Riigikogu Teie 16.09.2026 nr 2-3/15-603 , 7-1.2/26-
[email protected] 01784-2
Meie 30.09.2026 nr 5.2-2/2206-2
Vastus Riigikogu liikme kirjalikule küsimusele
(KK 603)
Lugupeetud Riigikogu juhatus
Vastan Riigikogu liikme Jaanus Karilaiu esitatud kirjalikule küsimusele kiirabivõrgu
ümberkorraldamise, brigaadide koosseisu ja kiirabitöötajate töötingimuste kohta.
1. Milliste andmete ja metoodika alusel määratakse uues kiirabivõrgus brigaadide
arv ja paiknemine?
Kiirabibrigaadide paiknemise kavandamisel ei lähtuta ühest näitajast ega brigaadide arvust
elanike kohta, vaid mitme näitaja koosmõjust. Võrgu kavandamisel on lähtutud eeskätt
Tervisekassa ja Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse (TEHIK) andmetest väljakutsete
arvu ja brigaadide hõivatuse kohta ning andmetest kiirabi kohalejõudmise kohta igas Eesti
piirkonnas. Lisaks on arvesse võetud rahvastiku paiknemist ja selle trende, vahemaid,
teedevõrku, piirkondlikke eripärasid ning naaberbrigaadide võimekust piirkonda katta.
Selline lähenemine on oluline, sest sama elanike arv ei tähenda eri piirkondades samasugust
kiirabivajadust. Tihedalt asustatud linnas jõuab üks brigaad lühikese aja jooksul teenindada
rohkem inimesi kui hajaasustusega piirkonnas, kus ühe väljakutse teenindamiseks võib kuluda
pikkade vahemaade tõttu oluliselt rohkem aega. Seetõttu tuleb tasakaalustada nii tegelikku
väljakutsekoormust kui ka geograafilise kättesaadavuse vajadust. Terviseamet on avalikus
ülevaates toonud võrgu planeerimise lähtekohtadena välja just rahvastiku paiknemise,
väljakutsete arvu, vahemaad, senised kohalejõudmise ajad, brigaadide koormuse ning
piirkondlikud eripärad.
Arvestatud on ka ööpäevast koormuse erinevust. Näiteks toimus 2025. aastal 64% kiirabitööst
päevasel ja 36% öisel ajal, mistõttu ei ole põhjendatud hoida kogu täiendavat ressurssi ööpäev
läbi töös piirkondades, kus öine koormus seda ei toeta. Samas on põhimõte, et olemasolevaid
kiirabibaase ööseks ei suleta ning üle Eesti säilib ööpäevaringne baasivõrk.
Augustis avalikult tutvustatud esialgset võrgumudelit on septembris toimunud kohtumiste ja
kiirabiteenuse osutajate tagasiside põhjal täpsustatud. Muudatuste suund on selge: ressurssi
suurendatakse eelkõige piirkondades, kus rahvastik ja väljakutsete arv on kasvanud või kus
praegune paiknemine põhjustab pikemaid reageerimisaegu. Täiendavat ressurssi on
kavandatud muu hulgas Tallinnasse ja Harjumaale. Esialgses mudelis on uute võimalike
baaside asukohtadena käsitletud Tabasalu või Muraste piirkonda, Hiiu või Pääsküla piirkonda,
Harju-Ristit, Narva-Jõesuud, Sindit, Audru või Tõstamaa piirkonda ning Rõuge või Mõniste
piirkonda. Nende täpne paiknemine selgub järgmises konkursi etapis.
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 /
[email protected] / www.sm.ee /
Registrikood 70001952
Lisaks tavabrigaadidele tugevdatakse piirkondlikku erivõimekust. Säilivad reanimobiilid ning
arendatakse arstliku toetuse brigaade, esmase abi brigaade ja telemeditsiinilise toe
kasutamise võimalusi. Eesmärk on tagada, et kõrgema taseme meditsiiniline tugi oleks
vajaduse korral kättesaadav kogu Eestis, mitte üksnes suuremates keskustes, ning et seda
rakendataks sihipäraselt vastavalt patsiendi seisundile ja abivajadusele, mitte samadel alustel
tavapäraste õebrigaadidega.
2. Milliste patsiendi- ja töötajaohutuse analüüside alusel kavandatakse
kaheliikmeliste kiirabibrigaadide kasutamist?
Kaheliikmelist õebrigaadi juhib vajaliku väljaõppega õde ning patsiendi seisundi hindamine ja
raviotsuste tegemine toimib samadel alustel nagu kolmeliikmelises brigaadis.
Kaheliikmelised kiirabibrigaadid ei ole Eesti õigusruumis ega kiirabis täiesti uus nähtus. Kehtiv
määrus näeb juba praegu ette vähendatud koosseisuga kaheliikmelise kiirabibrigaadi ning
sellist koosseisu on Eestis kasutatud muu hulgas Iisaku piirkonnas ja erakorralistes
olukordades, sealhulgas COVID-19 põhjustatud hädaolukorra ajal. Ka enamikus teistest
Euroopa riikidest töötavad kiirabibrigaadid tavapäraselt kaheliikmelisena.
Kavandatava mudeli lähtekoht ei ole see, et kaks töötajat peaksid edaspidi muutmata kujul
täitma kolme töötaja ülesandeid. Kahe- ja kolmeliikmelisi brigaade kasutatakse koos ning
väljakutse iseloomust sõltuvalt peab olema võimalik saata sündmuskohale sobiva koosseisu
ja võimekusega ressurss. Raskemate juhtumite puhul saab kaasata teise kiirabibrigaadi,
arstliku toetuse, reanimobiili või muu täiendava ressursi.
Eraldi tuleb arvestada patsiendi teisaldamise vajadusega. Olemasolevate andmete järgi
kasutatakse kanderaami ligikaudu 11% kiirabiväljakutsetest. Osa patsiente liigub iseseisvalt
või neid saab transportida kiirabiautosse kandetooliga, mis on ette nähtud kasutamiseks kahe
kiirabitöötaja poolt. Olemasolevad andmed ei võimalda praegu täpselt välja arvutada, kui
suurel osal väljakutsetest vajaks kaheliikmeline brigaad üksnes patsiendi teisaldamiseks
täiendavat abi, kuid Sotsiaalministeeriumi hinnangul jääb see umbes 5% juurde, mida
tasakaalustab üldine kiirabibrigaadide arvu suurendamine umbes 10% ulatuses.
Elustamise, raske trauma ja muude suuremat meeskonda eeldavate väljakutsete jaoks
säilivad kolmeliikmelised brigaadid ning vajadusel täpsustatakse Häirekeskuse
väljasõiduplaani, et vajaduse korral saata sündmusele kohe rohkem kui üks ressurss.
Agressiivse või muul viisil ohtliku inimese puhul on töötajate ohutuse tagamisel oluline eelkõige
sündmuse ohuhinnang ja vajaduse korral politsei kaasamine; kolmanda kiirabitöötaja
olemasolu ei taga korrakaitselist tuge juba praegu kehtiva korralduse kohaselt.
3. Milline on ministeeriumi hinnang kiirabitöötajate palgatasemele ja
personalipuudusele ning kuidas on rahastamisel arvestatud töötasuga?
Kiirabitöötaja konkreetse töötasu määrab tema tööandja. Tervishoiutöötajate töötasu
alammäärad lepitakse kokku tööandjate ning töötajate esindajate vahel kollektiivlepingus.
Kiirabiteenuse hinnastamisel arvestab Tervisekassa kollektiivlepingus kokku lepitud
töötasudega ning analüüsib kiirabiteenuse hindu igal aastal, võttes muu hulgas arvesse
teenuseosutajate tegelikke kuluandmeid. Sotsiaalministeerium otsib praegu koostöös
Tervisekassa spetsialistidega võimalusi, kuidas arvestada kiirabi kulumudeli uuendamisel
lisatasu vajadusega kaheliikmelistes brigaadides.
Kaheliikmeliste brigaadide kasutamise eesmärk ei ole vähendada kiirabivaldkonna eelarvet.
Sotsiaalministeeriumi eesmärk on kasutada olemasolevat kvalifitseeritud tööjõudu kõige
tõhusamal viisil ja võimaldada paigutada rohkem kiirabiüksusi sinna ja selleks ajaks, kus
2
nõudlus nende järele on suurem ning seeläbi tasakaalustada kiirabitöötajate koormust
erinevates piirkondades.
4. Kuidas tagatakse, et muudatused ei halvenda kiirabi kättesaadavust ega
ohutust? Kas võrku ollakse valmis enne konkurssi muutma?
Kiirabivõrgu uuendamise lähtekoht on vastupidine – parandada kiirabi kättesaadavust ja
kasutada ressurssi senisest rohkem tegeliku abivajaduse järgi.
Selleks hinnatakse enne lõplike otsuste tegemist korraga nii väljakutsete koormust,
reageerimisaegu, brigaadide hõivatust, geograafilist katvust, personali, eelarvelist mõju kui ka
ohutust. Uus korraldus ei rakendu kohe pärast konkursi väljakuulutamist. Praegused kiirabi
rahastamise lepingud kehtivad kuni 31. detsembrini 2027 ning uus võrk on kavandatud
rakenduma 2028. aastal, mis jätab teenuseosutajatele muudatuste ettevalmistamiseks enam
kui aasta.
Üks oluline muudatus uues lepinguperioodis on võimalus muuta kiirabibrigaadide arvu, liiki ja
paiknemist lepinguperioodi vältel, ilma vajaduseta korraldada selleks uus konkurss.
Sotsiaalministeeriumi eesmärk on luua võimalused kiirabivõrgu dünaamiliseks planeerimiseks
nii, et võrk vastaks võimalikult hästi patsientide tegelikele vajadustele.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Karmen Joller
sotsiaalminister
Nikita Panjuškin
[email protected]
Gerli Baida
[email protected]
3