud failid ja kõigi kasutatud joonte liikide .shx failid. 9.2.6. Jooniste vormistamisel arvestada, et jooned peavad olema eristatavad ning joonised peavad olema arusaadavad ka mustvalgel koopial. 9.2.7. Kululoendid koostada vastavalt kehtivatele teetööde tehnilistele kirjeldustele (www.mnt.ee -> Ametist -> Juhendid) 1 eksemplaris koos maksumustega.