Digitaalne originaaldokument
TALLINNA NOTAR LIINA VAIDLA
NOTARI AMETITEGEVUSE RAAMATU
REGISTRI NUMBER
2780
ISIKLIKU KASUTUSÕIGUSE SEADMISE LEPING JA ASJAÕIGUSLEPING
Käesoleva notariaalakti on koostanud ja tõestanud videosilla vahendusel Tallinna notar
Liina Vaidla notaribüroos Tallinnas, Narva mnt 5 üheteistkümnendal novembril kahe
tuhande kahekümnendal aastal (11.11.2020.a.) ning selles notariaalaktis osalejad on
Eesti Vabariik, edaspidi nimetatud Omanik, mille nimel tegutseb riigivara valitseja
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsusasutus
Maanteeamet, mis on registreeritud riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste riikliku registris
registrikoodi 70001490 all, aadress Teelise tn 4, Tallinn, e-posti aadress
[email protected],
mille esindajana tegutseb notariaalaktile lisatud volikirja alusel Mati Meeliste, isikukood
36009120308, kes on notariaalakti tõestajale tuntud isik, kes kinnitab, et tema asukoht
notariaalakti tõestamise hetkel on Viimsi vald, Harju maakond (Omaniku esindaja
esindusõiguse on notariaalakti tõestaja tuvastanud temale esitatud volikirja digitaalse
originaaleksemplari alusel ja käesolevas lepingus viidatud käskkirjade alusel ning
registriandmed on kontrollitud notariaalakti tõestamise päeval e-notari teabesüsteemi kaudu
registriandmete väljatrüki alusel),
Telia Eesti AS, registrikood 10234957, aadress Mustamäe tee 3, Tallinn, e-posti aadress
[email protected], edaspidi nimetatud Õigustatud isik, mille esindajana tegutseb
notariaalaktile lisatud volikirja alusel OÜ Projektlahendused, registrikood 11211527, mille
esindajana tegutseb registrikaardile kantud juhatuse liige Tormi Metspalu, isikukood
37610252722, kelle isikusamasus on tuvastatud PPA andmebaasi alusel ja videosilla
vahendusel, kes kinnitab, et tema asukoht notariaalakti tõestamise hetkel on Rae vald, Harju
maakond (Õigustatud isiku esindaja esindusõiguse on notariaalakti tõestaja tuvastanud
temale esitatud volikirja digitaalse originaaleksemplari alusel ja registriandmed on
kontrollitud notariaalakti tõestamise päeval e-notari teabesüsteemi kaudu registriandmete
väljatrüki alusel),
kes sõlmivad lepingu alljärgnevas:
1. LEPINGU ESE
1.1. Lepingu esemeks on aadressil 4 Tallinn-Pärnu-Ikla tee, Nurme küla, Tori vald,
Pärnu maakond asuv kinnistu koos selle juurde kuuluvate osade ja päraldistega.
1
1.2. Lepingu ese on kantud Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistri
registriossa nr 8068550 ja selle koosseisu kuulub järgmine maaüksus: katastritunnus
73001:001:0154, pindala 23,8100 ha, aadress 4 Tallinn-Pärnu-Ikla tee, Nurme küla,
Tori vald, Pärnu maakond, maa sihtotstarve transpordimaa (100%). Registriosas on
tehtud alljärgnevad kanded:
1.2.1. Teise jakku on omanikuna sisse kantud Eesti Vabariik.
1.2.2. Kolmandasse jakku on kantud järgmised kanded:
1) Isiklik kasutusõigus tehnovõrgu või rajatise seadmiseks Telia Eesti AS
(registrikood 10234957) kasuks. Asjaõigusseaduse § 158.1 järgne tähtajatu ja tasuta
isiklik kasutusõigus sideehitiste ehitamiseks, omamiseks, remontimiseks,
hooldamiseks ja muul viisil ekspluateerimiseks talituse tagamise eesmärgil vastavalt
13.07.2017. a sõlmitud lepingu punktidele kolm seitse (3.7) kuni kolm üheksa (3.9) ja
neli (4). Isikliku kasutusõiguse ala on tähistatud 13.07.2017. a lepingu lisaks nr 3
oleval plaanil. 13.07.2017 kinnistamisavalduse alusel sisse kantud 25.07.2017.
Kohtunikuabi Helle Eduvald.
2) Isiklik kasutusõigus Elektrilevi OÜ (registrikood 11050857) kasuks.
Asjaõigusseaduse § 158.1 järgne tähtajatu isiklik kasutusõigus Elektripaigaldise
majandamiseks 09.08.2017.a. lepingu punktides 13-15 kokkulepitud tingimustel
isikliku kasutusõiguse alal, milline on tähistatud lepingu Lisaks nr 9 oleval kinnistu
asendiplaanil. 9.08.2017 kinnistamisavalduse alusel sisse kantud 14.08.2017.
Kohtunikuabi Reet Kesküla.
3) Isiklik kasutusõigus Telia Eesti AS (registrikood 10234957) kasuks.
Asjaõigusseaduse §§-de 158 ja 158.1 järgne tähtajatu ja tasuta isiklik kasutusõigus
sideehitiste ehitamiseks, omamiseks, remontimiseks, hooldamiseks ja muul viisil
ekspluateerimiseks talituse tagamise eesmärgil, vastavalt 30.01.2018.a lepingu
punktidele 3 ja 4 ning lisaks nr 1a, nr 1b, nr 1c, nr 1d ja nr 1e olevatele plaanidele.
30.01.2018 asjaõiguslepingu alusel sisse kantud 6.02.2018. Kohtunikuabi Elle
Lumiste.
4) Isiklik kasutusõigus Elering AS (registrikood 11022625) kasuks. Asjaõigusseaduse
§ 158 ülamärkega 1 järgne tasuta ja tähtajatu isiklik kasutusõigus vastavalt
23.08.2018 sõlmitud lepingu punktile kolm üks (3.1) kuni kolm kolm (3.3) ja neli (4)
ning 23.08.2018 sõlmitud lepingu lisaks nr 1 olevale plaanile. 23.08.2018
asjaõiguslepingu alusel sisse kantud 30.08.2018. Kohtunikuabi Mare Tomingas.
5) Isiklik kasutusõigus Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutus (registrikood 90010094)
kasuks. Asjaõigusseaduse § 158¹ alusel avalikes huvides tähtajatu ja tasuta isiklik
kasutusõigus elektroonilise side võrgu omamiseks, ehitamiseks, remontimiseks,
hooldamiseks, kasutamiseks ja likvideerimiseks vastavalt 10.09.2018.a sõlmitud
lepingu punktidele kolm kolm (3.3.), kolm kakskümmend üheksa (3.29.) kuni kolm
nelikümmend kaks (3.42.) ja neli (4.) ning lepingu lisaks olevale kinnistu 3 plaanile.
10.09.2018 kinnistamisavalduse alusel sisse kantud 17.09.2018. Kohtunikuabi Helle
Roosvalt.
6) Isiklik kasutusõigus Elektrilevi OÜ (registrikood 11050857) kasuks.
Asjaõigusseaduse § 158¹ järgne tasuta ja tähtajatu maakaabelliinide isiklik
kasutusõigus vastavalt 20.11.2019 sõlmitud lepingu punktidele kolm üks (3.1) kuni
kolm kolm (3.3), neli üks (4.1) kuni neli kolm (4.3), viis (5) ning 20.11.2019 sõlmitud
lepingu lisaks olevatele plaanidele 1.1 ja 1.2. 20.11.2019 asjaõiguslepingu alusel sisse
kantud 27.11.2019. Kohtunikuabi Mare Tomingas.
1.2.3. Neljandas jaos kehtivaid hüpoteegi kandeid ei ole.
2
1.3. Kinnistusraamatust nähtuvad andmed on notariaalakti tõestaja kontrollinud
kinnistusraamatu elektroonilisest andmebaasist käesoleva lepingu sõlmimise päeval
(11.11.2020).
1.4. Riikliku ehitisregistri elektroonilise andmebaasi kohaselt on lepingu eseme koosseisu
kuuluva maaüksusega seotud alltoodud tabelis nimetatud ehitised (rajatised), millised
ei ole arestitud ega panditud ning milliste suhtes ei ole piiranguid ega muid probleeme
riiklikusse ehitisregistrisse kantud. Nimetatud andmed on notariaalakti tõestaja
kontrollinud käesoleva lepingu sõlmimise päeval.
EHR kood Nimetus Ehitusalune pind m2 Staatus Liik
Maantee nr 4 Tallinn-Pärnu-Ikla
km 122,76...123,54 ja nr 19213
220656982 540 ehitusluba antud kinnisasi
Sauga tee km 0,73...0,766
välisvalgustus
220724021 10 kV kaabelliin 64,7 kasutusel kinnisasi
ELASA mikrotorustik koos
220852994 kasutusel kinnisasi
sidekaevudega
220869409 Sindi-Audru 110 kV õhuliin L033 513733 kasutusel kinnisasi
RT 4 Tallinn-Pärnu-Ikla km 119-
221346759 34 ehitamisel kinnisasi
120 sidetorustik
1.5. E-notari teabesüsteemi andmete kohaselt ei ole lepingu eseme koosseisu kuuluval
maaüksusel käesolevas lepingus nimetamata looduskaitseseadusest tulenevaid
piiranguid (sealhulgas projekteeritavaid looduskaitseobjekte) registreeritud. Lepingu
eseme koosseisu kuuluva maaüksuse kohta on tehtud järgmine katastripidaja märge:
pindala on ebatäpne (01.07.2018).
1.6. Kultuurimälestiste registri andmete kohaselt ei kuulu lepingu ese arheoloogilise
leiukoha piiresse, vallas- või kinnismälestise koosseisu ega asu
muinsuskaitseseaduses sätestatud kaitsevööndis või muinsuskaitsealal. Nimetatud
andmed on notariaalakti tõestaja kontrollinud käesoleva lepingu sõlmimise päeval.
1.7. E-notari teabesüsteemi andmete kohaselt on lepingu eseme koosseisu kuuluva
maaüksusega seotud suur hulk kitsendusi (sealhulgas elektripaigaldise kaitsevööndid,
avalikult kasutatava tee kaitsevööndid, sideehitise kaitsevööndid, tee avalik kasutus,
geoloogiline uuringu ala, maaparandushoiuala, ranna või kalda piiranguvöönd,
eesvoolu kaitsevööndid, ranna või kalda veekaitsevööndid, ranna või kalda
ehituskeeluvöönd, veekogu avalik kasutus, veekogu kallasrada, geodeetilise märgi
kaitsevööndid, ehitistel olevad geodeetilised märgi, tiheasustusala (Sauga valla
üldplaneering)), mida täies mahus käesolevas lepingus ei kajastata ning mis on
osalejatele esitatud tutvumiseks notariaalakti tõestamise päeval.
2. OSALEJATE KINNITUSED
2.1. Omaniku esindaja kinnitab, et:
2.1.1. Punktis üks (1) toodud andmed lepingu eseme kohta on tõesed ja õiged ning lepingu
eseme suhtes ei ole kinnistusosakonnale esitatud kinnistamisavaldusi.
2.1.2. Lepingu ese on Omaniku omand ning lepingu ese ei ole arestitud, selle suhtes ei ole
vaidlusi, lepingu eset ei ole koormatud käesolevas lepingus nimetamata kolmandate
isikute õigustega, sealhulgas kinnistusraamatusse mittesissekandekohustuslike
õigustega, nagu näiteks üüri-, rendi- või muud kasutuslepingud, millest ta ei ole
Õigustatud isikut informeerinud.
3
2.1.3. Ei esine asjaolusid, mis piiraksid või välistaksid Omaniku õigust sõlmida käesolevat
lepingut, ning Omaniku poolt ei ole sõlmitud ja Omanik kohustub mitte sõlmima
ühtegi lepingut, mis tooks kaasa kolmandate isikute õiguste tekkimise ega muid
kokkuleppeid, mis võiksid takistada või viivitada käesoleva lepingu alusel Õigustatud
isiku kasuks seatava isikliku kasutusõiguse kandmist kinnistusraamatusse.
2.1.4. Lepingu eseme koosseisu kuuluva maaüksuse valdamise, kasutamise ega käsutamise
suhtes ei kehti Omanikule teadaolevaid muinsuskaitsealaseid, käesolevas lepingus
nimetamata looduskaitsealaseid ega muid käesolevas lepingus nimetamata piiranguid.
2.1.5. Kasutusõiguse alal ei paikne Omaniku poolt püstitatud hooneid ega rajatisi, mis
takistaksid käesoleva lepingu alusel seatava isikliku kasutusõiguse teostamist.
2.1.6. Lepingu eseme koosseisu kuuluval maaüksusel ei paikne Omanikule teadaolevaid
kolmandatele isikutele kuuluvaid käesolevas lepingus nimetamata maapealseid või
maa-aluseid tehnovõrke ega -rajatisi.
2.1.7. Kasutusõiguse ala on vabastatud ning Õigustatud isik saab alates käesoleva lepingu
sõlmimise hetkest teostada otsest valdust kasutusõiguse ala suhtes.
2.1.8. Käesoleva lepingu sõlmimisel juhindub Omanik riigivaraseaduse § 19 lõikes 11 ja §
96 lõikes 3 sätestatust. Majandus- ja taristuministri 21.10.2016.a. käskkirjaga nr 16-
0296 on Maanteeameti peadirektorile antud volitused otsustada Eesti Vabariigi nimel
Maanteeameti kaudu avalikult kasutatava riigitee ja selle teenindamiseks vajaliku maa
kasutamiseks andmist tehnovõrgu- või rajatise või muu ehitise ehitamiseks.
2.1.9. Riigivara otsustuskorras kasutamiseks andmine ja lepingu eseme isikliku
kasutusõigusega koormamine on otsustatud Maanteeameti teehoiudirektori
peadirektori ülesannetes 04.11.2020.a. käskkirjaga nr 1-2/20/0898.
2.1.10. Käesolevat lepingut sõlmides tegutseb ta Maanteeameti peadirektori 26.10.2019.a.
käskkirja nr 1-2/19/747 ja Tallinna notari Liina Vaidla poolt 08.06.2020.a. registri nr
1347 all tõestatud volikirja alusel. Tal on kõik õigused ja piisavad volitused sõlmida
käesolev leping Omaniku nimel kooskõlas õigusaktidega ja ta ei tea ühtegi takistust
käesoleva lepinguga võetud ja selles sätestatud kohustuste täitmiseks.
Notariaalakti tõestaja on osalejatele selgitanud, et haldusakti vaidlustamise tähtaeg on 30
päeva, kuid sellele vaatamata soovivad osalejad käesoleva lepingu tõestamist.
2.2. Õigustatud isiku esindaja kinnitab, et:
2.2.1. Õigustatud isik on üle vaadanud lepingu eseme koosseisu kuuluva maaüksuse ja
kasutusõiguse ala ning on teadlik kasutusõiguse ala suurustest ja piiridest.
2.2.2. Tema volitused on kehtivad (sh OÜ Projektlahendused juhatuse liikmena) ega ole
esindatavate äriühingute poolt tagasi võetud ning ei esine asjaolusid, mis piiraksid või
välistaksid tema õigust sõlmida käesolev leping ja tal on kõik seadustest ja
esindatavate äriühingute põhikirjadest vajalikud esindatavate äriühingute sisesed
otsused käesoleva lepingu sõlmimiseks ning ta omab kõiki õiguseid käesoleva lepingu
sõlmimiseks esindatavate äriühingute nimel.
2.3. Osalejad kinnitavad, et:
2.3.1. Käesoleva lepingu alusel lepingu esemele isikliku kasutusõiguse seadmisega ei
kahjustata punktis üks kaks kaks (1.2.2) nimetatud isiklike kasutusõigustega
soodustatud isikute huve.
2.3.2. Notariaalakti projekt oli neile eelnevalt notariaalakti tõestaja poolt kooskõlastamiseks
saadetud ja nad on jõudnud notariaalakti projektiga põhjalikult tutvuda.
4
2.3.3. Nad soovivad lisada käesolevale lepingule plaanid, millel on näha kasutusõiguse ala.
2.3.4. Nad ei soovi täiendavate dokumentide muretsemist, notariaalaktile lisamist ega
tehinguga seotud asjaolude täiendavat kontrollimist ja täiendavat nõustamist
notariaalakti tõestaja poolt.
3. ISIKLIKU KASUTUSÕIGUSE SEADMINE
3.1. Omanik ja Õigustatud isik lepivad kokku seada Õigustatud isiku kasuks lepingu
esemele tähtajatu ja tasuta isiklik kasutusõigus side maakaabelliini omamiseks
tehnovõrgu ja -rajatise ehitamise ja talumise eesmärgil ning teostada kõiki töid, mis
on vajalikud tehnorajatise ehitamiseks, omamiseks, remontimiseks, hooldamiseks ja
muul viisil ekspluateerimiseks talitluse tagamise eesmärgil.
3.2. Õigustatud isikul on õigus kasutada lepingu eset käesoleva lepingu alusel seatud
isiklikust kasutusõigusest tulenevate õiguste teostamiseks kasutusõiguse alal, milline
on käesoleva lepingu lahutamatuteks lisaks nr 1 ja lisaks nr 2 olevatel plaanidel
tähistatud sinise viirutatud alana (eelnevalt ja edaspidi nimetatud kasutusõiguse ala).
3.3. Omanik ja Õigustatud isik lepivad kokku, et käesoleva lepingu alusel lepingu esemele
seatav isiklik kasutusõigus saab Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistri
registriosasse nr 8068550 sissekandmisel esimese vaba järjekoha.
4. OSAPOOLTE KOKKULEPPED
4.1. Kasutusõiguse ala kasutamisel kohustub Omanik:
4.1.1. mitte takistama Õigustatud isiku ja/või Õigustatud isiku töötajate/volitatud isikute
kasutusõiguse ala tasuta kasutamist tehnovõrgu majandamiseks ning samuti kohustub
mitte takistama kasutusõiguse alale juurdepääsu nii jalgsi kui igat liiki sõidukitega;
4.1.2. teavitama tema teadmisel lepingu esemel tegutsevaid isikuid kasutusõiguse ala
olemasolust ja selles kehtivatest piirangutest, samuti järgima nimetatud piiranguid
oma tegevuses;
4.1.3. hoiduma tegevusest, mis halvendaks tehnovõrgu korrashoidu ja/või ohustaks
tehnovõrgu toimimist.
4.2. Kasutusõiguse ala kasutamisel kohustub Õigustatud isik:
4.2.1. teavitama Omanikku tehnovõrgu plaanilistest hooldus- ja remonttöödest vähemalt
kolm (3) päeva enne tööde alustamist; tehnovõrgu avariiremondi korral alustab
Õigustatud isik vajaduse korral viivitamata vajalike töödega, teatades sellest
Omanikule; pärast lepingu esemel teostatud tehnovõrgu ehitus-, hooldus- ja
remonttööde lõpetamist on Õigustatud isik kohustatud taastama lepingu esemel tööde
alustamise hetke heakorra;
4.2.2. lubama lepingu eseme igakordsel omanikul või tema poolt volitatud isikul ilma
täiendavate kooskõlastusteta teostada kasutusõiguse alal järgmisi hooldetöid (sh teha
talihooldetöid): sildade-viaduktide hooldetöid, tee katte ja peenarde remondi ja
hooldetöid, niita, teostada võsaraiet ja muid vajalikke töid;
4.2.3. kasutama kasutusõiguse ala kooskõlas käesoleva lepinguga säästlikult ja
heaperemehelikult ning võtma tarvitusele kõik abinõud, vältimaks Omaniku või
kolmandate isikute vara või õiguste kahjustamist mistahes viisil;
4.2.4. kasutama oma tegevuses loodussäästlikku tehnoloogiat, vältima keskkonna reostamist
ning täitma õigusaktidest tulenevaid nõudeid;
5
4.2.5. hoidma tehnovõrgu oma vahenditega ja omal kulul korras;
4.2.6. kandma tehnovõrgu kasutamisest tulenevat vastutust kolmandate isikute ees, mis on
Õigustatud isiku tegevuse või tegevusetuse otsene tagajärg.
4.3. Omanik ja Õigustatud isik lepivad kokku, et:
4.3.1. Isikliku kasutusõiguse teostamine on tasuta ja tähtajatu.
4.3.2. Õigustatud isik esitab Omanikule tehnovõrgu- ja rajatise ehitustööde vastuvõtmisel
tööde digitaalsed teostusjoonised ja vastutab teostusjooniste õigsuse ja tegelikule
olukorrale vastavuse eest. Kui selgub, et tehnovõrk ei paikne teostusjoonistel
kirjeldatud asukohas, on Õigustatud isik kohustatud kolmekümne (30) päeva jooksul
oma kuludega tehnovõrgu ümber paigutama Omanikuga kooskõlastatud asukohta.
4.3.3. Õigustatud isik kohustub vähemalt esimesel korral peale paigaldust tulema tee
ehitusobjekti alguses ja tasuta lepingu eseme omaniku esindajale või tema poolt
tellitud tööde teostajale ette näitama tehnorajatise asukoha.
4.3.4. Õigustatud isik võib isiklikust kasutusõigusest tulenevate õiguste ja kohustuste
teostamise samal talitluslikul eesmärgil üle anda kolmandale isikule. Õigustatud isik
kohustub kümne (10) päeva jooksul Omanikku kirjalikult teavitama muudatustest.
4.3.5. Riigivaraga seotud maksud tasub ning kõrvalkulud ja koormised kannab Õigustatud
isik proportsionaalselt kasutusõiguse ala ulatusega.
4.3.6. Tehnorajatis paigaldada Maanteeametis kooskõlastatud ViaVelo Inseneribüroo OÜ
poolt koostatud „Riigitee 4 Tallinn-Pärnu-Ikla km 119,900-120,100 asuva ristmiku
põhiprojekt“-ile.
4.4. Osalejad lepivad kokku ja Õigustatud isik annab Omanikule tagasivõetamatu
nõusoleku tulevikus lepingu eseme koormamiseks servituutidega kolmandate isikute
kasuks ning tehnovõrgu isikliku kasutusõiguse ülekandmiseks lepingu eseme
jagamisel selliselt, et vastav isiklik kasutusõigus jääb koormama vaid seda kinnistut,
kus asub käesoleva lepingu lahutamatuteks lisadeks olevatel plaanidel näidatud
tehnovõrk, ja isiklikku kasutusõigust ei kanta üle kinnistutele, kus käesoleva lepingu
lahutamatuteks lisadeks olevatel plaanidel näidatud tehnovõrku ei asu.
4.5. Omanik ja Õigustatud isik avaldavad, et vastavalt käesoleva lepingu aluseks olevale
käskkirjale jääb kasutusõiguse ala Õigustatud isiku ja Maanteeameti kui riigivara
valitsemiseks volitatud asutuse kaasvaldusesse. Maanteeameti valdus ei ole
kasutusõiguse alal mingil viisil piiratud.
Notariaalakti tõestaja on osalejatele selgitanud, et punktis neli neli (4.4) toodud kokkulepe ei
asenda lepingu eseme jagamisel asjaõigusseaduse § 54 kohaseid kokkuleppeid ja
kinnistusraamatu seaduse § 34 lõike 6 kohaselt peab kinnistamisavalduses olema väljendatud
soov kande tegemiseks, märgitud registriosa number, milles taotletakse kande tegemist ja
taotletava asjaõiguse sisu. Seetõttu tuleb vastavad nõusolekud isikliku kasutusõiguse
kustutamiseks kinnistult, millel kasutusõiguse ala ei asu, anda isikliku kasutusõiguse alusel
Õigustatud isikul ka lepingu eseme jagamisel.
5. ISIKLIKU KASUTUSÕIGUSE LÕPETAMINE
5.1. Isikliku kasutusõiguse võib lõpetada Omaniku ja Õigustatud isiku vahelise
notariaalselt tõestatud kokkuleppega või muudel seaduses sätestatud alustel.
5.2. Isikliku kasutusõiguse lõpetamise korral kohustuvad Omanik ja Õigustatud isik
6
kolmekümne (30) päeva jooksul, arvates teiselt poolelt vastava nõude saamisest
leppima kokku vastava notariaalse kokkuleppe sõlmimises isikliku kasutusõiguse
lõpetamise kohta, mille alusel tehakse kanne kinnistusraamatusse isikliku
kasutusõiguse kustutamise kohta, ning tegema kõiki muid seaduses ettenähtud
toiminguid, mis on vajalikud isikliku kasutusõiguse kustutamiseks kinnistusregistrist.
5.3. Õigustatud isik kohustub Omaniku nõudmisel likvideerima kahe (2) kuu jooksul
kasutamiseks antud lepingu eseme osalt tehnovõrgu ja -rajatise ning taastama
likvideerimisele eelnenud olukorra, kui talituslikult on ära langenud lepingu eseme
kasutamise vajadus, teavitades kirjalikult Omanikku.
6. ASJAÕIGUSLEPING JA KINNISTAMISAVALDUS
6.1. Omanik ja Õigustatud isik on lepingu eseme isikliku kasutusõigusega
koormamises kokku leppinud. Omanik lubab ja Õigustatud isik avaldab soovi
kanda Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistri registriossa nr
8068550 kolmandasse jakku esimesele vabale järjekohale asjaõigusseaduse §
1581 järgne tasuta ja tähtajatu side maakaabelliini isiklik kasutusõigus Telia
Eesti AS, registrikood 10234957, kasuks vastavalt 11.11.2020.a. sõlmitud lepingu
punktidele kolm (3), neli üks (4.1) kuni neli kolm (4.3), viis (5) ning lepingu lisaks
nr 1 ja lisaks nr 2 olevatele plaanidele.
7. ORIGINAAL JA ÄRAKIRJADE VÄLJASTAMINE
7.1. Notariaalakt on koostatud ühes (1) digitaalses originaaleksemplaris, mis on
kasutusel elektroonilises käibes. Vajaduse korral väljastab osalejatele notariaalakti
tõestaja notariaalakti kinnitatud ärakirja, mis asendab originaali, paberkandjal.
7.2. Kaugtõestamise puhul säilitatakse digitaalset originaaldokumenti digitaalses
notariaalarhiivis. Kaugtõestamise korral säilitatakse digitaalsest originaaldokumendist
tehtud kinnitatud ärakirja paberkandjal, mille pealdis sisaldab kinnitust, et ärakiri
asendab tõestamisseaduse § 47 lõikes 1 ettenähtud juhtudel notariaalakti originaali.
7.3. Pärast notariaalakti tõestamist luuakse tehinguosalistele riigiportaalis www.eesti.ee
(minu asjad › taotlused ja avaldused › õigusabi › notariaalsed dokumendid)
juurdepääsuõigus notariaalakti digitaalsele ärakirjale. Juurdepääsuõigus luuakse
tehinguosalisest juriidilisele või füüsilisele isikule, mitte tema esindajale. Nimetatud
ärakirja valmistamise eest notari tasu ei võeta.
7.4. Notariaalakti tõestaja esitab käesoleva lepingu digitaalse originaaleksemplari
kinnistusosakonnale kolme (3) tööpäeva jooksul.
8. LEPINGU SÕLMIMISEGA SEOTUD KULUD
8.1. Lepingu sõlmimisega seotud kulud tasub Õigustatud isik.
8.2. Õigustatud isik tasub notari tasu notaribüroos sularahas või maksekaardiga või kolme
(3) tööpäeva jooksul arvates lepingu sõlmimisest ülekandega notari arvelduskontole.
Notaril on õigus notariaaltoimingu tegemiseks esitatud ning tagastamisele kuuluvaid
dokumente notari tasu tasumiseni kinni pidada.
8.3. Õigustatud isik tasub riigilõivu kolme (3) tööpäeva jooksul arvates lepingu
sõlmimisest Rahandusministeeriumi kontole ja esitab riigilõivu tasumist tõendava
nõuetekohase maksedokumendi notarile kinnistusosakonnale edastamiseks.
7
Notariaalakt on osalejatele notariaalakti tõestaja poolt videosilla vahendusel ette loetud,
ekraanil tutvumiseks, läbivaatamiseks ja heakskiitmiseks esitatud ning seejärel osalejate poolt
heaks kiidetud ja notariaalakti tõestaja ja osalejate poolt digitaalselt allkirjastatud. Osalejad
loobusid notariaalakti lahutamatuks lisaks oleva dokumendi ettelugemisest, lisatud dokument
on esitatud osalejatele läbivaatamiseks ja heakskiitmiseks ekraanil, ning see on notariaalakti
tõestaja ja osalejate poolt digitaalselt allkirjastatud koos notariaalaktiga selle lahutamatu
lisana. Notariaalaktile lisatud plaanid esitati osalejatele ekraanil tutvumiseks, need kiideti
osalejate poolt heaks ning allkirjastati digitaalselt.
Notari tasu isikliku kasutusõiguse seadmise lepingu ja asjaõiguslepingu tõestamisel 38,30
eurot (tehinguväärtus 639,00 eurot: notari tasu seaduse § 3, 5 lg 1, 10, 12, 23 p 2).
Notari tasu kaugtõestamise teel tehtava ametitoimingu tõestamisel 20,00 eurot (notari tasu
seadus § 2 lg 2.1).
Notari tasu kokku 58,30 eurot.
Käibemaks 11,66 eurot.
Kokku 69,96 eurot.
Eelnimetatutele lisandub ärakirjade valmistamise ja kinnitamise tasu.
Riigilõiv lepingu esemele isikliku kasutusõiguse kinnistamisel 4,00 eurot (tehinguväärtus
130,00 eurot: riigilõivuseadus § 77 lg 1, 356 lg 7, 354).
Notariaalakt on tõestatud kaugtõestamise teel
Omaniku esindaja Mati Meeliste allkirjastatud digitaalselt
Õigustatud isiku esindaja Tormi Metspalu allkirjastatud digitaalselt
Tallinna notar Liina Vaidla allkirjastatud digitaalselt
8
LISA
NOTARIAALAKTI TÕESTAJA POOLT OSALEJATELE ANTUD SELGITUSED
1. Isiklik kasutusõigus tekib selle kandmisega kinnistusraamatusse, mitte käesoleva lepingu
sõlmimisega. Kinnistusraamatusse kandmata lepingupunktid kehtivad üksnes lepinguosaliste
vahel ning nende täitmist saavad nõuda üksnes lepinguosalised. Hilisemate vaidluste
ärahoidmiseks tuleb lepingusse märkida kõik asjasse puutuvad kokkulepped.
2. Vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 54 lg 2 ei ole kinnisasja osa võõrale maale õiguse
teostamise vahendina püstitatud ja maaga püsivalt ühendatud ehitis või muu sellesarnane asi,
samuti maaga mööduvaks otstarbeks ühendatud asi.
3. Vastavalt asjaõigusseaduse § 54 lg 1 võib kinnisasju ühendada üheks kinnisasjaks või ühte
kinnisasja jagada mitmeks kinnisasjaks ainult omaniku soovil. (2) Kinnisasjade ühendamisel
jäävad kinnistusraamatusse kantud õigused kehtima. Juhul kui õiguste endisel kujul
kehtimajäämine ei ole võimalik, jäävad kinnistusraamatusse kantud õigused kehtima vastavalt
kinnisasja omaniku ja puudutatud isikute notariaalselt tõestatud kokkuleppele. (3) Kinnisasjade
ühendamise korral laienevad ühendatud kinnisasju koormanud asjaõigused kogu tekkinud
kinnisasjale. (4) Kinnisasja jagamise korral jääb kinnistusraamatusse kantud õigus, mille esemeks
on kinnisasi tervikuna, koormama kõiki jagamise tulemusel tekkinud kinnisasju. (5)
Kinnistusraamatusse kantud õigus, mille esemeks oli jagatava kinnisasja osa, jääb koormama
vastavat jagamise tulemusel tekkinud kinnisasja.
4. Vastavalt asjaõigusseaduse § 225 koormab isiklik kasutusõigus kinnisasja selliselt, et isik, kelle
kasuks see on seatud, on õigustatud kinnisasja teatud viisil kasutama või teostama kinnisasja
suhtes teatud õigust, mis oma sisult vastab mõnele reaalservituudile. Isikliku kasutusõiguse ulatus
määratakse kahtluse korral vastavalt õigustatud isiku vajadustele.
5. Vastavalt asjaõigusseaduse § 226 võib isikliku kasutusõiguse kinnisasja omaniku nõusolekul
teisele isikule üle anda, muutmata seejuures isikliku kasutusõiguse kestust. Kui isikliku
kasutusõiguse esemeks on tehnovõrk või -rajatis, ei ole isikliku kasutusõiguse üleandmiseks või
koormamiseks kinnisasja omaniku nõusolek vajalik.
6. Vastavalt asjaõigusseaduse § 179 kui reaalservituuti teostatakse teenival kinnisasjal mingi ehitise
või seadeldise abil, on valitseva kinnisasja omanik kohustatud selle rajama ja korras hoidma ning
servituudi lõppemisel selle teeniva kinnisasja omaniku nõudel omal kulul ära vedama, kui
seaduses või servituudi seadmise tehinguga ei ole sätestatud teisiti. Valitseva kinnisasja omanikul
on õigus servituudi kasutamiseks vajalike ehitus- ja korrastustööde tegemiseks kasutada teenivat
kinnisasja.
7. Vastavalt asjaõigusseaduse § 158 on kinnisasja omanik kohustatud taluma tema kinnisasjal
maapinnal, maapõues ning õhuruumis ehitatavaid tehnovõrke ja -rajatisi (kütte-, veevarustus- või
kanalisatsioonitorustikku, elektroonilise side või elektrivõrku, nõrkvoolu-, küttegaasi- või
elektripaigaldist või surveseadmestikku ja nende teenindamiseks vajalikke ehitisi), kui need on
teiste kinnisasjade eesmärgipäraseks kasutamiseks või majandamiseks vajalikud, nende ehitamine
ei ole kinnisasja kasutamata võimalik või nende ehitamine teises kohas põhjustab ülemääraseid
kulutusi. Eelnimetatud juhul võib kinnisasja omanik nõuda teise kinnisasja omanikult kinnisasja
koormamist reaalservituudiga. Reaalservituudi täpsem sisu, tehnovõrgu või -rajatise asukoht,
tähtaeg ja tasu määratakse kokkuleppel. Kui kokkulepet ei saavutata, määrab servituudi sisu,
vajaduse korral tähtaja ja tasu suuruse kohus. Servituudi seadmisel tuleb arvestada koormatava
kinnisasja omaniku huve.
8. Vastavalt asjaõigusseaduse § 158 lg 4 kui tehnovõrgu või -rajatise ehitamise või hooldamisega
kaasneb kahju tekkimine kinnisasjale, on tehnovõrgu või -rajatise omanik kohustatud kahju
tagajärjed kõrvaldama või kinnisasja omanikule tekkinud kahju hüvitama. Kahjuks käesoleva
sätte mõistes ei peeta talumiskohustuse tekkimisest tingitud kinnisasja väärtuse vähenemist.
9. Vastavalt asjaõigusseaduse § 158 lg 5 võib kinnisasja omanik nõuda tehnovõrgu või -rajatise
omanikult tehnovõrgu või -rajatise ümberpaigutamist temale kuuluval kinnisasjal, kui see on
9
tehniliselt võimalik ja kinnisasja omanik hüvitab tehnovõrgu või -rajatise ümberpaigutamisega
seotud kulud.
10. Vastavalt asjaõigusseaduse § 1581 lg 1 on kinnisasja omanik kohustatud taluma oma kinnisasjal
tehnovõrku või -rajatist ja lubama selle ehitamist kinnisasjale, kui tehnovõrk või -rajatis on vajalik
avalikes huvides ja puudub muu tehniliselt ning majanduslikult otstarbekam võimalus
tehnovõrguga või -rajatisega liituda sooviva isiku tarbimiskoha ühendamiseks tehnovõrguga või -
rajatisega või tehnovõrgu või -rajatise arendamiseks. Kui universaalteenuse osutamise leping
lõpeb, siis ei lõpe talumiskohustus juhul, kui vastava tehnorajatise kaudu kõikidele isikutele
pakutavat teenust üldistel alustel edasi osutatakse. Käesolevas lõikes sätestatud talumiskohustus
tekib kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduses sätestatud korras sundvalduse
seadmisega. (11) Tehnovõrk või -rajatis on ehitatud avalikes huvides, kui selle kaudu osutatakse
avalikku teenust ja see kuulub isikule, kellele laieneb elektrituruseaduse § 65 lõikes 1 sätestatud
kohustus või kes on vee-ettevõtja ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse tähenduses või
võrguettevõtja kaugkütteseaduse või maagaasiseaduse tähenduses või vastavas piirkonnas
tegutsev võrguettevõtja kaugkütteseaduse tähenduses. Tehnovõrk või -rajatis on ehitatud avalikes
huvides ka siis, kui selle kaudu osutatakse üldkasutatavat elektroonilise side teenust elektroonilise
side seaduse tähenduses. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud talumiskohustust ei ole
isikul juhul, kui tehnovõrgust või -rajatisest tulenev kitsendus kinnisasja omanikule on oluliselt
suurem kui avalik huvi tehnovõrgu või -rajatise vastu või tehnovõrguga liituda soovija huvi
tehnovõrguga liitumise vastu ja on olemas võimalus ehitada tehnovõrk või -rajatis nii, et teise
kinnisasja omanik ei satu samaväärsesse või halvemasse olukorda.
11. Vastavalt asjaõigusseaduse rakendamise seaduse § 154 lg 1 kui tehnovõrgu või -rajatise talumise
kohustus tuleneb käesoleva seaduse § 15² 1. või 2. lõikest ning kinnisasja omaniku ja tehnovõrgu
või -rajatise omaniku vahel ei ole kehtivat lepingut tehnovõrgu või -rajatise talumise kohustuse
eest makstava tasu suuruse kohta, on kinnisasja omanikul õigus nõuda tasu tehnovõrgu või -
rajatise talumise eest (edaspidi talumistasu) käesoleva seaduse §-des 155 ja 156 sätestatud
suuruses ja korras.
12. Vastavalt asjaõigusseaduse rakendamise seaduse § 155 lg 1 talumistasu suurus aastas on 7,5
protsenti maa maksustamishinnast korrutatuna kitsenduse ruumilise ja sisulise ulatuse
koefitsientidega. (2) Kitsenduse ruumilise ulatuse koefitsient on kitsenduse pindala suhe
katastriüksuse pindalasse. Kitsenduse pindala eeldatakse olevat võrdne kitsendust põhjustava
tehnovõrgu rajatise kaitsevööndi pindalaga. Kui tehnovõrgu rajatise kaitsevööndisse jääb rohkem
kui 90 protsenti koormatud katastriüksuse pindalast, siis eeldatakse, et kitsenduse pindala võrdub
katastriüksuse pindalaga. (3) Kitsenduse sisulise ulatuse eelduslikud koefitsiendid on sätestatud
käesoleva seaduse lisas. Kui katastriüksusel on mitu sihtotstarvet, siis kohaldatakse kõige
suurema osakaaluga sihtotstarbe koefitsienti. Kui sihtotstarvete osakaal on võrdne, siis
kohaldatakse sihtotstarbe koefitsienti, mis on kõige suurem. (4) Lisaks käesoleva paragrahvi 1.
lõikes sätestatud suurusega tasule on kinnisasja omanikul õigus nõuda talumistasuna selliste
kantud kulude hüvitamist, mille kandmine on koormatud kinnisasja omaniku jaoks vältimatu ja
mille suurus on rohkem kui üks kolmandik talumistasust. (5) Kui tehnovõrgu rajatis paikneb
hoones, on talumistasu suurus vastava hooneosa kasutamise harilik tasu. (6) Talumistasu ei ole
õigus nõuda: 1) riigil kinnisasja omanikuna; 2) tehnovõrgu rajatise selle osa talumise eest, mis on
vajalik ainult samal kinnisasjal teenuse tarbimiseks. (7) Talumistasu ei maksta, kui selle suurus
ühe kinnisasja kohta on alla ühe euro. (8) Maa maksustamishinna suuruse arvutamisel lähtutakse
13. Vastavalt ehitusseadustiku § 78 on sideehitise kaitsevöönd iseseisvaks ehitiseks olevat sideehitist
ümbritsev maa-ala, kus kinnisasja kasutamist on piiratud sideehitise ohutuse ja kaitse tagamiseks.
Sideehitisena käsitletakse sama seaduse 10. peatükis käsitletud sideehitist. (2) Sideehitise
kaitsevööndis on keelatud: 1) teha mis tahes mäe-, laadimis-, süvendus-, lõhkamis-, üleujutus-,
niisutus- ja maaparandustöid, istutada või langetada puid, juurida kände, teha tuld, kasutada
tuleohtlikke materjale ja aineid, ladustada jäätmeid, tõkestada juurdepääsu sideehitisele ning
põhjustada oma tegevusega sideehitise korrosiooni; 2) ronida raadiomasti ja kinnitada raadiomasti
või raadiomasti piirdeaia konstruktsioonide külge asju; 3) teha süvendustöid, ankurdada
veesõidukit ning liikuda heidetud ankru, kettide, logide, traalide ja võrkudega, paigaldada
10
veesõidukite liiklustähiseid ja poisid ning lõhata ja varuda jääd – vees paikneva sideehitise
kaitsevööndis; 4) sõita masinate ja mehhanismidega, mille üldkõrgus maapinnast koos veosega
või ilma selleta on üle 4,5 meetri – õhuliinina rajatud sideehitise kaitsevööndis; 5) töötada
löökmehhanismidega, tihendada või tasandada pinnast, rajada transpordivahenditele ja
mehhanismidele läbisõidukohti ning teha mullatöid sügavamal kui 0,3 meetrit ja küntaval maal
sügavamal kui 0,45 meetrit – pinnases paikneva sideehitise kaitsevööndis.
14. Vastavalt ehitusseadustiku § 82 lõikele 2 märgistatakse kasutuses oleva sideehitise asukoht
maapealsete märketulpadega või hoiatavate märkidega, kui kinnisasja omanik seda soovib või
sideehitise omanik peab seda vajalikuks. Sideehitise märgistust on keelatud omavoliliselt
eemaldada, ümber paigutada, kahjustada või muul viisil märgistuse nähtavust halvendada.
15. Vastavalt majandus- ja taristuministri poolt 25.06.2015 välja antud määrusele nr 73 „Ehitise
kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad
nõuded“ on sideehitise kaitsevööndi ulatus mõlemal pool sideehitist: 1) maismaal – 1 meeter
sideehitisest või sideehitise välisseinast sideehitisega paralleelse mõttelise jooneni või
tõmmitsatega raadiomasti korral 1 meeter välimiste tõmmitsate vundamendi välisservast
ühendades tõmmitsad mõtteliseks kolmnurgaks, vabalt seisva masti korral 1 meeter vundamendi
välisservast; 2) siseveekogudel – 100 meetrit sideehitise keskjoonest; 3) merel – 0,25 meremiili
sideehitise keskjoonest.
16. Maakatastriseaduse § 9 lg 23 ja lg 24 järgi teeb katastripidaja katastriüksuse kohta katastrisse
märked: 1) „Vajadus piiri asukoht kindlaks teha” juhul, kui naaberkatastriüksuste piiriandmed on
vastuolulised või kui on tuvastatud, et piiripunktide asukohad maastikul ei ole kooskõlas
katastrisse kantud piiriandmetega; 2) „Pindala on ebatäpne” juhul, kui katastriüksus on
moodustatud kaardimaterjali alusel või aerofotogeodeetilisel meetodil või kui katastripidaja
tuvastab ebatäpsed või vastuolulised piiriandmed.
17. Reaalservituudiga juba koormatud kinnisasja võib uue reaalservituudiga koormata ainult siis, kui
see ei kahjusta varem seatud servituuti.
Nimetatud dokument on digitaalselt allkirjastatud kaugtõestuse teel tõestatud notariaalakti
lahutamatu lisana
11