Kiri

Vastavalt nimekirjale 11.11.2020 nr 6-3/20/18538-2 Hagudi turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise programmi kohta seisukoha küsimine Austatud menetlusosaline ERA Valduse Aktsiaselts esitas 03.11.2020 kirjaga Keskkonnaametile keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeJHS) § 15¹ kohase menetluse läbiviimiseks Hagudi turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH) programmi eelnõu (koostaja: OÜ Inseneribüroo STEIGER, 2020). KeHJS § 15¹ kohaselt peab otsustaja (Keskkonnaamet) enne KMH programmi KeHJS § 16 kohast avalikustamist küsima seisukohti programmi sisu kohta kõigilt asjaomastelt asutustelt (asutused, keda kavandatava tegevuse rakendamisega eeldatavalt kaasnev mõju tõenäoliselt puudutab või kellel võib olla põhjendatud huvi eeldatavalt kaasneva keskkonnamõju vastu). KeHJS § 15¹ lg 1 ja lg 4 alusel palume Teil esitada 30 päeva jooksul KMH programmi saamisest alates seisukohad Hagudi turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva KMH programmi asjakohasuse ja piisavuse kohta. Samuti palume hinnata KMH ekspertrühma koosseisulist piisavust. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Toomas Padjus keskkonnakasutuse juhtivspetsialist Lääne regioon Lisa: Hagudi turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva KMH programmi eelnõu Teadmiseks: Rahandusministeerium ([email protected]); Maanteeamet ([email protected]), Põllumajandusameti Põhja regioon ([email protected]), Rapla Vallavalitsus ([email protected]) Toomas Kalda 447 7383 [email protected] Narva mnt 7a / 15172 Tallinn / Tel 680 7438 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] / www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658  OÜ Inseneribüroo STEIGER Nurme IV turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise programm Hagudi turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise programm 1 OÜ Inseneribüroo STEIGER Hagudi turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise programm Koostajad: Aadu Niidas, Anna-Helena Purre, Marge Uppin, Kaie Kriiska, Priit Kallaste, Üllar Rammul © 2020 OÜ Inseneribüroo STEIGER 2 OÜ Inseneribüroo STEIGER Hagudi turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise programm SISUKORD Sisukord ..................................................................................................................... 3 1. Kavandatava tegevuse eesmärk ja ala valiku põhjendus .................................. 4 2. Kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimaluste lühikirjeldus ......................................................................................................... 9 2.1. Kavandatav tegevus ...................................................................................... 9 2.2. Alternatiivsed võimalused........................................................................... 10 3. Keskkonnamõju hindamise sisu ........................................................................ 11 4. Hindamismetoodika .......................................................................................... 27 5. Ajakava ............................................................................................................... 31 6. Arendaja, otsustaja, järelvalvaja ja eksperdi andmed ..................................... 33 LISAD 1. Hagudi turbatootmisala maavara kaevandamise loa taotlus 23.03.2020 kiri nr 12-2/20/135-3 2. Hagudi turbatootmisala KMH algatamise otsus 01.06.2020 kiri nr 12-2/20/135-4 3 OÜ Inseneribüroo STEIGER Hagudi turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise programm 1. KAVANDATAVA TEGEVUSE EESMÄRK JA ALA VALIKU PÕHJENDUS ERA Valduse Aktsiaselts (registrikood 10218875; edaspidi arendaja) on 1997. aastal registreeritud ettevõtte, mille põhitegevusalaks on turba tootmine. Ettevõte tegeleb Rapla maakonnas turba kaevandamisega ning kaevandab turvast maavara kaevandamise lubade alusel Hõreda, Tõnumaa ja Orgita turbamaardlates. Arendajale kuulub ka 2006. aastal Märjamaa alevikku rajatud turba pakendamise tehas, mis renoveeriti 2019. a. Pakkeliini projekteeritud tootmisvõimsuse ja seeläbi suurema majandusliku efektiivsuse saavutamiseks on kasvanud ettevõtte toormevajadus, mistõttu taotleb arendaja maavara kaevandamise luba Hagudi turbatootmisalale. Arendaja esitas Hagudi turbatootmisala maavara kaevandamise loa taotluse 1 (registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 23.03.2020 kirjana nr 12-2/20/135-3) freesturba tootmiseks. Nii vähelagunenud kui hästilagunenud turvast hakatakse eelkõige kasutatama aianduses, sh nii tööstuslikus toiduainetootmises kui hobiaianduses kasvuturbana. Aiandussektorile mittesobivat osa kasutatakse energiatööstuses kütteturbana, mida põletatakse valdavalt koos puiduga soojus- ja elektrienergia koostootmisjaamades. Turba kasutus on tõhusates koostootmisjamades tehnoloogiliselt vajalik, sest turbakütus aitab parandada katelde efektiivsust. Taotletav Hagudi turbatootmisala mäeeraldis asub Hagudi maardlas (registrikaart nr 0111). Hagudi turbatootmisala mäeeraldise teenindusmaa pindala on 291,73 ha, sh mäeeraldise pindala 275,32 ha. Taotletava mäeeraldisega on hõlmatud kogu ulatuses Hagudi turbamaardla aktiivse tarbevaru plokk 17 ning osaliselt aktiivse tarbevaru plokid 3, 4, 6 ja 7. Hagudi turbatootmisalal on vähelagunenud turba aktiivne tarbevaru 1 063 tuhat tonni (tuh t), millest kaevandatav kogus on 1 018 tuh t; hästilagunenud turba aktiivne tarbevaru on 394 tuh t, millest kaevandatav varu on 362 tuh t. Maksimaalseks aastaseks turba kaevandamise mahuks taotletakse 9 tuh t ja taotletava kaevandamise loa kehtivusajaks 30 aastat. Kaevandamisloa jaoks vajaliku 1 Kaevandamisloa taotlus esmalt registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 16.03.2020 kiri nr 12-2/20/135; korrigeeritud ja käesolevas programmis aluseks võetud taotlus registreeritud 23.03.2020 kiri nr 12- 2/20/135-3. 4 OÜ Inseneribüroo STEIGER Hagudi turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise programm kaevandamise mahu saamiseks muudetakse vajalikus mahus teiste ERA Valduse Aktsiaseltsi lubade kaevandamisemahte vastavalt reaalsele kaevandamise mahule. Taotletav Hagudi turbatootmisala asub Rapla maakonnas Rapla vallas Alu- Metsküla külas (Joonis 1.1) Vahastu metskond 206 (katastritunnus 66904:001:0319, 100 % maatulundusmaa), Vahastu metskond 88 (katastritunnus 66904:001:0050, 100 % maatulundusmaa), Vahastu metskond 207 (katastritunnus 66903:003:0352, 100 % maatulundusmaa), Vahastu metskond 269 (katastritunnusega 66901:001:0186, 100 % maatulundusmaa) ja Turbaraba tee (katastritunnusega 66801:001:0026, 100 % transpordimaa) kinnistutel. Nimetatud kinnistud kuuluvad Eesti Vabariigile, nende valitseja on Keskkonnaministeerium ja volitatud asutus Riigimetsa Majandamise Keskus. Taotletavale alale kinnistu Vahastu metskond 206 ulatuses planeeriti 1980ndate aastate lõpus alusturba kaevandamist, mille käigus ehitati alale ka eelkuivendussüsteem. Pärast eelkuivenduse rajamist aga kaevandamiseni ei jõutud. Kuna eelkuivendatud ala ümbritseb samuti aktiivne turbavaru (varu paksus kuni 7,3 m), siis soovib ERA Valduse Aktsiaselts rajada tootmisala osaliselt ka kinnistule Vahastu metskond 88. Tootmisalale lähimad asulad on põhjapiiril olev Kuku küla ja Hagudi alevik, mis paikneb ~0,5 km kaugusel kirdes. Alast ~1 km kaugusele edela ja loode suunda jäävad vastavalt Alu-Metsküla ja Mõisaaseme külad. Mäeeraldisele lähimad elamud asuvad Kuku külas kinnistutel Allika (katastritunnus 66903:001:0076) ja Aruõue (katastritunnus 66903:001:0117), mille eluhooned asuvad mäeeraldisest vastavalt ~350 m ja ~380 m kaugusel põhjas. Lähimad Hagudi aleviku elamud paiknevad ~0,5 km kaugusel kinnistutel Kooli tn 9 (katastritunnus 66903:003:0660), Kooli tn 16 (katastritunnus 66903:003:0380), Liini tn 42 (katastritunnus 66903:003:1850) ja Liini tn 6 (katastritunnus 66903:003:0148). Taotletava Hagudi turbatootmisala teenindusteena on planeeritud kasutada mäeeraldise kagunurgast lähtuvat Turbaraba teed (6690027), mis suundub põhja poole. Vastavalt väljaveotee suunast on valitud ka teenindusplatsi asukoht mäeeraldise teenindusmaa kagunurgas Vahastu metskond 269 kinnistul. 2 Loa taotluse seletuskirjas on ekslikult märgitud lähimate elamute aadressid Kooli tn 4 ja Kooli tn 6, mis on vastavalt Liini tn 4 (katastritunnus 66903:003:1850) ja Liini tn 6 (katastritunnus 66903:003:0148). 5 OÜ Inseneribüroo STEIGER Hagudi turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise programm Hagudi turbatootmisala mäeeraldise ja teenindusala piires ega vahetus läheduses ei paikne looduskaitse- ega Natura 2000 võrgustiku alasid. Keskkonnaregistri kaardikihtide andmetel ei esine taotletaval mäeeraldisel ega selle teenindusmaal I, II ega III kaitsekategooria taimi, loomi, seeni-samblikke, kaitsealuseid üksikobjekte ega püsielupaikasid. Alal on kolm pärandkultuuriobjekti – turbavõtukohad ja alla lastud rabajärv. Rapla valla uus üldplaneering, milles täpsustatakse rohevõrgustiku paiknemist ja ruumielemente, on käesoleval hetkel koostamise etapis. Seni lähtutakse kehtivast Rapla maakonnaplaneeringust3, mis on strateegilistest dokumentidest kõige uuem (kehtestatud 13.04.2018), ning selle teemaplaneeringu „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused" joonisest „Rohevõrgustik“. Rapla maakonnaplaneeringu rohevõrgustiku joonise järgi on taotletav mäeeraldis määratletud kui „turbaväli“ ning ei kattu Rapla maakonna rohevõrgustiku koridori ega tugialadega. Hagudi turbatootmisala lääneserv kattub planeeritava Rail Baltic raudtee trassikoridori lõiguga „Hagudi – Rapla ja Pärnu maakonna piir“. Raudtee sihtotstarbelise toimimise ja häireteta raudteeliikluse tagamiseks ning raudteelt lähtuvate kahjulike mõjude vähendamiseks on kehtestatud raudtee kaitsevöönd, mis hõlmab raudteealuse maa ning ulatub rööpme teljest, mitmeteelistel raudteedel ja jaamades äärmise rööpme teljest 30 meetri kaugusele (Ehitusseadustik, §73). Seega ei ole Hagudi turbatootmisalal kaevandustegevus võimalik raudteekaitsevööndis, samuti ei ole tehniliselt ega majanduslikult mõttekas kaevandada turvast raudteekaitsevööndist lääne poole jääva Hagudi maardlaga kattuva Rail Baltic trassikoridori piirides. Taotletava Hagudi turbatootmisala mäeeraldise kattuvus planeeritava Rail Baltic raudtee kaitsevööndi ja sellest lääne poole jääva trassikoridoriga on umbes 6,2 ha ehk 2% kogu taotletava mäeeraldise pindalast. Keskkonnaamet algatas 01.06.2020. aasta kirjaga nr 12-2/20/135-4 arendaja esitatud Hagudi turbatootmisala maavara kaevandamise loa taotlusele keskkonnamõju hindamise. Keskkonnamõju hindamine algatati Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 3 lõige 1 punkti 1, § 6 lõige 1 punkti 28 ja § 11 lõige 3 alusel. KeHJS § 3 lõige 1 punkt 1 sätestab, et keskkonnamõju hinnatakse, kui taotletakse tegevusluba või selle 3 Rohevõrgustiku käsitlemist arutati antud KMH raames Rapla valla ametnikega, sest rohevõrgustiku paiknemine on Rapla valla üldplaneeringu ning uuema Rapla maakonnaplaneeringu kaartidel erinev. Rapla valla ametnikud soovitasid kasutada kuni uue Rapla valla üldplaneeringu või täpsustatud rohevõrgustiku piiride kinnitamiseni kehtiva maakonnaplaneeringu rohevõrgustiku piire. 6 OÜ Inseneribüroo STEIGER Hagudi turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise programm muutmist ning tegevusloa taotlemise või muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju. Tulenevalt KeHJS § 6 lõige 1 punktist 28 on turba kaevandamine suuremal kui 150 hektari suurusel alal olulise keskkonnamõjuga tegevus. KeHJS § 11 lõike 3 alusel algatatakse sama seaduse § 6 lõikes 1 nimetatud tegevuse korral kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamine selle vajadust põhjendamata, s.t. keskkonnamõju hindamine on kohustuslik. Maapõueseaduse § 45 lõike 1 alusel on turba kaevandamiseks lubatud taotleda kaevandamisluba üksnes kaevandamisega rikutud ja mahajäetud turbaalade nimekirja või kaevandamiseks sobivate turbaalade nimekirja kantud alal või maardlal. Keskkonnaministri 27.12.2016. aastal vastu võetud määruse nr 87 „Kaevandamisega rikutud ja mahajäetud turbaalade ning kaevandamiseks sobivate turbaalade nimekiri“ lisa 2 põhjal paikneb taotletav Hagudi turbatootmisala kaevandamiseks sobival turbaalal. Maapõueseaduse § 45 lõike 3 alusel on kaevandamiseks sobivate turbaalade nimekirja kantud turbamaardla või selle osa või muu turbaala, mis on inimtegevusest mõjutatud ja mis ei oma eeldatavalt olulist looduskaitseväärtust. 7 OÜ Inseneribüroo STEIGER Hagudi turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise programm 2. KAVANDATAVA TEGEVUSE JA SELLE REAALSETE ALTERNATIIVSETE VÕIMALUSTE LÜHIKIRJELDUS 2.1. Kavandatav tegevus Taotletavale Hagudi turbatootmisalale planeeriti 1980ndate aastate lõpus alusturba kaevandamist, mille käigus ehitati alale ka eelkuivendussüsteem, kuid suurmajandite tegevuse lõpetamise tõttu kaevandamiseni ei jõutud. Tootmisala tuleb enne turba kaevandamisega alustamist ette valmistada, sh tuleb raadata mets ja võsa, rekonstrueerida teed ja kuivendusvõrk, mis koosneb 20 m sammuga kuivenduskraavidest ja nende otstes olevatest kogumiskraavidest. Kuivendussüsteemi veed juhitakse eesvoolu, milleks on ala põhjaosas asuv Sootaguse peakraav ning ala lõunaosas Kodila jõgi. Ettevalmistavad tööd tehakse järgmises järjekorras: kuivendus- ja teedevõrk rekonstrueeritakse, raadatakse mets ning eemaldatakse sugekiht. Sealjuures tehakse töid etappides. Kuivendusvõrgu rekonstrueerimistööde esimeses etapis rajatakse kuivendussüsteemi väljavooludele settebasseinid. Pärast metsa raadamist eemaldatakse sugekiht. Kokku tuleb tootmisalalt sugekihti eemaldada ~30 tuhat t. Eemaldatud sugekiht kasutatakse ära teede- ja aunaaluste planeerimisel ja madalamate kohtade täitmisel. Kõik tööd tehakse vastavalt koostatavale Hagudi turbatootmisala kaevandamise projektile. Turba kaevandamine Hagudi turbatootmisalal on kavandatud freesmeetodil. Freesmeetodi kasutamisel sõltub freesimissügavus peamiselt kuivamistingimustest ja freesitava kihi kvaliteedist. Vähelagunenud turba puhul on freesitava kihi paksus keskmiselt 15 - 20 mm, hästilagunenud turba korral keskmiselt 10 mm ühes tsüklis. Tootmistsükkel koosneb turbakihi freesimisest õhukeste kihtidena, freesitud turba pööramisest, vallitamisest, kogumisest ja aunatamisest. Turvas aunatatakse vastavalt vajadusele, tavaliselt 2 - 3 tsükli järel väljaku otstesse. Aunade kõrgus oleneb kasutatavast tehnoloogiast, turbaliigist ja kogumishooaja kestusest. Pärast kogutud turba aunatamist, toimub turba laadimine ekskavaatoriga veoautodele ning väljavedu substraadi tšehhi või tarbijatele. Turba kaevandamisel loetakse tootmisperioodiks ajavahemikku mai keskpaigast kuni augusti lõpuni. Turba tootmisel lasundist välja tulevad kännud korjatakse kokku, kuivatatakse hunnikutes kuni 3 aastat ja realiseeritakse töötlemata küttepuiduna. 9 OÜ Inseneribüroo STEIGER Hagudi turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise programm Tootmisperioodi välisel ajal tehakse muid abitöid, puhastatakse kuivenduskraave ja korrastatakse väljaveoteid. Pärast turbavaru ammendamist turbatootmisala korrastatakse projekti alusel. Hagudi turbatootmisala on võimalik korrastada kogu ulatuses taastuvaks sooks. Soo taastamise võimalikkuse tagamiseks jäetakse mäeeraldise põhja 0,2 m paksune turbast põhjatervik, et luua sobivad kasvutingimused turbasamblale. 2.2. Alternatiivsed võimalused Turbatootmisalade kuivendamiseks ja turba tootmiseks on väljakujunenud parim võimalik tehnoloogia, seetõttu toimub erinevatel turbatootmisaladel nii kuivendamine kui ka turba kaevandamine sisuliselt ühtviisi. Seetõttu reaalsed alternatiivsed võimalused ehk teised majanduslikult põhjendatud turba kaevandamise tehnoloogiad puuduvad. Võimalik on käsitleda vaid mõningaid konkreetseid tehnilisi lahendusi ja töövõtteid. Kavandatava tegevuse asukoha valikul samuti reaalsed alternatiivsed võimalused puuduvad, kuna KMH on algatatud maavara kaevandamise loa taotlusele taotletavates piirides ning konkreetse maavara asukohta, tarbevaru ja maavara kvaliteeti arvestades. KMH aruandes võrreldakse kavandatavat tegevust 0-alternatiiviga ehk olukorraga, et arendajale Hagudi turbatootmisalal turba kaevandamiseks maavara kaevandamisluba ei väljastata. Kui keskkonnamõju hindamisel selgub uusi aspekte, käsitletakse sellest tulenevaid reaalseid alternatiivseid võimalusi aruandes samuti. 10 OÜ Inseneribüroo STEIGER Hagudi turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise programm 3. KESKKONNAMÕJU HINDAMISE SISU Keskkonnamõju hindamise aruande koostamisel lähtutakse nõuetele vastavaks tunnistatud KMH programmist. Juhul, kui aruande koostamisel ilmnevad täiendavad olulised mõjutegurid, analüüsitakse ka neid. Alljärgnevalt on toodud punktid, mida KMH aruandes kindlasti käsitletakse. 3.1 Arendaja, juhtekspert, ekspertrühma koosseis ja asjaomased asutused. 3.2 KMH algatamine, läbiviimine ja avalikustamine. 3.3 Kasutatud infoallikad. 3.4 Kavandatava tegevuse eesmärk. 3.5 Kavandatava tegevuse seos strateegiliste planeerimisdokumentidega. Keskkonnamõju hindamisel arvestatakse Rapla maakonnaplaneeringuga 2030+ (kehtestatud Riigihalduse ministri 13.04.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/80), mis on strateegilistest dokumentidest kõige uuem ning mille koostamisel on olulisimaks suuniseid andvaks dokumendiks üleriigiline planeering Eesti 2030+. Maakonna ruumilise arengu suunamisel lähtutakse põhimõttest, et maavaradega varustatuse tagamist käsitletakse avaliku huvina, kuid kaevandustegevuse eelduseks saab pidada parimate teadaolevate tehniliste ja muude võimaluste kasutamist, vähendamaks kaasnevat häiringut nii looduskeskkonnale kui elanikele. Kaevandamisjärgselt tuleb kasutatud alad korrastada, kas loodusliku keskkonna taastumiseks, majandustegevuseks või rekreatsiooniks sobilike aladena. Majandustegevust tuleb kavandada põhimõttel, et see ei lõikaks läbi rohelise võrgustiku koridore. Rohelise võrgustiku aladele ehitiste/rajatiste kavandamine on kaalutletud juhtudel lubatud, kui sellega säilib rohevõrgustiku terviklikkus ja toimimine. Maakonnaplaneeringus on välja toodud nii maardlate ja maavaravaru kaevandamisest mõjutatud alade üldised kasutustingimused kui ka rohelise võrgustiku üldised kasutustingimused, millega keskkonnamõju hindamisel arvestatakse. Rapla maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused" joonis „Rohevõrgustik“ kohaselt on taotletav Hagudi turbatootmisala määratletud kui „turbaväli“ ning ei kattu Rapla maakonna rohevõrgustiku koridori ega tugialadega. 2017. aastal toimunud haldusreformi käigus muutusid paljude kohalike 11 OÜ Inseneribüroo STEIGER Hagudi turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise programm omavalitsuste piirid. Uue Rapla valla üldplaneeringu koostamine algatati Rapla Vallavolikogu 20.12.2018 otsusega nr 92. Kuni uue, kogu ühinenud omavalitsuse territooriumi hõlmava üldplaneeringu kehtestamiseni kehtivad Rapla vallas ühinenud valdade senised üldplaneeringud. Kehtivas Rapla valla üldplaneeringus (kehtestatud Rapla Vallavolikogu 01.03.2011 otsusega nr 6) on rohealasse ettepanekuna haaratud Hagudi raba ja sealt kirde suunas kulgevad metsaalad. Samas ei ole rohevõrgustiku kattumisel maardlaga looduslike pinnavormide muutmine välistatud. Rohevõrgustik ei ole takistuseks kaevandamislubade taotlemisel ja väljaandmisel õigusaktides sätestatud korras ja tingimustel. Pikemas ajaskaalas on karjääride kaevandamise näol tegemist ajutise tegevusega, mille lõppemise järel kaovad ka häiringud loomastikule ning mingil määral taastuvad elupaigad (Rohevõrgustiku planeerimisjuhend, 2018). Rohevõrgustiku käsitlemisel käesoleva KMH raames lähtutakse Rapla vallaametnike soovitusest võtta rohevõrgustiku piiride aluseks Rapla maakonnaplaneering ja selle teemaplaneering „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused", mis on strateegilistest dokumentidest kõige uuem (kehtestatud 13.04.2018). Kehtiv Rapla valla üldplaneering käsitleb mäetööstusmaana karjääri, kaevanduse ja turbatootmise maid. Mäetööstusmaana säilivad eksisteerivad karjäärid, uusi mäetööstusmaid üldplaneeringuga ei kavandata. Maavaru lõppemise korral tuleb maa-ala korrastada maavara kaevandamise loa kehtivuse ajal. Kasutuse lõpetanud karjääride maa tuleb rekultiveerida. Uute karjääride rajamisel tuleb arvestada kaevandamise võimalike keskkonnamõjudega (sh. veerežiimi muutumisega) ja alade kaevandamisjärgse puhkemajandusliku kasutamisega. Püüda vältida karjääride laiendamist olemasoleva metsa arvelt. Kaevandamise ajal peab kaevandaja hoidma väljaveoks kasutatavad teed (sõltumata tee omandivormist) tolmuvabana, kuni väljasõiduni olemasolevale tolmuvabale maanteele ning tagama teel valla Teehoiukavas kehtestatud seisukorra. Hagudi turbaraba on märgitud Rapla valla kohaliku tähtsuse maardlaks. Hagudi turbatootmisala lääneserv kattub planeeritava Rail Baltic raudteega, täpsemalt Rail Baltic trassikoridori lõiguga „Hagudi – Rapla ja Pärnu maakonna piir“. Rail Baltica on raudteetranspordi projekt, mille eesmärk on rajada 1435 mm rööpmelaiusega raudtee koos seonduva taristuga, selleks et integreerida Balti riigid, sealhulgas Eesti, Euroopa raudteevõrguga. Rail Baltic raudteeprojekti elluviimiseks Eestis on kehtestatud Rail Balticu maakonnaplaneeringud Harju, Rapla ja Pärnu maakondades. Rapla maakonnaplaneeringus “Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine” (kehtestatud riigihalduse ministri 12 OÜ Inseneribüroo STEIGER Hagudi turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise programm 14.02.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/43) on välja toodud sobivaim asukoht elektrifitseeritud Rail Baltic raudtee trassi koridorile Rapla maakonnas. Planeeritud trassikoridori pikkus Rapla maakonnas on 55 km ja see kulgeb läbi kolme kohaliku omavalitsuse territooriumi: Kohila vald, Rapla vald ja Kehtna vald. Trassikoridori laius hajaasustuses on 350 m, mis hõlmab raudtee rajamiseks vajaminevat maad ja raudtee kaitsevööndit (kokku 66 m) ning nn trassi nihutamisruumi, mis võib osutuda vajalikuks sellisel juhul, kui raudtee asukohta tuleb projekteerimise käigus täpsustada. Raudtee rajamine on võimalik üksnes planeeritud trassikoridori sees. Kuni planeeringu elluviimiseni saab trassikoridori alale jäävaid maaüksusi edasi kasutada nende senise sihtotstarbe järgi, senist maakasutust planeering koheselt ei kitsenda. Planeeringuga määratud trassikoridoris sätestatud maakasutustingimused kehtivad kuni Rail Baltic raudtee valmimiseni. Pärast raudtee kasutusloa väljastamist tulenevad kitsendused raudteest ja selle kaitsevööndist. Raudtee sihtotstarbelise toimimise ja häireteta raudteeliikluse tagamiseks ning raudteelt lähtuvate kahjulike mõjude vähendamiseks on kehtestatud raudtee kaitsevöönd, mis hõlmab raudteealuse maa ning ulatub rööpme teljest, mitmeteelistel raudteedel ja jaamades äärmise rööpme teljest 30 meetri kaugusele (Ehitusseadustik, §73). Seega ei ole Hagudi turbatootmisalal kaevandustegevus võimalik raudteekaitsevööndis, samuti ei ole tehniliselt ega majanduslikult mõttekas kaevandada turvast raudteekaitsevööndist lääne poole jääva Hagudi maardlaga kattuva trassikoridori piirides. Kui maakonnaplaneeringuga on määratud Rail Balticu trassikoridor ja raudtee põhimõtteline lahendus (omavalitsuste kaupa haldusreformi eelsetest piiridest lähtuvalt), siis Rail Baltic projekti keskkonnamõju hindamine viiakse läbi raudtee ehitusprojektile, mille käigus koostatakse igale lõigule täpsem lahendus. Käesolevaks ajaks on lõigu „Hagudi – Rapla ja Pärnu maakonna piir“ KMH programm Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti poolt nõuetele vastavaks tunnistatud (6.10.2020 kiri nr 7-21/20/2207-4). Taotletava Hagudi turbatootmisala KMH läbiviimisel lähtutakse „Hagudi – Rapla ja Pärnu maakonna piir“ KMH programmis väljatoodud informatsioonist ning nimetatud KMH programmi eksperdilt (Skepast&Puhkim OÜ) saadud lisainformatsioonist, sh täpsustatud raudteetrassi asukohast ja sellest tulenevatest turba kaevandamisega seotud piirangutest. Rail Balticu raudteetrassi lõigu „Hagudi – Rapla ja Pärnu maakonna piir“ ehitusprojekti KMH lõik käsitleb 38,5 kilomeetri pikkust lõiku, mis kulgeb Rapla vallas Hagudi-Kodila teest lõuna poole üle Hagudi turbamaardla lääneserva ja Rapla linnast lääne poolt. Lõigu keskosas kulgeb trassikoridor korduvalt Kehtna ja Rapla valla piiri ületades, lõigu lõunapiiriks on Rapla ja Pärnu maakonna piir. Eelprojekti kohaselt on raudtee 13 OÜ Inseneribüroo STEIGER Hagudi turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise programm kogu ulatuses mõlemalt poolt piiratud taraga, rajatisi (nt raudteesild, ökodukt vmt) taotletava Hagudi turbatootmisalaga kattuval trassilõigul projekteeritud ei ole. Looduskaitse arengukavas aastani 2020 (kiideti heaks 26.07.2012) märgitakse, et turba kaevandamisel tuleb eelistada kuivendusest rikutud alasid (sealhulgas mahajäetud turbatootmisalasid) looduslikele aladele. Taotletav Hagudi turbatootmisala on uus mäeeraldis, kuid ala on varasemalt konstrueeritud eelkuivendussüsteemist mõjutatud. Looduskaitse arengukavas käsitletakse turvast taastumatu loodusvarana, mille kasutamisel on looduskaitse eesmärk negatiivse keskkonnamõju minimeerimine ning looduslike protsesside ja maastikuilme taastamine peale majandustegevuse lõppemist. Turba kasutamisel tuleb järgida säästva arengu põhimõtteid. Kaevandamisel tuleb kasutada parimat võimalikku tehnoloogiat ning kaevandatud alad tuleb korrastada kaevandamiseelse maastikuga samaväärseks. Kaevandamisejärgselt tuleb taastada maa-ala võimalikult looduslähedane seisund, rabade puhul ökoloogiliselt funktsioneeriv sooelupaik. Taotletav Hagudi turbatootmisala paikneb Lääne-Eesti vesikonnas. Veemajanduskavad (edaspidi VMK) on koostatud selleks, et saada põhjalik ülevaade Eesti veekogude seisundist ning planeerida tegevusi jõgede, järvede ja rannikuvee ning mere seisundi parandamiseks. VMK-des ja meetmeprogrammis olevaid suuniseid ja piiranguid tuleb arvestada planeeringutes ja arengukavades ning keskkonnalubade andmisel. Kavandatava tegevuse hindamisel arvestatakse Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskavaga, mis on koostatud aastateks 2015 - 2021 (kinnitatud Vabariigi Valitsuse poolt 07.01.2016) ning mille eesmärgiks on vähendada rannikuveekogumitesse jõudvat koormust. Vee seisundit mõjutav koormus jaguneb looduslikuks ja inimtekkeliseks koormuseks. Inimtekkelist hajukoormust põhjustavad põllu- ja metsamajandus, maavarade kaevandamine, turbatööstus, loodusliku äravoolurežiimi muutmine, sademevee äravool, transport ning ühiskanalisatsioonita hajaasustus. Seega sõltub hajukoormus eelkõige maakasutusest. Lääne-Eesti vesikonnas esineb hajukoormusest kõige rohkem põllumajandusest tulenevat koormust. Hagudi turbatootmisala kuivendusvõrgu eesvooludena on kasutuses ala põhjaosas asuv Sootaguse peakraav (Röa soon) (kood VEE1097400), mis suubub Keila jõkke ja ala lõunaosas Kodila jõgi (kood VEE1110800), mis suubub Vigala jõkke. Keskkonnaagentuuri 2019. aasta Veekogumite seisundiinfo kohaselt oli Keila jõe (Keila lähtest Atla jõeni) ökoloogiline seisund kesine, keemiline seisund hindamata ja koondseisund kesine. Kodila jõe 2019. aasta ökoloogiline seisund oli hea, keemiline seisund hindamata ja koondseisund hea. Geoloogilise uuringu 14 OÜ Inseneribüroo STEIGER Hagudi turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise programm ajal (2016. a suvi-sügis) mõõdistatud eesvoolude veetasemete kohaselt on võimalik kasulik kiht väljata kuni lamamini. Veemajanduskavas on hajukoormuse mõju vähendamiseks välja pakutud vastavad meetmed. Veekogumite seisundi hindamisel kasutatakse Keskkonnaagentuuri koondatud veekogumite seisundiinfo ajakohasemaid andmeid. Seoses turba kaevandamisega on soovitatud rajada turbatootmisalale settesüvendid ja torupaisud. 3.6 Kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimalustega eeldatavalt mõjutatava keskkonna kirjeldus ning keskkonnaseisund. − Turbatootmisala asukoht, maakasutus, omand, asustus, infrastruktuur ja neist tulenevad võimalikud piirangud. − Geoloogilised ja hüdrogeoloogilised tingimused ning maastik. − Kuivendustingimused. − Maavara kvaliteet ja varu. − Ilmastikutingimused. − Taimed, loomad, rohevõrgustik, kultuuripärand ja kaitstavad loodusobjektid. Hagudi turbatootmisala eesvooludena kasutatakse mäeeraldisest põhjapool asuvat Sootaguse peakraavi (kood VEE1097400), mis suubub Keila jõkke ja lõunapool asuvat Kodila jõge (kood VEE1110800), mis suubub Vigala jõkke. Keskkonnamõju hindamise aruandes käsitletakse kasvuhoonegaaside heidet vastavalt Keskkonnamõju hindamise käsiraamatule (Põder, 2018), Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivile 2014/52/EL ning Euroopa Komisjoni juhendile Guidance on Integrating Climate Change and Biodiversity into Environmental Impact Assessment (Euroopa Komisjon, 2013). Kaevandatud maa korrastamise kohustust käsitletakse KMH aruandes Maapõueseaduse alusel. 3.7 Kavandatav tegevus ja selle reaalsete alternatiivsete võimaluste kirjeldus. − Turba tootmisel kasutatav tehnoloogia ja tehnika, ettevalmistustööd ja tootmisprotsess. − Kavandatav tegevus ja selle reaalsed alternatiivsed võimalused. − Kaevandatud ala korrastamine. Kirjeldatakse kavandatavat tegevust ja tootmistehnoloogiat, samuti olukorda kui luba ei väljastata. 15 OÜ Inseneribüroo STEIGER Hagudi turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise programm Sootaimedele sobivate kasvutingimuste loomise eelduseks on turbakihi olemasolu, milleks jäetakse maavara kaevandamise loa taotluse kohaselt taotletava mäeeraldise põhja keskmiselt 0,2 m paksune põhjatervik, et kaevandamise järgselt oleks võimalik turbatootmisala korrastada taastuvaks sooks. Korrastamine hakkab toimuma enne kaevandamisloa kehtivuse lõppemist korrastamisprojekti kohaselt. 3.8 Kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimalustega kaasnev oluline keskkonnamõju, eeldatavad mõjuallikad, mõjuala suurus ning mõjutatavad keskkonnaelemendid. Kavandatava tegevusega kaasnev mõju avaldub peamiselt turbatootmisala mäeeraldise piires. Väljaspool mäeeraldist mõjutatakse keskkonda olenevalt mõjutegurist sadade meetrite kaugustele. Ülevaade kavandatava Hagudi turbatootmisala lähiümbrusest, kaitstavatest objektidest ja teistest piirangutest on toodud joonisel 3.1. Täpsemad mõjuulatused tuuakse välja KMH aruandes tulenevalt objekti iseärasusest. − Turbatootmisalalt ärajuhitava kuivendusvee mõju pinnaveekogudele. Hagudi turbatootmisalale on varasemalt ehitatud kuivendusvõrk, mis koosneb ~20 meetrise vahekaugusega olevatest kuivenduskraavidest ning uuringuruumi ümbritsevatest kogujakraavidest. Turbatootmisala kirde- ja põhjaossa rajatud kogujakraavid suubuvad Sootaguse peakraavi, ala lõunaossa on rajatud kogujakraav, mis suubub Kodila jõkke. Maapinna absoluutkõrguseid ning eesvoolude veetasemeid arvestades on võimalik suurem osa turbalasundi kuivendusvett juhtida Kodila jõkke. Turbalasundi lamami ning veepindade kõrguste vahe kogujakraavis ning Kodila jões lubab turbalasundi isevoolselt kuivendada turbalasundi lamamini. Kogujakraavid olid Hagudi turbamaardla Hagudi uuringuruumi geoloogilise uuringu läbiviimise ajal (2016. a) vett täis, veevool aeglane ja kohati takistatud. Seega vajab kuivendusvõrk enne turba tootmise alustamist korrastamist ning varasemalt rajatud kuivenduskraavid puhastamist ja süvendamist. Hagudi turbatootmisalal on looduslikku pinnaveetaset juba mõjutatud. Edasiste kuivendustöödega ja turba tootmisega mõjutatakse vaid külgnevate alade pinnaveetaset suuremas ulatuses. Turbalasundi kuivendamise mõju ulatuse kohta tehtud uuringute (sh Loigu, E., Leisk, Ü., Orru, M. 2008. Soode hüdrokeemilised ja hüdroloogilised uuringud puhvertsoonide piiritlemiseks ja kaitsemeetmete välja töötamiseks) kohaselt ei ulatu kuivenduse mõju tootmisala piirdekraavidest kaugemale kui ~150 m. 16 OÜ Inseneribüroo STEIGER Hagudi turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise programm Hagudi turbatootmisala kontekstis jääb mõjuraadius raba piiresse. Arvestades, et kogu Hagudi raba kuulub Keskkonnaministri määruse nr 87 § 2 nimetatud kaevandamiseks sobivate turbaalade nimekirja, siis esialgse mõjuhinnangu kohaselt ei saa lugeda Hagudi raba veerežiimi olulise tähtsusega kaitseväärtuseks. Turbatootmisalalt ärajuhitav kuivendusvesi mõjutab pinnaveekogude veekvaliteeti ja -režiimi. Ärajuhitav kuivendusvesi moodustub peamiselt sademetest ja lumesulaveest. Kuivendusvee koormus pinnaveekogudele sõltub ärajuhitavast veehulgast, tootmisväljakute valgalade pindaladest, kuivendusvõrgustiku puhastamisest, pinnaveekogude seisundist ja ärajuhitava kuivendusvee teekonna pikkusest. Tootmisalalt ärajuhitavas vees on keskmisest suurem heljumi sisaldus, mis satub kraavidesse ja pinnaveekogusse turba tootmise käigus leviva tolmu kaudu. Lisaks suureneb kuivendusvees fosfori ja lämmastiku sisaldus, mis on tingitud turba kuivendamise ajal tekkivatest füüsikalis-keemilistest protsessidest ning suureneb orgaanilise aine sisaldus. Puhastamata kuivendusveed võivad põhjustada veekogude eutrofeerumist, hägusust, veekogu põhja ummistusi ja muutusi vee-elustikus. Kuna Hagudi turbatootmisalalt väljajuhitav vesi moodustab kuivendussüsteemi eesvoolude Keila ja Kodila jõgede veehulgast väga väikese osas, siis ei mõjuta antud ühendite kogus oluliselt üldist eesvoolude veekvaliteeti. Kuivendusvee puhastamiseks heljumist rajatakse väljavooludele vastavad puhastusseadmed. Puhastusseadmete tehniline lahend näidatakse Hagudi turbatootmisala kaevandamise projektis, mille nõuded määratakse läbi viidavas keskkonnamõju hinnangus. Keskkonnamõju hindamise käigus hinnatakse kuivendusvee vooluhulka (sh arvestades laukaid) ning vooluveekogude vastuvõtuvõimet ja truupide läbilaskevõimet. Keskkonnamõju hindamisel tuuakse välja turbatootmisalalt ärajuhitava kuivendusvee mõju ulatus pinnaveekogudele, käsitletakse kavandatava turbatootmisala väljalaskude veeseire ja turbatootmisala suublaks olevate veekogude suublaseire vajadust. Keskkonnamõju hindamisel arvestatakse ka koosmõju juba varasemalt kasutusele võetud turbatootmisaladega ning ärajuhitava kuivendusvee kvaliteedi tagamiseks nähakse ette vastavad leevendusmeetmed. − Turbatootmisala kuivendamise mõju soosetete veekihis. Turbatootmisalal on turba tootmise eelduseks kuiv rabapind, mille 17 OÜ Inseneribüroo STEIGER Hagudi turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise programm saavutamiseks on turbaväljakutele eelnevalt rajatud kuivenduskraavid, mille omavaheline kaugus on ligikaudu 20 m. Kuivendusvee kogumiseks väljakutelt on rajatud ümber turbatootmisala kogujakraavid, mille abil juhitakse kuivendusvesi Sootaguse peakraavi ja Kodila jõkke. Turbatootmisala kuivendamine alandab raba veetaset peamiselt mäeeraldisel, kuid mõjutab ka kraavidega piirnevate maa-alade veetaset ja seeläbi sealset taimestikku. Keskkonnamõju hindamisel kasutatakse Tartu Ülikooli Ökoloogia ja Maateaduste Instituudi koostatud (2013, 2016) tööd „Soode ökoloogilise funktsionaalsuse tagamiseks vajalike puhvertsoonide määramine pikaajaliste häiringute leviku piiritlemiseks või leevendamiseks“. Eelnevalt nimetatud uurimustöö tulemusena avaldub kuivenduse mõju siirdesoo taimkattes (eriti puurindes) selgemini ja oluliselt kaugemale (kraavist kuni 400 m) kui rabades (kuni 300 m). Seejuures on kuivenduse mõju sesoonselt ja aastati väga erinev ning avaldub minimaalse veetaseme korral. Täpsem mõjuhinnang antakse keskkonnamõju hindamise käigus ja negatiivse mõju vältimiseks nähakse ette vastavad leevendusmeetmed. − Turbatootmisala kuivendamise mõju põhjaveele ja tarbekaevudele. Veevarustuse seisukohast omab vaadeldavas piirkonnas tähtsust eelkõige Siluri- Ordoviitsiumi veekompleks, aga ka Kvaternaari veekompleks (liustikusetete veekiht). Turvast toodetakse soosetetes, mis on seotud soosetete veekihiga (joogiveena ei kasutata) ning mis on maardla piires sügavamal lasuvatest veekihtidest isoleeritud vett pidavate või vähejuhtivate järvesetete (sapropeel), limnoglatsiaalsete (saviliiv, liivsavi, aleuroliit) ja glatsiaalsete (saviliivmoreen ja liivsavimoreen) setetega. Kuna veevarustuses kasutatav põhjavesi on tootmisala piirkonnas soosetete veest küllalt hästi isoleeritud, ole põhjust eeldada, et Hagudi turbatootmisalal turbalasundi kuivendamine ja turba kaevandamine mõjutaks piirkonna põhjaveerežiimi ja kvaliteeti. Detailsem selgitus turbatootmisala kuivendamise mõju põhjaveele ja tarbekaevudele antakse keskkonnamõju hindamise käigus. 18 OÜ Inseneribüroo STEIGER Hagudi turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise programm − Mõju infrastruktuurile ja liikluskoormusele. Taotletava mäeeraldise ja selle teenidusmaa piires hooned, rajatised ja kitsendusi põhjustavad tehnovõrgud hetkel puuduvad. Alale on rajatud turba tootmisega alustamiseks vajalik taristu. Hagudi turbatootmisala lääneserv kattub planeeritava Rail Baltic raudteega, täpsemalt Rail Baltic trassikoridori lõiguga „Hagudi – Rapla ja Pärnu maakonna piir“, mistõttu ei ole Hagudi turbatootmisalal kaevandustegevus võimalik planeeritavas raudteekaitsevööndis. Samuti ei ole tehniliselt ega majanduslikult mõttekas kaevandada turvast raudteekaitsevööndist lääne poole jääva Hagudi maardlaga kattuva trassikoridori piirides. Turbatootmisala rajamise ja turba kaevandamise mõju Rail Baltic raudtee rajamisele ja kasutamisele käsitletakse detailsemalt KMH aruandes. Taotletava Hagudi turbatootmisala väljaveoteena on planeeritud kasutada mäeeraldise kagunurgast lähtuvat kruusakattega Turbaraba teed (6690027), mis suundub põhja poole püsikattega Kuku-Hagudi kõrvalmaanteele (20114). Mõju infrastruktuurile avaldab peamiselt toodangu transport, mis suurendab kasutatavate teede liiklusintensiivsust, mis omakorda võib mõjutada/halvendada teede seisukorda ja tavapärast kasutamist. Toodangu transpordist põhjustatud liiklusintensiivsus sõltub tootmismahust, veoautode kandevõimest, tööajast ja teistest teguritest. Tootmismaht aastate lõikes erineb, kuna sõltub otseselt ilmastikutingimustest (tuule kiirus, põud, sademed). Kruusakattega tee kasutamine suurendab sademetevaesel perioodil teedega külgnevatel aladel peenosakeste teket. − Tootmisprotsessist ja transpordist põhjustatud müratase ja tolmu kontsentratsioon ning nende vastavus normidele. Turba kaevandamisel ja transpordil kasutatav tehnika põhjustab müra. Tootmisalal tekkiv müra on analoogne põlluharimisel kaasneva müraga. Ülenormatiivse mürataseme levikukaugus turbatootmisalast sõltub kasutatavast tehnoloogiast, tööprotsessist, masinate ja seadmete paiknemisest, nende tehnilisest korrasolekust, maastikureljeefist, taimkatte kõrgusest ja tihedusest jt teguritest. Avamaastiku korral võib turbatootmisalal töötavast masinast ülenormatiivne müratase levida ~0,5 km kaugusele, kuid puistu olemasolul on ülenormatiivse mürataseme leviku ulatus oluliselt väiksem. Turba kaevandamise ja transpordiga kaasneb peente turbaosakeste lendumine 20 OÜ Inseneribüroo STEIGER Hagudi turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise programm tolmuna ning viimase kandumine kuivenduskraavidesse. Peenosakesi tekib tootmisest, laadimisest ja transpordist. Peenosakeste heitkogus sõltub ilmastikutingimustest (tuule kiirus, sademed), tootmisprotsessist, turba niiskusest, lagunemisastmest ja peenosakeste hulgast. Turbatootmisalalt levib ülenormatiivne peenosakeste kontsentratsioon tavatingimustel tekke kohast kuni 100 meetri kaugusele. Kavandatava tegevusega kaasneva müra normtase määratakse keskkonnaministri määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ lisa 1 alusel. Peenosakeste piirväärtus määratakse keskkonnaministri määruse nr 75 „Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused, õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid1“ lisa 1 põhjal. KMH aruandes hinnatakse transpordil tekkiva tolmu lendumise mõju väljaveoteede äärde jäävatele majapidamistele ning vajadusel nähakse ette leevendusmeetmed. Hagudi turbatootmisalale lähimad elamud asuvad Kuku külas, taotletavast mäeeraldisest umbes 350 m kaugusel põhja suunas ning Hagudi alevikus, mäeeraldisest umbes 500 m kaugusel kirde suunas. Nii Kuku küla kui Hagudi aleviku elamud on Maa-ameti ortofoto ja Metsaportaali andmetel taotletavast mäeeraldisest metsamassiividega eraldatud, mistõttu ei ole ette näha mäeeraldiselt lähtuva müra ja tolmu normtasemete ületamisi eluhoonete piirkonnas. Väljaveoteele (Turbaraba tee) lähimad eluhooned asuvad Hagudi alevikus (Kooli tn 9 ja Kooli tn 16) minimaalselt 90 m kaugusel väljaveoteest. − Võimalikud jäätmed seoses turba kaevandamisega. KMH käigus hinnatakse võimalike jäätmete teket seoses turba kaevandamisega. Jäätmeseaduse mõistes tekivad taotletaval Hagudi turbatootmisalal kavandatava tegevusega kõrvalsaadused (sugekiht, kännud, kuivenduskraavidesse settinud turbaheljum), mis ei avalda keskkonnale ega inimese tervisele negatiivset mõju. Korrastamise käigus saab sugekihti kasutada pindade tasandamiseks (sh laugaste täitmiseks). Samuti on kände võimalik kasutada kraavide täitmiseks. Tulenevalt Jäätmeseaduse § 73 lõikest 5 ja selle alusel kehtestatud Keskkonnaministri 21.04.2004 määrusest nr 21 ei ole jäätmeluba nõutav, kui tavajäätmeid kasutatakse teede ehitusel, maa-alade planeerimisel, täitmisel, taastamisel ja korrastamisel. Turba kaevandamise tootmisprotsessis kaevandamise jäätmeid ei teki, mistõttu maavara kaevandamise loa taotlusele kaevandamisjäätmekava ei ole lisatud. Arendaja on 21 OÜ Inseneribüroo STEIGER Hagudi turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise programm teadlik, et juhul kui tegevuse käigus selgub, et kaevandamisjäätmeid siiski tekib, on kohustus kaevandamisjäätmekava esitada. − Võimalikud keskkonnaavariid ja tuleohutus. Masinate ja seadmete töötamisel turbatootmisalal võib sattuda turbalasundisse õli ja määrdeaineid. Tekkinud reostus võib kraavide kaudu kanduda looduslikesse vooluveekogudesse ja mõjutada seeläbi sealset elustikku. KMH-s hinnatakse tootmisprotsessiga kaasnevat põlengute tekkimise ohtu ning nende vältimise ja likvideerimise võimalusi. Turvast toodetakse keskmiselt ajavahemikus mai keskpaigast kuni augusti lõpuni, seega on tulekahju tekkimine üheks võimalikuks keskkonnaavariiks. Turbatootmisalal võib põleng tekkida turba isesüttimisel, summutist lendavast sädemest, inimese hooletusest, masina või seadme rikkest vms põhjusel. Tulekahju tekkimise riski suurendavad tootmisterritooriumile sattunud kõrvalised isikud, kes ei ole tuleohutusnõuetest teadlikud. Turbatootmisalalt tekkinud tulekolle võib põhjustada laiaulatusliku tulekahju, mille tulemusena võib ümberkaudne mets hävida. Tulekahju korral pannakse ohtu ka ümberkaudsed maa-alad. Turbatootmisalad (kuid ka looduslikud rabad) on kõrge tuleohtlikkusega alad, seetõttu tuleb turbatootmisaladel rangelt järgida tuleohutuse eeskirju ja teha seejuures koostööd Päästeametiga. Tuleohu minimeerimiseks peavad kõik tootmisalad olema varustatud piisava hulga tuletõrje veevõtu kohtade ja kustutusseadmetega. Kaevandamise loa taotluse rahuldamise järel koostatavas Hagudi turbatootmisala kaevandamise projektis määratakse täpsed tuleohutusnõuded, sealhulgas vajalike tuletõrje tiikide arv, nende maht ja veevõtu ja –kasutamise skeem. Võimalikke keskkonnaavariide tekkimist hinnatakse varasemate teadmiste põhjal, hindamisel lähtutakse Majandus- ja kommunikatsiooniministri määrusest nr 172 „Kaevandamise ohutusnõuded1.“ − Loodusvara kasutamise otstarbekus ja vastavus säästva arengu põhimõtetele. Hinnatakse turba kaevandamise ja kasutamise otstarbekust antud asukohas ja kavandatava tegevuse vastavust säästva arengu põhimõtetele, samuti käsitletakse maakasutuse ja turba kaevandamisega kaasnevaid kasvuhoonegaaside vooge. Loodusvara kasutamise hindamisel lähtutakse Säästva arengu seadusest ja Keskkonnaministri määrusest nr 87 „Kaevandamisega rikutud ja mahajäetud turbaalade ning kaevandamiseks sobivate turbaalade nimekiri“. Säästva arengu seaduse § 2 alusel on 22 OÜ Inseneribüroo STEIGER Hagudi turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise programm looduskeskkonna ja loodusvarade säästliku kasutamise eesmärk tagada inimesi rahuldav elukeskkond ja majanduse arenguks vajalikud ressursid looduskeskkonda oluliselt kahjustamata ja looduslikku mitmekesisust säilitades. Maapõueseaduse § 45 lõike 1 alusel on turba kaevandamiseks lubatud taotleda kaevandamisluba üksnes kaevandamisega rikutud ja mahajäetud turbaalade nimekirja või kaevandamiseks sobivate turbaalade nimekirja kantud alal või maardlal. Taotletav Hagudi turbatootmisala paikneb Keskkonnaministri 27.12.2016. aastal vastu võetud määruse nr 87 „Kaevandamisega rikutud ja mahajäetud turbaalade ning kaevandamiseks sobivate turbaalade nimekiri“ lisa 2 põhjal kaevandamiseks sobival Hagudi maardlal. Maapõueseaduse § 45 lõike 3 alusel on kaevandamiseks sobivate turbaalade nimekirja kantud turbamaardla või selle osa või muu turbaala, mis on inimtegevusest mõjutatud ja mis ei oma eeldatavalt olulist looduskaitseväärtust. Turbamaadel on oluline roll kliima kujundamisel, sidudes või emiteerides kasvuhoonegaase. KMH-s hinnatakse kavandatava tegevuse mõju kasvuhoonegaaside voogudele. − Mõju maastikule. Turba kaevandamise tulemusena jääb maapind mäeeraldisel järk-järgult madalamaks. Kavandatava tegevuse mõju maastikule avaldub peamiselt mäeeraldise piires, mida tuleb lugeda oluliseks. Turba kaevandamise mõju maastikule leevendatakse pärast turbavaru ammendamist turbatootmisala korrastamisega. − Mõju taimedele, loomadele, rohevõrgustikule, kaitstavatele loodusobjektidele ja kultuuripärandile. Taotletav Hagudi turbatootmisala on uus mäeeraldis, kuhu rajati 1980ndatel eelkuivendussüsteem, kuid kaevandamist ei toimunud. Raba veetaseme alaldamine on tõenäoliselt mõjutanud ka looduslikku taimestikku. Hagudi turbatootmisala iseloomustab ühesuguse ilmega puisraba. Puurindes levib peamiselt kuni 4 m kõrgune harilik mänd (Pinus Sylvestris), veidi esineb puurindes ka sookaske (Betula pubescens). Puhmarindes esineb kanarbikku (Calluna vulgaris), vähem sookailu (Ledum palustre), sinikat (Vaccinum uliginosum), küüvitsat (Andromeda polifolia) ja rabamurakat (Rubus 23 OÜ Inseneribüroo STEIGER Hagudi turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise programm chamaemorus). Kuivendusest mõjutatud älvestes leidub ka huulheina liike (Drosera L.) ja turbasamblaid (Sphagnum). Keskkonnaregistri andmetel ei paikne Hagudi turbatootmisala mäeeraldise ja selle teenindusala piires ega ala vahetus läheduses looduskaitse- ega Natura 2000 võrgustiku alasid. Taotletaval mäeeraldisel ega selle teenindusmaal ei esine I, II ega III kaitsekategooria taimi, loomi, seeni-samblikke, kaitsealuseid üksikobjekte ega püsielupaikasid. Alal on kolm pärandkultuuriobjekti – Hagudi turbavõtukohad, Alu-Metsküla turbavõtukohad ja alla lastud rabajärv. Mäeeraldisest ~65 m kaugusel kagu suunas on 0,92 ha suurune vääriselupaik (VEP nr.206756, männikud ja männisegametsad, naadi kasvukohatüüp). Kõige ajakohasema rohevõrgustiku joonise järgi (Rapla maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused" joonis „Rohevõrgustik“) ei kattu taotletav mäeeraldis rohevõrgustiku koridori ega tugialadega. Rohevõrgustiku koridor K9 jääb mäeeraldisest lõuna ja lääne suunda enam kui 300 m kaugusele. − Mõju inimese tervisele, heaolule ja varale. KMH-s hinnatakse tulenevalt lähimate õuealade paiknemisest ja kavandatava tegevusega kaasnevate keskkonnamõjude ulatustest mõju inimese tervisele, heaolule ja varale. Kavandatava tegevusega (turbatootmisala kuivendamine, turba kaevandamine, toodangu transport, ala korrastamine jne) võib kaasneda vahetu või kaudne ebasoodne mõju keskkonnale ning keskkonna kaudu võidakse mõjutada inimese tervist, heaolu või vara. Turbatootmisalal tekib peenosakesi kõige rohkem turba freesimisel ja laadimisel, mis mõjutavad eelkõige turbatootmisalal töötavaid inimesi. Ülenormatiivne peenosakeste kontsentratsioon võib tavatingimustel levida tekke kohast kuni 100 m kaugusele. Masinatest põhjustatud müra levik sõltub elumajade kaugusest müraallikast, turbatootmisala ja elumajade vahele jääva puistu laiusest, tööprotsessist, masinate tehnilisest korrasolekust, maapinna reljeefist jt teguritest. Avamaastiku korral võib turbatootmisalal töötavast masinast ülenormatiivne müratase levida ~0,5 km kaugusele, kuid tulenevalt puistust on ülenormatiivse mürataseme leviku ulatus oluliselt väiksem. Taotletava Hagudi turbatootmisala vahetusse ümbrusse majapidamisi ei jää. Lähimad majapidamised asuvad mäeeraldisest põhja suunas Kuku külas ligikaudu 350 m kaugusel ning kirde suunas Hagudi alevikus taotletavast turbatootmisalast ligikaudu 500 m kaugusel. Taotletava turbatootmisala ja 24 OÜ Inseneribüroo STEIGER Hagudi turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise programm majapidamiste vahele jääb puisturiba, mis leevendab tootmisalalt lähtuvat võimalikku tolmu ja müra levikut. Planeeritud väljaveotee, Turbaraba tee (6690027) lähedusse jäävad Maa-ameti aadressiandmete infosüsteemi andmetel Hagudi aleviku lähiaadressid Kooli tn 9 ja Kooli tn 16, mõlemad minimaalselt 90 m kaugusel väljaveoteest. KMH aruandes hinnatakse nii tootmistegevuse kui toodangu väljaveoga kaasneva müra ja peenosakeste leviku mõju lähimate majapidamisteni. Kohalikele elanikele ja nende varale on peamiseks ohuteguriks tulekahjud, kuna laiaulatusliku tulekahju korral seatakse ohtu ka ümberkaudsed maa-alad. Igasugune piirkonnas esinev majandus- ja arendustegevus aga pakub inimestele otseselt ja kaudselt tööd. − Teiste tegevusliikidega koosmõju keskkonnaseisundile. Hagudi turbatootmisala KMH käigus hinnatakse koosmõjusid teiste tegevusliikidega, eelkõige Rail Baltic raudteetrassi rajamisega kaasnevate mõjude ja piirangutega. Kui keskkonnamõju hindamise käigus selgub veel teisi mõjutegureid, mis põhjustavad koosmõju aspektist olulist keskkonnamõju, siis võetakse ka seda keskkonnamõju hindamisel arvesse. 3.9 Kaasneva negatiivse keskkonnamõju vältimise või minimeerimise meetmed ning nende kasutamise eeldatav efektiivsus. Kavandatava tegevusega kaasneva negatiivse keskkonnamõju vältimise või minimeerimise eesmärgil pakutakse välja leevendusmeetmed ning hinnatakse nende kasutamise eeldatavat efektiivsust. 3.10 Keskkonnaseire ja teiste keskkonnalubade vajadus. Kavandatava tegevusega eeldatavalt kaasneva negatiivse keskkonnamõju vältimise või minimeerimise eesmärgil pakutakse välja leevendusmeetmed ning hinnatakse nende kasutamise eeldatavat efektiivsust. Lähtuvalt KMH tulemustest antakse soovitusi keskkonnaseire tingimuste seadmiseks ja käsitletakse teiste keskkonnalubade vajadust. 3.11 Kavandatava tegevuse võrdlus erinevate reaalsete alternatiivsete võimalustega ja nende paremusjärjestus. 25 OÜ Inseneribüroo STEIGER Hagudi turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise programm Kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimaluste võrdlemisel lähtutakse nendega eeldatavasti kaasnevast keskkonnamõjust ja hüvedest. 3.12 Kokkuvõte, soovitused ja koondhinnang. 3.13 KMH aruande koostamisel kasutatud infoallikad. 3.14 KMH aruandele lisatakse maavara kaevandamise loa taotlus, KMH menetlust kajastavad dokumendid, avalikustamise perioodil laekunud kirjad, avalike arutelude protokollid. Avalikustamise perioodil laekunud kirjades esitatud ettepanekutele, vastuväidetele ja küsimustele ja avalikul arutelul vastuseta jäävatele küsimustele vastatakse kirjalikult, mille koopiad lisatakse aruandele. 26 OÜ Inseneribüroo STEIGER Hagudi turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise programm 4. HINDAMISMETOODIKA Keskkonnamõju hindamisel hinnatakse peamiselt maavara kaevandamisega kaasnevat keskkonnamõju võttes arvesse üldtunnustatud keskkonnamõju hindamise alaseid teadmisi ja hindamismetoodikat. KMH aruande koostamiseks on materjale piisavalt ning selleks kasutatakse objektiga seotud dokumente ja varasemalt koostatud uuringuid, kirjandust ning avalikke andmebaase ja infoallikaid. Lisauuringuid KMH raames praegusel hetkel ette ei nähta. Keskkonnamõju hindamisel lähtutakse Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduses toodud põhimõtetest, mille põhjal: − Keskkonnamõju hindamise eesmärk on anda tegevusloa andjale teavet kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimalustega kaasneva keskkonnamõju kohta ning kavandatavaks tegevuseks sobivaima lahendusvariandi valikuks, millega on võimalik vältida või vähendada ebasoodsat mõju keskkonnale ning edendada säästvat arengut; − Keskkonnamõju on kavandatava tegevuse elluviimisega eeldatavalt kaasnev vahetu või kaudne mõju keskkonnale, inimese tervisele ja heaolule, kultuuripärandile või varale; − Keskkonnamõju on oluline, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara. Keskkonnamõjude prognoosimisel kasutatakse mitmeid hindamismetoodikaid: kaardianalüüsi (Eesti Looduse Infosüsteemi ja Maa-ameti kaardikihid), hinnatava objekti ja selle lähiümbruse vaatlust, eksperthinnanguid ning vajadusel asjaomaste asutustega konsulteerimist. Keskkonnamõju selgitused, järeldused ja soovitused esitatakse tuginedes ekspertrühma kuuluvate spetsialistide erialasele kogemusele, välivaatluse tulemustele ning erinevate ametkondade ja osapoolte omavahelisele koostööle. Tabelis 4.1 on toodud teemade kaupa, milliseid metoodikaid konkreetsete mõjude hindamisel kasutatakse. Kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimalustega ei kaasne määruse Keskkonnamõju hindamise aruande sisule esitatavad täpsustatud nõuded § 6 lõige 2 punktis 4 nimetatud valguse, soojuse, kiirguse ega lõhnaga seotud tagajärgi. Seetõttu eelnevalt nimetatud mõjutegureid KMH aruande koostamisel ei käsitleta/hinnata. 27 OÜ Inseneribüroo STEIGER Hagudi turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise programm Tabel 4.1 Hinnatavad mõjukriteeriumid ja mõjude prognoosimisel kasutatavad hindamismetoodikad Hinnatavad Hindamismetoodika mõjukriteeriumid Kaardianalüüs – kuivendusvee ärajuhtimiseks kasutatava eesvoolu paiknemine, maakasutus planeeritava turbatootmisala lähiümbruses. Vaatlus – eesvoolu seisukorra hindamine, maakasutus Kuivendusvee mõju planeeritava turbatootmisala lähiümbruses. pinnaveekogudele Eksperthinnang – eesvoolu seisund olemasolevate turbatootmisalade kuivendusvee seireandmete ja riikliku keskkonnaseire põhjal enne turbatootmisala rajamist ning kasutamist, kuivendusvee koormuse arvutamine. Eksperthinnang – veetaseme alanemise hindamisel soosetetes kasutatakse varasemate uuringute tulemusi, sh „Soode Kuivendamise mõju ökoloogilise funktsionaalsuse tagamiseks vajalike soosetete veekihis puhvertsoonide määramine pikaajaliste häiringute leviku piiritlemiseks või leevendamiseks“. Eksperthinnang – varasemalt teostatud geoloogilise uuringu andmete põhjal iseloomustatakse piirkonna geoloogilist ehitust Kuivendamise mõju ja hinnatakse turbalasundi all oleva veepideme olemasolu, põhjaveele ja millest lähtuvalt hinnatakse turbatootmisest tuleneva mõju tarbekaevudele esinemist või mitte esinemist piirkonna põhjaveele ja kohalike inimeste veevarustusele. Kaardianalüüs – väljaveotee asukoht. Vaatlus – olemasolevate teede seisukord. Eksperthinnang – eeldatavast kaevandamise aasta toodangust Mõju ja transpordi dünaamikast lähtuvalt arvutatakse hinnanguline infrastruktuurile lisanduv liikluskoormus teedele. Lisaks analüüsitakse Rail Baltic raudteetrassi rajamisega kaasnevaid võimalikke koosmõjusid ja piiranguid. Eksperthinnang – müra normtase määratakse keskkonnaministri määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja Müratase hindamise meetodid“ alusel, arvutuslikult hinnatakse kas kavandatava tegevusega kaasnev müratase võib põhjustada normtaseme ületamist lähima õueala juures. Eksperthinnang – peenosakeste piirväärtus määratakse keskkonnaministri määruse nr 75 „Õhukvaliteedi piir- ja Peenosakeste sihtväärtused, õhukvaliteedi muud piirnormid ning kontsentratsioon õhukvaliteedi hindamispiirid“ alusel, mõjuhinnangu andmisel kasutatakse varasemate uuringute tulemusi. 28 OÜ Inseneribüroo STEIGER Hagudi turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise programm Eksperthinnang – kavandatava tegevusega kaasnevate jäätmete Jäätmete tekke hindamisel kasutatakse arendaja esitatud informatsiooni, teke hindamisel lähtutakse Jäätmeseadusest. Eksperthinnang – võimalike keskkonnaavariide tekkimist hinnatakse varasemate teadmiste põhjal, hindamisel lähtutakse Keskkonnaavariid majandus- ja kommunikatsiooniministri määrusest nr 172 „Kaevandamise ohutusnõuded“. Eksperthinnang – hinnatakse turba kaevandamise otstarbekust antud asukohas, kavandatava tegevuse mõju Loodusvara kasutamise kasvuhoonegaaside voogudele ja vastavust säästva arengu otstarbekus ja tegevuse põhimõtetele ning hindamisel lähtutakse keskkonnaministri vastavus säästva arengu määrusest nr 87 „Kaevandamisega rikutud ja mahajäetud põhimõtetele turbaalade ning kaevandamiseks sobivate turbaalade nimekiri“ ja Säästva arengu seadusest. Vaatlus – kavandatava tegevuse asukoha iseloomustamine Mõju enne taotletava tegevuse alustamist. maastikule Eksperthinnang – antakse hinnang maastiku muutumisele kaevandamise ajal ja pärast korrastamist. Mõju Eksperthinnang– turbatootmisala kuivendamise mõju taimedele taimestikule hinnatakse varasemate teadmiste põhjal. Eksperthinnang – kohaliku piirkonna loomastiku iseloomustamisel kasutatakse riikliku keskkonnaseire andmeid Mõju (eluslooduse mitmekesisuse seire) ja võimalusel tehakse loomadele koostööd kohaliku jahiseltsiga, kes on kursis loomade liikumisega. Kaardianalüüs – kasutatakse Eesti Looduse Infosüsteemi andmeid. Mõju kaitstavatele Eksperthinnang – hindamisel lähtutakse kaitstavate liikide loodusobjektidele elupaikade tingimustest, Looduskaitseseadusest ja Eesti Looduse Infosüsteemi kantud informatsioonist. Eksperthinnang – hinnang antakse tulenevalt lähimate Mõju inimese tervisele, õuealade paiknemisest ja kavandatava tegevusega kaasnevatest heaolule ja varale keskkonnamõjudest ja nende ulatustest. Kasutatud kirjanduse loetelu esitatakse KMH aruandes, kuid peamised infoallikad keskkonnamõju hindamisel on järgmised: - Rapla maakonnaplaneering 2030+; - Rapla valla üldplaneering (koostamisel); - Kehtiv Rapla valla üldplaneering; - Hagudi turbamaardla Hagudi uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne. Varu seisuga 01.01.2017. Töö nr 17/1734. Uppin, M., Mikkelsaar, K., Talvik, R., Paat, K., Küüsmaa, A. OÜ Inseneribüroo STEIGER, 2017; - Hagudi turbatootmisala maavara kaevandamise loa taotlus, 2020; 29 OÜ Inseneribüroo STEIGER Hagudi turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise programm - Hagudi maardla registrikaart nr 111; - Rail Baltic lõigu „Hagudi – Rapla ja Pärnu maakonna piir“ KMH programm ja aruanne (viimane on koostamisel); - Soode ökoloogilise funktsionaalsuse tagamiseks vajalike puhvertsoonide määramine pikaajaliste häiringute leviku piiritlemiseks või leevendamiseks, Tartu Ülikooli Ökoloogia ja Maateaduste Instituut (2013, 2016); - teised asjakohased teadusartiklid ja uuringud; - EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem – Keskkonnaregister): Keskkonnaagentuurist saadud andmed; - Maa-ameti X-GIS rakendused; - Eesti Vabariigi seadusandlus; - kirjavahetus arendajaga. Kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimaluste võrdlemisel kasutatakse kaalutud intervallskaalat ehk Delphi-meetodit. See tähendab, et igale mõjukriteeriumile antakse vastava peatüki lõpus hinnang (hindepall) arvestades objekti keerukust. Kuna üksikute mõjutegurite omadused (kvaliteet) ja suurused (kvantiteet) on üldjuhul erinevad, siis kasutatakse mõjukriteeriumite hindamisel 11-pallist skaalat (-5 kuni +5), kus +5 tähistab väga olulist positiivset mõju ja -5 väga olulist negatiivset mõju (tabel 4.2). Lisaks antakse igale mõjukriteeriumile kaal, mis arvestab kriteeriumi olulisust. Kriteeriumite kaalu määramiseks kasutatakse paariviisilist võrdlust. Iga kriteerium võrreldakse kõikide teiste kriteeriumitega. Olulisemaks peetavale kriteeriumile omistatakse väärtus 1, vähem olulisele väärtus 0. Võrdsete väärtuste korral antakse mõlema kriteeriumi väärtuseks 0,5. Seejuures ei tähenda kriteeriumi väärtus 0, et kriteeriumi sisuline väärtus puudub, vaid võrrelduna teise kriteeriumiga on tema olulisus väiksem. Tabel 4.2 Mõjude olulisuse skaala 0 mõju puudub -1 vähene negatiivne mõju +1 vähene positiivne mõju -2 nõrk negatiivne mõju +2 nõrk positiivne mõju -3 mõõdukas negatiivne mõju +3 mõõdukas positiivne mõju -4 oluline negatiivne mõju +4 oluline positiivne mõju -5 väga oluline negatiivne mõju +5 väga oluline positiivne mõju Kaalutud hinde saamiseks korrutatakse mõjukriteeriumile antud hindepall selle kriteeriumi kaaluga. Kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimaluste üldhinnang ja omavaheline võrdlus saadakse kõikide mõjukriteeriumite kaalutud hinnete summeerimisel. 30 OÜ Inseneribüroo STEIGER Hagudi turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise programm 5. AJAKAVA Tabel 5.1 KMH raames kavandatavad tegevused ja nende eeldatav menetluse ajakava NR TEGEVUS TÄITJA KUUPÄEV/AJAKULU 1 KMH algatamise otsus Otsustaja 01.06.2020 2 KMH programmi koostamine ja esitamine otsustajale Ekspert ja arendaja ~1 kuni 2 nädala jooksul KMH programmi nõuetele vastavuse kontroll ja edastamine 14 päeva jooksul pärast programmi 3 Otsustaja asjaomastele asutustele * saamist (KeHJS § 151 lg 2) Vajadusel KMH programmi parandamine ja täiendamine vastavalt 4 Ekspert ja arendaja ~1 nädala jooksul KeA ettepanekutele 30 päeva jooksul pärast programmi 5 Asjaomased asutused esitavad KMH programmi kohta seisukohad Otsustaja ja asjaomased asutused saamist (KeHJS § 151 lg 4) KMH programmi kohta esitatud seisukohtade ülevaatamine ja 14 päeva jooksul pärast asjaomaste 6 omapoolse seisukoha kujundamine ning edastamine arendajale ja Otsustaja asutuste seisukohtade saamist (KeHJS § ekspertidele 151 lg 5) Vajadusel KMH programmi parandamine ja täiendamine vastavalt PROGRAMM 7 Ekspert ja arendaja ~1 nädala jooksul seisukohtadele ning täiendatud programmi esitamine otsustajale KMH programmi avalikust väljapanekust ja avalikust arutelust 14 päeva jooksul pärast programmi 8 Otsustaja teavitamine saamist (KeHJS § 16 lg 2) Vähemalt 14 päevase kestusega (KeHJS § 9 KMH programmi avalik väljapanek Otsustaja 16 lg 1) Toimub pärast programmi avalikku 10 KMH programmi avalik arutelu Ekspert ja arendaja koostöös otsustajaga väljapanekut Avalikul väljapanekul laekunud kirjadele ja avalikul arutelul 30 päeva jooksul pärast avaliku arutelu 11 vastamata jäänud küsimustele vastamine. Vajadusel KMH Ekspert ja arendaja (KeHJS § 17 lg 3) programmi parandamine ja täiendamine ning esitamine otsustajale KMH programmi nõuetele vastavuse kontroll, tuginedes asjaomaste 30 päeva jooksul pärast programmi 12 Otsustaja asutuste seisukohtadele saamist (KeHJS § 18 lg 2) KMH programmi nõuetele vastavaks tunnistamise otsusest 14 päeva jooksul pärast otsuse tegemist 13 Otsustaja teavitamine ** (KeHJS § 18 lg 4) 31 OÜ Inseneribüroo STEIGER Hagudi turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise programm KMH aruande koostamine lähtudes nõuetele vastavast KMH 14 Ekspert ja arendaja ~1 kuni 2 kuu jooksul programmist ja esitamine otsustajale 21 päeva jooksul pärast aruande saamist 15 KMH aruande nõuetele vastavuse kontroll *** Otsustaja (KeHJS § 201 lg 2) Vajadusel KMH aruande parandamine ja täiendamine vastavalt KeA 16 Ekspert ja arendaja ~2 nädala jooksul ettepanekutele 30 päeva jooksul pärast aruande saamist 17 Asjaomased asutused esitavad KMH aruande kohta seisukohad Otsustaja ja asjaomased asutused (KeHJS § 201 lg 1) KMH aruande kohta esitatud seisukohtade ülevaatamine ja 14 päeva jooksul pärast asjaomaste 18 omapoolse sisukoha kujundamine ja edastamine arendajale ja Otsustaja asutuste seisukohtade saamist (KeHJS § ekspertidele 201 lg 1) Vajadusel KMH aruande parandamine ja täiendamine vastavalt 19 Ekspert ja arendaja ~2 nädala jooksul seisukohtadele ning täiendatud aruande esitamine otsustajale ARUANNE KMH aruande avalikust väljapanekust ja avalikust arutelust 14 päeva jooksul pärast aruande saamist 20 Otsustaja teavitamine (KeHJS § 21) Vähemalt 30 päevase kestusega (KeHJS § 21 KMH aruande avalik väljapanek Otsustaja 21) Toimub pärast aruande avalikku 22 KMH aruande avalik arutelu Ekspert ja arendaja koostöös otsustajaga väljapanekut Avalikul väljapanekul laekunud kirjadele ja avalikul arutelul 30 päeva jooksul pärast avaliku arutelu 23 vastamata jäänud küsimustele vastamine, vajadusel KMH aruande Ekspert ja arendaja (KeHJS § 21) parandamine ja täiendamine ning esitamine otsustajale 30 päeva jooksul pärast aruande saamist 24 KMH aruande kooskõlastamine asjaomaste asutuste poolt Otsustaja ja asjaomased asutused (KeHJS § 22 lg 3) 30 päeva jooksul pärast asjaomaste KMH aruande nõuetele vastavuse kontroll, tuginedes asjaomaste 25 Otsustaja asutuste kooskõlastuste saamist (KeHJS § asutuste kooskõlastustele 22 lg 5) KMH aruande nõuetele vastavaks tunnistamise otsusest 14 päeva jooksul pärast otsuse tegemist 26 Otsustaja teavitamine **** (KeHJS § 22 lg 7) * Kui arendaja ei ole 18 kuu jooksul KMH algatamisest arvates esitanud otsustajale KMH programmi nõuetele vastavuse kontrollimiseks, jätab otsustaja KMH algatamise aluseks olnud tegevusloa taotluse läbi vaatamata ja tagastab selle arendajale (KeHJS § 18 lg 7). ** Kui otsustaja tuvastab, et KMH programm ei vasta KeHJS § 18 lg 2 kohaselt kontrollitavatele nõuetele, tuleb arendajal esitada otsustajale täiendatud programm nõuetele vastavuse kontrollimiseks (KeHJS § 18 lg 6). *** Kui arendaja ei ole kahe aasta jooksul KMH programmi nõuetele vastavaks tunnistamise otsuse tegemisest arvates esitanud otsustajale KMH aruannet avalikuks väljapanekuks, kaotab programm kehtivuse ning keskkonnamõju hindamiseks peab koostama uue programmi (KeHJS § 18 lg 8). **** Kui otsustaja tuvastab, et KMH aruanne ei vasta § 22 lg 5 sätestatud nõuetele, tuleb arendajal esitada otsustajale nõuetele vastavuse kontrollimiseks täiendatud aruanne (KeHJS § 22 lg 9). 32 OÜ Inseneribüroo STEIGER Hagudi turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise programm 6. ARENDAJA, OTSUSTAJA, JÄRELVALVAJA JA EKSPERDI ANDMED Arendaja: Otsustaja: ERA Valduse Aktsiaselts Keskkonnaamet Metsanurga tn 2, Sõtke küla Keskkonnaosakonna Märjamaa vald maapõue büroo 78318 Rapla maakond [email protected] Registrikood 10218875 Kontakt: Allar Peek Tel: 507 4220 E-post: [email protected] Ekspert: OÜ Inseneribüroo STEIGER Männiku tee 104 11216 Tallinn Registrikood 11206437 Kontakt: Aadu Niidas Keskkonnaekspert Tel: 668 1013 E-post: [email protected] 33 OÜ Inseneribüroo STEIGER Hagudi turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise programm Ekspertrühma koosseis: Aadu Niidas (loodusteaduste bakalaureusekraad loodusteaduslike ainete õpetaja (keskkonnaspetsialist) erialal, loodusteaduste magistrikraad geoökoloogia erialal) töötab keskkonnaeksperdi (litsents KMH 0145, kehtib kuni 26.10.2022) ametikohal, kes on olnud KMH juhtekspert maavaravaru kaevandamise ja kaevise töötlemise ning kaevandatud maa-ala korrastamise tegevusvaldkondades 2012. aastast alates. Juhib antud KMH menetluses ekspertrühma. Marge Uppin (geoloogia erialal loodusteaduste bakalaureusekraad, loodusteaduste magistrikraad ja filosoofiadoktorikraad) töötab hüdrogeoloogi (hüdrogeoloogiliste tööde tegevusluba KHY000011) ametikohal. Hindab keskkonnamõju hindamisel ärajuhitava kuivendusvee mõju pinnaveekogudele, kuivenduse mõju soosetete veekihis ning kuivendamise mõju põhjaveele ja tarbekaevudele. Priit Kallaste (tehnikateaduste bakalaureuse ja magistrikraad keemia- ja keskkonnakaitse tehnoloogia erialal) töötab keskkonnaspetsialisti ametikohal alates 2016. aastast. Hindab mõju infrastruktuurile ja välisõhu kvaliteedile (müratase, tahkete osakeste kontsentratsioon). Üllar Rammul (loodusteaduste erialal diplom bioloogias, loodusteaduste magistrikraad bioloogias-zooloogias), töötab keskkonnaspetsialisti ametikohal ja on hinnanud antud valdkonnas keskkonnamõju 2016. aastast alates. On samuti Tallinna Tehnikaülikooli õppejõud, kus tema peamised tööülesanded on zooloogia (selgrootud ja selgroogsed loomad) ning keskkonnakaitse ja säästva arengu kursuste läbiviimine. Aastatel 2010-2015 töötas Keskkonnaministeeriumi looduskaitse osakonnas ja oli Aafrika ja Euraasia rändveelindude kaitse kokkuleppe (AEWA) Eesti poolne kontaktisik ning tegeles kaitstavate loodusobjektide (peamiselt lindude püsielupaikade) kaitsekorralduse alase töö juhtimise, organiseerimise, sealhulgas õigusaktide ja strateegiliste dokumentide eelnõude ettevalmistamise korraldamise ning elluviimise koordineerimisega. On varasemalt osalenud ornitoloogilistel välitöödel, näiteks Nigula rabas ja Kõbaja laidudel ning Kloostrimetsa soo õpperaja väliuuringutel. Hindab keskkonnamõju hindamisel mõju loomadele ja kaitstavatele loodusobjektidele. 34 OÜ Inseneribüroo STEIGER Hagudi turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise programm Anna-Helena Purre (geoökoloogia erialal loodusteaduste bakalaureuse- ja magistrikraad) hindab maavarade valdkonnas keskkonnaspetsialisti ametikohal keskkonnamõjusid 2018. aastast. On samuti Tallinna Ülikooli doktorant, kes uurib oma teadustöös kuivendatud ja kaevandatud ja seejärel korrastatud turbamaadel taimkatte arengut ning süsinikdioksiidi vooge. Hindab keskkonnamõju hindamisel mõju taimedele ja maastikule, keskkonnaavariidele, jäätmetekkele ning inimese tervisele, heaolule ja varale. Kaie Kriiska (loodusteaduste doktorikraad maastikuökoloogia ja keskkonnakaitse erialal, bakalaureuse- ja magistrikraad keskkonnatehnoloogia erialal) töötab keskkonnaspetsialisti ametikohal ning tegeleb keskkonnamõjude hindamisega kliima ja kasvuhoonegaaside valdkonnas alates 2020. aastast. On alates 2011. aastast tegelenud kliimapoliitika, süsinikuringe ja maakasutuse kasvuhoonegaaside hindamisega (Keskkonnaagentuur, Tartu Ülikool) ning omab ÜRO kasvuhoonegaaside inventuuri rahvusvahelise audiitori sertifikaati (2014). On samuti Stockholmi Keskkonnainstituudi (SEI) Tallinna Keskuse ekspert säästva arengu programmis ning tegeleb laiemalt kliimamuutuste temaatikaga. Hindab keskkonnamõju hindamisel muuhulgas mõju kasvuhoonegaaside voogudele. Asjaomased asutused: Keskkonnaamet on otsustaja ehk tegevusloa andja, kes kuulub asjaomaste asutuste hulka KeHJS § 23 lg 2 alusel. Lisaks on Keskkonnaameti poolt asjaomaste asutustena KMH koostamisse kaasatud Rahandusministeerium, Põllumajandusamet, Muinsuskaitseamet, Maanteeamet, Terviseamet, Rapla Vallavalitsus, Riigimetsa Majandamise Keskus, Keskkonnainspektsiooni Raplamaa büroo, Eesti Keskkonnaühenduste koda ja Rail Baltic Estonia OÜ. 35 MAAVARA KAEVANDAMISE LOA TAOTLUSE VORM 1. Taotleja 1.1. Ettevõtja nimi ERA Valduse Aktsiaselts 1.3. Aadress Metsanurga tn 2, 1.2. Äriregistri kood / isikukood Sõtke küla, Märjamaa vald, 10218875 Rapla maakond, 78318 2. Kaevandaja 2.1. Ettevõtja nimi ERA Valduse Aktsiaselts 2.3. Aadress Metsanurga tn 2, 2.2. Äriregistri kood / isikukood Sõtke küla, Märjamaa vald, 10218875 Rapla maakond, 78318 3. Maardla 3.1. Maardla nimetus Hagudi 3.2. Maardla osa nimetus 3.4. Maardla põhimaavara 3.3. Maardla (maardla osa) Hästilagunenud turvas registrikaardi number 0111 Vähelagunenud turvas 4. Mäeeraldis ja 4.1. Mäeeraldise nimetus Hagudi turbatootmisala selle 4.2. Mäeeraldise liik: teenindusmaa uus mäeeraldis [x ] olemasoleva muutmine [ ] olemasoleva laiendus [ ] lubade liitmine [ ] kehtivusaja pikendamine [ ] ümberregistreerimine [ ] osaline ümberregistreerimine [ ] 4.3. Mäeeraldise asukoht (maakond, kohaliku omavalitsuse üksus) Rapla maakond, Rapla vald 4.4. Mäeeraldise pindala, 275,32 ha 4.5. Mäeeraldise teenindusmaa pindala, 291,73 ha 4.6. Mäeeraldisele ja selle teenindusmaale jäävate kinnisasjade loetelu Vahastu metskond 206 (katastritunnus 66904:001:0319) Vahastu metskond 88 (katastritunnus 66904:001:0050) Vahastu metskond 207 (katastritunnus 66903:003:0352) Vahastu metskond 269 (katastritunnusega 66901:001:0186) Turbaraba tee (katastritunnusega 66801:001:0026) 5. Geoloogiline 5.1. Geoloogilise uuringu loa omaja uuring 5.2. Geoloogilise uuringu luba: loa registreerimise number loa kehtivuse aeg 5.3. Geoloogilise uuringu tegija OÜ Inseneribüroo STEIGER 5.4. Geoloogilise uuringu aruanne: Nimetus Lavassaare turbamaardla „Hagudi turbamaardla Hagudi uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne“ ja „Rapla rajooni Hagudi turbamaardla detailuuringu aruanne“ geoloogiafondi number 8791, 5237 maavaravaru arvele võtmise otsus ja kuupäev 25. aprill 2017 nr 1- 1/17/410 6. Maavara 6.1. Mäeeraldise piirides arvutatud maavara kasutusala, kogus ja ühik: kogus aktiivne tarbevaru 1 063 tuh t, vähelagunenud turvas aktiivne tarbevaru 394 tuh t, hästilagunenud turvas kaevandatav varu 1 018 tuh t, vähelagunenud turvas kaevandatav varu 362 tuh t, hästilagunenud turvas 6.2. Maavara kogus on esitatud seisuga 01.01.2020. a 6.3. Mäeeraldisele jäävate maavaravaru plokkide nimetused Plokk 3 aT, Plokk 4 aT, Plokk 6 aT, Plokk 7 aT, Plokk 17 aT 7. Katend, Katendi kogus 0 tuh m3, sh mulla kogus, 0 tuh m3 sh muld 8. Maavara 8.1. Maavara kavandatav kasutusvaldkond aiandus ja energeetika kasutamine 8.2. Kaevandamise keskmine aastamäär, kogus ja ühik 8.3. Kaevandamise maksimaalne aastamäär, 9 tuh t 8.4. Loa taotletav kehtivusaeg 30 aastat 9. Lisad 9.1. Maavara arvelevõtmise dokumendi ärakiri [ x] 9.2. Üldgeoloogilise uurimistöö aruanne või geoloogilise uuringu aruanne, milles esitatud ettepaneku alusel on tehtud otsus võtta arvele maavara, mille kaevandamiseks luba taotletakse [ x] 9.3. Kui kaevandamisluba taotletakse maavara otsinguks antud kehtiva üldgeoloogilise uurimistöö loa või uuringuloaga määratud uuringuruumi piires või vähem kui aasta möödumisel sellise loa kehtivuse lõppemisest ja taotleja ei ole selle loa omaja, üldgeoloogilise uurimistöö loa või uuringuloa omaja nõusolek [ ] 9.4. Eraõigusliku isiku omandis oleva maavara korral, kui maavara ei kuulu kaevandamisloa taotlejale, mäeeraldise ja mäeeraldise teenindusmaa asukoha kinnisasja omaniku nõusolek tema omandis oleva kinnisasja kasutamiseks1 [ ] 9.5. Maapõueseaduse § 50 lõikes 6 sätestatud juhul kaevandamisjäätmekava [ ] ________________ 1 – võimalik esitada kaevandamisloa taotluse menetluse käigus Loa taotleja ...........Allar Peek, juhatuse liige, /allkirjastatud digitaalselt/, 12.03.2020.a ...... nimi amet allkiri kuupäev Allar Peek ERA Valduse AS 01.06.2020 nr 12-2/20/135-4 [email protected] Keskkonnamõju hindamise algatamine ERA Valduse Aktsiaseltsi Hagudi turbatootmisala maavara kaevandamise keskkonnaloa taotluse menetluse raames Austatud Allar Peek ERA Valduse Aktsiaselts (registrikood 10218875, aadress Rapla maakond, Märjamaa vald, Sõtke küla, Metsanurga tn 2, 78318) esitas 13.03.2020 Keskkonnaametile Hagudi turbatootmisala maavara kaevandamise keskkonnaloa (edaspidi ka kaevandamisloa) taotluse. Taotlus on registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 16.03.2020 kirjana nr 12-2/20/135. Täiendatud taotlus on registreeritud 23.03.2020 kirjana nr 12-2/20/135-3. Hagudi turbatootmisala kaevandamisluba taotletakse Rapla maakonnas Rapla vallas Hagudi turbamaardlas (registrikaardi nr 111) Alu-Metsküla külas katastriüksustel Vahastu metskond 88 (katastritunnus 66904:001:0050) ja Vahastu metskond 206 (katastritunnus 66904:001:0319); Hagudi külas katastriüksusel Vahastu metskond 207 (katastritunnus 66903:003:0352) ning Kuku külas katastriüksustel Vahastu metskond 269 (katastritunnus 66901:001:0186) ja Turbaraba tee (katastritunnus 66801:001:0026). Katastriüksuste omanik on Eesti Vabariik, valitseja on Keskkonnaministeerium ja volitatud asutus on Riigimetsa Majandamise Keskus. Taotletava Hagudi turbatootmisala mäeeraldise pindala on 275,32 ha ja mäeeraldise teenindusmaa pindala on 291,73 ha. Kaevandatav maavara on taotluse kohaselt vähelagunenud turvas (aktiivne tarbevaru 1063 tuh t ja kaevandatav varu 1018 tuh t) ja hästilagunenud turvas (aktiivne tarbevaru 394 tuh t ja kaevandatav varu 362 tuh t) ning maavara kavandatav kasutusvaldkond on aiandus ja energeetika. Kaevandamise maksimaalne aastamäär on taotluse kohaselt 9 tuh t. Kaevandamisluba taotletakse 30 aastaks. Keskkonnaamet võttis keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS 01.06.2020 kirjaga nr DM- 109202-7 Hagudi turbatootmisala kaevandamisloa taotluse menetlusse. Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 47 lõike 2 alusel avalikustas Keskkonnaamet 01.06.2020 teate Hagudi turbatootmisala kaevandamisloa taotluse menetlusse võtmise kohta ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded (www.ametlikudteadaanded.ee). Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 11 lõike 2 kohaselt vaatab otsustaja tegevusloa taotluse läbi ning teeb otsuse kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH) algatamise või algatamata jätmise kohta KeHJS § 6 lõikes 1 nimetatud tegevuse korral õigusaktis sätestatud tegevusloa taotluse menetlemise aja Narva mnt 7a / 15172 Tallinn / Tel 680 7438 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] / www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658 jooksul. KeHJS § 9 lõike 1 kohaselt on otsustaja tegevusloa andja. Maapõueseaduse § 48 järgi annab kaevandamisloa Keskkonnaamet. Seega, KMH algatamise või algatamata jätmise otsuse tegemine kuulub Keskkonnaameti pädevusse. KeHJS § 3 lõike 1 punkti 1 kohaselt tuleb hinnata keskkonnamõju, kui taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning tegevusloa taotlemise või muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju. KeHJS § 6 lõike 1 punkt 28 sätestab olulise keskkonnamõjuga tegevusena turba kaevandamise suuremal kui 150 hektari suurusel alal. KeHJS § 11 lõike 3 järgi KeHJS § 6 lõikes 1 nimetatud tegevuse korral algatatakse kavandatava tegevuse KMH selle vajadust põhjendamata, s.o KMH on kohustuslik. Lähtudes eelnevast on Hagudi turbatootmisala kaevandamisloa taotluse menetlemise raames KMH kohustuslik, kuna ERA Valduse Aktsiaselts taotleb kaevandamisluba uuele üle 150 ha suurusele turbatootmisalale. KeHJS § 11 lõike 6 kohaselt, kui kavandatava tegevusega kaasneb eeldatavalt oluline keskkonnamõju, jätab otsustaja selle KMH algatamata, kui eelhinnangu tulemusena selgub, et kavandatava tegevuse keskkonnamõju on juba KMH või keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) käigus asjakohaselt hinnatud ja otsustajal on tegevusloa andmiseks piisavalt teavet. Keskkonnaametile teadaolevalt ei ole varem Hagudi turbatootmisala kaevandamisloa taotluse alusel kavandatavale tegevusele KMH-d ega KSH-d läbi viidud. Arvestades eeltoodut ning tuginedes KeHJS § 3 lõike 1 punktile 1, § 6 lõike 1 punktile 28, § 9 lõikele 1, § 11 lõigetele 2 ja 3, maapõueseaduse §-le 48 ning Keskkonnaameti peadirektori 15.08.2016 käskkirja nr 1-1/16/306 „Osakondade põhimääruse kinnitamine“ lisa 1 „Keskkonnaameti keskkonnaosakonna põhimäärus“ punktidele 2.5.1, 2.5.2 ja 3.9.4 algatab Keskkonnaamet KMH Hagudi turbatootmisala kaevandamisloa taotluse menetluse raames. Keskkonnauuringute vajadus tuleb selgitada KMH programmi koostamise käigus. KMH menetlusi ei liideta ning teadaoleva informatsiooni alusel ei ole eeldada piiriülese keskkonnamõju ilmnemist. KeHJS § 13 kohaselt tuleb ERA Valduse Aktsiaseltsil koostada koostöös juhteksperdi või eksperdirühmaga juhteksperdi juhtimisel KMH programm. Keskkonnaamet palub Teil leida juhtekspert, litsentseeritud juhtekspertide nimekirja leiate Keskkonnaministeeriumi veebilehelt: http://www.envir.ee/et/kmh-litsentsikomisjon. KeHJS § 18 lõike 7 kohaselt, kui ERA Valduse Aktsiaselts ei ole 18 kuu jooksul käesoleva KMH algatamise otsusest arvates esitanud Keskkonnaametile KMH programmi KeHJS § 18 kohaseks nõuetele vastavuse kontrollimiseks, jätab Keskkonnaamet Hagudi turbatootmisala kaevandamisloa taotluse läbi vaatamata ja tagastab selle ERA Valduse Aktsiaseltsile. Keskkonnaamet rõhutab, et enne KMH programmi nõuetele vastavuse kontrollimiseks esitamist tuleb läbida vastavalt KeHJS §-dele 151-17 KMH programmi kohta seisukoha küsimise etapp, KMH programmi avalikustamine ja selle tulemustega arvestamine. KeHJS § 11 lõike 11 kohaselt peatub Hagudi turbatootmisala kaevandamisloa taotluse menetlus kuni KMH aruande nõuetele vastavaks tunnistamise otsusest teavitamiseni ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded või KeHJS § 18 lõikes 7 sätestatud asjaolude ilmnemiseni. Vastavalt KeHJS §-le 8 KMH-ga seotud kulud kannab ERA Valduse Aktsiaselts. Tuginedes haldusmenetluse seaduse § 40 lõike 3 punktile 2 ei ole käesolevat otsustust edastatud arvamuste ja vastuväidete esitamiseks, kuivõrd ERA Valduse Aktsiaselts Hagudi turbatootmisala kaevandamisloa taotluses esitatud andmetest ei kalduta kõrvale ning puudub 2 (3) vajadus lisaandmete saamiseks. Samuti puudub käesoleval juhul Keskkonnaametil kaalutlusruum KMH algatamise üle otsustamiseks, kuivõrd antud juhul on KMH kohustuslik. Keskkonnaamet teavitab KeHJS § 12 lõike 1 kohaselt käesoleva KMH algatamise otsusest 14 päeva jooksul ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ning puudutatud isikuid ja teisi menetlusosalisi eraldi kirjaga. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Martin Nurme juhataja maapõuebüroo keskkonnaosakond Viktoria Burtin 484 1182 [email protected] 3 (3)