Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus 26278001658

Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus Koostamise kuupäev ja koht: 30.09.2026, Tartu Koostaja ametinimetus ja nimi: abiprokurör Kersti Kohal Ametiasutuse nimi: Lõuna Ringkonnaprokuratuur Kriminaalasja number: 26278001658 Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 121 lg 2 p-d 2 Kahtlustatava nimi (isikukood): xxxxx xxxx Kuriteo toimepanemise aeg: 20.08.2026 Kontaktandmed: tel: xxxx xxxx Lõuna Ringkonnaprokuratuur menetleb kriminaalasja nr 26278001658, milles menetlust alustati 20.08.2026 karistusseadustiku (edaspidi KarS) § 121 lg 2 p-d 2 tunnustel. 17.09.2026 esitati xxxxx xxxxx-le kahtlustus enda elukaaslase xxxx xxxxxx-i kehalises väärkohtlemises. Täpsemalt selles, et tema 20.08.2026 ajavahemikul kell 10.00-11.17 xxxxx linnas aadressil xxxxxxxx tn x-x lõi tekkinud tüli käigus t vähemalt kahel korral rusikaga vastu põse vasakut poolt ning kriimustas kätega xxxx xxxxxx-i rindkere parempoolset osa, kõhtu, selga ja ülakeha parempoolset külge. Oma sellise tegevusega põhjustas xxxxx xxxx kannatanule xxxx xxxxxxx-le kriimustused ülakehale. Kriminaalasjas kogutud tõenditega: Häirekeskuse kõne salvestise ja selle vaatlusprotokolli, politseiametniku vormikaamera videosalvestise ja selle vaatlusprotokolli, politsei andmebaasist pärit juhtumi kokkuvõtte, tunnistaja xxxxxx xxxxxxxxxx ütluste, isiku läbivaatuse protokolli ja fototabeli, lähisuhtevägivalla infolehe ning kahtlustatava xxxxx xxxx-i ütlustega, on tõendamist leidnud xxxxx xxxx-i poolt vägivallateo toimepanemine enda elukaaslase suhtes. Häirekeskuse kõne salvestise kohaselt helistas eesti keelt kõnelev meesterahvas Häirekeskusele ning teatas, et aadressil xxxxxxxx tn x on kuulda naabri karjumist. Teataja kuulis karjumas naisterahvast, lisaks kostus lapse nuttu ja mehe häält, kuid mees oli teataja sõnul vaikne. Sündmusele reageerinud politseiametniku vormikaamera salvestise kohaselt avaldas kannatanu xxxx xxxxxx sündmuskohal, et toimus perevägivald. Politseiametnike saabudes oli xxxxx xxxx endast väljas ning selgitas tüli põhjusena, et elukaaslane pidi lapsega täna koju jääma, kuid hommikul teatas, et läheb hoopis discgolfi mängima. Xxxxx xxxx lisas, et tal on rasedusest posttraumaatiline stressihäire ning elukaaslane ajab teda nimelt närvi, ta on elukaaslasest lahku minemas. Xxxxx xxxx tunnistas politseiametnikule, et tekkinud tüli käigus ta „flippis ära“ ja viskas xxxx xxxxxxx-t piimapakiga. Kui politseiametnik lisas, et piimapakiga viskamine ei olnud ainus asi, vaid xxxxx xxxx ka küünistas enda elukaaslast, siis vastas xxxxx xxxx selle peale korduvalt jah ning lisas, et tõmbas xxxx xxxxxxx-l ka särgi puruks. Seda, et xxxxx xxxx kasutas vägivalda kannatanu xxxx xxxxxx-i suhtes, kinnitavad ka tunnistaja xxxxxx xxxxxxxxxx ütlused. Tunnistaja on avaldanud, et 20.08.2026 teenistusülesandeid täites ja sündmusele reageerides tunnistas xxxxx xxxx elukaaslase kriimustamist. Kannatanu xxxx xxxxxx lisas kohapeal, et xxxxx xxxx lõi teda kaks korda rusikaga vastu vasakut põske ning rebis katki kannatanu särgi. Kannatanu kehal olid näha küünistusjäljed. Mõlemad isikud olid kained ning samal ajal viibis kodus ka poolte ühine laps. Kannatanul xxxx xxxxxxx-l tuvastati 20.08.2026 isiku läbivaatuse protokolliga kriimustusjäljed paremal rinna peal, kõhul, paremal pool küljel ning seljapiirkonnas. Vigastused jäädvustati fotodega. Kannatanu xxxx xxxxxx on keeldunud kohtueelse menetluse käigus ütluste andmisest enda elukaaslase xxxxx xxxx-i vastu. Kannatanu on avaldanud, et ei soovi kriminaalmenetluse läbiviimist xxxxx xxxx-i suhtes, ta soovib probleemiga tegeleda peresiseselt. Kahtlustatav xxxxx xxxx on enda ülekuulamisel selgitanud, et pooltevahelised suhted läksid keeruliseks siis, kui kahtlustatav rasedaks jäi. Kahtlustataval oli raske sünnitus ning ta tundis pärast seda vähest toetust elukaaslase poolt. 20.08.2026 olid kahtlustataval plaanid tehtud ning xxxx xxxxxx pidi olema poolte ühise lapsega. Hommikul teatas xxxx xxxxxx aga kahtlustatavale, et läheb sõpradega discgolfi mängima. Kahtlustatav tundis, et elukaaslase käitumine on tema suhtes kiuslik, selline käitumine kestvat tavaliselt seni kuni kahtlustatav endast väga välja läheb. Kahtlustatav tunnistas, et algas karjumine ning ta viskas piima maha. Samuti ühel hetkel, kui xxxx xxxxxx tuli kahtlustatavale lähedale, lükkas viimane teda. Seepeale võttis kahtlustatava sõnul xxxx xxxxxx tema vasakust käest kinni. Kuna kahtlustatav oli selleks hetkeks hüsteerias, siis haaras ta haardest vabanemiseks xxxx xxxxxx-i ülakehast ja lõi teda. Kahtlustatav avaldas, et ta oli xxxx xxxxxx-i poolt viidud sellisesse seisundisse ning tal on kahju, et see kõik antud sündmuseni viis. Kannatanu lisas, et septembri lõpus on pooltel plaanis eraldi elama asuda. Kõike eeltoodut arvesse võttes on prokurör seisukohal, et kriminaalmenetlus xxxxx xxxx-i suhtes tuleb lõpetada ning kohaldada kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) § 202 sätteid. KrMS § 202 lg-d 1 ja 7 näevad ette, et kui kriminaalmenetluse ese on teise astme kuritegu, mille eest karistusseadustiku eriosa ei näe karistusena ette vangistuse alammäära, võib prokuratuur lõpetada menetluse avaliku menetlushuvi puudumise korral ja kui süü ei ole suur ning määrata kahtlustatavale KrMS § 202 lg-s 2 märgitud kohustusi. Süü suurusele ja avaliku menetlushuvi puudumisele hinnangu andmine on käsitletav prokurörile antud kaalutlusõigusena, mille eesmärk hõlmab lisaks menetlusökonoomikale ka proportsionaalsuse põhimõttest tuleneva vajaduse välistada kriminaalrepressiooni kohaldamine juhtudel, mil see oleks teo asjaolusid silmas pidades ilmselt mittemõõdukas (RKKKo 3-1-1-85-04). Käesolevas kriminaalasjas on xxxxx xxxxx-le esitatud kahtlustus KarS § 121 lg 2 p-d 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises. Tegemist on teise astme kuriteoga, mille eest karistusseadustik näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. KarS § 121 lg 2 p-d 2 järgi kvalifitseeritava kuriteokoosseisu osas seadusandja poolt sätestatud sanktsioonimäär, millega ei nähta karistusena ette vangistuse alammäära, viitab väiksemale süüle. Süü hindamisel võetakse arvesse ka asjaolusid, mis viisid kuriteo toimepanemiseni, samuti tekitatud kahju liiki ja suurust, isiku vanust ja arusaamisvõimet. Kriminaalasjas kogutud materjalidest nähtub, et füüsiline konflikt poolte vahel sai alguse vastastikusest tülist. Xxxxx xxxx oli arvestanud, et elukaaslane veedab päeva lapsega, kuniks xxxx xxxxxx talle ootamatult teatas, et soovib discgolfi minna mängima. Tüli eskaleerudes läks xxxxx xxxx endast järjest enam välja ega suutnud enda emotsioone ohjata. Seda soodustas suure tõenäosusega ka tema habras vaimne seisund ning diagnoositud posttraumaatiline stressihäire. Kahtlustatav on öelnud, et ta oli viidud hüsteeriasse. Seetõttu lõppes tüli ägenedes sõnaline vaidlus lapse juuresolekul füüsilise konfliktiga. Kahtlustatav xxxxx xxxx ei eita toimunut. Tal on kahju, et see kõik antud sündmuseni viis. Ta mõistab, millises osas on ta ise valesti käitunud ning et tal on vaja kõrvalist abi ja tuge enda vaimse tervise toetamiseks. Xxxxx xxxx-i poolt toimepandud teo puhul ei ole olnud tegemist ka sellise vägivallaaktiga, millega oleksid kaasnenud rasked tagajärjed. Eespoolnimetatud asjaolud koostoimes viitavad xxxxx xxxx-i tegevuses väiksemale süüle. Kahtlustatava süüd vähendab siinjuures ka asjaolu, et ta on prokuröri juures avaldanud mõistmist oma teo keelatuse osas ning väljendanud kahetsust. Prokuröri hinnangul puudub käesolevas kriminaalasjas ka avalik menetlushuvi. Avalik menetlushuvi esineb eelkõige kriminaalasjas, milles isiku süü on suur ning seda tingivad üld- ja eripreventiivsed 2 vajadused. Samuti on avalik menetlushuvi olemas, kui tegemist on jätkuva perevägivallaga või kriminaalmenetluse mittelõpetamist nõuavad kannatanu või kuritegu pealt näinud alaealise pereliikme huvid. Antud juhul on xxxxx xxxxx-le esitatud kahtlustus ühes episoodis enda elukaaslase kehalises väärkohtlemises. Xxxxx xxxxx-l puuduvad kehtivad kriminaal- või väärteokaristused. Teda ei ole varasemalt kriminaalkorras karistatud, mistõttu võib asuda seisukohale, et kahtlustava puhul ei ole tegemist ohtliku ühiskonnaliikmega. Kahtlustatav on oma teo keelatusest aru saanud ning teinud sellest vajalikud järeldused, mis annavad aluse uskuda, et tema õigusvastane käitumine ei kordu. Seda enam, et pooled on otsustanud ühiselt kooselu lõpetada ja eraldi elama asuda. Samuti ei soovi kannatanu xxxx xxxxxx xxxxx xxxx-i karistamist ega tema suhtes kriminaalmenetluse läbiviimist. Kuigi teo toimepanemise ajal viibis sündmuskohal poolte nuttev alaealine laps, ei nõua prokuröri hinnangul ka tema huvid käesoleval juhul kriminaalmenetluse jätkamist. Xxxxx xxxxx-le etteheidetud teo puhul ei ole tema süü olnud suur ning seejuures on tema poolt tarvitatav vägivald olnud lühiajaline, väheintensiivne ega ole põhjustanud rasket tagajärge. Kahtlustatav on tunnistanud vajadust tegeleda enda vaimse tervisega, ta on valmis pöörduma psühhiaatri vastuvõtule. Kuivõrd pooled on otsustanud ka kooselu lõpetada, siis vähendab see veel enam riski, et laps peaks tulevikus sattuma sarnastesse konfliktsituatsioonidesse. Seega ei ole prokuröri hinnangul xxxxx xxxx-i edaspidise õiguskuulekuse tagamiseks vajalik rakendada selliseid mõjutusvahendeid, mida ei saaks kasutada KrMS § 202 alusel kriminaalmenetluse lõpetamise puhul. Kriminaalasjas, kus tegemist on teise astme kuriteoga, milles kahtlustatava süü ei ole suur ning puudub ka avalik menetlushuvi, ei ole mõistlik isiku kriminaalkorras karistamine. Seda enam, et kriminaalkaristus (tingimisi vangistus) ei lahenda probleeme, mis puudutavad xxxxx xxxx-i vaimset tervist ja toimetulekut konfliktolukordades. Xxxxx xxxx-i edaspidise õiguskuulekuse tagamiseks ei ole tingimata vajalik kohaldada kriminaalkaristust, vaid teda on võimalik mõjutada edaspidiselt õiguskuulekale käitumisele talle ka kohustusi määrates. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS §-dest 202 lg-st 7 ja 206, abiprokurör määras: 1. Lõpetada kriminaalasjas nr 26278001658 menetlus. 2. Määratud kohustuse liik ja tähtaeg: - KrMS § 202 lg 2 p 1 alusel kohustub xxxxx xxxx hüvitama 5 (kuue) kuu jooksul, s.o ajavahemikul 30.09.2026-28.02.2027, kriminaalmenetluse kulud (advokaadi poolt osutatud õigusabiteenus kohtueelses menetluses) summas 89,28 eurot (kaheksakümmend üheksa eurot ja kakskümmend kaheksa senti). Makse tuleb teha määruse lisas – maksedokumendis märgitud arveldusarvele. - KrMS § 202 lg 2 p 7 alusel kohustub xxxxx xxxx 10 (kümne) kuu jooksul alates kriminaalmenetluse lõpetamise määruse allkirjastamisest, s.o ajavahemikul 30.09.2026- 30.07.2027, hoiduma uute vägivallakuritegude toimepanemisest. - KrMS § 202 lg 2 p 4 alusel kohustub xxxxx xxxx jätkama koostööd enda raviarsti psühhiaater dr Krista Ruusiga (Ruus) ning alluma 10 (kümne) kuu jooksul alates käesoleva kriminaalmenetluse lõpetamise määruse allkirjastamisest või kuni raviarsti hinnangul ravivajaduse äralangemiseni ettenähtud ravile. Kohustuse täitmise tähtaeg on 30.07.2027. xxxxx xxxx on nõus ravi läbimisega ning annab selleks oma nõusoleku. Kinnituse ravil osalemise/läbimise kohta peab xxxxx xxxx esitama prokuratuurile hiljemalt 30.07.2027 e-posti teel aadressile [email protected] või tooma paberkandjal Lõuna Ringkonnaprokuratuuri aadressile Kalevi tn 1, Tartu. 3 3. Vastavalt KrMS § 202 lg-s 6 sätestatule juhul, kui isik, kelle suhtes on kriminaalmenetlus KrMS § 202 lg 2 kohaselt lõpetatud, ei täida määratud tähtaja jooksul talle pandud kohustusi, võib prokuratuur kriminaalmenetluse määrusega uuendada. 4. KrMS 4. peatükis loetletud tõkendite ja muude kriminaalmenetluse tagamise vahendite tühistamine: ei ole kohaldatud. 5. Kuriteoga tekitatud kahju hüvitamine: puudub, kannatanu tsiviilhagi esitada ei soovi. 6. Asitõendid või äravõetud või konfiskeerimisele kuuluvad objektid: 20.08.2026 Häirekeskuse kõne salvestis ja 20.08.2026 politseiametniku vormikaamera videosalvestis, mis asuvad prokuratuuri infosüsteemis, jätta kriminaalasja materjalide juurde. 7.Andmekogust ABIS ja riiklikust süüteomenetluse biomeetriaregistrist sisalduvate andmete kustutamine: kriminaalasja kohtueelse menetluse käigus on xxxxx xxxx-i andmed kantud andmekogusse ABIS ja riiklikusse süüteomenetluse biomeetriaregistrisse. Jätta nimetatud andmed kustutamata. 8. Kriminaalmenetluse kulud: vandeadvokaat Marko Paabumetsa (Paabumets) poolt osutatud õigusabi teenus summas 89,28 eurot tasumine on määratud kriminaalmenetluse lõpetamise määrusega xxxxx xxxxx-le kohustuseks. 9. Vastavalt KrMS § 206 lõikele 2 tuleb kriminaalmenetluse lõpetamise määrus viivitamata anda kahtlustatavale xxxxx xxxxx-le ning koopia määrusest saata kannatanule xxxx xxxxxxx-le ja kahtlustatava kaitsjale vandeadvokaat Marko Paabumetsale. 10. Kannatanul on õigus vastavalt KrMS § 206 lõikele 3 tutvuda kriminaaltoimikuga kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul menetluse lõpetanud prokuratuuris. Kui füüsilisest isikust kannatanu ei valda eesti keelt, võib ta kümne päeva jooksul taotleda kriminaalmenetluse lõpetamise määruse sisust arusaamiseks selle teksti tõlkimist emakeelde või keelde, mida ta valdab. Edasikaebamise kord Vastavalt KrMS § 207 lõigetele 2 ja 3 võib kannatanu põhistatud kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul esitada kaebuse Riigiprokuratuurile, mille asukoht on Wismari 7, Tallinn 15188. Kersti Kohal abiprokurör Olen kätte saanud kriminaalmenetluse lõpetamise määruse, olen kriminaalmenetluse lõpetamisega ja mulle määratud kohustusega nõus. Mulle on selgitatud, et kriminaalasja toimik jääb Lõuna Ringkonnaprokuratuuri kuni kohustuse täitmiseni. Mulle on arusaadav, et kui ma ei täida määratud tähtaja jooksul mulle pandud kohustusi, uuendab prokurör KrMS § 202 lg 6 ja 7 alusel kriminaalmenetluse. (nimi, allkiri, kuupäev) 4