Lõppdokument

Puurimisfirma: Kaevupuurija OÜ (äriregistrikood 12103538) Tartu maakond, Kambja vald, Aakaru küla, Tatraoru AÜ 21, 62029 Telefon: 552 3169; E-post: [email protected] Hüdrogeoloogiliste tööde tegevusluba nr KHY000044 Tellija: eraisik Puurkaevu ehitusprojekt Põhiprojekt Versioon 2 Töö nr 26-062 Väike-Pihlamäe, Kalme küla, Elva vald, Tartu maakond (katastritunnus 69403:003:0071) Koostas: Marge Pree OÜ H.T.R. (registrikood 10369947) Hüdrogeoloogiliste tööde tegevusluba nr KHY000034 - puurkaevude ja -aukude projekteerimine - soojussüsteemi puurkaevude ja -aukude projekteerimine Telefon: 5358 3700; E-post: [email protected] /allkirjastatud digitaalselt/ 16.09.2026 Puurkaevu ehitusprojekt Põhiprojekt (versioon 2) Väike-Pihlamäe, Kalme küla, Elva vald, Tartu maakond Töö nr 26-062 Koostas: Marge Pree Kuupäev: 16.09.2026 SISUKORD 1. ÜLDANDMED ............................................................................................................. 3 2. GEOLOOGILINE EHITUS JA HÜDROGEOLOOGILISED TINGIMUSED ........... 4 3. PUURKAEVU SANITAARKAITSEALA VÕI HOOLDUSALA .............................. 5 4. PUURKAEVU KONSTRUKTSIOON JA RAJAMINE .............................................. 6 5. PUHASTUS- JA PROOVIPUMPAMINE, VEE KVALITEET .................................. 8 JOONISED 1. Asendiplaan 2. Eesti Looduse Infosüsteemi kantud puurkaevud 3. Kitsendused 4. Puurkaevu konstruktsioon ja läbilõige 2 Puurkaevu ehitusprojekt Põhiprojekt (versioon 2) Väike-Pihlamäe, Kalme küla, Elva vald, Tartu maakond Töö nr 26-062 Koostas: Marge Pree Kuupäev: 16.09.2026 1. ÜLDANDMED Puurkaevu ehitusprojekti koostamisel on arvestatud järgmistes seadustes ja määrustes toodud nõudeid: − Taristuministri 24.03.2026. aasta määrus nr 25 „Puurkaevu ja -augu ning salvkaevu ehitamise nõuded ja kord” − Ehitusseadustik − Veeseadus − Sotsiaalministri 24.09.2019. aasta määrus nr 61 „Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ja analüüsimeetodid ning tarbijale teabe esitamise nõuded1” Tabel 1. Määrus nr 25 § 5 lg 3 kohased andmed 1 Kavandatav veevõtt (m³ ööpäevas) kuni 1 m3/ööpäevas 2 Inimeste arv, kelle jaoks veevõtt puurkaevust on 5 kavandatud 3 Puurkaevu kasutamine avatud - maasoojussüsteemina 4 Kasutatav veekiht Kesk-Devoni põhjaveekompleks 5 Puurkaevu paiknevus põhjaveevaruga alal või - põhjaveemaardlal 6 Puurkaevu või -augu paiknevus looduskaitseseaduse alusel kaitstaval - loodusobjektil 7 Maasoojussüsteemi puurkaevu või -augu sügavus - 8 Maasoojussüsteemi kavandatav võimsus - Puurkaevu asukoht Aadress: Väike-Pihlamäe, Kalme küla, Elva vald, Tartu maakond Katastritunnus: 69403:003:0071 Koordinaadid: X = 6452486.0 ja Y = 638269.7 Maapinna abs kõrgus: 77,5 m Puurkaevu asukoha valikul arvestati tellija soovi, puurkaevu paiknemist võimalike reostusallikate suhtes ning veetrassi rajamise võimalikkust puurkaevust tarbijani. Puurkaevu asendiplaan on näidatud joonisel 1. Puurkaevu rajamise eesmärk ja veevõtt puurkaevust Puurkaev rajatakse kinnistu olme-joogivee tarbeks. Kavandatav veevõtt puurkaevust on kuni 1 m3 ööpäevas, tarbijate arv 5. Puurkaevu sügavus ja avatav veekiht Puurkaevu sügavuseks on kavandatud 80 m ning sellega ammutatakse vett Kesk-Devoni veekompleksist (Kesk-Devoni põhjaveekogum Ida-Eesti vesikonnas). 3 Puurkaevu ehitusprojekt Põhiprojekt (versioon 2) Väike-Pihlamäe, Kalme küla, Elva vald, Tartu maakond Töö nr 26-062 Koostas: Marge Pree Kuupäev: 16.09.2026 2. GEOLOOGILINE EHITUS JA HÜDROGEOLOOGILISED TINGIMUSED Vaadeldav ala jääb mattunud oru levikualale, kus aluspõhja kivimitesse lõikunud org on täitunud Kvaternaari setetega. Kvaternaari setete paksus on suurim oru keskosas, vähenedes oru servade suunas. Seega Kvaternaari setete paksus on väga muutlik, jäädes valdavalt vahemikku 30-60 m, ulatudes kohati üle 100 meetri. Lasundi moodustavad saviliivmoreenist koosnevad liustikusetted (gQIII), milles esinevad kruusakamad ja liivakamad vahekihid. Moreenis esinevad liiva- ja kruusaläätsed ning -kihid on vettandvad, moodustades liustikusetete veekihi. Veekihile on iseloomulik HCO3-Cl-Ca-Mg-tüüpi vesi, mineraalainete sisaldusega 0,6–0,8 g/l. Pinnakatte all levivad Devoni ladestu Kesk-Devoni ladestiku Aruküla lademe liivakivid, mis moodustavad Kesk-Devoni veekompleksi. Geoloogilise läbilõike üldine kirjeldus on toodud tabelis 1. Veekompleksile on iseloomulik HCO3-Ca-Mg ja HCO3-Mg-Ca tüüpi vesi mineraalsusega 0,3 - 0,5 g/l. Peamised vee kvaliteediprobleemid on kõrgenenud raua ja mangaani sisaldused. Veekompleksi lamamiks on Narva lademe savikad aleuroliidid, domeriidid, merglid ja savid, mis moodustavad Narva veepideme. Paksema pinnakattega aladel võivad Aruküla lademe liivakivid läbilõikes puududa ning vahetult pinnakatte all levivad Narva lademe savid. Puurkaevu sügavuseks on kavandatud 80 m. Puurkaevuga avatakse Devoni ladestu Aruküla lademe liivakivid. Geoloogilise läbilõike üldine kirjeldus on toodud tabelis 2. Eesti Looduse Infosüsteemi kantud puurkaevude andmetel jääb põhjavee tase sõltuvalt reljeefist abs kõrgustele ~65-70 m. Puurkaevude eritootlikkus jääb valdavalt vahemikku 0,1-1 l/s x m. Puurkaevu hüdrogeoloogilised parameetrid määratakse pärast puurkaevu puurimist proovipumpamisega. Tabel 2. Geoloogiline läbilõige (puurkaevuga avatav veekiht märgitud sinise taustaga). Geoloogiline Veekompleks/veekiht/ Litoloogiline koostis Põhjaveekogum indeks veepide Saviliivmoreen, kruusa gQIII Kvaternaar - vahekihid Kesk-Devoni Liivakivi, aleuroliidi ja Kesk-Devoni D2ar põhjaveekogum Ida- savi vahekihid veekompleks Eesti vesikonnas Kuna piirkonnas on mitmeid puurkaevusid, mis ammutavad Kvaternaari setete vett, siis juhul kui Kvaternaari setted on ka projekteeritud puurkaevu asukohas piisava tootlikkusega, siis aluspõhja liivakivisid ei avata ning puuritakse Kvaternaari setete puurkaev. Põhjaveekihi kaitstus Maa- ja Ruumiameti Geoportaali põhjaveekaitstuse kaardi alusel on põhjavesi kaitstud maapinnalt tuleneva reostuse eest. 4 Puurkaevu ehitusprojekt Põhiprojekt (versioon 2) Väike-Pihlamäe, Kalme küla, Elva vald, Tartu maakond Töö nr 26-062 Koostas: Marge Pree Kuupäev: 16.09.2026 Veevõtu mõju piirkonna puurkaevudele Rajatavale puurkaevule lähim Eesti Looduse Infosüsteemi kantud Kesk-Devoni veekompleksi puurkaev jääb ~770 m kaugusele (joonis 2). Väikese veetarbimise tõttu planeeritav puurkaev ei avalda negatiivset mõju teistele piirkonnas olevatele puurkaevudele. 3. PUURKAEVU SANITAARKAITSEALA VÕI HOOLDUSALA Veehaarde sanitaarkaitseala on joogivee võtmiseks või joogivee tootmiseks kasutatavat veehaaret ümbritsev maa- või veeala, kus vee kvaliteedi halvenemise vältimiseks ja veehaarde ehitiste kaitsmiseks on tegevust piiratud. Põhjaveehaarde ümber ei moodustata sanitaarkaitseala juhul, kui võetakse vett alla 10 m3 ööpäevas või tootmisvett. Sellise põhjaveehaarde ümber moodustatakse veeseaduse § 154 kohane hooldusala ulatusega 10 m. Hooldusalal on põhjavee saastumise vältimiseks keelatud tegevus, mis võib ohustada põhjaveekihi vee omadusi, sealhulgas: 1. väetise ja taimekaitsevahendi hoidmine ja kasutamine; 2. karjatamine; 3. ohtlike ainete juhtimine pinnasesse ja põhjavette; 4. maaparandussüsteemide rajamine; 5. sellise ehitise ehitamine, millega kaasneb keskkonnaoht; 6. reoveesette kasutamine, sõnniku ja vadaku laotamine ning sõnnikuauna paigutamine; 7. kanalisatsiooni või reovee kogumissüsteemi rajamine ja heitvee või saasteainete pinnasesse juhtimine; 8. kalmistu rajamine; 9. jäätmete käitlemine; 10. maavara kaevandamine. Puurkaevu ja selle ümbruse sanitaarse seisundi korrasoleku eest vastutab kaevu valdaja. Nõuded reovee käitlemisele Reovee kogumismahuti Reovee kogumismahuti kasutamisel peab mahuti olema lekkekindel, asuma väljaspool puurkaevu hooldusala ning reovee kogumismahuti tühjendamine peab toimuma kohaliku omavalitsuse reovee kohtkäitluse ja äraveo eeskirja kohaselt. Heitvee immutamine - Heitvee ja saasteainete pinnasesse juhtimine ei ole lubatud veehaarde sanitaarkaitsealal ja hooldusalal ning lähemal kui 50 meetrit sanitaarkaitseala või hooldusala välispiirist (Veeseadus § 127 lõige 1). - Heitvee immutussügavus peab olema aasta ringi hinnanguliselt vähemalt 1,2 m ülalpool põhjavee kõrgeimat taset ning jääma hinnanguliselt 1,2 m kõrgemale aluspõhja kivimitest (keskkonnaministri määrus nr 61 § 8 lg 3). - Kaitstud, suhteliselt kaitstud ja keskmiselt kaitstud põhjaveega aladel võib immutada heitvett kuni 50 m³ ööpäevas pärast reovee bioloogilist puhastamist või kuni 5 m³ ööpäevas, kasutades vähemalt reovee mehaanilist puhastamist (keskkonnaministri määrus nr 61 § 8 lg 1 p 1, 2). 5 Puurkaevu ehitusprojekt Põhiprojekt (versioon 2) Väike-Pihlamäe, Kalme küla, Elva vald, Tartu maakond Töö nr 26-062 Koostas: Marge Pree Kuupäev: 16.09.2026 - Kaitsmata ja nõrgalt kaitstud põhjaveega aladel võib immutada heitvett kuni 10 m³ ööpäevas vaid pärast reovee bioloogilist puhastamist (keskkonnaministri määrus nr 61 § 8 lg 1 p 4). Keelatud on immutada ainult mehaaniliselt puhastatud (septik) heitvett. - Ilma veeloata võib heitvett juhtida pinnasesse kuni 5 m3 ööpäevas (Veeseadus § 188 lg 1 punkt 6). Heitvee juhtimine eesvoolu - Ilma veeloata võib heitvett juhtida veekogusse kuni 1 m3 ööpäevas (Veeseadus § 188 lg 1 punkt 6) - Suublasse võib juhtida vaid bioloogiliselt või süvapuhastatud reovett. - Heitvee juhtimiseks maaparandussüsteemi on vajalik kavandatav tegevus kooskõlastada Maa- ja Ruumiametiga. Reostusohtlikud objektid ja kanalisatsioon Projekteeritud puurkaevu hooldusalas (sh hoone osas, mis ulatub hooldusalasse) reostusohtlikke objekte ei ole. Puurkaevust 20 m kaugusele planeeritakse paigaldada kinnine reovee kogumispaak. Kitsendusi põhjustavad objektid Looduskaitselised piirangud puurkaevu rajamiseks puuduvad (joonis 3). Projekteeritud puurkaev paikneb avalikult kasutatava tee kaitsevööndis (Jõhvi-Tartu-Valga tee nr 3) (joonis 3), kus ehitusloakohustusliku ehitise ehitamiseks on vajalik kaitsevööndiga ehitise omaniku nõusolek. Seega tuleb planeeritavaks tegevuseks saada enne puurimistööde algust nõusolek Transpordiametilt. Kinnistule ulatub kinnismälestis ja selle kaitsevöönd (asulakoht, reg nr 12961) (joonis 3), kus Muinsuskaitseseaduse § 52 lg 4 kohaselt kooskõlastab pädev asutus (ehitusloa andja ehk kohalik omavalitsus) Muinsuskaitseametiga ehitusloakohustusliku ehitise ehitamise. Pinnase- ja kaevetöödel tuleb arvestada arheoloogiliste leidude ja arheoloogilise kultuurkihi ilmsikstuleku võimalusega nii mälestisel, mälestise kaitsevööndis kui väljaspool mälestise ja selle kaitsevööndi ala. Muinsuskaitseseadusest tulenevalt (§ 31 lg 1, § 60) on arheoloogilise leiu leidmise korral leidja kohustatud tööd katkestama, jätma leiu leiukohta ning teatama sellest Muinsuskaitseametile. 4. PUURKAEVU KONSTRUKTSIOON JA RAJAMINE Puurkaevu konstruktsioon peab: - tagama põhjavee kaitse saastatuse eest; - tagama ehitusprojektikohase tootlikkuse ja sellise tootlikkuse juures tahkete osakesteta vee; - välistama saastunud vee, sealhulgas ülemiste põhjaveekihtide vee sissevoolu puurkaevu või -auguga avatavasse põhjaveekihti; - tagama looduses veepidemetega eraldatud erinevate veekihtide isoleerituse; - tagama, et puurkaevu või põhjaveeseire puuraugu rajamisel ulatuks manteltorude põhikolonn vähemalt 30 cm üle maapinna või välistama maapinnalt või ehitise põrandalt pärineva vee sissevoolu puurkaevu või -auku; 6 Puurkaevu ehitusprojekt Põhiprojekt (versioon 2) Väike-Pihlamäe, Kalme küla, Elva vald, Tartu maakond Töö nr 26-062 Koostas: Marge Pree Kuupäev: 16.09.2026 - tagama manteltorudetaguse ruumi isolatsiooniga sademevee ja maapinnalt arvates esimese põhjaveekihi teineteisest eraldamise ning erinevate veekihtide eraldatuse; - tagama isolatsiooni, mille korral on eri põhjaveekihtide üksteisest eraldamisel ettepuuritud puuraugu ja manteltorude läbimõõtude vahe vähemalt 50 mm; - kindlustama puurkaevu vett andva osa pudedate ja varisevate setete eest ning tagama nõutud veehulga läbilaskvuse; - tagama puurkaevu puhastuspumpamise ja veetaseme mõõtmise võimaluse. Puurkaev puuritakse puuragregaadiga Nordmeyer DSB 1/5.5 keerdlöökpuurimise meetodil. Puurimise algdiameeter on valitud sellisest, et oleks tagatud ettepuuritud puuraugu ja manteltorude diameetrite vahe vähemalt 50 mm. Puurauk sügavusega 80 m puuritakse Ø 180 mm puuriga, samaaegselt pudedad ja varisevad setted ning kivimid toestatakse ajutise konduktortoruga. Puurkaevu projekteeritud sügavus on indikatiivne. Puurimine lõpetatakse, kui on saadud vajalik veehulk. Puurauku paigaldatakse PVC manteltoru Ø 114 mm. Manteltorukolonni pikkus on 80,4 m, millest alumised 9 m on piluperforeeritud (pilu laius 0,5 mm), et tagada puurkaevu vettandva osa pudedate setete toestus ja vältida liivase sette sattumist kaevu. Manteltoru ots jääb vähemalt 40 cm võrra maapinnast kõrgemale. Pilufiltri tagune osa täidetakse kruusapuistega (silikaat liiv fraktsiooniga 2 - 6 mm), mis ulatub 2-3 m pilufiltrist ülespoole, et vältida tsemendi sattumist puurkaevu avatud ossa. Kruusapuistest ülespoole jääv manteltorude tagune ruum tsementeeritakse kogu ulatuses, et välistada pinnavee ja ülemiste põhjaveekihtide vee sattumise puurkaevuga avatavasse põhjaveekihti. Tsementeerimine toimub täitetoru abil suunaga alt üles, kuni tsemendisegu jõuab maapinnale. Seejärel eemaldatakse puurkaevust ajutised konduktortorud. Pärast puurkaevu valmimist kaetakse puurkaevu suue kaanega. Puurkaevu eeldatav geoloogiline läbilõige ja konstruktsioon on toodud joonisel 4. Puurkaevu konstruktsioonis tohib kasutada vaid selliseid tooteid, millel on vastavussertifikaat, vastavusdeklaratsioon või vastavusmärk. Puurkaevu rajamisel kasutatavad materjalid: Torud: PVC Ø 114 x 5,4 mm, kogus 71,4 m Filtertorud: PVC Ø 114 x 5,4 mm, kogus 9 m Tsemendisegu CEM I 42,5: kogus 1,04 m3 Filtritagune materjal: silikaat liiv fraktsiooniga 2 - 6 mm; kogus 0,18 m3 Ehitusprojektikohase põhjaveekihi piires võib rajatava puurkaevu või -augu konstruktsioon erineda projektikohasest konstruktsioonist tegeliku geoloogilise läbilõike ja hüdrogeoloogiliste tingimuste tõttu, tagades sätestatud nõuete täitmise, ning seda ei loeta projekti oluliseks muudatuseks. Kui rajatava puurkaevu või -augu konstruktsiooni muudetakse puurimistööde ajal nii, et muutub kasutatav veekiht, siis see loetakse projekti oluliseks muudatuseks ning puurkaevu või -augu ehitusprojekti tuleb muuta ja taotleda uus ehitusluba või esitada uus ehitusteatis. 7 Puurkaevu ehitusprojekt Põhiprojekt (versioon 2) Väike-Pihlamäe, Kalme küla, Elva vald, Tartu maakond Töö nr 26-062 Koostas: Marge Pree Kuupäev: 16.09.2026 5. PUHASTUS- JA PROOVIPUMPAMINE, VEE KVALITEET Puhastus- ja proovipumpamine Puurkaevu rajamise lõpetamisel tehakse puurkaevu puhastuspumpamine pumbatava vee selginemiseni. Puhastuspumpamine tehakse airlift-meetodil ning proovipumpamine süvaveepumbaga. Puurkaevu hüdrogeoloogiliste parameetrite määramiseks tehakse proovipumpamine vähemalt 1,3 kordse projekteeritud tootlikkusega või maksimaalse tootlikkusega, kui projekteeritud tootlikkust ei saavutata. Proovipumpamist tehakse kuni dünaamilise veetaseme stabiliseerumiseni. Enne proovipumpamise algust mõõdetakse staatiline veetase. Proovipumpamise käigus mõõdetakse dünaamiline veetase, määratakse veetaseme alandus ja puurkaevu tootlikkus (l/sek) ning arvutatakse erideebit. Eesti Looduse Infosüsteemi kantud puurkaevude andmeid arvestades on eeldatav veetaseme alandus tootlikkuse 1 l/s juures kuni 10 m. Puurkaevus, mis võetakse kasutusele rohkem, kui neli kuud pärast puurkaevu rajamist, tehakse enne kasutusele võtmist täiendav puhastuspumpamine. Veeproovide võtmine Pärast puurkaevu proovipumpamist korraldab puurkaevu puurinud isik veeproovide võtmise, mida teeb proovivõtja atesteerimistunnistust põhjavee valdkonnas omav isik või akrediteeritud katselabor, mille akrediteerimisulatuses selle valdkonna proovivõtumeetod on. Joogivee võtmiseks rajatud puurkaevust, mis ei ole ühisveevärgi osa, võetakse veeproovid järgmiste näitajate analüüsimiseks: värvus, hägusus, lõhn, temperatuur, vees lahustunud hapnik, elektrijuhtivus, pH, permanganaatne hapnikutarve ehk oksüdeeritavus, üldkaredus, ammoonium, fluoriid, arseen, kaalium, kaltsium, naatrium, magneesium, kloriid, sulfaat, vesinikkarbonaat, raud, mangaan, nitraat, nitrit, Coli-laadsed bakterid, Escherichia coli, enterokokid ja kolooniate arv 22 ºC juures. Eeldatav põhjavee kvaliteet Puurkaevuga avatava põhjaveekihi vesi vastab enamike näitajate osas joogivee kvaliteedinõuetele (Sotsiaalministri 24.09.2019 määrus nr 61). Eesti Looduse Infosüsteemi kantud puurkaevude andmetel ületab piirkonna puurkaevudes piirsisalduse raua ja mangaani sisaldus. Rauaühendite vähendamiseks vees on soovitav kasutada rauaärastusseadmeid. Juhul kui puurkaevu vesi ei vasta kehtivatele joogivee kvaliteedinõuetele, siis antakse täpsemad soovitused veepuhastusseadmete paigaldamiseks. Pärast puurimistööde lõpetamist esitatakse projekti, puurimispäeviku andmete ja veeanalüüsi tulemuste alusel puurkaevu andmed Eesti Looduse Infosüsteemi. 8  Elva Vallavalitsus Teie 17.09.2026 [email protected] Kesk tn 32 Meie 21.09.2026 nr 7.1-2/26/14066-3 61507, Elva vald, Elva, Tartu maakond Puurkaevu ehitusprojekti kooskõlastamine riigitee nr 3 kaitsevööndis Olete esitanud Maanteeametile kooskõlastamiseks puurkaevu ehitusprojekti, et rajada puurkaev Väike-Pihlamäe kinnistul (katastritunnus 69403:003:0071) Kalme külas Elva vallas Tartumaal. Rajatav puurkaev jääb riigitee nr 3 km 166,00 tee kaitsevööndisse. Võttes aluseks ehitusseadustiku (EhS) § 19, § 24, § 70, § 71, § 92, § 97, § 99 lg 3 ning Transpordiameti põhimääruse KOOSKÕLASTAME OÜ H.T.R. töö nr 26-062 „ Puurkaevu ehitusprojekt“. Juhime tähelepanu järgmistele asjaoludele: 1. Kooskõlastus tugineb asjaolule, et Johanna kinnistule riigitee kaitsevööndisse rajatava puurkaevu planeeritav veevõtt on alla 10 m³/ööpäevas ning siis Veeseaduse § 36 lg 1 p 3 alusel sanitaarkaitseala moodustamine pole nõutav. Puurkaev ja puurkaevu hooldusala (R=10,0 m) piir jääb väljapoole riigitee transpordimaad (teemaad), kuid tee kaitsevööndisse, mis on 30 m äärmise sõiduraja välimisest servast. Tulenevalt eeltoodust ei saa rajatav puurkaev tuua täiendavaid kitsendusi riigitee teehoiule (hooldele, korrashoiule, haldamisele). 2. Juhime tähelepanu, et Transpordiamet ei vastuta riigitee liiklusest põhjustatud võimalike kahjulike mõjude eest puurkaevu vee kvaliteedile (näiteks liiklusõnnetuse korral). Samuti peab arvestama asjaoludega, et riigiteel teostatakse tee ehitamist, remontimist ja hooldamist (sh libedustõrjet kloriididega). Nimetatud asukohas ei ole puurkaevule võimalik moodustada suuremat sanitaarkaitseala juhul, kui soovitakse veetarvet suurendada üle 10 m³. Käesolev kooskõlastus kehtib 2 aastat väljaandmise kuupäevast. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Peeter Uibo peaspetsialist planeerimise osakonna tehnovõrkude üksus Lisa: 26062_PP_VK-3-01_v02_VaikePihlamae.pdf Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee Registrikood 70001490 Peeter Uibo 5159766, [email protected] 2 (2)