Arvamus eelnõu kohta

​ ​ ​ ​ ​ ​ ​ ​ ​ 30.09.2026 Eesti Seksuaaltervise Liidu arvamus karistusseadustiku, kriminaalmenetluse seadustiku, ohvriabi seaduse ja tsiviilseadustiku üldosa seaduse muutmise seaduse eelnõu kohta Eesti Seksuaaltervise Liit (ESTL) tänab Justiits- ja Digiministeeriumi eelnõu koostamise ning varasemalt esitatud ettepanekute arvestamise eest. Peame positiivseks, et võrreldes väljatöötamiskavatsusega on lastevastaste seksuaalkuritegude aegumistähtaegade regulatsiooni täpsustatud, senine 15-aastane aegumistähtaeg on kavandist kadunud ning lapse seksuaalset kuritarvitamist kujutava materjali valmistamise, levitamise ja jälgimisega seotud tegudele kavandatakse pikemat aegumistähtaega. Samuti toetame lahendust, millega viiakse kannatanu tsiviilõigusliku kahju hüvitamise nõude aegumine paremini kooskõlla kuriteo aegumisega. Seletuskirjas on märgitud, et varasema tagasisidega on osaliselt arvestatud, muu hulgas laiendades pikendatud aegumistähtaega materjali levitamisele ja jälgimisele ning pikendades seksuaalkuriteost tuleneva kahjunõude aegumistähtaega. ESTL hinnangul vajab siiski täiendavat kaalumist lapse seksuaalset kuritarvitamist kujutava materjali valmistamise käsitlemine samas aegumiskategoorias materjali jälgimise ja teiste mittekontaktsete tegudega. Eelnõu kohaselt nähakse KarS §-des 175¹, 178 ja 179 sätestatud kuritegudele ette 20-aastane aegumistähtaeg, samas kui raskemate ja kontaktsete lastevastaste seksuaalkuritegude ning muu hulgas KarS §-s 175 sätestatud alaealise seksuaalse ärakasutamise puhul on aegumistähtaeg 32 aastat. Seletuskirjas põhjendatakse seda sellega, et mittekontaktsed seksuaalkuriteod on oma olemuselt kontaktsetest kuritegudest kergemat laadi. ESTL hinnangul ei ole selline eristus KarS § 178 puhul tervikuna veenev. KarS § 178 hõlmab küll erineva olemusega teoalternatiive ning koosseis võib teatud juhtudel olla täidetud ka ilma reaalse alaealise kannatanuta. Samas võib lapse seksuaalset kuritarvitamist kujutava materjali valmistamine reaalse lapse osalusel sisaldada otseselt sama kontaktset seksuaalvägivalda, mida muudes koosseisudes käsitletakse kõige raskemate lastevastaste seksuaalkuritegudena. Sellisel juhul tuleb eristada ühelt poolt lapse suhtes toime pandud primaarset seksuaalkuritegu ning teiselt poolt selle teo salvestamist ja lapse seksuaalset kuritarvitamist kujutava materjali valmistamist kui eraldiseisvat tegu. Seletuskiri ise tunnistab, et materjali valmistamisel võib kannatanu õigushüve vahetu rikkumine seisneda primaarteos – suguühtes või muus sugulise iseloomuga teos, mille käigus last kasutatakse pornograafilise või erootilise sisuga materjali loomiseks. Eesti Seksuaaltervise Liit Peterburi tee 2, 11415 Tallinn​ ​ Reg.kood: 80102393 www.estl.ee​ ​ a/a Swedbank: EE142200221005140993 e-mail: [email protected] Sellises olukorras ei ole sisuliselt põhjendatud käsitleda materjali tootmist aegumise seisukohast samaväärsena selle materjali hilisema vaatamise või jälgimisega. Kui last vägistatakse või tema suhtes pannakse toime muu raske sugulise iseloomuga tegu kaamera ees eesmärgiga sellest materjal valmistada, ei muutu tegu olemuselt vähem kontaktseks ega vähem raskeks pelgalt selle tõttu, et väärkohtlemine on salvestatud. Vastupidi – lisaks kontaktsele seksuaalvägivallale tekib digitaalne jäädvustus, mida saab hiljem piiramatult kopeerida ja levitada ning mis võib põhjustada kannatanule korduvat taasohvristamist kogu elu vältel. Ka eelnõu seletuskiri möönab, et materjali valmistamine, võimaldamine ja jälgimine põhjustavad kannatanute taasohvristamist ning nende õiguste jätkuvat rikkumist. ESTL teeb seetõttu ettepaneku kaaluda KarS § 178 puhul teoalternatiivide eristamist. Juhtudel, kus lapse seksuaalset kuritarvitamist kujutava materjali valmistamisel kasutatakse reaalselt alaealist ning materjali loomisega kaasneb suguühe või muu sugulise iseloomuga kontaktne tegu, oleks põhjendatud kohaldada vähemalt sama pikka, 32-aastast aegumistähtaega nagu teistele rasketele kontaktsetele lastevastastele seksuaalkuritegudele. Materjali hilisem hoidmine, üleandmine, näitamine, kättesaadavaks tegemine või jälgimine võib jääda eraldi kaalutava aegumisregulatsiooni alla. Selline eristus kajastaks paremini teo tegelikku olemust ja kannatanule põhjustatud kahju. Teise küsimusena juhib ESTL tähelepanu ohvriabi kriisitelefoni kõnesalvestiste kavandatavale kuuekuulisele säilitustähtajale. Eelnõu seletuskirja järgi kasutatakse kõnesalvestisi muu hulgas süüteomenetluses tõendina. Samas säilitatakse neid vaid kuus kuud ning pärast selle tähtaja möödumist kustuvad salvestised automaatselt ja jäädavalt ning neid ei ole võimalik taastada. Seletuskirjas põhjendatakse kuuekuulist tähtaega sellega, et see on praktikas optimaalne periood, mille jooksul õiguskaitseasutused võivad salvestist süüteomenetluses vajada. ESTL hinnangul vajab see lahendus täiendavat analüüsi just lastevastaste seksuaalkuritegude pikendatud aegumistähtaegade kontekstis. Sama eelnõu üks keskseid põhjendusi on asjaolu, et lapsepõlves kogetud seksuaalvägivallast võidakse teatada alles palju aastaid või isegi aastakümneid hiljem. Seletuskirjas viidatakse uuringutele, mille järgi võib lapsepõlves kogetud seksuaalsest väärkohtlemisest teadaandmine võtta keskmiselt 17–21 aastat. Seetõttu võib tekkida olukord, kus laps või noor pöördub ohvriabi kriisitelefoni poole ja kirjeldab toimunut ajal, mil ta ei ole veel valmis politseisse pöörduma, kuid teeb seda alles aastaid hiljem. Sellisel juhul võib vahetult pärast sündmusi või neile ajaliselt oluliselt lähemal antud kirjeldus olla kriminaalmenetluses oluline tõend. Kuue kuu möödudes oleks aga kõnesalvestis pöördumatult hävinud. Eriti tuleb siinjuures arvestada laste seksuaalse väärkohtlemise eripäraga. Laps ei pruugi pöördumise hetkel osata kogetut nimetada seksuaalvägivallaks, kirjeldada toimunut juriidilistele tunnustele vastavalt ega mõista selle Eesti Seksuaaltervise Liit Peterburi tee 2, 11415 Tallinn​ ​ Reg.kood: 80102393 www.estl.ee​ ​ a/a Swedbank: EE142200221005140993 e-mail: [email protected] võimalikku kuritegelikku iseloomu. Seetõttu ei pruugi ka kõne vastuvõtjal olla alati võimalik esmasel pöördumisel üheselt tuvastada, et avaldatud teave puudutab võimalikku rasket seksuaalkuritegu. Pikema säilitamise võimaliku erandi kujundamisel tuleb vältida olukorda, kus säilitatakse üksnes need kõned, milles helistaja suudab juba esmasel pöördumisel toimunut piisavalt selgelt seksuaalkuriteona kirjeldada. Probleem on seda olulisem, et seletuskiri ise põhjendab kõnede salvestamist vajadusega vältida info kadumist ja moondumist ning märgib, et üksnes nõustaja koostatud kokkuvõte ei pruugi säilitada kogu hiljem olulist teavet. Tekib vastuolu: ühelt poolt pikendatakse lastevastaste seksuaalkuritegude menetlemise võimalust 20 või 32 aastani, sest ohver võib olla valmis juhtunust teatama alles palju hiljem, teisalt hävitatakse potentsiaalselt oluline varajane tõend kuue kuu möödumisel. ESTL ei pea põhjendatuks kõigi ohvriabi kriisitelefoni kõnede aastakümnete pikkust säilitamist. Selline lahendus tekitaks põhjendatud küsimusi eraelu puutumatuse ja isikuandmete kaitse seisukohalt. Küll aga tuleks kaaluda erandit, mis võimaldaks pikemalt säilitada kõnesalvestise juhul, kui kõnes avaldatakse teavet võimaliku raske vägivallakuriteo või alaealise suhtes toime pandud seksuaalkuriteo kohta. Sellise säilitamise eelduseks võiks olla näiteks kannatanu nõusolek, juhtumi eraldi märgistamine või muu seaduses selgelt määratletud alus, arvestades eraldi alaealiste andmete töötlemise ja anonüümse abi eripäraga. Pikema säilitamise võimalus ei tohiks kaasa tuua kohustust helistajat identifitseerida ega põhjendamatult piirata anonüümse abi saamise võimalust.. Samuti palume täpsustada, milliseid kõnega seotud andmeid peale helisalvestise säilitatakse pärast kuue kuu möödumist ning millise tähtaja jooksul. Kui koos salvestisega kustub ka sisuline teave kõne aja, pöördumise põhjuse ja juhtumi kohta, suurendab see kirjeldatud probleemi veelgi. ESTL toetab jätkuvalt lastevastaste seksuaalkuritegude aegumistähtaegade olulist pikendamist. Leiame aga, et regulatsiooni sisemise järjepidevuse huvides tuleks ühelt poolt selgemalt eristada lapse seksuaalset kuritarvitamist kujutava materjali tootmist reaalse lapse osalusel materjali hilisemast käitlemisest ja jälgimisest ning teisalt tagada, et pikendatud aegumistähtaegade praktilist mõju ei vähendaks võimalike oluliste varajaste tõendite automaatne hävitamine oluliselt enne kuriteo aegumistähtaja saabumist. Lugupidamisega,​ Eesti Seksuaaltervise Liit Eesti Seksuaaltervise Liit Peterburi tee 2, 11415 Tallinn​ ​ Reg.kood: 80102393 www.estl.ee​ ​ a/a Swedbank: EE142200221005140993 e-mail: [email protected] Saatja: "Liisa Larm" <[email protected]> Saaja: "Justiits- ja Digiministeerium" <[email protected]> Teema: Re: Karistusseadustiku, kriminaalmenetluse seadustiku, ohvriabi seaduse ja tsiviilseadustiku üldosa seaduse muutmise seaduse eelnõu (lastevastased seksuaalkuriteod ja naistevastase vägivalla ja perevägivalla tõkestamise direktiivi osaline ülevõtmine) Kuupäev: 2026-09-30 18:35 Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga. Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada. Tere, Täname Justiits- ja Digiministeeriumi eelnõu koostamise ning varasemalt esitatud ettepanekute arvestamise eest. Edastan kirjalisas ESTL mõtted ja ettepanekud kõnealuse eelnõu osas. Parimate soovidega, Liisa Larm President | Eesti Seksuaaltervise Liit Peterburi tee 2 | T1 keskuse 3. korrus 11415, Tallinn | [email protected] Tel: +372 56 150 862 | www.estl.ee www.seksuaaltervis.ee ---- Original Message ---- From: [email protected] To: MTÜ Eesti LGBT Ühing <[email protected]>, President Kaljulaidi Fond MTÜ <[email protected]>, MTÜ Eesti Vaimse Tervise ja Heaolu Koalitsioon VATEK <[email protected]>, MTÜ Oma Tuba <[email protected]>, SA Kodanikuühiskonna Sihtkapital <[email protected]>, SA Mõttekoda Praxis <[email protected]>, Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks <[email protected]>, Harju Maakohus <[email protected]>, Pärnu Maakohus <[email protected]>, Tallinna Halduskohus <[email protected]>, Tallinna Ringkonnakohus <[email protected]>, Tartu Halduskohus <[email protected]>, Tartu Maakohus <[email protected]>, Tartu Ringkonnakohus <[email protected]>, Viru Maakohus <[email protected]>, Põhja Ringkonnaprokuratuur <[email protected]>, Lõuna Ringkonnaprokuratuur <[email protected]>, Viru Ringkonnaprokuratuur <[email protected]>, Lääne Ringkonnaprokuratuur <[email protected]>, Tervise Arengu Instituut <[email protected]>, Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku kantselei <[email protected]>, Tartu Ülikooli õigusteaduskond <[email protected]>, MTÜ Eesti Noorteühenduste Liit <[email protected]>, MTÜ Naiste Tugi- ja Teabekeskus <[email protected]>, MTÜ Eesti Naisuurimus- ja Teabekeskus <[email protected]>, MTÜ Eesti Naiste Varjupaikade Liit <[email protected]>, Eesti Lastearstide Selts <[email protected]>, Eesti Arstiteadusüliõpilaste Selts <[email protected]>, MTÜ Eesti Seksuaaltervise Liit <[email protected]>, Eesti Kohtupsühhiaatria ja Kohtupsühholoogia Ühing <[email protected]>, MTÜ Lastekaitse Liit <[email protected]>, MTÜ Eesti Noorteühenduste Liit <[email protected]>, MTÜ Naiste Tugi- ja Teabekeskus <[email protected]>, MTÜ Eesti Naisuurimus- ja Teabekeskus <[email protected]>, MTÜ Eesti Naiste Varjupaikade Liit <[email protected]>, Eesti Naisteühenduste Ümarlaud SA <[email protected]>, MTÜ Eluliin <[email protected]>, MTÜ Pärnu Naiste Tugikeskus <[email protected]>, Virumaa Naiste Tugikeskus MTÜ <[email protected]>, MTÜ Tallinna Naiste Kriisikodu <[email protected]>, Eesti SV Tugigrupid MTÜ <[email protected]>, MTÜ Vägivallavaba Elu Kaitseks <[email protected]>, SA Eesti Inimõiguste Keskus <[email protected]>, MTÜ Inimõiguste Instituut <[email protected]>, MTÜ Eesti Avatud Ühiskonna Instituut <[email protected]>, MTÜ Eesti Puuetega Inimeste Koda <[email protected]>, Eesti Naistearstide Selts <[email protected]> Sent: Thu, Sep 17, 2026 08:09 AM Subject: Karistusseadustiku, kriminaalmenetluse seadustiku, ohvriabi seaduse ja tsiviilseadustiku üldosa seaduse muutmise seaduse eelnõu (lastevastased seksuaalkuriteod ja naistevastase vägivalla ja perevägivalla tõkestamise direktiivi osaline ülevõtmine) Tere! Teile on saadetud Justiits- ja Digiministeeriumi dokumendihaldussüsteemi Delta kaudu eelnõu kooskõlastamiseks. Tagasisidet ootame 30. septembrini. Pealkiri: Karistusseadustiku, kriminaalmenetluse seadustiku, ohvriabi seaduse ja tsiviilseadustiku üldosa seaduse muutmise seaduse eelnõu (lastevastased seksuaalkuriteod ja naistevastase vägivalla ja perevägivalla tõkestamise direktiivi osaline ülevõtmine) Registreerimise kuupäev: 16.09.2026 Registreerimise number: 8-1/6662-1. Lugupidamisega Justiits- ja Digiministeerium Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn Tel. (372) 620 8100 e-post: [email protected] www.justdigi.ee