Hiiumaa Hiiumaa vald Kärdla, Käina ja Emmaste piirkonna tänavavalgustuse rekonstrueerimine

Hepta Group Energy Teie 29.10.2020 [email protected] Meie 13.11.2020 nr 15-2/20/50474-2 Teevalgustuse projekteerimise nõuded riigiteede teemaal ja kaitsevööndis Olete taotlenud Maanteeametilt nõuded tänava valgustuse (edaspidi teevalgustus) projekteerimiseks Hiiu maakonnas Hiiumaa vallas Kärdla, Käina ja Emmaste osavallas puutumuses järgmiste riigiteede kaitsevööndis, sh osaliselt riigiteede alustel maaüksustel (kilomeetrid täpsustuvad projekteerimisel): Riigitee nr 80 Heltermaa-Kärdla-Luidja km 25,96-25,99 (Aia tn ristmik); Riigitee nr 12111 Rehemäe tee km 2,19-2,20 (Uus tn ristmik); km 2,33 (Sadama tn ristmik); Riigitee nr 12132 Emmaste-Tohvri km 0,08 (Kiriku tee tr); Riigitee nr 12143 Mõisa-Lepiku km 0,00-0,21; Riigitee nr 12145 Kanala-Lundi-Mõisa km 2,14-2,16. Tutvudes asukohaplaaniga riigiteede suhtes ja võttes aluseks ehitusseadustiku (edaspidi EhS) ja majandus- ja taristuministri 5.08.2015 määruse nr 106 „Tee projekteerimise normid“ lisa „Maanteede projekteerimisnormid“ (edaspidi Normid), esitab Maanteeamet nõuded projekti koostamiseks. Projekti koostamisel riigiteede juurde kuluvatel maaüksustel ja kaitsevööndis palume arvestada alltoodud asjaolude ja täpsustavate nõuetega: 1. Riigitee nr 80 lõik km 24,000-26,600 on taastusremondi objekt 2022. a. Täiendav informatsioon Lääne teehoiu osakonna ehituse projektijuhilt Urmas Robam [email protected]; 2. Riigitee nr 12111 km 0,096-2,335 teekatendi pindamise objekt 2020. a. Tööle kehtib garantii 3 a. Teelõigul tuleb säilitada teekatte olemasolev olukord. 3. Riigitee nr 12132 km 0,030-0,090 on liiklusohtliku koha likvideerimise objekt 2020.-2021.a. ja km 0,000-3,600 teekatendi pindamise objekt 2020. Töödele kehtib garantii 3 a. Teelõigul tuleb säilitada teekatte olemasolev olukord. 4. Riigitee nr 12143 km 0,000-1,279 ja riigitee nr 12145 km 1,93-2,16 olid teekatendi pindamise objektid 2018. a. Töödele kehtib garantii 3 a. Teelõigul tuleb säilitada teekatte olemasolev olukord. 5. Projekti koostaval ettevõtjal ja/või isikul peab olema MTR registreering elektriprojektide koostamiseks, elektrialane kehtiv pädevustunnistus ja teevalgustuse projekteerimise kogemus. 6. Projekti koostamisel juhinduda kehtivatest seadustest, normdokumentidest, standarditest ja Maanteeameti juhenditest (www.mnt.ee rubriigis “Juhendid“). 7. Teostada projekti koostamiseks vajalikud geodeetilised uuringud vastavalt majandus- ja taristuministri 14.04.2016 määrusele nr 34 „Topo-geodeetilisele uuringule ja teostusmõõdistusele esitatavad nõuded“. Lisaks määruses toodule: 7.1. Riigitee mõõdistada vastavalt Maanteeameti peadirektori 13.05.2008.a kk nr 102 kinnitatud nõuetele „Täiendavad nõuded topo-geodeetilistele uurimistöödele teede projekteerimisel“. Teelise 4 / 10916 Tallinn / 6119 300 / Registrikood 70001490 / www.mnt.ee / [email protected], 620 1200 (kliendiinfo) / [email protected]; 611 9300 (teedealased küsimused)  7.2. Projektiga hõlmatud alal mõõdistada riigitee ja sellega külgnev ala 20 m laiuses. Mõõdistada ala piki riigiteed ja ristuvad teed vähemalt 30 m projekteeritava valgustuse asukohast mõlemas suunas. Mõõdistusala peab olema piisav projekti koostamiseks ja kontrollimiseks. 7.3. Plaanile kanda olemasolevad liikluskorraldusvahendid ning valgustuspunktid, mis puutuvad valgustustehnilises mõistes otseselt kokku projekteeritava piirkonnaga. 7.4. Alusplaanil tuua välja valgustustrassi läheduses olevate puude võra ulatus. 7.5. Digitaalsed joonised peavad olema teostatud L-EST 97 koordinaatsüsteemis. 7.6. Joonised vormistada mõõtkavas 1:500. 7.7. Projekti kooskõlastamiseks esitamise hetkel peab olema geodeetilise mõõdistuse sh kooskõlastuste vanus kuni üks aasta. 8. Selgitada välja ning arvestada varem koostatud ja koostamisel olevate tee- ja valgustusprojektidega (võimalusel nimetada konkreetselt seotud tööd). 9. Projekti seletuskirjas ja joonistel käsitleda riigitee kaitsevöönd vastavalt EhS § 71 lg 2 ning teeregistri kohased teede numbrid ja nimetused. Projekti seletavas osas kirjeldada projekteeritud valgustuse paigutus riigitee suhtes (tee nr, nimetus, asukoha km). 10. Arvestada riigitee liikluskorralduse, liiklussageduse ja teiste vajalike näitajatega, mis on avalikult kättesaadavad riiklikus teeregistris https://teeregister.mnt.ee. 11. Seletuskirjas esitada valgustusklassi valiku arvutuskäik vastavalt standardile CEN/TR 13201- 1:2014 Teevalgustus. Osa 1: Valgustusklasside valik. 12. Valida konkreetsesse asukohta sobivad valgustid ja lahendada mastide optimaalne paigutus kasutades valgusarvutusprogrammi. 13. Mastid projekteerida liiklejate ohutuse tagamiseks väljapoole teedel nõutud vaba ruumi. Riigiteedel lähtuda vaba ruumi laiuse määramisel Normide tabelist 2.17. JJT ja tänavatel määrata vaba ruum vastavalt EVS 843 joonistele 5.2-5.5 ja ptk 10.6 Tänavavalgustus p 6. Juhul kui kitsastes tingimustes, vm olulistel põhjustel, ei ole võimalik tagada teega külgnevat vaba ruumi, tuleb kavandada täiendavad liiklusohutuse meetmed (liiklusmärgid, piirded, ohutuse standardile EVS_EN 12767 klassile HE vastavad mastid). 14. Valgustusprojekti koostamisel peab arvestama konfliktalade (ristmikud, ülekäigurajad, bussipeatus vms) valgustamisel kõigi liikluses osalejate ohutuse tagamisega ja võimalusel liiklusohutuse parandamisega tuginedes Normide ptk 8.3 ja tänavatel EVS 843 ptk 10.6 Tänavavalgustus. 15. Teeületuskoha (-raja) spetsiaalse optikaga valgustuse projekteerimisel näha ette riigitee ja külgneva ala valgustamine teevalgustusega, et sõidukijuht märkaks õigeaegselt ületuskohale lähenevat kergliiklejat (EVS 843 ptk 10.6 Tänavavalgustus). 16. Valgustamisel tuleb vältida sõiduteel liiklejate pimestamist vm häirivat ja eksitavat mõju. 17. Projekti koostamisel juhinduda kehtivatest seadustest, standarditest, normdokumentidest ja juhistest sh : 17.1. CEN/TR 13201- 1:2014 Teevalgustus. Osa 1: Valgustusklasside valiku juhised 17.2. EVS-EN 13201- 2:2015 Teevalgustus. Osa 2: Teostusnõuded 17.3. EVS-EN 13201- 3:2015 Teevalgustus. Osa 3: Valgustussuuruste arvutamine 17.4. EV-HD 60364-7-714:2012 Madalapingelised elektripaigaldised. Osa 7-714. Nõuded elektripaigaldistele ja paikadele. Välisvalgustuspaigaldised 17.5. EVS-IEC 60364-4-41 Ehitiste elektripaigaldised. Osa 4-41: Kaitseviisid. Kaitse elektrilöögi eest. 17.6. Seadme ohutuse seadus (11.03.2015 otsus nr 635) 17.7. EVS 843:2016 Linnatänavad 18. Projekteeritud valgustus, sealjuures arvutusliku piirkonna ja konfliktpiirkondade määramine, peavad vastama kehtivatele standarditele ja Maanteeameti peadirektori 23.12.2014. a käskkirjaga nr 0340 kinnitatud „Riigimaanteede valgustamise juhisele“. 19. Riigitee ristumiskohtade teevalgustus peab andma sõidukijuhile õige informatsiooni peatee geomeetriast ja mahasõidu suunast. 20. Masti kõrguse valikul lähtuda sobivusest konkreetsesse keskkonda, olemasolevast ja perspektiivsest tee valgustusest. Üldjuhul kasutada riigiteel koonilisi tsingitud metallmaste kõrgusega 8-12 m. Võimalusel paigaldada ühistele mastidele sõidutee ja JJT valgustid ning liikluskorraldusmärgid. 21. Mastide jalandi kõrgus (10-15 cm) siduda tee ristlõikes oleva maapinna kõrgusega. 22. Soovitame kasutada LED valgustite juhtimiseks kas eelseadistatud seadet (näiteks DynaDimmer), võimsuse vähendamise seadet (näiteks SDU 01/H) või valgusti põhise kontrolleritega juhtimist, et madala liikluskoormusega ajal (öösel) vähendada valgustite 2 (4)  võimsust, mis tagab elektrienergia kokkuhoiu. 23. Riigitee valgustamiseks kasutada soovituslikult LED valgusteid, mis vastavad järgmistele tingimustele:  Valgusti valgusviljakus ehk efektiivsus peaks olema peale optilisi ja termilisi kadusid vähemalt 100 lm/W, lambi võimsus peab olema ballasti abil reguleeritav;  Värvusindeks peaks valgusti LED läätsedel olema samal teelõigul ühesugune ja jääma vahemikku 3000 – 4000 K;  Valgusti värviedastusindeks peab olema vähemalt CRI 70;  Valgusti peab töötama ümbritseva keskkonna temperatuuril:-40 kuni + 40 kraadi;  Valgustid ei tohi tekitada liigset räigust ja peavad vastama standardi EN13201-2:2003 nõuetele;  Valgustid peavad omama CE ja ENEC märgist.  LED-valgustite jahutuselement peab olema valmistatud alumiiniumist või muust sobilikust metallist, tagamaks loomulikku soojusvahetust ja tuule ligipääsu LED-ide jahutamiseks.  Garantii vähemalt 5 aastat nii valgustile, kui ka kõikidele komponentidele. LED valgusti peab olema läbinud testid akrediteeritud asutuses;  Pakutavate valgustite komponendid (ballast, LED plokid) peaksid olema saadavad ka 10 aastat peale garantiiperioodi lõppu;  Vandaalikindlus: IK 08 valgustile 8-12 m mastil, IK 09 valgustile 6 m mastil;  Valgusti tüübile peab olema teostatud valgusti IP ja IK katsetused;  Valgusti nimipinge 230 V, tööpinge vahemik -15% … +10% ja valgusti peab taluma pingekõikumisi vahemikus 180 … 277 V;  Liigpinge kaitsetase valgustis ja valgustite komponentides impulsi taluvuskategooria TN-S võrgus 230/400 V võiks olla 6-10 kV;  Valgusti kinnitus mastile/konsoolile peaks võimaldama valgusti kaldenurka muuta 10…0…10 kraadi; 24. Koostatud JJT valgusarvutuses peab olema näidatud sõiduteele langeva heleduse Lm väärtused. Projekteeritavatest JJT valgustitest ei tohi külgnevale sõiduteele langeda heledust rohkem kui: Lm=0,04 cd/m² 50-70 km/h alas ja Lm=0,03 cd/m² 90 km/h alas. Kui sõiduteele lubatavat maksimaalseid heleduse väärtusi ei ole võimalik tagada, siis tuleb lahendada JJT ja sõidutee valgustamine teevalgustusega või kombineeritult. 25. Enne valgustuspaigaldise üleandmist tellijale, teostada JJT valgustuse ehitaja poolt sõiduteele langeva valgustuse keskmise heleduse mõõtmised, veendumaks, et sõiduteele ei jõua JJT valgustitest heledust üle 0,03 või 0,04 cd/m² kohta ning esitada valgustuse mõõtmise protokoll, mis vastab standardile EVS-EN 13201-4 :2015. 26. Projektis esitada valgustusarvutus koos valgustite valgustehniliste parameetritega ning nende valgustustehniliste arvutuste tulemustega, mis peavad olema vastavuses kehtiva standardiga. Valgustusarvutused esitada vähemalt alljärgnevas mahus: 26.1. hinnanguvälja isoliinide ja halliskaala mudelid, kus tingimused oleksid täidetud vastavalt etteantud valgustusklassile ning näidatud oleks riigitee ja vajadusel eraldusriba, külgnevad jalgteed, vm valgustatud alad (vajadusel näidata eraldi); 26.2. planeerimisandmetesse lisada valgustusklass, valgusti võimsus, valgustist väljuv valgusvoog (lm), valgustipunkti kõrgus, mastide vahe kaugus, konsooli kalle, konsooli pikkus. 27. Projektis esitada projekteeritava valgustusvõrgu skeem, mis peab olema ülevaatlik, seotud konkreetse asendiplaaniga ja sisaldama kõiki asjakohaseid andmeid (pinge, vool, võimsus, pingelang, juhtistiku süsteem, valgusti tüüp jne) projekteeritava valgustuse ja LJS (lülitus- jaotusseade) piirkonna kohta tervikuna. Skeem peab olema seotud asendiplaaniga, erinevad valgusti grupid tähistada eri värviga, eritüüpi valgustid tähistada erinevate tingmärkidega. 28. Asendiplaani joonisele märkida: 28.1. Valgustusklassi number (näiteks M5); 28.2. Iga valgusti juurde: valgusti number, võimsus, masti kõrgus, konsooli pikkus; 28.3. Valgustusmastide vahekaugused (m) ja kaugus sõidutee jt teede servast (m). 29. Projektis käsitleda riigitee muldesse ja riigitee alusele maale valgustuse toitekaablite paigaldamine (asukoht, sügavus, töökirjeldus, tehnovõrgu paigaldamise tüüpristlõiked iseloomulikest kohtadest koos riigiteega sh katete taastamise lahendus). 3 (4) 30. Maakaablite ristumine riigiteega projekteerida tee ja selle koosseisu kuuluvate rajatiste ulatuses kinnisel meetodil kaitsehülsis. 31. Vajadusel koostada tehnovõrkude ümberehituste või kaitsmise projektid. Tehnovõrkude projekteerimisel lähtuda valdaja esitatud tehnilistest tingimustest, Normide ptk 8 Tehnovõrgud nõutust ning Maanteeameti juhendist Nõuded tehnovõrkude teemaale paigaldamise kavandamisel. 32. Vajadusel näha ette tööde maa-alal puude ja võsa likvideerimine ning okste kärpimine (sh vajalike kooskõlastuste taotlemine). 33. Projektis näha ette ehitustöödega rikutud maa-ala (sh riigitee jt teede katendid, teepeenrad, muldkeha, kraavid, liikluskorraldusvahendid vms) taastamine või korrastamine. 34. Seletuskirjas märkida, et enne ehituse algust tuleb koostada riigitee ehitusaegse liikluskorralduse projekt ja kooskõlastada Maanteeametiga. 35. Projektis esitada töömahtude tabel, mis sisaldab teevalgustuse ehitamiseks ja kontrollimiseks vajalikke töid (sh täite- ja kontrolldokumentatsiooni koostamist). 36. Projekt kooskõlastada projektiga seotud tehnovõrgu valdajate, maaomanike ja ametkondadega. 37. Valmis projekt (tekstiline osa – pdf, digitaalsed joonised – nii pdf kui ka dwg või dgn, kooskõlastused – pdf või ddoc) esitada Maanteeametile EhS § 70 lg 3 alusel nõusoleku saamiseks või EhS § 99 lg 3 alusel kooskõlastamiseks e-posti aadressil [email protected]. Palume arvestada, et kohaliku omavalitsuse (edaspidi KOV) tellimisel ehitatud teevalgustus jääb KOV omandiks ja hooldamisele sõltumata paigaldise asukohast riigitee suhtes. Projektiga kavandatud teevalgustuse projekteerimise, ehitamise ja omanikujärelevalve teostamise kulud kannab KOV. Tehnovõrgu omanikul tuleb sõlmida Maanteeametiga kokkulepe riigitee maaüksusele kasutusõiguse saamiseks. Taotluse esitamiseks tuleb järgida alljärgnevaid Maanteeameti kodulehel avalikustatud materjale (http://www.mnt.ee-Ametist-Blanketid-Riigimaa kasutusõiguse taotlemine):  „Juhis tehnovõrgu ja -rajatise teemaale ehitamiseks ja talumiseks vajaliku servituudi seadmise lepingu sõlmimiseks“  „Taotlus teemaale tehnovõrgu ja -rajatise ehitamiseks ja talumiseks vajaliku isikliku kasutusõiguse seadmise lepingu sõlmimiseks“. Käesolevad nõuded on projekti lahutamatu osa, mis kehtivad 2 aastat allkirjastamise kuupäevast. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tiit Harjak juhtivspetsialist taristu teenuste osakond Lisad: Asukohaplaan, tehniline kirjeldus Gunnar Mägi 5184315 [email protected] 4 (4)  HD Lisa 1 - Hankelepingu eseme tehniline kirjeldus (lühendatult TK) 1. ÜLDANDMED 1.1. Tellija: Hiiumaa Vallavalitsus (Keskväljak 5a, 92413 Kärdla, Hiiumaa). 1.2. Projekteeritav ehitus Hiiumaa vallas (TK Lisa 1): 1.2.1. Kärdla osavallas (TK Lisa 2 ja 12) 1.2.1.1. Aia tänav; 1.2.1.2. Väike-Aia tänav; 1.2.1.3. Väike-Tiigi tänav; 1.2.1.4. Oja tänav; 1.2.1.5. Karja tänav; 1.2.1.6. Pikk tänav; 1.2.1.7. Kopli tänav; 1.2.1.8. Väike-Kopli tänav; 1.2.1.9. Kalamaja tänav; 1.2.1.10. Sadama tänav (lõigud Valli tänavast Kooli tänavani ja Kalda tänavast Väike-Sadama tänavani); 1.2.1.11. Väike-Sadama tänav; 1.2.1.12. Uus tänav (Nuutri tänavast Ranna tänavani); 1.2.1.13. Posti tänav (Sadama tänavast Uue tänavani); 1.2.1.14. Vabrikuväljak; 1.2.1.15. Tormi tänav; 1.2.1.16. Tormi tänava jalgtee. 1.2.2. Käina osavallas 1.2.2.1. Männamaa küla (TK Lisa 3 ja 13). 1.2.3. Emmaste osavallas 1.2.3.1. Kiriku tee, Emmaste küla (TK Lisa 4 ja 14); 1.2.3.2. Emmaste keskus (TK Lisa 5 ja 15); projekt olemas (TK Lisa 8) 1.2.3.3. Kooli tee (TK Lisa 6 ja 16). 1.3. Projekteerimise staadium: tööprojekt. 1.4. Projekteerija ja ehitaja: Pakkujal peab olema majandustegevuse registri (MTR) registreering tegevusalal „Elektritööd: elektripaigaldise projekteerimine ja elektripaigaldise ehitamine, s.h. paigaldamine“ või asukohamaa seaduse kohane vastav registreering või luba nimetatud tegevusalal tegutsemiseks. Hankija kontrollib Pakkuja registreeritust ja kehtivaid andmeid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi peetava avaliku majandustegevuse registri kaudu. 1 2. PROJEKTEERIMISE LÄHTEMATERJAL 2.1. Tööde teostamise aluseks on Majandus- ja taristuministri määruse „Tänavavalgustuse taristu renoveerimise toetamise tingimused“ (RT I, 09.08.2016, 1) § 14 lõike 5 kohased tänavavalgustite tehnilised tingimused. 2.2. Projekti koostamisel lähtuda HD lisadena esitatud olemasolevast alusmaterjalist, kehtivatest tehnilistest normidest (EPN), standarditest (EVS) ja Eesti Vabariigi õigusaktidest ja normatiividest. 2.3. Hankelepingu kohaselt peavad kõik projektid, materjalid ja tööd vastama:  Meetme määruse nõuetele;  Eesti Vabariigi vastavate ametkondade nõuetele, kes omavad juriidilist õigust teha ettekirjutusi ükskõik millisele tööde osale;  Eesti Vabariigis kehtivatele Standarditele, kohalike omavalitsuste poolt kehtestatud juhenditele ja eeskirjadele;  või vastavatele Euroopa Liidu või rahvusvaheliselt aktsepteeritavatele standarditele, juhenditele ja eeskirjadele;  Vastavus peab olema kõige uuemate väljaannete kohane. Standardite eelistuse järjekord on selline, et kõigepealt kasutatakse Eesti vastavaid standardeid, Euroopa liidu vastavaid standardeid ja seejärel rahvusvahelisi standardeid või muude riikide standardeid, mis meie oludele on sobilikud. 2.4. Projekti koostamisel arvestada eelnevalt teostatud, töös olevate ja kavandatavate projektidega. 2.5. Olemasoleva tänavavalgustuse taristu tehniline info ja kaardid (TK Lisad 1-17). 3. NÕUDED PROJEKTEERIMISEKS Üldine 3.1. Hiiumaa vald on ellu viimas projekti nr 2014-2020.6.03.19-0191 „Hiiumaa valla tänavavalgustuse renoveerimine“ vastavalt Majandus- ja taristuministri 05.08.2016 määruse nr 48 „Tänavavalgustuse taristu renoveerimise toetamise tingimused“ nõuetele. 3.2. Täna kasutatavad Na ja Hg valgustid on väga suurt energiat tarbiv lahendus. Projekti käigus paigaldatav LED valgustus on tarbijasõbralik, säästlik ja keskkonda hoidev. Samuti on LED valgustite kasutamisel võimalik säästa märkimisväärseid summasid elektriarvetelt ja samas saada kordades rohkem valgust, väheneb vajadus sagedase pirnide vahetamise järgi, mis omakorda vähendab aja- ja tööjõukulusid. Paljudes valgustuspunktides on amortiseerunud postid millised on vaja kiiremas korras asendada kaasaegsete ja vastupidavate postidega. Mitmed tänavavalgustuslõigud on õhukaablites ja -liinides, millised on amortiseerunud ja tekitavad tõsist keskkonnaohtu. 3.3. Projekti käigus asendatakse 235 vana valgustit uute LED-valgustitega, vahetatakse välja 132 olemasolevat valgustusposti ja vajadusel tihendatakse taristut vastavalt tehtavale valgusarvutusele, rajatakse vanade õhkkaabelliinide asemele 7500 m uut maakaabelliini ja rekonstrueeritakse 3 liitumiskilpi. Paigaldatakse 1100 m reservtoru (110 mm, 750-N) elektrikaabli jaoks (Kärdlas Aia tn, Väike-Aia tn ja Aia põik). Tänavavalgustite nominaalvõimsus väheneb ca 37 365 W pealt projekti elluviimisel ca 12 925 W. Arvestuslik süsihappegaasi vähenemise aastas ca 105,73 t CO2 ekv/a. 3.4. Projekteerimise ja ehitamise eesmärk: 2  3.4.1. Projekteerida ja ehitada Hiiumaa valla tänavavalgustussüsteemid vastavalt Tehnilise kirjelduse punktis 1.2 ja 3.3 toodud loetelule, muutes seda oluliselt energiasäästlikumaks ja korrastatumaks, mille tulemiks on kehtivatele nõuetele vastavad valgustuspunktid ja paindlikud lülitussüsteemid. Taastatakse ka töö teostamise käigus kahjustatud haljastus ja eemaldatakse valgusti normikohast toimimist takistavad oksad. 3.5. Projekteerimisel tuleb arvestada: 3.5.1. Olemasolevate korras võrguosadega (mastid, kaablid), millede välja vahetamine ei oleks vajalik ja mõistlik; 3.5.2. Alast välja jäävate valguspunktide toitevajadusega, mis ei tohi halveneda uuenduse projekteerimise ega ehitamise tõttu; 3.5.3. Uuendamisele tulevad süsteemid projekteerida üldjuhul munitsipaalmaale (s.h. reformimata maa) v.a. mõned erandid aladel, kus alternatiiv puudub või see on majanduslikult kaalukam; 3.5.4. Töövõtja ülesandeks on teostada kõik uurimistööd mahus, mis on vajalik Töö eesmärgi saavutamiseks. Tellija eeldab, et Töövõtja on tutvunud projektiga käsitletava alaga ning selgitanud kõik uuringute vajadusega seonduva enne hankelepingu sõlmimist. Lähtuvalt eeltoodust ei võta Tellija kohustust tasuda täiendavate uurimistööde eest, mis on vajalikud Töö eesmärgi saavutamiseks. 3.6. Valgustikandjad: 3.6.1. Pakkuja pakub projekteerimise käigus parima lahenduse, mis vastab tänavavalgustuse nõuetele ja tagab nõutud energiasäästu. 3.7. Valgusti tüüp ja jms: 3.7.1. Tänavavalgustid peavad vastama KIK kodulehel olevatele tehnilistele tingimustele https://www.kik.ee/sites/default/files/st_tanavavalgustite_tehnilised_tingimused_eelnou_20.06.2 017.pdf seal hulgas TK Lisas 7 (Tiiu Tamm materjalid) toodud nõuetele. 3.7.2. Valgustid peavad olema eelprogrammeeritud. 3.7.3. Valgustist saadava valguse värvustemperatuur (CCT) on vastavalt Tellija soovile: 4000K – teed ja tänavad; 5500K – ülekäigurajad. 3.8. Lülitussüsteem: 3.8.1. Tänavavalgustuse lülitussüsteem peab võimaldama: 3.8.2. osade valgustite väljalülitamine; 3.8.3. kellaajaliste muutuste tegemine; 3.8.4. liita lülitussüsteemile juurde varem valmisehitatud ja säilivad valgustuspiirkonnad luues võimalused neid juhtida; 3.8.5. valgustuse grupid peavad olema juhitavad kella ja hämaralüliti abil. 3.9. Ülekäigurajad 3.10. Ülekäiguradadele projekteerida liiklusohutust tagav valge valgusega valgustuse lahendus (üldvalgustusest tugevam valgus). 3 4. MUUD NÕUDED 4.1. Projekti koosseis peab vastama ehitusloa saamiseks ehitusprojektile esitatavatele nõuetele (Majandus- ja taristuministri 17.07.2015. a määrus nr 97). 4.2. Projekteerimistööde aluseks on vajalik koostada digitaalne geodeetiline alusplaan aladele, kus see on puudu. 4.3. Tänavavalgustussüsteemi uuendamiseks teostada: 4.3.1. Tänavavalgustuse rekonstrueerimise tööprojekti koostamine (hankelepingu I etapp); 4.3.2. Tänavavalgustuse rekonstrueerimistööde teostamine (hankelepingu II etapp). 5. TÄIENDAVAD TINGIMUSED 5.1 Projekt kooskõlastada OÜ Elektrilevi`ga osavaldade (vajadusel tänavate või alajaamapiirkondade) kaupa. 5.2 OÜ Elektrilevi õhuliinidel, kus paiknevad ka Hiiumaa vallale kuuluvad valgustid, kaablid ja nende kinnitused, demonteerida eelpool nimetatud seadmed pärast uute süsteemide valmimist. 5.5 Esitada geoaluse ja projekti üks eksemplar OÜ’le Elektrilevi. 6. NÕUTAVAD KOOSKÕLASTUSED 6.1 Riigiasutused ja -ametid: 6.1.1 Maanteeamet 6.1.2 Keskkonnaamet 6.1.3 Muinsuskaitseamet 6.2 Maavaldajad: 6.2.1. Hiiumaa Vallavalitsus 6.2.2. Maanteeamet 6.2.3. Maaomanikud 6.3. Võrguvaldajad: 6.3.1. OÜ Elektrilevi 6.3.2. Telia Eesti AS 6.3.3. Kärdla Veevärk 6.3.4. AS Utilitas Eesti 7. TÄHTAEG JA VORMINÕUDED 7.1 Tähtajad: 7.1.1. Kooskõlastatud tänavavalgustuse rekonstrueerimise tööprojekti (I etapp) üleandmine toimub 5 kuud pärast hankelepingu sõlmimist, kuid mitte hiljem kui 31.01.2021. 7.1.2. Tänavavalgustuse rekonstrueerimise ehitustööde teostamise (II etapp) lõpptähtaeg 01.11.2021. 7.1.3. Projekti vormistamine 7.1.3.1. Kooskõlastatud tööprojekt esitada Hiiumaa Vallavalitsusele paberkandjal 2 4  (kahes) eksemplaris koos nõutavate kooskõlastustega, mis võivad olla elektroonselt eraldi infokandjal. Lisaks esitada projekt elektroonselt. Elektroonselt esitada seletuskiri *.pdf ja *.doc/docx versioonis ja kaardimaterjal *.dwg ja *.pdf versioonis. 7.1.3.2. Koos projektdokumentatsiooniga antakse Tellijale üle ka kõik sellega seotud varalised intellektuaalse omandi õigused. 8. EHITUSTÖÖD 8.1. Üldine 8.1.1. Töövõtja peab osalema kõigil korralistel ja erakorralistel koosolekutel, mis on Tellija või omaniku järelevalve poolt kokku kutsutud. Töövõtja peab esitama päevakorrakohase informatsiooni. Tal on õigus nõuda koosoleku kokkukutsumist, kui see on töö teostamiseks olulise tähtsusega. 8.1.2. Töövõtja esitab Tellijale detailse ajakava (vormistatud graafikuna) vähemalt 10 tööpäeva enne ehitustööde algust. Seejuures graafik peab olema koostatud vähemalt tänava täpsusega. 9. MUUD KAASNEVAD TÖÖD JA TOIMINGUD NING NÕUDED 9.1. Töövõtja kohustuseks on muuhulgas: 9.1.1. Teavitada elanikkonda ehitustöödest ning tagada liikluskorraldus. 9.1.2. Üldjuhul paigaldatakse kõik maakaablid ja valgustuspostid valla maale või teekaitsevööndisse. 9.1.3. Ristumisel olemasolevate kommunikatsioonidega näha ette nende kaitsmine või ümberpaigaldamine. 9.1.4. Tööd ja toimingud peavad olema teostatud ja lõpetatud hanke tehnilise kirjelduse kõigi nõuete kohaselt ning sisaldama kõiki opereerimiseks vajalikke, materjale, tööriistu, seadmeid ja abivahendeid isegi siis kui neid ei ole eraldi lepingudokumentides mainitud kuni kasutusloa väljastamiseni. 9.1.5. Tööde teostamisel kaitsealadel tuleb järgida Keskkonnaameti tingimusi ja ettekirjutusi. 9.1.6. Olemasolevate tehnovõrkude kaitsetsoonis töötamisel lähtuda vastava tehnovõrgu valdaja ettekirjutustest ja nõuetest. 9.1.7. Teha igakülgset koostööd Elektrilevi OÜ-ga. 9.1.8. Ehituse dokumenteerimine ja tehnilise dokumentatsiooni täitmine (vastavalt Ehitusseadustikule ning majandus- ja taristuministri 04.09.2015. a määrusele nr 115 „Ehitamise dokumenteerimisele, ehitusdokumentide säilitamisele ja üleandmisele esitatavad nõuded ning hooldusjuhendile, selle hoidmisele ja esitamisele esitatavad nõuded“). 9.1.9. Töövõtja peab hanke mahus arvestama kulutustega järgmistele valgustehnilistele mõõdistustele: valgustuspaigaldisele teostatakse valgustustehnilised mõõtmised vastavalt kehtivale standardile EVS-EN 13201 vähemalt peale sajatunnilist vanandamist. Töövõtja esitab digitaalselt salvestatud protokolli, mis on vajalik hilisemateks kordusmõõtmisteks. Mõõdistused tehakse iga dialux faili kohta. 9.1.10. Ehitusplatsi (töömaa) korraldamine ehitustööde läbiviimiseks. 5  9.1.11. Tellija teenindava personali väljaõppe korraldamine enda poolt paigaldatud seadmete ja tehniliste süsteemide ekspluatatsiooni ja hoolduse osas. 9.1.12. Töövõtja kohustuseks on ehitusaegse teavitustahvli paigaldamine vastavalt meetme määruse nõuetele. Tahvlil peab muuhulgas olema ehitusseadustikus nõutud informatsioon. Töövõtja peab kooskõlastama töödest informeeriva tahvli Tellijaga, kes kooskõlastab selle KIK-iga. Teavitamisel peab juhinduma Vabariigi Valitsuse määrusest nr 146, 12.09.2014 „Perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse andmisest avalikkuse teavitamise, toetusest rahastatud objektide tähistamise ning Euroopa Liidu osalusele viitamise nõuded ja kord“. 10. SEADMED JA INVENTAR, MATRJALIDE LADUSTAMINE JA TRANSPORT 10.1. Valgustite mastid: 10.1.1. Mastid peavad olema koonilised kuumtsingitud terasmastid. Tooted peavad olema dimensioonitud standardi EN 40-3-3 kohaselt ja toodetud standardi EN 40-5 kohaselt. Mastide materjal peab olema vähese ränisisaldusega teras (Si+P≤0,04%). Kuumtsinkimine peab olema toimunud rahvusvahelise standardi EN ISO 1461 kohaselt (kihi lokaalne paksus >55μm, kihi keskmine paksus >70μm). 10.1.2. Mastide alaosas peab olema tugevdatud servadega teenindusava min. kõrgusega 400mm ja min. laiusega 80mm. Mast peab olema varustatud läbi teenindusava teenindatava latiga, milles on keermestatud avad kahe kaitseaparaadi (sulavkaitse või automaatlüliti) kinnitamiseks ning keermestatud avaga plaat maanduse kinnitamiseks. Kaitseseadmete kinnituslatt ja maandusklemm ei tohi takistada muu aparatuuri ja kaablite paigaldamist ja teenindust. Avale peab olema ette nähtud poltidega kinnitatav kaas. 10.1.3. Mastide komplektis peab olema mastiläbimõõdule vastav vundamendi tasapinda paigaldatav kaitsekumm. 10.1.4. Mastid peavad vastama II rajooni tuuletsooni tingimustele. 10.1.5. Mastidele peab olema väljastatud toimivusdeklaratsioon (CE märgis) ning nad peavad olema markeeritud toote nimega. 10.2. Mastijalanditele esitatavad üldised nõuded: 10.2.1. Mastijalandid peavad olema valmistatud kasutamiseks kooniliste tänavavalgustuse mastide vundamentidena. 10.2.2. Mastijalandid peavad olema toodetud vastavalt EVS-EN 14991:2007 „Betoonvalmistooted“. 10.2.3. Mastijalandites kasutatava betooni survetugevusklass peab olema vähemalt C35/45 ning betoon peab olema katsetatud keskkonnaklassi XC4+XD3+XF4 ja külmakindlusklassi KK4 (EVS 814:2020) nõuetele. 10.2.4. Mastijalandid peavad olema armeeritud pikisuunalise terasarmatuuri ja rangidega. 10.2.5. Mastijalandid peavad olema komplektsed ja varustatud kõigi posti fikseerimiseks vajalike ilmastikukindlate kinnitustarvikutega (mh. komplektis poltide ja poldiava korkidega). Kasutada tuleb roostevabast terasest reguleerimispolte. 6  10.2.6. Masti ja mastijalandi ühendus peab hilisemas ekspluatatsioonis olema rihtimispoltidega reguleeritav ja mast mastijalandist vajadusel eemaldatav. 10.2.7. Mastijalandid peavad olema markeeritud toote nimega. 10.2.8. Mastijalanditel peab olema vähemalt kaks kaabli sisestuse ava diameetriga vähemalt 110mm. Kaabli sisestuse avad paiknevad jalandi vastaskülgedel. 10.3. Valgustimastide ja nende jalandite kasutusiga on vähemalt 30 aastat. 10.4. Kõik seadmed peavad olema uued, varem kasutamata ning komplekteeritud tootja poolt toetatud komponentidest, kaetud täieliku tootjapoolse garantiiga. 11. OHUTUS JA KAITSEVAHENDID 11.1. Kõik seadmed ja paigaldised peavad vastama rahvusvaheliselt aktsepteeritud ohutusstandarditele ja kõigile Eesti Vabariigi seadustest ja määrustest tulenevatele ohutus- ja tervisekaitsenõuetele. 11.2. Kõik Ehitusplatsi osadena defineeritavad alad (s.h. ladustusalad, ehitusmasinate seisuplatsid jne) peavad olema varustatud piiretega, mis muudavad võimatuks kolmandate isikute juhusliku või teadmatusest tuleneva sattumise Ehitusplatsile. 11.3. Piireteks loetakse vähemalt 1 500 mm kõrgusega stabiilset ja Ehitusplatsi või selle osa katkematult ümbritsevat metallaeda, mis talub tuulekoormust. Muid piiramismeetodeid (kilelindid, üksikud postid jne) võib kasutada vaid tähelepanu juhtimiseks, nt. ladustusalade tähistamiseks, liiklusvoolu ümbersuunamiseks jne. Ajutised piirded peavad jääma kohale seni, kuni Tööd on piisavalt lõpetatud selleks, et võtta ala ohutult avalikku kasutusse. Kaevikute piirdeid ei tohi eemaldada enne, kui kaevik on täidetud kuni maapinna tasemeni. Liiklusaladel kasutatavad piirded peavad olema varustatud vastavate liikluskorraldusvahenditega. 11.4. Piireteks ei loeta ehitusmasinaid, puistematerjalide või pinnase hunnikuid, ladustatud ehitusmaterjale jms. 11.5. Kõik liikuvad ja pöörlevad osad peavad omama sellist kaitset, mis piirab inimeste igasuguse tahtliku või tahtmatu juurdepääsu. Kaitsed peavad olema paigaldatud selliselt, et nad ei vibreeriks ega satuks vastu liikuvaid osi ning nad peavad olema lihtsalt eemaldatavad. 12. HOONETE, RAJATISTE JA KÕRGHALJASTUSE KAITSE 12.1. Töövõtja vastutab, et kogu Ehitusplatsil või selle läheduses asuv Tellijale või kolmandatele isikutele kuuluv vara säiliks ja oleks kaitstud Töövõtja poolt tehtavast tööst põhjustatud võimaliku hävitamise või vigastamise eest. Töövõtja poolt tööde elluviimise käigus põhjustatud vara igasuguse vigastamise või kahjustamise korral tuleb Töövõtjal taastada sobivalt ja vastuvõetavalt vara esialgne olukord või asendada see uuega ning katta sellega seonduvad kulud. 12.2. Juhul, kui esineb põhjendatud kaebusi Töövõtja poolt teostatavate tööde elluviimise jooksul varale tekitatud kahju või väidetava kahju esinemise osas, siis tuleb Töövõtjal katta kõik sellise kahjunõude rahuldamisega seotud kulud. 12.3. Sellised objektid, nagu liiklusmärgid, piirded, kirjakastid jne, võib tööde käigus ajutiselt kõrvaldada, kui see on tööde teostamiseks möödapääsmatu. Kõik ümberpaigutatud või ajutiselt eemaldatud objektid paigaldab pärast kaevetööde lõppu Töövõtja omal kulul esialgsele kohale tagasi, kui ümberpaigutatud objekti omanikuga 7  pole kokku lepitud teisiti. Kui paigaldatud kaablite või mastide tõttu ei ole teisaldatud objekti võimalik esialgsele kohale tagasi paigaldada, tuleb koostöös objekti omaniku ja Tellijaga leida uus sobiv asukoht. 12.4. Juhul, kui tööde käigus likvideeritakse puu või põõsas, mida tööde aluseks olev projekt ei näita likvideeritavana, või kahjustatakse seda sellisel määral, et puu või põõsas pärast ehitustöid kuivab, peab Töövõtja omal kulul selle puu või põõsa asendama samaliigilise taimega. 13. EHITUS-KAEVETÖÖDE ORGANISEERIMINE JA LIIKLUSKORRALDUS 13.1. Kaevetööd näha ette võimalikult katendit säästval moel. Kaevetööde tagajärjel kahjustatud pinnakatted tuleb taastada tervikuna varem seal asunud katendiga vähemalt projekteerimisnormides määratud ulatuses. 13.2. Töövõtja peab ise leidma optimaalsed, keskkonnasäästlikud ja kohalike elanike vajadusi maksimaalselt arvestavad lahendused valitud ehituspiirkonnas. Töövõtja peab ise pidama läbirääkimisi maavaldajatega juhul kui tahab kasutada läbipääsuks või muuks otstarbeks maad, mis ei ole antud Tellija omandis. 13.3. Töövõtja peab korras hoidma ja heaperemehelikult kasutama kõiki juurdepääsuteid. Töövõtja peab tagama ehituspiirkonnas pidevalt normaalsed liiklustingimused. Peale tööde lõpetamist tuleb kõigil sellistel teedel taastada esialgne seisukord võttes arvesse Tellija märkused. 13.4. Töövõtja on kohustatud määrama liikluskorralduse ja -ohutuse eest vastutava isiku, kirjalikult teatama tee omanikele ning esitama objekti teabetahvlil selle isiku nime ning kontaktandmed. Juhul, kui seda ei ole tehtud, loetakse liikluskorralduse ja - ohutuse eest vastutavaks isikuks Töövõtja esindaja. 13.5. Liikluskorralduse ja -ohutuse eest vastutav isik on kohustatud: - kontrollima tööpiirkonnas vajalike liikluskorraldusvahendite olemasolu ja seisukorda, samuti teetööde lõigu ja ümbersõiduteede seisundit; - puuduste avastamisel viima liikluskorraldusvahendite seisukorra ja paigalduse vastavusse liikluskorralduse projektiga; - esitama töökohal järelevalvet teostava ametniku nõudmisel kooskõlastatud liikluskorralduse projekti. 13.6. Töövõtja peab enne tööde algust veenduma, et ta ei kahjustaks ühtegi olemasolevat rajatist ja kommunikatsiooni. Enne töödega alustamist tuleb Töövõtjal koostöös olemasolevate maa-aluste rajatiste valdajatega rajatiste asukohad ja sügavused täpsustada ja tähistada, et vältida ehitustööde käigus tekkida võivat kahju. 13.7. Rajatiste, kommunikatsioonide rikkumise korral peab Töövõtja heastama ja taastama olemasoleva olukorra ja katma kõik sellega seotud kulutused ja ametkondade nõuded. 14. KESKKONNAKAITSE JA JÄÄTMETE KÄITLEMINE 14.1. Töövõtja peab vältima keskkonnareostuse ohu tekkimist. Kõik tööde käigus tekkivad jäätmed (vanad mastid, pinnas, ehituspraht jms) tuleb utiliseerida legaalsel viisil selleks ettenähtud kohta ning Tellija nõudel esitada seda tõendavad dokumendid. 14.2. Tagasitäiteks sobimatu väljakaevatud pinnas tuleb ladustada Tellijaga eelnevalt kokku lepitud ladustamispaika. 8  14.3. Töövõtja peab ehitusobjektil, tööde teostamise ajal, rakendama meetmeid vältimaks ehitusprahi kandumisel väljapoolse ehitusobjekti piire. 14.4. Pärast Tööde lõpetamist, kuid enne Vastuvõtuakti koostamist tuleb tee ja kõik Töövõtja töödega seotud alad puhastada ja tasandada vastavalt Tellija nõudmistele. Kõik ajutised paigaldised ning materjalide ülejäägid tuleb kõrvaldada ning Objekt puhastada ja korrastada. 15. HALJASTUSE TAASTAMINE 15.1. Enne kaevetöid eemaldatud või juurde hangitud kasvupinnas tuleb laotada haljastatavale alale ning külvata peale Tellija poolt heakskiidetud muruseeme. Paigaldatava kasvupinnase minimaalne paksus pärast mururulliga tihendamist on 10 cm, vajadusel tuleb kasvupinnast juurde vedada. Kasvupinnas ei tohi sisaldada kive vms suurusega üle 20 mm. Pärast tihenemist peab taastatud ala jääma ümbritseva maapinnaga ühele tasemele ning olema piisavalt tasane käsimuruniitjaga niitmiseks. 16. SAMAVÄÄRSUS 16.1. Iga viidet, mis on HDs tehtud mõnele standardile või muule RHS § 88 lõikes 2 nimetatud alusele, kui pakkumuse tehnilisele kirjeldusele vastavuse kriteeriumile või ostuallikale, protsessile, kaubamärgile, patendile, tüübile, päritolule või tootmisviisile, tuleb lugeda selliselt, et see on täiendatud märkega „või sellega samaväärne“. 16.2. Hanke alusdokumentides esitatud tehnilised andmed on materjalile, seadmetele, inventarile jms miinimumnõudeks – samaväärne materjal, seade, inventar jms on tööprojektis tooduga samaväärne või sellest parem tehniliste parameetrite, kvaliteedi, väljanägemise, kasutus- ja hooldusmugavuse jms poolest. Kõik asendused tuleb eelnevalt kooskõlastada omanikujärelevalve ja Tellijaga. 17. AJAGRAAFIK 17.1. Töövõtja kooskõlastab Tellijaga hiljemalt 10 tööpäeva jooksul pärast töövõtulepingu sõlmimist lepingu tähtaegseks täitmiseks piisava tööde teostamise ajagraafiku, kus on ära näidatud kõik olulised vahetähtajad. Töövõtja fikseerib ajagraafiku hetkeseisu enne iga töökoosolekut ning esitab selle. 18. ALLTÖÖVÕTJAD 18.1. Hankelepingu sõlmimisel esitab Töövõtja Tellijale nimekirja tööde teostamisel kasutatavatest alltöövõtjatest. Nimetatud nimekiri on hankelepingu lahutamatu lisa. Tellija ei aktsepteeri alltöövõtjaid, kes ei ole nõuetekohaselt registreeritud MTR-is ja on maksuvõlglased. 18.2. Töövõtja on kohustatud kooskõlastama Tellijaga alltöövõtjad nende muutmisel. Tellijal on motiveeritud põhjuse esitamisel õigus tagasi lükata soovitatud alltöövõtja. Tellijal on õigus nõuda alltöövõtja välja vahetamist, kui konkreetses töölõigus ilmnenud Töövõtja poolne ehitusnormide või kvaliteedinõuete eiramine või mahajäämus töö teostamise graafikust seab Tellija hinnangul ohtu Lepingu tingimuste (tähtaeg, maksumus jne) täitmise. 19. JÄRELEVALVE 19.1. Tellija sõlmib enne ehitustööde algust Omanikujärelevalve lepingu vastavat MTR registreeringut omava ettevõttega. 9 19.2. Vastav ettevõte teostab töömaal ehitusjärelevalvet vastavalt Majandus- ja taristuministri 02.07.2015. a määrusele nr 80 “Omanikujärelevalve tegemise kord”. 19.3. Töövõtja on kohustatud tagama Tellijale ja Omanikujärelevalve töötajatele piisava ligipääsu ning võimaluse teostada tehtud tööde üle järelevalvet. Töövõtja on kohustatud tagama, et kõik tehtud tööd esitataks omanikujärelevalvele üle vaatamiseks. 19.4. Omanikujärelevalve poolt teostatav järelevalve ei vähenda Töövõtja vastutust. 20. TÖÖKOOSOLEKUD 20.1. Töökoosolekuid peetakse vastavalt vajadusele. Koosoleku juhatajaks on Omanikujärelevalve esindaja. Töökoosolekute aja ja koha ning toimumise sageduse lepivad pooled kokku kahe nädala jooksul pärast lepingu allakirjutamist. 20.2. Koosoleku juhataja esitab 1 päev enne iga koosolekut osavõtjatele ja tellijale koosolekupäevakorra, arvestades osavõtjatelt eelnevalt saadud küsimustega. 20.3. Ehitusplatsi koosolekute protokollid koostatakse koosoleku juhataja poolt ning edastatakse 2 tööpäeva jooksul kõigile osalejatele. Pooled on kohustatud oma tööde teostamisel kinni pidama koosolekutel protokollitud otsustest. 20.4. Erakorralised koosolekud toimuvad ühe poole nõudmisel mitte hiljem kui 1 (ühe) tööpäeva jooksul alates sellekohase kirjaliku teate esitamisest teisele poolele. 21. KOGURISKIKINDLUSTUS 21.1. Töövõtja sõlmib kindlustusseltsiga enne töödega alustamist, kuid hiljemalt kümne (10) tööpäeva jooksul pärast lepingu sõlmimist, omal kulul ehituse koguriskikindlustuse (CAR) lepingu, mille tingimuste kohaselt peab kindlustus katma kõik töö tegemisest tulenevad riskid, sealhulgas lepinguobjektiks oleva ja kindlustuskohas asuva vara igasugune ettenägematu või ootamatu hävimine, kahjustumine või kaotsiminek. 21.2. Ehitustööde koguriskikindlustuse (CAR) summa peab olema vähemalt võrdne sõlmitava lepingu maksumusega ja kindlustatud isikuks on hankija. 21.3. Kindlustus peab kehtima vähemalt ehitustööde garantiiaja lõpuni. 22. KORD JA TÖÖOHUTUS 22.1. Töövõtja peab koristama ja vedama ära tööde käigus tekkinud ehitusprahi ning tagama heakorratööde teostamise piirkonnas, hoidma tööde teostamise ajal korras tööpaiga ja selle vahetu ümbruse, hoidma töömaa ümbruse sõidu- ja kõnniteed vabad ehitusmaterjalidest, jääkmaterjalidest. 22.2. Töövõtja peab viivitamatult teatama Tellijale ja Omanikujärelevalvele selliste asjaolude ilmnemisest, millised takistavad tööde teostamist või muude lepingu eesmärgi täitmisega seotud tööde ja toimingute alustamist, teostamist või lõpetamist. 22.3. Töövõtja peab tellima, paigaldama, ehitustööde kestel korras hoidma ning pärast ehitustööde lõppu eemaldama projekti infotahvli. Infotahvli asukoht kooskõlastatakse vajadusel Tellijaga. 22.4. Töövõtja peab tagama, et asjakohaste kaitsevahendite kasutamine on kohustuslik nii töölistele kui teistele ehitusalal viibivatele inimestele nende ehitusalal viibimise ajal. 10 22.5. Töövõtja personal peab olema tööohutuse alal instrueeritud. Ohutusjuhendid peavad olema allkirjastatud iga tööde teostamisel kasutatava isiku poolt. Töövõtja peab läbi viima regulaarseid ohutusalaseid instrueerimisi. Töövõtja peab ametisse nimetama tööohutuse eest vastutava isiku. Töövõtja peab järgima Vabariigi Valitsuse 08.12.1999 määruse nr 377 nõudeid. 22.6. Kõik tööplatvormid, tellingud jm kukkumisriskiga maapinnast kõrgemal paiknevad tööalad peavad olema varustatud sobivate piirete ja redelitega. 22.7. Töövõtja peab rajama omal kulul töö teostamiseks vajalikud ehitusaegsed kommunikatsioonid ja rajatised, paigaldama ehitusplatsi ja töödega hõlmatud territooriumi ajutised piirded, hoiatus- ja ohutusmärgid. 22.8. Töövõtja kohustus on hoida volitamata isikud ehitusplatsilt eemal. 23. VASTUVÕTUAKT 23.1. Töövõtja annab tööd Tellijale üle tööde üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamisega mõlema poole ning Omanikujärelevalve teostaja poolt. 23.2. Töövõtja peab enne tööde üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamist kontrollima kõiki paigaldatud valgustuspunkte ja lülitussüsteeme ning häälestama need normaalseks toimimiseks. 23.3. Kõikide mõõdistamiste kohta tuleb töövõtja poolt esitada tellijale vastavad aktid, mõõtmiste tulemused ja instruktsioonid seadmete kasutamiseks. 23.4. Juhul, kui üleantavas töös esineb puuduseid, on tellijal õigus keelduda üleandmise- vastuvõtmise akti allkirjastamisest, selgitades keeldumist kirjalikult ja nõudes puuduste likvideerimist 30 päeva jooksul ning alles puuduste likvideerimise järel allkirjastada üleandmise-vastuvõtmise akt. 23.5. Vastavalt Eesti seadusandlusele loetaks tööd ametlikult lõpetatuks kasutusloa väljastamisega omavalitsuse poolt vastavalt ehitusseadustikule ja rakendussätetele. 23.6. Töövõtja peab hankima kõik tööde teostamiseks, üleandmiseks ja ehitise kasutusele võtmiseks vajalikud load ja kooskõlastused ning andma need üle Tellijale. 23.7. Teostusjoonised peavad vastama Majandus- ja taristuministri 14. aprilli 2016. a määrusele „Topo-geodeetilisele uuringule ja teostusmõõdistamisele esitatavad nõuded“. 23.8. Töövõtja kohustuseks on hankida kasutusluba. 23.9. Töö lõplikul üleandmisel loovutab töövõtja tellijale: 23.9.1. Lõpliku tööprojekti dokumentatsiooni, kus kajastuvad ka ehitusaegsed muudatused (paberkandjal ja digitaalselt DWG formaadis); 23.9.2. Teostusjoonised (digitaalselt DWG formaadis); 23.9.3. Hooldus- ja kasutusjuhendid, garantii dokumendid; 23.9.4. Tehnosüsteemide lõplikud ühendusskeemid. 11