Ainuaktsionäri otsus

EESTI LIINIRONGID AS AINUAKTSIONÄRI OTSUS Tallinn, (kuupäev allkirjas) nr 14 AKTSIASELTSI ÄRINIMI, REGISTRIKOOD JA ASUKOHT AS Eesti Liinirongid, registrikood 10520953, asukoht Vabaduse pst 176, Nõmme linnaosa, 10917 Tallinn, Eesti Vabariik AINUAKTSIONÄR Eesti Vabariik, keda seaduse alusel esindab osalust valitseva Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi nimel regionaal- ja põllumajandusminister Hendrik Johannes Terras Aktsiate/häälte arv: 67 108 aktsiat, igaüks nimiväärtusega 10 eurot, mis põhikirja punkti 3.2.2 alusel annab 67 108 häält Otsus tehakse äriseadustiku § 298 lõike 1 punkti 1, § 305 lõike 1 ja riigivaraseaduse § 5 lõike 5 alusel. AINUAKTSIONÄR OTSUSTAB: 1. Kinnitan AS-i Eesti Liinirongid põhikirja käesolevale otsusele lisatud redaktsioonis. 2. Tunnistan kehtetuks 29.04.2022. a toimunud üldkoosoleku protokollilise otsuse nr 1.1-1/22- 116 punkti 5 alates käesoleva otsuse punktis 1 nimetatud põhikirja redaktsiooni äriregistrisse kandmisest. Saata: AS Eesti Liinirongid, rahandusminister (allkirjastatud digitaalselt) Hendrik Johannes Terras Regionaal- ja põllumajandusminister  KINNITATUD üldkoosoleku 01.10.2026 otsusega nr 14 AS Eesti Liinirongid PÕHIKIRI 1. AKTSIASELTSI ÄRINIMI, ASUKOHT JA ÕIGUSLIK SEISUND 1.1 Ärinimi Aktsiaseltsi ärinimi on AS Eesti Liinirongid. 1.2 Asukoht Aktsiaseltsi asukoht on Tallinn, Eesti Vabariik. 1.3 Tegutsemise eesmärk Aktsiaseltsi tegevuse eesmärk on avaliku reisijateveoteenuse osutamine rongidega. 2. AKTSIASELTSI TEGEVUSED 2.1 Tegevusala Aktsiaselts tegutseb tegevusaladel, millel tegutsemine ei ole seadusega keelatud, sealhulgas: 2.1.1 raudteetranspordi korraldamine, sealhulgas reisijatevedu, kaubavedu ja sellega kaasnevate teenuste osutamine; 2.1.2 raudteeveeremi remont; 2.1.3 kaubandus- ja vahendustegevus; 2.1.4 toitlustamine. Aktsiaseltsil on õigus teha kõiki tehinguid ja toiminguid, mis on otseselt või kaudselt vajalikud tema tegevusaladel tegutsemiseks. 3. AKTSIAKAPITAL JA AKTSIAD 3.1 Aktsiakapital Aktsiaseltsi miinimumkapital on 223 690 (kakssada kakskümmend kolm tuhat kuussada üheksakümmend) eurot ja maksimumkapital 894 760 (kaheksasada üheksakümmend neli tuhat seitsesada kuuskümmend) eurot. Miinimumkapitali ja maksimumkapitali piires võib aktsiaseltsi aktsiakapitali suurendada ja vähendada käesolevat põhikirja muutmata. 3.2 Aktsiad 3.2.1 Aktsiakapital on jaotatud aktsiateks. Aktsia on jagamatu. Aktsia on vabalt võõrandatav. 3.2.2 Aktsiaseltsil on ühte liiki nimelised aktsiad (edaspidi „aktsia“) nimiväärtusega 10 (kümme) eurot, mis annab tema omanikule aktsionäride üldkoosolekul ühe hääle. 3.2.3 Aktsia annab tema omanikule õiguse osaleda aktsionäride üldkoosolekul ning kasumi ja aktsiaseltsi lõpetamisel allesjäänud vara jaotamisel, samuti muud seaduses ja põhikirjas ettenähtud õigused. 3.3 Vahetusvõlakirjad  Aktsiaseltsil on aktsionäride üldkoosoleku otsusel õigus lasta välja vahetusvõlakirju, mille omanikul on õigus vahetada võlakiri aktsia vastu võlakirjas ettenähtud tingimustel. Aktsionäril on eesõigus märkida uusi aktsiaid võrdeliselt oma aktsiate nimiväärtuse summaga, kui aktsiate eest tasutakse rahas. 3.4 Aktsia eest tasumine ja mitterahaline sissemakse 3.4.1 Aktsia eest tasumisel võib sissemakse olla rahaline või mitterahaline. Aktsia eest tasumise kord määratletakse aktsionäride üldkoosoleku otsusega. 3.4.2 Kui aktsia märkija ei tasu sissemakset märgitud aktsia eest õigeaegselt, on ta kohustatud tasuma viivist 0,1% tähtaegselt tasumata summast iga viivitatud päeva eest. 3.4.3 Mitterahaliseks sissemakseks võib olla aktsionäride üldkoosoleku poolt ettenähtud rahaliselt hinnatav ja aktsiaseltsile üle antav asi või varaline õigus, millele saab pöörata sissenõude. 3.4.4 Mitterahalist sissemakset hindab aktsiaseltsi juhatus. Kui mitterahaliseks sissemakseks oleva eseme hindamiseks on olemas üldiselt tunnustatud eksperdid, tuleb mitterahalise sissemakse ese lasta hinnata eksperdil. Mitterahalise sissemakse väärtuse hindamist kontrollib audiitor. 3.5 Aktsia koormamine Aktsiat võib pantida või koormata kasutusvaldusega. Aktsia loetakse pandituks või koormatuks kasutusvaldusega pantimise või koormamise kandmisest Eesti väärtpaberite registrisse. 4. AKTSIASELTSI JUHTIMINE 4.1 Juhtimisorganid Aktsiaseltsi juhtimisorganid on: 4.1.1 aktsionäride üldkoosolek (edaspidi üldkoosolek); 4.1.2 nõukogu; 4.1.3 juhatus. 4.2 Hea ühingujuhtimise tava ning jätkusuutliku ja vastutustundliku tegevuse põhimõtted Aktsiaselts rakendab juhtimisel hea ühingujuhtimise tava ning jätkusuutliku ja vastutustundliku tegevuse põhimõtteid ning kirjeldab nende järgimist majandusaasta aruande koosseisus. Aktsiaselts annab majandusaasta aruandes ülevaate tema hinnangul oma tegevuse olulistest majanduslikest, sotsiaalsetest ja keskkonnamõjudest ning võimalikest muudest olulistest mõjudest, mis võivad mõjutada asjaomaseid huvirühmasid. 4.3 Üldkoosolek 4.3.1 Üldkoosolek on aktsiaseltsi kõrgeim juhtimisorgan. 4.3.2 Üldkoosoleku pädevuses on: (1) põhikirja muutmine; (2) aktsiakapitali suurendamine ja vähendamine; (3) vahetusvõlakirjade väljalaskmine;  (4) nõukogu liikmete ja nende hulgast esimehe valimine, nende tasustamise korra ning tasu suuruse määramine ja tagasikutsumine; (5) audiitori(te) valimine ning nende tasustamise korra määramine; (6) erikontrolli määramine ning erikontrolli läbiviijate tasustamise korra määramine; (7) majandusaasta aruande kinnitamine ja kasumi jaotamine; (8) juhatuse või nõukogu liikme vastu nõude esitamine, samuti nõukogu liikmega tehingu tegemise otsustamine ja selles nõudes või tehingus aktsiaseltsi esindaja määramine; (9) aktsiaseltsile omaniku ootuste kehtestamine, millega määratakse valdkondlikud ja finantseesmärgid ning mida uuendatakse vähemalt igal kolmandal aastal; (10) aktsiaseltsi ühinemise, jagunemise, ümberkujundamise ja/või lõpetamise otsustamine; (11) teises äriühingus väärtpaberituru seaduse § 9 tähenduses olulise osaluse (edaspidi oluline osalus) omandamise ja võõrandamise otsustamine. Aktsiaseltsi üldkoosoleku otsus on vajalik ka aktsiaseltsi tütarettevõtjate poolt teises äriühingus olulise osaluse omandamiseks või võõrandamiseks; (12) aktsiaseltsi tütarettevõtjate juhtimise ja aruandluse põhimõtete kehtestamine. Tütarettevõtjal peab mõnede otsuste tegemiseks olema aktsiaseltsi üldkoosoleku või nõukogu nõusolek, kui üldkoosolek on nii otsustanud; (13) majandusaastal reservkapitali kantava summa kinnitamine. Reservkapitali kasutatakse kahjumi katmiseks, kui üldkoosolek ei otsusta teisiti. Reservkapitalist ei või teha aktsionäridele väljamakseid; (14) muude seadustega üldkoosoleku pädevusse antud küsimuste otsustamine. 4.3.3 Aktsionäride üldkoosoleku kutsub kokku juhatus seaduses sätestatud korras ning see toimub juhatuse poolt määratud ajal ja kohas. 4.3.4 Üldkoosolek võib vastu võtta otsuseid, kui esindatud on üle poole aktsiatega esindatud häältest. 4.3.5 Üldkoosoleku otsus on vastu võetud, kui selle poolt on üle poole üldkoosolekul esindatud häältest, välja arvatud käesoleva põhikirja punktides 4.3.2 (1), 4.3.2 (2), 4.3.2 (7) ja 4.3.2 (10) nimetatud küsimuste otsustamisel, mil on vajalik vähemalt 2/3 üldkoosolekul esindatud häältest, ning muudel seadusega ettenähtud juhtudel. 4.3.6 Isiku valimisel loetakse üldkoosolekul valituks ainult selline kandidaat, kes sai teistest enim hääli. Häälte võrdsel jagunemisel otsust vastu ei võeta. 4.3.7 Üldkoosolek protokollitakse. 4.4 Nõukogu 4.4.1 Nõukogu planeerib aktsiaseltsi tegevust, korraldab aktsiaseltsi juhtimist ning teostab järelevalvet juhatuse tegevuse üle. Nõukogu on aruandekohustuslik üldkoosoleku ees. 4.4.2 Nõukogul on 3 (kolm) kuni 6 (kuus) liiget. Nõukogu liikmete arvu määramisel lähtutakse äriühingu suurusest ja majanduslikust olukorrast ning vajadusest tagada äriseadustiku §-s 316 sätestatud nõukogu ülesannete efektiivne täitmine. Nõukogu  liikmed valitakse üldkoosoleku poolt kuni 5 (viieks) aastaks. Nõukogu liikmete valimisel ja tagasikutsumisel ning nõukogu koosseisu suuruse ja liikmete volituste kestuse määramisel lähtub osaluse valitseja riigivaraseaduses sätestatud nimetamiskomitee ettepanekust, arvestades riigivaraseaduses sätestatud erandeid. Osalust valitseva ministeeriumi ametniku võib osaluse valitseja nõukogu liikmeks valida ja nõukogust tagasi kutsuda nimetamiskomitee ettepanekust lähtumata. Nõukogu liikmeks ei valita rohkem kui ühte osalust valitseva ministeeriumi ametnikku. 4.4.3 Nõukogu liikmeks ei või olla isik, kellel on aktsiaseltsiga sisuline huvide konflikt, mille allikaks võib muu hulgas olla asjaolu, et isik või temaga seotud isik (abikaasa, registreeritud elukaaslane, vanem, laps ja lapselaps ning isik, keda seob isikuga ühine majapidamine): (1) on füüsilisest isikust ettevõtja, kes tegutseb aktsiaseltsiga samal tegevusalal ega ole aktsiaseltsi aktsionär; (2) on aktsiaseltsiga samal tegevusalal tegutseva täisühingu osanik või usaldusühingu täisosanik, kui ta ei ole aktsiaseltsi aktsionär; (3) omab olulist osalust väärtpaberituru seaduse § 9 tähenduses äriühingus, mis tegutseb aktsiaseltsiga samal tegevusalal ja mis ei ole aktsiaseltsi aktsionär; (4) on aktsiaseltsiga samal tegevusalal tegutseva äriühingu juhtorgani liige, välja arvatud, kui tegu on riigi osalusega äriühinguga või aktsiaseltsiga samasse kontserni kuuluva äriühinguga või äriühinguga, mis on aktsiaseltsi aktsionär; (5) omab aktsiaseltsiga seotud olulisi ärihuve, mis väljenduvad muu hulgas olulise osaluse omamises sellises juriidilises isikus või kuulumises sellise juriidilise isiku juhtorganisse, kes on aktsiaseltsi oluline kaupade müüja või ostja, teenuste osutaja või tellija. 4.4.4 Nõukogu liikmeks ei või olla isik: (1) kelle süüline tegevus või tegevusetus on kaasa toonud isiku pankroti; (2) kelle süüline tegevus või tegevusetus on kaasa toonud juriidilisele isikule antud tegevusloa kehtetuks tunnistamise; (3) kellel on ärikeeld; (4) kelle süüline tegevus või tegevusetus on tekitanud kahju juriidilisele isikule; (5) keda on majandusalase, ametialase või varavastase kuriteo eest karistatud. Käesolev piirang ei laiene isikutele, kelle karistusandmed on karistusregistrist kustutatud. 4.4.5 Punkti 4.4.4 alapunktides (1)–(4) nimetatud piirangud kehtivad viis aastat pärast pankroti väljakuulutamist, tegevusloa kehtetuks tunnistamist, ärikeelu lõppemist või kahju hüvitamist. 4.4.6 Nõukogu liikmetele makstava tasu suuruse ja selle maksmise korra otsustab üldkoosolek, arvestades aktsiaseltsi spetsiifikat, lähtudes nimetamiskomitee ettepanekust ning riigivaraseaduse § 85 lõike 2 alusel kehtestatud tasustamise korrast ja tasude piirmääradest. 4.4.6¹ Nõukogu liikmele hüvitatakse nõukogu töös osalemisega otseselt seotud põhjendatud kulud äriühingus kehtestatud korra ja määrade alusel. 4.4.7 Nõukogu liikmetele määratakse võrdne tasu, kui seadusest ei tulene teisiti. Nõukogu esimehele võidakse määrata suurem tasu. Nõukogu liikmele võidakse määrata täiendav tasu seoses tema osalemisega audiitortegevuse seaduses nimetatud auditikomitee või muu nõukogu organi tegevuses. 4.4.8 Nõukogu liikmele tasu maksmisel arvestatakse tema osalemist nõukogu koosolekutel ja nõukogu organi tegevuses. 4.4.9 Nõukogu liikme tagasikutsumisel nõukogust ei maksta talle hüvitist. 4.4.10 Nõukogu otsustab juhatuse liikmetega tehingute tegemise ja õigusvaidluste pidamise ning määrab selleks aktsiaseltsi esindaja. 4.4.11 Nõukogu nõusolek on vajalik alljärgnevate tehingute tegemiseks: (1) mitteolulise osaluse omandamise ja lõppemise otsustamine teistes ühingutes; (1¹) tütarettevõtja asutamine või lõpetamine; (1²) ettevõtte omandamine, võõrandamine või selle tegevuse lõpetamine; (1³) välisfiliaalide asutamine ja sulgemine; (2) investeeringute tegemine, mis ületavad aastaeelarves vastavaks majandusaastaks kinnitatud kulutuste summa; (3) kinnisasjade ja ehitiste kui vallasasjade ning muude registrisse kantud vallasasjade omandamine, võõrandamine ja koormamine; (4) laenude ja võlakohustuste võtmine; (5) laenude andmine ja võlakohustuste tagamine; (6) uute rongiliinide käikulaskmine. 4.4.12 Nõukogu kinnitab aktsiaseltsi strateegia, finantsplaani ja aastaeelarve, lähtudes omaniku ootustest. 4.4.13 Nõukogu koosolek on otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa üle poole nõukogu liikmetest. Nõukogu otsused on vastu võetud, kui selle poolt on üle poole koosolekul osalenud nõukogu liikmetest. 4.4.14 Üldkoosolek valib nõukogu liikmete hulgast esimehe, kes korraldab nõukogu tööd ning juhatab nõukogu koosolekuid. 4.4.15 Nõukogu koosolekud protokollitakse. Protokollile kirjutavad alla kõik koosolekul osalenud nõukogu liikmed ja koosoleku protokollija. 4.4.16 Aktsionäridel on õigus saada informatsiooni nõukogu päevakorra kohta ning tutvuda nõukogu koosoleku protokolliga. 4.4.16¹ Nõukogu kehtestab oma töökorra. 4.5 Juhatus 4.5.1 Aktsiaseltsi igapäevast majandustegevust juhib ja aktsiaseltsi esindab juhatus. Juhatus võib vastu võtta kõiki aktsiaseltsi tegevusega seotud otsuseid ja teostada iseseisvalt kõiki tehinguid, mis ei ole seaduse või põhikirjaga üldkoosoleku või nõukogu pädevuses. 4.5.2 Juhatuses on üks (1) kuni kolm (3) liiget.  4.5.3 Aktsiaseltsi juhatuse liikmeks ei või olla isik: (1) kelle süüline tegevus või tegevusetus on kaasa toonud isiku pankroti; (2) kelle süüline tegevus või tegevusetus on kaasa toonud juriidilisele isikule antud tegevusloa kehtetuks tunnistamise; (3) kellel on ärikeeld; (4) kelle süüline tegevus või tegevusetus on tekitanud kahju juriidilisele isikule; (5) keda on majandusalase, ametialase või varavastase kuriteo eest karistatud. Käesolev piirang ei laiene isikutele, kelle karistusandmed on karistusregistrist kustutatud. 4.5.4 Punkti 4.5.3 alapunktides (1)–(4) nimetatud piirangud kehtivad viis aastat pärast pankroti väljakuulutamist, tegevusloa kehtetuks tunnistamist, ärikeelu lõppemist või kahju hüvitamist. 4.5.5 Juhatuse liikmed valitakse nõukogu poolt kuni 5 (viieks) aastaks. Juhatuse esimehe, kes korraldab juhatuse tegevust, määrab nõukogu. 4.5.6 Juhatuse täpsema töökorra võib kindlaks määrata nõukogu. Juhatuse liikmetele makstakse tema ülesannete täitmise eest vastavat tasu, mille suuruse ja maksmise korra otsustab nõukogu. 4.5.7 Juhatuse liikmele võib tasu maksta üksnes temaga sõlmitud juhatuse liikme lepingu alusel. Kui juhatuse liige täidab lisaks aktsiaseltsi juhatuse liikme ülesannetele muid aktsiaseltsile vajalikke ülesandeid, siis nende ülesannete eest võib tasu maksta üksnes, kui see on ette nähtud juhatuse liikme lepingus. 4.5.8 Juhatuse liikmele võib maksta täiendavat tasu, arvestades tema töö tulemuslikkust. Täiendava tasu suurus peab olema põhjendatud, kusjuures arvestama peab aktsiaseltsile seatud eesmärkide täitmist ning aktsiaseltsi loodud lisandväärtust ja turupositsiooni. Majandusaasta jooksul makstava täiendava tasu suurus kokku ei või ületada juhatuse liikmele eelmisel majandusaastal makstud neljakordset keskmist kuutasu, mille arvutamisel ei võeta arvesse eelmisel majandusaastal makstud täiendavat tasu. 4.5.9 Juhatuse liikmele võib maksta lahkumishüvitist üksnes tagasikutsumisel nõukogu algatusel enne tema volituste tähtaja möödumist. Lahkumishüvitist võib maksta juhatuse liikme tagasikutsumise ajal kehtiva kuni kolme kuu tasu ulatuses. 4.5.10 Juhatuse liikmele võib nõukogu põhjendatud otsuse alusel pärast juhatuse liikme volituste perioodi lõppu maksta hüvitist konkurentsikeelu järgimise eest kuni 12 kuu jooksul, kusjuures kuu eest makstav hüvitis ei või olla suurem volituste lõppemise ajal kehtinud kuutasust. 4.5.11 Aktsiaseltsi võib kõigis õigustoimingutes esindada juhatuse esimees eraldi ja teised juhatuse liikmed kahekesi ühiselt. 5. AUDIITOR Audiitor(id) nimetatakse ja audiitorite arvu määrab üldkoosolek ühekordse audiitorkontrolli tegemiseks või teatud tähtajaks, määrates ka audiitori(te) tasustamise korra. Audiitori(te)l on seaduses sätestatud õigused ja kohustused. 6. SISEKONTROLL JA SISEAUDIT 6.1 Aktsiaseltsis toimib sisekontrollisüsteem. 6.2 Aktsiaselts moodustab siseaudiitori ametikoha või ostab siseaudiitori teenust, kui aruandeaasta bilansipäeva seisuga on aktsiaseltsi bilansimaht suurem kui 15 miljonit eurot või aruandeaasta tulud on suuremad kui 10 miljonit eurot. 6.3 Aktsiaseltsil on õigus loobuda punktis 6.2 nimetatud siseaudiitori ametikoha loomisest ja siseaudiitori teenuse ostmisest, kui talle ei laiene audiitortegevuse seaduse §-s 99 sätestatud auditikomitee moodustamise kohustus, nõukogu sellekohane otsus on kooskõlastatud aktsiaseltsi kõigi aktsionäridega ning osaluse valitseja võimaldab nõukogul kasutada siseauditite tegemiseks enda juhitava asutuse siseauditi üksust. 6.4 Osaluse valitsejal on õigus nõuda erikontrolli tegemist ning kasutada selleks enda poolt juhitava asutuse struktuuriüksust. 6.5 Osaluse valitsejal on õigus tutvuda aktsiaseltsi nõukogu ja siseauditi tegevusega seotud dokumentidega. 7. EELARVE, ARUANDLUS JA KASUMI JAOTAMINE 7.1 Majandusaasta Aktsiaseltsi majandusaasta on kalendriaasta. 7.2 Eelarve ja finantsplaani koostamine Aktsiaselts koostab aktsiaseltsi kõikide tulude ja kulude kohta tasakaalus eelarve, mis vastab nõukogu kinnitatud finantsplaanile, riigieelarve seaduse §-s 6 esitatud eelarvepositsiooni reeglitele, §-s 10 esitatud netovõlakoormuse reeglile ning § 11 alusel kehtestatud piirangutele ning milles põhitegevuse tulem ei ole väiksem ega netovõlakoormus suurem kui nõukogu kinnitatud finantsplaanis. Aktsiaselts koostab ja esitab igal aastal riigieelarve seaduse §-s 12 sätestatud nõuetele vastavalt finantsplaani, mis on aluseks aktsiaseltsi eelarve koostamisel. 7.3 Aruande koostamine ja kinnitamine Aktsiaseltsi majandusaasta aruanne kinnitatakse ja esitatakse registrile nelja kuu jooksul majandusaasta lõppemisest arvates. 7.4 Aruande esitamine ja teabe avalikustamine 7.4.1 Aktsiaseltsi veebilehel avaldatakse majandusaasta aruandega samal ajal ülevaade selle kohta, kuidas nõukogu on aktsiaseltsi tegevust aruandeperioodil planeerinud, juhtimist korraldanud ja järelevalvet teinud, sealhulgas näidatakse igale nõukogu ja juhatuse liikmele majandusaasta jooksul makstud tasude summa, kus eristatakse punktis 4.5.8 nimetatud juhatuse liikmele makstud täiendav tasu. 7.4.2 Aktsiaseltsi veebilehel avaldatakse kasumiaruanne, bilanss ning rahavoogude aruanne majandusaasta kolme, kuue, üheksa ja kaheteistkümne kuu finantstulemuste kohta võrrelduna eelmise aasta sama perioodi andmetega ning kvartali majandustegevuse ülevaade kahe kuu jooksul pärast kvartali lõppemist. 7.4.3 Aktsiaseltsi veebilehel avaldatakse majandusaasta aruanne samal ajal selle registrile esitamisega.  7.4.4 Aktsiaselts avalikustab oma veebilehel viivitamata teated aktsiaseltsi tegevust puudutavatest olulistest asjaoludest ja sündmustest. 7.4.5 Aktsiaseltsi poolt riigivaraseaduse §-de 97 ja 98 alusel avaldatav teave, otsused, aruanded ja ülevaated peavad olema aktsiaseltsi veebilehel kättesaadavad viie aasta jooksul pärast nende avalikustamist. 7.5 Kasumi jaotamine Kasumi jaotamise otsuse võtab vastu üldkoosolek kinnitatud raamatupidamise aastaaruande alusel, näidates ära puhaskasumi suuruse, eraldised reservkapitali ja teistesse reservidesse, aktsionäridele väljamakstava kasumiosa suuruse ja kasumi kasutamise muuks otstarbeks. 7.6 Reservkapital Reservkapitali suurus on 1/10 aktsiakapitalist, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. 7.7 Dividendid Dividende makstakse kinnitatud majandusaasta aruande alusel üks kord aastas. Dividendide maksmise ja suuruse otsustab üldkoosolek, kui seadusest ei tulene teisiti. Aktsionärile makstakse dividendid vastavalt tema aktsiate nimiväärtusele. Aktsionäril on õigus nõuda üldkoosoleku otsusega ettenähtud dividendi väljamaksmist. Juhatus teatab aktsionäridele dividendide väljamaksmise aja ja koha ühe (1) kuu jooksul vastava otsuse vastuvõtmisest üldkoosolekul. 8. TOETUSED JA ANNETUSED 8.1 Aktsiaselts võib toetusi maksta ja annetusi teha üksnes teadus- ja arendustegevuse eesmärgil oma tegevusvaldkonnas, kui see aitab kaasa äriühingu tegevus- ja finantseesmärkide saavutamisele. 8.2 Otsuse toetuste maksmiseks või annetuste tegemiseks teeb aktsiaseltsi nõukogu juhatuse ettepanekul. 8.3 Kalendriaasta jooksul võib aktsiaselts koos temaga ühte konsolideerimisgruppi kuuluvate tütarettevõtjatega kokku maksta toetusi ja teha annetusi kuni 0,5 protsendi ulatuses aktsiaseltsi kolme eelneva majandusaasta keskmisest konsolideeritud puhaskasumist. 8.4 Teave makstud toetuste ja tehtud annetuste kohta, sealhulgas toetuse või annetuse saaja nimi või nimetus, toetuse või annetuse summa ja toetamise põhjendus, kuidas toetus või annetus aitab kaasa aktsiaseltsi tegevus- ja finantseesmärkide saavutamisele, avaldatakse aktsiaseltsi veebilehel 3 (kolme) tööpäeva jooksul vastava otsuse tegemisest arvates ja see peab olema veebilehel avalik vähemalt 5 (viie) aasta jooksul toetamise lõppemisest või annetuse tegemisest arvates. 9. ÜHINEMINE, JAGUNEMINE, ÜMBERKUJUNDAMINE JA LIKVIDEERIMINE 9.1 Ühinemine, jagunemine, ümberkujundamine ja lõpetamine Aktsiaseltsi tegevuse lõpetamine, ühinemine, jagunemine ja ümberkujundamine toimub seaduses sätestatud korras riigivaraseaduses sätestatud erisusi arvestades. Aktsiaseltsi likvideerijateks on juhatuse liikmed, kui üldkoosolek ei otsusta teisiti.