Uuringu AKI taotlus

Andmekaitse Inspektsioon [email protected] Meie 01.10.2026 nr 4.2-3/2332-1 Analüüsi "Erihoolekandeteenuse profiili analüüs andmete sidumise teel" taotlus Käesolevaga esitame taotluse isikuandmete töötlemiseks Sotsiaalministeeriumi analüüsis „Erihoolekandeteenuse profiili analüüs andmete sidumise teel“. Taotlus koos lisadega on lisatud kirjale. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Mart Uusjärv analüüsiosakonna juhataja Lisa: 1. Taotlus 2. Andmekaitsealane mõjuanalüüs Marion Rummo [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / Registrikood 70001952  Sotsiaalministeerium TAOTLUS ISIKUANDMETE TÖÖTLEMISEKS TEADUSUURINGUS Juhindudes isikuandmete kaitse seaduse (IKS) paragrahvis 6 sätestatust palun kooskõlastada Uuringu pealkiri Erihoolekandeteenuse profiili analüüs andmete sidumise teel Kas poliitika kujundamise uuring (IKS § 6 lg 5) või Jah uuring hõlmab eriliigilisi isikuandmeid ja puudub valdkondlik - eetikakomitee (IKS § 6 lg 4) Palume eelmise kahe lahtri puhul valida üks vastavalt õiguslikule alusele, v.a olukorras, kui poliitika kujundamise uuringu puhul puudub valdkondlik eetikakomitee. Kui poliitika kujundamise uuringus töödeldakse eriliiki isikuandmeid, siis täita ka eetikakomitee otsuse lahter. Kas isikuandmete töötleja on määranud andmekaitsespetsialisti (sh Jah, Sotsiaalministeeriumi tema nimi ja kontaktandmed)? andmekaitsespetsialisti kontakt: [email protected] Kas on olemas eetikakomitee otsus1? Ei Kooskõlastuse olemasolul lisada see taotlusele. Kas osa uuringust toimub andmesubjekti nõusoleku alusel? Ei Kui jah, siis palume taotlusele lisada nõusoleku vorm või selle kavand ning küsimustik või selle kavand. 1. Vastutava töötleja üldandmed2 1.1. Vastutava töötleja nimi, registrikood, Sotsiaalministeerium aadress ja kontaktandmed (sh kontaktisik) 70001952 analoogne registrikandega, kontaktisiku e-post, telefon Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn Kaili Hendla analüütik tel +372 5309 7454 [email protected] 1.2. Isikuandmete töötlemiskoha aadress (kui - erineb registriandmetest) maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks 2. Volitatud töötleja üldandmed3 2.1. Volitatud töötleja nimi, registrikood, Sotsiaalkindlustusamet aadress ja kontaktandmed (sh kontaktisik) Registrikood: 70001975 Aadress analoogne registrikandega, kontaktisiku e-post ja Paldiski mnt 80, Tallinn 15092 telefoninumber [email protected] 1 IKS § 6 lg 4 - kui uuringus töödeldakse eriliiki isikuandmeid, on vajalik ka eetikakomitee kooskõlastus. 2 Vastutav töötleja on uuringu läbiviija (tellija). Juhul, kui vastutav töötleja kasutab uuringu läbiviimisel teisi isikuid ja asutusi, siis on need teised isikud ja asutused volitatud töötlejad. 3 Volitatud töötlejate loetelu peab olema ammendav ehk kõik volitatud töötlejad peavad olema nimetatud. Kui taotluse esitaja on volitatud töötleja, peab taotlusele olema lisatud dokument, kust nähtub, et vastutav töötleja on volitatud töötlejale andnud volituse inspektsioonile taotluse esitamiseks.  Analüüsi kontaktisik: Kati Karelson, analüütik e-mail: [email protected] 2.2. Isikuandmete töötlemiskoha aadress (kui erineb registriandmetest) - maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks 2.3. Volitatud töötleja nimi, registrikood, Eesti Töötukassa aadress ja kontaktandmed (sh kontaktisik) Registrikood: 74000085 Aadress analoogne registrikandega, kontaktisiku e-post ja Lõõtsa 2a, Tallinn 11415 telefoninumber [email protected] Analüüsi kontaktisik: Monika Aasa, töövõime hindamise osakonna juhataja e-mail: [email protected], telefon: 5169370 24. Isikuandmete töötlemiskoha aadress (kui - erineb registriandmetest) maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks 3. Mis on teadusuuringu läbiviimise õiguslik 1. Teadus- ja arendustegevuse ning alus? innovatsiooni korralduse seaduse § 9 Nimetage õigusakt, mis annab Teile õiguse teadusuuringut läbi lõike 1 kohaselt on kõigi viia. Ei piisa viitest IKS § 6-le. Poliitikakujundamise eesmärgil ministeeriumide ülesandeks oma läbiviidava uuringu puhul tuua välja volitusnorm, millest valitsemisalas tarviliku teadus- ja nähtub, et asutus on selle valdkonna eest vastutav. Akadeemilise uuringu korral võib see olla näiteks Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni arendustegevuse korralduse seadus või teadus- või kavandamine ja elluviimine. arendusprojekti avamise otsus, leping vms. 2. Sotsiaalministeeriumi tegevusvaldkond on sätestatud Vabariigi Valitsuse seaduses, mille § 67 lõike 1 kohaselt kuulub ministeeriumi valitsemisalasse mh sotsiaalse turvalisuse, sotsiaalhoolekande ning pensionisüsteemi kavandamine ja korraldamine, sotsiaalkindlustussüsteemide piiriülene koordineerimine, laste õiguste tagamine ja heaolu edendamine, puudega inimeste elukvaliteedi edendamine ja sellealase tegevuse koordineerimine ning vastavate õigusaktide eelnõude koostamine. 3. Lisaks eeltoodule piiritleb Sotsiaalministeeriumi tegevusvaldkonda Vabariigi Valitsuse 20.03.2014. a määrus nr 42 „Sotsiaalministeeriumi põhimäärus“ (edaspidi põhimäärus). Vastavalt põhimääruse §-le 4 on ministeeriumi põhiülesanne seadustes ja  teistes õigusaktides sätestatud pädevuse piires korraldus-, arendus-, planeerimis- ja järelevalvetoimingute tegemine oma valitsemisalas, lähtudes valitsemisala arengukavas esitatud ministeeriumi ja valitsemisala strateegilistest eesmärkidest ning põhimääruse 4. peatükis sätestatud osakondade põhiülesannetest. 4. Põhimääruse 4. peatükis on osakondade põhiülesannete all § 17 lõike 2 punktis 6 sätestatud, et analüüsiosakonna põhiülesanne on mh luua eeldused ministeeriumi poliitikakujundamise protsessi teadmistepõhisusele, et tagada objektiivne ülevaade tervise- ja sotsiaal valdkonna arengust ja rakendatud või kavandatava poliitika mõjususe. 5. Isikuandmete kaitse seaduse (IKS) § 6 lg 5 kohaselt loetakse teadusuuringuks ka täidesaatva riigivõimu analüüsid ja uuringud, mis tehakse poliitika kujundamise eesmärgil. Nende koostamiseks on täidesaatval riigivõimul õigus teha päringuid teise vastutava või volitatud töötleja andmekogusse ning töödelda saadud isikuandmeid. Andmekaitse Inspektsioon kontrollib enne nimetatud isikuandmete töötlemise algust käesolevas paragrahvis sätestatud tingimuste täitmist. 4. Mis on isikuandmete töötlemise eesmärk? Kirjeldage uuringu eesmärke ja püstitatud hüpoteese, mille saavutamiseks on vajalik isikuandmete töötlemine. Palume siin punktis selgitada kogu uuringut, mitte ainult taotluse esemeks olevat osa (näitaks ka nõusoleku alusel toimuvat uuringu osa). Kui osa uuringust toimub nõusoleku alusel, siis palume taotlusele lisada nõusoleku vorm või selle kavand ning küsimustik või selle kavand. Analüüs tuleneb vajadusest kavandada teadmispõhiselt erihoolekandeteenuste reformi ning saada terviklikum ülevaade erihoolekandeteenuse saajate ja teenuse järjekorras olevate inimeste vajadusprofiilist. Praegu tugineb teenusvajaduse kirjeldamine peamiselt Sotsiaalkindlustusameti andmetele, mis sisaldavad infot teenuse kasutamise kohta, kuid ei kirjelda võrreldaval ja standardiseeritud kujul inimeste terviseseisundit, tegutsemisvõimet ega funktsioneerimisest tulenevaid piiranguid. Töövõime hindamise andmed on analüüsi eesmärgi saavutamiseks vajalikud, kuna need sisaldavad ühtse metoodika alusel kogutud andmeid inimese terviseseisundi, tegutsemisvõime ja funktsioneerimise kohta. Need andmed võimaldavad kirjeldada, milliste vajaduste ja piirangutega inimesed erihoolekandeteenuseid kasutavad või nende järjekorras ootavad, ning määratleda erihoolekandeteenuse saaja tüüpilise profiili. Võrreldavat ja piisavalt detailset infot ei ole võimalik saada üksnes erihoolekandeteenuste andmete põhjal. Analüüsi eesmärk on kirjeldada töövõime hindamise käigus kogutud terviseseisundit ja tegutsemisvõimet iseloomustavate tunnuste jaotust erihoolekandeteenuse saajate ja järjekorras olijate hulgas ning selgitada välja, millised tunnused on selles sihtrühmas kõige iseloomulikumad. Taotlusega küsitavate andmete analüüsi peamine uurimisküsimus on:  Millised töövõime hindamise käigus kogutud terviseandmeid ja tegutsemisvõimet kirjeldavad tunnused iseloomustavad erihoolekandeteenuse saajaid ja erihoolekandeteenuste järjekorras olijaid ehk milline on erihoolekandeteenuse saaja profiil? Uurimisküsimustele vastamiseks on vajalik töödelda isikuandmeid ning siduda Eesti Töötukassa (edaspidi Töötukassa) töövõime hindamise andmed Sotsiaalkindlustusameti erihoolekandeteenuste andmetega. Töövõime hindamise andmed sisaldavad terviseseisundi, tegutsemisvõime ja funktsioneerimisega seotud andmeid, mistõttu töödeldakse analüüsi käigus ka eriliiki isikuandmeid. Andmete sidumise eesmärk on tuvastada, millised töövõime hindamise andmetes kirjeldatud tunnused on seotud erihoolekandeteenuste kasutamisega. Analüüsi tulemusena valmivad koondatud statistilised väljundid, mille abil saab Sotsiaalministeerium paremini hinnata erihoolekandeteenuse saajate vajadusprofiili ning kasutada saadud teadmisi erihoolekandeteenuste arendamisel, teenusmahtude kavandamisel ja erihoolekandeteenuste reformi ettevalmistamisel. Analüüsi tulemusi kasutatakse üksnes koondatud statistilisel kujul ega rakendata üksikisikuid mõjutavate otsuste tegemiseks. 5. Selgitage, miks on isikut tuvastamist võimaldavate andmete töötlemine vältimatult vajalik uuringu eesmärgi saavutamiseks. Erihoolekandeteenuste võimaliku katmata vajaduse hindamiseks ei piisa üksnes Töötukassa töövõime hindamise andmete või Sotsiaalkindlustusameti erihoolekandeteenuste andmete eraldiseisvast analüüsist. Analüüsi eesmärk on võrrelda töövõime hindamise käigus kogutud tervise-, tegutsemisvõime- ja funktsioneerimisandmeid nende isikute vahel, kes saavad erihoolekandeteenust, ning nende isikute vahel, kes sarnaste tunnuste olemasolust hoolimata erihoolekandeteenust ei saa. Analüüsi läbiviimiseks on vajalik siduda Töötukassa töövõime hindamise andmed Sotsiaalkindlustusameti erihoolekandeteenuste saajate ja järjekorras olijate andmetega sama isiku tasandil. Andmete sidumise eesmärk ei ole isikute tuvastamine, vaid eri andmekogudes sisalduva teabe korrektne kokku viimine, et teha kindlaks, millised töövõime hindamise läbinud inimesed on erihoolekandeteenuste saajad ning millised mitte. Ainult isikupõhise sidumise abil on võimalik moodustada võrreldavad rühmad ja hinnata, kui palju võib olla selliseid inimesi, kelle töövõime hindamise andmetes esinevad erihoolekandeteenuse vajadusele viitavad tunnused, kuid kes teenust ei saa. Analüüsi eesmärki ei ole võimalik saavutada anonümiseeritud andmete abil, sest sellisel juhul puudub võimalus tuvastada, kas konkreetse töövõime hindamise tulemusega isik on erihoolekandeteenuse saaja, selle järjekorras olija või mitte. Samuti ei ole võimalik analüüsi eesmärke saavutada küsitlusuuringu abil, kuna analüüs põhineb töövõime hindamise käigus kogutud detailsel tervise- ja funktsioneerimisinfol ning erihoolekandeteenuste kasutamise ja järjekorras olemise registriandmetel. Analüüsi tegemiseks ei ole vajalik isikute tuvastamine ega üksikisikute kohta järelduste tegemine. Isikut tuvastamist võimaldavaid andmeid kasutatakse üksnes andmekogude vaheliseks andmete sidumiseks. Analüüsi tulemusena valmivad koondatud statistilised väljundid, mida kasutatakse erihoolekandeteenuste reformi ettevalmistamiseks, tulevase teenusvajaduse prognoosimiseks ning võimaliku katmata vajaduse hindamiseks. 6. Selgitage ülekaaluka huvi olemasolu. Erihoolekandeteenuste korraldamine ja arendamine on riigi ülesanne, mille eesmärk on tagada psüühilise erivajadusega inimestele vajalik tugi ja abi. Sotsiaalministeerium vastutab erihoolekandeteenuste poliitika kujundamise ning teenuste kättesaadavuse ja jätkusuutlikkuse tagamise eest. Selle ülesande täitmiseks on vajalik hinnata nii olemasolevate teenuste kasutamist kui ka võimalikku katmata vajadust. Analüüsi läbiviimise vastu esineb ülekaalukas avalik huvi, kuna analüüsi tulemused võimaldavad hinnata, kas erihoolekandeteenused jõuavad inimesteni, kellel on töövõime hindamise andmete põhjal teenusvajadusele viitavad tunnused, ning kui suur võib olla seni katmata vajadus. Ilma sellise teadmiseta ei ole võimalik kavandada teenusemahte, arendada teenuste sisu ega prognoosida tulevast ressursivajadust piisava täpsusega. Analüüsi tulemusi kasutatakse erihoolekandeteenuste reformi ettevalmistamisel ning teadmispõhiste poliitikaotsuste tegemisel. Analüüsi abil on võimalik parandada avalike ressursside sihipärast kasutamist, toetada teenuste paremat kättesaadavust ning vähendada riski, et abivajavad inimesed jäävad neile vajalikust toest ilma. Ülekaalukas avalik huvi seisneb seega vajaduses tagada psüühilise erivajadusega inimestele nende vajadustele vastavad teenused ning kasutada avalikke vahendeid tõhusalt ja põhjendatult. Analüüsi tulemused toetavad sotsiaalhoolekande valdkonna strateegilist planeerimist ning aitavad parandada abi kättesaadavust ühiskonnas tervikuna. Isikuandmete töötlemisega kaasnev riive on piiratud, kuna andmeid kasutatakse üksnes analüüsi eesmärgil, analüüs keskendub statistiliste seoste ja sihtrühmade hindamisele ning tulemused esitatakse üldistatud kujul ilma üksikisikuid tuvastamata. 7. Selgitage, kuidas tagate, et isikuandmete töötlemine ei kahjusta ülemääraselt andmesubjekti õigusi ega muuda tema kohustuste mahtu. Vajadusel loetleda täiendavaid kaitsemeetmeid privaatsuse riive vähendamiseks. Isikuandmete töötlemine toimub olemasolevate andmekogude andmete põhjal ning analüüsi käigus andmesubjektidelt täiendavaid andmeid ei koguta. Analüüsi läbiviimiseks kasutatakse üksnes neid andmeid, mis on vajalikud analüüsi eesmärkide saavutamiseks ehk erihoolekandeteenuste kasutamise ja töövõime hindamise käigus kogutud tunnuste seoste analüüsimiseks. Andmete töötlemisel järgitakse andmete minimaalsuse ja eesmärgipärasuse põhimõtet. Töövõime hindamise andmetest kasutatakse üksnes neid tervise-, tegutsemisvõime- ja funktsioneerimist kirjeldavaid tunnuseid, mis on vajalikud erihoolekandeteenuse vajaduse hindamiseks ning võimaliku katmata vajaduse analüüsimiseks. Isikuid otseselt tuvastavaid andmeid ei kasutata analüüsi sisulises osas ning neid kasutatakse üksnes andmete korrektsel sidumisel. Analüüsi eesmärk ei ole teha üksikisikute kohta otsuseid ega mõjutada konkreetsete isikute  õigusi, kohustusi või teenustele juurdepääsu. Analüüsi tulemusi kasutatakse üksnes erihoolekandeteenuste reformi ettevalmistamiseks, teenusvajaduse prognoosimiseks ning poliitikakujundamise toetamiseks. Ühegi isiku suhtes ei tehta analüüsi tulemuste põhjal automaatotsuseid ega muudeta tema õigusi, kohustusi või olemasolevaid teenuseid. Analüüsi tulemused esitatakse ainult koondatud statistiliste väljundite kujul. Sotsiaalministeeriumile ja teistele osapooltele ei edastata isikupõhiseid andmeid ning tulemusi avaldatakse üksnes sellisel kujul, mis ei võimalda üksikisikuid tuvastada. Väikseid isikute arve sisaldavad tulemused jäetakse vajaduse korral avaldamata või agregeeritakse suuremateks rühmadeks. Seetõttu on andmesubjektide eraelu puutumatuse riive minimaalne ning analüüsi läbiviimine ei kahjusta ülemääraselt andmesubjektide õigusi ega vabadusi ega too kaasa nende kohustuste või õigusliku staatuse muutumist. 8. Kuidas toimub andmete edastamine isikuandmete allikalt teadusuuringu läbiviijani? Sealhulgas palume välja tuua milliseid töötlussüsteeme ja/või keskkondi (sh pilveteenus) isikuandmete (sh pseudonüümitud) töötlemiseks kasutatakse ning millises riigis4 asuvad töötlussüsteemide/pilveteenuse pakkuja serverid. Kõik analüüsi eesmärgi täitmiseks kasutatavad andmed (vt punkt 9.2. töödeldavate isikuandmete koosseis) on Töötukassal ja Sotsiaalkindlustusametil olemas sõltumata antud taotlusest. Andmete komplekteerimine ning edastamine toimub järgmise skeemi alusel: 1) Sotsiaalkindlustusamet moodustab andmete sidumise eesmärgil isikukoodide andmefaili (punkt 9.2.1.1.); 2) Sotsiaalkindlustusamet edastab krüpteeritult pseudonüümkoodide ja isikukoodide vastavustabeli (koodivõtme) Töötukassale dokumendihaldussüsteemi Delta kaudu; 3) Töötukassa lisab saadud isikukoodidele punktis 9.2.2. nimetatud andmed; 4) Töötukassa edastab Sotsiaalministeeriumile krüpteeritult Töötukassa failivahetuskeskkonna DHX kaudu pseudonüümitud andmestiku, mis sisaldab punktis 9.2.2 nimetatud andmeid; 5) Sotsiaalkindlustusamet lisab pseudonüümkoodidele punktis 9.2.1.2 nimetatud andmed, eemaldab tööandmestikust isikukoodid ning edastab Sotsiaalministeeriumile pseudonüümitud andmestiku dokumendihaldussüsteemi Delta kaudu; 6) Sotsiaalministeerium seob Töötukassa ja Sotsiaalkindlustusameti andmestikud pseudonüümkoodide alusel üheks analüüsiandmestikuks; 7) Sotsiaalministeerium koostab analüüsi ning esitab tulemused üksnes statistiliselt üldistatud kujul viisil, mis ei võimalda üksikisikute tuvastamist; 8) analüüsiandmestik ning muud käesoleva analüüsi läbiviimiseks edastatud andmed hävitatakse hiljemalt ühe aasta möödumisel analüüsi valmimisest (vt punkt 10.3). Sotsiaalministeeriumile edastatakse andmed nii, et punktis 9.2.2. nimetatud andmeid Sotsiaalkindlustusametile ega punktis 9.2.1.2. nimetatud andmeid Töötukassale ei edastata. 9. Loetlege isikute kategooriad, kelle andmeid töödeldakse ning valimi suurus. Inimeste rühmad, keda uurida kavatsetakse ning kui palju neid on. Käesoleva analüüsi raames töödeldakse järgmiste isikurühmade andmeid: 4 Isikuandmete edastamine on lubatud üksnes sellisesse riiki, millel on piisav andmekaitse tase (Euroopa Liidu liikmesriigid; Euroopa Majanduspiirkonna lepinguga ühinenud riigid; riigid, mille isikuandmete kaitse tase on Euroopa Komisjoni poolt hinnatud piisavaks). Kui kasutatava keskkonna server ei asu piisava andmekaitsetasemega riigis, saab isikuandmete edastamine toimuda isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) artiklite 44-50 alusel. Täiendav teave: https://www.aki.ee/isikuandmed/andmetootlejale/isikuandmete-edastamine-valisriiki. Kui kasutatava keskkonna server asub riigis, mis ei ole piisava andmekaitse tasemega, tuleb täita ka taotluse punkt 12. Edastamine tähendab ka isikuandmete hoidmist serveris.   tööealised erihoolekandeteenust saanud isikud;  tööealised erihoolekandeteenuse järjekorras olevad isikud;  tööealiste erihoolekandeteenust saanud või erihoolekandeteenuse järjekorras olevate isikute töövõime hindamise andmed. 31.12.2025 seisuga oli:  tööealisi erihoolekandeteenuse saajaid 5567;  tööealisi erihoolekandeteenuse järjekorras olevaid isikuid 2097;  tööealisi erihoolekandeteenust saanud või erihoolekandeteenuse järjekorras olevaid isikud, kelle töövõimet on hinnatud, hinnanguliselt maksimaalselt 7664. Tööealiste erihoolekandeteenust saanud või erihoolekandeteenuse järjekorras olevate isikute täpne arv selgub pärast andmete ühendamist, kui selgub, kas isik on töövõime hindamist üldse taotlenud ja tema töövõime on hinnatud. 9.1. Tooge välja periood, mille kohta isikuandmete päring tehakse. Isikuandmete päring tehakse seisuga 31.12.2025. Päring hõlmab 16-64 aastaseid isikuid, kes viibisid 31.12.2025 seisuga erihoolekandeteenusel ja/või erihoolekandeteenuse järjekorras. Nende samade isikute kohta küsitakse töövõime hindamise andmeid seisuga 31.12.2025. Kui töövõime hindamise andmed nimetatud kuupäeva seisuga puuduvad, kasutatakse viimase töövõime hindamise andmeid, kui need on Töötukassa andmekogus kättesaadavad. 9.2. Loetlege töödeldavate isikuandmete kooseis. Tuua detailselt välja, milliseid isikuandmeid töödeldakse (nt ees- ja perenimi, isikukood, e-posti aadress jne) ning põhjendus, miks just neid andmeid on uuringu eesmärgi täitmiseks vaja. Vajadusel esitada taotluse lisana (nt tabelina). 9.2.1. Andmekoosseis Sotsiaalkindlustusametist 31.12.2025 seisuga nende 16-64-aastaste isikute kohta, kes said erihoolekandeteenuseid ja/või olid erihoolekandeteenuste järjekorras ning andmete töötlemise põhjendused 9.2.1.1. Andmeedastus Töötukassale: 1) isikukood ja pseudonüümkood – vajalik Sotsiaalkindlustusameti ja Töötukassa andmete ühendamiseks sama isiku tasandil. 9.2.1.2. Andmeedastus Sotsiaalministeeriumile: 1) pseudonüümkood – vajalik Sotsiaalkindlustusameti ja Töötukassa andmete ühendamiseks analüüsiandmestikus; 2) erihoolekandeteenus(ed), mida isik 31.12.2025 seisuga sai ja/või mille järjekorras viibis – vajalik erihoolekandeteenuste kasutajate ja teenuse järjekorras olevate isikute profiili kirjeldamiseks ning hindamaks, kas töövõime hindamise tulemused ja funktsionaalsed piirangud erinevad teenuste lõikes. 9.2.2. Andmekoosseis Töötukassast Sotsiaalministeeriumile 31.12.2025 seisuga erihoolekandeteenuseid saanud ja/või erihoolekandeteenuste järjekorras viibivate isikute kohta ning andmete töötlemise põhjendused 1) pseudonüümkood – vajalik Töötukassa ja Sotsiaalkindlustusameti andmestike ühendamiseks analüüsiandmestikus;  2) vanus – vajalik erihoolekandeteenuste kasutajate vanuselise profiili kirjeldamiseks; 3) sugu – vajalik erihoolekandeteenuste kasutajate soolise profiili kirjeldamiseks; 4) töövõime ulatus (töövõime ei ole vähenenud, osaline, puuduv) – vajalik erihoolekandeteenuse kasutajate profiili kirjeldamiseks; 5) osalise või puuduva töövõime kestus – vajalik erihoolekandeteenuse kasutajate seisundi muutumise kirjeldamiseks; 6) töövõime hindamisel arvesse võetud diagnoosid, sh eristades peamist piiranguid põhjustavat diagnoosi – vajalikud erihoolekandeteenuseid kasutavate ja teenust vajavate isikute terviseseisundi profiili kirjeldamiseks ning töövõimet ja teenusevajadust mõjutavate tegurite analüüsimiseks. Lisaks peamisele piiranguid põhjustavale diagnoosile on vajalik saada andmed kõigi töövõime hindamisel arvesse võetud diagnooside kohta, kuna märkimisväärsel osal sihtrühmast esineb samaaegselt nii vaimse tervise häireid kui ka füüsilisi tervisepiiranguid. Erihoolekandeteenuste osutamise vajadust mõjutavad lisaks psüühikahäiretele ka kaasuvad füüsilised haigused ja funktsioonipiirangud. Varasemad andmed näitavad, et ligikaudu 30% töövõime hindamisel osalenud isikutest on nii vaimsete kui füüsiliste piirangutega ning umbes 35% puuduva töövõimega inimestest, mis on erihoolekande peamine sihtrühm, esineb liitdiagnoos. Seetõttu ei võimaldaks üksnes peamist piiranguid põhjustava diagnoosi või üksnes teatud diagnoosirühmade kasutamine sihtrühma vajadusi piisava täpsusega kirjeldada ega hinnata erihoolekandeteenuste vajadust mõjutavaid tegureid; 7) töövõimet välistava seisundi esinemine (JAH/EI) – vajalik teenuse kasutajate funktsionaalse võimekuse hindamiseks; 8) kehalise ja vaimse võimekuse valdkonnad, kus on tuvastatud piirang ja valdkonna võtmetegevused ning nende raskusastmed (1-4) – vajalik erihoolekandeteenuseid kasutavate isikute tegevuspiirangute, selle ulatuse ja raskusastme kirjeldamiseks; 9) RFK kood(id) – vajalik funktsioneerimisvõime ja piirangute sisuliseks kirjeldamiseks ning erihoolekandeteenuste kasutajate profiili analüüsimiseks. 9.3. Loetlege isikuandmete allikad. Nimetage konkreetsed isikuandmete allikad (nt registrid, küsitluslehed jne), kust isikuandmeid saadakse. Analüüsis kasutatavad isikuandmed pärinevad järgmistest andmekogudest: Sotsiaalkaitse infosüsteem (SKAIS), mille vastutav töötleja on Sotsiaalkindlustusamet. Andmekogust kasutatakse erihoolekandeteenuste osutamise ja erihoolekandeteenuse järjekorraga seotud andmeid. Töötukassa andmekogu, mille vastutav töötleja on Eesti Töötukassa. Andmekogust kasutatakse töövõime hindamisega seotud andmeid. 9.4. Kas andmeandjatega (andmekogu vastutava töötlejaga) on konsulteeritud ning nad on valmis väljastama uuringu eesmärgi saavutamiseks vajalikud andmed? Jah, nii Sotsiaalkindlustusameti kui ka Töötukassaga on konsulteeritud ja nad on valmis analüüsi eesmärgi saavutamiseks vajalikud andmed väljastama ning siduma. 10. Kas kogutud andmed pseudonümiseeritakse või anonümiseeritakse? Mis etapis seda tehakse? Kes viib läbi pseudonümiseerimise või anonümiseerimise (vastutav töötleja, volitatud töötleja, andmeandja vms)? Kui andmeid ei pseudonümiseerita, siis selgitada, miks seda ei tehta. Käesoleva analüüsi raames töödeldakse andmeid pseudonüümitud kujul. Isikukoodid asendatakse pseudonüümkoodidega enne andmete edastamist Sotsiaalministeeriumile. Pseudonüümimise eesmärk on võimaldada ainult andmestike sidumist, mitte isikute tuvastamist. Pseudonüümimise viib läbi Sotsiaalkindlustusamet. Pseudonüümimise käigus asendatakse isikukoodid pseudonüümkoodidega ning pseudonüümitud andmestik edastatakse Sotsiaalministeeriumile. Sama pseudonüümkoodi kasutab ka Töötukassa andmete sidumiseks. Pseudonüümimise võtit (isikukoodi ja pseudonüümkoodi vastavustabelit) Sotsiaalministeeriumile ei edastata ega tehta muul viisil kättesaadavaks. Sotsiaalministeeriumil puudub võimalus analüüsi käigus töödeldud andmete alusel füüsilisi isikuid otseselt tuvastada. Analüüsi tulemused esitatakse üksnes statistiliselt üldistatud kujul ning avaldatavates tulemustes ei ole võimalik üksikisikuid tuvastada. 10.1. Loetlege pseudonümiseeritud andmete koosseis. Pseudonümiseeritud andmestik sisaldab analüüsi eesmärkide saavutamiseks vajalikke tunnuseid Sotsiaalkindlustusameti ja Töötukassa andmekogudest. Isikukoodid on enne andmete edastamist asendatud pseudonüümkoodidega. Pseudonümiseeritud andmestik sisaldab:  pseudonüümkoodi;  Sotsiaalkindlustusameti andmekogust saadavaid punktis 9.2.1.2 loetletud tunnuseid;  Töötukassa andmekogust saadavaid punktis 9.2.2 loetletud tunnuseid. Pseudonümiseeritud andmestik ei sisalda otseseid ja kaudseid isikut tuvastavaid andmeid, sealhulgas nime ega isikukoodi. Pseudonüümimise võtit (isikukoodi ja pseudonüümkoodi vastavustabelit) Sotsiaalministeeriumile ei edastata. 10.2. Kirjeldage pseudonümiseerimise protsessi ja vahendeid. Kui kasutatakse koodivõtit, siis tuua välja, kes koodivõtit säilitab ja kui kaua säilitab. Analüüsi läbiviimiseks vajalikud andmed pseudonüümiseeritakse enne nende edastamist Sotsiaalministeeriumile. Pseudonüümiseerimise käigus asendab Sotsiaalkindlustusamet andmete sidumiseks kasutatud isikukoodid unikaalsete pseudonüümkoodidega, mis võimaldavad ühendada Sotsiaalkindlustusameti ja Töötukassa andmestikud ilma otseseid isikut tuvastavaid andmeid kasutamata. Pärast pseudonüümimist eemaldatakse Sotsiaalministeeriumile edastatavatest andmestikest isikukoodid. Sotsiaalministeeriumile edastatakse üksnes pseudonüümitud andmed. Pseudonüümimise võtit ehk isikukoodide ja pseudonüümkoodide vastavustabelit Sotsiaalministeeriumile ei edastata ega tehta muul viisil kättesaadavaks. Pseudonüümimise võtit säilitavad Töötukassa ja Sotsiaalkindlustusamet üksnes ulatuses ja ajavahemikul, mis on vajalik andmekvaliteedi kontrollimiseks ning võimalike tehniliste täpsustuste tegemiseks analüüsiprotsessi käigus, kuid mitte kauem kui kuni 31.12.2027. Pärast säilitamistähtaja möödumist hävitatakse koodivõti turvalisel viisil. Pseudonüümimise tulemusena puudub Sotsiaalministeeriumil võimalus tuvastada analüüsi hõlmatud isikuid. 10.3. Tooge välja pseudonümiseeritud andmete säilitamise aeg ja põhjendus. Kui andmeid ei pseudonümiseerita, siis tuua välja andmete kustutamise tähtaeg.  Vähemalt kvartali ja aasta täpsusega. Käesoleva analüüsi jaoks koostatud pseudonüümitud analüüsiandmestikku säilitab Sotsiaalministeerium kuni 31.12.2027 ehk kuni ühe aasta jooksul pärast analüüsi valmimist. Andmete säilitamine on vajalik analüüsi tulemuste valideerimiseks, võimalike metoodiliste täpsustuste tegemiseks ning erihoolekandeteenuse reformi ettevalmistamise ja jätkutegevuste toetamiseks. Säilitamistähtaja möödumisel hävitatakse analüüsiandmestik turvalisel viisil. Töötukassa ja Sotsiaalkindlustusamet säilitavad analüüsi läbiviimiseks kasutatud pseudonüümimise võtit (isikukoodi ja pseudonüümkoodi vastavustabelit) üksnes nii kaua, kui see on vajalik andmekvaliteedi kontrollimiseks ja võimalike tehniliste täpsustuste tegemiseks analüüsiprotsessi käigus, kuid mitte kauem kui kuni 31.12.2027. Pärast säilitamistähtaja möödumist hävitatakse koodivõti turvalisel viisil. 11. Kas andmesubjekti Jah teavitatakse isikuandmete töötlemisest? Jah/ei 11.1. Kui vastasite ei, siis palun põhjendage5 11.2. Kui vastasite jah, siis Analüüsi läbiviimise kohta esitatakse teade kirjeldage, kuidas teavitatakse. Sotsiaalministeeriumi kodulehel käimasolevate uuringute rubriigis veebiaadressil https://sm.ee/uudised-ja- pressiinfo/uuringud-ja-statistika/kaimasolevad-uuringud 11.3. Kust on leitavad Töötukassa andmekaitsetingimused esitatakse töötukassa andmekaitsetingimused6? veebilehel: https://www.tootukassa.ee/et/andmekaitsetingimused/eesti- tootukassa-andmekaitsetingimused) Sotsiaalkindlustusameti andmekaitsetingimused esitatakse ameti veebilehel: https://sotsiaalkindlustusamet.ee/asutus-uudised-ja- kontakt/praktiline-teave/isikuandmete-tootlemine 12. Kas isikuandmeid edastatakse Ei kolmandatesse riikidesse7 Jah/ei. Kui vastate küsimusele jah, siis täita ka järgnevad lahtrid. 12.1. Loetlege riigid, kuhu isikuandmeid - edastatakse. 12.2. Milliseid lisakaitsemeetmeid - kasutatakse? Kinnitan, et taotluses esitatud andmed vastavad tegelikkusele. 5 Isikuandmete töötlemisest teavitamise kohustus tuleneb IKÜM-st, teavitamata jätmine on põhjendatud väga erandlikel juhtudel. 6 IKÜM-i kohaselt tuleb andmesubjektile esitada isikuandmete töötlemise kohta teave ehk nn andmekaitsetingimused, mis peavad vastama IKÜM art 12 – 14 sätestatule. 7 Isikuandmete edastamine on lubatud üksnes sellisesse riiki, millel on piisav andmekaitse tase (Euroopa Liidu liikmesriigid; Euroopa Majanduspiirkonna lepinguga ühinenud riigid; riigid, mille isikuandmete kaitse tase on Euroopa Komisjoni poolt hinnatud piisavaks). Isikuandmete nn kolmandatesse riikidesse edastamine toimub IKÜM artiklite 44-50 alusel. Täiendav teave: https://www.aki.ee/isikuandmed/andmetootlejale/isikuandmete-edastamine-valisriiki. Taotluse lisad: Lisa 1: Andmekaitsealane mõjuhinnang (allkirjastatud digitaalselt) Mart Uusjärv analüüsiosakonna juhataja  Lisa 2. Andmekaitsealane mõjuhinnang analüüsile „Erihoolekandeteenuse profiili analüüs andmete sidumise teel“ 1. Mõjuhinnangu vajadus ja alus Sotsiaalministeeriumi kui analüüsi vastutava töötleja ja Sotsiaalkindlustusameti ning Eesti Töötukassa kui volitatud töötlejate hinnangul on isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) artikli 35 lõike 3 kohaselt vaja käesoleva analüüsi kohta koostada andmekaitsealane mõjuhinnang järgmiste kriteeriumide alusel: 1) eriliiki isikuandmete töötlemine (terviseandmed, sh diagnoosid, kehalise ja vaimse võimekuse valdkonnad, kus on tuvastatud piirang ja valdkonna võtmetegevused ning nende raskusastmed, maksimaalselt 7664 isiku kohta), sh profiilianalüüs; 2) isikuandmete sidumine erinevatest registritest. Analüüsiga ei toimu süsteemset ega ulatuslikku automatiseeritud hindamist ega profileerimist, millel oleks uuringus osalejate jaoks õiguslikke tagajärgi, ega teostata avalike alade jälgimist, mistõttu need alused käesolevale uuringule ei kohaldu. 2. IKÜM artikkel 35, lõige 7, a) kavandatud isikuandmete töötlemise toimingute ja töötlemise eesmärkide süstemaatiline kirjeldus Analüüsi eesmärk on kirjeldada erihoolekandeteenuse saajate ja teenuse järjekorras olevate inimeste vajadusprofiili, kasutades töövõime hindamisel ühtse metoodika alusel kogutud diagnoosi, terviseseisundi, tegutsemisvõime ja funktsioneerimise andmeid. Analüüsi tulemusi kasutatakse erihoolekandeteenuste reformi ettevalmistamisel, teenusmahtude kavandamisel, tulevase teenusvajaduse prognoosimisel ja võimaliku katmata vajaduse hindamisel. Tulemusi kasutatakse ainult koondatud statistilisel kujul. Analüüsi alusel ei tehta üksikisikuid puudutavaid otsuseid, ei muudeta nende õigusi ega kohustusi ning ei rakendata automatiseeritud otsustamist ega profileerimist. 16–64-aastased isikud, kes 31.12.2025 seisuga said Andmesubjektid erihoolekandeteenust ja/või olid erihoolekandeteenuse järjekorras. 5567 tööealist erihoolekandeteenuste saajat; 2097 tööealist Valimi suurus erihoolekandeteenuste järjekorras olevat isikut; töövõime hindamise andmetega ühendatava rühma hinnanguline ülempiir 7664. Isikukood ja pseudonüümkood sidumiseks; Sotsiaalministeeriumile Sotsiaalkaitse pseudonüümkood ning erihoolekandeteenus(ed), mida isik sai või infosüsteem (SKAIS) mille järjekorras viibis. Pseudonüümkood, vanus, sugu, töövõime ulatus ja kestus, hindamisel Töötukassa arvesse võetud diagnoosid, töövõimet välistava seisundi esinemine, andmekogu kehalise ja vaimse võimekuse piirangute valdkonnad ja raskusastmed ning RFK koodid. Päring seisuga 31.12.2025; puuduvate sama kuupäeva andmete korral Periood kasutatakse viimase töövõime hindamise andmeid, kui need on andmekogus kättesaadavad. Koondatud statistilised tabelid, kirjeldavad näitajad ja analüütilised Tulemused järeldused, mis ei võimalda isikute tuvastamist.  3. IKÜM artikkel 35, lõige 7, b) isikuandmete töötlemise toimingute vajalikkuse ja proportsionaalsuse hindamine Vajalikkus Analüüsi eesmärki ei ole võimalik saavutada anonüümsete või eelnevalt koondatud andmete abil, kuna vastata tuleb küsimusele, milliste tervise- ja funktsioneerimisnäitajatega inimesed saavad erihoolekandeteenuseid või ootavad teenusele pääsemist. Teenuseandmete ja töövõime hindamise andmete sidumine sama isiku tasandil on vajalik, et analüüsida seoseid teenuskasutuse, terviseseisundi ning funktsioneerimisvõime vahel. Andmete minimaalsus Andmekoosseis sisaldab üksnes uurimusküsimuse lahendamiseks vajalikke tunnuseid. Sotsiaalministeeriumile ei edastata:  nimesid;  isikukoode;  kontaktandmeid;  aadresse;  muid otseseid identifikaatoreid. Vanuse kasutamine sünnikuupäeva asemel ja pseudonüümkoodi kasutamine isikukoodi asemel vähendab töödeldavate andmete detailsust. Proportsionaalsus Töötlemisega kaasnev eraelu riive on piiratud järgmistel põhjustel:  analüüs viiakse läbi pseudonüümitud andmetega;  uuringu tulemused avaldatakse ainult üldistatud kujul;  üksikisikuid puudutavaid otsuseid ei tehta;  Sotsiaalministeeriumil ei ole võimalust tuvastada isikut andmete põhjal (taasidentifitseerida). Andmete töötlemine on eesmärgi suhtes proportsionaalne, kuna uuringuga taotletakse olulist avalikku eesmärki, milleks on erihoolekandeteenuste planeerimiseks ja reformi ettevalmistamiseks vajaliku teadmise saamine. Töödeldavate andmete maht on piiratud eesmärgi saavutamiseks vajalikuga ning sama eesmärki ei ole võimalik saavutada isikute õigusi vähem riivavate vahenditega. 4. IKÜM artikkel 35, lõige 7, c) andmesubjektide õigusi ja vabadusi puudutavate ohtude hinnang Tõenäosus Võimalik mõju Mõju enne Oht enne andmesubjektile meetmeid meetmeid Volitamata juurdepääs Eraelu puutumatuse rikkumine, Keskmine Kõrge tervise- ja terviseinfo avalikuks saamine, teenuseandmetele võimalik stigmatiseerimine või diskrimineerimine  Isikute kaudne Isiku äratundmine diagnoosi, Keskmine Kõrge tuvastamine haruldaste teenuseliigi, vanuse või soo tunnuste kombinatsiooni kombinatsiooni põhjal kaudu Pseudonüümkoodi Võimalik taasidentifitseerimine Madal- Kõrge vastavustabeli ja terviseandmete seostamine keskmine (koodivõtme) lekkimine konkreetse isikuga Andmete sattumine valele Tundlike andmete loata Madal- Kõrge adressaadile edastamise avalikustamine keskmine käigus Andmete kasutamine Andmesubjekti õiguste Madal Kõrge eesmärgil, mis ei ole põhjendamatu riive ja usalduse seotud uuringuga vähenemine Ebatäpsed või valesti Ekslikud järeldused sihtrühma Keskmine Keskmine seotud andmed või teenusvajaduse kohta Andmestiku säilitamine Tundlike andmete tarbetult Keskmine Keskmine kauem kui vajalik pikaajaline kokkupuude turvariskidega Ebapiisav Andmesubjekt ei ole teadlik Keskmine Keskmine andmesubjektide andmete kasutamisest ega saa teavitamine oma õigusi tõhusalt kasutada Turvaintsident Andmete konfidentsiaalsuse, Madal- Kõrge analüüsikeskkonnas (nt tervikluse või käideldavuse keskmine pahavara, volitamata rikkumine ligipääs) Inimlik eksimus andmete Tundlike andmete Keskmine Kõrge töötlemisel või väljundite avalikustamine või jagamisel ebakorrektsete tulemuste levitamine 5. IKÜM artikkel 35, lõige 7, e) ohtude käsitlemiseks kavandatud meetmed Ohtude käsitlemiseks kavandatud meetmed Pseudonüümimine:  isikukoodid asendatakse pseudonüümkoodidega;  Sotsiaalministeerium ei saa isikukoode ega pseudonüümimise koodivõtit;  koodivõtit säilitavad ainult andmeid ette valmistavad asutused. Juurdepääsupiirangud:  ligipääs andmetele antakse ainult uuringuga seotud töötajatele;  rakendatakse vähima vajaliku õiguse põhimõtet;  juurdepääsud dokumenteeritakse. Turvaline andmeedastus:  andmed edastatakse turvaliste kanalite kaudu (Delta ja DHX);  edastatud failid on krüpteeritud;  failide vastuvõtmine kinnitatakse. Avaldamiskontroll:  avaldatakse ainult statistilisi ja koondatud tulemusi;  väikese arvuga grupid jäetakse avaldamata või ühendatakse suuremateks rühmadeks;  enne tulemuste avaldamist hinnatakse taasidentifitseerimise riski. Säilitamise piirang:  andmestikke säilitatakse üksnes uuringu läbiviimiseks vajalikul ajal;  andmed ja koodivõtmed hävitatakse hiljemalt 31.12.2027. Andmesubjektide õiguste tagamine:  analüüs avalikustatakse Sotsiaalministeeriumi veebilehel.  kõigi kolme asutuse andmekaitsespetsialiste kaasatakse analüüsi ettevalmistamisse ja läbiviimisse. 6. Kokkuvõte Sotsiaalministeerium, Sotsiaalkindlustusamet ja Eesti Töötukassa hindavad, et riskid on maandatud ning rakendatud tehniliste ja korralduslike meetmete tulemusena ei teki andmesubjektide õigustele ega vabadustele suurt ohtu. Uuring on kooskõlas IKÜM artiklitega 5 ja 25 ning järgib töötlemise eesmärgipärasuse ja andmete minimaliseerimise põhimõtteid. Uuringust saadav avalik kasu – sotsiaalteenuste planeerimisel ja reformide ettevalmistamisel – kaalub üles andmetöötlusega kaasnevad riskid.