Käskkiri

KÄSKKIRI 21.09.2026 nr 1.1-1/26/129 Distsiplinaarmenetluse kord Majandus- ja taristuministri 03.12.2020 määruse nr 82 „Transpordiameti põhimäärus“ § 6 punktide 1 alusel: 1. kinnitan dokumendi „Distsiplinaarmenetluse kord“. Käesolevat haldusakti on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul selle teatavaks tegemisest alates vaide esitamisega Transpordiametile (Valge 4, 11413 Tallinn) haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või esitades kaebuse Tallinna Halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. (allkirjastatud digitaalselt) Priit Sauk peadirektor  TRANSPORDIAMETI JUHTIMISSÜSTEEM TT_20_K2_r1 DISTSIPLINAARMENETLUSE KORD Kinnitamine: 21.09.2026 nr 1.1- Koostaja: Silver Mihkel 1/14 1/26/129 Salujärv SISUKORD 1 ÜLDSÄTTED ..............................................................................................................................1 1.1 Eesmärk ................................................................................................................................1 1.2 Sihtrühm ...............................................................................................................................1 1.3 Huvigrupid ...........................................................................................................................2 2 MÕISTED JA LÜHENDID .........................................................................................................2 3 OSAPOOLED JA VASTUTUS ...................................................................................................3 4 SEOTUD DOKUMENDID..........................................................................................................4 4.1 Õigusaktid ............................................................................................................................4 4.2 Seotud juhendid ....................................................................................................................4 5 DISTSIPLINAARMENETLUSE LÄBIVIIMINE ......................................................................4 5.1 Distsiplinaarmenetluse üldpõhimõtted ...............................................................................4 5.2 Distsiplinaarmenetluse algatamine. ......................................................................................5 5.3 Faktiliste asjaolude tuvastamine distsiplinaarmenetluses. ...................................................6 5.4 Kokkuvõtte koostamine ja edastamine. ................................................................................7 5.5 Distsiplinaarmenetluse lõppemine ja distsiplinaarkaristuse määramine. .............................8 5.6 Varalise kahju ja selle hüvitamine .......................................................................................8 5.7 Toimik. .................................................................................................................................8 6 TOETAVAD INFOSÜSTEEMID ...............................................................................................9 7 LISAD ........................................................................................................................................10 Lisa A. Kahtlustatava õigused ja kohustused .................................................................................10 Lisa B. Asutusesisese tunnistaja ütluste protokoll .........................................................................11 Lisa C. Asutuseväline tunnistaja ütluste protokoll .........................................................................12 Lisa D. Vahetu juhi arvamus distsiplinaarsüüteo ning -karistuse kohta ........................................13 Lisa E. Süüdistatava õigused ja kohustused ...................................................................................14 1 ÜLDSÄTTED 1.1 Eesmärk Käesolevas korras reguleeritakse ametnike distsiplinaarmenetluste protseduur ning osapoolte ülesanded distsiplinaarmenetluse läbiviimisel Transpordiametis (edaspidi TRAM). 1.2 Sihtrühm  Sisekontrolör  TRANSPORDIAMETI JUHTIMISSÜSTEEM TT_20_K2_r1 DISTSIPLINAARMENETLUSE KORD Kinnitamine: 21.09.2026 nr 1.1- Koostaja: Silver Mihkel 2/14 1/26/129 Salujärv  Riskijuhtimise osakonna juhataja 1.3 Huvigrupid  Peadirektor  Struktuuriüksuste juhid  Personaliosakonna personalipartner  Ministeeriumi siseauditi osakond  Õiguskaitseorganid 2 MÕISTED JA LÜHENDID  Teenistuse direktor on käesoleva korra tähenduses majandus- ja taristuministri 03.12.2020 määruses nr 82 „Transpordiameti põhimäärus“ § 8 lg 1 nimetatud struktuurüksuse juht.  Vahetu juht on ametnik, kelle vahetus alluvuses kahtlustatav /süüdistatav töötab.  Distsiplinaarsüütegu on ametnikul lasuv mistahes teenistuskohustuse süüline rikkumine avaliku teenistuse seadus (ATS) § 69 kohaselt.  Kahtlustatav on ametnik, keda kahtlustatakse distsiplinaarsüüteo toimepanemises ja sellekohane kahtlustus on esitatud käskkirjas või korralduses, millega on ta allutatud distsiplinaarmenetlusele.  Süüdistatav on ametnik, kellele esitatakse distsiplinaarmenetluse kokkuvõttes distsiplinaarsüüdistus.  Asutusesisene tunnistaja on TRAM teenistuja, kes viibis distsiplinaarsüüteo toimepanemise juures või kellele on teada distsiplinaarsüüteo asjaolud.  Asustuseväline tunnistaja on TRAM välised kolmandad isikud, kellele võivad olla teada distsiplinaarsüüteos tähtsust omavad asjaolud.  Sisekontrolli kontrollitoiming on asjaolude selgitamiseks läbiviidav kontroll, mille eesmärk on selgitada välja esialgselt laekunud informatsioon rikkumise tunnustega teo kohta või toimepanija osas. Kontrollimenetlus on alternatiiv distsiplinaarmenetlusele väheoluliste rikkumiste osas.  Ametnik on isik, kes on ATS § 7 alusel riigiga või kohaliku omavalitsuse üksusega avalik- õiguslikus teenistus- ja usaldussuhtes ja kes on nimetatud ametikohale TRAM-is.  Teenistuja on TRAM ametnik või töölepinguline töötaja.  Menetleja on TRAM sisekontrolör või peadirektori poolt käskkirjaga määratud muu isik, kes viib ametis läbi distsiplinaarmenetluse.  Distsiplinaarvõim on õiguslik raamistik, mis reguleerib millised on ametniku kohustused, millist käitumist loetakse distsiplinaarsüüteoks ja töökohustuste rikkumiseks, milliseid distsiplinaarkaristusi võib kohalda ning millised on menetlusaluse isiku õigused ja kohustused.  Distsiplinaarõigus on õigus rakendada distsiplinaarõiguses ette nähtud meetmeid, sh algatada distsiplinaarmenetlus, viia menetlus läbi ning määrata distsiplinaarkaristus või menetlus lõpetada.  DHS on dokumendihaldussüsteem.  TRANSPORDIAMETI JUHTIMISSÜSTEEM TT_20_K2_r1 DISTSIPLINAARMENETLUSE KORD Kinnitamine: 21.09.2026 nr 1.1- Koostaja: Silver Mihkel 3/14 1/26/129 Salujärv 3 OSAPOOLED JA VASTUTUS Osapool Vastutus protsessi raames Peadirektor Omab distsiplinaarvõimu TRAM-is. Omab õigust ATS § 72 lg 1 ning kohustust ATS § 72 lg 2 mõistes algatada distsiplinaarmenetlus ametniku suhtes tema teenistuskohustuste süülisel rikkumisel. Otsustab distsiplinaarmenetluse läbiviija koostatud ja allkirjastatud distsiplinaarmenetluse kokkuvõtte alusel distsiplinaarkaristuse määramise või mittemääramise. Omab õigust tutvuda kogu distsiplinaarmenetluse käigus kogutud materjalidega. Menetleja Õigus kutsuda asutusesiseseid ametnikke ja töötajaid ning asutuseväliseid isikuid asutusse telefoni, elektronposti või kirjaliku kutse teel menetlustoimingute tegemiseks ja dokumentide kättetoimetamiseks. Nõuab distsiplinaarsüüteo toimepanemisele viitavate asjaolude selgitamiseks asutusesiseselt tunnistajalt kirjalikke seletusi. Seaduste ja muude õigusaktidega kehtestatud alustel ja korras teeb menetluses tähtsust omava ja vajaliku info ning tõendite saamiseks järelepärimisi ameti struktuuriüksustele ning samuti teistele asutustele, organisatsioonidele ja muudele isikutele. Arvestades seaduses sätestatud piiranguid võtab süüteomenetluses (kriminaal- või väärteomenetluses) kogutud tõendeid üle distsiplinaarmenetlusse. Kasutab eriteadmisi vajavates küsimustes spetsialisti või eksperdi abi. Koostab distsiplinaarmenetluse algatamise ja selle muutmise, lõpetamise ning distsiplinaarkaristuse määramise või mittemääramise käskkirja eelnõu peadirektorile allkirjastamiseks. Edastab peadirektori allkirjastatud menetluse algatamise käskkirja ja selle muutmise korral vastava käskkirja teadmiseks kahtlustatavale. Selgitab isikule millistel asjaoludel ja kellena teda menetleja juurde kutsutakse. Tutvustab kahtlustatavale ja asutusesisesele tunnistajale tema õigusi ja kohustusi enne seletuse võtmist. Nõuab vahetult juhilt kahtlustatava kohta iseloomustuse esitamist. Peab iga menetluse kohta toimikut, milles süstematiseerib menetluse käigus kogutud tõendid, dokumendid, seletused, kokkuvõtte jms originaaleksemplarid või kinnitatud koopiad ja väljatrükid. Distsiplinaarmenetluse lõpuleviimisel koostab ja allkirjastab ATS § 73 lg 6 nõuetele vastava kokkuvõtte. Riskijuhtimise osakonna juhataja Peadirektori korraldusel distsiplinaarmenetluse läbi viimisel juhindub menetlejale pandud ülesannetest (vt menetleja vastutuse kirjeldust protsessi raames).  TRANSPORDIAMETI JUHTIMISSÜSTEEM TT_20_K2_r1 DISTSIPLINAARMENETLUSE KORD Kinnitamine: 21.09.2026 nr 1.1- Koostaja: Silver Mihkel 4/14 1/26/129 Salujärv Kooskõlastab menetluse kokkuvõtte enne süüdistatavale ja vahetule juhile arvamuse andmiseks esitamist. Vahetu juht Esitab menetleja korraldusel 5 (viie) tööpäeva jooksul kahtlustatava osas iseloomustuse. Esitab 5 (viie) tööpäeva jooksul alates süüdimõistva distsiplinaarmenetluse kokkuvõtte kättesaamisest arvamuse distsiplinaarsüüteo ning -karistuse ettepaneku kohta (LISA D) ja edastab selle vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis menetlejale. Kohustus tagada enda poolt arvamuses välja toodud täiendavate meetmete ellu viimine. Süüdistatav / kahtlustatav Kohustub ilmuma menetleja kutsel menetlustoimingule. Asutusesisene tunnistaja Menetleja nõudel on tunnistajal kohustus anda kirjalik seletus. Seletuse andmisest keeldumise, samuti seletuses teadvalt valeandmete esitamine on käsitletav teenistuskohustuste rikkumisena ning selle eest võib ametnikust tunnistajale määrata distsiplinaarkaristuse. 4 SEOTUD DOKUMENDID 4.1 Õigusaktid  Vabariigi Valitsuse seadus (VVS)  Haldusmenetluse seadus (HMS)  Avaliku teenistuse seadus (ATS)  Karistusseadustik (KarS)  Kriminaalmenetluse seadustik (KrMS)  Väärteomenetluse seadustik (VTMS) 4.2 Seotud juhendid  TT_20_K1_Sisekontrolli kord  TT_09_K1_Töökorralduse reeglid 5 DISTSIPLINAARMENETLUSE LÄBIVIIMINE 5.1 Distsiplinaarmenetluse üldpõhimõtted 5.1.1 Transpordiametis on distsiplinaarvõim peadirektoril. 5.1.2 Distsiplinaarõigus täidab TRAM-is järelevalve funktsiooni, kindlustab ametnikkonna head mainet ja tõhusat toimimist ning ametnike õiguste kaitsmist. 5.1.3 Distsiplinaarmenetluse eesmärk on distsiplinaarsüüteo toimepanemisele viitavate asjaolude kiire ja täielik väljaselgitamine, võimaliku süüdlase tuvastamine ning distsiplinaarkaristuse õiglane määramine. 5.1.4 Distsiplinaarmenetluse raames hinnatakse, kas ametnik on täitnud enda teenistuskohustusi vastavalt avalik-õiguslikust teenistussuhtest tulenevatele nõuetele ehk distsiplineeritult. 5.1.5 Distsiplinaarmenetluse läbiviimisel juhindutakse avaliku teenistuse seadusest, haldusmenetluse seadusest ning käesolevas korrast.  TRANSPORDIAMETI JUHTIMISSÜSTEEM TT_20_K2_r1 DISTSIPLINAARMENETLUSE KORD Kinnitamine: 21.09.2026 nr 1.1- Koostaja: Silver Mihkel 5/14 1/26/129 Salujärv 5.1.6 TRAM-is viib distsiplinaarmenetluse üldjuhul läbi riskijuhtimise osakonna sisekontrolör (menetleja). Sisekontrolör on oma ametialases tegevuses sõltumatu. Peadirektoril on õigus määrata distsiplinaarmenetluse läbiviijaks (menetlejaks) muu isik. 5.1.7 Distsiplinaarmenetluses tagatakse õiglane menetlus, sh lugupidav ja süütuse presumptsioonist lähtuv kohtlemine. 5.1.8 Distsiplinaarmenetlusega seotud teabele antakse juurdepääs vajaduspõhiselt isikutele, kellel on teadmisvajadus või tööülesannetest tulenev õigus. 5.2 Distsiplinaarmenetluse algatamine. 5.2.1 Enne distsiplinaarmenetluse algatamist tuleb hinnata (üldjuhul sisekontrolör), kas: 5.2.1.1 teo faktilised asjaolud vastavad teenistuskohustusele ja seda on rikutud; 5.2.1.2 tegu on konkreetsele ametnikule lasuva teenistuskohustuse rikkumisega; 5.2.1.3 tegemist ei ole sisekliima, isiklike erinevuste või hindamispõhise töösoorituse probleemiga, mida saab lahendada muude personalijuhtimise vahenditega; 5.2.1.4 tegu ei ole teadaolevalt aegunud ATS § 77 lõigete 1 ja 2 mõistes; 5.2.1.5 on veendumus, et asjaolusid saab üheselt ja piisava usaldusväärsusega tõendada; 5.2.1.6 ei esine õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid; 5.2.1.7 tegu ei ole teenistuskohustuste vähetähtsa rikkumisega. 5.2.2 Distsiplinaarmenetlust ei algatata, kui on teada, et vähemalt üks punktis 5.2.1 nimetatud tingimus ei ole täidetud. 5.2.3 Peadirektor on kohustatud algatama ATS § 72 lg 2 mõistes distsiplinaarmenetluse, kui on ilmnenud piisavad faktilised asjaolud, et distsiplinaarsüüteo aluseks olev teenistuskohustuste rikkumine on oluline avaliku teenistuse seaduse § 75 lõigete 5 ja 6 mõistes. 5.2.4 Peadirektoril on õigus, kuid mitte kohustus alustada distsiplinaarmenetlust, kui süülisel teenistuskohustuste rikkumise osas tuvastatud asjaoludest ei ilmne viiteid ATS § 75 lõigetes 5 ja 6 nimetatud alustele. 5.2.5 Distsiplinaarmenetluse algatab peadirektor käskkirjaga, mille eelnõu koostab sisekontrolör või riskijuhtimise osakonna juhataja ning allkirjastab peadirektor. 5.2.6 Distsiplinaarmenetluse algatamise käskkirjas kirjeldatakse teadaoleva info alusel võimalikult täpselt distsiplinaarsüüteo tunnustega tegu ning etteheidetavat teenistuskohustuse rikkumist. Algatamise käskkirjas määratakse distsiplinaarmenetluse läbiviija(d), läbiviimise tähtaeg ja asjakohase teabe olemasolul distsiplinaarsüüteo toimepanemises kahtlustatav. 5.2.7 Distsiplinaarmenetluse algatamise käskkiri või selle muutmise käskkiri, samuti kahtlustatava õigused ja kohustused (Lisa A), tuleb kahtlustatavale kätte toimetada esimesel võimalusel käskkirja allkirjastamisest arvates, kuid mitte hiljem kui 5 (viie) tööpäeva jooksul. Kahtlustatava õigusi ja kohustusi tutvustatakse menetluse jooksul üldjuhul üks kord. 5.2.8 Distsiplinaarmenetluse algatamise käskkiri edastatakse teadmiseks kahtlustatava vahetule juhile ja vastava teenistuse direktorile, kelle alluvuses kahtlustatav töötab. 5.2.9 Distsiplinaarmenetluse algatamise käskkirja ei ole võimalik vaidlustada haldusmenetluse korras. 5.2.10 Dokumentide kättetoimetamine toimub läbi ameti DHS-i või allkirja vastu füüsilisel kujul või menetlusaluse isiku nõusolekul menetlusalusele ning teistele isikutele e-kirja teel. Dokumente esitatakse teadmiseks või arvamuse avaldamiseks läbi ameti DHS-i. 5.2.11 Kui dokumente ei ole võimalik kätte anda DHS-i kaudu või allkirja vastu füüsilisel kujul või e-kirja teel, võib need edastada menetlusalusele isikule tähitud kirjaga tema elukoha aadressil.  TRANSPORDIAMETI JUHTIMISSÜSTEEM TT_20_K2_r1 DISTSIPLINAARMENETLUSE KORD Kinnitamine: 21.09.2026 nr 1.1- Koostaja: Silver Mihkel 6/14 1/26/129 Salujärv 5.2.12 DHS-i kaudu edastatud dokument loetakse kätte toimetatuks, kui adressaat annab tähtajaks vastava kinnituse töövoos, või kinnituse tegemata jätmisel on dokumendiga tutvumine tõendatav infosüsteemi logiandmete alusel. 5.3 Faktiliste asjaolude tuvastamine distsiplinaarmenetluses 5.3.1 Distsiplinaarmenetluses kogutakse tõendeid, mille alusel on võimalik: 5.3.1.1 tagada piisava teabe olemasolu edasiste otsuste ja järelduste tegemiseks; 5.3.1.2 määratleda ametniku tegevuse otsesed ja kaudsed tagajärjed ning hinnata tema rolli sündmuses; 5.3.1.3 selgitada välja, kas ametnik on süüliselt rikkunud talle pandud teenistuskohustust; 5.3.1.4 tuvastada töökorralduslikud puudujäägid ameti tööprotsessides; 5.3.1.5 teha distsiplinaarmenetluses põhjendatud ettepanek distsiplinaarkaristuse osas. 5.3.2 Distsiplinaarmenetluses võib kasutada kõiki seaduslikke allikaid, sealhulgas: 5.3.2.1 distsiplinaarmenetluses kahtlustatava kirjalikku seletust/ütlust; 5.3.2.2 TRAM-i teenistuja (asutusesisene tunnistaja) vähemalt kirjalikus taasesitatavas vormis ütlust; 5.3.2.3 muu kolmanda isiku (asutuseväline tunnistaja) vabatahtlikult antud ütlust; 5.3.2.4 kuupäevastatud ja eelistatult allkirjastatud dokumentaalset tõendit; 5.3.2.5 protokollitud asitõendi- ja paikvaatlust; 5.3.2.6 eksperdi arvamust; 5.3.2.7 digitaalsel kujul (nt video- ja helisalvestised, logid jms) olevat teavet. 5.3.3 Asutusesisesele tunnistajale ei ole kohustuslik distsiplinaarmenetluse toimingu läbi viimiseks edastada kirjalikku kutset. 5.3.4 Kui asutusesisesel tunnistajal või kahtlustataval on seadusest tulenev alus ütlustest keeldumiseks, teavitab ta sellest viivitamatult menetlejat. 5.3.5 Asutusesisese tunnistaja tööalase e-posti teel edastatud kirjalikud ütlused ei pea olema allkirjastatud, kuivõrd tunnistaja isik peab olema üheselt tuvastatav. Kui asutusesisese ja asutusevälise tunnistaja ütlused on vajalik protokollida, kasutatakse vastavat planki (Lisa B, Lisa C). 5.3.6 Asutusesisese tunnistaja poolt valeütluste andmine või seadusliku aluseta ütlustest keeldumine võib olla aluseks tunnistaja isiku usaldusväärsuse hindamisel või distsiplinaar- või töölepingunõuetest tulenevate kohustuste rikkumise eest vastutuse rakendamiseks. Enne ütluste andmist hoiatatakse ütluse andjat eeltoodust ja hoiatuse andmine protokollitakse. 5.3.7 Olulisel ja põhjendatud juhul võib menetleja tagada tunnistaja konfidentsiaalsuse. 5.3.8 Distsiplinaarmenetluses võib kasutada kriminaal- või väärteomenetluse raames kogutud tõendeid tingimusel, et kogutud tõendite kasutamine ei ole vastuolus KrMS või VTMS nõuetega. 5.3.9 Distsiplinaarmenetluses võib kasutada sisekontrolli kontrolltoimingu käigus kogutud faktilisi asjaolusid tingimusel, et kahtlustatava poolt varasemalt antud ütluste/selgituste kasutamine tõendina ei riku kahtlustatava õigusi. 5.3.10 Distsiplinaarsüüteos kahtlustatava eelneva teenistusalase käitumise hindamisel võetakse muuhulgas arvesse tema vahetu juhi iseloomustust. Vahetu juht on kohustatud esitama menetlejale vastava taotluse saamisest viie (5) tööpäeva jooksul teenistuja kohta kirjalikult taasesitatavas vormis iseloomustuse, kus tuleb välja tuua:  TRANSPORDIAMETI JUHTIMISSÜSTEEM TT_20_K2_r1 DISTSIPLINAARMENETLUSE KORD Kinnitamine: 21.09.2026 nr 1.1- Koostaja: Silver Mihkel 7/14 1/26/129 Salujärv  tööalased oskused;  iseloomuomadused;  suhtumine teenistuskohustuste täitmisesse;  läbisaamine kolleegidega ja  muud olulised iseloomustavad või asja otsustamist määravad asjaolud. 5.3.11 Vajadusel võib menetleja küsida täiendavaid dokumente personaliosakonnalt, teha päringuid TRAM-i infosüsteemidest või küsida täiendavaid iseloomustavaid selgitusi kolmandatelt isikutelt. Menetlejal on õigus menetluse asjaolude väljaselgitamiseks küsida täiendavaid selgitusi kahtlustatavaga või menetletava sündmusega seotud või muul viisil asjasse puutuvatelt isikutelt, sealhulgas isikutelt, kellel võib olla menetluse seisukohalt olulist teavet. 5.4 Kokkuvõtte koostamine ja edastamine 5.4.1 Kui menetleja on sündmuse asjaolude tuvastamiseks kogunud piisavad asjas tähtsust omavad faktilised asjaolud, koostab ta distsiplinaarmenetluse kokkuvõtte, mis tinglikult või olemuselt on süüdi- või õigeksmõistev ning milles menetleja hindab kogutud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses koos asjaomase õigusliku regulatsiooniga. 5.4.2 Kui distsiplinaarmenetlusega tuvastatakse ametniku süüline teenistuskohustuse rikkumine, tuuakse distsiplinaarmenetluse kokkuvõttes (süüdimõistev) välja ATS § 73 lg 6 punktides 1– 5, § 74 lõigetes 2 ja 6 ning § 75 lõikes 2 punktides 1–5 ning asjakohaselt ATS § 75 lõikes 6 punktides 1–5 nimetatud teave. 5.4.3 Distsiplinaarmenetluses koostab menetleja õigeksmõistva distsiplinaarmenetluse kokkuvõtte, kui: 5.4.3.1 menetluse algatamise ajendiks olnud sündmus ei ole aset leidnud; 5.4.3.2 kahtlustatava tegevuses puudub distsiplinaarsüüteo objektiivne ja subjektiivne koosseis; 5.4.3.3 kahtlustatava tegevuses esinevad õigusvastasust välistavad asjaolud; 5.4.3.4 esinevad kahtlustatava süüd välistavad asjaolud; 5.4.3.5 kahtlustatava distsiplinaarsüütegu pole võimalik tõendada. 5.4.4 Muu kolmanda isiku nimi asendatakse kokkuvõttes ja distsiplinaarmenetluse karistamise või karistamata jätmise käskkirjas initsiaalidega, välja arvatud juhul kui isikuandmed on vältimatult olulised sündmuse täpsete asjaolude kirjeldamiseks. 5.4.5 Õigeksmõistev distsiplinaarmenetluse kokkuvõte edastatakse teadmiseks ametnikule kelle suhtes viidi läbi distsiplinaarmenetlus, tema vahetule juhile, tema teenistuse direktorile ja peadirektorile. 5.4.6 Süüdimõistev distsiplinaarmenetluse kokkuvõte edastatakse esmalt süüdistatava vahetule juhile arvamuse andmiseks ning teadmiseks teenistuse direktorile. Vahetu juht esitab viie tööpäeva jooksul, alates kokkuvõtte kättesaamisest arvamuse distsiplinaarsüüteo ning - karistuse ettepaneku kohta ja edastab selle vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis menetlejale (Lisa D). Peadirektori otsealluvuses töötavate ametnike osas juhi arvamust ei anta. 5.4.7 Süüdistatavale edastatakse süüdimõistev distsiplinaarmenetluse kokkuvõte ja tema vahetu juhi arvamus lähtuvalt punktides 5.2.10 ja 5.2.11 sätestatule. Süüdimõistva distsiplinaarmenetluse kokkuvõttega koos tutvustatakse süüdistatavale süüdistatava õiguseid ja kohustusi (Lisa E).  TRANSPORDIAMETI JUHTIMISSÜSTEEM TT_20_K2_r1 DISTSIPLINAARMENETLUSE KORD Kinnitamine: 21.09.2026 nr 1.1- Koostaja: Silver Mihkel 8/14 1/26/129 Salujärv 5.4.8 Süüdistataval on õigus esitada distsiplinaarmenetluse kokkuvõttele omapoolsed arvamused ja vastuväited kirjalikult taasesitatavas vormis 5 (viie) tööpäeva jooksul alates kokkuvõtte kättesaamisest. 5.4.9 Peadirektor tutvub distsiplinaarmenetluse kokkuvõttega, vahetu juhi arvamuse ja süüdistatava arvamuse ja vastuväidetega ning otsustab distsiplinaarkaristuse määramise või määramata jätmise. 5.4.10 Vajadusel nõuab peadirektor menetlejalt välja distsiplinaarasja toimiku või tutvub kogutud tõenditega muul viisil. 5.5 Distsiplinaarmenetluse lõppemine ja distsiplinaarkaristuse määramine 5.5.1 Süüdimõistva distsiplinaarmenetluse korral koostatakse peadirektori põhistatud käskkiri distsiplinaarkaristuse määramise või mittemääramise kohta, mis vastavalt käesoleva korra punktidele 5.2.10 ja 5.2.11 edastatakse teadmiseks distsiplinaarsüüteo toime pannud isikule, asjakohasele personalipartnerile, distsiplinaarsüüteo toime pannud isiku vahetule juhile ning vastava teenistuse direktorile. 5.5.2 Õigeksmõistva distsiplinaarmenetluse korral koostatakse distsiplinaarmenetluse lõppemise kohta peadirektori (põhistamata) käskkiri, mis ei ole haldusakt ja mida ei saa vaidlustada. Distsiplinaarmenetluse lõpetamise käskkirja eelnõu koostab menetleja ning allkirjastab peadirektor. Lõpetamise käskkiri edastatakse teadmiseks isikule, kes oli distsiplinaarmenetluses kahtlustatav, tema vahetule juhile ja vastava teenistuse direktorile, kelle alluvuses ta töötab. 5.5.3 Distsiplinaarmenetluses ei tuvastata rikkumise toimepanijat, koostatakse distsiplinaarmenetluse lõppemise kohta peadirektori (põhistamata) käskkiri, mis ei ole haldusakt ja mida ei saa vaidlustada. Distsiplinaarmenetluse lõpetamise käskkirja eelnõu koostab menetleja ning allkirjastab peadirektor. 5.5.4 Kui süüdistatav keeldub distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja vastu võtmast, teeb menetleja või muu isik (käskkirja kättetoimetaja) dokumendile vastava märke. Sellisel juhul loetakse dokument süüdistatavale kätte toimetatuks. 5.6 Varaline kahju ja selle hüvitamine 5.6.1 Varalise kahju olulist hinnatakse KarS § 121 alusel. 5.6.2 Distsiplinaarsüüteo toime pannud isikul on õigus distsiplinaarmenetluse käigus vabatahtlikult hüvitada enda poolt tekitatud varaline kahju. 5.6.3 Distsiplinaarsüüteo toime pannud isik on kohustatud hüvitama ametiasutusele varalise kahju, mille ta on tekitanud teenistuskohustuse süülise rikkumisega. Kohustus tekib, kui peadirektor on otsustanud kahju hüvitamise ettepaneku ehk sissenõude ametnikule esitada. Ametniku vastutust ametisiseses suhtes reguleerivad ATS § 80 ja § 81, millest lähtutakse varalise kahju hüvitamisel. 5.6.4 Varalist vastutust ei järgne, kui tegemist on hädakaitsega. Hädakaitses on ametnik, kui kahju tekitamine on vajalik ohu tõrjumiseks ja kahju ei ole ähvardanud ohuga võrreldes ebamõistlikult suur. 5.7 Toimik 5.7.1 Distsiplinaarmenetluse toimik sisaldab: 5.7.1.1 menetluse algatamise käskkirja ja selle muutmise käskkirja; 5.7.1.2 andmeid kutse saatmise kohta;  TRANSPORDIAMETI JUHTIMISSÜSTEEM TT_20_K2_r1 DISTSIPLINAARMENETLUSE KORD Kinnitamine: 21.09.2026 nr 1.1- Koostaja: Silver Mihkel 9/14 1/26/129 Salujärv 5.7.1.3 menetluses kasutatud tõendeid, nende koopiaid või kirjeldusi; 5.7.1.4 menetluse kokkuvõtet; 5.7.1.5 süüdistatava vahetu juhi arvamust; 5.7.1.6 distsiplinaarmenetluses kahtlustava ja süüdistatava seletusi ja vastuväiteid; 5.7.1.7 menetluse lõpetamise käskkirja; 5.7.1.8 andmeid dokumentide kättetoimetamise või tutvustamise kohta; 5.7.1.9 kirjalik volitus esindusõiguse kohta; 5.7.1.10 muid menetluse läbiviimisega seotud otsustust mõjutanud dokumente. 5.7.2 Toimikut peetakse digitaalsel (elektrooniliselt) kujul vastavalt kehtivatele õigusaktidele ning infoturbe nõuetele dokumendihaldussüsteemis või muudes selleks ettenähtud andmekogudes. 5.7.3 Menetlusalusel isikul on õigus tutvuda distsiplinaarmenetluse käigus kogutud teda puudutava teabega, kui õigusaktidest ei tulene teisiti. 5.7.4 Teabega tutvumisest keeldumisest teavitatakse menetlusalust kirjalikult. 5.7.5 Toimiku juurdepääs kolmandatele isikutele on piiratud ning selle sisuga tutvumine toimub avaliku teenistuse seaduses ja avaliku teabe seaduses sätestatud alustel ja korras. 6 TOETAVAD INFOSÜSTEEMID  dokumendihaldussüsteem Delta – käskkirjade ja kirjavahetuse vormistamise ning säilitamise keskkond.  TRAM-is kasutatavad infosüsteemid – teenistujate tegevuse õiguspärasuse kontroll.  TRANSPORDIAMETI JUHTIMISSÜSTEEM TT_20_K2_r1 DISTSIPLINAARMENETLUSE KORD Kinnitamine: 21.09.2026 nr 1.1- Koostaja: Silver Mihkel 10/1 1/26/129 Salujärv 4 7 LISAD Lisa A. Kahtlustatava õigused ja kohustused Distsiplinaarmenetluses kahtlustatava õigused ja kohustused Kahtlustataval on õigus:  tutvuda tema osas koostatud distsiplinaarmenetluse algatamise käskkirja või selle muudatustega, mis peab olema talle kättesaadavaks tehtud viie (5) tööpäeva jooksul alates käskkirja allkirjastamist;  teada, millise süüteo toimepanemises teda kahtlustatakse;  saada teada rikkumise faktilised asjaolud ja õiguslik alus;  anda kirjalik seletus viie (5) tööpäeva jooksul alates distsiplinaarmenetluse algatamise käskkirjaga tutvumisest;  mitte anda ennast või ATS § 73 lõikes 4 nimetatud isikute osas kahjustavaid ütlusi;  esitada mõistliku aja jooksul enda valitud tõendeid ning juhtida tähelepanu asjaoludele, mis võivad mõjutada tema vastutuse hindamist;  volitada esindajat, kes saab tema nimel osaleda menetlustoimingutes ja esitada seisukohti. Esindusõigust kinnitav kirjalik volitus esitatakse menetlejale;  tutvuda tema suhtes kogutud tõenditega ja muude menetlusdokumentidega, välja arvatud juhul, kui sellega ohustataks menetluse objektiivsust või teiste isikute õigusi;  vaidlustada tema osas tehtud haldusakt (välja arvatud otsus distsiplinaarmenetluse algatamise kohta) vaide esitamise või halduskohtusse pöördumise kaudu;  taotleda menetluse läbiviija taandamist, kui esineb HMS § 10 lg 1 punktis 1-4 nimetatud tingimus;  lugupidavale ja süütuse presumptsioonist lähtuvale kohtlemisele. Menetluse algatamine ei peata teenistuskohustuste täitmist ega vabasta allumiskohustusest.  TRANSPORDIAMETI JUHTIMISSÜSTEEM TT_20_K2_r1 DISTSIPLINAARMENETLUSE KORD Kinnitamine: 21.09.2026 nr 1.1- Koostaja: Silver Mihkel 11/1 1/26/129 Salujärv 4 Lisa B. Asutusesisese tunnistaja ütluste protokoll AK juurdepääsupiirang Tunnistaja ülekuulamise protokoll /kuupäev/ Transpordiameti riskijuhtimise osakonna sisekontrolör ..........(nimi)......... võttis ütlused: 1. Ees -ja perekonnanimi: 2. Ametinimetus: 2. Isikukood: 3. Telefoninumber, e-posti aadress: Isikusamasuse tuvastamise alus: Ülekuulamise koht: Ütluste andmise eesmärk:  Teenistujal on kohustus anda menetleja nõudmisel ütlusi.  Tunnistaja võib menetluse jooksul tutvuda tema enda poolt antud kirjalike või protokollitud ütlustega ja õigus puudulikult, ebatäpselt või ekslikult fikseeritud ütlused parandada või nõuda parandamist.  Tunnistajat tuleb menetluses kohelda lugupidavalt ning kaitsta teda alandava kohtlemise või survemeetmete eest.  Teenistuja võib keelduda suuliste ütluste andmisest, kui see ei takista menetluse läbiviimist.  Tunnistaja ei saa keelduda kirjalikus taasesitatavas vormis ütluste andmisest.  Teenistujal on õigus keelduda ütluste andmisest, kui: 1. see võib teda ennast süüteo toimepanemises süüstada; 2. temalt nõutakse seletust abikaasa, elukaaslase või vanavanema kohta või tunnistaja või tema abikaasa või elukaaslase vanema või vanema alaneja sugulase kohta. 3. ta on seotud ametisaladuse, konfidentsiaalsus- või vaikimiskohustusega ning tal puudub vastavast kohustusest vabastamine. Mulle on tutvustatud õigusi ja kohustusi: …………………………………………. (ees- ja perekonnanimi, kuupäev, allkiri) Ütlused: Ütluste käigus esitatud taotlused: Ütlused on protokollitud minu sõnade järgi ja on õiged ………………………………………………………………………………………………… (ees- ja perekonnanimi, kuupäev, allkiri)  TRANSPORDIAMETI JUHTIMISSÜSTEEM TT_20_K2_r1 DISTSIPLINAARMENETLUSE KORD Kinnitamine: 21.09.2026 nr 1.1- Koostaja: Silver Mihkel 12/1 1/26/129 Salujärv 4 Lisa C. Asutuseväline tunnistaja ütluste protokoll AK juurdepääsupiirang Tunnistaja ülekuulamise protokoll /kuupäev/ Transpordiameti riskijuhtimise osakonna sisekontrolör ..........(nimi)......... võttis ütlused: 1. Ees -ja perekonnanimi: 2. Isikukood: 3. Telefoninumber, e-posti aadress: 4. Töökoht: Ülekuulamise aeg ja koht: Ütluste andmise eesmärk: Mulle on selgitatud, et ütluste andmine on vabatahtlik. Tunnistaja võib menetluse jooksul tutvuda tema enda poolt antud kirjalike või protokollitud ütlustega ja õigus puudulikult, ebatäpselt või ekslikult fikseeritud ütlused parandada või nõuda parandamist. Tunnistajat tuleb menetluses kohelda lugupidavalt ning kaitsta teda alandava kohtlemise või survemeetmete eest. Mulle on tutvustatud õigusi ja kohustusi: …………………………………………. (ees- ja perekonnanimi, kuupäev, allkiri) Ütlused: Ütluste käigus esitatud taotlused: Ütlused on protokollitud minu sõnade järgi ja on õiged ………………………………………………………………………………………………… (ees- ja perekonnanimi, kuupäev, allkiri)  TRANSPORDIAMETI JUHTIMISSÜSTEEM TT_20_K2_r1 DISTSIPLINAARMENETLUSE KORD Kinnitamine: 21.09.2026 nr 1.1- Koostaja: Silver Mihkel 13/1 1/26/129 Salujärv 4 Lisa D. Vahetu juhi arvamus distsiplinaarsüüteo ning -karistuse kohta AK juurdepääsupiirang Vahetu juhi arvamus distsiplinaarsüüteo ning -karistuse kohta Olles tutvunud peadirektori …/viide distsiplinaarmenetluse algatamise käskkirjale/ alusel koostatud distsiplinaarmenetluse kokkuvõttega ……………../distsiplinaarsüüteo toime pannud isiku nimi ja ametikoht, kokkuvõtte number/ suhtes, annan järgmise arvamuse: 1. Ettepanek karistamiseks/mittekaristamiseks ja selle põhjendus /Selgitus selle kohta, kas vahetu juht nõustub menetleja poolt tehtud ettepanekuga. Eriarvamuse korral esitatakse kaalutletud ja põhjendatud seisukoht, tuues ära asjaolud, miks menetleja ettepanek karistuse osas on ebaproportsionaalne või ebasobiv ning tehakse ettepanek määrata muu liiki või raskusastmega karistus. Samuti võib põhjendatult selgitada, miks karistuse määramine ei ole antud juhul õiguspärane ega põhjendatud/ 2. Täiendavad teenistuslikud või tööalased ettepanekud /Tehakse ettepanekud koolitus- või töökorralduse muutmise vajaduse, sisemise regulatsiooni muutmise või kehtestamise või täiendava teavitamisvajaduse kohta/ 3. Muud olulised asjaolud /Täiendavad ettepanekud, mida juht peab konkreetse menetluse pinnal oluliseks välja tuua/ /allkirjastatud digitaalselt/ juhi nimi juhi ametinimetus  TRANSPORDIAMETI JUHTIMISSÜSTEEM TT_20_K2_r1 DISTSIPLINAARMENETLUSE KORD Kinnitamine: 21.09.2026 nr 1.1- Koostaja: Silver Mihkel 14/1 1/26/129 Salujärv 4 Lisa E. Süüdistatava õigused ja kohustused Süüdistatava õigused ja kohustused Süüdistataval on õigus:  tutvuda distsiplinaarmenetluse kokkuvõtte ja vahetu juhi arvamusega;  olla ära kuulatud ja esitada viie tööpäeva jooksul alates süüdistuse ja struktuurüksuse juhi arvamuse kättesaamisest menetlejale oma arvamus ja vastuväited kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis;  volitada esindajat, kes saab tema nimel esitada taotlusi, osaleda toimingutes ja esitada seisukohti;  tutvuda isiklikult või esindaja kaudu distsiplinaarasja toimikuga, arvestades seadusest tulenevaid juurdepääsupiiranguid;  esitada menetleja tegevuse peale kaebusi ja taotlusi peadirektorile;  saada menetleja käest selgitusi oma õiguste, tähtaegade kulgemise ning taotluste, tõendite ja muude dokumentide esitamise korra kohta;  nõuda, et menetlus oleks viidud läbi mõistliku aja jooksul ning tema õigusi põhjendamatult ei piirata.