Kriminaalmenetluse seadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse (ametiprivileegid) eelnõu

Riigikantselei Meie 01.10.2026 nr 8-1/7133-1 Kriminaalmenetluse seadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse (ametiprivileegid) eelnõu esitamine Justiits- ja Digiministeerium esitab teile Vabariigi Valitsuse istungile edastamiseks kriminaalmenetluse seadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse (ametiprivileegid) eelnõu. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Liisa-Ly Pakosta justiits- ja digiminister Lisa: 1. kriminaalmenetluse seadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse (ametiprivileegid) eelnõu 2. kriminaalmenetluse seadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse (ametiprivileegid) eelnõu seletuskiri 3. Seletuskirja lisa nr 1 (kooskõlastustabel) Andreas Kangur [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 / [email protected]/ www.justdigi.ee Registrikood 70000898  Kriminaalmenetluse seadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse (ametiprivileegid) eelnõu lisa 1 Kooskõlastustabel 1. Eesti Advokatuur Jrk nr Ettepaneku/märkuse sisu Arvestatud/mittearvestatud Kommentaarid 1 2 1 KrMS § 64 lg 1 p 2 koosmõjus lg-ga 2 ja § 64 lg-ga 3 Mittearvestatud Ametiprivileegi ulatus ei saa täielikult sõltuda Kavandatava muudatusega on kaitstud ka tugipersonal, kuid advokaadi suvast, kuna vastasel korral saaks ei tule välja, millisel määral. Lisaks on sätetes kasutatud sõnu pahatahtlikult õigusteenuse osutamisel osalevate „vajalik“ ja „vahetu“, mis võivad tekitada isikutena kaasata ka muidu olulisi faktitunnistajaid, tõlgendamisvaidlusi ning võimaldada abipersonali kaudu keda seejärel enam ei oleks võimalik üle kuulata. saada ligi ametiprivileegiga kaitstud teabele. “Vahetu ja vajalik” väldib ametiprivileegi Teeme ettepaneku paigutada kogu tugiteenustega seotud kontrollimatut laiendamist ja hõlmab neid isikuid, isikute ring § 64¹ lg 2 alla, kuna sisuliselt ei ole tegemist kelle kokkupuude kliendi konfidentsiaalsete tõendite kogumist reguleeriva normiga, vaid ametiprivileegi andmetega on õigusteenuse osutamisel isikulise ulatuse määratlemisega. Ühtlasi palume täiendada möödapääsmatu - nt advokaadibüroo jurist, sekretär seletuskirja teenusepakkujaid käsitlevas osas selgesõnalise või praktikant. Seevastu ei ole õigusnõu andmiseks viitega pilveteenustele, mis on tänapäeval üks levinumaid paratamatu ega vajalik jagada konfidentsiaalset viise ametiprivileegiga kaetud teabe hoidmisel ja töötlemisel. infot nt büroo koristaja või personalitöötajaga, seega ei oleks normi eesmärgiga kooskõlas ka neile 2 1 Teeme sõnastusettepaneku § 64 lg 3 ja § 64 lg 2 liitmiseks ametiprivileegist tuleneva kaitse kohaldamine. järgnevalt: „Ametiprivileeg laieneb ka käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ametiprivileegiga isikute ameti- või kutsetegevuses osalevale abipersonalile, kellel on seadusest või lepingust tulenev teabe saladuses hoidmise kohustus. Kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti, siis laieneb ametiprivileeg ka muule isikule, kes kokkuleppel ametiprivileegiga isikuga 1  või vastavalt seadusele valdab teavet, mis võib olla hõlmatud ametiprivileegiga.“ 2 KrMS § 641 lg 6 Arvestatud Kavandatav muudatus loob peegelprivileegi: kaitsjalt või KrMS § 641 lg 6 ja § 66 lg 3 muudetud. advokaadilt saadud õigusabi sisu ja õigusteenuse osutamise käigus toimunud teabevahetuse avaldamist ei saa nõuda ka kliendilt. Jääb arusaamatuks, miks on nimetatud õigus piiratud vaid kriminaalmenetlusega. Advokaadi ja kliendi vaheline konfidentsiaalsus ning sellest tulenev õigus keelduda vastava teabe avaldamisest ei ole olemuslikult seotud konkreetse menetlusliigiga. Tegemist on põhimõttelise kaitsegarantiiga, mis peab kehtima sõltumata sellest, kas menetlus toimub kriminaal-, tsiviil-, haldus- või väärteomenetluses. Vastasel juhul saab ametiprivileegist sisuliselt menetlusliigi valikuga mööda minna. Teeme ettepaneku sõnastada KrMS § 641 lg 6 alljärgnevalt: „Isikul on õigus keelduda avaldamast õigusteenuse saamise eesmärgil advokaadi või kaitsjaga vahetatud teabe ja saadud õigusabi sisu.“ Samuti juhime tähelepanu, et lg-s 6 sätestatud põhimõtet ei ole kajastatud KrMS-is tunnistaja ülekuulamist puudutavates sätetes ega ütluste andmisest keeldumist reguleerivates sätetes. KrMS § 68 lg 1 kohaselt selgitatakse tunnistajale tema õigusi ja kohustusi. KrMS §-s 66 on tunnistajat puudutavad reeglid ning lg-s 3 on tunnistaja kohustus anda ütlusi, kui ütluste andmisest keeldumiseks puudub seaduslik alus KrMS §-de 71-73 järgi. Nendesse sätetesse ei ole kavas 2  teha muudatusi seonduvalt KrMS § 641 lg-s 6 sätestatud põhimõttega. Selguse huvides tuleks KrMS § 641 lg-s 6 kehtestatav põhimõte lisada ka KrMS §-desse 66, 71 või muudetavasse §-i 72. 3 KrMS § 642 Ei arvestata Eraldi säte ei ole vajalik. Erinormide rakendamine Eelnõu näeb ette tõendite kogumiseks üld- ja erinormid. tuleneb üldisest süstemaatikast ja põhimõttest lex Üldnorm (§ 642) puudutab kõiki ametiprivileegide kandjaid, specialis derogat legi generali. kuid erinormid (§ 912 ja 913) puudutavad advokaati ja kaitsjat. See, et advokaatide ja kaitsjate suhtes kohaldub erinorm, ei selgu üheselt KrMS §-st 642. Seaduse selguse ja arusaadavuse huvides võiks olla KrMS §-s 642 sõnaselgelt kirjas, et advokaatide ja kaitsjate ametiprivileegiga hõlmatud teavet sisaldavate tõendite kogumisel tuleb täiendavalt juhinduda ka KrMS §-dest 912 ja 913. 4 KrMS § 642 lg 1 Ei arvestata Seadustik näeb ette eriregulatsiooni näiteks Sätte kohaselt võib ametiprivileegiga hõlmatud teavet kaitsjate ja advokaatide ning ütluste kohta. sisaldavat tõendit koguda kohtu või eeluurimiskohtuniku loal, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kehtiv sõnastus jätab siiski ebaselgeks, millised on need konkreetsed juhud, millele viide „kui seaduses ei ole sätestatud teisiti“ osutab, ning millistel alustel on võimalik ametiprivileegiga kaetud teavet koguda ilma kohtu või eeluurimiskohtuniku loata. Eelkõige jääb arusaamatuks, kas säte hõlmab üksnes olukordi, kus klient on vabastanud advokaadi ametiprivileegist või saladuse hoidmise kohustusest. Sellisel juhul ei oleks teave enam oma olemuselt ametiprivileegiga kaetud ning eriregulatsiooni vajadus jääb küsitavaks. Kui aga on ette nähtud ka muid juhtumeid, mil ametiprivileegiga kaetud teavet võib koguda, peab see seadusest selgesõnaliselt ja üheselt nähtuma. 3  Seadus peab ammendavalt määratlema, millistel konkreetsetel alustel on ametiprivileegiga kaetud teabe kogumine lubatav; millisel juhul on selleks nõutav kohtu või eeluurimiskohtuniku luba ning kas ja millistel juhtudel on ette nähtud muu pädeva isiku või asutuse luba ning kes see isik on. Võrdlusena võib esile tuua riigisaladusega kaetud teabe regulatsiooni, kus seadus sätestab selged ja konkreetsed alused ning menetluslikud garantiid, sealhulgas kohtu loa nõude, enne kui sellist teavet võib koguda või toimikusse lisada. Teeme ettepaneku § 642 lg 1 sõnastada alljärgnevalt: „(1) Ametiprivileegiga hõlmatud teavet sisaldavat tõendit võib koguda üksnes kohtu või eeluurimiskohtuniku loal. Luba antakse, kui: /…/ “ 5 KrMS § 642 lg 1 p 1-2 Arvestatud osaliselt On üldiselt ebasoovitav luua seadusega olukordi, Punkti 1 puhul ei ole võimalik piiritleda, millises ulatuses ja kus tegelikkus põrkub vastu juriidilisi fiktsioone, millistel asjaoludel saab lugeda, et isik on „oma käitumisega näiteks kus mingi teave on küll teada nii loobunud saladuse hoidmisest“. Eriti problemaatiline on see, menetlejale kui ka potentsiaalselt laiemale et säte ei erista teadlikku ja tahtlikku loobumist avalikkusele, ent menetluses tuleb teeselda, et seda ettevaatamatusest, lohakusest või juhuslikest asjaoludest. informatsiooni ei ole. Küll on mõistetav, et Ametiprivileeg ei saa langeda üksnes seetõttu, et isik ei ole ametiprivileeg ei peaks nõrgenema mingi õnnetu olnud piisavalt tähelepanelik või on sattunud ootamatusse juhuste kokkusattumise või kellegi pahatahtliku olukorda. tegevuse tõttu, kui ametiprivileegiga isik ja privileegi hoidja on omalt poolt teinud kõik Punkt 2 on oma olemuselt veelgi problemaatilisem. Viide mõistliku, et vältida saladuse ilmsiks tulekut. sellele, et teave ei ole enam saladuses „menetleja tegevusest Eelnõukohase § 642 lg 1 p 2 sõnastust sõltumatutel põhjustel“, avab ametiprivileegi kaitseala korrigeeritakse vastavalt. 4  ebamääraselt ja sisuliselt piiritult. Praktikas võib see hõlmata väga erinevaid olukordi, sealhulgas andmelekked, vargused, vägivallajuhtumid või küberrünnakud, kus ametiprivileegiga isikul või tema kliendil ei ole võimalik menetleja tegevusetust või sõltumatust usaldusväärselt hinnata ega hiljem ka tõendada. Näitena võib tuua olukorra, kus menetleja leiab juhuslikult dokumendi avalikust ruumist. Teeme ettepaneku KrMS § 642 lg 1 p 1 sõnastada alljärgnevalt: „1) isik, kelle kaitseks on saladuse hoidmise kohustus kehtestatud, on oma käitumisega teadlikult ja tahtlikult loobunud saladuse hoidmisest;“ Eeltoodust tulenevalt teeme ka ettepaneku eelnõust jätta välja § 642 lg 1 punkti 2, kuna see ei ole piisavalt piiritletav ega kooskõlas ametiprivileegi olemusega ning piirata punkt 1 kohaldamist üksnes teadliku ja tahtliku saladuse hoidmisest loobumisega ning loetleda ammendavalt konkreetsed olukorrad, millal võib lugeda ametiprivileegist loobumise toimunuks. 6 KrMS § 642 lg 1 p 3 Arvestatud. Seletuskirja Segadus on nähtavasti tingitud sellest, et 2 1 Kavandatav KrMS § 64 lg 1 p 3 hõlmab endas § 64 lg 2 täiendatud. eelnõukohase § 642 lg 1 p 3 sõnastuses viidati § 641 tagasiviite kaudu ka teavet, mida valdab ka abipersonal, lg 2 privileegile kui iseseisvale privileegile, ehkki kellele laieneb ametiprivileeg. Sätte sõnastus võib tekitada tegu on nö tuletisprivileegiga, mille ulatus ja tõlgenduse ja ohu, et praktikas hakatakse teavet nõudma mitte kehtivus on seotud põhiprivileegiga. Abipersonali advokaadilt, vaid temaga seotud abipersonalilt. See on ametiprivileeg kehtib niivõrd, kuivõrd kehtib vastuolus ametiprivileegi eesmärgiga, milleks on tagada ametiprivileegiga isiku ametiprivileeg. Seetõttu ka advokaadi ja kliendi vahelise teabevahetuse advokaadi abipersonali ametiprivileegi kohta konfidentsiaalsus ning vältida sellele ligipääsu läbi teiste kehtib sama regulatsioon, mis advokaadi enda isikute (antud juhul abipersonal). Seetõttu on vajalik ametiprivileegi kohta. 5  vähemalt seletuskirjas täpsustada, et punkti 3 rakendusala raames ei peeta silmas advokaadi abipersonali. Samuti palume seletuskirjas täpsustada, miks ei ole § 642 lg 1 p-s 4 abipersonalile viidatud, st millega on põhjendatud ametiprivileege kandvate isikute osas erinev lähenemine. 7 KrMS § 642 lg 3 Ei arvestata. Seletuskirja Kriminaalmenetluse seadustik reguleerib eelkõige Antud sätte osas oleme teinud sõnastusettepaneku punktis 1 täiendatud. menetlejate õigusi ja kohustusi ning isikute õigusi (§ 642 lg 3 ja § 641 lg 2 liitmiseks). ja kohustusi menetlejate ees. Kohustus Kui antud ettepanek ei peaks rakenduma, siis juhime konfidentsiaalseid andmeid mitte avaldada võib tähelepanu järgnevale. tulla asjakohasest seadusest kombinatsioonis ametiprivileegiga isiku ja privileegi hoidja vahel Kavandatava KrMS § 642 lg 3 kohaselt on isikul, kes sõlmitud lepinguga ning seda kriminaalmenetluse kokkuleppel ametiprivileegiga isikuga või vastavalt seadustik ei reguleeri. Kuna praktikas pole ka seadusele valdab teavet, mis võib olla hõlmatud andmete hoidjal selge, kas ja millised tema ametiprivileegiga, õigus keelduda sellist teavet menetlejale käesolevad andmed on ametiprivileegiga hõlmatud, avaldamast, kui ametiprivileegiga hõlmatud teavet sisaldava oleks üldise keeldumise kohustuse sätestamine tõendi kogumine ei ole käesoleva seadustiku kohaselt põhjendamatu. Konfidentsiaalsuskohustus on lubatud. Sellisel isikul peaks aga olema kohustus keelduda ametiprivileegiga isiku kohustus, mille täitmise eest teabe avaldamisest, mitte õigus. Praeguse seaduse sõnastuse ta vastutab ka siis, kui ta mõnd teenusepakkujat kohaselt on teabevaldajal õigus otsustada, kas ta annab sellist kasutab. teavet või mitte. Kogu KrMS muudatuse mõtte kohaselt ei tohiks tal sellist otsustusõigust olla, vaid ta saaks teabe edastada ainult juhul, kui on selleks vajalik kohtumäärus või talle edastatakse kinnitus, et privileegi hoidja on nõus teabe avaldamisega. 8 KrMS § 643 lg 1 Arvestatud osaliselt. Eelnõusse lisatud KrMS § 146 täiendus protokollimise täpsuse tagamiseks. Kavandatava KrMS § 643 lg 1 näeb ette, et kui isik või teabevaldaja leiab, et tema suhtes menetlustoimingu tegemisel kogub menetleja ametiprivileegiga hõlmatud teavet sisaldavat tõendit ilma loata või loa piire ületades, võib ta 6  esitada menetlejale vastuväite, mis protokollitakse. Praktikas on tavaline, et kõik märkused kantakse protokolli lõppu. Oleme seisukohal, et protokollimine peaks toimuma jooksvalt ja kohane protokoll tuleks koostada kohe pärast vastuväite esitamist, sest vastasel juhul ei pruugi hiljem enam olla võimalik tuvastada, mille kohta vastuväide esitati ning kuidas sellele reageeriti. Eriti kui toimingud kestavad pikka aega. Teeme ettepaneku KrMS § 643 lg 1 sõnastada alljärgnevalt: „(1) Kui ametiprivileegiga isik või muu menetlustoimingule allutatud käesoleva seadustiku § 642 lõikes 3 nimetatud teabevaldaja leiab, et tema suhtes menetlustoimingu tegemisel kogub menetleja ametiprivileegiga hõlmatud teavet sisaldavat tõendit ilma loata või loa piire ületades, võib ta esitada menetlejale vastuväite, mis protokollitakse jooksvalt. Vastuväide tuleb esitada viivitamata.“ 9 KrMS § 643 lg 4 ja 5 Arvestatud osaliselt Eelnõukohase § 643 lõiget 4 on täiendatud selliselt, 3 Kavandatav KrMS § 64 lg 4 annab võimaluse et vastuväite saaks esitada ka privileegi hoidja, ametiprivileegiga isikul esitada taotlus teabekandja mitte üksnes ametiprivileegiga isik. tagastamiseks 48 tunni jooksul pärast menetlustoimingu lõppemisest teada saamist. Selle sättega seoses esineb kolm Vastuväite esitamise tähtaega on pikendatud kahele probleemi: tööpäevale. Esiteks, säte peab hõlmama ka olukordi, kui läbiotsimine toimub nt advokaadi kliendi juures, kust leitakse ametiprivileegiga kaetud dokument või teabekandja. Praegusel juhul tekib olukord, kus kliendil ei ole reaalset Advokatuuri ettepanek automaatselt eeluurimiskohtunik kaasata jääb arvestamata – see 7 võimalust taotleda teabekandja tagastamist, kuna ta ei ole oleks piiramatu võimalus põhjendamatute ametiprivileegiga isik. taotlustega menetlust venitada ja Teiseks, sätte kohaselt loetakse isik vastuväitest loobunuks, eeluurimiskohtunikku koormata. Küsimus läheb kui ta taotlust õigeaegselt ei esita. See on problemaatiline eeluurimiskohtunikule otsustamiseks alles siis, kui juhul, kui ametiprivileegiga isik on näiteks kinni peetud või ametiprivileegiga isik või privileegi hoidja ise on muul viisil takistatud taotluse esitamiseks. Samuti tekib taotluse esitanud. Mis puutub teabevaldaja küsimus, kas vastuväite puudumine muudab kogutud tõendi teadmatusse, siis siin on ametiprivileegiga isiku hiljem automaatselt lubatavaks, mis võib viia olukordadeni, ülesanne teadvustada teabehoidjatele, et kus teave kogutakse ebaseaduslikult, kuid muutub hiljem hoidmiseks edastatav teave on tundlik „lubatavaks“ üksnes sellepärast, et isik ei jõudnud ametiprivileegiga kaitstud teave, mida vastuväidet vormistada taotluseks. Lisaks on probleem, et kriminaalmenetluses välja nõuda saab ainult paljud teabevaldajad ei pruugi arugi saada, et nendelt seaduses sätestatud kohtu loaga. Selles osas on soovitakse ametiprivileegiga hõlmatud teavet, mistõttu ei täiendatud seletuskirja. oska nad ka vastuväiteid esitada ning menetlejani võib jõuda ametiprivileegiga kaitstud teave, mis tegelikult temani jõuda ei tohiks. Kohtute seaduse § 71 lg 1 täiendatakse selliselt, et Kolmandaks on 48-tunnine tähtaeg liialt range, kuna see ei ametiprivileegi üle peetava vaidluse lahendamisel arvesta reaalseid asjaolusid, näiteks kui läbiotsimine toimub kohtunikule teatavaks saanud ametiprivileegiga reedel ja nädalavahetusel ei ole võimalik taotlust esitada. teave on hõlmatud kohtuniku vaikimiskohustusega. Eelnõu seletuskirjas ei ole sellise tähtaja valikut põhjendatud. Tegemist on ebamõistlikult lühikese tähtajaga, arvestades seda, et teabekandja on pitseeritult menetleja juures ja puudub oht, et teabekandja hävitatakse. Minimaalselt tuleks taotluse esitamiseks antud tähtaega arvestada tööpäevades. Teeme ettepaneku olukord lahendada selliselt, et vaidluse tekkimisel liigub küsimus automaatselt eeluurimiskohtuniku ette, kes otsustab vaidlusaluste tõendite lubatavuse üle. Mittelubatavaid tõendeid uurimisasutusele ega prokuratuurile üle ei anta, need tagastatakse ja koopiad hävitatakse. 8  Vastuväide peaks olema piisav, et menetlustoiming peatada ja asi eeluurimiskohtunikule üle anda ning tähtaeg eeluurimiskohtunikule asja lahendamiseks peaks algamagi vastuväite esitamisest. (4) Kui menetleja vaidlusaluse teabekandja ära võtab, lahendab eeluurimiskohtunik vastuväite kümne päeva jooksul taotluse saamisest arvates, kuulates ära prokuratuuri ja vastuväite esitaja seisukohad ning tutvudes vaidlusaluse teabekandja ja kriminaaltoimikuga. Vastuväite lahendamise määruses võib eeluurimiskohtunik teha äravõetud teabekandjal olevate andmete töötlemise kohta korraldusi, mis on vajalikud ametiprivileegi ülemäärase riive vältimiseks. Seaduses peaks olema kirjas ka see, et kohtunikul ei ole lubatud avaldada ametiprivileegiga kaetud teavet. 10 Juhime ka tähelepanu, et seletuskirjas on mitmes kohas ekslik Arvestatud Viide parandatud viide pitseerimise olemusele (viidatud on KrMS § 642 lg-le 3, aga peaks olema viide § 643 lg-le 3) 11 KrMS § 72 lg 2 Arvestatud osaliselt. Sätte sõnastust täpsustatud. Üldjoontes on Sätte sõnastus on ebaõnnestunud. advokatuuril õige arusaam – ametiprivileegiga isik, kes on ametiprivileegiga hõlmatud asjaolu kohta Jääb mulje, et advokaatidel ei ole õigust keelduda ütluste juba ütlusi andnud, ei saa selle asjaolu osas enam andmisest, kui (a) klient on selle avaldamisega § 641 lg 3 järgi ütluste andmisest keelduda ametiprivileegile nõus olnud ja teave pole seetõttu ametiprivileegiga hõlmatud viidates. või (b) advokaat on teabe kohta juba ütlusi andnud. Esimese variandi puhul tekib vastuolu § 641 lg 3 ja AdvS § 45 lg 2 vahel (nõusoleku vorm). Teise variandi puhul pole kindel, kas 2. Audiitorkogu 9 Jrk nr advokaadi poolt kutsesaladuse rikkumine peaks Ettepaneku/märkuse sisu jätma kliendi Arvestatud/mittearvestatud Kommentaarid 1 kriminaalmenetluses kutsesaladuse kaitseta. Toetame eelnõu eesmärki, täpsustada kriminaalmenetluses Teadmiseks võetud ametiprivileegide ulatust ning luua menetluses mehhanismid, mis Selle asemel, tagaksid, et teha viited et privileegiga teistele kaetud teaveKrMS-i sätetele, tuleks oleks igakülgselt kaitstud. 2 lahti kirjutada, KrMS § 64 1 mida sättega öelda tahetakse. Ei arvesta JDM ei toeta suundumust laiendada nende 12 KrMS § 72 lg 3 Rahandusministeeriumis on koostamisel uus AudSi eelnõu, mille Ei arvestata Üldist isikute ülekuulamiskeeldu ringi, kellel onei õigus kehtestata, kuna omal otsusel 2 Kavandatav menetlemisel KrMS § 72ministeerium teeb lg 3 näeb ette, et KrMS § 91 koostööd lg 9 või Audiitorkoguga. menetluslike keeldudaasjaolude suhtes,kriminaalmenetluses samuti võimaliku lgKutsesaladuse 12 kohaselt menetlustoimingusse kaasatud eriteadmistega hoidmise tugevdatud kaitseks oleme eelnõu menetleja kuriteo uurimisel võib uurimisasutuse ja prokuratuuriga olla vajalik üle koostöö isikul või tõlgil koostajale teinud onettepaneku, õigus keelduda ütluste andmisest et vandeaudiitor võib kliendi kuulatategemisest. ka eriteadmistega isikut ja tõlki. Süüteomenetlust Kohustus toimetatakse ametiprivileegiga andmeid avaldada hõlmatud teabe kohtumääruse uurimisasutusele kohta, mis sai tallePraegu alusel. konfidentsiaalsust hoida vaid eriti tõsiste tuleneb eriteadmistega õigusrikkumiste puhul ning teatavaks menetlustoimingus kehtiv AudS osalemise § 48 eelnevat kohtu luba eikäigus. nõua, kuid eeldatavalt uus isikuleavalik ja tõlgilehuvi kriminaalmenetluse seadustikust prevaleerib ärihuvide ja ees. seadus sellise regulatsiooni kehtestab. AvTS Rahandusministeeriumi § 35 lg 1 p-st 1. Ametiprivileegi kinnitusel eiloogika ole ka Isikul ei peaks olema õigus vaid kohustus. seisnebki selles, et isikul onseaduses audiitortegevuse õigus, mitte plaanitud kohustus Oleme arvamusel, et ametiprivileegid peaksid kehtima ka kriminaalmenetluses audiitoritele ütlusi anda mitte anda.ilma kohtu õigust Eeltoodust tulenevaltanaloogselt vandeaudiitoritele teeme ettepaneku § 72 lg ja advokaatidele 3 sõnastada notaritele ning määruseta keelduda süüteomenetluses ütluste järgnevalt: 1 teistele ametitele, mis on nimetatud eelnõu § 64 . Sellest tulenevalt või teabe andmisest. palume lisada kavandatava KrMS § 641 koosseisu ka „(3) Eriteadmistega isikul või tõlgil, kes kaasati vandeaudiitorid. menetlustoimingusse käesoleva seadustiku § 912 lõike 9 või 12 kohaselt, on kohustus keelduda ütluste andmisest ametiprivileegiga hõlmatud teabe kohta, mis sai talle teatavaks menetlustoimingus osalemise käigus.“ 13 KrMS § 91 lg 3 Ei arvestata. Advokaadi ja kaitsja valduse läbiotsimise kohta on KrMS § 91 lõike 3 sõnastus pärast eelnõu vastuvõtmist ja eelnõu kohaselt erisäte KrMS § 912, mida tuleb jõustumist oleks järgmine: Läbiotsimist võib toimetada kohaldada ka siis, kui läbiotsimise üldsäte muude prokuratuuri määruse alusel, välja arvatud läbiotsimine ametiprivileegidega isikute kohta sätestab teisiti. ametiprivileegiga isiku tööruumides, kui on alust arvata, et Seaduse tekstis lex specialis põhimõtte kahtlustatav kasutab või kasutas läbiotsitavat kohta või ülekordamine ei ole põhjendatud ja võib tekitada sõidukit kuriteosündmuse või kohtueelse menetluse ajal, ning tarbetut segadust. 10  isikut kahtlustatakse käesoleva seadustiku § 1262 lõikes 2 Mis puutub muude ametiprivileegidega isikute nimetatud kuriteo toimepanemises. kasutuses olevate ruumide ja sõidukite läbiotsimist, siis selles osas ongi seaduses ette nähtud Selle sätte kohaselt on läbiotsimiseks vajalik kohtumäärus teistsugune kaitsetase. Kui sellise läbiotsimise ainult siis, kui läbiotsimine toimub ametiprivileegiga isiku käigus sekkutakse ametiprivileegiga hõlmatud tööruumides. See säte on vastuolus KrMS § 912 lg-s 1 andmetesse ilma, et see oleks läbiotsimise lubatud sätestatava reegliga, et advokaatidega ja kaitsjatega seotud eesmärgiks, kuulub kohaldamisele eelnõukohane § läbiotsimiste puhul on eeluurimiskohtuniku luba nõutav 643 regulatsioon. igasuguse advokaadi või kaitsja valduse läbiotsimiseks (sh ka muu ruumi läbiotsimiseks, mida advokaat või kaitsja Märkus KrMS § 91 lg 3 ja lg 8 kohta on arusaamatu kasutavad ametiprivileegiga hõlmatud teabe hoiustamiseks). – mõlemad sätted eelnõuga muudetakse. Sellele, et advokaatide ja kaitsjatega seonduvaks läbiotsimiseks on erikord, KrMS § 91 ei viita. Kui KrMS § 642 kohaselt on ametiprivileegiga hõlmatud teavet sisaldavat tõendit võimalik koguda üksnes kohtu loal, miks siis KrMS § 91 lg-s 3 on välja toodud üksnes notari- ja advokaadibüroos või ajakirjanduslikul eesmärgil informatsiooni töötleva isiku juures toimuvat läbiotsimist puudutav erand? KrMS § 91 lg 8 muudatuste puhul on sama probleem, mis § 91 lg-s 3 – see reguleerib ainult ametiprivileegiga isiku tööruumis toimetatavat läbiotsimist. Samas ei selgu, kuidas peab toimima siis, kui läbiotsimine toimub ametiprivileegiga isiku kasutuses olevas muus ruumis - kodus, autos vm? Ka selles lõikes puudub viide järgnevatele §-dele, et advokaadi ja kaitsja puhul on kehtestatud eraldi regulatsioon. 14 KrMS § 912 Arvestatud osaliselt 11  Kavandatav KrMS § 912 seab reeglid, millal võib läbi otsida advokaadi või kaitsja valduse. Kuigi lg-s 1 on nimetatud, “Advokaadi või kaitsja valdus” on definitsioon, mis milliseid kohti nimetatakse edaspidi kaitsja valduseks, siis seaduses antud. Seetõttu lõikes 3 advokatuuri Eesti Advokatuuri osas tekib ikkagi küsimus, kas Eesti ruume eraldi ei mainita. “Advokaadi või kaitsja Advokatuur saab olla advokaadi valduseks. Seetõttu teeme valduse” all ei peeta silmas valdust tsiviilõiguslikus lg-sse 3 ettepaneku lisada, et ka Eesti Advokatuuri ruumi ei mõttes, vaid “advokaadi või kaitsja valdus” on või ametiprivileegiga hõlmatud teavet sisaldava tõendi kriminaalmenetluse seadustikus esitatud kogumiseks läbi otsida. legaaldefinitsioon. KrMS § 912 lg 1 kohaselt on advokaadil või kaitstjal, kelle valdust läbi otsitakse õigus olla läbiotsimise juures. KrMS § KrMS § 91 lg 8 sõnastus täpsustatud. Mõlemal 91 lg 8 näeb ette, et ametiprivileegiga isiku tööruumi juhul on ametiprivileegiga isikul õigus läbiotsimise läbiotsimise juurde tuleb kutsuda ametiprivileegiga isik, kelle juures viibida, kuid tema puudumine ei takista juures läbi otsitakse, kuid § lg 912 lg-s 1 sellist kohustust ei läbiotsimise toimetamist. ole. Hetkel võib kavandatavat KrMS § 912 lg 3 sõnastust võib tõlgendada selliselt, et läbiotsimisele lubamise aluseks võib 912 lg 3 sõnastus muudetud vastavalt advokatuuri olla üksnes üks loetletud tingimus. ettepanekule. Ülaltoodust tulenevalt teeme ettepaneku § 912 lg 3 sõnastada järgnevalt: „(3) Advokaadi või kaitsja valdust ning Eesti Advokatuuri ruumi ei või läbi otsida ametiprivileegiga hõlmatud teavet sisaldava tõendi kogumiseks, välja arvatud juhul, kui on täidetud kõik järgmised tingimused: /…/“ 15 KrMS § 912 lg 1 Arvestatud Kavandatava KrMS § 912 lg 1 kohaselt on läbiotsimise juures õigus viibida ka läbiotsitava advokaadibüroo pidajal. Samasugune õigus peaks olema ette nähtud õigusbüroo (või muu ettevõtte) pidajale, kus töötab mitteadvokaadist kaitsja? 12  Kaitsjate tööruumid võivad ju asuda samamoodi äripinnal, kus töötavad ka õigusbüroo teised töötajad ning kus asuvad teiste klientide andmed. Õigusbüroo läbiotsimise puhul on samuti põhjendatud ette näha õigusbüroo valdaja viibimine läbiotsimise juures, mis aitab tagada läbiotsimise korrektsust ning kaitsta teiste klientide andmeid. Teeme ettepaneku § 912 lg 1 viimane lause sõnastada järgnevalt: „ /…/ Läbiotsimise juures on õigus viibida ka advokaadil või kaitsjal, kelle valdust läbi otsitakse, ja läbiotsitava advokaadibüroo või õigusbüroo pidajal.“ Palume sätte viimases lauses parandada kirjaviga – läbi otsitava peaks olema kirjutatud kokku (läbiotsitava). 16 KrMS § 912 lg 2 Ei arvestata. Kavandatava KrMS § 912 lg 2 kohaselt ei ole välistatud Kohtumääruse vormistamise küsimused reguleerib advokaadi või kaitsja valduse läbiotsimise kohta antava KrMS § 145, mille uus sõnastus jõustub kohtumääruse vormistamine pealdisena prokuratuuri 01.011.2026. Muudatuse eesmärgiks on vältida taotlusel. Põhistatud kohtumäärus on vajalik selleks, et tagada üleliigset bürokraatiat ja täiendavate dokumentide kliendisaladuse tõhus kaitse ja EIK-i praktikast tulenevate vormistamist seal, kus see sisulist lisaväärtust ei nõuete täitmine läbi põhjalikuma kaalumise läbiotsimise anna. Kui kohtu põhjendused ühtivad taotluse põhjendatuse ning ulatuse osas. omaga, puudub alus väita, et taotluse põhjenduste määruses ümber jutustamine määruse sisulist Sama sätte punktides 1-4 toodud nimekiri kohtumääruses kvaliteeti tõstaks. Samuti ei ole asjakohane märkus märgitava info osas on liialt üldine ning ei anna menetlejale otsisõnade kohta. See näib lähtuvat arusaamisest, et piisavalt selget ja kontrollitavat raamistikku, mille piires digitaalsete andmekandjate uurimine peaks läbiotsimist teostada. Selle tulemusena võib tekkida olukord, piirduma tavalise tekstiotsingu abil lahtise tekstiga kus otsingud muutuvad ebamääraseks või liiga laialdaseks. väljendatud andmete otsimisega. Arvestades 13  Näiteks kui märksõnaks on „leping“, võib see anda tulemusi tõsisemate kurjategijate konspiratiivsuse taset, pole kõigest võimalikust ja põhjustada asjasse mittepuutuvate selline piirang kindlasti arukas, mistõttu seda ka andmete massilist läbivaatamist. Selleks, et menetleja ei seadusesse ei kirjutata. Läbiotsimise tehniline pool hakkaks iseseisvalt otsisõnu välja mõtlema ega laiendama peab olema tehnoloogianeutraalne, et seadus elaks otsingu ulatust, peab kohtumäärus sisaldama konkreetset ja üle ka edaspidised arengud digitehnoloogias ja piiratud märksõnade loetelu, mis on kooskõlas kriminaalasja digikriminalistikas ega piiraks kuritegevuse vastast vajadustega ning ei hõlma ebamõistlikult laia teabehulka. võitlust ebamõistlikult. Läbiotsimismääruses tuleb konkreetselt piiritleda nii otsitavad objektid kui Teeme ettepaneku § 912 lg 2 ning p 1 sõnastada alljärgnevalt: läbiotsitavad kohad ja otsimismeetodite osas on määruses samuti võimalik teha vajalikke täpsemaid „(2) Advokaadi või kaitsja valduse läbiotsimise kohta antavas korraldusi vastavalt eelnõukohase § 912 lg 2 p 2. põhistatud kohtumääruses märgitakse lisaks käesoleva seadustiku § 91 lõikes 4 sätestatule: 1. kas ja millises ulatuses on otsinguid lubatud toimetada ametiprivileegiga hõlmatud andmete hulgas, sh digitaalsete andmekandjate ning pilvepõhiste andmesalvestuskeskkondade osas konkreetsed otsingusõnad; 17 KrMS § 912 lg 4 p 3 Arvestatud Lisatud lõige 5 punkt 4. Kavandatava KrMS § 912 lg 4 p 3 kohustab advokatuuri esindajat hoidma saladuses talle kriminaalmenetluse käigus seoses advokatuuri esindamisega teatavaks saanud teavet. Selle sätte sõnastusest jääb arusaamatuks, millist teavet ei tohi avaldada ja kui kaua see saladuse hoidmise kohustus kehtib. Säte on sõnastuse kohaselt absoluutne ning viitab, justkui tuleks igasugune teave hoida saladuses. Samas on tegemist teabega, mille advokaat on saanud advokatuuri esindamisel mistõttu on vältimatult vajalik, et advokaat 14  edastaks teatud teabe advokatuurile? See on vajalik juba kasvõi KrMS § 1781 ette nähtud kulude hüvitamise taotluse esitamiseks Seetõttu on vajalik sätet täpsustada. 18 KrMS § 912 lg 4 p 4 Ei arvestata Menetlustoimingu tegemise taktika eest vastutab 2 Kavandatav KrMS § 91 lg 4 p 4 paneb advokatuuri menetleja. Advokatuuri esindaja ei ole menetleja, esindajale kohustuse teha vajadusel ettepanek eriteadmistega vaid menetlustoimingu juures viibiv isik, kellel on isiku või tõlgi kaasamiseks otsingu teostamisele või andmete küll õigus menetlustoimingusse omalt poolt eraldamisele. Seletuskirjas avaldatakse arvamust, et kui sekkuda, kuid ei ole õigust menetlust kujundada, sh advokatuuri esindaja sellise taotluse teeb, siis tõenäoliselt võtta riigile kohustusi või kohustada uurimisasutust menetleja selle taotluse ka rahuldab. See aga on üksnes riigile kohustusi võtma (nt eksperti kaasama). arvamus. Eelnõus puudub regulatsioon, mis saab juhul, kui Menetleja vastutab ka selle eest, kui tõendite menetleja jätab advokatuuri esindaja taotluse rahuldamata. kogumine on läbi viidud suboptimaalselt. Selline regulatsioon peaks eelnõus olema. 19 KrMS § 912 lg 5 p 2 Arvestatud sisuliselt Eelnõuga muudetakse KrMS § 146, sätestades, et 2 Kavandatava KrMS § 91 lg 5 p 2 järgi on advokatuuri protokollist peavad nähtuma asjaolud, mille kohta esindajal läbiotsimise käigus õigus esitada taotlusi, kaebusi ja on uurimis- või menetlustoimingul osalenud isik vastuväiteid, mis protokollitakse. Jääme ka siin seisukohale, vastuväite esitanud. et antud protokollimine peab olema jooksev samadel põhjendustel mille oleme välja toonud ülal punktis 8. Teeme ettepaneku § 912 lg 5 p 2 sõnastada järgnevalt: „2) esitada taotlusi, kaebusi ja vastuväiteid, mis protokollitakse jooksvalt;“ 20 KrMS § 912 lg 9 Arvestatakse osaliselt Eelnõu sätestab keelu avaldada andmete eraldamise 2 Kavandatav KrMS § 91 lg 9 reguleerib menetleja initsiatiivil käigus teatavaks saanud ametiprivileegiga läbiotsimise käigus otsingute teostamise ja andmete hõlmatud teavet. Sättesse lisatakse nõue kinnitada eraldamise juurde tõlgi ja muu eriteadmistega isiku huvide konflikti puudumist. Samas ei saa kaasamist. Selliste isikute kaasamisel tuleb tarvitusele võtta kehtestada absoluutset keeldu osaleda hilisemates meetmed, et need inimesed ei põhjustaks ametiprivileegiga muudes menetlustoimingutes, mis on “seotud 15 hõlmatud teabe lekkimist, sh ei ole neil lubatud läbiotsimise ametiprivileegiga hõlmatud teabega” - näiteks võib käigus teada saadut avaldada menetlejale. mõne haruldase keelesuuna tõlki olla vaja kasutada ka järgnevates menetlustoimingutes, kus äravõetud Oleme seisukohal, et keeld ametiprivileegiga hõlmatud teabe ametiprivileegiga hõlmatud teabe kohta kelleltki avaldamiseks peab hõlmama ka seda, et kaasatud isikut ei või selgitust nõutakse või kus seda teavet kõrvutatakse üle kuulata talle teatavaks saanud teabe osas. Sama isik ei mingist muust allikast saadud teabega. Osalemine tohiks osaleda ka äravõetud teabega seotud muudes muus menetlustoimingus ei anna isikule menetlustoimingutes, näiteks vaatluses, kuna sellisel juhul ei loomulikult õigust eirata saladuse hoidmise ole välistatud, et ta avaldab ka teavet, milleks tal õigust ei ole. kohustust. Samas ei välista nimetatud keeld kaasatud isiku ülekuulamist ametiprivileegiga katmata asjaolude osas, näiteks juhul, kui isik tajub menetlustoimingu käigus vahetult kuriteole viitavaid asjaolusid, mis ei ole seotud õigusteenuse osutamisega ega ametiprivileegiga (nt relva nägemine ruumides). Selline täpsustus on vajalik, et eristada selgelt ametiprivileegiga kaitstud teavet muudest vahetult tajutud asjaoludest. Lisaks on vajalik, et kaasatud isikul ei tekiks asjas huvide konflikti (näiteks, kui kaasatakse PPA töötaja). Teeme ettepaneku § 912 lg 9 sõnastada alljärgnevalt: „(9) Menetleja võib advokatuuri esindaja nõusolekul kaasata otsingute teostamisse või andmete eraldamisse tõlgi või muu eriteadmistega isiku, kui see on vältimatult vajalik. Sellisel juhul tuleb võtta meetmeid, et kaasatud isiku kokkupuude ametiprivileegiga hõlmatud teabega oleks võimalikult väike. Kaasatud isikule selgitatakse, et tal ei ole lubatud avaldada ametiprivileegiga hõlmatud teavet, mis talle andmete eraldamise või otsingute käigus teatavaks sai, sealhulgas on keelatud tema ülekuulamine või osalemine muudes menetlustoimingutes, mis on seotud ametiprivileegiga 16  hõlmatud teabega. Kaasatud isik peab kinnitama asjas huvide konflikti puudumise.“ 21 KrMS § 912 lg 12 Arvestatud Kohtute seaduse § 71 lõiget 1 täiendatakse. 2 Kavandatava § 91 lg 12 kohaselt tuleb juhul, kui kohtunik hakkab ise andmeid eraldama, toimingu juurde kaasata uurimisasutuse ja advokatuuri esindaja. Seletuskirjas on märgitud õigesti, et eeluurimiskohtuniku poolt andmete eraldamise juures peavad saama viibida need isikud, kellel on õigus läbiotsimise juures viibida. Paraku seda nõuet seadusesse kavandatud ei ole. Kavandatavas § 912 lg-s 12 on kirjas kohtuniku kohustus vaidluste korral tutvuda vaidlusaluse teabekandjaga (st tutvuda ametiprivileegiga hõlmatud teabega). Samas ei ole kavandatud seaduse täiendust selles osas, et sarnaselt info kogumisele kaasatud eriteadmisega isiku või tõlgiga, ei ole kohtunikul lubatud avaldada ametiprivileegiga hõlmatud teavet, mis talle andmete eraldamise või otsingute käigus teatavaks sai. 22 KrMS § 913 Arvestatud Lisatud viide eelnõukohase § 912 lõikele 3, mis Kavandatava KrMS §-ga 913 soovitakse panna paika reeglid, tingimused sätestab. kuidas toimub edaspidi advokaadi või kaitsja ametiprivileegiga hõlmatud teabe nõudmine. Lg 1 kohaselt võib advokaadi või kaitsja ametiprivileegiga hõlmatud teavet nõuda ainult juhul, kui teda ennast või tema juures töötavat isikut kahtlustatakse kuriteo toimepanemises ja on alust arvata, et, et nõutav teave on seotud menetletava kuriteoga. Ehk teisisõnu viidatakse samade aluste esinemise vajadusele, mis on sätestatud KrMS § 912 lg 3 p-des 1-2, kuid 17  puudub viide KrMS § 912 lg 3 p-s 3 sätestatule – et tõendusteavet ei ole võimalik õigeaegselt ja kriminaalmenetluse huve oluliselt ohustamata saada muude toimingutega. Jääb arusaamatuks ja ka seletuskirjast ei ilmne, miks ametiprivileegiga hõlmatud teabe teistelt isikutelt nõudmise korral on võimalik loobuda nn ultima ratio nõudest. Nii KrMS § 912 kui 913 sätete sisuks on advokaadi või kaitsja ametiprivileegiga hõlmatud teavet sisaldava tõendi kogumine. Järelikult peaksid kehtima ka ühesugused reeglid. Samuti ei ole eeluurimiskohtunikule pandud põhjendatud kuriteokahtluse olemasolu kontrollimise kohustust. On põhjendatud kuriteokahtluse olemasolu kohtuliku kontrolli läbimine enne seda, kui hakatakse läbi otsima kaitsja või advokaadi valdusi ning rikkuma konfidentsiaalsuskohustust. 23 KrMS § 1781 Arvestatud osaliselt Piirang jääb. Puudub alus väitmaks, et Eesti 1 Kavandatav KrMS § 178 näeb ette hüvitada Eesti Advokatuuri esindamine kohtueelses menetluses Advokatuuri kulud advokatuuri esindaja tehtud töö eest peaks olema kõrgemalt tasustatud kui riigi õigusabi summas, mis ei või ületada sama aja eest kaitsjale riigi kriminaalasjades. Täpsustatakse, et ka kulud on õigusabi tasumäära järgi makstavat tasu. hüvitatavad. Leiame, et väljamõistetavate kulude suuruse selline piirang ei ole on õigustatud. Lisaks tekib küsimus, kas sellise sõnastuse korral hüvitatakse ka õigusteenusega seotud kulud, sh sõidu- ja/või ööbimiskulud või ainult kulu läbiotsimisel kohapeal kulunud tööaja eest. 24 KrMS § 217 lg 11 Arvestatud osaliselt. Ka konventsioon näeb ette advokatuuri teavitamise üksnes siis, kui kinni peetud advokaat seda soovib. 18 Ametiprivileegide eelnõuga KrMS paragrahvile 217 lisatav Nagu on seadusest kaotatud menetleja kohustus lõige 11 lähtub konventsiooni artikli 9 nõuetest. Art 9 lg 3 isiku kahtlustatavana kinnipidamisest teavitada punkti a kohaselt tagavad konventsiooniosalised, et tööandjat ja õppeasutust, on eraelu puutumatuse kutseühendustel on võimalik, arvestades seadusega küllaltki tõsise riivega tegemist ka siis, kui ettenähtud ja demokraatlikus ühiskonnas kuritegude kinnipidamisest kohustuslikus korras antaks teada ennetamiseks, uurimiseks või menetlemiseks või teiste kutseorganisatsioonile. Ka viidatud konventsioon isikute õiguste kaitsmiseks vajalikke piiranguid, kaitsta näeb ette kohustuse lubada advokatuuri esindajal konventsioonis sätestatud õigusi, sealhulgas saada oma kohtuda kinnipeetud advokaadiga üksnes juhul, kui esindajate kaudu tõhus juurdepääs advokaatidele, kellelt on see advokaat ise soovib. võetud vabadus, kui need advokaadid seda soovivad. Oleme seisukohal, et konventsioonis ettenähtud tagatiste Juhatuse liikme kinnipidamisest advokatuuri sisuliseks realiseerimiseks peab advokatuuri teavitamine esimehe teavitamine on seoses juhatuse liikme olema menetleja kohustus. Sellega oleks kaetud ka funktsioonidega otstarbekas ja vastav muudatus konventsiooni artikli 9 lg 3 p a nõue, mille kohaselt on tehakse. advokatuuril igal juhul õigus oma esindajate kaudu saada juurdepääs kinni peetud advokaadile. Nimelt tuleneb artikli 9 Võimalus advokaadi kinnipidamisest advokatuuri lg 1 p-st b sisuliselt, et advokaat ei ole kohustatud advokatuuri teavitamist edasi lükata on selgesti erandlik, kuid oma kinnipidamisest teavitama; sellisel juhul ei oleks võib olukorras, kus kinnipidamisest laiemalt advokatuuril võimalik artikli 9 lõikes 3 sätestatud õigust teavitamine võiks uurimise ohtu seada, siiski realiseerida, kui ta ei ole teadlik advokaadi kinnipidamisest. vajalik olla. Arvestades, et kinnipidamise tähtaeg on maksimaalselt 48 tundi, on advokaadi soovil Samuti vajab täpsustamist teavitamise ja kohtumise advokatuuri teavitamist võimalik vältimatu edasilükkamise regulatsioon. Konventsioon võimaldab vajaduse korral edasi lükata mitte kauem kui 24 erandite kehtestamist üksnes mõjuvatel ja konkreetsetel tundi. Advokaadilt kinnipidamisel klientidega põhjustel. Oleme seisukohal, et advokatuuri teavitamise ning seotud konfidentsiaalse teabe äravõtmisega advokatuuri esindajaga kohtumise edasilükkamise võimaluse seonduvat reguleerivad asjakohased erisätted ning ette nägemine ei ole põhjendatud. Arvestades, et advokatuuri juhatuse teavitamisega viivitamine kinnipidamisel võidakse advokaadilt ära võtta sidevahendid kuni 24 tundi kliendiandmete kaitse seisukohast ning ligipääs klientide teabele, on viivitamatu advokatuuri tähtsust ei oma. Advokaadi lähedase teavitamise teavitamine vajalik eelkõige klientide huvide kaitseks, et osas eriregulatsiooni sätestamine ei ole advokatuur saaks tarvitusele võtta vajalikud meetmed. põhjendatud. 19  Lisaks, kuna KrMS ei näe ette kinnipidamisel kaitsja teavitamisele ajalisi piiranguid, ei tohiks selline piirang laieneda ka advokatuuri esindajale. Ka teeme ettepaneku täiendada kavandatavat KrMS § 217 lg 11 selliselt, et juhul kui kinni on peetud advokatuuri juhatuse liige, teavitatakse advokatuuri esimeest, ning et lisaks advokatuuri teavitamisele teavitatakse ka kinni peetud advokaadi lähedast advokaadi valikul. Lähedase teavitamise ja temaga kohtumise edasilükkamine võib olla põhjendatud üksnes ulatuses, mis on vältimatult vajalik kriminaalmenetluse olulise kahjustamise ärahoidmiseks, kuid selline edasilükkamine peaks siiski toimuma eeluurimiskohtuniku, mitte prokuratuuri loal. 25 VTMS § 321 Arvestatud osaliselt Advokatuuri seisukohas vaadatakse mööda kehtiva 1 Kavandatava VTMS §-ga 32 nähakse ette, et edaspidi on VTMS-i sätestatust, mille §-s 35 on küll keelatud kaitsja ja advokaadi ametiprivileegi riivega läbiotsimine diplomaatilise esinduse ruumides, ent menetlustoimingute tegemine lubatud ka väärteoasjade mitte advokaadibüroodes. Advokaati ei ole plaanis menetluses. Peame nimetatud sätet üheks kõige ka edaspidi väärteomenetluses muuta puutumatuks problemaatilisemaks selles eelnõus ega nõustu sellega. dokumendihoidjaks, kelle juures tõsiste väärtegude toimepanemisega seonduvaid dokumente Seadusandja on pidanud väärtegusid väiksema hoiustades saaks olla kindel, et need jäävad ebaõigussisuga tegudeks kui kuritegusid. Läbiotsimine rikub õiguskaitseasutustele kättesaamatuks. Seadus näeb advokaadi klientide õigusi ning pole olemusolikult vähem ette väärtegude kategooriad, mille menetluse käigus riivav kui jälitustoimingud. Kuna jälitustoimingud on on advokaadibüroode läbiotsimine põhimõtteliselt keeltatud, siis ei tohiks olla lubatud ka ametiprivileegiga lubatav. Viide KrMS-i vastavatele sätetele viiakse kaitstud teabe kogumine läbiotsimisega. VTMS-i teksti sisse. Samuti piiritletakse nende väärtegude ringi, mille uurimisel on kohtu loal Märkusena lisame, et käesoleval kujul säte ei kajasta, et advokaadibüroo läbiotsimine võimalik. nimetatud väärteoasjades on menetlustoimingud lubatud üksnes KrMS-i ametiprivileegi kaitset reguleerivate sätete 20  kohaldamisel analoogia korras, mis on aga õigusselguse vaatest vältimatult vajalik ning meie hinnangul ei piisa selles osas vaid seletuskirjast. 26 Menetlusnõuete läbiviimise rikkumise eest sanktsiooni Ei arvestata Puudub põhjus väita, et kehtiv õiguslik raamistik ei ette nägemine võimalda kohaselt reageerida tahtlikule Norm teenib isikute põhiõiguste tegeliku kaitse ning ametivõimu kuritarvitamisele või menetlusreeglite ametiisikute omavoli ärahoidmise eesmärki. Seoses eiramisele. advokaadi, arsti jm isikute poolt konfidentsiaalsete ja delikaatsete isikuandmete kogumisega on eriti oluline tagada, et seaduslikul alusel teostataval läbiotsimisel või isiku läbivaatusel ei oleks alust ära võtta või isegi tutvuda selleks mittelubatud tõenditega. Samuti selleks, et prokurörid ei püüaks kasutada kohtumenetluses tõenditena näiteks jälitustoimingu protokolle, mis sisaldavad advokaadi ja kliendi vahelist suhtlust. Korrakaitsemenetluses on samasugust probleemi käsitletud näiteks Riigikohtu lahendis nr 1-19-31, kus tuvastati ametiisiku poolt füüsilise jõu ebaproportsionaalne kasutamine (jalalöök kinnipeetu vastu), kuid jõuti järeldusele, et KarS § 291 koosseisu ei esine. Kuriteo ja väärteo koosseisu piiritlemine on sarnane ka korruptsioonisüütegudes, kus samuti iga korruptsiooniohtlik tegu ei ole karistatav kuriteona. Teeme ettepaneku karistusseadustikku täiendada §-ga 3232 järgmises sõnastuses: „§ 3232. Menetlustoimingute läbiviimise nõuete rikkumine Süüteomenetluses või korrakaitsemenetluses ametiisiku poolt jälitustoiminguga tõendite kogumisel, läbiotsimisel või isiku läbivaatusel seaduse ja kohtumäärusega määratletud 21  piiridest väljumise eest, samuti teadvalt mittelubatava tõendi esitamise eest kohtumenetluses– karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.“ 27 Ametiprivileegiga hõlmatud tõendi mittearvestamine Ei arvestata Kehtiv õigusraamistik on piisav selleks, et olulise Kehtivas õiguses ei ole selgesõnaliselt sätestatud menetlusrikkumisega saadud tõendid saaks kõrvale ametiprivileegi rikkumise tagajärge tõendite lubatavusele jäetud. Üldreegli kehtestamine võtaks kohtult kohtuotsuse tegemisel. diskretsiooniõiguse hinnata, kas ametiprivileegi rikkumine konkreetsel juhul on oluline või mitte. Peame vajalikuks seaduses täpsustada, et kohus jätab kõrvale KrMS § 3051 kehtib muudetud sõnastuses alates ametiprivileegiga hõlmatud tõendi juhul, kui see on kogutud 01.11.2026. õigusliku aluseta või kui ametiprivileegiga hõlmatud teavet on kogutud advokaadi, kaitsja või advokatuuri töötaja (või nende juures tegutseva isiku) võimaliku kuriteokahtluse kontrollimiseks olukorras, kus vastavat isikut ei ole tõendi kogumisega seotud kuriteos süüdi mõistetud. Teeme ettepaneku KrMS § 3051 lõige 3 sõnastada alljärgnevalt: „(3) Tõendi vastuvõtmine ei välista selle lubamatuks tunnistamist kohtuotsuse tegemisel. Kohus jätab kõrvale ametiprivileegiga hõlmatud tõendi, kui selle kogumiseks puudus õiguslik alus või kui ametiprivileegiga hõlmatud tõend koguti advokaadi, kaitsja või advokatuuri töötaja või nende juures tegutseva isiku poolt kuriteo toimepanemise kahtlustuse kontrollimiseks ning vastavat isikut ei ole mõistetud tõendi kogumisega seotud kuriteos süüdi sama või varasemalt tehtud kohtuotsusega.“ 28 Konventsiooni art 6 lg 1 p b Teadmiseks võetud Selle eelnõuga mainitud küsimusi ei reguleerita. 3. Eesti Kohtuekspertiisi Instituut 22 Jrk nr Sätte kohaselt tagavad konventsiooniosalised, Ettepaneku/märkuse sisuet advokaadid Arvestatud/mittearvestatud Kommentaarid 1 saavad otsustada, KrMS § 107 lg 3 kas võtta füüsilisi või juriidilisi isikuid oma Teadmiseks võetud. klientideks ja lõpetada advokaadi Eesti Kohtuekspertiisi ja kliendi Instituut (EKEI) vahelisi on nõus KrMS suhteid. § 107 lg 3 Sellega seosesettepanekuga: täiendamise juhime tähelepanu, et rahapesu ja terrorismi rahastamise 9) paragrahvi 107 lõiget ning tõkestamise erinevate järgmises 3 täiendatakse sanktsioonidesõnastuses: rakendamise „Ekspertiisi põhimõtetest tegemisel eksperdi tulenevad advokaadile kasutatud eriliiki küllaltki isikuandmeid ulatuslikud piirangud klientide tohib ekspertiisiaktis kajastada valikule. üksnesOn eksperdiarvamuse oluline, et sellised piirangudvältimatult põhjendamiseks ei muutuksvajalikus liiga ulatuslikuks ulatuses.“ega muudaks konventsiooni EKEI hinnangul artikkel 6 lg ekspertiisiakti peab ekspert 1 punktis b kajastama sisalduvatüksnes üldpõhimõtet need andmed,sisutühjaks. mis on vajalikud eksperdiarvamuse andmiseks, st 29 ekspertiisiakti võib Konventsiooni art 6kanda lg 1 painult d need eriliiki isikuandmed, misArvestatud on osaliselt. Praktikas esineb olukordi, kus advokaadi volituste Oleme vahetultseisukohal, ja vältimatultet konventsiooni seotud eksperdi antud säte hõlmab hinnangu ka kujundamisega. eeldamine süüteomenetluses ei ole põhjendatud, advokaadi EKEI nõustub volituste eeldamist, seisukohaga, mis isiku et muu tulekskohta üheselt käivsätestada meditsiiniline kuivõrd tekitaks liiga suure kuritarvituste ohu. Nii advokatuuriseaduses või muu tundlik teave ning peab menetlusseadustikes. jääma ekspertiisiaktist Teatavasti välja võion olema on ette tulnud, et kuritegelik organisatsioon palkab kehtiv esitatudregulatsioon üldistatult või selles kokkuvõtlikult. osas ebaühtlane: nt tsiviil- ja kahtlustatava teadmata ja soovimata talle 2 halduskohtumenetluses KrMS § 98 advokaadi volitusi eeldatakse, kuid nt Ei arvestata advokaadi, JDM kelleeipeamiseks ülesandeks vaidlusta on mitte ekspertiisiks haldusmenetluses, EKEI teeb ettepaneku väärteo- ja kriminaalmenetluses reguleerida peab seaduses selgesõnaliselt, et klienditerviseandmete huvide kaitsmine, vajalikkust. vaid tema palkajate Kui advokaat eksperdiloma onvolitusi õigus alati volikirjaga saada tõendama. ekspertiisi tegemiseks vajalikele huvides protsessi suunata. ekspertiisialune Samuti on on ekspertiisiga esinenud nõus, saab ta Teeme ettepaneku taastada üldine advokaadi andmetele juurdepääs ilma ekspertiisialuse isiku nõusolekuta. volituste olukordi, kus advokaat väidab end olevat ise lubada juurdepääsu. Juhul, kui ekspertiis eeldus, Vastav mis sisaldus võiks regulatsioon perioodil 01.01.2006näiteks olla sätestatud kuni 28.12.2007 KrMS §-s 98. kahtlustatava tehaksevõi menetlusaluse vastu isiku kaitsja, ekspertiisialuse isiku nõuab soovi, 1 kehtinud AdvS §-s 57 ning sellega seoses muuta ka neid endalesaabtoimiku tutvustamistandajajuurdepääsu kohus määrusega koopiate seadusi, milles praegu Kohtupsühhiaatria advokaadi volituste ja kohtuarstliku ekspertiisieeldust ette ei vajab läbiviimiseks väljastamist, ekspertiisiksseejärel aga vajalikele andmetele. tutvustab Vastav nähta ekspert(shalati HMS, KrMS, VTMS). juurdepääsu See aitaksteabele, kogu asjakohasele vähendadasealhulgas toimikumaterjale regulatsioonhoopis isikutele, eelnõuga kellel toimikuga kehtestatakse. halduskoormust. terviseandmetele ja muudele eriliiki isikuandmetele. Ekspertiisi tutvumiseks õigust ei ole ning pealekauba tuleb olemusest tulenevalt ei ole võimalik anda põhjendatud ja lõpuks välja ka, et advokaat polnud siiski Teeme ettepaneku usaldusväärset käesoleva eelnõuga eksperdiarvamust juhul, kui tehaeksperdil järgmisedpuudub menetlusaluse isiku või kahtlustatavaga muudatused: juurdepääs ekspertiisi tegemiseks vajalikele lähteandmetele. kliendilepingut sõlminud. Olukorras, kus Andmete puudulikkus võib viia olukorrani, kus ekspertiis jääb menetlejal puuduks võimalus nõuda volituse 1.tegemata VTMS §või 20 lg 2 muuta ja sõnastada eksperdiarvamus järgnevalt: on ebatäpne ja ei arvesta kõiki tõendamist ja seaduse tasemel oleks sätestatud olulisi asjaolusid. kohustus volitust eeldada, vähendaks võimalusi selliseid kuritarvitusi vältida. Seetõttu on 23 „(2) Kohtupsühhiaatria Kaitsja volitusi ja kohtuarstliku tõendab volikiri, ekspertiisi advokaadi läbiviimiseks puhul vajab bürokraatia vähendamiseks küll põhjendatud eeldatakse ekspert alati esindusõiguse juurdepääsuolemasolu“. kogu asjakohasele teabele, sealhulgas volituse eeldamine juhul, kui advokaat tegutseb terviseandmetele ja muudele eriliiki isikuandmetele. Ekspertiisi oma kliendi vahetul juuresolekul, kuid muudel 2.olemusest VTMS § 115 tulenevalt lg 4 muuta ei jaole sõnastada võimalikjärgnevalt: anda põhjendatud ja juhtudel jääb menetlejal õigus põhjendatud usaldusväärset eksperdiarvamust juhul, kui eksperdil puudub kahtluse korral nõuda volikirja või muul viisil „(4) juurdepääs Kaebusele ekspertiisi kirjutab tegemiseks alla selle esitaja. vajalikele Kui kaebusele lähteandmetele. kinnitust advokaadi volituste kohta otse kliendilt kirjutab Andmetealla puudulikkus kaitsja, lisatakse võib viiakaebusele olukorrani, tema kus volikiri, ekspertiis kui jääb endalt. seda tegemata ei olevõiväärteotoimikus. eksperdiarvamusAdvokaadi on ebatäpnepuhulja eeldatakse ei arvesta kõiki esindusõiguse olulisi asjaolusid. olemasolu.“ Asjakohased muudatused tehakse KrMS ja VTMS EKEI põhimõtteline seisukoht on, et eksperdil peab olema õigus esindajat ja kaitsjat puudutavatesse sätetesse. 3.tutvuda VTMS ekspertiisialuse § 139 lg 5 muutaisikuja sõnastada terviseandmete järgnevalt: ja muude eriliiki Lisaks reguleeritakse olukord, kus kriminaalasjas isikuandmetega. Samas peab ekspert kajastama sellist teavet kinnipeetu juurde proovib saada ebaselge „(5) ekspertiisiaktis Apellatsioonile üksneskirjutab ulatuses,allamisselle on vältimatult esitaja. Kuivajalik volitusega advokaat. Kliendi tahte apellatsioonile eksperdiarvamuse kirjutab mõistmiseks alla kaitsja, ja põhjendamiseks. lisatakse kaebusele tema väljaselgitamiseks võimaldatakse tal kliendiga volikiri, kui seda ei ole väärteotoimikus. Advokaadi puhul kohtuda ja kui on kahtlus, et ta oma eeldatakse esindusõiguse olemasolu.“ menetlusseisundit kuritarvitab, kaasatakse voltuste väljaselgitamisele advokatuuri esindaja. 4. VTMS § 158 lg 3 p 1 muuta ja sõnastada järgnevalt: „1) kassaatori volikirja, kui tema volikirja ei ole toimikus. Advokaadi puhul eeldatakse esindusõiguse olemasolu.“ 5. KrMS § 282 muuta ja sõnastada järgnevalt: „Kohtunik kontrollib kohtulikul arutamisel osaleva kaitsja ja esindaja volitusi. Advokaadi puhul eeldatakse esindusõiguse olemasolu.“ 6. KrMS § 347 lg 3 ja KrMS § 369 lg 3 p 1 kehtetuks tunnistada. 24 30 Konventsiooni art 6 lg 1 p e Arvestatud KrMS asjakohased muudatused jõustuvad Advokatuuri poolt ministeeriumile 15.11.2021 esitatud 01.11.2026. Eelnõusse lisatakse asjakohased KrMS jt seaduste muutmise seaduse eelnõus oli ettepanek VTMS-i muudatused. täiendada KrMS ja VTMS regulatsiooni kaitsja õiguste osas viisil, et kaitsjal on õigus kaitseülesande täitmiseks vajalikke andmeid ja dokumente saada lisaks juriidiliselt või füüsiliselt isikult ka riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutusest. Kui teabevaldaja nõutud andmeid ei väljasta, siis võib kaitsja tõendite kogumiseks taotleda abi kohtult, esitades kohtule taotluse teabevaldaja kohustamiseks andmeid ja dokumente väljastama. Advokaat võib andmeid taotleda konkreetse kaitseülesande täitmiseks, kuid kohtu pädevuses on hinnata, kas ülekaalukam on advokaadi õigus andmete saamiseks või esineb mõni mõjuv põhjus andmete väljastamisest keeldumiseks (näiteks riigisaladus).See tagaks relvade võrdsuse põhimõtet. Kuna varasemalt on ettepanek menetlusest välja jäetud, esitatakse see nüüd uuesti. Eelnevast tulenevalt tehakse järgmised ettepanekud: 1. KrMS § 47 lg 1 p-i 1 muuta ja sõnastada järgmiselt: „1) saada juriidiliselt või füüsiliselt isikult ning riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutusest kaitseülesande täitmiseks vajalikke andmeid ja dokumente;“; 2. KrMS §-i 47 täiendada lõigetega 4 ja 5 järgmises sõnastuses: „(4) Kaitsja võib esitada eeluurimiskohtunikule või kohtule taotluse teabevaldaja kohustamiseks väljastama andmeid ja 4. Finantsinspektsioon 25 Jrk nr dokumente, kui teabevaldaja keeldub sisu Ettepaneku/märkuse neid kaitsjale Arvestatud/mittearvestatud Kommentaarid 1 kaitseülesande täitmiseks väljastamast. Finantsinspektsioonil on üks tähelepanek ja see seondub eelnõus Arvestatud esitatud väärteomenetluse seadustiku muutmisega, s.o uue (5) Teabevaldajat, paragrahviga § 32kes 1 jätab temale . Täpsemalt käesoleva palume sättes paragrahvi esitatud loetelu lõike 4 alusel pandud kohustuse täitmata, täiendada finantsalaste väärtegudega, sest finantsvaldkonnas võib võib eeluurimiskohtunik või kohus olla suure tõenäosusega kaitsja tegusid, kustaotlusel trahvida. õigusnõustaja “ osutuda võib lõppastmes kaastäideviijaks ning teo toimepanemise võimalikud 3.kahjud VTMSja§ mõjud 21 lg 1 võivad p-i 2 muuta ja sõnastada samuti järgmiselt: olla märkimisväärsed. Pakume välja järgmise täiendatud sõnastuse: „2) saada juriidiliselt või füüsiliselt isikult ning riigi- ja kohaliku § 321 omavalitsuse Advokaadi asutusest ja kaitsja kaitseülesande täitmiseks ametiprivileegi tagamine vajalikke andmeid ja dokumente;“; väärteomenetluses 1 4.Advokaadi VTMS §-i või 21 täiendada kaitsja ja 22 järgmises lõigetega 2hõlmatud ametiprivileegiga teavet sisaldava sõnastuses: tõendi kogumise eesmärgil on lubatud menetlustoiminguid teha üksnes neis väärteoasjades, mille esemeks on andmekaitse-, 1 „(2 ) Kaitsja finants-, võib esitada rahapesu-, maakohtule keskkonna-, taotluse teabevaldaja konkurentsi-, maksu-, tolli-, kohustamiseks korruptsiooni- või väljastama andmeid riigisaladuse ja dokumente, kaitse alane väärtegu. kui teabevaldaja keeldub neid kaitsjale kaitseülesande täitmiseks väljastamast. (22) Teabevaldajat, kes jätab temale käesoleva paragrahvi lõike 21 alusel pandud kohustuse täitmata, võib maakohus kaitsja taotlusel trahvida.“ Advokatuuri 15.11.2021 eelnõus olid ka ettepanekud KRS-i, EVKS-i ja ÄS-i muutmiseks seoses sellega, et advokaatidel on praktikas tekkinud probleeme kinnistustoimikuga, väärtpaberite registri ja äriregistri registritoimikuga tutvumisel, kuid mööname, et antud muudatusettepanekud võivad põhjustada ametiprivileegide eelnõu sujuvat 26  menetlust ning seetõttu esitame need ettepanekud ministeeriumile edaspidi. 31 Konventsiooni art 6 lg 3 p b Meie hinnangul on eelnõus reguleerimata ning vajavad mh konventsiooni art 6 lg 3 p b tulenevalt reguleerimist järgmised 1. Teavitamise kord ja viis on ette nähtud VV küsimused: määruses „Jälitustoimingust teavitamise ja jälitustoimiku tutvustamise kord“, mille § 3 1. Ebaselge on advokaadi teavitamise kord olukorras, kus kohaselt toimub teavitamine HMS-s sätestatud tema ja kliendi vaheline suhtlus on sattunud jälitustoimingu korras. HMS võimaldab erinevaid kättetoimetamise alla. Praktikas toimub teavitamine tähitud kirja saatmisega viise, sh elektroonilist kättetoimetamist asjakohase isiku rahvastikuregistri järgsele aadressile. Selline lahendus infosüsteemi kaudu. Seetõttu KrMS muutmine ei ei ole praktiline ega taga, et advokaat saab jälitustoimingust ole vajalik, vaid jälitusasutustel, kellel on õigeaegselt teada, mistõttu vajab teavitamise viis eelnõus teavitamise kohustus, tuleb kaasajastada oma reguleerimist. praktikat. Seni on eelistatud tähitud postiga saatmist, kuna see võimaldab hiljem tõendada teavitamise fakti. 2. Arvestatud ja seletuskirja vastavalt täiendatud. 2. Tõusetunud on küsimus, mh eelviidatud Riigikohtu määruse p-st 37 tulenevalt, kuidas peab menetleja jälitustegevuse käigus praktikas aru saama, et tegemist on advokaadi ja kliendi vahelise vestlusega. Ei tohi tekkida olukorda, kus advokaadi staatust on võimalik formaalsete põhjendustega eirata. Näiteks ei ole vastuvõetav lahendus, et isiku advokaadina tuvastamisel võetakse ainsa allikana arvesse advokatuuri kodulehel avaldatud telefoninumbreid. Kui nt advokaat on esitanud menetlejale samas asjas numbri kontakttelefonina või kui advokaadi isik ja telefoninumber on menetlejale teada varasema jälitustoimingu tõttu, tuleb sellega arvestada, isegi siis kui vastavat telefoninumbrit ei ole advokatuuri kodulehel avaldatud. Ka muul viisil võib 27 menetlejatel olla võimalik paljude advokaatide telefoninumbreid tuvastada, ilma et selleks oleks vaja teha ebamõistlikke pingutusi. Teeme ettepaneku eelnõu seletuskirjas adresseerida, et jälitustoimingu korral peab menetleja kindlaks tegema, kas tegemist on advokaadiga, kasutades selleks mõistlikke võimalusi. 3. Hävitamise kohta koostatakse akt KrMS § 12612 3. Jälitustoimingu käigus kogutud ametiprivileegiga kaetud lg 9 kohaselt. teabetalletuste hävitamisel tuleb eelnõus selguse huvides sõnaselgelt ette näha protokolli koostamise kohustus. 4. KrMS § 126 lg 4 on täpsustatud selliselt, et 4. Eelnõus ei ole ette nähtud enne teabetalletuste hävitamist hävitamine saab toimuda alles siis, kui advokaadi võimalust ametiprivileegiga kaetud suhtlust jälitustoimingust riivatud isikule on antud võimalus sisaldava kogutud materjaliga tutvuda. Maksumenetluses on kogutud materjalidega tutvuda. jälitustegevuse materjali kasutamist aktsepteeritud olukorras, kus maksumaksja soovis seda ise kasutada, kuigi maksuhaldur ei saa selliseid tõendeid paralleelselt toimuvast kriminaalmenetlusest üldjuhul omal algatusel kasutada (RKHKo 09.12.2025 nr 3-22-1785, p 16). Ei saa välistada, et sarnane olukord võib tekkida ka kriminaalmenetluses, kus ametiprivileegiga kaetud kõnet soovitakse kasutada kaitse tõendina ning esitatakse taotlus konkreetse suhtluse mittehävitamiseks. 5. Sõnastust täpsustatud. 1 5. Lõike 4 teise lause sõnastus on ebaõnnestunud. Eelnõu kohaselt ei ole lubatud advokaadi või kaitsja suhtes jälitustoimingu tegemine KrMS § 1262 lg 3 p-des 2-4 sätestatud alusel üksnes põhjendusel, et advokaat või kaitsja suhtleb samades punktides nimetatud isikuga, vahendab talle teavet või osutab talle kaasabi. 6. Sõnastust täpsustatud. 28 6. KrMS § 1262 lg 3 p 2-4 alusel ei saagi teha jälitustoimingut kaitsja suhtes, vaid tagaotsitavaks kuulutatud isiku, konfiskeerimismenetluse objektiks oleva vara valdaja või kahtlustatava suhtes. Pigem on tegemist KrMS § 1262 lg 4 sarnase sättega ning eelnõuga tahetakse välistada võimalust, et advokaat või kaitsja oleks KrMS § 1262 lg-s 4 sätestatud isikuks, kelle suhtes saaks teha jälitustoiminguid, kuna ta suhtleb KrMS § 1262 lg 3 p-des 2-4 nimetatud isikutega või vahendab neile teavet või osundab neile kaasabi. 7. Eelnõu kohaselt lisatav § 12610 lg 4 näeb ette 7. Seletuskirja kohaselt tunnistatakse see kehtetuks, kuna jälitusse juhuslikult sattunud advokaadi või kaitsja selle sisu on edaspidi kaetud KrMS § 1262 juurde eelnõu ametiprivileegiga hõlmatud teabe eristamise ja kohaselt lisatava lõikega 41 ja KrMS §-le 12612 lisatava tõendina lubamatuse. § 1262 lg 41 teksti tehtud viide lõikega 31. ka eelnõukohase § 912 lg-s 3 sätestatule. Selles ei ole küsimust, et praegu kehtiva KrMS § 1267 lg 2 p 1 on edaspidi kaetud eelnõu kohaselt lisatava § 12612 lõikega 31. Samas ei ole kindel, kas praegu kehtiv KrMS § 1267 lg-s 2 sisalduv reegel, et tõendina ei kasutata käesoleva seadustiku §-s 72 nimetatud isiku (sh kaitsja) poolt edastatavat teavet või sellisele isikule teise isiku poolt edastatavat teavet, mis on saadud salajasel pealtkuulamisel või -vaatamisel, kui teabe sisuks on isikule ameti- või kutsetegevuses teatavaks saanud asjaolud, on edaspidi kaetud § 1262 lg-ga 41. KrMS § 1262 lg 41 kohaselt tuleb jälitustoimingu tegemisel ametiprivileegiga hõlmatud teabe saamiseks järgida ka käesoleva seadustiku § 642 lõigetes 1–3 sätestatud tingimusi. KrMS § 642 lõigetes 1–3 saavad olema kõiki ametiprivileege puudutavad üldised reeglid, aga advokaatide ja kaitsjate puhul on erinormid veel ka KrMS §-des 912 ja 913 ning 29  nendest reeglitest tulenevalt on üheks oluliseks eelduseks, millal saab advokaadi või kaitsja ametiprivileegiga hõlmatud teavet sisaldava tõendit koguda, see, et advokaat, kaitsja või nende juures tegutsevat isikut kahtlustatakse kuriteo toimepanemises. 32 Konventsiooni art 6 lg 5, art 9 lg 4 Teadmiseks võetud. Advokatuur on viimasel ajal tajunud trendi, et advokaatide ja nende perekondade suunas toimuvad pidevad ja süstemaatilised isiklikud rünnakud seoses nende kutsealase tegevusega. Samalaadsete rünnakute ohvriks satuvad üha sagedamini ka prokurörid, kohtunikud ja kohtutäiturid. Juhime tähelepanu, et kehtiv õigus ei anna advokaadile samaväärset õiguslikku kaitset kutsetööga seotud rünnakute vastu kui näiteks kohtunikele, ehkki ka advokaadi roll on õigusriikliku õigusemõistmise toimimiseks vältimatult vajalik. Samuti on väga raske saada kaitset niisuguste eelkõige verbaalsete rünnakute vastu, kus tegevus on piiripealne ega täida süüteo koosseisu. Oleme seisukohal, et konventsiooni art 6 lg 5 ja art 9 lg 4 annavad põhjendatud aluse advokaatidele täiendava õiguskaitse tagamiseks isiklike rünnakute eest. Advokaatide vastu nende kutsetegevusest tulenevate rünnakutega tegelemisel tuleks lähtuda põhimõttest, et need kujutavad ennast rünnakut õigusemõistmise ja õigusriigi põhimõtete vastu. Advokatuur teeb ettepaneku kaaluda kirjeldatud rünnakute vastu võitlemiseks süüteokoosseisude täiendamist ja muude õiguslike meetmete rakendamist, mille kohta esitame lähiajal eraldiseisvad ettepanekud. See aga ei takista käesoleva ametiprivileegide eelnõu menetlemist. 33 Konventsiooni art 9 lg 3 p c Arvestatud sisuliselt. Eelnõu täiendatakse ja seadustikku lisatakse § 12 lg 31 järgmises sõnastuses: „(31) Kui kinnisel istungil 30  Säte näeb ette, et kutseühendustel peab olema võimalus arutatakse kriminaalasja advokaadi suhtes seoses viibida advokaatide vastu algatatud menetlustes peetavatel tema kutsetegevusega, võib kohtuistungil viibida istungitel, kui on alust arvata, et menetlus on seotud nende Eesti Advokatuuri esindaja.“ kutsetegevusega. Ametiprivileegide eelnõu antud nõuet ei adresseeri, seetõttu teeme selle katmiseks ettepaneku täiendada KrMS § 12 lg-t 3 ning lisada loetellu ka advokatuuri esindaja järgmiselt: „(3) Kohtu loal võivad kinnist kohtuistungit jälgida uurimisasutuse ametnik, kohtuametnik, tunnistaja, asjatundja, ekspert, tõlk, advokatuuri esindaja, käesoleva seadustiku § 38 lõike 5 punktis 3 nimetatud isik ning kannatanu ja süüdistatava lähedane käesoleva seadustiku § 71 lõike 1 tähenduses.“ 34 Konkurentsijärelevalvemenetlusega seotud ettepanekud Arvestatud sisuliselt Eelnõu sõnastust muudetud selliselt, et riikliku Kavandatava ametiprivileegide seaduse muudatused järelevalve menetluse asemel on viide üldiselt keskenduvad KrMS-ile. Samas kehtivas regulatsioonis on igasugusele haldusmenetlusele, kus isikut on ametiprivileegi võimalik piirata lisaks kriminaalmenetlusele karistuse ähvardusel kohustatud avaliku võimuga ka näiteks konkurentsijärelevalve menetluses (potentsiaalselt koostööd tegema. ka mujal). Advokaadi kutsetegevuse tagatiste osas viitab KonkS § 53¹⁵ lg 2 advokaadi valduse läbiotsimise osas KrMSile, kuid uue eelnõu vastuvõtmisel võiks kaaluda täpse normiviite lisamist (ei olnud KonkSi menetlemisel võimalik). Lisaks kohaldatakse konkurentsijärelevalve menetluses erisust, mille kohaselt annab advokaadisaladuse kaitse murdmiseks loa halduskohus. KrMSi regulatsiooni kohaselt kuulub sama pädevus maakohtule. Ühtlase regulatsiooni ja õigusselguse tagamiseks oleks põhjendatud kaaluda analoogse kohtualluvuse laienemist konkurentsijärelevalve 31 menetluses, st et loa advokaadi valduse läbiotsimiseks annaks ka nendes menetlustes maakohus. Eraldi tähelepanu vajab asjaolu, et KrMS tagab ütluste andmisest keeldumise õiguse lisaks advokaatidele ka muudele ametite ja kutsete kandjatele, kelle tegevus eeldab konfidentsiaalsust (nt vaimulikud, ajakirjanikud, tervishoiuteenuse osutajad, notarid vms). KonkS sellist laiemat kutsetegevuspõhiste privileegide käsitlust üle ei võta. Koostoimes KonkS § 53³⁰ lg 1 võib konkurentsijärelevalve menetluses toimuda ametiprivileegi murdmine isiku suhtes, kes KrMSi kohaselt omab privileegi ütluste andmisest keeldumiseks, ning antud teabe jõudmine kriminaalmenetlusse ei ole välistatud. Seadusandjal tuleks kaaluda antud küsimuse süsteemset lahendamist. Miinimumtasandil peaks seadus sisaldama selgesõnalist keeldu kasutada kriminaalmenetluses igasugust teavet, mis on saadud menetluses, kus isikul lasus kaasaaitamiskohustus ja mis käsitleb tema kutsetegevusega seotud privileegi alla kuuluvat süüstavat teavet. Kuigi antud järelduseni jõutaks potentsiaalselt ka kohtuvaidluste tulemina, oleks õigustatud antud osas lahendus juba hetkel seadusesse kirjutada. Täiendavalt, KrMS reguleerib detailsemalt tingimusi ja korda, mil advokaadi ametisaladusega kaitstud teavet on lubatud nõuda (nt KrMS § 91³, § 64², § 72). KonkS ei viita nendes osades KrMSi regulatsioonile (taas on põhjuseks KonkSi ja ametiprivileegide seaduse eraldi aegadel menetlemine). Praktikas võib see tähendada, et Konkurentsiametil on võimalik näiteks KonkS § 53¹¹ lg 4 alusel nõuda kutse- või ametisaladusega kaitstud teavet välja laiemas ulatuses kui KrMSi alusel. Arvestades KonkS § 53³⁰ 32 lg 1 võimalikku mõju, ei ole samal ajal välistatud ka sellise teabe ülekandumine kriminaalmenetlusse. Seetõttu oleks õiguspärase ootuse, õiguskindluse ja menetluste kooskõla tagamiseks põhjendatud kaaluda: a) KonkSi viimist kooskõlla KrMSiga läbi konkreetse viite lisamise nii, et advokaadikutsesaladuse murdmine saab toimuda samadel põhimõtetel kui KrMSis (läbiotsimiste osas kasutusel olev lahendus); või b) alternatiivselt KrMSi täiendamist selgesõnalise sättega, mis keelab konkurentsijärelevalvemenetluses (või muus kaasaaitamiskohustusega menetluses) kogutud privileegi alla kuuluva süüstava teabe kasutamise kriminaalmenetluses. Ametiprivileegide eelnõu kohaselt KrMSi enese 1 mittesüüstamise privileegi tagamiseks lisatav § 64 lg 1 p 7 ei taga pankroti- või riikliku järelevalve menetluses karistuse ähvardusel kogutud tõendite mittekasutamist 1 kriminaalmenetluses. KrMS § 64 lg 1 annab õiguse teabe avaldamisest keelduda, mitte ei kohusta teabe avaldamisest keelduma. Selleks, et tagada kooskõla enese mittesüüstamise privileegiga, tuleks KrMSi lisada säte, mis kohustab (mitte üksnes ei õigusta) pankrotihaldurit ja haldusorganeid mitte avaldama kriminaalmenetluses teavet, mille on neile pankroti- või haldusmenetluse käigus andnud menetlusele allutatud isik karistuse ähvardusel. Ametiprivileegide eelnõu kohaselt KrMSi lisatava § 641 lg 1 p 7 sätestab ametiprivileegi pankrotihaldurile ja riikliku järelevalve teostajale pankroti- või riikliku järelevalve menetluse käigus menetlusele allutatud isiku poolt karistuse 33 ähvardusel antud teabe kohta, kui vastavas eriseaduses ei ole sätestatud teisiti. See ei taga ametiprivileegi laienemist Konkurentsiameti poolt konkurentsijärelevalvemenetluses kogutud teabele. KonkS § 54 kohaselt teostab Konkurentsiamet riiklikku ja haldusjärelevalvet üksnes KonkSi 5. peatükis sätestatu täitmise üle. KonkSi 06.07.2025 jõustunud muudatustega lisatud peatükk 72 käsitleb konkurentsijärelevalvemenetlust (puudutab konkurentsiseaduse peatükke 2 ja 4) riikliku järelevalve menetlusest eraldiseisva haldusmenetluse liigina. Samal ajal on konkurentsijärelevalvemenetluses väga kõrged karistuse ülemmäärad uurimismeetme kohaldamise takistamise eest (KonkS § 7310). Seetõttu peame hädavajalikuks lisada KrMSi § 641 lg 1p-i 7 viide konkurentsijärelevalvemenetluses antud teabele või asendada viide riikliku järelevalve menetlusele viitega mis tahes haldusmenetlusele, et viide hõlmaks ka konkurentsijärelevalvemenetlust. Ametiprivileegide eelnõu seletuskirja leheküljel 15 on KrMSi lisatava § 641 lg 1 p-ga 7 seoses selgitatud, et enese mittesüüstamise privileegi rikkumisega oleks tegemist siis, kui inimest sunnitakse karistuse ähvardusel välja andma teavet, mis võib teda süüteo toimepanekus süüstada ning seda teavet saab siis ka hiljem tema vastu süüteomenetluses kasutada. Samal ajal kohustab KonkS § 5330 lg 1 Konkurentsiametit tegema prokuratuurile kättesaadavaks kogu konkurentsijärelevalvemenetluse läbiviimisel ilmnenud teabe kuriteotunnustega teo toimepanemise kohta. KonkS § 5330 lg 1 on enese mittesüüstamise privileegiga, PS § 22 lg-ga 3 ja inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikli 6 lg-ga 1 vastuolus ulatuses, milles Konkurentsiamet saab teavet kuriteotunnustega teo toimepanemise kohta uurimismeetmele 34  allutatud isiku kaasaaitamiskohustuse raames (vt EIKo 10828/84, Funke vs. Prantsusmaa, 25.02.1993, § 44). Näiteks on läbiotsimisele allutatud isikul karistusähvardusel kohustus anda Konkurentsiametile ligipääs arvutivõrgu vahendusel kättesaadavatele andmetele, kui halduskohus on seda oma loas märkinud (KonkS § 5315 lg 3 ja lg 4 p 3). Läbiotsimisele allutatud isiku kaasabil saadud ligipääsu tulemusel võib Konkurentsiamet saada teavet mõne süüteo toimepaneku kohta. Sellisel juhul ei ole tegemist ametiprivileegide eelnõu seletuskirja leheküljel 16 kirjeldatud olukorraga, kus menetlustoimingu tulemus oleks olnud sama ka läbiotsimisele allutatud isiku kaasabita. Vastavalt peame hädavajalikuks KonkS § 5330 suhtes erisätte lisamist KrMSi, mis välistaks kriminaalmenetluses kogu sellise teabe kasutamise, mis on saadud pankroti- või haldusmenetluses (sh eriti konkurentsijärelevalvemenetluses) menetlusele allutatud isiku aktiivsel kaasabil. Vastava sätte puudumisel on konkurentsijärelevalvemenetluses kehtiv kaasaaitamiskohustus KonkS § 5330 lg 1 tõttu enese mittesüüstamise privileegiga vastuolus ja läbiotsimisele allutatud isikul peab olema õigus ilma karistust kartmata keelduda mis tahes kaasabi osutamisest, sh ligipääsude andmisest arvutivõrgu vahendusel kättesaadavale teabele. 5. Kaitsepolitseiamet Jrk nr Ettepaneku/märkuse sisu Arvestatud/mittearvestatud Kommentaarid 2 1 KrMS § 91 Ei arvestata Eelnõus sätestatud kord peegeldab suures osas tänaseks välja kujunenud praktikat ja 35 Kaitsepolitseiamet ei toeta eelnõuga kavandatud advokatuuri EIKohtu poolt oma lahendites antud juhiseid esindaja rolli loomist ja kaasamist advokaadibüroo läbiotsimisele. advokaadi ametiprivileegi kaitse tagamiseks. Arvestades kriminaalmenetluse seadustiku üldist ülesehitust, JDM möönab, et alternatiivse lahendusena advokaatide kutsesaladuse hoidmiskohustust ja oleks aktsepteeritav ka see, kui advokatuuri kriminaalmenetluse toimingute eripärasid oleme seisukohal, et esindaja asemel kaasataks advokaadi valduse eelnõuga kavandatud regulatsioon tekitab praktikas mitmeid läbiotsimiste juurde eeluurimiskohtunik. probleemkohti. Oluliselt õigusselgem ja menetluslikult tõhusam Samas oleks tegu eelnõus ette nähtuga oleks advokatuuri esindaja asemel kaasata advokaadibüroo võrreldes kohtusüsteemi rohkem koormava läbiotsimise juurde sõltumatu isikuna eeluurimiskohtunik kui luua lahendusega ja pole sugugi selge, et uus, eriõigustega menetlusosalise roll. advokatuuri esindaja menetluses osalemise vajadust isegi sellisel juhul täielikult oleks Märgime, et KrMS § 16 sätestab kriminaalmenetluse menetlejad ja võimalik välistada. menetlusosalised ning § 32 sätestab, et uurimisasutus teeb KrMS- s sätestatud menetlustoiminguid iseseisvalt, kui menetlustoiminguks ei ole vaja kohtu luba või prokuratuuri luba või korraldust. Kui võrd eelnõu kohaselt teeb advokatuuri esindaja menetleja eest läbiotsimistoiminguid ja on eelnõu seletuskirja kohaselt nö filter, kes sõelub välja teabe, mille äravõtmine on läbiotsimismääruse kohaselt lubatud ja mis kuulub ametiprivileegi kaitse alla (vt § 912 lg 4 p 1 seletuskiri, lk 37), on meie hinnangul tegemist esindajaga, kes viib läbi kriminaalmenetlustoimingu. Olukorras, kus KrMS § 16 ei näe advokatuuri esindajat ette ühe menetlusosalisena, on äärmiselt küsitav eelnõuga loodava regulatsiooni kooskõla KrMS §-dega 16 ja 32. Samamoodi on küsitav, kas advokatuuri esindaja roll on kooskõlas AdvS §-s 45 sätestatud kutsesaladuse põhimõttega. Eelnõu seletuskirjas on selgitatud, et advokatuuri esindajaks ei saa olla advokaat, kellel on huvide konflikt või samas kriminaalasjas rollikonflikt ning silmas tuleb pidada ka kriminaalasjast väljaspool seisvaid faktoreid nagu näiteks pooleli olevad isiklikud või 36 kriminaalasjaga tihedalt seotud vaidlused, milles advokatuuri esindaja rolli täitmine ja seeläbi tundlikule teabele juurdepääsu saamine annaks õigustamatu eelise. Arvestades, et eelnõuga kavandatud KrMS § 912 lg 4 p 1 kohaselt on advokatuuri esindaja kohustus teostada otsinguid ning eraldada menetletava kriminaalasjaga seotud andmed ametiprivileegiga hõlmaud andmete hulgast, on väga suur tõenäosus, et advokaat puutub kokku läbiotsitava advokaadi ja advokaadibüroo kliendiandmetega, mille suhtes kehtib AdvS §-ga 45. Tuleb arvestada, et advokaadibürood ja advokaadid on ka omavahel konkurendid, kes peavad oma klientide andmeid ka teiste advokaatide ees kaitsma. Nii võib huvide konflikt ilmneda alles läbiotsingu ajal. Paragrahv 912 lg 4 p 5 kohaselt on advokaadil küll kohustus teavitada advokatuuri ja menetlejat viivitamata, kui tal ilmneb huvide konflikt, aga praktikas võib see tähendada seda, et enne huvide konflikti selgumist on talle teatavaks saanud AdvS §-ga 45 kaitstav asjaolu. Samuti tuleb arvestada asjaoluga, et kui huvide konflikt selgub hiljem, siis on uue advokatuuri esindaja leidmine täiendav ajakulu, mis võib takistada kogu advokaadibüroo toimimist, sest läbiotsimise alla võivad kuuluvad näiteks kogu meiliserver või muud ühiskasutatavad elektroonilised andmekandjad, mida tuleb tõendusliku teabe säilimiseks konserveerida. Samuti võib olla probleemne, kui advokatuuri esindajal puuduvad eriteadmised (§ 911 lg 4 p 4) nt IT seadmete või rakenduste läbivaatamisel. Advokaadibüroo tööd võivad pärssida ka § 912 lg 11-13 sätestatud vaidlused, mille puhul tuleb viivitusena arvestada viie päevast vaidluse lahendamise tähtaega ja uue esindaja määramisele kuluvat aega. 37  Lisaks on oht, et advokatuuri esindaja ei suuda jääda sõltumatuks vahendajaks ja võtab toimingul pigem kaitsja positsiooni, mis võib tekitada olukorra, kus advokatuuri esindaja paneb otsingutel rohkem rõhku õigustavatele tõenditele ja võib jätta tähelepanuta süüstavad tõendid. KrMS § 912 lg-d 11 ja 12 ei anna menetlejale piisavaid hoobasid selle kontrollimiseks kui menetleja osa andmeid näha ei tohi. Samuti ei pruugi advokatuuri esindaja läbiotsimise ajaks ennast kriminaaltoimiku materjalidega piisavalt kurssi viia. Selle tõttu võivad asja lahendamiseks olulised asjaolud jääda tähelepanuta. Toimikud ja läbiotsimismäärused on väga mahukad ning lähevad lisanõuete kehtestamisega veelgi mahukamaks. Samuti ei pruugi olla võimalik anda esindajale enne läbiotsimist piisavalt aega materjalidega tutvuda. Jääb selgusetuks kuidas praktikas täita nõuet, mille kohaselt tuleb andmekandjaid vaadelda advokaadi ja advokatuuri esindaja juuresolekul. Ainuüksi andmete loetavaks muutmine (nn parsimine) võib võtta tunde või lausa ööpäeva. 2 KrMS § 912 lg 4 p 1 Ei arvestata Eelnõu näeb ette mehhanismi puhkudeks, kus 2 Eelnõuga kavandatud KrMS § 91 lg 4 p 1 kohaselt on advokatuuri on tekkinud kahtlus, et advokatuuri esindaja esindaja kohustatud otsingud tegema ja andmed eraldama vastavalt ei toimeta otsinguid piisavalt hoolikalt või läbiotsimismäärusele ja arvestades menetleja juhiseid. põhjendamatult keeldub menetleja juhiste järgimisest. Juhul, kui advokatuuri esindaja rollist ei loobuta (vt eelmist ettepanekut), siis on Kaitsepolitseiameti ettepanek sõnastada § 912 lg 4 p 1 selliselt, et advokatuuri esindajal on kohustus täita menetleja ja/või prokuratuuri juhiseid, kes KrMS §-de 30 ja 32 38  kohaselt on pädevad läbiotsimistoiminguid juhtima. Advokatuuri esindaja roll läbiotsimisel ei tohiks sõltuda tema kaalutlusõigusest, millises ulatuses ta menetleja juhiseid arvestab. Seetõttu teeme ettepaneku muuta ja sõnastada § 912 lg 4 p 1 näiteks järgmiselt: 1) hoolsalt ja põhjendamatu viivituseta teostama otsinguid ning eraldama menetletava kriminaalasjaga seotud andmed ametiprivileegiga hõlmatud andmete hulgast vastavalt läbiotsimismäärusele ja täites menetleja juhiseid, mis on läbiotsimismäärusega kooskõlas. 3 KarS §§ 316 ja 318 Ei arvestata Eelnõu näeb ette mehhanismi puhkudeks, kus Olukorras, kus eelnõu kohaselt on advokatuuri esindajale ette on tekkinud kahtlus, et advokatuuri esindaja nähtud oluline roll tõendite kogumisel tuleb sarnaselt KarS §-dele ei toimeta otsinguid piisavalt hoolikalt või 316 ja 318 ette näha ka vastutus kui ta teadlikult jätab tõendi põhjendamatult keeldub menetleja juhiste kogumata. järgimisest. 4 KrMS § 913 Ei arvestata Kriminaalmenetluse seadustik ei reguleeri Kavandatud § 913 lg 4 kohaselt peab kohus pitseerima teabekandja, seda, kuidas andmeid säilitatakse mida välja nõutakse. Eelnõu seletuskirja kohaselt tähendab teenusepakkujate juures, vaid reguleerib pitseerimine pakendamist § 642 lõikes 3 kirjeldatud viisil ning kui seda, mida andmetega tehakse teave edastati kohtule elektrooniliselt, tuleb kohtul saadud teave kriminaalmenetluse käigus. Seetõttu on salvestada teabekandjale, mille saab nõuetekohaselt pitseerida ja andmete jõudmine kohtu kätte esimene hetk, pitseeritult menetlejale edastada. Põhimõtteliselt ei ole välistatud mil kohus saab ja peab tagama, et andmed ei ka elektrooniliselt edastatud teabe „digitaalne pitseerimine“, kui on moonduks, ei läheks kaduma ega lekiks. olemas usaldusväärne elektrooniline andmevahetuskanal, kus oleks teabekandja pitseerimisega võrdväärselt võimalik kindlustada teabe puutumatus ja sellega tutvumise jälgitavus. Olukorras, kus ametiprivileegiga kaitstud teavet hoiab kolmas isik, jääb selgusetuks, miks peab eeluurimiskohtunik teabekandja pitseerima. Esiteks, kolmas isik võiks juba hoiustada seda teavet pitseeritult, s.t talle antakse ametiprivileegiga kaitstud teave hoidmiseks pitseerituna, et tagada teabe ühetaoline säilimine ja 39  tõenduslik väärtus. Teiseks, kohtu asemel saaks vastava teabekandja pitseerida ka teavet hoidev isik ise. 6. Eesti Kirikute Nõukogu Jrk nr Ettepaneku/märkuse sisu Arvestatud/mittearvestatud Kommentaarid 1 Eesti Kirikute Nõukogu, olles tutvunud Kriminaalmenetluse Teadmiseks võetud seadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga kooskõlastab seaduse eelnõu omapoolsete märkusteta. Tervitame eelnõus sätestatud vaimulike ametiprivileege puudutavat ja leiame, et esitatud muudatus on vajalik ja asjakohane ning tagab paremini vaimulike ametiprivileegide maksma panemise kriminaalmenetluse käigus. 7. Konkurentsiamet Jrk nr Ettepaneku/märkuse sisu Arvestatud/mittearvestatud Kommentaarid 1 VTMS § 321 Arvestatud sisuliselt VTMS § 32-1 muudatus ümber sõnastatud. Ettepanek on sõnastada eelnõuga lisatav VTMS § 32¹ järgmiselt: „§ 32¹. Advokaadi ja kaitsja ametiprivileegi tagamine väärteomenetluses Advokaadi või kaitsja ametiprivileegiga hõlmatud teavet sisaldava tõendi kogumise eesmärgil on lubatud menetlustoiminguid teha üksnes neis väärteoasjades, mille esemeks on andmekaitse, rahapesu-, keskkonna-, konkurentsi-, koondumise loata jõustamise-, ebaausa kaubandustava-, energeetika- või ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni-, maksu-, tolli-, korruptsiooni- või riigisaladuse kaitse alane väärtegu.“ Konkurentsiamet on väärtegude kohtuväline menetleja viie eriseaduse alusel: konkurentsiseadus (KonkS), põllumajandustoote 40 ja toidu tarneahelas ebaausa kaubandustava tõkestamise seadus (PTEKS), elektrituruseadus (ELTS), maagaasiseadus (MGS) ning ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadus (ÜVVKS). Eelnõu praegune sõnastus lubab advokaadi privileegi riivata vaid konkurentsialastes süüdegudes, jättes teised valdkonnad põhjendamatult menetlusliku kaitseta. Koondumiste kontrolli eriregulatsioon – on küll sätestatud KonkS 5. peatükis, kuid õigusselguse mõttes on oluline, et see sättes eraldi välja toodud. Samuti on kriitiline tõendusteave (nt juhised äritegevuse faktiliseks ühendamiseks, ühiste hinnakirjade kehtestamiseks või tundliku teabe vahetamiseks enne ameti loa saamist) sageli vahetult seotud just tehingunõustamisega. Eelnõu seletuskirja kohaselt on advokaadi privileegi riive lubatud valdkondades, kus karistusmäärad on kõrged ja rikkumised ohtlikud ühiskonnale. Konkurentsiseaduses on täna ette nähtud rahatrahv kuni 10 protsenti ettevõtja üleilmsest kogukäibest. Kuigi elektrituruseaduse ja maagaasiseaduse trahvimäärad on hetkel madalamad, on ettevalmistamisel seadusemuudatused, mille eesmärk on ühtlustada energeetikasektori karistusmäärad konkurentsiõigusega (kuni 10% käibest). On seadusandlikult ebaotstarbekas luua täna VTMS-i regulatsioon, mis jätab need valdkonnad loetelust välja, et vaid mõne kuu möödudes (sanktsioonireformi jõustumisel) hakata seadust uuesti muutma. Menetluslik uurimisvõimekus peab olema tagatud ennetavalt ja süsteemselt, arvestades nende rikkumiste tegelikku ohtu majanduskeskkonnale. Energeetikasektoris (ELTS ja MGS) menetleb amet turumanipulatsioone ja siseteabe väärkasutust (Euroopa 41 Parlamendi ja nõukogu 25.10.2011 määrus (EL) nr 1227/2011 energia hulgimüügituru terviklikkuse ja läbipaistvuse kohta ehk n- ö REMIT). Need rikkumised on olemuselt sarnased väärtpaberituru kuritegudega. Tegemist on ülikeerukate skeemidega, kus juriidilisi nõustajaid võidakse teadlikult või tahtmatult kasutada "õiguslike kattevarjude" loomiseks turumanipulatsioonidele. Ilma võimaluseta kontrollida kahtlustatava ja tema nõustaja vahelist teabevahetust, võib selliste rikkumiste tuvastamine olla võimatu. Põllumajandustoodete tarneahelas toime pandavad ebaausad kaubandustavad on olemuselt väga lähedased konkurentsiõiguse rikkumistele. Praktikas disainitakse tarnijatele suunatud ebaseaduslikku survet sageli just juriidiliste nõustajate abil, et anda rikkumisele näiline seaduslik vorm. Kui selline teave näiteks kirjavahetuse näol jääb absoluutse ametiprivileegi taha, ei ole ametil võimalik tuvastada väärteo toimepanemist. Erinevalt tavapärasest ettevõtlusest tegutsevad energeetika- ja vee- ettevõtjad loomuliku monopoli tingimustes elutähtsa teenuse osutajatena. Nendes sektorites toime pandavad väärteod (nt ebaseaduslik hinnakujundus või tururegulatsiooni eiramine) mõjutavad vahetult ja laiaulatuslikult kõiki Eesti tarbijaid ja riigi majandusjulgeolekut. Sisult on tegemist turgu valitseva seisundi kuritarvitustega. Riigi huvi kaitsta tarbijat monopolide kuritarvituste eest on nendes valdkondades samaväärne huviga avastada kartellikokkuleppeid. Eesmärk ei ole mitte taodelda piiramatut juurdepääsu advokaadi kutsesaladusele vaid tagada ühetaolised ja efektiivsed vahendid kõigis Konkurentsiameti pädevuses olevates 42  majandusvaldkondades. Eelnõu sätestab piisavad ja ammendavad garantiid, et tagada isikute põhiõiguste kaitse ka reguleeritud sektorite väärteomenetluses. 8. Välisministeerium Jrk nr Ettepaneku/märkuse sisu Arvestatud/mittearvestatud Kommentaarid 1 Välisministeeriumi hinnangul tuleb eelnõud muuhulgas vaadelda Arvestatud Seletuskirja mõjude osa täiendatud Euroopa Inimõiguste Kohtu (EIK) 16. novembri 2021. a otsuse Särgava vs. Eesti (nr 698/19) täitmiseks vajaliku üldmeetmena ehk normide, mille eesmärk on vältida samalaadsete inimõiguste konventsiooni rikkumiste kordumist, kehtestamisena. See võimaldab Eestil taotleda, et Euroopa Nõukogu Ministrite Komitee lõpetaks selle otsuse täitmise üle toimuva järelevalvemenetluse. 2 KrMS § 643 Seletuskirja on täiendatud. 3 KrMS § 64 annab teabevaldajale õiguse esitada vastuväite. Hetkel on puudu aga menetlusosalise teavitamise regulatsioon tema õigusest ja kohustusest esitada vastuväide viivitamata. Sellest tulenevalt eeldab eelnõu, et kõik menetlusosalised on eelnevalt juba oma õigusest teadlikud. EIK on leidnud, et advokaadi ja kliendi vastuväidete puudumine ei tähenda, et ametiprivileegiga kaitstud andmete arestimine ja läbivaatus ei kujutanud endast sekkumist inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooniga kaitstud õigustesse (698/19). Eestil on EIK-s menetluses ka kohtuasi Mutso vs. Eesti (nr 37626/23), kus kaebaja andis läbiotsimise käigus vabatahtlikult välja valduses olevad materjalid ning hiljem tekkis vaidlus selle üle, kas talle selgitati piisavalt tema õigust andmete üleandmisest keelduda. Palume õigusselguse tagamiseks seletuskirjas täpsustada ja kirjeldada, kuidas KrMS § 643 rakendamine praktikas välja näeks. 43 3 KrMS § 643 Ei arvestata. Seletuskirja Välisministeeriumi mure on lahendatud Välisministeeriumi hinnangul ei taga § 643 lõike 5 sõnastus ning täiendatakse eelnõu sätetega, mis kohustab seletuskirjas esitatud selgitused tõhusat kaitset ametiprivileegi eeluurimiskohtunikku oma määruses ülemäärase riive vältimiseks. piiritlema läbiotsimise eset ja eesmärki ning tegema vajalikud korraldused selleks, et Särgava vs. Eesti kohtuasjas (698/19) oli üheks probleemiks see, et ametiprivileegi ülemääraselt ei riivataks. uurimisasutusele jäeti vaba voli märksõna alusel läbiotsimise Lisaks on eelnõus sätestatud, et otsinguid läbiviimiseks. Teiseks probleemiks oli, et kasutatud märksõnad teostab advokatuuri esindaja, mis aitab olid oma olemuselt väga laiad, mis lubas uurijal saada enda vältida läbiotsimise käigus ametiprivileegiga valdusesse teavet laiemas ulatuses, kui see oleks vältimatult vajalik hõlmatud teabe põhjendamatut olnud (vt kohtuotsuse § 106). ilmsikstulekut. Seaduse tasemel ei kirjutata ette tehnilisi meetodeid ega vahendeid Kuigi kohtulik kontroll on eelnõuga formaalselt olemas, ei pruugi läbiotsimise toimetamiseks, kuna selline see praktikas takistada ametiprivileegi ülemäärast riivet. Sellest tehnoloogiline spetsiifilisus tooks edaspidi tulenevalt palume eelnõus või selle seletuskirjas täpsemalt kaasa seaduse muutmise sagedase vajaduse piiritleda eeluurimiskohtuniku poolt antava korralduse sisu, sh selgelt välistada liiga üldiste märksõnade kasutamise. Ilma nende täpsustusteta jääb oht, et regulatsioon ei taga ametiprivileegi kaitset EIKi mõistes „praktilisel ja tõhusal“ viisil ning see võib viia konventsiooni riiveteni. Positiivne on, et eelnõu § 1 punktiga 8 KrMSi lisatava § 91² lõiked 2 – 13 annavad advokaadi ja kaitsja valduses oleva teabe osas menetluslikud garantiid, mis ületavad EIKi praktikaga kujunenud miinimumnõuded ja tagavad praktilise kontrolli ametiprivileegi kaitseks. Palume selguse huvides ka seletuskirjas rõhutada, et eelnõu tekst on EIKi praktika ning EIÕKiga kooskõlas. 4 Seletuskirja punktis 6.4 (mõju riigi välissuhtlusele) on toodud, et Arvestatud Seletuskirja täpsustatud EIK on regulaarselt nõudnud Eestilt teavet selle kohta, mida on Särgava vs Eesti kohtuasjas tõstatanud probleemide parandamiseks ette võetud. Nimetatud teavet on nõudnud Euroopa Nõukogu 44  kohtuasjade täitmise osakond, kes teostab kohtuasjade täitmise üle järelevalvet, mitte EIK. Palume seletuskirjas täiendavalt märkida, et kuna järelevalvemenetlus on selles asjas kestnud juba üle viie aasta, on oluline, et seadusemuudatused saaks heaks kiidetud ning rakendatud nii pea kui võimalik, et Eesti ei satuks Euroopa Nõukogus kõrgendatud tähelepanu alla. 5 Eelnõu § 1 punktiga 17 lisatakse KrMSi § 217 lõige 11, mis tuleneb Arvestatud Edasilükkamise maksimaalne periood on Euroopa Nõukogu advokaadikutse kaitse konventsiooni artikli 9 sätestatud. nõuetest. Eelnõu näeb ette, et advokaadi kinnipidamisel selgitatakse talle tema õigust lasta oma kinnipidamisest viivitamata Puutuvalt Advokaadikutse kaitse teavitada Eesti Advokatuuri juhatust ja kohtuda Eesti Advokatuuri konventsiooni artiklis 9(3)(b) sätestatusse esindajaga teiste isikute juuresolekuta. Teavitamise ja kohtumise tuleb märkida, et See säte ei ole käesoleva võib prokuratuuri loal ajutiselt edasi lükata, kuni see on vältimatult eelnõu teemaks. vajalik, et ära hoida kriminaalmenetluse olulist kahjustamist. Seletuskirjas ei ole teavitamise ja kohtumise ajutise edasi lükkamisega seonduvat selgitatud. Eelnõus jääb ebaselgeks, kui pikalt tohib selline teavitamisega viivitamine kesta. Kuna see saab olla vaid väga lühike periood, mis ei saa kesta päevi ja nädalaid, teeme ettepaneku seda seletuskirjas selgitada. Samuti palume seletuskirjas paremini välja tuua advokaadi enda õiguste kaitse olulisuse. Praegu on enam tähelepanu pööratud teistele isikutele. Ühtlasi palume seletuskirjas selgitada, kas seadusemuudatused tagavad Euroopa Nõukogu advokaadikutse kaitse konventsiooni artikkel 9 lõike 3 punkti b nõuete täitmise, mis paneb riigile ülesande teavitada kutseühendusi advokaadi ründamise või tapmise juhtumitest olukorras, kus nad ise ei ole võimelised seda tegema. 9. Meedialiit 45 Jrk nr Ettepaneku/märkuse sisu Arvestatud/mittearvestatud Kommentaarid 1 1 64 Ei arvestata. Seletuskirja „Ajakirjanduslikul eesmärgil informatsiooni Eelnõu ei ole kooskõlas Euroopa Meediavabaduse Määruse täpsustatakse töötlev isik“ on nii füüsiline kui juriidiline (European Media Freedom Act, „EMFA) artikkel 4-ga. EMFA isik. Isikud, kes töötlevad ajakirjandusallikate artikkel 4 laiendab kaitset meediateenuse osutajale ja kõigile informatsiooni ajakirjanduslikul eesmärgil (sh isikutele, kellel on regulaarse või professionaalse suhte tõttu toimetuskolleegiumide liikmed, 1 ligipääs allikainfole. Eelnõu § 64 lg 1 p 3 piirub aga vabakutselised koostööpartnerid ja „ajakirjanduslikul eesmärgil informatsiooni töötleva isikuga“ ja meediaorganisatsioonide muud töötajad, kes tema püsivas eraelulises läheduses olevate isikuga. sellisel eesmärgil informatsiooni töötlevad), on kõik ametiprivileegiga hõlmatud, kuna on Samuti ei hõlma kaitse toimetusi, juriidilisi isikuid, vabakutselisi ise ajakirjanduslikul eesmärgil informatsiooni 2 koostööpartnereid ega tehnilist personali. Kui tehnilise personali töötlevateks isikuteks. Siinjuures tuleb silmas osas võib eelnõu § 64¹ lg 2 leida kaitset eeldusel, et tehnilise pidada, et EMFA Art 3 (3)(a), millele personaliga on sõlmitud konfidentsiaalsusklauslit sisaldav leping, viidatakse, puudutab üksnes meediateenuse siis muud koostööpartnerid, juriidilise isiku juhatuse liikmed, osutajaid ja toimetuse töötajaid (editorial staff vabakutselised koostööpartnerid jne on kaitsealast väljas. Liiatigi – inimesed, kes on vahetult seotud ei saa eelnõuga panna meediaettevõttele kohustust sisustada oma ajakirjandusliku sisu koostamisega – need, töötajate või muu lepingu alusel tegutsevatele (abi)personaliga kes teevad toimetusotsuseid ja kannavad sõlmitavate lepingute sisu. Kaitsenorm ei tohi sõltuda lepingulise toimetusvastutust, mitte aga nt koristajad ja suhte sisust ega olemasolust. Tegemist on selge vastuoluga aknapesijad). Ametiprivileegi kaitseala ei EMFA artikli 4 isikulise ulatusega. EMFA ei sätesta lepingust ega laiene ka EMFA järgi kõikidele inimestele, seadusest tulenevat konfidentsiaalsuse nõuet, seega ei saa sellist kes küll ise ajakirjanduslikul eesmärgil nõuet kehtestada ka eelnõuga. informatsiooni ei töötle, kuid mõnikord mõne meediaorganisatsiooniga võiks koostööd teha. 2 § 642 lg 1 p 4 Arvestatud osaliselt Arvamuses tsiteeritakse eelnõu teksti valesti. EMFA lubab allikakaitse riivet üksnes juhul kui: esineb Eelnõu § 642 lg 1 p 4 kohaselt saab kohus ülekaalukas avalik huvi, see on kooskõlas Põhiõiguste harta ajakirjaniku ametiprivileegist möödumiseks artikliga 52, see on rangelt proportsionaalne, otsuse teeb loa anda ainult siis, kui esinevad järgmised 2 sõltumatu kohus. Eelnõu § 64 lg 1 p 4 lubab ajakirjandusliku tingimused: 1) tõend on vältimatult vajalik ametiprivileegi murdmist esimese astme kuriteo puhul, otsuse kriminaalmenetluse eesmärgi saavutamiseks; teeb kohus või eeluurimiskohtunik. EML hinnangul on riive 46 künnis on madalam kui EMFA miinimumstandard ja jätab liiga 2) kriminaalmenetluse esemeks on esimese laia kaalutlusruumi menetlejale. Eelnõu peaks sisaldama ka nõuet astme kuritegu; proportsionaalsuse ning isikuõiguste riive hindamiseks. Siinjuures 3) tõendi kogumiseks on ülekaalukas avalik on oluline märkida, et eelnõu § 642 lg 1 p-s 3 nimetatud huvi. ametiprivileegiga hõlmatud teabe kogumisel on tõendi kogumisel Eelnõu eesmärgiks ei ole aga praegu kehtivast põhjendamatu isikuõiguste riive puudumist peetud oluliseks. ja kohtupraktikas juba läbi vaieldud standardist madalamat kehtestada, mistõttu eelnõus tehakse muudatus, mille kohaselt on nõuded järgmised: „[tõend] on vältimatult vajalik kriminaalmenetluse eesmärgi saavutamiseks kriminaalasjas, mille esemeks on esimese astme kuritegu, kui muude menetlustoimingutega on tõendite kogumine välistatud või oluliselt raskendatud ning tõendi kogumiseks on ülekaalukas avalik huvi“ Seejuures on nii „vältimatu vajadus“ kui „ülekaalukas avalik huvi“ sellised kriteeriumid, mis nõuavad proportsionaalsuse hindamist. Need kaks kriteeriumi tähendavadki, et hinnata tuleb ühelt poolt põhiõiguste riive raskust ja teiselt poolt seda õigustava avaliku huvi intensiivsust. Väljend „vältimatult vajalik“ tähistab seaduses nn ultima ratio meedet analoogiliselt näiteks vahistamisega. Lisakriteeriumina on ette nähtud, et riive on lubatud vaid juhul, kui muude tõendite kogumine on välistatud või oluliselt raskendatud ja menetletakse kõige raskemaid, esimese astme kuritegusid. Seeläbi on välistatud ajakirjanikuprivileegist 47  möödumine nii teise astme kuritegude kui väärtegude menetlemise eesmärgil. 3 § 72 lg 4 Antud selgitus Eelnõu sõnastust täpsustatakse, vältimaks Eelnõu § 72 lg 4 võimaldab prokuratuuril taotleda arusaama, justkui tuleneks ametiprivileeg eeluurimiskohtult ametiprivileegi puudumise tuvastamist juhul konkreetsele inimesele eeluurimiskohtuniku kui prokuratuur leiab, et tunnistaja poolt ütluste andmisest määrusest. Ametiprivileeg ei ole absoluutne keeldumine on alusetu. Ametiprivileegi tagab kuulumine õigus süüteomenetluses menetlejaga ametiprivileegiga kaitstud isikute ringi, mitte menetleja ega kohtu koostööst keelduda, vaid puudutab diskretsiooniotsus. konkreetseid asjaolusid. Eeluurimiskohtunik EMFA ei näe üldse ette võimalust , et ametiprivileegi omava isiku saab KrMS § 72 lg 4 kontekstis üksnes puhul võidakse tuvastada ametiprivileegi puudumine. Selline lahendada vaidluse sellest, kas isikul on võimalus eelnõus annab menetlejale ja eeluurimiskohtunikule konkreetsete asjaolude osas ametiprivileeg võimaluse jätta isik, kellel on EMFA-st tulenevalt õigus kaitsta või mitte. Eeluurimiskohtunik ise kellelegi oma allikat, sellest õigusest menetleja ja kohtu subjektiivsel ametiprivileegi ei anna ega ka võta. hinnangul ilma. Selline õigus ei ole proportsionaalne ja on Arvamuses EML poolt esitatud käsitlus on vastuolus EMFA-ga sätestatud tagatistega. ekslik. 4 § 12612 lg 31 Antud selgitus Jälitustoimingu tegemiseks kehtivad Eelnõu § 126¹² lg 3¹ lubab kasutada kolmanda isiku suhtes tehtud needsamad reeglid, mis muude tõendite jälitustoimingust ilmnenud teavet ametiprivileegiga isiku vastu. kogumisel – ja see on EMFA-ga kooskõlas. EMFA käsitluses on keelatud ka kaudne allikate tuvastamine ja allikakaitse kaudne rikkumine. Eelnõu võimaldab EMFA-ga tagatud allikakaitse tagatisi mitte järgida ning rikub otsekohalduva määrusega meediateenuse osutajale antud tagatisi. Allikakaitse privileegi ei tohiks rikkuda ka kaudselt ehk jälitustoimingutega. 5 Eelnõus on advokaadi ametiprivileeg reguleeritud detailse Ei arvestata Advokaadi ametiprivileegi kaitse on erimenetlusega (§§ 912–913). Advokaadile on tagatud kriminaalmenetluses erilise tähendusega, Advokatuuri esindaja juuresolek menetlustoimingute läbiviimisel kuna advokaat on ise kriminaalmenetluses ning seeläbi on advokaadi ametiprivileeg oluliselt detailsemalt ja menetlusosaline ja prokuratuuri paremini kaitstud. Meediateenuse pakkuja (aga ka teiste vastaspooleks. Seetõttu on advokaadi ja ametiprivileegi omavate kutsete) puhul sellised detailsed tagatised kaitsja ametiprivileegi kohta eelnõus ette puuduvad, mistõttu on teiste ametiprivileegi omavate ametite nähtud eriti range eriregulatsioon. Muude 48  privileeg oluliselt nõrgemalt kaitstud. Meediateenuse ametiprivileegide kaitse seesugust erakordset osutamisega seotud ametiprivileegi puhul peaks sarnaselt protseduuri ei nõua. advokaadiga olema tagatud organisatoorne kaitse, mis meediaorganisatsiooni puhul võiks tähendada väljaande peatoimetaja vm isiku juuresolekut, kelle kohalolek tagaks toimingu neutraalsuse ja seaduslikkuse. 10. Muinsuskaitseamet Jrk nr Ettepaneku/märkuse sisu Arvestatud/mittearvestatud Kommentaarid 1 Saatsite Muinsuskaitseametile arvamuse avaldamiseks Teadmiseks võetud kriminaalmenetluse seadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse (ametiprivileegid) eelnõu. Täname võimaluse eest ja anname vastuseks teada, et Muinsuskaitseametil ei ole märkusi ega ettepanekuid. 11. Notarite Koda Jrk nr Ettepaneku/märkuse sisu Arvestatud/mittearvestatud Kommentaarid 1 Teatame, et nõustume eelnõu eesmärgiga reguleerida paremini Arvestatud. Seletuskirja Avalikule registrile esitatud lepingu teatud elukutsete pidamisel teatavaks saanud asjaolude saladuses täpsustatud olemasolu ja sisu ei saa kuidagi pidada hoidmist ning vastava regulatsiooni lisamist kriminaalmenetluse privileegiga hõlmatuks, kuna tegemist ei ole seadustikku. enam saladuses hoitava teabega. Küll hõlmab notari ametiprivileeg jätkuvalt muid Samas tekkisid eelnõud ja selle seletuskirja lugedes järgmine asjaolusid, mis võivad olla notarile teatavaks küsimus. Eelnõu seletuskirja lk 14 on märgitud, et „notari saanud lepingu sõlmimise protsessi käigus ja ametiprivileegiga on kaetud need dokumendid, mida ei ole esitatud mida leping ega muud avalikule registrile avalikele registritele. Dokumendid, mis on küll notari koostatud, esitatud dokumendid ei kajasta. Lisaks tuleb kuid juba esitatud nt kohtule või mõnele ametiasutusele, privileegi silmas pidada, et ametiprivileegi olemasolu alla ei kuulu.“ või puudumine ei mõjuta kuidagi notarile pandud üldist konfidentsiaalsuskohustust. 49  Meie hinnangul vajaks eeltoodu täpsemat selgitamist. Näiteks võib See kehtib jätkuvalt muudes tuua olukorra, kus notar esitab pärast lepingu tõestamist selle kohta eluvaldkondades edasi ka siis, kui kandeks vajalikud dokumendid registripidajale. Meie hinnangul on kriminaalmenetluses on notaril kohustus leping ja sellega seotud andmed ka pärast registripidajale ütlusi anda või andmeid avaldada. kandeavalduse jm dokumentide esitamist endiselt hõlmatud saladuse hoidmise kohustusega. Teisisõnu – registripidajale dokumentide esitamine ei too kaasa saladuse hoidmise kohustusest vabastamist. Notar peab endiselt kohaldama nii notari ametitoimingu sisule kui sellega seotud dokumentidele saladuse hoidmise regulatsiooni. 12. Eesti Pangaliit Jrk nr Ettepaneku/märkuse sisu Arvestatud/mittearvestatud Kommentaarid 3 1 Paragrahv 91 on erisäte puhuks, kui menetleja nõuab advokaadi Seletuskirja on täiendatud. Spetsiifiliselt pangakonto väljavõtte või kaitsja ametiprivileegiga hõlmatud teavet, mis ei ole advokaadi päringuga välja nõudmist see eelnõu ei või kaitsja enda valduses, vaid asub kolmanda isiku valduses, kes puuduta. hoiab seda teavet kokkuleppel advokaadi või kaitsjaga. Selliseks kolmandaks isikuks võib olla raamatupidamisteenuse osutaja, meiliserveri haldaja, arhiivilao pidaja, aga ka krediidiasutus, kelle vahendusel toimuvad advokaadi ja kliendi vahelised arveldused. Kutsesaladuse kaitsmine ja advokaadi või kaitsja ametiprivileeg kaotaks oma mõtte, kui see kohalduks üksnes advokaadi valduses olevale teabele ning seadus võimaldaks siiski tavalise päringuga taolisi andmeid välja nõuda. Seletuskirjas tuleks täpsustada, mida hõlmab arvelduste kontseptsioon. Kas tegemist on konkreetsete tehingutega või arvelduskonto väljavõttega. See on eriti aktuaalne õiguskantsleri pangasaladust puudutavate seisukohtade valguses. Pangakonto väljavõtte kui eriliselt tundliku teabe saamise õigus peab otsesõnu ilmnema õigusakti tekstist. 50 2 Krediidiasutuste seaduses peab täpsustama, millistel juhtudel on Arvestatud. Seletuskirja on parandatud ja kustutatud ametiprivileegiga hõlmatud teabe väljastamine lubatud või eksitavad viited krediidiasutustele kui keelatud. Praegu on seletuskirjas toodud juhuslik näide, et ametiprivileege hoidvatele isikutele. krediidiasutusel võib tekkida õigus keelduda ilma sellekohase kohtumääruseta väljastamast näiteks tema kliendiks oleva advokaadibüroo ametiprivileegiga hõlmatud teavet. Sellest õigusselguse tagamiseks ei piisa. Seda enam, et samal ajal peab KAS § 88 lg 5 kohaselt krediidiasutus avaldama pangasaladuse kohtueelse uurimise asutusele ja prokuratuurile alustatud kriminaalmenetluses. 3 Kehtestada on vaja selged reeglid, kuidas ametiprivileegiga Seletuskirja on parandatud ja kustutatud hõlmatud teabe väljastamine peab aset leidma. Näiteks, kui see eksitavad viited krediidiasutustele kui toimub täitmisregistri kaudu, siis jääb arusaamatuks, kuidas on ametiprivileege hoidvatele isikutele. võimalik välja selgitada kohtumääruse olemasolu. 4 Samuti tuleb reguleerida, kuidas peab krediidiasutus välja Seletuskirja on parandatud ja kustutatud selgitama ametiprivileegiga kaetud isikute sihtgrupi, kuivõrd eksitavad viited krediidiasutustele kui eelnõu kohaselt laiendatakse ametiprivileegi ka abipersonalile. ametiprivileege hoidvatele isikutele. 5 Krediidiasutuse seaduses peab eraldi täpsustama, milline on Seletuskirja on parandatud ja kustutatud krediidiasutuse vastutus teabe avaldamisel. Vastutuse piiramine ei eksitavad viited krediidiasutustele kui saa taanduda vaid õigusele avaldada pangasaladust. Peab olema ametiprivileege hoidvatele isikutele. ilmne, et teabe avaldamisel riigile riigi ülesannete täitmise raames vastutab riik selle teabe õiguspärase küsimise ja töötlemise eest. 6 Eelnõu eesmärgiks on luua õigusselgus kriminaalmenetluses Arvestatud. Lisatud KAS vastav muudatus kehtivate ametiprivileegide kohta, sealjuures välistades krediidiasutuste juhid ja töötajad ametiprivileegiga kaitstud isikute hulgast. Sellise muudatuse tegemisel tuleb muuta ka KAS-i §-s 88 sätestatud pangasaladuse hoidmise regulatsiooni, sest see on praegu üles ehitatud põhimõttel, et kõik pangasaladuse avaldamise õiguslikud alused on loetletud just selles sättes. Näiteks, KAS § 88 lg 3 kohaselt tuleneb krediidiasutuse õigus või kohustus avaldada 13. Päästeamet 51 Jrk nr pangasaladust antudEttepaneku/märkuse paragrahvis sätestatust. Samuti, KAS § 88 lg sisu Arvestatud/mittearvestatud Kommentaarid 1 4 kohaselt on krediidiasutuse aktsionärid, Päästeamet tänab võimaluse eest avaldada liikmed, juhid,arvamust töötajad Teadmiseks võetud ja muud isikud, kellelseadustiku kriminaalmenetluse on juurdepääs ja pangasaladusele, teiste seaduste kohustatud muutmise hoidma neile seadusele teada olevat pangasaladust (ametiprivileegid). tähtajatult, Päästeamet nõustub eelnugakuiesitatud antud sättest kujul. ei tulene midagi muud. 7 KAS §-i 88 lg-st 5 ilmneb, et krediidiasutus võib kliendi Arvestatud. Lisatud KAS vastav muudatus pangasaladust väljastada vaid kirjalikus või elektroonilises vormis või täitemenetluse seadustiku §-s 63 sätestatud täitmisregistri kaudu esitatud järelepärimise vastusena. Kui eesmärk on luua alus pangasaladuse avaldamiseks ka tunnistajatena ütlusi andes, tuleb KAS-i sõnastust vastavalt muuta. 8 Eelnõu sätestab ametiprivileegi tagamiseks õiguse andmete Täiendatud seletuskirja Uurimisasutusel ja prokuratuuril ongi avaldamisest keelduda teabevaldajale, kes ise ei ole kohustus alati ametiprivileegiga hõlmatud ametiprivileegiga isikuks. Seletuskirja kohaselt: “Küll aga võib teavet nõudes eelnevalt hankida kohtu luba krediidiasutusel tekkida õigus keelduda ilma sellekohase või isiku nõusolek. Pank ega muu kohtumääruseta väljastamast näiteks tema kliendiks oleva teenusepakkuja ei saa olla avalikõiguslikult advokaadibüroo ametiprivileegiga hõlmatud teavet. Lõige 3 annab vastutav millegi sellise eest, millest ta ei tea teabevaldajale õiguse andmete avaldamisest keelduda, kuid või mida ta ei kontrolli. Seetõttu ei saa ka keeldumise kohustust ei pane: see kohustus tuleneb eeskätt teenusepakkujalt nõuda, et ta esitaks tõendite teenusepakkuja ja ametiprivileegiga isiku vahelisest lepingust ja ei kogumisele vastuväiteid, kui talle ei ole ole kriminaalmenetluse õiguse reguleerimisalas. Erinevate riigi eelnevalt teada antud, et tema juures olevad andmebaaside ja registrite pidajate kohustus konfidentsiaalsust andmed on ametiprivileegiga hõlmatud ja ta pidada tuleneb asjakohastest õigusnormidest. Soovides peaks selliseid vastuväiteid esitama. Vastutus teabevaldaja keeldumisest hoolimata andmeid saada, tuleb läbida selle eest, et vastuväiteid esitada, võib ametiprivileegist möödumise protseduur, st taotleda luba privileegi tuleneda eraõiguslikust suhtest hoidjalt või eeluurimiskohtuniku luba. Kui on teada, et andmed võivad olla hõlmatud ametiprivileegiga, on otstarbekas luba taotleda veel enne kui andmeid pärima minna.“ Antud säte paneb teenuse osutajatest teabevaldajatele, kes ise ei ole ametiprivileegiga kaitstud isikuks, ebaproportsionaalse kohustuse omada teadmisi ametiprivileegide kaitsealasse kuuluvate andmete 52 detailide kohta ja igakordselt hinnata, kas uurimisasutuse päringule vastamisel võib ta rikkuda muud õigussuhet. Seletuskirjas on võimaliku keeldumise olukorrana toodud näide, kus krediidiasutuselt küsitakse teavet tema kliendiks oleva advokaadibüroo kohta. Rõhutame, et seletuskirja kohaselt: „Advokaadi ametiprivileeg hõlmab vaid õigusteenuse osutamise käigus toimunud suhtlust ja sel eesmärgil kogutud või koostatud teavet ega kata advokaadi tegevust, mis ei kvalifitseeru õigusteenuse osutamiseks. Samuti ei ole ametiprivileegiga hõlmatud advokaadi enda äritegevus, mis ei kujuta endast kliendile õigusteenuse osutamist. Näiteks advokaadibüroo majandamisega seotud teave või advokaadi enda isiklikud tehingud koduses majapidamises ei ole samuti ametiprivileegiga hõlmatud.“ Seletuskirjas tuleb täpselt lahti kirjutada, millised advokaadi ametiprivileegiga kaitstud andmed võivad olla krediidiasutuse valduses, mille puhul viimasel tekib õigus päringule vastamisest keeldumiseks kui päring esitatakse advokaadibüroo tehingute kohta. Lisame, et krediidiasutused saavad oma teenuste osutamise käigus teavet nii pankrotihalduritelt, maksejõuetusteenistuselt ja MTA-lt kui riikliku järelevalve teostajalt, samuti advokaatidelt, kes esindavad krediidiasutuse klientideks olevaid isikuid. Juhul, kui krediidiasutusele esitatakse kriminaalmenetluses päring kliendi kohta, kelle puhul krediidiasutuses omab näiteks nii advokaadi kui pankrotihalduri kaudu saadud andmeid, pannakse meie hinnangul krediidiasutusele kui teabevaldajale ebaproportsionaalne koormus analüüsida ja hinnata, millist infot täpselt avaldada võib. Kuidas peaksid krediidiasutused nendes olukordades käituma, kui neil kehtib oma lepingulises suhtes kliendiga KAS-ist tulenev pangasaladuse hoidmise kohustus? Sellest tulenevalt teeme ettepaneku kaaluda vastava sätte kehtestamist nii, et uurimisasutusel on kohustus läbida ametiprivileegist möödumise 53  protseduur iga kord, kui ametiprivileegiga kaitstud teavet küsitakse teenusepakkujatelt, krediidiasutustelt või muult teabevaldajalt, kellel valduses on ametiprivileegiga kaitstud teavet. 9 Seletuskirja kohaselt: „Ameti- või kutsesaladuse hoidmise Arvestatud. Seletuskirja täiendatud ja eelnõusse lisatud kohustust eelnõukohane seadusemuudatus ei mõjuta – asjakohane säte, mis sõnaselgelt annab kriminaalmenetluse välises käibes on ameti- või kutsesaladuse õiguse pangasaladust avaldada ülekuulamisel hoidmise kohustus sätestatud asjakohases eriseaduses ning seda süüteomenetluses. kohustust kelleltki ei võeta. Neil ameti- või kutsesaladust hoidma kohustatud isikutel, kellel kriminaalmenetluses ametiprivileegi ei ole, on edaspidi kohustus kriminaalasjas vajadusel ütlusi anda. Teabe andmisest keeldumise õigust polnud neile ka kehtiva kriminaalmenetluse seadustikuga otsesõnu antud. Enamikul neist on ka asjakohases eriseaduses niikuinii klausel, mis kohustab neid kriminaalmenetluses uurimisasutusele ja kohtule teavet andma. Seetõttu nende jaoks sisuliselt midagi ei muutu.“ Meie hinnangul ei ole krediidiasutuste osas õige ülal esitatud väide, et „teabe andmisest keeldumise õigust polnud neile ka kehtiva kriminaalmenetluse seadustikuga otsesõnu antud.“ Kehtiv KrMS § 72 lg 1 p. 4 kohaselt on õigus keelduda ütluste andmisest isikul, kellele on seadusega pandud ameti- või kutsesaladuse hoidmise kohustus. Seega kehtib säte ka krediidiasutuste töötajatele, sest neile kehtib KASiga kehtestatud pangasaladuse hoidmise kohustus. Samuti pole õige ülal esitatud väide, et „nende jaoks sisuliselt midagi ei muutu“. Arvestades uue KrMS § 64’2 lg 3 sõnastust, on mõjud krediidiasutuste tegevusele olemas ja palume neid seletuskirjas põhjalikumalt avada. 14. Rahandusministeerium Jrk nr Ettepaneku/märkuse sisu Arvestatud/mittearvestatud Kommentaarid 54 1 § 641 Arvestatud Reguleeritud kutsetegevus ei hõlma Euroopa Liidu AML paketist (EL määrus nr 2024/1624 preambula süütegude toimepanemist. Eelnõukohast p-d 12 ja 143) tuleneb järgnev põhimõte: notarid, advokaadid, KrMS § 642 lõiget 1 on täiendatud punktiga muud sõltumatud õigusteenuse osutajad, audiitorid, välised 5, mis annab selge volituse ametiprivileegist raamatupidamisteenuse osutajad ja maksunõustajad ei ole möödumiseks puhul, mil ametiprivileegiga kohustatud esitama rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise isikut kahtlustatakse süüteo toimepanemises järelevalve tegijale ametitegevuses saadud teavet, mille nad on ja tõendusteave on selle süüteo saanud seoses kliendi nõustamise või esindamisega, sest sellele menetlemiseks vajalik. Automaatse teabele laieneb ametisaladus. Teave ei ole ametisaladusega kaetud välistamise klauslit ei saa sätestada, kuna aga juhul, kui ametitegevuses osalev isik on kliendile nõu andnud teabe ja ametiprivileegiga isiku puutumus rahapesu või terrorismi rahastamise eesmärgil või on selle süüteokahtlusega tuleb eelnevalt tuvastada. toimepanemises ise osalenud. Kuigi eelnev puudutab täpsemalt rahapesu tõkestamise alaseid kohustusi ja järelevalvet, tuleks meie meelest seda põhimõtet kohaldada laiemalt ka kriminaalmenetluses (või vähemalt rahapesu ja terrorismi rahastamise kuritegude puhul). Kui ametitegevuses osalev isik andis kliendile nõu selleks, et soodustada kuriteo toimepanemist või selle varjamist, ei tohiks selline teave olla ametisaladusega kaetud. Kuigi on oluline ametisaladust kaitsta, kaalub meie hinnangul ühiskondlik huvi kuritegude tuvastamise vastu üles huvi kaitsta ametisaladust juhtudel, kus ametiprivileegiga isik kasutab pahatahtlikult ära oma ametiprivileegi kuritegelikul eesmärgil. See on eriti oluline rahapesu ja terrorismi rahastamise kuritegude puhul. Esiteks on õigusteenuse osutajad ja notarid rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamisel väga olulised. Nad on tihti nn väravavahi rollis, sest nad annavad nõu või võimaldavad kliendil teha tehinguid ja alustada äritegevust, mis on vajalikud rahapesu ja terrorismi rahastamise toimepanemiseks. Teiseks on tekkinud uus globaalne 55  kuritegelik skeem nimega „rahapesu kui teenus“, kus õigusteenuse osutajad teevad kurjategijatega koostööd rahapesu toimepanemisel. Seetõttu võivad ka ametiprivileegiga isikud võimaldada rahapesu ja terrorismi rahastamise kuritegude toimepanemist. Nendel põhjustel peame vajalikuks tagada, et ametiprivileegiga isikutel ei oleks võimalust kasutada ametisaladust kui ettekäänet, mille kattevarjus aidata kaasa kuritegude toimepanemisele või varjamisele. Seega teeme ettepaneku lisada § 641 täiendav säte näiteks järgmises sõnastuses:„Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2, 6, 7 ja 8 nimetatud teave ei ole ametiprivileegiga hõlmatud, kui ameti- või kutsetegevuses tegutsev isik andis kliendile nõu kuriteo toimepanemise või varjamise eesmärgil või soodustas seda teadlikult oma kutsetegevusega.“. 15. Riigikohus Jrk nr Ettepaneku/märkuse sisu Arvestatud/mittearvestatud Kommentaarid 1 1 § 64 lg 1 p 1 Arvestatud Kohtuniku ametiprivileegi kohta on lisatud Eelnõus väljapakutud ametiprivileegi regulatsioon eraldi p 9. Seletuskirja ja kohtute seadust on kriminaalmenetluses hõlmab ka kohtuniku ametisaladust, sh täiendatud. nõupidamissaladust. Kehtivas õiguses sisaldub see üksnes KS §- des 71–72. Esiteks jääb silma, et erinevalt teistest kutsesaladuse hoidjatest on kohtunikud nimetatud samas punktis koos vaimulikega. Olemuslikult on tegu erinevate ametisaladustega, eriti nõupidamissaladuse kui sõltumatu õigusemõistmise tagatise puhul. Koosmõjus seletuskirjas toodud pea olematute põhjenduste ning ekslike viidetega jääb mulje, et see muudatus on lisatud eelnõusse mõneti kiirustades. 56 Teiseks vajab seni absoluutsena kehtinud kohtuniku nõupidamissaladuse hoidmise kohustuse (KS § 72) suhtes erandi loomine selgemalt läbimõtlemist ja põhjendusi, kas üldse ja miks võib olla tarvis kohtu arutlusi või konkreetse kohtuniku nõupidamistoas väljendatud seisukohti kasutada kriminaalmenetluses tõendina. Seletuskirjas seda tehtud ei ole. Kolmandaks puudub kooskõla eelnõu teksti ja seletuskirja vahel. Loodava KrMS § 642 lg 1 p 3 järgi annab kohus või eeluurimiskohtunik loa mh kohtuniku ametiprivileegiga hõlmatud teabe kogumiseks, mis on vältimatult vajalik kriminaalmenetluse eesmärgi saavutamiseks, kui tõendi kogumisega ei riivata põhjendamatult isikuõigusi. Sama sätte seletuskirja asjassepuutuvas osas aga kohtuniku ametiprivileegile ei viidata ja p-s 3 nimetatud kaalumise võimalus on seletuskirja järgi vaid § 641 lg 1 p-des 4–7 sätestatud ametiprivileegide puhul (meedikud, vahendaja, notar, patendivolinik, pankrotihaldur, riikliku järelevalve teostaja). Seejärel on seletuskirjas selgitatud, et § 642 lg 4 (kohtuniku ametiprivileegiga hõlmatud teavet sisaldava tõendi kogumiseks loa andmise otsustab Riigikohtu üldkogu) on erisäte kohtuniku ametiprivileegiga hõlmatud andmeid sisaldava tõendi kogumiseks. Kuidas need sätted omavahel suhestuvad? Kas Riigikohtu üldkogu peab silmas pidama loodava § 642 lg 1 p-s 3 sätestatud kaalutlusi või mingeid muid kaalutlusi? Seejuures ei selgitata, kuidas tuleb toimida, kui kohtunik keeldub ütluste andmisest – kas kohaldub KrMS § 72 lg 4 (prokuratuur võib paluda eeluurimiskohtunikul tuvastada ametiprivileegi puudumine ning kohustada kohtunikku andma ütlusi mingi asja lahendamisel nõupidamistoas arutlusel olnu kohta) või § 642 lg 4 (selline taotlus tuleb esitada Riigikohtu üldkogule? 57  Kooskõlas KS § 71 lg-ga 2 võib kohtunik avaldada asjaolusid, mille suhtes kehtib vaikimiskohustus, üksnes Riigikohtu üldkogu loal kohtumenetluses või kriminaalasja kohtueelses menetluses. Sama garantii näeb ette eelnõus KrMS § 642 lg 4, kuid selle mõjuala on seni kehtivaga võrreldes laiem, hõlmates ka nõupidamissaladuse. KS § 72 absoluutset kohustust eelnõuga kohtute seaduses muuta ei kavatseta, kuid see oleks õigusselguse vaatepunktist soovitatav, kui absoluutsele keelule lisandub teise seadusega (KrMS) erand. Kuigi nõupidamissaladuse – kohtulahendi tegemisel toimunud arutlused – avaldamine eeldaks eelnõu järgi iseenesest sobiva menetlusgarantiina Riigikohtu üldkogu eelnevat luba, tuleks läbi mõelda ja kaardistada võimalikud olukorrad, kus nõupidamistoa saladuse avaldamine on vältimatult vajalik kriminaalmenetluse eesmärgi saavutamiseks ja milliste isikuõiguste põhjendamatu riive ärahoidmisega peab seejuures arvestama. Tõenäoliselt võivad konkreetse kohtuniku seisukoht ja mõju kohtulahendile olla kriminaalmenetluses relevantsed eeskätt (või ainult?) aususe kohustuse rikkumise ja KarS § 311 (kohtuniku poolt teadvalt ebaseadusliku kohtulahendi tegemine) kahtluse korral. Mõningane puutumus kriminaalmenetluse eesmärgiga (nt tõe väljaselgitamise vajadus või ka kohtunikust kahtlusaluse kaitseõigus) ei pruugi siiski veel tähenda vältimatut vajadust sellise teabe avaldamiseks. 2 KrMS § 641 Seletuskirja täiendatud. Üldine konfidentsiaalsuskohustus on Kehtiv KrMS § 72 lg 1 p 4 võimaldab keelduda kutsesaladuse kehtestatud paljude ametite ja kutsealade avaldamisest isikul, kellele on seadusega pandud ameti- või esindajatele, tagamaks usalduslikku suhtlust kutsesaladuse hoidmise kohustus. Teisisõnu on ametiprivileegiga kliendi ja ameti või kutseala pidaja vahel. isikute loetelu kehtivas õiguses lahtine ning ametiprivileegile saab Nimekiri sellistest tugineda igaüks, kel on seaduse alusel saladuse hoidmise kohustus. konfidentsiaalsuskohustusega ametitest on 58  Eelnõus on esitatud ametiprivileegiga isikute ammendav loetelu, juba praegu päris pikk ning selle üks-ühene kuid puuduvad põhjendused miks on loobutud senisest avatud ülevõtmine süüteomenetlusse loetelust. Näiteks ei oleks eelnõu järgi ametiprivileegi ja teabe ametiprivileegi tagamise alusena tähendaks avaldamisest keeldumise õigust nt sotsiaaltöötajatel, kes töötlevad (järjest laienevat) takistust süüteomenetluse suurel hulgal mh terviseandmeid. Seletuskirja lk-l 53 on märgitud, läbiviimisel. Ehkki eraelu puutumatus et edaspidi on kõigil §-s 641nimetamata isikutel kohustus vajadusel (privaatsus) on põhiseaduslik õigus, pole see ütlusi anda ning enamikel on ka asjakohases eriseaduses niikuinii kunagi olnud piiramatu ja võitlus kriminaalmenetluses teabe andmise kohustus. Vt ka ATS § 55, mis kuritegevusega, st turvalise elukeskkonna keelab ametnikku ametisaladust avalikustamast. tagamine on kahtlemata üks riigi tuumikfunktsioone, mille täitmine on eelduseks muude riigi funktsioonide täitmisele ja seetõttu õigustab asjakohaseid garantiisid pakkudes eraelu puutumatuse riivet. Ametiprivileegi kaitse on põhjendatud vaid iseäranis tundlikel juhtudel. Sotsiaaltöötajate ametiprivileegi osas konkreetsemalt on põhjendused esitatud vastusena Sotsiaalministeeriumi kommentaaridele (p 18 komm. 8). 3 KrMS §-d 1262, 1267 ja 12612 Arvestatud. Eelnõu ja Juhuleid, mis osutab ametiprivileegiga isiku 7 Eelnõu kohaselt tunnistatakse kehtetuks KrMS § 126 lg 2, mis seletuskirja täiendatud. enda kuriteole, on lubatav eelnõukohase § kehtivas redaktsioonis sätestab, et tõendina ei kasutata KrMS §-s 12612 lg 31 alusel. Muul juhul sätestatakse, et 72 nimetatud isiku poolt edastatavat teavet või sellisele isikule teise jälitusse juhuslikult sattunud isiku poolt edastatavat teavet, mis on saadud salajasel ametiprivileegiga hõlmatud teavet tohib pealtkuulamisel või -vaatamisel, kui teabe sisuks on isikule ameti- tõendina kasutada vaid selle isiku taotlusel, või kutsetegevuses teatavaks saanud asjaolud. Erandid sellest kelle õigusi jälitustoiminguga riivati. reeglist on ette nähtud sama lõike p-des 1–3. Seletuskirjast nähtuvalt asendab eeltsiteeritud lõike sisu edaspidi KrMS § 1262 lg 41 § 12612 lg 31. Lisanduvad sätted kõnelevad jälitustoimingu tegemise lubatavusest (eelnõu § 1 p 10) ning 59  tõendusteabe kasutatavusest ametiprivileegiga isiku suhtes (eelnõu § 1 p 13). Sarnast üldist reeglit, mille kohaselt pole n-ö konfidentsiaalne teave üldjuhul kasutatav, seadusemuudatuse järel enam pole. Eelnõu ja seletuskirja pinnalt ei saa välistada, et eelnõu laiendab võrreldes varasemaga võimalusi, et teatud tingimustel võidakse seda teavet kasutada, kuna otsene keeld teabe kasutamiseks puudub. 4 KrMS § 12610 Arvestatud osaliselt Riigikohtu viidatud lahendis on punktis 40 Eelnõuga täidetakse Riigikohtu lahendis nr 1-24-7248/21 osutatud õigesti märgitud, et juhuslikult jälitusteabe lünki, nähes ette korra, kuidas juhuslikult uurimisasutuse hulka sattunud kaitsja või advokaadi valdusesse sattunud ametiprivileegiga kaitstud teavet kaitsta. Nii ametiprivileegiga hõlmatud teabega sätestab eelnõus KrMS § 12610 lg 4, et ametiprivileegiga hõlmatud tegelemiseks on juba kehtivas seaduses ette teave eristatakse, vältimaks selle õigustamatut muudele isikutele nähtud asjakohane protseduur, mille teatavaks saamist. Juhime tähelepanu sellele, et sõna õigustamatu rakendamine aga konkreetses kohtuasjas oli kasutamine jätab lahtiseks, kas teatud juhtudel ja kui jah, siis puudulik. Seetõttu eraldi regulatsiooni millistel võib teabele siiski anda juurdepääsu mõnele teisele asjaga advokaatide tuvastamise kohta ei kehtestata seotud uurimisasutuse ametnikule, prokurörile vm isikule. ja siin saab menetleja juhiseid RK lahendist. Seletuskirja lk-l 47 märgitakse mõnevõrra selgemalt, et välistama Eelnõus täpsustatakse salvestiste hävitamise peab teabe kättesaadavuse teistele uurimisasutuse ametnikele. kohustust. Riigikohus märkis viidatud asjas EIK praktikale tuginedes (vt määruse p 40), et riigisiseses õiguses peab ette nägema piisavad tagatised jälitustoiminguga saadud konfidentsiaalse teabe kaitsmiseks ehk kehtestada tuleb selle teabe säilitamise, käitlemise, kasutamise ning hävitamise selged ja ettenähtavad reeglid. Eelnõu sätted leevendavad selles küsimuses konfidentsiaalse teabe kaitsmise vajadust minimaalselt, tegeledes pelgalt selle teabe eristamise ja õigustamata isikute eest kaitsmise (eelnõu § 1 p 12) ning hävitamise juurde kutsutava isikute ringiga (eelnõu § 1 p 14). Samas jääb lahtiseks, kas ja kuidas saab muudes lahendis nimetatud aspektides (nt teabe konfidentsiaalsuse tuvastamine, 60  teavitamise kord ja aeg, tutvustamine) edaspidi toetuda kõnealuses lahendis antud juhistele. Selgesõnaliselt on lahendamata ka nt sellise teabe hävitamise kord, mis piirneb riigisaladuse käitlemisega (vt osutatud määruse p 47). Seletuskirjas on üksnes tõdetud, et eelnõuga ei kaasne rakendusaktide muutmise, kehtestamise või kehtetuks tunnistamise vajadust. 16. Riigiprokuratuur Jrk nr Ettepaneku/märkuse sisu Arvestatud/mittearvestatud Kommentaarid 1 Eelnõu kohaselt kaasatakse advokaadibüroo läbiotsimisele Arvestatud Eelnõukohase § 912 lg 13 sõnastust advokatuuri esindajana. Eelnõu seletuskirjas on õigesti märgitud, täiendatud et kriminaalasjas võib olla olukordi, kus advokatuuri esindaja määramise palves ei saa kriminaalasja uurimise huvides avaldada ei seda, kelle juurde läbi otsima minnakse ega ka seda, millised isikud kriminaalasjaga veel üht või teist pidi seotud on. Sellises olukorras võib advokatuuri juhatus eneselegi teadmata advokatuuri esindajaks nimetada advokaadi, kes seaduse nõuetele ei vasta. Taolise olukorra lahendamiseks saab prokuratuur paluda lõike 13 kohaselt advokatuuril määrata uue esindaja. Reeglina peaks advokatuuri juhatus uue esindaja määrama isegi juhul, kui prokuratuuri taotlus ei sisalda spetsiifilisi selgitusi, miks esialgu määratud esindaja ei ole sobilik – „võib osutuda muuks menetlussubjektiks samas kriminaalasjas“ või „prokuratuuri hinnangul esineb huvide konflikt“ peaks olema piisav põhjendus. Prokuratuur juhib tähelepanu sellele, et harvaesinevates olukordades võib isegi mõni eelnevatest näidispõhjendustest tuua kaasa olukorra, kus advokatuur mõistab, kelle juurde ja mille tõttu menetlustoimingut läbi viia soovitakse. Seetõttu teeb prokuratuur ettepaneku kaaluda regulatsiooni, kus 61  prokuratuuril on advokatuurilt võimalik paluda esindaja määramisel nimetada koheselt mitu esindaja kandidaati, kelledest ühega võtab prokuratuur menetlustoimingu läbiviimiseks ühendust teavitades advokatuuri juhatust vaid konkreetse esindaja menetlustoimingule kaasamise faktist. Selline regulatsioon aitaks vältida menetlustoimingute läbiviimise venimist KrMS § 912 lg 13 kirjeldatud vaidluse lahendamise vormis. Ühtlasi välistaks eelnev regulatsioon olukorrad, kus huvide konfliktist teavitaks menetlejatele üllatuslikult hoopis läbiotsimisele allutatud isik, kes võiks sel moel takistada läbiotsimise läbiviimist. Alternatiivina palub prokuratuur eelnõus selgelt sõnastada regulatsioon, mille kohaselt teavitab prokuratuur uue esindaja määramise vajadusest advokatuuri juhatust tingimusel, et advokatuuri juhatus varasemalt määratud advokaati temast loobumise põhjustest teavitada ei tohi. 2 KrMS § 912 lg 6 Arvestatud Pitseerimise mõiste muutmisest tulenevalt ei Praktikas võib probleemseks osutuda eelnõus KrMS § 912 ole enam läbiotsimisel toimuv tegevus sätestatud advokaadibüroo läbiotsimise regulatsioon. Puutuvalt piiratud füüsiliste andmekandjatega. KrMS § 912 lg 6 märgitusse (Läbiotsimiskohast kaasa võetav teabekandja, millel võib olla ametiprivileegiga hõlmatud teavet, mis ei seondu menetletava kriminaalasjaga, pitseeritakse läbiotsimiskohas advokatuuri esindaja juuresolekul jj) juhib prokuratuur tähelepanu faktile, et digitaalsel kujul talletatud teabe läbiotsimine ei pruugi tähendada teabe talletamist füüsilistele ja pitseeritavatele andmekandjatele. Nii on praktikas võimalikud olukorrad, kus läbiotsitava asukoha infoturbepoliitika ei võimalda kasutada teabetalletuste tegemiseks väliseid mäluseadmeid, kuid samas on läbiotsimisega leitud olulist teavet võimalik selgelt piiritleda nt Outlooki andmefailis vm kujul ning seda edastada 62  menetlejani nt krüpteeritud konteineriga läbi e-posti. Varasemas praktikas edastati nt terviseandmed alati krüpteeritud e-kirjaga. Eelnõus väljapakutud regulatsioon eelnevat ei võimalda. 3 KrMS § 912 lg 7 Arvestatud osaliselt Seaduses sätestatud garantiid on vajalikud Prokuratuuri hinnangul ei ole kohane kahtlustada just seesuguste erandlike juhtumite jaoks, kus kriminaalmenetlust läbiviivaid menetlejaid erapoolikuses ja ametnikud kas eksimuse või pahatahtlikkuse oskmatuses hoida saladusega kaitstut teavet. Prokuratuuri tõttu oma võimuvolitusi kuritarvitavad. hinnangul on õige usaldada menetlustoimingu vahetu läbiviimine Siinkohal on aga küsimus mitte niivõrd menetlejale endile, mitte menetlustoimingu läbiviimise kuritarvitamise ohus kui psühholoogilises kogemusteta isiku kätte, sest ainult menetlja valdab täielikku teavet tõsiasjas, et kord teada saadut ei ole inimesel kriminaalasja materjalide kohta, mis on tõe tuvastamiseks võimalik käsu peale mälust kustutada. hädavahlik. KrMS § 32 sätestab, et uurimisasutus teeb Advokaadibüroode läbiotsimise puhul ei ole menetlustoimingud iseseisvalt, kui ei ole vaja kohtu- või põhiliseks riskiks mitte pahatahtlik prokuratuuri luba või korraldust. Sellest tuleneb, et ka kohtu loa advokaatide vaenamine, vaid asjaolu, et kohustuslikkuse korral ei saa menetlustoimingut läbi viia keegi advokaatidel on mitmeid kliente, kelle teine peale menetleja. andmeid hoitakse koos ja kelle saladused seetõttu võivad menetlejale toimingu käigus On silmatorkav, et ajakirjanike ametiprivileegiga seoses sellist teatavaks saada ka ilma, et neid spetsiaalselt usaldamatust riigi nimel kriminaalmenetlust toimetava menetleja otsitaks. Seetõttu on leitud ka mujal riikides, suhtes eelnõus üles ei näidata, kuigi selle privileegi rikkumisel et ainus tõsiseltvõetav garantii juhusliku võiks olla erinevaid põhiseaduses nimetatud õigusi ja vabadusi ilmsikstuleku vastu on isikuline eraldatus – silmas pidades palju suurem kaal ja laialdasem mõju kui regulatsioon, mille kohaselt otsinguid teostav kliendisaladuse riivamisel. Advokaadi kliendisaladuse kaitse inimene peab olema muu kui politseiuurija, vajadus ei saa üles kaaluda kriminaalmenetluses tõe tuvastamise kellel võib kord kogemata nähtut olla vajadust, kui advokaati kahtlustatakse kuriteo toimepanemises. võimatu unustada ja tähelepanuta jätta isegi siis, kui ta seda sooviks. Ajakirjanikesse Prokuratuur peab võimalikuks, et advokatuuri esindajatel puutuv väide ei ole siin aga asjakohane: puuduvad tegelikud teadmised nt digikriminalistikaga seotud esiteks pole ajakirjanikud seadmete ja tarkvara kasutamiseks ning selliste teadmiste andmine kriminaalmenetluses professionaalseks advokaadile võib osutud raskeks, kuid ka võimatuks. Suure prokuratuuri ja uurimisasutuse tõenäosusega keelavad kolmandate isikute poolt sedalaadi vastaspooleks, teiseks on ajakirjanikel 63 seadmete ja tarkvara kasutamise ka kasutajalitsentsid, mis ametiprivileeg üksnes konfidentsiaalsete piiritlevad seadmete ja tarkvara kasutamist pelgalt uurimisasutuse allikate identiteedi osas, samas, kui ametnikega. Sellises olukorras on läbiotsimisel osaleval advokaatide puhul hõlmab ametiprivileeg advokatuuri esindajal vältimatult vajalik paluda otsingutesse sisuliselt kogu professionaalsel eesmärgil eriteadmistega isikute kaasamist. Eelnõust nähtub eeldus, et toimuvat suhtlust. läbiotsimisele kaasatud advokatuuri esindaja seda ka viivitamatult teeb. Arusaamatuks jääb see, kas ja millisel viisil tuleks toimida Prokuratuuri tähelepanek advokatuuri olukorras, kus advokatuuri esindaja kas liigsest enesekindlusest või esindaja piiratud oskuste ja võimaluste kohta ka pahatahtlikkusest tulenevalt eelnevaga siiski ei nõustu. Sellist kaasaegseid digikriminalistika vahendeid juhtu reguleerib prokuratuurile arusaadavalt eelnõu § 912 lg 9 (ja kasutada on aga põhjendatud ning sellel 10). eesmärgil eriteadmistega isiku ennetav kaasamine menetlustoimingu tegemisse peab Prokuratuur ei pea eluliselt võimalikuks olukorda, kus juba olema võimalik. alustatud läbiotsimine katkestatakse eelnõus nimetatud pikaks ajavahemikuks (5 päeva), et protsessiga sisuliselt uuesti alustada – eelnev tähendab tõenäoliselt vaid ühte – tõendite lõplikku hävitamist kahtlustatava või temaga kontaktis olevate isikute poolt (nt pilvekeskkondi distantsilt kontrollivate isikute poolt). Prokuratuur teeb ettepaneku sõnastada KrMS § 912 lg 7 järgmiselt: Advokaadi või kaitsja ametiprivileegiga hõlmatud andmete hulgas teostab kooskõlas läbiotsimismäärusega menetleja juhendamisel otsinguid advokatuuri esindaja või kohtu määratud juhtudel advokatuuri esindaja juuresolekul menetleja juhendamisel tegutsev eriteadmistega isik, kes eraldab läbiotsimismääruses ära võtta lubatud andmed muudest ametiprivileegiga hõlmatud andmetest, jälgides, et ametiprivileegiga hõlmatud teave ei tuleks õigustamatult ilmsiks. Ametiprivileegiga hõlmatud andmeid, mille äravõtmine ei ole lubatud, hoitakse pitseeritud teabekandjal kriminaaltoimiku juures ning hävitatakse advokatuuri esindaja 64  juuresolekul pärast kriminaalasja lõpplahendi jõustumist, kui läbiotsimismääruses või kriminaalasja lõpplahendis ei ole määratud, et teabekandja tagastatakse isikule, kellelt see ära võeti Eelnev sõnastus annaks võimalusel kohtul KrMS § 912 lg 2 alusel koheselt kaaluda küsimust, kas ja mis vormis eriteadmistega isikut läbiotsimise teostamisel viivitamatult kaasata saab, vältides sellega seisakuid menetlustoimingu läbiviimisel ning vältides võimalikke järgnevaid vaidluseid menetlustoimingusse kaasatud advokatuuri esindaja sobivuse üle menetlustoimingu läbiviimisesse. Alternatiivina tuleb eelnõus selgelt sätestada, kas ja millistel tingimustel võivad menetlusasutused eriteadmistega isikute abil otsinguid viivitamatult jätkata ning vajadusel sätestada nõuded otsingutega leitud seadmete või teabe kaitseks. 4 Pitseerima Arvestatud Pitseerimise mõiste muudetud selliselt, et see Eelnõus kasutatakse läbivalt terminit pitseerima. hõlmaks ka nö infotehnoloogilise Õigekeelsussõnaraamatu (ÕS 2025) järgi tähendab sõna pitseerima pitseerimise. pitseriga sulgemist ning kasutusnäitena on toodud kohtutäitur pitseeris ukse. Pitseerimine ei ole kasutatav digitaalse teabe kontekstis, sest digitaalse teabe puhul pole selline tegevus lihtsalt võimalik. Praktikas kasutatakse turvakleebiseid, mis võimaldavad kontrollida pakendi avamist – ka selline kleebis pole tegelikult pitser. Selline regulatsioon oleks juba kehtestamise hetkel ajale jalgu jäänud ning ei looks selgust. Digitaalse teabe konfidentsiaalsuse tagamiseks tuleb leida kohane termin. Näiteks riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduses räägitakse elektroonilisest teabeturbest, mis tähendab teabe käideldavuse, salajasuse ja terviklikkuse tagamist töötlussüsteemis (RSVS § 3 p 65  10) - termin tähistab seda, mida digitaalsete andmetega tegelikult teha tuleb ja saab. Vastavale elulisele olukorrale sobiv termin tuleb leida ka siin. 5 § 632 Ei arvestata Pealdisega prokuratuuri taotluse Prokuratuur tervitab võimalust kohtu kaudu taotleda lahendamine on juba lubatud KrMS § 145 menetlusosaliste terviseandmeid, kui mingil põhjusel ei ole uues redaktsioonis, mis jõustub 01.11.2026. võimalik saada nendeks inimese nõusolekut. Samas on praktikas Põhjendused, miks terviseandmetele on vaja neid andmeid sageli vaja väga kiiresti, mistõttu vajab prokuratuur ligi saada prokuratuuri määruse alusel ja kiiremat menetluslikku protseduuri. Prokuratuur teeb ettepaneku, kohtu luba ei ole võimalik ära oodata, ei ole et eelnõuga kavandatavasse KrMS § 642 lisada täpsem arusaadavad. regulatsioon, mille kohaselt kohtu määrus võib olla lahendatud pealdisega prokuratuuri taotlusel. Lisaks soovib prokuratuur võimalust edasilükkamatul juhul küsida andmeid prokuratuuri loa alusel, millele järgneks esimese tööpäeva jooksul kohtule põhjendatud taotluse esitamine loa lubatavaks tunnistamiseks. Lubatavaks tunnistamise võib kohus lahendada samuti pealdisega prokuratuuri taotlusel. 17. Tööinspektsioon Jrk nr Ettepaneku/märkuse sisu Arvestatud/mittearvestatud Kommentaarid 1 TI toetab eelnõuga tehtavaid muudatusi. Riikliku järelevalve Teadmiseks võetud menetluses kehtiva kaasaaitamiskohustuse tõhusaks realiseerimiseks, et ennetada õigushüvede kahjustamist, ohukahtluse korral see välja selgitada ja tõrjuda ning kõrvaldada korrarikkumisi, on vajalik, et menetlusalune isik ei hävitaks, varjaks ega keelduks andmast järelevalveasutusele teavet, mis võib teda võimalikus süüteomenetluses süüstada. TI-lt nõutakse kriminaalmenetluse käigus teavet KrMS § 32 lg 2 ja § 215 lg 1 alusel peamiselt tööõnnetustega seoses, sealjuures 66  nõutakse sageli kogutud teabe tervikuna edastamist (tööõnnetuse uurimiskokkuvõte koos kõigi uurimise käigus kogutud materjalidega ja juhtumiga seoses esitatud dokumentidega). Kehtiva õiguse järgi puudub TI-l alus prokuratuurile või uurimisasutusele teabe väljaandmisest keelduda. 18. Sotsiaalministeerium Jrk nr Ettepaneku/märkuse sisu Arvestatud/mittearvestatud Kommentaarid 3 1 Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse (TTKS) § 59 lõikega 7 Arvestatud Lisatud on § 902, mis puudutab võimaldatakse TISi andmetele juurdepääs ilma andmesubjekti terviseandmete päringut TIS-st. Samuti on nõusolekuta süüteo- või kohtumenetluses tõe väljaselgitamiseks. tehtud muudatused TTKS § 593 lõigetes 5 ja Eelnõukohase KrMS § 642 lõike 3 alusel võib teabe valdaja 7. Kohtu loa või patsiendi nõusoleku keelduda teabe avaldamisest, kui ametiprivileegiga hõlmatud olemasolul TISi volitatud töötlejal mingit teavet sisaldava tõendi kogumine ei ole KrMS-i kohaselt lubatud kaalutlusõigust ega hindamiskohustust kohtu ja kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Viitame siinjuures, et loa õiguspärasuse või nõusoleku 3 TTKS § 59 lõikes 7 on ette nähtud isiku nõusolekuta andmete vabatahtlikkuse osas ei ole. Kohtu loas väljastamine. Eeltooduga seoses palume selgitada, millised on morgitud või patsiendi nõusolekuga andmete valdaja (TISi volitatud töötleja) kaalutlusõigused ja hõlmatud andmed tuleb väljastada. millisel juhul saab ta andmete väljastamisest keelduda. 2 Samuti ei selgu seletuskirjast, millised on tervishoiuteenuse osutaja Arvestatud Keeldumist ja sellest tõusetuda võiva vaiduse praktilised kohustused ja õigused olukordades, kus lahendamist reguleerib eelnõukohane § 643. süüteomenetluses soovitakse juurdepääsu TIS-s töödeldavatele andmetele. Ebaselgeks jääb muu hulgas, millisel alusel ja millises ulatuses võib tervishoiuteenuse osutaja keelduda andmete väljastamisest. Peame oluliseks, et seletuskirjas oleks täpsustatud, kas ja kuidas on tervishoiuteenuse osutajal võimalik keelduda andmete väljastamisest juhul, kui ta leiab, et ametiprivileegi kohaldamise eeldused ei ole täidetud, ning millised on sellise keeldumise õiguslikud tagajärjed. Samuti vajab tervishoiuteenuse osutajate jaoks seletuskirjas selgitamist, kuidas lahendatakse 67  olukorrad kus tervishoiuteenuse osutaja keeldub, kuid menetleja peab andmete väljastamist põhjendatuks. 3 Jääb ebaselgeks, kuidas lahendada olukorrad, kus andmete Arvestatud Lisatud on § 902, mis puudutab väljastamine toimub keskse infosüsteemi kaudu, mitte üksiku terviseandmete päringut TIS-st. tervishoiutöötaja otsusel. Ebaselgeks jääb, kas ja millises ulatuses lasub tervishoiuteenuse osutajal kohustus hinnata ametiprivileegi olemasolu või selle kohaldatavust, kui andmete väljastamine toimub infosüsteemi (nt teised terviseandmeid sisaldavad riiklikud andmekogud (v.a TIS) või tervishoiuteenuse osutaja enda infosüsteem) vahendusel ning tehnilise lahenduse kaudu. 4 Märgime ka, et eelnõu rakendamine tervishoiuvaldkonnas võib Arvestatud Konkreetselt eelnõukohase regulatsiooni kaasa tuua täiendavaid arendus- ja halduskulusid, eeskätt seoses rakendamine arenduskulusid ei põhjusta: TIS-i ja tervishoiuteenuse osutajate infosüsteemide päringuid ja nende vastuseid ei ole kohandamisega. Ametiprivileegi regulatsiooni korrektne kohustuslik töödelda spetsiaalse rakendamine võib eeldada täiendavaid tehnilisi lahendusi, sh infosüsteemi vahendusel, mis tuleks eraldi juurdepääsupiirangute täpsustamist, päringute eristamist, logimise luua. ja auditeerimise täiendamist ning võimalike vaidlusolukordade tehnilist lahendamist. Eelnõu seletuskirjast ei nähtu, kas ja millises mahus on nende kuludega arvestatud ning kuidas tagatakse nende katmine. Eelnõu seletuskirjas on hindamata rahaline kulu tervishoiuteenuse osutajatele ja TIS-i võimalik arenduskulu ning piisavalt hindamata on ka lisanduv halduskoormus tervishoiuteenuse osutajatele. 5 Eelnõu ja seletuskiri võimaldavad tervishoiutöötajal Arvestatud Seletuskirja täiendatud ametiprivileegile tuginedes keelduda ütluste andmisest tunnistajana, kuid ei käsitle piisava selgusega ametiprivileegi kohaldumist või selle mittekohaldumist olukorras, kus tervishoiutöötaja kaasatakse süüteomenetlusse eksperdi või eriteadmistega isikuna. Palume seletuskirjas täpsustada, kuidas ametiprivileeg rakendub või ei rakendu olukorras, kus tervishoiutöötaja kaasatakse eksperdi või eriteadmistega isikuna 68  (KrMS 3. pt 7. jagu), mitte tunnistajana. Seetõttu vajab täiendavat täpsustamist, kas ja millises ulatuses saab tervishoiutöötaja eksperdina tugineda ametiprivileegile tervishoiuteenuse osutamisel saadud andmete osas ning kuidas on tagatud rollide selge eristamine raviandmete valdaja ja menetlusliku eksperdi vahel. Õigusselguse huvides teeme ettepaneku täiendada eelnõu või seletuskirja selgesõnalise käsitlusega ametiprivileegi kohaldumisest tervishoiutöötajale eksperdina, sh TIS-i andmete kasutamise kontekstis nii, et see oleks kõigile asjaosalistele selge. 6 Eelnõus kavandatud ametiprivileegi regulatsioon peab Arvestatud Seletuskirja täiendatakse. Lisaks on tervishoiuvaldkonnas tagama, et andmete kogumine ja kasutamine proportsionaalsuse kontrolli nõue sisse süüteomenetluses vastaks proportsionaalsuse põhimõttele ning kirjutatud eelnõukohasesse § 902. oleks piiratud üksnes vältimatult vajalikuga. Palume seletuskirjas üldsuse huvides täiendavat selgitada, kuidas tagatakse, et terviseandmete töötlemine süüteomenetluses ei muutuks üldiseks või rutiinseks ning et patsiendi usaldus tervishoiusüsteemi vastu ei kahjustuks. 7 Eelnõu § 641 lõikes 3 viidatud nõusolekupõhise andmete Arvestatud Seletuskirja täiendatud väljastamise kohta puudub andmekaitse mõjuhinnang eelnõu seletuskirjas, palume seletuskirja ka selles osas täiendada. 8 Eelnõukohase KrMS § 641 lg 1 punkti 4 kohaselt on ametiprivileeg Ei arvestata Ametiprivileegid on süüteomenetluse tervishoiuteenuse osutajal, tervishoiutöötajal tervishoiuteenuse tõendamisskeemis anomaalia: reegliks on, et osutamisel osaleval isikul, samuti abipersonalil (eelnõukohane § kõik, kes valdavad süüteomenetluses olulist 641 lõike 2). Ametiprivileeg ei laiene eelnõu kohaselt psühholoog- teavet, peavad seda uurimisasutustele andma. nõustajatele, kes ei osuta TTKSi mõttes tervishoiuteenust ja ei Ametiprivileegid on põhjendatud vaid kuulu ülaltoodud määratluste alla, kuid kellele võib sarnaselt erandlikel juhtudel, kus seda õigustab suur tervishoiuteenuse osutajatega saada teatavaks isikute eraelu avalik huvi privileegiga kaitstud puudutav ja samuti tervisesse puutuvad asjaolud. Palume kaaluda, usaldussuhte vastu, mis kaalub üles vajaduse kas ka viidatud kutseala esindajatele peaks ametiprivileeg kurjategijad tabada ja vastutusele võtta. laienema. Analüüsi raames võiks muuhulgas tähelepanu pöörata Üheks kaalumiskohaks on ka see, kas sellele, kuidas on teistes valdkondades (nt sotsiaalvaldkonnas inimesel on professionaali poole pöördumine 69 tegutsevate spetsialistide, sh sotsiaaltöötajate ja nõustajate puhul) vaba valik või sunnitud hädavajadus. Näiteks tagatud tundliku teabe kaitse ning kas ja millisel määral see omab advokaadi ametiprivileegi õigustab vajadus tähendust ametiprivileegi käsitluse kontekstis. tagada õigussüsteemi toimimine ja advokaadi poole pöördumine on õigusvaidluses sisuliselt möödapääsmatu (ning kriminaalmenetluses on kaitsja lausa kohustuslik). Meedikuprivileegi põhjendab vajadus tagada, et inimesed saaksid õigeaegselt kvalifitseeritud ravi – siingi pole arsti poole pöördumisele realistlikku alternatiivi. Sotsiaaltöötajad ja nõustamispsühholoogid on inimeste jaoks küll oluliste heaoluteenuste pakkujad ja valdavad sageli palju tundlikku teavet, kuid kummagi ameti jaoks ei ole Eestis praegu kehtestatud seadusega andmete salajas hoidmise kohustust. Lisaks pole kummagi elukutse puhul tegu reguleeritud elukutsega, erinevalt nt advokaatidest või arstidest. Kutsestandardid on küll olemas, kuid nii psühholoogide kui sotsiaaltöötajatena saavad päriselus palka ka sellised inimesed, kellele vastavat kutset omistatud ei olegi. Puudub ka riiklik või kutseomavalitsuslik litsentseerimise kord, mis tagaks kutse-eetika nõuete järgimist. Mitte-kliiniliste psühholoogide tegevus on üldse reguleerimata, sotsiaaltöötaja definitsioon on küll esitatud SHS-s, kuid see on piiritletud vaid konkreetse seadusega, samas kui sotsiaaltöötajad on ametis ka väljaspool 70  sotsiaalhoolekande süsteemi, nt vanglas, või tegutsevad sisuliselt sotsiaaltöötajatena muude ametinimetuste all (tegevusjuhendaja, kogemusnõustaja jne). Paljudel juhtudel on sotsiaaltöötajatel ka lausa kohustus nt abivajavatest inimestest teada anda, mis oleks vastuolus ametiprivileegiga. Kui sotsiaaltöötaja teostab riiklikku järelevalvet või haldusmenetlust, kus tal on voli karistuse ähvardusel isikult teavet nõuda, laieneb talle eelnõu kohaselt nn riikliku järelevalve ametiprivileeg. 9 Märgime, et eelnõu menetlemisel ei ole kaasatud paljud Arvestatud Seletuskirja mõjude osa täiendatud. meditsiinivaldkonna huvigrupid (nt psühholoogid ja psühhiaatrid, Konsulteeritud on mh arstide esindajaga patsientide esindusühing jt). Sellest tulenevalt peame vältimatult JDM andmekaite nõukoja raames ning EKEI oluliseks, et muudatused oleks kooskõlastatud erialaseltside ja psühhiaatria ala koordinaatoriga, kelle huvigruppidega edasise eelnõu menetluse käigus. Samuti palume tagasisidega arvestatud. Arstide Liidule oli seletuskirja täiendada infoga, kuidas seadusena vastuvõetud eelnõu saadetud arvamuse avaldamiseks muudatustest plaanitakse sihtgruppe teavitada. kooskõlastusel. Neilt eelnõu kohta arvamust ei laekunud. Eelnõu vastuvõtmisel plaanib JDM korraldada asjakohase teabepäeva ja seadusemuudatuse kohta üllitada infolehe, mis saadetakse kõikidele ametiprivileegiga ametite ja kutsete katusorganisatsioonidele. 10 Tehnilise märkusena viitame, et seletuskirjas kasutatakse terminit Märkus teadmiseks võetud. Seletuskirja eesmärgiks on seaduseteksti „meedik“. Terminoloogiliselt on eesti keeles õige kasutada lugemist ja selle mõistmist hõlbustada, terminit „tervishoiutöötaja“. mistõttu seaduse kohati mõisteaparaadi täpsust loetavuse ees prioriseeriv sõnakasutus ei ole seletuskirjas alati otstarbekas. 71  19. Andmekaitse Inspektsioon Jrk nr Ettepaneku/märkuse sisu Arvestatud/mittearvestatud Kommentaarid 1 Eriliiki isikuandmed Teadmiseks võetud Seletuskirja täpsustatud Eelnõu seletuskirjas (lk 6) on öeldud, et teabe kvalifitseerumine eriliigilisteks isikuandmeteks ei ole samuti oluline – süütegude uurimine ja nende toimepanijate karistamine on avalik huvi, mis üldjuhul kaalub üles õiguse eraelu puutumatusele. Peame vajalikuks juhtida tähelepanu, et isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) järgi vajavad eriliiki isikuandmed erilist kaitset ja nende töötlemine on lubatud juhul, kui on kehtestatud sellekohane regulatsioon liikmesriigi õiguses ja eeldusel, et olemas on asjakohased kaitsemeetmed, et tagatud oleks isikuandmete ja põhiõiguste kaitse (vt IKÜM pp 52). Sarnase kaitse näeb ette ka õiguskaitseasutuste andmetöötluse direktiivi (LED direktiiv) artikkel 10. Seetõttu ei saa eriliiki isikuandmete töötlemise nõuded jätta kõrvale pelgalt põhjendusel, et igasuguse süüteo karistamine on avalik huvi, vaid oluline on siiski leida tasakaal erinevate õiguste ja huvide vahel, tagades ka vajamineva regulatsiooni eriliiki isikuandmete tõhusaks kaitseks. 2 Nõusolek (KrMS § 641 lg 3) Arvestatud Seletuskirja täpsustatud Kuna seletuskirjas on avatud, et ametiprivileegiga on kaitstud igasugune teave, sh isikuandmed, siis nõusolek teabe avaldamiseks ühildub laias laastus mh ka isikuandmete töötlemiseks antava nõusolekuga. Samas näeb IKÜM nõusolekule ette väga kindlad kriteeriumid. LED direktiiv välistab aga üldjuhul nõusolekule tuginemise (pp 35: pädevatele asutustele institutsiooniliselt süütegude tõkestamise, uurimise, avastamise ja nende eest vastutusele võtmise eesmärgil seadusega antud ülesande täitmine annab neile õiguse nõuda või kohustada, et füüsilised isikud vastaksid esitatud taotlustele. Sellisel juhul ei tohiks andmesubjekti 72 nõusolek (mis on määratletud määruses (EL) 2016/679) olla õiguslik alus isikuandmete töötlemiseks pädevate asutuste poolt. LED direktiivi pp 38 täpsustab, et isikuandmete töötlemine peaks samuti olema õigusaktiga lubatud, kui andmesubjekt on andnud sõnaselge nõusoleku selliseks isikuandmete töötlemiseks, mis on tema suhtes erakordselt sekkuv. Andmesubjekti nõusolek iseenesest ei peaks siiski olema õiguslik alus selliste delikaatsete isikuandmete töötlemiseks pädevate asutuste poolt. Ka isikuandmete kaitse seaduse (IKS) § 15 näeb ette, et õiguskaitseasutus võib isikuandmeid töödelda seaduse alusel. Eriliiki isikuandmete töötlemise lubatavus on sätestatud IKS §-s 20, mis samuti ei näe ette võimalust töödelda isikuandmeid nõusoleku alusel. Seletuskirjas (lk 19) on märgitud, et IKÜM artiklid 17, 18 ja 21 näevad andmesubjektile ette võimaluse nõuda oma isikuandmete kustutamist, töötlemise piiramist ja lõpetamist, kuid need kriminaalmenetlusele ei rakendu, nagu sätestab IKS § 4 lg 2 p 4. Esiteks juhime tähelepanu, et IKS § 4 reguleerib ajakirjanduslikul eesmärgil isikuandmete töötlemist ning ei sisalda lõikeid, seega jääb arusaamatuks seletuskirja viide kõnesolevale paragrahvile. Teiseks selgitame, et ekslik on arusaam, et IKÜM-i saaks valikuliselt kohaldada. Kui isikuandmete töötlemise aluseks on nõusolek, siis selle tagasivõtmist ei ole võimalik siseriikliku õigusega piirata. Nõusoleku andmist ja tagasivõtmist reguleerib IKÜM artikkel 7, mille lõige 3 näeb ette, et andmesubjektil on õigusoma nõusolek igal ajal tagasi võtta. Nõusoleku tagasivõtmine ei mõjuta enne tagasivõtmist nõusoleku alusel toimunud töötlemise seaduslikkust. Andmesubjekti muude õiguste piiramine on lubatud ainult kooskõlas IKÜM §-ga 23. 73  Kokkuvõttes oma olemuselt ei tohiks üldse süüteomenetluses nõusolekule tugineda, aga isegi kui tugineda, siis see tekitab paratamatult segase olukorra, kas eelnõu kohaselt on nõusolek sama tähendusega, mida mõistetakse nõusoleku all andmekaitse vaatest. Eelnõus on seos isikuandmete töötlemisega jäetud täielikult tähelepanuta ja see tekitab potentsiaalse olukorra, kus edaspidi pole selge, millisest regulatsioonist teabe avaldamisel ja nõusoleku mõiste sisustamisel lähtuda. 3 Tervishoiuteenuse osutajate ametiprivileegid Arvestatud osaliselt Ei ole aktsepteeritav käsitlus, kus inimese Eelnõus luuakse mh tervishoiutöötajatele laiem võimalus hoida enda tahteavaldus tema terviseandmete oma tegevuses teatavaks saanud teavet salajasena. Samas on juba uurimisasutusele välja andmiseks justkui ei täna õiguskaitseasutusel keeruline saada teo toime pannud isiku maksa midagi, ehkki Riigikohus on oma kohta tervisealast teavet, sest selle väljanõudmiseks pole otsuses selge sõnaga kirjutanud, et õiguskaitseasutustele loodud selget õiguslikku alust. Nii ei terviseteenuse osutajalt võib terviseandmeid lahendata seda küsimust ka käesolev eelnõu, vaid hoopiski nõuda just patsiendi loal. Andmekaitseõigust laiendatakse tervishoiutöötajate saladuse hoidmise õigust. ei saa kasutada inimeste privaatautonoomia piiramiseks, kuivõrd selle laiem eesmärk on AKI on saanud mitmeid pöördumisi tervishoiuteenuse osutajalt, hoopis vastupidine: inimeste kus küsitakse, kas politsei tohib küsida kahtlustatava või privaatautonoomia tunnustamine ja nende menetlusaluse isiku väidetavale nõusolekule tuginedes informatsioonilise enesemääramise terviseandmeid välja. Oleme seisukohal, et pigem peaks andmete võimestamine. See võimestamine tähendab väljaküsimine toimuda selgetel seaduses reguleeritud tingimustel. üksiti seda, et inimesel peab olema võimalus ka anda vabatahtlikult õiguskaitseasutustele Seletuskirja (lk 3) on probleemina välja toodud, et puudub selge välja oma terviseandmed. regulatsioon selle kohta, kuidas tuleks tagada ametiprivileegi Iseenesestmõistetavalt ei vabasta patsiendi maksma panemine olukorras, kus nt uurimisasutus seda ei austa. nõusolek uurimisasutust kohustusest järgida See, et õiguskaitseasutustele pole head seaduslikku alust tõendite kogumisel ja isikuandmete terviseandmete väljanõudmiseks ja hoopis lähenetakse väidetava töötlemisel eesmärgipärasuse nõuet, st nõusoleku kaudu, näitabki seda, et ka seda nõusolekut võidakse tõendite kogumine peab olema vajalik ja proportsionaalne. 74  hakata järjest enam ära kasutama, kuigi õiguskaitseasutus peaks tegutsema seaduse alusel. Tervishoiuteenuse osutajate segadus praeguse regulatsiooni puhul on mõistetav, Seletuskirjas (lk 23) on täpsustatud, et punktis 3 sätestatud kuivõrd kehtiv seadus mingeid parameetreid ametiprivileegiga hõlmatud andmeid sisaldavate tõendite ei sätesta ei nõusolekuga ega nõusolekuta kogumiseks loa andmise kord lahendab ära ka probleemid seoses terviseandmete väljastamiseks. Eelnõu terviseandmetele juurdepääsuga, mis tekkisid pärast Riigikohtu täiendatud eraldi sättega TIS-ist lahendit asjas nr 1-20-5071. Ehkki valdavalt saab menetleja terviseandmete nõudmise kohta terviseandmetele ligi patsiendi nõusoleku alusel. Meie saame sellest aru nii, et vaikimisi õiguskaitseasutus küsib tervishoiutöötajalt andmed välja inimese nõusolekule tuginedes. Kui tervishoiutöötaja keeldub väljastamast, pöördub õiguskaitseasutus kohtu poole ja küsib luba. Rõhutame, et nõusolek ei ole lahendus terviseandmete töötlemiseks. 4 Kaalumise läbiviimine Arvestatud osaliselt Väide, et päringu põhjendatuse Kavandatava KrMS § 64² lõike 1 punkt 3 annab võimaluse kohtul kontrollimiseks on vajalik ette teada, millise kaaluda ühelt poolt avalikku menetlushuvi ja teiselt poolt isikute sisuga teavet päringu tulemusel saadakse ja põhiõiguste riivet, mida ametiprivileegiga hõlmatud teavet kuidas see süüteoasjas tuvastatavate sisaldava tõendi kogumine endaga kaasa tooks. Seletuskirjas on faktidega suhestub, vaatab mööda tõsiasjast, täpsustatud, et kaalumisel arvestab kohus kahte kriteeriumi: et menetlustoimingu lubatavust tuleb hinnata a) andmed, mille kohta tõendeid koguda soovitakse, on vältimatult ex ante – lähtuvalt teadmisest, mis on olemas vajalikud enne menetlustoimingu tegemist. Seetõttu kriminaalmenetluse eesmärgi saavutamiseks - see tähendab peavadki nii kohus kui uurimisasutus eelkõige, et teave on asjassepuutuv ja oluline ning seda ei ole menetlustoimingu lubatavust hindama just võimalik ilma ametiprivileegi riivamata saada. ilma, et oleks teada, mis menetlustoimingu b) isikuõiguste riive proportsionaalsus. tulemusel ilmneb, kuivõrd õiguste riive leiab aset juba sellega, et erasfääri tungitakse, ja Juhime tähelepanu, et selgusetuks jääb, kuidas reaalsuses peab olema põhjendatud olenemata sellest, kaalumine toimuma hakkab nt tervishoiuteenuse osutajate puhul. kas riive end lõppastmes menetleja jaoks Selleks, et hinnata, kas andmete saamine on vältimatult vajalik või õigustas või mitte. Vastasel korral võiks kas riive on proportsionaalne, peaks kohus ise nende andmetega väita, et igasugune riive, mis menetleja jaoks 75  tutvuma. Muul juhul ei ole võimalik hinnata, kas kõik olulist teavet toob, on õigustatud – või siis terviseandmed ja nende kogumine on ikka vältimatult vajalik. alternatiivselt, et kuna menetlustoimingu kasutegur pole ette ennustatav, on Seejuures on küsitav, kuidas ülaltoodud suhestub KrMS § 107 menetlustoimingud lubamatud. Toimingu lõike 3 täiendamise põhjendustega. Seletuskirjas öeldakse, et lubatavuse otsustamisel tuleb kohtul kaaluda, ekspertiisiaktis sellise teabe [eriliiki andmete] esitamine põhjustab kas küsimus, millele vastust otsitakse, on olukorra, kus ekspertiisiaktiga koos saab kohtule teatavaks menetluses asjakohane ning kas on informatsioon, mida tegelikult kohtule esitada ei saaks. Jääb tõenäoline, et taotletava toiminguga arusaamatuks, kuidas peaks ühest küljest kohus andma loa küsimusele vastamiseks vajalikku teavet õiguskaitseasutusele tervishoiuteenuse osutajalt teabe leitakse. Kui näiteks vaja on tuvastada, väljanõudmiseks, kui ta ei tea, mis andmed üldse on ja teisalt ütleb millised vigastused olid isikul 20.06.2025 eelnõu, et kohus ei tohiks ekspertiisiaktil üldse põhjendamatuid haiglasse pöördumisel, siis päring sellel andmeid näha. päeval koostatud epikriiside ja tehtud uuringute kohta on põhjendatud, kuid ei ole põhjendatud kogu inimese terviseloo väljanõudmine. Samas aga kui isikule tehakse kohtupsühhiaatrilist ekspertiisi ja vajalik on tuvastada, kas tal esineb mingi psüühikahäire, mida saab diagnoosida üksnes pikema aja vältel terviseseisundit uurides, võib olla põhjendatud ka inimese kohta kogu terviseloole juurdepääsu võimaldamine. Seda, kas kummalgi juhul päringule saadav vastus aitab uurimisasutuse hüpoteesi kinnitada või ümber lükata või kas üldse mingeid andmeid on, ei saagi enne menetlustoimingu tegemist teada ei taotlev menetleja ega kohus. 5 VTMS § 32¹ täiendamine Arvestatud Päringu tegemise fakt ei ole iseenesest ametiprivileegiga hõlmatud. § 642 lg 1 p 5 76 Eelnõu sätestab, et advokaadi või kaitsja ametiprivileegiga kohaselt on ametiprivileegiga isiku hõlmatud teavet sisaldava tõendi kogumise eesmärgil on lubatud kahtlustatavaks olek üheks ametiprivileegist menetlustoiminguid teha üksnes neis väärteoasjades, mille möödumise aluseks. Samuti on TIS-i esemeks on andmekaitse- , rahapesu-, keskkonna-, konkurentsi-, päringute kohta eelnõus eraldi § 902. maksu-, tolli-, korruptsiooni- või riigisaladuse kaitse alane väärtegu. Seletuskirjas on täpsustatud, et eelnõu kohaselt lisatav säte piirab kriminaalmenetluslike vahenditega tõendite kogumise võimalusi väärteomenetluses. Üldiselt toimub tõendamine ja tõendite kogumine väärteomenetluses kriminaalmenetluse seadustikus sätestatud korras, kui väärteomenetluse seadustik ei näe ette erisusi. Ametiprivileegidesse puutuv KrMS-s kohaldub ka väärteomenetluses. Seejuures jääb selgusetuks, kuidas suhestub siia tervishoiuteenuse osutajatelt teabe küsimine. AKI-l on paljud menetlused seotud nt tervishoiutöötajate poolt uudishimupäringutega. Kui tervishoiutöötajatel on ametiprivileegist tulenev teabe hoidmise kohustus, siis võib järeldada, et uus säte välistab võimaluse neilt tõendeid koguda (sh ka nende infosüsteemist, vt seletuskiri lk 24). Meie hinnangul võib kavandatav eelnõu piirata oluliselt AKI kui andmekaitseliste väärtegude menetlemise. Samas arvestades, et IKÜM annab AKI-le võimaluse küsida välja kõike vajalike tõendeid (ka siis, kui siseriiklik süüteomenetlust reguleeriv õigus sellist võimalust ette ei näe), on ebaselge, kuidas rakendada eelnõu regulatsiooni koosmõjus IKÜM-ga. 77  EELNÕU 01.10.2026 Kriminaalmenetluse seadustiku ja teiste seaduste muutmise seadus (ametiprivileegid) § 1. Kriminaalmenetluse seadustiku muutmine Kriminaalmenetluse seadustikus tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 12 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses: „(31) Kui kinnisel istungil arutatakse kriminaalasja advokaadi suhtes seoses tema kutsetegevusega, võib kohtuistungil viibida advokatuuri esindaja.“; 2) paragrahvi 38 lõike 1 punktis 3 asendatakse tekstiosa „käesoleva seadustiku §-des 71–73“ tekstiosaga „käesolevas seadustikus“; 3) paragrahvi 41 täiendatakse lõigetega 7 ja 8 järgmises sõnastuses: „(7) Lepingulise esindaja volitusi tõendab volikiri. Advokaadist esindaja volitusi eeldatakse. (8) Kui advokaat ei tegutse vahetult kliendi juuresolekul, võib menetleja põhjendatud kahtluse korral nõuda volikirja või muus vormis kinnitust advokaadi volituste kohta.“; 4) paragrahvi 42 täiendatakse lõigetega 4–6 järgmises sõnastuses: „(4) Lepingulise kaitsja volitusi tõendab volikiri. Advokaadist kaitsja volitusi eeldatakse. (5) Kui advokaadist kaitsja ei tegutse vahetult kaitsealuse juuresolekul, võib menetleja põhjendatud kahtluse korral nõuda volikirja või muus vormis kinnitust advokaadi volituste kohta. Kahtlustatava või süüdistatava tahte väljaselgitamiseks peab menetleja tagama viivitamatu ja takistusteta võimaluse advokaadil kinnipeetud või vahistatud kahtlustatava või süüdistatavaga kohtuda. (6) Kui menetlejal tekib põhjendatud kahtlus, et advokaadi eesmärk kinnipeetu või vahistatuga kohtumisel ei ole kaitseõiguse teostamine, vaid menetlusseisundi kuritarvitamine, mis võib soodustada uue kuriteo toimepanemist või kinnipidamiskoha sisekorra rikkumist, võib menetleja kohtumise edasi lükata, teavitades sellest viivitamata advokatuuri. Sellisel juhul määrab advokatuur viivitamata esindaja, kes selgitab välja advokaadi volituse või kliendi tahte volituse andmiseks ning teavitab sellest viivitamata menetlejat.“; 5) paragrahvi 63 lõikes 11 asendatakse tekstiosa „ja § 1267 lõikes 2“ tekstiosaga „, § 1262 lõikes 41 ja § 12610 lõikes 4“; 6) seadustikku täiendatakse §-dega 641–643 järgmises sõnastuses: „§ 641. Ametiprivileeg 1 (1) Ametiprivileeg on õigus keelduda kriminaalmenetluses teabe avaldamisest oma ameti või kutsetegevuse tõttu. Ametiprivileeg on: 1) Eestis registreeritud usuorganisatsiooni vaimulikul temale erapihil või hingehoidlikul vestlusel usaldatu kohta; 2) advokaadil, sealhulgas advokatuuri assotsieerunud liikmel ja välisriigi advokaadil, õigusteenuse saamiseks tema poole pöördumise ja õigusteenuse osutamise käigus temale teatavaks saanud asjaolu, õigusteenuse osutamiseks tema koostatud teabe ja osutatud õigusabi sisu kohta; 3) ajakirjanduslikul eesmärgil informatsiooni töötleval isikul või temaga püsivas eraelulises lähedases suhtes oleval isikul teabe kohta, mis võimaldab tuvastada ajakirjanduslikul eesmärgil konfidentsiaalselt teavet andnud isikut; 4) tervishoiuteenuse osutajal, tervishoiutöötajal ja tervishoiuteenuse osutamisel osaleval isikul temale seoses tervishoiuteenuse osutamisega usaldatud teabe või tervishoiuteenuse osutamise käigus teatavaks saanud tervisesse puutuva asjaolu kohta; 5) käesoleva seadustiku § 2032 lõikes 2 nimetatud vahendajal temale käesoleva seadustiku kohase vahendusmenetluse käigus menetlusosaliste poolt usaldatud teabe kohta; 6) notaril ja patendivolinikul temale seoses ametitegevusega teatavaks saanud asjaolu kohta; 7) pankrotihalduril ja haldusmenetluse, sealhulgas riikliku järelevalve teostajal temale pankroti- või haldusmenetluse käigus menetlusele allutatud isiku poolt karistuse ähvardusel antud teabe kohta, kui vastavas eriseaduses ei ole sätestatud teisiti; 8) kaitsjal süüteoasjas õigusteenuse osutamise käigus temale teatavaks saanud asjaolu, õigusteenuse osutamiseks tema koostatud teabe ja tema osutatud õigusabi sisu kohta; 9) kohtunikul vaikimiskohustusega hõlmatud asjaolu ja kohtulahendi tegemisel toimunud arutluste sisu kohta. (2) Ametiprivileeg laieneb ka käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ametiprivileegiga isikute ameti- või kutsetegevuses vahetult osalevale vajalikule abipersonalile, kellel on seadusest või lepingust tulenev teabe saladuses hoidmise kohustus. (3) Teave ei ole ametiprivileegiga hõlmatud, kui selle avaldamisega on nõustunud isik, kelle kaitseks on ametiprivileegiga isikule saladuse hoidmise kohustus pandud, või kui ametiprivileegiga isik on selle teabe saladuses hoidmise kohustusest vabastatud muus menetluses. (4) Teabe kriminaalmenetluses avaldamise nõusoleku tagasivõtmine ei piira enne tagasivõtmist nõusoleku alusel avaldatud teabe edasist avaldamist ja seda teavet sisaldava tõendi kasutamist kriminaalmenetluses. (5) Ametist lahkumine ei tühista ametiprivileegi teabe suhtes, mille isik sai ametis olles. (6) Isikul, kelle kaitseks on ametiprivileegiga isikule saladuse hoidmise kohustus pandud, on õigus keelduda avaldamast tema ja ametiprivileegiga isiku vahel toimunud suhtluse sisu, mis on ametiprivileegiga hõlmatud. (7) Muus seaduses või lepingus sätestatud konfidentsiaalsuskohustus ja sellest vabastamise tingimused kriminaalmenetluses tõendi kogumist ega selle lubatavust ei piira. § 642. Ametiprivileegiga hõlmatud teavet sisaldava tõendi kogumine 2 (1) Kui käesolevas seadustikus ei ole sätestatud teisiti, võib ametiprivileegiga hõlmatud teavet sisaldavat tõendit koguda kohtu või eeluurimiskohtuniku loal. Luba antakse, kui: 1) isik, kelle kaitseks on saladuse hoidmise kohustus pandud, on oma käitumisega loobunud saladuse hoidmisest; 2) teave ei ole enam saladuses menetleja tegevusest sõltumatutel põhjustel, välja arvatud juhul, kui ametiprivileegiga isik ja see isik, kelle kaitseks on ametiprivileegiga isikule saladuse hoidmise kohustus pandud, on omalt poolt võtnud kõik mõistlikud meetmed saladuse hoidmiseks; 3) taotletakse käesoleva seadustiku § 641 lõike 1 punktis 3 nimetatud ametiprivileegiga hõlmatud teavet sisaldava tõendi kogumist, mis on vältimatult vajalik kriminaalmenetluse eesmärgi saavutamiseks kriminaalasjas, mille esemeks on esimese astme kuritegu, kui tõendite kogumine muude menetlustoimingutega ei ole võimalik või on oluliselt raskendatud ning tõendi kogumiseks on ülekaalukas avalik huvi; 4) taotletakse käesoleva seadustiku § 641 lõike 1 punktides 4–7 sätestatud ametiprivileegiga hõlmatud teavet sisaldava sellise tõendi kogumist, mis on vältimatult vajalik kriminaalmenetluse eesmärgi saavutamiseks, kui tõendi kogumist õigustab kuriteo raskus ja laad ning tõendi kogumisega ei riivata põhjendamatult isikuõigusi, või 5) ametiprivileegiga hõlmatud teavet sisaldava tõendi kogumine on vältimatult vajalik kriminaalmenetluse eesmärgi saavutamiseks kriminaalasjas, kus on põhjendatud alus kahtlustada asjaomast ametiprivileegiga isikut kuriteo toimepanemises. (2) Luba ametiprivileegiga hõlmatud teavet sisaldava tõendi kogumiseks võib sisalduda menetlustoimingu tegemise loas või määruses. (3) Kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti, on isikul, kes kokkuleppel ametiprivileegiga isikuga või vastavalt seadusele valdab teavet, mis võib olla hõlmatud ametiprivileegiga, õigus keelduda sellist teavet menetlejale avaldamast, kui ametiprivileegiga hõlmatud teavet sisaldava tõendi kogumine ei ole käesoleva seadustiku kohaselt lubatud. (4) Kohtuniku ametiprivileegiga hõlmatud teavet sisaldava tõendi kogumine on lubatud Riigikohtu üldkogu loal, kui tõendi kogumine on vältimatult vajalik kriminaalmenetluse eesmärgi saavutamiseks, tõendi kogumist õigustab kuriteo raskus ja laad ning tõendi kogumisega ei riivata põhjendamatult isikuõigusi. Kohtulahendi tegemisel toimunud arutlusi puudutava tõendi kogumiseks võib loa anda üksnes juhul, kui kohtunikku kahtlustatakse selles, et ta oma ametis pani toime karistusseadustiku 15. peatüki 2. jaos või §-des 241, 294, 296, 298, 299 või 311 sätestatud kuriteo. § 643. Vastuväide menetlustoimingu käigus ametiprivileegi rikkumise kohta (1) Kui menetlustoimingule allutatud isik leiab, et tema suhtes menetlustoimingu tegemisel kogub menetleja ametiprivileegiga hõlmatud teavet sisaldavat tõendit ilma loata või loa piire ületades, võib ta esitada menetlejale vastuväite, mis protokollitakse. Vastuväide tuleb esitada viivitamata. (2) Kui menetleja vastuväitega nõustub, jätab ta vaidlusaluse tõendi kogumata ja tagastab vaidlusaluse teabekandja selle sisuga tutvumata. (3) Kui menetleja vastuväitega ei nõustu ja menetlustoimingu edasilükkamine ohustaks tõendi säilimist, võib menetleja vaidlusaluse teabe selle sisuga tutvumata vastuväite esitaja juuresolekul talletada selliselt, et oleks tagatud teabe säilimine muutumatul kujul, välistatud selle õigustamatu ilmsikstulek ja tagantjärele tuvastatav teabega tutvumine (edaspidi teavet, 3 andmeid või teabekandjat pitseerima). Pitseeritud teavet säilitatakse menetleja juures ja see esitatakse eeluurimiskohtuniku nõudmisel talle tutvumiseks. (4) Asjaomasel ametiprivileegiga isikul ja isikul, kelle kaitseks on ametiprivileegiga isikule saladuse hoidmise kohustus pandud, on õigus esitada eeluurimiskohtunikule taotlus käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud pitseeritud teabe tagastamiseks või kustutamiseks kahe tööpäeva jooksul arvates sellest, kui ükskõik kumb neist menetlustoimingu lõppemisest teada sai. Kui taotlust ei esitata, võib menetleja pitseri avada ja teabe kriminaaltoimiku juurde võtta. (5) Eeluurimiskohtunik lahendab taotluse kümne päeva jooksul taotluse saamisest arvates, kuulates vajaduse korral ära prokuratuuri ja taotleja seisukohad ning tutvudes vaidlusaluse teabe ja kriminaaltoimikuga. Taotluse lahendamise määruses võib eeluurimiskohtunik teha äravõetud teabe töötlemise kohta korraldusi, mis on vajalikud ametiprivileegi ülemäärase riive vältimiseks. (6) Eeluurimiskohtuniku tehtud käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud taotluse lahendamise määrus on vaidlustatav määruskaebuse korras.“; 7) paragrahvi 66 lõikest 3 jäetakse välja tekstiosa „§-de 71–73“; 8) paragrahv 72 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „§ 72. Ütluste andmisest keeldumine ametiprivileegi alusel (1) Tunnistajale võib esitada küsimusi asjaolu kohta, mis on hõlmatud ametiprivileegiga, kuid tunnistajal on õigus selle kohta ütluste andmisest keelduda. (2) Tunnistajal ei ole õigust keelduda ütluste andmisest ametiprivileegiga hõlmatud asjaolu kohta, mille kohta ta on juba süüteomenetluses ütlusi andnud või mille kohta on tõendi kogumine lubatud käesoleva seadustiku § 642 kohaselt. Kõnealuse paragrahvi lõike 1 punkte 1–4 ei kohaldata advokaadi ja kaitsja ülekuulamisele ametiprivileegiga hõlmatud teabe kohta. (3) Eriteadmistega isikul või tõlgil, kes kaasati menetlustoimingusse käesoleva seadustiku § 912 alusel, on õigus keelduda ütluste andmisest ametiprivileegiga hõlmatud asjaolu kohta, mis sai talle teatavaks menetlustoimingus osalemise käigus. (4) Tervishoiutöötajal ei ole õigust ametiprivileegi alusel keelduda isiku kohtuistungil osalemise võimekuse hindamiseks vajalikus ulatuses kohtus ütluste andmisest sellise isiku terviseseisundi kohta, kes väidab, et ei saa tervise tõttu kohtuistungil osaleda. (5) Kui tunnistaja keeldub ütluste andmisest, peab ta keeldumist menetlejale põhjendama. Kui prokuratuur kohtueelses menetluses leiab, et ütluste andmisest keeldumine on alusetu, võib ta esitada eeluurimiskohtunikule taotluse tuvastada tunnistajal ametiprivileegi alusel ütluste andmisest keeldumise õiguse puudumine. Eeluurimiskohtunik lahendab taotluse kümne päeva jooksul selle saamisest arvates, kuulates ära tunnistaja ja prokuratuuri seisukohad ning tutvudes vajaduse korral kriminaaltoimikuga.“; 9) paragrahvi 83 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses: „(11) Kui vaatluse eesmärk ei ole saavutatav advokaadi või kaitsja ametiprivileegiga hõlmatud teavet sisaldava teabekandjaga tutvumata, juhindutakse vaatluse toimetamisel käesoleva seadustiku §-s 912 sätestatud korrast.“; 10) paragrahvi 88 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses: 4 „(11) Kui advokaadi või kaitsja läbivaatuse eesmärk ei ole saavutatav ametiprivileegiga hõlmatud teavet sisaldava teabekandjaga tutvumata, juhindutakse läbivaatuse toimetamisel käesoleva seadustiku §-s 912 sätestatud korrast. Kuni kohtumääruse tegemiseni tuleb advokaadilt või kaitsjalt ära võetavad teabekandjad, mis võivad sisaldada ametiprivileegiga hõlmatud teavet, tema juuresolekul pitseerida käesoleva seadustiku § 643 lõikes 3 sätestatud korras.“; 11) seadustiku 3. peatüki 5. jao pealkirjas asendatakse tekstiosa „päring sideettevõtjale“ tekstiosaga „päringud“ ning 5. jagu täiendatakse §-ga 902 järgmises sõnastuses: „§ 902. Päring tervise infosüsteemi (1) Menetleja võib isiku nõusolekul teha päringu tema kohta tervise infosüsteemis hoitavate andmete saamiseks. (2) Isiku nõusolekuta võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud päringu teha prokuratuuri taotlusel ja eeluurimiskohtuniku loal või kohtumääruse alusel andmete kohta, mis on vältimatult vajalikud kriminaalmenetluse eesmärgi saavutamiseks, kui andmete pärimist õigustab kuriteo raskus ja laad ning sellega ei riivata põhjendamatult isikuõigusi.“; 12) paragrahvi 91 lõikes 3 asendatakse tekstiosa „notari- või advokaadibüroos või ajakirjanduslikul eesmärgil informatsiooni töötleva isiku juures“ sõnadega „ametiprivileegiga isiku tööruumides“; 13) paragrahvi 91 lõike 4 punkti 2 täiendatakse pärast sõna „põhjendus“ tekstiosaga „, sealhulgas põhjendus ametiprivileegi riive õigustamiseks käesoleva seadustiku § 642 kohaselt“; 14) paragrahvi 91 lõige 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(8) Ametiprivileegiga isiku tööruumi läbiotsimise juures on õigus viibida ametiprivileegiga isikul, kelle juures läbi otsitakse. Kui tema läbiotsimise juures ei viibi, kutsutakse läbiotsimise juurde asjaomase ettevõtja, avalik-õigusliku kutseorganisatsiooni või ametiasutuse esindaja. Esindajal on läbiotsimise käigus õigus esitada käesoleva seadustiku § 643 lõikes 1 nimetatud vastuväiteid ning teavitada läbiotsimisest pärast selle lõppu ametiprivileegiga isikut ja asjaomast ettevõtjat, avalik-õiguslikku kutseorganisatsiooni või ametiasutust.“; 15) seadustikku täiendatakse §-dega 912 ja 913 järgmises sõnastuses: „§ 912. Advokaadi või kaitsja valduse läbiotsimise erisused (1) Advokaadibüroo, kaitsja tööruumi, advokaadi või kaitsja ametiprivileegiga hõlmatud teabe hoiustamiseks kasutatava muu ruumi, advokatuuri ruumi, advokaadi või kaitsja eluruumi või tema kasutatava sõiduki (edaspidi advokaadi või kaitsja valdus) läbiotsimiseks on alati nõutav eeluurimiskohtuniku luba ja läbiotsimise juures peab viibima advokatuuri määratud advokaat (edaspidi advokatuuri esindaja). Advokatuuri esindajaks ei saa olla advokaat, kes on või on olnud samas kriminaalasjas muu kriminaalmenetluse subjekt või kellel on huvide konflikt. Läbiotsimise juures on õigus viibida ka advokaadil või kaitsjal, kelle valdust läbi otsitakse, ja läbiotsitava advokaadibüroo või õigusbüroo pidajal. (2) Advokaadi või kaitsja valduse läbiotsimise kohta antavas kohtumääruses märgitakse lisaks käesoleva seadustiku § 91 lõikes 4 sätestatule: 1) kas ja millises ulatuses on otsinguid lubatud toimetada ametiprivileegiga hõlmatud andmete hulgas; 2) milliseid abinõusid tuleb läbiotsimise käigus rakendada, et vältida ametiprivileegiga hõlmatud teabe õigustamatut ilmsikstulekut; 5 3) kas ja milliste tingimustel läbiotsimise juurde kaasata tõlk või eriteadmistega isik; 4) kas ja millises ulatuses on läbiotsimisel lubatud ametiprivileegiga hõlmatud teavet sisaldavaid teabekandjaid ära võtta ja neis talletatud andmeid kopeerida ning kuidas toimida ära võetud teabekandja või kopeeritud andmetega, mis ei seondu menetletava kriminaalasjaga. (3) Advokaadi või kaitsja valdust ei või läbi otsida ametiprivileegiga hõlmatud teavet sisaldava tõendi kogumiseks, välja arvatud juhul, kui on täidetud kõik järgmised tingimused: 1) advokaadi, kaitsja või advokatuuri töötaja või nende juures tegutseva käesoleva seadustiku § 641 lõikes 2 sätestatud isiku suhtes esineb põhjendatud kuriteokahtlus; 2) on alust arvata, et otsitavad ametiprivileegiga hõlmatud andmed on seotud menetletava kuriteoga; 3) tõendusteavet ei ole võimalik õigeaegselt ja kriminaalmenetluse huve oluliselt ohustamata saada muude toimingutega. (4) Advokatuuri esindaja on kohustatud: 1) hoolsalt ja põhjendamatu viivituseta toimetama otsinguid ning eraldama menetletava kriminaalasjaga seotud andmed ametiprivileegiga hõlmatud andmete hulgast vastavalt läbiotsimismäärusele ja arvestades menetleja juhiseid ning need menetlejale üle andma; 2) jälgima, et advokaadi või kaitsja ametiprivileegiga hõlmatud teave oleks kaitstud õigustamatu ilmsikstuleku eest; 3) hoidma saladuses talle kriminaalmenetluse käigus seoses advokatuuri esindamisega teatavaks saanud teavet; 4) tegema vajaduse korral ettepaneku eriteadmistega isiku või tõlgi kaasamiseks otsingu toimetamisse või andmete eraldamisse; 5) teavitama advokatuuri ja menetlejat viivitamata, kui tal ilmneb huvide konflikt. (5) Advokatuuri esindajal on õigus: 1) tutvuda mõistliku aja jooksul enne läbiotsimist läbiotsimismäärusega ja prokuratuuri loal vajalikus ulatuses kriminaalasja materjalidega; 2) esitada taotlusi, kaebusi ja vastuväiteid, mis protokollitakse; 3) kasutada tehnikavahendeid käesoleva seadustiku § 47 lõike 1 punktis 5 sätestatud alustel; 4) avaldada advokatuuri juhatusele läbiotsimisel osalemisega seonduvat teavet tasustamiseks ja juhatuse muude ülesannete täitmiseks vajalikus ulatuses. (6) Läbiotsimiskohast kaasa võetav teave, mille hulgas võib olla sellist ametiprivileegiga hõlmatud teavet, mis ei seondu menetletava kriminaalasjaga, pitseeritakse läbiotsimiskohas advokatuuri esindaja juuresolekul. Pitseri võib advokatuuri esindaja juuresolekul avada käesoleva paragrahvi kohaseks andmete eraldamiseks. Menetleja võib pitseri ilma advokatuuri esindaja juuresolekuta avada üksnes toiminguks, mille käigus teavet ei saa muuta ega sellega tutvuda. (7) Advokaadi või kaitsja ametiprivileegiga hõlmatud andmete hulgas toimetab kooskõlas läbiotsimismäärusega otsinguid menetleja juhendamisel advokatuuri esindaja või viimase juuresolekul kriminaalasja menetlevast uurimisasutusest ja prokuratuurist sõltumatu kohtu määratud eriteadmistega isik, kes eraldab läbiotsimismääruses ära võtta lubatud andmed muudest ametiprivileegiga hõlmatud andmetest, jälgides, et ametiprivileegiga hõlmatud teave ei tuleks õigustamatult ilmsiks, ja annab need menetlejale üle. 6 (8) Ametiprivileegiga hõlmatud andmeid, mille äravõtmine ei ole lubatud, hoitakse pitseeritud teabekandjal kriminaaltoimiku juures ning hävitatakse advokatuuri esindaja juuresolekul pärast kriminaalasja lõpplahendi jõustumist, kui läbiotsimismääruses või kriminaalasja lõpplahendis ei ole määratud, et teabekandja tagastatakse isikule, kellelt see ära võeti. (9) Kui andmete eraldamine ei toimu läbiotsimiskohas, võimaldatakse andmete eraldamise juures viibida isikutel, kellel on käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaselt õigus viibida läbiotsimise juures. (10) Menetleja võib advokatuuri esindaja nõusolekul kaasata otsingute toimetamisse või andmete eraldamisse tõlgi või muu eriteadmistega isiku, kui see on vältimatult vajalik. Sellisel juhul tuleb võtta meetmeid, et kaasatud isiku kokkupuude ametiprivileegiga hõlmatud teabega oleks võimalikult väike. Kaasatud isikule selgitatakse, et tal ei ole lubatud avaldada ametiprivileegiga hõlmatud teavet, mis talle andmete eraldamise või otsingute käigus teatavaks sai, ning ta peab kinnitama endal huvide konflikti puudumist. (11) Kui menetleja leiab, et advokatuuri esindaja on eriteadmisi vajaval juhul jätnud nõusoleku eriteadmistega isiku kaasamiseks põhjendamatult andmata, võib prokuratuur esitada eeluurimiskohtunikule taotluse eriteadmistega isiku kaasamiseks. Prokuratuuri taotlus lahendatakse viie päeva jooksul selle saamisest arvates. (12) Kui menetleja leiab, et advokatuuri esindaja ei toimeta otsinguid erapooletult või piisava hoolikusega, võib eeluurimiskohtunik prokuratuuri taotlusel määrata otsingute toimetamiseks mõistliku tähtaja või kohustada advokatuuri määrama uue esindaja, kuulates enne ära prokuröri ja advokatuuri esindaja. Prokuratuuri taotlus lahendatakse viie päeva jooksul selle saamisest arvates. (13) Kahtluse korral, et advokatuuri esindaja on jätnud läbiotsimismääruses nimetatud andmed muudest ametiprivileegiga hõlmatud andmetest eraldamata, võib prokuratuur taotleda eeluurimiskohtunikult vaidlusaluste andmete kontrollimist, pitseerides vaidlusaluse teabe advokatuuri esindaja juuresolekul ja tehes vajalikud korraldused, et eeluurimiskohtunik saaks teabega tutvuda. Kui eeluurimiskohtunik leiab, et kahtlus on põhjendatud, eraldab ta vaidlusaluse teabe hulgast kriminaalasjaga seotud andmed vastavalt läbiotsimismääruse tingimustele, kaasates uurimisasutuse ja advokatuuri esindaja ning muud isikud käesoleva paragrahvi lõigete 7, 9 ja 10 kohaselt. (14) Kui advokatuuri esindaja ei vasta käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tingimustele, teatab prokuratuur sellest advokatuurile ja advokatuur määrab viivitamata uue esindaja, sealjuures esindaja väljavahetamise põhjendusi avaldamata. Vaidlused advokatuuri ja prokuratuuri vahel advokatuuri uue esindaja määramise üle lahendab eeluurimiskohtunik prokuratuuri taotlusel viie päeva jooksul taotluse saamisest arvates. § 913. Advokaadi või kaitsja ametiprivileegiga hõlmatud teabe nõudmine (1) Isikult, kes kokkuleppel advokaadi, kaitsja või advokatuuriga hoiab teavet, mis võib olla hõlmatud advokaadi või kaitsja ametiprivileegiga, võib sellist teavet nõuda üksnes juhul, kui on täidetud käesoleva seadustiku § 912 lõikes 3 sätestatud tingimused. (2) Teavet võib nõuda prokuratuuri taotlusel eeluurimiskohtuniku määruse või kohtumääruse alusel ja teave edastatakse otse kohtumääruse teinud kohtule. (3) Teabe nõudmise määruses märgitakse: 1) milline teave välja nõutakse; 2) millist tõendusteavet ja millises ulatuses on lubatud otsida advokaadi või kaitsja ametiprivileegiga hõlmatud teabe hulgast; 7 3) milliseid meetmeid tuleb rakendada, et vältida ametiprivileegiga hõlmatud teabe õigustamatut ilmsikstulekut, ja kuidas toimida andmetega, mis ei seondu menetletava kriminaalasjaga. (4) Kohus või eeluurimiskohtunik pitseerib teabe ja edastab selle menetlejale, kes kaasab advokatuuri esindaja ning korraldab kriminaalasjaga seotud andmete eraldamise käesoleva seadustiku § 912 lõigete 3–13 kohaselt.“; 16) paragrahvi 107 lõiget 3 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses: „Ekspertiisi tegemisel eksperdi kasutatud eriliiki isikuandmeid tohib ekspertiisiaktis kajastada üksnes eksperdiarvamuse põhjendamisel vältimatult vajalikus ulatuses.“; 17) paragrahvi 1262 täiendatakse lõikega 41 järgmises sõnastuses: „(41) Käesolevas seadustikus nimetatud jälitustoimingu tegemisel ametiprivileegiga hõlmatud teabe saamiseks tuleb järgida ka käesoleva seadustiku § 642 lõigetes 1–4 ja § 912 lõikes 3 sätestatud tingimusi. Advokaadi või kaitsja suhtes ei või käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud alusel teha jälitustoimingut üksnes põhjendusel, et advokaat või kaitsja suhtleb käesoleva paragrahvi lõike 3 punktides 2–4 nimetatud isikuga, vahendab talle teavet või osutab talle kaasabi.“; 18) paragrahvi 1267 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks; 19) paragrahvi 12610 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses: „(4) Kui jälitustoimingu käigus koguti ametiprivileegiga hõlmatud teavet, ehkki jälitustoimingu aluseks oleva loa kohaselt ei olnud sellise teabe kogumine ette nähtud ja ei esine käesoleva seadustiku § 12612 lõikes 31 sätestatud olukorda, eristab jälitustoimingu teinud või jälitustoimingut taotlenud asutuse ametnik ametiprivileegiga hõlmatud teabe ja võtab vajalikud meetmed, vältimaks selle alusetut muudele isikutele teatavaks saamist. Sellist teavet jälitustoimingu protokollile ega jälitustoimingu kokkuvõttele ei lisata ja neis ei kajastata ning seda võib tõendina kasutada üksnes selle isiku taotlusel, kelle perekonna- ja eraelu puutumatust jälitustoiminguga riivati. Jälitustoimingust teavitatakse ja kogutud andmeid tutvustatakse üldises korras.“; 20) paragrahvi 12612 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses: „(31) Kui muu isiku suhtes seaduslikult tehtud jälitustoimingust nähtub tõendusteave, mis puudutab ametiprivileegiga isiku toime pandud või toime pandavat võimalikku kuritegu, võib jälitustoiminguga saadud teavet kasutada tõendina ka ametiprivileegiga isiku suhtes toimetatavas kriminaalmenetluses.“; 21) paragrahvi 12612 lõige 9 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(9) Jälitustoimikud ja kogutud teabetalletused, mille säilitamist seadus ette ei näe, hävitatakse pärast seda, kui menetluse käigus tuvastatud isikule, kelle perekonna- ja eraelu puutumatust on jälitustoiminguga oluliselt riivatud, on seaduses sätestatud ulatuses ja korras antud võimalus teabega tutvuda ja ta ei ole seda võimalust kasutanud või ei ole teabe säilitamist taotlenud. Hävitamisele kuuluvad jälitustoimikud ja kogutud teabetalletused hävitab jälitusasutuse juhi moodustatud komisjon prokuröri juuresolekul. Toimiku ja kogutud teabetalletuse hävitamise kohta koostab komisjon akti, kuhu märgitakse hävitatud toimiku number või teave hävitatud teabetalletuse kohta ja hävitamise põhjus.“; 22) paragrahvi 12612 täiendatakse lõikega 10 järgmises sõnastuses: 8 „(10) Käesoleva seadustiku § 12610 lõikes 4 nimetatud teabe kustutamise ja sellist teavet sisaldavate teabetalletuste hävitamise juurde kutsutakse jälitustoimingust puudutatud advokaat või selle võimatuse korral advokatuuri esindaja.“; 23) paragrahvi 146 lõiget 6 täiendatakse punktiga 21 järgmises sõnastuses: „21) uurimis- või muus menetlustoimingus osalenud isiku vastuväited;“; 24) paragrahvi 146 täiendatakse lõikega 61 järgmises sõnastuses: „(61) Protokollist peavad nähtuma asjaolud, mis võimaldavad hinnata menetlustoimingu käigus esitatud vastuväidete põhjendatust.“; 25) paragrahvi 175 lõiget 1 täiendatakse punktiga 91 järgmises sõnastuses: „91) advokatuurile käesoleva seadustiku § 1781 kohaselt makstavad summad;“; 26) seadustikku täiendatakse §-ga 1781 järgmises sõnastuses: „§ 1781. Advokatuuri kulude hüvitamine advokatuuri esindaja töö eest (1) Advokatuurile hüvitatakse kulud käesoleva seadustiku §-de 42, 912 ja 913 alusel advokatuuri esindaja tehtud töö eest summas, mis ei või ületada sama aja eest kaitsjale riigi õigusabi tasumäära järgi makstavat tasu ja hüvitatavaid kulusid. (2) Advokatuuri taotluse käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kulude hüvitamiseks lahendab menetleja oma määrusega. Taotluses märgitakse, kes oli advokatuuri esindaja, millisel toimingul, millal ja kui kaua ta osales ning kui palju advokatuur talle selle eest maksis.“; 27) paragrahvi 217 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses: „(11) Advokaadi kinnipidamisel selgitatakse talle tema õigust lasta oma kinnipidamisest viivitamata teavitada advokatuuri juhatust ja kohtuda advokatuuri esindajaga teiste isikute juuresolekuta. Advokatuuri juhatuse liikme kinnipidamisest teavitatakse advokatuuri esimeest. Teavitamise ja kohtumise võib prokuratuuri loal kõige kauem 24 tunniks edasi lükata, kui see on vältimatult vajalik, et ära hoida kriminaalmenetluse olulist kahjustamist.“; 28) paragrahvi 347 lõige 3 ja § 369 lõike 3 punkt 1 tunnistatakse kehtetuks. § 2. Advokatuuriseaduse muutmine Advokatuuriseadust täiendatakse §-ga 572 järgmises sõnastuses: „§ 572. Advokaadi volitus (1) Õigusteenuse osutamise käigus kliendi esindamisel või kaitsmisel eeldatakse advokaadi volituste olemasolu. Vaidluse korral volituse olemasolu ja piiride üle tõendab volituse olemasolu ja sisu advokaadibüroo pidaja. (2) Volituse eeldus ei kehti juhul, kui seadus näeb toimingu tegemiseks ette notariaalse volikirja nõude. (3) Kui advokaat ei tegutse vahetult kliendi juuresolekul, võivad kinnipidamisasutus ja menetleja süüteoasjas põhjendatud kahtluse korral nõuda advokaadi kliendilt volikirja või advokaadi volituste muus vormis kinnitust.“. § 3. Kohtute seaduse muutmine Kohtute seaduses tehakse järgmised muudatused: 9 1) paragrahvi 71 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Kohtunik ei või avaldada andmeid, mis on talle teatavaks saanud kinniseks kuulutatud kohtuistungil, ega ametiprivileegiga hõlmatud andmeid, mis on talle teatavaks saanud kriminaalmenetluses ametiprivileegi üle peetava vaidluse lahendamise käigus.“; 2) paragrahvi 72 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses: „(3) Kohtunik võib avaldada nõupidamissaladust üksnes kriminaalmenetluses Riigikohtu üldkogu loal.“. § 4. Krediidiasutuste seaduse muutmine Krediidiasutuste seaduse § 88 täiendatakse lõikega 14 järgmises sõnastuses: „(14) Käesoleva seaduse kohaselt pangasaladust hoidma kohustatud isik võib pangasaladust avaldada ülekuulamisel süüteomenetluses.“. § 5. Pankrotiseaduse muutmine Pankrotiseaduse § 85 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(4) Võlgniku või võlgniku lähikondse poolt pankrotimenetluses teabe andmise kohustuse täitmiseks antud teavet võib menetlejale süüteomenetluses väljastada teavet andnud isiku nõusolekul või kohtumääruse alusel.“. § 6. Patendivoliniku seaduse muutmine Patendivoliniku seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 6 lõike 2 teist lauset täiendatakse pärast sõna „nõuda“ tekstiosaga „, välja arvatud süüteomenetluses kohtumääruse alusel“; 2) paragrahvi 6 lõiget 3 täiendatakse pärast sõna „teabekandjaid“ tekstiosaga „, välja arvatud süüteomenetluses kohtumääruse alusel“. § 7. Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmine Tervishoiuteenuste korraldamise seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 593 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(5) Riikliku ekspertiisiasutuse kohtuarstil või selle asutuse lepingulisel arstil on juurdepääs tervise infosüsteemis olevatele isikuandmetele kohtuarstliku lahangu tegemiseks. Menetlusseadustikus sätestatud alustel ja korras on eespool nimetatutel juurdepääs kohtuarstliku ekspertiisi ja kohtupsühhiaatria ekspertiisi tegemiseks ning registreeritud eraeksperdil kohtupsühhiaatria ekspertiisi tegemiseks. Riikliku ekspertiisiasutuse DNA- eksperdil on juurdepääs tervise infosüsteemi geneetilistele andmetele surnu isiku tuvastamiseks, kui isikut ei ole õnnestunud tuvastada muul viisil. Käesolevas lõikes sätestatud juurdepääsu ei saa käesoleva paragrahvi lõigete 3 ja 4 alusel piirata.“; 2) paragrahvi 593 lõige 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(7) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatule väljastatakse isikuandmeid üksnes andmesubjekti enda nõusolekul. Ilma andmesubjekti nõusolekuta väljastatakse andmeid teadus- ja ajaloouuringu ning riikliku statistika vajadusteks, süüteo- või kohtumenetluses menetlusseadustikes sätestatud alustel ja korras, käesoleva seaduse § 56 lõike 1 punkti 12 alusel moodustatud arstliku ekspertiisikomisjoni otsuse tegemiseks, Terviseametile ja Andmekaitse Inspektsioonile nende ülesannete täitmise tagamiseks, Kaitseministeeriumile kaitseväeteenistuse seaduses ja Kaitseliidu seaduses sätestatud terviseseisundi hindamise üle 10 järelevalve tegemiseks ning muul juhul, kui tervise infosüsteemist andmete väljastamine või edastamine on seaduses sätestatud.“. § 8. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku muutmine Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 257 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses: „(21) Isik võib keelduda ütluse andmisest advokaadilt saadud õigusabi sisu ja õigusabi saamise eesmärgil advokaadiga vahetatud teabe sisu kohta.“. § 9. Väärteomenetluse seadustiku muutmine Väärteomenetluse seadustikus tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 20 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Lepingulise kaitsja volitusi tõendab volikiri. Volikiri lisatakse menetlejale saadetavale menetlusdokumendile, kui seda ei ole väärteotoimikus. Advokaadist kaitsja volitusi eeldatakse.”; 2) paragrahvi 20 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses: „(21) Kui advokaat ei tegutse vahetult kliendi juuresolekul, võib menetleja põhjendatud kahtluse korral nõuda volikirja või muus vormis kinnitust advokaadi volituste kohta.“; 3) paragrahvi 21 lõike 1 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „2) saada juriidiliselt või füüsiliselt isikult ning riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutusest kaitseülesande täitmiseks vajalikke andmeid ja dokumente;“; 4) paragrahvi 21 täiendatakse lõigetega 21 ja 22 järgmises sõnastuses: „(21) Kaitsja võib esitada maakohtule taotluse teabevaldaja kohustamiseks väljastama andmeid ja dokumente, kui teabevaldaja alusetult keeldub neid kaitsjale kaitseülesande täitmiseks väljastamast. Kohus vaatab taotluse läbi 14 päeva jooksul taotluse saamisest arvates, kuulates vajadusel ära teabevaldaja, ning taotluse rahuldamise korral määrab tähtaja, mille jooksul tuleb taotletud andmed või dokumendid väljastada. (22) Teabevaldajat, kes jätab temale käesoleva paragrahvi lõike 21 alusel pandud kohustuse täitmata, võib maakohus kaitsja taotlusel trahvida.“; 5) seadustikku täiendatakse §-ga 321 järgmises sõnastuses: „§ 321. Advokaadi ja kaitsja ametiprivileegi tagamine väärteomenetluses Advokaadi või kaitsja ametiprivileegiga hõlmatud teavet sisaldava tõendi kogumise eesmärgil on lubatud menetlustoiminguid teha üksnes neis väärteoasjades, mille esemeks on korruptsiooni- või riigisaladuse kaitse alane väärtegu või selline väärtegu, mille kohtuväliseks menetlejaks on Rahapesu Andmebüroo, Andmekaitse Inspektsioon, Maksu- ja Tolliamet, Konkurentsiamet, Finantsinspektsioon või Keskkonnaamet ja mille eest on juriidilisele isikule ette nähtud rahatrahv, mille ülemmäär on 200 000 eurot või enam või mille ülemmäär on sätestatud protsendina juriidilise isiku käibest.“; 6) paragrahv 331 tunnistatakse kehtetuks; 7) paragrahvi 115 lõike 4 teine lause, § 139 lõike 5 teine lause ja § 158 lõike 3 punkt 1 tunnistatakse kehtetuks. § 10. Seaduse jõustumine 11 Käesolev seadus jõustub 2027. aasta 1. juunil. Lauri Hussar Riigikogu esimees Tallinn, … ……………2026 ___________________________________________________________________________ Algatab Vabariigi Valitsus … ……………2026 (allkirjastatud digitaalselt) 12  Kriminaalmenetluse seadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse (ametiprivileegid) eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Eelnõuga täiendatakse kriminaalmenetluse seadustikku (KrMS) ja teisi seadusi, et tagada ameti- ja kutsesaladuse tõhusam kaitse ning selgem regulatsioon süüteomenetluses.  Muudatustega tuuakse kriminaalmenetlusse ametiprivileegi mõiste, mis tähistab õigust süüteomenetluses oma ameti või kutsealaga seoses teatavaks saanud asjaolude kohta teabe (sh ütluste) andmisest keelduda, ning piiritletakse nende ring, kellel süüteomenetluses on ametiprivileeg.  Eelnõu kohaselt on kriminaalmenetluses ametiprivileeg vaimulikul, advokaadil, ajakirjanikul, tervishoiuteenuse osutajal, tervishoiutöötajal ja tervishoiuteenuse osutamisel osaleval isikul (arstil, õel, ämmaemandal jne), vahendajal (tavaliselt ohvriabitöötajal), notaril, patendivolinikul, pankrotihalduril, riikliku järelevalve teostajal, kaitsjal1 ja kohtunikul. Ametiprivileeg laieneb seaduses sätestatud tingimustel ka nende isikute ameti- või kutsetegevuses vahetult osalevale vajalikule abipersonalile. Muudel ameti- või kutsesaladuse hoidmise kohustusega isikutel kriminaalmenetluses ametiprivileegi ei ole.  Ametiprivileegiga hõlmatud tõendi kogumiseks nähakse üldjuhul ette kohtu loa nõue ning sätestatakse sellest reeglist tulenevad erandid ja erikorrad.  Samamoodi reguleeritakse päringute tegemine tervise infosüsteemi süüteomenetluses terviseandmete saamiseks. Tervise infosüsteemist saab süüteomenetluses terviseandmeid pärida inimese nõusolekul või selle puudumisel kohtu loal. Kohus annab loa üksnes siis, kui andmed on menetluses vältimatult vajalikud ning päring on kuriteo raskust, laadi ja isiku privaatsust arvestades põhjendatud.  Lisaks nähakse ette erikord advokaadi ja kaitsja valduse läbiotsimiseks. Täiendavate kaitsemehhanismide loomine suurendab mõnevõrra menetlejate töökoormust. Eelnõu kohaselt vähendatakse advokaatide halduskoormust ja tagatakse kahtlustatava põhiõiguseid paremini seeläbi, et üldreeglina sätestatakse advokaadi volituste eeldus ja kaotatakse volikirja nõue. Eelnõuga ei panda kellelegi ega võeta kelleltki konfidentsiaalsuskohustust, mis tuleneb mõnest haruseadusest – eelnõu reguleerib üksnes süüteomenetluses menetlejale teabe andmisest keeldumise õigust. Eelnõuga lahendatakse mh Euroopa Inimõiguste Kohtu etteheide, et advokaatide ja klientide vahelise teabevahetuse konfidentsiaalsus ei ole Eestis piisavalt tagatud. Samuti tehakse eelnõu kohaselt muudatused, mis on vajalikud Euroopa Nõukogu advokaadikutse kaitse konventsiooni nõuete täitmiseks. 1.2. Eelnõu ettevalmistajad Eelnõu ja seletuskirja on lõplikul kujul koostanud Justiits- ja Digiministeeriumi karistusõiguse ja menetluse talituse juhataja Andreas Kangur ([email protected]). Eelnõu koostamisse on panuse andnud Justiits- ja Digiministeeriumi karistusõiguse ja menetluse talituse nõunik Martin Ziehr ([email protected]), kriminaalkoostöö ja õigusloome talituse juhataja Laura Vaik ([email protected]) ning vabakutsete talituse nõunik Julia 1 . Kaitsja all peetakse silmas ka menetlusse lubatud mitteadvokaadist kaitsjat. 1 Zaitseva ([email protected]). Lisaks on kaasabi osutanud Eesti Advokatuuri esindajad advokaadid Indrek Sirk, Dmitri Školjar ja Jaanus Tehver, Eesti Advokatuuri jurist Merit Aavekukk-Tamm, advokaat Karmen Turk, riigiprokurör Taavi Pern ning kohtunik Tambet Grauberg. Eelnõu keeletoimetaja on Justiits- ja Digiministeeriumi õiguspoliitika osakonna õigusloome korralduse talituse toimetaja Mari Koik ([email protected]). 1.3. Märkused  Eelnõu kohaselt muudetakse ka tervishoiuteenuste korraldamise seaduse (TTKS) § 593 lõikeid 5 ja 7, mille muutmiseks on Riigikogule esitatud eelnõu 951 SE. Sisulist vastuolu muudatuste vahel ei ole.  Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamisega ega Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga. Eelnõuga tehakse Eesti seadusandlusse muudatused, mis on vajalikud EN advokaadikutse kaitse konventsiooniga liitumise tõttu. Eesti kirjutas konventsioonile alla 13. mail 2025.  Tulenevalt põhiseaduse § 104 p-st 14 on eelnõu vastuvõtmiseks vajalik Riigikogu koosseisu häälteenamus.  Eelnõu kohaselt muudetakse järgmisi seadusi: - kriminaalmenetluse seadustik (RT I, 11.07.2026, 79) - väärteomenetluse seadustik (RT I, 11.07.2026, 164) - tsiviilkohtumenetluse seadustik (RT I, 11.07.2026, 102) - pankrotiseadus (RT I, 11.07.2026, 148) - patendivoliniku seadus (RT I, 11.07.2026, 149) - advokatuuriseadus (RT I, 11.07.2026, 153) - tervishoiuteenuste korraldamise seadus (RT I, 30.06.2026, 133) - kohtute seadus (RT I, 11.07.2026, 51) - krediidiasutuste seadus (RT I, 11.07.2026, 16) 2. Seaduse eesmärk 2.1. Ametiprivileegidest üldiselt Eestis on mitmeid reguleeritud elukutseid, mille pidajalt eeldatakse ameti tõttu teatavaks saanud asjaolude saladuses hoidmist (nt advokaadid, audiitorid, notarid, lepitajad, arstid, patendivolinikud, kirikuõpetajad, pankurid, pankrotihaldurid, kohtutäiturid), kuivõrd nende töö efektiivseks tegemiseks peab olema tagatud usalduslik suhe ameti pidaja ja kliendi vahel ning ameti- või kutsetegevuse käigus saab neile teatavaks palju inimeste delikaatset eraelulist teavet. Kohustus ameti tõttu teatavaks saanud andmeid konfidentsiaalsena pidada tuleneb nende ametite pidajaile otse asjakohastest seadustest ning kutseala esindusorganisatsioonide sisereeglitest (nt eetikakoodeksid). Samas satuvad ka reguleeritud elukutsete pidajad ühel või teisel viisil ühiskondlikesse suhetesse, mis ulatuvad kriminaalmenetluse huvisfääri. Tavaliselt on põhjuseks kliendid ja nende võimalik seadusevastane tegevus, kuid tuleb ette sedagi, et reguleeritud elukutse pidaja ise paneb toime tegusid, mis vastavad süüteokoosseisule. Neil juhtumeil tekib küsimus, kas ja millises ulatuses on ametisaladusena määratletud teave kättesaadav kriminaalmenetluses. Selgesti on uurimise huvides võimalikult väheste piirangutega juurdepääs kõikidele andmetele; reguleeritud ametite pidajad ja nende kliendid soovivad aga vältida konfidentsiaalsete andmete avaldamist süüteomenetluse käigus – ning seda sugugi mitte üksnes siis, kui tegu on inkrimineeriva teabega. Andmed, mida reguleeritud ameti pidajale usaldatakse, on lihtsalt sageli väga delikaatsed ja ehk isegi intiimsed ning nende ilmsikstulek võiks põhjustada majanduslikku kahju ja inimsuhete rikkumist või avada võimaluse häbistamiseks, tagakiusamiseks või kuriteo ohvriks langemiseks. Ametisaladused polegi enamasti seatud kaitsma ameti pidajat ennast, vaid isikut, kes on ameti pidajale teavet usaldanud (reeglina klient). 2 Kui süüteomenetluses tegeletakse õiguserikkumisega, mille toimepanijate väljaselgitamine ja karistamine on õiguskorra jaoks eksistentsiaalne küsimus, peab üksikisiku privaatsuse ootus või juriidilise isiku ärihuvi taganema õiguskorra kaitse avaliku huvi ees. Seetõttu on kehtestatud kõikidele, kellel on süütegude väljaselgitamiseks vajalikku (sh piinlikku või delikaatset) teavet, üldine kohustus see uurimisasutusele või kohtule avaldada. Samas jälle ei ole sugugi kõikide süütegude menetlemisel konfidentsiaalsete suhete läbivalgustamine vältimatult vajalik ning reguleeritud ameti pidaja ja tema kliendi vahelise teabevahetuse konfidentsiaalsus ja sellest tulenev usalduslik suhe võib ühiskondlikult olla märksa olulisem kui süüteo toimepanija tuvastamine. Ka konfidentsiaalsed suhted on oma olemuselt erineva kaaluga ning põhjused privileegi sätestamiseks ei seisne samuti alati üksnes privaatsusõiguse kaitses, vaid võivad tuleneda näiteks hoopis õiglase kohtumenetluse tagamise vajadusest. Seetõttu on maailmas tavaline, et mingite suhete osapooltele on antud süüteomenetluses ametist tulenev eelisõigus (privileeg) mitte avaldada uurimisasutusele teavet, mida isik valdab oma ametitegevuse tõttu. Pea universaalselt on õigus süüteomenetluses kliendi usaldatud andmeid mitte avaldada (ametiprivileeg) advokaatidel ja vaimulikel. Ametiprivileegiga ametite loend on reeglina pikem, kuid erineb jurisdiktsiooniti märkimisväärselt. Samuti on erinevaid lahendusi selles, mis ja millistel tingimustel täpselt ametiprivileegi alla kuulub. Erinevalt muudest elualadest on advokaadiamet vahetult seotud õigusmenetlustega ning protsessiosaliste võimalus saada kvalifitseeritud õigusabi on kohtumenetluse toimimise jaoks võtmetähtsusega. Seda eriti süüteomenetluses, kus riiki esindab kõrgelt kvalifitseeritud jurist – prokurör. Advokaadi ametiprivileeg on õiglase kriminaalmenetluse seisukohast keskse tähendusega: efektiivse kaitse saamiseks peab kahtlustatav või süüdistatav oma kaitsjaga saama olla avameelne. Selline avameelsus oleks aga mõeldamatu, kui uurimisasutused võiksid advokaadilt nõuda kliendi poolt usaldatu avaldamist või saaksid menetlustoimingutega ära võtta andmekandjad, mis sisaldavad kliendi ja advokaadi usalduslikku suhtlust. Tänapäeval on advokaadi ja tema kliendi vahelise suhtluse konfidentsiaalsus üldtuntud õiguspõhimõte, mida tunnustatakse riikide õiguses, Euroopa Inimõiguste Kohtu2 ja Euroopa Kohtu praktikas ning advokaatide ühenduste käitumiskoodeksites üle kogu maailma3. Advokaadi ametiprivileeg pole muidugi absoluutne, kuid vajab advokaadi erilist seisundit arvestades ka erilist kaitset. Advokaadi ametiprivileegi ebapiisavat kaitstust kriminaalmenetluses on Eestile ette heitnud Euroopa Inimõiguste Kohus4 ning menetlusõigusliku regulatsiooni puudulikkusele on tähelepanu juhtinud ka Eesti kohtud5 ning õiguskirjanduse autorid.6 2.2. Kehtiv regulatsioon ja selle probleemid Kriminaalmenetluse seadustikus reguleerib ametiprivileegiga seonduvat § 72, mille kohaselt on seaduses nimetatud ametite pidajatel ja nende erialasel abipersonalil õigus kriminaalmenetluses ütluste andmisest keelduda, kui neid ei ole saladuse hoidmise kohustusest vabastanud isik, kelle huvides saladuse hoidmise kohustus on kehtestatud. Seadus nimetab ütluste andmisest keeldumise õigusega isikutena Eestis registreeritud usuorganisatsiooni vaimulikku, kaitsjat, notarit, tervishoiutöötajat ja farmatseuti, ajakirjanduslikul eesmärgil informatsiooni töötlevat isikut ning kõiki muid isikuid, kellele on seadusega pandud ameti- või kutsesaladuse hoidmise kohustus. KrMS § 1267 sätestab lisaks keelu kasutada tõendina §-s 72 nimetatud isiku edastatavat või temale ametitegevusega seoses edastatavat teavet, mis on saadud salajasel pealtkuulamisel või -vaatamisel, välja arvatud juhul, kui esineb mõni samas paragrahvis 2 Vt nt EIKo Michaud v. France (No. 12323/11), p 123; EIKo Saber v. Norway (No. 459/18), p 51. 3 Vt nt USA: ABA Model Rules of Professional Conduct Rule 1.6; Saksamaa: Berufsordnung der Rechtsanwälte § 2; Iirimaa: Code of Conduct for the Bar of Ireland Rule 3.7; Eesti Advokatuuri eetikakoodeksi § 5. 4 EIKo Särgava v. Estonia (No. 698/19). 5 Vt nt RKKKm 1-24-7248. 6 Heili Sepp. Advokaadibüroo läbiotsimine: probleemid Eestis ja võimalikud lahendused. Juridica 7/2020, lk 580–596. 3 nimetatud erandlik olukord. KrMS § 91 näeb ette, et advokaadi või notari büroos toimetatava läbiotsimise juures peab viibima advokaat või notar, kelle juures läbi otsitakse, või teine advokaat või notar; samuti on nii advokaadi- kui notaribüroos läbiotsimiseks alati nõutav kohtu luba. Kehtivas õiguses on aga mitmeid probleeme, mida eelnõukohase seadusega lahendataksegi. 1. Ameti- ja kutsesaladust sisaldavate andmekandjate kaitse süüteomenetluses ei ole piisav. Kuigi kehtiv õigus võimaldab teatud ametipidajatel keelduda ametisaladusega hõlmatud asjaolude kohta ütluste andmisest, ei laiene samaväärne kaitse nendele andmetele, kui need sisalduvad dokumentides või muudel andmekandjatel. Seetõttu võib ametisaladus jõuda menetlejani andmekandjate kaudu ka olukorras, kus sama teabe avaldamisest oleks isikul õigus keelduda. See seab ametisaladuse hoidmise kohustusega isikud olukorda, kus neil ei ole võimalik täiel määral tagada seadusest tuleneva konfidentsiaalsuskohustuse täitmist või nad peavad klientide usalduse säilitamiseks hoiduma olulise teabe dokumenteerimisest. 2. Advokaatide ja nende klientide konfidentsiaalse teabe kaitse läbiotsimiste käigus ei ole piisavalt tagatud. Kuigi advokaadi ja kliendi vahelise suhtluse konfidentsiaalsus on õiglase kohtumenetluse oluline eeldus, puuduvad kehtivas õiguses piisavalt selged tagatised, mis välistaksid läbiotsimise käigus sellise teabe põhjendamatu sattumise menetleja valdusesse. See seab ohtu mitte ainult menetluse esemeks oleva kliendi, vaid ka teiste advokaadi klientide konfidentsiaalsed andmed, mis võivad sisalduda samadel andmekandjatel või dokumentidel. Praktikas kasutatakse selle riski maandamiseks Eesti Advokatuuri esindaja kaasamist, kuid kuna selline kaitse ei tulene otseselt seadusest, ei ole selle rakendamine menetlejale kohustuslik. Taoline õigusvaakum kujutab endast ohtu õiglasele kohtumenetlusele Eestis. Advokaadibüroode ja advokaatide andmekandjate läbiotsimise puudulikule regulatsioonile Eestis on tähelepanu juhtinud ka Euroopa Inimõiguste Kohus. 3. Puudub selge regulatsioon selle kohta, kuidas tuleks tagada ametiprivileegi maksmapanemine olukorras, kus nt uurimisasutus seda ei austa. Samuti puudub seaduses selge regulatsioon selle kohta, kuidas toimida muude menetlustoimingute käigus juhuslikult uurimisasutuse kätte sattunud andmetega, mis kujutavad endast kellegi (sh advokaatide) ametisaladust. 4. KrMS § 72 lg 1 p 4 delegeerib ametiprivileegi andmise menetlusõigusest välja. See ei ole põhjendatud ning vaatab mööda ka põhiseaduse §-s 104 sätestatud reeglist, et kohtumenetluse seadused tuleb vastu võtta Riigikogu koosseisu häälteenamusega. Kohustus pidada ametitegevuse käigus teada saadut konfidentsiaalsena ei saa üks ühele korreleeruda õigusega kriminaalmenetluses ütlusi mitte anda, kuna see seaks eraelu puutumatuse ja ärihuvid a priori tähtsamaks kriminaalmenetluse läbiviimisest. Kehtiv menetlusõigus võimaldab kasutada mitmeid meetmeid selleks, et vältida kriminaalmenetluse jaoks oluliste eraeluliste andmete lekkimist menetlusest väljapoole, sh saab kohtuistungi vajalikus osas kinniseks kuulutada. Seetõttu peab ametiprivileegi ulatus ja maksmapaneku kord sisalduma menetlusseaduses. 5. Riigikohus on leidnud, et kehtiva KrMS §-d 32 ja 215 koosmõjus VÕS §-ga 768 ei anna õiguslikku alust nõuda ilma patsiendi nõusolekuta kriminaalmenetluses välja patsiendi terviseandmeid.7 See lahend on tekitanud probleeme, seda eriti juhul, kui patsient mingil põhjusel nõusolekut objektiivselt anda ei saa, kuid pole ka kedagi, kes saaks nõusoleku andmist otsustada tema asemel. Näiteks kaheldava teovõimega inimese nõusolek oma terviseandmetele juurdepääsuks ei pruugi olla õiguslikult kehtiv, ent kui inimesel eestkostjat ei ole, ei saa kohtueksperdid tutvuda inimese terviseandmetega, mis oleks vajalik tema süüvõime hindamiseks. Samuti on tekkinud probleeme kuriteo tõttu surma 7 RKKKo 1-20-5071. 4  saanud inimese terviseandmetele juurdepääsemisega, kui pärimismenetlus ei ole lõpule viidud. TTKS-i säte, mis lubab juurdepääsu kohtueelse menetluse läbiviimiseks, ei lahenda Riigikohtu lahendist tulenevat menetlusõiguslikku tõket andmete nõudmisel. 6. Ehkki mõnedes eriseadustes sätestatakse, et konfidentsiaalsete andmete saamiseks on uurimisasutusel vajalik kohtu luba, puudub kriminaalmenetluse seadustikus menetluskord selle loa taotlemiseks ja taotluse lahendamiseks. 7. Euroopa Nõukogu advokaadikutse kaitse konventsioon näeb ette kinni peetud advokaadi õiguse kohtuda advokatuuri esindajaga ja kohustuse advokatuuri teavitada advokaadi kahtlustatavana kinnipidamisest. Kehtiv kriminaalmenetluse seadustik asjakohast regulatsiooni ei sisalda. 2.3. Lahendused Seaduseelnõu kohaselt täpsustatakse kriminaalmenetluses ametiprivileegide ulatust ning luuakse menetluses mehhanismid, mis tagaksid, et teave oleks kaitstud põhjendamatu ilmsikstuleku eest. Eelnõu loob võimaluse kaasuspõhiselt tasakaalustada kriminaalmenetluse huvid, inimeste õigus privaatsusele ja vajadus tagada usalduslik suhe reguleeritud ameti pidajate ja klientide vahel. Sellel eesmärgil täpsustatakse seaduses võimalusi ametisaladustega kaetud teatud teabe saamiseks ja kasutamiseks kriminaalmenetluses. Eelnõus loetletakse need isikud, kellel on kriminaalmenetluses ametiprivileeg (advokaat, kaitsja, notar, patendivolinik, vaimulik, ajakirjanduslikul eesmärgil informatsiooni töötlev isik, tervishoiuteenuse osutaja ja tervishoiutöötaja, pankrotihaldur, haldusmenetluse (sh riikliku järelevalve) teostaja), ning sätestatakse, millistele andmetele ametiprivileeg kohaldub. Muudel ameti- või kutsesaladust hoidma kohustatud isikutel kriminaalmenetluses ametiprivileegi ei ole. See ei mõjuta nende isikute kohustust ameti- ja kutsesaladust hoida muudes eluvaldkondades ega menetleja kohustust järgida isikuandmete töötlemise minimaalsuse ja eesmärgipärasuse põhimõtet, küll aga eemaldab menetlusõiguseväliste sätetega tekitatud ja ajas pidevalt laienenud takistuse selliste inimeste tunnistajana ülekuulamisel. Eelnõu kohaselt sätestatakse, et ametiprivileeg on ka ametiprivileegiga isikute erialases tegevuses vajalikul abipersonalil ning ametiprivileegi tühistab selle isiku nõusolek, kelle kaitseks on saladuse hoidmise kohustus seatud. Eelnõu kohaselt tohib ametiprivileegiga hõlmatud andmeid sisaldavaid tõendeid koguda üldjuhul vaid eeluurimiskohtuniku või kohtu loal ning eelnõu kohaselt sätestatakse selle loa andmise tingimused ja kord. Peamised erandid on privileegi hoidja nõusolek (inimene, kelle kaitseks saladust hoitakse, lubab teabe avaldada), teabe avalikuks muutumine, ametiprivileegiga isiku enda kuriteokahtlus ning ülekuulamise kohta kehtivad erireeglid. Advokaatide ja kaitsjate valduse läbiotsimiseks ja vaatluseks ning nende suhtes läbivaatuse tegemiseks kehtestatakse erikord, mille kohaselt teabe hulgast, mis võib olla ametiprivileegiga hõlmatud, selekteerib kriminaalasjas lubatava tõendusteabe välja advokatuuri esindaja või kohtu määratud eriteadmistega isik. Nii tagatakse, et advokaadi või kaitsja ning tema kliendi vaheline konfidentsiaalne suhtlus ei saa uurimisasutusele teatavaks, kui selleks põhjust pole. Väärteomenetluses kitsendatakse nende väärteoasjade ringi, mille menetluses advokaadi või kaitsja ametiprivileegi riivega tõendite kogumine on lubatav. Advokaatide ja kaitsjate ametiprivileegi eriline kaitse on vajalik seetõttu, et advokaat ja kaitsja on ise süüteomenetluse pooleks ja süüteoadvokaadi kogu kliendisuhtlus on potentsiaalselt klienti inkrimineeriva sisuga. Seetõttu tähendaks sellise teabe õigustamatu sattumine menetleja kätte kohe õiglase õigusemõistmise ohtu sattumist. 5 Nii kriminaalmenetluse seadustikus kui tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatakse selgelt, et isikul on õigus mitte avaldada tema ja advokaadi vahelise õigusteenuse osutamise eesmärgil toimunud suhtluse, sh talle osutatud õigusabi sisu. Mitteregulatiivsed meetmed, sh ressursside senisest suurem suunamine menetlusse, seadusemuudatusele alternatiiviks ei ole: probleemid, mida lahendatakse, on seotud justnimelt kehtiva menetlusseaduse lünkadega ning Eestile on mh rahvusvaheliselt ette heidetud just puudulikku regulatsiooni. Eelnõule eelnes väljatöötamiskavatsus (Justiitsministeeriumi 01.02.2024 nr 8-3/1212-1), mille kohta andsid tagasisidet Eesti Advokatuur, Riigiprokuratuur, Eesti Kohtuekspertiisi Instituut (EKEI), Notarite Koda, Eesti Arstide Liit ja Audiitorkogu. Väljatöötamiskavatsuse kohta antud tagasisidet on eelnõu väljatöötamisel suures osas arvestatud. Kõik tagasisidet andnud pidasid eelnõu vajalikuks ja ametiprivileegide reguleerimist väga oluliseks. Eelnõu teksti väljatöötamisel osalesid Riigiprokuratuuri, kohtute, Eesti Advokatuuri, Siseministeeriumi ja Kaitsepolitseiameti esindajad. Lisaks kaasati muid puudutatud osapooli. 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs § 1. Kriminaalmenetluse seadustiku muutmine 1) Paragrahvi 12 täiendamine lõikega 31 Eelnõu kohaselt lisatakse seadustikku säte, mis tagab advokatuuri esindajale õiguse osa võtta ka kinnisest istungist, kui kriminaalasjas arutatakse advokaadile seoses tema kutsetegevusega esitatud süüdistust. Nõue, et advokaadi kutsetegevusega seotud kohtuasja arutamise juures saaks viibida ka advokatuuri esindaja, tuleneb advokaadikutse kaitse konventsiooni art 9 lg 3 p-st c. Selle artikli eesmärgiks on kaitsta advokaate selle eest, et riik ebamugavaid advokaate kriminaalmenetluslike meetmetega ei saaks üldsuse ja kutseorganisatsiooni teadmata ja sekkumata taga kiusata. Seadusemuudatus on vajalik, kuna kehtiv KrMS ei näe ette võimalust isegi kohtu diskretsiooniotsustusena kinnisele kohtuistungile lubada isikuid, keda seadus ei nimeta. Advokatuuri esindajat kehtiv KrMS § 12 kinnisele kohtuistungile lubada ei võimalda. Advokatuuri esindaja funktsiooniks ei ole olla süüdistatava advokaadi kaitsja, samuti ei ole advokatuuri esindaja juuresviibimise õigus täidetud pelgalt sellega, et süüdistatavat advokaati kaitseb teine advokaat, kes samuti kuulub advokatuuri. Kui kinnine kohtuistung peetakse advokaadi süüdistuses, mis seondub tema kutsetegevusega, siis on advokatuuri esindaja juuresviibimise võimaldamine eelnõu kohaselt kohustuslik. Advokatuuri esindaja määrab advokatuuri juhatus. 2) Paragrahvi 38 lõike 1 punkti 3 muutmine Muudatusega jäetakse KrMS § 38 lg 1 p-st 3 välja viide sama seadustiku §-dele 71–73. Seda seetõttu, et § 38 sätestab kannatanu õiguse ütluste andmisest keeldumiseks ning ametiprivileegide täpsema regulatsiooni kehtestamisega liigub ametiprivileegidesse puutuv §- dest 71–73 väljapoole. Järelikult poleks senine paragrahviviide enam korrektne. 3–4) Paragrahvi 41 täiendamine lõigetega 7 ja 8 ning § 42 täiendamine lõigetega 4–6 6 Sätte eesmärgiks on vähendada halduskoormust, mis seondub advokaadi volituste tõendamisega. Advokaat kui professionaalne õigusteenuse osutaja ja avalik-õigusliku kutseorganisatsiooni liige on allutatud advokatuuriseadusest ja eetikakoodeksist tulenevatele nõuetele ning peab järgima aususekohustust. Kuna esindamine menetluses on ka advokaadi kutsetegevus ja tema sissetuleku allikas, eeldatakse, et advokaat ei paku oma teenuseid ilma, et tal oleks klient, kes seda soovib ja selle eest tasub. Seetõttu on advokaadi volituse eeldamine üldjuhul põhjendatud ka siis, kui advokaadil ei ole ette näidata kliendi esindamiseks volikirja. Samas on praktikas siiski ette tulnud olukordi eelkõige seoses organiseeritud kuritegevust puudutavate kriminaalasjadega, kus kuritegeliku organisatsiooni juhtfiguuri mahitusel püüab advokaat saada juurde kriminaalasja materjalidele või kohtuda kinni peetud jõuguliikmega, väites, et esindab kahtlustatavana kinni peetut, ehkki too pole esindusest isegi teadlik. Samuti võib olla ebaselge see, millised on esindaja volitused läbirääkimistel nt tsiviilhagi õigeksvõtu või hagist loobumise suhtes. Seesugused olukorrad tekitavad ohu kaitseõigusele ning toovad kaasa segadust ja viivitusi. Menetleja kohustuseks on ka tagada, et kriminaalasja materjalid ei saaks kättesaadavaks kõrvalistele isikutele, kuna see võiks ohustada uurimist ja põhjustada isikuandmete õigustamatut avaldamist. Sellise ohu maandamiseks sätestatakse, et juhul, kui advokaat ei tegutse vahetult kliendi juuresolekul (nt ülekuulamisel või läbiotsimisel on kohal nii advokaat kui tema klient, kes saaks teada anda, kui end tema esindajana esitleval advokaadil tegelikult esindusõigust ei ole), võib menetleja põhjendatud kahtluse korral nõuda volikirja või muud kinnitust advokaadi volituste kohta. Seesugune kinnitus võib olla antud näiteks e-kirja teel või telefonitsi suuliselt, kui see tekitab menetleja jaoks piisava kindluse. Sätestatakse ka, et volituse kohta lisakinnituse nõudmine peaks olema seotud põhjendatud kahtlusega volituse olemasolus või piirides. Teisisõnu – üldreeglina ja konkreetsete ohumärkide puudumisel ei peaks menetleja rutiinselt volikirja nõudma. Kuna advokaadi volitust eeldatakse, tunnistatakse kehtetuks sätted, milles kehtiv kriminaalmenetluse seadustik sõnaselgelt sätestab menetlusdokumentidele volikirja lisamise nõude. Kuna võimalik on ka olukord, kus klient on kinni peetud ja tal pole veel kaitsjat, aga temale on kaitsja võtnud näiteks mõni sugulane või on ta vanglast advokaadile helistanud ja palunud tol kohale tulla, siis sätestatakse selliseks puhuks, et menetleja peab võimaldama advokaadil potentsiaalse kliendiga kohtuda ja otsustada, kas advokaat astub protsessi kaitsjana. See kohtumine ongi mõeldud kliendi tahte välja selgitamiseks ning enne kui kaitsja asub sisuliselt oma ülesandeid täitma, tuleb kaitsja menetlusse astumisest menetlejat teavitada. Paragrahvi 42 lisatava lõikega 6 nähakse ette tegevus puhuks, kui menetlejal on tekkinud kahtlus, et advokaat soovib kahtlustatavaga kohtuda mitte legitiimse kaitsefunktsiooni täitmiseks, vaid näiteks kahtlustatavale kaasosalistelt sõnumite edastamiseks või suhtluspiirangu rikkumiseks. Sellisel juhul võib menetleja advokaadi ja kinnipidamiskohas viibiva isiku kohtumise edasi lükata ning sellest advokatuuri teavitada, et advokatuuri esindaja saaks ise selgeks teha, kas kinnipeetu tõepoolest soovib, et temaga kohtumist palunud advokaat teda kaitsjana esindaks. Kui peaks selguma, et kahtlustatav seda advokaati ei soovi, on kahtlustataval alati võimalus saada kaitsja riigi õigusabi korras või siis oma lepingulist kaitsjat teavitada enda kinnipidamisest. Oluline on menetleja operatiivne tegutsemine, et kinni peetud kahtlustatav ei jääks ilma kaitsjata, vaid saaks kasutada oma õigust kaitsja abile. 5) Paragrahvi 63 lõike 11 muutmine 7 Muudatus on põhjustatud § 1267 lõike 2 kehtetuks tunnistamisest ja selle funktsioonide ümber jagamisest § 1262 lõike 41 ja § 12610 lõike 4 vahel. Sisulist muudatust regulatsioonis ei tule: jätkuvalt on võimalused jälitustoimingutega saadud ametiprivileegiga hõlmatud teabe tõendina kasutamiseks piiratud. 6) Seadustiku täiendamine §-dega 641–643 Lisatavad sätted loovad õigusliku raamistiku ametiprivileegide jaoks. Sätestatakse, kellel on kriminaalmenetluses õigus kutsetegevuse või ameti tõttu saadud teavet menetlejale mitte avaldada (ametiprivileeg) ning kuidas seda maksma pannakse. Kehtiv seadus ametiprivileegi mõistet ei tunne ega sisalda ka menetluslikku korda ametiprivileegi kasutamiseks või ametiprivileegist vabastamiseks. Paragrahv 641 toob kriminaalmenetluse seadustikku ametiprivileegi mõiste. Ametiprivileeg on lg 1 sissejuhatava lauseosa kohaselt õigus oma ameti või kutsetegevuse tõttu keelduda kriminaalmenetluses teabe avaldamisest. Ametiprivileegi mõiste erineb kutse- või ametisaladuse mõistest. Kutsesaladus tähendab sellist teavet, mida peab saladuses hoidma mingi kutse pidaja. Ametisaladus tähendab sellist professionaalses tegevuses omandatud teavet, mida peab saladuses hoidma mingis ametis olev isik. Kutseala esindajal või ameti pidajal olev saladuse hoidmise kohustus tuleneb selle ameti või kutseala normistikust – asjakohasest eriseadusest ja kutse-eetika nõuetest. Ametiprivileeg tähendab ametiprivileegiga isiku õigust kutse- või ametitegevusega seotud põhjustel kriminaalmenetluses keelduda menetlejale teabe avaldamisest. See hõlmab õigust keelduda sellise teabe kohta muidu kohustuslikele menetleja poolt esitatud päringutele vastamisest, ütluste andmisest või andmete esitamisest. Kuna üldiselt on menetleja nõuded KrMS § 215 kohaselt täitmiseks kõikidele kohustuslikud ning ka ütluste andmisest võib isik keelduda üksnes juhul, kui seadusest talle selline õigus tuleneb, on lisatavatest sätetest lähtuv keeldumise õigus isikule tema kutsealast või ametist tulenev eelisõigus, st privileeg. Privileegi mõistet on kasutatud samas tähenduses kohtupraktikas ka varem – Riigikohus näiteks räägib oma lahendites enese mittesüüstamise privileegist.8 Ametiprivileegi sisuline kaitseala langeb suures osas kokku ameti- või kutsesaladusena määratletud asjaoludega, ent ei ole alati identse mahuga: ameti- või kutsesaladuse hoidmise kohustus (konfidentsiaalsuskohustus) võib hõlmata laiemat hulka andmeid. Teisisõnu – süüteomenetluses tuleb mõnikord avaldada ka neid andmeid, mida üldises käibes peab salajas pidama. Seda, kelle huvides on privileeg kehtestatud, nimetatakse käesolevas seletuskirjas privileegi hoidjaks – ta on isik, kes „hoiab privileegiga hõlmatud saladuse võtit“. Just privileegi hoidjal on voli ka kehtiva KrMS § 72 lg 3 kohaselt ametiprivileegiga tunnistajalt ametiprivileeg ära võtta – andes nõusoleku konfidentsiaalse teabe avaldamiseks, on ta väljendanud oma nõustumist sellega, et teave liigub tema privaatsfäärist ja kontrolli alt väljapoole. Seetõttu ei ole ametiprivileegi jaoks enam vajadust. 8 Alates lahendist RKKKo 3-1-1-39-05, p 13, on Riigikohus seda mõistet kasutanud järjepidevalt ning sama terminit kasutatakse ka nt põhiseaduse kommenteeritud väljaandes (https://pohiseadus.ee/sisu/3493#c36). Google’i otsing näitab, et enese mittesüüstamise privileeg on iseenda vastu ütluste andmisest keeldumise õiguse tähenduses praeguseks eesti õiguskeeles laialt levinud. 8 Ametist lahkumine ameti pidamise vältel omandatud teabe suhtes kehtivat ametiprivileegi ei kustuta. Privileeg kohaldub igasuguses vormis teabele, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Seda seetõttu, et kaitsmisvääriline on just usalduslikus suhtluses saadud teabe sisu, mitte andmekandja vorm. Ei ole vahet, kas tundlik teave pääseb levima kirjalikus vormis, pildi või video kujul või seda räägitakse edasi suuliselt. Seetõttu loobutakse eelnõu kohaselt kehtiva seaduse §-s 72 sisalduvast „ülekuulamiskeelu“ paradigmast ja vaadeldakse teavet ja selle konfidentsiaalsuse tagamist laiemalt. Samas ei ole ratsionaalne kriminaalmenetluses piirata sellise teabe kasutamist, mis on juba konfidentsiaalsetest kanalitest väljapoole lekkinud – seetõttu peavad isikud, kellel ametiprivileegi ei ole, uurimisasutuse, prokuratuuri ja kohtu nõudmisel avaldama neil oleva teabe isegi juhul, kui keegi muu võiks selle teabe avaldamisest keelduda ametiprivileegile viidates. Ametiprivileeg on süüteomenetluses vaid selliste ametite pidajatel ja kutsealade esindajatel, kellele kriminaalmenetluse seadustik selle sätestab. Nende poole pöördumine ja neile väga delikaatsete andmete usaldamine võib olla inimese jaoks vältimatu (nt arstid või notarid), samuti võib konfidentsiaalsuse ametiprivileegiga kaitsmine olla süüteomenetluses vajalik õiglase süüteomenetluse tagamiseks (nt advokaadid ja kaitsjad). Ehkki eraelulisi ja tundlikke andmeid avaldavad inimesed ka muude alade professionaalidele, on valik tehtud lähtuvalt tõdemusest, et süütegude uurimine ja nende toimepanijate karistamine on avalik huvi, mis üldjuhul kaalub üles õiguse eraelu puutumatusele. Ametiprivileegiga ametite puhul on aga riive eriti intensiivne, mistõttu võib isegi tõsiste kuritegude avastamise vajadus olla sunnitud taganema ning igal konkreetsel juhul tuleb kohtul hoolikalt kaaluda enne erasfääri tungimist, kas ametiprivileegist möödumist konkreetsel juhul õigustab ülekaalukas avalik huvi. See ei tähenda, et muid, ametiprivileegiga hõlmamata andmeid võiks süüteomenetluses valimatult koguda ja töödelda – isikuandmete kaitse seadus sätestab süüteomenetluses isikuandmete töötlemise põhimõtted, sh eesmärgipärasuse põhimõtte, mis nõuab alati tõendite kogumiseks menetlustoimingute tegemisel proportsionaalsuse järgimist ja andmekogumisel tõendamisvajadusega piirdumist. Samuti on süüteomenetluses prokuratuuril võimalus ja kohustus kontrollida kriminaaltoimiku materjalide avaldamist ning kohtul võimalus seaduses sätestatud juhtudel kohtuistung vajalikus osas kinniseks kuulutada. Lõige 1 sätestab, kellel ja millise teabe suhtes on kriminaalmenetluses ametiprivileeg. Punkt 1 sätestab vaimuliku ametiprivileegi. Vaimulikuseisusega kaasnev ametiprivileeg on Lääne õiguskordades üldlevinud ja selle juured ulatuvad aega, mil ristiusk suunas otseselt Õhtumaa riike ja õiguskordade arengut. Vaimuliku pihisaladus on näiteks sätestatud roomakatoliku kiriku kanoonilise õiguse koodeksis9. Võrreldes kehtiva KrMS § 72 lg 1 p 1 sõnastusega seisneb p 1 muudatus selles, et norm sätestab vaimuliku ametiprivileegi konkreetselt temale erapihil või hingehoidlikul vestlusel usaldatu kohta. Muudatuse järel on sätte sõnastus suuresti sama mis TsMS § 256 lg-s 1. Senisest KrMS § 72 lg 1 p 1 sõnastusest võib jääda mulje, et vaimulikul on ütluste andmisest keeldumise õigus kõikvõimalike selliste asjaolude kohta, millest ta oma ametitegevusega seoses võib teadlikuks saada (näiteks näeb mõnd riitust toimetades kuritegu pealt). Seaduse mõte on siiski 9 Vt katoliku kiriku kanoonilise õiguse koodeksi p 983.1, mille kohaselt on pihi vastuvõtjal absoluutselt keelatud mis tahes viisil või põhjusel pihisaladust reeta. Vt ka EELK kirikuseadustiku § 14 lg 2: „Pihi vastuvõtja peab hoidma pihisaladust“. 9 pihisaladuse, st hingehoidliku vestluse või erapihi konfidentsiaalsuse kaitse, mida näeb ette ka KiKoS § 22. Erinevalt enamikust teistest privileegidest on vaimuliku ametiprivileeg selline, mille hoidjateks on nii pihtija kui vaimulik ise. Pihtija võib küll vaimulikule räägitu kohta ütlusi anda ja lubada ka vaimulikul pihisaladust avaldada, kuid vaimuliku ametiprivileeg ei kaitse üksnes pihtijat, vaid ka vaimuliku usuvabadust10. Seetõttu on vaimuliku ametiprivileegist vabastamiseks vajalik nii pihil käinu nõusolek kui vaimuliku enda nõusolek ametiprivileegiga hõlmatud teavet kriminaalmenetluses avaldada. Punkt 2 sätestab advokaadi ametiprivileegi. Advokaadi ametiprivileeg on advokaadil – Eesti Advokatuuri liikmel. Isikutele, kes samuti osutavad õigusteenuseid, kuid advokatuuri liikmed ei ole, võib ametiprivileeg tuleneda nt nende protsessuaalsest staatusest kaitsjana (eelnõukohane § 641 lg 1 p 8). Lisaks laiendatakse advokaadi ametiprivileegi advokatuuri assotsieerunud liikmetele ja välisriigi advokaatidele AdvS-i mõttes, kuna ka nendele kehtivad Eestis tegutsedes advokaadi kutse-eetika nõuded ja kohustused. Lisaks advokaatidele on advokaadi ametiprivileeg ka advokaadi erialasel abipersonalil – näiteks advokaadi sekretäril, assistendil, praktikandil või advokaadibüroo juristil, kes advokaati tema töös abistavad ja puutuvad seetõttu paratamatult kokku ka klientide konfidentsiaalsete andmetega. Advokaadi ametiprivileegiga on hõlmatud: a) advokaadi poole õigusteenuse saamiseks pöördumise fakt, sh küsimus sellest, kas konkreetne isik on advokaadi kliendiks, või sellest, kes konkreetse advokaadi kliendid on; b) õigusteenuse osutamise käigus advokaadile kliendi poolt avaldatud igasuguses vormis teave; c) õigusteenuse osutamisega seoses advokaadile muust allikast teatavaks saanud info (sh nt teave, mida advokaat on saanud potentsiaalseid tunnistajaid küsitledes või ise sündmuskohta üle vaadates); d) õigusteenuse osutamise eesmärgil advokaadi koostatud teave (nn attorney work product) – näiteks advokaadi märkmed, mustandid, sisekasutuseks mõeldud memod ja korraldused advokaadibüroo töötajatele; e) osutatud õigusabi sisu, sh kliendile suuliselt antud soovitused ja nõuanded, tema jaoks koostatud memod, dokumentide kavandid jmt. Advokaadi ametiprivileeg kaitseb advokaadi ja tema klientide vahelist usaldussuhet, mis on eelduseks sellele, et klient saab advokaadile usaldada kogu teabe, mis on vajalik kvaliteetse õigusteenuse osutamiseks, sh sellise info, mis on kliendile endale kahjulik ja mida ta menetlejale ei avaldaks (ega ole reeglina ka kohustatud avaldama, arvestades enese mittesüüstamise privileegi). Õigusteenuse osutamiseks advokaadi poole pöördumise fakt ei saa olla hõlmatud privileegiga siis, kui advokaat asub õigusteenust osutades kliendi nimel tegutsema – sellisel juhul on tal kliendi volitus tema nimel tegutseda ja järelikult ka nõusolek avaldada esindussuhte olemasolu. Küll on advokaadil õigus keelduda teabe andmisest selle kohta, kes tema klientideks veel on. 10 Katoliku kiriku kanoonilise õiguse koodeksi p 1381.1 näeb pihisaladust rikkunud vaimulikule ette kirikust väljaheitmise (excommunicatio) karistusena, mis rakendub automaatselt rikkumise toimepanemisel (latae sententiae). EELK kirikuseadustik analoogilist automaatset karistust ei tunne, kuid võimaldab kirikliku väärteo, sh pihisaladuse rikkumise eest vaimuliku armulauaosadusest välja arvata. 10 Advokaadi ametiprivileeg ei ole piiratud selle teabega, mis seostub konkreetselt menetletava kriminaalasjaga – ametiprivileegiga on kaetud advokaadi kutsetegevus seoses kõikide klientidega. See hõlmab igasugust õigusteenuse osutamise käigus teatavaks saanud infot või advokaadi loodud teavet olenemata õigusvaldkonnast või sellest, kas suhtlus on seotud aktiivse või plaanitava kohtuvaidlusega, läbirääkimistega või näiteks hoopis nõuküsimisega hüpoteetilise kaasuse kohta. Advokaadi ametiprivileeg hõlmab vaid õigusteenuse osutamise käigus toimunud suhtlust ja sel eesmärgil kogutud või koostatud teavet ega kata advokaadi tegevust, mis ei kvalifitseeru õigusteenuse osutamiseks. Õigusteenuse osutamiseks ei kvalifitseeru advokaadi enda osalemine süütegude toimepanemisel kliendi mahitusel, näiteks kliendi volitusel altkäemaksu vahendamine või kliendi ülesandel kelmuse toimepanekuks lepingu koostamine. Samuti ei ole ametiprivileegiga hõlmatud advokaadi enda äritegevus, mis ei kujuta endast kliendile õigusteenuse osutamist. Näiteks advokaadibüroo majandamisega seotud teave või advokaadi enda isiklikud tehingud koduses majapidamises ei ole samuti ametiprivileegiga hõlmatud. Ametiprivileegi kehtivus ei sõltu sellest, kas advokaadi ja kliendi vahel on jätkuvalt õigusteenuse osutamise leping või kas leping isegi sõlmiti – ametiprivileegi kaitsealasse mahub ka see teave, mis advokaadile konfidentsiaalselt avaldati õigusteenuse osutamise võimaluse hindamise etapis selleks, et advokaat saaks veenduda, et tal ei esine huvide konflikti ja et ta on piisavalt pädev konkreetses õigusküsimuses. Kuivõrd ka see teabevahetus toimus õigusteenuse osutamise käigus ja puudutab advokaadi poole pöördumise fakti, on teave privileegiga hõlmatud isegi juhul, kui hiljem õigusteenuse osutamise lepingu sõlmimiseni ei jõutudki. Samuti ei ole advokaadi ametiprivileegi kehtivuse seisukohast oluline see, kas advokaadi teenuste eest maksti või osutas advokaat õigusteenust pro bono. Advokaadi ametiprivileegi hoidjaks kliendi saladusi sisaldava teabe puhul on klient, mitte advokaat ise, kuna ametiprivileeg on advokaadile antud kliendi saladuste kaitseks. See tähendab, et kliendi nõusolek privileegiga hõlmatud teabe avaldamiseks võtab advokaadilt õiguse teabe avaldamisest keelduda. Kehtivas KrMS-i sõnastuses advokaadi ametiprivileegi otsesõnu sätestatud ei ole, advokaadi õigus kutsetegevuse käigus teatavaks saanud teabe kohta ütluste andmisest keelduda tuleneb KrMS § 72 lg 1 p-st 4 koosmõjus AdvS §-ga 45, mis paneb advokaadile kutsesaladuse hoidmise kohustuse. Muus vormis teabe avaldamisest keeldumiseks kehtiv seadus alust ei sätesta. Advokaadi ametiprivileeg on tunnustatud kõikides Lääne õiguskordades11 ning EL-i õiguses12. Samuti on see sätestatud Euroopa Nõukogu advokaadikutse kaitse konventsiooni art 6 lg-s 3.13 Punkt 3 sätestab ajakirjaniku ametiprivileegi. Ametiprivileeg kaitseb ajakirjanike konfidentsiaalseid allikaid ning privileegi hoidjaks on ajakirjanikule konfidentsiaalselt teavet andnud isik. Ajakirjanikuprivileeg laieneb kõikidele ajakirjanduslikul eesmärgil andmeid töötlevatele isikutele. Riigikohus on kohtuasjas 3-1-1- 100-13 selgitanud, et mitte iga ajakirjandusega kokku puutuv isik pole KrMS-i tähenduses 11 Ülevaate advokaadi ametiprivileegist üle maailma saab internetiandmebaasist Lex Mundi Global Attorney- Client Privilege Guide (https://www.lexmundi.com/guides/attorney-client-privilege-guide/ - 28DEC2025). 12 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2013/48/EL, mis käsitleb õigust kaitsjale kriminaalmenetluses ja Euroopa vahistamismäärusega seotud menetluses ning õigust lasta teavitada vabaduse võtmisest kolmandat isikut ja suhelda vabaduse võtmise ajal kolmandate isikute ja konsulaarasutustega, art 4. 13 Council Of Europe Convention For The Protection Of The Profession Of Lawyer. CETS No. 226. (https://search.coe.int/cm?i=0900001680b4c020 – 28DEC2025). 11 ajakirjanduslikul eesmärgil informatsiooni töötlev isik, kellele laieneks ajakirjanikuprivileeg. Privilegeeritud isikuks KrMS § 72 lg 1 p 31 tähenduses on Riigikohtu käsitluses vaid selline isik, kes massiteabevahendites avaldatavat teavet kogub, töötleb, analüüsib või edastab. Selline definitsioon haakub siiski vaid osaliselt Euroopa meediavabaduse määrusega (EL) 2024/1083, mille art 2 p 1 kohaselt loetakse meediateenuseks teenust „ELi toimimise lepingu artiklites 56 ja 57 määratletud tähenduses, kui teenuse või selle eristatava osa peamine eesmärk on pakkuda meediateenuse osutaja toimetusvastutusel mis tahes viisil üldsusele teavituslikke, meelelahutuslikke või hariduslikke saateid või ajakirjandusväljaandeid“. Sama artikli p 2 kohaselt on meediateenuse osutaja füüsiline või juriidiline isik, kelle ametialane tegevus seisneb meediateenuse osutamises ning kellel on toimetusvastutus meediateenuse sisu valikul ja kes määrab selle esitamise viisi. Toimetusvastutus on omakorda sama artikli p-s 8 sätestatu kohaselt tegelik kontroll nii saadete või ajakirjandusväljaannete valiku kui ka nende ülesehituse üle meediateenuse osutamise eesmärgil, olenemata riigisisese õiguse kohasest vastutusest osutatava teenuse eest. Määrusega sätestatakse mh liikmesriikidele kohustus mitte võtta meetmeid, millega kohustatakse meediateenuse osutajaid või nende toimetuse töötajaid avalikustama ajakirjandusallikate või konfidentsiaalse teabevahetusega seotud või nende tuvastamist võimaldatavat teavet. Sama määrusega laiendatakse nn ajakirjanikuprivileegi ka meediateenuse osutajaga ametialases või püsivas eraelulises lähedases suhtes olevatele isikutele.14 Seega saab öelda, et ajakirjanikuprivileeg on: a) meediateenuse osutajal ja tema toimetuse töötajal, st ajakirjanikel, reporteritel, fotograafidel, operaatoritel, toimetajatel jt üldsusele suunatud teabe kogujatel, analüüsijatel, töötlejatel ja avaldajatel; b) eelnimetatutega ametialaselt seotud isikutel, st tehnilisel ja abipersonalil, nt sekretärid, videomonteerijad jne; c) punktis a nimetatud isikuga püsivas eraelulises lähedases suhtes olevatel isikutel, nt elukaaslased, pereliikmed, lähedased sõbrad; kõnealune kategooria lähtub asjaolust, et ajakirjaniku elukutse on tihtipeale vabakutselise loomuga – töö ja eraelu on lahutamatult läbi põimunud ning konfidentsiaalsete allikate kaitseks ei piisa vaid ajakirjanikule ega isegi tema ametialasele abipersonalile antavast privileegist, vaid privileegi tuleb laiendada ka isikutele, kes lähedase eraelulise suhte tõttu võivad saada teada konfidentsiaalsetest ajakirjandusallikatest. Privileegi esemelisse kaitsealasse kuulub teave, mis võimaldab tuvastada konfidentsiaalset teavet andnud isikut. Privileegi eesmärgiks on kaitsta vaba ajakirjandust – üldsusele olulist teavet omavad inimesed kardavad seda ajakirjandusele avaldada, kui nende isik saab teatavaks õiguskaitseasutustele ning hiljem kriminaalmenetluse käigus tõenäoliselt ka teistele menetlusosalistele, sh kahtlustatavale, kelle õigusvastaste tegude kohta ajakirjandusele infot anti. Isiku paljastamine võib ajakirjandusele infot andnud inimestele tuua kaasa kättemaksuaktsioone, kuid ka avalikku häbistamist ning põhjendamatut delikaatsete eraeluliste andmete avalikustamist. Seetõttu, julgustamaks inimesi olulistest asjadest ajakirjandusele rääkima ja seega ka avalikku arutelu edendama, on konfidentsiaalse ajakirjandusallika avaldamine ka kriminaalmenetluse käigus ette nähtud vaid erakordsetel juhtumitel. 14 Määruse ülevõtmisest on tingitud ka kehtiva seaduse sõnastusele lisatud „püsivas eraelulises lähedases suhtes olevad isikud“. 12 Privileeg on seatud konfidentsiaalse allika kaitseks. Seetõttu on privileegi hoidjaks konfidentsiaalselt ajakirjandusele teavet andnud isik ise. Kehtivas KrMS-is reguleerib ajakirjanikuprivileegi § 72 lg 1 p 31, millega võrreldes eelnõu kohaselt laiendatakse privilegeeritud isikute ringi lähtuvalt Euroopa meediavabaduse määruse nõuetest. Ajakirjanikuprivileegi näeb ette Euroopa meediavabaduse määruse art 4 lg 2, aga samuti viitab ajakirjaniku konfidentsiaalsete allikate kaitse vajadusele Euroopa Inimõiguste Kohtu praktika Euroopa inimõiguste konventsiooni (EIÕK) art 10 rakendamisel15. Privileeg on tunnustatud paljudes Lääne õiguskordades ka väljaspool Euroopa Liitu, näiteks Kanadas16. Punkt 4 sätestab tervishoiutöötaja ametiprivileegi (meedikuprivileegi). Ametiprivileeg kaitseb tervishoiuteenuse saajat (patsienti) eesmärgiga tagada usalduslik suhe tervishoiutöötaja ja patsiendi vahel. Selleks, et arst saaks patsiendile parima võimaliku ravi määrata, on arstil vaja teada nii patsiendi vaevusi kui haiguse või vigastuse tekkimise mehhanismi. Tervisesse puutuv tekitab inimestele tihti suurt piinlikkustunnet. Mõni diagnoos võib kaasa tuua koguni kogukonna halvakspanu ja tagakiusamise. Samuti võib ravi seisukohast olla asjakohane patsiendi eraelusse puutuv muu delikaatne teave – näiteks psühhiaatri või kliinilise psühholoogi poole pöördumise korral on patsiendi eraelusse puutuva suures mahus käsitlemine vältimatu. Kogu sellise teabe laiemalt teatavaks saamise võimalus võib tähendada, et patsient ei maini meditsiiniliselt asjakohaseid, ent piinlikke seiku isegi arstile ning selle all kannatab ravi kvaliteet. Samuti võib perspektiiv, et kõik arsti juures räägitu ja arsti poolt uuringute käigus teada saadu jõuab otseteed kriminaalmenetlusse, hoida inimesi üleüldse arsti juurde pöördumast isegi raskete haiguste või vigastustega. Arsti ja patsiendi vahelise usaldussuhte tähtsust rõhutatakse Hippokratese vandes17 ja Eesti arstieetika koodeksis18. Tervishoiuteenuse osutamise käigus avaldatu konfidentsiaalsena pidamist nõuab ka VÕS § 768 lg 1. Meedikuprivileeg on: a) tervishoiutöötajal. Tervishoiutöötajaks on TTKS § 3 lg 1 kohaselt arst, hambaarst, õde ja ämmaemand. Lisaks loeb TTKS § 3 lg 4 tervishoiutöötajaks ka üldapteegis ja haiglaapteegis apteegiteenust osutava proviisori ja farmatseudi, kui nad on registreeritud tervishoiukorralduse infosüsteemis, ning tervishoiutöötajaga võrdsustatakse TTKS § 3 lg 6 järgi ka ravi osutavad ja tervishoiukorralduse infosüsteemis registreeritud füsioterapeut, kliiniline psühholoog ja logopeed; b) tervishoiuteenuse osutajal. TTKS § 4 kohaselt on tervishoiuteenuse osutajaks tervishoiutöötaja või tervishoiuteenust osutav juriidiline isik. See tähendab, et privileegi alusel saab teabe andmisest keelduda ka siis, kui nt päring on tehtud haiglale või perearstikeskusele, mitte konkreetsele arstile või ämmaemandale. See on oluline eeskätt puhkudel, mil nõutakse välja ravidokumente, mis kuuluvad haiglat pidavale juriidilisele isikule; c) tervishoiuteenuse osutamisel osaleval isikul. Tervishoiuteenuse osutamisel osalejad määratleb TTKS § 43 ja sellesse kategooriasse kuuluvad näiteks arst-residendid ja 15 EIKo Goodwin v. United Kingdom, No. 17488/90. 16 Globe and Mail v. Canada (AG), 2010 SCC 41. 17 https://arstideliit.ee/hippokratese-vanne (28DEC2025). 18 Eesti arstieetika koodeks, I p 3 (https://www.arstideliit.ee/wp- content/uploads/2011/10/Eesti_arstieetika_koodeks.pdf - 28DEC2025). 13  üldarstid, kiirabitehnikud, praktikandid ja retseptiravimit väljastavad apteekrid. Loetelu täpsustab tervise- ja tööministri 15.03.2019. a määrus nr 27 „Tervishoiuteenuse osutamisel osalevad isikud ja tervise infosüsteemile juurdepääsu ulatus“. Lisaks eelnimetatutele laieneb meedikuprivileeg eelnõukohase § 641 lg 2 järgi ka erialasele abipersonalile – näiteks laborantidele, hooldajatele ja vastuvõtusekretäridele, kellel küll ei pruugi olla juurdepääsu tervise infosüsteemile, kuid kes samuti patsientide ja nende isikuandmetega kokku puutuvad ja kelle kohusetundlik suhtumine konfidentsiaalsusnõudesse on osaks VÕS § 768 lg-s 1 sätestatud kohustusest. Privileeg katab esmalt teavet, mis on ametiprivileegiga isikule seoses tervishoiuteenuse osutamisega usaldatud. „Usaldatud“ tähendab konfidentsiaalset edastamist, kus patsiendil oli mõistlik konfidentsiaalsuse ootus – olgu selleks siis neljasilmavestlus arsti kabinetis, õe küsimustele vastamine kiirabiautos või tervise infosüsteemi vahendusel perearstikeskusse saadetud pöördumine. Teave, mida patsient annab, ei pea tingimata olema vahetult tervisesse puutuv – tihti on kvaliteetseks diagnoosimiseks ja raviks vaja saada laiem ülevaade patsiendi eluolust ning kohe ei pruugi ka arstile selge olla, mis patsiendi räägitavast võiks olla ravi seisukohast asjakohane. Ka patsiendile endale ei ole sageli selge, mis teave arstile vajalik on, mistõttu ametiprivileegi ulatuse piiritlemine kitsalt „tervisesse puutuvaga“ tooks kaasa tõrkeid usalduslikus suhtluses – nii arst kui patsient peaksid pidevalt mõtlema, mis jääb konfidentsiaalseks ja mis mitte, ning igaks juhuks võib palju olulist jääda rääkimata. Pealegi on näiteks kliinilise psühholoogi või psühhiaatri jaoks just see „muu“ diagnoosimisel võtmetähtsusega ning kui somaatiliste haiguste puhul saaks veel rääkida tervisesse puutuva ja mittepuutuva piiritlemisest, siis vaimse tervise puhul ei ole vahetegu võimalikki. Privileegiga ei ole aga kaetud teave, mida patsient tervishoiutöötajale edastab muul põhjusel kui tervishoiuteenuse osutamisega seoses – näiteks räägib midagi arstile kui sõbrale või naabrile ilma soovita arstilt tervishoiuteenust saada. Samuti ei ole tervishoiuteenuse osutamisega tegu siis, kui tervishoiutöötaja tegutseb eksperdina või asjatundjana süüteomenetluses – ta võib küll tervisesse puutuvaid andmeid koguda ja töödelda, kuid ei tee seda uuritava isiku kui patsiendi ravimiseks, vaid süüteomenetluse vajadusteks. Seetõttu ei ole ka sellises olukorras vahetult kogutud tervisesse puutuv teave ametiprivileegiga hõlmatud. Eksperdi või asjatundjana arvamuse andmise aluseks olev teave saab olla see, mille ekspert või asjatundja on ise vahetult inimeselt ekspertiisi tehes kogunud, või teave, mille ta on ekspertiisi tegemiseks menetlejalt saanud. Tervishoiutöötajal ei ole menetlusseadustikust eraldi seisvat õigust ekspertiisi eesmärgil patsiendi terviseandmetega tutvuda ning seetõttu ei tohiks tekkida ka küsimust sellest, kuidas peaks ekspertiisi tegev tervishoiutöötaja toimima tema poolt menetlusväliselt hangitud konfidentsiaalsete terviseandmetega: neid ei tohiks tal üldse ollagi. Teiseks katab meedikuprivileeg tervisesse puutuvat muud teavet, mille tervishoiutöötaja saab tervishoiuteenuse osutamise käigus. Seesuguseks teabeks on eelkõige info, mille tervishoiutöötaja saab patsienti uurides ja ravides, sh laborianalüüside ja uuringute vastused, aga ka näiteks ravi kulgu puudutav teave, sh meediku enda tegevus ravi osutamisel. Privileeg ei kata teavet, mis küll saab meedikule teatavaks tervishoiuteenust osutades, kuid mida patsient ei ole talle seoses tervishoiuteenuse osutamisega usaldanud ja mis ei puutu patsiendi tervisesse – näiteks kiirabimeediku poolt sündmuskohal nähtu. Hinnates meedikuprivileegist möödumise lubatavust juhtumitel, kui patsient ise privileegist möödumiseks nõusolekut ei ole andnud, on kohtul kindlasti vaja silmas pidada, et erinevad meedikuprivileegiga hõlmatud andmed on erineva kaitsevajadusega ja privaatsusriivega. Nii on 14 patsiendil objektiivselt leitud vigastused põhimõtteliselt võimalik fikseerida ka isiku läbivaatuse käigus ning kuna tegu on inimese tahtest sõltumatult eksisteeriva väliselt tajutava reaalsusega, siis ei ole privaatsuse riive siin samavõrd intensiivne kui näiteks patsiendi poolt arstile usaldatud teabe puhul. Näiteks selle kohta, kuidas ta vigastada sai, võib inimesel lisaks olla ka enese ja lähedaste mittesüüstamise privileegist tulenev õigus ütluste andmisest keelduda ning siin meedikuprivileegi murdmine tähendaks oluliselt tõsisemat ja mitmetahulisemat põhiõiguste rikkumist. Meedikuprivileeg on seatud patsiendi kaitseks ja seetõttu on privileegi hoidjaks patsient, kelle nõusolek teabe avaldamiseks privileegi tühistab. Kehtivas õiguses reguleerib meedikuprivileegi KrMS § 72 lg 1 p 3, millega võrreldes ametiprivileegi ulatust laiendatakse, viies selle kooskõlla VÕS § 768 lg 1 sõnastusega. Nimelt paneb VÕS tervishoiuteenuse osutajatele kohustuse hoida saladuses neile tervishoiuteenuse osutamisel või tööülesannete täitmisel teatavaks saanud andmeid patsiendi isiku ja tema tervise seisundi kohta ja sellega võrreldes on kehtiva seaduse sõnastus mõnevõrra kitsam, tekitades kollisiooni ühelt poolt seadusega pandud saladuse hoidmise kohustuse ja teiselt poolt menetlusseadusest tuleneva ametiprivileegi mahu vahel. Võrreldes kehtiva sõnastusega eemaldatakse punktist viide farmatseudile, kuna TTKS § 3 lg 4 kohaselt on ravimiseaduse tähenduses üldapteegis või haiglaapteegis apteegiteenust osutavad proviisor ja farmatseut samuti kaetud mõistega „tervishoiutöötajad“, kui nad on vastavalt ravimiseaduse § 55 lg-le 1 registreeritud tervishoiukorralduse infosüsteemis. Seaduse kehtivas sõnastuses otsesõnu nimetatud isiku päritolu, kunstlik viljastamine ja perekond on kaetud eelnõukohase määratlusega ning nende eraldi esiletoomine tekitaks tarbetut segadust. Riigikohus on oma otsuses 1-20-5071 rõhutanud meedikuprivileegi olulisust, sh selle kuulumist ka tervishoiuteenust osutavale juriidilisele isikule ja ulatumist ka ravidokumentidele.19 Meedikuprivileeg on rahvusvaheliselt üldiselt tunnustatud enamikus lääneriikides, ehkki selle täpses ulatuses ja privileegi murdmise tingimustes esineb variatsioone. Punkt 5 sätestab vahendaja ametiprivileegi. Vahendaja ametiprivileeg on KrMS § 2032 lg-s 2 nimetatud vahendajal. Vahendaja ametiprivileegi eesmärgiks on tagada tõhus vahendusmenetlus seeläbi, et julgustatakse kahtlustatava ja kannatanu usalduslikku suhtlust vahendajaga nii individuaalse kohtumise kui ühise vahenduskohtumise käigus. Vahendusmenetlus on üks taastava õiguse meetmetest kriminaalmenetluse seadustikus. Edukaks vahendusmenetluseks, mis ka päriselt toob kaasa õigusrahu taastamise, on muu hulgas vajalik poolte avameelne suhtlus vahendajaga, sh peab kahtlustatav võtma vastutuse tehtu eest, st sisuliselt tunnistama oma süüd. Hoolimata kahtlustatava valmisolekust vastutus võtta võib vahendusprotsess siiski ebaõnnestuda näiteks seetõttu, et kannatanu esitab vahenduskokkuleppe sõlmimise eeldusena nõudmisi, mis ei ole kahtlustatava jaoks aktsepteeritavad. Vahendusmenetluse ebaõnnestumise korral menetletakse kriminaalasja edasi ja muu hulgas võib asi jõuda kohtusse üldmenetluses, kus vahendaja näol on nüüd olemas inimene, kellele kahtlustatav on süüd tunnistanud ja kes võiks seega olla asjakohast teavet valdavaks tunnistajaks. Kui vahendusmenetluse tulemusena tekitatakse potentsiaalselt juurde süütõendeid, asja lahendamine ilma karistuse kohaldamiseta pole aga sugugi kindel, on kahtlustataval tugev stiimul vahendusmenetlusega mitte nõustuda, et säilitada võimalust oma huve kohtus kaitsta. Seetõttu on vahendusmenetluse soodustamiseks vajalik 19 RKKKo 1-20-5071. pp 20-31. 15 vahendaja ametiprivileeg, mis annab vahendajale õiguse vahendusmenetluse käigus saadud teavet kriminaalmenetluses mitte avaldada. Vahendajateks kriminaalmenetluses on tavaliselt ohvriabitöötajad, kellel on vastav väljaõpe, kuid seaduses vahendaja isikule piiranguid sätestatud ei ole ning vajaduse korral saab prokuratuur või kohus määrata vahendajaks ka muu kvalifitseeritud isiku. Vahendaja konfidentsiaalsuskohustus on sätestatud KrMS § 2032 lg-s 6. Vahendaja ametiprivileeg katab teabe, mida vahendajale vahendusmenetluse käigus usaldasid menetlusosalised, st eelkõige kannatanu ja kahtlustatav või süüdistatav, aga mõnel juhul ka näiteks tsiviilkostja, kolmas isik või nende esindajad. Usaldatu tähendab seda, et info anti vahendajale, eeldades selle konfidentsiaalsust. Vahendusmenetluse käigus usaldatu ei hõlma kriminaaltoimikust KrMS § 2032 lg 6 alusel teatavaks saanud teavet, vahendaja enda tähelepanekuid ega vahenduskokkuleppe sisu – need on nn menetluslikud asjaolud, mille suhtes saab vahendajat vajadusel üle kuulata (nt toimikus olnud dokumendi hävimise korral või juhul, kui tekib arusaamatus vahenduskokkuleppe tingimuste sisuga seoses). Kui vahendajale räägitakse seda, mis talle ka kriminaaltoimiku materjalidest teada on, ei muuda suuline edastamine teavet ennast konfidentsiaalseks. Küll on privileegiga hõlmatud see, et konkreetne inimene selle teabe vahendajale edastas (nt kahtlustatav tunnistas usalduslikus vestluses, et kannatanu ütlused sündmuste käigu kohta vastavad tõele). Privileeg on seatud vahendusmenetluse osaliste tundliku teabe kaitseks ja ametiprivileegist vabastab vahendaja see menetlusosaline, kes vahendajale teavet usaldas. Kehtivas seaduses tuleneb vahendaja ametiprivileeg KrMS § 72 lg 1 p-st 4 koosmõjus sama seaduse § 2032 lg-ga 6 ning on mõneti laiem kui eelnõukohane ametiprivileeg. KrMS § 2032 lg-t 6 ei muudeta, kuivõrd vahendaja kohustus hoida väljaspool kriminaalmenetlust konfidentsiaalsust jääb endiseks, menetluse sees aga hakkab ametiprivileegi reguleerima selgitatav uus säte. Kriminaalmenetluses tegutsevate vahendajate ja lepitajate ametiprivileeg on tunnustatud ka paljudes teistes lääneriikides, nt Saksamaal, Prantsusmaal, Kanadas ja Ameerika Ühendriikides. Punkt 6 sätestab notari ja patendivoliniku ametiprivileegi. Eestis kehtiv ladina notariaadi süsteem tähendab seda, et notar on rohkem kui vaid dokumentide ja allkirjade ehtsust tõestav pitsatiga varustatud tunnistaja, vaid notar on avalik-õigusliku ameti kandja, sõltumatu ametiisik, kellele riik on delegeerinud õigussuhete turvalisuse tagamise ja õigusvaidluste ennetamise ülesande. Notarid annavad ka õigusnõu mh pärimisküsimustes ning menetlevad pärimisasju, lahendades enamiku pärandi üleminekuga seotud küsimustest. Notaril on ka pädevus TõS § 37 kohaselt vannutada ja tõestada vande all kirjalikku tunnistust, mis võib osutuda kriminaalasjas oluliseks tõendiks. Arvestades notari keskset ja paiguti möödapääsmatut rolli tsiviilõiguslikus asjaajamises, on oluline tagada usalduslik suhe notari ja tema teenuseid kasutavate inimeste vahel, et tagada tsiviilkäibe ausus. NotS § 3 kohaselt on notaril kohustus saladuses hoida talle seoses ametitegevusega teatavaks saanud andmeid. Vastavalt NotS § 2 lg-le 2 jaguneb notari ametitegevus ametitoiminguteks ja ametiteenuste osutamiseks. NotS § 3 lg 1 järgi kehtib saladuse hoidmise kohustus lisaks ametitoimingutele ka ametiteenustele, kui seadus ei sätesta teisiti. Notari ametitoimingud on näiteks tõestamistoimingud, pärimismenetluse läbiviimine, abielu sõlmimise ja lahutamise kinnitamine (ametitoimingute loend sisaldub NotS §-s 29). Notari ametiteenused on näiteks õigusnõustamine väljaspool tõestamistoimingut, lepitamine, tegutsemine vahekohtunikuna, 16 vannutamine, enampakkumise tulemuste tõestamine ja raha hoiule võtmine (NotS § 29). Notari ametiprivileegi maht on määratletud samamoodi – privileegiga on kaetud kogu teave, mis sai notarile teatavaks seoses tema ametitegevusega. See hõlmab nii tehinguosaliste poolt notarile tehtud avaldusi kui ametitoimingute tegemise fakti ennast, aga samuti ametitoimingute või ametiteenuste osutamise asjaolusid. Notari ametiprivileegiga on kaetud need dokumendid, mida ei ole esitatud avalikele registritele. Dokumendid, mis on küll notari koostatud, kuid juba esitatud nt kohtule või mõnele ametiasutusele, privileegi alla ei kuulu. Küll aga on jätkuvalt privileegiga hõlmatud teave, mis notaril on näiteks selle dokumendi koostamise protsessi kohta, nagu ka konkreetset dokumenti või õigussuhet puudutav teabevahetus kliendiga. Notari ametiprivileeg laieneb lisaks notaritele ka notari asendajatele ning notari erialasele abipersonalile, sh notari juures tegutsevad juristid, sekretärid ja praktikandid, eelnõukohase § 641 lg 2 kohaselt. Notari ametiprivileegi hoidjaks on isik, kelle ülesandel notar ametitoimingu tegi või kellele teenust osutas. Kui näiteks samas tehingus oli mitu osalist, on notari ametiprivileegist vabastamiseks vaja nende kõikide nõusolekut, sest ühelgi lepinguosalisel ei ole pädevust käsutada teise lepinguosalise informatsioonilise enesemääramise õigust. Kehtivas õiguses näeb notari ametiprivileegi samasuguses mahus ette KrMS § 72 lg 1 p 2. Patendivolinik osutab õigusteenust tööstusomandi valdkonnas (PatVS § 2 lg 1) ja on nõustaja selles, kuidas kaitsta ja jõustada tööstusomandi õigusi (patent, kasulik mudel, kaubamärk, tööstusdisainilahendus, geograafiline tähis jms), samuti aitab tööstusomandiga seotud lepingulistes küsimustes. Patendivolinik on esindajaks tööstusomandi registreerimisel Patendiametis. Patendivolinik teeb kõiki toiminguid oma kliendi nimel ning kliendilt saadud volituste ja juhiste alusel. Patendivolinikul on esindusõigus Eesti kohtutes. Patendivolinikul on PatVS § 7 kohaselt ka kohustus hoida saladuses õigusteenust osutades temale teatavaks saanud ärisaladust. Sisuliselt on patendivoliniku töö sarnane advokaadi ja notari tööga, mistõttu patendivolinikule ongi asjakohane ametiprivileeg kriminaalmenetluses antud. Samas ei ole patendivoliniku amet kriminaalmenetlusega nii tihedalt seotud, et patendivoliniku ametiprivileeg vajaks advokaadiga sarnast kaitset. Patendivoliniku ametiprivileeg hõlmab kogu teavet, mille patendivolinik on oma ametitegevuse käigus saanud, ning privileeg on seatud patendivoliniku kliendi ja tema andmete kaitseks. Eelkõige on kaitstavaks teabeks ärisaladus, sh uutesse leiutistesse, tööstusdisaini näidistesse jmt puutuv, mis kriminaalmenetluse praktikas on oluliseks tõendusteabeks harva. Patendivoliniku ametiprivileegi kehtiv kriminaalmenetluse seadustik otsesõnu ei sätesta, kuid kuna patendivolinikel on ametisaladuse hoidmise kohustus, tuleneb nende ametiprivileeg kehtiva KrMS § 72 lg 1 p-st 4. Küll on mõneti kurioosselt PatVS § 6 lg-tes 2 ja 3 ilma erandite ja reservatsioonideta välistatud igasugune patendivoliniku ja tema juures töötavate isikute ülekuulamine neile teatavaks saanud asjaolude kohta või patendivoliniku poolt õigusteenuse osutamise käigus saadud teabekandjate äravõtmine. Nimetatud sätete sõnastust muudetakse eelnõukohase seadusega, tegemaks selge viide kriminaalmenetluse seadustikus ettenähtule. Punkt 7 sätestab ametiprivileegi pankrotihaldurile ja riikliku järelevalve teostajale. Mõlema ametiprivileegi tingib asjaolu, et nii pankrotimenetluses kui riikliku järelevalve menetluses on menetlusele allutatud isikul kohustus teha pankrotihalduri või järelevalveametnikuga igakülgset koostööd, sh avaldada teavet, mis võib isikut ennast süüstada. Koostööst keeldumine toob aga kaasa karistusõiguslikud või menetluslikud sanktsioonid. Nii 17 sätestab PankrS § 85 lg 1: „Võlgnik peab kohtule, ajutisele haldurile, haldurile, pankrotitoimkonnale ja maksejõuetuse teenistusele andma teavet, mida nad vajavad seoses pankrotimenetlusega nii enne kui ka pärast pankroti väljakuulutamist, eelkõige oma vara, sealhulgas kohustuste ning majandus- või kutsetegevuse kohta. Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga bilansi koos vara, sealhulgas kohustuste nimekirjaga.“ Sama seaduse § 89 sätestab, et kohus võib võlgnikule, kes teabe andmise kohustust ei täida, määrata kuni kolm kuud aresti. Enese mittesüüstamise privileegi rikkumisega oleks tegemist siis, kui inimest sunnitaks karistuse ähvardusel välja andma teavet, mis võib teda süüteo toimepanekus süüstada, ning kui seda teavet saab hiljem tema vastu süüteomenetluses kasutada. Sellele enese mittesüüstamise privileegi rikkumisele on PankrS-i kontekstis tähelepanu juhtinud Riigikohus, kes kirjutas järgmist: „[E]nese mittesüüstamise privileeg ei luba kasutada kriminaalmenetluses süüdistatava vastu tõendeid, mis on saadud temalt teises menetluses karistuse ähvardusel.20 Ehkki Riigikohus ütles osutatud seisukoha välja kontekstis, mis puudutas maksumenetluses kaasaaitamiskohustuse täitmiseks antud tõendusteabe kasutamist maksukuriteo menetlemisel, on selle tähendus laiem. Tegemist on põhimõttega, mis kehtib üldjuhul alati, kui kriminaalmenetluses soovitakse süüdistatava vastu kasutada tõendit, mille ta oli sunnitud mõnes teises menetluses karistusähvardusel ise välja andma.“21 Kehtiv PankrS § 85 lg 4 sätestabki: võlgniku või võlgniku lähikondse poolt pankrotimenetluses teabe andmise kohustuse täitmiseks antud teavet võib võlgniku või võlgniku lähikondse suhtes läbiviidavas süüteomenetluses kasutada tõendina ainult teavet andnud isiku kirjalikus vormis antud nõusolekul. Õigussüstemaatiliselt asub viimati viidatud säte aga vales kohas – kuna sisuliselt on tegemist süüteomenetluses tõendamist puudutava sättega, peab see asuma süüteomenetlust reguleerivas õigusaktis. Seetõttu tunnistatakse PankrS § 85 lg 4 kehtetuks ning säte on edaspidi KrMS § 641 lg 1 p-s 7. Sama probleem, nagu Riigikohuski märkis, võib kerkida erinevates menetlustes, kus menetlusele allutatud isikul on menetlust läbi viiva võimuesindajaga koostöö tegemise kohustus, mida tagatakse karistuse ähvardusega. Selliseks on näiteks Riigikohtu nimetatud maksumenetlus, aga ka muud riikliku järelevalve menetlused, milles koostöö tegemise kohustus tuleneb korrakaitseseadusest (eeskätt KorS §-s 15 sätestatud talumiskohustus ja §-s 30 sätestatud järelevalveasutuste õigus küsitleda ja dokumente nõuda). Sestap tuleb asjakohane ametiprivileeg sätestada ka järelevalve teostajatele, et nendega seaduses nõutud koostööd teinud isikute poolt neile antud teave oleks süüteomenetluses selgelt kaitstud, nagu nõuab põhiseaduslik enese mittesüüstamise privileeg. Ametiprivileegi eesmärgiks on tagada pankroti- ja riikliku järelevalve menetluse tõhus läbiviimine, mis oleks väga keeruline ja kulukas, kui võlgnik või järelevalvemenetlusele allutatud isik menetluses koostööd ei teeks. Teades näiteks, et kõik maksuhaldurile või pankrotihaldurile üle antud dokumendid ja teave jõuavad otseteed politsei kätte, kus neid kasutatakse kriminaalmenetluses süüdistuste esitamiseks, oleks järelevalvele allutatud isikutel väga tugev stiimul neid potentsiaalselt süüstavad dokumendid hävitada ja sellega pankroti- või järelevalvemenetlust tõsiselt takistada isegi juhul, kui nii järelevalveasutuse kui pankrotihalduriga oleks isik olnud nõus koostööd tegema. Seejuures, kuna tegu on ennast süüstava materjali kõrvaldamisega, ei ole võimalik isikuid ka selle hävitamise eest vastutusele võtta, kuna selle välistab PS § 22. 20 RKKK 22.10.2007, 3-1-1-57-07, p-d 14-17 ja RKPJK 03.03.2011, 3-4-1-15-10, p 27. 21 RKKKo 1-22-3234, p 22. 18 Eelnõukohase § 641 lg 2 kohaselt laieneb pankrotihalduri ametiprivileeg ka tema ameti- või kutsetegevuses vahetult osalevale vajalikule abipersonalile, kellel on seadusest või lepingust tulenev teabe salajas hoidmise kohustus – näiteks sekretärid ja juristid. Järelevalve teostaja näol on reeglina tegemist riigiasutuse või kohaliku omavalitsusega, mis tähendab, et privileeg laieneb selle asutuse kõikidele ametnikele ja töötajatele. Privileegiga on hõlmatud teave, mida menetlusele allutatud isikud on pankrotihaldurile või järelevalve teostajale andnud ja mille andmine süüteomenetluses oleks hõlmatud enese mittesüüstamise privileegiga. Eelkõige on selliseks menetlusele allutatud isiku erinevas vormis selgitused, aga ka isiku enda poolt menetlejale toodud muud tõendid, nt kaasaaitamiskohustuse täitmise käigus üle antud dokumendid. Privileegiga ei ole hõlmatud teave, mille pankrotihaldur või järelevalve teostaja on saanud oma toimingutega, millele menetlusele allutatu karistuse ähvardusel omapoolse koostööga kaasa ei pidanud aitama. Näiteks järelevalve käigus seaduslikult teostatud vaatluse, läbivaatuse, kontrolltehingu, kolmanda isiku käest andmete päringu või muu taolise toimingu käigus sedastatu, mis eksisteerib sõltumata menetlusele allutatud isiku tahtest, enese mittesüüstamise privileegi alla ei kuulu22 ja seetõttu ei ole hõlmatud ka „järelevalveprivileegiga“. Sellisel menetlustoimingul sedastatu ei ole privileegiga hõlmatud isegi siis, kui menetlusele allutatud isik teeb näiteks ukse lõhkumise vältimiseks selle ise lukust lahti – järelevalvemenetluse käigus oleks saanud vaatluse läbi viia ja selle tulemused oleks olnud samad ka tema kaasabita. Kaasabi puudumine järelevalvemenetluse läbiviimist võimatuks ega sedastatu sisu teistsuguseks muutnud ei oleks. Samuti ei ole privileegiga hõlmatud teave, mille järelevalvemenetluse sihtmärgiks olev subjekt andis menetluse toimetajale üle vabatahtlikult, st täiesti omal initsiatiivil ilma, et keegi oleks andmeid nõudnud või et nende esitamata jätmise eest järelevalvemenetluses või pankrotimenetluses oleks ähvardatud kahjulike tagajärgedega. Privileegi hoidjaks on isik, kes andmeid andis. Seetõttu, isegi kui andmed olid järelevalve teostajale või pankrotihaldurile antud karistuse ähvardusel, võib privileeg neid ikkagi mitte hõlmata, kui menetlusele allutatud isik oli andmeid andes teadlik oma süüteomenetluse õigustest ja vabal tahtel kinnitas, et tal ei ole midagi selle vastu, kui need süüteomenetluses kasutust leiavad. Seesugune andmete andja teadlik nõusolek enese mittesüüstamise privileegist loobumiseks peab olema usaldusväärselt tõendatav ja selle võib anda ka enne süüteomenetluse algust. Samamoodi võib nõusolek olla antud süüteomenetluse käigus ja sel juhul säästab menetlusele allutatud isiku nõusolek kõiki asjaosalisi tarbetust bürokraatiast. Privileegi tühistab selline nõusolek lähtuvalt eelnõukohase § 641 lg-st 3. Punkt 8 sätestab kaitsja ametiprivileegi. Ehkki p 2 juba sisaldab advokaadi ametiprivileegi, on Eesti süüteomenetluses võimalik menetleja loal kaitsjana tegutseda ka sellistel haridusnõuetele vastavatel isikutel, kes ei ole advokatuuri liikmed. Kui mitteadvokaadist kaitsjat menetluses lubatakse, on kaitsja efektiivsuse eeltingimuseks see, et tagatakse ka kaitsja ja tema kaitsealuse vahelise suhtluse konfidentsiaalsus. Vastasel korral ei saaks juttu olla efektiivsest kaitsest, mille tagamine on õiglase menetluse keskseks komponendiks ja riigi kohustuseks. Kaitsja ei ole klassikalises mõttes amet ega elukutse nagu arst, notar või advokaat, vaid on hoopiski menetlusseisund. Kaitsja ametiprivileegile saab tugineda isik, kes temalt nõutava teabe saamise ajal oli kriminaalmenetluses kaitsjaks – ta oli menetleja poolt menetlusse 22 EIKo Saunders v. the United Kingdom, (1996) 23 EHRR 313. 19 kaitsjana lubatud, olgu siis määrusega või konkludentselt (näiteks menetleja lubab ta kinni peetud kahtlustatava juurde kaitsjana õigusnõu andma). Ametiprivileeg ei laiene neile isikutele, kellega kahtlustatav võib olla kriminaalasjasse puutuvat arutanud, kuid kes menetluses tema kaitsjaks ei ole ega kuulu ka advokatuuri. Seda seetõttu, et vastasel korral saaks kahtlustatav kergesti tunnistajad menetlusest välistada, väites, et pidas nendega nõu hindamaks, kas neist mõni võiks menetluses tema kaitsjaks olla. Samamoodi saaksid kahtlustatavaga seotud tunnistajad end ise tunnistajate hulgast välistada, väites, et on kahtlustatava kaitsjad (olnud). Samas ei tähenda, nagu muudegi ametiprivileegide puhul, kaitsja menetlusseisundi lõppemine seda, et mingis muus kriminaalasjas saaks nüüd inimeselt takistamatult teavet nõuda selle kohta, mida ta kaitsjana tegutsedes teada sai. See perspektiiv, et kriminaalmenetluse lõppemisega lõpeb otsa ka konfidentsiaalsus kaitsja ja kahtlustatava vahel, tähendaks üheselt seda, et kahtlustatav ei saaks oma kaitsjat usaldada, kuna kogu nende omavaheline teabevahetus jõuaks kohe uurimisasutuste kätte, kui näiteks kaitsja taandataks või konkreetne kriminaalmenetlus mingil põhjusel lõpetataks. Ehkki rahvapäraselt nimetatakse kaitsjateks ka esindajaid tsiviilasjades ja haldusasjades, on ametiprivileeg üksnes kaitsjal õiguslikus tähenduses, st süüteoasjas kahtlustatavat, süüdistatavat või menetlusalust isikut esindanud juristil. Kaitsja ametiprivileeg hõlmab teavet, mille kaitsja on saanud seoses õigusteenuse osutamisega süüteoasjas. Analoogiliselt advokaatidega kuulub siia alla nii kliendilt konfidentsiaalselt saadud teave kui kaitsja enda poolt süüteoasjas õigusteenuse osutamise käigus teada saadu. Samuti on kaitsja ametiprivileegiga hõlmatud kaitsja koostatud teave, nt kaitsja märkmed või dokumendiprojektid, ning kaitsja osutatud õigusabi sisu – soovitused ja nõuanded kliendile. Teisisõnu ei saa kaitsjalt nõuda, et ta menetlejale avaldaks, millist nõu ta kliendile andis. Ka kaitsja ametiprivileeg hõlmab üksnes õigusteenuse osutamise käigus teatavaks saanud teavet ega anna isikule õigust keelduda teabe andmisest selle kohta, mis ei seondu tema poolt kaitsjana õigusteenuse osutamisega. Kaitsja ametiprivileegi hoidjaks on klient – just kliendi andmete ja usaldusliku kliendisuhtluse kaitseks on ametiprivileeg kehtestatud ning kliendi nõusolek andmete avaldamiseks vabastab kaitsja privileegist. Kui inimeselt nõutakse teavet või ta allutatakse menetlustoimingule mingis kriminaalasjas, kus ta ei ole kaitsja, või näiteks pärast tema kaitsjana tegutsemise lõppemist, näeb § 641 lg 5 ette, et ametiprivileeg kaitsjana saadud teabe osas on jätkuvalt kehtiv. Sellisel juhul, kui ametiprivileegiga hõlmatud teavet sisaldava tõendi kogumiseks kohtu luba puudub, tuleb kaitsjal ametiprivileegiga hõlmatud teabe kaitseks ametiprivileegist menetlejale kohe teada anda ning käivitub protseduur, mille näeb ette eelnõukohane § 643. Kehtivas õiguses on kaitsja ametiprivileeg sätestatud KrMS § 72 lg 1 p-s 2. Välismaistes õiguskordades eraldi kaitsja ametiprivileegi üldiselt ei tunta: kaitsjaks süüteoasjades saavad üldreeglina olla vaid advokaadid. Punkt 9 sätestab kohtuniku ametiprivileegi. Kohtuniku ametiprivileeg hõlmab esmalt teavet, mis on kohtunikule teatavaks saanud kinnisel kohtuistungil ja mille osas tal on kohtute seaduse (KS) § 71 kohaselt vaikimiskohustus. Vaikimiskohustusest vabastamiseks on KS § 71 lg 2 kohaselt vajalik Riigikohtu üldkogu nõusolek. Lisaks on vaikimiskohustusega hõlmatud ametiprivileegiga teave, mis on kohtunikuni jõudnud seoses ametiprivileegi puudutava vaidluse lahendamisega. See on teave, mille kohtunik saab eeluurimiskohtunikuna tegutsedes ja eelnõukohase § 643 või 912 kohaselt 20 võimaliku ametiprivileegiga teabe hulgast menetluses vajalikku ja lubatavat teavet eraldades. Selle teabe hõlmamine vaikimiskohustusega tähendab, et tegu ei ole lihtsalt kohtueelse kriminaalmenetluse andmetega (KrMS § 214 mõttes), mille vastutavaks töötlejaks on prokuratuur. Kohtunikule teatavaks saanud ametiprivileegiga hõlmatud teave, nt advokaadi kutsesaladus või vaidlusalused terviseandmed, peavad saladusse jääma just ja eelkõige prokuratuuri ja uurimisasutuse eest. Kolmandaks hõlmab kohtuniku ametiprivileeg kohtukoosseisu nõupidamissaladust, st kaitseb teavet kohtulahendi tegemisel toimunud arutluste kohta. Kehtiva seaduse alusel tuleneb kohtuniku ametiprivileeg KrMS § 72 lg 1 p-st 4, mis näeb üldiselt ette õiguse ütluste andmisest keeldumiseks kõikidele isikutele, kellel on ameti- või kutsesaladuse hoidmise kohustus. Kohtunikule on saladuse hoidmise kohustus kehtestatud kohtusüsteemi kui terviku huvidest lähtudes. Seetõttu ei saa kohtunik ise ametiprivileegist loobuda, vaid ametiprivileegist saab kohtuniku vabastada Riigikohtu üldkogu. Kohtu tegevuse dokumenteerimine on seaduses sätestatud, nagu ka see, kes ja kuidas nendele dokumentidele (eelkõige toimikud ja kohtuistungi protokollid) juurde pääseb. Seetõttu aktualiseerub kohtuniku ametiprivileeg pigem kohtuniku ülekuulamise puhul, mitte dokumentide või andmete väljanõudmisega seoses. Lõige 2 sätestab erialase abipersonali ametiprivileegi. Kaasajal on tavaline, et reguleeritud ametite pidajad kasutavad oma ameti- või kutsetegevuses erialaspetsialiste ja abitööjõudu. Ameti- või kutsetegevuses vahetult osaleva vajaliku abipersonali all tuleb silmas pidada isikuid, kes vältimatult saavad oma töö käigus teada ameti- või kutsesaladusega kaetud andmeid ja kelle abi kasutada muul viisil ei ole mõistlik ega võimalik. Näiteks on arsti või õe erialaseks abipersonaliks hooldajad, kes patsientidega kokku puutuvad, seega teavad nii patsiendi nime kui seda, milline on patsiendi tervislik seisund. Advokaadi erialaseks abipersonaliks on näiteks tõlk või jurist, kes on kursis advokaadi klientide isikute ja õiguslike probleemidega, aga samuti käimasoleva kohtuasja advokaadile kliendi poolt usaldatuga – muul viisil ei saaks jurist või tõlk advokaadile tema töös abiks olla. Seesuguste vajalike abilistega tuleb sõlmida lepingud, millest on selgelt näha nende kohustus ameti- või kutsesaladusena määratletava teabe salajas hoidmiseks. Samuti peab teenusepakkuja, kellele näiteks edastatakse teenuse osutamiseks vajalikku ametiprivileegiga hõlmatud teavet, olema ametiprivileegist teadlik, et ta saaks kasutada oma õigust sellise teabe nõudmisele või kogumisele vastuväiteid esitada. Praktikas on sellised konfidentsiaalsuskokkulepped reguleeritud ametite pidajate seas tavapärased. Ameti- või kutsetegevuses vahetult osalevat vajalikku abipersonali tuleb eristada muudest teenusepakkujatest ja tugitöötajatest, kes võivad küll privileegiga ameti pidaja tellimusel teha töid ja osutada teenuseid, kuid ei pea selleks tingimata kokku puutuma ameti- või kutsesaladuseks oleva teabega. Ameti- või kutsesaladuse pidamise kohustusega isikul endal on kohustus vältida saladusena määratletud teabe levikut ning korraldada oma töö selliselt, et näiteks koristajad, aknapesijad, kullerid või remondimehed ei pääseks konfidentsiaalseid dokumente lugema või klientidega tehtavaid intervjuusid pealt kuulama. Selliste episoodiliste ja ametitegevusega otseselt mitte seotud teenusepakkujate vahetu osalemine ameti- või kutsetegevuses ei ole vajalik ning neile ametiprivileegid ei laiene. Lõige 3 sätestab ametiprivileegi tühistamise privileegi hoidja poolt või teises menetluses. Ametiprivileeg kaitseb privileegi hoidjat – reeglina klienti – isikut, kelle delikaatsed andmed ning kellele konfidentsiaalselt antud nõuanded võiksid avalikuks tulles seda isikut kahjustada sedavõrd, et ta ilma ametiprivileegi kaitseta võiks professionaalse abi kasutamisest üldsegi 21 loobuda. Kui aga klient ise saladuse hoidmist vajalikuks ei pea, ei tee õigus seda temale kohustuslikuks, mistõttu puudub loogiline põhjendus, miks kliendi nõusolekul ei võiks teavet avaldada ka isik, kel muidu on ametiprivileeg. Kliendi nõusolek tühistab ametiprivileegi. Samasugune reegel on sätestatud kehtiva KrMS § 72 lg-s 3. Nõusoleku vorm ei ole kriminaalmenetluse seisukohalt tähtis, kuid nõusoleku sisu ja vabatahtlikkus peab olema hiljem üheselt tuvastatav ja eriseadused võivad reguleeritud ametite pidajatele kehtestada kliendi nõusoleku dokumenteerimiseks erinõudeid. Nende nõuete järgimata jätmine ei mõjuta nõusoleku kehtivust kriminaalmenetluse jaoks, kuid võib tuua kaasa ametipidaja distsiplinaarvastutuse. Kõige tavapärasem on nõusoleku fikseerimine eraldi dokumendina, kus on nõusoleku piirid konkreetselt formuleeritud. Nõusolek võib olla antud ka suuliselt kohtuistungil ja kantud kohtuistungi protokolli või siis näiteks kohtuistungil antud konkludentselt seeläbi, et ametiprivileegiga tunnistajalt privileegiga hõlmatud teabe kohta esitatud küsimusele istungil menetlusosalisena viibiv privileegi hoidja vastuväiteid ei esita. Nõusolek käib asjaolu, mitte konkreetse menetlustoimingu või tõendiallika kohta. Isik ei saa määrata, milliseid tõendeid menetleja kogub või milliseid menetlustoiminguid teeb. Andes nõusoleku konkreetse asjaolu kohta tõendeid koguda, on teabe konfidentsiaalsusest loobutud. Sama asjaolu kohta võib koguda erinevaid tõendeid erinevate menetlustoimingutega – näiteks kui patsient on nõus oma viimase haiglas viibimise kohta terviseandmete tõendina kogumisega, võib lisaks sellekohase haigusloo haiglast väljanõudmisele üle kuulata ka inimest ravinud arsti ja teda abistanud õe. Vastupidine tõlgendus tekitaks olukorra, kus andmesubjektiks olev isik saab hakata menetlusse andma kallutatud infot oma valitud allikatest ilma, et menetlejal oleks võimalus selle usaldusväärsust kontrollida. Iseäranis oluline on seetõttu nõusoleku mahu selge piiritlemine, et vältida hilisemaid vaidlusi: viimases terviseandmeid puudutavas näites võib olla asjakohane piiritleda nõusolek näiteks konkreetsel ajal haiglas viibimise kohta käivate andmetega. Nõusoleku tõendite kogumiseks saab anda ka volitatud esindaja, kuid sellisel juhul tuleb jälgida, et volitus ja selle maht oleks menetluses tõendatavad. Lisaks ametiprivileegi hoidja nõusolekule võib ametiprivileeg olla tühistatud ka muus menetluses. Nii näeb näiteks AdvS § 45 lg 5 advokaadile ette võimaluse esimese astme kuriteo ärahoidmiseks taotleda halduskohtult enda vabastamist kutsesaladuse hoidmise kohustusest. Kui kohus selle taotluse rahuldab, ei ole teave enam kliendi ja advokaadi vahelise konfidentsiaalsuskohustusega kaetud ning seetõttu on teave ka kriminaalmenetlusliku ametiprivileegi kaitsealast väljas. Lõige 4 sätestab privileegi hoidja nõusoleku tagasivõtmise õigusliku toime. Nimelt võib privileegi hoidja soovida menetluslikust olukorrast sõltuvalt nõuda, et kord menetluses seaduslikult avaldatud teabe kasutamine hiljem siiski lõpetataks – näiteks on esialgu kasulikuna näinud teave osutunud isiku jaoks hoopiski kahjulikuks. IKÜM art-d 17, 18 ja 21 näevad andmesubjektile ette võimaluse nõuda oma isikuandmete kustutamist, töötlemise piiramist ja lõpetamist, kuid nagu sätestab IKS § 12 lg 3, IKÜM-i õiguskaitseasutustele ei kohaldata ning KrMS § 152 lg-te 4 ja 5 kohaselt võivad andmesubjekti õigused (sh õigus nõuda oma isikuandmete töötlemise piiramist või lõpetamist) olla süüteomenetluses piiratud. Lõige 4 sätestabki, et ehkki isikul on alati võimalik kord antud nõusolek tagasi võtta, ei ole nõusoleku tagasivõtmisel tagasiulatuvat toimet. Kriminaalmenetluse seadustik võimalust tõendeid „tagasi kutsuda“ ette ei näe ja menetluse iseloomu arvestades oleks see ka absurdne – eeldades, et süüteomenetluses selgitatakse adekvaatselt välja minevikus toimunu faktilised asjaolud, ei saa 22 menetluse kujundamise ja tõendite hindamise piiramise võimalust anda isikutele, kelle suhtes menetlust läbi viiakse ja kes ei pruugi üldse olla huvitatud süüteo asjaolude väljaselgitamisest. Nõusoleku tagasivõtmise toimet aitab mõista see, kui võrrelda ametiprivileegi laekaga, kus hoitakse infot ja mille võti on privileegi hoidjal. Kui privileegi hoidja on privileegilaeka avanud, saab menetleja laekast andmed tõendite kujul kriminaaltoimikusse võtta – kõik see, mille avaldamiseks on nõusolek antud, pole enam privileegiga hõlmatud. Mis on kord laekast väljas, see on laekast väljas ja menetleja käsutuses. Privileegi hoidjal on võimalus laegas kinni panna – nõusolek tagasi võtta. See teave, mis aga nõusoleku kehtivuse ajal juba laekast välja võeti, on menetleja käsutuses ja seda laekasse tagasi panna ei saa. Lõige 5 sätestab ametiprivileegi ajalise kehtivuse. Ametiprivileegi olemasolu hinnatakse selle aja seisuga, mil isik privileegiga hõlmatud info sai – ka pärast privileegiga ametist lahkumist jääb tal ametiprivileeg püsima, hilisem privileegiga ametisse asumine aga varem saadud info suhtes privileegi ei tekita. See reegel kaitseb nii ametiprivileegiga isikut kui tema klienti. Seda seetõttu, et reeglina on ametiprivileeg sätestatud ameti pidajaga tolle ameti tõttu usalduslikus suhtes oleva isiku huvides – arsti puhul on selleks patsient, advokaadi ja notari puhul klient jne. Kliendi kontrolli all ei ole ametipidaja jätkuv ametisse jäämine, mistõttu oleks ametiprivileegist tulenev kaitse ebapiisav, kui see kehtiks üksnes neil puhkudel, kui usaldusalune on kriminaalmenetluse ajal jätkuvalt ametis. Samuti võiks ametiprivileegi kehtivuse sidumine parasjagu ametis olemisega tekitada menetlejale ebaterve stiimuli põhjustada ametiprivileegiga isiku ametist lahkumine, et seejärel oleks võimalik temalt nõuda muidu privileegiga kaitstud andmeid. Lõige 6 näeb ette ametiprivileegide n-ö peegelprivileegi: ametiprivileegiga isiku ja privileegi hoidja vahelise suhtluse sisu kohta ei pea teavet andma ka privileegi hoidja. Peegelprivileeg on vajalik, tagamaks ametiprivileegiga isiku ja privileegi hoidja vahelise suhtluse konfidentsiaalsust. Ehkki kahtlustataval ja süüdistataval on õigus kriminaalmenetluses üldse ütluste andmisest keelduda, laieneb lg-s 6 sätestatud privileeg kõikidele isikutele, sh tunnistajatele, kes võivad samuti õigusabi kasutada. Privileeg hõlmab vaid privileegi hoidja ja ametiprivileegiga isiku vahelise suhtluse sisu, mis on ametiprivileegiga hõlmatud. Näiteks võisid arst ja patsient rääkida ka muust kui terviseteemadel ning see ei pruugi ametiprivileegi alla kuuluda – ega ole järelikult ka peegelprivileegiga hõlmatud. Samamoodi ei ole peegelprivileegiga hõlmatud suhtluse käigus vahetatud teave iseenesest, vaid privileeg kaitseb teavet konkreetse suhtluse sisu kohta. Näiteks kui tunnistaja nägi, kuidas kahtlustatav kannatanut lõi ja sattumisi rääkis sellest millalgi ka notarile või arstile, ei ole ta kohustatud vastama küsimusele selle kohta, mida ta konkreetselt notarile rääkis – see oleks ametiprivileegiga hõlmatud. Küll aga kui temalt küsida, mida ta nägi sündmuskohal ja kes keda lõi, siis lõikest 6 talle alust selle kohta ütluste andmisest keeldumiseks ei tulene. Muudatus on kooskõlas ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/48/EL23 art-ga 4, mille kohaselt liikmesriigid austavad kahtlustatava või süüdistatava isiku ja tema kaitsja vahelise suhtluse konfidentsiaalsust, kui kahtlustatav või süüdistatav isik kasutab nimetatud direktiivis sätestatud õigust kaitsjale. Selline suhtlus hõlmab kohtumisi, kirjavahetust, telefonivestlusi ja riigisisese õigusega lubatud mis tahes muid suhtlusvorme. Iseäranis aktuaalne ongi peegelprivileeg 23 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2013/48/EL, 22.10.2013, mis käsitleb õigust kaitsjale kriminaalmenetluses ja Euroopa vahistamismäärusega seotud menetluses ning õigust lasta teavitada vabaduse võtmisest kolmandat isikut ja suhelda vabaduse võtmise ajal kolmandate isikute ja konsulaarasutustega. 23 õigusabi kontekstis ja tähendab seda, et saadud õigusabi sisu ja õigusteenuse osutamise käigus toimunud teabevahetuse avaldamist ei saa nõuda ka kliendilt. Lõikes 6 sätestatu ei ole õiguslikult eraldi ametiprivileeg, kuid teave, mis lg-s 6 on hõlmatud, kuulub ametiprivileegi alla. Seetõttu allub ka privileegi hoidja juurest lg-s 6 nimetatud teabe kogumine ikkagi eelnõukohasele §-le 642 ning tal on võimalik esitada eelnõukohase § 643 kohaseid vastuväiteid menetlustoimingule, mille käigus üritatakse tema juurest ilma sellekohase kohtumääruseta ära võtta ametiprivileegiga hõlmatud andmeid. On aga privileegiga hõlmatud teavet sisaldav tõend mingil põhjusel juba menetleja kätte sattunud näiteks mõne muu menetlustoimingu juhuleiuna, ei ole välistatud uurimiskaebemenetluse käigus korralduse tegemine, et sellised lubamatud materjalid toimikust eemaldataks. Lõige 7 täpsustab muudes õigusaktides sätestatud konfidentsiaalsuskohustuse ja sellest vabastamise tingimuste toimet süüteomenetluses. Muudes seadustes või lepingutes sätestatud konfidentsiaalsuskohustuse sätted süüteomenetluses tõendi kogumist ega kogutud tõendi lubatavust ei piira. Erinevate ametiprivileegiga kutsealade ja ametite kohta kehtestatud erinormides on ametipidajate või kutseala esindajate jaoks kehtestatud erinevad ameti- või kutsesaladuse konfidentsiaalsust puudutavad reeglid ja näiteks konfidentsiaalsuskohustusest vabastamise vorminõuded. Selline reeglite paljusus on igapäevases tsiviilkäibes põhjendatud konkreetsete tegevusalade ja organisatsioonide eripäradega, kuid pole põhjendatud süüteomenetluses, kus ametiprivileegiga hõlmatud asjaolude kohta tõendite kogumise lubatavuse eelkontrolli teeb kohus lähtuvalt seadusest ja konkreetse süüteoasja asjaoludest. Seetõttu on süüteomenetluses ametiprivileegiga hõlmatud asjaolude kohta tõendite kogumine reguleeritud kriminaalmenetluse seadustikus ja väärteomenetluse seadustikus; muus tsiviilkäibes aga tuleb ka ametiprivileegiga isikul jätkuvalt juhinduda asjakohasest eriseadusest ning täita lepingulist konfidentsiaalsuskohustust. Teisisõnu – teabe avaldamiseks kohustamine süüteomenetluses ei tühista konfidentsiaalsuskohustust ja see, kui konfidentsiaalsuskohustusest möödumiseks näeb eriseadus ette näiteks kliendi notariaalselt tõestatud nõusoleku, ei tähenda, et kohtus kliendi suulisel nõusolekul avaldatu oleks tõendina lubamatu. Paragrahv 642 sätestab ametiprivileegiga hõlmatud teavet sisaldava tõendi kogumise üldised reeglid. Lisaks tuleb järgida konkreetse menetlustoimingu kohta käivaid erisätteid. Lõige 1 sätestab üldise reegli ametiprivileegiga hõlmatud teabe kohta tõendite kogumiseks. Ametiprivileegist möödumine ja ametiprivileegiga hõlmatud teavet sisaldava tõendi kogumine on võimalik vaid seda lubava kohtumääruse alusel. Siinses lõikes sisalduv on vajalik, et anda kohtule võimalus kaaluda ühelt poolt kriminaalmenetluse vajadusi ja teiselt poolt privileegi hoidja privaatsusõiguse riivet, kuivõrd kriminaalasjad on erinevad ning sellest lähtuvalt on erineva intensiivsusega ka avalik huvi faktide tuvastamise vastu, mis õigustaks privaatsusõiguse riivet. Kohtule esitatav taotlus käib konkreetse menetlustoimingu kohta, mitte ei tühista privileegi teabe kohta üldiselt – kohus peab iga taotluse puhul hindama, kas ametiprivileegist möödumine konkreetse menetlustoimingu käigus on põhjendatud või mitte, sh silmas pidades, et menetlustoiminguga ei riivataks privaatsusõigust suuremal määral (nt ei kogutaks andmeid asjassepuutumatute inimeste või asjaolude kohta) kui legitiimse eesmärgi saavutamiseks vajalik. Kui hoolimata tõendi kogumist lubava kohtumääruse puudumisest menetleja siiski kogub tõendi, mis sisaldab ametiprivileegiga hõlmatud teavet, ja seadus ka muud lubavat normi sellise tõendi kogumiseks ei sisalda, on võimalik, et selliselt kogutud tõend on menetluses lubamatu. Kohtupraktika järgi on siinkohal eriti oluline hinnata, kas tõend oleks võimalik olnud saada ka 24 ilma menetlusrikkumiseta ning kas menetlusrikkumine oli menetlejal sihilik. Sihilikule rikkumisele viitab näiteks see, kui ametiprivileegi olemasolu pidi menetlejale mõistliku eeltöö korral selge olema, kuid kohtu poole määruse saamiseks isegi ei pöördutud (või siis pöörduti, kuid kohus keeldus luba andmast ja menetleja ikkagi tegi toimingu ja kogus ametiprivileegiga hõlmatud teavet sisaldava tõendi). Juhusliku rikkumisega võib aga näiteks olla tegu juhul, kui menetlustoimingu käigus tõendi kogumisele vastu ei vaielda ja ka objektiivsel kõrvaltvaatajal pole ilma andmetega põhjalikult tutvumata ja neid muu tõendusteabega konteksti asetamata võimalik aru saada, et näiteks andmekandjale salvestatud suhtlus toimus advokaadi ja kliendi vahel õigusabi saamise eesmärgil. Lõikes 1 sätestatu ei ole täiel määral kohaldatav advokaadi, kaitsja ja ajakirjaniku ametiprivileegi suhtes – nende kohta sisaldab eelnõu erinormi. Samuti on erinorm sätestatud ülekuulamise puhuks. Eelnõukohase § 72 kohaselt võib küll ülekuulamisel küsida ülekuulatavalt ka nende asjaolude kohta, mis on ametiprivileegiga hõlmatud, kuid ametiprivileegiga isik ei pea neile küsimustele vastama. Kui ta aga siiski vastab, siis pole tegu lubamatu tõendiga. Samuti ei ole tegu lubamatu tõendiga juhul, kui isik, kes valdab ametiprivileegiga hõlmatud teavet, selle menetlejale väljastab nt seetõttu, et ametiprivileegiga isik ei olnud asjakohases lepingus kokku leppinud, et andmete hoidja ei tohi teavet väljastada, ja peaks esitama menetlejale asjakohase vastuväite. Lõike 1 alguse lauseosa „kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti“ viitabki sellistele võimalustele. Punktide 1 ja 2 kohaldamisel lähtutakse põhimõttest, et ametiprivileegiga teabe avalikuks saamine ei lõpeta automaatselt selle kaitset. Määrav on, kuidas teave avalikuks sai ning kas privileegi hoidja ja ametiprivileegiga isik rakendasid selle kaitsmiseks mõistlikke abinõusid. Ametiprivileegi kaitse ei säili, kui privileegi hoidja või ametiprivileegiga isik avaldas teabe teadlikult või jättis hooletusest rakendamata mõistlikud abinõud selle saladuses hoidmiseks. Sellise olukorraga võib olla tegemist näiteks siis, kui dokument saadeti kõrvalistele isikutele, jäeti internetis kaitsmata või kõrvalistele isikutele kättesaadavasse kohta. Ametiprivileegi kaitse säilib, kui teave sai avalikuks privileegi hoidja ja ametiprivileegiga isiku tahtest sõltumata, kuigi nad olid rakendanud selle kaitsmiseks mõistlikke abinõusid. Näiteks ei lõpeta kaitset iseenesest see, kui andmed satuvad internetti haigla infosüsteemi vastu toime pandud küberrünnaku tõttu või kui dokumendid varastatakse ametiprivileegiga isiku valdusest. Mõlemal juhul hindab kohus, kuidas teave avalikuks sai ja kas selle kaitsmiseks rakendati kõiki mõistlikke abinõusid. Teabe pelk jõudmine kõrvaliste isikuteni ei anna menetlejale automaatselt õigust seda tõendina koguda või kasutada. Kohus annab loa siis, kui teave on salajasuse minetanud menetleja tegevusest sõltumatult ning avalikuks saamine tulenes privileegi hoidja või ametiprivileegiga isiku tahtest või hooletusest. Punkt 3 sätestab, millistel tingimustel võib kohus anda loa mööduda ajakirjanikuprivileegist. Ajakirjanikuprivileegist möödumiseks jääb kehtima suuresti sama standard, mis sisaldub kehtiva KrMS § 72 lg 1 p-s 31. Selle kohaselt saab ajakirjanduslikul eesmärgil informatsiooni töötleva isiku konfidentsiaalse allika kohta tõendeid koguda vaid juhul, kui täidetud on neli tingimust: a) kriminaalasja esemeks on esimese astme kuritegu; b) ametiprivileegiga hõlmatud teave on vältimatult vajalik kriminaalmenetluse eesmärgi saavutamiseks; 25  c) muude menetlustoimingutega on tõendite kogumine välistatud või oluliselt raskendatud; d) tõendi kogumiseks on ülekaalukas avalik huvi. Võrreldes p-s 4 sätestatud alustega on siin kolm erinevust: esmalt kuriteo raskus, siis eeldus, et muude toimingutega tõendite kogumine on välistatud või oluliselt raskendatud, ning seejärel ülekaalukas avalik huvi tõendi kogumiseks. Teisisõnu, ajakirjaniku ametiprivileegist möödumiseks ei piisa üksnes tavalisest proportsionaalsuse kaalumisest, vaid kohus peab leidma, et avalik huvi on ajakirjandusallika konfidentsiaalsusest palju olulisem ja vajadus tõendi järele tõepoolest tungiv. Sellist rangemat standardit näeb ette ka Euroopa meediavabaduse määrus, mille art 4 lg 4 p c kohaselt tohib ajakirjanikuprivileegist mööduda vaid juhul, kui see on „igal üksikjuhul eraldi põhjendatud ülekaaluka avaliku huviga ja on proportsionaalne“. Selle standardiga võrreldes on Eesti kehtivas õiguses sätestatud lävend nähtavasti isegi kõrgem: nõutav on, et ajakirjanikuprivileegist möödumisele sisuliselt ei olegi muud alternatiivi – mitte lihtsalt ei ole privileegi murdmine vajalik, sobiv ja mõõdukas. Huvide kaalumisel tuleks kohtul muu hulgas arvestada nii seda, kuidas mõjuks konfidentsiaalseks allikaks oleva isiku ilmsikstulek ajakirjandusvabadusele ja inimeste üldisele valmisolekule ajakirjanduse poole pöörduda, kui ka võimalikku kahju ja ohte konkreetsele konfidentsiaalselt ajakirjandusele teavet andnud inimesele või ajakirjanikule endale. Kohus peaks loa andma üksnes juhul, kui oht konkreetsele allikale on väike või konkreetsete meetmetega adekvaatselt maandatud. Punkt 4 annab võimaluse kohtul kaaluda ühelt poolt avalikku menetlushuvi ja teiselt poolt isikute põhiõiguste riivet, mida ametiprivileegiga hõlmatud teavet sisaldava tõendi kogumine endaga kaasa tooks. Kaalumise võimalus on ette nähtud vaid eelnõukohase § 641 lg 1 p-des 4–7 sätestatud ametiprivileegide puhul (meedikud, vahendaja, notar, patendivolinik, pankrotihaldur, riikliku järelevalve teostaja). Ajakirjanduslikul eesmärgil andmeid töötlevate isikute privileegi (eelnõukohase KrMS § 641 lg 1 p 3), advokaatide (p 2) ja kaitsja (p 8) ametiprivileegide ning kohtuniku (p 9) ametiprivileegi kohta luuakse eelnõu kohaselt erinormid. Vaimulike (eelnõukohase KrMS § 641 lg 1 p 1) ametiprivileegi puhul ei ole traditsiooniliselt kaalumise võimalust ette nähtud (ei ole ka kehtivas seadustikus ega tsiviilkohtumenetluses) ning selles osas reegel ei muutu. Vaimulikuprivileegi eripära seisneb mh selles, et see pole kehtestatud üksnes selle isiku kaitseks, kes vaimuliku juures hingehoidlikul vestlusel käis, vaid ka vaimuliku enda usuvabaduse kaitseks: pihisaladuse hoidmine ei tulene vaimuliku jaoks mitte üksnes KiKoS § 22 nõuetest, vaid on ka religioosse sisuga. Seetõttu, aktsepteerides usuvabadust olulise põhiseadusliku väärtusena, ei ole ette nähtud võimalust vaimuliku vabastamiseks ametiprivileegist. Ametiprivileegiga isiku abipersonali privileegi (eelnõukohane § 641 lg 2) ulatus on sama mis sama paragrahvi lg-s 1 nimetatud ametiprivileegiga isikul, kelle juures abipersonal tegutseb (eelnõukohane § 641 lg 2: „Ametiprivileeg laieneb ka…“). See tähendab, et kui tegemist on nt advokaadi või kaitsjaga, tuleb ka tema abipersonali ametiprivileegist möödumiseks kohaldada advokaadi ja kaitsja ametiprivileegi puudutavaid erisätteid. Kaaludes, kas lubada ametiprivileegiga hõlmatud teavet sisaldavat tõendit koguda eelnõukohase KrMS § 642 lg 1 p 4 alusel, tuleb kohtul hinnata kolme kriteeriumi. 26  a) Asjaolu, mille kohta tõendit kogutakse, vajab kriminaalasjas tõendamist ja tõendeid selle kohta ei ole võimalik ilma ametiprivileegi riivamata saada. Näiteks võiks ametiprivileegist möödumine olla õigustatud, kui kriminaalasjas kahtlustatakse, et isik on kindlustusandjale esitanud hüvitise väljapetmiseks valeandmeid oma tervisehädade kohta, ent keeldub raviasutust ja teda ravinud arsti ametiprivileegist vabastamast. Hiljem pärast paranemist tehtud kohtuarstlik ekspertiis ei pruugi anda piisavat selgust, millised terviserikked inimesel olid, ning selle kohta adekvaatseks teabeks on vahetult ravi käigus koostatud ravidokumendid ja inimest ravinud arstide ütlused. b) Tõendi kogumist õigustab kuriteo raskus ja laad. Ametiprivileegist möödaminekut õigustab avalik menetlushuvi, st vajadus tagada riigi ja õiguskorra toimimine ja üldine turvalisus. See huvi on seda intensiivsem, mida raskem on kuritegu. Järelikult mida raskem on kuritegu, seda intensiivsem võib olla ka selle avastamiseks ette võetav riive. c) Isikuõiguste riive proportsionaalsus. Kohtul tuleb iga taotluse puhul hinnata, kas isiku õiguse eraelu puutumatusele ja seotud osapoolte ootuse konfidentsiaalse usaldusliku suhtluse tagamisele saab konkreetsel juhul allutada avalikule huvile. Proportsionaalsuse hinnangut kallutab loa andmise suunas nähtavasti ka see, kui osutub, et kahtlustatav ise on muud tõendid ära hävitanud. Avalik huvi ei ole avalikkuse huvi (ajakirjanduslik või isegi uurijalik uudishimu), vaid on eelkõige küsimus sellest, mis on konkreetses kriminaalmenetluses ühiskonna ja õiguskorra jaoks tervikuna kaalul. Kohtul tuleb hinnata ka seda, millises mahus on ametiprivileegiga hõlmatud andmete saamine menetluse jaoks vajalik, ja luba anda üksnes selles mahus. Kohtu loa nõue peab välistama sellise tegevuse uurimisasutuste poolt, kus ilma selge legitiimse põhjenduseta nõutakse välja ametiprivileegiga hõlmatud materjale lihtsalt lootuses, et ehk midagi ikka leiab. Siinöeldu ei tähenda, et ametiprivileegist möödumiseks peaks prokuratuuril juba ette teada olema, milliseid dokumente või faile ametiprivileegiga isikul on. Küll aga tuleb kohtu luba taotledes võimalikult selgelt põhjendada, miks luba peaks olema antud konkreetses mahus. Näiteks kui uuritakse konkreetse inimese terviseseisundit konkreetsel ajaperioodil, siis kui just senine uurimine ei osuta võimalusele, et ka varasem tervise kohta käiv teave on tõendamisel hädavajalik, peakski andmed välja nõudma just konkreetse haiglakülastuse või raviloo täpsusega, mitte aga kogu inimese terviselugu sünnist käesoleva ajani. Kuivõrd riive maht ja intensiivsus võivad eri juhtumitel olla väga erinevad (mh sõltuvalt sellest, millist ametiprivileegi ja millise menetlustoiminguga riivatakse), ei ole siin kohane konkreetselt piiritleda loa andmist mingi kuriteo astme või liigiga. Päris triviaalsete rikkumiste menetlemiseks ametiprivileegi riive ei oleks üldse põhjendatud. Punktis 4 sätestatud ametiprivileegiga hõlmatud andmeid sisaldavate tõendite kogumiseks loa andmise kord lahendab tervishoiuteenuse osutajate ja tervishoiutöötajate puhul ära ka terviseandmetele juurdepääsuga seotud probleemid, mis tekkisid pärast Riigikohtu lahendit asjas nr 1-20-5071. Terviseandmete pärimiseks tervise infosüsteemist luuakse eelnõu kohaselt eraldi kord. Ehkki valdavalt saab menetleja terviseandmetele ligi patsiendi nõusoleku alusel, on praktikas olukordi, kus patsient mingil põhjusel seda nõusolekut anda ei saa – näiteks on ta koomas või selgelt arusaamisvõimetu nt dementsuse tõttu või hoopis surnud ja pärijad ei ole veel tuvastatud. Selle sätte alusel tuleb edaspidi lahendada ka küsimus sellest, kas on põhjendatud kannatanu eraelu puutumatust riivata ja tema terviseandmeid menetluses kasutada 27 juhul, kui ta ise üldse menetlust ei soovi. Ei saa välistada, et mingites olukordades on avalikes huvides põhjendatud ka kannatanu soovide eiramine. See saab tulla kõne alla eelkõige raskete kuritegude asjades ja olukorras, kus kannatanult on selge sõnum, et tema menetlusega koostööd teha ei soovi, peab avaliku huvi ülekaalukus olema ilmselge. Samuti lahendatakse probleem seoses sellega, et näiteks notariaadiseaduses on küll ette nähtud ametisaladuse avaldamiseks kohtu loa nõue (NotS § 3 lg 2), ent kriminaalmenetluse seadustikus ei ole siiani sätestatud ühtegi alust sellise loa taotlemiseks ega andmiseks. Punkt 5 lähtub sellest, et ametiprivileegi eesmärgiks on kaitsta privileegi hoidjat ja tema saladusi, mitte aga immuniseerida ametiprivileegiga isikuid kriminaalsüüdistuse vastu. Ametiprivileegiga ei ole definitsioonist tulenevalt hõlmatud ametiprivileegiga isiku enda poolt süütegude toimepanemise käigus vahetatud teave. Ühegi ametiprivileegiga elukutse ega ameti olemuslikuks osaks ei ole süütegude toimepanemine. Pigem vastupidi – reguleeritud ametite ja elukutsete pidajatelt oodatakse kõrgeid kõlbelisi omadusi ja õiguskuulekat käitumist. Süüteo toimepanemise eesmärgil toimuv teabevahetus ei ole kaitstud. Teisisõnu poleks niikuinii ametiprivileegiga hõlmatud näiteks kliendi palve, et advokaat koostaks talle kelmuse toimepanemiseks vajalikke dokumente, või patsiendi palve, et arst võltsiks terviseandmeid või kirjutaks välja narkootilisi aineid ilma meditsiinilise näidustuseta. Mõlemal juhul on teabevahetus selgelt kantud eesmärgist kaasata ametiprivileegiga isik süüteo toimepanemisse või õhutada teda iseseisvalt süütegu toime panema. Samuti poleks ametiprivileegiga hõlmatud see, kui advokaat annab kliendile nõu, kuidas kelmust toime panna, või oma kliendi nimel ise saadab petukirju. Esimesel juhul oleks tegu kuriteole kaasaaitamisega, teisel juhul aga kelmuse kaastäideviimisega. Mõlemal juhul on ametiprivileegiga isik andnud teavet eesmärgiga panna toime süütegu ja kummalgi juhul pole tegemist korrapärase õigusteenuse osutamisega. Selliseid olukordi tuleb eristada juhtumitest, kus ametiprivileegiga isiku poole pöördutakse seoses juba toimunud süüteoga või ei ole pöördumise eesmärgiks ametiprivileegiga isiku enda süüteo toimepanemisele kallutamine. Näiteks kui klient pöördub advokaadi poole palvega hinnata tema sõlmitud lepingut ja hilisemat käitumist, saamaks teada, kas ta võib olla toime pannud mõne kuriteo, ning kui tundub, et on, siis palve anda nõu, kuidas süüdistusest pääseda, on tavapärane õigusnõu küsimine, mis on ametiprivileegiga hõlmatud. Samuti on ametiprivileegiga kaetud selline suhtlus, kus ametiprivileegiga isiku eesmärgiks ei olnud süüteo toimepanek ega sellele kaasabi osutamine, ehkki tema tegevus võis objektiivselt süüteo toimepanemist hõlbustada. Süüteo toimepanemise eesmärgi erand (ingl crime-fraud exception) on ametiprivileegi regulatsioonis üle maailma tavaline ning on näiteks kirja pandud ka Euroopa Liidu rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise õigusaktide paketti kuuluva Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1624 (mis käsitleb finantssüsteemi rahapesu ja terrorismi rahastamise eesmärgil kasutamise tõkestamist)24 põhjendustes nr 12 ja 143. See on vajalik selleks, et ametiprivileegi regulatsiooni ei saaks ära kasutada kuritegelikel eesmärkidel – haarates kuriteo toimepanekusse kaasa ametiprivileegiga isiku, muutuks vastasel juhul suur hulk tõendusmaterjali tõendina kättesaamatuks või lubamatuks ning ametiprivileeg tähendaks sisuliselt eelisõigust süütegusid toime panna kõikidele, kes teevad seda grupis mõne ametiprivileegiga isikuga. Seetõttu sätestatakse p-s 5, et kriminaalasjades, kus on põhjendatud alus kahtlustada ametiprivileegiga isikut ennast kuriteo toimepanemises, on lubatud ka ametiprivileegiga 24 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=OJ:L_202401624 28 hõlmatud asjaolude kohta tõendite kogumine, kui see on kriminaalmenetluse eesmärgi saavutamiseks vältimatult vajalik. „Asjaomane“ tähendab siin seda ametiprivileegiga isikut, kelle ametiprivileegist möödumist menetluses taotletakse. Selle punkti rakendamine eeldab, et menetluses on juba kogutud piisavalt tõendeid, mis annavad põhjendatud aluse ametiprivileegiga isikut kuriteos kahtlustada. Põhjendatud kuriteokahtluse standardit on Riigikohus oma praktikas mitmel korral selgitanud. Põhjendatud kuriteokahtluse tuvastamise eelduseks on, et konkreetsed tõendid viitavad asjaoludele, mis üldinimliku, kriminalistikalise ja kriminaalmenetlusliku kogemuse põhjal annavad alust rääkida arvestatavast tõenäosusest, et isik võib olla pannud toime teatud kuriteo tunnustele vastava teo.25 Vältimatu vajaduse kriteerium tähendab seda, et asjaolu, mille kohta tõendeid kogutakse, on kriminaalasjas oluline, st esineb selgelt sõnastatav tõendamisvajadus, ning ilma ametiprivileegiga hõlmatud teavet sisaldava tõendi kogumiseta ei ole tõendusteavet võimalik õigeaegselt saada. Nagu kõikide menetlustoimingute puhul, tuleb ka siin silmas pidada, et tõendite kogumine peab olema eesmärgipärane ja proportsionaalne, iseäranis tuleb silmas pidada seda, et ametiprivileegi eesmärgiks on kaitsta privileegi hoidjat, mitte ametiprivileegiga isikut. Seetõttu peab kohus hindama mitte üksnes seda, kui väga on vaja tõendeid ametiprivileegiga isiku seaduserikkumise kohta, vaid ka seda, millise privaatsusõiguse riive see toob kaasa inimeste jaoks, kes ise menetluses kahtlustatavaks ei ole. Abipersonalina tegutsemise tõttu ametiprivileegiga isikuks oleva kahtlustatava ametiprivileegi murdmine kohtu poolt ei pruugi kaasa tuua abistatava ametiprivileegiga isiku privileegi murdmist. Samas ei ole olukorras, kus nt notaribüroo juristi kahtlustatakse kuriteos, alati võimalik välistada selliste tõendite kogumist, mille puhul võiksid ametiprivileegile viidates kaasabi osutamisest keelduda teised sama büroo töötajad. Teisisõnu – mitme inimese ametiprivileegiga hõlmatud teavet sisaldava tõendi kogumise lubatavuseks piisab sellest, kui kohus lubab mööduda ühe inimese ametiprivileegist. Samas muidugi on tõsi ka vastupidine: näiteks notaribüroos juristina tegutseva inimese kahtlustamine kelmuseskeemis ei too automaatselt kaasa seda, et sama büroo notari ametiprivileegist möödumine oleks õigustatud sellise teabe puhul, mis konkreetse juristi kuriteokahtlustust ei puuduta. Lõike 2 eesmärk on vältida liigsete dokumentide tootmist. Kui tõendi kogumiseks ette võetav menetlustoiming niikuinii vajab kohtu või eeluurimiskohtuniku luba (nt läbiotsimine või mõni jälitustoiming), tuleb selle loa saamise taotluses põhjendada lisaks menetlustoimingu enda kohta käivates sätetes nõutule ka ametiprivileegist möödumise lubatavust. Vältimaks irdtõlgendust, et kuivõrd tegemist on justkui kahe eraldi taotlusega (taotlus menetlustoiminguks loa saamiseks ja siis ametiprivileegist möödumiseks), peaks koostama ka kaks eraldi kohtumäärust, on seaduses selgesõnaliselt kirjas, et mõlemad küsimused, mis niikuinii tuleb koos lahendada, saab ka vormistada samas menetlusdokumendis. Lõige 3 sätestab teabevaldajale, kes ise ei ole ametiprivileegiga isikuks, ametiprivileegi tagamiseks õiguse keelduda temale hoida antud ametiprivileegiga andmete avaldamisest. Tänapäeval on tavaline, et serveri- ja elektronposti teenus, samuti arhiivi- ja raamatupidamise teenus ostetakse sisse, st näiteks notaril ei ole oma internetiserverit ja lepitaja ei korralda isiklikult oma raamatupidamist. Samuti on vältimatu, et teenusepakkujatele saab teatavaks ka selline info, mille puhul on seaduses ette nähtud konfidentsiaalsuskohustus ning eelnõu kohaselt ka ametiprivileeg. Lisaks on pea kõikide reguleeritud kutsealade ja ametitega seotud 25 Vt nt RKKKm 3-1-1-135-13, p 13. 29 registrid ja andmebaasid, kus samuti kajastub teave, mis on ametiprivileegiga või vähemasti konfidentsiaalsuskohustusega kaetud. Üheks tuntuimaks näiteks on ilmselt tervise infosüsteem. Lõige 3 on vajalik selleks, et tagada teabe konfidentsiaalsus juhul, kui see ei ole vahetult ametiprivileegiga isiku valduses – olgu see siis isiku valdusest välja läinud teenuse osutamise eesmärgil või seetõttu, et seadus näeb ette konfidentsiaalsete andmete sisestamise mingisse andmebaasi. Kui jätta lõige 3 kehtestamata, tekiks ameti- ja kutsesaladuse kaitsesse suur ja sügav auk: uurimisasutus saaks ametiprivileegist ilma igasuguste takistusteta mööduda lihtsalt seeläbi, et nõuab soovitavad andmed välja mõnelt teenusepakkujalt või pärib need välja mõnest registrist. Õigus keelduda tähendab, et teabepäringule tuleb teabevaldajal muidugi vastata – säte ei võimalda lihtsalt uurimisasutuste päringuid ignoreerida, vaid keeldumise korral tuleb keeldumisest päringu saatnud uurimisasutusele teada anda. Silmas tuleb seejuures pidada, et sugugi mitte kõik ameti- ja kutsesaladused ei anna kriminaalmenetluses ametiprivileegi: näiteks krediidiasutuste seaduses sätestatud pangasaladus iseenesest kriminaalmenetluses ametiprivileegi ei tekita. Lõige 3 annab teabevaldajale õiguse andmete avaldamisest keelduda, kuid keeldumise kohustust ei pane: see kohustus tuleneb eeskätt teenusepakkuja ja ametiprivileegiga isiku vahelisest lepingust ega ole kriminaalmenetluse õiguse reguleerimisalas. Ametiprivileegiga isik, kes oma privileegiga hõlmatud andmed usaldab teenusepakkuja hoolde, vastutab andmete konfidentsiaalsuse eest ning seega peab ise tagama, et teenusepakkujast teabevaldaja oleks teavitatud andmete tundlikust iseloomust või talle oleks vähemasti antud üldine juhis teavet ilma kohtu loata mitte avaldada, menetlustoimingutel teabe hõivamisele vastuväide esitada ja ametiprivileegiga isikut menetlustoimingutest kohe teavitada. Riigi andmebaaside ja registrite pidajate kohustus konfidentsiaalsust pidada tuleneb asjakohastest õigusnormidest ning ka juhul, kui vastavas eriseaduses on sätestatud süüteomenetluse eesmärgil andmetele juurdepääsu õigus, tuleb menetlejal siiski päringu tegemisel arvestada kriminaalmenetluse seadustiku sätteid. Soovides teabevaldaja keeldumisest hoolimata andmeid saada, tuleb läbida ametiprivileegist möödumise protseduur, st taotleda luba privileegi hoidjalt või eeluurimiskohtuniku luba. Kui on teada, et andmed võivad olla hõlmatud ametiprivileegiga, on vajalik luba taotleda veel enne, kui andmeid pärima minnakse. Lõige 4 on erisäte kohtuniku ametiprivileegiga hõlmatud andmeid sisaldava tõendi kogumiseks ja järgib KS § 71 lg-s 2 sätestatut. Eristatakse kohtuniku ametiprivileegi kahte haru. Vaikimiskohustusega hõlmatud asjaolude puhul on ametiprivileegist möödumine lubatud, kui proportsionaalsuse nõue on täidetud ja ametiprivileegiga hõlmatud tõendi kogumine on kriminaalmenetluse eesmärgi saavutamiseks vältimatult vajalik ja ametiprivileegist möödumist õigustaks kuriteo raskus ja laad. Kohtuniku ametiprivileegi teine haru – nõupidamissaladus – on kohtuniku oluline ametitagatis ning kohtuvõimu autoriteedi ja sõltumatuse oluline koostisosa, mistõttu selle murdmine tuleb kõne alla üksnes juhul, kui kohtunikku kahtlustatakse Eesti Vabariigi vastu suunatud kuriteo toimepanekus, riigisaladuse avaldamises, teadvalt ebaseadusliku kohtulahendi tegemises või aususe kohustuse rikkumisega seotud kuriteos (altkäemaks, mõjuvõimuga kauplemine või ametialane võltsimine). Ka siin on nõutav, et ametiprivileegist möödumine oleks vältimatult vajalik kriminaalmenetluse eesmärgi saavutamiseks. Eeskätt tuleb siin kõne alla olukord, kus on vaja üle kuulata teisi kohtukoosseisu liikmeid või otsuse vormistamisel osalenud kohtuametnikke otsuse tegemisel toimunu kohta, aga samuti võiksid asjakohaseks tõendiks 30 osutuda lahendi mustandid, mis võivad osutada sellele, et just kahtlustatav kohtunik lahendisse ebaseadusliku sisu kirjutas. Mõlemal juhul on kohtuniku ametiprivileegist möödumiseks vajalik Riigikohtu üldkogu luba, kuivõrd kohtuniku ametiprivileeg on oluline kohtusüsteemi sõltumatuse tagatis. Paragrahv 643 sätestab menetlustoimingu käigus ametiprivileegiga seotud vastuväidete esitamise ja lahendamise korra. Advokaatide ja kaitsjate ametiprivileegi puhul tuleb silmas pidada ka asjakohast eriregulatsiooni, mis eelnõukohase seadusega kehtestatakse. Eelnõukohane § 643 reguleerib kahte olukorda: esmalt seda, kus menetlustoimingut soovitakse teha ilma, et kohus oleks ametiprivileegist möödumist üldse lubanud; teiseks aga olukorda, kus ametiprivileegiga hõlmatud teavet sisaldava tõendi kogumiseks on antud kohtu luba, ent menetlustoimingu käigus on tekkinud kahtlus, et uurimisasutuse ametnikud ületavad kohtu loa piire. Õigusnormi eesmärk on tagada ametiprivileegiga hõlmatud teabe puutumatus, kui ametiprivileegist möödumine ei ole põhjendatud, tekitamata samas võimalust ametiprivileegi üle peetava vaidlusega menetlust seisata või menetlustoimingut üldse vältida. Õigusest vastuväiteid esitada teavitab menetlustoimingu algul menetlustoimingule allutatud isikuid menetleja ametnik. Lõige 1 sätestab menetlustoimingule allutatud isiku tegevuse, kui tema suhtes menetlustoimingu tegemise käigus kogutakse ametiprivileegiga hõlmatud teavet ilma kohtu või privileegi hoidja loata või tal on tekkinud kahtlus, et ametiprivileegiga teabe saamiseks tehtava menetlustoimingu käigus ületatakse kohtu loa piire. Lõige 1 võib aktualiseeruda ka juhul, kui menetleja ei ole teadlik, et viib menetlustoimingut läbi ametiprivileegiga isiku suhtes – näiteks on läbi otsitavaks kohaks patendivoliniku elamu seoses tema toime pandud võimaliku narkokuriteo või rahavõltsimisega. Sellises olukorras ei pruugi menetlejatel olla põhjust kahtlustatava professionaalse tegevuse vastu huvi tunda ega ka läbiotsimisel eeldada, et nad võiksid leida ametiprivileegiga hõlmatud teavet. Samuti võib lg 1 aktualiseeruda juhul, kui menetleja teeb menetlustoimingut kahtlustatava suhtes, kelle elektroonilises sidevahendis või päringuga sideettevõtjalt välja nõutavas e- postkastis on muu hulgas suhtlus advokaadi või kaitsjaga, mis on hõlmatud ametiprivileegiga. Sellisel juhtumil tuleb menetlustoimingule allutatud isikul viivitamata esitada menetlejale vastuväide, mis protokollitakse. Vastuväide võib põhineda näiteks sellel, et uurijad võtavad kaasa teabekandjaid, mille kaasavõtmist kohtu loas ei ole heaks kiidetud, või kasutavad menetlustoimingu käigus meetodeid, mis toovad kaasa kohtu loas määratust intensiivsema tungimise ametiprivileegiga hõlmatud andmetesse, või näiteks sellel, et toimingu käigus üldse ametiprivileegiga hõlmatud andmetesse sekkutakse siis, kui kohtu luba ametiprivileegist möödumist ette ei näinudki. Paragrahv 643 kehtib ka nende isikute suhtes, kes hoiavad konfidentsiaalset ja potentsiaalselt ametiprivileegiga hõlmatud teavet, ehkki ise ametiprivileegiga isikuks ega privileegi hoidjaks ei ole. Ka nemad, kui nende juures menetlustoimingut läbi viiakse, saavad esitada vastuväite seoses kohtu loa piiride ületamisega, sh juhul, kui kohtu luba tõendi kogumiseks ametiprivileegiga hõlmatud teabe kohta üldse puudub, ent peaks olema. See muidugi eeldab, et teabevaldaja ise on teadlik, et ta valdab konfidentsiaalset teavet, ja selle teadmise eest peaks eelkõige hea seisma ametiprivileegiga isik, kellel on seadusest tulenev teabe konfidentsiaalsena pidamise kohustus. Just tema peab konfidentsiaalset teavet lepingupartnerile või ka registripidajale usaldades veenduma, et lepingutingimustes on lepingupartnerile pandud kohustus teabe konfidentsiaalsust tagada ning infosüsteemi õiguslik regulatsioon võtab arvesse andmete tundlikku iseloomu. 31 Vastuväite esitamise eesmärk on vältida ametiprivileegiga hõlmatud andmete õigustamatut ilmsikstulekut. Seetõttu tuleb vastuväide esitada kohe menetlustoimingu käigus, kui on aru saada, et kohtu loa piire ületatakse. Vastuväide tuleb kanda menetlustoimingu protokolli ning protokolli koostamisel tuleb olla piisavalt täpne, et oleks selgelt aru saada, mille kohta vastuväide käis. Kuna advokatuur on korduvalt soovinud protokollimise kohta täpsustavat sätet, täiendatakse eelnõu kohaselt protokollimisse puutuvat § 146 lg-ga 61. Lõige 2 näeb ette menetleja tegevuse, kui menetlustoimingu käigus esitatakse vastuväide seoses kohtu loa piiride ületamisega ja menetleja vastuväitega nõustub. Sellisel juhul tuleb ametiprivileegiga hõlmatud andmeid sisaldav tõend kogumata jätta ja vaidlusalune andmekandja ilma selle sisuga tutvumata tagastada. Vaidlusalune teabekandja tähendab siin seda teabekandjat, mille kohta esitati vastuväide. Teisisõnu – kui protokollis on juba kirjeldatud sellise tõendi sisu, mis otsustati tagastada, tuleks kirjeldus ka protokollist kustutada, kuna vastasel juhul vaidlusalust teavet tegelikult kogumata ei jäetaks. Kui menetlustoiming seisneb andmekandjate või andmete kopeerimises, tähendab tagastamine samas ka koopiate kustutamist – tagastamise eesmärgiks on saavutada olukord, mis oleks olnud siis, kui ametiprivileegi poleks rikutud ja kohtu loast oleks kinni peetud. Vastuväide ja sellega nõustumine ei tähenda, et menetlustoimingu peaks pooleli jätma, kui menetlustoiminguga oli plaanis koguda ka muid tõendeid. Nagu vastuväide tuleb protokollida, tuleb protokollida ka see, mil moel vastuväitele reageeriti. Lõige 3 näeb ette tegevuse puhuks, kui menetleja esitatud vastuväitega ei nõustu, kuid menetlustoimingu katkestamine või edasilükkamine seaks tõendi säilimise ohtu. Sellist ohtu vastuväite esitamise korral vaikimisi alati jaatada ei ole põhjust. Kui puudub alus arvata, et ametiprivileegiga isik teeb kahtlustatavaga koostööd või on ise kahtlustatavaks või et mingil tehnilisel põhjusel andmed ilma sekkumata suure tõenäosusega hävivad, on ametiprivileegiga hõlmatud teabe säilitamise huvi ka ametiprivileegiga isikul endal. Liiatigi võib teabe säilitamine olla ka kohustuseks, mille täitmata jätmine võiks tuua kaasa ametist eemaldamise. Kui aga asjaolud näitavad, et ametiprivileegiga hõlmatud tõenduslikult olulise teabe säilimine satuks menetlustoimingu edasilükkamisega ohtu, tuleb teave konserveerida – koguda võimalikult selliselt, et selle säilimine oleks tagatud, kuid kuni õigusvaidluse lahendamiseni menetlusasutus teabega tutvuda ei saaks. Sellel eesmärgil tuleb vaidlusaluseid andmeid sisaldav teabekandja vastuväite esitaja juuresolekul pitseerida (st talletada selliselt, et oleks tagatud teabe säilimine muutumatul kujul, välistatud selle õigustamatu ilmsikstulek ja tagatud tagantjärele tuvastatav teabega tutvumine). Füüsilise teabekandja (nt väline kõvaketas, mälupulk või paberdokumendid) puhul võib see tähendada näiteks dokumentide, arvutite ja telefonide või näiteks läbiotsimise käigus serverist kopeeritud elektronkirjavahetusega andmekandja pakkimist sellisesse pakendisse, mis välistab mitte üksnes visuaalse vaatluse, vaid ka juurdepääsu pistikutele, pistikupesadele ja kontaktivabadele andmeülekandevõimalustele (nt traadita internetiühendus, Bluetooth). Kui aga näiteks läbiotsimise käigus sisenetakse arvutivõrgu vahendusel füüsiliselt eemal asuvasse serverisse, võib pitseerimine tähendada vaidlusaluse teabe kopeerimist välisele teabekandjale ja selle teabekandja pitseerimist või asjakohast infotehnoloogilist lahendust, mille abil failid krüpteeritakse. Seda, et pitseerimine nõuetele vastab, peab suutma vajadusel tõendada menetleja. Seda, mis ära võeti ja kuidas pitseeriti, kajastatakse menetlustoimingu protokollis. Menetleja pitsatit avada ei tohi ja peab 32 pitseeritud teabekandjad esitama eeluurimiskohtunikule tolle nõudmisel tutvumiseks. Eeluurimiskohtunik peaks omakorda teabekandjaid saades veenduma, et pitsat on rikkumata. Lõige 4 sätestab, kuidas toimub menetlustoimingu käigus ametiprivileegi rikkumise kohta esitatud vastuväite edasine menetlemine. Kui menetleja vastuväitega nõustub ja vaidlusaluse teabekandja tagastab, läheb menetlustoiming edasi või lõpetatakse. Kui aga vastuväitest hoolimata peab menetleja vajalikuks vaidlusaluse teabekandja ära võtta, et tagada tõendusteabe säilimine, on asjaomasel ametiprivileegiga isikul või privileegi hoidjal menetlustoimingu lõppemisest teada saamisest arvates kaks tööpäeva aega esitada eeluurimiskohtunikule taotlus teabe tagasisaamiseks või kustutamiseks. Siin on oluline, et taotluse saab esitada just ametiprivileegiga isik, kellel on vastutus teabe konfidentsiaalsena hoidmise eest, või privileegi hoidja, kellel on huvi teabe salajas pidamise vastu. Eeldatavasti on teabevaldaja, kes ise ei ole ametiprivileegiga isik, kohustatud ametiprivileegiga isikule andmete konfidentsiaalsust ohustavast menetlustoimingust teada andma. Ametiprivileegiga isik, kes usaldab oma privileegiga hõlmatud andmed teenusepakkuja hoolde, vastutab andmete konfidentsiaalsuse eest ning peab seega ise tagama, et teenusepakkujast teabevaldaja oleks teadlik andmete tundlikust iseloomust või vähemasti oleks talle antud üldine juhis teavet ilma kohtu loata mitte avaldada, menetlustoimingutel teabe hõivamisele vastuväide esitada ja menetlustoimingutest ametiprivileegiga isikut kohe teavitada. Menetluse tõhusa jätkumise huvides on aga see, et menetleja ise teavitab ametiprivileegiga isikut, kelle ametiprivileegist on menetluse käigus tõendeid kogudes kavas mööda minna. Selleks, et tagada reaalne võimalus ametiprivileegi kaitsta, hakkab taotluse esitamise tähtaeg kulgema mitte menetlustoimingu käigus vastuväite esitamise hetkest, vaid sellest hetkest, mil ametiprivileegiga isik või privileegi hoidja sai teada, et menetlustoiming leidis aset ja lõppes (ja sellega seoses lõppesid ka võimalikud suhtlemise ja liikumise piirangud, mis toiminguga kaasnesid). Kui menetlustoiming tehti ametiprivileegiga isiku ja privileegi hoidja enda juuresolekuta, on menetluse tõhusaks kulgemiseks oluline, et menetleja ka ise vähemalt ühte neist menetlustoimingu tegemisest teavitaks ja teavitamise aeg saaks fikseeritud: sellest hetkest algab kahe tööpäeva pikkune tähtaeg eeluurimiskohtunikule taotluse esitamiseks. Kui selle aja jooksul taotlust ei ole esitatud, loetakse, et ametiprivileegiga isik ja privileegi hoidja on vastuväitest loobunud. Seejuures hakkab kahe tööpäeva pikkune tähtaeg kulgema hetkest, mil ükskõik kumb – ametiprivileegiga isik või privileegi hoidja – sai menetlustoimingust teada. Seda seetõttu, et suhe privileegi hoidja ja ametiprivileegiga isiku vahel on sageli samuti konfidentsiaalne ning selle sisesuhte kontrollimine kriminaalmenetluses ei ole ilma privileegi murdmata võimalik. Kui taotlust tähtaegselt eeluurimiskohtunikule ei esitatud, võib menetleja pitseri avada ja teabega sisuliselt tutvuda ning selle seejärel vajalikus osas ka kriminaaltoimikusse lisada. Erijuhtum on see, kui menetleja nõuab teenusepakkujalt välja kahtlustatava e-postkasti või pilveteenuses salvestatavate andmete sisu ning ei menetleja ega teenusepakkuja ei tea, et osa teabest on kahtlustatava ja tema advokaadi vaheline suhtlus õigusabi eesmärgil ja seega privileegiga hõlmatud. Sellisel juhul võib teabe privileegiga hõlmatus ilmneda hiljem, kogutud teabe uurimise käigus. Kuivõrd ametiprivileegiga hõlmatud tõendusteavet ei ole lubatud ilma kohtumääruse või muu seadusest tuleneva lubava aluseta koguda, on sellises olukorras võimalik esitada kaebus kohtueelse menetluse toimingu peale ning seda lahendades saab prokuratuur või kohtunik teha korraldused näiteks õigusvastaselt kogutud ametiprivileegiga hõlmatud teabe eemaldamiseks kriminaaltoimikust. 33 Lõige 5 sätestab teabekandja tagastamise taotluse läbivaatamise korra. Eeluurimiskohtunik peab taotluse lahendama 10 päeva jooksul taotluse saamisest. Menetluskord on eeluurimiskohtuniku enda äranägemisel, kuid lähtuda tuleb ausa kohtupidamise üldistest põhimõtetest, st ära kuulata mõlemad pooled ning kohus võib vajadusel tutvuda nii ära võetud andmekandja (ja sellel oleva teabe) kui kriminaaltoimiku materjalidega, et otsustada, kas teave on privileegiga hõlmatud, ning kui on, siis kas privileegi murdmiseks on alust. Kui kohus leiab, et teave on privileegiga hõlmatud ning privileegi murdmiseks alust ei ole, teeb kohus määruse, millega kohustab uurimisasutust alusetult ära võetud teabekandjad tagastama ja võimalikud koopiad hävitama, st taastama olukorra, mis oleks siis, kui teabekandjat poleks ära võetud. Kui ametiprivileegi murdmine on õigustatud, teeb kohus määruse, millega jätab taotluse rahuldamata ja teeb korraldused, mis on vajalikud äravõetud teabekandjal olevate andmete töötlemise käigus ametiprivileegi ülemäärase riive vältimiseks. Näiteks võib eeluurimiskohtunik määrata, et teabekandjal olevate andmete hulgast otsitakse tõendusteavet kindlate märksõnade järgi või kindlatest kataloogidest. Eeluurimiskohtunik võib ka määrata, et taotlus rahuldatakse osaliselt, st osa ära võetud teabekandjaid tuleb tagastada, kuid teistelt võib menetleja kriminaalasjaga seotud teavet otsida. Teave, mis saab kohtunikule teatavaks vaidlusaluse teabekandjaga tutvumisel, kuulub kohtuniku vaikimiskohustuse alla. See on vajalik selleks, et eeluurimiskohtuniku poolt teabega sisuline tutvumine ei muutuks tagaukseks ametiprivileegiga teabe juurde neil juhtudel, kui ametiprivileegist möödumine ei ole põhjendatud. Lõige 6 sätestab, et teabekandja tagastamise taotluse lahendamisel tehtud määrus on vaidlustatav määruskaebuse korras. Määrus on vaidlustatav läbi kolme kohtuastme, tagamaks põhiõiguste kaitse ja ühtse kohtupraktika kujunemise. 7) Paragrahvi 66 muutmine Muudatusega jäetakse KrMS § 66 lg-st 3 välja viide sama seaduse §-dele 71–73. Seda seetõttu, et § 66 sätestab tunnistaja õiguse ütluste andmisest keeldumiseks ning ametiprivileegide täpsema regulatsiooni kehtestamisega liigub ametiprivileegidesse puutuv §- dest 71–73 väljapoole. Järelikult poleks senine paragrahviviide enam korrektne. 8) Paragrahvi 72 muutmine Paragrahvi 72 sõnastust ja funktsiooni muudetakse lähtuvalt sellest, et ametiprivileegide üldregulatsioon sisaldub eelnõu kohaselt lisatavates §-des 641–643. Nii on § 72 uueks funktsiooniks kitsalt ütluste andmisest keeldumise õigus ametiprivileegi tõttu. Lõige 1 sätestab ametiprivileegi sisu ülekuulamise puhul. Ehkki säte on sõnastatud kitsalt tunnistaja ülekuulamise kohta, laieneb tunnistaja kohta käiv ka muude isikute ülekuulamisele ning seda nii kohtueelses kui kohtumenetluses. Ametiprivileegi sisuks on tunnistaja õigus eelnõukohase § 641 kohaselt ametiprivileegiga hõlmatud teabe kohta ütlusi mitte anda. Küsimusi võib sellise teabe kohta küsida ka siis, kui ametiprivileeg on menetlejale või küsitlejale teada – seda seetõttu, et ametiprivileeg on õigus ütluste andmisest keelduda ja sellega täita lepingust või seadusest tulenevat kohustust, mitte ametiprivileegiga 34 isiku absoluutne kriminaalmenetluslik kohustus. Enamasti on privileegi hoidjal vaba voli ametiprivileegiga isik ametiprivileegist vabastada ning menetlejal ei pruugi olla teada, millises ulatuses on ametiprivileegiga isik volitatud ütlusi andma. Lõige 2 sätestab, millistel juhtumitel ei ole tunnistajal õigust ametiprivileegile tuginedes ütluste andmisest keelduda. Üldjuhul on selliseid juhtumeid kuus: a) Privileegi hoidja on oma nõusolekuga teabe avaldamiseks ametiprivileegi kustutanud (eelnõukohase § 641 lg 3). b) Tunnistaja on juba ise teabe kohta süüteomenetluses ütlusi andnud, st ametiprivileegi, kui see ka oli, on juba murdnud ametiprivileegiga isik ise. Seejuures ei ole oluline, kas ametiprivileegiga isik avaldas privileegiga hõlmatud teavet privileegi hoidja nõusolekul või mitte, kuna kui teave on juba kriminaalmenetluses avaldatud, ei ole enam põhjust seda menetlusest eemal pidada. c) Privileegi hoidja on konkludentselt loobunud privileegiga hõlmatud teabe salajas hoidmisest (eelnõukohase § 642 lg 1 p 1). d) Teave on menetleja tegevusest sõltumatul põhjusel avalikuks saanud (eelnõukohase § 642 lg 1 p 2). e) Kohus on otsustanud, et ametiprivileegist möödumine on asjaolusid arvestades lubatav eelnõukohase § 642 lg 1 p-de 3 või 4 või lg 4 alusel. f) Kohus on otsustanud, et ametiprivileegist möödumine on põhjendatud eelnõukohase § 642 lg 1 p 5 alusel seetõttu, et ametiprivileegiga isikut kahtlustatakse kuriteos. Eraldi näeb lg 2 ette, et advokaadi ja kaitsja ametiprivileegi puhul ei ole eelnõukohase § 642 lg 1 p-des 1–4 märgitud tingimused rakendatavad. Seda seetõttu, et advokaat või kaitsja on kriminaalmenetluses ise menetluspooleks või poole esindajaks ning neile on lisaks muudele kohustustele kehtestatud ka kohustus olla lojaalne oma kliendile. Sundides advokaati või kaitsjat ülekuulamisel ütlusi andma, sunnitaks advokaati või kaitsjat lojaalsuskohustust rikkuma. Lisaks on ülekuulamisel alati suur oht, et avaldatakse ka sellist teavet, mille osas ametiprivileeg ei olnud veel kustunud. Lõike 3 eesmärk on vältida advokaadi või kaitsja valduse läbiotsimise või vaatluse käigus ilmsiks tulnud ja tõendite hulgast välja arvatud ametiprivileegiga hõlmatud teabe ilmsiks tulekut läbi menetlustoimingute juurde kutsutud abipersonali ülekuulamise. Kuna vaatluse ja läbiotsimise käigus ära võetavatele andmekandjatele salvestatud teabe hulgast tõendina lubatava teabe selekteerimise juures võib olla vaja kasutada ka nt tõlki, IT-spetsialisti või muud asjatundjat ning neile on pandud kohustus menetlustoimingu käigus teatavaks saanud ametiprivileegiga hõlmatud teavet mitte avaldada, kehtestatakse neile ka sellise teabe suhtes õigus ülekuulamisel ütluste andmisest keelduda. Lõige 4 on kehtiva seaduse § 72 lg 31, mille sõnastust täpsustatakse, piiritlemaks lubatava ametiprivileegi murdmise konkreetselt nende asjaoludega, mis puudutavad nimelt menetluses osalemise võimalikke takistusi. Lõige 5 näeb ette ülekuulamisel ametiprivileegi maksmapaneku ja ametiprivileegi olemasolu kontrollimise korra. 35 Soovides ülekuulamisel ametiprivileegile tuginedes ütluste andmisest keelduda, peab ülekuulatav keeldumisest menetlejale teada andma ning põhjendama ütluste andmisest keeldumise alust. See põhjendus peab olema piisav selleks, et menetlejal oleks selge, millisele ametiprivileegile ülekuulatav viitab ning millised asjaolud näitavad, et tal see ametiprivileeg on. See nõue kehtib ühtviisi kõikidele ametiprivileegidele tuginedes. Seejuures ei saa nõuda, et põhjenduses esitataks ka sellist teavet, mis iseenesest on ametiprivileegiga hõlmatud. Kui tunnistaja keeldub küsimusele vastamast, ei pea ülekuulamist katkestama, kuid ülekuulatavat ei saa ka sundida vastama küsimustele, mille suhtes ta väidab, et tal on ametiprivileeg. Soovides siiski tuvastada, et ametiprivileeg küsimusele vastamisest keeldumise õigust ei anna, saab prokuratuur esitada eeluurimiskohtunikule taotluse teha kindlaks tunnistajal ametiprivileegi alusel ütluste andmisest keeldumise õiguse puudumine. Menetluse kord eeluurimiskohtuniku juures on eeluurimiskohtuniku äranägemisel, kuid kohustuslikult tuleb ära kuulata nii prokuratuuri kui tunnistaja seisukohad ning vajadusel võib eeluurimiskohtunik tutvuda kriminaaltoimiku materjalidega. Kohtuniku poolt vaidluse lahendamisel teada saadu suhtes, mis on ametiprivileegiga hõlmatud, kehtib kohtuniku vaikimiskohustus. Lõikes 5 kirjeldatud menetluskord on ette nähtud juhtumiks, kui ülekuulamise käigus tekib vaidlus selle üle, kas ülekuulatav võib ametiprivileegile tuginedes ütluste andmisest keelduda. Prokuratuur võib taotleda eeluurimiskohtunikult ka juba enne ülekuulamist luba ametiprivileegist möödumiseks eelnõukohase § 642 lg-s 1 sätestatu alusel, kui ülekuulatavaks ei ole advokaat ega kaitsja. Kui kohus leiab, et ülekuulataval ametiprivileegi ei ole või ülekuulatava saab § 642 lg 1 alusel ametiprivileegist vabastada, teeb kohus selle kohta määruse, millega tuvastab ametiprivileegi alusel ütluste andmisest keeldumise õiguse puudumise või annab loa isiku ülekuulamiseks. Kohus ei pea määrusega kohustama tunnistajat ütlusi andma, kuna seadusliku aluseta ütluste andmisest keeldumine on niikuinii keelatud ja karistatav. 9) Paragrahvi 83 täiendamine Vaatluse regulatsiooni täiendatakse advokaadi ja kaitsja ametiprivileegiga hõlmatud teavet puudutava erisättega, mis ametiprivileegi alla kuuluva materjaliga tutvumise vajaduse korral allutab vaatluse toimetamise advokaadi valduse läbiotsimist sätestavale regulatsioonile. See säte on eeskätt oluline advokaadi või kaitsja isikust ja tema valdusest eraldi asuvate vallasasjade ja andmekandjate kaitseks, mille sisuga tutvumiseks kehtiva seaduse kohaselt läbiotsimisluba vaja ei ole. Kui nt advokaadi kohver või telefon on advokaadi enda „küljes“ – näiteks kohver on käes ja telefon taskus, kohaldatakse KrMS § 88 isiku läbivaatuse sätteid, mis eelnõu kohaselt hakkab samuti viitama advokaadi valduse läbiotsimise sätetele. Muudele ametiprivileegiga isikutele kuuluvate asjade vaatluseks võib samuti olla vajalik kohtu luba vastavalt KrMS §-dele 641 ja 642. Vaatluse eesmärk kõnesoleva sätte mõistes „ei ole saavutatav advokaadi või kaitsja ametiprivileegiga hõlmatud teavet sisaldava teabekandjaga tutvumata“, kui menetlejal ei ole vaatlust võimalik teostada ametiprivileegiga hõlmatud teavet sisaldava andmekandjaga tutvumata – olenemata sellest, kas vaatluse eesmärgiks on just ametiprivileegiga hõlmatud teavet sisaldava tõendi kogumine. Näiteks võib advokaadi telefonis olla salvestatud erinevaid dokumente, sealhulgas selliseid, mille advokaat on klientidelt saanud seoses kutsetegevusega. Isegi kui viimased uurimisele huvi ei paku, on paratamatu, et kriminaalasja seisukohast oluliste 36 dokumentide selekteerimiseks tuleb läbi vaadata kogu telefoni sisu. Ametiprivileegi eesmärgiks on, et konfidentsiaalne teave kriminaalmenetluses menetlejale teatavaks ei saaks, kuna isegi juhul, kui teavet ei saa otse tõendina kohtule esitada, on menetlejal siiski võimalus teada saadust edasistes tegevustes lähtuda ning see nulliks teabe konfidentsiaalsena pidamise eesmärgi. Seega tuleb eriprotseduuri rakendada igal juhul, kui vaatluse objekt ametiprivileegiga hõlmatud andmeid sisaldab. Eriprotseduuri järgimine tähendab, et vaatluse toimetamiseks on vajalik kohtu luba, vaatluse juures peab viibima advokatuuri esindaja ning ametiprivileegiga hõlmatud materjali hulgast sõelub advokatuuri esindaja välja kohtumääruses kirjeldatud andmed, mis antakse menetlejale kriminaalasjas kasutamiseks. Kui vaatlust hakatakse toimetama ilma, et oleks olemas advokaadi ametiprivileegist möödumiseks vajalik kohtumäärus, rakendub eelnõukohases §-s 643 sätestatud vastuväidete esitamise protseduur, arvestades eelnõukohase § 912 erisusi. See tähendab muu hulgas, et vastuväite esitamisel tuleb ära võetavad andmekandjad pitseerida nende sisuga tutvumata. 10) Paragrahvi 88 täiendamine Lisatav KrMS § 88 lg 11 reguleerib olukorda, kus advokaadi läbivaatusel on vaja ära võtta ametiprivileegiga hõlmatud teavet sisaldavaid andmekandjaid või tema läbivaatuse toimetamine toob vältimatult kaasa ametiprivileegiga hõlmatud teabega tutvumise. Sel juhul lähtutakse mutatis mutandis KrMS § 912 sätestatust. KrMS § 912 korra järgimine tähendab, et läbivaatuse toimetamiseks on igal juhul vajalik kohtu luba, toimingu juures peab viibima advokatuuri esindaja ning potentsiaalselt ametiprivileegiga hõlmatud materjali hulgast eraldab advokatuuri esindaja kohtumääruses kirjeldatud andmed, mis antakse menetlejale kriminaalasjas kasutamiseks. KrMS § 912 korrast ei pea aga juhinduma juhul, kui läbivaatusel ei soovita ära võtta ametiprivileegiga hõlmatud teavet ja sellise teabega tutvumine on välditav. Näitena võib tuua olukorra, kus KarS § 121 lg 1 järgi kvalifitseeritavas kuriteos kahtlustatav advokaat peetakse kinni ning enne tema kinnipidamiskambrisse paigutamist tehakse tema isiku läbivaatus. Kui advokaadil on taskus telefon (või käes portfell), mis iseenesest küll sisaldab ka ametiprivileegiga hõlmatud materjali, kuid menetleja ei tutvu sellega, vaid paneb telefoni või portfelli pelgalt hoiule, ei kohaldata läbivaatusele erireegleid, st ei ole ka nõutav kohtu luba läbivaatuse toimetamiseks. Tundlike teabekandjate pitseerimine nende advokaadilt äravõtmise puhul on aga vajalik olenemata sellest, kas ametiprivileegiga hõlmatud andmetega tutvumiseks taotletakse kohtu luba või ei kavatsegi menetleja nende andmetega tutvuda (viimases näites kirjeldatud olukord). Muude ametiprivileegiga isikute läbivaatuseks võib samuti olla vajalik kohtu luba vastavalt KrMS §-le 642. 11) Seadustiku täiendamine §-ga 902 Lisatava paragrahviga reguleeritakse kriminaalmenetluse eesmärgil tervise infosüsteemi päringute tegemine. Ehkki terviseandmed on suures osas hõlmatud eelnõukohase § 641 lg 1 p 4 ametiprivileegiga, sisaldab tervise infosüsteem ka selliseid tervisesse puutuvaid andmeid, mis 37 ei paigutu ametiprivileegi alla ja jääksid seetõttu kriminaalmenetluses seaduse kaitseta. Kehtivas õiguses on tervise infosüsteemile juurdepääsu osas olukord segane. Ühelt poolt sätestab TTKS § 593 küll tervise infosüsteemist süüteomenetluse ja ekspertiiside tarbeks andmete väljastamise lubatavuse, kuid samas on Riigikohus eelviidatud otsuses nr 1-20-5071 leidnud, et terviseandmeid saab süüteomenetluses kasutada vaid patsiendi nõusolekul. Tervishoiuteenuse osutajad ja tervishoiutöötajad on seetõttu ilma patsiendi nõusolekuta terviseandmete väljastamisest keeldunud (ja seda igati korrektselt), samas on aga ajakirjanduse põhjal teada, et hoolimata patsiendi nõusoleku puudumisest on ikkagi terviseandmeid tervise infosüsteemist süüteomenetluse eesmärgil välja küsitud ja TTKS § 593 kohaselt ka välja antud.26 Sellega on tervishoiuteenuse osutaja ja tervishoiutöötaja ametiprivileeg muudetud ainetuks, kuna seadus kohustab tervishoiuteenuse osutajaid terviseandmeid tervise infosüsteemi edastama ning need saab sealt kätte ka patsiendi nõusolekuta KrMS §-de 32 ja 215 alusel tehtava päringuga. Samas on süüteoasjades tihti vaja saada adekvaatset teavet inimese tervisesse puutuva kohta: muu hulgas sõltub näiteks tervisekahjustuse põhjustamisega seotud kriminaalasjades tervisekahjustuse iseloomust ja tekitamise viisist kuriteo kvalifikatsioon ning juhul, kui tekkinud on kahtlus kahtlustatava vaimses tervises, on adekvaatse kohtupsühhiaatriaekspertiisi tegemisel tihti vaja arvesse võtta inimese kogu terviselugu. Need andmed on kergesti kättesaadavad tervise infosüsteemist. Tervise infosüsteemis on sageli kajastatud mitte üksnes objektiivsed tervisesse puutuvad andmed (diagnoosid, uuringud, vastused, ravi, välja kirjutatud ravimid jne), vaid arstid dokumenteerivad anamneesis (ja seetõttu edastavad ka infosüsteemi) sageli kogu patsiendi poolt avaldatu. Meedikuprivileeg on kehtestatud patsiendi privaatsuse kaitseks eesmärgiga vältida olukorda, kus inimesed ei julge oma tervisehädaga arsti poole pöörduda või arstile igakülgset teavet anda, sest teave võiks sattuda politsei kätte ja tuua kaasa pahandusi inimesele endale või tema lähedastele. Kuivõrd meedikuprivileegiga hõlmatud teave tuleb edastada tervise infosüsteemi, peab selle teabe kaitse ka infosüsteemi edastatuna jätkuma samasugusel tasemel nagu siis, kui teavet nõutaks tervishoiuteenuse osutajalt või tervishoiutöötajalt endalt. Lõige 1 sätestab päringu tegemise võimaluse isiku enda nõusolekul. Kus vähegi võimalik, peaks inimese kohta andmete pärimiseks eelkõige saama tema enda nõusoleku. Nõusolek tuleb dokumenteerida selliselt, et oleks selgelt fikseeritud see, milliste andmete väljastamiseks nõusolek on antud, ning samuti peaks olema nõusolekust näha nii nõusoleku andmisele eelnenud õiguste tutvustamine kui selgitus, et kord juba uurimisasutusele antud tõendusteavet ei saa menetlusest „tagasi kutsuda“, kui näiteks inimesele ei meeldi see, millise suuna menetlus võtab. Kui isiku nõusolek on olemas, saab päringu teha kohtueelses menetluses uurimisasutus või prokuratuur ning kohtumenetluses kohus. Vastavalt IKS § 20 lg-le 1 töödeldakse eriliiki isikuandmeid üksnes siis, kui see on rangelt vajalik. Teisisõnu – isegi inimese enda täieliku nõusoleku olemasolul ei tohi terviseandmeid pärida „rangelt vajalikust“ suuremas ulatuses. Lõige 2 reguleerib olukorda, kus isiku nõusolek tervise infosüsteemist andmete pärimiseks puudub. Nõusoleku puudumisel on päringu tegemiseks kohtueelses menetluses vajalik prokuratuuri taotlusel väljastatud eeluurimiskohtuniku määrus. Ei nõuta, et terviseandmete pärimiseks küsitaks esimeses järjekorras tingimata isiku enda nõusolekut – sõltuvalt menetluslikust olukorrast võiks selline nõue ülemäära avada uurimistaktikat ja sellega seada ohtu järgmiste menetlustoimingute tegemise. Samuti ei pruugi isik olla võimeline nõusolekut andmagi – näiteks kahtlustatakse, et ta võib olla süüdimatu ja teovõimetu või on näiteks haigla intensiivraviosakonnas koomas. Loa andmete pärimiseks saab kohtunik määrusega anda siis, 26 https://www.err.ee/1610038867/politsei-saab-inimeste-terviseandmeid-katte-lihtsa-paringuga-ja-salaja 38 kui soovitavad andmed on vältimatult vajalikud kriminaalmenetluse eesmärgi saavutamiseks ja andmete pärimist õigustab kuriteo raskus ja laad. Lisaks tuleb hinnata ka proportsionaalsust – et päringuga põhjendamatult ei riivataks isikuõigusi. Need kaks kriteeriumit on samad, mis eelnõukohase § 642 lg 1 p 4 kohaselt on nõutavad meedikuprivileegist möödumiseks. Kohtumenetluses saab andmeid pärida kohtumäärusega. Kuivõrd kohtul ei ole kohtumenetluses tõendite kogumise kohustust, tuleb kohtu poolt päringute tegemine eelkõige kõne alla poole taotlusel. Iseäranis oluline võib olla kohtu võimalus päringuid teha selleks, et tagada kaitsjale võimalus saada tõendeid, mida prokuratuur kohtueelses menetluses ei pidanud vajalikuks koguda. Kuna tervise infosüsteemi andmed ei erine oma delikaatsuselt sellest, mida on võimalik välja nõuda tervishoiuteenuse osutajalt, on ka päringu tegemiseks ette nähtud õiguslik standard sama. Kuna TTKS § 593 lg 5 annab EKEI ekspertidele, lepingulistele arstidele ja registreeritud eraekspertidele tervise infosüsteemile (TIS) juurdepääsu ekspertiiside tegemiseks, ei ole tarvilik, et terviseandmed tuleks tingimata esmalt menetleja poolt päringuga välja nõuda ja seejärel ekspertiisi tegemiseks edastada, kui eksperdil on infosüsteemile otsejuurdepääs. See oleks põhjendamatult bürokraatlik asjakorraldus. Selle asemel on otstarbekas, et kui andmete saamine on lubatud, võib ekspert ekspertiisiks lubatud andmetega tutvuda otse tervise infosüsteemis. Eriti mõistlik on see juhul, kui näiteks inimene ei ole ise terviseandmete avaldamiseks nõusolekut andnud ja need päritakse välja kohtu loaga – andes eksperdile otsejuurdepääsu, välditakse koosmõjus eelnõukohase KrMS § 107 lg 3 täiendusega asjakohatute, kuid siiski delikaatsete terviseandmete lisamist kriminaalasja materjalide juurde. Kriminaalmenetluse seadustik ei reguleeri juurdepääsu tervise infosüsteemile – juurdepääsu infosüsteemile sätestab TTKS. 12) Paragrahvi 91 lõike 3 muutmine Muudatusega eemaldatakse KrMS § 91 lg-st 3 viited advokaadi- ja notaribüroole ning ajakirjanduslikul eesmärgil informatsiooni töötlevale isikule. Selle asemel tuleneb eelnõukohasest §-st 642, et kõikide ametiprivileegiga isikute tööruumides on ametiprivileegiga hõlmatud materjali leidmise eesmärgil läbiotsimiseks vajalik eelnev kohtu luba. Selline muudatus lähtub tõdemusest, et ametiprivileeg ei saa tõhusalt ameti- ja kutsesaladuse kaitset tagada, kui ametiprivileeg on ületatav läbiotsimise korraldamisega ilma täiendava kohtuliku kontrollita. Ametiprivileegiga hõlmatud teabe äravõtmise eesmärgil advokaadi ja kaitsja valduste läbiotsimise kohta sätestab § 912 eriregulatsiooni. Tööruum tähendab ruumi, kus ametiprivileegiga isik täidab oma neid ülesandeid, millest temale ametiprivileeg tuleneb. See tähendab, et tööruum võib kokku langeda eluruumiga ning samal isikul võib tööruume olla ka mitu. Seda, kas tegemist on tööruumiga või mitte, peab menetleja enne läbiotsimist püüdma tuvastada. Kui asutakse läbiotsimist toimetama kohas, mis on ametiprivileegiga isiku tööruumiks, ilma nõutava kohtu loata, võib ametiprivileegiga isik esitada vastuväite vastavalt eelnõukohasele §-le 643. Samasuguse vastuväite saab esitada ka juhul, kui läbiotsimine toimub küll mittetööruumis, kuid läbiotsimise käigus siiski puututakse kokku privileegiga hõlmatud materjaliga. Advokaadi ja kaitsja valduste läbiotsimise puhul tuleb lähtuda erinormist. 13) Paragrahvi 91 lõike 4 punkti 2 muutmine 39 Lisatud tekstiosa täpsustab nõudeid läbiotsimismäärusele, millega kohus annab loa ametiprivileegiga isiku valdust läbi otsida, rõhutades, et määruses peab sisalduma ka ametiprivileegist möödumise lubatavuse põhjendus. Alused ametiprivileegist möödumiseks sätestab eelnõukohane § 642 (advokaadi ja kaitsja puhul on alused §-s 912) ning läbiotsimismääruses tuleb selgelt näidata, kuidas neid aluseid on järgitud. 14) Paragrahvi 91 lõike 8 muutmine KrMS § 91 lg 8 sõnastusest jäetakse välja viited advokaatidele ja notaritele, kuivõrd advokaadibüroode läbiotsimist reguleeritakse eraldi paragrahvis ja muude ametiprivileegiga isikute juures läbiotsimise toimetamise puhul notarite jaoks erisuste tekitamine ei ole põhjendatud. Selle asemel on uus reegel, et igasuguse ametiprivileegiga isiku tööruumis toimetatava läbiotsimise juures on õigus viibida sellel ametiprivileegiga isikul, kelle juures läbi otsitakse. Kui see isik läbiotsimise juures ei viibi, tuleb läbiotsimise juurde kutsuda asjaomase ettevõtja, avalik-õigusliku kutseorganisatsiooni või ametiasutuse esindaja. Selle isiku juuresviibimine on vajalik, et tagada läbiotsimise läbipaistvus ja ametiprivileegi kaitse mh siis, kui muidu ei ole menetlejale selge, millised andmed võiksid olla privileegiga hõlmatud. Samas on oluline, et ametiprivileegiga kaitstud teave ei satuks kõrvaliste isikute kätte, kellel sellele muidu juurdepääsu ei tohiks olla. Asjaomaseks on see ettevõtja või ametiasutus, kus ametiprivileegiga isik oma ameti- või kutsetegevusega tegeleb – olgu selleks siis kohtutäituri büroo, patendibüroo, konkreetne perearstikeskus, mittetulundusühing või järelevalvepädevusega riigiasutus. Avalik-õigusliku kutseorganisatsiooni esindaja kaasamine tuleb kõne alla eelkõige juhul, kui ametiprivileegiga isik tegutseb üksinda. Avalik-õiguslikud kutseorganisatsioonid on loodud seadusega ning neil on lisaks oma liikmete esindamise funktsioonile (nn ametiühingupädevus) oma liikmete üle ka regulatiivne võim – tavaliselt läbi kutse või staatuse andmise ja distsiplinaarkaristuste määramise või aukohtumenetluse pädevuse. Näiteks on taoliseks kutseomavalitsuseks Notarite Koda. Muude ametiprivileegiga isikute juures toimetatavate läbiotsimiste kord erineb oluliselt advokaadibüroode läbiotsimise korrast, mille järgi kujutaks ka juhuslik lubatava läbiotsimise piiride ületamine endast üksiti rünnakut (mitte ainult konkreetse kahtlustatava) kaitseõigusele ja õiglasele õigusemõistmisele. Seetõttu ei tehta muude ametiprivileegiga isikute tööruumide läbiotsimisel alati andmete eraldamist. Põhjendatud juhul võib eeluurimiskohtunik andmete eraldamise siiski määrata eelnõukohase § 643 järgi esitatud vastuväite lahendamisel või juba läbiotsimismääruse tegemisel. Läbiotsimise korraldamisel ametiprivileegiga hõlmatud teabe saamiseks mujal kui tööruumis tuleneb kohtu loa nõue §-s 642 sätestatust. Kui ametiprivileegiga hõlmatud teavet läbiotsimisel ei otsita ja läbiotsimist ei toimetata tööruumis, kohaldatakse läbiotsimise kohta KrMS § 91 üldreegleid hoolimata sellest, et isik, kelle juures läbiotsimist teostatakse, on kohustatud ametisaladust hoidma. 15) Seadustiku täiendamine §-dega 912 ja 913 Paragrahv 912 sätestab erisused advokaadi ja kaitsja valduse läbiotsimise puhuks. 40 Lõige 1 määratleb kohad, mille läbiotsimisel rakendatakse erinormi lisaks kohtu loa nõudele, mis tuleneb eelnõukohase § 91 lg-st 3 (ametiprivileegiga isiku tööruumides läbiotsimine nõuab selle sätte kohaselt alati kohtu luba) ja eelnõukohase § 642 lg-st 1 (ametiprivileegiga hõlmatud teavet sisaldava tõendi kogumine nõuab alati kohtu luba). Nendeks kohtadeks on Eesti Advokatuuri ruumid, advokaadi või kaitsja eluruum, advokaadi või kaitsja kasutuses olev sõiduk, advokaadi või kaitsja tööruum ja muu advokaadi või kaitsja ametiprivileegiga hõlmatud teabe hoiustamiseks kasutatav ruum. „Advokaadi või kaitsja valdus“ on autonoomne mõiste ega pruugi kokku langeda asjaõigusliku valduse mõistega, kuivõrd eesmärgiks pole kaitsta advokaadi või kaitsja varalisi õigusi, vaid advokaadi või kaitsja ja kliendi suhte konfidentsiaalsust. Kehtivas õiguses on erikord ette nähtud vaid advokaadibüroo läbiotsimiseks ja mitteadvokaadist kaitsjat üldse ei puudutata, ent see ei ole piisavaks garantiiks juhul, kui konfidentsiaalne teave võib olla nt advokaadi nutiseadmes, sülearvutis või advokaadibüroo meiliserveris, mis ei asu advokaadibüroos või kaitsja tööruumides. Advokatuuri ruumide hõlmamine advokaadi valduse mõistesse on vajalik seetõttu, et advokatuuri ruumides tegutseb näiteks advokatuuri aukohus. Aukohtule on iga advokatuuri liige kohustatud andma seletuse ning esitama aukohtu nõutud materjalid. Kutsesaladuse rikkumiseks ei peeta teabe avaldamist juhatusele ja aukohtule (AdvS § 45 lg 4) ning kohustus kutsesaladust hoida kehtib ka advokaadibüroo töötaja ja advokatuuri töötaja kohta (AdvS § 45 lg 1). Muu ruum, mida kasutatakse advokaadi või kaitsja ametiprivileegiga hõlmatud teabe hoiustamiseks, võib olla näiteks arhiiviladu või raamatupidamisbüroo, kus hoiustatakse ametiprivileegiga hõlmatud andmeid. Kommenteeritav lg 1 sätestab, et kõikide eelnimetatud kohtade läbiotsimiseks on alati vajalik kohtu luba ning läbiotsimise juures peab viibima Eesti Advokatuuri esindaja. Lisaks on läbiotsimise juures õigus viibida ka sellel advokaadil või kaitsjal, kelle valdust läbi otsitakse; samuti läbi otsitava advokaadibüroo pidajal. Need nõuded on vajalikud selleks, et oleks tagatud ja kontrollitav ametiprivileegi austamine ja kohtumääruse piiridest kinnipidamine läbiotsimise käigus. Advokatuuri esindaja määrab advokatuuri juhatus advokatuuri liikmete seast menetleja palvel. Seadus ei nõua, et tegu oleks tingimata vandeadvokaadi või juhatuse liikmega. Advokatuuri esindaja ülesanne on valvata ametiprivileegi järgimise üle – veenduda, et menetleja ilma õigusliku aluseta ei tutvuks ametiprivileegiga hõlmatud teavet sisaldavate teabekandjatega ega võtaks neid ära. Advokatuuri esindaja advokaadina on ka kursis sellega, mismoodi advokaadibüroo töötab ning millisel kujul ametiprivileegiga hõlmatud teave võib esineda. Nõue, et advokaadibüroo läbiotsimise juures peab viibima vähemasti advokaat, kelle büroos läbi otsitakse, või advokatuuri esindaja, on ka kehtivas läbiotsimise regulatsioonis, kuid kehtiv seadus ei täpsusta, mis on advokatuuri esindaja ülesanne. Sõltuvalt läbiotsimise iseloomust võib advokatuuri esindajaid olla ka mitu – näiteks suurema büroo läbiotsimise juures, kus läbiotsijad tegutsevad korraga mitmes kohas, on oluline, et advokatuuri esindaja saaks reaalselt jälgida läbiotsimise käiku. Kui läbiotsimisel on vaja ametiprivileegiga hõlmatud teabe hulgast tõendusteavet välja sõeluda, peab sedagi tegema just advokatuuri esindaja, et vältida õigustamatut ametiprivileegi riivet. Advokatuuri esindajaks ei saa olla advokaat, kellel on huvide konflikt või samas kriminaalasjas rollikonflikt. Näiteks ei saa advokatuuri esindajaks olla teine läbiotsitava büroo advokaat, (kaas)kahtlustatava kaitsja, samas asjas tunnistaja, kaaskahtlustatav, kannatanu, tsiviilkostja või 41 kolmas isik. Silmas võib olla vaja pidada ka kriminaalasjast väljaspool seisvaid faktoreid: advokatuuri esindajaks ei peaks sattuma advokaat, kellel on läbi otsitava advokaadiga pooleli isiklikud või kriminaalasjaga tihedalt seotud vaidlused, milles advokatuuri esindaja rolli täitmine ja seeläbi tundlikule teabele juurdepääsu saamine annaks õigustamatu eelise. Huvide konflikti vältimise kohustus on advokaadi kutse-eetika oluline põhimõte ning advokatuuri juhatus võtab seda advokatuuri esindaja määramisel arvesse. Kriminaalasjas võib olla olukordi, kus advokatuuri esindaja määramise taotluses ei saa kriminaalasja uurimise huvides avaldada ei seda, kelle juurde läbi otsima minnakse, ega ka seda, millised isikud kriminaalasjaga veel üht või teist pidi seotud on. Sellises olukorras võib advokatuuri juhatus eneselegi teadmata advokatuuri esindajaks nimetada advokaadi, kes seaduse nõuetele ei vasta. Taolise olukorra lahendamiseks saab prokuratuur lg 14 kohaselt paluda advokatuuril määrata uus esindaja. Reeglina peaks advokatuuri juhatus uue esindaja määrama isegi juhul, kui prokuratuuri taotlus ei sisalda spetsiifilisi selgitusi, miks esialgu määratud esindaja ei ole sobilik – „Võib osutuda muuks menetlussubjektiks samas kriminaalasjas“ või „Prokuratuuri hinnangul esineb huvide konflikt“ peaks olema piisav põhjendus. Eelnõukohase § 91 lg 8 kohaselt tuleb läbiotsimise juurde kutsuda ka advokaat või kaitsja, kelle valdusi läbi otsitakse. Lisaks temale on läbiotsimise juures õigus viibida ka läbiotsitava advokaadibüroo pidajal. Nende juuresolek aitab tagada läbiotsimise kui menetlustoimingu läbipaistvust ning võimaldab vältida ametiprivileegi (sh kriminaalasjaga mitte seotud ametiprivileegi) põhjendamatut riivet. Ehkki büroopidajal ja advokaadil, kelle valdusi läbi otsitakse, on õigus läbiotsimise juures viibida, ei ole nende puudumine läbiotsimise takistuseks. Küll on aga möödapääsmatult vajalik advokatuuri esindaja kohalolek. Advokatuuri esindaja kohalolek täidab ka eelnõukohase § 91 lg 8 nõude, et läbiotsitava koha valdaja juuresolekuta läbiotsimise tegemisel peab juures viibima asjaomase ettevõtte, kutseomavalitsuse või ametiasutuse esindaja. Lõige 2 sätestab lisanõuded advokaadi valduse läbiotsimiseks antud kohtumäärusele. Läbiotsimismääruse nõuded tulenevad KrMS §-st 145 ja konkreetsemalt KrMS § 91 lg-st 4. Määruse sisu lisanõuded puudutavad konkreetselt ametiprivileegi kaitset läbiotsimise käigus. Lisaks sellele, et kohtumäärus peab sisaldama põhjendusi konkreetses kohas läbiotsimise vajalikkuse, proportsionaalsuse ja perspektiivikuse kohta, peab, kui läbiotsimise käigus riivatakse ametiprivileegi, eraldi põhjendama ka seda, miks konkreetsel juhul on põhjendatud ametiprivileegi riive ja kuidas on täidetud lg-s 3 sätestatud tingimused. Näiteks juhul, kui läbiotsimise põhjustas kahtlustus, et advokaadi abikaasa kaupleb narkootikumidega, ning advokaadi kodu otsitaksegi läbi just narkootilise aine või sellega kauplemisele viitavate muude esemete leidmiseks, ei pruugi advokaadi ametiprivileegi riive üldse olla põhjendatud. Kui advokaadi ametiprivileegi riivet läbiotsimise käigus ei lubata, tuleks ka see läbiotsimismääruses selgelt märkida. Kohtumäärusest peab võimalikult selgelt nähtuma, mida otsitakse. Sõltuvalt konkreetse kriminaalasja eripärast ei pruugi alati olla võimalik täpselt määruses loetleda objekte (nt nimetada kuupäeva ja sisu poolest konkreetseid dokumente), mida läbiotsimisel leida loodetakse. Sellises olukorras tuleb läbiotsimismääruses võimalikult konkretiseerida otsitavate objektide ring, et läbiotsimismäärust lugedes oleks võimalikult lihtne eristada määrusega hõlmatud objekte nendest, mille otsimiseks ja äravõtmiseks luba antud ei ole. Määruse selge sõnastamine aitab vältida hilisemaid vaidlusi, mida eeluurimiskohtunik peab hakkama lahendama lg-s 12 sätestatud korras ise andmeid sõeludes. Euroopa Inimõiguste Kohus (EIK) on oma praktikas rõhutanud, et EIÕK art 8 riive demokraatlikus ühiskonnas vajalikuna ja 42 proportsionaalsena hoidmise nimel tuleb läbiotsimisel ja teabekandjate äravõtmisel eristada tegelikult otsitavat teavet andmekandjast. Viimase äravõtmine ja selle sisule ligipääsemine võib kaasa tuua asjassepuutumatute isikute õiguste riive.27 EIK-i hinnangul oli EIÕK art 8 rikkumisega tegemist isegi juhul, kui teostati ühelt advokaadilt elektronkirjade võtmine selleks, et tõendada teise advokaadi süüd.28 Läbiotsimismäärus peab väljendama läbiotsimise tegelikku eesmärki ning läbiotsimismäärus peab olema fokuseeritud.29 Samuti tuleb läbiotsimismääruses täpsustada konkreetsed meetmed, vältimaks ametiprivileegiga hõlmatud, kuid kriminaalasjaga mitte seotud teabe menetlejale juhuslikult teatavaks saamist. Selliseks meetmeks võib olla näiteks elektrooniliste dokumentide otsimine konkreetsete märksõnade abil või see, et paberdokumentide hulgast teeb esialgse valiku advokatuuri esindaja mingite konkreetsete tunnuste alusel (nt kõik dokumendid, mis on kas ilma kuupäevata või kindla kuupäevavahemikuga ja allkirjastatud konkreetse isiku poolt või puudutavad näiteks mingit kindlat ehitusobjekti). Sõltuvalt tehnilistest võimalustest võib kohtumääruses ka kindlaks määrata näiteks protseduuri paberdokumentide digiteerimiseks ja siis digiteeritud dokumentidest konkreetse tarkvararakenduse abil otsingute tegemiseks. Kohtumääruses tuleb märkida ka see, kas läbiotsimiskohast on lubatud mingit ametiprivileegiga hõlmatud teavet ära võtta. „Äravõtmine“ ei tähenda siin seda, et läbiotsitav sellest teabest ilma jääb, vaid seda, et teave võetakse kriminaalasja juurde, olgu siis originaalkujul või koopiana. Igal juhul tuleb ka advokaadi juures toimetatava läbiotsimise juures vältida olukorda, kus läbiotsimisega tekitatakse advokaadile põhjendamatult kahju – näiteks viiakse füüsiliselt minema kõik dokumendid ja andmekandjad ning sellega tehakse advokaadi kutsetegevus sisuliselt võimatuks. Osana andmete eraldamise ja ametiprivileegiga hõlmatud andmete kaitse meetmetest tuleb määruses märkida ka see, kuidas toimida sellise teabega, mis läbiotsimise käigus küll kontrollimiseks võeti, kuid mille kohta hiljem osutus, et see ei ole siiski seotud menetletava kriminaalasjaga. Siin võib kohus näiteks määrata, et sellised teabekandjad hävitatakse advokatuuri esindaja juuresolekul või tagastatakse isikule, kelle juures läbi otsiti vms. Kui juba läbiotsimismääruse taotlemise ajal on selge, et osa dokumente võib olla võõrkeeles või peidus kuskil keerulises infosüsteemis, kust nende leidmiseks on vajalikud IT-alased eriteadmised, saab kohus läbiotsimismääruses ka tõlgi või IT-spetsialisti (või muu vajaliku erialateadmistega isiku) kaasamise märkida. Läbiotsimismääruses tõlgi või muu spetsialisti kaasamise märkimata jätmine ei tähenda, et neid hiljem vajaduse tekkides ei oleks võimalik kaasata. Selleks näevad protseduuri ette lg-d 9 ja 10. Lõige 3 näeb ette kolm kumulatiivset tingimust, mille täidetuse korral on läbiotsimise käigus advokaadi ja kaitsja ametiprivileegi riived lubatavad. Kui mõni neist tingimustest ei ole täidetud, ei saa kohus advokaadi või kaitsja ametiprivileegiga hõlmatud teavet sisaldavate tõendite kogumist lubada. Ametiprivileegiga hõlmatud teabe saamise eesmärgil toimetatavat läbiotsimist tuleb eristada juhtumist, kus ametiprivileegiga teavet ennast läbiotsimisel ei otsita, kuid vaja võib olla läbiotsimist toimetada kohas, kus asub muu hulgas ametiprivileegiga hõlmatud teave. Näiteks otsitakse advokaadibüroost narkootilist ainet, mille sinna võib olla peitnud narkootikumidega äritsev advokaat või advokaadi sekretär – aine võib aga olla peidetud kappi, kus säilitatakse klientide dokumente. Viimati kirjeldatud juhtumil lg 3 asjakohane ei ole, 27 EIKo 07.06.2007 Smirnov v. Russia (No. 71362/01), p-d 48 ja 58. 28 EIKo 03.12.2019 Kırdök and others v. Turkey (No. 14704/12). 29 EIKo 09.12.2004 Van Rossen v. Belgium (No. 41872/98), p 33. 43 sest läbiotsimise eesmärgiks ei ole ametiprivileegiga hõlmatud teabe leidmine – see materjal on üksnes keskkonnaks, kus läbiotsimist toimetatakse. Esiteks, ametiprivileegiga teabe äravõtmine on õigustatud siis, kui ametiprivileegiga isik ise on oma tegevusega selleks põhjust andnud – näiteks on kahtlus, et advokaat pani oma kliendi ülesandel või koos temaga toime kuriteo. Ametiprivileeg ei kaitse ametiprivileegiga isiku kuritegevust, kuivõrd kuritegude toimepanek, olgu siis üksinda või ühiselt oma kliendiga, ei kuulu advokaadi kutsetegevuse ega kaitsja menetlusseisundi juurde. Seetõttu ei pälvigi seaduse erilist kaitset teave, mis kuriteo toimepanekut kinnitab. Advokatuuri, advokaadi või kaitsja juures tegutsev § 641 lg-s 2 sätestatud „isik“ hõlmab kõiki selliseid inimesi, kes advokaadi, kaitsja või advokatuuri juures advokaadi kutsetegevuses vahetult osalevad, olenemata nendevahelise lepingu liigist (tööleping, töövõtt, käsund vms). Teiseks eeltingimuseks on, et otsitav ametiprivileegiga hõlmatud teave on seotud menetletava kuriteoga. See tähendab, et läbiotsimiseks luba andes ning läbiotsimist tehes tuleb hinnata otsitava teabe seost kuriteoga, millega seoses menetlust ametiprivileegiga isiku suhtes toimetatakse. Ametiprivileegi riivamine ei ole lubatud pelgalt seetõttu, et materjal tundub menetlejale huvitav või sisaldab mõne muu isiku või kuriteo kohta asjakohast teavet. Teistsugune tõlgendus muudaks advokaadi ja kaitsja ametiprivileegi sisutuks – advokaadi ja kaitsja ülesandeks kriminaalmenetluses ongi saada teavet oma klientide kuritegude kohta, et kliendile õigusabi osutada. Kolmandaks eeltingimuseks on, et ametiprivileegi riive on ultima ratio – nagu ka jälitustoimingud, on advokaadi või kaitsja valduse läbiotsimine ametiprivileegiga hõlmatud teabe saamise eesmärgil lubatud üksnes juhul, kui muude toimingutega ei oleks teavet võimalik õigeaegselt saada kriminaalmenetluse huve oluliselt ohustamata. See ei tähenda, et enne peaks tingimata proovima teavet muude toimingutega koguda, sest kui asjaosalistele oleks uurimisasutuse huvi mingi info või mingite materjalide vastu teada, võiksid nad tõendid aegsasti hävitada ning hilisemast läbiotsimisest poleks abi. Küll aga tuleb kohtule põhjendada, miks just ametiprivileegi riivega läbiotsimine on tõendite kogumiseks vajalik, ning selgitada, et muud menetlustoimingud kas on juba osutunud viljatuks või väga suure tõenäosusega oleksid mitte ainult viljatud, vaid ka muudaksid hilisemad intensiivsema riivega toimingud perspektiivituks.30 Lõige 4 sätestab advokatuuri esindaja kohustused advokaadi ja kaitsja valduse läbiotsimisel. Punkt 1 – kõige olulisem nende kohustuste seas on kohustus hoolsalt ja põhjendamatute viivitusteta toimetada otsinguid ametiprivileegiga hõlmatud materjalide hulgas. Advokatuuri esindaja on läbiotsimisel n-ö filter – olles ise samuti ametiprivileegi kaitse all, saab tema läbiotsimise käigus avastatud kogu teavet tajuda ning selle teabe hulgast omakorda välja sõeluda selle teabe, mille äravõtmine on läbiotsimismääruse kohaselt lubatud. Selle teabe annab ta edasi uurijale, muu teabe aga eraldab ning see uurijani ei jõua. Nii hoitakse uurimisasutuse ametnike kätte sattumast ametiprivileegiga hõlmatud teavet, mis konkreetsesse kriminaalasjasse ei puutu (kuid mis seda enam võiks menetlejale huvi pakkuda nn juhuleiuna). Advokatuuri esindaja on mõnes mõttes justkui uurija käepikendus – läbiotsimisel otsustab uurija, kust, milliste vahenditega ja millises järjekorras otsida. Selleks, et advokatuuri esindaja saaks info sõelumise ülesannet eesmärgipäraselt täita, peab läbiotsimismääruses olema võimalikult selgelt kindlaks määratud nii see, mida otsitakse, kui ka see, millised meetodid otsingute tegemiseks on lubatud või kindlasti ära keelatud. Uurija võib küll anda advokatuuri 30 Riigikohus on ultima ratio põhimõttel tõendite kogumist selgitanud nt oma lahendis 3-1-1-3-15. 44 esindajale juhiseid otsingute toimetamisel, kuid ka tema peab jääma kohtumääruse piiridesse ning advokatuuri esindajal ei ole kohustust järgida selliseid uurija juhiseid, mis lähevad kohtumäärusega vastuollu. Punkt 2 – otsingute tegemisel on advokatuuri esindaja teiseks kohustuseks jälgida, et ametiprivileegiga kaitstud teave õigustamatult ilmsiks ei tuleks. See tähendab, et kui uurija asub tähelepanematusest või teadmatusest tegema läbiotsimise käigus otsinguid seal, kus asub ametiprivileegiga hõlmatud teave, tuleb advokatuuri esindajal uurijale märkus teha. Advokatuuri esindajal kui advokaaditöö eripäradega tuttaval inimesel on eeldatavasti ka parem arusaamine sellest, kus või millises vormis võib ametiprivileegiga hõlmatud teave esineda, ning läbiotsimise käiku jälgides saab ta uurijale õigel ajal märku anda võimalikust ametiprivileegi riivest. Advokatuuri esindaja peab olema erapooletu spetsialist, kelle ülesanne on läbi otsitava advokaadi või kaitsja klientide saladuste kaitse eest seista – ta ei ole läbiotsitava kaitsjaks ega esindajaks, nagu ta pole ka uurimisasutuse töötaja. Punkt 3 – advokatuuri esindaja peab hoidma saladuses temale seoses advokatuuri esindamisega kriminaalmenetluses teatavaks saanud teavet. See kohustus peegeldab KrMS §-s 214 sätestatut, mille kohaselt kriminaalasja kohtueelse menetluse andmete avaldamise üle otsustab prokuratuur kui kohtueelse menetluse juht. See saladuse hoidmise kohustus tähendab muu hulgas, et advokatuuri esindaja ei tohi avaldada ei seda, kelle juures ja kelle osalusel läbi otsiti, ega seda, mis oli kirjas läbiotsimismääruses. Kohustus saladust hoida käib ka teabe kohta, mis advokatuuri esindajale edastati enne läbiotsimist selleks, et esindaja saaks läbiotsimiseks valmistuda (nt kalendrisse aja leida ja õigel ajal õigesse kohta tulla). Punkt 4 – advokatuuri esindaja neljandaks kohustuseks on kohustus tunnetada adekvaatselt oma oskuste ja teadmiste piire ning vajadusel teha ettepanek kaasata läbiotsimise juurde tõlk või muu eriteadmistega isik. Kui advokatuuri esindaja näiteks ei valda keelt, milles on koostatud dokumendid, mille hulgast ta peab kriminaalasjas tähtsust omavat teavet otsima, tuleb advokatuuri esindajal endal sellest menetlejale teada anda (sest menetleja ise ei pruugi isegi teada, miskeelse teabe hulgast tuleb otsinguid teha). Samuti võib olla olukord, kus näiteks ära võetud kõvakettal on osa faile krüpteeritud ning advokatuuri esindajal puuduvad oskused ja teadmised krüpteeringu murdmiseks. Neis olukordades ei saa advokatuuri esindaja sisuliselt materjalide asjakohasust hinnata ning esindajal on kohustus teha ettepanek kaasata vajalik spetsialist. Tõlgi või muu erialaspetsialisti peab leidma menetleja. Punkt 5 – advokatuuri esindaja viiendaks kohustuseks on menetleja teavitamine temal ilmnenud huvide konfliktist. Kuivõrd advokaatide kliendid ja nende mured ei ole avalik teave ega ole tõenäoliselt teada ka advokatuuri juhatusele, on võimalik, et huvide konflikt, mis peaks välistama advokaadi osaluse menetlustoimingul advokatuuri esindajana, on teada vaid advokaadile endale. Saades teadlikuks huvide konfliktist, mis takistab tal advokatuuri esindaja ülesandeid täita, tuleb advokatuuri esindajal sellest viivitamata teada anda nii advokatuurile kui menetlejale. Seejuures on selge, et menetlejale ei saa advokatuuri esindaja kutsesaladuse hoidmise kohustuse tõttu ülearu detailselt selgitada, millest huvide konflikt tuleneb. Oluline on, et huvide konflikti tuvastamise korral saaks viivituseta määratud uus advokatuuri esindaja. Lõige 5 sätestab advokatuuri esindaja õigused läbiotsimise juures. Punkt 1 – esiteks on advokatuuri esindajal õigus mõistliku aja jooksul enne läbiotsimist tutvuda läbiotsimismäärusega ja prokuratuuri loal vajalikus ulatuses muude kriminaalasja materjalidega. Mõistlik aeg sõltub erinevatest teguritest, mh läbiotsimismääruse mahust. 45 Advokatuuri esindajal peab olema piisavalt aega selleks, et läbiotsimismäärus läbi töötada ning aru saada, mida ja kuidas läbiotsimisel otsima hakatakse. Punkt 2 – advokatuuri esindajal on õigus läbiotsimise käigus esitada taotlusi, kaebusi ning vastuväiteid, mis protokollitakse. Kõik läbiotsimise käigus esitatud taotlused, kaebused ja vastuväited läbiotsijate tegevuse peale tuleb esitada võimalikult kohe, et neile oleks võimalik reageerida ja ametiprivileegi õigustamatut riivet vältida – just see on advokatuuri esindaja üheks peamiseks kohustuseks läbiotsimise juures. Kui advokatuuri esindaja hinnangul väljutakse läbiotsimist tehes läbiotsimismääruse piiridest, on advokatuuri esindajal õigus eelnõukohases KrMS § 643 lg-s 1 nimetatud vastuväiteid esitada. Kõik vastuväited tuleb protokolli kanda, et hiljem oleks võimalik lahendada vaidlusi läbiotsimise käigu üle. Protokolli kandmisel tuleb märkused ja vastuväited fikseerida võimalikult täpselt, sh talletada hetk, millal märkus või vastuväide esitati, ning see, mille kohta vastuväide täpselt käis. Läbiotsimise protokolli koostab menetleja. Punkt 3 – kuna läbiotsimise käigus teeb otsinguid ametiprivileegiga hõlmatud materjali hulgast advokatuuri esindaja, võib temalgi olla vaja kasutada tehnikavahendeid – ja nende kasutamise kohta kohaldatakse KrMS § 47 lg 1 p 5 sätteid. Punkt 4 sätestab sõnaselgelt advokatuuri esindaja volituse avaldada läbiotsimisega seonduvat advokatuuri juhatusele tasustamiseks ja advokatuuri juhatuse muude ülesannete täitmiseks vajalikus ulatuses. Eelkõige on vaja teada anda, kui kaua läbiotsimine toimus. Lisaks võib olla vaja anda juhatusele teada muudest läbiotsimisel toimunud vahejuhtumitest, mis võivad juhatuse sekkumist nõuda. Üldreegel – kohtueelse uurimise andmeid tohib avaldada vaid prokuratuuri loal (KrMS § 214) – kehtib jätkuvalt ja ka advokatuuri esindaja peab sellest kinni pidama ega tohi juhatuselegi rohkem avaldada, kui on juhatuse ülesannete täitmiseks hädavajalik. Lõige 6 sätestab tegevuse läbiotsimiskohast kaasa võetavate teabekandjatega. Suures plaanis on kaks võimalust, kuidas läbiotsimisel andmemassiive käidelda. Esimene variant on asjakohane teave välja filtreerida kohapeal vahetult läbiotsimise käigus. Näiteks on see tõenäoliselt mõistlik lahendus siis, kui otsitakse konkreetseid paberdokumente, mis on selgesti äratuntavad. Teine võimalus on kõik võimalikud andmekandjad kaasa võtta (või näiteks pilveteenusest failid alla laadida ja kopeerida) ja neid siis hiljem uurimisasutuses filtreerida ja uurida. Võimalik on ka kahte lähenemist kombineerida, nt paberdokumendid kohapeal läbi vaadata, digitaalsed andmed aga kopeerida ja kaasa võtta. Otsuse läbiotsimise taktika kohta teeb menetleja ning sõltuvalt sellest, mis läbiotsimise käigus selgub, võib esialgne taktika ka muutuda. Seadus läbiotsimise taktikat ette ei kirjuta, kuid menetleja peab, nagu kõikide menetlustoimingute puhul, silmas pidama eesmärgipärasuse ja proportsionaalsuse nõudeid. Eeluurimiskohtunikul on põhimõtteliselt võimalik seada läbiotsimismääruses läbiotsimise taktika kohta vajalikke piiranguid. Kui läbiotsimiskohas ei ole võimalik või otstarbekas leitud teavet töödelda (näiteks on vajalik eritehnika või on materjal sedavõrd mahukas, et selle läbiotsimiskohas töötlemine tähendaks riigi poolt advokaadibüroos ühe kabineti hõivamist mitmeks nädalaks või kuuks), võetakse teave kaasa. Selleks, et vältida ametiprivileegiga teabe õigustamatut ilmsikstulekut, andmete muutmist või kustutamist, tuleb andmed läbiotsimiskohas advokatuuri esindaja juuresolekul pitseerida. Pitseerimine tähendab andmete talletamist eelnõukohase § 643 lg-s 3 kirjeldatud viisil. Pitseerimine tuleb talletada läbiotsimisprotokollis, et andmekandja või andmeid sisaldava faili käitlusahel oleks tõendatav ja et oleks välistatud ametiprivileegiga teabe alusetu 46 ilmsikstulek. Pitseri võib avada advokatuuri esindaja juuresolekul toimuvaks andmete eraldamiseks, mis on sätestatud lg-tes 7–9. Samuti võib pitseri avada advokatuuri esindaja juuresolekuta sellisteks toiminguteks, mille käigus ei ole võimalik andmete muutmine ega see, et ametiprivileegiga hõlmatud teave menetleja ametnikele teatavaks saaks. Sellisteks toiminguteks võivad olla näiteks andmekandjast tõendusliku peegelkoopia valmistamine vms tegevus, mille käigus kasutatav tarkvara teabega sisuliselt tutvuda ei võimalda (see tähendab, et pole oluline, kas tegelikult keegi andmeid vaatas või muutis, vaid tõendada tuleb seda, et teostatud tegevuse käigus ei olnud objektiivselt võimalik andmeid muuta ega nendega tutvuda). Näiteks koopia valmistamise puhul peab sellises olukorras olema tõendatav ka see, et keegi ei saanud tutvuda ka koopia sisuga. Teabega tutvumise võimatuse tõendamise koormus lasub seejuures menetlejal, kuivõrd nii teabekandja kui konkreetne andmetöötlusprotsess on täielikult menetleja kontrolli all. Lõige 7 reguleerib ametiprivileegiga hõlmatud teabe hulgast kriminaalasjas tähtsust omava teabe väljasõelumist. EIK-i kohtupraktika rõhutab vajadust asjassepuutumatu teabe kohtueelse menetleja kätte sattumist vältida, eriti kui teave paikneb valimatult äravõetavates arvutisüsteemides ja andmekandjatel.31 Samuti on EIK leidnud, et kui advokaadibüroo läbiotsimisel riivatakse või võidakse riivata asjassepuutumatu teabe konfidentsiaalsust, võib see mõjutada kohast õigusemõistmist sellisel määral, et tungitakse EIÕK art 6 kaitsealasse.32 Läbiotsimismääruses märgitud teavet otsib ametiprivileegiga hõlmatud teabe hulgast advokatuuri esindaja. Just tema peab eraldama kõikidest läbiotsimisel leitud andmetest need, mille võib läbiotsimismäärusest lähtuvalt menetlejale edastada. Sisuliselt tähendab see, et kõik läbiotsimisel ära võetud teabekandjad, millel võib olla ametiprivileegiga hõlmatud teavet, vaatab läbi advokatuuri esindaja, kes edastab menetlejale vaid selle osa teabest (need failid, need e-kirjad, need sõnumid), mille puhul läbiotsimismääruses kirjeldatud tunnuste järgi võib ametiprivileegist mööda minna. Otsingute tegemise konkreetse viisi võib kohtumäärusega ette kirjutada, kuid sõltuvalt olemasolevast eelinfost ei pruugi otsingumetoodika täpne ettekirjutus olla mõistlik. Ei prokuratuur ega kohus ei pruugi läbiotsimismääruse tegemisel teada täpselt, mida ja kust leitakse ning millisel kujul või millistes seadmetes on asjakohane teave. Otsingute tegemisel ja teabe filtreerimisel lähtub advokatuuri esindaja läbiotsimismääruses kirjutatust. Läbiotsimismääruse piirides on aga menetlejal (st uurimisasutuse ametnikul, kes läbiotsimist teeb) võimalik advokatuuri esindajat tehniliselt ja taktikaliselt juhendada näiteks selles, milliseid katalooge avada või milliste programmide abil milliste tunnuste alusel andmemassiive uurida. Kuni need juhised jäävad läbiotsimismääruse piiresse, tuleb advokatuuri esindajal neist juhinduda, jälgides samas, et ametiprivileegiga teave läbiotsimismääruses näidatust suuremas ulatuses õigustamatult ilmsiks ei tule. Läbiotsimise käigus ära võetuks ja tõendikõlbulikuks saab lugeda seda teavet, mille advokatuuri esindaja on muudest andmetest eraldanud ja menetlejale üle andnud. Arvestades, et digikriminalistika meetodid ja vahendid on ülispetsiifilised ja keerulised ning mõnel juhul on andmete uurimiseks kasutatavate arvutiprogrammide litsentsitingimustes sätestatud, et programme tohib kasutada vaid kindlas asukohas või kindla asutuse ametnik, on võimalik kohtumääruses määrata ka, et andmete eraldamist teostab advokatuuri esindaja ja menetleja juuresolekul kohtu määratud eriteadmistega isik, kes on sõltumatu prokuratuurist ja menetlevast uurimisasutusest. Selliseks 31 Vt nt EIKo Niemietz v. Germany (No. 13710/88), p. 37; EIKo M. v. the Netherlands (No. 2156/10), p-d 85-88. 32 Vt nt EIKo Robathin v. Austria (No. 30457/06), p-d 35 ja 37. 47 isikuks võib olla näiteks EKEI ekspert või teise uurimisasutuse vastava ala spetsialist, aga ka kohtu määratud spetsialist väljastpoolt riigisüsteemi või välismaalt. Lõige 8 – materjal, mis on küll ametiprivileegiga hõlmatud, kuid mida läbiotsimismäärusest lähtuvalt menetlejale edastada ei saa, tuleb pitseerida ja pitseerituna kriminaaltoimiku juures hoida, kuni kohus otsustab, mis sellega teha. Praktikas võib see tähendada, et läbiotsimiskohast võetakse pitseeritult kaasa arvutid, mis antakse omanikele tagasi pärast kõvaketastest peegelkoopiate valmistamist. Advokatuuri esindaja aga sõelub peegelkoopiatelt välja kriminaalasjas tähtsust omava materjali, mis kopeeritakse eraldi teabekandjale. Peegelkoopiad pitseeritakse ja hoitakse pitseerituna kriminaaltoimiku juures. Advokaadi või kaitsja ametiprivileegiga hõlmatud andmeid sisaldavate andmekandjatega toimimiseks nähakse ette kaks võimalust: need võib tagastada isikule, kellelt need ära võeti, või hävitada kriminaalasja lõpplahendi jõustumisel. See kujutab endast erinormi üldise asitõendite regulatsiooni suhtes ja on tingitud vajadusest tagada ametiprivileegi kaitse ka kriminaalasjas lõpplahendi jõustumise järel. Teisisõnu – menetleja ei saa kriminaalasjas menetlust lõpetades näiteks määrata, et andmed arhiveeritakse koos toimikuga või näiteks antakse õppeotstarbel kellelegi üle. Lõige 9 sätestab erikorra puhuks, mil kriminaalasja seisukohast tähtsust omavate andmete eraldamine muust ametiprivileegiga hõlmatud teabest ei toimu läbiotsimiskohas, vaid viiakse läbi hiljem nt uurimisasutuses. Kuna sellisel puhul on sisuliselt tegemist sellesama läbiotsimise jätkuga, tuleb andmete eraldamise juures võimaldada viibida samadel isikutel, kellel on õigus viibida läbiotsimise juures: advokaat või kaitsja, kelle juures läbi otsitakse, ning advokaadibüroo pidaja. Andmete eraldamist teostab advokatuuri esindaja ning juurde kutsutud saavad kasutada samu õigusi, mida nad saaksid kasutada läbiotsimise ajal – nad saavad teha läbiotsimise käigu ja tulemuste kohta märkusi ning esitada vastuväiteid, mis protokollitakse. Lõike 9 järgi andmete eraldamise juurde kutsutud isikute ilmumata jäämine andmete eraldamist ei takista. Lõige 10 reguleerib menetleja initsiatiivil läbiotsimise käigus otsingute teostamise ja andmete eraldamise juurde tõlgi ja muu eriteadmistega isiku kaasamist. Otsingute teostamise all peetakse silmas tegevust teabe leidmiseks (sh läbiotsimiskohas teabekandjate otsimisel) ning andmete eraldamine tähendab tegevust ametiprivileegiga hõlmatud teabe hulgas läbiotsimismääruse kohaselt ära võtta lubatud andmete muudest andmetest eraldamiseks. Mõlemas läbiotsimise etapis võib olla vaja kasutada tõlgi abi või kaasata tehnikuid või muud abipersonali (nt spetsialist, kes seifi lahti muugib või parooliga kaitstud arvutisse ligipääsu tekitab). Ehkki ka advokatuuri esindajal on kohustus teha ettepanek tõlgi või eriteadmistega isiku kaasamiseks, võib advokatuuri esindaja olla menetlejaga eri meelt selles, kas eriteadmistega isiku või tõlgi kaasamine on konkreetsel juhul vajalik. Näiteks võib menetleja kahelda advokatuuri esindaja keeleoskuses või jääda eri meelt selles, kas advokaadibüroo seinast tuleks eriseadmete abil peidikut otsida. Kui menetlejal on veendumus, et tõlgi või eriteadmistega isiku kaasamine on möödapääsmatult vajalik, saab menetleja need abilised kaasata advokatuuri esindaja nõusolekul. Kui advokatuuri esindaja nõus ei ole, lahendab vaidluse eeluurimiskohtunik lg-s 11 sätestatud korras. Nii tõlgi kui eriteadmistega isiku kaasamisel tuleb võtta meetmed, et need inimesed ei põhjustaks ametiprivileegiga hõlmatud teabe lekkimist, sh ei ole neil lubatud läbiotsimise käigus teada saadut menetlejale avaldada. Sellekohane teavitus tuleb protokollis fikseerida ja 48 talletada kaasatud isiku kinnitus, et ta on oma saladusehoidmise kohustusest teadlik ja tal puudub huvide konflikt. Ehkki praktikas võib olla vaja eriteadmistega isikutena kaasata uurimisasutustele lähedal seisvaid isikuid (nt EKEI eksperdid või Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) arvutispetsialistid), peavad ka nemad hoiduma ametiprivileegiga hõlmatud teabe vajalikust suuremas ulatuses avaldamisest. Meetmed, mida võtta, et vältida vajalikust suuremas mahus ametiprivileegiga hõlmatud teabe spetsialistidele ja tõlkidele teatavaks saamist, sõltuvad suuresti konkreetsetest asjaoludest ja kasutatavate tehnikavahendite eripärast. Lõige 11 sätestab prokuratuuri ja advokatuuri esindaja vahel eriteadmistega isiku või tõlgi kaasamise vajaduse üle tekkinud vaidluse lahendamise korra. Kui vajaduse tõlgi või eriteadmistega isiku järele tõstatab advokatuuri esindaja, on menetleja otsustada, kas ta peab abipersonali kaasamist vajalikuks. Menetlustoimingu efektiivsuse huvides tõenäoliselt advokatuuri esindaja ettepanek rahuldatakse. Kui menetleja ise leiab, et abipersonali kaasamine on vajalik, saab ta sellekohase ettepaneku omakorda teha advokatuuri esindajale. Kui advokatuuri esindaja nüüd siiski abipersonali kaasamist ei toeta või näiteks pole nõus konkreetse inimese läbiotsimise juurde kaasamisega, on prokuratuuril võimalus esitada eeluurimiskohtunikule taotlus tõlgi või muu erialaspetsialisti kaasamiseks. Selle taotluse peab eeluurimiskohtunik lahendama 10 päeva jooksul taotluse saamisest. Taotluse lahendamisel lähtub eeluurimiskohtunik eelkõige taotluses sisalduvast teabest – millisel eesmärgil on erialaspetsialisti või tõlgi kaasamine vajalik ning mis näitab, et ilma abipersonali kaasamata ei oleks läbiotsimine või andmete eraldamine efektiivne. Kui menetleja ja advokatuuri esindaja vahel tekib vaidlus eriteadmistega isiku või tõlgi kaasamise üle, võib menetleja otsustada, et läbiotsimiskohast võetakse kõik olulised andmed kaasa ja pitseeritakse hilisemaks uurimiseks vastavalt eelnõukohase § 912 lg-le 6. Lõige 12 sätestab õiguskaitsevahendi puhuks, kui menetleja hinnangul ei tegutse advokatuuri esindaja erapooletult või piisava hoolikusega. Advokatuuri esindaja on küllaltki ebaharilikus positsioonis, kus erinevalt oma tavalisest rollist kahtlustatava kaitsjana tuleb tal sisuliselt asuda uurija silmade ja käepikenduse rolli ning seda oma ametikaaslase suhtes. Ehkki rollide vaheldumine on advokaaditöö igapäevane osa, võib selline rollivahetus osutuda mõnele advokaadile ületamatuks – ning isegi kui tegelikult advokaat advokatuuri esindajana tegutseb igati hoolikalt ja erapooletult, võib siiski jääda mulje, et ta oma tööd piisava hoolikuse ja erapooletusega ei tee. Alust sellisteks kahtlusteks võib anda mh see, kui küllaltki vähese materjali läbisõelumiseks kulub ebamõistlikult palju aega, või see, kui advokatuuri esindaja tõlgendab läbiotsimismäärust ebamõistlikult kitsendavalt ja näiteks läbiotsimisel keeldub otsinguid tegemast. Prokuratuuril on sellistel puhkudel võimalus esitada taotlus eeluurimiskohtunikule, et eeluurimiskohtunik määraks otsingute tegemiseks mõistliku pikkusega tähtaja või kohustaks advokatuuri määrama uue esindaja. Taotluse lahendab eeluurimiskohtunik oma määrusega ning ta peab taotluse lahendamisel ära kuulama nii prokuratuuri kui advokatuuri esindaja. Seda, millises vormis ärakuulamine aset leiab, seadus ette ei kirjuta ning see on eeluurimiskohtuniku enda otsustada. Oluline on, et nii prokuratuur kui advokatuuri esindaja saaksid oma seisukohad kohtule esitada enne taotluse lahendamist. Määrus ei ole määruskaebe korras vaidlustatav. Lõige 13 reguleerib sellist olukorda, kus menetlejal on tekkinud kahtlus, et advokatuuri esindaja on jätnud läbiotsimise määruses nimetatud andmed muude ametiprivileegiga andmete hulgast eraldamata. 49 Sellise kahtluse tekkimise korral tuleb see teabekandja, millel menetleja arvates on kriminaalasjaga seotud ja eraldamata jäänud andmed, pitseerida ning prokuratuur saab esitada eeluurimiskohtunikule taotluse kontrollida andmete eraldamise tulemusi. Prokuratuur teeb vajalikud korraldused, et eeluurimiskohtunik saaks vaidlusaluse teabekandjaga tutvuda. Eeluurimiskohtunik otsustab sellist taotlust saades esmalt, kas prokuratuuri kahtlus on põhjendatud. Kahtluse põhjendatusele võib osutada juba eraldatud teave, millest nähtub, et asjakohast ja lubatavat teavet peaks veel olema, aga sellele võib viidata ka muu kriminaalasjas kogutud tõendusteave. Kahtluse põhjendatust peaks eeluurimiskohtunikule demonstreerima prokuratuur. Kui eeluurimiskohtunik leiab, et kahtlus on põhjendatud, teostab ta vaidlusaluselt teabekandjalt läbiotsimismäärusele vastava tõendusteabe eraldamise ise, lähtudes advokatuuri esindaja poolt teabe sõelumist reguleerivatest sätetest. Vajalike korralduste tegemine tähendab siin seda, et sõltuvalt vaidlusaluse teabekandja olemusest võib olla otstarbekas see eeluurimiskohtunikule kohtumajja toimetada – samas aga ei tähenda see tingimata seda, et näiteks kärutäis advokaadibüroost läbiotsimisel kaasa võetud kaustu tuleks tingimata füüsiliselt kohtumajja vedada või et üksnes eriaparatuuriga loetav kõvaketas tuleks anda eeluurimiskohtunikule kohtu vahenditega lahti muukimiseks. Vastavalt võimalustele võivad „vajalikud korraldused“ tähendada ka seda, et vaidlusaluselt teabekandjalt andmete eraldamise ülesannet täidab kohtunik näiteks politseimajas, kus asuvad kaustad ja vajalik eritehnika krüpteeritud kõvakettale ligipääsemiseks. Seejuures tuleb abipersonali (st tõlgid, tehnikud vms asjatundjad) kaasamise puhul jätkuvalt lähtuda samadest reeglitest, mis on sätestatud läbiotsimise jaoks advokatuuri esindaja poolt: abipersonali tohib kaasata vaid hädavajalikus ulatuses ning selliselt, et võimalikult välditaks advokaadi või kaitsja ametiprivileegiga hõlmatud teabe abipersonalile teatavaks saamist. Andmete eraldamise juurde eeluurimiskohtuniku poolt kaasatakse nii advokatuuri esindaja kui uurimisasutuse ametnik – uurijal on ilmselt kõige selgem arusaamine sellest, milline teave on uurimise jaoks oluline, kuidas seda võidakse varjata või kust seda otsida; advokatuuri esindajal on aga jätkuvalt ülesanne andmete eraldamise juures juhtida tähelepanu ametiprivileegiga hõlmatud teabe kaitse küsimustele. Samuti peavad eeluurimiskohtuniku poolt andmete eraldamise juures saama viibida need isikud, kellel on õigus läbiotsimise juures viibida. On ilmselt otstarbekas, kui võimalusel tegeleb andmete eraldamisega seesama eeluurimiskohtunik, kes tegi läbiotsimismääruse – sellisel juhul ei teki vaidlusi läbiotsimismääruse sisu ja tõlgendamise üle ning kohtunik on konkreetse kriminaalasja asjaoludega juba tuttav. Lõige 14 annab võimaluse prokuratuuril nõuda uue advokatuuri esindaja määramist juhul, kui advokatuur on määranud esindajaks advokaadi, kellel aga on huvide konflikt või kes on selles kriminaalasjas mõni muu kriminaalmenetluse subjekt (sh nt tunnistaja, kaitsja või kannatanu esindaja). Üldjuhul ei peaks selliseid vaidlusi advokatuuri ja prokuratuuri vahel tekkima – prokuratuur ei saa dikteerida advokatuurile seda, kes on advokatuuri esindaja, nagu ka advokatuur ei saa prokuratuurile peale suruda esindajana isikut, kes ei saaks asjas tegutseda erapooletult ja professionaalselt, kuna on ise üht- või teistmoodi asjast isiklikult huvitatud. Kummatigi ei saa prokuratuur alati advokatuurilt uue esindaja määramist paludes täpselt põhjendada, miks esialgu määratud esindaja ei sobi: läbiotsimine kaotaks oma efektiivsuse, kui läbiotsitav saaks enne läbiotsimist teada, et tema juurde on plaanis tulla läbi otsima. Samal põhjusel nähakse ette, et ka advokatuuri juhatus ei tohi avaldada, miks esialgu määratud esindaja välja vahetatakse, isegi kui põhjus on teada. Seesuguses piiratud suhtluse olukorras võib aga näiteks advokatuuril 50 tekkida kahtlus, et prokuratuur palub esindajat vahetada lähtuvalt mugavusest, mitte lähtuvalt seaduses ette nähtud alustest. Seetõttu on vaja ette näha mehhanism võimalike erimeelsuste lahendamiseks. Eeluurimiskohtunik lahendab taotluse uue esindaja määramiseks määrusega 10 päeva jooksul taotluse saamisest. Eeluurimiskohtunikule saab prokuratuur ka avaldada konkreetset advokatuuri esindajat diskvalifitseerivad asjaolud. Oma määruses ei tohi eeluurimiskohtunik avaldada asjaolusid, mis võiksid hilisema menetlustoimingu läbiviimist ohtu seada, nt avaldada, kelle juures läbiotsimiseks advokatuuri esindaja palutakse määrata või milline on konkreetse advokaadi menetlusseisund kriminaalasjas. Eeluurimiskohtuniku määrus, millega taotlus lahendatakse, ei ole määruskaebuse korras vaidlustatav. Paragrahv 913 on erisäte puhuks, kui menetleja nõuab advokaadi või kaitsja ametiprivileegiga hõlmatud teavet, mis ei ole advokaadi või kaitsja enda valduses, vaid asub kolmanda isiku valduses, kes hoiab seda teavet kokkuleppel advokaadi või kaitsjaga. Selliseks kolmandaks isikuks võib olla nt raamatupidamisfirma, meiliserveri haldaja või arhiivilao pidaja, aga ka krediidiasutus, kelle vahendusel toimuvad advokaadi ja kliendi vahelised arveldused. Kutsesaladuse kaitsmine ja advokaadi või kaitsja ametiprivileeg kaotaks oma mõtte, kui see kohalduks üksnes advokaadi valduses, kuid seadus võimaldaks siiski tavalise päringuga taolisi andmeid välja küsida nt advokaadile andmesäilitusteenuse pakkujalt või raamatupidajalt saada kogu advokaadi kliendinimekiri. Eelnõukohane § 913 on erisätteks eelnõukohasele §-le 642, mille lg 3 üldiselt reguleerib kolmanda isiku valdusesse usaldatud ametiprivileegiga hõlmatud teabe kaitset. Lõige 1 sätestab, millistel tingimustel on lubatud nõuda välja teavet, mis võib olla hõlmatud advokaadi või kaitsja ametiprivileegiga. Need alused on samad, mis advokaadi või kaitsja valduse läbiotsimise puhul ja on sätestatud eelnõukohase KrMS § 912 lg-s 3. Eelnõukohane paragrahv on suunatud menetlejale – teabevaldaja, kes saab nõude anda välja teavet, mis võib olla ametiprivileegiga hõlmatud, kuid mille väljanõudmiseks kohus pole määrust teinud, peaks andmete väljaandmisest keelduma eelnõukohasele § 642 lg-le 3 tuginedes. Lõige 2 sätestab teabe välja nõudmise korra. Kaitsja ja advokaadi ametiprivileegiga hõlmatud teabe nõudmise eelduseks on kohtu või eeluurimiskohtuniku määrus, millega teave valdajalt välja nõutakse. Erinevalt muude ametiprivileegidega hõlmatud teabe väljanõudmisest tuleb kaitsja ja advokaadi ametiprivileegiga hõlmatud teave edastada otse kohtule, kes tegi teabe nõudmiseks määruse. See on vajalik selleks, et tagada ametiprivileegiga hõlmatud teabe hulgast kriminaalasjaga seotud teabe eraldamine ning asjasse puutumatu (kuid samas siiski konfidentsiaalse) teabe kindel hoidmine uurimisasutuse kätte sattumast. Lõige 3 sätestab teabe nõudmise määruse sisunõuded. Analoogiliselt läbiotsimise määrusele tuleb ka teabe nõudmise määruses märkida, millise tõendusteabe otsimiseks on määrus antud. Kuna teabevaldaja ei pruugi teabe hõlmatusest ametiprivileegiga teadlik olla, tuleb nõutud teavet kirjeldada selliselt, et teabevaldaja saaks aru, millise teabe üleandmist nõutakse, ning tal oleks võimalik kirjelduse järgi üle antav teave komplekteerida. Näiteks võib määruses märkida, et teabevaldajat kohustatakse kohtule üle andma kõik e-kirjad, mis on advokaat A e-postkasti saabunud mingis kindlas ajavahemikus või 51 mingilt kindlalt aadressilt, või näiteks kõik arved, mille advokaat on mingis ajavahemikus esitanud, sh klientidele. Lisaks tuleb teabe nõudmise määruses täpsustada juhised, millest lähtudes kriminaalmenetluses asjakohaseid andmeid muudest ametiprivileegiga hõlmatud andmetest eraldama hakatakse. Määruses tuleb märkida, millist tõendusteavet üle antud andmete hulgast otsida tohib, millises ulatuses tohib määruses nimetatud teavet otsida ametiprivileegiga hõlmatud andmete hulgast ning millised meetmed tuleb tarvitusele võtta, et vältida ametiprivileegiga hõlmatud teabe õigustamatut ilmsiks tulekut. Kohtumääruses tuleb kirjeldada ka võimalikke andmete eraldamise tehnikaid, kui konkreetsete tehnikate määruses fikseerimine on võimalik ja mõistlik. Näiteks võib määruses kindlaks määrata, milliste märksõnade järgi tuleks teha arvutifailide hulgas täistekstiotsing, või määrata, millist tarkvararakendust andmete eraldamisel kasutatakse. Määrus võib sisaldada ka juhiseid teabevaldajale, kellele määrus on adresseeritud, tehes korraldusi näiteks andmekandja kohtule edastamiseks pakendamise või kasutatava andmeedastuskanali kohta (nt kohustades kasutama mingit kindlat failijagamiskeskkonda). Lõige 4 sätestab välja nõutud teabega edasise toimimise korra. Saades nõutud teabe, pitseerib kohus teabe ja edastab selle menetlejale. Pitseerimine tähendab andmete talletamist eelnõukohases § 643 lg-s 3 kirjeldatud viisil. Edastamise eesmärgil võib olla vajalik andmete salvestamine eraldi teabekandjale, kuid tehniliste võimaluste olemasolul võib teabe edastada ka usaldusväärseid elektroonilisi kanaleid pidi. Menetleja korraldab kohtult saadud andmete eraldamise eelnõukohase § 912 reeglite kohaselt, st kaasab andmete eraldamiseks advokatuuri esindaja ja ametiprivileegiga isiku enda. Menetlejale edastamiseks eraldatakse need andmed, mis pole üldse ametiprivileegiga hõlmatud, ning need ametiprivileegiga hõlmatud andmed, mis kohtumäärusest nähtuvate kriteeriumide järgi puudutavad menetletavat kriminaalasja. Muude andmetega aga toimitakse vastavalt kohtumääruses sisalduvatele juhistele. Siingi võib kohus määrata, et menetletava kriminaalasjaga mitte seotud andmed tuleb advokatuuri esindaja juuresolekul kustutada või andmekandja teabevaldajale tagastada. 16) Paragrahvi 107 lõike 3 täiendamine KrMS § 107 lg 3 täiendamine on vajalik selleks, et vältida eriliiki isikuandmete põhjendamatut avaldamist kriminaalmenetluse käigus. Eriliiki isikuandmed (varem tuntud ka delikaatsete isikuandmetena) on näiteks andmed isiku poliitiliste vaadete, usuliste veendumuste, tervise ja seksuaalelu kohta.33 Praktikas on ette tulnud olukordi, kus nt kohtupsühhiaatriaekspertiisi aktidesse on ümber kirjutatud kogu kahtlustatava terviselugu, sh sellised andmed, millel ekspertiisiaktist tuvastatavat seost kahtlustatava vaimsele tervisele antava hinnanguga ei ole. Seetõttu on põhjendamatult avaldatud isikuandmeid ja riivatud inimeste õigust privaatsusele. Kohtuekspertidele antakse enamasti juurdepääs ka kriminaaltoimikule, millest lähtuvad andmed, sh eriliiki isikuandmed, ei pruugi olla kohtus lubatavaks tõendiks. Ekspertiisiaktis sellise teabe esitamine põhjustab olukorra, kus ekspertiisiaktiga koos saab kohtule teatavaks info, mida tegelikult kohtule esitada 33 IKÜM art 9 lg 1 (https://eur-lex.europa.eu/legal- content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:32016R0679#d1e2039-1-1) 52 ei saaks. Kui taoline teave ei ole ka vältimatult vajalik eksperdiarvamuse põhjendamisel, on selle teabe ekspertiisiaktis esitamine lubamatu. 17) Paragrahvi 1262 täiendamine lõikega 41 Paragrahvi täiendatakse lg-ga 41, mis piirab ametiprivileegiga hõlmatud teabe hankimist jälitustoimingutega. Lisatav lg 41 sätestab üldreegli, mille kohaselt on jälitustoimingute tegemine ametiprivileegiga hõlmatud teabe saamiseks lubatud üksnes siis, kui lisaks jälitustoimingu kohta kehtivatele KrMS-i sätetele on järgitud ka KrMS §-s 642 märgitud tingimusi – eelkõige, et tuleb üldisest ultima ratio hindamisest eraldi kaaluda, kas ka ametiprivileegi riivamine on õigustatud. Ametiprivileegiga hõlmatud teabe kohta jälitustoiminguga tõendi kogumiseks peab eelnõukohase § 642 sätteid silmas pidades igal juhul andma loa kohus. Kehtiva seaduse kohaselt ametiprivileegiga isikute suhtes ametiprivileegiga hõlmatud teabe kogumiseks jälitustoimingute tegemisel piiranguid ei ole, välja arvatud KrMS § 126 7 (teabe salajane pealtkuulamine ja pealtvaatamine) lg-s 2 sätestatu. See tähendab, et pole mingit piirangut näiteks asjade, sh ametiprivileegiga hõlmatud dokumentide varjatud läbivaatusel, ametiprivileegiga isiku varjatud jälgimisel või ametiprivileegiga isiku suhtes politseiagendi kasutamisel – ja kõikide nimetatud toimingutega on kerge ametiprivileegiga hõlmatud teavet hankida. Eelnõu kohaselt laiendatakse keeldu jälitustoiminguid teha ametiprivileegiga hõlmatud teabe saamiseks kõikidele jälitustoimingutele, kuivõrd ei ole millegagi põhjendatud, miks põhiõigusi enam riivavate jälitustoimingute tegemine peaks menetleja jaoks olema avalike menetlustoimingute tegemisest laiemalt lubatav. Kui läbiotsimise või ametiprivileegiga hõlmatud teabe päringu jaoks on vajalik kohtu luba, siis saata näiteks arsti, advokaadi või ajakirjaniku juurde politseiagent, kes varjatult nt telefoni ja arvuti läbi vaatab (eeldusel, et ei ole valdaja tahte vastane sisenemine), ilma eelnõukohaste muudatusteta kohtu luba ei nõuaks, ehkki ametiprivileegi riive on sama. Lisaks piiratakse võimalust teha advokaadi ja kaitsja suhtes jälitustoiminguid KrMS § 1262 lg 4 alusel. KrMS § 1262 lg 4 alusel võib kahtlustatavaks või tagaotsitavaks mitte oleva isiku suhtes jälitustoimingu tegemise loa anda juhul, kui on põhjendatult alust arvata, et potentsiaalne subjekt suhtleb kahtlustatava või tagaotsitava isikuga, vahendab talle teavet, osutab talle kaasabi või võimaldab tal kasutada oma sidevahendit. Loa andmise võimaldamine seetõttu, et advokaat oma kaitsealusega suhtleb, talle abi osutab või teavet vahendab, muudaks advokaadi kutsesaladuse hoidmise sisuliselt võimatuks ja ametiprivileegi ainetuks. Näiteks oleks võimalik kuulata pealt kahtlustatava vestlust advokaadiga, kelle poole kahtlustatav pöördub seoses kuriteo toimepanemisega, ning seeläbi advokaadi ametiprivileegi toime nullida. On selge, et just kliendilt saadav teave võimaliku kuriteo kohta ongi seesugune info, mida klient oma kaitsjaga peab õigusabi eesmärgil avameelselt saama vahetada ja mis seetõttu kuulub advokaadi või kaitsja ametiprivileegi kaitsealasse. Kui advokaat või kaitsja on asunud ise kuriteole kaasa aitama, saab tema suhtes jälitustoiminguid teha KrMS § 1262 lg 3 p 1 alusel. Kui advokaat võimaldab jälitataval isikul oma sidevahendeid kasutada (seeläbi sisuliselt aidates kaasa kahtlustatava konspiratsioonivõtetele), on võimalik advokaadi või kaitsja suhtes jälitustoiminguid teha KrMS § 1262 lg 4 alusel ka ametiprivileegiga hõlmatud teabe saamiseks, kuid jätkuvalt kehtivad eelnõukohase § 642 lisanõuded. 53 18) Paragrahvi 1267 lõike 2 kehtetuks tunnistamine KrMS § 1267 lg 2 tunnistatakse kehtetuks, kuna selle sisu on edaspidi kaetud KrMS § 1262 juurde eelnõu kohaselt lisatava lg-ga 41 ja KrMS §-le 12612 lisatava lg-ga 31. Kehtivas seaduses näeb KrMS § 1267 lg 2 võrreldes jälitustoimingute üldise regulatsiooniga ette erinormi salajase pealtkuulamise ja pealtvaatamise puhuks, kuid eelnõukohase seadusega laiendatakse sama õigusnormi kehtivust kõikidele jälitustoimingutele. 19) Paragrahvi 12610 täiendamine Lisatav lõige reguleerib olukorda, kus iseenesest seadusliku jälitustoimingu käigus kogutakse ametiprivileegiga hõlmatud teavet, ehkki see ei olnud jälitustoimingu eesmärgiks ega olnud ka ette nähtud jälitustoimingu tegemiseks antud loas. Näiteks võib kahtlustatava telefoni seadusliku pealtkuulamise käigus jääda salvestisele ka kahtlustatava telefonikõne kaitsjaga, mille sisuks on kahtlustatavale antav õigusabi. Konfidentsiaalne suhtlus kaitsjaga pole üksnes ausa menetluse alustala, vaid advokaadi ja tema klientide konfidentsiaalse suhtlemise võimaluse tagamine on ka osa Eesti rahvusvahelistest kohustustest, mille unarusse jätmist on Eestile aeg-ajalt ette heidetud. Viimati juhtis nn jälituse privilegeeritud juhuleiu probleemile tähelepanu Riigikohus oma lahendis kriminaalasjas nr 1- 24-7248. Vältimaks ametiprivileegiga hõlmatud andmete põhjendamatut ilmsikstulekut, tuleb sellised andmed esimesel võimalusel muudest jälitustoiminguga kogutud andmetest eristada ning vastavalt tehniliste lahenduste võimalustele võtta tarvitusele meetmed, et need andmed ei saaks teatavaks muudele isikutele. Näiteks saab jälitustoiminguga saadud telefonikõnede salvestistest teha edasises menetluses kasutamiseks väljavõtted, mis isiku ja tema kaitsja vestlusi ei sisalda – viimased aga salvestada krüpteeritud faili, mida teised uurimisasutuse ametnikud avada ei saa. Samal eesmärgil sätestatakse ka, et ametiprivileegiga hõlmatud juhuslikult kogutud teavet ei tohi kajastada jälitustoimingu kokkuvõttes ega kriminaaltoimikusse pandavas jälitustoimingu protokollis. Jälitustoimingust tuleb teavitada ja kogutud andmeid tutvustada üldises korras, st menetleja peab tegema mõistlikud pingutused, selgitamaks välja, kes on jälitusse jäänud inimesed, kelle eraelu puutumatust oluliselt riivati, ning seaduses sätestatud korras neid teavitama ning võimaldama neil kogutud andmetega tutvuda. Ametiprivileegile vaatamata, kui seadusliku jälitustoimingu käigus ilmneb teave, mis puudutab ametiprivileegiga isiku enda toime pandavat või toime pandud kuritegu, on kogutud teave tõendina lubatav, sealhulgas ka ametiprivileegiga isiku enda kriminaalasjas. Küll sätestatakse, et muul juhul tohib sellist juhuslikult jälitustoiminguga kogutud ametiprivileegiga hõlmatud teavet tõendina kasutada üksnes juhul, kui seda taotleb isik, kelle perekonna- ja eraelu puutumatust jälitustoiminguga riivati, st ühelt poolt ametiprivileegiga isik, teiselt poolt aga tema klient, kellega suhtlus toimus. See haakub ka praktilises mõttes asjakorraldusega, kus taolise jälituse juhuleiuga ei peaks olema kursis rohkem inimesi kui see ametnik, kes teabe eristamise ja jälitustoimingust teavitamisega tegeleb, ning asjaomased riivatud isikud, kes pärast jälitustoimingust teavitamist saavad ise teha taotluse teabe arvamiseks tõendite hulka kas juba kohtueelses menetluses või kohtumenetluse käigus. 54 20) Paragrahvi 12612 täiendamine lõikega 31 Lisatav lõige 31 sätestab selgelt, et kui mõne muu isiku suhtes seaduslikult läbiviidavast jälitustoimingust nähtub ametiprivileegiga isiku toime pandud või toime pandavat võimalikku kuritegu puudutav tõendusteave, võib sellist teavet kasutada tõendina ametiprivileegiga isiku suhtes toimetatavas kriminaalmenetluses. Tegemist on sisuliselt juhuleiu olukorraga, mida tuleb eristada ametiprivileegiga isiku enese jälitamisest. Näiteks sellisest olukorrast oleks see, kui kohus on andnud loa kuulata pealt narkoäris kahtlustatava isiku telefoni, üheks jälitatava vestluspartneriks on aga advokaat, kellega arutatakse, kuidas ähvardada käimasolevas kohtuprotsessis tunnistajaid ja milliseid dokumente oleks otstarbekam võltsida. Eeldusel, et kahtlustatava pealtkuulamine oli seaduslik, on pealt kuulatud vestlus tunnistajate ähvardamise ja dokumentide võltsimise kohta lubatavaks tõendiks nii esialgse kahtlustatava kui vestluspartneriks olnud advokaadi vastu ja seda muu hulgas seetõttu, et seesugune vestlus, ehkki võib-olla alguses peetud õigusteenuse eesmärgil, alates kuritegeliku plaani pidamisest ametiprivileegi alla ei kuulu. Seejuures tuleb silmas pidada, et juhuleid oleks kasutatav ka ametiprivileegiga isiku kasuks (näiteks nähtub vestlusest küll advokaadi ja tema kliendi ühine kuriteo toimepanek, kuid selge on ka see, et advokaat oli kõigest kaasaaitaja). 21) Paragrahvi 12612 lõike 9 muutmine Lõike 9 muutmise eesmärk on advokaadi ja kaitsja ametiprivileegiga hõlmatud ja juhuslikult jälitustoiminguga kogutud teabe hävitamise muutmine kontrollitavamaks ja läbipaistvamaks, nagu seda pidas vajalikuks Riigikohus.34 Nimelt juhtis Riigikohus tähelepanu, et ehkki kehtiv seadus annab aluse nii teabe tutvustamiseks kui selle hävitamiseks, ei ole siiski selgelt reguleeritud, et enne teabe hävitamist peaks seda olema tutvustatud isikutele, kelle eraelu puutumatust oluliselt riivati, sh iseäranis advokaadile, kellega peetud ametialane vestlus salvestati. Lõike 9 muutmine toob selgust kahes küsimuses. Esiteks, kui seadus jälitustoiminguga kogutud ja kriminaaltoimikusse üle kandmata materjali säilitamist ette ei näe (eelkõige tuleb siin vaadata KrMS § 12612 lg-eid 2–4), siis see hävitatakse. Teiseks, hävitamine toimub pärast seda, kui puudutatud inimest on jälitustoimingust teavitatud ja talle on antud võimalus materjaliga tutvuda, too aga kas on teada andnud, et ei soovi materjali säilitamist, pole isegi kasutanud võimalust kogutud materjaliga tutvuda (st pole teavitusele seaduses sätestatud tähtaja jooksul üldse reageerinud) või siis on küll materjaliga tutvunud, kuid materjali säilitamist taotlenud ei ole. Viidatud kohtulahendis on Riigikohus ka menetlejatele ette heitnud, et nood pole piisavalt hoolikalt suhtunud pealt kuulatud telefonikõnedes kõnelejate tuvastamisse. Selles osas seadust muuta ei ole vaja – kohtulahendis kirjeldatud olukorras oli menetlejal piisavalt infot selleks, et pealt kuulatud kõnedes osalenud advokaadid tuvastada, kuid see jäi esialgu lihtsalt tegemata ja hiljem väitis prokuratuur, et kutsetegevusega seonduva teabe pealtkuulamine ei ole eraelu puutumatuse riive. Riigikohus selle argumendiga ei nõustunud ja korrigeeris irdtõlgenduse. Kehtiv õigus räägib menetluse käigus tuvastatud isikutest ning ehkki ka Riigikohus möönis, et ebamõistlikke jõupingutusi isikute tuvastamiseks tegema ei pea, on Riigikohtu juhis selge, et menetleja peab tegema vähemalt mõistlikud pingutused selleks, et olemasoleva ja lihtsasti hangitava teabe abil välja selgitada advokaadid, kelle ametiprivileegiga hõlmatud 34 RKKKm 1-24-7248 p 47. 55 kommunikatsiooni puutumatust riivati. Sama reegel – menetleja peab menetluse käigus kogutud teabe põhjal tuvastatavaid isikuid teavitama nende eraelu puutumatuse jälitustoiminguga riivamisest – kehtib ka muude jälitustoimingust puudutatud isikute kohta. 22) Paragrahvi 12612 täiendamine lõikega 10 Kehtivas õiguses ei ole selgesõnaliselt ette nähtud, et jälitustoimingust puudutatud advokaadil või advokatuuri esindajal peaks olema võimalus vahetult veenduda, et teave tõepoolest hävitatakse või kustutatakse. Selle tagamiseks tuleb edaspidi ametiprivileegiga hõlmatud juhusliku jälitusteabe hävitamisele kaasata kas puudutatud advokaat ise või advokatuuri esindaja. Eelistada tuleks puudutatud advokaadi enda kaasamist, nagu märkis ka Riigikohus oma määruses 1-24-7248. Advokatuuri esindaja kaasamine võib olla vajalik siis, kui puudutatud advokaati ennast ei saa mingil põhjusel andmete hävitamise juurde kaasata – näiteks on andmed või nende hävitamise protsess riigisaladus, kuid puudutatud advokaadil puudub riigisaladuse luba. Kui advokatuuri esindaja või advokaat kaasatakse hävitamise juurde, märgitakse see ära materjalide hävitamise aktis. 23–24) Paragrahvi 146 lõike 6 täiendamine punktiga 21 ja § 146 täiendamine lõikega 61 Protokollimist puudutavat KrMS § 146 täiendatakse advokatuuri tähelepanekule tuginedes. Nimelt advokatuuri esindajate sõnutsi koostatakse kohati menetlustoimingute protokollid selliselt, et ei ole aru saada, mille kohta on vastuväiteid esitatud ja milline täpselt oli menetlustoimingus tekkinud situatsioon, mille kohta vastuväide esitati. Ehkki advokatuuri arvates on selle probleemi lahendus „jooksev protokollimine“, seda lahendust siiski seaduses kohustusena ei sätestata, kuna menetlustoimingu eripäradest lähtuvalt ei pruugi olla võimalik jooksvalt protokolli koostada. Küll on aga õige see, et ehkki Riigikohus lubab menetlustoimingu protokolli koostada ka mõistlikul ajal pärast menetlustoimingut, ei tohi menetlustoimingu hilisem protokollimine tuua kaasa olukorda, kus menetlustoimingu kulgu ja vastuväiteid põhjustanud olukorda ei ole enam võimalik piisavalt täpselt taastada. Seetõttu sätestataksegi, et vastuväited tuleb kohustuslikult protokolli kanda ning protokolli sisu peab võimaldama hiljem hinnata, kas vastuväide oli põhjendatud, st kas reaalselt toimus menetlusrikkumine või mitte. 25) Paragrahvi 175 täiendamine Seadusele lisatava lõikega täiendatakse menetluskulude loendit ja menetluskulude hulka arvatakse ka advokatuuri esindajale seoses ametiprivileegiga hõlmatud materjali hulgast tõendiks lubatava materjali eraldamisega makstav tasu. 26) Seadustikule § 1781 lisamine Seadusesse lisatav paragrahv sätestab selle, kuidas hüvitatakse advokatuuri esindaja tasu tema töö eest seoses ametiprivileegiga hõlmatud teabe hulgast kriminaalasjas olulise teabe eraldamisega. Advokatuuri esindajale maksab advokatuur ja tasu suurust seadus ei sätesta. Advokatuurile hüvitatakse advokatuuri esindaja tasu riigi õigusabi kaitsjatasumäärade alusel. 56 Lõige 1 sätestab advokatuurile makstava advokatuuri esindaja töötasu hüvitise ülempiirina riigi õigusabi tasumäära. Teisisõnu – advokatuur võib oma esindajale maksta küll suuremat tasu, ent riik hüvitab selle tasu menetluskuluna kõige rohkem summas, mis sama aja eest oleks saanud riigi õigusabi korras õigusteenust osutanud kaitsja. Kaitsjatasu määrad ning tasu arvestamise korra sätestab justiitsministri 26. juuli 2016. a määrus nr 16 „Advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise kord“. Selle määruse § 6 kohaselt on 2. juuni 2025. aasta seisuga määratud kaitsja poole tunni tasu baasmäär kriminaalasja menetluses 36 eurot. Kriminaalasja eripärast lähtuvalt võib sama määruse alusel mõningatel juhtudel makstavat tasu suurendada. Kui kaitsjatasu suurendamine oleks kohane, annab see aluse ka advokatuuri esindaja tasu suuremas määras hüvitada. Lisaks tasule hüvitatakse advokatuuri esindaja kulud sama määrusega sätestatud piires. Lõige 2 reguleerib tasu hüvitamise korda. Advokatuuri esindaja tasu hüvitamise taotlemiseks tuleb Eesti Advokatuuril esitada menetlejale (kohtueelses menetluses uurimisasutus või prokuratuur, kohtumenetluses kohus) taotlus advokatuuri esindaja töötasuks kulutatud summade hüvitamiseks ning taotluse lahendab menetleja oma määrusega. Taotluse sisu peab võimaldama hinnata tehtud kulutuste põhjendatust – sellest peab nähtuma, millistel toimingutel osalemise eest ja kellele advokatuur tasu maksis ning millises summas. Seadus ei nõua taotluse esitamist kindla infosüsteemi kaudu või konkreetses vormis. 27) Paragrahvi 217 täiendamine Paragrahvile 217 lisatav lõige tuleneb Euroopa Nõukogu advokaadikutse kaitse konventsiooni art 9 nõuetest. Nimelt näeb konventsiooni art 9 lg 1 p b ette, et advokaadil on kinnipidamise korral õigus teavitada põhjendamatu viivituseta oma kutseühenduse esindajat vabaduse võtmisest, selle õiguslikust alusest ja oma kinnipidamiskohast; art 9 lg 3 p a nõuab, et konventsiooniga liitunud riigid tagaksid advokaatide kutseorganisatsioonile võimaluse saada oma esindajate kaudu tõhus juurdepääs advokaatidele, kellelt on võetud vabadus, kui need advokaadid seda soovivad. Konventsiooni art 9 lg 1 p d nõuab, et kinnipeetud advokaate teavitataks nende õigustest konventsiooni järgi. Advokatuuri teavitamine advokaadi kinnipidamisest on oluline mitmel põhjusel. Esmalt peab advokatuur hea seisma selle eest, et kinni peetud advokaadi praksisega seotud inimesed teadmatusse ei jääks – kliendid ja menetlejad saaksid teabe, et advokaat ei saa oma kutsetööd teha. Iseäranis tähtis on see juhul, kui kinnipeetud advokaat pidas bürood üksinda. Teisalt on konventsiooni eesmärgiks ära hoida täitevvõimu kuritarvitusi advokaatide kallal seoses advokaatide kutsetööga. Mitmel pool maailmas on riigivõimule ebamugavaid inimesi esindavaid advokaate taga kiusatud just kriminaalmenetluslike vahenditega – neilt on meelevaldselt vabadus võetud ja neid on teadmata asukohas kellelegi teatamata kinni hoitud ilma, et advokaatidel oleks võimalik viidata konkreetsele seadusesättele, millest nende rikutud õigus tuleneb. Advokaadikutse konventsiooni allkirjastades on Eesti Vabariik selgelt kinnitanud, et seisab inimeste põhiõiguste eest, sh kohustub kaitsma nende inimeste õigusi, kelle kutsetegevus on toimiva lääneliku õiguskorra nurgakiviks. Advokatuuri teavitamine on konventsiooni kohaselt kinnipeetud advokaadi õigus ning ehkki advokatuur on avaldanud arvamust, et advokatuuri peaks teavitama igal juhul ja advokaadi enda 57 soovile vaatamata, jääb siin siiski teavitamise üle otsustamine advokaadi enda teha, kuivõrd advokatuuri teavitamine võib advokaadile kaasa tuua mainekahju või muid kahjulikke järelmeid. Teavitamise võib edasi lükata kõige kauem 24 tunniks prokuratuuri loal, kui see on hädavajalik, hoidmaks ära kriminaalmenetluse olulist kahjustamist. Edasilükkamise otsustamisel peab prokuratuur seega suutma põhjendada, milles seisneks teavitamise kahjulik mõju ja miks see mõju oleks sedavõrd oluline, et õigustab advokaadi õiguste kaitse edasilükkamist. Teavitamise kohustuse ajutine edasilükkamine ei ole tundmatu ka kehtivas õiguses: näiteks näeb KrMS § 217 lg 10 ette võimaluse edasi lükata alaealise vanemate teavitamise alaealise kahtlustatavana kinnipidamisest. 28) Paragrahvi 347 lõike 3 ja § 369 lõike 3 punkti 1 kehtetuks tunnistamine Kehtetuks tunnistatakse sätted, mis näevad ette kohustusliku volikirja nõudmise kassatsiooni- ja teistmismenetluses advokaadist esindajalt, kuivõrd eelnõu kohaselt edaspidi advokaadi volitust esindamiseks eeldatakse. § 2. Advokatuuriseaduse muutmine Advokatuuriseadusesse lisatakse § 572, mis sätestab advokaadi volituse eelduse. Kehtivas õiguses on advokaadi poolt oma kliendi esindamise osas omajagu segadust. Mõned seadused sätestavad, et menetluses kliendi nimel esineva advokaadi volitust eeldatakse. Samas on jälle teised, mille kohaselt tuleb advokaadi volituste tõendamiseks kohustuslikult esitada kirjalik volikiri. Advokaadi kui professionaalse õigusteenuse osutaja ja reguleeritud kutse esindaja puhul on selline jäik volikirja nõue sageli üleliigne halduskoormus: kuna kliendi esindamine õigusmenetlustes on advokaadi peamine kutsetegevus, mille eest advokaat saab tasu ja millega teenib elatist, on selge, et reeglina oma vabast tahtest ja tasu saamata advokaat kedagi iseäranis süüteoasjades esindama ei lähe. Samas on praktikas ette tulnud olukordi, kus näiteks kuritegeliku organisatsiooni juhtliikmed palkavad advokaadi mõne organisatsiooni lihtliikme kaitsjaks või advokaat, väites, et on isiku kaitsja või esindaja, proovib isikuga kohtuda, ehkki kummalgi juhul pole kliendil mingit teadmist advokaadist, kes justkui peaks tema huvides tegutsema. Veelgi enam: on ette tulnud olukordi, kus kolmanda isiku palgatud kaitsja ei tegutsegi kaitsealuse huvides, vaid hoopis palkaja huvides. Arvestades, kui laialdased on kaitsja volitused süüteomenetluses, sh toimikumaterjalidega tutvumisel ja nende tutvustamisel, on väga oluline, et toimikusse talletatud tundlikud andmed ei satuks selliste kõrvaliste isikute kätte, kellel puudub õiguslik alus toimikumaterjalidega tutvuda. Kuna niimoodi ebaausalt käituvad advokaadid võivad olla üksiti büroopidajaks ja büroo ainsaks advokaadiks, ei kaitseks pelgalt büroopidaja kinnituse nõudmine kuritarvituste vastu. Seetõttu sätestataksegi lg-s 3 süüteomenetlejate ja kinnipidamisasutuste õigus nõuda advokaadi volituste kinnitamist kliendi enda poolt, kui advokaat ei tegutse vahetult kliendi juuresolekul. Kinnituse vorm ei ole seejuures kindlaks määratud: volikirja asemel võib olla piisav ka kliendi poolt telefonitsi edastatud suuline kinnitus või tekstisõnum, kui see menetleja või kinnipidamisasutuse ametnike kahtlused hajutab. § 3. Kohtute seaduse muutmine 1) Paragrahvi 71 lõike 1 muutmine 58 Muudatusega laiendatakse kohtuniku vaikimiskohustuse ulatust. Muudatuse eesmärk on tagada, et ametiprivileegi üle peetava vaidluse lahendamisel eeluurimiskohtunikule teatavaks saanud ametiprivileegiga teavet ei oleks kohtunikku ennast üle kuulates võimalik justkui tagaukse kaudu siiski menetlusse tõendina tuua. Eelnõukohase seaduse järgi peaks eeluurimiskohtunik lahendama näiteks vaidlusi läbiotsimisel ära võetud andmekandjatel olevate või kopeeritud andmete ametiprivileegiga hõlmatuse üle, aga samuti näiteks küsimust sellest, kas kohtueelses menetluses ütluste andmisest keelduval tunnistajal on õigus ütluste andmisest keelduda ametiprivileegile tuginedes. Nende vaidluste lahendamisel võib eeluurimiskohtunikul olla vaja tutvuda ka vaidlusaluste andmetega. Vaikimiskohustuse laienemine sellisele teabele tagab, et kohtunik saaks selle teabe kohta ütlusi anda üksnes erakordsetel juhtumitel, kui ta on vaikimiskohustusest vabastatud Riigikohtu üldkogu poolt. 2) Paragrahvi 72 täiendamine lõikega 3 Kohtute seaduse (KS) § 72 täiendatakse lõikega 3, et kohtute seadus oleks kooskõlas eelnõukohase KrMS-i sätetega kohtunike ametiprivileegidesse puutuvas. Kehtiv KS ei näe ette võimalust kohtu nõupidamissaladuse kohta kriminaalmenetluses tõendeid koguda, mistõttu oleks raskendatud või võimatu uurida juhtumeid, kus on kahtlus, et kohtunik on oma ametikohustusi täitnud ebaausalt – näiteks altkäemaksu eest kellelegi soodsa kohtulahendi teinud. Lisatav KS § 72 lg 3 peegeldab eelnõukohase KrMS § 642 lg-t 5, mille kohaselt nõupidamissaladuse murdmine on lubatav üksnes Riigikohtu üldkogu loal. § 4. Krediidiasutuste seaduse § 88 täiendamine lõikega 13 Krediidiasutuste seaduse (KAS) muudatuse tingib see, et KrMS ei näe edaspidi ette ametiprivileegi neile isikutele, kellele KAS paneb pangasaladuse hoidmise kohustuse. Kehtiv KAS küll näeb ette kohustuse avaldada pangasaladust vastusena süüteomenetluses menetleja tehtavatele päringutele, kuid ülekuulamisel on pankuritel õigus ütluste andmisest keelduda, kuna neile on KAS-i alusel pandud saladuse hoidmise kohustus. Kui pangasaladust süüteomenetluses ametiprivileegiga ei kaitsta, puudub põhjus, miks pangasaladust hoidma kohustatud inimesi sellega seoses ei peaks olema võimalik süüteomenetluses tunnistajana üle kuulata. Sellest lähtuvalt täiendataksegi KAS § 88 lg-ga 13, millega välistatakse kollisioon pangasaladuse ja süüteomenetluses ütluste andmise kohustuse vahel. § 5. Pankrotiseaduse muutmine Pankrotiseaduse § 85 lõike 4 muutmine Pankrotiseaduse § 85 lg 4 on sisuliselt pankrotihalduri ametiprivileegi kehtestav säte. Kuna ametiprivileegid kriminaalmenetluse jaoks sätestatakse kriminaalmenetluse seadustikus, tuleb ametiprivileege sätestav dubleeriv säte pankrotiseaduses muuta selliselt, et selle loogika läheks kokku eelnõujärgse üldise loogikaga: ametiprivileegi ja selle ulatust reguleerib kriminaalmenetluse seadustik, haruseadustes aga sätestatakse sellega kooskõlas olevad tingimused vastava ameti või kutseala esindaja poolt konfidentsiaalsete andmete süüteomenetluse tarbeks avaldamisele. § 6. Patendivoliniku seaduse muutmine 59 Kehtiv patendivoliniku seadus (PatVS) annab patendivolinikele absoluutse õiguse kõikvõimalikes menetlustes keelduda ütluste ja selgituste andmisest, nagu ka neile õigusteenuse osutamise käigus üle antud teabekandjate välja andmisest. Seesugune absoluutne ametiprivileeg ei ole proportsionaalne. Kuna patendivoliniku ülesandeks on osutada õigusteenust tööstusomandi kaitse küsimustes, st isegi mitte kriminaalmenetluses, vaid intellektuaalomandi ja äri sfääris, ei saa patendivolinikel olla tugevamat kaitset kui näiteks advokaatidel või notaritel. PatVS § 6 lg-tele 2 ja 3 lisatavad tekstiosad viitavad selgelt patendivoliniku kriminaalmenetlusliku ametiprivileegi allikale, milleks on kriminaalmenetluse seadustik. Eelnõukohaste muudatuste järel tulenevad kriminaalmenetluse seadustikust ka alused, millal võib patendivoliniku ametiprivileegist kriminaalmenetluses äärmisel vajadusel mööduda. § 7. Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmine Tervishoiuteenuste korraldamise seaduses (TTKS) muudetakse § 593 lõikeid 5 ja 7, et täpsustada, millistel tingimustel on uurimisasutusel ja ekspertidel süüteomenetluses õigus juurde pääseda tervise infosüsteemis hoitavatele isikuandmetele. Muudatus lähtub loogikast, et TTKS sätestab andmete väljaandmise aluse, andmete pärimiseks aga annab aluse menetlusseadustik. TTKS § 593 lg-s 7 korrigeeritakse ka kehtivas seadusetekstis tehtud korduvate muudatuste tulemusel arusaamatuks muutunud lauseehitust, et oleks üheselt selge: lisaks TTKS § 593 lg-s 6 sätestatule („seadusest tulenev alus“) antakse TIS-ist andmeid kas andmesubjekti enda nõusolekul või ühel selles lõikes sätestatud alustest. Täiendavalt täpsustatakse, et patsiendi või tema korraldusel tervishoiuteenuse osutaja poolt TIS-is märgitud juurdepääsupiirangud ekspertide juurdepääsu terviseandmetele ei piira. Selle, milliste andmetega ekspert TIS-i vahendusel tohib tutvuda, määrab ära patsiendi nõusolek või määrab kindlaks kohtumäärus. Kuna kõik TIS-i päringud ja andmete vaatamine logitakse, on võimalik kontrollida, et ekspert oma juurdepääsu ei kuritarvita. Seejuures ei ole TIS-i töötlejal eraldi pädevust kontrollida patsiendi nõusoleku saamise protsessi õiguspärasust ega iseseisvalt hinnata, kas kohtumäärus on põhjendatud. Kuni kas nõusolek või kohtumäärus on olemas, on ka andmete väljastamine süüteomenetlejale õiguspärane. Seda, kas päringuga saadud materjal on kohtukõlblik tõend, hinnatakse kriminaalmenetluse käigus. § 8. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku muutmine Tsiviilkohtumenetluse seadustikus (TsMS) on sarnaselt kehtiva kriminaalmenetluse seadustikuga puudu klausel, mis välistaks tunnistajatelt ja pooltelt kohtus teabe nõudmise selle poole või tunnistaja ja tema advokaadi vahel õigusteenuse osutamise eesmärgil toimunud teabevahetuse kohta. Teisisõnu võib praegu poolelt nõuda, et pool avaldaks tema ja advokaadi vahel toimunud konsultatsiooni sisu ning talle antud õigusabi sisu (ehkki kumbagi advokaadi käest küsida ei saaks). Seesugune olukord muudab advokaadi ja kliendi vahelise suhtluse konfidentsiaalsuse tsiviilkohtumenetluses illusoorseks: ehkki advokaadil on ametiprivileeg, ei ole seaduses otsest keeldu kohustada sama suhtluse teist poolt ütlusi andma või dokumente esitama. Kui ka advokaadi ametiprivileegi hoidjaks on just klient (seda sätestab TsMS § 256 lg 2), tähendab vaba voli klienti üle kuulata üksiti seda, et advokaadi ametiprivileeg kliendi konfidentsiaalseid andmeid ei kaitse. Isik võib küll keelduda ütluste andmisest, tuginedes enese mittesüüstamise privileegile (TsMS § 257 lg 2), ent see tsiviilkohtumenetluses enamasti ei aktualiseeru. 60 Eelnõu kohaselt lisatav säte annab õiguse keelduda ütluste andmisest justnimelt kliendi ja tema advokaadi omavahelise suhtluse sisu ja advokaadilt saadud õigusnõu kohta, laienemata muude sündmuste kohta muudest allikatest saadud teabele. Näiteks kui tunnistaja nägi pealt avariid, tuleb tal muude keeldumise aluste puudumisel nähtu kohta ütlusi anda isegi juhul, kui ta enne kohtuistungit on jõudnud avariist ka advokaadile rääkida. Küll aga on tal õigus keelduda ütluste andmisest selle kohta, mis täpselt leidis aset suhtluses advokaadiga, sh millist teavet klient avarii kohta advokaadile edastas. § 9. Väärteomenetluse seadustiku muutmine 1–2) Seadustiku § 20 muutmine Muudatuse eesmärk on väärteomenetluses sätestada advokaadi volituste eeldus ja üldine norm lepingulise kaitsja volituste tõendamise kohta. Lisatava sätte kohaselt tuleb menetlejale esitatavale dokumendile lisada esindusõigust tõendav volikiri, kui seda pole varem väärteotoimikusse lisatud. Nagu kriminaalmenetluseski, eeldatakse advokaadi volitust kaitsjana klienti esindada, ent ka väärteomenetluses võib erinevates olukordades tekkida kahtlusi selles, kelle huvides advokaat tegutseb ja millised on tema volituste piirid, kui ta ei tegutse vahetult oma kliendi juuresolekul. Selliste puhkude jaoks sätestatakse väärteomenetluses menetleja õigus nõuda advokaadi volituste kinnitamist, sh vajadusel otse kliendilt. Kuna väärteomenetluses vahistamist ei rakendata, ei ole ka eriregulatsiooni vahistatud kaitsealusega kohtumise kohta. Kui aga peaks tekkima olukord, kus menetlusalune isik on kinni peetud ja advokaat, kes väidab, et on kinnipeetu kaitsja, soovib kinnipeetuga kohtuda, tuleb rakendada kriminaalmenetluse vastavat regulatsiooni. 3–4) Seadustiku § 21 muutmine kaitsja teabekogumise toetamiseks Muudatuste eesmärk on väärteomenetluse seadustikus (VTMS) sätestada analoogselt 01.11.2026 kehtima hakkava KrMS §-ga 47 kaitsja võimalus kasutada maakohtu abi, sundimaks tõrksaid isikuid kaitsjaga koostööle. Seni on probleemiks olnud see, et ehkki advokatuuriseadus annab vandeadvokaadile pädevuse nõuda ja saada nii riigi kui kohaliku omavalitsuse asutustelt ja juriidilistelt isikutelt kaitseülesandeks vajalikku teavet, ignoreeritakse neid nõudmisi järelmeid kartmata ja seatakse sellega ohtu kaitseõigus ning menetluste tõhusus. Selle muudatusega ei looda eraldi iseseisvat alust menetlejalt teabe nõudmiseks käimasolevas menetluses – väärteomenetluses teabe avaldamist reguleerib jätkuvalt VTMS. 5) Seadustiku täiendamine §-ga 321 Eelnõu kohaselt lisatav säte piirab ametiprivileegiga hõlmatud tõendite kogumise võimalusi väärteomenetluses. Üldiselt toimub tõendamine ja tõendite kogumine VTMS § 2 kohaselt väärteomenetluses kriminaalmenetluse seadustikus sätestatud korras, kui väärteomenetluse seadustik ei näe ette erisusi. Ametiprivileegidesse puutuv KrMS-is kohaldub ka väärteomenetluses. Kuna aga väärtegude näol on enamasti tegemist vähem oluliste süütegudega, on väärteomenetluses lubatavate menetlustoimingute ring piiratud. VTMS § 32 keelab väärteomenetluses jälitustoimingutega tõendite kogumise, § 33 ei luba kasutada anonüümse tunnistaja ütlusi ning VTMS § 37 keelab kriminaalmenetluslike tõkendite kasutamise. Kehtiv õigus avalike 61 menetlustoimingute, nt vaatlus, läbiotsimine või läbivaatus, kasutamist väärteomenetluses ei piira. Samas on advokaadi ja kaitsja ametiprivileegi puhul tegemist sedavõrd olulise õiglase menetluse garantiiga, et selle riived pole kõikides väärteoasjades kindlasti õigustatud. Seetõttu sätestataksegi, et edaspidi on kaitsja ja advokaadi ametiprivileegi riivega menetlustoimingute tegemine lubatud vaid seaduses nimetatud väärteoasjade menetluses. Valdkonnad, kus advokaadi või kaitsja ametiprivileegi on lubatud riivata, on oma laadilt sellised, et nende puhul on enam kui mujal võimalik see, et advokaat või kaitsja on muutunud oma tegevusega õigusnõustajast kaasaaitajaks või kaastäideviijaks. Samuti on neis valdkondades tihti tegemist väärtegudega, millega tekitatav kahju või oht ühiskonna turvalisusele on suur hoolimata teo liigitumisest väärteoks. Seda suuremat etteheidetavust ja ohtlikkust peegeldab ka kõrge karistuse ülemmäär, mis mõnelgi juhul eriti juriidiliste isikute puhul on võrreldav kuriteo eest kohaldatava rahalise karistuse ülemmääraga. Enamikul Eesti väärtegudest jääb karistuse ülemmäär tuntavalt alla eelnõus toodud 200 000 euro piiri. Eelnõu kohaselt on advokaadi ja kaitsja ametiprivileegi riivamisega vaatluseks, läbiotsimiseks, läbivaatuseks või andmete pärimiseks vajalik kohtu luba ja taotluse loa saamiseks saab väärteomenetluses esitada kohtuväline menetleja otse. Kohtu loa nõue tagab, et triviaalsete väärtegude menetlemiseks advokaadi ja kaitsja ametiprivileegi riivega toiminguid teha ei saa. Nagu ka kriminaalmenetluses, on advokaadi või kaitsja ametiprivileegi riivega menetlustoimingute tegemine lubatud vaid siis, kui menetlusaluseks isikuks on advokaat või kaitsja ise või tema juures töötav inimene, mitte aga advokaadi kliendi kohta tõendite kogumise eesmärgil. Advokatuur on väljendanud muret, et advokaadibüroosid võiksid väärteomenetluses hakata läbi otsima kogenematud ametnikud, kes pole varem advokaadibüroode läbiotsimise ja vastava probleemistikuga kokku puutunud. See olekski kindlasti ebasoovitav. Praktikas on siiski pigem tavaline, et menetlusasutused teevad taoliste õiguslikult keerukamate toimingute puhul koostööd ja läbiotsimistele kaasatakse vajadusel teise menetlusasutuse kogemustega spetsialistid ametiabi korras. 6) Paragrahvi 331 kehtetuks tunnistamine Muudatus on tingitud vajadusest ka väärteomenetluses paremini tagada kaitseõigust, sh enese mittesüüstamise privileegi. VTMS § 331 sätestab väärteomenetluses tunnistaja esindaja keelu. Samas on kriminaalmenetluses tunnistajal õigusspetsialistist esindaja lubatud. Mõlemas menetluses on tunnistajal muidu samad õigused ja kohustused ning puudub ratsionaalne ja legitiimne põhjus, miks ei peaks võimaldama tunnistajal kasutada esindajat. Kuna tunnistajale esindajakulusid niikuinii ei hüvitata (tegu on lisakuludega KrMS § 177 p 6 tähenduses), ei ole sellisel piirangul ka riigieelarve vahendeid säästvat toimet. Keeld süüteomenetluses tunnistajana osaledes lepingulise esindaja abi kasutada võib olla vastuolus riigi kohustusega tagada süüteomenetluses osalevatele inimestele efektiivne kaitseõigus: õigusteadmisteta inimesed ei pruugi aru saada, millal neile esitatud küsimus võib anda põhjust vastamisest keelduda enese ja lähedaste mittesüüstamise privileegile tuginedes. Väärteomenetluses võib tunnistaja staatuses olla ka faktiliselt kannatanu (isik, kellele tekitati väärteoga kahju) ning väga sageli menetlevad kohtuvälised menetlejad väärteoasju nii, et võimalik tulevane menetlusalune isik kuulatakse esmalt üle tunnistajana (eriti levinud liiklusõnnetuse asjades, KarS § 218 kohastes ja muudes sellistes väärteoasjades, milles menetlusalune isik tuleb välja selgitada mitme võimaliku isiku 62 seast). Enamik eelviidatud väärteoasju on isikupõhised, st väärteomenetluse alustamisel saab olla vaid üks võimalik menetlusalune isik ning selle ainsa võimaliku menetlusaluse isiku tunnistajana ülekuulamine rikub tema õigust kaitsele. Tunnistaja esindaja instituut tagab võimalikule tulevasele menetlusalusele isikule tõhusama kaitse. VTMS § 331 kehtetuks tunnistamisega laieneb KrMS §-s 671 sätestatud õigus esindajat kasutada ka väärteomenetlusele. 7) Paragrahvide 115, 139 ja 158 muutmine Kehtetuks tunnistatakse sätted, mis puudutavad menetlejale esitatavatele menetlusdokumentidele kohustuslikult volikirja lisamist. Kaitsja volituste tõendamise kohta lisatakse väärteomenetluse seadustikku üldnorm, mis muudab kõnealused sätted tarbetuks. Eelnõu kooskõla põhiseadusega Süüteomenetluse läbiviimine riivab mitmeid menetlusele allutatud inimeste põhiõigusi. Sõltuvalt sellest, millist menetlustoimingut tehakse, on riivatud õigus eraelu puutumatusele, õigus isikuvabadusele, õigus vabale eneseteostusele, õigus omandi puutumatusele, õigus informatsioonilisele enesemääramisele jne. Käesolev eelnõu puudutab eelkõige  õigust eraelu puutumatusele (PS § 26);  sõnumisaladust (PS § 43);  õigust õiglasele menetlusele (PS § 24);  ajakirjandusvabadust (PS § 45);  usuvabadust (PS § 40);  õigust informatsioonilisele enesemääramisele. Eelnõu kohaselt tugevdatakse nende põhiõiguste kaitset ja ka õigusselgust seeläbi, et sätestatakse selge protseduur ja õiguslik alus süüteomenetluses teatud tundliku info nõudmiseks ja kasutamiseks, kusjuures seaduse kaitse all on ka teave, mida süüteomenetleja võis seni päringuga välja nõuda ilma, et oleks pidanud andmete töötlemise vajalikkust ja proportsionaalsust põhjendama. Eelnõu kohaselt on ametiprivileegist möödumiseks vajalik kohtu luba ning kohus annab loa teabe saamiseks üksnes vajalikus ulatuses. See aitab edaspidi vältida põhiõiguste põhjendamatuid riiveid, mis võiksid muidu aset leida seetõttu, et menetlejal on mugavam korraga rohkem teavet valimatult välja nõuda. Ametiprivileegi kaitse ei ole siiski absoluutne, selle eraelu puutumatust tagava instituudi piiramist lubab PS § 26 seaduses sätestatud juhtudel ja korras tervise, kõlbluse, avaliku korra või teiste inimeste õiguste ja vabaduste kaitseks, kuriteo tõkestamiseks või kurjategija tabamiseks. Süüteomenetluse kontekstis on aktuaalne eelkõige viimane alternatiiv. Selgesti peab põhiõiguste riive olema proportsionaalne ja mida delikaatsemad on andmed, millele süüteomenetluse eesmärgil ligi soovitakse saada, seda tõsisem peab olema avalik huvi, mis õigustaks inimese eraelu puutumatuse riivet seal, kus inimene ise riigiametnikke vabatahtlikult oma eraeluliste andmete juurde ei soovi lasta. Eelnõuga sätestatakse konkreetsed eeldused, mille esinemisel ametiprivileegiga hõlmatud tundlike andmete väljanõudmine on lubatud, ning protseduur, kuidas tagada, et riive oleks igal juhtumil proportsionaalne. 4. Eelnõu terminoloogia 63 Eelnõu kohaselt võetakse kasutusele järgmised uued terminid: Ametiprivileeg on eelnõukohase KrMS § 641 lg 1 kohaselt seaduses nimetatud isikule tema ametist või kutsest tulenev õigus kriminaalmenetluses mitte avaldada seaduses nimetatud andmeid, mis on temale teatavaks saanud seoses ameti- või kutsetegevusega. Seni taolist õigust tähistavat terminit Eesti õiguses ei olnud. Uue termini kasutuselevõtt on vajalik muu hulgas selleks, et eristada üldist kohustust kutsesaladust ja ametisaladust hoida ning õigust mingit teavet ka süüteomenetluses menetlejale mitte avaldada. Sugugi mitte kõik ameti- ja kutsesaladused ei pruugi olla automaatselt aluseks süüteomenetluses ütluste andmisest ja teabe avaldamisest keeldumiseks, mistõttu tuleb süüteomenetluses ametiprivileegiga hõlmatud andmeid eristada kogu ameti- või kutsesaladuseks olevast teabest. Privileeg kui eesõigus üldisest teabe andmise kohustusest kõrvale jääda on sõnana kasutuses olnud juba pikemat aega. Näiteks räägitakse enese mittesüüstamise privileegist nii Riigikohtu praktikas, põhiseaduse kommentaarides kui ka erialakirjanduses. Ametiprivileegi mõistega seondub seletuskirjas kasutatud mõiste privileegi hoidja, mida eelnõus ei kasutata ja mis jääb pigem teooriaks seaduse taga. See on isik, kelle huvide ja andmete kaitseks on privileegi aluseks olev ameti- või kutsesaladus kehtestatud ja kes oma tahteavaldusega võib privileegi tühistada. Selliselt ta „hoiab saladuse võtit“. Pitseerimine on eelnõukohase KrMS § 643 lg 3 kohaselt teabe selle sisuga tutvumata talletamine selliselt, et oleks tagatud teabe säilimine muutumatul kujul, välistatud selle õigustamatu ilmsikstulek ning tagantjärele tuvastatav teabega tutvumine. Pitseerimine võib olla nii teabekandja füüsiline pakendamine kui teabe digitaalne sulustamine selliselt, et oleks täidetud pitseerimise eesmärgid. 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu ei ole vastuolus Euroopa Liidu õigusega. 6. Seaduse mõjud 6.1. Mõju põhiõigustele ja õiguskorrale Eelnõu peamine eesmärk on tugevdada põhiõiguste kaitset süüteomenetluses, täpsustades ameti- ja kutsesaladusega seotud andmete kogumise, töötlemise ja kasutamise tingimusi. Eelnõuga kavandatavad muudatused mõjutavad eelkõige: õigust eraelu puutumatusele (PS § 26); sõnumisaladust (PS § 43); õigust õiglasele menetlusele (PS § 24); ajakirjandusvabadust (PS § 45); usuvabadust (PS § 40); õigust informatsioonilisele enesemääramisele. Eelnõu kohaselt luuakse esmakordselt terviklik ametiprivileegide süsteem, mis hõlmab mitte üksnes ütluste andmisest keeldumise õigust, vaid ka dokumente, andmekandjaid ja muid teabe kandmise vorme. Sellega suureneb õigusnormi selgus ning väheneb risk, et konfidentsiaalne teave saab menetlejale teatavaks ilma õigusliku aluseta. Kehtiva õiguse üks peamisi puudusi seisnebki selles, et ametisaladus võib küll olla kaitstud ülekuulamisel, kuid mitte andmekandjate või elektrooniliste andmete kujul. Advokaatide ja kaitsjate puhul tugevdab eelnõukohane seadus oluliselt kaitseõiguse tagatisi ning aitab täita Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikas esile toodud nõudeid advokaadi ja kliendi 64 suhtluse konfidentsiaalsuse kaitseks. Samuti aitab eelnõu täita Euroopa Nõukogu advokaadikutse kaitse konventsioonist tulenevaid kohustusi. Samas suurendab eelnõukohane seadus teatud juhtudel tõendite kogumiseks vajalike eeltingimuste hulka ning muudab mõne menetlustoimingu läbiviimise keerukamaks. See mõju on seaduse muutmise teadlik ja eesmärgipärane tulemus ning tuleneb soovist saavutada parem tasakaal kuritegude tõhusa menetlemise ja põhiõiguste kaitse vahel. Mõju põhiõigustele on kokkuvõttes positiivne. 6.2. Mõju ameti- ja kutsesaladust hoidma kohustatud isikutele 2026. aasta juuli seisuga on kutse- või ametisaladuse hoidmise kohustus Eestis seadusega kehtestatud järgmistele isikutele: a. Eestis registreeritud usuorganisatsioonide vaimulikud b. tervishoiutöötajad c. advokaadid d. mitteadvokaadist kaitsjad kriminaal- ja väärteoasjades e. KrMS-is sätestatud vahendust pakkuvad ohvriabitöötajad f. pankrotihaldurid g. notarid h. patendivolinikud i. kohtunikud (KS §-d 71-72) j. ajakirjanduslikul eesmärgil informatsiooni töötlevad isikud, kellele peaks laienema allikakaitse k. avalikus teenistuses olevad ametnikud (ATS § 55) l. kohtutäiturid m. usaldusisikud (FIMS § 53 lg 7) ja saneerimisnõustajad (SanS § 16 lg 5) n. vandetõlgid o. audiitorid p. krediidiasutuse aktsionärid, liikmed, juhid, töötajad ja muud isikud, kellel on juurdepääs pangasaladusele (KAS § 88) q. Finantsinspektsiooni töötajad (FIS § 34) r. tasulise ekspertiisi tegijad (KES § 12 lg 6) ja kohtueksperdid (KES § 34) s. väärtpaberikonto haldurid (EVKS § 14 lg 5) t. väärtpaberite registri pidaja nõukogu ja juhatuse liikmed ning töötajad (EVKS § 29 lg 5) u. postiteenuse osutaja, tema töötajad ja postiteenuse osutajat juhtima õigustatud isikud (PostiS § 33) v. turvateenistujad (TurvaTS § 17 p 2) w. töötajate usaldusisikud (TUIS § 11) Eelnõu kohaselt on ametiprivileeg, st õigus kriminaalmenetluses keelduda ameti- ja kutsetegevusega seotud andmete avaldamisest ja ütluste andmisest p-des a–j nimetatutel ning piiratud juhtudel ka p-s k nimetatutel. Kõikidele nimetatud gruppidele tähendab eelnõukohane muudatus selguse loomist süüteomenetluses saladuse hoidmise õiguses ja kohustuses. Neile kõigile toob seadusemuudatus kaasa senisest tugevama ametiprivileegi kaitse – sõnaselgelt on ametiprivileegiga hõlmatud ka teabekandjad, mille puhul kehtiv kriminaalmenetluse õigus mingit selget kaitset ette ei näe. Ehkki pankrotihaldurite ja patendivolinike kutsesaladuse hoidmise kohustust käsitlevad sätted vastavates eriseadustes on sõnastatud absoluutse saladuse hoidmise õigusena ilma, et kriminaalmenetluse jaoks oleks erandit ette nähtud, tähendab selline õigusnorm normide hierarhiast tulenevalt siiski vähemalt ebaselgust. Eelnõukohase seadusega 65 sätestatakse selged mehhanismid ja alused, kuidas ametiprivileegist on võimalik mööduda, ning sätestatakse, et ametiprivileegist möödumiseks on igal juhul vajalik kohtu luba. See annab ametiprivileegiga isiku jaoks suurema kindlustunde, et ta saab oma klientide saladusi kaitsta süüteomenetluses juhusliku avalikuks tuleku eest ka siis, kui need on mingis vormis talletatud. Ameti- või kutsesaladuse hoidmise kohustust eelnõukohane seadusemuudatus ei mõjuta – kriminaalmenetluse välises tegevuses on ameti- või kutsesaladuse hoidmise kohustus sätestatud asjakohases eriseaduses ning seda kohustust kelleltki ei võeta. Eelnõukohane regulatsioon sätestab, et kõik ameti- või kutsesaladused ei ole takistuseks süüteomenetluses tõendite kogumisele. Neil ameti- või kutsesaladust hoidma kohustatud isikutel, kellel eelnõu kohaselt kriminaalmenetluses ametiprivileegi ei ole (loetelus p-d l–w), on edaspidi kohustus kriminaalasjas vajadusel ütlusi anda. Teabe andmisest keeldumise õigust ei ole neile ka kehtiva kriminaalmenetluse seadustiku kohaselt otsesõnu antud ja paljudel neist on asjakohases eriseaduses klausel, mis kohustab neid kriminaalmenetluses menetlejale teavet andma. Seega eelnõukohased muudatused mõjutavad eelkõige ütluste andmisest keeldumise õigust ametiprivileegita, kuid saladuse hoidmise kohustusega ametite ja kutsealade esindajatel, kes kehtiva seaduse kohaselt võivad süüteomenetluses ütluste andmisest keelduda, kuid eelnõu kohaselt enam mitte. Praktikas on need juhtumid, mida eelnõu mõjutab, siiski pigem harvad, kuna menetluses vajalik teave nõutakse välja kirjalikult või digitaalsete andmetena. Olulist ülekuulamise sagenemist ei ole põhjust prognoosida ka eelnõukohaste seadusmuudatuste järel. Kuna eelnõukohane muudatus puudutab sisuliselt üksnes ülekuulamise võimalikkust, mitte aga uurimisasutuse võimalust dokumente või muid andmeid välja nõuda, ei ole prognoositav ka klientide käitumise muutumine suhtluses nende ametite või kutsealade esindajatega, kellel ametiprivileegi ei ole. Kriminaalmenetlus on üldises inimsuhtluses õnneks siiski harv nähtus ning kriminaalmenetlusest väljaspool toimuvas asjaajamises jääb seaduses sätestatud konfidentsiaalsuskohustus täiel määral kehtima. Kõige enam puudutab ametiprivileegide regulatsiooni muudatus advokaate, kelle kutsesaladuse kaitse ebapiisavale regulatsioonile on korduvalt tähelepanu juhitud nii ajakirjanduses kui kohtupraktikas ja kelle ametiprivileegi kaitse on eelnõu kohaselt põhjalikult reguleeritud, muu hulgas lähtuvalt asjakohasest Riigikohtu ja EIK-i praktikast. Advokaatide ja kaitsjate ametiprivileeg tagatakse seaduse tasandil senisest kõrgemal tasemel ja nähakse ette kindlad protseduurid selleks, et vältida menetlustoimingute käigus advokaadi ja kaitsja kutsesaladuseks olevate andmete puutumatuse põhjendamatuid riiveid. Lisaks ametiprivileegidesse puutuvatele muudatustele toovad eelnõukohased muudatused advokaatidele kaasa mõningase halduskoormuse vähenemise seoses volikirjanõude kaotamisega. Advokaadikutse kaitse konventsioonist tulenevalt luuakse tagatised advokaatide tagakiusamise vastu: advokatuuri esindajal on õigus kohtuda kinnipeetud advokaadiga ning advokaadi tööga seonduvates kohtuasjades tuleb advokatuuri esindaja lubada kinnist istungit jälgima. Advokatuuri kodulehe andmetel oli 31.12.2025. a seisuga Eesti Advokatuuri liikmeid 1173, sh assotsieerunud liikmeid 3 ja mitteaktiivseid liikmeid 263. Praktikas tuleb advokaadi valduse läbiotsimist ette väga harva (prokuratuuri andmetel keskmiselt kord aastas). Teine oluline grupp, keda muudatused teistest enam puudutavad, on tervishoiuteenuse osutajad ja tervishoiutöötajad. 2025. aastal registreeriti 28 033 kuritegu, neist 6434 isikuvastast kuritegu, mis on 23% registreeritud kuritegude koguarvust. Just terviseandmed on sageli keskse tähendusega vägivallakuritegude menetlemises ning kehaline väärkohtlemine oli 2025. aastal üks kolmest kõige sagedamini toime pandavast kuriteost Eestis.35 Eelnõu kohaselt saab edaspidi 35 Kuritegevuse ülevaade 2025. (https://www.justdigi.ee/kuritegevus2025/index.html). 66 kohtu loaga teatud juhtudel välja nõuda ka terviseandmeid, mille väljastamiseks patsient nõusolekut ei ole andnud. See ei kujuta endast märkimisväärset lisakoormust tervishoiutöötajatele ega tervishoiuteenuse osutajatele, kuna ei nõua neilt lisadokumentide koostamist. Küll on terviseandmete dokumenteerimisel otstarbekas selgelt eristada objektiivne leid ja patsiendi poolt anamneesi käigus avaldatu, kuivõrd mõlemad on küll ametiprivileegiga hõlmatud, ent selgesti on patsiendi poolt tervishoiuteenuse osutajale usaldatu suurema kaitse all kui läbivaatuse objektiivne leid. Nagu Justiits- ja Digiministeeriumi andmekaitsenõukoja koosolekul märkis tervishoiuteenuse osutajate esindaja, ei nõua see dokumenteerimise tõsisemat ümberkorraldamist. Ametiprivileegist möödumise üle otsustades käsitleb kohus neid andmekategooriaid tõenäoliselt erinevalt. Vajadust selge menetluskorra järele, mis eelnõu kohaselt luuakse, on rõhutanud ka tervishoiuteenuse osutajad ise. Eelnõukohane seadus lahendab ära vaidluskohad surnud, koomas või vaimse häirega inimese terviseandmete saamise üle ja loob piiratud võimaluse saada terviseandmeid süüteomenetluse tarbeks siis, kui patsient selleks nõusolekut ei anna. Sellest sündiv õigusselgus vähendab tervishoiuteenuse osutajate ja tervishoiutöötajate halduskoormust ja riski, et menetleja nõudel andmeid avaldades või avaldamata jättes võiks tekkida õigusvaidlused ja tõusetuda kahjunõuded. Tervise Arengu Instituudi andmetel oli 2025.aastal Eestis 28145 tervishoiutöötajat36 ja 1533 tervishoiuteenuse osutajat37. Kolmas grupp, kellel olevaid andmeid süüteomenetluses sageli kasutatakse, on riikliku järelevalve teostajad. Ka siin muudetakse õigusnorm oluliselt selgemaks. Seni on järelevalve käigus kaasaaitamiskohustuse raames karistuse ähvardusel saadud teave süüteomenetluses lubamatu tõend lähtuvalt Riigikohtu praktikast, kuid seaduses seda selgelt kirjas ei ole. Eelnõu kohaselt reguleeritakse selliste tõendite süüteomenetluses kasutamine läbi riikliku järelevalve teostaja ametiprivileegi. See aitab saavutada järelevalvele allutatud isikute paremat koostööd ja peegeldab eelistust regulatiivsete, mitte karistuslike meetmete kasuks. Samuti võimaldab ametiprivileegiga hõlmatud riikliku järelevalve käigus kogutud teabe ülekannet ametiprivileegist vabastamise õigusnorm, tänu millele võib menetlusele allutatud isiku nõusolekul järelevalvemenetluse käigus antud teabe ilma ümber vormistamiseta süüteomenetlusse üle tuua. Järelevalvemenetluse käigus järelevalve teostaja enda poolt avastatu süüteomenetluses tõendina kasutamist eelnõukohane norm ei piira. Praktikas on järelevalve ametiprivileegi mõju olulisim nähtavasti maksu- ja tolliasjades, millega seonduvad ka Riigikohtu lahendid, mis seda teemat praegu reguleerivad. Kohtuvälised menetlejad, kes on samas ka järelevalveasutusteks, peaksid nähtavasti üle vaatama asutusesisesed protseduurid, et tagada järelevalvemenetluse käigus menetlusele allutatud isikute teavitamine ja järelevalvemenetluse käigus saadud teabe korrektne töötlemine. Ametiprivileegiga isikute juures tegutsev vajalik erialane abipersonal (juristid, sekretärid, hooldajad, tõlgid jne) on küllalt rohkearvuline sihtgrupp. Eelnõu kohaselt laieneb ametiprivileeg ka ametiprivileegiga isiku erialasele abipersonalile, kellel on seadusest või lepingust tulenev teabe salajas hoidmise kohustus. Kuna eelnõu kohaselt on vastav klausel lepingus või seaduses eeltingimuseks, et ametiprivileeg ka abipersonalile laieneks, tuleb vastutustundlikel ametiprivileegiga isikutel, kes oma erialases tegevuses abipersonali kasutavad, sõlmitud lepingud üle vaadata ja lepinguid vajadusel täiendada. Reeglina, tõsi, on juba praegu erialase abipersonaliga sõlmitud lepingud, milles on see teabe salajas hoidmise kohustus ette nähtud, mistõttu eelnõu selles osas suuremat muudatust kaasa ei too. 36 https://www.tai.ee/et/terviseandmed/statistika/visualiseeritud-andmed/tervishoiutootajate-arv-ja-nende- ametikohad?keys=tervishoiut%C3%B6%C3%B6tajate+arv 37 https://statistika.tai.ee/pxweb/et/Andmebaas/Andmebaas__04THressursid__01TTosutajad/TTO15.px/table/ tableViewLayout2/ 67 Samuti sätestatakse eelnõuga ametiprivileeg kohtunike vaikimiskohustuse ja nõupidamissaladuse kaitseks. Senine regulatsioon välistas küll kohtunike ülekuulamise, kuid mitte asjakohaste andmete kirjalikul või elektroonilisel kujul välja nõudmise, mis vähemasti teoorias jättis kohtunike ametisaladuse osaliselt kaitseta. Praktikas on kohtunike ülekuulamine seoses nende ametitegevusega ülimalt ebaharilik ja seetõttu on eelnõukohase regulatsiooni mõjuks eeskätt õigusselguse loomine selles osas, kas ja kuidas kohtuniku ametisaladustele kriminaalmenetluses ligi pääseb. Küll ametiprivileegita, kuid saladuse hoidmise kohustusega on ka krediidiasutuste töötajad jm pangasaladuse hoidjad, kellel olemasolevad andmed süüteomenetluses sagedasti välja nõutakse. Pangasaladust sisaldavate andmete väljanõudmist ja kasutamist süüteomenetluse tarbeks käesolev eelnõu ei muuda ja ehkki eelnõu kohaselt on ka pangasaladuse hoidmise kohustusega inimesed nüüd kohustatud süüteomenetluses vajadusel ütlusi andma, on sellise vajaduse tekkimine senise praktika pinnalt hinnates harv: menetluses on olulised eelkõige tehinguid kajastavad andmed, mis nõutakse välja dokumentaalsel kujul ning dokumentide või digitaalsel kujul olevate andmete osas eelnõu mingit uut regulatsiooni ei kehtesta. Ametiprivileegiga isikud peavad eelnõukohase seaduse jõustumisel oma konfidentsiaalse teabe hoidmises selguse looma. Ehkki enamik ametisaladuse hoidmise kohustusega professionaalidest on juba andmekaitse ja andmeturbe teemaga põhjalikult kursis ning võtnud vähemasti elementaarsed abinõud andmelekete ennetamiseks (sh konfidentsiaalsuslepingud töötajatega, elektroonilise teabeturbe meetmed ja hoolikas teenusepakkujate valik), on ametiprivileegiga isikutel otstarbekas veenduda, et kolmandate isikute juures hoitavate ametiprivileegiga andmete puhul on tehtud vajalikud korraldused mh ametiprivileegi säilitamiseks. Esmajoones tuleks teenusepakkujatega sõlmida kokkulepe, mille kohaselt teenusepakkujatel on kohustus ametiprivileegiga isikut teavitada, kui nende juures hoitavat ametiprivileegiga hõlmatud teavet menetluse käigus kogutakse või välja nõutakse. See tähendab ametiprivileegiga isikutele mõningat lisatööd, kuid see tegevus on ühekordne: kui lepingud on üle vaadatud ja töötajad asjakohaselt instrueeritud, ei tekita ametiprivileegi haldamine edaspidi lisakoormust. Vajalike koolituste korraldamise ja kokkulepete sõlmimise võimaluse tagab seaduse jõustumiseks planeeritud aeg, milleks on 1. juuni 2027. Teenusepakkujatele (nt raamatupidamisteenus, veebimajutus või andmeladu) antakse eelnõuga küll õigus keelduda võimalike ametiprivileegiga andmete väljastamisest või esitada vastuväide menetlustoimingu käigus, kuid kohustus vastuväiteid esitada või ametiprivileegiga isikut andmete väljastamisest teavitada, eelnõuga teenusepakkujatele ei panda. Sellised kohustused eeldaksid teenusepakkuja teadmist sellest, kas nende juures hoitavad andmed on ametiprivileegiga hõlmatud või mitte – ning seda teadmist teenusepakkujalt nö oma tarkusest nõuda ei saa. Küll on ettenähtav, et ametiprivileegiga isikud edaspidi valivad oma koostööpartneriteks sellised teenusepakkujad, kes on valmis võtma endale lepingulise kohustuse ametiprivileegiga andmete kaitseks menetluses vastuväiteid esitama ja ametiprivileegiga isikut andmete väljanõudmisest teavitama. Teisisõnu – kui palju ja kuidas eelnõukohane regulatsioon teenusepakkujaid mõjutab, sõltub suuresti teenusepakkuja enda valikust ja valmisolekust sõlmida ametiprivileegiga hõlmatud andmete hoidmiseks sobivaid lepinguid. Kui terviseandmed ja järelevalve käigus kogutu välja arvata, on ametiprivileegiga hõlmatud teabe kasutamine süüteomenetluses pigem harv ja jääb selleks ka seadusemuudatuse järel. Enamik muid ametiprivileegiga isikuid, nagu ka ametiprivileegita, kuid saladuse hoidmise kohustusega isikuid ei pruugi süüteomenetluses ametiprivileegiga hõlmatud andmete välja 68 andmise nõudega kokku puutudagi. Seetõttu on seadusemuudatuse mõju ameti- ja kutsesaladuse hoidmiseks kohustatud isikutele kokkuvõttes väike. Saladuse hoidmise kohustusega professionaalide klientide jaoks tähendavad tehtavad muudatused õigusselguse suurenemist ja selget arusaamist, milline teave ja millistel tingimustel on süüteomenetluses tõendina kogutav ja kasutatav. Kehtiv õigus on olnud selles ebajärjekindel ja kuigi professionaalid võivad küll lubada konfidentsiaalsuskohustust ja ütluste andmisest keeldumist, on andmed ja dokumendid siiski olnud kriminaalmenetluses välja nõutavad. Eelnõu kohaselt suletakse mitu seni kasutuses olnud tagaust ja muudetakse õigusnorm selgemaks. Sellega antakse inimestele selgem kontroll oma andmete üle. Kuivõrd ametiprivileegist möödumine on lubatav lisaks privileegi hoidja enda nõusolekule vaid kohtu loaga, tagatakse eelnõukohase seadusega senisest paremini tundliku teabe kaitse, mis on eriti terviseandmete kontekstis põhjustanud viimasel ajal probleeme. 6.3. Mõju süütegude menetlejatele Eelnõukohane regulatsioon loob selgust ka süütegude menetlejate jaoks. Kohtueelse uurimise asutusi, mille tööd eelnõu puudutab, on kriminaalmenetluse seadustiku kohaselt seitse: PPA, Kaitsepolitseiamet, Keskkonnaamet, Maksu- ja Tolliamet, sõjaväepolitsei, vanglad ning Justiits- ja Digiministeeriumi vanglate osakond. Kohtueelset menetlust kriminaalasjades juhib prokuratuur. Lisaks on Eestis enamikul riikliku järelevalve teostamise pädevusega asutustel ka väärtegude kohtuvälise menetlemise pädevus. Väärtegude menetlemisel rakendub kriminaalmenetluse seadustiku ametiprivileegide regulatsioon väärteomenetluse seadustikus sätestatud erisustega. Väärtegude kohtuväliseid menetlejaid on Eestis ilma kohaliku omavalitsuse üksusteta ja ministeeriumiteta 2238, kohaliku omavalitsuse üksusi on 7839. Süütegude menetlejatele toovad muudatused juurde võimalusi tõendite kogumiseks: kehtiva õiguse kohaselt ei ole terviseandmeid ilma patsiendi nõusolekuta ühelgi juhul võimalik süüteomenetluses saada, kuid eelnõu kohaselt sätestatakse reeglid, et kohtu loal terviseandmete saamine oleks siiski võimalik. See annab võimaluse tõhustada süütegude menetlemist ja selge õigusnorm vähendab vaidlusi võimaliku andmete väärkasutuse üle. Teisalt on pikka aega olnud segadus selles, kas ametiprivileegiga isikutelt on võimalik ametiprivileegile vaatamata nõuda välja nende valduses olevaid dokumente ja andmeid, mille need isikud on saanud oma ameti- või kutsetegevuse käigus. Kohati on nähtavasti võetud omaks ametiprivileegi kitsendav tõlgendus, mis dokumentide väljanõudmist või menetlustoiminguga äravõtmist ametiprivileegi riivena ei käsitanud. Selles küsimuses toob eelnõukohane seadus selguse ja kohustab menetlejat saama andmete väljanõudmiseks või äravõtmiseks kohtult loa. Ehkki kohtu loa saamiseks on kohaselt kõrge standard, on tõsise vajaduse korral siiski võimalik saada luba andmete nõudmiseks või menetlustoiminguga äravõtmiseks. Eelnõukohane regulatsioon toob kaasa mõningase lisatöö menetlejatele: prokuratuurile langeb ametiprivileegist möödumise taotluste koostamine ning vaidluste lahendamine kohtueelses menetluses. 38 Politsei- ja Piirivalveamet, Kaitsevägi, vangla (vanglateenistus), Kaitsepolitseiamet, Maksu- ja Tolliamet, Päästeamet, Keskkonnaamet, Tööinspektsioon, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, Transpordiamet, Andmekaitse Inspektsioon, Finantsinspektsioon, Rahapesu Andmebüroo, Ravimiamet, Terviseamet, Põllumajandus- ja Toiduamet, Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA), Riigi Infosüsteemi Amet (RIA), Justiits- ja Digiministeerium, Konkurentsiamet, Keeleamet, Muinsuskaitseamet. 39 Eesti Linnade ja Valdade Liidu andmed 2025. aasta lõpu seisuga (https://www.elvl.ee/kohalikud- omavalitsused/mis-kohalikud-omavalitsused-0). 69 Võimalus kohtult ametiprivileegiga hõlmatud andmeid sisaldavate tõendite kogumiseks luba küsida toob kaasa mõningase lisakoormuse ka eeluurimiskohtunikele, kes nende lubade saamiseks esitatud taotlusi peavad hakkama lahendama. Kohtulikku eelkontrolli nõuavad muu hulgas:  ametiprivileegist möödumise lubade andmine;  terviseandmete päringute lubamine;  ametiprivileegiga seotud vastuväidete lahendamine;  advokaadibüroode läbiotsimisega seotud vaidlused;  andmete filtreerimise ja eraldamise vaidlused. Kuna menetlustoimingu, sh läbiotsimise tegemiseks loa saamise taotlusi saab lahendada ka pealdise vormis antava määrusega, ei ole kirjatöö lisandumine kohtutele märkimisväärne. Küll aga tuleb prokuratuuril ja kohtuvälisel menetlejal lubade taotlused ette valmistada sellise põhjalikkusega, et need sisaldaksid kõiki olulisi andmeid, mida seadus menetlustoimingu loa kohta nõuab. Eeluurimiskohtunikule võib koormavaks osutuda advokaadibüroo läbiotsimise käigus tekkinud vaidluste lahendamine, kuid kuna advokaadi valduse läbiotsimist tuleb ette väga harva, ei ole mõju kohtusüsteemile tervikuna suur ja vaidlusi aitab ennetada põhjaliku ja sisuka läbiotsimismääruse koostamine ning selles menetlustoimingu tingimuste ja käigu võimalikult täpne reguleerimine. Arvestades advokaadibüroode läbiotsimiste väikest arvu ja ametiprivileegi puudutavate menetluste suhtelist haruldust, ei ole alust prognoosida sellest tulenevat märkimisväärset mõju kogu kohtusüsteemi ressursivajadusele. Kõige suurema koormuse annavad kohtule tõenäoliselt taotlused terviseandmete väljanõudmiseks. Enamik terviseandmete päringutest tehakse patsiendi nõusolekul ja see tõenäoliselt ei muutu ka eelnõukohase seaduse jõustumisel. Praktikas on praegu aga juhtumeid, kus patsiendid nõusoleku andmisest keelduvad või nõusolekut anda ei saa (nt on nende teovõime osas kahtlus või nad on koomas), ning kui kehtiva õiguse kohaselt tähendab keeldumine seda, et terviseandmeid välja nõuda ega kasutada ei saa, siis eelnõukohase õigusnormi jõustumisel tekib prokuratuuril neil juhtumeil võimalus pöörduda eeluurimiskohtuniku poole, saamaks luba terviseandmete väljanõudmiseks. Rakendamise esimestel aastatel võib eeldada kohtute tavapärasest mõnevõrra suuremat töökoormust, kuna uued õigusmõisted vajavad kohtupraktikas sisustamist. Pikemas perspektiivis peaks mõju stabiliseeruma. 6.4. Mõju süüteomenetlusega kokku puutuvatele inimestele Inimeste jaoks, kes on oma andmed usaldanud mõnele ametiprivileegiga isikule, toob eelnõukohane õigus selge teadmise, millistel tingimustel need andmed võivad süüteomenetlusse jõuda. EIK on märkinud, et riigisisene õigus peab olema piisavalt selge, et anda kodanikele arusaadavalt teavet, millistel asjaoludel ja millistel tingimustel on ametiasutustel volitused nende valdusi läbi otsida ja dokumente või esemeid arestida.40 Teatud olukordades võib eelnõukohane regulatsioon laiendada aluseid andmete kasutamiseks – näiteks on võimalik, et kohus annab loa terviseandmete kasutamiseks ka juhul, kui 40 EIKo 05.07.2012. a asjas Golovan v. Ukraine (No. 41716/06) märkis kohus, et seadus peab andma kaitset ametiasutuste meelevaldse sekkumise eest. Selles kontekstis on olulised konkreetsed menetluslikud tagatised. See, millised tagatised on nõutavad, sõltub teatud määral sekkumise olemusest ja ulatusest (p 57). Vt ka EIKo Lindstrand Partners Advokatbyrå AB v. Sweden (No. 18700/09), p 88 või Sallinen and others v. Finland (No. 50882/99), p 82. 70 andmesubjekt ise terviseandmeid menetluses avaldama nõus ei ole. See saab aga toimuda vaid seaduses ette nähtud juhtudel, kui kohtu hinnangul on tõendi kogumine vältimatult vajalik kriminaalmenetluse eesmärgi saavutamiseks ja tõendi kogumisega ei riivata põhjendamatult isiku õigusi. Kohtumenetluse osalistele annavad eelnõuga kavandatavad muudatused selge aluse keelduda teabe andmisest enda ja oma advokaadi vahelise õigusabi saamise eesmärgil toimunud suhtluse, sh saadud õigusabi sisu kohta. Süüteomenetluse olukorras on menetlustoimingu rakendamise osaks alati toimingule allutatud isikule tema õiguste selgitamine. Hiljemalt selles etapis saavad ka isikud teada, et neil on ametiprivileegiga hõlmatud teabe andmisest keeldumise õigus. Üldise teavitustöö tegemisel on aga kindlasti abiks ajakirjanduse teravdatud huvi terviseandmetega seonduva vastu, mis ei näita raugemise märke ning annab hea võimaluse ka laiemale avalikkusele selgitada nii terviseandmete kui muude ametiprivileegidega seonduvat. Arvestades menetluse muutumist keerukamaks ametiprivileegiga seotud küsimustes, võib mõnede ametiprivileegiga hõlmatud teavet kasutavate kriminaalasjade kohtueelne menetlus muutuda pikemaks. 6.5. Mõju riigi välissuhtlusele Alates sellest, kui Euroopa Inimõiguste Kohus leidis kohtuasjas Särgava v. Estonia, et Eesti menetlusõigus on advokaadi ametiprivileegi kaitseks ebapiisava detailsusega, on Euroopa Nõukogu Ministrite Komitee nõudnud Eestilt teavet selle kohta, mida on probleemi parandamiseks ette võetud. Eelnõukohane seadus on vaadeldav nimetatud EIK-i otsuse täitmiseks vajaliku üldmeetmena ehk sellise normi kehtestamisena, mille eesmärk on vältida Euroopa inimõiguste konventsiooni samalaadsete rikkumiste kordumist. See võimaldab Eestil taotleda, et Euroopa Nõukogu Ministrite Komitee lõpetaks selle otsuse täitmise üle toimuva järelevalvemenetluse. Kuna järelevalvemenetlus on selles asjas kestnud juba üle viie aasta, on oluline, et seadusemuudatused kiidetaks heaks ja neid rakendataks niipea kui võimalik, et Eesti ei satuks Euroopa Nõukogus teravdatud tähelepanu alla. 2025. aastal kirjutas Eesti esindaja alla Euroopa Nõukogu advokaadikutse kaitse konventsioonile, millest tulevad Eestile mitmed kohustused, sh kohustus tagada advokaadi kutsesaladuse kaitse ja sätestada seadustes advokatuuri roll advokaatide kaitsel tagakiusamise vastu. Eelnõukohase seadusega sätestatakse konventsioonis nõutud garantiid advokaatidele. 7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud Seaduse rakendamisega ei kaasne riigile ega kohalikele omavalitsustele otseseid kulutusi. Eelnõukohase seaduse rakendamine ei eelda uute asutuste ega püsivate uute ametikohtade loomist. Mõningaid lisakulusid võivad kaasa tuua koolitused, digitõendite käitlemise tehnilised lahendused, advokatuuri esindajate tasustamine ning kohtute ja menetlejate suurenev töökoormus. Arvestades selliste menetluste vähest arvu, on mõju hinnanguliselt väike ja kaetav asjaomaste asutuste olemasolevate eelarvevahenditega. Eelnõu vastuvõtmisel korraldab JDM asjakohase teabepäeva süüteomenetlejatele ja erialaorganisatsioonide esindajatele ning üllitab seadusemuudatuste kohta elektroonilise infolehe, mis saadetakse kõikidele ametiprivileegiga ametite ja kutsete katusorganisatsioonidele. Infolehe koostamine ja teabepäev finantseeritakse JDM eelarvelistest vahenditest. 71 8. Rakendusaktid Eelnõukohase seadusega ei kaasne rakendusaktide muutmise, kehtestamise ega kehtetuks tunnistamise vajadust. 9. Seaduse jõustumine Eelnõukohaste muudatuste rakendamine ei nõua spetsiaalseid arendusi ega ettevalmistusi, kuid otstarbekas on jätta aeg eelnõukohase seaduse avaldamise järel selleks, et kõik asjast puudutatud ametiprivileegiga isikud saaksid oma tööprotsessid üle vaadata ja seadusega kooskõlla viia. Seetõttu, eeldades, et eelnõu võetakse seadusena vastu ja kuulutatakse välja hiljemalt 1.märtsil 2027, on eelnõu seadusemuudatuste jõustumine planeeritud 1. juuniks 2027. 10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitati eelnõude infosüsteemi kaudu kooskõlastamiseks ministeeriumidele ning arvamuse avaldamiseks kõikidele kohtutele, kohtuvälistele väärteomenetlejatele, uurimisasutustele, Eesti Advokatuurile, Riigiprokuratuurile, Õiguskantsleri Kantseleile, Tartu Ülikooli õigusteaduskonnale, Eesti Kohtuekspertiisi Instituudile, Eesti Arstide Liidule, Notarite Kojale, Pangaliidule, Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Kojale, Audiitorkogule, Patendivolinike Kojale, Meediaettevõtete Liidule, Eesti Ajakirjanike Liidule ning Eesti Kirikute Nõukogule. Esitatud arvamuste ja ettepanekute tabel on lisatud seletuskirjale (lisa 1). 72