Regionaal- ja Põllumajandusministeerium Teie 14.07.2026 nr 7.2-2/416
[email protected]
Meie 29.09.2026 nr 8-4/5347-2
Vastus ettepanekule KarS § 266 täiendamiseks
erikoosseisuga farmidesse sissetungimise kohta
Lugupeetud härra minister
Täname Teid kirja eest, milles juhite tähelepanu farmidesse sissetungimisega kaasnevatele riskidele ja
teete ettepaneku kehtestada sellekohane eraldi karistusnorm.
Mõistame, et kõrvaliste isikute sisenemine farmi võib häirida ettevõtte tavapärast tegevust ning eelkõige
bioohutusnõuete tõttu tuua kaasa olulisi riske. Samas ei erine farm põhimõtteliselt teistest ettevõtetest
selles, et kõrvaliste isikute loata viibimine ettevõtte territooriumil võib põhjustada häireid ja kahju. Meie
käsutuses olev statistika ei näita just iseäranis loomafarmidesse loata sisenemisega seotud kaebuste
kasvutrendi ega ka seda, et politsei sedalaadi asjades menetlust otstarbekusest lõpetaks olukorras, kus
sissetungimisega on kahju tekitatud. Samuti ei saa süüteomenetluse puudumist või lõpetamist
iseenesest käsitada tõendina õiguslünga kohta. PPA praktikas jääb menetlus sageli tulemuseta
seetõttu, et sissetungijaid ei õnnestu tuvastada. Samas on teada vähemalt üks juhtum, kus farmi
territooriumile loata sisenenud isik tunnistati väärteo toimepanemises süüdi ning talle määrati rahatrahv.
See näitab, et kehtiv regulatsioon võimaldab tuvastatud õigusrikkumisele reageerida. Õigusrikkujate
tabamise tõenäosust aitaks ilmselt suurendada valvekaamerate kasutamine seal, kus sissetungimine
on probleemiks.
Karistusseadustiku § 266 lõike 2 p 4 kohaldamine eeldab selle koosseisu tunnuste täitmist. Kui inimene
siseneb farmi loata, kuid tal puudub kavatsus häirida ettevõtte tavapärast majandustegevust, ei saa
raskema koosseisu kohaldamist põhjendada üksnes sellega, et tema tegevus võib objektiivselt kaasa
tuua väga tõsiseid tagajärgi. Näiteks ei ole inimese teadmatus bioohutusnõuetest ning sellest, et tema
käitumine võib põhjustada loomade haigestumise ja sellest tulenevalt nende hukkamise vajaduse,
samastatav eesmärgiga häirida farmi tavapärast tegevust. Kui toimepanija teadmine sissetungimise
tagajärgedest on tõendatav, võib see muidugi olla kaudseks tõendiks ka tema tegevuse eesmärgi kohta.
Avalikkuse laiem teavitamine sellest, kui oluline on bioturvalisuse nõuete järgimine ja millised tagajärjed
on bioohutusnõuete rikkumisel, võib samuti olla kasulik selleks, et heidutada meelelahutuslikel motiividel
tegutsevaid sissetungijaid.
Lisaks karistusõiguslikele võimalustele on ettevõtjal võimalik kasutada tsiviilõiguslikke
õiguskaitsevahendeid, eeskätt nõuda tema omandi või valduse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist.
Juhtudel, kus selleks on eeldused olemas, tuleks neid võimalusi praktikas kasutada ja ka üldsust
kahjunõuete esitamisest teavitada.
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 /
[email protected]/ www.justdigi.ee
Registrikood 70000898
Eeltoodut arvestades ei ole praegu teadaolevad andmed ja senine praktika meie hinnangul piisavad, et
põhjendada farmidesse omavolilise sissetungi jaoks eraldi karistusnormi loomist.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Liisa-Ly Pakosta
justiits- ja digiminister
Andreas Kangur
[email protected]
2