Õigusakti eelnõu

Justiits- ja Digiministeerium Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Siseministeerium 30.09.2026 nr 1.1-10.1/3946-1 Krediiditeaberegistri põhimääruse esitamine kooskõlastamiseks Esitame teistkordseks kooskõlastamiseks ja arvamuse andmiseks rahandusministri määruse „krediiditeaberegistri põhimäärus“ eelnõu. Palume eelnõu kohta tagasiside edastada kümne tööpäeva jooksul. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Jürgen Ligi rahandusminister Lisad: 1. põhimääruse eelnõu; 2. põhimääruse eelnõu seletuskiri; 3. kooskõlastustabel. Mirjam Rannula 5646 7227 [email protected] Lisaadressaadid: Statistikaamet Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet Riigi Infosüsteemi Amet Andmekaitse Inspektsioon Eesti Krediidiandjate Liit Eesti Pangaliit MTÜ FinanceEstonia MTÜ Eesti Võlanõustajate Liit Eesti Kaubandus-Tööstuskoda Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.fin.ee Registrikood 70000272 Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit Finantsinspektsioon Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda Notarite Koda B2 Impact OÜ Heimondo Estonia OÜ Julianus Inkasso OÜ OÜ GS Core 2  EELNÕU September, 2026 MÄÄRUS ............2026 nr ... Krediiditeaberegistri põhimäärus Määrus kehtestatakse krediiditeabe jagamise seaduse § 6 lõike 5 alusel. 1. peatükk Üldsätted § 1. Krediiditeaberegistri eesmärk, mõiste ja nimi (1) Krediiditeaberegister (edaspidi register) on krediiditeabe jagamise seaduse alusel asutatud riigi infosüsteemi kuuluv andmekogu, mille eesmärk on koguda krediiditeavet ja teha see krediidivõimelisuse hindamiseks kättesaadavaks. (2) Registri ingliskeelne nimi on Register of Credit Information. § 2. Registri turvaklass ja turbeaste Registri turvaklass on K2T1S2 ja turbeaste on keskmine (M). 2. peatükk Registri pooled § 3. Vastutav töötleja ja volitatud töötleja (1) Registri vastutav töötleja on Rahandusministeerium. (2) Registri volitatud töötleja on isik, kellele on krediiditeabe jagamise seaduse § 12 alusel antud ainuisikuline õigus registrit pidada (edaspidi registripidaja). § 4. Vastutava töötleja ülesanded Vastutav töötleja: 1) juhib registri pidamist, andes registripidajale selleks vajalikke juhiseid ja korraldusi; 2) arendab registrit koostöös registripidajaga; 3) kontrollib registripidaja tegevust tema ülesannete täitmisel; 4) kontrollib, kas registripidaja isikuandmete töötlemine vastab nõuetele, küsib selgitusi ja teeb ettepanekuid puuduste kõrvaldamiseks; 1 5) teavitab krediiditeabe jagamise seaduse §-s 5 nimetatud krediiditeabe andjat (edaspidi krediiditeabe andja) ja registriga liidestatud andmesaajat registri pidamist ja kasutamist mõjutavate õigusaktide kehtestamise või muutmise kavatsusest; 6) otsustab juurdepääsuõiguse peatamise või piiramise, kui ilmneb oht registri konfidentsiaalsusele või terviklusele; 7) täidab muid talle seaduse või muude õigusaktidega pandud ülesandeid. § 5. Registripidaja ülesanded Registripidaja: 1) tagab registriteenuse nõuetekohase osutamise, sealhulgas andmete kogumise, registrisse kandmise, haldamise, andmetele juurdepääsu võimaldamise ja andmete säilitamise; 2) peab arvestust andmete juurdepääsu aja ja viisi, juurdepääsu saanud isikute ning neile kättesaadavaks tehtud andmete koosseisu üle; 3) tagab registri nõuetekohase arendamise, testimise ja hooldamise; 4) tagab registri käideldavuse ning andmete tervikluse ja konfidentsiaalsuse vastavalt küberturvalisuse seaduse § 7 lõike 5 alusel Vabariigi Valitsuse või tema volitatud ministri kehtestatud määruses sätestatud nõuetele; 5) korraldab registri turvaauditite tellimise, koostamise ja vastuvõtmise ning tagab auditite märkuste, tähelepanekute ja soovituste täitmise; 6) liidestab isiku või asutuse registriga, kontrollides eelnevalt õigusliku aluse olemasolu asjakohasust ja tehnilist võimekust; 7) vastutab teenuseintsidentide käsitlemise ja lahendamise eest ning tagab tehnilise toe toimimise; 8) teeb vastutavale töötlejale ettepanekuid registri arendamiseks; 9) teavitab vastutavat töötlejat teenuseintsidentidest ning registris andmete töötlemisel avastatud rikkest ja rikkumistest viivitamata ning võtab otsekohe tarvitusele kõik vajalikud abinõud intsidendi lahendamiseks, rikke kõrvaldamiseks või rikkumise lõpetamiseks; 10) teavitab krediiditeabe andjat ja registriga liidestatud andmesaaja registri muutmise või arendamise kavatsusest ning annab muud vajalikku teavet; 11) teavitab registris või sellega seotud teenustes rikke esinemise korral viivitamata krediiditeabe andjaid ja registriga liidestatud andmesaajaid rikke olemusest ja rikke kõrvaldamise võimalikust tähtajast; 12) juhendab krediiditeabe andjat ja andmesaajat registri kasutamisega seotud küsimustes; 13) tagab tehnilise toe registrisse kandmata jäetud andmete registrisse kandmiseks ja ebaõigete andmete parandamiseks; 14) haldab registri seadeid ja juurdepääsuõigusi; 15) tagab säilitamistähtaegade möödumisel andmete ja logide kustutamise; 16) tagab, et tema töötajatel on juurdepääs registriandmetele üksnes töökohustuste täitmiseks määratud ulatuses; 17) täidab muid talle seaduse või muude õigusaktidega pandud ülesandeid ning vastutava töötleja juhiseid ja korraldusi. 3. peatükk Registri andmed, nendele juurdepääs ja andmesubjekti õigused § 6. Registri andmed (1) Registripidaja kannab registrisse krediiditeabe kohta järgmised andmed: 1) tarbija üldandmed – ees- ja perekonnanimi ning isikukood või selle puudumise korral sünniaeg; 2 2) krediiditeabe andja üldandmed – nimetus või ees- ja perekonnanimi, registrikood või isikukood või selle puudumise korral sünniaeg ning krediiditeabe andja asukohariigi kahetäheline maakood; 3) krediidi füüsilisest isikust käendaja andmed – ees- ja perekonnanimi, isikukood või selle puudumise korral sünniaeg ning käendaja vastutuse rahaline maksimumsumma sendi täpsusega; 4) tarbijakrediidilepingu üldandmed – number, sõlmimise kuupäev, märge lepingu tähtajalisuse kohta ning tähtajalise lepingu korral selle lõppemise tähtpäev; 5) krediidiliik – kinnisvaraga tagatud tarbijakrediit, muu tagatisega tarbimislaen, tagatiseta tarbimislaen, liising, krediidilimiidiga laen, riigi tagatud õppelaen ja muu krediit; 6) krediidi maksimaalne summa sendi täpsusega; 7) krediidijääk või nõudejääk sendi täpsusega; 8) krediidi tagasimakse graafiku tüüp – annuiteetmaksed, võrdsed põhiosamaksed, osaline amortisatsioon, ühekordne tagasimakse laenuperioodi lõpus ja muud tagasimaksed; 9) krediidi intressimäära tüüp – fikseeritud ja fikseerimata; 10) tarbijakrediidilepingus kokku lepitud järgmise tagasimakse suurus – tasumisele kuuluva põhiosa, intressi ja muude graafikujärgsete tasude kogusumma – sendi täpsusega, arvates andmete viimasest uuendamisest registris; 11) krediidi tagasimakse tasumise täieliku või osalise edasilükkamise algus- ja lõppkuupäev; 12) tarbijakrediidilepingus kokku lepitud kohustuse täitmisega viivitamise fakt, kui tarbija kohustuse täitmise tähtpäevast on möödunud 14 päeva; 13) tarbijakrediidilepingust tuleneva nõude loovutamise või tarbijakrediidilepingu kolmanda isiku poolt ülevõtmise fakt – nõude loovutamine võlaõigusseaduse § 164 või lepingu ülevõtmine võlaõigusseaduse § 179 tähenduses. (2) Registri tarbijakrediidilepingu sõlmimise piirangutega tarbijate nimekirja kannab registripidaja tarbija kohta järgmised andmed: 1) ees- ja perekonnanimi; 2) isikukoodi või selle puudumise korral sünniaeg; 3) avalduse esitamise kuupäev. (3) Krediiditeabe andja tagab registrisse edastatavate andmete õigsuse ja ajakohasuse. (4) Registripidaja tagab, et krediiditeabe jagamise seaduse § 10 lõike 1 punktis 1 nimetatud isiku tehtud päringu vastus ei võimaldaks tuvastada teist krediiditeabe andjat. (5) Krediiditeabe jagamise seaduse § 10 lõike 1 punktis 1 nimetatud isiku tehtud päringu vastuses kuvatakse käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 12 ja 13 nimetatud andmete puhul väärtusena „N/A“, kui andmed puuduvad või kui on saabunud krediiditeabe jagamise seaduse § 10 lõigetes 4 või 5 sätestatud tähtpäev. (6) Krediiditeabe jagamise seaduse § 10 lõike 1 punktis 1 nimetatud isiku tehtud päringu vastuses kuvatakse andmete viimase uuendamise kuupäev ja kellaaeg minuti täpsusega. § 7. Registriandmetele juurdepääs (1) Juurdepääs registriandmetele võimaldatakse krediiditeabe jagamise seaduse § 10 lõikes 1 nimetatud isikutele samas lõikes nimetatud eesmärkidel. (2) Krediiditeabe jagamise seaduse § 10 lõike 1 punktis 5 nimetatud isikule võimaldatakse juurdepääs üksnes käesoleva määruse § 6 lõike 1 punktides 1–3 ja 5–7 nimetatud registriandmetele. 3 (3) Registriandmetele juurdepääs tagatakse: 1) ühekordse taotluse alusel; 2) poolte vahel sõlmitud lepingu alusel otsejuurdepääsuna. (4) Otsejuurdepääs tagatakse: 1) infosüsteemide andmevahetuskihi või muu andmevahetusplatvormi kaudu; 2) registripidaja määratud viisil ja kasutajaõiguste alusel. (5) Juurdepääsu taotlemisel käesoleva paragrahvi lõike 3 punktides 1 ja 2 sätestatud viisil märgitakse, milliste andmete kohta ja millisel õiguslikul alusel soovib andmesaaja hakata päringuid tegema. (6) Päringu tegija märgib igakordselt päringu tegemisel päringu tegemise õigusliku aluse ja selgituse. (7) Isikud, kellel on registris sisalduvatele andmetele juurdepääsuõigus andmesubjekti nõusolekul, saavad andmetele juurdepääsu nõusolekuga antud ulatuses avaliku teabe seaduse §-s 4310 sätestatud andmenõusoleku ja volituste haldamise andmekogu vahendusel. (8) Vastutaval töötlejal on õigus andmetele juurdepääs peatada või seda piirata, kui andmevahetuse tõttu on tekkinud oht registri konfidentsiaalsusele või terviklusele. Juurdepääs peatatakse või seda piiratakse ohu kõrvaldamiseks vajalikus ulatuses ja ajaks. § 8. Andmesubjekti ja tarbija õigused (1) Andmesubjektil on registris õigus tutvuda enda kohta registrisse kantud andmetega, sealhulgas andmete töötlemise logiga. (2) Tarbijal on õigus teha avaldus enda kandmiseks tarbijakrediidilepingu sõlmimise piirangutega tarbijate nimekirja registri vahendusel. (3) Kui andmesubjekt või tarbija soovib käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud õigusi teostada registri vahendusel, kasutatakse riigi autentimisteenust. 4. peatükk Andmete parandamine § 9. Ebaõigete andmete parandamine (1) Andmesubjektil on õigus esitada taotlus teda puudutavate andmete parandamiseks registri vahendusel. (2) Registripidaja edastab asjakohasel juhul andmesubjekti taotluse registriandmete parandamiseks viivitamatult krediiditeabe andjale ja teavitab sellest andmesubjekti. (3) Andmesubjekti taotluse lahendamise ajal kuvatakse registris asjakohaste andmete juures märget „Ülevaatamisel“. Märget kuvatakse kuni andmesubjekti taotluse lahendanud krediiditeabe andja teavitab registripidajat andmete parandamisest või andmete õigsusest. (allkirjastatud digitaalselt) 4 Jürgen Ligi Minister (allkirjastatud digitaalselt) Merike Saks kantsler 5  Krediiditeabe jagamise seaduse eelnõu seletuskirja juurde Lisa … Kooskõlastustabel Kooskõlastaja/arvamuse andja Märkus/kommentaar vastus/selgitus Kooskõlastajad Justiitsministeerium 1. Palume õigusselguse huvides põhimääruses välja tuua ka registri Arvestatud. Eelnõu §-i 1 vastavalt täiendatud. eesmärgi 2. Eelnõu § 3 lg 2 kohaselt nimetatakse edaspidi krediiditeaberegistri Arvestatud. Sõnakasutust vastavalt läbivalt volitatud töötlejat registripidajaks, samas eelnõu kasutab endiselt muudetud. volitatud töötleja mõistet. Palume eelnõu muuta selliselt, et kasutatakse läbivalt registripidaja mõistet 3. Eelnõu § 6 - palume määruses välja tuua krediiditeabe andja mõiste või Arvestatud. Eelnõu § 5 punktis 5 tehtud viide KJS §- viide seadusele, kus see on sätestatud. le 5 4. Eelnõu § 6 p 1 kohta selgitame, et andmete edastaja (krediiditeabe Arvestatud. Eelnõu § 6 lõiget 3 vastavalt muudetud: andja) vastutab edastatavate andmete õigsuse eest. IKÜM art 5 lg 2 „Krediiditeabe andja tagab registrisse edastatavate kohaselt tagab registri vastutav töötleja sama artikli lõikes 1 sätestatud andmete õigsuse ja ajakohasuse.“. isikuandmete töötlemise põhimõtete järgmise. Art 5 lg 1 punkt d kohaselt tagab vastutav töötleja ka andmete õigsuse ja asjakohasuse. Eelnevat arvesse võttes vastutab registri vastutav töötleja tervikuna registri andmete õigsuse eest. Palume sõnastada punkt järgmiselt – „vastutab registrisse edastatavate andmete õigsuse ja ajakohasuse eest.“. Samas jääb selgusetuks, mida tuleb mõista kohustuse all „vastutav andmetöötluse seaduslikkuse eest“. Registri andmetöötluse seaduslikkuse eest vastutab registri vastutav töötleja, mitte krediiditeabe andja, palume see lauseosa eelnõust välja jätta. Eelnõu § 7 lg 1 – eelduslikult kantakse need andmed registrisse Arvestatud osaliselt. Eelnõu § 6 sissejuhatavat krediiditeabe andja poolt, seega palume säte sõnastada järgmiselt – tekstiosa muudetud järgmiselt: „Registripidaja kannab „Krediiditeabe andja kannab krediiditeabe kohta registrisse järgmised krediiditeaberegistrisse krediiditeabe kohta järgmised andmed:“. andmed:“. 5. Eelnõu § 8 lg 4 kohaselt märgib päringu tegija päringu tegemisel Arvestatud. Eelnõu § 7 täiendatud asjakohase päringu tegemise õigusliku aluse ja selgituse. Palume § 8 juures lõikega 1.  selguse huvides viidata, et juurdepääs registriandmetele võimaldatakse krediiditeabe jagamise seaduses sätestatud isikutele, eesmärkidel ja ulatuses. 6. Eelnõu § 9 lg 1 kohaselt on andmesubjektil õigus tutvuda tema kohta Arvestatud. Eelnõu 8 lõike 2 sõnastust vastavalt registrisse kantud andmetega, lg 2 kohaselt andmesubjektile täpsustatud: „Kui Aandmesubjektile soovib juurdepääsu tagamiseks kasutatakse riigi autentimisteenust. Kahe juurdepääsu tagamiseksoma andmetele registri lõike koosmõjus tekib mulje, et andmetega tutvumise õigus on ainult vahendusel, kasutatakse riigi autentimisteenust. registrit kasutades. Andmesubjektil on õigus andmetega tutvuda ka muul viisil, nt edastades e-kirja teel päringu. Palume säte sõnastada selliselt, et juhul kui tutvumise õigust teostatakse registris endas, siis kasutatakse autentimisteenust. Seega tuleks eelnõus välja tuua erinevad viisid, kuidas andmesubjekt oma andmetega tutvuda saab. Majandus- ja Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium saadab Eesti Arvestatud. Seletuskirja selgitust muudetud nii, et Kommunikatsiooniministeerium Standardimis- ja Akrediteerimiskeskuse tähelepanekul kommentaari standardi järgimine on soovituslik. krediiditeaberegistri põhimääruse eelnõu kohta. Kommentaar puudutab seletuskirja selgitust paragrahvi 7 lõike 1 punkti 2 kohta, mille kohaselt tuleks asukohariigi kahetähelise maakoodi puhul aluseks võtta rahvusvahelise standardi EVS-EN ISO 3166-1 riikide ja territooriumide kahetäheliste koodide tabel. Standardikeskuse hinnangul on seletuskirjas tegemist kohustusliku standardiviitega, mistõttu juhime tähelepanu, et toote nõuetele vastavuse seaduse § 42 lg 6 kohaselt on tehnilises normis lubatud standardile kohustuslikku viidet sätestada üksnes Eestile rahvusvahelisest õigusest või Euroopa Liidu õigusaktist tulenevate kohustuste täitmisel. Kui standardi järgimise kohustus ei tulene EL õigusaktist või rahvusvahelisest õigusest, siis tuleks sõnastust korrigeerida (muuta standardi järgimine soovituslikuks või kaaluda standardile viitamise välja jätmist). Standardikeskuse veebilehelt leiab ka juhendi „Standarditele viitamise juhend õigusaktide ettevalmistajatele“, milles on lühidalt selgitatud erinevaid standarditele viitamise võimalusi ning toodud ka näiteid. Siseministeerium Seletuskirjas selgitatakse § 8 lõike 2 punkti 1 kohta, et andmete Arvestatud. Eelnõu § 7 lg 3 punkti 1 sõnastust väljastamine registrist tagatakse ühekordse andmepäringuna taotluse vastavalt muudetud. alusel. See on vajalik eelkõige juhtudel, kus registri kasutamine toimub 2  üksikjuhtumipõhiselt ning puudub vajadus püsiva või automatiseeritud andmevahetuse järele. Ühekordse päringu tegemise võimalus tagab paindlikkuse registri kasutamisel ning võimaldab õigustatud isikutel saada konkreetse eesmärgi täitmiseks vajalikku teavet ilma püsiva liidestuseta registriga. Samuti aitab taotluspõhine lahendus tagada, et andmete väljastamine toimub üksnes õiguspärase huvi või seadusest tuleneva aluse olemasolul. Lõike 2 punkti 1 sõnastus on arusaamatu. Andmeid ei väljastata andmepäringuna vaid päring tehakse andmete saamiseks. Päringu saab teha ametnik/töötaja, kellele § 8 lõike 1 punkti 2 alusel on antud juurdepääs ja vastavad kasutajaõigused. Milline taotlus siis päringu tegemiseks veel esitada tuleb? KJS § 10 lg 1 punkt 3: KrMS ei kasuta sellist mõistet kui „kohtueelse Arvestatud. Muudame KJS vastava sätte sõnastuse uurimise asutus“ vaid „uurimisasutus“. KrMS 19. peatüki korrektseks sobiliku seaduseelnõu menetlemise „Rahvusvaheline koostöö kriminaalmenetluses“ 3. jao kohaselt toimub käigus. vastastikune abistamine kriminaalmenetluses abistamistaotluse, mitte õigusabi taotluse alusel. Koostööd kriminaalmenetluses Euroopa Liidu liikmesriikide vahel reguleerib 8. jagu, millest tulenevalt taotletakse teises liikmesriigis menetlustoimingu tegemist, kui eesmärgiks on hankida tõendeid või teises liikmesriigis asuvad tõendid üle anda või hoiule võtta, Euroopa uurimismäärusega. Arvamuse andjad Andmekaitse Inspektsioon 1. Eelnõu § 3 kohaselt on krediiditeaberegistri vastutavaks töötlejaks Arvestatud. Kõnesolevad punktid eelnõust välja Rahandusministeerium ning volitatud töötlejaks ehk registripidajaks on jäetud. isik, kellele on antud üle õigus andmekogu pidada. Eelnõu § 5 loetleb volitatud töötleja ülesanded, sh nähtub punktidest 4 ja 5, et volitatud Isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) art 5 lõige 2 töötleja vastutab ka andmetöötlustoimingute õiguspärasuse ja sätestab volitatud töötleja vastutuse. Sellise vastutuse isikuandmete töötlemise nõuete täitmise eest. Leiame, et selliselt ulatust ei saa siseriiklike õigusaktidega kuidagi piirata sõnastatud säte on liiga lai ja võib jätta mulje, et IKÜM artikli 5 lõikest või muuta. Ka ei ole lubatud otsekohalduva määruse 2 tulenev vastutava töötleja vastus antakse üle volitatud töötlejale. sätteid siseriiklikku õigusesse ümber kirjutada. Juhtisime sellele tähelepanu ka oma 06.01.2025 antud arvamuses nr Seetõttu puudub vajadus ja õigustus sätestada 2.3 4/25/2979-2, kus muu hulgas rõhutasime, et vastutava töötleja roll eelnõus vastutava töötleja vastutust üldsõnasliselt ja vastutus tuleb selgemalt välja tuua ning et IKÜM artikli 82 vastutuse sätestava normi järele. loogikast ei saa riigisiseste õigusaktidega kõrvale kalduda. 3  Seetõttu soovitame sõnastada eelnõu selliselt, et oleks selgelt aru saada, et Rahandusministeerium vastutab andmekogu vastutava töötlejana andmekogu pidamise ja isikuandmete töötlemise õiguspärase korraldamise eest ning registripidaja täidab volitatud töötleja ülesandeid vastutava töötleja dokumenteeritud juhiste, seaduse ja lepingu alusel. Sealjuures vastutab registripidaja nende kohustuste rikkumise eest, mis on suunatud volitatud töötlejale või tulenevad vastutava töötleja õiguspärastest juhistest. Rõhutame veel kord, et sätte sõnastusest ei tohi jääda eksitavat muljet nagu vastutaks volitatud töötleja vastutava töötleja asemel kogu registri andmetöötluse õiguspärasuse eest. 2. Eelnõu § 7 lõige 1 kordab ja täpsustab krediiditeabe jagamise seaduse Arvestatud. Eelnõu § 7 lg 1 punkti 5 sõnastust (KJS) § 7 lõikes 1 sätestatud andmekoosseisu, mis iseenesest on õige, muudetud. Samuti on välja jäetud viide asjaomasele kuna põhimäärus peabki seaduses sätestatud andmekategooriaid ministri määrusele. täpsemalt avama. Samas tuleb aga tagada, et põhimäärus ei laiendaks KJS § 7 lõikes 1 sätestatud andmekoosseisu ega looks seadusega võrreldes uusi andmekategooriaid. Leiame, et eraldi kontrollimist vajab eelnõu § 7 lõike 1 punktis 5 toodud krediidiliikide loetelu. Nimelt nimetatakse selles sättes muu hulgas krediidiliikidena ka krediitkaardilaenu ja arvelduskrediiti, samas kui § 7 lõike 4 järgi võetakse krediidiliikide määramisel aluseks rahandusministri 19.12.2015 määruse nr 501 lisa 3 punkt 4.1. Seletuskirjas on sama viite alusel nimetatud krediidiliikidena üksnes elamukinnisvaraga seotud krediiti, sõiduki liisingut, muu vara liisingut, vara ostu järelmaksuga ja muud rahalist krediiti. Lisaks on seletuskirjas selgitatud, et viide olemasolevale õigusaktile on vajalik, et tagada krediidiliikide ühtne tõlgendamine ja kasutamine kõigi krediiditeaberegistri osaliste poolt. Lisaks on märgitud, et määruses kasutatav krediidiliikide klassifikatsioon on finantssektoris juba kasutusel ning turuosalistele tuttav. Samas ei ole aga üheselt selge, kas eelnõu sättes toodud krediidiliikide loetelu langeb täielikult kokku viidatud määruse klassifikatsiooniga või lisab sellele täiendavaid liike. Palume uuesti kontrollida eelnõu § 7 lõike 1 punktis 5 sätestatud krediidiliikide loetelu ja selle vastavust sama paragrahvi lõikes 4 viidatud rahandusministri määruse lisa 3 punktile 4.1. Märgime, et põhimäärusega võib seaduses sätestatud andmekategooriaid küll täpsustada, kuid mitte laiendada, mistõttu peab olema üheselt selge, 4  kas eelnõu § 7 lõike 1 punktis 5 toodud krediidiliikide loetelu vastab viidatud määruse klassifikatsioonile või erineb sellest. 3. Eelnõu § 8 lõike 1 punkti 1 järgi võib registriandmetele otsejuurdepääsu Antud selgitus. Krediiditeaberegister on riigi tagada kas infosüsteemide andmevahetuskihi (X-tee) kaudu või muu infosüsteemi kuuluv andmekogu. Seetõttu tuleb sarnase andmevahetusplatvormi kaudu. Peame sellist sõnastust liiga registriandmete töötlemisel ja andmevahetusel üldiseks. Kuna KJS võimaldab teha erandi X-tee kasutamisest, peab sõltumata kasutatavast tehnilisest lahendusest põhimäärusest selgelt nähtuma, millised nõuded kehtivad järgida IKÜM-ist, AvTS-ist ja KüTS-ist tulenevaid alternatiivsele andmevahetuse lahendusele. Vastasel juhul ei ole nõudeid ning rakendada andmekogu turbeklassile ja piisavalt tagatud, et X-tee asemel kasutatav lahendus pakub turbeastmele vastavaid organisatsioonilisi ja tehnilisi samaväärset turvalisust, jälgitavust ja kontrollitavust. turvameetmeid. Muu andmevahetusplatvorm peab muu hulgas tagama andmete käideldavuse, tervikluse Palume täpsustada eelnõu § 8 lõiget 1 selliselt, et põhimäärusest ja konfidentsiaalsuse, andmevahetuses osalejate nähtuks selgelt, millistele nõuetele peab muu andmevahetusplatvorm usaldusväärse autentimise ja juurdepääsu kontrolli vastama. Leiame, et üldine viide muule sarnasele ning andmevahetustoimingute logimise viisil, mis andmevahetusplatvormile ei ole nii ulatuslikke finantsandmeid töötleva võimaldab toiminguid tagantjärele tuvastada ja andmekogu puhul piisav. kontrollida. Nimetatud nõuded kohalduvad sõltumata sellest, kas andmevahetuseks kasutatakse X-teed või muud andmevahetusplatvormi. Nende tehnilise rakendamise viis sõltub kasutatava lahenduse arhitektuurist ja riskihinnangust, mistõttu ei ole põhjendatud sätestada põhimääruses ammendavat loetelu konkreetsetest tehnilistest meetmetest. 4. Eelnõu § 9 reguleerib andmesubjekti õigusi, milleks muu hulgas on Arvestatud. Paragrahvi pealkirja ja lõiget 3 vastavalt õigus teha registri vahendusel avaldus enda kandmiseks muudetud. tarbijakrediidilepingu sõlmimise piirangutega tarbijate nimekirja. Kuna selline õigus on olemuslikult seotud tarbijaga ja mitte iga andmesubjektiga, tuleks eelnõu sõnastust täpsustada. Registris võib olla andmesubjektiks ka käendaja, kuid käendajal ei pruugi olla õigust teha avaldust enda kandmiseks tarbijakrediidilepingu sõlmimise piirangutega tarbijate nimekirja. Soovitame muuta eelnõu § 9 lõike 3 sõnastust selliselt, et andmesubjekti asemel kasutatakse sõna „tarbija“. 5. Eelnõu § 10 reguleerib ebaõigete andmete parandamist ja Arvestatud osaliselt, antud selgitus. Eelnõus täiendamist. Selle paragrahvi järgi vastutab andmekogusse kantud nähakse ette lahendus, mille kohaselt edastab ebaõigete andmete parandamise ja ajakohasena hoidmise eest registripidaja krediiditeabega seotud andmesubjekti krediiditeabe andja, kellel on kohustus esitada uued andmed taotluse asjaomasele krediiditeabe andjale ja teavitab viivitamata või teavitada muutmise vajadusest registripidajat. taotluse edastamisest andmesubjekti. Taotluse menetlemise ajaks tähistab registripidaja vaidlustatud 5 Registripidajal on õigus teha krediiditeabe andjale järelepärimine, kui andmed märkega „üle vaatamisel“. Krediiditeabe tekib kahtlus andmete õigsuses. andja peab taotluse lahendama IKÜM-i alusel, sh tegutsema põhjendamatu viivituseta ja järgima IKÜM- Sellist lahendust saab pidada põhimõtteliselt õigeks, kuna i artiklis 12 sätestatud tähtaegu. krediiditeabe andjal on olemas sisuline teadmine algandmetest. Samas puudub aga normis selge andmesubjekti vaidlustusmenetlus IKÜM art 12 lõikes 3 sätestatud ühekuuline tähtaeg ehk kelle poole inimene pöördub, kes kontrollib vaidlustatud andmeid, reguleerib andmesubjekti teavitamist tema taotluse kas andmed märgitakse vaidlustatuks, kui kiiresti reageeritakse ja alusel võetud meetmetest. Seda sätet tuleb siiski kuidas välditakse vaidlustatud andmete kasutamist inimese kahjuks kohaldada koos IKÜM-i artikli 5 lõike 1 punktiga d ja enne kontrolli lõppu. Soovitame kaaluda eelnõu § 10 regulatsiooni artikliga 16, mille kohaselt tuleb ebaõiged täiendamist andmesubjekti vaidlustuse käsitlemise korraga või siis isikuandmed parandada põhjendamatu viivituseta. vähemalt seletuskirjas see kord detailselt avada. Ühekuuline tähtaeg ei ole seega aeg, mille jooksul võib parandamisega igal juhul oodata, vaid üldine tähtaeg andmesubjekti taotlusele vastamiseks. Lisaks kohaldub andmesubjekti taotluse menetlemisele HMS, mille § 5 lõige 2 kohustab haldusmenetluse läbi viima eesmärgipäraselt ja efektiivselt ning võimalikult lihtsalt ja kiirelt. Sama paragrahvi lõike 4 kohaselt tuleb menetlustoimingud teha viivituseta. Need nõuded hõlmavad ka registripidaja kohustust edastada parandamistaotlus krediiditeabe andjale. Kui krediiditeabe andja rahuldab parandamistaotluse, peab ta KJS § 8 kohaselt edastama ajakohastatud andmed registrisse 24 tunni jooksul ja teavitama sellest ka registripidajat. Ajakohastatud andmete registrisse kandmise järel eemaldab registripidaja andmetelt märke „üle vaatamisel“. Kui krediiditeabe andja ei pea andmete parandamist põhjendatuks, peab ta teavitama sellest andmesubjekti IKÜM-i artikli 12 kohaselt, esitades taotluse rahuldamata jätmise põhjused ning teabe kaebuse esitamise ja õiguskaitsevahendite kasutamise võimaluste kohta. Samuti peab krediiditeabe andja teavitama oma seisukohast 6  viivitamata registripidajat, kes eemaldab seejärel vaidlustatud andmetelt märke „üle vaatamisel“. Tarbijakrediidilepingu sõlmimise piirangutega tarbijate nimekirja ehk laenukeelu nimekirja andmete puhul lahendab andmesubjekti taotluse registripidaja ise. Taotluse menetlemisel kohaldab registripidaja IKÜM- is sätestatud õigusi ja tähtaegu ning HMS-ist tulenevaid menetluspõhimõtteid. Eraldi registrisisese tähtaja või detailse regulatsiooni puudumine ei vabasta registripidajat ega krediiditeabe andjat tegutseda viivituseta. Menetlus tuleb korraldada selliselt, et ebaõiged andmed parandatakse esimesel võimalusel ja andmesubjektile vastatakse IKÜM-i artikli 12 lõikes 3 sätestatud tähtaja jooksul. Menetluse praktilised töövood ja soovituslikud reageerimisajad võib vajaduse korral täpsustada registri tehnilises dokumentatsioonis ja osapoolte koostöökorras. 6. Lisaks juhime tähelepanu seletuskirjas esinevale normitehnilisele Arvestatud. Viidet seletuskirjas vastavalt ebatäpsusele. Nimelt viidatakse andmekoosseisu selgituses (lk 8) parandatud. krediidiliikide puhul § 6 lõike 1 punktile 5 olukorras, kus andmekoosseisu käsitletakse seletuskirja järgi tegelikult hoopiski §-s 7. AS Creditinfo Eesti 1. Registripidaja vastutuse piirid krediiditeabe andja esitatud andmete Arvestatud. Eelnõu § 5 punktid 2 ja 3 eelnõust välja osas. jäetud. Selgitus: § 6 järgi vastutab krediiditeabe andja registrisse kantud andmete õigsuse, ajakohasuse ja andmetöötluse seaduslikkuse eest. Samas § 5 sõnastus on registripidaja vastutuse osas lai. Palume põhimääruses selgelt sätestada või seletuskirjas täpsustada, et registripidaja vastutab registri tehnilise ja korraldusliku toimimise ning talle kui volitatud töötlejale pandud ülesannete täitmise eest. Registripidaja ei peaks vastutama krediiditeabe andja poolt registrisse edastatud andmete sisulise õigsuse, täielikkuse, ajakohasuse, krediidisuhte olemasolu, nõude suuruse ega krediiditeabe andja poolse andmetöötluse õigusliku aluse eest. Vastav vastutus peab jääma krediiditeabe andjale. 7 2. Andmekvaliteedi ja andmete valideerimise osas on info liiga üldine. Antud selgitus. Registrisse edastatavate andmete õigsuse eest vastutab krediiditeabe andja. Selgitus: § 5 kohaselt on volitatud töötleja ülesanneteks muu hulgas Registripidaja vastutus andmetöötlustoimingute registriteenuse nõuetekohase osutamise tagamine, sealhulgas õiguspärasuse ja isikuandmete töötlemise nõuete andmete kogumine, haldamine ja säilitamine; andmetöötlustoimingute täitmise eest hõlmab registripidaja enda tehtavaid õiguspärasuse eest vastutamine; ning isikuandmete töötlemise nõuete toiminguid ega tähenda kohustust kontrollida iga täitmise eest vastutamine. Palume täpsustada, milline osa andmete krediidilepingu või nõude olemasolu või kehtivust. kontrollist on registripidaja tehniline valideerimine ja milline osa jääb krediiditeabe andja sisuliseks vastutuseks. Registripidaja saab Registripidaja kontrollib andmete vastuvõtmisel kontrollida näiteks kohustuslike väljade täidetust, formaati, automatiseeritult eelkõige kohustuslike andmeväljade andmetüüpi ja tehnilist loogikat, kuid mitte iga krediidilepingu või nõude täidetust, andmete vastavust ettenähtud vormingule sisulist õigustatust. Samuti palume täpsustada vigaste kirjete ja andmetüübile, identifikaatorite ja lubatud väärtuste tagasilükkamise või osalise vastuvõtmise korda ning tehnilist kehtivust jms. Registripidaja ei kontrolli andmekvaliteediga seotud teavituste ja aruandluse üldised lepingu või nõude õiguslikku kehtivust, registrisse põhimõtteid. kantud summa sisulist õigsust, kohustuse täitmist ega algandmete tõelevastavust. Samuti ei paranda ega täienda registripidaja krediiditeabe andja esitatud andmeid omal algatusel. Nende asjaolude eest vastutab krediiditeabe andja vastavalt IKÜM art 5 lg 1 punktis d sätestatud andmete õigsuse põhimõttele. Kui edastatud kirje ei läbi tehnilist valideerimist, lükkab registripidaja selle kirje tagasi ja edastab krediiditeabe andjale veateate. Tagasilükatud kirjet ei loeta registrisse esitatuks ning krediiditeabe andja peab vea kõrvaldama ja andmed uuesti esitama. Kõik toimingud logitakse. Valideerimise üldised põhimõtted ja registripidaja ning krediiditeabe andja vastutuse piirid täpsustatakse registri tehnilises dokumentatsioonis, sest neid võib olla vaja registri arendamise ja kasutamise käigus muuta või täiendada. 3. Andmete parandamise protsess on ebaselge. Arvestatud osaliselt, antud selgitus. Eelnõus nähakse ette lahendus, mille kohaselt edastab Selgitus: § 10 ütleb, et ebaõigete andmete parandamise eest vastutab registripidaja krediiditeabega seotud andmesubjekti krediiditeabe andja, kes esitab uued andmed viivitamata või teavitab taotluse asjaomasele krediiditeabe andjale ja teavitab vajadusest andmeid muuta. Registripidajal on õigus teha taotluse edastamisest andmesubjekti. Taotluse järelepärimine, kui tekib kahtlus andmete õigsuses. Palume menetlemise ajaks tähistab registripidaja vaidlustatud 8 täpsustada ebaõigete või vaidlustatud andmete parandamise andmed märkega „üle vaatamisel“. Krediiditeabe menetluse osa, sealhulgas tähtaegasid, mille jooksul krediiditeabe andja peab taotluse lahendama IKÜM-i alusel, sh andja peab registripidaja järelepärimisele vastama, ning registripidaja tegutsema põhjendamatu viivituseta ja järgima IKÜM- õiguseid juhul, kui krediiditeabe andja ei vasta, ei suuda andmete i artiklis 12 sätestatud tähtaegu. õigsust kinnitada või andmete õigsus on andmesubjekti poolt vaidlustatud. Samuti palume kaaluda võimalust märkida andmed IKÜM art 12 lõikes 3 sätestatud ühekuuline tähtaeg vaidlustatuks või ajutiselt piirata nende kuvamist kuni krediiditeabe reguleerib andmesubjekti teavitamist tema taotluse andja kinnituse või paranduse saamiseni. alusel võetud meetmetest. Seda sätet tuleb siiski kohaldada koos IKÜM-i artikli 5 lõike 1 punktiga d ja artikliga 16, mille kohaselt tuleb ebaõiged isikuandmed parandada põhjendamatu viivituseta. Ühekuuline tähtaeg ei ole seega aeg, mille jooksul võib parandamisega igal juhul oodata, vaid üldine tähtaeg andmesubjekti taotlusele vastamiseks. Lisaks kohaldub andmesubjekti taotluse menetlemisele HMS, mille § 5 lõige 2 kohustab haldusmenetluse läbi viima eesmärgipäraselt ja efektiivselt ning võimalikult lihtsalt ja kiirelt. Sama paragrahvi lõike 4 kohaselt tuleb menetlustoimingud teha viivituseta. Need nõuded hõlmavad ka registripidaja kohustust edastada parandamistaotlus krediiditeabe andjale. Kui krediiditeabe andja rahuldab parandamistaotluse, peab ta KJS § 8 kohaselt edastama ajakohastatud andmed registrisse 24 tunni jooksul ja teavitama sellest ka registripidajat. Ajakohastatud andmete registrisse kandmise järel eemaldab registripidaja andmetelt märke „üle vaatamisel“. Kui krediiditeabe andja ei pea andmete parandamist põhjendatuks, peab ta teavitama sellest andmesubjekti IKÜM-i artikli 12 kohaselt, esitades taotluse rahuldamata jätmise põhjused ning teabe kaebuse esitamise ja õiguskaitsevahendite kasutamise võimaluste kohta. Samuti peab krediiditeabe andja teavitama oma seisukohast 9  viivitamata registripidajat, kes eemaldab seejärel vaidlustatud andmetelt märke „ülevaatamisel“. Tarbijakrediidilepingu sõlmimise piirangutega tarbijate nimekirja ehk laenukeelu nimekirja andmete puhul lahendab andmesubjekti taotluse registripidaja ise. Taotluse menetlemisel kohaldab registripidaja IKÜM- is sätestatud õigusi ja tähtaegu ning HMS-ist tulenevaid menetluspõhimõtteid. Eraldi registrisisese tähtaja puudumine ei vabasta registripidajat ega krediiditeabe andjat tegutseda viivituseta. Menetlus tuleb korraldada selliselt, et ebaõiged andmed parandatakse esimesel võimalusel ja andmesubjektile vastatakse IKÜM-i artikli 12 lõikes 3 sätestatud tähtaja jooksul. Menetluse praktilised töövood ja soovituslikud reageerimisajad võib vajaduse korral täpsustada registri tehnilises dokumentatsioonis ja osapoolte koostöökorras. 4. Andmesubjekti õiguste praktiline menetlus. Arvestatud osaliselt, antud selgitus. Vt vastust märkusele nr 3. Selgitus: § 9 annab andmesubjektile õiguse tutvuda enda kohta registrisse kantud andmetega, sealhulgas logiga, ning teha registri kaudu avaldus enda kandmiseks tarbijakrediidilepingu sõlmimise piirangutega tarbijate nimekirja. Palume põhimääruses või seletuskirjas täpsustada andmesubjekti pöördumiste menetlemise korda, eelkõige olukorras, kus andmesubjekt vaidlustab registris kajastatud krediiditeabe õigsuse või taotleb andmete parandamist, piiramist või kustutamist. Registripidaja peab saama sellisel juhul tugineda selgele menetlusele, mis eristab registripidaja tehnilist rolli ja krediiditeabe andja sisulist vastutust andmete õigsuse eest. 5. Riigi autentimisteenuse kasutamine andmesubjekti juurdepääsuks. Antud selgitus. Riigi autentimisteenuse all peetakse silmas Riigi Infosüsteemi hallatavat riigi Selgitus: § 9 lg 2 sätestab, et andmesubjektile juurdepääsu autentimisteenust TARA. Õigusaktide tagamiseks kasutatakse riigi autentimisteenust. Palume täpsustada tehnoloogianeutraalsuse põhimõtte säilitamiseks ei riigi autentimisteenuse kasutamise tehniline ja korralduslik raamistik, ole otstarbekas konkreetset nimetust põhimääruses sealhulgas millist autentimisteenust kasutatakse, milline on sätestada. Põhimääruses piisab nõudest kasutada registripidaja ja vastutava töötleja roll selle kasutamisel ning kuidas riigi pakutavat turvalist autentimislahendust. 10  lahendatakse olukorrad, kus riigi autentimisteenus ei ole ajutiselt Riigi autentimisteenust kasutatakse andmesubjektile kättesaadav või konkreetne andmesubjekt ei saa seda kasutada. iseteenindusliku elektroonilise juurdepääsu võimaldamiseks, ent see ei ole ainus viis IKÜM-ist tulenevata andmesubjekti õiguste teostamiseks. Kui autentimisteenus ei ole ajutiselt kättesaadav või andmesubjektil ei ole võimalik seda kasutada, saab ta esitada asjakohase taotluse muul turalisel viisil. Sellisel juhul kontrollitakse taotleja isikusamasust sobiva alternatiivse meetodiga. 6. Päringu õigusliku aluse ja selgituse kontroll. Antud selgitus. Eelnõu § 7 lõikes 5 sätestatud päringu tegemise õigusliku aluse ja selgituse lisamise Selgitus: § 8 lg 4 kohaselt märgib päringu tegija päringu tegemisel eesmärk on tagada vajadusel juurdepääsuõiguste õigusliku aluse ja selgituse. Palume selgitada, kas registripidajalt teostamise ja päringute tegemise kontrollitavus. eeldatakse iga üksikpäringu sisulist eelkontrolli või piisab sellest, et Arvestada tuleb, et see säte ei kohaldu üksnes registripidaja tagab päringu tegija tuvastamise, õigusliku aluse ja krediidiandjatele, vaid kõikidele isikutele, kes registrist selgituse märkimise, logimise ning riskipõhise järelkontrolli võimaluse. päringuid teevad. Registripidaja hinnangul peaks põhimäärus selgelt lähtuma riskipõhisest kontrollimudelist, kuivõrd iga üksikpäringu sisuline See ei tähenda, et registripidaja eelhindaks iga eelkontroll ei ole registri eesmärki ja kasutusmahtu arvestades päringut sisuliselt - automatiseeritud andmetöötluse praktiliselt teostatav. korral (masinliides-masinliides) ei ole päringute igakordne sisuline hindamine võimalik, sest see muudaks töötluse aeganõudvaks ega oleks registri kasutusmahtu arvestades eesmärgipärane. Registripidaja kontrollib esmakordse juurdepääsu andmisel päringu tegija õigusliku aluse olemasolu, juurdepääsu eesmärki ja kasutajaõigusi. Iga päringu korral tagatakse automaatselt päringu tegija tuvastamine, kasutajaõiguste kontroll, õigusliku aluse ja selgituse märkimine ning päringu logimine. Päringu õiguspärasuse ning märgitud õigusliku aluse ja selgituse õigsuse eest vastutab päringu tegija. Registripidaja võib päringute õiguspärasuse üle teha riskipõhist järelkontrolli, tuginedes muu hulgas logiandmetele, valimipõhisele kontrollile ja tavapärasest erinevale päringukäitumisele. Vajaduse korral küsib registripidaja päringu tegijalt täiendavaid selgitusi. 11  Juhul, kui isikul ei ole püsivat või automatiseeritud juurdepääsu registrile ja ta taotleb andmeid ühekordse päringuna, kontrollib registripidaja enne andmete väljastamist taotleja isikut, konkreetse päringu õiguslikku alust ja eesmärki ning seda, kas taotletavate andmete koosseis vastab IKÜM-is sätestatud eesmärgipärasuse ja minimaalsuse põhimõtetele. Sellisel juhul toimub tõepoolest sisuline eelkontroll ning andmed väljastatakse üksnes juhul, kui taotlus on põhjendatud. 7. Juurdepääsu andmise, piiramise ja äravõtmise alused. Antud selgitus. Eelnõu muudetakse selliselt, et juurdepääsu piiramise ja äravõtmise otsustab Selgitus: § 5 p 8 kohaselt annab registripidaja loa isiku või asutuse Rahandusministeerium registri vastutava töötlejana liidestamiseks registriga, kontrollides eelnevalt õigusliku aluse (eelnõu § 4 punkt 6 ja 7 lõige 6). olemasolu asjakohasust ja tehnilist võimekust, ning otsustab juurdepääsuõiguse äravõtmise. § 8 lg 6 annab õiguse juurdepääsu Registri ja selle kasutajate turvalisuse huvides peab piirata või keelata konfidentsiaalsuse või tervikluse riski korral. Palume säilima võimalus reageerida viivitamata konkreetsele täpsustada juurdepääsu andmise, piiritlemise, peatamise ja ja vahetule ohule. Kui juurdepääsu jätkumine võib äravõtmise menetlus ning alused. Registripidaja peab saama tugineda põhjustada registriandmete loata avaldamise või selgetele ja kontrollitavatele kriteeriumidele, sealhulgas millised muutmise, andmete hävimise, juurdepääsuandmete dokumendid või kinnitused peab andmesaaja esitama õigusliku aluse väärkasutamise või muu olulise turvaintsidendi, võib tõendamiseks ning millistel juhtudel on registripidajal kohustus või vastutav töötleja rakendada vältimatu ajutise tehnilise õigus juurdepääs peatada, piirata või lõpetada. kaitsemeetme. Selliseks meetmeks võib olla näiteks konkreetse kasutajakonto, liidese või vajaduse korral kogu tehnilise juurdepääsu ajutine peatamine. Rakendatud meetmest, selle põhjusest, ulatusest ja eeldatavast kestusest tuleb viivtamatult teavitada puudutatud isikut. Vastutav töötleja otsustab esimesel võimalusel, kas ajutine meede lõpetada, seda muuta või juurdepääsu piiramine või peatamine oma otsusega jätkata. Kui oht on kõrvaldatud või vastutav töötleja meetme jätkamist vajalikuks ei pea, taastab registripidaja juurdepääsu viivitamata. Juurdepääsu piiramisel lähtutakse proportsionaalsuse põhimõttest. Võimaluse korral piiratakse üksnes ohu allikaks olevat kasutajat, liidest 12  või toimingut ning kogu asutuse juurdepääs peatatakse ainult juhul, kui vähem piirava meetmega ei ole võimalik ohtu kõrvaldada. Juurdepääsu äravõtmine on võimalik eelkõige siis, kui isik ei kuulu enam KJS § 10 lõikes 1 nimetatud isikute hulka või kui juurdepääsu lõpetamine tuleneb pädeva asutuse jõustunud otsusest. Vastutava töötleja otsus peab olema põhjendatud ning selles märgitakse piirangu õiguslik ja faktiline alus, ulatus, kehtivusaeg või taastamise tingimused, samuti otsuse vaidlustamise võimalused. Enne otsuse tegemist võimaldatakse puudutatud isikul esitada oma seisukoht, va juhul, kui viivitamatu sekkumine on vajalik vahetu ohu tõrjumiseks. Otsust saab vaidlustada HMS-is ja HKTS-is sätestatud korras.. 8. Nõusolekupõhise ja seadusjärgse juurdepääsu eristamine. Antud selgitus. Eelnõu § 7 lõige 6 reguleerib olukorda, kus andmete saajal ei ole KJS-ist tulenevat Selgitus: § 8 lg 5 viitab isikutele, kellel on registris sisalduvatele iseseisvat juurdepääsuõigust ning andmete andmetele juurdepääsuõigus andmesubjekti nõusolekul, ning väljastamise aluseks on andmesubjekti nõusolek. andmenõusoleku ja volituste haldamise andmekogu kasutamisele. Sellisel juhul võimaldatakse juurdepääs üksnes Palume täpsustada nõusolekupõhise juurdepääsu suhet krediiditeabe nõusolekus määratud isikule, eesmärgil, jagamise seadusest tulenevate juurdepääsuõigustega. Eelkõige tuleks andmekoosseisus ja ajavahemikul ning nõusolekut selgelt eristada, millistel juhtudel toimub andmete väljastamine hallatakse andmenõusoleku ja volituste haldamise seadusjärgsel alusel ja millistel juhtudel andmesubjekti nõusoleku andmekogu kaudu. Nõusoleku tagasivõtmisel lõpeb alusel. Samuti tuleks vältida tõlgendust, et krediidivõimelisuse sellel põhinev juurdepääs edaspidiseks. hindamiseks tehtavad seadusjärgsed päringud sõltuvad andmesubjekti nõusolekust, kui õiguslik alus tuleneb seadusest. Kui seadusjärgse juurdepääsuga isik soovib kasutada registriandmeid muul kui seaduses sätestatud eesmärgil, ei saa ta tugineda seadusest tulenevale juurdepääsuõigusele. Sellist juurdepääsu käsitatakse eraldi nõusolekupõhise juurdepääsuna ning sellele kohalduvad eelnõu § 8 lõikes 5 sätestatud tingimused. Registripidaja peab tagama, et juurdepääsu andmisel ja päringute logimisel oleks üheselt tuvastatav, kas andmete väljastamine põhines seadusel või andmesubjekti nõusolekul. 13 9. SLA ja teenustasemete kirjeldus praktikas. Antud selgitus. Registri kasutajaid puudutavad tehnilised üksikasjad, sh päringutele vastamise Selgitus: seletuskirjas mainitakse, et K2 tähendab lubatud sihttasemed, liideste kasutamise tingimused, summaarset seisakut nädalas kuni 2 tundi. Põhimäärus ise ei kirjelda kasutajatoe korraldus ning hooldustöödest ja praktilisi teenustasemeid. Palume täpsustada, millises dokumendis intsidentidest teavitamise kanalid ja tähtajad reguleeritakse registriteenuse praktilised teenustasemed ja sätestatakse registri tehnilistes tingimustes. toimepidevuse nõuded, sealhulgas päringutele vastamise aeg, intsidentide reageerimisajad, hooldustööde teostamise ja Kõigi praktiliste teenustasemete sätestamine etteteatamise kord ning registri kasutajaid puudutav teavituskord. Kui põhimääruses ei ole otstarbekas, sest need sõltuvad need küsimused reguleeritakse halduslepingus, valitavast tehnilisest lahendusest ning vajavad kontsessioonilepingus või tehnilistes tingimustes, palume sellele tehnoloogia ja riskikeskkonna muutumisel operatiivset põhimääruses või seletuskirjas selgelt viidata. ajakohastamist. Halduslepingus ja tehnilistes tingimustes määratud teenustasemed peavad igal juhul tagama põhimääruses sätestatud käideldavusklassi ning muudest õigusaktidest tulenevate toimepidevus- ja turvanõuete täitmise. 10. Registripidaja vastutus katkestuste korral. Antud selgitus. Vastutuse hindamisel tuleb kindlaks teha, kas registripidaja on rikkunud talle õigusaktist Selgitus: põhimäärus näeb ette registripidaja kohustuse tagada registri või halduslepingust tulenevat kohustust ning kas käideldavus ja intsidentide lahendamine, kuid ei täpsusta vastutuse rikkumise ja tekkinud kahju vahel on põhjuslik seos. piire olukorras, kus katkestus tuleneb registripidajast sõltumatust põhjusest. Palume täpsustada, kuidas käsitletakse olukordi, kus Kui katkestus tuleneb registripidaja kontrolli alt väljas registri kasutamine, andmete edastamine või andmesubjekti olevast riikliku autentimisteenuse, juurdepääs on takistatud registripidajast sõltumatutel põhjustel, andmevahetusplatvormi või muu välise komponendi näiteks riigi autentimisteenuse, andmevahetusplatvormi, välise tõrkest ning registripidaja on rakendanud temalt teenusepakkuja või krediiditeabe andja süsteemi tõrke tõttu. mõistlikult eeldatavad ennetus- ja Registripidaja ei peaks vastutama teenusekatkestuse eest ulatuses, toimepidevusmeetmed, ei ole välise tõrke tekkimine milles katkestus tuleneb kolmanda isiku või riikliku komponendi üldjuhul käsitatav registripidaja kohustuse tõrkest. rikkumisena. Registripidaja peab katkestuse tuvastama ja dokumenteerima, teavitama sellest vastutavat töötlejat ja registri kasutajaid, tegema koostööd välise teenuse osutajaga ning rakendama vajalikud meetmed teenuse võimalikult kiireks taastamiseks. Üldine vastutuse välistamine kolmanda isiku osutatava teenuse tõrke korral ei ole põhjendatud. Registripidaja vastutab oma tehnilise lahenduse, väliste sõltuvustega seotud riskide hindamise ja 14  maandamise ning tema valitud teenuseosutajate nõuetekohase valiku ja kontrolli eest. Seetõttu ei ole registripidaja enda kasutatava alltöövõtja või teenuseosutaja tõrge automaatselt registripidajast sõltumatu asjaolu. Väliste teenuste katkestuste korral rakendatav menetlus, osapoolte teavitamise kord, alternatiivsed töökorralduslikud lahendused sätestatakse registripidajaga sõlmitavas halduslepingus ning selle tehnilistes lisades. Halduslepinguga ei saa siiski piirata registripidaja seadusest tulenevat vastutust ega andmesubjektide või registri kasutajate seadusest tulenevaid õigusi. 11. Intsidentide, rikete ja isikuandmetega seotud rikkumiste eristamine. Arvestatud. Eelnõu seletuskirja on tehniliste rikete, küberintsidentide ja isikuandmetega seotud Selgitus: § 5 p-d 11–13 sätestavad registripidaja teavitamiskohustused rikkumiste eristamise ning nendest teavitamise osas teenuseintsidentide, rikete ja rikkumiste korral. Palume eristada täiendatud. põhimääruses või seletuskirjas selgemalt teenuse tehnilised rikked, küberturbeintsidendid ja isikuandmetega seotud rikkumised ning Tehnilise rikke all mõistetakse registri või täpsustada teavitamiskohustuse ulatus vastavalt intsidendi mõjule. registriteenuse tehnilist häiret või toimivuse Registripidaja peaks teavitama pooli proportsionaalselt, võttes arvesse halvenemist, mis mõjutab eelkõige registri rikke mõju registri käideldavusele, andmete terviklusele, käideldavust või funktsionaalsust, kuid millega ei konfidentsiaalsusele ja andmesubjektide õigustele. pruugi kaasneda ohtu andmete konfidentsiaalsusele või terviklusele. Registripidaja dokumenteerib tehnilised rikked ning teavitab vastutavat töötlejat ja mõjutatud registri kasutajaid rikke mõjust lähtudes. Väikese mõjuga rikked, mis registriteenuse kasutamist sisuliselt ei takista, kajastatakse teenustaseme aruandluses. Küberintsidenti käsitatakse KüTS-i tähenduses. Sellise intsidendi puhul hinnatakse selle tegelikku või võimalikku mõju registri infosüsteemi ja andmete käideldavusele, autentsusele, terviklusele ning konfidentsiaalsusele. Registripidaja teavitab küberintsidendist vastutavat töötlejat ning küberturvalisuse seaduses sätestatud juhtudel ja korras Riigi Infosüsteemi Ametit. Mõjutatud registri 15  kasutajaid teavitatakse ulatuses, mis on vajalik intsidendi mõju vähendamiseks ja kaitsemeetmete rakendamiseks. Isikuandmetega seotud rikkumist käsitatakse isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses. Registripidaja kui volitatud töötleja teavitab sellisest rikkumisest vastutavat töötlejat põhjendamatu viivituseta ning esitab talle rikkumise asjaolude, võimaliku mõju ja rakendatud meetmete kohta olemasoleva teabe. Vastutav töötleja hindab rikkumisest Andmekaitse Inspektsioonile ja andmesubjektidele teatamise kohustust isikuandmete kaitse üldmääruse artiklite 33 ja 34 kohaselt. Kui kogu vajalik teave ei ole kohe kättesaadav, võib seda esitada etapiviisiliselt. Nimetatud juhtumiliigid ei välista üksteist. Üks sündmus võib olla samal ajal tehniline rike, küberintsident ja isikuandmetega seotud rikkumine ning sellisel juhul kohaldatakse paralleelselt kõiki asjakohaseid menetlus- ja teavitamisnõudeid. 12. Unikaalse numbri kasutamise loogika krediiditeabe andja asemel. Arvestatud. Eelnõu muudetud selliselt, et sätestatakse üldpõhimõte, mille kohaselt Selgitus: § 7 lg 3 ütleb, et § 10 lg 1 p 1 isiku päringu vastuses registripidaja peab tagama, et § 10 lõike 1 punktis 1 asendatakse krediiditeabe andja andmed unikaalse numbriga, mis ei nimetatud isiku tehtud päringu vastus ei võimaldaks võimalda andjat tuvastada. Krediidiandja nime asemel näidatakse tuvastada teist kredidiiteabe andjat. numbrit. Palume täpsustada unikaalse numbri kasutamise loogikat, sealhulgas kas number on püsiv konkreetse krediiditeabe andja suhtes, tarbijapõhine, päringupõhine või ajas muutuv. Samuti palume hinnata, kuidas välditakse krediiditeabe andja kaudset tuvastamist muude väljade kombinatsiooni kaudu, näiteks krediidiliigi, summa, tähtaja või turuinfo alusel. 13. Tühja välja kuvamine viivituse või nõude loovutamise andmete puhul. Arvestatud. Väärtus „Tühi väli“ asendatakse eelnõus väärtusega „N/A“. See kuvatakse kahel juhul: 1) Selgitus: § 7 lg 5 kohaselt kuvatakse § 7 lg 1 p-des 12 ja 13 nimetatud andmed puuduvad 2) andmed olid olemas, ent andmete puhul väärtusena „Tühi väli“, kui andmed puuduvad või kui möödunud on nende kuvamist lubav tähtaeg (KJS § on saabunud krediiditeabe jagamise seaduse § 10 lg-tes 4 või 5 10 lõiked 4 ja 5). sätestatud tähtpäev. Palume täpsustada, kas väärtus „Tühi väli“ peaks 16  hõlmama nii olukorda, kus vastavaid andmeid ei ole registris, kui ka olukorda, kus andmed olid registris olemas, kuid nende kuvamise tähtaeg on möödunud. Registripidaja vaatest on oluline, et päringu vastuse kuvamisloogika oleks tehniliselt üheselt rakendatav ega tekitaks andmesaajatele eksitavat arusaama andmete puudumise või kuvamise lõppemise põhjusest. 14. Ümardusreeglid. Arvestatud. Eelnõu muudetud selliselt, et summade esitamine on kohustuslik sendi täpsusega. Selgitus: mitmes andmeväljas lubatakse summasid esitada “täiseurodes või sendi täpsusega”. See võib andmekvaliteedi vaatest olla probleem, kuna väheneb andmete võrreldavus ja täpsus. Palume täpsustada summade esitamise ühtsed ümardusreeglid ja andmeformaadi nõuded. Andmekvaliteedi, võrreldavuse ja tehnilise töödeldavuse tagamiseks võiks kaaluda põhimõtet, et rahalised väärtused esitatakse ühtses formaadis, näiteks kahe komakohaga, või määratakse selgelt, millistel juhtudel on lubatud täiseurodes esitamine ja millistel juhtudel sendi täpsus. 15. Palume korrigeerida seletuskirjas viide: § 6 lg 1 p-de 12 ja 13 asemel Arvestatud. Viidet parandatud. peaks viide olema § 7 lg 1 p-dele 12 ja 13. 16. Vale § seletuskirja lk 13, paragrahv 10 juures. Ekslikult on seletuskirjas Arvestatud. Viidet parandatud. § 10 juures viidatud §-le 9. 17. Vastutava ja volitatud töötleja vastutuse sõnastus. Arvestatud. Eelnõu § 5 punktid 2 ja 3 eelnõust välja jäetud. Selgitus: põhimääruses on vastutav töötleja Rahandusministeerium ja volitatud töötleja registripidaja. Samas § 5 ütleb, et volitatud töötleja “vastutab andmetöötlustoimingute õiguspärasuse eest” ja “vastutab isikuandmete töötlemise nõuete täitmise eest”. Palume § 5 punktides 2 ja 3 täpsustada, et volitatud töötleja vastutab nende andmetöötlustoimingute õiguspärasuse ja isikuandmete töötlemise nõuete täitmise eest, mida ta teeb registripidajana ja volitatud töötlejana vastutava töötleja juhiste ning õigusaktide alusel. Selline täpsustus aitaks vältida tõlgendust, et registripidaja vastutab ka andmete esitaja poolt tehtud töötlemise, andmete sisulise õigsuse või andmete esitamise õigusliku aluse eest. 18. Turvaklassi ja tervikluse taseme põhjendus. Arvestatud. KüTS § 7 lõike 5 alusel Vabariigi Valitsuse kehtestatud määruse „Võrgu- ja Selgitus: seletuskirjas on registri turvaklassiks märgitud K2T1S2 ja infosüsteemide küberturvalisuse nõuded“ kohaselt turbeastmeks kõrge. Tervikluse turvaosaklassi T1 põhjendatakse muu tähendab T1, et andmete allikas ning muutmise ja hävitamise fakt on tuvastatavad ning andmete 17 hulgas sellega, et andmete õigsuse eest vastutab andmete esitaja ja õigsust, täielikkust ja ajakohasust kontrollitakse andmeid saab kontrollida. vajaduse korral. Palume täiendavalt põhjendada tervikluse turvaosaklassi T1 valikut või Tervikluse turvaosaklass T1 on valitud lähtudes täpsustada, milliseid praktilisi tervikluse kaitsemeetmeid registripidajalt registripidaja ja krediiditeabe andja ülesannete eeldatakse. Arvestades registriandmete mõju krediidivõimelisuse jaotusest. Registripidaja ei loo registrisse kantavat hindamisele, krediidiotsustele ja andmesubjekti õigustele, on oluline, krediiditeavet ega kontrolli üldjuhul iga esitatud et registripidajale kohalduvad tervikluse nõuded oleksid üheselt andmerea sisulist õigsust algdokumentide alusel. mõistetavad. Andmete õigsuse ja ajakohasuse eest vastutab krediiditeabe andja, kellel on ka kohustus andmeid nende muutumisel ajakohastada. Register toetab krediidiandjat krediidivõimelisuse hindamisel, kuid krediidiotsuste teeb krediidiandja, kellel lasub kohustus hinnata talle kättesaadavat asjakohast teavet kogumis. T1 taseme puhul peavad andmete allikas ja andmete muutmise ja kustutamise fakt olema tuvastatavad ning andmete õigsust, täielikkust ja ajakohasust tuleb kontrollida erijuhtudel ja vastavalt vajadusele. T2 eeldaks aga andmete õigsuse, täielikkuse ja ajakohasuse perioodilist kontrollimist registripidaja poolt. Registripidajal ei ole selleks kõigil juhtudel juurdepääsu krediiditeabe andja algdokumentidele ega pädevust hinnata krediidisuhtest tulenevate andmete sisulist õigsust. T2 taseme määramine ei peaks olema põhjendatav üksnes asjaoluga, et registriandmeid kasutatakse krediidivõimelisuse hindamiseks. Registripidaja rakendab andmete tervikluse tagamiseks KJS-ist, IKÜM-ist ja KütS-i nõuetest tulenevaid ning registri riskihinnangu alusel valitud tehnilisi ja korralduslikke meetmeid. Meetmed peavad tagama vähemalt andmete allika ning nende muutmise ja kustutamise tuvastatavuse, töötlemistoimingute logimise ja andmete taastamise võime. Täpsemad meetmed määratakse registri tehnilises dokumentatsioonis. 18  Seletuskirja vastavalt täiendatud. 19. Fit and proper nõuete hindamise ajastus ja menetlus. Antud selgitus. Põhimäärust kõnesolevas osas täiendatud ei ole, kuna registripidaja määramise ja Selgitus: põhimäärus seda ei reguleeri; seaduse tasandil on sobivuse hindamise menetlus on reguleeritud KJS-is registripidaja määramine ja sobivusnõuded kirjeldatud üldiselt. Palume ning selle kordamine põhimääruses ei ole vajalik. täpsustada, millises menetlusetapis hinnatakse registripidaja vastavust fit and proper nõuetele ning milline on selle seos hanke, Hankemenetluses sätestatakse pakkujale halduslepingu sõlmimise ja registriteenuse käivitamisega. krediiditeabe jagamise seadusest tulenevad nõuded Registripidaja vaatest peab olema selge, millised nõuded peavad ning kontrollitakse esitatud dokumentide põhjal olema täidetud enne lepingu sõlmimist, enne arendustööde alustamist pakkuja esialgset vastavust neile nõuetele. ja enne registri tööle rakendamist. Hankemenetluses tehtav kontroll ei asenda siiski KJS § 12 lõikes 2 sätestatud sobivushindamist. Pärast isiku väljavalimist, kuid enne halduslepingu sõlmimist, hindab valdkonna eest vastutav minister selle isiku sobivust KJS-is sätestatud nõuete alusel ja kooskõlastab nõuetele vastavuse Finantsinspektsiooniga. Finantsinspektsioon hindab isiku vastavust seaduse §-des 16–35 sätestatud nõuetele. Halduslepingu võib sõlmida üksnes pärast positiivse sobivushinnangu saamist. Seega peavad enne lepingu sõlmimist olema täidetud eelkõige registripidaja õiguslikule vormile, omanikele, olulist osalust omavatele isikutele, juhtidele, mainele ja organisatsioonilisele ülesehitusele esitatavad nõuded. Enne registriteenuse käivitamist kontrollib vastutav töötleja registripidaja valmisolekut halduslepingus sätestatud vastuvõtukriteeriumide alusel. Muu hulgas peavad olema rakendatud nõutavad turvameetmed, läbitud tehnilised ja turvatestid, kehtestatud sise- eeskirjad ning intsidendi- ja toimepidevusmenetlused, määratud nõutavad vastutavad isikud ja andmekaitsespetsialist ning vajaduse korral sõlmitud vastutuskindlustusleping. Registriteenus käivitatakse 19  alles pärast seda, kui vastutav töötleja on kinnitanud nimetatud tingimuste täitmise. Hankementluse käigus registripidaja suhtes läbi viidud vastavuskontroll ei välista kuidagi hilisemat kontrolli vastutava töötleja või Finantsinspektsiooni poolt. Eesti Infotehnoloogia ja Palume 1 täpsustada, mida tuleb eelnõu § 7 lg 1 p 4 tähenduses mõista Antud selgitus. Eelnõu § 7 lõike 1 punktis 4 Telekommunikatsiooni Liit tarbijakrediidilepingu . „lõppemise tähtpäevana“. Kas selle all peetakse nimetatud tarbijakrediidilepingu lõppemise tähtpäeva silmas lepingu sõlmimisel kokku lepitud algset lõpptähtpäeva või tuleb all peetakse silmas lepingu kehtivate tingimuste registris kajastada ka lepingu kehtivusaja hilisemaid muudatusi? kohast lõppemise tähtpäeva, mitte üksnes lepingu Eelkõige palume selgitada, kas registrile tuleb edastada uus lepingu sõlmimisel algselt kokku lepitud tähtpäeva. lõppemise tähtpäev juhul, kui lepingu lõpptähtaeg muutub lepingu ümberkujundamise, maksegraafiku muutmise või ka lepingu Kui lepingu lõppemise tähtpäev muutub, sh ennetähtaegse lõpetamise või ülesütlemise tõttu kliendi või maksegraafiku muutmisel, tuleb registripidajale krediidiandja poolt. Samuti palume täpsustada, kas sellisel juhul tuleb edastada uus lõppemise tähtpäev. Lepingu registrile edastada üksnes uus lõppemise tähtpäev või ka muudatuse ennetähtaegse lõpetamise või ülesütlemise korral alus/põhjus ja muudatuse jõustumise kuupäev. tuleb edastada kuupäev, mil leping selle tulemusel lõppeb. Ammendav loetelu registripidajale edastatavatest andmetest on sätestatud KJS § 7 lõikes 1 ja täpsustatud loetelu nendest andmetest eelnõu § 7 lõikes 1. Lõppemise tähtpäeva muutmise alust või põhjust ega muudatuse jõustumise kuupäeva ei ole ette nähtud registrisse eraldi edastatavate andmetena. 2. Palume täpsustada eelnõu § 7 lg 1 punktides 6 ja 7 kasutatud mõistete Antud selgitus. Eelnõu § 7 lõike 1 punktis 6 sisu. nimetatud krediidi maksimaalse summa all peetakse silmas tarbija käsutusse antava krediidi ülempiiri või Eelnõu § 7 lg 1 punkti 6 kohaselt kantakse krediiditeaberegistrisse krediidilepingu alusel tarbija käsutusse antavate järgmised andmed: krediidi maksimaalne summa täiseurodes või sendi summade kogusummat. Ühekordselt väljamakstava täpsusega. Palume täpsustada, kas eelnõu § 7 lg 1 p-s 6 nimetatud krediidi puhul on selleks kokkulepitud krediidisumma krediidi maksimaalne summa tähendab tarbijale antava krediidi ehk ning krediidilimiidi või muu korduvalt kasutatava põhiosa maksimaalset summat või tuleb selle hulka arvata ka intress ja krediidi puhul kokkulepitud krediidilimiit. muud krediidikulud. Krediidi maksimaalne summa ei hõlma intressi ega muid krediidikulusid. Need moodustavad krediidi kogukulu ega ole osa tarbija käsutusse antavast 20 Samuti palume selgitada, kas intressimäära või muude krediidikulude krediidist. Seega ei tähenda krediidi maksimaalne muutumisel tuleb registrile edastada uus krediidi maksimaalne summa summa tarbija poolt krediidilepingu alusel kokku ka juhul, kui tarbijale antava krediidi põhiosa ei muutu. tagasimakstavat summat. Samuti palume täpsustada, kuidas tuleb mõista eelnõu § 7 lg 1 p-s 7 Eelnõu seletuskirja vastavalt täiendatud. kasutatud mõisteid „krediidijääk“ ja „nõudejääk“. Kas need on seaduse tähenduses samasisulised mõisted või on nende kasutusala erinev? Mõisted „krediidijääk“ ja „nõudejääk“ tähistavad küll Eelkõige palume selgitada, kas krediidijääk/nõudejääk tähendab erinevaid olukordi, ent mõlemad kajastavad siiski üksnes tagastamata krediidi põhiosa jääki või hõlmab see ka tarbija tasumata põhikohustuse jääki. sissenõutavaks muutunud intressi, viivist, leppetrahvi, menetluskulusid või muid kõrvalnõudeid. Kui õigusakt kasutab sõnastust „krediidijääk Krediidijääk tähistab kehtiva tarbijakrediidilepingu või nõudejääk“, siis viitab see asjaolule, et mõisted ei ole identsed, vaid alusel tarbija käsutusse antud krediidi tagastamata on kasutusel eri olukordade katmiseks. Palun seletada lahti need põhiosa. KJS kohaselt on see mõeldud olukorraks, olukorrad, millal kanda registrisse krediidijääk ja millal nõudejääk ja mis kus tarbijakrediidileping kehtib ja krediidisuhet andmeid need mõisted hõlmavad. teenindab krediidiandja. Nõudejääki kajastatakse eelkõige kahel juhul. Esiteks kasutatakse seda krediidiinkasso esitatava teabe puhul, kuna krediidiinkasso ei anna tarbijale krediiti, vaid omandab või haldab tarbijakrediidilepingust tulenevat nõuet. Teiseks hõlmab see mõiste olukorda, kus krediidiandja on tarbijakrediidilepingu üles öelnud või leping on muul alusel lõppenud, ent tarbija vastu eksisteerib jätkuvalt lepingust tulenev rahaline nõue. Sellises olukorras ei kirjeldaks mõiste „krediidijääk“ andmete sisu enam piisavalt täpselt. Nõudejääk on pärast tarbijakrediidilepingu lõppemist või ülesütlemist või nõude loovutamise järel tarbija vastu olemasoleva rahalise nõude tasumata kogusumma. Nõudejääk hõlmab põhivõlga ja kõiki andmete esitamise ajaks tekkinud ning tasumata nõude komponente, sh sissenõutavaks muutunud intressi, viivist, leppetrahvi, sissenõudmiskulusid, kohtukulusid, täitemenetluse kulusid ja muid kõrvalnõudeid ulatuses, milles need kuuluvad krediiditeabe andja nõude koosseisu. 21  Eelnõu seletuskirja on mõistete kasutusala ja sisu kohta vastavalt täiendatud. 3. Palume täpsustada, mida tuleb eelnõu § 7 lg 1 p 11 tähenduses mõista Antud selgitus. Eelnõu § 7 lõike 1 punktis 11 krediidi tagasimakse tasumise täieliku või osalise edasilükkamise nimetatud krediidi tagasimakse täieliku või osalise ajavahemikuna. Kas selle all peetakse silmas näiteks maksepuhkust ja edasilükkamise ajavahemiku all peetakse silmas ka muid maksegraafiku ajutisi muudatusi, mille korral tarbija tasub krediidiandja ja tarbija vahelist kokkulepet, millega kokkulepitud perioodil tavapärasest väiksemaid makseid või tasub lükatakse krediidi põhiosa tagasimaksmine üksnes osa krediidimaksest? Samuti palume täpsustada, kas kindlaksmääratud ajavahemikuks täielikult või registrisse tuleb edastada edasilükkamise algus- ja lõppkuupäev ning osaliselt edasi. kas andmeid tuleb uuendada iga kord, kui edasilükkamise perioodi muudetakse. See hõlmab eelkõige maksepuhkust, sealhulgas olukorda, kus tarbija tasub kokkulepitud ajavahemikul üksnes intressi ja muid tasusid, kuid mitte krediidi põhiosa. Samas ei hõlma see olukorda, kus tarbija viivitab kokkulepitud osamakse tasumisega. Sellisel juhul on tegemist kohustuse täitmisega viivitamisega, mida kajastatakse registris eraldi andmereal (vt eelnõu § 7 lg 1 punkti 12). Registripidajale tuleb edastada teave ajavahemiku kohta, mis tähendab krediidi tagasimakse tasumise edasilükkamise algus- ja lõppkuupäev. Kui edasilükkamise ajavahemikku pikendatakse, lühendatakse või muudetakse muul viisil, tuleb registripidajale edastada ajakohastatud andmed krediiditeabe jagamise seaduses sätestatud tähtaja jooksul. 4. Palume täpsustada, mida tuleb eelnõu § 7 lg 1 p 12 tähenduses mõista Antud selgitus. Kohustuse täitmisega viivitamise fakt tarbijakrediidilepingus kokku lepitud kohustuse täitmisega viivitamise näitab, kas tarbijal on tarbijakrediidilepingust tulenev faktina. Kas registrisse tuleb edastada üksnes staatus selle kohta, kas vähemalt üks rahaline kohustus, mille täitmise tarbijal on vähemalt üks üle 14 päeva täitmata rahaline kohustus, või tähtpäevast on möödunud üle 14 päeva ja mis on tuleb edastada iga viivituses oleva kohustuse kohta eraldi andmed? jätkuvalt täitmata. Viivitamise fakt tekib seega 15. Samuti palume täpsustada, kas viivitamise fakti tuleb jooksvalt päeval pärast kohustuse täitmise tähtpäeva. uuendada, sh märkida viivituse lõppemisel fakt registris lõppenuks/eemaldatuks ning uue üle 14 päeva viivituse tekkimisel Kui ühe tarbijakrediidilepingu alusel on viivituses mitu andmed uuesti edastada. kohustust, nt on tasumata kaks osamakset, kajastatakse registris üksnes viivitamise fakti ehk registripidajale ei edastata iga viivituses oleva 22  osamakse kohta eraldi andmeid. Samuti ei edastata selle raames viivituses olevate kohustuste arvu, suurust ega üksikuid maksetähtpäevi. Viivitamise fakti tuleb jooksvalt ajakohastada vastavalt KJS § 8 lõikele 1 - andmeid uuendatakse 24 tunni jooksul andmete muutumisest arvates. Kui viivituses olnud kohustused täidetakse, tuleb registripidajale edastada teave viivitamise lõppemise kohta (24 tunni jooksul). Päringu vastuses viivitamise fakti sel juhul enam ei kuvata. Kui hiljem tekib sama lepingu alusel uus üle 14 päeva kestev viivitus, tuleb viivitamise fakt registripidajale uuesti edastada. Kui üks viivituses olev kohustus täidetakse, kuid sama lepingu alusel jääb alles teine üle 14 päeva viivituses olev kohustus, ei ole viivitamise fakt lõppenud. Andmed tuleb edastada ja neid uuendada KJS §-s 8 sätestatud tingimustel. Eelnõu seletuskirja on vastava selgitusega täiendatud. 5. Palume täpsustada põhimääruse § 7 lg 1 p 13 rakendamist olukorras, Antud selgitus. KJS § 58 lõige 1 reguleerib registri kus tarbijakrediidilepingust tulenev nõue on loovutatud või kasutuselevõtuga seonduvat enne registri tarbijakrediidileping kolmanda isiku poolt üle võetud enne täiemahulist käivitumist 01.03.2029. Vastavalt selle krediiditeaberegistri andmeedastuse kohustuse rakendumist paragrahvi lõikele 1 peab krediiditeabe andja enne 01.07.2028. KJS jõustumist sõlmitud ja kehtiva tarbijakrediidilepinguga seotud krediiditeabe ning Kas sellised enne 01.07.2028 loovutatud nõuded või üle võetud enne KJS jõustumist üleantud või ülevõetud lepingud tuleb samuti registrisse kanda? Kui jah, siis kes on sellisel tarbijakrediidilepingu ja sellest tuleneva nõudega juhul andmete esitamiseks kohustatud isik — kas esialgne seotud krediiditeabe edastama registripidajale krediidiandja, nõude omandanud inkasso või mõlemad? Mida tuleb kaheksa kuu jooksul arvates 01.07.2028. märkida nõude loovutamise või lepingu ülevõtmise faktina (kas nt . loovutatud + kuupäev või tarbijakrediidileping üle võtud + kuupäev või Andmete esitamiseks kohustatud isik määratakse ka muud andmed?) selle järgi, kes on andmete esitamise ajal konkreetse lepingu või nõude suhtes krediiditeabe andja. Kui nõude on omandanud või seda krediidiostja nimel haldab krediidiinkasso, esitab krediidiinkasso krediiditeabe jagamise seaduse § 8 lõikes 2 nimetatud andmed. Esialgne krediidiandja samu andmeid sel 23  juhul uuesti ei esita, sest ühe finantskohustuse kohta ei ole ette nähtud paralleelset andmete esitamist kahe krediiditeabe andja poolt. Kui tarbijakrediidileping või sellest tulenev nõue on üle antud teisele krediiditeabe jagamise seaduse §-s 5 nimetatud krediiditeabe andjale, esitab andmed lepingu või nõude üle võtnud krediiditeabe andja. Kui nõue on loovutatud või leping üle antud isikule, kes ei ole krediiditeabe jagamise seaduse tähenduses krediiditeabe andja, esitab andmed algne krediidiandja. Eelnõu § 7 lõike 1 punktis 13 nimetatud faktina märgitakse vastavalt toimunud sündmusele kas „nõue loovutatud“ või „tarbijakrediidileping üle võetud“. Selle andmevälja raames ei edastata andmeid nõude omandaja või lepingu ülevõtja kohta ega ka muid andmeid. Enne 01.07.2028 toimunud loovutamise või lepingu ülevõtmise fakti ei pea esialgne krediidiandja eraldi ajaloolise sündmusena registrisse kandma, kui krediiditeabe esitab registri kasutuselevõtmisel lepingu või nõude omandanud krediiditeabe andja. Sel juhul kajastatakse registris lepingu või nõude olemasolu, selle jääk ja andmete esitamise ajal asjakohane krediiditeabe andja. 6. Palume selgitada eelnõu seletuskirjas ka krediiditeabe seaduse § 8 lg Antud selgitus. KJS § 8 lõige 6 kohaldub üksnes 6 sisu (Krediiditeabe edastamine krediiditeaberegistrisse). KJS § 5 punktis 5 nimetatud krediiditeabe andjale ehk Krediiditeabe jagamise seaduse § 8 lg 6 kohaselt edastab krediiditeabe krediidiinkassole. andja registripidajale teabe nõude lõppemise kohta 10 päeva jooksul nõude lõppemisest Nõude lõppemist tuleb käsitada tarbijakrediidilepingu lõppemisest eraldiseisvalt. Nõue on lõppenud, kui Palume täpsustada, mida tuleb krediiditeabe jagamise seaduse § 8 lg tarbijakrediidilepingust tulenevat rahalist kohustust ei 6 tähenduses mõista „nõude lõppemisena“. Kas nõude lõppemine on ole enam olemas. Nõue võib lõppeda eelkõige kohase samastatav tarbijakrediidilepingu lõppemise faktiga või tuleb seda täitmisega, nõude täies ulatuses tasaarvestamisega, käsitada eraldi õigusliku sündmusena, s.o olukorrana, kus poolte kokkuleppel nõudest loobumise või kohustuse 24  tarbijakrediidilepingust tulenev rahaline nõue on täielikult täidetud, lõpetamisega või muul seaduses või kokkuleppes lõppenud tasaarvestuse, loobumise, aegumise, mahakandmise või sätestatud alusel. Osaline täitmine või osaline muu nõude lõppemise aluse tõttu? tasaarvestus ei lõpeta nõuet, vaid vähendab registris kajastatavat nõudejääki. Samuti palume täpsustada, milline teave tuleb registripidajale krediiditeabe jagamise seaduse § 8 lg 6 alusel edastada: kas üksnes Nõude aegumine ei ole iseenesest nõude lõppemine, nõude lõppemise fakt ja kuupäev või ka nõude lõppemise alus/põhjus. sest aegumise tagajärjel tekib võlgnikul õigus Eelkõige palume selgitada, kas olukorras, kus tarbijakrediidileping kohustuse täitmisest keelduda, kuid nõue eksisteerib lõpeb ülesütlemise tõttu, kuid sellest tulenev tasumata nõue jääb edasi sellest olenemata. kehtima, tuleb registrile edastada nõude lõppemise teave või kajastub sellisel juhul registris üksnes lepingu lõppemise fakt ja tasumata Registripidajale tuleb krediiditeabe jagamise seaduse nõudejääk. § 8 lõike 6 alusel edastada nõude lõppemise fakt ja nõude lõppemise kuupäev. Nõude lõppemise alust või põhjust registripidajale eraldi ei edastata. Kui nõue lõpeb osaliselt, tuleb nõude lõppemise fakti asemel ajakohastada registris kajastatavat nõudejääki. Nõude lõppemise fakt edastatakse üksnes siis, kui nõue on lõppenud täielikult. Tarbijakrediidilepingu ülesütlemine ei tähenda automaatselt sellest tuleneva nõude lõppemist. Kui leping lõpeb ülesütlemise tõttu, kuid tarbija tasumata rahaline kohustus jääb kehtima, ei edastata registripidajale nõude lõppemise teavet. Sellisel juhul kajastatakse registris lepingu lõppemise kuupäev ning jätkuvalt olemasolev nõudejääk. Teave nõude lõppemise kohta edastatakse registripidajale alles siis, kui tarbija vastu säilinud nõue on täielikult lõppenud, nt juhul, kui võlgnik on nõude kohaselt täitnud. 7. Palume selgituste andmisel leida lahendused ja lähtuda põhimõttest, Antud selgitus. Nõustume, et krediiditeaberegistri et krediidiandjatele tekkiv halduskoormus ja lisategevused oleksid rakendamisel tuleb krediiditeabe andjate võimalikult minimaalsed. halduskoormus ja lisategevused hoida eesmärgi saavutamiseks minimaalsel vajalikul tasemel. Lisaks juhime tähelepanu, et loodava krediiditeaberegistri isikuandmete ja ärisaladuse kaitse nõuded on liiga madalad ega Eelnõu ei too endaga kaasa suuremat arvesta positiivse krediidiregistri võimalike optimaalsete halduskoormust võrreldes KJS-i seletuskirjas tehnoloogiliste lahenduste analüüsis1 toodud soovitustega. kirjeldatud halduskoormusega – andmekoosseise ei 25  laiendata ning eelnõus ei sätestata krediiditeabe andjale uusi mahukaid kohustusi. Andmevahetus registriga kavandatakse võimalikult suures ulatuses automatiseerituna masinliidese kaudu, kasutades krediiditeabe andjate infosüsteemides juba olemasolevaid andmeid. Juhime tähelepanu olulisele aspektile, et krediiditeaberegister on riigi infosüsteemi kuuluv andmekogu. See tähendab, et selle pidamisel tuleb järgida IKÜM-ist, AvTS-ist ja KüTS-ist tulenevaid nõudeid. Need nõuded kohalduvad sõltumata registri arendamisel valitavast konkreetsest tehnoloogilisest lahendusest. Põhimäärus näeb muu hulgas ette registri turvaklassi ja turbeastme, andmete käideldavuse, tervikluse ja konfidentsiaalsuse tagamise, juurdepääsu võimaldamise üksnes kontrollitud õiguslikul alusel ja eesmärgil, andmetöötlustoimingute logimise, kasutajaõiguste haldamise, turva- ja infoturbeauditid, teenuseintsidentide käsitlemise ning registripidaja töötajate juurdepääsu piiramise tööülesannete täitmiseks vajaliku ulatusega. Ärisaladuse kaitseks ei kuvata krediidivõimelisuse hindamiseks tehtud päringu vastuses krediiditeabe andja identiteeti, vaid see asendatakse krediiditeabe andjat otseselt tuvastada mittevõimaldava unikaalse numbriga. Viidatud tehnoloogiliste lahenduste analüüsis käsitletud privaatsuskaitse tehnoloogiaid, sealhulgas usaldatud täitmiskeskkonda, osaliselt krüpteeritud andmebaasi ja sünteetiliste andmete kasutamist, kaalutakse registri hanketingimuste koostamisel. Analüüsis kirjeldatud lahendused kujutavad endast alternatiivseid või üksteist täiendavaid tehnoloogilisi võimalusi, mille sobivus sõltub registri lõplikust arhitektuurist ja riskihinnangust. Seetõttu ei ole 26  põhjendatud sätestada põhimääruses kohustuslikuna üks konkreetne tehnoloogia. Pigem vastupidi, õigusaktid peavad olema tehnoloogianeutraalsed. Samuti tuleb arvestada, et privaatsukaitsetehnoloogiate kasutamine võib endaga kaasa tuua ka märkimisväärse kulu, mille kannab krediidiandja teenustasu näol. Eesti Kaubandus-Tööstuskoda 1. Vastutuse piiritlemine registripidaja ja krediiditeabe andja vahel: Arvestatud. Eelnõu § 5 punktid 2 ja 3 eelnõust välja eelnõu § 6 p 1 kohaselt vastutab krediiditeabe andja registrisse kantud jäetud. andmete õigsuse ja ajakohasuse ning andmetöötluse seaduslikkuse eest, ühtlasi teostab järelevalvet oma kasutajate üle. Samas on § 5 volitatud töötleja ülesandeid kirjeldav sõnastus ("vastutab andmetöötlustoimingute õiguspärasuse eest", "vastutab isikuandmete töötlemise nõuete täitmise eest") piisavalt lai, et tekitada ebaselgust, kas registripidaja kannab teatud osas ka vastutust andmete sisu eest. Ettevõtjate jaoks on oluline, et vastutuse jaotus oleks seaduse tasandil üheselt selge ja mõistetav, sest ebaselgus ja mitmeti tõlgendatavus võib tekitada vaidlusi registripidaja ja andmete esitajate vahel. Kaubanduskoja ettepanek: täpsustada § 5 punktides 2 ja 3, et volitatud töötleja vastutab üksnes tema enda kui registripidaja tehtud andmetöötlustoimingute õiguspärasuse eest, mitte krediiditeabe andja poolt esitatud andmete sisulise õigsuse või andmete esitamise õigusliku aluse eest. 2. Juurdepääsu piiramise ja äravõtmise alused: eelnõu § 5 punkt 8 annab Arvestatud, antud selgitus. Eelnõu muudetakse volitatud töötlejale ehk registripidajale loa isiku või selliselt, et juurdepääsu piiramise ja äravõtmise asutuse liidestamiseks registriga, kontrollides eelnevalt õigusliku aluse otsustab Rahandusministeerium registri vastutava olemasolu asjakohasust ja tehnilist võimekust ning otsustab töötlejana (eelnõu § 4 punkt 6 ja § 7 lõige 8). juurdepääsuõiguse äravõtmise. Eelnõu § 8 lg 6. ütleb, et registripidajal on õigus andmetele juurdepääsu piirata või keelata, kui Registripidaja kontrollib liidestamise eel taotleja andmevahetuse tõttu võib tekkida või on tekkinud krediiditeaberegistri isikusamasust ja esindusõigust, tema kuulumist KJS konfidentsiaalsuse või tervikluse vähenemise risk. Hetkel eelnõu ei § 10 lõikes 1 nimetatud isikute hulka ning liidestatava kirjelda selgelt juurdepääsuõiguse lõppemise ega piiramise aluseid infosüsteemi vastavust tehnilistele ja ning jätab registripidajale põhjendamatult ulatusliku kaalutlusruumi infoturbenõuetele. juurdepääsu piiramiseks. Samas peab säilima võimalus reageerida viivitamata konkreetsele ja vahetule ohule. Kui juurdepääsu 27 Kuna krediidiandjate igapäevane äritegevus, sealhulgas seadusest jätkumine võib põhjustada registriandmete loata tulenev kohustus hinnata tarbija krediidivõimelisust, sõltub otseselt avaldamise või muutmise, andmete hävimise, registrile juurdepääsust, tähendab ebamäärane kaalutlusõigus juurdepääsuandmete väärkasutamise või muu olulise ettevõtjatele olulist õiguslikku ja ärilist ebakindlust. Juurdepääsu turvaintsidendi, võib vastutav töötleja rakendada kaotamine või piiramine ei ole registripidaja jaoks tehniline küsimus, vältimatu ajutise tehnilise kaitsemeetme. Selliseks vaid mõjutab vahetult ettevõtja võimet täita oma seadusest tulenevaid meetmeks võib olla näiteks konkreetse kasutajakonto, kohustusi. Sellest tulenevalt leiame, et eelnõus peaks juurdepääsu liidese või vajaduse korral kogu tehnilise juurdepääsu piiramise ja äravõtmise alused olema krediiditeaberegistri ajutine peatamine. põhimääruses selgelt määratletud ning seotud objektiivsete ja kontrollitavate kriteeriumidega, et vältida registripidaja liigset Rakendatud meetmest, selle põhjusest, ulatusest ja kaalutlusõigust. eeldatavast kestusest tuleb viivtamatult teavitada puudutatud isikut. Vastutav töötleja otsustab esimesel Kaubanduskoja ettepanek: sätestada eelnõus ammendavalt ja võimalusel, kas ajutine meede lõpetada, seda muuta objektiivsete kriteeriumide kaudu, millistel alustel võib registripidaja või juurdepääsu piiramine või peatamine oma juurdepääsu piirata, peatada või lõpetada, ning näha ette selge otsusega jätkata. Kui oht on kõrvaldatud või vastutav menetlus (sh õigus vaidlustada otsus) enne juurdepääsu piiramist. töötleja meetme jätkamist vajalikuks ei pea, taastab registripidaja juurdepääsu viivitamata. Juurdepääsu piiramisel lähtutakse proportsionaalsuse põhimõttest. Võimaluse korral piiratakse üksnes ohu allikaks olevat kasutajat, liidest või toimingut ning kogu asutuse juurdepääs peatatakse ainult juhul, kui vähem piirava meetmega ei ole võimalik ohtu kõrvaldada. Juurdepääsu äravõtmine on võimalik eelkõige siis, kui isik ei kuulu enam KJS § 10 lõikes 1 nimetatud isikute hulka või kui juurdepääsu lõpetamine tuleneb pädeva asutuse jõustunud otsusest. Vastutava töötleja otsus peab olema põhjendatud ning selles märgitakse piirangu õiguslik ja faktiline alus, ulatus, kehtivusaeg või taastamise tingimused, samuti otsuse vaidlustamise võimalused. Enne otsuse tegemist võimaldatakse puudutatud isikul esitada oma seisukoht, va juhul, kui viivitamatu sekkumine on vajalik vahetu ohu tõrjumiseks. Otsust saab vaidlustada HMS-is ja HKTS-is sätestatud korras. 28  Eelnõu § 7 lõige 8 reguleerib erandlikku olukorda, kus konkreetse andmevahetuse või tehnilise ühenduse tõttu on tekkinud või võib põhjendatult tekkida oht registri andmete konfidentsiaalsusele või terviklusele. Ka sellisel juhul peab risk olema konkreetne, tuvastatav ja põhjendatud. Juurdepääsu võib piirata üksnes ohu kõrvaldamiseks vajalikus ulatuses ja ajaks ning valida tuleb eesmärgi saavutamiseks kõige vähem piirav meede. Juurdepääs tuleb taastada viivitamata pärast piirangu aluseks olnud asjaolu äralangemist. Võimalikke küberturvalisuse intsidente ja tehnilisi ohte ei ole võimalik määruses ammendavalt loetleda. Ammendav loetelu võib piirata registripidaja võimalust reageerida seni määraltemata turvaohtudele. Registripidaja kaalutlusõiguse ulatus on siiski seotud õigusliku aluse, eesmärgipärasuse, vajalikkuse ja proportsionaalsuse nõuetega ega võimalda piirata juurdepääsu registripidaja subjektiivsetel kaalutlustel. Registripidaja täidab registri pidamisel avalikku ülesannet ning peab järgima haldusmenetluse üldpõhimõtteid. Juurdepääsu piiramise või lõpetamise otsus peab olema põhjendatud Registripidaja otsust või toimingut on võimalik vaidlustada õigusaktides sätestatud korras. Samuti juhime tähelepanu sellele, et registripidaja tegevus allub muu hulgas ka Rahandusministeeriumi kui registri vastutava töötleja kontrollile. Eesti Krediidiandjate Liit Üldised 1. Põhimäärus peaks käsitlema ka tarbijakrediidilepingu sõlmimise Antud selgitus. Tarbijakrediidilepingu sõlmimise piirangutega tarbijate nimekirja Krediiditeaberegistri koosseisu kuulub piirangutega tarbijate nimekirja eesmärk, õiguslik ka krediiditeabe jagamise seaduse (KJS) § 9 lõikes 1 sätestatud tähendus ning nimekirja kandmise ja sealt tarbijakrediidilepingu sõlmimise piirangutega tarbijate nimekiri. Leiame, eemaldamise tingimused tulenevad KJS-ist (nt § 9, § et tegemist on registri olulise alamregistriga, mille kasutamine muutub 10 lõige 6). KJS järgi krediidiandjatele kohustuslikuks ning seega tuleks see meie 29  hinnangul eraldi ka krediiditeaberegistri põhimääruses (põhimääruses) Põhimääruse ülesanne on täpsustada seaduse lahti kirjutada. rakendamiseks vajalikke registri pidamise korralduslikke küsimusi volitusnormi piires. Eelnõus on nimekirjaga seotud täpsustamist vajavad küsimused reguleeritud § 7 lõikes 2 (nimekirja kantavate andmete koosseis) ja § 8 lõikes 2 (võimalus esitada registri vahendusel avaldus enda nimekirja kandmiseks). Rahandusministeeriumi hinnangul puudub vajadus täiendavate korralduslike küsimuste reguleerimiseks põhimääruses seoses nimekirjaga. 2. Registripidaja otsuste vaidlustamise kord vajab reguleerimist Antud selgitus. Eelnõu muudetakse selliselt, et (põhimääruse § 5 p 8). Põhimääruse § 5 punkt 8 annab registripidajale juurdepääsu piiramise ja äravõtmise otsustab ulatuslikud volitused otsustada registriga liidestamise ning Rahandusministeerium registri vastutava töötlejana juurdepääsuõiguste üle, kuid puudub regulatsioon selle kohta, kuidas (eelnõu § 4 punkt 6 ja § 7 lõige 8). krediiditeabe andja saab selliseid otsuseid vaidlustada. EKAL teeb ettepaneku täiendada põhimäärust registripidaja otsuste vaidlustamise Registripidaja kontrollib liidestamise eel taotleja korraga. isikusamasust ja esindusõigust, tema kuulumist KJS § 10 lõikes 1 nimetatud isikute hulka ning liidestatava infosüsteemi vastavust tehnilistele ja infoturbenõuetele. Samas peab säilima võimalus reageerida viivitamata konkreetsele ja vahetule ohule. Kui juurdepääsu jätkumine võib põhjustada registriandmete loata avaldamise või muutmise, andmete hävimise, juurdepääsuandmete väärkasutamise või muu olulise turvaintsidendi, võib vastutav töötleja rakendada vältimatu ajutise tehnilise kaitsemeetme. Selliseks meetmeks võib olla näiteks konkreetse kasutajakonto, liidese või vajaduse korral kogu tehnilise juurdepääsu ajutine peatamine. Rakendatud meetmest, selle põhjusest, ulatusest ja eeldatavast kestusest tuleb viivtamatult teavitada puudutatud isikut. Vastutav töötleja otsustab esimesel võimalusel, kas ajutine meede lõpetada, seda muuta või juurdepääsu piiramine või peatamine oma otsusega jätkata. Kui oht on kõrvaldatud või vastutav 30  töötleja meetme jätkamist vajalikuks ei pea, taastab registripidaja juurdepääsu viivitamata. Juurdepääsu piiramisel lähtutakse proportsionaalsuse põhimõttest. Võimaluse korral piiratakse üksnes ohu allikaks olevat kasutajat, liidest või toimingut ning kogu asutuse juurdepääs peatatakse ainult juhul, kui vähem piirava meetmega ei ole võimalik ohtu kõrvaldada. Juurdepääsu äravõtmine on võimalik eelkõige siis, kui isik ei kuulu enam KJS § 10 lõikes 1 nimetatud isikute hulka või kui juurdepääsu lõpetamine tuleneb pädeva asutuse jõustunud otsusest. Vastutava töötleja otsus peab olema põhjendatud ning selles märgitakse piirangu õiguslik ja faktiline alus, ulatus, kehtivusaeg või taastamise tingimused, samuti otsuse vaidlustamise võimalused. Enne otsuse tegemist võimaldatakse puudutatud isikul esitada oma seisukoht, va juhul, kui viivitamatu sekkumine on vajalik vahetu ohu tõrjumiseks. Otsust saab vaidlustada HMS-is ja HKTS-is sätestatud korras. 3. Põhimääruse § 6 võib väljuda seaduses antud volitusnormi piiridest. Arvestatud. Eelnõu säte, mis reguleeris KJS § 6 lõige 5 volitab reguleerima vastutava töötleja ja volitatud andmeandjatega seonduvat on eelnõust välja jäetud. töötleja ülesandeid ning need volitused tuleks meie arvates täpsemalt üle vaadata, et tagada ka krediidiandjate volituste olemasolu volitusnormide piirides kooskõlas KJS-iga. Registri kasutajatele ülesannete (kohustuste) panemine ei ole korralduslik küsimus, vaid sisuline küsimus, mida oleks kohane reguleerida seaduse tasandil. 4. § 7 lg 1 p 3 „käendusest tuleneva kohustuse suurus“ ei ole üheselt Arvestatud. Eelnõu seletuskirja vastavalt täiendatud. mõistetav. § 7 lg 1 p 3 kohaselt kantakse registrisse ka käendusest tuleneva kohustuse suurus. Põhimäärusest ega seletuskirjast (ka mitte Käendusest tuleneva kohustuse suuruse all peetakse KJS seletuskirjast) ei selgu, mida selle all mõeldakse. Käendaja silmas käenduslepingus kokku lepitud käendaja vastutab ka põhivõlgniku kohustuste rikkumise tagajärgede eest vastutuse rahalist maksimumsummat VÕS § 143 lõike (viivised, leppetrahvid, sissenõudmiskulud), mida ei ole andmete 2 tähenduses. Registrisse ei edastata eraldi registrisse edastamisel võimalik ette teada. Selguse huvides tuleks prognoosi tulevikus tekkida võivate intresside, viiviste, täpsustada, kas käendusest tuleneva kohustuse suuruse all mõeldakse leppetrahvide ega sissenõudmiskulude kohta. Kui käendaja vastutuse maksimumsummat, mis on tarbijakäenduslepingu nimetatud kõrvalnõuded on käendusega hõlmatud, 31  kohustuslikuks tingimuseks (VÕS § 143 lg 2), või mingit muud suurust kuuluvad need käendaja vastutuse hulka üksnes (nt krediidi põhiosa). käenduslepingus kokku lepitud maksimumsumma piires. 5. § 7 lg 1 p 5 vs lg 4 vahel on ebakõla Lõikes 1 punktis 5 on loetletud 7 Arvestatud. Eelnõu § 6 lg 1 punkti 5 sõnastust krediidiliiki (sh krediitkaardilaen ja arvelduskrediit), aga lõige 4 viitab vastavalt muudetud 2015. a määruse nr 50 lisa 3 punktile 4.1, mis piirdub vaid 5 kategooriaga (krediitkaardilaen ja arvelduskrediit sealt puuduvad). See tähendab, et viidatud alusdokument tegelikult ei kata kõiki määruses nimetatud liike. Vastuolu tuleks kõrvaldada, näiteks piirdudes lg 1 punktis 5 viitega lõikes 4 nimetatud määrusele ning jätta konkreetsed krediidiliigid põhimääruses endas loetlemata. 6. § 7 lg 1 p 7 andmete („krediidijääk või nõudejääk“) esitamise kohustus Arvestatud. Mõisted „krediidijääk“ ja „nõudejääk“ vajab täpsustamis.t § 7 lg 1 p 7 kohaselt kantakse registrisse tähistavad küll erinevaid olukordi, ent mõlemad krediidijääk või nõudejääk. Põhimäärusest ega KJS-ist ei tulene, kajastavad siiski tarbija tasumata põhikohustuse millisel juhul tuleks esitada andmed krediidijäägi kohta ning millal jääki. nõudejäägi kohta või on tegemist andmeandjale jäetud valikuõigusega. Nii võib juhtuda, et erinevad andmeedastajad tõlgendavad sätet Krediidijääk tähistab kehtiva tarbijakrediidilepingu erinevalt ning registriandmed ei ole sellisel juhul üheselt mõistetavad. alusel tarbija käsutusse antud krediidi tagastamata Kuigi eelnõu menetlusdokumentides on selgitatud, et nõudejäägi põhiosa. KJS kohaselt on see mõeldud olukorraks, andmeid peaksid edastama krediidiinkassod ning pärast lepingu kus tarbijakrediidileping kehtib ja krediidisuhet ülesütlemist ka krediidiandjad, ei ole seadusest ega põhimäärusest teenindab krediidiandja. võimalik sellist andmete esitamise kohustuse spetsiifikat võimalik välja lugeda. Põhimäärust oleks kohane selles osas täiendada. Nõudejääki kajastatakse eelkõige kahel juhul. Esiteks kasutatakse seda krediidiinkasso esitatava teabe puhul, kuna krediidiinkasso ei anna tarbijale krediiti, vaid omandab või haldab tarbijakrediidilepingust tulenevat nõuet. Teiseks hõlmab see mõiste olukorda, kus krediidiandja on tarbijakrediidilepingu üles öelnud või leping on muul alusel lõppenud, ent tarbija vastu eksisteerib jätkuvalt lepingust tulenev rahaline nõue. Sellises olukorras ei kirjeldaks mõiste „krediidijääk“ andmete sisu enam piisavalt täpselt. Nõudejääk on pärast tarbijakrediidilepingu lõppemist või ülesütlemist või nõude loovutamise järel tarbija vastu olemasoleva rahalise nõude tasumata kogusumma. Nõudejääk hõlmab põhivõlga ja kõiki 32  andmete esitamise ajaks tekkinud ning tasumata nõude komponente, sh sissenõutavaks muutunud intressi, viivist, leppetrahvi, sissenõudmiskulusid, kohtukulusid, täitemenetluse kulusid ja muid kõrvalnõudeid ulatuses, milles need kuuluvad krediiditeabe andja nõude koosseisu. Eelnõu seletuskirja on mõistete kasutusala ja sisu kohta vastavalt täiendatud. 7. Registri kasutamise lepingu regulatsioon (põhimääruse § 8 lg 2 ja lg 6) Antud selgitus. Krediiditeaberegistri andmetele vajab täpsustamist. § 8 lg 2 näeb ette andmete väljastamise registrist juurdepääsu õiguslik alus tuleneb KJS-ist. Eelnõu § 7 ühekordse andmepäringuna taotluse alusel või poolte vahel sõlmitud lõike 3 punktis 2 nimetatud leping ei ole iseseisev lepingu alusel. Põhimääruse seletuskirja kohaselt on lepingu alusel juurdepääsu õiguslik alus ega anna registripidajale andmete väljastamise võimalus vajalik eelkõige krediiditeabe jagamise kaalutlusõigust otsustada, kas seadusest tuleneva seaduse § 10 lõike 1 punktis 1 nimetatud isikute puhul, kes kasutavad juurdepääsuõigusega isikule registriandmeid registrit regulaarselt krediidivõimelisuse hindamise eesmärgil ning kelle väljastada. tegevus eeldab pidevat, standardiseeritud ja tehniliselt integreeritud juurdepääsu registriandmetele. Seletuskirjas tuuakse välja, et lepingu Leping sõlmitakse registripidaja ja registriandmetele sõlmimine võimaldab täpsustada registri kasutamise tehnilisi, juurdepääsuõigust omava andmesaaja vahel ning organisatsioonilisi ja turvalisusega seotud tingimusi, sealhulgas sellega saab üksnes täpsustada registriteenuse kasutajaõigusi, autentimise viise, teenustasemeid, tehnilisi nõudeid kasutamise tehnilisi ja korralduslikke üksikasju, ning poolte vastutust registri kasutamisel. näiteks andmevahetusliidese kasutamist, autentimist, teenustaset, hooldustöödest ja tõrgetest teavitamist, Seega nähakse ette, et krediidiandjad peavad sõlmima registrist samuti poolte kontaktandmeid. Lepinguga ei või andmete saamiseks lepingu. Jääb aga selgusetuks, kes otsustab piirata seadusest tulenevat juurdepääsuõigust, lepingu sõlmimise ning kellega (vastutav töötleja või volitatud töötleja kehtestada täiendavaid juurdepääsu piiramise või või mõlemad) ja millise sisuga leping sõlmitakse. Arvestades, et lõpetamise aluseid ega panna andmesaajale KJS-is, registriandmete kasutamine saab olema krediidiandmise protsessi põhimääruses või muus õigusaktis sätestamata kohustuslik osa, siis peab ka registri kasutuslepingu sõlmimise sisulisi kohustusi. Registriteenuse eest võetav tasu võimalus olema krediidiandjate jaoks tagatud ning selle sõlmimise saab põhineda üksnes seaduse kohaselt protsess ja tingimused peavad olema läbipaistvad ja ettenähtavad, kooskõlastatud hinnakirjal. mitte sõltuma näiteks registripidaja suvast. Hetkel jääb õhku risk, et lepingus nähakse andmetele juurdepääsu taotlejale ette täiendavaid ulatuslikke kohustusi ja tingimusi, võrreldes KJS ja põhimääruses sätestatuga. Kui lepingu tingimused jäävad registripidaja määratleda, siis on probleemiks ka see, et KJS ei näe ette registripidaja kohustust lepingu tingimusi vastutava töötlejaga kooskõlastada (erinevalt hinnakirjast, mille kooskõlastusprotsess sisaldub KJS § 14 ja § 15). 33 8. Registri andmete ajakohasus ja parandamine vajab täiendavat Arvestatud osaliselt, antud selgitus. Eelnõus läbipaistvust. KJS § 8 näeb erinevatele andmeandjatele ette erinevad nähakse ette lahendus (§ 9), mille kohaselt edastab andmete uuendamise tähtajad ning ka 24-tunnise viivituse andmete registripidaja krediiditeabega seotud andmesubjekti sisestusel, mistõttu ei pruugi krediiditeaberegistris sisalduvad andmed taotluse asjaomasele krediiditeabe andjale ja teavitab olla krediidiandja jaoks võrdselt ajakohased ega võimalda taotluse edastamisest andmesubjekti. Taotluse krediidiandjal hinnata andmete tegelikku värskust. EKALi hinnangul menetlemise ajaks tähistab registripidaja vaidlustatud peaks krediiditeaberegistri eesmärk olema võimalikult reaalajas andmed märkega „üle vaatamisel“. Krediiditeabe andmete kajastamine. Kuni 24-tunnine viivitus võib praktikas kaasa andja peab taotluse lahendama IKÜM-i alusel, sh tuua olukorra, kus tarbija võtab lühikese aja jooksul järjest uusi tegutsema põhjendamatu viivituseta ja järgima IKÜM- krediidikohustusi erinevate krediidiandjate juures, mistõttu ei pruugi i artiklis 12 sätestatud tähtaegu. registri üks peamisi eesmärke – ülelaenamise ennetamine ja vastutustundliku laenamise toetamine – olla täidetav. Juhul kui IKÜM art 12 lõikes 3 sätestatud ühekuuline tähtaeg reaalajas andmevahetuse tagamine ei ole tehniliselt võimalik, teeb reguleerib andmesubjekti teavitamist tema taotluse EKAL ettepaneku, et registripäringu vastuses kuvatakse vähemalt iga alusel võetud meetmetest. Seda sätet tuleb siiski registrikande viimase uuendamise aeg, võimaldades krediidiandjal kohaldada koos IKÜM-i artikli 5 lõike 1 punktiga d ja hinnata registris sisalduvate andmete ajakohasust krediidivõimelisuse artikliga 16, mille kohaselt tuleb ebaõiged hindamisel. Samuti soovime välja tuua, et põhimääruse § 10 lg-s 2 isikuandmed parandada põhjendamatu viivituseta. kasutatud mõisted „viivitamata“ uute andmete esitamine ja „kohe Ühekuuline tähtaeg ei ole seega aeg, mille jooksul pärast vea ilmnemist“ registripidaja veast teavitamine ei taga piisavat võib parandamisega igal juhul oodata, vaid üldine õigusselgust. Vastutusriski vähendamiseks tuleks põhimääruses tähtaeg andmesubjekti taotlusele vastamiseks. sätestada objektiivne ja üheselt mõistetav tähtaeg, mille jooksul tuleb registris olevad ebaõiged andmed parandada või registripidajat Lisaks kohaldub andmesubjekti taotluse muudatustest teavitada. menetlemisele HMS, mille § 5 lõige 2 kohustab haldusmenetluse läbi viima eesmärgipäraselt ja efektiivselt ning võimalikult lihtsalt ja kiirelt. Sama paragrahvi lõike 4 kohaselt tuleb menetlustoimingud teha viivituseta. Need nõuded hõlmavad ka registripidaja kohustust edastada parandamistaotlus krediiditeabe andjale. Kui krediiditeabe andja rahuldab parandamistaotluse, peab ta KJS § 8 kohaselt edastama ajakohastatud andmed registrisse 24 tunni jooksul ja teavitama sellest ka registripidajat. Ajakohastatud andmete registrisse kandmise järel eemaldab registripidaja andmetelt märke „ülevaatamisel“. Kui krediiditeabe andja ei pea andmete parandamist põhjendatuks, peab ta teavitama sellest 34  andmesubjekti IKÜM-i artikli 12 kohaselt, esitades taotluse rahuldamata jätmise põhjused ning teabe kaebuse esitamise ja õiguskaitsevahendite kasutamise võimaluste kohta. Samuti peab krediiditeabe andja teavitama oma seisukohast viivitamata registripidajat, kes eemaldab seejärel vaidlustatud andmetelt märke „ülevaatamisel“. Tarbijakrediidilepingu sõlmimise piirangutega tarbijate nimekirja ehk laenukeelu nimekirja andmete puhul lahendab andmesubjekti taotluse registripidaja ise. Taotluse menetlemisel kohaldab registripidaja IKÜM- is sätestatud õigusi ja tähtaegu ning HMS-ist tulenevaid menetluspõhimõtteid. Eraldi registrisisese tähtaja puudumine ei vabasta registripidajat ega krediiditeabe andjat tegutseda viivituseta. Menetlus tuleb korraldada selliselt, et ebaõiged andmed parandatakse esimesel võimalusel ja andmesubjektile vastatakse IKÜM-i artikli 12 lõikes 3 sätestatud tähtaja jooksul. Menetluse praktilised töövood ja soovituslikud reageerimisajad võib vajaduse korral täpsustada registri tehnilises dokumentatsioonis ja osapoolte koostöökorras. 9. Krediidiandja identiteedi kaitse (unikaalne number - põhimääruse § 7 lg Antud selgitus. Eelnõu muudetud selliselt, et 3). Palume täiendavalt selgitada, millist praktilist eesmärki täidab sätestatakse üldpõhimõte, mille kohaselt krediidiandja identiteedi asendamine unikaalse numbriga ning milliseid registripidaja peab tagama, et § 10 lõike 1 punktis 1 õigushüvesid selline lahendus kaitseb. Praktikas sisaldavad nimetatud isiku tehtud päringu vastus ei võimaldaks krediidivõimelisuse hindamisel kasutatavad pangakonto väljavõtted tuvastada teist kredidiiteabe andjat. juba täna teavet selle kohta, milline krediidiandja on kliendile krediiti andnud. Seetõttu vajab täiendavat põhjendamist, millist lisandväärtust Krediidiandja identiteedi tuvastamise välistamise loob unikaalse numbri kasutamine registris ning kas selle kasutamine eesmärk on tagada, et krediiditeaberegistrit on eesmärgipärane. EKAL toetab läbipaistvat süsteemi ning ei pea kasutatakse üksnes krediidivõimelisuse hindamiseks, vajalikuks krediidiandja identiteedi asendamist unikaalse numbriga. mitte konkurentide kliendisuhete või krediidiportfellide süstemaatiliseks kaardistamiseks ega ärilistel eesmärkidel kasutamiseks. Krediidivõimelisuse hindamiseks on vajalik teave tarbija krediidikohustuste liigi, suuruse, kestuse ja 35  täitmise kohta, kuid üldjuhul ei ole selleks vaja teada, millise krediidiandjaga on tarbija lepingu sõlminud. Unikaalne number võimaldab eri krediiditeabe andjate edastatud kohustusi üksteisest eristada ja seostada, avaldamata samal ajal krediidiandja identiteeti. Selline lähenemine kaitseb krediidiandjate äriliselt tundlikku teavet ja toetab ausat konkurentsi. Krediiditeabe registrist andmete väljastamisel tuleb lähtuda eesmärgipärasuse ja minimaalsuse põhimõtetest. See, et krediidiandja nimi võib teatavatel juhtudel nähtuda tarbija pangakonto väljavõttelt, ei muuda selle teabe süstemaatilist avaldamist krediiditeaberegistris vajalikuks. Registri kaudu toimuv struktureeritud ja keskne andmevahetus võimaldaks sellist teavet töödelda märksa ulatuslikumalt. Samuti tuleb arvestada, et mitte iga krediidivõimelisuse hindamise käigus ei küsita inimeselt pangakonto väljavõtet. Krediiditeabe andja identiteet jääb registripidajale teada, et tagada andmete päritolu kontrollimine, parandamine ja järelevalve. Identiteet asendatakse unikaalse numbriga üksnes KJS § 10 lõike 1 punktis 1 nimetatud isikule krediidivõimelisuse hindamiseks väljastatavas päringuvastuses. 10. Registri töökindlus: EKALi hinnangul peaks registripidaja automaatselt Arvestatud osaliselt, antud selgitus. Eelnõu § 5 logima kõik registri rikked ning tegema need krediidiandjatele punktide 7, 10 ja 11 kohaselt vastutab registripidaja viivitamata kättesaadavaks. Samuti peaks põhimääruses olema teenuseintsidentide käsitlemise ja lahendamise eest selgelt sätestatud, millistel tingimustel võib krediidiandja registri ning peab registri toimimist takistavatest asjaoludest mittetoimimise korral krediidiotsuse teha ning milline osapool vastutab ja riketest viivitamata teavitama vastutavat töötlejat registri töökindluse puudumisest tulenevate tagajärgede eest. Juhime ning puudutatud krediiditeabe andjaid ja tähelepanu, et kehtiv seadus vabastab krediidiandja registri andmesaajaid. mittetoimimise ajal küll andmete esitamise ja registripäringu tegemise kohustusest, kuid samaväärset regulatsiooni ei ole Registriteenuse mittetoimimine vabastab tarbijakrediidilepingu sõlmimise piirangutega tarbijate nimekirja krediidiandja seaduses sätestatud tingimustel kontrollimise kohustuse puhul. Arvestades, et nimetatud kohustuse registripäringu tegemise kohustusest, kuid mitte rikkumisega kaasnevad õiguslikud tagajärjed ning registri üldisest kohustusest hinnata tarbija mittetoimimise korral puudub alternatiivne usaldusväärne krediidivõimelisust. Sellises olukorras võib 36  kontrollimehhanism, palume kaaluda selle regulatsiooni täiendamist. krediidiandja teha krediidiotsuse üksnes juhul, kui tal EKALi liikmed leiavad, et registri mittetoimimisest tulenev õiguslik ja on muudest usaldusväärsetest allikatest piisav ja majanduslik risk ei tohiks kanduda krediidiandjale olukorras, kus kontrollitud teave krediidivõimelisuse hindamiseks registri töökindlus ei sõltu krediidiandjast. ning täidetud on kõik muud vastutustundliku laenamise nõuded. Kui krediidivõimelisust ei ole võimalik piisavalt hinnata, ei või krediidiandja krediiti anda. Nende tingimuste sisuline muutmine või täiendamine ei kuulu krediiditeaberegistri põhimääruse volitusnormi esemesse. Registripidaja vastutus tema kohustuste rikkumisega tekitatud kahju eest tuleneb KJS-ist ja RVastS-ist. Konkreetse kahju hüvitamise kohustus sõltub kohustuse rikkumisest, selle põhjusest ning põhjuslikust seosest tekkinud kahjuga. Põhimäärusega ei ole võimalik kehtestada seadusest erinevat üldist vastutuse jaotust registripidaja ja krediidiandja vahel. Kehtiv regulatsioon ei näe registriteenuse katkestuse puhuks ette erandit nimekirja kantud tarbijaga lepingu sõlmimise keelust ega sellest tulenevatest õiguslikest tagajärgedest. Kuna tarbijakrediidilepingu sõlmimise piirangutega tarbijate nimekiri on krediiditeaberegistri alamregister, siis kohalduvad sellele kõik samad põhimõtted, mis krediiditeaberegistri puhul. Eelnõu § 5 punkti 11 sõnastust täiendatud selliselt, et registripidaja teavitab registris või sellega seotud teenustes rikke esinemise korral viivitamatult krediiditeabe andjaid ja registriga liidestatud andmesaajaid rikke olemusest ja rikke kõrvaldamise võimalikust tähtajast viivitamata. 11. Registriteenuste hinnastamise põhimõtted peaksid olema läbipaistvad. Antud selgitus. Registriteenuste hinnastamise EKAL peab oluliseks, et registriteenuste hinnastamine oleks läbipaistev põhimõtted ja hinnakirja kontrollimise kord on ning põhineks tegelikel põhjendatud kuludel. Lisaks palume hinnakirja sätestatud KJS §-des 13–15. KJS § 13 lõike 4 koostamisel arvestada krediidiliinil põhinevate toodete eripäraga. Kuna kohaselt peab registriteenuse tasu põhinema teenuse krediidiliini puhul võidakse registripäringuid teha ka enne iga efektiivsel osutamisel ja olema arvestatud väljamakse tegemist, võib päringupõhine hinnastamine mõjutada põhjendatud kulude alusel. Hinnakirja kehtestamiseks 37  selliste toodete kulustruktuuri ebaproportsionaalselt ning kulu võib on vajalik valdkonna eest vastutava ministri kanduda lõpuks tarbija kuludesse. Samuti on oluline, et registriteenuse kooskõlastus ning kooskõlastamise menetluses võib hinnastamisel oleks arvestatud turul olemasolevate alternatiivsete küsida arvamust registriteenuse kasutajatelt ja neid tehniliste lahenduste hinnataset tagamaks, et registri kasutamine ei esindavatelt organisatsioonidelt ning kujuneks krediidiandjatele ebaproportsionaalselt kulukamaks kui Finantsinspektsioonilt. olemasolevad turulahendused. Minister võib hinnakirja kooskõlastamisest keelduda muu hulgas juhul, kui tasud on registriteenuse kasutajatele ebaõiglaselt koormavad, seavad kasutajad oluliselt halvemasse olukorda võrreldes vaba konkurentsi tingimustega või on ebamõistlikult kõrgemad registripidaja järjepideva tegevuse, arengu ja mõistliku kasumi tagamiseks vajalikust tasemest. Seega võimaldab seadus hinnakirja hindamisel arvesse võtta ka olemasolevate turulahenduste hinnataset, arvestades seejuures registriteenusele kohalduvaid erinõudeid, teenuse ulatust ja turvalisuse tagamise kulusid. Konkreetne hinnastusmudel, sealhulgas see, kas kasutatakse päringupõhist tasu, periooditasu, mahupõhist hinnastamist või nende kombinatsiooni, määratakse kindlaks registripidaja hinnakirjas. Hinnakirja kooskõlastamisel hinnatakse ka erinevate krediiditoodete kasutusmustreid ja päringumahtusid, sealhulgas krediidiliinidel põhinevate toodete eripära, et hinnastamine ei koormaks teatavaid registrikasutajaid või krediiditooteid ebaproportsionaalselt. Vajaduse korral saab minister hinnakirja kooskõlastamisel kehtestada kõrvaltingimusi või nõuda hinnastusmudeli muutmist. Eesti Pangaliit 1. Eesti Pangaliit (edaspidi Pangaliit) on seisukohal, et põhimäärus peab, Arvestatud. Andmekoosseise osaliselt saadud võrreldes Eelnõus hetkel tooduga, palju detailsemalt reguleerima arvamuste põhjal täpsustatud. Registri pidamise ja toimimise korda, vastutava ja volitatud töötleja ülesandeid ning Registris kajastatavate andmete koosseisu. Leiame, et antud määruse juures on detailsem lähenemine hädavajalik, et tagada andmete esitajatele ja päringu tegijatele kindlus Registri tõrgeteta toimimise ning sealt saadava andmekvaliteedi osas. Määrusega andmekategooriate detailsemalt kirjeldamine on vajalik selleks, et tagada andmeandjate ühetaoline lähenemine. Hetkel tekitavad osade 38  andmekategooriate kirjeldused pigem arusaamatust – mis andmestik, mille kohta, mis täpsusastmega tuleb registripidajale esitada ning millal ja kuidas tuleb esitada andmeuuendus kui andmed on muutunud. Kas mõni andmeväli, nt nõudejääk, on lubatud asjakohasel juhul jätta lahtiseks, kui krediidileping ei ole veel üles öeldud või selle lõpptähtpäev saabunud? Krediiditeabe jagamise seaduse menetlemisel sai lähtekohaks, et seadusesse kirja pandud andmekategooriate detailsem ja täpsem sisu sätestatakse määrusega. 2. Samuti tuleb vähemalt põhimääruse tasandil lahendada Registrisse Antud selgitus. KJS-is on ammendavalt sätestatud kogutavate andmete rollipõhise nähtavuse küsimused – kellele ja mida isikud ja asutused, kellel on õigus Registrisse kogutud andmestikust päringu esitamisel vastusena krediiditeaberegistrist andmeid saada ning ülesanded kuvatakse, kuna andmestik on suuresti seotud pangasaladusega ja/või eesmärgid, mille täitmiseks võib neile andmeid kaitstud teabega. Vastasel korral väljastatakse pangasaladust väljastada. kolmandatele isikutele (peamiselt avaliku sektori esindajatele) oluliselt suuremas mahus, kui see on vajalik, mis rikub andmete töötlemise Juurdepääsuõigus ei tähenda õigust saada kogu minimaalsuse põhimõtet ja pangasaladusena käsitletavate andmete registri andmestikku. Igale teabesaajale võib teha kaitset. Hetkel jääb aga arusaamatuks kuidas ja kus on plaanitud kättesaadavaks üksnes need andmed, mis on tema reguleerida Cybernetika AS poolt 2024. aastal koostatud seadusest tuleneva ülesande või juurdepääsu analüüsidokumendis toodud põhiteemad – nt Registri tehniline eesmärgi täitmiseks vajalikud. Sellest tuleb lähtuda ka võimekus, andmetele rollipõhine ligipääs, nähtavus. Lisaks Registri registrist andmete väljastamisel ning järgida IKÜM-ist turvaklassile, peab määrus sätestama täpsemalt Registri töös tõrgete tulenevat minimaalsuse põhimõtet. tekkimisel nende kõrvaldamise ajaraamid - kui pikalt on lubatud plaanilised ja plaanimatud töökatkestused. Neid ülaltoodud teemasid ei Rollipõhine juurdepääs on seaduses sätestatud saa jätta määruse väliseks, nt riigihanke tingimustega juurdepääsuõiguste tehniline rakendus. Registripidaja reguleeritavateks. peab tagama, et kasutajale antud õigused vastaksid tema õiguslikule alusele ja juurdepääsu eesmärgile. Cybernetica AS-i analüüsis käsitletud tehnilisi lahendusi kaalutakse asjakohaselt hanke ettevalmistamise faasis. Seejuures tuleb aga arvestada, et väga konkreetsete lahenduste ette kirjutamine hankemenetluses ei pruugi olla otstarbekas, samuti ei eelda analüüsis kirjeldatud tehnilised üksikasjad nende sätestamist põhimääruses. Konkreetsete reageerimis- ja lahendamisaegade või plaaniliste ja plaanimata katkestuste lubatud kestuse sätestamine põhimääruse tasandil ei ole samuti 39  vajalik. Registripidaja kohustus tagada registri käideldavus tuleneb KüTS-ist ja ja AvTS-ist ning nende alusel antud rakendusaktidest, samuti kohaldatavatest infoturbenõuetest. Konkreetsed mõõdetavad teenustasemed, sealhulgas lubatud katkestused, reageerimis- ja taastamisajad ning teavitamise kord, on tehnilised ja ajas muutuvad teenuse osutamise tingimused, mis määratakse registripidajaga sõlmitavas lepingus ja selle teenustaseme kokkuleppes. Lepinguga ei saa vähendada registripidajale õigusaktidega pandud kohustusi. 3. Märgime lisaks seda, et kuna krediiditeabe jagamise seadus sätestab Arvestatud. Paragrahv 6, mis sätestas krediiditeabe §-s 6 määruse sisule piirid, siis Pangaliidu hinnangul puudub seaduses andjaga seonduvat, eelnõust välja jäetud. volitusnorm, mis võimaldaks kehtestada määrusega krediiditeabe andjale lisakohustusi (vt määruse § 10). Andme andja saab vastutada vaid õigete andmete esitamise eest, kuid ta ei saa tegeleda registrisse kantud ebaõigete andmete parandamisega või parandatud andmete Registrisse sisse kandmisega, sest andme andja ei ole Registri pidaja. Seega saab andme andja vastutus piirduda vaid õigete andmete esitamiskohustusega registripidajale, mitte aga registrikannete õigsuse üle kontrollimisega Registris. 4. Kuna tarbijakrediidi andjatele on seadusega pandud kohustus Arvestatud. Eelnõu muudetakse selliselt, et Registrisse andmeid esitada ning sealt laenutaotleja krediidivõime juurdepääsu piiramise ja äravõtmise otsustab hindamiseks andmeid pärida, siis ei saa määrusega lahendada Rahandusministeerium registri vastutava töötlejana üldsõnaliselt olukorda, millal võib andmetele juurdepääsu piirata või (eelnõu § 4 punkt 6 ja § 7 lõige 8). keelata, samuti isiku või asutuse loamenetlust. Pangaliit on seisukohal, et neid otsuseid ei saa teha volitatud töötleja. Määrusega on Registripidaja kontrollib liidestamise eel taotleja lahendamata vastava otsuse vaidlustamise kord. isikusamasust ja esindusõigust, tema kuulumist KJS § 10 lõikes 1 nimetatud isikute hulka ning liidestatava infosüsteemi vastavust tehnilistele ja infoturbenõuetele. Samas peab säilima võimalus reageerida viivitamata konkreetsele ja vahetule ohule. Kui juurdepääsu jätkumine võib põhjustada registriandmete loata avaldamise või muutmise, andmete hävimise, juurdepääsuandmete väärkasutamise või muu olulise turvaintsidendi, võib vastutav töötleja rakendada 40  vältimatu ajutise tehnilise kaitsemeetme. Selliseks meetmeks võib olla näiteks konkreetse kasutajakonto, liidese või vajaduse korral kogu tehnilise juurdepääsu ajutine peatamine. Rakendatud meetmest, selle põhjusest, ulatusest ja eeldatavast kestusest tuleb viivtamatult teavitada puudutatud isikut. Vastutav töötleja otsustab esimesel võimalusel, kas ajutine meede lõpetada, seda muuta või juurdepääsu piiramine või peatamine oma otsusega jätkata. Kui oht on kõrvaldatud või vastutav töötleja meetme jätkamist vajalikuks ei pea, taastab registripidaja juurdepääsu viivitamata. Juurdepääsu piiramisel lähtutakse proportsionaalsuse põhimõttest. Võimaluse korral piiratakse üksnes ohu allikaks olevat kasutajat, liidest või toimingut ning kogu asutuse juurdepääs peatatakse ainult juhul, kui vähem piirava meetmega ei ole võimalik ohtu kõrvaldada. Juurdepääsu äravõtmine on võimalik eelkõige siis, kui isik ei kuulu enam KJS § 10 lõikes 1 nimetatud isikute hulka või kui juurdepääsu lõpetamine tuleneb pädeva asutuse jõustunud otsusest. Vastutava töötleja otsus peab olema põhjendatud ning selles märgitakse piirangu õiguslik ja faktiline alus, ulatus, kehtivusaeg või taastamise tingimused, samuti otsuse vaidlustamise võimalused. Enne otsuse tegemist võimaldatakse puudutatud isikul esitada oma seisukoht, va juhul, kui viivitamatu sekkumine on vajalik vahetu ohu tõrjumiseks. Otsust saab vaidlustada HMS-is ja HKTS-is sätestatud korras. 5. Eelnõu ei anna vastuseid, kuidas korraldatakse tarbija laenukeelu Antud selgitus. Tarbijakrediidilepingu sõlmimise avalduste menetlemine ega ka keelu Registrisse sisestamise tähtaja piirangu avalduse esitamine ja selle alusel nimekirja kohta. Vastavad korralduslikud sätted peaks sätestama põhimäärus. kandmise tähtaeg on sätestatud KJS §-s 9. Avaldus esitatakse registripidajale ning registripidaja on kohustatud pärast avalduse saamist kandma tarbija 41  nimekirja viivitamata. Seetõttu puudub vajadus vastavat regulatsiooni põhimääruses korrata. Avalduse alusel nimekirja kandmine ei eelda registripidaja sisulist kaalutlusotsust. Registripidaja tuvastab avalduse esitaja isikusamasuse ja kontrollib avalduse nõuetekohasust ning kannab tarbija nimekirja. Avalduse esitamise tehniline lahendus, sealhulgas iseteeninduskeskkonnas kasutatav vorm, kinnitustoimingud ja tarbija teavitamine, töötatakse välja registri tehnilise lahenduse osana. Need on tehnilise iseloomuga üksikasjad, mida ei ole põhjendatud põhimääruses sätestada. 6. § 5. Volitatud töötleja ülesanded. Antud selgitus. Vastutav töötleja ei saa tõepoolest talle IKÜM-ist tulenevat vastutust volitatud töötlejale Pangaliidu hinnangul on põhimääruses mitmed vastutava töötleja üle anda. Volitatud töötleja vastutab iseseisvalt ülesanded ja õigused määratletud volitatud töötleja ülesannetena, sh üksnes nende kohustuste täitmise eest, mis tulenevad sisulist otsustamist nõudvad ülesanded, nagu õigusliku aluse kontroll, talle vahetult IKÜM-ist, KJS-ist, põhimäärusest ja juurdepääsuõiguste andmise ja lõpetamise õigus. Vastutuse vastutava töötlejaga sõlmitud lepingust. seisukohast: volitatud töötleja osas on põhimääruses otse ja selgelt välja toodud, et volitatud töötleja vastutab andmetöötlustoimingute Registripidaja ülesanne on tagada tema tehtavate õiguspärasuse eest (§ 5 p 2) ja isikuandmete töötlemise nõuete andmetöötlustoimingute õiguspärasus ja täitmise eest (§ 5 p 3). IKÜM kohaselt lasub vastutus isikuandmete isikuandmete töötlemise nõuete järgimine oma nõuetekohase töötlemise eesteeskätt vastutaval töötlejal. Kuna ülesannete täitmisel. põhimääruse § is 4 ei ole vastutava töötleja ülesannete all vastutava töötleja vastutuse osas sõnagi öeldud, tekib küsimus, et kas Registripidajale antud ülesanded kontrollida krediiditeaberegistri osas on vastutav töötleja oma vastutuse juurdepääsu õigusliku aluse ja eesmärgi olemasolu delegeerinud volitatud töötlejale. Selline lahendus ei vasta IKÜM ning taotleja tehnilist võimekust ei tähenda mõttele ehk vastutav töötleja ei saa oma vastutust delegeerida volitatud isikuandmete töötlemise eesmärkide ega õiguslike töötlejale. aluste iseseisvat kindlaksmääramist. Juurdepääsuõigusega isikud, juurdepääsu eesmärgid ja põhilised eeldused tulenevad KJS-ist ja on oma sisult formaalsed. Registripidaja kontrollib nendele nõuetele vastavust ja rakendab seadusest tulenevaid juurdepääsureegleid registri igapäevase pidamise käigus. Vastutav töötleja kontrollib registripidaja tegevust ning teeb tema ülesannete täitmise üle järelevalvet. 42 7. § 5 punkt 1: tagab registriteenuse nõuetekohase osutamise, sealhulgas Antud selgitus. Registrisse andmete kandmine andmete kogumise, haldamise ja säilitamise. toimub automatiseeritult. Registripidaja ei tee enne andmete kandmist sisulist otsust, vaid kontrollib Kui kiiresti edastatud andmed peavad kajastuma Registris? Millise aja (automaatselt) andmete vastavust kehtestatud jooksul on Registril kohustus andmed Registrisse “kanda”? Ettepanek tehnilistele nõuetele, sh kohustuslike väljade on sätestada määruses tähtaeg vastava kohustuse täitmise kohta. täidetust, ja andmete vormingut. Tehnilistele nõuetele vastavad andmed peavad kajastuma registris viivitamata pärast nende vastuvõtmist ja tehnilist valideerimist. Kindla tunni- või päevapõhise tähtaja sätestamine ei ole vajalik ega põhjendatud, kuna registri tavapärase toimimise korral kantakse andmed registrisse viivitamata. Viivitus saab tekkida eelkõige tehnilise tõrke või andmete nõuetele mittevastavuse korral. Tehnilistele nõuetele mittevastavate andmete vastuvõtmisest keeldumisest ja selle põhjustest teavitab registripidaja krediiditeabe andjat viivitamata. 8. § 5 punkt 2: vastutab andmetöötlustoimingute õiguspärasuse eest. Antud selgitus. Registripidaja peab tagama tema tehtavate andmetöötlustoimingute õiguspärasuse Jääb ebaselgeks, mille alusel toimub andmetöötlustoimingute oma ülesannete ulatuses, kuid see ei tähenda, et õiguspärasuse kontroll. Üheks andmetöötlustoiminguks, mille vastutav töötleja annaks oma vastutuse õiguspärasust peab volitatud töötleja kontrollima, on krediiditeabe registripidajale üle – IKÜM-i tähendauses jääb väljastamine ehk volitatud töötleja peab kontrollima, kas krediiditeabe vastutajaks igal juhul vastutav töötleja. osas päringu teinud isikul on selleks õiguslik alus ja asjakohane eesmärk. Krediidiasutuste seaduse (KAS) § 88 lg 6 sätestab nõuded Krediiditeaberegistrist andmete saamise õiguslik alus krediidiasutustele kolmandate isikute poolt pangasaladuse saamiseks tuleneb KJS §-st 10, milles on sätestatud edastatud järelpärimistele. Kas krediiditeaberegistrist teabe pärimiseks juurdepääsuõigusega isikud ning eesmärgid, mille sätestatakse teatud isikute päringute suhtes analoogsed nõuded? täitmiseks võib neile andmeid väljastada. Päringu Päringu tegemisel peab kohaldama kehtiva KAS § 88 lõike 6 „filtrit“ ehk tegija peab demonstreerima ja põhjendama, millise päringu tegemisel peab tuvastatud isik viitega tema ametikohale konkreetse ülesande või menetluse täitmiseks sisestama andmete kasutamise eesmärgi, ammendava loetelu andmeid vajatakse. Üksnes üldisest viitest kohtu-, andmetest ja õigusliku aluse. Ei piisa viitest, et tegemist on kohtu-, pärimis-, täite- või muule menetlusele ei piisa, kui selle pärimis- või täitemenetlusega vmt, peab olema ka tegelik eesmärk ja põhjal ei ole võimalik hinnata päringu seost loetelu andmetest. Andmete loetelu, millele üks või teine ametnik tohib konkreetse menetluse ja isikuga. Üldisele õigustatud ligi pääseda, peaks olema kooskõlastatud pankadega. Vastasel korral huvile tuginemine ei anna iseseisvat ei ole järelevalve läbiviimine võimalik. juurdepääsuõigust, kui juurdepääsuks puudub KJS §- s 10 sätestatud alus. 43 Ning mille alusel registripidaja päritava info vajalikkust ehk eesmärki ja KAS § 88 lõikes 6 loetletud andmed kattuvad eelnõu asjakohase õigusliku aluse (sh õigustatud huvi) olemasolu kontrollib? § 7 lõigetes 5 ja 6 nimetatud andmetega. Soovime siiski märkida, et ka päringute suhtes nõuete kehtestamisel jääb siiski üles küsimus, kuidas saab registripidaja päringute õigsust Registriga püsivalt liidestatud kasutaja iga kontrollida. Selleks, et edastada infot KJS § 10 lg 1 punktides 2 – 12 automatiseeritud päringu sisuline eelkontroll ei ole nimetatud kolmandatele isikutele, sh avaliku võimu kandjatele, tuleb registri eesmärki ja kasutusmahtu arvestades tagada, et nende isikute tegevust reguleerivates õigusaktides on teostatav ning muudaks automatiseeritud otseselt öeldud, et isikul on õigus teha konkreetsel eesmärgil päring andmevahetuse sisuliselt võimatuks. Sellisel juhul krediiditeaberegistrisse, samuti milliseid andmeid on isikul õigus tagatakse päringu tegija ja kasutaja tuvastamine, Registrist saada. Vastupidisel juhul tekib sarnane olukord nagu oli hiljuti õigusliku aluse ning konkreetse päringu põhjenduse täitmisregistri ja sellest andmete pärimisega. märkimine ja päringu logimine. Päringute õiguspärasust kontrollitakse riskipõhiselt järelkontrolli korras. Kui andmeid taotleb isik, kellel puudub registrile püsiv juurdepääs, kontrollib registripidaja õigusliku aluse, eesmärgi ja taotletavate andmete vajalikkust enne andmete väljastamist. Päringu tegijale väljastatavate andmete ulatus määratakse tema seadusest tuleneva ülesande ja juurdepääsu eesmärgi alusel, järgides andmete minimaalsuse põhimõtet. Konkreetsete andmeväljade märkimine päringu tegija poolt ei ole vajalik ulatuses, milles talle väljastatav andmekoosseis tuleneb juba tema kasutajarollist ja juurdepääsu eesmärgist. Taotletavate andmete ulatus peab siiski olema päringust või selle tehnilisest sisust tuvastatav. Juurdepääsuõiguse ja väljastatava andmekoosseisu määramine ei saa sõltuda krediidiasutuste kooskõlastusest, sest juurdepääsu alused otsustab seadusandja ning registri vastutav töötleja peab tagama nende rakendamise kooskõlas eesmärgipärasuse ja andmete minimaalsuse põhimõttega. Krediidiasutusi ja teisi krediiditeabe andjaid saab küll kaasata tehnilise juurdepääsumudeli väljatöötamisse, kuid neil ei tohiks olla õigust otsustada seadusest tuleneva juurdepääsu võimaldamise üle. 44 9. § 5 punkt 8: annab loa isiku või asutuse liidestamiseks registriga, Arvestatud osaliselt, antud selgitus. Eelnõu kontrollides eelnevalt õigusliku aluse olemasolu asjakohasust ja muudetakse selliselt, et juurdepääsu piiramise ja tehnilist võimekust ning otsustab juurdepääsuõiguse äravõtmise. äravõtmise otsustab Rahandusministeerium registri vastutava töötlejana (eelnõu § 4 punkt 6 ja § 7 lõige Jääb ebaselgeks kuidas kontrollib registripidaja õigusliku aluse 8). asjakohasust? Vt Pangaliidu kommentaare käesoleva paragrahvi punkt 2 all. Kirjeldamata on loa andmise otsustamise kriteeriumid, milline on KJS § 10 lõikes 1 nimetatud isikute juurdepääsuõigus menetlus, kes on kaasatud. Kas Rahandusministeerium on kaasatud ja tuleneb vahetult seadusest. Registripidaja ei otsusta, otsustab vastutava töötlejana sisuliselt loa andmise? Krediidiandjalt kas anda sellisele isikule juurdepääsuõigus, vaid juurdepääsu äravõtmine piirab sisuliselt krediidiandja tegevust, seega kontrollib seaduses sätestatud eelduste täitmist ja peab olema võimalus juurdepääsuõiguse äravõtmise otsus korraldab tehnilise liidestamise. Õigusliku aluse vaidlustada? FI on krediidiandjale andnud tegevusloa, aga läbi asjakohasuse kontroll tähendab selle tuvastamist, kas erinevate registriliideste saab krediidiandja tegevust piirata ilma taotleja kuulub KJS § 10 lõikes 1 nimetatud isikute tegevusluba ära võtmata. Pangaliidu hinnangul peab tegevusloa hulka ning kas taotletavate andmete koosseis vastab olemasolu garanteerima juurdepääsu Registrile ning samas sättes nimetatud eesmärgile. juurdepääsuõiguste äravõtmise alused peavad olema kirjas seaduses endas (KJS), mitte Registri põhimääruses. Krediidiandja puhul kontrollitakse tegevusloa olemasolu Finantsinspektsiooni asjakohasest registrist alusel, registripidaja ei hinda uuesti krediidiandja õigust krediidiandjana tegutseda. Kehtiva tegevusloa korral ei ole registripidajal kaalutlusõigust tehniliselt nõuetekohasest liidestamisest keelduda. Krediidiandja liidestatav infosüsteem peab vastama registri turva- ja andmevahetusnõuetele. Nende nõuete kontrollimine ei kujuta endast krediidiandja tegevusloa sisulist ümberhindamist. Juhime tähelepanu, et pangad, teised krediidiandjad ja krediidiinkassod peavad oma tegevusload viima vastavusse nõudega kinnitada valmisolekut andmevahetuseks krediiditeaberegistri pidajaga krediiditeabe jagamise seaduses sätestatud tingimustel ja korras (KAVS § 12 lg 1 punkt 19, KAS § 131 lg 1 punkt 20 ja KIOS § 7 lg 1 punkt 16). Selle nõude vastavust kontrollib Finantsinspektsioon. Rahandusministeerium vastutava töötlejana teeb registripidaja tegevuse üle järelevalvet, kuid ei pea 45  osalema iga tavapärase liidestamistaotluse lahendamises. Ebaselge õigusliku aluse või põhimõttelise küsimuse korral peab registripidaja pöörduma seisukoha saamiseks vastutava töötleja poole. Juurdepääsu peatamine või piiramine ei ole samastatav tegevusloa kehtetuks tunnistamise ega krediidiandja tegevuse keelamisega. Tegemist on registri konfidentsiaalsuse ja tervikluse kaitseks rakendatava tehnilise kaitsemeetmega. Juurdepääsu võib piirata üksnes konkreetse ja põhjendatud turvariski korral ning see peab olema proportsionaalne. Üldjuhul tuleb isikut enne piirangu rakendamist teavitada ja anda talle võimalus puudus kõrvaldada. Vahetu või oluline turvarisk võib õigustada juurdepääsu viivitamatut ajutist peatamist. Juurdepääs tuleb taastada viivitamatult pärast piirangu põhjuse kõrvaldamist. Seadusest tuleneva juurdepääsuõiguse lõppemisel, näiteks tegevusloa kehtetuks muutumise või KJS §-s 10 sätestatud õigusliku aluse äralangemise korral, lõpetatakse ka tehniline juurdepääs registrile. See ei kujuta endast uut juurdepääsu äravõtmise alust, vaid seadusest tuleneva juurdepääsuõiguse puudumise õiguslikku tagajärge. 10. § 5 punkt 12: teavitab krediiditeabe andjaid ja registriga liidestatud Arvestatud. Eelnõu muudetud nii, et registri pidamist andmesaajaid viivitamata registri toimimist takistavatest asjaoludest, ja kasutamist mõjutavate õigusaktide kehtestamise registri muutmise või arendamise kavatsusest ning registri pidamist ja või muutmise kavatsusest teavitamine kuulub kasutamist mõjutavate õigusaktide kehtestamise või muutmise vastutava töötleja ülesannete hulka. kavatsusest, samuti annab muud vajalikku teavet. Pangaliidu hinnangul on eelsätestatud kohustus „teavitab /…/ registri pidamist ja kasutamist mõjutavate õigusaktide kehtestamise või muutmise kavatsusest, …“ vastutava töötleja kohustus, sest vastutav töötleja algatab registriga seotud õigusaktide muutmise või uute õigusaktide kehtestamise. 46 11. § 5 punkt 14: nõustab ja juhendab krediiditeabe andjaid ja Antud selgitus. Registripidaja nõustamis- ja andmesaajaid registri kasutamisega seotud küsimustes. juhendamiskohustus hõlmab eelkõige registri kasutamise tehnilisi ja korralduslikke küsimusi, Kuidas volitatud töötleja tagab sisulise nõustamise õigsuse ja sealhulgas liidestamist, andmete edastamist ja vastavuse õigusaktidele? Kuidas selline jooksev nõustamine välja näeb päringute tegemist, kasutajaõigusi, veateadete – kas registripidajal on kohustus luua näiteks kasutajatoe funktsioon? lahendamist ning registri tehniliste nõuete järgimist. Registripidaja ei anna õiguslikke tõlgendusi ega otsusta küsimusi, mis puudutavad KJS või muude õigusaktide sisulist kohaldamist. Registripidaja koostatud üldised juhendid kooskõlastatakse vajaduse korral vastutava töötlejaga. Kõnesolev ülesanne eeldab, et registripidaja korraldab registri kasutajatele toimiva kasutajatoe. Kasutajatuge võib osutada telefoni, e-posti, teenindusportaali või muu sobiva kanali kaudu. Kasutajatoe täpne korraldus, teenindusajad, ja reageerimisajad on tehnilise iseloomuga praktilised küsimused ja võivad ajas muutuda, mistõttu ei ole põhjendatud sätestada neid põhimääruses. 12. § 5 punkt 18: tagab, et tema töötajatel on juurdepääs registriandmetele Antud selgitus. Registripidaja töötajate juurdepääsu üksnes töökohustuste täitmiseks määratud ulatuses. piiramine üksnes töökohustuste täitmiseks vajaliku ulatusega eeldab isikustatud ja rollipõhiste Märgime, et nimetatud kohustuse tagamiseks peab volitatud töötleja juurdepääsuõiguste rakendamist, töötajate oma töötajate toimingud nõuetekohaselt logima ja teostama andmetöötlustoimingute logimist ja regulaarselt juurdepääsuõiguste kontrolle. juurdepääsuõiguste teostamise korrapärast kontrollimist. Töötaja tööülesannete muutumisel või töösuhte lõppemisel tuleb tema juurdepääsuõigusi viivitamata muuta või need lõpetada. Andmetöötlustoimingute logimise kohustus tuleneb juba krediiditeabe jagamise seadusest ning juurdepääsuõiguste haldamisele ja kontrollimisele kohalduvad lisaks Eesti infoturbestandardi nõuded. Seetõttu ei ole vaja neid kohustusi põhimääruses üksikasjalikult korrata. 13. § 6. Krediiditeabe andja ülesanded. Arvestatud. Krediiditeabe andja ülesandeid puudutav paragrahv eelnõust välja jäetud. 47  Antud paragrahv tuleb määrusest välja jätta. Krediiditeabe andjale määrusega täiendavate kohustuste panemine ületaks KJS § 6 lg 5 volitusnormi piire, sest seadus ei delegeeri ministrile õigust krediiditeabe andjate õigusi ega kohustusi põhimäärusega reguleerida. (2. peatüki pealkiri vastavalt muuta: "Krediiditeaberegistri vastutav ja volitatud töötleja") Lisaks – krediiditeabe andja ei saa vastutada selle eest, kas registripidaja avalikustab Registris andmed õigesti (krediidiandja esitatud kujul). Tuleb eristada andmete edastamist ja andmete Registris kuvamist. 14. § 7. Krediiditeaberegistri andmed. Antud selgitus. KJS §-s 10 on sätestatud registriandmetele juurdepääsuks õigustatud isikud ja Määruse tasandil tuleb lahendada ka andmete rollipõhise nähtavuse asutused ning eesmärgid, mille täitmiseks võib neile küsimused. andmeid väljastada. Juurdepääsuõigus ei anna õigust saada kogu registri andmestikku. Andmesaajale võib teha kättesaadavaks üksnes need andmed, mis on vajalikud tema seadusest tuleneva ülesande või juurdepääsu eesmärgi täitmiseks, järgides sealhulgas isikuandmete töötlemise minimaalsuse põhimõtet. Andmesaaja juurdepääsu ulatus määratakse tema õigusliku aluse, ülesannete ja andmete kasutamise eesmärgi järgi. Andmete rollipõhine nähtavus tagatakse tehniliste juurdepääsuõigustega. Kõigi kasutajarollide ja neile nähtavate üksikute andmeväljade ammendavat loetelu ei ole otstarbekas põhimääruses sätestada. Detailsed rolli- ja andmeväljad on registri tehnilise ülesehituse osa ning seda peab saama kohandada näiteks õigusaktide, kasutajarollide ja registri tehnilise lahenduse muutumisel. 15. § 7 lg 1 punkt 3: krediidi füüsilisest isikust käendaja andmed – ees- ja Arvestatud. Eelnõu § 6 lõike 1 punkti 3 on perekonnanimi, isikukood või selle puudumise korral sünniaeg ning täpsustatud selliselt, et registrisse kantakse käendusest tuleneva kohustuse suurus täiseurodes või sendi käenduslepingus kokku lepitud käendaja vastutuse täpsusega. rahaline maksimumsumma, Teeme ettepaneku, et andmeteks oleks käendaja ees- ja perekonnanimi, isikukood või selle puudumise korral sünniaeg ning käenduslepinguga kokku lepitud käendaja vastutuse rahaline 48  maksimumsumma täiseurodes sendi täpsusega. Kui käenduslepingus vastutuserahaline maksimumsumma puudub (s.t leping on sõlmitud ajal, mil seadusega puudus kohustus märkida lepingusse vastutuse rahalist maksimumsummat), siis jääb vastava summa lahter täitmata. Solidaarse ja osavastutusega käenduse osas samad reeglid. Pangaliit ei pea vajalikuks tekitada olukorda, kus sellise limiteerimata käenduse korral peab käenduskohustuse raporteerimiseks hakkama looma seoseid käendusega tagatud krediidikohustusega, mis tegelikult ajas muutub (väheneb, kuid võib kõrvalnõuete tõttu ka suureneda). Samuti ei ole vaja käendusega koos raporteerida käendusega tagatud krediidikohustuse andmeid. 16. § 7 lg 1 punkt 4: tarbijakrediidilepingu üldandmed – number, sõlmimise Arvestatud. Eelnõu § 6 lõike 1 punkt 4 sõnastatakse kuupäev ja lõppemise tähtpäev. järgmiselt: „4) tarbijakrediidilepingu number, sõlmimise kuupäev, Lõppemise tähtpäev – määrus peab sätestama, mida raporteeritakse märge lepingu tähtajalisuse kohta ning tähtajalise ja kuvatakse tähtpäeva osas krediitkaardilepingu või muu tähtajatu lepingu korral selle lõppemise tähtpäev;“. lepingu korral? Kas N/A? Pangaliidu ettepanek: luua lisaväli staatusega tähtajatu/tähtajaline. Kuidas lahendatakse olukord, et krediidiandja Üksnes lepingu lõppemise tähtpäeva andmeväli ei Registrist päringut tehes tunneb vastusest ära enda poolt võimalda tõepoolest tähtajalist ja tähtajatut lepingut andmesubjektile väljastatud laenu / temaga sõlmitud käenduse? üheselt eristada. Määruses on kirjeldamata, mida näevad päringu tegijad, sh tarbija ise. Krediiditeabe andja peab nägema oma andmeid terviklikult, siis saab Tähtajalise lepingu korral esitatakse ka lepingu kehtiv ka kontrollida andmete korrektsust. Kui tähtpäev on saabunud, lõppemise tähtpäev. Tähtajatu lepingu, sh tähtajatu raporteerivad krediiditeabe andjad nõudejääki. krediitkaardileping, puhul jäetakse lõppemise tähtpäeva väli täitmata. Kui tähtajalise lepingu lõppemise tähtpäev saabub, kuid tarbija vastu jääb täitmata rahaline nõue, tuleb lepingu lõppemise korral registris kajastada nõudejääki. Krediiditeabe andja ei pea sellisel juhul jätkama lõppenud lepingu kajastamist kehtiva krediidilepinguna. Krediiditeabe andjal peab olema võimalik tutvuda tema enda registrile edastatud andmetega terviklikult, sealhulgas lepingu numbri ja käendaja andmetega, et kontrollida andmete õigsust ning neid vajaduse korral parandada. See juurdepääs korraldatakse 49  krediiditeabe andja enda andmete vaatamise funktsionaalsusena. Krediidivõimelisuse hindamiseks tehtavas päringus ei kuvata päringu tegijale teise krediiditeabe andja nime ega muid selliseid tunnuseid, mis võimaldaksid krediiditeabe andja või tema kliendisuhte tuvastada. Kohustuste eristamiseks kasutatakse registri loodud kordumatut tunnust ning krediiditeabe andja identiteet kuvatakse eelnõu § 7 lõikes 3 sätestatud unikaalse numbrina. Enda edastatud andmed saab krediiditeabe andja tuvastada talle nähtava lepingu numbri alusel. Andmesubjektile kuvatakse tema kohta registrisse kantud andmed, samuti andmete töötlemise logi. Teiste andmesaajate puhul sõltub neile nähtav andmekoosseis nende KJS §-s 10 sätestatud ülesandest. 17. § 7 lg 1 punkt 5: krediidiliik – elamukinnisvaraga seotud krediit, sõiduki Arvestatud. Eelnõu vastavalt muudetud. liising, muu vara liising, vara ost järelmaksuga, krediitkaardilaen, arvelduskrediit ja muu rahaline krediit. Pangaliidu ettepanek krediidiliikide täpsustamiseks: 1. Kinnisvaraga tagatud tarbijakrediit - tagatisega suuremahulised, pikaajalised laenud, mille otstarve on isiklikuks kasutuseks eluaseme ost või ehitamine, üürikinnisvara, suvekodu ostmine. Siia kuuluvad ka muul otstarbel võetud laenud, mis on tagatud kinnisvarale seatud hüpoteegiga (nt kodukapitalilaen jne). 2. Tagatisega tarbimislaen – muu tagatisega laen (välja arvatud kinnisvara), mille otstarve ei ole piiratud või mille eesmärk on hariduse omandamisega seotud kulude katmine, välja arvatud riigi tagatisega õppelaen (nt. tagatisega väikelaen, väärtpaberitagatisega laen, käendusega laen, jne). 3. Tagatiseta tarbimislaen - tagatiseta laenud, mille otstarve võib olla vaba (nt väikelaen) või seotud konkreetse kauba/teenuse soetamisega (nt järelmaks). 50  4. Liisingud - kapitalirent, mille otstarve on sõiduvahendite või muude liikurite või muu vara soetamine vara omandamise eesmärgil ning kasutusrent, mille otstarve on vara kasutamine kindlaksmääratud ajaks ilma kohustuseta ese osta. Muuhulgas ka kinnisvaraliising. 5. Revolveeriv tarbijakrediit (krediidilimiit) - tagatiseta tarbimiskrediidid (seotud sissetuleku või kontokäibega), mille otstarve on igapäevaste ostutehingute tegemine, arvelduskonto ajutise likviidsuse tagamine või jooksvate kulude katmine korduvkasutatava krediidilimiidi raames (nt. krediitkaart, arvelduskrediit, limiidikonto). Lisaks teeme täiendava ettepaneku § 7 lg 1 p 5 osas, milleks on luua riiklikult tagatud õppelaenu jaoks eraldi krediidiliik (muudatus/ täiendus eelnevalt esitatud ettepanekule): 6. Riigi tagatud õppelaen – õppetoetuste ja õppelaenu seaduses reguleeritud arvatud riigi tagatisega õppelaen. Põhjendus: kuna graafiku tüüp ei ole õppelaenul üheselt võimalik ühegi liigi alla paigutada ja pangad tekitavad õppelaenu lepingu sõlmimiseloma süsteemi jaoks erinevat tüüpi graafikuid (annuiteet või bullet või erigraafik) ja kliendi jaoks koostatakse õige graafik alles siis, kui õpingud on lõppenud (seni 1x aastas intressimaksed) võiks luua eraldi krediiditüübi. Kui on riigi tagatud õppelaen, siis on võimalik graafiku tüüpi regulatsiooni põhjal oletada. 7. Muu reguleeritud krediit - laenutooted, mis ei liigitu otseselt eelnevatesse kategooriatesse. 18. § 7 lg 1 punkt 6: krediidi maksimaalne summa täiseurodes või sendi Arvestatud. Eelnõu kõnesolevat sätet vastavalt täpsusega. muudetud. Pangaliidu hinnangul on õigem sendi täpsusega, kuna laenuarvestused on sendi täpsusega ning krediiditeabe andja ei muuda andmeid Registrile edastamisel. Maksimaalne summa muutub siis, kui krediidi summat või -limiiti suurendatakse. Limiiditoodetel (revolveeriv tarbijakrediit) tuleb edastada limiidi maksimaalne summa. Lisada selgesõnaliselt põhimäärusesse, et kogu andmevahetus toimub eurodes ning lisada selgitus, kuidas tuleb konverteerida ja millise kursiga, kui kohustus on muus valuutas kui euro. 51 19. § 7 lg 1 punkt 7: krediidijääk või nõudejääk täiseurodes või sendi Arvestatud. Eelnõu kõnesolevat sätet vastavalt täpsusega. muudetud. Samuti sendi täpsusega. Ettepanek: eristada krediidijääki ja nõudejääki kahe andmevälja loomisega, krediidijäägina edastataks põhiosa jääk (lepingu tähtpäev ei ole saabunud), nõudejäägina kogu nõude suurus koos kõrvalnõuetega (lepingu tähtpäev saabunud / ülesöeldud leping) ning ainult üks andmeväljadest saaks olla täidetud. Limiiditoodetel (revolveeriv tarbijakrediit) edastataks lepingu kehtivusperioodil krediidi maksimaalne summa (punkt 6) ja nõudejääk ning krediidijääki (punkt 7) ei edastata. 20. § 7 lg 1 punkt 8: krediidi tagasimakse graafiku tüüp – annuiteetmaksed, Antud selgitus. Eelnõus loetletud võrdsed põhiosamaksed, osaline amortisatsioon, ühekordne tagasimaksegraafiku tüübid Eesti Panga presidendi tagasimakselaenuperioodi lõpus ja muud tagasimaksed. 30.03.2021 määruse nr 3 „Krediidiasutuse bilansi täiendava aruandluse kehtestamine“ lisas 15 Pangaliidu ettepanek graafiku tüüpide osas. Kuna määruse eesmärk „Kodumajapidamiste muude laenude ja liisingute on tagada Registri andmete ühetaoline esitamine, siis pakume välja aruanne“ määratletud aruandluses kasutatavatel järgmise lahenduse: laenugraafiku identifikaatoritel. Tegemist on 1. määruses sätestada graafikutüüpide kirjeldused; finantssektoris juba kasutusel oleva liigitusega, mis toetab andmete ühetaolist esitamist, võimaldab 2. lisada eraldi andmeelement: "kas krediidijääk amortiseerub turuosalistel kasutada olemasolevaid krediidilepingu lõpptähtpäevaks täielikult (jah/ei)". aruandluslahendusi ning vähendab registri rakendamisega kaasnevat halduskoormust. 3. eemaldada graafikutüüp "osaline amortisatsioon". Osaline amortisatsioon on kehtivas Pakutud lahendus oleks täpsem, tehnoloogiliselt lihtsam töödelda ja finantsaruandluses kasutatav iseseisev ja tulevikukindlam uute krediiditoodete lisandumisel. Graafikutüüpide turuosalistele tuttav graafikutüüp, mis väljendab nii kirjeldus järgmises sõnastuses: annuiteetmaksed - perioodilise põhiosa tagastamist kui ka lepingu tagasimaksegraafik, mille korral on krediidi igakuine makse lõppemisel alles jäävat krediidijäägi. Selle krediidilepingu kohasel tagasimakseperioodil ühesuurune ning asendamine täiendava tunnusega muudaks registri sisaldab vähemalt põhiosa – ja intressimakset; liigituse erinevaks olemasolevast aruandlusliigitusest ning tekitaks registrisse uue andmeelemendi. võrdsed põhiosamaksed - tagasimaksegraafik, mille korral on krediidi igakuine põhiosa makse krediidilepingu kohasel tagasimakseperioodil Krediidijäägi täieliku amortiseerumise kohta eraldi ühesuurune ning sellele lisandub intressimakse ja kohalduval juhul andmevälja lisamine ei ole registri eesmärki silmas muud maksed; pidades vajalik, sest vastav teave tuleneb juba graafikutüübist „osaline amortisatsioon“ või osaline amortisatsioon* – tagasimaksegraafik, mille korral tehakse „ühekordne tagasimakse laenuperioodi lõpus“, krediidilepingu kohasel tagasimakseperioodil annuiteet- või võrdseid krediidijäägist ja lepingu lõppemise tähtpäevast. 52  põhiosamakseid sisaldavaid makseid igakuiselt, kuid krediidi põhiosa ei amortiseeru krediidilepingu lõpptähtajaks täielikult ning amortiseerimata krediidijääk kuulub tasumisele krediidilepingu lõppemisel või pärast seda; * Nimetatud graafikutüüp (osaline amortisatsioon) ei ole vajalik, kui täiendama graafikutüüpe lisatunnusega krediidijäägi amortisatsiooni osas. Alltoodud tabel on näitlikustamaks tüübi määramist, kui lisame lisatunnuse krediidijäägi amortisatsiooni osas. ühekordne tagasimakse krediidiperioodi lõpus (bullet) - tagasimaksegraafik, mille korral kogu krediidi põhiosa kuulub tasumisele ühe maksena krediidilepingu lõpptähtpäeval; muud tagasimaksed – tagasimaksegraafik, mis ei vasta ühelegi käesolevas punktis nimetatud graafikutüübile (nt tagasimaksegraafikud, mille korral toimub tasumine kord kvartalis, kord aastas või muu perioodilisusega, kui igakuine; kõik muud graafikud peale annuiteetmakse ja võrdse põhiosamakse). 21. § 7 lg 1 punkt 9: krediidi intressimäära tüüp – fikseeritud ja fikseerimata. Antud selgitus. Registris kajastatav intressimäära tüüp võimaldab päringu tegijal hinnata, kas Ettepanek: Kui intress on seotud muutuva komponendiga, siis krediidilepingu intressimäär võib lepingu kehtivuse raporteeritakse ja märgitaks Registris „fikseerimata“, „fikseeritud“ jooksul sõltuda muutuvast elemendist. Seetõttu ei raporteeritakse siis, kui see kehtib lepingu sõlmimise kuupäevast lähtuta selle andmevälja sisustamisel üksnes päringu lepingu lõpuni. Pangaliidu hinnangul ei saa siinkohal lähtuda VÕS § 94 või andmete esitamise ajal kehtivast intressimäärast lg-s 3 ja 4 toodud definitsioonidest, sest need hõlmavad ka olukorra, ega VÕS § 94 lõigetes 3 ja 4 sätestatud määratlusest, kus laenuperioodi kestel võib fikseeritud intress vahetuda fikseerimata mille kohaselt võib intressimäär olla fikseeritud ka intressiga. Kuid päringu esitanud krediidiandja peab saama juba selle üksnes kindlaks ajavahemikuks. esitamise ajahetkel aru, kas leping võib sisaldada ka olukorda, kus fikseeritud intress muutub fikseerimata intressiks. Krediiditeaberegistri tähenduses on põhjendatud võtta aluseks Eesti Panga presidendi 30.03.2021 määruse nr 3 „Krediidiasutuse bilansi täiendava aruandluse kehtestamine“ lisas 15 „Kodumajapidamiste muude laenude ja liisingute aruanne“ määratletud aruandluses kasutatav lähenemine, mille puhul märgitakse intressimäära tüübiks „fikseeritud“ juhul, kui intressimäär lepitakse kokku laenulepingu sõlmimisel ning seda ei saa hiljem muuta. Kui intressimäär on seotud näiteks Euribori või muu muutuva baasintressimääraga või kui leping 53  näeb pärast fikseeritud intressiperioodi ette ülemineku fikseerimata intressimäärale, märgitakse intressimäära tüübiks „fikseerimata“. Selline käsitlus toetab andmete ühetaolist esitamist, võimaldab turuosalistel kasutada olemasolevaid aruandluslahendusi ning vähendab registri rakendamisega kaasnevat halduskoormust. Ühtlasi annab see päringu tegijale ühetaolise ülevaate tarbija kohustuse võimalikust tundlikkusest intressimäärade muutumise suhtes. 22. § 7 lg 1 punkt 10: tarbijakrediidilepingus kokku lepitud järgmise Arvestatud. Järgmise tagasimakse suuruse all tagasimakse suurus täiseurodes või sendi täpsusega, arvates andmete peetakse silmas tarbijakrediidilepingu kohaselt pärast viimasest uuendamisest krediiditeaberegistris. andmete viimast uuendamist registris lähimal maksetähtpäeval tasumisele kuuluvat kogusummat. Mida mõeldakse järgmise tagasimakse suuruse all näiteks See hõlmab põhiosa- ja intressimakset ning muid maksepuhkuse, restruktureerimise, krediitkaardi või arvelduskrediidi lepingus kokku lepitud graafikujärgseid tasusid, puhul? Ettepanek: „tagasimakse suurus“ täpsemalt lahti kirjutada. näiteks igakuist haldustasu. Selle hulka ei arvata varem sissenõutavaks muutunud summasid, viivist, leppetrahvi ega sissenõudmiskulusid. Maksepuhkuse korral lähtutakse maksepuhkuse tingimustest. Osalise maksepuhkuse ajal esitatakse lähimal maksetähtpäeval tegelikult tasumisele kuuluv vähendatud summa, näiteks üksnes intress ja lepingujärgsed tasud. Täieliku maksepuhkuse korral esitatakse esimese maksepuhkuse järel tasumisele kuuluva tagasimakse suurus. Seejuures asjaolu, et maksepuhkuse kestel makset tasuda ei tule, nähtub § 7 lõike 1 punktis 11 sätestatud edasilükkamise ajavahemikust. Lepingu restruktureerimise või maksegraafiku muutmise korral esitatakse muudetud lepingu või tagasimaksegraafiku järgi pärast muudatuse jõustumist lähimal maksetähtpäeval tasumisele kuuluv summa. Andmeid tuleb registris ajakohastada 24 tunni jooksul pärast andmete muutumist (KJS 8 lõige 1). 54  Krediitkaardi, arvelduskrediidi jms krediidi korral esitatakse järgmisel maksetähtpäeval tasumisele kuuluv minimaalne tagasimakse või muu lepingujärgne makse, mis arvutatakse lepingus kokku lepitud tingimuste alusel. 23. § 7 lg 1 punkt 11: krediidi tagasimakse tasumise täieliku või osalise Osaliselt arvestatud. Eelnõu § 6 lõike 1 punkt 11 edasilükkamise ajavahemik. sõnastatakse järgmiselt: „11) krediidi tagasimakse tasumise täieliku või osalise Ettepanek: lisada täpsustus, et andmeid edastataks ainult kehtiva edasilükkamise algus- ja lõppkuupäev;“. maksepuhkuse korral ja ajavahemiku leidmiseks edastataks üksnes lõppkuupäev. Registrisse edastatakse üksnes krediiditeabe andja ja tarbija vahel kokku lepitud täieliku või osalise maksepuhkuse andmed. Kui maksepuhkus on kokku lepitud tulevikuks, tuleb andmed edastada pärast vastava kokkuleppe sõlmimist KJS § 8 lõikes 1 sätestatud tähtaja jooksul. Ajavahemiku määratlemiseks on vajalikud nii algus- kui ka lõppkuupäev. Ainult lõppkuupäev ei võimaldaks tuvastada, millal maksepuhkus algab ega hinnata selle kestust. 24. § 7 lg 1 punkt 12: tarbijakrediidilepingus kokku lepitud kohustuse Antud selgitus. Eelnõu § 7 lõike 1 punktis 12 täitmisega viivitamise fakt, kui tarbija kohustuse täitmise tähtpäevast on nimetatud andmed väljendavad päringu tegemise möödunud 14 päeva. ajahetkel kehtivat viivituse fakti, mitte tarbija varasemate viivituste ajalugu. Viivituse fakt Viivituse kajastamine - viivitus kajastub alates 15. päevast, kuid ei ole edastatakse registrisse, kui vähemalt ühe selge, kuidas seda tehniliselt käsitletakse. Kas tegemist on tarbijakrediidilepingust tuleneva kohustuse täitmise hetkeseisuga või jääb Registrisse ka viivituse ajalugu? Samuti võiks tähtpäevast on möödunud 14 päeva. Viivituse olla reguleeritud, millal viivitus Registrist eemaldub pärast võlgnevuse arvestamiseks edastatakse ka viivituse tasumist. KJS: punktis 12 nimetatud andmetele võimaldatakse alguskuupäev. krediidiasutusele/krediidiandjale juurdepääs kuni tarbija kohustuse täitmiseni, kuid mitte kauem kui 45 päeva selle kohustuse täitmisega Kohustuse täitmisel peab krediiditeabe andja viivitamisest arvates. andmeid KJS §-s 8 sätestatud korras ajakohastama ning viivituse fakti päringu vastuses enam ei kuvata – vastavalt KJS § 10 lõikele 4 võimaldatakse krediidiandjale juurdepääs nendele andmetele kuni tarbija kohustuse täitmiseni, kuid mitte kauem kui 45 päeva selle kohustuse täitmisega viivitamisest 55  arvates. Sellisel juhul kuvatakse päringu vastuses vastav andmeväli väärtusega „N/A“. Viivituse kohta registrisse kantud ajaloolisi andmeid ja nende logisid säilitatakse KJS §-i 11 kohaselt kaks aastat, kuid neid ei kuvata krediidivõimelisuse hindamiseks tehtava päringu vastuses. 25. § 7 lg 1 punkt 13: tarbijakrediidilepingust tuleneva nõude loovutamise Antud selgitus. Nõude loovutamise või lepingu või tarbijakrediidilepingu kolmanda isiku poolt ülevõtmise fakt – nõude ülevõtmise fakti edastab registripidajale senine loovutamine võlaõigusseaduse § 164 või lepingu ülevõtmine krediiditeabe andja ehk nõude loovutaja või isik, kelle võlaõigusseaduse § 179 tähenduses. asemel astub lepingusse uus lepingupool. Sellises olukorras edastab senine krediiditeabe andja andmed Kas on üheselt selge, kuidas toimub loovutatud nõude edasine registrile viimast korda ehk tema kohustus andmeid kajastamine Registris. Kuidas välditakse olukorda, mil sama nõue registrile seoses konkreetse tarbijakrediidilepinguga kajastub samaaegselt nii algse krediidiandja kui ka uue võlausaldaja edastada lõppeb. juures. „Ülevõtmise fakt“ - Kui raporteerija võtab üle või annab? Kui raporteerija loovutab, siis raporteerija ei saada seda infot enam, laen Kui nõude omandaja, lepingu ülevõtja või krediidiostja suletud. nimel nõuet haldav krediidiinkasso on krediiditeabe andja, lasub tal kohustus hakata andmeid registrile edastama alates nõude omandamisest, lepingu ülevõtmisest või nõude haldama hakkamisest arvates. Seega ei kajastata registris sama nõuet kahe krediiditeabe andja aktiivse teabena: senise krediiditeabe andja kirje märgitakse loovutatuks või üleantuks ning nõude edasisit seisu kajastab uus krediiditeabe andja 26. § 7 lg 2: Krediiditeaberegistri tarbijakrediidilepingu sõlmimise Antud selgitus. Laenukeelu avalduse menetlemise piirangutega tarbijate nimekirja kantakse tarbija kohta: 1) ees- ja põhiküsimused on reguleeritud KJS §-s 9. Selle perekonnanimi; 2) isikukood või selle puudumise korral sünniaeg; 3) kohaselt esitab tarbija nimekirja kandmise või avalduse esitamise kuupäev. nimekirjast eemaldamise avalduse registripidajale, kes kannab tarbija pärast avalduse saamist Määrus peaks sätestama kuidas on korraldatud laenukeelu avalduste viivitamata nimekirja või eemaldab ta sealt. Tarbija menetlemine, tähtajad, mille jooksul need sisestatakse ja muu kantakse nimekirja tähtajatult ning nimekirjast piiranguga seonduv. eemaldamist saab ta taotleda pärast kuue kuu möödumist nimekirja kandmisest. Samuti sätestab seadus, et avaldust ei saa tagasi võtta ja sellel ei ole tagasiulatuvat mõju. 56  Põhimääruse kohaselt esitab tarbija avalduse registri kaudu pärast enda tuvastamist riigi autentimisteenuse abil. Tegemist ei ole kaalutlusotsust eeldava menetlusega: registripidaja kontrollib tarbija isikusamasust ja avalduse nõuetekohasust ning nimekirjast eemaldamise avalduse puhul ka seaduses sätestatud kuuekuulise tähtaja möödumist. Nõuetekohase avalduse alusel tehakse kanne viivitamata. Seaduses sätestatud menetluse kordamist põhimääruses ei ole vaja. Avalduse esitamise kasutajaliidese, automaatkontrollide ja muude tehniliste toimingute üksikasjad määratakse registri tehnilises dokumentatsioonis. Eelnõu seletuskirja on avalduse menetlemise korralduse osas täiendatud. Registripidaja täidab registri pidamisel avalikku õlesannet, mis tähendab, et talle laieneb ka HMS ja sellest tulenevad nõuded, sh kohustus viia hldusmenetlus läbi eesmärgipäraselt ja efektiivselt, samuti võimalikult lihtsalt ja kiirelt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebameeldivusi isikutele (§ 5 lõige 2). 27. § 7 lg 3: Krediiditeabe jagamise seaduse § 10 lõike 1 punktis 1 Arvestatud. Krediiditeabe andja näeb, millised nimetatud isiku tehtud päringu vastuses asendatakse käesoleva registris kajastatud kohustused põhinevad tema enda paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud andmed unikaalse numbriga, esitatud andmetel. Krediiditeabe andja identiteedi mis ei võimalda krediiditeabe andjat tuvastada. asendamise eesmärk on välistada teiste krediiditeabe andjate tuvastamine, mitte piirata päringu tegija Kas krediidiandja ise näeb, milline Registris olev kohustus on tema võimalust tuvastada enda väljastatud krediidiga enda oma? seotud andmeid. See on vajalik muu hulgas andmete õigsuse kontrollimiseks ja sama kohustuse korduva arvestamise vältimiseks. Eelnõu kõnesolev säte asendatud üldisemalt sõnastatud normiga, mille kohaselt ei tohi päringu vastus võimaldada tuvastada teist krediiditeabe andjat. 57 28. § 7 lg 5 Krediiditeabe jagamise seaduse § 10 lõike 1 punktis 1 Arvestatud. Tühi väli asendatud väärtusega „N/A“. nimetatud isiku tehtud päringu vastuses kuvatakse käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 12 ja 13 nimetatud andmete puhulväärtusena „Tühi väli“, kui andmed puuduvad või kui on saabunud krediiditeabe jagamise seaduse § 10 lõigetes 4 või 5 sätestatud tähtpäev. „Tühi väli“ ei ole hea lahendus, pigem võib viidata süsteemi rikkele. Kas N/A oleks parem? 29. § 8 lg 1: Registriandmetele tagatakse otsejuurdepääs: 1) Antud selgitus. Eelnõu §-s 7 nimetatud lahendused infosüsteemide andmevahetuskihi või muu sarnase on juurdepääsu tehnilised viisid, mitte iseseisvad andmevahetusplatvormi kaudu; 2) volitatud töötleja määratud viisil ja juurdepääsu õiguslikud alused. kasutajaõiguste alusel. Pankadele kui KJS § 10 lõike 1 punktis 1 nimetatud Kumb nendest variantidest on pankadele? Kellele tagatakse isikutele võimaldatakse regulaarsete ja juurdepääs? Vajab täpsustamist, milliseid andmeid kellele väljastada automatiseeritud päringute tegemiseks juurdepääs võib. Ettepanek: lisada siia viide KJS § 10, st nimekiri, kellele üldjuhul infosüsteemide andmevahetuskihi või muu registripidajal on kohustus juurdepääs võimaldada. andmevahetusplatvormi kaudu. Registripidaja võimaldatavat kasutajaliidest ja rollipõhiseid kasutajaõigusi kasutatakse eelkõige juhul, kui andmesaajal puudub vajadus või tehniline võimekus süsteemidevaheliseks andmevahetuseks. Kumbki tehniline lahendus ei anna isikule täiendavat juurdepääsuõigust. Juurdepääs võimaldatakse üksnes KJS § 10 lõikes 1 nimetatud isikule seaduses sätestatud eesmärgil ja selle eesmärgi täitmiseks vajalikus ulatuses. Väljastatavate andmete koosseis määratakse andmesaaja õigusliku aluse, ülesande ja andmete minimaalsuse põhimõtte järgi ning tagatakse rollipõhiste kasutajaõigustega. 30. § 8 lg 2: Andmete väljastamine registrist tagatakse: 1) ühekordse Antud selgitus. Pangad ja teised KJS § 10 lõike 1 andmepäringuna taotluse alusel; 2) poolte vahel sõlmitud lepingu punktis 1 nimetatud isikud on registri regulaarsed alusel. kasutajad, mistõttu toimub nende juurdepääs üldjuhul registripidajaga sõlmitud registri kasutamise lepingu Kas pangad on lepingulised kasutajad? Kuidas saab krediidiandja alusel. Leping ei ole iseseisev andmetele juurdepääsu eristada päringu vastuses enda väljastatud krediite ja teiste väljastatud õiguslik alus ega anna registripidajale õigust krediite? otsustada seadusest tuleneva juurdepääsuõiguse üle. Lepinguga täpsustatakse üksnes registri kasutamise 58  tehnilisi ja korralduslikke tingimusi, sh liidestamist, autentimist, turvanõudeid, teenustaset ja tehnilist vastutust. Lepinguga ei saa panna krediidiandjale seaduses või põhimääruses sätestamata sisulisi lisakohustusi. Ühekordne andmepäring taotluse alusel on mõeldud eelkõige andmesaajale, kellel puudub vajadus registrit regulaarselt või automatiseeritult kasutada. Krediidiandja enda esitatud andmete alusel registris kajastatud kohustused tähistatakse päringu vastuses viisil, mis võimaldab krediidiandjal need enda väljastatud krediitidena tuvastada. Teiste krediiditeabe andjate identiteeti päringu vastuse pinnalt tuvastada ei tohi. Sellega välditakse ühelt poolt krediidiandjate identiteedi avaldamist konkurentidele ning teiselt poolt võimaldatakse päringu tegijal enda väljastatud krediite eristada ja nende andmete õigsust kontrollida. 31. § 8 lg 4: Päringu tegija märgib päringu tegemisel päringu tegemise Antud selgitus. Selgituse all peetakse silmas päringu õigusliku aluse ja selgituse. konkreetset eesmärki ja asjaolu, millega seoses andmeid vajatakse. Päring peab võimaldama hiljem „Selgituse“ sisu peab olema täpsemalt lahti kirjutatud sarnaselt KAS § kontrollida, et andmeid kasutati seaduses sätestatud 88 lõikega 6. Pankadele tuleks kehtestada standard, kuna õiguslik alus eesmärgil. ja selgitus oleks iga kord üks ja sama. Nt õiguslik alus: seadusest tulenev kohustus, selgitus: krediidivõimelisuse hindamine. Pankade ja teiste KJS § 10 lõike 1 punktis 1 nimetatud isikute automatiseeritud päringute puhul ei ole põhjendatud nõuda iga päringu tegemisel sama õigusliku aluse ja selgituse käsitsi sisestamist. Nende puhul võib kasutada standardiseeritud väärtusi. Õiguslikuks aluseks märgitakse KJS § 10 lõike 1 punkt 1 ning päringu eesmärk valitakse etteantud liigitusest, näiteks tarbijakrediidilepingu sõlmimine või muutmine, täiendava krediidi taotlemine või võla ümberkujundamine. Päring peab olema tehniliselt seostatav konkreetse krediiditaotluse või muu menetletava juhtumiga. 59  KAS § 88 lõikes 6 sätestatu on sisuliselt tagatud eelnõu kõnesolevas sättes loetletud andmekoosseisuga ning puudub vajadus põhimääruses täielikult KAS norme korrata. Krediiditeaberegistri puhul tuvastatakse päringu tegija ja andmesubjekt automaatselt, päring logitakse ning väljastatavate andmete koosseis tuleneb päringu tegija rollist ja seaduses sätestatud eesmärgist. Seetõttu ei pea krediidiandja iga päringu juures registrist saadavate andmete ammendavat loetelu eraldi sisestama. 32. § 8 lg 5: Isikud, kellel on krediiditeaberegistris sisalduvatele andmetele Arvestatud. Viidet parandatud. Korrektne norm on juurdepääsuõigus andmesubjekti nõusolekul, saavad andmetele AvTS § 4310. juurdepääsu nõusolekuga antud ulatuses avaliku teabe seaduse § s 436 sätestatud andmenõusoleku ja volituste haldamise andmekogu vahendusel. „avaliku teabe seaduse §-s 436“ Vale viide? 33. § 8 lg 6: Registripidajal on õigus andmetele juurdepääsu piirata või Arvestatud osaliselt, antud selgitus. Säte vastab keelata, kui andmevahetuse tõttu võib tekkida või on tekkinud KJS § 6 lõike 5 punktides 3 ja 4 sätestatud krediiditeaberegistri konfidentsiaalsuse või tervikluse vähenemise risk. volitusnormile, mille kohaselt võib põhimääruses reguleerida andmetele juurdepääsu võimaldamise Kas see punkt vastab volitusnormile? Mida tähendab „tervikluse täpsemat korda ning täiendavaid tehnilisi ja vähenemine“? korralduslikke kaitsemeetmeid. Juurdepääsu piiramine infoturberiski korral on käsitatav tehnilise ja korraldusliku kaitsemeetmena, mitte uue sisulise juurdepääsupiirangu kehtestamisena. Nõustume siiski, et väljend „tervikluse vähenemise risk“ ei ole piisavalt selge. Andmete tervikluse all mõistetakse andmete täielikkuse ja muutumatuse säilimist ning kaitset andmete loata või tahtmatu muutmise, kustutamise, asendamise või kahjustumise eest. See ei hõlma krediiditeabe andja esitatud andmete sisulise õigsuse hindamist. Samuti täpsustatakse, et juurdepääsu ei või piirata abstraktse või oletusliku riski tõttu, vaid eksisteerima peab konkreetne oht. Juurdepääsu võib piirata 60  üksnes ohu kõrvaldamiseks vajalikus ulatuses ja ajaks. 34. § 9 lg 1: Andmesubjektil on registris õigus tutvuda enda kohta Antud selgitus. Andmesubjektile tehakse registrisse kantud andmetega, sealhulgas andmete töötlemise logiga. kättesaadavaks kõik andmed, mida registris tema kohta töödeldakse ning temaga seotud Kus on kirjeldatud andmete koosseis? Täpsustada määruses andmetöötlustoimingute logi. Logi sisaldab KJS-is kasutatavat andmesubjekti mõistet viitega KJS § 4 (Tarbija). sätestatud andmeid, sh andmete töötlemise aega, põhjendust ja andmeid töödelnud isikut. Mõistet „andmesubjekt“ ei ole põhjendatud määratleda üksnes viitega KJS §-s 4 nimetatud tarbijale. „Andmesubjekt“ on IKÜM-is sisustatud mõiste ning registris töödeldakse lisaks tarbija andmetele ka füüsilisest isikust käendaja andmeid. Üksnes tarbijale viitamine välistaks põhjendamatult käendaja õiguse enda andmetega tutvuda. 35. § 10: Ebaõigete andmete parandamine ja täiendamine. Arvestatud osaliselt, antud selgitus. Eelnõus nähakse ette lahendus, mille kohaselt edastab Lg 1 asendada sõna “kantud” sõnaga “edastatud”. registripidaja krediiditeabega seotud andmesubjekti taotluse asjaomasele krediiditeabe andjale ja teavitab Lg 2 asendada sõna “esitab” sõnaga “edastab”. Tuleks eristada taotluse edastamisest andmesubjekti. Taotluse andmete Registrile edastamist andmete Registrisse kandmisest ja menetlemise ajaks tähistab registripidaja vaidlustatud esitamisest. Krediiditeabe andja saab vastutada vaid õigete andmete andmed märkega „üle vaatamisel“. Krediiditeabe edastamise eest, kuid ta ei saa tegeleda Registrisse kantud ebaõigete andja peab taotluse lahendama IKÜM-i alusel, sh andmete parandamisega või parandatud andmete Registrisse sisse tegutsema põhjendamatu viivituseta ja järgima IKÜM- kandmisega, sest andme andja ei ole Registri pidaja. Seega saab i artiklis 12 sätestatud tähtaegu. andme andja vastutus piirduda vaid õigete andmete edastamise kohustusega registripidajale, mitte aga registrikannete õigsuse üle IKÜM art 12 lõikes 3 sätestatud ühekuuline tähtaeg kontrollimisega Registris. Õigete andmete Registrisse kandmist saab reguleerib andmesubjekti teavitamist tema taotluse korraldada vastutav töötleja. Määrus ei lahenda küsimusi, et kellega alusel võetud meetmetest. Seda sätet tuleb suhtleb tarbija, kui selguvad ebaõiged kanded - kas Registriga või kohaldada koos IKÜM-i artikli 5 lõike 1 punktiga d ja krediiditeabe andjaga? artikliga 16, mille kohaselt tuleb ebaõiged isikuandmed parandada põhjendamatu viivituseta. Lõikes 3 sõna „järelepärimine“ tuleb kas sisustada või muuta sõnastust. Ühekuuline tähtaeg ei ole seega aeg, mille jooksul On vaja selgust, kas krediidiasutus saab pangasaladuse regulatsiooni võib parandamisega igal juhul oodata, vaid üldine vaates üldse sellistele järelpärimistele vastata? KAS § 88 täiendatakse tähtaeg andmesubjekti taotlusele vastamiseks. lõikega 13 järgmises sõnastuses: „Krediidiasutusel on kohustus avaldada krediiditeavet puudutav pangasaladus krediiditeabe jagamise Lisaks kohaldub andmesubjekti taotluse seaduse alusel asutatud krediiditeaberegistri pidajale samas seaduses menetlemisele HMS, mille § 5 lõige 2 kohustab 61 sätestatud tingimustel ja korras.”, kuid seadus ei reguleeri kõiki neid haldusmenetluse läbi viima eesmärgipäraselt ja olukordi, mis on põhimääruses kirjas - nt § 10 lg 3, andmesubjekti efektiivselt ning võimalikult lihtsalt ja kiirelt. Sama päringutega seonduv info. Kuidas „tekib kahtlus“? Kas registripidaja paragrahvi lõike 4 kohaselt tuleb menetlustoimingud teeb automaatseid andmekvaliteedi kontrolle kõikide krediiditeabe teha viivituseta. Need nõuded hõlmavad ka andjate andmestikele? registripidaja kohustust edastada parandamistaotlus krediiditeabe andjale. Kui krediiditeabe andja rahuldab parandamistaotluse, peab ta KJS § 8 kohaselt edastama ajakohastatud andmed registrisse 24 tunni jooksul ja teavitama sellest ka registripidajat. Ajakohastatud andmete registrisse kandmise järel eemaldab registripidaja andmetelt märke „üle vaatamisel“. Kui krediiditeabe andja ei pea andmete parandamist põhjendatuks, peab ta teavitama sellest andmesubjekti IKÜM-i artikli 12 kohaselt, esitades taotluse rahuldamata jätmise põhjused ning teabe kaebuse esitamise ja õiguskaitsevahendite kasutamise võimaluste kohta. Samuti peab krediiditeabe andja teavitama oma seisukohast viivitamata registripidajat, kes eemaldab seejärel vaidlustatud andmetelt märke „üle vaatamisel“. Tarbijakrediidilepingu sõlmimise piirangutega tarbijate nimekirja ehk laenukeelu nimekirja andmete puhul lahendab andmesubjekti taotluse registripidaja ise. Taotluse menetlemisel kohaldab registripidaja IKÜM- is sätestatud õigusi ja tähtaegu ning HMS-ist tulenevaid menetluspõhimõtteid. Eraldi registrisisese tähtaja puudumine ei vabasta registripidajat ega krediiditeabe andjat tegutseda viivituseta. Menetlus tuleb korraldada selliselt, et ebaõiged andmed parandatakse esimesel võimalusel ja andmesubjektile vastatakse IKÜM-i artikli 12 lõikes 3 sätestatud tähtaja jooksul. Menetluse praktilised töövood ja soovituslikud reageerimisajad võib 62  vajaduse korral täpsustada registri tehnilises dokumentatsioonis ja osapoolte koostöökorras. Tehnilised 1. Krediiditeaberegistri põhimäärus sätestab andmekogu pidamise korra. Antud selgitus. Cybernetica AS-i koostatud analüüs Andmekogu ülesehitus rajaneb selle arhitektuuril ning andmekogu on olnud krediiditeaberegistri lahenduse arhitektuursest lahendusest omakorda sõltuvad andmekogu pidamise kavandamisel oluline materjal, milles esitatut saab tehnilised kui ka juriidilised võimalused. arvestada ka hankemenetluses registri tehnilise ülesehituse osas. KJS §-s 6 on seadusandja teinud Cybernetica AS poolt loodud analüüsidokument “Positiivse registri põhilist õiguslikku ülesehitust puudutavad krediidiregistri lahendusvariandid” (versioon 1.1, 25.01.2024) valikud: krediiditeaberegister on riigi infosüsteemi kaardistab arhitektuuri kavandamise protsessi, kirjeldab süsteemile kuuluv andmekogu, selle vastutav töötleja on esitatavad nõuded, esitab detailse ülevaate andmekoosseisust ning Rahandusministeerium ning volitatud töötleja analüüsib riske ning nende maandusmeetmeid. registripidaja, kellele antakse ainuisikuliselt õigus registrit pidada. Põhimäärus ja registri tehniline Näiteks on kandidaatarhitektuuride hulgas pakutud lahendusi, mis lahendus peavad lähtuma nendest seaduses tehtud võimaldavad tagada erinevaid andmekaitse tagamise meetodeid, valikutest. Tuleb siiski arvestada, et määruses ei saa sealhulgas piirata registripidaja ligipääsu andmetele või tagada registri minna registri tehnilise lahenduse osas ülemäära käideldavust. Kandidaatarhitektuuri valikust ning tehnilistest detailseks. lahendustest aga sõltub nii andmekogu toimeloogika, seda pidavad osapooled ning lõpuks ka andmekogu reguleeriv määrus. KJS-is on sätestatud olulisemad aspektid: andmetöötluse eesmärgid, andmete koosseis, Cybernetica analüüsidokumendis on ka põhjalikult välja toodud riskid, määratud on vastutav ja volitatud töötleja, milles käsitletakse nii andmekaitse- ja küberturbe alaseid ning registri juurdepääsu õiguslikud alused ja logimise kohtused. pidamisega seotud riske. Riskidele on pakutud välja maandusmeetmeid, sealhulgas privaatsuskaitse tehnoloogiate kujul. Põhimääruses saab seaduses sätestatut ükesnes Ülevaate privaatsuskaitse tehnoloogiatest annab dokument täpsustada. Nii sätestatakse täpsemalt andmete ”Privaatsuskaitse tehnoloogiate kontseptsioon” (viide: koosseis, töötlejate ülesanded, juurdepääsu https://www.justdigi.ee/sites/default/files/documents/2024- tingimused ja muud registri pidamisega senduvad 12/Privaatsuskaitse%20tehnoloogiate%20kontseptsioon.pdf), mille korralduslikud küsimused. Konkreetse tehnoloogia, koostas Cybernetica AS Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi krüptograafilise lahenduse või muu privaatsuskaitse tellimusel (2023). Kumbki dokument ei ole juriidiliselt siduv vaid nendes tehnoloogia üksikasjalik kirjeldamine õigusaktis ei ole kirjeldatud ettepanekud peaks kajastuma andmekogu määruses üldjuhul põhjendatud, sest see seoks registri ühe Registri pidamist käsitlev määrus sätestab küll mõne andmekaitsealase konkreetse tehnilise lahendusega ega võimaldaks võimaliku implementatsiooni detaili, näiteks §7 lõige 3: tehnoloogiat registri elutsükli jooksul ajakohastada. § 7. Krediiditeaberegistri andmed (3) Krediiditeabe jagamise seaduse § 10 lõike 1 punktis 1 nimetatud Konkreetne tehniline lahendus selgub registri isiku tehtud päringu vastuses asendatakse käesoleva paragrahvi lõike hankimise ja arendamise käigus, lähtudes muu 1 punktis 2 nimetatud andmed unikaalse numbriga, mis ei võimalda hulgas lõimitud ja vaikimisi andmekaitse põhimõttest krediiditeabe andjat tuvastada. ning andmekaitsealasest mõjuhinnangust. 63 Siinkohal olevas näites on toodud küll üks võimalik konkreetne meetod, Nõustume, et eelnõus tuleb selgemalt eristada kuid kui antud meetodit kasutatakse üle terve andmekogu - näiteks üks registrisse kantavate andmete koosseisu ja krediidiasutus saab alati unikaalseks numbriks 10, siis iga järgneva krediidivõimelisuse hindamiseks tehtava päringu tarbija andmete päringu vastuses on võimalik siis tuvastada, et vastuses väljastatavate andmete koosseisu. Eelnõu § tegemist on sama asutusega ja arvestades krediidiandjate piiratud 7 lõige 1 sätestab registrisse kantavate andmete hulka, siis oleks üsna lihtne krediidiandja tuvastamine. Seevastu võib tervikliku koosseisu, kuid sellest ei tulene, et kõiki neid mõni teine võimalik meede tagada tunduvalt parema andmekaitsealase andmeid väljastatakse igale registri kasutajale. tulemuse. Andmeid võib väljastada üksnes päringu tegija õiguslikust alusest ja andmete kasutamise eesmärgist Jätkates teemaarendusega võib järgneva näitena välja tuua §7 lõike 1 tulenevas vajalikus ulatuses. punkti 4: § 7. Krediiditeaberegistri andmed Tarbijakrediidilepingu number on vajalik registris (4) tarbijakrediidilepingu üldandmed – number, sõlmimise kuupäev ja lepingu üheseltmõistetavalt eristamiseks, andmete lõppemise tähtpäev; ajakohastamiseks ja sama lepingu kohta esitatud andmete seostamiseks. Samas ei ole teisele Tingituna asjaolust, et määruses käsitletakse ühe tervikuna terve krediiditeabe andjale lepingu numbri väljastamine andmekogu andmekoosseisu (kaudselt seega andmemudelit) ning ei krediidivõimelisuse hindamiseks vältimatult vajalik. ole eraldi täpsustatud, milline on andmekogu terviklik andmekoosseis, Seetõttu ei väljastata KJS § 10 lõike 1 punktis 1 mis on andmekoosseisud, mida krediiditeabeandjad on kohustatud nimetatud isikule teise krediiditeabe andja sõlmitud esitama või millised on andmekoosseisud, mis päringu tegemisel lepingu numbrit. Päringu tegija enda esitatud andmete krediiditeabe andjale väljastatakse, võib siinkohal eeldada, et puhul võimaldatakse tal enda leping ja esitatud registrisse päringu tegemisel kuulub vastuse hulka sõlmitud andmed tuvastada. tarbijakrediidilepingute üldandmed, sealhulgas lepingu number. Eelnõu § 7 lõike 4 eesmärk on tagada, et teine Lepingu number - täpsemini võiks olla defineeritud, kui lepingut krediiditeabe andja ei oleks päringu tegijale identifitseeriv unikaalne tunnus krediidiandja lõikes on üldjuhul tuvastatav. Teise krediiditeabe andja need andmed, krediidiandja spetsiifiline. Igal krediidiandjal võib olla oma lepingu mis võimaldavad isiku kohta järeldusi teha, tuleb numbrite väljaandmise süsteem, mistõttu võib olla üsna hõlpsalt pseudonüümida viisil, mis ei võimalda tema otsest krediidiandja kaudselt tuvastatav. Kui seaduseandja kandev mõte ega kaudset tuvastamist ega tarbijate või päringute määrust luues oli kaitsta ka pangasaladust krediidiandjate lõikes, mida vastuste põhjal püsiva seose loomist. võib eeldada §7 lõige 3 põhjal, siis lepingu numbri avalikustamine andmepäringus seda eesmärki riivab. Krediiditeabe andja tuvastamise piiramisel ei ole üksnes isikuandmete kaitse alast eesmärki. Antud juhul on tegemist mõningate üksikute näidetega, kuid Krediiditeabe andja ja tarbija vahelise lepingulise Cybernetica analüüsidokument viitab konkreetsetele ettepanekutele, suhte avaldamine võib puudutada ka pangasaladuse riskianalüüsile, millega võiks registri pidamist reguleeriv määrus või muu konfidentsiaalse äriteabe kaitset ning kajastada. registriandmete eesmärgipärase kasutamise ja konkurentsi kaitse küsimusi. 64  Ettepanek oleks määruses kajastada taodeldavat eesmärki – tagamaks andmekaitse, välistamaks sealhulgas krediidiandja otsest või kaudset Eelnõu § 7 lõige 3 sõnastatakse seetõttu järgmiselt: tuvastamist teistel krediidiandjatel. „(4) Registripidaja tagab, et krediiditeabe jagamise seaduse § 10 lõike 1 punktis 1 nimetatud isiku tehtud Määruse seletuskirjas puudub eraldiseisvalt andmekaitse alane päringu vastus ei võimaldaks tuvastada teist mõjuhinnang ja riskianalüüs, mis oleks arvestades andmekoosseisu krediiditeabe andjat.“ ilmselt mõistlik põhjalikumalt läbi viia, kuna see mõjutab nii määruse sõnastust kui hilisemat registri arendust ning tööd. KJS eelnõu seletuskirjas on kajastatud andmekaitsealase mõjuhinnangu miinimumelemente: kirjeldatud on töötlemise eesmärke, osapooli, protsesse, andmekoosseisu, juurdepääse, riske ja võimalikke leevendusmeetmeid (sh registripidajale kohalduvad kõrgendatud nõuded). Krediiditeaberegistri puhul koostatakse lõplik IKÜM-i artiklile 35 vastav andmekaitsealane mõjuhinnang enne isikuandmete töötlemise alustamist. Mõjuhinnang peab tuginema registri tegelikul arhitektuuril ja konkreetsetel tehnilistel kaitsemeetmetel. Seetõttu täpsustatakse seda registri projekteerimise käigus ning ajakohastatakse registri arendamisel ja riskiprofiili muutumisel. Seletuskirja mõjuosa täiendatakse mõjuhinnangu läbiviimise kohustuse, selle ajastuse ning peamiste hinnatavate riskide kirjeldusega. Täielikku tehnilist mõjuhinnangut ei ole siiski võimalik ega põhjendatud määruse seletuskirjas esitada enne registri lõpliku arhitektuuri väljatöötamist. 2. Registri määruse ülesehituse juures võib õigusloomest võrdluseks Antud selgitus. Tervise infosüsteemi põhimäärus oli tuua näiteks Tervise infosüsteemi põhimääruse krediiditeaberegistri põhimääruse koostamisel (https://www.riigiteataja.ee/et/akt/128032026002?leiaKehtiv), mis on regulatsiooni ülesehituse osas üheks eeskujuks. kehtestatud Tervishoiuteenuste korraldamise seadus (TTKS) raames (https://www.riigiteataja.ee/et/akt/119062026006?leiaKehtiv). Andmekogude põhimäärused ei pea siiski olema Andmekogu määrus kirjeldab ära selle pidamise eesmärgi, ühesuguse struktuuri ega detailsusastmega. infosüsteemi ülesehituse, turbemeetmed, töötlejad ja nende Reguleerimise ulatus sõltub andmekogu olemusest, ülesanded, andmete edastamise aga ka andmete väljastamise selle ülesehitusest, eriseaduses juba sätestatud tingimused, andmesubjekti õigused. regulatsiooni täpsusest ja määruse kehtestamise aluseks oleva volitusnormi ulatusest. 65  Tervise infosüsteem on aastate jooksul kujunenud mitmest erineva eesmärgiga andmekogust ja andmestikust koosnevaks terviklikuks infosüsteemiks. See hõlmab muu hulgas keskandmekogu, meditsiiniliste ülesvõtete andmekogu, andmeladu ja mitut eraldiseisvat andmestikku. Seetõttu on selle funktsionaalse ülesehituse üksikasjalik kirjeldamine põhimääruses vajalik. Krediiditeaberegistri põhielemendid on seevastu suures osas sätestatud juba KJS-is. Seaduse § 6 määrab registri õigusliku staatuse, vastutava ja volitatud töötleja ning registripidamise korralduse. Seaduse §-des 7 ja 8 sätestatakse registris töödeldavate andmete koosseis ning nende registrisse edastamise kohustus ja tähtajad, §-s 9 tarbijakrediidilepingu sõlmimise piirangutega tarbijate nimekirja pidamine, §-s 10 andmetele juurdepääsu alused ja §-s 11 andmete säilitamise tähtajad. Nende sätete kordamine põhimääruses ei ole vajalik. Põhimääruse eelnõus on lisaks sätestatud registri turvaklass ja turbeaste, vastutava ja volitatud töötleja ülesanded, krediiditeabe andja ülesanded, registrisse kantavate andmete täpsem koosseis, andmetele juurdepääsu ja nende väljastamise kord, tarbija ja füüsilisest isikust käendaja õiguste teostamise kord ning ebaõigete andmete parandamine. Seega on märkuses nimetatud põhiküsimused juba reguleeritud KJS ja põhimääruse eelnõu koostoimes. Nõustume siiski, et veelgi suurema selguse huvides tuleks põhimääruses välja tuua registri pidamise eesmärk. Eelnõu § 1 lõiget 1 täiendatakse vastavalt. Registri tehnilist arhitektuuri, füüsilist ülesehitust, tarkvarakomponente ega muid muutuvaid tehnilisi üksikasju põhimääruses ei sätestata. Need 66  kirjeldatakse registri tehnilises dokumentatsioonis ja riigi infosüsteemi haldussüsteemis ning määratakse registri arendamise käigus, lähtudes seadustes ja põhimääruses sätestatud nõuetest, andmekaitsealasest mõjuhinnangust ning kohaldatavatest infoturbe- ja küberturvalisuse nõuetest. 3. Tuleks eristada olemuslikult registri terviklikku andmekoosseisu – Arvestatud osaliselt. Registris töödeldavate millest register koosneb ning lähtuvalt kasutusjuhtudest või andmete tervikliku koosseisu moodustavad kasutuslugudest selle alamhulkasid: tarbijakrediidilepingute ja nendest tulenevate nõuete  Terviklik andmekoosseis, mis koosneb kohta registrisse kantav krediiditeave, o Esitatav andmekoosseis tarbijakrediidilepingu sõlmimise piirangutega tarbijate  Krediiditarbija poolt esitatav andmekoosseis - nimekirja andmed, andmete töötlemise logid ning eelkõige piirangutega nimekirja kandmine registri kasutajate ja nende juurdepääsuõiguste  Krediidiandja poolt esitatav andmekoosseis, sh. meta- haldamiseks vajalikud andmed. andmed o Väljastatav andmekooseis Registrist andmete väljastamisel lähtutakse päringu  Krediiditarbijale väljastatav andmekoosseis (subjekti tegija õiguslikust alusest, andmete kasutamise enda kohta käivad andmed) eesmärgist ja andmete minimaalsuse põhimõttest.  Krediidiandjale väljastatav andmekoosseis, liigitatuna: KJS § 10 lõike 1 punktis 1 nimetatud krediidiandjate  Krediidiandjale väljastatav andmekoosseis puhul on registri kasutamise eesmärk alati üks ja krediidiandja enda poolt esitatud piiritletud – tarbija krediidivõimelisuse hindamine. krediiditeabe lõikes (nö. oma klientide Seetõttu on võimalik määrata nende päringuvastuse andmed - kvaliteedikontrolliks) standardne andmekoosseis (terviklik  Krediidiandjale väljastatav andmekoosseis andmekoosseis). Päringu tegija enda esitatud teiste krediidiandjate poolt esitatud andmed tähistatakse viisil, mis võimaldab tal need krediiditeabe lõikes (nö. teiste klientide tuvastada ja kontrollida. Teiste krediiditeabe andjate andmed) esitatud andmed väljastatakse krediidivõimelisuse  Krediiditarbijate piirangute nimekirja hindamiseks vajalikus ulatuses ning viisil, mis ei liikmelisus ja selle muutused võimalda teist krediiditeabe andjat otseselt ega o Ligipääsuandmed ning õiguste- ja pääsuhaldus kaudselt tuvastada. Samuti tehakse krediidiandjale o Tehnilised metaandmed teatavaks, kas tarbija on päringu tegemise ajal kantud o Logiandmed tarbijakrediidilepingu sõlmimise piirangutega tarbijate o Auditeeritavuse tagamise andmed nimekirja. o Andmejälgija andmed o jne. KJS § 10 lõike 1 punktides 2–12 nimetatud muude isikute ja asutuste puhul ei ole aga võimalik määrata põhimääruses kindlaks ühtset ja ammendavat 67  Täiendavalt, millistele andmetele, milliste õigustega ning mis väljastatavate andmete koosseisu. Sellesse loetellu detailsusega on ligipääs osapooltel nagu: kuuluvad erinevate ülesannete ja pädevusega isikud o Registripidaja ja asutused, kelle teabevajadus sõltub konkreetse o Statistikaametil menetluse, toimingu või järelevalveülesande sisust. o Rahandusministeeriumil Näiteks võib kohtul olla ühes menetluses vaja o Õiguskaitseorganitel andmeid konkreetse tarbijakrediidilepingu või nõude o Kolmandatel osapooltel. kohta, teises menetluses aga terviklikku ülevaadet isiku kohustustest. Samuti võib uurimisasutuse, kohtutäituri, notari või järelevalveasutuse jaoks vajalik andmekoosseis erineda sõltuvalt menetluse esemest, kontrollitavast asjaolust ja asjaomasest ajavahemikust. Kõiki võimalikke menetluslikke olukordi ja nendega seotud teabevajadusi ei ole võimalik põhimääruses ette näha. Ammendava andmekoosseisu kehtestamine iga sellise isiku või asutuse kohta võiks viia olukorrani, kus seadusest tuleneva ülesande täitmiseks vajalikku teavet ei ole võimalik väljastada üksnes seetõttu, et konkreetset andmerida ei ole põhimääruses vastava asutuse juures nimetatud. Vastupidine lahendus, mille puhul võimaldataks kõigile sama liiki asutustele püsivalt juurdepääs kogu registri andmekoosseisule, oleks aga vastuolus eesmärgipärasuse ja andmete minimaalsuse põhimõtetega. Seetõttu määrab nende isikute ja asutuste juurdepääsu ulatuse § 10 lõikes 1 sätestatud konkreetne ülesanne ja eesmärk. Juurdepääsu taotlemisel tuleb märkida päringu õiguslik alus, andmete kasutamise eesmärk, päringu seos konkreetse menetluse või ülesandega ning taotletavate andmete koosseis. Registripidaja võimaldab juurdepääsu üksnes nendele andmetele, mis on asjaomase ülesande täitmiseks vajalikud. Juurdepääsu ulatuse põhjendatust peab olema 68  võimalik kontrollida nii enne andmete väljastamist kui ka tagantjärele andmete töötlemise logide alusel. Rahandusministeerium ja registripidaja ei ole selles tähenduses registriandmete saajad, vaid vastutav ja volitatud töötleja. Nende töötajatele võimaldatakse juurdepääs registriandmetele üksnes konkreetsete tööülesannete täitmiseks vajalikus ulatuses, rollipõhiste kasutajaõiguste alusel, ning kõik andmetega tehtavad toimingud logitakse. Registri tehnilised metaandmed, üksikute andmeridade vormingud ja muud muutuvad rakenduslikud üksikasjad kirjeldatakse registri tehnilises dokumentatsioonis. Tehnilise dokumentatsiooniga ei saa laiendada seadusest ega põhimäärusest tulenevat juurdepääsuõigust, vaid üksnes rakendada selles sätestatud eesmärgi-, vajadus- ja rollipõhiseid juurdepääsupiire. Eelnõu siiski selguse huvides täiendatud sättega, mis piiritleb notarile pärimismenetluse läbiviimiseks ning kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud ülesannete täitmiseks ja pärandi inventuuri tegemiseks vajalikku andmekooseisu (§ 7 lõige 2). 4. Olemuslikult käsitleb register aegteljel muutuvaid andmeid – tehnilises Antud selgitus. Registris töödeldavad andmed mõttes sündmusi. Andmete uuenemise sagedus sõltub aga tõepoolest muutuvad ajas ja registri tehniline definitsioonist ning nõuetest. Soovitus oleks talletada andmed koos lahendus peab võimaldama seda jälgida. Samas tuleb nende ajalooga, tagamaks registri toimimisel läbipaistvuse. Sõltuvalt eristada andmete ajaloo säilitamist registri näiteks krediidijäägi definitsioonist võib tekkida olukord, kus andmeid andmekvaliteedi, auditeeritavuse ja vaidluste tuleb edastada kord päevas või tihedamini - näiteks kui toimub lahendamise eesmärgil sellest, kui ajaloolisi andmeid tagasimakse laekumine või krediidisumma muutus. Tihe andmete väljastatakse krediidivõimelisuse hindamiseks. edastamine tekitab koormust nii registrile kui liidestujatele, samas võib tagada andmete ajakohasuse. Ajaloo kuvamise põhjal on samas Registris säilitatakse andmete muudatuste ajalugu ja võimalik tuletada tarbija krediidikäitumist, kuid mitmikpäringute andmetöötluse logid KJS §-s 11 sätestatud tähtaja tegemisel (sama päring erineval ajahetkel) tekib paratamatult see jooksul. Ajaloolised andmed on vajalikud ennekõike ajalugu ka päringu tegija poolel. selleks, et järelevalveasutus saaks kontrollida, millised andmed olid registris konkreetsel ajahetkel, millal ja kelle poolt neid muudeti ning kas registripidaja 69 Andmekvaliteedi hindamiseks peaks olema andmemudel selgelt töötles krediiditeabe andja esitatud andmeid õigesti. defineeritud, vähemasti registripidaja poolt koos selgete Krediidiandjale krediidivõimelisuse hindamiseks kvaliteedimõõdikutega. Andmekvaliteedi määramine algab täpsest tehtava päringu vastuses ajalugu ei väljastata, sest definitsioonist, seda võimestab standardite ja klassifikaatorite päringu eesmärk on anda ülevaade tarbija päringu kasutamine kuid ka hilisemas implementatsioonis juba konkreetsed tegemise ajal kehtivatest kohustustest. tehnilised meetmed. Andmekvaliteedi mõõtmiseks peab kirjeldama kvaliteedimõõdikud. Näiteks tuleks sealhulgas eristada, kas andmeväli Krediiditeabe ajakohastamise tähtaeg tuleneb KJS § on “tühi”, sest andmed puudusid, antud andmeväli antud kontekstis ei 8 lõikest 1. Krediiditeabe andja peab edastama kohaldunud või on jäänud täitmata tehnilise tõrke tõttu - ehk siis ka muutunud andmed registripidajale 24 tunni jooksul tühjal väljal võib-olla mitu tähendust. pärast andmete muutumist. Tegemist on andmete edastamise maksimaalse tähtajaga, mitte nõudega Andmete definitsiooni osas tähelepanekuid: edastada kõiki andmeid tingimata üks kord ööpäevas. • Läbivalt peaks olema mõisted defineeritud. Krediiditeabe andja võib andmeid edastada • Krediidiliigi tüüp - millest lähtub, mida iga liik endas kirjeldab ja sagedamini või sündmuspõhiselt, kui tema kuidas need defineeritud on. infosüsteem seda võimaldab. • Isiku üldandmetes sätestatakse tema ees- ja perekonnanimi ning isikukood või selle puudumise korral sünniaeg - kui aga isiku alla Nõustume, et päringu vastusest peab nähtuma, loetakse ka Eestis isikukoodi mitte omavat isikut, siis võiks viidata millise ajahetke seisuga andmed on esitatud. Päringu eIDAS või standardist tulenevale isiku identifitseerimise meetodile. vastuses kuvatakse päringu tegemise aeg ja registris kajastatud kohustuse andmete viimase uuendamise Krediiditeabe andjatel peab olema võimalus enda poolt edastatud aeg. See võimaldab krediidiandjal hinnata andmete andmeid kontrollida, valideerimaks, kas registris on talletanud andmed, ajakohasust ja arvestada krediidivõimelisuse mis sinna esitati. Krediiditeabe andja peaks saama pärida enda poolt hindamisel võimalusega, et seaduses lubatud 24- esitatud andmeid nende esitamise koosseisus, kas üksiku tarbija, tunnise ajavahemiku tõttu ei pruugi vahetult enne ajaperioodi või terve andmestiku lõikes. See võimaldaks lahendada päringut toimunud muudatus olla veel registrisse tehnilisi tõrkeid. jõudnud. Andmekvaliteedi, auditeeritavuse ja tehniliste ülesannete täitmiseks Krediiditeaberegistri olemasolu ei välista täielikult peab register talletama ka meta-andmeid, näiteks andmete saatmise olukorda, kus tarbija esitab lühikese aja jooksul aeg, andmete laekumise aeg, andmete uuenemise aeg, andmete krediiditaotluse mitmele krediidiandjale ja mitu esitajate ja päringute tegijate ning süsteemide tunnused, krediidiandjat teevad otsuse enne, kui teise idempotentsuse võtmed jm. krediidiandja väljastatud krediidi andmed on registrisse jõudnud. Registriandmed on üks Andmete ajakohasusega seoses peaks register talletama, kuvama ning krediidivõimelisuse hindamisel kasutatav teabeallikas väljastama, mis ajahetke seisuga andmed on. Näiteks võib välja tuua ning krediidiandjale jääb kohustus hinnata andmete riski, kus tarbija teeb laenutaotluse mitmesse krediidiasutusse korraga piisavust. Vajaduse korral tuleb tarbijalt küsida ning tekib teoreetiline võimalus, et taotlus rahuldatakse mitme asutuse täiendavat teavet (sh pangakonto väljavõte). Andmete poolt korraga. Siit lähtuvalt on oluline defineerida andmevahetuse registripidajale esitamise tähtaega ei ole põhjendatud tihedus andmekoosseisude lõikes, mis muudatuste korral. muuta seaduses sätestatud 24-tunnisest tähtajast 70  rangemaks. Ka on küsitav, kas seda üldse seadusest Piirangute nimekirja korral võib tekkida küsimus, kas olemasolevate madalamalseisva õigusaktiga teha saab. tarbijakrediidilepingute puhul tuleb ka tarbijate lõikes pidevalt kontrollida ega nad ei ole piirangute nimekirja kantud või tuleks seda Andmekvaliteedi nõudeid ja mõõdikuid ei ole teha ainult uute lepingute sõlmimisel? põhjendatud ammendavalt määruses sätestada, sest need sõltuvad registri tehnilisest lahendusest ja võivad registri kasutamise käigus muutuda. Ka on need oma iseloomult liiga tehnilised, et määratleda neid õigusaktis. Isikudmete koosseis tuleneb krediiditeabe jagamise seaduse § 7 lõike 1 punktidest 1 ja 3. Kui isikul puudub Eesti isikukood, kasutatakse seaduse kohaselt tema nime ja sünniaega. Põhimäärusega ei saa lisada seaduses nimetamata kohustuslikku identifikaatorit, näiteks välisriigi isikukoodi või dokumendi numbrit. Samuti ei kehtesta eIDAS meile teadaolevalt ühtset kõigis liikmesriikides kasutatavat isikukoodi. Kui registri arendamise käigus ilmneb, et nimi ja sünniaeg ei võimalda Eesti isikukoodita tarbijaid piisavalt usaldusväärselt eristada, eeldab täiendava kohustusliku identifikaatori lisamine seaduse muutmist. Krediiditeabe andjale tagatakse võimalus kontrollida tema enda edastatud andmete registrisse jõudmist ja registris kajastumist. Iga andmeedastuse kohta peaks tekkima vastus, millest nähtub, kas andmeedastus oli edukas või lükati tagasi või vajavad need mingil põhjusel (tehniliselt) parandamist. Kirjeldatud vastuste väljavõtete võimaldamise kord, sagedus, turvanõuded ja tehniline viis määratakse registripidajaga sõlmitavas lepingus ja/või tehnilises dokumentatsioonis. Tarbijakrediidilepingu sõlmimise piirangutega tarbijate nimekirja ei pea olemasolevate lepingute tavapärase täitmise ajal pidevalt kontrollima. Nimekirja eesmärk on piirata tarbija suhtes uute tarbijakrediidilepingute 71  sõlmimist. Krediidiandja kontrollib nimekirja siis, kui tekib vajadus kontrollida tarbija krediidivõimelisust – tarbija esitab kas tahteavalduse uue tarbijakrediidilepingu sõlmimiseks või kui olemasoleva lepingu muutmisega kaasneb täiendava krediidi andmine või muu uue krediidikohustuse tekkimine. Piirangu hilisem kehtestamine ei mõjuta tagasiulatuvalt enne nimekirja kandmist sõlmitud lepingu kehtivust ega tavapärast täitmist. Olemasolevate klientide pidev kontrollimine üksnes võimaliku nimekirja kandmise tuvastamiseks ei oleks nimekirja eesmärgi saavutamiseks vajalik ega kooskõlas andmete minimaalsuse põhimõttega. 5. Tingituna olukorrast, kus registri kasutamine muutub krediidi Antud selgitus. Krediiditeaberegistri käideldavus on väljastamisel kohustuslikuks, muutub oluliseks ka selle registri registri pidamise eesmärgi saavutamiseks vältimatult käideldavus. Kuidas jõustatakse käideldavuse tagamist ning kuidas vajalik eeldus, kuna seadus kohustab krediidiandjat toimida olukorras, kui registripidaja kas ei suuda käideldavust tagada tegema registrisse päringu enne krediidi väljastamist. või register lülitatakse välja. Juhime tähelepanu, et registri käideldavuse peamised Registri määrus ei pea tingimata tehniliselt täpselt kirjeldama registri nõuded tulenevad KütS-ist ja AvTS-ist ning nende toimimise tehnilisi detaile, kuid jätma mõistlikuks implementatsiooniks seaduste alusel andtud määrustest. Nii sätestab võimalused läbi funktsionaalsete ning mittefunktsionaalsete nõuete eelnõu § 2, et registri turvaklass on K2T1S2 ja kirjeldamise. turbeaste on keskmine (M). Turvaklass on määratud Vabariigi Valitsuse kehtestatud määruse „Võrgu- ja Hiljemalt registripidaja leidmisel tuleks sätestada käideldavuse infosüsteemide küberturvalisuse nõuded“ alusel ningn ootused. Näiteks - mis on süsteemi eeldatav tööaeg (24/7?), päringute konkreetsete väärtuste kujunemist on selgitatud maksimaalsed vasteajad jne. § 6 lg 5 punkt 4 kohaselt sätestatakse eelnõu seletuskirjas. krediiditeaberegistri põhimääruses ka täiendavad tehnilised ja korralduslikud kaitsemeetmed, kuid neid määruses eraldi sätestatud Põhimääruses ei ole põhjendatud sätestada kõiki pole. arvulisi teenustaseme näitajaid nagu nt lubatud seisakute kestus, päringu maksimaalne vastamisaeg, Kuidas maandatakse ühest registripidajast tulenevat vendor lock-in taastamisaeg ja süsteemi läbilaskevõime. Need riski? Kui registripidaja peaks tulevikus vahetuma (nt. uus riigihange), sõltuvad registri tehnilisest lahendusest, kasutajate ja kas siis toimub registri infosüsteemi üleandmine või andmete päringute arvust ja turvanõuetest ning võivad registri üleandmine - kas registripidaja on selleks kohustatud? elutsükli jooksul muutuda. Registri töö katkestuse korral peab registripidaja sellest viivitamata teavitama vastutavat töötlejat ja registri kasutajaid, rakendama asjakohaseid 72  meetmeid ja dokumenteerima katkestusega seonduva sh põhjus, kestus ja kõrvaldamiseks tehtud toimingud. Kavandatud hooldustöödest tuleb kasutajaid ette teavitada ja need tuleb võimaluse korral teha ajal, mil registri kasutamise vajadus on eelduslikult väiksem. Registri tehniline rike ei vabasta krediidiandjat KJS-ist ja VÕS-ist tulenevatest krediidivõimelisuse hindamise kohustustest. Registrist vastuse saamata jäämist ei tohiks käsitada kinnitusena, et tarbijal puuduvad kohustused või tarbijakrediidilepingu sõlmimise piirang. Ühest registripidajast tulenevate riskide (nn vendor lock-in) maandamiseks peavad registri andmed, mudel ja muu registri toimepidevuse tagamiseks vajalik dokumentatsioon olema vastutava töötleja kontrolli all ja kasutatav registripidajast sõltumatult. Registripidaja vahetumisel peab senine registripidaja andma vastutavale töötlejale või uuele registripidajale üle vähemalt kõik registriandmed koos nende säilitatava ajaloo, logide ja metaandmetega, andmemudeli, liideste kirjeldused, tehnilise dokumentatsiooni ning muud registri katkematuks pidamiseks vajalikud vahendid ja teadmised. Üleandmine peab toimuma dokumenteeritud ja masintöödeldavas vormingus ning senine registripidaja peab osutama üleminekuks vajalikku koostööd. Kogu infosüsteemi üleandmine sõltub hankes valitud omandi- ja teenusemudelist ning sätestatakse hankedokumentides ja registripidajaga sõlmitavas lepingus. Igal juhul peab leping välistama olukorra, kus registri pidamise jätkamine teise teenuseosutaja poolt ei ole andmete, dokumentatsiooni, kasutusõiguste või tehnilise koostöö puudumise tõttu võimalik. 73 6. Lähtuvalt sellest, et andmesubjektil on õigus tutvuda enda kohta Antud selgitus. Krediiditeaberegistri tehniline registrisse kantud andmetega saab eeldatavasti registril olema lahendus peab võimaldama turvalist ja kasutajaliides. Pangaliidu liikmetel on võimalik liidestuda registriga üle masintöödeldavat andmevahetust. Põhimääruses riikliku andmevahetuskihi X-tee, kuid volitatud töötleja määratud viisil ja eristatakse registri kasutamise kanalitena kasutajaõiguste alusel tuleks vähemasti registripidaja lõikes siis hiljem infosüsteemidevahelist andmevahetust (masin- kokku leppida liidestujatega. Andmevahetus peab tagama masin) ning kasutajaliidese kaudu toimuvat andmete infosüsteemide vahelise liidestatavuse tehnilise võimaluse koos edastamist ja pärimist. turvalise andmesidekanaliga. Andmevahetuskanal peab olema ajas püsiva liidesega (versioneeritud liidesed). Registripidaja võiks Andmesubjektile võimaldatakse enda kohta võimaldada väiksematele krediidiandjatele kasutajaliidese kaudu registrisse kantud andmete ja andmetöötluslogiga andmete esitamise võimaluse, kuid masinmõistetava liidese olemasolu tutvuda turvalise kasutajaliidese kaudu. peab olema tagatud. Kasutajaliideses tuvastatakse isik usaldusväärse autentimisvahendiga. Andmevahetus toimub X-tee või muu andmevahetusplatvormi kaudu. Kasutatav lahendus peab tagama vähemalt osapoolte autentimise, andmete konfidentsiaalsuse ja tervikluse ning andmevahetuse logimise. Väiksema andmevahetuse vajadusega krediiditeabe andjatele võimaldatakse andmeid esitada ja päringuid teha ka registripidaja kasutajaliidese kaudu rollipõhiste kasutajaõiguste alusel. Liideste täpseid protokolle ei ole otstarbekas põhimääruses sätestada, kuna neid tuleb registri elutsükli jooksul tehnoloogia muutumisel ajakohastada. Need määratakse registripidaja avaldatavas tehnilises dokumentatsioonis. Tehnilisi tingimusi kohaldatakse ühetaoliselt kõikide registri kasutajate suhtes. 7. Soovitame tähelepanu pöörata rahvusvahelistele standarditele, Antud selgitus. Krediiditeaberegistri tehnilise Euroopa Liidu õigusele ning võimalikule rahvusvahelisele lahenduse kavandamisel tuleb arvestada Euroopa andmevahetusele tulevikus, näiteks mida võib sätestada CCD2. Juhul, Liidu õiguse ja võimaliku piiriülese kasutuse kui sarnane andmevahetus saab tulevikus olema piiriülene, siis tuleb vajadusega. ennatlikult tähelepanu pöörata andmete ühiselt mõistetavusele, standardsetele klassifikaatoritele, standardiseeritud andmemudelile jne Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) (interoperability standards). 2023/2225 ehk CCD2 artikli 19 kohaselt peab liikmesriik piiriülese krediidi korral tagama teiste liikmesriikide krediidiandjatele mittediskrimineeriva 74  juurdepääsu tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks kasutatavatele andmebaasidele. Juurdepääs peab olema piiratud järelevalve alla kuuluvate ja isikuandmete kaitse üldmäärust järgivate krediidiandjatega. Direktiiv määrab kindlaks ka andmebaasis sisalduva minimaalse teabe, kuid ei kehtesta liikmesriikidele ühist tehnilist liidest, klassifikaatorite süsteemi ega standardiseeritud andmevahetusmudelit. Seetõttu ei ole põhimääruses põhjendatud nimetada konkreetseid tehnilisi standardeid või klassifikaatoreid, mis võivad registri elutsükli jooksul muutuda või mille kohta võidakse hiljem kehtestada Euroopa Liidu tasandil täiendavaid nõuded. Tuleb siiski aru saada, et registri tehnilise lahendusega oei saa ennetavalt luua sellist piiriülest juurdepääsu, mille õiguslikku alust, andmesaajate ringi, edastatavate andmete koosseisu ja juurdepääsu tingimusi ei ole seaduses sätestatud. Kui Euroopa Liidu õiguses kehtestatakse tulevikus ühtne andmevahetuslahendus või täiendavad koostalitlusnõuded, tuleb hinnata KJS ja põhimääruse muutmise vajadust. Eelnõu seletuskirja punktis 3 täiendatakse selgitusega, et registri tehnolooglise lahenduse väljatöötamisel arvestatakse Euroopa Liidu õigusest tulenevate piiriülese juurdepääsu nõuetega. 8. Registri käivitus võib toimuda etapiviisiliselt, kus esmalt toimub Antud selgitus. Registri kasutuselevõtmine toimub registrile andmete esitamine ning piisava andmevalimi, mispuhul saaks KJS kohaselt etapiviisiliselt. Krediiditeabe registrist esindusliku valimiga usaldusväärne andmekogu. esitamisega seotud sätted jõustuvad 01.07.2028, juurdepääs registriandmetele võimaldatakse alates Määrusest jääb selgusetuks, kas registrile peaks esitama vaid registri 01.03.2029. Kaheksa kuu pikkune üleminekuperiood käivituse järel tekkinud tarbijakrediidi lepingute kohta või ka kehtivate võimaldab registrisse andmed koondada, neid lepingute kohta. Samas, kui registris talletatakse ka lõppenud lepinguid valideerida ja kõrvaldada enne registri täiemahulist teatud aja vältel, siis kas ka need tuleks esmaesitamise käigus kasutuselevõttu ilmnenud probleemid. edastada? 75  Registrisse tuleb üleminekuperioodi jooksul koondada kõik andmed kehtivate finantskohustuste kohta. KJS § 58 lõike 1 kohaselt peab krediiditeabe andja esitama: 1) enne 01.07.2028 sõlmitud ja kehtivate tarbijakrediidilepingutega seotud andmed; 2) enne 01.07.2028 üleantud või ülevõetud tarbijakrediidilepingute ja neist tulenevate nõuetega seotud andmed, sealhulgas krediidiinkassode valduses olevate nõuete andmed. Nimetatud andmed tuleb esitada kaheksa kuu jooksul ehk hiljemalt 01.03.2029. Pärast 01.07.2028 sõlmitud või muudetud tarbijakrediidilepingutele kohaldub juba KJS ja krediidteabeandja tegevust reguleerivatest eriseadustest tulenev nõue krediidteave esitada. See teave tuleb esitada KJS §-s 8 sätestatud tähtaegade jooksul. Enne 01.07.2028 lõppenud tarbijakrediidilepingute andmete tagantjärele edastamise kohustust ei ole. KJS §-s 11 sätestatud kaheaastane säilitamistähtaeg ei loo iseseisvat kohustust esitada registrisse enne andmete esitamise kohustuse jõustumist lõppenud lepingute andmeid. See reguleerib nende andmete säilitamist, mis on registrisse seaduse alusel kantud. Kuna üleminekuperioodiga seonduvat on ammendavalt reguleeritud KJS §-des 58 ja 64 ja seletuskirjas ka selgitatud, ei ole seda vaja põhimääruses korrata. 9. Soovitame registri väljatöötamisel tähelepanu pöörata intuitiivsele Antud selgitus. Krediidteaberegistri väljatöötamisel kasutuskogemusele, kuid töötada välja ka tugimaterjale ja arvestatakse võimalikult suures ulatuses tarbija dokumentatsiooni, mis aitaksid ka krediiditarbijal enda kohta andmete kasutusmugavusega. Muu hulgas tuleb aru saada, et pärimisel selgust saada. Registripidaja peaks tagama kasutajatoe ja tarbija ei pruugi tunda krediidivaldkonna mõisteid ega klienditoe olemasolu. registri ülesehitust. Tarbijale kuvatakse andmed 76  võimalikult selges ja lihtsas keeles ning andmeväljade juures esitatakse vajaduse korral nende tähendust selgitav teave. Registripidaja teeb kättesaadavaks teabe, milles selgitatakse vähemalt: 1) milliseid andmeid registris tarbija kohta töödeldakse ja millistest allikatest need pärinevad; 2) millise aja seisuga on andmed registrile esitatud; 3) kuidas tõlgendada registris kasutatavaid mõisteid ja andmevälju; 4) kuidas tutvuda andmete töötlemise logiga; 5) kuidas taotleda ebaõigete või ebatäielike andmete parandamist; 6) kuidas esitada avaldus enda kandmiseks tarbijakrediidilepingu sõlmimise piirangutega tarbijate nimekirja või sealt eemaldamiseks; 7) kelle poole pöörduda registri kasutamisel tekkinud küsimuse või tehnilise probleemi korral. Kasutajatoega seonduvad täpsemad tingimused sõltuvad paljuski registri ülesehitusest ja ökosüsteemist. Korralduslikke ja ajas muutuvaid üksikasju ei ole põhjendatud põhimääruses sätestada. FinanceEstonia 1. Registripidaja õiguslik staatus ning volitatud töötleja pädevus. Arvestatud. Eelnõu § 5 punktid 2 ja 3 eelnõust välja jäetud. Registrile juurdepääsuõiguse peatamise või Põhimääruse eelnõu § 3 lg 2, nagu ka KtJS § 6 lg 4, kvalifitseerib piiramise pädevus jäetud üksnes vastutavale registripidaja formaalselt volitatud töötlejaks, kuid eelnõu § 5 (sh töötlejale, otsustamise piire täpsustatud (§ 4 punkt 6 punktid 3, 4, 5, 8, 17) ja § 8 lg 6 annavad talle ka sisulise ja § 8 lõige 6). otsustusõiguse, mis IKÜM ar kli 4 punk 7 järgi vastab pigem vastutava töötleja rollile. Näiteks eelnõu § 5 punkt 3 paneb registripidajale IKÜM artikli 4 punkti 7 kohaselt määrab vastutav (volitatud töötlejale) vastutuse isikuandmete töötlemise nõuete täitmise töötleja isikuandmete töötlemise eesmärgid ja eest. IKÜM kohaselt lasub lõppvastutus aga ala vastutaval töötlejal, vahendid. Krediiditeaberegistri töötlemise eesmärk, kelleks eelnõu § 3 lg 1 kohaselt (nagu ka KtJS § 6 lg 4 kohaselt) on töödeldavate andmete põhikoosseis, andmete Rahandusministeerium. Samasisuline vastuolu esineb põhimääruse esitajad ja saajad, juurdepääsu eesmärgid ning eelnõu ja selle seletuskirja (punkt 5.2 lk 11) vahel. säilitamise tähtajad tulenevad KJS-ist. KJS § 6 lõike 4 Teeme ettepaneku sõnastada ümber eelnõu § 5 selliselt, et see oleks kohaselt määrab vastutavaks töötlejaks kooskõlas ja proportsionaalne volitatud töötleja pädevusega või Rahandusministeeriumi ja volitatud töötlejaks 77  nimetada Rahandusministeerium jaregistripidaja kooskõlas IKÜM-iga registripidaja. Rahandusministeerium juhib registri kaasvastutavateks töötlejateks (IKÜM art 26). pidamist, annab registripidajale juhiseid ja korraldusi ning kontrollib registripidaja tegevuse Alternatiivselt palume eelnõu § 5 punktides 2 ja 3 täpsustada, et nõuetekohasust. volitatud töötleja vastutab nende andmetöötlustoimingute õiguspärasuse ja isikuandmete töötlemise nõuete täitmise eest, mida Registripidajale antud tehniline ja korralduslik volitus ta teeb registripidajana ja volitatud töötlejana vastutava töötleja juhiste ei muuda teda vastutavaks töötlejaks. Euroopa ning õigusaktide alusel. Andmekaitsenõukogu suuniste1 kohaselt võib volitatud töötlejale jääda kaalutlusõigus töötlemiseks Mööname, et isikuandmete töötlemist reguleerib seadusena IKÜM, mis sobivate tehniliste ja korralduslike vahendite valimisel, muuhulgas reguleerib ka vastutava ja volitatud töötleja vastutusala, kui ta ei määra iseseisvalt töötlemise eesmärke ega kuid leiame, et krediiditeaberegistri põhimääruse või vähemalt eelnõu olulisi vahendeid. Registri arendamine ja hooldamine, seletuskirja täpsustamine ülaltoodud küsimustes tagaks turuosalistele logide pidamine, säilitamistähtaja möödumisel oluliselt selgema arusaama töötjelate vastutusaladest. Samuti välistaks andmete kustutamine, kasutajaõiguste tehniline eelnõu/seletuskirja täpsustamine tõlgendusvõimaluse, et registripidaja haldamine ning turvaintsidentidele reageerimine on vastutab ka andmete esitaja poolt tehtud töötlemise, andmete sisulise sellised registri igapäevaseks pidamiseks vajalikud õigsuse või andmete esitamise õigusliku aluse eest. toimingud. Peame andmetöötlust puudutavates sisulistes küsimustes selgust ja Registripidaja ja Rahandusministeeriumi nimetamine turuosaliste ühetaolist arusaama krediiditeabe registri toimimise ja kaasvastutavateks töötlejateks ei ole põhjendatud. põhimääruse õiguspärase rakendamise seisukohalt väga oluliseks. IKÜM artikkel 26 kohaldub juhul, kui kaks või enam Seetõttu oleme seisukohal, et ka muudes IKÜM-i reguleerimisalasse isikut määravad ühiselt kindlaks töötlemise eesmärgid jäävates küsimustes (mida on adresseeritud allpool) peame ja vahendid. Registripidaja ei määra põhimääruse eelnõu või vähemalt selle seletuskirja täpsustamist krediiditeaberegistris sisalduvate isikuandmete vajalikuks. töötlemise eesmärke ega või muuta seaduses sätestatud andmekoosseisu, andmesaajate ringi, juurdepääsu eesmärke või säilitamistähtaegu. Kaasvastutus ei saa tekkida üksnes sellest, et registripidaja täidab ulatuslikke tehnilisi ja korralduslikke ülesandeid või tal on volitatud töötlejana IKÜM-ist tulenevad iseseisvad kohustused. Registripidaja ei otsusta iseseisvalt, kellel ja millisel eesmärgil on õigus registriandmeid saada. Andmesaajate ring ja juurdepääsu eesmärgid tulenevad KJS §-st 10. Registripidaja kontrollib juurdepääsuõiguse olemasolu ja korraldab 1 Suunised 07/2020 vastutava töötleja ja volitatud töötleja mõistete kohta isikuandmete kaitse üldmääruses. Kättesaadav veebilehel: Guidelines 07/2020 on the concepts of controller and processor in the GDPR | European Data Protection Board 78  liidestamise ja kasutajaõiguste tehnilise andmise. Ebaselge õigusliku aluse korral kaasatakse otsustamisse vastutav töötleja. Ka eelnõu § 8 lõikes 6 sätestatud õigus juurdepääsu piirata või peatada on turvameede, mitte õigus määrata iseseisvalt töötlemise eesmärke või andmesaajate ringi. Sätet täpsustatakse nii, et vastutav töötleja võib juurdepääsu piirata üksnes konkreetse konfidentsiaalsuse või tervikluse ohu korral, ohu kõrvaldamiseks vajalikus ulatuses ja ajaks. Registripidaja peab piirangust viivitamata teavitama vastutavat töötlejat ja taastama juurdepääsu pärast ohu äralangemist. Krediiditeabe andja vastutab registripidajale edastatavate andmete sisulise õigsuse ja ajakohasuse ning enda tehtava andmetöötluse, sh andmete registrisse edastamise õigusliku aluse eest. Registripidaja ei kontrolli üldjuhul krediidiandja ja tarbija vahelise õigussuhte olemasolu ega vastuta krediiditeabe andja esitatud andmete sisulise õigsuse eest. Registripidaja vastutab tema tehtavate tehniliste töötlemistoimingute nõuetekohasuse eest. 2. Rahandusministeeriumi ja Finantsinspektsiooni Antud selgitus. Eelnõu § 4 punktis 4 kirjeldatud järelevalvefunktsioonide kattumine (eelnõu § 4 p 4, KtJS § 44 lg 1) Rahandusministeeriumi tegevus ei ole järelevalve KJS tähenduses. Rahandusministeerium kontrollib Eelnõu § 4 punkt 4 kohustab Rahandusministeeriumi kontrollima, kas registripidajat krediiditeaberegistri vastutava registripidaja isikuandmete töötlemine vastab nõuetele (vastutav töötlejana. See tuleneb IKÜM artiklitest 5, 24 ja 28 töötleja kontrollib, kas registripidaja isikuandmete töötlemine vastab ning HKTS-ist sätestatust. Vastutava töötleja nõuetele, küsib selgitusi ja teeb e9epanekuid puuduste kohustus on kasutada üksnes piisavaid tagatisi kõrvaldamiseks). Krediiditeabe jagamise seadus (KtJS) § 44 lõige 1 pakkuvat volitatud töötlejat ja kontrollida tema annab järelevalvefunktsiooni registripidajale kehtestatud nõuete tegevuse nõuetekohasust. Rahandusministeeriumi täitmise üle aga Finantsinspektsioonile, kellel on õigus teha täitmiseks kontroll toimub vastutava ja volitatud töötleja vahelise kohustuslikke ettekirjutusi. Kuna KtJS-i nõuded hõlmavad ka õigussuhte ning registri pidamiseks sõlmitud isikuandmete töötlemist (nt § 7, § 10, § 11), võivad mõlema asutuse halduslepingu raames. kontrollialad kattuda. Puudub ühtne eristus või reegel, kumb ametiasutus on ülimuslik, samuti puudub kooskõlastusmehhanism Finantsinspektsioon teeb KJS § 44 kohaselt paralleelse järelevalve raames. Veelgi enam, tõusetub küsimus, kas finantsjärelevalvet registripidajale KJS-is ja selle 79 andmekaitsealane järelevalve ei peaks olema üldse Andmekaitse alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuete Inspektsioonil (AKI). täitmise üle. Finantsinspektsioon võib nõuda teavet, teha kohapealset kontrolli, anda täitmiseks Teeme ettepaneku täpsustada Rahandusministeeriumi ja kohustuslikke ettekirjutusi ja kohaldada seaduses Finantsinspektsiooni järelevalvefunktsioonide piiritlemist, sh sätestatud meetmeid. Tema järelevalve hõlmab muu määratleda selgelt kumb ametiasutus on ülimuslik, millistes küsimustes hulgas seda, kas registripidaja täidab KJS-ist toimub ametiasutuste vaheline kooskõlastus ning kuidas välditakse tulenevaid andmete töötlemise, väljastamise ja topeltjärelevalvet ja -sanktsioonide kohaldamist. Samuti palume säilitamise kohustusi, kuid Finantsinspektsioon ei ole täiendavalt hinnata AKI järelevalvefunktsiooni asjakohasust. IKÜM-i kohaldamise üle järelevalvet tegev andmekaitseasutus. Andmekaitse Inspektsioon teeb IKÜM-i ja IKS-i alusel sõltumatut järelevalvet krediiditeaberegistris toimuva isikuandmete töötlemise üle. Andmekaitse Inspektsiooni pädevus hõlmab nii Rahandusministeeriumi kui vastutava töötleja kui ka registripidaja kui volitatud töötleja tegevust, samuti krediiditeabe andjate poolset isikuandmete töötlemist. KJS § 10 lõike 1 punkt 11 näeb selleks sõnaselgelt ette AKI juurdepääsu registriandmetele. Seega on asutuste ülesanded erinevad: 1) Rahandusministeerium kontrollib registripidaja tegevust vastutava töötleja ja registripidamiseks sõlmitud halduslepingu poolena; 2) Finantsinspektsioon teeb järelevalvet registripidaja üle KJS-is ja selle alusel antud õigusaktides kehtestatud nõuete täitmise üle; 3) Andmekaitse Inspektsioon teeb sõltumatut järelevalvet IKÜM-i nõuete täitmise üle. Nimetatud asutuste vahel ei ole ülimuslikkuse suhet. Sama asjaolu, nt andmete säilitamine pärast seaduses ette nähtud tähtaja möödumist, võib kuuluda nii Finantsinspektsiooni kui ka AKI pädevusse. Finantsinspektsioon hindab sellisel juhul KJS-i nõuete täitmist, AKI aga isikuandmete töötlemise vastavust IKÜM-ile. Pädevuste selline 80  paralleelsus ei tähenda iseenesest lubamatut järelevalvet. Põhimäärusega ei ole võimalik kehtestada Finantsinspektsiooni ja Andmekaitse Inspektsiooni vahelist ülimuslikkust ega piirata kummagi asutuse seadusest ja Euroopa Liidu õigusest tulenevat pädevust. Samuti ei võimalda põhimääruse kehtestamise aluseks olev volitusnorm panna täiendavaid koostöö- või kooskõlastamiskohustusi. Konkreetse juhtumi kattumisel saavad pädevad asutused vahetada teavet ja koordineerida menetlustoiminguid neile õigusaktidega antud pädevuse piires. 3. Registripidaja vastutuse piirid krediiditeabe andja esitatud andmete Arvestatud. Eelnõu § 6 sellisel kujul eelnõust välja osas jäetud. Põhimääruse eelnõu § 6 järgi vastutab krediiditeabe andja registrisse Krediiditeabe andja vastutab tema valduses olevast kantud andmete õigsuse, ajakohasuse ja andmetöötluse krediidisuhtest lähtuvate andmete sisulise õigsuse, seaduslikkuse eest. Samas § 5 sõnastusest tulenevalt on ka täielikkuse ja ajakohasuse eest. See hõlmab muu registripidaja vastutus andmetöötluse osas üsna lai ja selgelt hulgas seda, et krediidisuhe ja nõue tegelikult piiritlemata. Teeme ettepaneku põhimääruse eelnõus selgelt eksisteerivad, lepingu ja nõude andmed vastavad sätestada või vähemalt seletuskirjas täpsustada, et registripidaja alusdokumentidele, krediidi- või nõudejääk on õigesti vastutab registri tehnilise ja korraldusliku toimimise ning talle kui arvutatud ning andmed esitatakse seaduses volitatud töötlejale pandud ülesannete täitmise eest. Registripidaja ei sätestatud tähtaja jooksul. Samuti vastutab peaks vastutama krediiditeabe andja poolt registrisse edastatud krediiditeabe andja tema valduses olevate andmete sisulise õigsuse, täielikkuse, ajakohasuse, krediidisuhte isikuandmete töötlemise õigususe ja andmete olemasolu, nõude suuruse ega krediiditeabe andja poolse registrist pärimise õigusliku aluse olemasolu eest. andmetöötluse õigusliku aluse eest. Vastav vastutus peab jääma krediiditeabe andjale. Registripidaja ei kontrolli igakordselt krediiditeabe andja ja tarbija vahelise õigussuhte alusdokumente, ei arvuta krediidi- ega nõudejääki ega vastuta krediiditeabe andja esitatud andmete algse sisulise õigsuse eest. Registripidaja vastutab registri tehnilise ja korraldusliku toimimise ning talle seaduse, põhimääruse, vastutava töötleja juhiste ja registri pidamiseks sõlmitud lepinguga pandud ülesannete nõuetekohase täitmise eest. 81  Registripidaja vastutus hõlmab eelkõige: 1) esitatud andmete nõuetekohast vastuvõtmist ja muutmatul kujul töötlemist; 2) andmete vormingu, kohustuslike väljade ja loogilise kooskõla tehnilist kontrollimist; 3) andmete turvalist säilitamist ja õigustatud isikutele väljastamist; 4) juurdepääsuõiguste haldamist, logimist ja säilitamistähtaegade järgimist; 5) registri käideldavuse ning andmete konfidentsiaalsuse ja tervikluse tagamist; 6) ebaõigete andmete parandamise menetluse tehnilist korraldamist. Registripidajal on siiski teatav roll olukorras, kus automaatkontroll, andmesubjekti pöördumine või muu talle teatavaks saanud asjaolu annab põhjendatud aluse kahelda andmete õigsuses või õiguspärases töötlemises. Sellisel juhul peab registripidaja teavitama krediidteabe andjat. Samuti vastutab registripidaja juhul, kui õiged andmed muutuvad ebaõigeks tema enda tegevuse, tehnilise vea või andmete ebaõige teisendamise tõttu või kui andmeid väljastatakse valele isikule, vales koosseisus või õigusliku aluseta. 4. Andmekvaliteet ja andmete valideerimine Antud selgitus. Registripidaja kontrollib andmete registrisse saabumisel, kas andmed vastavad registri Põhimääruse eelnõu § 5 kohaselt on volitatud töötleja ülesanneteks andmemudelile ja tehnilistele nõuetele, kuid ei muu hulgas registriteenuse nõuetekohase osutamise tagamine, kontrolli iga krediidilepingu või nõude olemasolu ega sealhulgas andmete kogumine, haldamine ja säilitamine; selle sisulist põhjendatust alusdokumentide alusel. andmetöötlustoimingute õiguspärasuse eest vastutamine; ning isikuandmete töötlemise nõuete täitmise eest vastutamine. Krediiditeabe andja vastutusalasse jääb krediidisuhte ja nõude olemasolu, tarbija ja lepingu andmete Palume täpsustada, milline osa andmete kontrollist on registripidaja vastavus alusdokumentidele, krediidi- või nõudejäägi poolne tehniline valideerimine ja milline osa jääb krediiditeabe andja õige arvutamine, krediidiliigi ja muude sisuliste sisuliseks vastutuseks. Meie hinnangul saab registripidaja kontrollida tunnuste õige määramine, andmete täielikkus ja näiteks kohustuslike väljade täidetust, formaati, andmetüüpi ja tehnilist ajakohasus ning andmete töötlemise ja loogikat, kuid mitte iga krediidilepingu või nõude sisulist põhjendatust. registripidajale edastamise õigusliku aluse olemasolu. 82  Registripidaja ei anna krediiditeabe andja asemel Samuti palume põhimääruses täpsustada registripidaja poolt vigaste krediidi- ega õiguslikke hinnanguid. kirjete tagasilükkamise või osalise vastuvõtmise korda ning Kui tehniline kontroll annab põhjendatud aluse andmekvaliteediga seotud teavituste ja aruandluse üldised kahelda andmete õigsuses, võib registripidaja kirje põhimõtteid. tagasi lükata või teha krediiditeabe andjale järelepärimise. Registripidaja ei paranda ega täienda selliseid andmeid omal algatusel, vaid krediiditeabe andja kontrollib andmed üle ning esitab vajaduse korral parandatud andmed. Registripidaja jälgib andmekvaliteeti ja teeb krediiditeabe andjale kättesaadavaks asjakohased veateated. Täpsemad valideerimisreeglid määratakse registri tehnilises dokumentatsioonis, kuna neid tuleb andmemudeli ja liideste muutumisel ajakohastada. 5. Andmesubjekti õigused, teavitamine, andmete parandamine (eelnõu § Arvestatud. Eelnõu §-s 9 sätestatud õigused ei ole 5 p 15, § 9, § 10 lg-d 2–3) andmesubjekti õiguste ammendav loetelu. IKÜM-i artiklitest 12–21 tulenevad õigused ja vastutava Eelnõu § 9 piirdub passiivse tutvumisõiguse ja logi kuvamisega. töötleja kohustused otsekohalduvad ka juhul, kui neid Käesoleval juhul eksisteerib mitu olulist ja sisulist andmekaitsealast põhimääruses ei korrata. Veelgi enam, Euroopa Liidu puudust: puudub IKÜM artiklitest 13–14 tulenev aktiivne otsekohalduvast määrusest tulenevat ei ole lubatud teavitamiskohustus — ei tarbijat ega käendajat teavitata andmete siseriiklikus õiguses dubleerida. registrisse edastamisest, puuduvad viited parandamise, kustutamise, piiramise kohta (art 16–18), puudub konkreetne menetlus Krediiditeabe andja peab andmesubjektile tema enda kustutamistaotluse (art 17) ja vastuväite (art 21) esitamiseks. tehtava andmetöötluse kohta andma IKÜM-i artiklis 13 või 14 nõutud teabe, sh teavitama krediiditeabe Eelnõu § 10 reguleerib üksnes ebaõigete andmete parandamist, mitte registrisse edastamisest. Rahandusministeerium proportsionaalselt kahjustavate õigete andmete kustutamist. Teeme saab registri vastutava töötlejana andmed üldjuhul ettepaneku lisada eelnõusse tarbija ja käendaja aktiivne krediiditeabe andjalt, mitte vahetult andmesubjektilt teavitamiskohustus, täiendada viidetega andmesubjekti õiguste (va nn laenukeelu nimerja kandmisega seonduv teostamise korrale ning lisada eraldiseisev säte kustutamistaotluse ja teave). IKÜM-i artikli 14 lõike 5 punkt c võimaldab jätta vastuväite esitamise korra kohta, koos tähtaegade ja viitega individuaalse teavituse tegemata, kui andmete vastutavale isikule. saamine või avaldamine on sõnaselgelt ette nähtud liikmesriigi õigusega, milles on sätestatud meetmed § 10 järgi vastutab ebaõigete andmete parandamise eest krediiditeabe andmesubjekti õigustatud huvide kaitseks. KJS andja, kes esitab uued andmed viivitamata või teavitab vajadusest sätestab registrisse edastatavad andmed, töötlemise andmeid muuta. Registripidajal on õigus teha järelepärimine, kui tekib eesmärgi, andmesaajad, juurdepääsutingimused, kahtlus andmete õigsuses. säilitamistähtajad ning andmesubjekti õiguse tutvuda andmete ja logidega. Seetõttu ei ole põhjendatud 83 Palume täpsustada ebaõigete või vaidlustatud andmete parandamise kohustada registripidajat saatma tarbijale ja menetluse regulatsiooni, sealhulgas tähtaegasid, mille jooksul käendajale eraldi teadet iga andmekande või krediiditeabe andja peab registripidaja järelepärimisele vastama, ning andmete uuendamise kohta. registripidaja õiguseid juhul, kui krediiditeabe andja ei vasta, ei kinnita andmete õigsust või andmete õigsus on andmesubjekti poolt Registri veebilehel ja kasutajaliideses tehakse vaidlustatud. püsivalt ja mugavalt kättesaadavaks IKÜM-i artiklites 13 ja 14 nõutud teave, sealhulgas vastutava töötleja Mõiste „viivitamata“ ja registripidaja järelepärimisele vastamise ja andmekaitsespetsialisti kontaktandmed, töötlemise tähtaeg on hetkel sisuliselt määratlemata. IKÜM art 12 lg 3 sätestatud eesmärk ja õiguslik alus, andmete liigid ja allikad, ühekuuline tähtaeg reguleerib üksnes andmesubjektiga suhtlust — andmesaajate kategooriad, säilitamistähtajad, see ei asenda registrisisest andmekvaliteedi tagamise tähtaega. andmesubjekti õigused ning õigus esitada kaebus Andmekaitse Inspektsioonile. Teeme ettepaneku sätestada eelnõus konkreetsed tähtajad ning asendada „viivitamata“ sõnastusega „mittee hiljem kui X tööpäeva Õigus andmete kustutamisele ja õigus esitada jooksul andmete ebaõigsuse ilmnemisest“. vastuväide ei ole absoluutsed. Seaduse alusel registrisse kantud õigeid ja jätkuvalt vajalikke Registripidaja järelepärimisele vastamine peaks toimuma IKÜM art 12 andmeid ei kustutata üksnes põhjusel, et need võivad lg 3 tuleneva tähtaja jooksul. mõjutada tarbija krediidivõimelisuse hindamist tema jaoks ebasoodsalt. IKÜM-i artikli 17 lõike 3 punkti b Samuti palume kaaluda võimalust märkida registris andmed kohaselt ei kohaldata kustutamisõigust ulatuses, “vaidlustatuks” või ajutiselt piirata nende kuvamist kuni krediiditeabe milles töötlemine on vajalik seadusest tuleneva andja kinnituse või paranduse saamiseni. kohustuse täitmiseks või avalikes huvides oleva ülesande täitmiseks. Andmed kustutatakse enne KJS- Täiendav arvamus: registripidaja roll sellises olukorras piirduma is sätestatud säilitamistähtaja möödumist juhul, kui eelkõige menetluse koordineerimise ning registri tehnilise ja nende töötlemiseks puudub õiguslik alus või esineb korraldusliku toimimise tagamisega. Registripidaja, kui volitatud muu IKÜM-i artiklis 17 sätestatud alus. töötleja, ei peaks iseseisvalt hindama krediidisuhte olemasolu, nõude suurust ega muid krediidisuhte fatilisi või õiguslikke asjaolusid ega IKÜM artikli 21 kohane vastuväiteõigus kohaldub kontrollima alusdokumentide põhjal krediiditeabe andja esitatud üksnes juhul, kui töötlemine põhineb IKÜM-i artikli 6 andmete sisulist õigsust. Andmete sisulise õigsuse kontrollimise lõike 1 punktil e või f. Vastuväite võib esitada registri kohustus ja vastutus peab jääma krediiditeabe andjale, kuna vastav kaudu, kuid selle rahuldamine sõltub vastuväite teave ja alusdokumendid on krediiditeabe andja valduses. põhjustest, töötlemise õiguslikust alusest ja sellest, kas töötlemise jätkamiseks esinevad ülekaalukad Praktikas võiks menetlus toimuda selliselt, et kui andmesubjekt õiguspärased põhjused. Registripidaja ei või lõpetada vaidlustab registrisse kantud andmed, peaks registripidaja võtma seadusega nõutud andmetöötlust üksnes vastuväite taotluse vastu ja registreerima andmesubjekti taotluse, tuvastama esitamise tõttu. vaidlustatud andmed ning edastama selle krediiditeabe andjale, kelle esitatud andmeid taotlus puudutab. Krediiditeabe andja peaks seejärel Vaidlustatud andmete kontrollimise menetlus ja kindla tähtaja jooksul kontrollima andmete õigsust enda valduses tähtajad vajavad siiski mõningast täpsustamist. 84 olevate alusdokumen=de põhjal ning esitama kas parandatud andmed või põhjendatud kinnituse andmete õigsuse kohta. Peame väga Andmete õigsuse vaidlustamisel lisatakse oluliseks, et krediiditeabe andjale oleks kehtestatud konkreetne asjakohasele andmereale viivitamata märge tähtaeg, mille jooksul ta peab kaso kinnitama andmete õigsust (nt koos „ülevaatamisel“. Vastav märge on üleval nii kaua, kuni vajalike alusdokumentide või selgitustega) või esitama parandatud krediidteabe andja kas andmed ajakohastab või andmed, kui andmete õigsust ei ole võimalik kinnitada. teavitab registripidajat, et uuendamine ei ole põhjendatud. Kui krediiditeabe andja ei vasta tähtajaks või ei suuda andmete õigsust kinnitada, peaks registripidajal olema õigus ja vajadusel kohustus märkida andmed ajutiselt vaidlustatuks või piirata nende kuvamist kuni kontrolli lõpuni ja küsimuse lahendamiseni. Menetluse käigust ja lõpptulemusest peaks registripidaja andmesubjekti nõuetekohaselt teavitama. Registripidaja ei peaks seejuures andma iseseisvat sisulist hinnangut krediidisuhte või nõude õigsuse kohta, vaid tuginema selles osas krediiditeabe andja esitatud teabele ja tõenditele. Peame oluliseks, et põhimääruses oleksid sätestatud konkreetsed tähtajad nii krediiditeabe andjale vastamiseks kui ka registripidaja poolt menetlustoimingute tegemiseks. Mõiste „viivitamata“ jätab praktikas liiga suure tõlgendusruumi ega taga menetlusosalistele piisavat õigusselgust. Selline menetlus oleks kooskõlas põhimõIega, mille oleme varasemalt välja toonud: registripidaja vastutab talle volitatud töötlejana pandud ülesannete ning enda poolt tehtavate töötlemistoimingute nõuetekohase ja õiguspärase täitmise eest, kuid ei peaks vastutama krediiditeabe andja poolt registrisse edastatud andmete sisulise õigsuse, täielikkuse, ajakohasuse, krediidisuhte olemasolu, nõude suuruse ega krediiditeabe andja poolse andmetöötluse õigusliku aluse eest. Samuti ei peaks registripidaja menetlus asendama pädeva järelevalveasutuse menetlust ega tähendama, et registripidaja lahendab lõplikult krediiditeabe andja ja andmesubjekti vahelise vaidluse. Kui andmesubjekt ei nõustu krediiditeabe andja selgituse või menetluse tulemusega, peab talle säilima võimalus pöörduda oma õiguste kaitseks Andmekaitse Inspektsiooni või muu pädeva asutuse poole. 85 6. Krediiditeabeandjate vastutus andmete õigsuse eest (eelnõu § 6, § 10) Antud selgitus. Nõude loovutamise või lepingu ülevõtmise korral peab olema üheselt tuvastatav, Põhimääruse eelnõu ei sätesta, kes vastutab pärast nõude loovutamist milline krediiditeabe andja vastutab registrisse loovutuseelse perioodi ebaõigete andmete eest. Küsimus mõjutab edastatud andmete kontrollimise ja parandamise otseselt IKÜM artikli 82 järgset vastutust ning peab olema eest. KJS §-st 8 tuleneva andmete edastamise andmesubjektile läbipaistvalt tuvastatav. kohustuse lõppemine nõude loovutamisel ei vabasta algset krediiditeabe andjat kohustusest parandada Teeme etteepaneku täiendada eelnõu § 6 või § 10 selliselt, et tema poolt enne loovutamist registrisse edastatud loovutuseelse perioodi andmete õigsuse eest vastutab algne ebaõigeid andmeid. krediidiandja. Krediidiinkasso vastutab loovutusest alates tekkinud asjaolude ja andmete uuendamise eest, kuid algsel krediidiandjal on Algne krediiditeabe andja vastutab tema poolt enne põhjendatud vajadusel kaasabikohustus andmete korrigeerimisel ka nõude loovutamist või lepingu ülevõtmist edastatud pärast loovutamist. andmete õigsuse eest. Pärast loovutamist või ülevõtmist vastutab krediidiinkasso või muu KJS §-s 5 nimetatud isik enda edastatud andmete ning loovutamise või ülevõtmise järel tekkinud asjaolude õige ja ajakohase edastamise eest. Kui ebaõige teabe parandamiseks on vaja mõlema isiku valduses olevaid andmeid, peavad algne krediiditeabe andja ja uus krediiditeabe andja tegema koostööd ning edastama registripidajale korrektsed andmed. Algse krediiditeabe andja kohustus piirdub tema esitatud andmete kontrollimise ja vajadusel parandamisega ega too endaga kaasa kohustust ajastatda registris teavet pärast loovutamist. Andmesubjekt võib parandamistaotluse esitada registripidajale. Registripidaja edastab taotluse asjakohasele krediiditeabe andjale ning teavitab andmesubjekti sellest. 7. Riigi autentimisteenuse kasutamine andmesubjekti juurdepääsuks, Antud selgitus. KJS-i ja IKÜM-i koosmõjus on andmesubjekti pöördumiste menetlemise kord võimalik eristada juurdepääsu, mis toimub krediidivõimelisuse hindamiseks seadusest tuleneval Põhimääruse eelnõu § 9 annab andmesubjektile õiguse tutvuda enda õiguslikul alusel ja andmete väljastamist kohta registrisse kantud andmetega, sealhulgas logiga, ning teha andmesubjekti nõusolekul. registri kaudu avaldus enda kandmiseks tarbijakrediidilepingu sõlmimise piirangutega tarbijate nimekirja. Seda, kummal alusel konkreetsel juhul andmeid väljastatakse, ei ole võimalik põhimääruses 86 Põhimääruse eelnõu § 9 lg 2 sätestab, et andmesubjektile ammendavalt määratleda. Hinnang sõltub juurdepääsu tagamiseks kasutatakse riigi autentimisteenust. konkreetsetest asjaoludest, sh päringu tegijast, tema suhtest tarbijaga ja andmete kasutamise eesmärgist. Teeme ettepaneku täpsustada riigi autentimisteenuse kasutamise tehnilist ja korralduslikku raamistikku, sealhulgas millist KJS § 10 lõike 1 punktis 1 nimetatud juhul autentimisteenust kasutatakse, milline on registripidaja ja vastutava võimaldatakse krediidiandjale juurdepääs andmetele töötleja roll selle kasutamisel ning kuidas lahendatakse olukorrad, kus seadusest tuleneval alusel tarbija krediidivõimelisuse riigi autentimisteenus ei ole ajutiselt kättesaadav või konkreetne hindamiseks. Kui andmete kasutamise tegelik andmesubjekt ei saa seda kasutada. eesmärk on krediidivõimelisuse hindamine, ei muuda tarbija nõusoleku olemasolu päringut Palume põhimääruses täpsustada andmesubjekti pöördumiste nõusolekupõhiseks ega asenda seadusest tulenevat menetlemise korda ka muus osas, sealhulgas olukorras, kus õiguslikku alust. Nõusolekupõhine väljastamine võib andmesubjekt vaidlustab registris kajastatud krediiditeabe õigsuse või kõne alla tulla juhul, kui andmesubjekt soovib teha taotleb andmete parandamist, piiramist või kustutamist. Registripidaja enda kohta käivad andmed kättesaadavaks peab saama sellisel juhul tugineda selgele menetlusele, mis eristab kolmandale isikule muul eesmärgil ja selliseks registripidaja tehnilist rolli ja krediiditeabe andja sisulist vastutust väljastamiseks on täidetud õigusaktides sätestatud andmete õigsuse eest. tingimused. Lisaks leiame, et tarbijakrediidilepingu sõlmimise piirangutega tarbijate Päringu tegija peab enne päringu tegemist hindama, nimekirja näol on tegemist registri olulise osaga, mille kasutamine millisel õiguslikul alusel ja eesmärgil ta andmeid vajab muutub krediidiandjatele kohustuslikuks, mistõttu näeme vajadust ka ning märkima selle päringus. Registripidaja tagab selle osa krediiditeaberegistri põhimääruses põhjalikumalt lahti päringu õigusliku aluse, eesmärgi ja tegija logimise, kirjutamiseks. Olemasolevas sõnastuses on eelnõu liiga üldsõnaline. kuid ei saa päringu tegija asemel hinnata kõiki päringu aluseks oleva õigussuhte asjaolusid. Krediidivõimelisuse hindamise ja nõusolekupõhise andmete väljastamise juhtumite üksikasjalik loetlemine põhimääruses võiks tekitada eksliku mulje, et loetelu on ammendav. Vajaduse korral saab registripidaja anda registri kasutajatele mittesiduvaid juhiseid ja näiteid päringu õigusliku aluse valimiseks, kuid vastav regulatsioon ei vaja põhimääruses täiendamist. Andmsesubjekti taotluste menetlemisega seonduvale on vastatud selgituses märkusele nr 5. Tarbijakrediidilepingu sõlmimise piirangutega tarbijate nimekirjaga seonduv on sätestatud KJS §-s 9. 87  Seadusest tulenevad muu hulgas nimekirja kandmise ja sealt eemaldamise tingimused, kande õiguslik tähendus ning krediidiandja kohustus nimekirja kontrollida. Neid küsimusi ei ole põhjendatud põhimääruses dubleerivalt adresseerida. Põhimääruse eelnõu reguleerib nimekirja toimimiseks vajalikud korralduslikud küsimused, sh avalduse esitamise, isikusamasuse kontrollimise, kande tegemise ja kustutamise, toimingute logimise ning päringu vastuses nimekirja kuulumise hetkeseisu kuvamise. Seega on krediidiandjale üheselt arusaadav, millist teavet talle väljastatakse ja kuidas nimekirja kontrollimine toimub. Asjaolu, et nimekirja kontrollimine on krediidiandjale kohustuslik, ei tingi vajadust kirjeldada põhimääruses üksikasjalikult registri tehnilist toimimist. Kasutajaliidese, andmevahetuse, autentimise, päringute vormingu ja veateadete tehnilised üksikasjad määratakse registri tehnilises dokumentatsioonis, sest need võivad registri arendamise ja kasutamise käigus muutuda. 9. Andmete säilitustähtajad (eelnõu § 5 p 17, IKÜM art 5 lg 1 p e) Antud selgitus. Säilitustähtaegade kordamine põhimääruses ei ole vajalik ega lubatav, kuna need on Põhimääruse eelnõus puudub säilitustähtaegade osas regulatsioon. ammendavalt sätestatud KJS §-s 11. Põhimäärusega Mööname, et KtJS § 11 reguleerib andmete säilitamist üldisel tasemel, ei saa seaduses sätestatud tähtaegu muuta ega kuid selguse tagamiseks teeme ettepaneku sätestada säilitustähtajad andmekategooriatele teistsuguseid säilitustähtaegu andmekategooriate lõikes (krediidiandmed, viivituse fakt, nõude kehtestada. loovutus, päringulogid jne) ka põhimääruses. KJS § 11 lõike 1 kohaselt säilitatakse registrisse Täiendav arvamus: eesmärk oli eelkõige juhtida tähelepanu sellele, et kantud krediiditeavet ja logisid kaks aastat arvates erineva eesmärgi ja sisuga andmetele ei ole põhjendatud kohaldada nõude kohase täitmise, loovutamise, ühesugust säilitamisloogikat. Meie hinnangul tuleks eristada vähemalt tarbijakrediidilepingu kolmanda isiku poolt ülevõtmise krediidisuhte andmeid, makseviivitusega seotud andmeid, nõude või nõude muul viisil lõppemise kohta andmete loovutamise andmeid ja päringulogisid. Nende kategooriate säilitamise registrisse kandmisest. See hõlmab muu hulgas eesmärk on erinev. Krediidisuhte ja makseviivituse andmete puhul on krediidilepingu andmeid, viivituse fakti, nõude keskne nende asjakohasus krediidivõimelisuse hindamisel. Nõude loovutamise või lepingu ülevõtmise fakti ning nende loovutamise andmed on vajalikud nõude päritolu ja krediiditeabe andja andmete töötlemise ja päringute logisid. Käenduse 88  tuvastamiseks. Päringulogide eesmärk on eelkõige tagada andmete säilitamise tähtaega reguleerib KJS § 11 andmetöötluse kontrollitavus, järelevalve ja andmesubjekti võimalus lõige 2 ning piirangutega tarbijate nimekirja kantud kontrollida oma andmete kasutamist. andmete säilitamistähtaja algust sama paragrahvi lõige 3. Konkreetsed säilitustähtajad tuleks regulatsiooni väljatöötamisel määrata iga andmekategooria eesmärki, vajalikkust ja IKÜM-ist Eristada tuleb andmete registris säilitamist ja tulenevat säilitamise piirangu põhimõtet silmas pidades. Oluline on, et andmetele juurdepääsu võimaldamist. Näiteks tähtajad oleksid õigusaktis üheselt määratletud ega jääks registripidaja viivituse faktile võimaldatakse KJS § 10 lõike 4 või krediiditeabe andja enda otsustada. kohaselt krediidiandjale juurdepääs kuni kohustuse täitmiseni, kuid mitte kauem kui 45 päeva viivituse Ka siis, kui seadusandja hinnangul ei ole põhjendatud kehtestada algusest. Nõude loovutamise või lepingu ülevõtmise erinevatele krediidiandmete kategooriatele erineva pikkusega faktile võimaldatakse juurdepääs 45 päeva jooksul säilitustähtaegu, siis igal juhul on oluline tagada, et andmete elutsükkel selle registrisse kandmisest. Nimetatud oleks regulatsioonist üheselt arusaadav. juurdepääsutähtaja lõppemine ei tähenda andmete registrist kustutamist: andmeid säilitatakse KJS §-s 11 Selgelt tuleks eristada ka andmete registris säilitamist nende sätestatud tähtaja lõpuni muu hulgas andmete kuvamisest krediidivõimelisuse hindamiseks, andmete õigsuse kontrollimise, auditeeritavuse ja vaidluste ajakohastamise kohustust ning päringu- ja töötlemislogide säilitamist. lahendamise eesmärgil. Näiteks viivituse või nõude loovutamise fakti puhul võib seadusest tulenev kuvamisperiood olla lühem kui aeg, mille jooksul andmeid Krediidisuhte andmed, makseviivituse ja nõude registris tehniliselt või õigusliku kontrolli eesmärgil säilitatakse. loovutamise andmed ning päringu- ja töötlemislogid moodustavad omavahel seotud terviku. Üksnes tervikliku andmeajaloo põhjal on võimalik hiljem tuvastada, millised andmed olid registris konkreetsel ajahetkel, kes need esitas või muutis, kellele ja millisel kujul need väljastati ning kas krediiditeabe andja ja registripidaja täitsid neile seadusega pandud kohustusi. Registripidaja rakendab seaduses sätestatud säilitustähtaegu andmekategooriate ja sündmuste kaupa registris ning tagab andmete tähtajalise kustutamise tehniliste ja korralduslike meetmetega. Selle rakendamise üksikasjad, sh säilitustähtaja algust käivitavate sündmuste tehniline tähistamine ja automaatse kustutamise protsess, kirjeldatakse registri tehnilises dokumentatsioonis. 10. Registriandmete päringu õigusliku aluse ja selgituse kontroll Antud selgitus. Põhimääruse eelnõu § 7 lõige 6 ei eelda, et registripidaja kontrolliks enne andmete 89 Põhimääruse eelnõu § 8 lg 4 kohaselt märgib päringu tegija päringu väljastamist sisuliselt iga üksikpäringu aluseks olevaid tegemisel õigusliku aluse ja selgituse. Palume täpsustada, kas asjaolusid. Registri kasutusmahtu ja automatiseeritud registripidajalt eeldatakse iga üksikpäringu sisulist eelkontrolli või andmevahetust arvestades ei oleks selline eelkontroll piisab sellest, et registripidaja tagab päringu tegija tuvastamise, praktiliselt teostatav ja takistaks registri õigusliku aluse ja selgituse märkimise, logimise ning riskipõhise eesmärgipärast kasutamist. järelkontrolli võimaluse. Registripidaja vaatest peaks põhimäärus lähtuma riskipõhisest kontrollimudelist, kuivõrd iga üksikpäringu Registripidaja tagab päringu tegija autentimise, tema sisuline eelkontroll ei ole registri eesmärki ja kasutusmahtu arvestades juurdepääsuõiguse kontrollimise, õigusliku aluse ja prak9liselt teostatav. selgituse märkimise ning logimise. Põhjendatud kahtluse korral on registripidajal õigus küsida päringu Krediidiandja vaatest jääb aga sätte eesmärk arusaamatuks, kuivõrd tegijalt täiendavaid selgitusi ja tõendeid. krediidiandjal peaks olema õiguslik alus ja selgitus eelduslikult iga kord üks ja sama (nt õiguslik alus: seadusest tulenev kohustus; selgitus: Päringu õiguspärasuse eest vastutab eelkõige krediidivõimelisuse hindamine). Või peab selgituse sisu olema päringu tegija. Ta peab enne päringu tegemist täpsemalt lahti kirjutatud sarnaselt KAS § 88 lõikega 6? veenduma, et andmete kasutamiseks esineb õiguslik alus ja andmeid kasutatakse üksnes seaduses lubatud eesmärgil. Krediidiandja päringu õiguslik alus võib olla standardiseeritud. Samuti ei pea selgitus olema iga päringu puhul eraldi koostatud vabatekst. Päringu eesmärk valitakse registripidaja etteantud liigitusest, lähtudes KJS § 10 lõike 1 punktis 1 nimetatud juhtudest, näiteks tarbijakrediidilepingu sõlmimine, selle muutmine või täiendava krediidi taotlemine. Lisaks peab päring olema tehniliselt seostatav konkreetse krediiditaotluse, lepingu muutmise või muu asjakohase olukorraga. See võimaldab hiljem kontrollida päringu eesmärgipärasust, nõudmata registripidajalt päringu sisulist eelkontrolli. KAS § 88 lõikes 6 sätestatud nõuete täielik ülevõtmine ei ole põhjendatud, sest pangasaladust sisaldava teabe väljastamiseks tehtav päring ja krediiditeaberegistri standardiseeritud automatiseeritud päring on erineva iseloomuga. Krediiditeaberegistris tuvastatakse päringu tegija ja andmesubjekt automaatselt, päringu õiguslik alus ja eesmärk valitakse etteantud väärtuste hulgast ning 90  väljastatavate andmete koosseis tuleneb seadusest ja päringu tegija rollist. Võib siiski öelda, et KAS § 88 lõikes 6 sätestatud loetelu kattub suures osas eelnõu asjakohases sättes toodud nõuetega. 11. Juurdepääsu andmise, piiramise ja äravõtmise alused Arvestatud. Eelnõu muudetakse selliselt, et juurdepääsu piiramise ja äravõtmise otsustab Põhimääruse eelnõu § 5 p 8 kohaselt annab registripidaja kui volitatud Rahandusministeerium registri vastutava töötlejana töötleja loa isiku või asutuse liidestamiseks registriga, kontrollides (eelnõu § 4 punkt 6 ja § 7 lõige 8). eelnevalt õigusliku aluse olemasolu asjakohasust ja tehnilist võimekust, ning otsustab juurdepääsuõiguse äravõtmise. Eelnõu § 8 lg 6 annab Registripidaja kontrollib liidestamise eel taotleja õiguse juurdepääsu piirata või keelata konfidentsiaalsuse või tervikluse isikusamasust ja esindusõigust, tema kuulumist KJS riski korral. § 10 lõikes 1 nimetatud isikute hulka ning liidestatava infosüsteemi vastavust tehnilistele ja Palume täpsustada juurdepääsu andmise, piiritlemise, peatamise ja infoturbenõuetele. äravõtmise menetlust ning aluseid. Esmalt juhime tähelepanu õiguslikule küsimusele, kas volitatud töötlejal üleüldse saab olla Vastutuavale töötlejale peab jääma võimalus pädevust juurdepääsuõiguse äravõtmise otsustamiseks või tuleks reageerida viivitamata konkreetsele ja vahetule ohule. piirduda üksnes juurdepääsuõiguse piiramise pädevuse andmisega, Kui juurdepääsu jätkumine võib põhjustada millisel juhul tuleb kahtlemata määratleda ka piiramise ajaline registriandmete loata avaldamise või muutmise, kriteerium. andmete hävimise, juurdepääsuandmete väärkasutamise või muu olulise turvaintsidendi, võib Juhime tähelepanu, et juurdepääsuõiguse äravõtmine eeldab vastutav töötleja rakendada vältimatu ajutise tehnilise põhjalikku haldusmenetluslikku kaalutlusõiguse teostamist, sest kui kaitsemeetme. Selliseks meetmeks võib olla näiteks krediiditeabe andjalt võ>a ära ligipääsuõigus, siis sisuliselt kaotab ta konkreetse kasutajakonto, liidese või vajaduse korral võimaluse tarbijakrediidilepinguid sõlmida (arvestades, et kogu tehnilise juurdepääsu ajutine peatamine. vastutustundliku krediidiandmise kohustuse täitmiseks tuleb tal enne enne iga krediidilepingu sõlmimist registrist andmeid kontrollida). Rakendatud meetmest, selle põhjusest, ulatusest ja Tegemist oleks sellisel juhul ka intensiivse ettevõtlusvabaduse riivega eeldatavast kestusest tuleb viivtamatult teavitada ning sellist riivet ei saa eelduslikult kehtestada ministri määrusega. puudutatud isikut. Vastutav töötleja otsustab esimesel Seetõttu teeme ettepaneku kõnealune regulatsioon täiendavalt läbi võimalusel, kas ajutine meede lõpetada, seda muuta analüüsida ning vajadusel reguleerida see küsimus seaduse tasandil. või juurdepääsu piiramine või peatamine oma otsusega jätkata. Kui oht on kõrvaldatud või vastutav Ka registripidaja vaates peab ta saama juurdepääsu üle otsustamisel töötleja meetme jätkamist vajalikuks ei pea, taastab tugineda selgetele ja kontrollitavatele kriteeriumidele, sealhulgas registripidaja juurdepääsu viivitamata. millised dokumendid või kinnitused peab andmesaaja esitama õigusliku aluse tõendamiseks ning millistel juhtudel on registripidajal kohustus Juurdepääsu piiramisel lähtutakse või õigus juurdepääs peatada, piirata või lõpetada. proportsionaalsuse põhimõttest. Võimaluse korral piiratakse üksnes ohu allikaks olevat kasutajat, liidest või toimingut ning kogu asutuse juurdepääs 91  Juurdepääsu taotleja vaates palume täpsustada ka seda, kuidas peatatakse ainult juhul, kui vähem piirava meetmega krediiditeabe andja saab registripidaja otsuseid vaidlustada, lisades ei ole võimalik ohtu kõrvaldada. Juurdepääsu eelnõusse ka vaidlustamise kord ja menetlus. äravõtmine on võimalik eelkõige siis, kui isik ei kuulu enam KJS § 10 lõikes 1 nimetatud isikute hulka või kui Kuivõrd registri kasutamine saab olema krediidiandjatele kohustuslik, juurdepääsu lõpetamine tuleneb pädeva asutuse on oluline, et registrile ligipääsu saamise ja piiramise kord (sh selle jõustunud otsusest. vaidlustamise võimalus) oleks selge, ühetaoline ja läbipaistev. Vastutava töötleja otsus peab olema põhjendatud ning selles märgitakse piirangu õiguslik ja faktiline alus, ulatus, kehtivusaeg või taastamise tingimused, samuti otsuse vaidlustamise võimalused. Enne otsuse tegemist võimaldatakse puudutatud isikul esitada oma seisukoht, va juhul, kui viivitamatu sekkumine on vajalik vahetu ohu tõrjumiseks. Otsust saab vaidlustada HMS-is ja HKTS-is sätestatud korras. 12. Registripidaja teavitamiskohustus Arvestatud. Eelnõu muudetud nii, et vastutav töötleja teavitab krediiditeabe andjaid ja registriga liidestatud Põhimääruse eelnõu § 5 p 12 sätestab, et volitatud töötleja teavitab andmesaajaid registri pidamist ja kasutamist krediiditeabe andjaid ja registriga liidestatud andmesaajaid viivitamata mõjutavate õigusaktide kehtestamise või muutmise registri toimimist takistavatest asjaoludest, registri muutmise või kavatsusest (§ 4 punkt 5). arendamise kavatsusest ning registri pidamist ja kasutamist mõjutavate õigusaktide kehtestamise või muutmise kavatsusest, samuti annab muud vajalikku teavet. Oleme seisukohal, et mõistliku teavitamiskohustuse panemine volitatud töötlejale on iseenesest põhjendatud, kuid meie hinnangul ei saa see hõlmata teavitamist kavatsusest õigusakte kehtestada või muuta. Volitatud töötleja ei saa formaalselt õigusruumi kujundada. 13. Seadusjärgse ja nõusolekupõhise juurdepääsu eristamine Antud selgitus. KJS-ist tulenevat juurdepääsu ja andmesubjekti nõusolekul põhinevat juurdepääsu Põhimääruse eelnõu § 8 lg 5 viitab isikutele, kellel on registris tuleb käsitada kahe eraldiseisva alusena. KJS §-is 10 sisalduvatele andmetele juurdepääsuõigus andmesubjekti nõusolekul, nimetatud isikud saavad registriandmeid kasutada ning andmenõusoleku ja volituste haldamise andmekogu seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks ja kasutamisele. ulatuses ning selline juurdepääs ei sõltu andmesubjekti nõusolekust. Palume täpsustada nõusolekupõhise juurdepääsu suhet krediiditeabe jagamise seadusest tulenevate juurdepääsuõigustega. Eelkõige tuleks Eelnõu § 7 lõiget 7 kohaldatakse üksnes isikutele, selgelt eristada, millistel juhtudel toimub andmete väljastamine kellel puudub iseseisev seadusest tulenev 92 seadusjärgsel alusel ja millistel juhtudel andmesubjekti nõusoleku juurdepääsuõigus ja kellele võib andmeid väljastada alusel. Samuti tuleks vältida tõlgendusvõimalust, et krediidivõimelisuse andmesubjekti nõusoleku alusel. Sellisel juhul paneb hindamiseks tehtavad seadusjärgsed päringud sõltuvad andmesubjekti nõusolek paika nii väljastatavate andmete ulatuse, nõusolekust, kui õiguslik alus tuleneb seadusest. andmete kasutamise eesmärgi, andmesaaja kui ka nõusoleku kehtivuse. Teeme ettepaneku täiendada eelnõu § 8 lg 5 allajoonitud osaga: „Isikud, kellel on krediiditeaberegistris sisalduvatele andmetele Andmenõusoleku ja volituste haldamise andmekogu juurdepääsuõigus andmesubjekti nõusolekul, saavad andmetele on riigi loodud infosüsteem, mis võimaldab juurdepääsu nõusolekuga antud ulatuses avaliku teabe seaduse §-s nõusolekuga seotud osapooltele mugavat lahendust 4310 sätestatud andmenõusoleku ja volituste haldamise andmekogu nii andmevahetuseks kui ka nõusolekute vahendusel või muul volitatud töötleja määratud viisil.“ haldamiseks. Keskse lahenduse kasutamine tagab nõusolekute ühetaolise ja kontrollitava haldamise, sh Mõistame, et peamine ja eelistatud nõusoleku andmise viis peaks võimaluse tuvastada nõusoleku andja, nõusoleku olema andmenõusoleku ja volituste haldamise andmekogu kaudu, kuid saaja, nõusoleku ulatus, eesmärk ja kehtivus ning leiame, et oluline oleks jääda võimalus ka teisteks tõendada nõusoleku andmist ja tagasivõtmist. Samuti tehnikaneutraalseteks viisideks, mh olukordadeks, kus andmesubjektil võimaldab see nõusoleku alusel tehtud puudub võimalus kasutada nt Mobiil-ID, Smart-ID või ID-kaarti. Lisaks andmeedastusi ühetaoliselt logida ja auditeerida. peaks olema sättes viide avaliku teabe seaduse §-le 4310, mitte §-le 436. Registripidajale kui volitatud töötlejale ei ole põhjendatud anda õigust otsustada juhtumipõhiselt, Lisaks palume vähemalt eelnõu seletuskirjas selgitada, kas eelnõu § 8 milline alternatiivne isikutuvastuse või nõusoleku lg-s 5 viidatud nõusoleku alusel ligipääsu saaja saab tehniliselt andmise viis on piisav. Selline lahendus võib viia ligipääsu andmetele ikkagi § 8 lg-tes 1 ja 2 toodud viisil? ebaühtlase praktika tekkimiseni, erineva turvatasemega lahenduste kasutamiseni ja Lõikes 5 toodud andmenõusoleku ja volituste haldamise andmekogus olukorrani, kus juurdepääsu tingimused sõltuvad hallatakse nõusolekuid, kuid andmete edastus peaks toimuma volitatud registripidaja ning andmesaaja vahel sõlmitud lepingu töötleja ja isiku vahel, kellele nõusolek on antud. Seega peaks ka sisust. Nõusolekupõhise juurdepääsu tingimused nõusoleku alusel ligipääsu saaja puhul toimima see tehniliselt sarnaselt peavad olema kõigile ühetaolised ega saa sõltuda teiste isikutega, kes andmetele ligipääsu saavad, s.o. lg-tes 1 ja 2 sellest, kas konkreetne andmesaaja on valmis kirjeldatud viisil. Toome veelkord välja, et oluline on hanke rahastama eraldi tehnilise lahenduse loomist. väljakuulutamisel ja hankelepingu sõlmimisel silmas pidada, et volitatud töötleja ka reaalselt teostaks liidestused vajalike Nõusolekupõhist andmete väljastamist kolmandale süsteemidega, et ka tegelikkuses oleks tagatud andmesubjektile isikule tuleb eristada andmesubjekti enda õiguste võimalus oma õiguseid teostada, sh anda nõusolekuid enda andmetele teostamisest. Kui isik ei saa kasutada ligipääsuks. andmenõusoleku teenust või selle autentimisvahendeid, ei takista see tal enda IKÜM-ist Täiendav arvamus: Kuigi eelduslikult on enamikul potentsiaalsetel tulenevate õiguste teostamist. Andmesubjekt saab nõusoleku andjatel olemas võimalus kasutada nimetatud pöörduda registripidaja poole ka muul viisil, mis auntentimisvahendeid, siis ei saa seda eeldada kõigilt. Näiteks võimaldab tema isikusamasust usaldusväärselt 93 olukorras, kus välisriigi kodanik on Eestis elanud ning pärast lahkumist kontrollida. Sel viisil saab isik registris tema kohta ei oma enam nimetatud tehnilisi vahendeid. Sellise isiku jaoks võib olla sisalduvad andmed soovi korral ise välisriigi relevantne mh ka asjaolu, et tema kohta puuduvad registris kanded. krediidiandjale või muule teenusepakkujale edastada. Nagu oleme varasemalt selgitanud, võimaldab nõusoleku alusel andmete edastamine isikul innovaatiliste teenusepakkujate kaudu Eeltoodud põhjustel leiame, et keskse edastada andmeid nt välisriikide pankadele ja krediidiandjatele, et need andmenõusolekulahenduse kasutamine ei põhjusta saaksid võIa andmeid arvesse isiku krediidivõimelisuse hindamisel. diskrimineerimist. Ühetaolise ja juba olemasoleva Samuti võib tehnikaneutraalne lähenemine olla oluline ka lahenduse kasutamine on põhjendatud registris vanemaealiste või tehnikakaugemate isikute vaatest. Alterna=ivsete sisalduvate finantsandmete tundlikkusega ja tehniliste vahendite kasutamise võimaluse piiramine viiks selliste vajadusega tagada nõusolekute usaldusväärsus, huvigruppide põhjendamatu diskrimineerimiseni. turvalisus ja hilisem kontrollitavus. Samal ajal on andmesubjekti enda IKÜM-ist tulenevate õiguste Täpse nõusoleku andmise ja isikutuvastuse viisi peaks saama määrata teostamine tagatud nõusolekupõhisest juurdepääsust registripidaja vastavalt konkreetsetele asjaoludele, mh võib sõltumatult. potentsiaalselt kõne alla tulla videotuvastus ja elektrooniliselt antud nõusolek (kas eIDAS kvalifitseeritud digiallkirjaga või muul viisil), näost- näkku isikutuvastus ja omakäeliselt allkirjastatud nõusolek, notariaalselt kinnitatud nõusolek jne. Eeldatavasti võetakse kasutusele ka protsess teiste andmesubjekti õiguste (nt IKÜM Art 15 andmetega tutvumise õigus) rakendamise tagamiseks, mille puhul on samamoodi oluline isiku tuvastamine ja selge tahteavalduse kindlaks tegemine, mis võiks olla ka sarnaselt reguleeritud. Samas on oluline silmas pidada, et registripidajal ei tohiks tekkida kohustust arendada üksikute kasutajate vajadustest lähtuvaid paralleelseid lahendusi omal kulul. Kuna eeldatavasti on alternatiivsete nõusolekulahenduste kasutajate arv väike, siis oleks põhjendatud kulude katmine sarnaselt andmenõusoleku teenuse kaudu nõusolekute andmisele. Ühe variandina peaks olema võimalik täpne tuvastusviis, nõusoleku vorm ja tasud kokku leppida volitatud töötleja ja selle isiku vahelises lepingus, kellele andmesubjekt nõusoleku annab. Nagu eelnevalt selgitasime, siis põhimääruse eelnõu § 8 p-s 5 viidatud andmenõusoleku ja volituste haldamise andmekogu kaudu hallatakse nõusolekuid, kuid ligipääs andmetele peaks olema reguleeritud ikkagi ka sama paragrahvi lõigete 1 ja 2 alusel. SeetõIu leiame, et säte peaks võimaldama piisavat paindlikkust igakordselt sobiva meetme leidmiseks, et isikutel oleks ka päriselt võimalik neile IKÜM-ga tagatud õigusi teostada. 94  KokkuvõIes rõhutame, et FE eIepaneku eesmärk oli väl=da regulatsiooni sidumist üksnes ühe konkreetse tehnilise lahendusega olukorras, kus kõigil andmesubjektidel ei pruugi olla võimalust kasutada andmenõusoleku teenust (sh selles pakutavaid tehnilisi lahendusi) või kus tulevikus võib tekkida muu samaväärne või õigusaktidega tunnustatud lahendus. Kui kasutatakse alternatiivset lahendust, peaks see igal juhul tagama vähemalt andmesubjekti usaldusväärse tuvastamise, nõusoleku olemasolu, ulatuse, eesmärgi ja saaja kontrollitavuse, nõusoleku andmise ja tagasivõtmise tõendatavuse ning nõusoleku alusel tehtud andmeedastuste logimise ja auditeeritavuse. Samas tuleb tagada, et registripidajal ei tohiks tekkida kohustust arendada üksikute kasutajate vajadustest lähtuvaid paralleelseid lahendusi omal kulul. 14. SLA ja teenustasemete kirjeldus praktikas Antud selgitus. Registriteenuse praktiliste teenustasemete ja toimepidevuse nõuete asukoht Põhimääruse eelnõu seletuskirjas mainitakse, et K2 tähendab lubatud peab tõepoolest olema üheselt arusaadav. Eelnõus summaarset seisakut nädalas kuni 2 tundi. Põhimäärus ise ei kirjelda määraltetud käideldavusklass K2 väljendab registrile praktilisi teenustasemeid. kohaldatavat üldist turvataset, kuid ei asenda registripidajaga kokku lepitavaid teenustasemeid. Palume täpsustada, millises dokumendis reguleeritakse Tasemel K2 lubatud summaarne seisak on ülempiir. registriteenuse praktilised teenustasemed ja toimepidevuse nõuded, sealhulgas päringutele vastamise aeg, intsidentide reageerimisajad, Registri kasutajaid vahetult puudutavad tingimused, hooldustööde teostamise ja etteeteatamise kord ning registri kasutajaid sh kasutajatoe kontaktid, hooldustöödest ja puudutav teavituskord. Kui need küsimused reguleeritakse intsidentidest teavitamise kord sätestatakse registri halduslepingus, kontsessioonilepingus või tehnilistes tingimustes, kasutustingimustes ja tehnilises dokumentatsioonis. palume sellele põhimääruses või seletuskirjas selgelt viidata. Neid tingimusi kohaldatakse ühetaoliselt kõikidele võrreldavatele kasutajagruppidele. Teenustasemete konkreetsete arvuliste väärtuste sätestamine põhimääruses ei ole põhjendatud. Need sõltuvad registri tehnilisest arhitektuurist, kasutusmahust ja kujunevast riskihinnangust ning võivad vajada registri töö käigus muutmist. Nende muutmine ei peaks iga kord eeldama ministri määruse muutmist. Registriteenuse katkestuse korral kohaldub KJS § 8 lõige 7, mille kohaselt vabaneb krediiditeabe andja andmete edastamise kohustusest ajaks, mil 95  registripidajal ei ole krediiditeabe andjast sõltumatutel põhjustel võimalik registriteenust osutada. Teenuse taastumisel edastatakse andmed esimesel võimalusel. 15. Registripidaja vastutus katkestuste korral Antud selgitus. Registripidaja ei vastuta automaatselt iga sellise katkestuse tekkimise eest, Põhimääruse eelnõu näeb ette registripidaja kohustuse tagada registri mis mõjutab registriteenuse kasutamist. käideldavus ja intsidentide lahendamine, kuid ei täpsusta vastutuse Registripidaja vastutus sõltub sellest, kas katkestus piire olukorras, kus katkestus tuleneb registripidajast sõltumatust või selle tagajärgede ulatus on põhjustatud põhjusest. registripidajale pandud kohustuse rikkumisest. KJS § 16 lõike 1 kohaselt hüvitab registripidaja kahju, mille Palume täpsustada, kuidas käsitletakse olukordi, kus registri ta on tekitanud registripidamisel oma kohustuste kasutamine, andmete edastamine või andmesubjekti juurdepääs on rikkumisega. Seega ei ole tegemist registriteenuse takistatud registripidajast sõltumatutel põhjustel, näiteks riigi katkemise eest kohaldatava süüst või kohustuse autentimisteenuse, andmevahetusplatvormi, välise teenusepakkuja või rikkumisest sõltumatu vastutusega. krediiditeabe andja süsteemi tõrke tõttu. Oleme seisukohal, et registripidaja ei peaks vastutama teenusekatkestuse eest ulatuses, Kui katkestuse põhjustab registripidaja milles katkestus tuleneb kolmanda isiku või riikliku komponendi tõrkest. kontrolliulatusest välja jääva riikliku komponendi, näiteks riigi autentimisteenuse või registripidajast sõltumatu andmevahetusplatvormi tõrge, ei vastuta registripidaja katkestuse tekkimise eest tingimusel, et ta on rakendanud temalt mõistlikult oodatavaid meetmeid. Registripidajale on ka sellisel juhul kohustus tõrge tuvastada ja registreerida, teavitada vastutavat töötlejat ja registri kasutajaid, teha teenuse taastamiseks koostööd tõrke tekitanud infosüsteemi haldajaga ning kohaldada võimalikke alternatiivseid meetmeid. Registripidajast sõltumatu põhjusena ei saa käsitada registripidaja enda valitud teenuseosutajast tingitud tõrget. Registripidaja vastutab teenuse arhitektuuri, teenuseosutajate valiku eest. Kui registripidaja kasutab isikuandmete töötlemiseks teist volitatud töötlejat, jääb ta IKÜM art 28 lõike 4 kohaselt vastutava töötleja ees vastutavaks selle alltöötleja andmekaitsealaste kohustuste täitmise eest. 96  Eeltoodust tulenevalt ei ole põhjendatud ega võimalik sätestada põhimääruses kui seaduse alamaktis vastutusega seonduvaid üksikasju. Vastutuse alused tulenevad KJS-ist, IKÜM-ist, RVastS-ist ja registripidajaga sõlmitavast halduslepingust ning vastutus sõltub konkreetse juhtumi asjaoludest. 16. Intsidentide, rikete ja isikuandmetega seotud rikkumiste eristamine Antud selgitus. Tehnilise rikke all mõistetakse registriteenuse käideldavust, jõudlust või Põhimääruse eelnõu § 5 p-d 11–13 sätestavad registripidaja funktsionaalsust mõjutavat kõrvalekallet, millega ei teavitamiskohustused teenuseintsidentide, rikete ja rikkumiste korral. pruugi kaasneda ohtu andmete konfidentsiaalsusele või terviklusele. Sellisest rikkest teavitatakse Palume eristada põhimääruses või seletuskirjas selgemalt teenuse vastutavat töötlejat ja mõjutatud registrikasutajaid, kui tehnilised rikked, küberturbeintsidendid ja isikuandmetega seotud rike takistab või oluliselt häirib andmete edastamist, rikkumised ning täpsustada teavitamiskohustuse ulatus vastavalt päringute tegemist või registri kasutamist. intsidendi mõjule. Väiksematest riketest ei ole vaja kõiki kasutajaid eraldi teavitada, kuid ka need registreeritakse ning Registripidaja vaatest on oluline välja tuua, et registripidaja peaks kajastatakse teenustaseme aruandluses. teavitama osapooli proportsionaalselt, võttes arvesse rikke mõju registri käideldavusele, andmete terviklusele, konfidentsiaalsusele ja Küberturbeintsidendina käsitatakse sündmust, mis andmesubjektide õigustele. ohustab registri infosüsteemi või andmete käideldavust, autentsust, terviklust või Krediiditeabeandjate ja registrist andmesaajate vaatest on aga oluline, konfidentsiaalsust. Registripidaja teavitab sellisest et kõik rikked saaks automaatselt logitud ning info nende kohta intsidendist vastutavat töötlejat ning õigusaktides vajadusel kättesaadavaks tehtud. Oluline on, et regulatsiooni sätestatud juhul pädevat küberturvalisuse asutust. olemasolu, selle kohta, millistel tingimustel võib krediidiandja registri Registri kasutajaid teavitatakse ulatuses, milles see mittetoimimise korral krediidiotsuse teha ning milline osapool vastutab on vajalik nende süsteemide kaitsmiseks, kahju registri töökindluse puudumisest tulenevate tagajärgede eest. vähendamiseks või registriteenuse kasutamise ümberkorraldamiseks. Kehtiv seadus vabastab krediidiandja registri mittetoimimise ajal küll andmete esitamise ja registripäringu tegemise kohustusest, kuid Isikuandmetega seotud rikkumine on IKÜM art 4 samaväärset regulatsiooni ei ole tarbijakrediidilepingu sõlmimise punkti 12 tähenduses turvanõuete rikkumine, mis piirangutega tarbijate nimekirja kontrollimise kohustuse puhul. põhjustab isikuandmete juhusliku või ebaseadusliku hävimise, kaotsimineku, muutmise või loata Arvestades, et nimetatud kohustuse rikkumisega kaasnevad õiguslikud avalikustamise või neile juurdepääsu. Registripidaja tagajärjed ning registri mittetoimimise korral puudub alternatiivne kui volitatud töötleja teavitab sellisest rikkumisest usaldusväärne kontrollimehhanism, palume kaaluda selle regulatsiooni vastutavat töötlejat põhjendamatu viivituseta. täiendamist. Oluine on, et registri mittetoimimisest tulenev õiguslik ja Andmekaitse Inspektsiooni ja andmesubjekti majanduslik risk ei tohi kanduda krediidiandjale olukorras, kus registri teavitamise vajaduse üle otsustab vastutav töötleja töökindlus ei sõltu krediidiandjast. vastavalt IKÜM artiklitele 33 ja 34, lähtudes 97  rikkumisega kaasnevast ohust andmesubjekti õigustele ja vabadustele. Kõik teenuseintsidendid ja rikked logitakse. Logis kajastatakse vähemalt sündmuse algus- ja lõppaeg, liik, mõjutatud teenused ja kasutajarühmad, mõju andmete käideldavusele, terviklusele ja konfidentsiaalsusele, teadaolev põhjus ning rakendatud abinõud. Teavitamise viis ja ulatus määratakse intsidendi mõju järgi ning täpsemad tingimused sätestatakse registri tehnilises dokumentatsioonis. Registri mittetoimimise õiguslike tagajärgede puhul tuleb eristada andmete edastamist, krediidivõimelisuse hindamist ja piirangutega tarbijate nimekirjast tulenevat lepingu sõlmimise keeldu. KJS § 8 lõike 7 alusel vabaneb krediiditeabe andja registriteenuse katkestuse ajaks andmete edastamise kohustusest. Võlaõigusseaduse § 4034 lõige 31 vabastab krediidiandja kohustusest teha registrisse päringu ajal, kui registripidajast mittetulenevatel põhjustel ei ole registriteenuse osutamine võimalik. Krediidiandja dokumenteerib ebaõnnestunud päringu ja kasutab krediidivõimelisuse hindamiseks muud kättesaadavat asjakohast teavet. Nimetatud erandid ei mõjuta aga KAVS §-s 502 sätestatud keeldu sõlmida või muuta tarbijakrediidilepingut piirangutega tarbijate nimekirja kantud isikuga. Tegemist on lepingu kehtivust mõjutava seaduses sätestatud keeluga, millest ei saa ministri määrusega erandit teha. Kui nimekirja ajakohast seisu ei ole võimalik kontrollida, võib krediidiandja teha ettevalmistavaid toiminguid või tingimusliku krediidiotsuse, kuid lepingu sõlmimine tuleb üldjuhul edasi lükata kuni nimekirja kontrollimise võimaluse taastumiseni. 98  Registripidaja vastutab katkestuse tagajärgede eest ulatuses, milles katkestus või selle mõju on põhjustatud tema kohustuse rikkumisest. Registripidajast sõltumatu katkestuse eest ta ei vastuta, kui ta on rakendanud temalt mõistlikult oodatavaid asjakohaseid meetmeid. 17. Unikaalse numbri kasutamine krediiditeabe andja nime asemel Arvestatud. Eelnõu muudetud selliselt, et sätestatakse üldpõhimõte, mille kohaselt Põhimääruse eelnõu § 7 lg 3 ütleb, et § 10 lg 1 p 1 isiku päringu registripidaja peab tagama, et § 10 lõike 1 punktis 1 vastuses asendatakse krediiditeabe andja andmed unikaalse nimetatud isiku tehtud päringu vastus ei võimaldaks numbriga, mis ei võimalda andjat tuvastada. Krediidiandja nime asemel tuvastada teist kredidiiteabe andjat. näidatakse numbrit. Palume täpsustada unikaalse numbri kasutamise loogikat, sealhulgas kas number on püsiv konkreetse krediiditeabe andja suhtes, tarbijapõhine, päringupõhine või ajas muutuv ning kas krediiditeabe andja ise näeb, milline registris olev kohustus on temaga seotud. Samuti palume hinnata ja selgitada, kuidas välditakse krediiditeabe andja kaudset tuvastamist muude väljade kombinatsiooni kaudu, näiteks krediidiliigi, summa, tähtaja või turuinfo alusel (eelkõige juhul, kui unikaalne number on konkreetse krediiditeabe andja suhtes püsiv). Eelnõu seletuskirja kohaselt on krediiditeabe andja unikaalse numbri eesmärk tasakaalustada ühelt poolt krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe kättesaadavus ning teiselt poolt krediiditeabe andjate õigustatud huvi vältida registri kasutamist eesmärkidel, mis ei ole seotud krediidivõimelisuse hindamisega. Meie hinnangul on krediiditeabe andjale unikaalse numbri andmine ja avaldamine põhjendatud seega üksnes siis, kui hindamise tulemusel selgub, et see on tõhus viis eelnõu seletuskirjas kirjeldatud eesmärgi saavutamiseks (sh tagamaks, et registriandmeid ei kasutataks ärilise teabe kogumiseks, konkurentide kliendibaasi või portfellide kaardistamiseks, turuosaliste vahelise konkurentsi mõjutamiseks või muul eesmärgil, mis väljub krediiditeabe jagamise seaduses sätestatud eesmärkidest). 18. Anonümiseerimine ei tohi kohalduda andmesubjektile (eelnõu § 7 lg 3) Antud selgitus. Eelnõu kõnesolev säte, mis puudutab krediidteabe andja isikut, puudutab üksnes Andmesubjekt peab saama tuvastada krediiditeabe andja, et KJS § 10 lg 1 punktis 1 nimetatud isiku tehtava realiseerida IKÜM-ist tulenevaid andmesubjekti õigusi. Kui päringu vastust. See tähendab, et seda piirangut ei 99  krediiditeabe andja identiteet on ka andmesubjekti enda päringus kohaldata tarbijale ega füüsilisest isikust käendajale varjatud, on parandamisnõue täitmatu ja põhiõiguse teostatavus tema enda kohta registrisse kantud andmete või riivatud. Teeme ettepaneku sätestada § 7 lg-s 3 selgesõnaliselt, et nende töötlemise logi kuvamisel. krediiditeabe andja identiteedi asendamine unikaalse numbriga ei kohaldu andmesubjekti enda päringule ega talle kuvatavale andmete Tarbijale ja füüsilisest isikust käendajale kuvatakse töötlemise logile (§ 9 lg 1). krediiditeabe andja nimi ning muud vajalikud andmed, mis võimaldavad tuvastada, milline krediiditeabe andja on konkreetse krediiditeabe registrisse esitanud. Andmete töötlemise logist peab samuti nähtuma andmeid töödelnud või neile juurdepääsu saanud isik või asutus, töötlemise aeg, eesmärk ja õiguslik alus seaduses ettenähtud ulatuses. See tagab andmetöötluse läbipaistvuse ning võimaldab isikul kasutada oma IKÜM-ist tulenevaid õigusi, sealhulgas taotleda andmete parandamist või töötlemise piiramist. 19. „Tühja välja“ kuvamine viivituse või nõude loovutamise andmete puhul Arvestatud. Eelnõu sõnastust muudetakse selliselt, et „Tühi väli“ asemel kuvatakse väärtus „N/A“. Seda Põhimääruse eelnõu § 7 lg 5 kohaselt kuvatakse § 7 lg 1 p-des 12 ja väärtust kasutatakse nii juhul, kui viivituse, nõude 13 nimetatud andmete puhul väärtusena „Tühi väli“, kui andmed loovutamise või lepingu ülevõtmise kohta andmed puuduvad või kui on saabunud krediiditeabe jagamise seaduse § 10 lg- puuduvad, kui ka juhul, kui nende andmete tes 4 või 5 sätestatud tähtpäev. kuvamiseks KJS § 10 lõigetes 4 või 5 sätestatud tähtaeg on möödunud. Palume selguse huvides detailsemalt selgitada seadusandja mõtet, kas ja miks peaks väärtus „Tühi väli“ hõlmama nii olukorda, kus vastavaid Nende olukordade eristamine päringu vastuses ei ole andmeid ei ole registris kui ka olukorda, kus andmed olid registris siiski põhjendatud. Kui vastuses näidataks, et olemas, kuid nende kuvamise tähtaeg on möödunud. Registripidaja andmed olid registris olemas, kuid nende kuvamise vaatest on meie hinnangul oluline, et päringu vastuse kuvamisloogika tähtaeg on möödunud, avaldataks sellega kaudselt oleks tehniliselt üheselt rakendatav ega tekitaks andmesaajatele viivituse, nõude loovutamise või lepingu ülevõtmise eksitavat arusaama andmete puudumise või kuvamise lõppemise fakt. See läheks vastuollu KJS-is sätestatud põhjusest. juurdepääsupiirangu eesmärgiga. Väärtus „N/A“ tähendab seega päringu tegijale üksnes seda, et Krediidiandja vaates näeme 45-päevast kuvamispiirangut aga endiselt vastavat teavet talle ei väljastata, ega võimalda problemaatilisena – kehtiv finantskohustus muutub järeldada selle põhjust. krediiditeaberegistris uuele potentsiaalsele krediidiandjale nähtamatuks, mis on aga otseses vastuolus registri ülelaenamise Registris eristatakse tehniliselt olukordi, kus andmeid ennetamise eesmärgiga (seletuskirja punk9d 1.1 ja 4). Selline ei ole esitatud, andmed ei ole konkreetsel juhul regulatsioon saaks olla põhjendatud üksnes siis, kui paralleelselt kohaldatavad või nende kuvamise tähtaeg on eksisteeriks krediiditeabe andjal seadusest tulenev kohustus edastada möödunud. Nimetatud eristus on vajalik kontrolli 100  45- päevase tähtaja möödumisel võlgnetava kohustuse kohta info tagamiseks, kuid seda ei saa avaldad KJS § 10 lõike viivitamatult ka maksehäireregistrisse. 1 punktis 1 nimetatud isiku päringu vastuses. Vastasel juhul omab „Tühja välja“ regulatsioon vastupidist efekti – 45-päevase tähtaja möödumine ei tähenda, et tarbija tegelikud finantskohustused, millega tarbija on viivitusse jäänud, jäävad kehtiv finantskohustus muutub registris tervikuna uue potentsiaalse krediidiandja eest varjatuks. nähtamatuks. Tähtajaline juurdepääsupiirang puudutab üksnes § 7 lõike 1 punktis 12 nimetatud viivituse fakti ja punktis 13 nimetatud nõude loovutamise või lepingu ülevõtmise fakti. Tarbijakrediidilepingu muud andmed, sh krediidijääk, lepingu tähtaeg ja järgmise tagasimakse suurus, on krediidiandjale jätkuvalt kättesaadavad seni, kuni nende töötlemiseks ja väljastamiseks on KJS-i kohaselt õiguslik alus. Nõude loovutamise korral jätkab andmete esitamist KJS-i järgi selleks kohustatud isik. 45-päevane piirang tuleneb vahetult KJS-ist ja seda ei saa põhimäärusega pikendada ega siduda tingimusega, et andmed peavad pärast tähtaja möödumist olema edastatud maksehäireregistrisse. KJS ei sätesta üldist kohustust edastada sellised andmed maksehäireregistrisse ning niisuguse kohustuse kehtestamine eeldaks seaduse tasandil eraldi õiguslikku alust. 20. KtJS § 10 lg-st 4 tulenev kohustus krediidiinkassole Arvestatud. Eelnõu seletuskirja § 7 lõike 5 selgitust parandatud. KtJS § 10 lg 4 kohaselt algab viivitamise fakti 45-päevane nähtavus „selle kohustuse täitmisega viivitamisest arvates“. Eelnõu seletuskiri (§ Viivituse fakti 45-päevast juurdepääsutähtaega 7 lg 5 selgitus lk 8) väidab aga vastupidist — et tähtaeg saabub, kui arvestatakse kohustuse täitmisega viivitamise „möödunud on 45 päeva nende andmete edastamisest registrisse“. algusest, mitte viivituse fakti registrisse edastamisest. Need kaks lähtehetke võivad üksteisest erineda mitme kuu võrra, Kui viivituse fakt edastatakse registrisse pärast 14 arvestades, et krediidiinkassol on andmete edastamiseks aega kuni 45 päeva möödumist viivituse algusest, on see KtJS § 10 päeva pärast nõude omandamist. lõike 1 punktis 1 nimetatud isikule nähtav kuni kohustuse täitmiseni, kuid kõige kauem 45. päevani Sellist regulatsiooni ei ole võimalik praktiliselt rakendada. Kuna viivituse algusest. Pärast seda kuvatakse vastava krediidiinkasso omandab nõude tüüpiliselt viivitusega 60–90+ päeva, andmevälja väärtusena „N/A“. mil § 10 lg 4 tulenev ajaline kohustus on möödunud/lõppenud, kuid KtJS § 5 p 5 kohane edastuskohustus jääb kehtima, siis on see 101 vastuolus IKÜM artikli 5 lõike 1 punktiga b. Lisaks tekib nn KJS § 10 lõigetes 4 ja 5 sätestatud tähtaegade konflitkolukord, kus nõude loovutamise fakt on nähtav (§ 10 lg 5), erinevus tuleneb andmete iseloomust. Lõige 4 viivituse fakt sama nõude kohta aga nähtamatu. käsitleb kohustuse täitmisega viivitamise fakti, mille tekkimise hetkeks on kohustuse täitmise tähtpäevale Selgitav näide: kui makseviivitus algab ja viivituse fakt kantakse järgnev päev. Seetõttu arvestatakse tähtaega registrisse 14. viivituspäeval, kaob see § 10 lg 4 kohaselt registrist juba viivituse algusest. Lõige 5 käsitleb nõude loovutamise 45 päeva möödumisel viivituse algusest, st ligikaudu 31 päeva pärast või tarbijakrediidilepingu kolmanda isiku poolt registrisse kandmist. Krediidiandja loovutab nõude tüüpiliselt alles ülevõtmise fakti. Selle teabe 45-päevast pärast seda, kui vähemalt kolm krediidisaaja poolset osamakset on juurdepääsutähtaega arvestatakse andmete viivtuses ning krediidisaajale on antud täiendav tähtaeg võla registrisse kandmisest, et tagada päringu tegijale tasumiseks — praktikas 105+ päeva pärast esimese osamakse pärast registrikande tegemist kindlaksmääratud viivitamise algust. Vahepealsel perioodil (~60 päeva) puudub ajavahemik, mille jooksul on võimalik tuvastada krediidiandjatel kohustus võlainfot maksehäireregistris kuvada, kuna krediidiandja vahetumine. kehtiv õigus sellist kohustust ette ei näe. Tulemuseks on 45–60- päevane “infosulg” tegelikkuses eksisteeriva ja võlgnetava Krediidiinkasso suhtes sätestatud andmete esitamise finantskohustuse osas, mis kestab seni kuni 105. päeval tehakse kohustus ei muuda viivituse fakti nähtavuse tähtaja krediiditeaberegistrisse loovutamise märge. algust. Krediidiinkasso esitab KJS-is sätestatud tähtaja jooksul registrisse talle seadusega määratud Teeme ettepaneku viia seletuskirja § 7 lg 5 selgitus KtJS § 10 lg 4 andmed, sealhulgas tarbija ja krediidiinkasso sõnastusega kooskõlla, fikseerides üheselt, et 45-päevane tähtaeg üldandmed ning krediidijäägi või nõudejäägi. Viivituse algab kohustuse täitmisega viivitamisest, mitte andmete edastamisest. fakti varasem kuvamistähtaeg ei takista nende Samuti palume selgitada KtJS § 10 lõigete 4 ja 5 erinevust (lg 4 andmete esitamist ega säilitamist. Samuti ei tulene „viivitusest arvates“ ja lg 5 „registrisse kandmisest arvates“) ning IKÜM-i eesmärgi piirangu põhimõttest, et kõiki tõstatada Rahandusministeeriumi poolt KtJS § 10 lg 4 muutmise õiguspäraselt kogutud andmeid tuleb kõigile vajadus krediidiinkasso vaates, arvestades § 5 p 5 kohase andmesaajatele kogu säilitamisaja jooksul kuvada. edastuskohustusega. Andmete kogumise, säilitamise ja eri andmesaajatele väljastamise ulatus võib seaduses olla erinev. Kirjeldatud ajavahemikul ei muutu finantskohustus krediiditeaberegistris tervikuna nähtamatuks. Pärast viivituse fakti 45-päevase kuvamistähtaja möödumist jäävad registris nähtavaks tarbijakrediidilepingu muud andmed, sh krediidijääk ja järgmise tagasimakse suurus, kuni nendele andmetele juurdepääsu õigusliku aluse lõppemiseni. Seega võib krediidiandja krediidivõimelisuse hindamisel jätkuvalt arvesse võtta tarbija olemasoleva finantskohustuse suurust ja tingimusi, isegi kui viivituse fakti enam ei kuvata. 102  Kehtiv õigus ei kohusta krediiditeabe andjat pärast 45 päeva möödumist andmeid maksehäireregistrisse edastama. KJS lähtub teadlikust eristusest krediiditeaberegistri kui eelkõige kehtivaid finantskohustusi kajastava registri ning turutingimustel osutatavate maksehäireteenuste vahel. Seaduses sätestatud 45-päevast tähtaega ei ole võimalik põhimäärusega muuta. Rahandusministeerium jälgib ja analüüsib krediidteaberegistri töö täiemahulisel käivitumisel rakenduspraktikat. Kui see näitab, et kehtiv regulatsioon tekitab lünga või takistab registri eesmärgi saavutamist, saab KJS-i asjakohaselt muuta. 21. Üldine kommentaar seoses registrisse kogutavate andmete Antud selgitus. Määrusega ei saa laiendada KJS-is koosseisuga sätestatud isikuandmete koosseisu ega luua registrile uut andmete töötlemise alust. KJS § 7 lõikes 1 KtJS § 6 lg 5 p 2 näeb ette, et krediiditeaberegistri põhimääruses määratletud andmete loetelu on ammendav. Uue kajastatakse muuhulgas registrisse kogutavate andmete täpsem iseseisva andmekategooria lisamine või seaduses koosseis. Samas sisaldub üsna detailne andmekoosseis juba KtJS § 7 nimetatud andmekategooria sisuline laiendamine lg 1 p-des 1-13. Kui seadus sätestab ammendava loetelu ning määrus eeldaks KJS-i muutmist. seejärel täiendab seda loetelu, siis võib tegemist olla praeter legem määrusega, mis ei ole Eesti õiguses iseenesest lubatud. Seda on KJS § 6 lõike 5 punktis 2 sisalduva volitusnormi võimalik vältida seeläbi, et määrus dubleerib seaduse teksti, samas eesmärk ei ole anda ministrile õigust seaduses Vabariigi Valitsuse enda deklareeritud eesmärk ja suund on olnud sätestatud andmekoosseisu laiendada, vaid pigem suunatud dubleerimise ja bürokraatia vähendamisele. võimaldada täpsustada seaduses nimetatud andmekategooriate sisu. Seaduses kasutatud Vältimaks võimalikke hilisemaid õiguslikke debatte, juhime seega juba üldisemad mõisted, nt krediidiliik, praeguses faasis tähelepanu asjaolule, et täitevvõimu poolt tundlike tagasimaksegraafiku tüüp ja intressimäära tüüp, andmete koosseisu laiendamine määrusega võib osutuda vajavad ühetaoliseks andmeedastuseks problemaa9liseks ja vajaks põhjalikku analüüsi – sellele on täpsustamist. õiguskantsler hiljuti korduvalt tähelepanu juhtinud (nt täitmisregistri kasutamine ilma seadusliku aluseta; PPA halduspraktika nõuda Eelnõu § 7 lõikes 1 ei ole lisatud KJS § 7 lõikes 1 kontode väljavõtteid mitme aasta kohta elamisloa andmise menetluses nimetamata iseseisvaid andmekategooriaid. Näiteks ilma seadusliku aluseta jm). krediidiliikide ja tagasimaksegraafiku tüüpide loetlemine ei loo uusi kogutavaid andmeid, vaid määrab kindlaks seaduses juba nimetatud andmeväljade lubatud väärtused. Seetõttu jääb 103  regulatsioon volitusnormi piiridesse ega ole praeter legem. 22. Krediiditeaberegistri andmekoosseisu regulatsioon ei ole piisavalt Antud selgitus. Kaaslaenusaajat ei käsitleta selge krediiditeaberegistris eraldiseisva isikukategooriana. Kui tarbijakrediidilepingu on krediidisaajana sõlminud Kui seadusandja peab põhjendatuks krediiditeaberegistri mitu füüsilist isikut, on iga kaaslaenusaaja KJS andmekoosseisu põhimääruses täpsustada, palume arvestada tähenduses tarbija ning lepingu andmed seostatakse seejuures alljärgneva tagasisidega ning vajadusega nii eelnõu kui registris iga kaaslaenusaajaga eraldi. Andmed seletuskirja täpsustada/täiendada. esitatakse iga kaaslaenusaaja kohta ulatuses, milles ta lepingu järgi kohustuse eest vastutab. Palume vähemalt eelnõu seletuskirjas selgitada, kuidas kajastatakse § Solidaarvastutuse korral kajastatakse iga 7 lg 1 puhul „kaaslaenusaajaid“? Varasemates seaduseelnõu kaaslaenusaaja puhul kogu täitmata kohustuse jääk, versioonides oli ka „kaaslaenusaaja“ eraldi käsitletud. Kui põhimäärus sest võlausaldaja võib nõuda temalt kogu kohustuse peaks käsitlema ka mitte Eesti isikukoodi või äriregistrikoodi omavaid täitmist. Osadeks jagatud vastutuse korral isikuid, siis tuleks täpsustada ka nende identifitseerimine (nimi ja kajastatakse tema vastutusele vastav osa. sünniaeg üksi ei tohiks olla unikaalne identifikaator). Sama lepinguga seotud kanded seostatakse registris krediiditeabe andja ja lepingu tunnuse alusel, et tagada andmete terviklus ja vältida sama isiku kohustuse korduvat arvestamist. Päringu vastuses ei avaldata teiste kaaslaenusaajate isikuandmeid. Füüsilisest isikust käendajat ei käsitleta kaaslaenusaajana, sest tema kohustus tuleneb käendusest ja kajastatakse § 7 lõike 1 punktis 3 sätestatud korras. Põhimäärusega ei kehtestata kohustust koguda isiku tuvastamiseks täiendavaid sisulisi andmeid, nt isikut tõendava dokumendi numbrit, kuna sellist andmekategooriat KJS § 7 lõige 1 ette ei näe. Kui registri arendamisel selgub, et KJS-is nimetatud andmete põhjal ei ole Eesti isikukoodita isikuid võimalik piisavalt usaldusväärselt tuvastada ja eri krediiditeabe andjate esitatud andmetega seostada, tuleb täiendava identifitseerimistunnuse kogumiseks hinnata KJS-i muutmise vajadust. Eelnõu seletuskirja siiski selguse huvides täiendatud. 104 23. Palume selgitada § 7 lg 1 p 3 osas, kuidas käendusest tuleneva Arvestatud. Mitme käendaja korral esitatakse kohustuse suurus määratakse, kui on mitu käendajat? registrisse iga käendaja kohta eraldi käendusest tuleneva kohustuse suurus. Lähtutakse summast, mille tasumist võib krediiditeabe andja konkreetselt käendajalt andmete esitamise ajahetkel nõuda, arvestades tagatud kohustuse jääki ning käenduslepingus sellele käendajale määratud vastutuse rahalist maksimumsummat. VÕS § 150 kohaselt vastutavad sama kohustust käendavad isikud võlausaldaja ees solidaarselt ka juhul, kui nad ei andnud käendust ühiselt. Seetõttu ei jagata tagatud kohustuse jääki registris automaatselt käendajate arvuga. Kui näiteks 60 000 euro suurust kohustust käendavad kaks isikut solidaarselt ning kummagi vastutuse maksimumsumma on 60 000 eurot, kajastatakse kummagi käendaja puhul 60 000 euro suurune võimalik kohustus. Kui käenduslepinguga on käendaja vastutus piiratud väiksema summa või konkreetse kohustuse osaga, kajastatakse registris vastav piiratud summa. Kui käendajatele on antud erinevad vastutuse maksimumsummad, määratakse kohustuse suurus iga käendaja puhul tema käenduslepingu järgi eraldi. Käendajate omavahelist vastutuse sisemist jaotust ega võimalikku tagasinõuet teiste käendajate vastu registris ei kajastata. Tagatud kohustuse jäägi vähenemisel ajakohastatakse ka käendusest tuleneva kohustuse suurust. Ühegi käendaja kohta näidatav summa ei või ületada tema käenduslepingus kokku lepitud vastutuse maksimumsummat ega andmete esitamise ajal täitmata tagatud kohustuse ulatust. 24. Palume selgitada, mida tuleb põhimääruse § 7 lg 1 p 4 tähenduses Antud selgitus. Tarbijakrediidilepingu lõppemise mõista tarbijakrediidilepingu „lõppemise tähtpäevana“. Kas selle all tähtpäevana käsitatakse registris andmete esitamise peetakse silmas lepingu sõlmimisel kokku lepitud algset lõpptähtpäeva ajal kehtivat lepingujärgset tähtpäeva, milleks peab tarbija lepingu kohaselt krediidikohustused täielikult 105 või tuleb registris kajastada ka lepingu kehtivusaja hilisemaid täitma. Seega ei kajastata üksnes lepingu sõlmimisel muudatusi? algselt kokku lepitud lõpptähtpäeva. Eelkõige palume selgitada, kas registrile tuleb edastada uus lepingu Kui lepingu ümberkujundamise, restruktureerimise või lõppemise tähtpäev juhul, kui lepingu lõpptähtaeg muutub lepingu maksegraafiku muutmise tõttu lepingu lõpptähtpäev ümberkujundamise, maksegraafiku muutmise või ka lepingu pikeneb või lüheneb, tuleb registrile edastada uus ennetähtaegse lõpetamise või ülesütlemise tõttu kliendi või tähtpäev. Kui muudetakse maksegraafikut, kuid krediidiandja poolt. Samuti palume täpsustada, kas sellisel juhul tuleb lepingu lõpptähtpäev ei muutu, ei ole seda registrile edastada üksnes uus lõppemise tähtpäev või ka muudatuse andmevälja vaja uuendada. alus/põhjus ja muudatuse jõustumise kuupäev. Lepingu ennetähtaegse täitmise korral märgitakse Lisaks juhime eelnõu § 7 lg 1 p 4 loetletud andmete (sh lepingu lõppemise kuupäevaks lepingu tegeliku lõppemise sõlmimise ja lõppemise kuupäev) osas tähelepanu sellele, et KtJS kuupäev. Lepingu ülesütlemise korral märgitakse eelnõu seletuskirja kohaselt on need andmed vajalikud selleks, et lepingu lõppemise kuupäevaks ülesütlemise tagada tarbija krediidikohustuste eristatavus registris, aga juhul, kui jõustumise kuupäev. Ülesütlemine ei tähenda siiski need andmed avalikustatakse ka teistele registrikasutajatele (peale nõude täitmist: tasumata krediidijääk jääb registris tarbija enda), saavad nad siiski kasutada neid andmeid ka enda kajastatuks kuni nõude täitmise, loovutamise või muu huvides, nt konkurentsieelise saamiseks müügitegevuses või mistahes lõppemiseni. Sel juhul kajastatakse see äritegevuseks vajalikus analüüsis. Juhime tähelepanu, et nõudejäägina. põhimääruses ei ole kirjeldatud, milliseid andmeid näevad päringu tegijad, sh tarbija ise. Muudatuse alust või põhjust eraldi registrisse ei edastata, sest sellist andmekategooriat KJS § 7 lõige 1 ette ei näe ning see ei ole ka krediidivõimelisuse hindamiseks vajalik teave. Samuti ei nõuta eraldi muudatuse jõustumise kuupäeva, kui see langeb kokku uue tähtpäeva kehtima hakkamisega. Andmete muutmise aeg fikseeritakse registri logiandmetes automaatselt. Tarbijale tehakse kättesaadavaks kõik tema kohta registrisse kantud andmed. KJS § 10 lõike 1 punktis 1 nimetatud krediidiandjale kuvatakse krediidivõimelisuse hindamiseks vajalikud andmed, sh lepingu sõlmimise kuupäev ja kehtiv lõppemise tähtpäev. Teise krediiditeabe andja sisemine lepingunumber asendatakse päringu vastuses registri loodud tunnusega ning krediiditeabe andja isikut varjatakse § 7 lõikes 4 sätestatud korras. 106  Lepingu sõlmimise ja lõppemise kuupäevad võimaldavad eristada tarbija kohustusi ning hinnata lepingu kestust, allesjäänud tähtaega ja tulevast maksekoormust. Nende kasutamine muul, KJS-is sätestamata eesmärgil ei ole lubatud. Eesmärgipärast kasutamist toetavad päringute seostamine konkreetse krediidivõimelisuse hindamise juhtumiga, päringute logimine ning asjakohane kontroll. 25. Palume täpustada „krediidiliigi“ määramist loovutatud nõuete puhul Antud selgitus. Krediidiinkassol ei ole kohustust (eelnõu § 7 lg 1 p 5 ja lg 4). Juhime tähelepanu, et krediidiinkassol ei esitada registrile krediidiliigi andmeid. KJS § 8 lõike 2 ole alati võimalik tuvastada algset klassifikatsiooni rahandusministri kohaselt esitab krediidiinkasso üksnes sama seaduse 19.12.2015 määruse nr 50 lisa 3 punkti 4.1 mõistes. Teeme ettepaneku § 7 lõike 1 punktides 1, 2 ja 7 nimetatud andmed ehk seletuskirjas täpsustada, et loovutatud nõude puhul kannab tarbija üldandmed, krediiditeabe andja üldandmed krediidiinkasso registrisse algse krediidiandja kasutatud ning krediidijäägi või nõudejäägi. klassifikatsiooni, kui see on tuvastatav. Muul juhul lähtub krediidiinkasso enda sisulisest hinnangust. Seega ei kohaldu krediidiinkassole eelnõu § 7 lõike 1 punktis 5 sätestatud krediidiliigi määramise kohustus. Krediidiinkasso ei pea välja selgitama ega registrile edastama algse krediidiandja kasutatud krediidiliigi klassifikatsiooni ega määrama krediidiliiki enda sisulise hinnangu alusel. 26. Palume selgitada ka § 7 lg 1 p-des 6 ja 7 kasutatud mõistete sisu (IKÜM Arvestatud. Eelnõu seletuskirja täiendatud. art 5 lg 1 p d). Põhimääruse § 7 kohaselt kantakse krediiditeaberegistrisse järgmised andmed: lg 1 p 6) krediidi Krediidi maksimaalne summa tähendab maksimaalne summa täiseurodes või sendi täpsusega. Palume tarbijakrediidilepingu alusel tarbija käsutusse antava täpsustada, kas § 7 lg 1 p-s 6 nimetatud „krediidi maksimaalne summa“ krediidi põhiosa suurimat kokkulepitud summat. tähendab tarbijale antava krediidi ehk põhiosa maksimaalset summat Kindlaksmääratud summaga krediidi puhul on selleks või tuleb selle hulka arvata ka intress ja muud krediidikulud. lepinguga võimaldatud krediidi põhiosa ning krediitkaardi, arvelduskrediidi või muu uueneva Samuti palume selgitada, kas intressimäära või muude krediidikulude krediidi puhul kehtiv krediidilimiit. muutumisel tuleb registrile edastada uus krediidi maksimaalne summa ka juhul, kui tarbijale antava krediidi põhiosa ei muutu. Krediidi maksimaalse summa hulka ei arvata intressi, lepingutasu ega muid krediidikulusid. Seda tuleb eristada § 7 lõike 1 punktis 7 nimetatud krediidijäägist, mis kajastab andmete esitamise ajal tarbija kasutuses olevat ja tagastamata krediidisummat. Intressimäära või muude krediidikulude muutumine ei muuda krediidi maksimaalset summat ja üksnes 107  sellise muudatuse tõttu ei tule punktis 6 nimetatud andmeid uuendada. Maksimaalne summa tuleb ajakohastada juhul, kui pooled muudavad lepinguga tarbija käsutusse antava krediidi põhiosa või krediidilimiidi suurust. Kui restruktureerimise käigus lisatakse tasumata intress või muud kulud võlgnetavale summale, ei käsitata seda krediidi maksimaalse summa suurenemisena, välja arvatud juhul, kui tarbijale võimaldatakse lepingu muudatusega täiendavat krediiti. Muudetud maksimaalne summa edastatakse registrile KJS § 8 lõikes 1 sätestatud tähtaja jooksul. 27. Samuti palume täpsustada, kuidas tuleb mõista § 7 lg 1 p-s 7 kasutatud Arvestatud. Eelnõu seletuskirja täiendatud. mõisteid „krediidijääk“ ja „nõudejääk“. Kas need on seaduse tähenduses samasisulised mõisted või on nende kasutusala erinev? Krediidijääk ja nõudejääk ei ole samasisulised Eelkõige palume selgitada, kas krediidijääk/nõudejääk tähendab mõisted, vaid need kirjeldavad tarbija kohustust üksnes tagastamata krediidi põhiosa jääki või hõlmab see ka krediidisuhte eri etappides ja erineva ulatusega. sissenõutavaks muutunud intressi, viivist, leppetrahvi, menetluskulusid või muid kõrvalnõudeid. Krediidijääk on kehtiva tarbijakrediidilepingu alusel tarbija kasutusse võetud ja andmete esitamise ajal Eeldame, et kui eelnõus on kasutatud erinevat sõnastust „krediidijääk“ tagastamata krediidi põhiosa. Krediitkaardi, või „nõudejääk“, siis viitab see asjaolule, et mõisted ei ole identsed, arvelduskrediidi ja muu uueneva krediidi puhul vaid on kasutusel eri olukordade katmiseks. Praktikas liigub leping tähendab see kasutatud, kuid tagastamata erinevate etappide vahel (aktiivne leping, üles öeldud leping, krediidisummat, mitte kasutamata krediidilimiiti. kohtumenetlus, täitemenetlus, nõude loovutamine) ning erinevates Krediidijääk ei hõlma intressi ega muid krediidikulusid. etappides võib nende mõistete sisu olla erinev. Palume selgitada lahti need olukorrad, millal kanda registrisse „krediidijääk“ ja millal Nõudejääk on pärast tarbijakrediidilepingu lõppemist „nõudejääk“ ja mis andmeid need mõisted hõlmavad. Erinevate või ülesütlemist või nõude loovutamise järel tarbija krediiditeabe andjate lõikes tekivad võrreldamatud summad, mis rikub vastu olemasoleva rahalise nõude tasumata läbipaistvuse ja andmete õigsuse põhimõtet. kogusumma. Nõudejääk hõlmab põhivõlga ja kõiki andmete esitamise ajaks tekkinud ning tasumata Teeme ettepaneku loetleda eelnõu § 7-s üheselt ja arusaadavalt nende nõude komponente, sh sissenõutavaks muutunud mõistete komponendid (nt põhivõlg, intress, viivis, sissenõudmiskulud, intressi, viivist, leppetrahvi, sissenõudmiskulusid, kohtukulud vm?) või volitada registripidajat kehtestama tehniliste kohtukulusid, täitemenetluse kulusid ja muid juhistega ühtne metoodika, mis kohaldub kõigile krediiditeabe kõrvalnõudeid ulatuses, milles need kuuluvad andjatele. krediiditeabe andja nõude koosseisu. 108  Krediidiandja kajastab kehtiva lepingu puhul krediidijääki. Kui leping on üles öeldud või muul viisil lõppenud, kuid tarbija rahalised kohustused ei ole täielikult täidetud, kajastatakse nõudejääki. Krediidiinkasso kajastab nõude omandamise järel nõudejääki. Kohtu- või täitemenetluse alustamine ei muuda andmeliiki, kuid menetluse tulemusel nõudele lisandunud summad saab lisada nõudejäägi hulka. Kuna krediidijääk ja nõudejääk on erineva koosseisuga, peab registri andmemudel ja päringu vastus näitama, kumba summat kuvatakse. Nõudejääk esitatakse kindla ajahetke seisuga ning selle muutumisel ajakohastatakse andmeid KJS §-s 8 sätestatud korras. Isikuandmete sisuline koosseis tuleb ammendavalt sätestada seadusega. Tehniliste juhistega võib täpsustada arvutusmetoodikat, andmevorminguid, ümardamist ja valideerimisreegleid. 28. Juhime põhimääruse eelnõu § 7 lg 1 p 10 puhul tähelepanu asjaolule, Arvestatud. Eelnõu seletuskirja täiendatud. et „järgmine tagasimakse“ on ebaselge ega anna ülevaadet, mis on krediidisaaja igakuine regulaarne kohustus. Nt krediidisaajal on Järgmise tagasimakse suurus tähendab pärast kampaania pakkumise korral esimesed kolm kuud intress 0 %, kuid andmete viimast uuendamist lähimal lepingujärgsel tema igakuine osamakse peale kampaania lõppu on oluliselt suurem. maksetähtpäeval tasumisele kuuluvat kogusummat. Samuti ei anna eelnõu § 7 lg 1 p 8 võimalust intressi-kampaaniat See hõlmab põhiosa- ja intressimakset ning muid tuvastada. Seega leiame, et põhjendatud oleks välja tuua kõige suurem regulaarseid lepingujärgseid tasusid, näiteks igakuist graafikujärgne makse, et hinnata õigesti tarbija igakuiste kohustuste haldustasu. Selle hulka ei arvata varem suurust. Ebaselgeks jääb, mida kajastada järgmise tagasimaksena ka sissenõutavaks muutunud summasid, viivist, maksepuhkuse, restruktureerimise, krediitkaardi või arvelduskrediidi leppetrahvi ega sissenõudmiskulusid. puhul. KJS § 7 lg 1 punkt 10 näeb ette just järgmise tagasimakse suuruse esitamise. Kõige suurem makse ei pruugi iseloomustada tarbija regulaarset igakuist koormust, sest selleks võib olla näiteks ühekordne lõppmakse või lepingu lõppmakse. Muutuva intressimääraga lepingu puhul ei pruugi lepingu 109  tulevane suurim makse olla ka usaldusväärselt ette arvutatav. Registris kajastatakse tarbija järgmist tegelikku maksekohustust. Kui krediidileping näeb ette ajutise intressi- või maksesoodustuse, kajastatakse soodusperioodil lähimal maksetähtpäeval tegelikult tasumisele kuuluv summa. Soodusperioodi lõppemisel ja järgmise makse suurenemisel tuleb andmed KJS §-s 8 sätestatud korras ajakohastada. Tulevase suurema makse eraldi andmeväljana kogumine eeldaks KJS-is sätestatud andmekoosseisu muutmist. Maksepuhkuse korral lähtutakse maksepuhkuse tingimustest. Osalise maksepuhkuse ajal esitatakse lähimal maksetähtpäeval tegelikult tasumisele kuuluv vähendatud summa, nt üksnes intress ja lepingujärgsed tasud. Täieliku maksepuhkuse korral esitatakse esimese maksepuhkuse järel tasumisele kuuluva tagasimakse suurus; maksepuhkuse kestus nähtub § 7 lõike 1 punktis 11 nimetatud ajavahemikust. Lepingu restruktureerimise või maksegraafiku muutmise korral esitatakse muudetud lepingu või maksegraafiku alusel lähimal maksetähtpäeval tasumisele kuuluv summa. Krediitkaardi, arvelduskrediidi ja muu uueneva krediidi korral esitatakse lähimal maksetähtpäeval tasumisele kuuluv minimaalne tagasimakse või muu lepingujärgne makse, mis arvutatakse kasutatud krediidisumma ja lepingu tingimuste alusel. Kui krediiti ei ole kasutatud ja tarbijal puudub tagasimaksekohustus, märgitakse summaks null. 29. Palume täpsustada, mida tuleb põhimääruse § 7 lg 1 p 11 tähenduses Arvestatud. Eelnõu seletuskirja täiendatud. mõista „krediidi tagasimakse tasumise täieliku või osalise edasilükkamise ajavahemikuna“. Kas selle all peetakse silmas näiteks Krediidi tagasimakse tasumise täieliku või osalise maksepuhkust ja ka muid maksegraafiku ajutisi muudatusi, mille korral edasilükkamise ajavahemikuna käsitatakse 110 tarbija tasub kokkulepitud perioodil tavapärasest väiksemaid makseid krediiditeabe andja ja tarbija vahel kokku lepitud või tasub üksnes osa krediidimaksest? Samuti palume täpsustada, kas perioodi, mille jooksul lükatakse lepingujärgse registrisse tuleb edastada edasilükkamise algus- ja lõppkuupäev ning põhiosa, intressi või muu graafikujärgse makse kas andmeid tuleb uuendada iga kord, kui edasilükkamise perioodi tasumine täielikult või osaliselt hilisemasse aega. muudetakse. Täieliku edasilükkamisega on tegemist eelkõige juhul, kui tarbija ei pea kokkulepitud perioodil tegema ühtegi graafikujärgset makset. Osaline edasilükkamine hõlmab näiteks põhiosa maksepuhkust, mille ajal tasutakse üksnes intressi ja lepingujärgseid tasusid, samuti muud ajutist kokkulepet, mille kohaselt tasub tarbija tavapärasest väiksemaid makseid ning tasumata osa kuulub tasumisele hiljem. Punkt 11 ei hõlma igasugust maksegraafiku muutmist. Edasilükkamisega ei ole tegemist juhul, kui maksete vähendamine on püsiv, maksmata osa antakse tarbijale andeks või maksegraafik kujundatakse tervikuna ümber ilma konkreetse kohustuse hilisemasse aega lükkamiseta. Samuti ei käsitata edasilükkamisena juba lepingu sõlmimisel kokku lepitud astmelist maksegraafikut või ajutist soodusintressi, kui sellega ei kaasne tasumisele kuuluva summa edasilükkamist. Registrisse edastatakse nii edasilükkamise algus- kui ka lõppkuupäev. Üksnes lõppkuupäev ei võimaldaks tuvastada edasilükkamise algust ega kestust. Kui edasilükkamises lepitakse kokku enne selle algust, tuleb andmed edastada pärast kokkuleppe sõlmimist, mitte alles maksepuhkuse algamisel. Edasilükkamise perioodi pikendamisel, lühendamisel, ennetähtaegsel lõpetamisel või muul viisil muutmisel tuleb registrile edastada ajakohastatud algus- ja lõppkuupäev KJS § 8 lõikes 1 sätestatud tähtaja jooksul. Pärast edasilükkamise lõppemist ei kuvata seda päringu vastuses. 111 30. Palume täpsustada, mida tuleb põhimääruse § 7 lg 1 p 12 tähenduses Antud selgitus. Paragrahvi 7 lõike 1 punktis 12 mõista „tarbijakrediidilepingus kokku lepitud kohustuse täitmisega nimetatud viivitamise fakt on hetkeseisu näitaja. viivitamise faktina“. Kas registrisse tuleb edastada üksnes staatus selle Registrisse edastatakse teave selle kohta juhul, kui kohta, kas tarbijal on vähemalt üks üle 14 päeva täitmata rahaline tarbijal on vähemalt üks lepingust tulenev rahaline kohustus, või tuleb edastada iga viivituses oleva kohustuse kohta eraldi kohustus, mille täitmise tähtpäevast on möödunud andmed? Kuidas kuvatakse andmed, kui krediidisaajal on mitme rohkem kui 14 päeva ja mis on jätkuvalt täitmata. Iga erineva osamaksega viivitus lepingu kehtivusaja jooksul? Samuti tasumata osamakse summat, liiki ega viivitatud palume täpsustada, kas viivitamise fakti tuleb jooksvalt uuendada, sh päevade arvu registrisse eraldi ei edastata. märkida viivituse lõppemisel fakt registris lõppenuks/eemaldatuks ning uue üle 14 päeva viivituse tekkimisel andmed uuesti edastada? Kas Kui ühe lepingu alusel on korraga viivituses mitu tegemist on hetkeseisuga, kas ja millisel juhul tuleb raporteerida ka osamakset, kajastatakse registris üks viivitamise fakt. võlgnevuse päevad, periood vms? Kas registrisse jääb ka viivituse Mitme järjestikuse tasumata osamakse puhul ajalugu? Millise aja jooksul pärast võlgnevuse tasumist viivituse fakt käsitatakse olukorda ühe katkematu registrist eemaldatakse? viivitusepisoodina seni, kuni vähemalt üks üle 14 päeva viivituses olev kohustus on täitmata. Viivituse arvestamiseks edastatakse registrile ka viivituse alguskuupäev ehk esimese täitmata kohustuse tähtpäevale järgnev kuupäev. Viivituse kestust päevades, viivituses olevate osamaksete arvu ega võlgnetavat summat päringu vastuses ei kuvata. Tegemist on üksnes jah/N/A-tunnusega, mis annab krediidiandjale varajase teabe tarbija võimalike makseraskuste kohta. Kui kõik viivituses olnud kohustused täidetakse, peab krediiditeabe andja viivitamise fakti KJS §-s 8 sätestatud tähtaja jooksul ajakohastama. Pärast vastava teabe registrisse jõudmist viivitamise fakti krediidivõimelisuse hindamiseks tehtava päringu vastuses enam ei kuvata. Kui viivitus jätkub, lõpetatakse fakti kuvamine KJS § 10 lõike 4 kohaselt hiljemalt 45 päeva möödumisel viivituse algusest, mitte andmete registrisse edastamisest. Pärast tähtaja möödumist kuvatakse andmeväljal väärtus „N/A“. Kui varasem viivitus on täielikult lõppenud ja hiljem tekib uus üle 14 päeva 112  kestev viivitus, edastatakse registrile uus viivitamise fakt. Registrisse kantud varasemaid fakte viivitamise kohta säilitatakse KJS §-s 11 sätestatud tähtaja jooksul andmete töötlemise õiguspärasuse kontrollimise võimaluse tagamiseks. Neid ei kuvata krediidiandjale päringu vastuses tarbija viivituste ajaloona. 31. Palume täpsustada põhimääruse § 7 lg 1 p 13 rakendamist olukorras, Antud selgitus. Enne andmete esitamise kohustuse kus tarbijakrediidilepingust tulenev nõue on loovutatud või rakendumist 01.07.2028 üle võetud tarbijakrediidileping kolmanda isiku poolt üle võetud enne tarbijakrediidilepingute ja loovutatud nõuete kohta krediiditeaberegistri andmeedastuse kohustuse rakendumist tuleb registrile esitada andmed juhul, kui lepingust või 01.07.2028. Kas sellised enne 01.07.2028 loovutatud nõuded või üle nõudest tulenev rahaline kohustus on sel kuupäeval võetud lepingud tuleb samuti registrisse kanda? Kui jah, siis kes on jätkuvalt täitmata. KJS § 58 lõike 1 eesmärk on sellisel juhul andmete esitamiseks kohustatud isik — kas esialgne hõlmata andmete esitamisega ka varem üle võetud krediidiandja, nõude omandanud inkasso või mõlemad? Mida tuleb lepingud ja omandatud nõuded. Andmed esitatakse märkida nõude loovutamise või lepingu ülevõtmise faktina (kas nt üleminekuperioodi jooksul ehk enne registri töö loovutatud + kuupäev või tarbijakrediidileping üle võtud + kuupäev või täiemahulist rakendumist 01.03.2029. Enne ka muud andmed)? Kuidas välditakse olukorda, et sama nõue kajastub 01.07.2028 lõppenud ja täielikult täidetud nõudeid samaaegselt nii algse krediidiandja kui ka uue võlausaldaja juures? registrisse ei kanta. Andmete esitamise eest vastutab isik, kellel lasub 01.07.2028 asjaomase lepingu või nõude kohta krediiditeabe esitamise kohustus: 1) kui nõude on omandanud või seda krediidiostja nimel haldab KJS § 5 punktis 5 nimetatud krediidiinkasso, esitab krediidiinkasso § 7 lõike 1 punktides 1, 2 ja 7 nimetatud andmed ehk tarbija üldandmed, enda üldandmed ja nõudejäägi; 2) kui tarbijakrediidilepingu on üle võtnud teine KJS § 5 punktides 1–4 nimetatud krediiditeabe andja, esitab andmed lepingu üle võtnud krediiditeabe andja; 3) kui nõue on loovutatud isikule, kes ei ole KJS-i kohaselt krediiditeabe andja, jätkab algne krediidiandja andmete esitamist ulatuses, milles selline kohustus tuleneb talle kohalduvast KAVS-ist (§ 47 lõige 43) või KAS-ist. Enne 01.07.2028 toimunud loovutamist või lepingu ülevõtmist ei kuvata registris uue 45-päevase kirjena 113  üksnes seetõttu, et nõude andmed esitatakse esmakordselt registrile. Nende andmete esitamise eesmärk on kajastada tarbijal lasuva kehtiva kohustuse hetkeseisu, mitte muuta varem toimunud loovutust uueks sündmuseks. Pärast 01.07.2028 toimuva loovutamise või lepingu ülevõtmise fakti juures märgitakse sündmuse liik – „nõude loovutamine“ või „tarbijakrediidilepingu ülevõtmine“ – ning asjakohane kuupäev. Muid kirjeid ega alusdokumente registripidajale ei edastata. Senine krediiditeabe andja edastab loovutamise või üleandmise fakti ja lõpetab seejärel nõude või lepingu kohta andmete esitamise. Uus krediiditeabe andja alustab andmete esitamist talle KJS §-s 8 sätestatud korras ja tähtajal. 32. Palume kaaluda ka seda, et registrist võiks olla nähtav ka „lepingu Antud selgitus. KJS §-s 7 ei ole eraldi lepingu staatus“. Praktikas on oluline vahe, kas tegemist on aktiivse lepingu, staatuse kohta andmete kogumist ette nähtud. Nende üles öeldud lepingu, kohtumenetluses oleva nõude, täitemenetluses lisamine põhimäärusega laiendaks seaduses oleva nõude või loovutatud nõudega. Täna seda infot määrusest välja sätestatud andmekoosseisu ega oleks sellisel kujul ei loe. lubatav. Samuti ei ole registri eesmärk kajastada nõude sissenõudmise kõiki menetluslikke etappe. KJS-is sätestatud andmete koosseisu määratlemisel lähtuti IKÜM-ist tulenevate eesmärgipärasuse ja minimaalsuse põhimõtetest. 33. Palume selgitada, kuidas kajastatakse registris „restruktureeritud Antud selgitus. Restruktureeritud lepingut ei käsitata lepingud“. Põhimääruses on välja toodud „maksete edasilükkamine“, registris eraldiseisva lepinguliigina. Krediiditeabe kuid ei ole selge, kuidas käsitletakse restruktureeritud lepinguid. andja peab KJS §-s 8 sätestatud tähtaja jooksul Praktikas muudetakse sageli maksegraafikut, pikendatakse tähtaega edastama registrisse uue lepingu kohta kõik KJS §-s või vähendatakse kuumakset. Need muudatused mõjutavad otseselt 7 ette nähtud andmed. krediidisaaja tegelikku maksekoormust ning võiks olla üheselt määratletud, kuidas need registris kajastuvad. Kui restruktureerimisega nähakse ette maksete täielik või osaline ajutine edasilükkamine, kajastatakse registris ka seda teavet. Registris ajakohastatakse teavet siis, kui restruktureeritud lepingus kokku lepitud osamaksete tasumise tähtaega muudetakse. Krediidivõimelisuse hindamiseks on oluline lepingu restruktureerimise järel kehtiv maksekoormus ja 114  kohustuse suurus, mitte restruktureerimise kui sellise avaldamine. 34. Teeme ettepaneku, et registrist andmete pärimisel võiks olla Antud selgitus. Krediiditeabe andjale tagatakse krediidiandjal eraldi võimalus pärida andmeid enda väljastatud võimalus tutvuda tema enda registrisse edastatud krediitide ja teiste väljastatud krediitide kohta. andmetega, sest see tagab andmete õiguspärasuse kontrollimise ja seeläbi registritoimingute läbipaistvuse. Eraldi päringuliikide sätestamine põhimääruses ei ole siiski vajalik. Krediidivõimelisuse hindamiseks peab päringu vastus andma tervikliku ülevaate tarbija kohustustest, sõltumata sellest, milline krediiditeabe andja on andmed registrisse esitanud. Üksnes teiste krediidiandjate väljastatud krediitide pärimine ei tohi kaasa tuua päringu tegija enda väljastatud krediitide arvestamata jätmist. Registri tehnilises lahenduses on põhimõtteliselt võimalik luua funktsionaalsus, mis võimaldab päringutulemuste filtreerimist andmete esitaja järgi. Selline filtreerimisvõimalus ei muuda päringu tegemise õiguslikku alust ega anna juurdepääsu täiendavatele andmetele. 35. Kui seadusandja peab seda võimalikuks, palume selgitada Antud selgitus. KJS § 8 lõige 6 kohaldub üksnes KJS krediiditeaberegistri põhimääruse seletuskirjas ka KtJS § 8 lg 6 sisu § 5 punktis 5 nimetatud krediiditeabe andjale ehk (krediiditeabe edastamine krediiditeaberegistrisse). Krediiditeabe krediidiinkassole. jagamise seaduse § 8 lg (6) kohaselt edastab krediiditeabe andja registripidajale teabe nõude lõppemise kohta 10 päeva jooksul nõude Nõude lõppemine ei ole samastatav lõppemisest. Palume täpsustada, mida tuleb § 8 lg 6 tähenduses tarbijakrediidilepingu lõppemisega. Nõue on lõppenud mõista „nõude lõppemisena“. Kas nõude lõppemine on samastatav juhul, kui tarbijakrediidilepingust tulenev rahaline tarbijakrediidilepingu lõppemise faktiga või tuleb seda käsitada eraldi kohustus on täielikult lõppenud, eelkõige kohase õigusliku sündmusena, s.o olukorrana, kus tarbijakrediidilepingust täitmise, tasaarvestuse, poolte kokkuleppe või muu tulenev rahaline nõue on täielikult täidetud, lõppenud tasaarvestuse, seadusest tuleneva nõude lõppemise aluse tõttu. loobumise, aegumise, mahakandmise või muu nõude lõppemise aluse Nõude osalise täitmise korral ei edastata nõude tõttu? lõppemise teadet, vaid ajakohastatakse nõudejääki. Samuti palume täpsustada, milline teave tuleb registripidajale § 8 lg 6 Nõude aegumine ei lõpeta iseenesest nõuet. alusel edastada: kas üksnes nõude lõppemise fakt ja kuupäev või ka Aegumine annab võlgnikule üldjuhul õiguse keelduda kohustuse täitmisest, kuid nõue jääb õiguslikult alles. 115  nõude lõppemise alus/põhjus? Eelkõige palume selgitada, kas Ka nõude mahakandmine lõpetab nõude üksnes olukorras, kus tarbijakrediidileping lõpeb ülesütlemise tõttu, kuid sellest juhul, kui sellega kaasneb nõude õiguslik lõppemine, tulenev tasumata nõue jääb edasi kehtima, tuleb registrile edastada näiteks poolte kokkuleppel kohustuse lõpetamine. nõude lõppemise teave või kajastub sellisel juhul registris üksnes lepingu lõppemise fakt ja tasumata nõudejääk? Tarbijakrediidilepingu tähtaja saabumine või lepingu ülesütlemine ei too samuti automaatselt kaasa sellest Palume selgituste andmisel leida lahendused ja lähtuda põhimõttest, et tuleneva nõude lõppemist. Kui leping on lõppenud, krediidiandjatele tekkiv halduskoormus ja lisategevused oleksid kuid tasumata nõue jääb kehtima, ei edastata võimalikult minimaalsed. registrile teavet, et nõue on lõppenud. Registris kajastatakse edasi ajakohast nõudejääki kuni nõude täieliku lõppemiseni. Krediidiinkasso ei edasta eraldi lepingu lõppemise fakti ega tähtpäeva, sest need andmed ei ole KJS-is sätestatud andmekoosseisu osaks. Halduskoormuse minimeerimiseks edastatakse KJS § 8 lõike 6 alusel üksnes nõude lõppemise fakt ja nõude lõppemise kuupäev. Nõude lõppemise alust, põhjust ega seda tõendavaid dokumente registrile ei esitata. 36. Krediidiinkasso piiratud andmekohustus (KtJS § 8 lg 2 vs Eelnõu § 7 lg Antud selgitus. Krediidiinkasso andmete edastamise 1) kohustus ja selle ulatus tulenevad KJS-ist ja KIOS-ist. Vastavalt KJS § 8 lõikele 2 piirdub krediidiinkasso KtJS § 8 lõige 2 kohustab krediidiinkassot edastama üksnes § 7 lõike kohustus kolme andmereaga. Määruses üksnes 1 punktides 1, 2 ja 7 nimetatud andmed (tarbija üldandmed, täpsustatakse seaduses toodut. Puudub vajadus krediiditeabe andja üldandmed ja krediidijääk/nõudejääk). Eelnõu § 7 dubleerida seaduses sätestatud kohustust sõna- lõige 1 loetleb aga kõik 13 andmekategooriat ühtse loeteluna, sõnaliselt põhimääruses. eristamata, millised neist kehtivad üksnes krediidiinkassodele. Selline sõnastus tekitab turuosaliste seas paratamatult segadust kohustuste KJS § 8 lõige 2 ei kohusta krediidiinkassot edastama ulatuse osas ning võib tuua kaasa ka ülemäärase isikuandmete andmeid iga päev ega iga üksiku viivisearvestuse töötluse, mis on vastuolus IKÜM ar9kli 5 lõike 1 punktiga c (andmete järel. Krediidiinkasso võib pidevalt muutuvad minimaalsus). nõudejäägi andmed koondada ja edastada perioodiliselt, tingimusel et ükski teatamata muutus ei Teeme ettepaneku lisada eelnõu § 7 lõike 1 järele täiendav lõige, mis jää registris kajastamata kauemaks kui seaduses täpsustab krediidiinkasso piiratud andmekohustuse ulatuse vastavuses sätestatud kümme päeva. Seega võib tehniline KtJS § 8 lõikega 2. Krediidinkassode vaatest on välja toodud, et KtJS lahendus võimaldada nõudejäägi regulaarset § 8 järgne igapäevane või 10-päevane andmete edastuskohustus võib koondatud ajakohastamist vähemalt kord kümne olla krediidiinkasso nn operatiivmudelis ebaproportsionaalne ning päeva jooksul, märkides ühtlasi kuupäeva, mille seadusandjal tuleks kaaluda proportsionaalsemaid lahendusi, nt seisuga nõudejääk on arvutatud. 116  sätestada, et igapäevasest viivise suurenemisest tingitud muutust ei loeta § 7 lg 1 tähenduses „andmete muutumiseks“. 37. Tervikkokkuleppe andmekoosseis on eelnõus reguleerimata (KtJS § 8 Antud selgitus. KJS § 8 lõige 3 sätestab, et lg 3) krediidiinkasso edastab tervikkokkuleppe kohta sama paragrahvi lõikes 2 nimetatud andmed. Seega KtJS § 8 lõige 3 sätestab, et kui krediidiinkassole on ühe tarbija kohta esitatakse ka tervikkokkuleppe kohta üksnes: üle läinud mitu tarbijakrediidilepingut või nendest tulenevat nõuet ning 1) tarbija üldandmed; tarbijaga on selliste nõuete tasumiseks sõlmitud tervikkokkulepe, 2) krediidiinkasso üldandmed; edastab krediidiinkasso andmed üksnes tervikkokkuleppe kohta. 3) tasumata nõudejääk tervikkokkuleppe kohaselt. Eelnõu ei sätesta aga, milliseid andmeid „tervikkokkuleppe“ kohta konkreetselt esitatakse. Nõudejäägina kajastatakse tervikkokkuleppest tuleneva rahalise kohustuse kogujääki, sh kõik selle Teeme ettepaneku lisada eelnõusse eraldiseisev säte, mis täpsustab koosseisu kuuluvad elemendid. Tervikkokkuleppega tervikkokkuleppe kohta esitatavate andmete koosseisu. Koosmõjus hõlmatud algseid nõudeid ei kajastata samal ajal punktiga 12 on äärmisel vajalik lahendada ka krediidiliigi eraldiseisvate aktiivsete nõuetena, sest see tooks klassifikatsiooni loogika, olukorraks kui tervikkokkulepe hõlmab mitut kaasa registriandmete dubleerimise. algselt erinevat krediidiliiki (nt tasumata krediitkaardi võlg, järelmaks ja väikelaen) — kaaluda võimalust kanda tervikkokkuleppe krediidiliigina Nimetatud osas täspsutava sätte põhimäärusesse „muu tarbijakrediit“ või kehtestada kombineeritud kohustuse lahter. lisamine ei ole vajalik, sest andmekoosseis tuleneb KJS § 8 lõigete 2 ja 3 koosmõjust. Krediidiliik ei kuulu krediidiinkasso esitatavate andmete koosseisu, mistõttu ei pea krediidiinkasso tervikkokkulepet krediidiliigi järgi klassifitseerima ka juhul, kui see hõlmab mitut erinevat liiki algset krediiti. Sellise liigituse sätestamine laiendaks seaduses sätestatud andmekoosseisu ja oleks seetõttu lubamatu. Samuti suurendaks see põhjendamatult krediidiinkasso halduskoormust. 38. Üleminekusäte enne seaduse jõustumist ülevõetud nõuete kohta Antud selgitus. Krediidiinkasso edastab registripdiajale üksnes KJS § 7 lõike 1 punktides 1, 2 Praeguses põhimääruse eelnõus ega KtJS-i üleminekusätetes (§ 58) ja 7 nimetatud andmed: ei ole täpsustatud, millisel kujul ja milliste andmete osas on enne 1) tarbija üldandmed; seaduse jõustumist ülevõetud nõuete puhul andmete edastamine 2) krediidiinkasso üldandmed; registrisse kohustuslik. Juhime tähelepanu, et krediidiinkassode 3) nõudejääk. praktikas müüakse turul ka nõudeid, mille aluseks olev tarbijakrediidileping on juba läbinud kohtumenetluse ning mille algseid Seega ei pea krediidiinkasso esitama algset andmeid (nt originaalsumma, esialgne intressimäär, algne krediidiliigi krediidisummat, esialgset intressimäära, krediidiliiki klassifikatsioon) ei ole krediidiinkassole kunagi edastatud ega ole need ega muid algse tarbijakrediidilepingu andmeid. See 117  enam kättesaadavad. Sellistes olukordades on eelnõu § 7 lõike 1 kehtib ka juhul, kui nõue on läbinud kohtu- või kohane andmete täisulatuslik esitamine krediidiinkasso jaoks täitemenetluse. objektiivselt võimatu. Enne 01.07.2028 krediidiinkassole üle läinud nõude Teeme ettepaneku täpsustada eelnõu või KtJS § 58 üleminekusätet, kohta tuleb andmed registrisse esitada juhul, kui nõue millisel kujul ja milliste andmete osas on enne seaduse jõustumist ei ole andmete esitamise kohustuse jõustumise ajaks ülevõetud nõuete puhul andmete edastamine kohustuslik, ning lõppenud. Registrisse esitab andmed nõude sellel ajal selgitada, kuidas käsitletakse olukordi, kus vajalikud ajaloolised omandanud või seda krediidiostja nimel haldav andmed on krediiditeabe edastamiseks kohustatud subjektil puudu. krediidiinkasso, mitte esialgne krediidiandja. Kui nõue Kaaluda võimalust, et sellistel juhtudel esitab krediidiinkasso registrisse on enne 01.07.2028 täielikult lõppenud, ei tule seda üksnes teabe, mis on faktiliselt tema valduses (nt hetke nõudejääk, registrisseevüleminekuperioodi ajal kanda. tarbija üldandmed), ilma et puuduvate ajalooliste andmete osas kaasneks väärteovastutus. Kuivõrd krediidinkaossde esitatuv andmekoosseis on piiratud, on ka ebatõenäoline, et teatud andmeread jäävad täitmata. Kohustuslike andmete esitamata jätmise puhul sõltub vastutus ja selle ulatus konkreetsetest. Põhimäärusega ei ole võimalik kehtestada seaduses sätestatud vastutusest üldist erandit. 39. Vastuolu isikuandmete kaitse seadusega (IKS) — 14 päeva vs 30 Antud selgitus. Kõnesolev tähtaeg tuleneb KJS § 7 päeva (§ 7 lg 1 p 12) lg 1 punktist 12 ning tegemist on seaduse tasandil kehtestatud erandiga IKS §-s 10 sätestatud 30- IKS § 10 lõige 2 keelab võlasuhte rikkumisega seotud andmete päevasest tähtajast. KJS regulatsioon määrab edastamise kolmandale isikule enne 30 päeva möödumist rikkumisest. kindlaks nii andmete töötlemise eesmärgi, andmete Põhimääruse eelnõu § 7 lõike 1 punkti 12 kohane 14-päevane lävi on koosseisu, andmeid esitavad ja saama õigustatud meie hinnangul IKS-iga vastuolus. Rahandusministri määrusega ei ole isikud kui ka viivituse fakti töötlemise ajalised piirid. võimalik seaduse tasandil kehtestatud andmesubjekti kaitseks seatud Seetõttu kohaldatakse krediiditeaberegistris viivituse miinimumtingimusi alandada. fakti töötlemisel KJS-i kui erinormi. Teeme ettepaneku muuta eelnõu § 7 lg 1 p 12 sõnastust ja viia see Põhimääruse eelnõu § 7 lõike 1 punkt 12 üksnes IKS-iga kooskõlla. Samuti jääme oma varem tehtud ettepaneku juurde kordab ja täpsustab KJS § 7 lõike 1 punktis 12 juba kõnealune regulatsioon ka KtJS tasandil täiendavalt läbi analüüsida sätestatud andmekoosseisu ega anna ministrile ning vajadusel reguleerida see küsimus IKS-iga kooskõlas olevalt ka õigust muuta seaduses sätestatud tähtaega. Tähtaja seaduse tasandil. asendamine põhimääruses 30 päevaga oleks vastuolus KJS-iga ja ületaks määruse volitusnormiga antud piire. KJS-i ja IKS-i vahekorda ning 14-päevase tähtaja põhjendatust hinnati KJS-i kooskõlastamise ja 118  Riigikogus menetlemise käigus. Seaduseelnõu seletuskirjas käsitleti sõnaselgelt 14-päevast tähtaega erandina IKS § 10 üldregulatsioonist. Sellist lahendust toetas Justiits- ja Digiministeerium ning Riigikogu võttis seaduse sellise regulatsiooniga ka vastu. Lühem tähtaeg on seotud krediiditeaberegistri eripäraga: viivituse fakti ei avalikustata määramata isikute ringile, vaid see tehakse piiratud aja jooksul kättesaadavaks üksnes seaduses nimetatud krediidiandjatele konkreetsel eesmärgil – krediidivõimelisuse hindamine. Tarbija kaitseks on viivituse fakti kuvamine ühtlasi ajaliselt piiratud KJS § 10 lõikes 4 sätestatud korras. 40. Ümardusreeglid Arvestatud. Eelnõu § 7 lõikes 1 sätestatud loetelu muudetud selliselt, et summad tuleb kajastada sendi Põhimääruse eelnõu mitmes andmeväljas lubatakse summasid esitada täpsusega. “täiseurodes või sendi täpsusega”. Juhime tähelepanu, et andmekvaliteedi vaatest võib see osutuda problemaatiliseks, kuna Eelnõu seletuskirja samuti vastavalt muudetud. väheneb andmete võrreldavus ja täpsus. Teeme ettepaneku täpsustada summade esitamise ühtsed ümardusreeglid ja andmeformaadi nõuded. Andmekvaliteedi, võrreldavuse ja tehnilise töödeldavuse tagamiseks võiks kaaluda põhimõtet, et rahalised väärtused esitatakse ühtses formaadis, näiteks kahe komakohaga, või määratakse selgelt, millistel juhtudel on lubatud täiseurodes esitamine ja millistel juhtudel sendi täpsus. 41. Olemuslikult talletab krediiditeaberegister erinevat tüüpi sündmuseid – Antud selgitus. Registriandmete muutumine peab nt krediidilepingu/laenulepingu sõlmimine, järgnevad tagasimaksed, olema jälgitav – süsteem peab võimaldama maksehäirete tekkimine jne - kuid määrus paistab käsitlevat seda ühe tuvastada, millal andmed registrisse esitati, millal staatilise andmestikuna, mis muudab olemuslikult aegteljel tekkivate need muutusid ja millisel ajavahemikul need kehtisid. andmete esitamise ja tarbimise tehniliselt keeruliseks. Registri põhimääruses ei ole siiski vajalik reguleerida infosüsteemi sedavõrd tehnilist aspekti. Soovitus oleks käsitleda neid kui ajaloostatud (ja versioneeritud) sündmusi, mispuhul on teada, mis hetkel mingid andmed tekkisid, millal KJS näeb ette logide pidamise kohustuse, samuti on muutusid või kehtetuks muutusid. vastutava töötleja kohustus tõendada andmete töötlemist vastavuses IKÜM-iga. Nenedest nõuetest tuleneb ka vajadus registrisse tehtavate kannete logimiseks võimalikult ulautslikult. 119  Ttöötlemislogisid talletatakse KJS-is ette nähtud säilitustähtaegade kohaselt (kaks aastat). 42. Turvaklassi ja tervikluse taseme põhjendus Antud selgitus. Turvaklassi valikut on seletuskirjas selgitatud. Tervikluse turvaosaklass T1 on valitud Põhimääruse eelnõu seletuskirjas on registri turvaklassiks märgitud lähtudes registripidaja ja krediiditeabe andja K2T1S2 ja turbeastmeks kõrge. Tervikluse turvaosaklassi T1 ülesannete jaotusest. Registripidaja ei loo registrisse põhjendatakse muu hulgas sellega, et andmete õigsuse eest vastutab kantavat krediiditeavet ega kontrolli üldjuhul iga andmete esitaja ja andmeid saab kontrollida. esitatud andmerea sisulist õigsust algdokumentide alusel. Andmete õigsuse ja ajakohasuse eest Palume täiendavalt põhjendada tervikluse turvaosaklassi T1 valikut või vastutab krediiditeabe andja, kellel on ka kohustus täpsustada, milliseid praktilisi tervikluse kaitsemeetmeid registripidajalt andmeid nende muutumisel ajakohastada. Register eeldatakse. Arvestades registriandmete mõju krediidivõimelisuse toetab krediidiandjat krediidivõimelisuse hindamisel, hindamisele, krediidiotsustele ja andmesubjekti õigustele, on oluline, et kuid krediidiotsuste teeb krediidiandja, kellel lasub registripidajale kohalduvad tervikluse nõuded oleksid üheselt kohustus hinnata talle kättesaadavat asjakohast mõistetavad. teavet kogumis. T1 taseme puhul peavad andmete allikas ja andmete muutmise ja kustutamise fakt olema tuvastatavad ning andmete õigsust, täielikkust ja ajakohasust tuleb kontrollida erijuhtudel ja vastavalt vajadusele. T2 eeldaks aga andmete õigsuse, täielikkuse ja ajakohasuse perioodilist kontrollimist registripidaja poolt. Registripidajal ei ole selleks kõigil juhtudel juurdepääsu krediiditeabe andja algdokumentidele ega pädevust hinnata krediidisuhtest tulenevate andmete sisulist õigsust. T2 taseme määramine ei peaks olema põhjendatav üksnes asjaoluga, et registriandmeid kasutatakse krediidivõimelisuse hindamiseks. Registripidaja rakendab andmete tervikluse tagamiseks KJS-ist, IKÜM-ist ja KütS-i nõuetest tulenevaid ning registri riskihinnangu alusel valitud tehnilisi ja korralduslikke meetmeid. Meetmed peavad tagama vähemalt andmete allika ning nende muutmise ja kustutamise tuvastatavuse, töötlemistoimingute logimise ja andmete taastamise 120  võime. Täpsemad meetmed määratakse registri tehnilises dokumentatsioonis. 43. Fit and proper nõuete hindamise ajastus ja menetlus Antud selgitus. Registripidaja määramise, tema nõuetele vastavuse hindamise ja halduslepingu Põhimääruse eelnõus on vastav regulatsioon puudu. Seaduse tasandil sõlmimise alused on sätestatud KJS-is. KJS § 6 lõikes on registripidaja määramine ja sobivusnõuded kirjeldatud meie 5 sätestatud volitusnorm ei anna rahandusministrile hinnangul liiga üldiselt ning võiksid olla täpsustatud põhimääruses. õigust kehtestada põhimääruses täiendavaid registripidaja sobivusnõudeid ega reguleerida Palume täpsustada, millises menetlusetapis hinnatakse registripidaja Finantsinspektsiooni läbiviidava sobivushindamise vastavust fit and proper nõuetele ning milline on selle seos hanke, menetlust. halduslepingu sõlmimise ja registriteenuse käivitamisega. Registripidaja vaatest peab olema selge, millised nõuded peavad Registripidaja sobivuse hindamine ei ole registri olema täidetud enne lepingu sõlmimist, enne arendustööde alustamist tehnilise pidamise regulatsiooni osa, vaid ja enne registri tööle rakendamist. registripidaja valimise ja määramise menetluse osa. Registripidaja leidmiseks viiakse läbi hanekmenetlus. Enne registripidaja määramist ja temaga halduslepingu sõlmimist hindab rahandusminister registripidajaks saada sooviva isiku vastavust KJS-is sätestatud nõuetele ning kooskõlastab nõuetele vastavuse Finantsinspektsiooniga. Finantsinspektsioon ei kooskõlasta isiku vastavust, Sobivusnõuetele vastavus ei ole üksnes lepingu sõlmimise eeldus, vaid registripidaja peab neile vastama kogu registripidamise õiguse kehtivuse ajal. Finantsinspektsiooni läbiviidav sobivushindamine on olemuselt tavapärane finantssektori ettevõtja ja tema juhtide suhtes läbiviidav menetlus. Selle käigus hinnatakse esitatud dokumentide ja muu asjakohase teabe põhjal KJS-is sätestatud nõuete täitmist. Menetluse üksikasju ei ole põhjendatud ega õiguslikult võimalik põhimääruses dubleerivalt reguleerida. 44. Isikuandmete kaitse mõjuhinnangu puudumine (IKÜM art 35) Antud selgitus. KJS eelnõu seletuskirjas on kajastatud andmekaitsealase mõjuhinnangu Suuremahulise, süstemaatlise ja tundlike finantsandmete töötluse miinimumelemente: kirjeldatud on töötlemise puhul on mõjuhinnangu läbiviimine kohustuslik. Põhimääruse eelnõu eesmärke, osapooli, protsesse, andmekoosseisu, ega seletuskiri mõjuhinnangu küsimust ei käsitle. 121  juurdepääse, riske ja võimalikke leevendusmeetmeid Teeme ettepaneku näha eelnõus ette kohustus mõjuhinnangu (sh registripidajale kohalduvad kõrgendatud nõuded). läbiviimiseks enne registri kasutuselevõttu ning kohustus teha mõjuhinnangu tulemused krediiditeabe andjatele ja Andmekaitse Krediiditeaberegistri puhul koostatakse lõplik IKÜM-i Inspektsioonile (IKÜM art 36) kättesaadavaks. artiklile 35 vastav andmekaitsealane mõjuhinnang enne isikuandmete töötlemise alustamist. Mõjuhinnang peab tuginema registri tegelikul arhitektuuril ja konkreetsetel tehnilistel kaitsemeetmetel. Seetõttu täpsustatakse seda registri projekteerimise käigus ning ajakohastatakse registri arendamisel ja riskiprofiili muutumisel. Seletuskirja mõjude osa täiendatakse mõjuhinnangu läbiviimise kohustuse, selle ajastuse ning peamiste hinnatavate riskide kirjeldusega. Täielikku tehnilist mõjuhinnangut ei ole siiski võimalik ega põhjendatud määruse seletuskirjas esitada enne registri lõpliku arhitektuuri ja andmevoogude väljatöötamist. 45. Ettepanek pöörduda seisukoha saamiseks AKI poole Antud selgitus. Põhimääruse eelnõu esitati arvamiuse avaldamiseks ka Andmekaitse Käesolevas tagasisides ja ettepanekus tõstatatud IKÜM-ist tulenevate Inspektsioonile. küsimuste kohaldatavuse osas, eelkõige registripidaja töötleja rolli (vastutav töötleja, volitatud töötleja või kaasvastutav töötlus Eelnõu lähtub põhimõttest, et registri vastutav töötleja tähenduses) osas teeme ettepaneku pöörduda seisukoha saamiseks määrab isikuandmete töötlemise eesmärgid ja üldise Andmekaitse Inspektsiooni (AKI) poole. korra ning registripidaja tegutseb talle pandud ülesannete täitmisel volitatud töötlejana. Registripidaja ei määra iseseisvalt registris toimuva isikuandmete töötlemise eesmärke, vaid töötleb andmeid seaduse, põhimääruse ja vastutava töötleja juhiste kohaselt. Krediiditeabe andja vastutab tema valduses olevate ja registrile esitatavate andmete õigsuse ning nõuetekohase edastamise eest. 46. Palume korrigeerida seletuskirjas viide: § 6 lg 1 p-de 12 ja 13 asemel Arvestatud. Eelnõu seletuskirja parandatud. peaks ilmselt olema viide § 7 lg 1 p-dele 12 ja 13. Ekslikult on seletuskirjas § 10 juures viidatud §-le 9. Finantsinspektsioon 1. Finantsinspektsioon juhib tähelepanu, et krediiditeaberegistri Arvestatud. Eelnõu § 5 punkti 8 ja § 8 lõiget 6 on põhimääruse § 5 punktis 8 ning § 8 lõikes 6 sätestatud regulatsioonid muudetused selliselt, et juurdepääsu piiramise ja vajavad tervikuna täpsustamist, kuna need ei kirjelda selgelt äravõtmise üle otsustab vastutav töötleja. juurdepääsuõiguse lõppemise ega piiramise aluseid ning jätavad 122  registripidajale põhjendamatult ulatusliku kaalutlusruumi. Arvestades, Vastutavale töötlejale peab jääma võimalus et registrile juurdepääsu omavate isikute ring on seaduses reageerida konkreetsele ohule, mis on tekkinud ammendavalt määratletud ning nende juurdepääsuõigus tuleneb registri andmevahetuse käigus. Juurdepääsu vahetult nende õiguslikust staatusest või seadusest tulenevate piiramiseks ei piisa abstraktsest ohust, vaid ülesannete täitmisest, jääb hetkel ebaselgeks, milles seisneb tuvastatud peab olema konkreetne oht registri registripidaja sisuline otsustusruum juurdepääsuõiguse äravõtmisel. konfidentsiaalsusele või terviklusele. Näiteks võib Eelkõige ei ole selge, kas juurdepääsuõiguse äravõtmine on seotud registripidaja tuvastada, et ühe krediidiandja liidese üksnes olukordadega, kus registri kasutamise õiguslik alus on ära kaudu tehakse lühikese aja jooksul tavapäratult palju langenud (nt tegevusloa kehtivuse lõppemine, kehtetuks tunnistamine automatiseeritud päringuid. Registripidaja teavitab või seadusest tuleneva pädevuse lõppemine) või on registripidajal sellest viivitamata vastutavat töötlejat. Vastutav õigus hinnata ja kaaluda ka muid asjaolusid, mis võiksid anda aluse töötleja võib sellisel juhul peatada ajutiselt üksnes juurdepääsuõiguse lõpetamiseks. Kui eesmärk on piirduda üksnes asjaomase liidese või kasutajakonto juurdepääsu kuni õigusliku aluse äralangemise tuvastamisega, tuleks see eelnõus selgelt asjaolude kontrollimise ja juurdepääsutunnuste ja üheselt sätestada. asendamiseni. Pärast ohu kõrvaldamist tuleb juurdepääs taastada. Ebamäärasust suurendab krediiditeaberegistri põhimääruse § 8 lõikes 6 sätestatud alus, mille kohaselt võib registripidaja piirata või keelata Juurdepääsu piiramine või ajutine lõpetamine peab juurdepääsu, kui andmevahetuse tõttu võib tekkida või on tekkinud olema ohu suhtes vajalik ja proportsionaalne ning krediiditeaberegistri konfidentsiaalsuse või tervikluse vähenemise risk. piiratud nii ulatuselt kui ka ajaliselt. Ohu kõrvaldamisel Nimetatud säte jätab lahtiseks nii „riski“ sisustamise kui ka selle, millisel tuleb juurdepääs viivitamatult taastada. tasemel risk peab olema tuvastatud juurdepääsu piiramise või keelamise õigustamiseks. Seletuskirjas on kaalutlusõiguse piire täpsustatud, kuid krediiditeaberegistri põhimääruse teksti ebamäärasust see ei kõrvalda. Arvestades, et juurdepääs registrile on kas seadusest tulenev kohustus või vajalik seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks, tähendab juurdepääsu piiramine või äravõtmine sisuliselt sekkumist nende isikute võimalusse täita neile seadusega pandud kohustusi. Seetõttu peaks juurdepääsu piiramise ja äravõtmise alused olema krediiditeaberegistri põhimääruses selgelt määratletud ning seotud objektiivsete ja kontrollitavate kriteeriumidega, et välistada olukord, kus registrile ligipääs sõltub üksnes registripidaja hinnangutest võimalikule riskile. 2. Krediiditeaberegistri põhimääruse § 7 lõikes 1 kehtestatakse Arvestatud. Eelnõu § 7 lõikes 1 sätestatud loetelu krediiditeaberegistrisse kantavate andmete koosseis. Viidatud muudetud selliselt, et summad tuleb kajastada sendi paragrahvi lõike 1 punktis 7 on toodud järgmine: „krediidijääk või täpsusega. nõudejääk täiseurodes või sendi täpsusega“. Seega on võimalus sisestada krediiditeaberegistrisse krediidijäägi või nõudejäägi summa Eelnõu seletuskirja samuti vastavalt muudetud. kahel erineval viisil, kas täiseurodes või sendi täpsusega. 123  Krediiditeaberegistri peamine eesmärk on koondada teavet krediidivõimelisuse hindamiseks, mistõttu ei oma nõude avaldamine täiseurodes või sendi täpsusega krediidivõimelisuse hindamise seisukohalt üldjuhul määravat tähtsust. Siiski ei piirdu registri funktsioon üksnes kolmandatele isikutele teabe edastamisega. Registri andmetega on õigus tutvuda ka võlgnikul endal, kes võib kasutada seal avaldatud teavet oma kohustuste väljaselgitamiseks ning nende täitmise kavandamiseks. Sellises kontekstis võib nõude avaldamine üksnes täiseurodes osutuda problemaatiliseks, kuna registrist ei nähtu kohustuse tegelik suurus. Kui võlgnik lähtub registris avaldatud ümardatud summast ning tasub selle alusel võla, võib osa kohustusest jääda täitmata või vastupidi tasutakse rohkem, kui tegelikult nõutav oli. Eelkõige võib esimene olukord kaasa tuua täiendava viivisnõude või muu kõrvalkohustuse tekkimise, kuigi võlgnik võis heas usus eeldada, et registris avaldatud summa kajastab tema tegelikku võlgnevust. Finantsinspektsioon teeb ettepaneku loobuda krediiditeabe andjale jäetud valikuvõimalusest ning sätestada üheselt, kas võlgnevuse summa tuleb registrisse kanda täiseurodes või sendi täpsusega. Ühtne andmete esitamise kord tagaks registri andmete võrreldavuse ja läbipaistvuse ning väldiks olukorda, kus avaldatava teabe detailsus sõltub üksnes krediiditeabe andja praktikast. Julianus Inkasso OÜ 1. Vastuolu registripidaja staatuse osas. Eelnõu kvalifitseerib Arvestatud. Eelnõu § 5 punktide 2 ja 3 sõnastust registripidaja formaalselt volitatud töötlejaks, kuid § 5 (sh punktid 3, 4, vastavalt muudetud: sõna „vastutab“ asendatud 5, 8, 17) ja § 8 lg 6 annavad talle sisulise otsustusõiguse, mis IKÜM sõnaga „tagab“. artikli 4 punkti 7 järgi vastab vastutava töötleja rollile. Eelnõu § 5 punkt 3 paneb registripidajale (volitatud töötlejale) lõppvastutuse „isikuandmete töötlemise nõuete täitmise eest". IKÜM kohaselt lasub lõppvastutus alati vastutaval töötlejal (Rahandusministeeriumil). Samasisuline vastuolu esineb Eelnõu ja Seletuskirja (punkt 5.2 lk 11) vahel. Julianuse ettepanek: sõnastada ümber Eelnõu § 5 kas volitatud töötleja pädevusega kooskõlla/proportsionaalseks või nimetada Rahandusministeerium ja registripidaja kooskõlas IKÜM-iga kaasvastutavateks töötlejateks (IKÜM art 26). 2. Vastuolu isikuandmete kaitse seadusega (IKS) — 14-päevane vs 30- Antud selgitus. Tegemist on KJS-is sätestatud päevane (Eelnõu § 7 lg 1 p 12). IKS § 10 lõige 2 keelab võlasuhte regulatsiooniga (KJS § 7 lg 1 punkt 12). Selle normi rikkumisega seotud andmete edastamise kolmandale isikule enne 30 vajalikkust on KJS seletuskirjas põhjendatud 124 päeva möödumist rikkumisest. Eelnõu § 7 lõike 1 punkti 12 kohane 14- järgmiselt: „Krediidilepingust tuleneva kohustuse päevane lävi on IKS-iga otseses vastuolus. Rahandusministri täitmisega viivitamise fakt (punkt 12) näitab, et tarbija määrusega ei ole võimalik seaduse tasandil kehtestatud on lepingust tulenevate makse tasumisega hiljaks andmesubjekti kaitseks seatud miinimum tingimusi alandada. jäänud. Tegemist on teabega tarbija maksekäitumise kohta, mis omab krediidiandja jaoks tähtsust tarbija Julianuse ettepanek: muuta Eelnõu § 7 lg 1 p 12 viies see kooskõlla krediidivõimelisuse hindamisel. Nimetatud andmete IKS-ga. töötlemine (registrisse edastamine ja krediidiandjale kuvamine) on tingimuslik (vt selgitusi eelnõu § 7 lõike 2 ja § 10 lõike 4 kohta). Teave edastatakse registripidajale vaid juhul, kui see tekib. IKS § 10 lõike 1 kohaselt on võlasuhte rikkumisega seotud isikuandmete edastamine kolmandale isikule ja edastatud andmete töötlemine kolmanda isiku poolt lubatud andmesubjekti krediidivõimelisuse hindamise eesmärgil või muul samasugusel eesmärgil ning üksnes juhul, kui vastutav või volitatud töötleja on kontrollinud edastatavate andmete õigsust ja õiguslikku alust isikuandmete edastamiseks ning on registreerinud andmeedastuse. IKS § 10 lg 2 punkti 4 alusel ei ole lõikes 1 nimetatud eesmärgil andmeid koguda ja kolmandale isikule edastada lubatud, kui lepingu rikkumisest on möödunud vähem kui 30 päeva. Käesoleva eelnõuga tehakse sellest reeglist erand, lubades krediidilepingust tuleneva kohustuse täitmisega viivitamise fakti registripidajale ja eelnõu § 10 lg 1 punktis 1 nimetatud isikutele avaldada juhul, kui võlasuhte rikkumisest on möödunud 14 päeva, st vastava info edastamise kohustus krediiditeabe andja jaoks tekib 15. päeval kohustuse täitmise päevast arvates. Tegemist on erandiga IKS §-s 10 sätestatud üldisest regulatsioonist. Põhimõtte lex specialis derogat legi generali kohaselt on eriseadusega lubatud teha üldseadusest põhjendatud juhtudel erisusi. Kohustuse täitmisega viivitamise fakt omab krediidivõimelisuse hindamisel tähtsust, sest võimaldab krediidiandjal paremini hinnata tarbija maksekäitumist ja sellest tulenevaid riske ning teha 125  krediidivõimelisuse hindamise käigus teadlikum otsus. Erinevalt IKS §-s 10 sätestatud tingimustest, ei ole eelnõus sätestatud juhul tegemist õigustatud huviga, vaid kas juriidilise kohustuse täitmisega (krediiditeabe andja) või avaliku ülesande täitmisega (registripidaja). Teabevahetus toimub rangelt kontrollitud keskkonnas ja isikute ring on selgelt piiritletud.“ 3. KJS § 10 lg-st 4 tulenev kohustus krediidiinkassole. KJS § 10 lg 4 Arvestatud. Seletuskirjast kustutatud sulgudes olev kohaselt jookseb viivitamise fakti 45-päevane nähtavus „selle selgitus „möödunud on 45 päeva nende andmete kohustuse täitmisega viivitamisest arvates". Seletuskiri (§ 7 lg 5 selgitus edastamisest registrisse“. lk 8) väidab aga vastupidist — et tähtaeg saabub, kui „möödunud on 45 päeva nende andmete edastamisest registrisse". Need kaks lähtehetke võivad erineda mitu kuud, arvestades et krediidiinkassol on andmete edastamiseks aega kuni 45 päeva pärast nõude omandamist. Krediidiinkasso vaates on § 10 lg 4 sõnastuses praktikas mitte toimiv/funktsioneeriv kohustus: kuna inkasso omandab nõude tüüpiliselt viivitusega 60–90+ päeva, mil § 10 lg 4 tulenev ajaline kohustus on möödunud/lõppenud, kuid KtJS § 5 p 5 kohane edastuskohustus jääb kehtima — see on vastuolus IKÜM artikli 5 lõike 1 punktiga b. Lisaks tekib nn konflitkolukord, kus nõude loovutamise fakt on nähtav (§ 10 lg 5), viivituse fakt sama nõude kohta aga nähtamatu. Selgitav näide: kui makseviivitus algab ja viivituse fakt kantakse registrisse 14. viivituspäeval, kaob see § 10 lg 4 kohaselt registrist juba 45 päeva möödumisel viivituse algusest, st ligikaudu 31 päeva pärast registrisse kandmist. Krediidiandja loovutab nõude tüüpiliselt alles pärast seda, kui vähemalt kolm osamakset on hilinemises ja krediidisaajale on antud täiendav tähtaeg võla tasumiseks — praktikas 105+ päeva pärast esimese osamakse hilinemise algust. Vahepealsel perioodil (~60 päeva) puudub krediidiandjatel maksekohustus maksehäireregistris võlainfot kuvada, kuna kehtiv õigus sellist kohustust ei näe ette. Tulemuseks on 45–60-päevane “infosulg” võla osas, kuni 105. päeval tehakse krediiditeaberegistrisse loovutamise märge. 126  Julianuse ettepanek: viia Seletuskirja § 7 lg 5 selgitus seaduse § 10 lg 4 sõnastusega kooskõlla, fikseerides üheselt, et 45-päevane tähtaeg algab kohustuse täitmisega viivitamisest, mitte andmete edastamisest; selgitada § 10 lõigete 4 ja 5 erinevust (lg 4 viivitusest arvates ja lg 5 kandmisest arvates) ning tõstatada Rahandusministeeriumile KtJS § 10 lg 4 muutmise vajadus krediidiinkasso vaates, arvestades § 5 p 5 kohase edastuskohustusega. 4. Positiivne vs negatiivne register (Eelnõu § 7 lg 5). 45-päevane Antud selgitus. Määrusega ei ole võimalik muuta kuvamispiirang on põhjendatud üksnes positiivse krediidiregistri seadusega sätestatud kohustuste ulatust, vaid mudelis. Kestev makseraskus (üle 45 päeva) muutub krediidiandjale üksnes täpsustada nende rakendatavust. Eelnõu § 7 nähtamatuks, mis on otseses vastuolus registri ülelaenamise lõikega 5 täpsustatakse KJS § 10 lõikes 4 sätestatud ennetamise eesmärgiga (Seletuskirja punktid 1.1 ja 4). juurdepääsupiirangut. Seetõttu ei ole võimalik kõnesolevat tähtaega põhimäärusega pikendada ega Julianuse ettepanek: Ette näha Eelnõus või KJS-i tasandil kohustus näha määruses ette samade andmete edasist edastada 45-päevase tähtaja möödumisel jätkuvalt sissenõutav avaldamist. võlainfo viivitamatult negatiivsesse maksehäireregistrisse. Selgitada, kas Register on kavandatud puhtalt positiivse registrina või sisaldab Krediiditeaberegister on kavandatud eelkõige osaliselt negatiivse registri funktsioone. positiivse krediidiregistrina, mille eesmärk on anda ülevaade tarbijal lasuvatest finantskohustustest. Samas sisaldab register piiratud ulatuses ka kohustuse täitmise probleemidele viitavaid andmeid, sh üle 14 päeva kestnud viivitamise ning nõude loovutamise fakti ning krediidiinkassode käsutuses olevaid tarbijakrediidilepinguga seotud andmeid. Tegemist on seadusandja valikutega, mis annavad krediidiandja käsutusse ajakohased ja võimalikult igakülgsed andmed tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Kohustus edastada pärast 45-päevase tähtaja möödumist andmed mõnda negatiivsesse maksehäireregistrisse kujutaks endast uut isikuandmete edastamise ja töötlemise kohustust. Sellise kohustuse kehtestamisel tuleks seaduse tasandil määrata vähemalt andmete edastajad ja saajad, edastatavate andmete koosseis, töötlemise eesmärk, juurdepääsu- ja säilitamistähtajad ning 127  andmesubjekti õiguste kaitse. Tegemist on isiku õigusi oluliselt mõjutava küsimusega, mille üle otsustamine kuulub seadusandja pädevusse ja mida ei saa reguleerida krediiditeaberegistri põhimäärusega. Vastava seadusliku valiku tegi Riigikogu üsna hiljuti ning neid valikuid on muudatusettepanekute selgitustes ka põhjendatud. 5. Nõudejäägi mõiste ebatäpsus (Eelnõu § 7 lg 1 p 7; IKÜM art 5 lg 1 p Arvestatud osaliselt, antud selgitus Nõudejääk on d). Mõiste „nõudejääk" komponente (põhivõlg, intress, viivis, pärast tarbijakrediidilepingu lõppemist või ülesütlemist sissenõudmiskulud, kohtukulud) ei ole loetletud ega selgitatud. või nõude loovutamise järel tarbija vastu olemasoleva Erinevate krediiditeabe andjate lõikes tekivad võrreldamatud summad, rahalise nõude tasumata kogusumma. Nõudejääk mis rikub läbipaistvuse ja andmete õigsuse põhimõtet. hõlmab põhivõlga ja kõiki andmete esitamise ajaks tekkinud ning tasumata nõude komponente, sh Julianuse ettepanek: Loetleda § 7-s üheselt ja arusaadavalt nõudejäägi sissenõutavaks muutunud intressi, viivist, leppetrahvi, komponendid või volitada registripidaja kehtestama tehniliste juhistega sissenõudmiskulusid, kohtukulusid, täitemenetluse ühtse metoodika, mis kohaldub kõigile krediiditeabe andjatele. kulusid ja muid kõrvalnõudeid ulatuses, milles need kuuluvad krediiditeabe andja nõude koosseisu. Registrisse edastatakse koondsumma. See vähendab andmete esitamisega kaasnevat halduskoormust, kuid tagab samal ajal, et kõik krediiditeabe andjad arvutavad nõudejääki ühesugustel alustel. 6. Andmesubjekti õigused, teavitamine. Eelnõu § 9 piirdub passiivse Antud selgitus. Andmesubjekti õigus saada teavet tutvumisõiguse ja logi kuvamisega. Käesoleval juhul eksisteerib mitu isikuandmete töötlemise kohta ning nõuda andmete olulist ja sisulist andmekaitsealast puudust: puudub IKÜM artiklitest 13– parandamist, kustutamist või töötlemise piiramist ja 14 tulenev aktiivne teavitamiskohustus — ei tarbijat ega käendajat esitada vastuväide tuleneb vahetult IKÜM-i artiklitest teavitata andmete registrisse edastamisest, puuduvad viited 13–18 ja 21. Nende õiguste kasutamise üldine kord ja parandamise, kustutamise, piiramise (art 16 18), puudub konkreetne kohaldatavad tähtajad on sätestatud IKÜM art 12. menetlus kustutamistaotluse (art 17) ja vastuväite (art 21) esitamiseks. Muu hulgas peab vastutav töötleja hõlbustama Eelnõu § 10 reguleerib üksnes ebaõigete andmete parandamist, mitte andmesubjekti õiguste kasutamist ning teavitama proportsionaalselt kahjustavate õigete andmete kustutamist. teda taotluse alusel võetud meetmetest põhjendamatu viivituseta ja üldjuhul hiljemalt ühe kuu Julianuse ettepanek: lisada Eelnõusse tarbija ja käendaja aktiivne jooksul taotluse saamisest. Seetõttu ei ole teavitamiskohustus, täiendada viidetega andmesubjekti õiguste põhjendatud ega ka lubatud IKÜM-is sätestatud teostamise korrale ning lisada eraldiseisev säte kustutamistaotluse ja õigusi, nende kasutamise tingimusi ja tähtaegu vastuväite esitamise korra kohta, koos tähtaegade ja viitega põhimääruses korrata. vastutavale isikule. 128  Samuti kohaldub andmesubjekti taotluse menetlemisele HMS, mille § 5 lõike 2 kohaselt tuleb haldusmenetlus viia läbi eesmärgipäraselt ja efektiivselt, samuti võimalikult lihtsalt ja kiirelt, vältides isikutele üleliigseid kulutusi ja ebameeldivusi. Sama paragrahvi lõike 4 kohaselt tuleb menetlustoimingud teha viivituseta, kuid mitte hiljem kui õigusaktis sätestatud tähtaja jooksul. Seega ei võimalda ka HMS jätta andmesubjekti taotlust põhjendamatult menetlusse või lükata vajalike toimingute tegemist edasi. Registripidaja tagab andmesubjektile võimaluse esitada asjakohane taotlus registri vahendusel. Registripidaja edastab taotluse pädevale krediiditeabe andjale ja registripidaja teavitab andmesubjekti sellest. Taotluse lahendab see asjaomane krediidteabe andja. 7. Isikuandmete kaitse mõjuhinnangu puudumine (IKÜM art 35). Antud selgitus. KJS eelnõu seletuskirjas on Suuremahulise, süstemaatilise ja tundlike finantsandmete töötluse kajastatud andmekaitsealase mõjuhinnangu puhul on mõjuhinnangu läbiviimine kohustuslik. Eelnõu ega Seletuskiri miinimumelemente: kirjeldatud on töötlemise mõjuhinnangu küsimust ei käsitle. eesmärke, osapooli, protsesse, andmekoosseisu, juurdepääse, riske ja võimalikke leevendusmeetmeid Julianuse ettepanek: Eelnõus näha ette mõjuhinnangu läbiviimise (sh registripidajale kohalduvad kõrgendatud nõuded). kohustus enne registri kasutuselevõttu ning teha tulemused krediiditeabe andjatele ja Andmekaitse Inspektsioonile (IKÜM art 36) Krediiditeaberegistri puhul koostatakse lõplik IKÜM-i kättesaadavaks. artiklile 35 vastav andmekaitsealane mõjuhinnang enne isikuandmete töötlemise alustamist. Mõjuhinnang peab tuginema registri tegelikul arhitektuuril ja konkreetsetel tehnilistel kaitsemeetmetel. Seetõttu täpsustatakse seda registri projekteerimise käigus ning ajakohastatakse registri arendamisel ja riskiprofiili muutumisel. Seletuskirja mõjude osa täiendatakse mõjuhinnangu läbiviimise kohustuse, selle ajastuse ja peamiste hinnatavate riskide kirjeldusega. Täielikku tehnilist mõjuhinnangut ei ole siiski võimalik ega põhjendatud 129  määruse seletuskirjas esitada enne registri lõpliku arhitektuuri ja andmevoogude väljatöötamist. 8. Andmete säilitustähtajad (Eelnõu § 5 p 17, IKÜM art 5 lg 1 p e). Eelnõus Antud selgitus. Krediiditeaberegistris sisalduvate puudub säilitustähtaegade osas regulatsioon. andmete säilitamise tähtaegu reguleerib KJS § 11. Puudub vajadus täpsustada säilitamise tähtaegade Julianuse ettepanek: sätestada Eelnõus säilitustähtajad üksikasju põhimääruses. andmekategooriate lõikes (krediidiandmed, viivituse fakt, nõude loovutus, päringulogid jne). 9. Anonümiseerimine ei tohi kohalduda andmesubjektile (Eelnõu § 7 lg 3). Antud selgitus. Eelnõu § 7 lõikes 4 sätestatakse Andmesubjekt peab saama tuvastada krediiditeabe andja, et põhimõte, et registripidaja peab tagama, et KJS § 10 realiseerida IKÜM´is tulenevaid andmesubjekti õigusi. Kui identiteet on lõike 1 punktis 1 nimetatud isiku tehtud päringu vastus ka andmesubjekti enda päringus varjatud, on parandamisnõue täitmatu ei võimaldaks tuvastada teist krediiditeabe andjat. ja põhiõiguse teostatavus riivatud. Seega nähtub juba sätte sõnastusest, et meede kohaldub piiratud juhtudel ja üksnes nimetatud Julianuse ettepanek: sätestada § 7 lg 3-s selgesõnaliselt, et päringu tegijale kuvatava vastuse suhtes. krediiditeabe andja identiteedi asendamine unikaalse numbriga ei kohaldu andmesubjekti enda päringule ega talle kuvatavale andmete Piirangut ei kohaldata andmesubjekti ega teistele KJS töötlemise logile (§ 9 lg 1). §-s 10 nimetatud isikutele. Andmesubjektile kuvatakse tema kohta andmed esitanud krediiditeabe andja identiteet, mis võimaldab tal piiramatult kasutada IKÜM-ist tulenevaid õigusi, sh esitada andmete parandamise taotlus. 10. Loovutuseelse perioodi vastutuse jaotus (Eelnõu § 6, § 10). Eelnõu ei Antud selgitus. Krediiditeabe andja vastutab nende sätesta, kes vastutab pärast nõude loovutamist loovutuseelse perioodi andmete õigsuse eest, mille ta on registripidajale ebaõigete andmete eest. Küsimus mõjutab otseselt IKÜM artikli 82 edastanud. Nõude loovutamine ega krediiditeabe järgset vastutust ning peab olema andmesubjektile läbipaistvalt edastamise kohustuse lõppemine KJS § 8 lõike 4 tuvastatav. alusel ei vabasta algset krediiditeabe andjat kohustusest parandada tema poolt enne loovutamist Julianuse ettepanek: täiendada Eelnõu § 6 või § 10 selliselt, et edastatud ebaõigeid andmeid või anda registripidajale loovutuseelse perioodi andmete õigsuse eest vastutab algne nende parandamiseks vajalikku teavet. krediidiandja. Krediidiinkasso vastutab loovutusest alates tekkinud asjaolude ja andmete uuendamise eest, kuid algsel krediidiandjal on Kui andmete edastamise kohustus lasub KJS-i kaasabikohustus andmete korrigeerimisel ka pärast loovutamist. kohaselt nõude omandanud krediidiinkassol, vastutab krediidiinkasso alates nõude omandamisest registripidajale edastatud andmete õigsuse ja ajakohastamise eest KJS-is sätestatud andmekoosseisu ulatuses. Algne krediiditeabe andja ja krediidiinkasso peavad tegema registripidajaga koostööd, kui vea kõrvaldamiseks on vaja võrrelda 130  loovutamiseelset ja -järgset teavet või tuvastada vea tekkimise aeg. Registriandmete parandamisega seotud ülesannete jaotus ei määra ammendavalt ega piira IKÜM artikli 82 kohast kahju hüvitamise vastutust. Kahju hüvitamise kohustus sõltub konkreetsel juhul sellest, milline töötleja osales õigusvastases andmetöötluses, millist kohustust rikuti ning kas rikkumise ja kahju vahel esineb põhjuslik seos. Kui sama kahju eest vastutab mitu töötlejat, kohaldatakse IKÜM artiklis 82 sätestatud vastutuse põhimõtteid. 11. Andmete parandamise tähtajad (Eelnõu § 5 p 15, § 10 lg 2–3). Mõiste Arvestatud osaliselt, antud selgitus. IKÜM art 12 „viivitamata" ja registripidaja järelepärimisele vastamise tähtaeg on lõikes 3 sätestatud ühekuuline tähtaeg reguleerib määratlemata. IKÜM art 12 lg 3 sätestatud ühekuuline tähtaeg tõepoolest eelkõige andmesubjekti teavitamist tema reguleerib üksnes andmesubjektiga suhtlust — see ei asenda taotluse alusel võetud meetmetest. Seda sätet tuleb registrisisest andmekvaliteedi tagamise tähtaega. siiski kohaldada koos IKÜM-i artikli 5 lõike 1 punktiga d ja artikliga 16, mille kohaselt tuleb ebaõiged Julianuse ettepanek: sätestada Eelnõus konkreetsed tähtajad: isikuandmed parandada põhjendamatu viivituseta. „viivitamata" mitte hiljem kui X tööpäeva jooksul vea ilmnemisest. Ühekuuline tähtaeg ei ole seega aeg, mille jooksul Registripidaja järelepärimisele vastamine IKÜM art 12 lg 3 tuleneva võib parandamisega igal juhul oodata, vaid üldine tähtaja jooksul. tähtaeg andmesubjekti taotlusele vastamiseks. Lisaks kohaldub andmesubjekti taotluse menetlemisele HMS, mille § 5 lõige 2 kohustab haldusmenetluse läbi viima eesmärgipäraselt ja efektiivselt ning võimalikult lihtsalt ja kiirelt. Sama paragrahvi lõike 4 kohaselt tuleb menetlustoimingud teha viivituseta. Need nõuded hõlmavad ka registripidaja kohustust edastada parandamistaotlus krediiditeabe andjale. Eelnõus nähakse ette lahendus, mille kohaselt edastab registripidaja krediiditeabega seotud andmesubjekti taotluse asjaomasele krediiditeabe andjale ja teavitab taotluse edastamisest andmesubjekti. Taotluse menetlemise ajaks tähistab registripidaja vaidlustatud andmed märkega „üle vaatamisel“. Krediiditeabe andja peab taotluse 131  lahendama IKÜM-i alusel, sh tegutsema põhjendamatu viivituseta ja järgima IKÜM-i artiklis 12 sätestatud tähtaegu. Kui krediiditeabe andja rahuldab parandamistaotluse, peab ta KJS § 8 kohaselt edastama ajakohastatud andmed registrisse 24 tunni jooksul ja teavitama sellest ka registripidajat. Ajakohastatud andmete registrisse kandmise järel eemaldab registripidaja andmetelt märke „üle vaatamisel“. Kui krediiditeabe andja ei pea andmete parandamist põhjendatuks, peab ta teavitama sellest andmesubjekti IKÜM-i artikli 12 kohaselt, esitades taotluse rahuldamata jätmise põhjused ning teabe kaebuse esitamise ja õiguskaitsevahendite kasutamise võimaluste kohta. Samuti peab krediiditeabe andja teavitama oma seisukohast viivitamata registripidajat, kes eemaldab seejärel vaidlustatud andmetelt märke „üle vaatamisel“. Tarbijakrediidilepingu sõlmimise piirangutega tarbijate nimekirja ehk laenukeelu nimekirja andmete puhul lahendab andmesubjekti taotluse registripidaja ise. Taotluse menetlemisel kohaldab registripidaja IKÜM- is sätestatud õigusi ja tähtaegu ning HMS-ist tulenevaid menetluspõhimõtteid. Eraldi registrisisese tähtaja puudumine ei vabasta registripidajat ega krediiditeabe andjat tegutseda viivituseta. Menetlus tuleb korraldada selliselt, et ebaõiged andmed parandatakse esimesel võimalusel ja andmesubjektile vastatakse IKÜM-i artikli 12 lõikes 3 sätestatud tähtaja jooksul. Menetluse praktilised töövood ja soovituslikud reageerimisajad võib vajaduse korral täpsustada registri tehnilises dokumentatsioonis ja osapoolte koostöökorras. 12. Krediidiliigi määramine loovutatud nõuete puhul (Eelnõu § 7 lg 1 p 5 ja Antud selgitus. Põhimäärusega täpsustatakse KJS- lg 4). Krediidiinkassol ei ole alati võimalik tuvastada algset i. Andmete esitamise ulatuse osas teeb KJS § 8 lõige 132  klassifikatsiooni rahandusministri 19.12.2015 määruse nr 50 lisa 3 2 krediidiinkassode puhul erandi. Nimelt peab punkti 4.1 mõistes. krediidiinkasso esitama üksnes tarbija ja enda Julianuse ettepanek: Seletuskirjas sätestada, et loovutatud nõude üldandmed ning nõudejäägi. Muude andmete puhul kannab krediidiinkasso registrisse algse krediidiandja kasutatud esitamise kohustust krediidiinkassol ei ole. klassifikatsiooni, kui see on tuvastatav. Muul juhul lähtub inkasso sisulisest hinnangust. 13. Andmete edastamise sageduse ebaproportsionaalsus. KJS § 8 järgne Antud selgitus. Krediidiinkassole kohalduv igapäevane või 10 päevane edastuskohustus on krediidiinkasso nõudejäägi muutumise andmete edastamise operatiivmudelis ebaproportsionaalne. Nõudejääk muutub kümnepäevane tähtaeg on sätestatud KJS § 8 lõikes igapäevaselt näiteks seoses viivise suurenemisega, tasumistega võla 2. Krediidiinkassole ei kohaldu nõudejäägi muutumise katteks, kohtukulude lisandumisega jne. korral 24-tunnine edastamistähtaeg. Julianuse ettepanek: kehtestada krediidiinkassode suhtes erisus Põhimäärusega ei ole võimalik seaduses sätestatud nõudejäägi muutumise puhul 30 päeva. Igapäevasest viivise tähtaega pikendada. Samuti ei saa määrusega suurenemisest tingitud muutust ei loeta § 7 lg 1 tähenduses „andmete välistada teatavat nõudejäägi muutust seaduses muutumiseks". kasutatud mõiste „andmete muutumine“ kohaldamisalast, kui selle tulemusel muutub KJS § 7 lõike 1 punktis 7 nimetatud registrisse edastatav nõudejääk. Sellised muudatused on sellise iseloomuga, et eeldavad seadusandja otsust ja seega KJS muutmist. 14. Krediidiinkasso piiratud andmekohustus (KtJS § 8 lg 2 vs Eelnõu § 7 lg Antud selgitus. Eelnõu § 7 lõike 1 eesmärk on 1). KtJS § 8 lõige 2 kohustab krediidiinkassot edastama üksnes § 7 sätestada krediiditeaberegistris töödeldavate lõike 1 punktides 1, 2 ja 7 nimetatud andmed (tarbija üldandmed, andmete täpsem koosseis tervikuna, mitte määrata krediiditeabe andja üldandmed ja krediidijääk/nõudejääk). Eelnõu § 7 kindlaks iga krediiditeabe andja andmete edastamise lõige 1 loetleb aga kõik 13 andmekategooriat ühtse loeteluna, kohustuse ulatust. eristamata, millised neist kehtivad üksnes krediidiinkassodele. Selline sõnastus tekitab turuosalistel põhjendatud segaduse kohustuste Krediidiinkasso andmete edastamise kohustus ulatuses ning võib tuua kaasa ka ülemäärase isikuandmete töötluse, tuleneb KJS § 8 lõikest 2 ning piirdub KJS § 7 lõike 1 mis on vastuolus IKÜM artikli 5 lõike 1 punktiga c (andmete punktides 1, 2 ja 7 nimetatud andmetega (tarbija ja minimaalsus). krediidiiinkasso üldandmed ning nõudejääk). Julianuse ettepanek: lisada Eelnõu § 7 lõike 1 järele täiendav lõige, mis Määruses ei ole vaja korrata seaduses juba üheselt täpsustab krediidiinkasso piiratud andmekohustuse ulatuse vastavuses sätestatud andmete edastamise kohustust, kui seda KtJS § 8 lõikega 2. põhimäärusega täiendavalt ei täpsustata. Krediidiinkassolt ei küsita ega töödelda registris muid eelnõu § 7 lõikes 1 nimetatud andmeid. Seda piirangut arvestatakse ka registri tehnilise lahenduse ja 133  andmevahetusliidese kavandamisel. Seega ei too eelnõu krediidiinkasso suhtes kaasa KJS § 8 lõikes 2 sätestatust ulatuslikumat isikuandmete töötlemist. 15. Tervikkokkuleppe andmekoosseis on Eelnõus samuti reguleerimata Antud selgitus. Ka tervikkokkuleppe puhul kehtib (KtJS § 8 lg 3). KtJS § lõige 3 sätestab, et kui krediidiinkassole on ühe KJS 8 lõikes 2 sätestatud andmete edastamise tarbija kohta üle läinud mitu tarbijakrediidilepingut või nendest tulenevat kohustuse ulatus – edastada tuleb vaid tarbija ja nõuet ning tarbijaga on selliste nõuete tasumiseks sõlmitud krediidiinkasso üldandmed ja tervikkokkuleppest tervikkokkulepe, edastab krediidiinkasso andmed üksnes tulenev nõudejääk. tervikkokkuleppe kohta. Eelnõu ei sätesta aga, milliseid andmeid tervikkokkuleppe kohta konkreetselt esitatakse. Julianuse ettepanek: Lisada Eelnõusse eraldiseisev säte, mis täpsustab tervikkokkuleppe kohta esitatavate andmete koosseisu. Koosmõjus punktiga 12 on äärmisel vajalik lahendada ka krediidiliigi klassifikatsiooni loogika, olukorraks kui tervikkokkulepe hõlmab mitut algselt erinevat krediidiliiki (nt tasumata krediitkaardi võlg, järelmaks ja väikelaen) — kaaluda võimalust kanda tervikkokkuleppe krediidiliigina „muu tarbijakrediit" või kehtestada kombineeritud kohustuse lahter. 16. Rahandusministeeriumi ja Finantsinspektsiooni Antud selgitus. Eelnõu § 4 punktis 4 sätestatud järelevalvefunktsioonide kattumine (Eelnõu § 4 p 4, KtJS § 44 lg 1). Rahandusministeeriumi tehtava kontrolli puhul ei ole Eelnõu § 4 punkt 4 kohustab Rahandusministeeriumi kontrollima, kas tegemist järelevalvega KJS § 44 tähenduses. registripidaja isikuandmete töötlemine vastab nõuetele. KtJS § 44 lõige Rahandusministeerium on krediiditeaberegistri 1 annab järelevalvefunktsiooni registripidajale kehtestatud nõuete vastutav töötleja ning peab selles rollis tagama, et täitmise üle aga Finantsinspektsioonile, kellel on õigus teha täitmiseks registripidaja kui volitatud töötleja töötleks kohustuslikke ettekirjutusi. Kuna KtJS-i nõuded hõlmavad ka isikuandmeid kooskõlas õigusaktide, vastutava isikuandmete töötlemist (§ 7, § 10, § 11), kattuvad mõlema asutuse töötleja juhiste ja temaga sõlmitud lepinguga. Selline kontrollialad. Puudub ühtne eristus või reegel, kumb ametiasutus on kontroll tuleneb nii HKTS-ist kui ka IKÜM artiklites 24 ülimuslik, samuti puudub kooskõlastusmehhanism paralleelse ja 28 sätestatud vastutava töötleja vastutusest. järelevalve raames. Finantsinspektsioon teeb KJS § 44 alusel järelevalvet Julianuse ettepanek: täpsustada Seletuskirjas Rahandusministeeriumi registripidajale KJS-is kehtestatud nõuete täitmise üle ja Finantsinspektsiooni järelevalvefunktsioonide piiritlemist, sh ning võib selleks kasutada seaduses ette nähtud määratleda selgesti kumb ametiasutus on ülimuslik, millistes järelevalvemeetmeid, sealhulgas teha ettekirjutusi. küsimustes toimub ametiasutuste vaheline kooskõlastus ning kuidas välditakse topeltjärelevalvet ja -sanktsioonide kohaldamist. Isikuandmete kaitse nõuete täitmise üle teeb sõltumatu järelevalveasutusena järelevalvet Andmekaitse Inspektsioon. Seega ei ole üks nimetatud asutustest teise suhtes ülimuslik, vaid 134  nende pädevused tulenevad eri õiguslikest alustest ja täidavad erinevaid eesmärke. Asjaolu, et sama sündmus võib olla oluline mitme asutuse pädevuse seisukohalt, ei tähenda autmaatselt pädevuste kattumist. Sellisel juhul teevad asutused oma pädevuse piires koostööd, vahetavad õigusaktides lubatud ulatuses teavet ning koordineerivad tegevust, et vältida vastuolulisi nõudeid ja põhjendamatut menetluste dubleerimist. 17. Üleminekusäte enne seaduse jõustumist ülevõetud nõuete kohta. Antud selgitus. KJS § 58 lõige 1 hõlmab Praeguses Eelnõus ega KtJS-i üleminekusätetes (§ 58) ei ole selgesõnaliselt ka enne seaduse jõustumist üleantud täpsustatud, millisel kujul ja milliste andmete osas on enne seaduse või ülevõetud tarbijakrediidilepingute ja neist jõustumist ülevõetud nõuete puhul andmete edastamine registrisse tulenevate nõuetega seotud krediiditeabe edastamist. kohustuslik. Krediidiinkasso edastatavate andmete koosseis ei tulene seejuures eelnõu § 7 lõike 1 kogu loetelust, Krediidiinkassode praktikas müüakse turul ka nõudeid, mille aluseks vaid KJS § 8 lõikest 2. olev tarbijakrediidileping on juba läbinud kohtumenetluse ning mille algsed andmed (nt originaalsumma, esialgne intressimäär, algne Krediidiinkasso peab ka enne seaduse jõustumist krediidiliigi klassifikatsioon) ei ole krediidiinkassole kunagi edastatud omandatud või tema hallatava nõude kohta edastama ega ole enam kättesaadavad. Sellistes olukordades on Eelnõu § 7 üksnes KJS § 7 lõike 1 punktides 1, 2 ja 7 nimetatud lõike 1 kohane andmete täisulatuslik esitamine krediidiinkasso jaoks andmed ehk tarbija üldandmed, krediiditeabe andja objektiivselt võimatu. üldandmed ja nõudejäägi. Krediidiinkasso ei pea esitama selliseid ajaloolisi andmeid nagu krediidi Julianuse ettepanek: täpsustada Eelnõu või KtJS § 58 üleminekusätet, algsumma, esialgne intressimäära tüüp, krediidiliik või millisel kujul ja milliste andmete osas on enne seaduse jõustumist algne tagasimaksegraafik. Seega ei eelda KJS § 58 ülevõetud nõuete puhul andmete edastamine kohustuslik, ning krediidiinkassolt selliste andmete esitamist, mida talle selgitada, kuidas käsitletakse olukordi, kus vajalikud ajaloolised nõude omandamisel ei edastatud ja mille esitamise andmed ei ole enam ega ole kunagi olnud krediidiinkasso valduses. kohustust KJS § 8 lõige 2 talle ei pane. Kaaluda võimalust, et sellistel juhtudel esitab krediidiinkasso registrisse üksnes teave, mis on faktiliselt tema valduses (nt hetke Seaduses nõutavate andmete puhul ei saa nõudejääk, tarbija üldandmed), ilma et puuduvate ajalooliste andmete põhimäärusega kehtestada üldist erandit, mille osas kaasneks väärteovastutus. kohaselt võib krediidiinkasso esitada üksnes tema valduses olevad andmed. Kui mõni kohustuslik andmeelement ei ole erandlikul juhul krediidiinkassole objektiivselt kättesaadav, peab krediidiinkasso tegema selle väljaselgitamiseks mõistlikult vajalikke toiminguid. 135  19. Käesolevas tagasisides ja ettepanekus tõstatatud IKÜM-ist tulenevate Antud selgitus. AKI sõltumatu järelevalveorganina küsimuste kohaldatavuse osas, eelkõige registripidaja töötleja rolli esitas kooskõlastusringil oma arvamuse. Vastused (vastutav töötleja, volitatud töötleja või kaasvastutav töötlus nende esitatud märkustele ja ettepanekutele on tähenduses) osas teeb Julianus Rahandusministeeriumile ettepaneku leitavad käesolevast tabelist eestpoolt. pöörduda seisukoha saamiseks Andmekaitse Inspektsiooni (AKI) poole. Kohtutäiturite ja Teeme ettepaneku täiendada eelnõu § 7 sättega, et registris Arvestatud. Kirjeldatud vajaduse lahendamiseks Pankrotihaldurite Koda töödeldakse ka ajaloolisi andmeid ja § 8 lõiget 4 nii, et päringu tegija vajab täpsustamist KJS § 8 lõige 2. Muudatus tehakse märgib päringu tegemisel ka perioodi, mille kohta ta andmeid soovib. sobiliku seaduseelnõu raames. Ajalooliste andmete töötlemise võimaldamine on vajalik näiteks kohtutäituritele surnud isiku pärandvara inventuuri tegemisel ja pankrotihaldurile isiku pankrotimenetluse läbiviimisel, kus on oluliseks aspektiks võlgniku vara kindlakstegemine mineviku (näiteks surma või pankroti väljakuulutamise kuupäeva) seisuga. Riigi Infosüsteemi Amet 1. Eelnõu § 1 lõike 1 kohaselt on krediiditeaberegister riigi infosüsteemi Antud selgitus. Krediiditeaberegistri kuulumine riigi kuuluv andmekogu. Krediiditeabe jagamise seaduse § 6 lõike 2 infosüsteemi ei peaks sõltuma üksnes sellest, milline kohaselt ei pea registri andmevahetust korraldama riigi infosüsteemi tehniline andmevahetuslahendus registri puhul lõpuks andmevahetuskihi kaudu. Avaliku teabe seaduse (AvTS) § 432 lõike 1 kasutusele võetakse. Registri õiguslik staatus riigi kohaselt kuuluvad riigi infosüsteemi andmekogud, mis on infosüsteemi infosüsteemi kuuluva andmekoguna tuleneb vahetult andmevahetuskihiga liitunud ja riigi infosüsteemi haldussüsteemis KJS § 6 lõikest 1. Eelnõu § 1 lõige 1 kordab selguse registreeritud, ning andmekogude pidamist kindlustavad süsteemid. huvides seaduses juba sätestatud staatust. Kuivõrd eelnõust ega selle seletuskirjast ei selgu kas register liidestatakse X-teega või mitte, siis pole kindel kas KJS § 6 lõige 2 on AvTS § 43² lõike 1 suhtes erisäte, krediiditeaberegistrist saab riigi infosüsteemi kuuluv andmekogu või mille kohaselt ei ole krediiditeaberegistri mitte. andmevahetuse korraldamine riigi infosüsteemi andmevahetuskihi kaudu kohustuslik. Seadusandja on seega registri riigi infosüsteemi kuuluva andmekoguna siiski määratlenud, nähes samal ajal sõnaselgelt ette võimaluse kasutada X-tee asemel või selle kõrval muud nõuetele vastavat andmevahetuslahendust. X-teega liitumine ei ole seetõttu krediiditeaberegistri puhul riigi infosüsteemi kuulumise vältimatu eeldus. Sõltumata kasutatavast andmevahetuslahendusest registreeritakse krediiditeaberegister riigi infosüsteemi haldussüsteemis ning sellele kohalduvad riigi infosüsteemi kuuluvale andmekogule kehtestatud andmekaitse-, infoturbe-, 136  dokumenteerimis- ja järelevalvenõuded. KJS § 6 lõige 2 võimaldab erandit üksnes andmevahetuskihi kasutamise osas ega vabasta registrit muudest riigi infosüsteemi kuuluvale andmekogule kohalduvatest nõuetest. 2. Määruse eelnõu § 8 lõike 5 kohaselt saavad isikud, kellel on Arvestatud. Eelnõu sätet vastavalt muudetud. krediiditeaberegistris sisalduvatele andmetele juurdepääsuõigus andmesubjekti nõusolekul, andmetele juurdepääsu nõusolekuga antud ulatuses avaliku teabe seaduse §-s 436 sätestatud andmenõusoleku ja volituste haldamise andmekogu vahendusel. Märgime, et nimetatud andmekogu on sätestatud avaliku teabe seaduse §-s 4310. 3. Juhime tähelepanu, et andmekogu tuleb AvTS § 437 lõikes 1 Arvestatud. Rahandusministeeerium on vastavast sätestatud korras enne kasutusele võtmist registreerida riigi kohustusest teadlik. infosüsteemi haldussüsteemis. Statistikaamet 1. Eelnõu §-is 7 täpsustatakse krediiditeabe jagamise seaduses Antud selgitus. Statistikaametile sobilik sätestatud krediiditeaberegistrisse kantavate andmete koosseisu. juurdepääsuviis sõltub ameti konkreetsetest Samas §-is 8 sätestatakse ka registriandmetele juurdepääsu andmise vajadustest: konkreetse statistikatöö eesmärgist, alused. Vastavalt krediiditeabe jagamise seaduse § 10 lg 1 punktile 8 vajalike andmete koosseisust ja andmevajaduse on registripidajal kohustus võimaldada juurdepääs regulaarsusest. Kui tegemist on ühekordse või krediiditeaberegistris sisalduvatele andmetele teiste hulgas riikliku üksikjuhtumipõhise andmevajadusega, tuleks statistika tegijale riikliku statistika seaduses sätestatud ülesannete andmed väljastada § 8 lõike 2 punkti 1 alusel esitatud täitmiseks statistikatöö tegemisel. Selles tulenevalt soovime päringu põhjal. Regulaarse või automatiseeritud täpsustada, kas SA puhul on juurdepääs ette nähtud § 8 lõike 1 või 2 andmeedastuse korral võib andmete väljastamine alusel või on mõeldavad mõlemad võimalused. Esimese puhul toimuda § 8 lõike 2 punkti 2 kohaselt juurdepääsu viidatakse seletuskirjas, et andmete väljastamine tagatakse registrist andmisega (lepingu sõlmimine). ühekordse andmepäringuna taotluse alusel, mis on vajalik eelkõige juhtudel, kus registri kasutamine toimub üksikjuhtumipõhiselt ning Seletuskirjas toodud viide krediidiasutustele on näide puudub vajadus püsiva või automatiseeritud andmevahetuse järele. lepingu alusel toimuva regulaarse andmevahetuse Teisel puhul on võimalus väljastada andmeid poolte vahel sõlmitud peamise kasutusjuhtumi kohta, ent see ei tähenda, et lepingu alusel, kuid see lahendus on vajalik eelkõige krediiditeabe seda võimalust ei saaks kasutada teiste KJS § 10 jagamise seaduse § 10 lõike 1 punktis 1 nimetatud isikute ehk lõikes 1 nimetatud isikute või asutuste puhul. krediidiasutuste puhul, kes kasutavad registrit regulaarselt Lepinguga saab täpsustada üksnes andmeedastuse krediidivõimelisuse hindamise eesmärgil ning kelle tegevus eeldab tehnilisi ja korralduslikke tingimusi ning see ei või pidevat, standardiseeritud ja tehniliselt integreeritud juurdepääsu laiendada Statistikaameti seadusest tulenevat registriandmetele. juurdepääsu eesmärki ega andmete ulatust. Statistikaametile võimaldatakse juurdepääs üksnes konkreetse statistikatöö tegemiseks vajalikus 137  ulatuses, lähtudes andmete minimaalsuse põhimõttest. 2. Seoses eelnõu §-is 7 esitatud andmete koosseisuga soovime kinnitust, Antud selgitus. KJS § 10 lõike 1 punkt 8 annab et meie tõlgenduse kohaselt on SA õigustatud saama juurdepääsu riikliku statistika tegijale õiguse saada juurdepääs andmetele, mille töötlemise aluseks on riikliku statistika seaduses krediiditeaberegistri andmetele RStS-is sätestatud (edaspidi RStS) sätestatud ülesanne. Näiteks on RStS § 4 lõikes 1 ülesannete täitmiseks statistikatöö tegemisel. sätestatud riikliku statistika programmis sisalduv statistikatöö Juurdepääsu ulatus (andmed ja nendele juurdepääsu „Rahvastik“, mille aluseks on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus viis) peab olema otseses seoses konkreetse (EL) nr 1260/2013. Selle järgi tehakse statistikat inimese alalise statistikatöö eesmärgiga ja proportsionaalne. Seega elukoha lõikes. Kuna Eesti puhul on teada, et rahvastikuregistris ei kaasne Statistikaametile automaatset juurdepääsu registreeritud elukoht ei pruugi kokku langeda tegeliku elukohaga, siis kogu registri andmekoosseisule. kasutatakse eelpool nimetatud määruse definitsiooni „alaline elukoht”. See on koht, kus inimene tavaliselt veedab igapäevase puhkeaja, Statistikatöö „Rahvastik“ puhul võib eelnõu § 7 lõike 1 olenemata ajutisest eemalolekust meelelahutuse, puhkuse, sõprade ja punktides 1–5 nimetatud andmetele juurdepääs olla sugulaste külastamise, töö, ravi või palverännaku eesmärgil. SA-s on lubatud ulatuses, milles Statistikaamet põhjendab elukoha määramisel kasutusel paiknemisindeks, mis leiab leibkonna nende andmete vajalikkust alalise elukoha või koosseisu ja elukoha mitmete erinevate registrite info kombineerimisel. leibkonna koosseisu määramiseks. Isikukoodi Selles tulenevalt vajaksime eelnõu § 7 lg 1 punktides 1-5 nimetatud kasutamine võib olla vajalik eri andmeallikate andmeid. Ühine laenutaotlus või laenukäendus on märk seostamiseks, kuid pärast seostamist tuleb andmeid inimestevahelistest seostest, mis võimaldaks oluliselt täpsustada töödelda riikliku statistika tegemisele kohalduvate nimetatud indeksit ning rahvastiku paiknemise ja leibkondade kohta konfidentsiaalsus- ja turvanõuete kohaselt. käivat statistikat. Oluline on, et ühiselt võetud laenu puhul oleks võimalik seostada sama laenuga seotud isikuid, st kõik kaaslaenajad Kui ühe tarbijakrediidilepingu pooled on mitu tarbijat, oleksid registris ning omavahel seostatavad, näiteks lepingu numbri kajastatakse iga tarbija registris eraldi ning sama järgi. lepinguga seotud isikute andmed peab olema võimalik siduda tarbijakrediidilepingu numbri ja Samuti vajavad eluasemelaenude intresside isikupõhiseid andmeid krediiditeabe andja tunnuse alusel. Seda statistikatööd Eesti Sotsiaaluuring (ESU), mida viiakse läbi iga- arvestatakse registri andmemudeli ja tehnilise aastaselt, ning EUROMOD majandusprognoosimudel. ESU andmete lahenduse koostamisel. põhjal arvutatakse Eesti leibkondade ekvivalentsissetulekud ning suhtelise ja absoluutse vaesuse määr. EUROMOD-i mudeli eesmärk Eluasemelaenude intresside kohta saab on hinnata poliitikameetmete (maksud, toetused) mõju leibkondade Statistikaametile väljastada üksnes selliseid andmeid, sissetulekutele, inimeste töötamise stiimulitele, tulude ebavõrdsusele, mida krediiditeaberegistris KJS § 7 ja põhimääruse § vaesuse määrale ja riigieelarvele. 7 alusel töödeldakse. Register sisaldab krediidi intressimäära tüüpi, kuid mitte konkreetset intressimäära, tasutud intressi või tagasimakse intressiosa. Nende täiendavate andmete registrisse kogumine laiendaks seaduses sätestatud andmekoosseisu ning eeldaks KJS-i muutmist koos 138  sellise andmetöötluse vajalikkuse ja proportsionaalsuse hindamisega. Konkreetne Statistikaametile väljastatav andmekoosseis, andmete edastamise sagedus ja tehniline lahendus määratakse kindlaks statistikatöö andmevajaduse alusel. 139  September, 2026 SELETUSKIRI Rahandusministri määruse „Krediiditeaberegistri põhimäärus“ eelnõu juurde 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Eelnõuga kehtestatakse krediiditeaberegistri põhimäärus. 10.06.2026 võeti Riigikogus vastu krediiditeabe jagamise seadus 1 (KJS), millega reguleeritakse krediiditeaberegistri loomist, pidamist ja toimimist ning sellega seotud nõudeid. Krediiditeaberegister on riigi infosüsteemi kuuluv andmekogu, mille vastutav töötleja on Rahandusministeerium. Andmekogu pidamine delegeeritakse halduslepingu ja kontsessioonilepingu alusel eraõiguslikule juriidilisele isikule (registripidaja). Krediiditeaberegistri peamine eesmärk on koondada andmeid inimese finantskohustuste kohta ning toetada seeläbi krediidiandjat krediidivõimelisuse hindamisel, võimaldades talle juurdepääsu ajakohasele ja usaldusväärsele teabele inimese finantskohustuste kohta. Õiged ja ajakohased andmed aitavad täita krediidivõimelisuse hindamise laiemat eesmärki – ennetada ülelaenamise ja makseraskuste tekkimise riski. Krediiditeaberegistrisse kogutakse andmeid üksnes Finantsinspektsiooni või teise riigi järelevalveasutuse tegevusloa alusel tegutsevatelt krediidiandjatelt, et tagada registris sisalduvate andmete usaldusväärsus ja kvaliteet. Krediiditeabe andjateks on: 1) krediidiasutused; 2) krediidiandjad; 3) nn ühisrahastusplatvormid; 4) välisriigi krediidiasutuse või krediidiandja Eestis asutatud filiaalid; 5) krediidiinkassod. Lisaks krediidivõimelisuse hindamiseks vajalike andmete koondamisele ja krediidiandjatele kättesaadavaks tegemisele luuakse registri kaudu tarbijale mugav võimalus saada terviklik ülevaade oma finantskohustustest. Samuti võimaldatakse tarbijal esitada kasutajasõbralikul viisil avaldus enda kandmiseks tarbijakrediidilepingu sõlmimise piirangutega tarbijate nimekirja (nn laenukeelu nimekirja). Registri kaudu tagatakse tarbijale ka koondlik ülevaade sellest, kes, millal ja millisel eesmärgil on tema andmeid registrist küsinud. Registrisse edastatavate andmete õigsuse tagab krediiditeabe andja. Registris sisalduvate andmete usaldusväärsus tagatakse nii seadusest tulenevate andmete esitamise ja ajakohastamise kohustustega. Käesoleva eelnõuga kehtestatakse krediiditeaberegistri põhimäärus, milles sätestatakse: 1) vastutava ja volitatud töötleja ülesanded; 2) registrisse kogutavate andmete täpsem koosseis; 3) andmetele juurdepääsu võimaldamise kord; 4) tehnilised ja korralduslikud kaitsemeetmed; 5) muud registri toimimiseks vajalikud korralduslikud küsimused. 1 https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/9da932aa-06d9-4eaa-ad47-be8fdaddc7d3/krediiditeabe- jagamise-seadus/ 1 Määrus kehtestatakse KJS § 6 lõike 5 alusel. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Määruse eelnõu on ette valmistanud ja seletuskirja koostanud Rahandusministeeriumi finantsteenuste poliitika osakonna nõunik Mirjam Rannula (5646 7227, [email protected]). Keeleliselt toimetas eelnõu personali- ja õigusosakonna keeletoimetaja Heleri Piip (telefon 5303 2849; e-post [email protected]). Eelnõu ja seletuskirja õigusekspertiisi on teinud personali- ja õigusosakonna õigusloome valdkonna juht Virge Aasa (telefon 5885 1493; e-post [email protected]). 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Paragrahv 1 – krediiditeaberegistri mõiste ja nimetus Eelnõu § 1 lõikega 1 määratakse krediiditeaberegistri õiguslik staatus ja eesmärk. Krediiditeaberegister on KJS alusel asutatud riigi infosüsteemi kuuluv andmekogu, kuhu kogutakse krediiditeabe andjate edastatud andmed tarbijakrediidilepingute ja neist tulenevate kohustuste kohta. Krediiditeabe andjad on loetletud seaduse §-s 5. Registri eesmärk on võimaldada krediidiandjal saada krediidivõimelisuse hindamiseks ajakohane ja usaldusväärne ülevaade tarbija olemasolevatest finantskohustustest. Sellega toetatakse vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist ning vähendatakse tarbija ülelaenamise ja makseraskustesse sattumise riski. Registris sisalduvaid andmeid töödeldakse ja tehakse kättesaadavaks üksnes KJS-is sätestatud eesmärkidel, ulatuses ja piiritletud ringile isikutele. Sättega rõhutatakse ka registri kuuluvust riigi infosüsteemi. Seeläbi tagatakse muu hulgas see, et registrile ja selle pidamisele kohalduvad nõuded andmekaitse, infoturbe, andmete tervikluse, järelevalve ja läbipaistvuse osas. Lõikes 2 sätestatakse registri ingliskeelne nimetus Register of Credit Information. Ühtse ingliskeelse nimetuse kasutamine aitab tagada õigusselguse ning väldib registri nimetuse erinevat tõlgendamist või tõlkimist. Paragrahv 2 – krediiditeaberegistri turvaklass ja turbeaste Paragrahviga sätestatakse krediiditeaberegistri turvaklass ja turbeaste küberturvalisuse seaduse § 7 lõike 5 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse määruse „Võrgu- ja infosüsteemide küberturvalisuse nõuded“ kohaselt. Nõuete eesmärk on tagada infosüsteemides ja andmekogudes töödeldavate andmete piisav kaitse ning maandada nende käideldavuse, tervikluse ja konfidentsiaalsusega seotud riske. Krediiditeaberegistri turvaklassiks määratakse K2T1S2 ja turbeastmeks keskmine (M). Käideldavuse turvaosaklass K2 lähtub registriteenuse kasutajatele kättesaadavuse nõudest. Selle kohaselt võib registri summaarne seisak nädalas olla kuni kaks tundi. Tervikluse turvaosaklassi T1 määramisel on arvestatud registri ülesannete ja vastutuse jaotusega. Registrisse edastatud krediiditeabe õigsuse eest vastutab krediiditeabe andja. Registripidaja kontrollib andmete tehnilist nõuetekohasust, kuid tal ei ole võimalik ega ole ka põhjendatud kontrollida iga tarbijakrediidilepingu või sellest tuleneva nõude sisulist 2 õiguspärasust. Registris töödeldavate andmete allikas on tuvastatav ning andmete õigsust on võimalik krediiditeabe andja algandmete põhjal kontrollida ja ebaõiged andmed parandada. Samuti on registriandmete muutmise õigus üksnes piiratud arvul selleks volitatud kasutajatel. Andmete ajakohasust ja terviklust kontrollitakse eelkõige konkreetse vajaduse ilmnemisel. Tervikluse turvaosaklassi T1 määramine ei tähenda, et registriandmete õigsus või terviklus oleks väheoluline. Registri kõrge turbeaste eeldab, et andmete tervikluse kaitseks rakendatakse riskihinnangul põhinevaid tehnilisi ja korralduslikke meetmeid. Need hõlmavad muu hulgas juurdepääsuõiguste piiramist, andmete sisestamise tehnilist valideerimist, andmete muutmise ja muude töötlemistoimingute logimist ning andmete parandamise võimaluse tagamist. Tervikluse turvaosaklassi T2 määramine eeldaks registriandmete õigsuse, täielikkuse ja ajakohasuse perioodilist sisulist kontrollimist kogu andmestiku ulatuses. Selline nõue ei oleks registri ülesannete ja vastutuse jaotust arvestades põhjendatud, kuna tähendaks, et registripidaja peakskrediiditeabe andja algandmeid pidevalt kontrollima. Andmete sisulise õigsuse peab tagama krediiditeabe andja ning andmeid saab algallika põhjal vajaduse korral kontrollida. Konfidentsiaalsuse turvaosaklassiks on määratud S2, kuna registris töödeldakse isikute finantskohustusi puudutavaid andmeid, millele juurdepääs on lubatud üksnes seaduses kindlaksmääratud isikutele ja ulatuses. Juurdepääsu võimaldamisel lähtutakse juurdepääsu õigusliku aluse olemasolust ja kasutaja seadusest tulenevast ülesandest tingitud teadmisvajadusest. Turbeaste määratakse andmekogu turvaklassi alusel Vabariigi Valitsuse määruse „Võrgu- ja infosüsteemide küberturvalisuse nõuded“ kohaselt. Nimetatud määruse § 11 lõike 2 kohaselt on andmekogu turbeaste vähemalt keskmine, kui andmete turvaklassi vähemalt üks osaklass vastab tasemele 2. Krediiditeaberegistri turvaklassis K2T1S2 vastavad tasemele 2 nii käideldavuse osaklass K2 kui ka konfidentsiaalsuse osaklass S2. Tervikluse osaklass on T1. Kuna ükski turvaosaklass ei vasta tasemele 3 ning registri riskihinnangust ei tulene vajadust määrata kõrgemat turbeastet, määratakse krediiditeaberegistri turbeastmeks keskmine (M). Kõrge turbeaste ei tuleneks turvaklassist K2T1S2 automaatselt. Keskmise turbeastme määramine ei tähenda, et registris töödeldavate andmete turvalisus või registri toimimise usaldusväärsus oleks väheoluline. Turvaklass väljendab andmete käideldavuse, tervikluse ja konfidentsiaalsuse kaitsetarvet, turbeaste aga määrab nende kaitsetarvete alusel kohaldatavate turvameetmete lähtekoha. Registri turvameetmed valitakse lisaks turbeastmele riskihinnangu alusel, arvestades registris töödeldavate finantsandmete iseloomu, töötlemise ulatust, andmetele juurdepääsu võimalikke tagajärgi ning registri tähtsust krediidivõimelisuse hindamisel. Keskmisest turbeastmest tulenevalt tuleb rakendada muu hulgas asjakohaseid juurdepääsukontrolli, autentimise, logimise, andmete tervikluse kontrollimise, varundamise, talitluspidevuse ja intsidentide lahendamise meetmeid. Kui registri andmekoosseis, tehniline lahendus, kasutusviis või riskikeskkond muutub, hinnatakse turvaklassi ja turbeastme põhjendatust uuesti ning rakendatakse vajaduse korral senisest rangemaid turvameetmeid. Paragrahv 3 – vastutav ja volitatud töötlejad 3 Krediiditeaberegistri vastutav töötleja on Rahandusministeerium (lõige 1) ja volitatud töötleja isik, kellele on krediiditeabe jagamise seaduse §-i 12 alusel antud ainuisikuliselt õigus krediiditeaberegistrit pidada (registripidaja). Paragrahv 4 – vastutava töötleja ülesanded Paragrahviga määratakse kindlaks vastutava töötleja ülesanded krediiditeaberegistri pidamise korraldamisel. Vastutav töötleja vastutab registri pidamise üldise juhtimise, õiguspärasuse ja arendamise eest. Registripidaja täidab volitatud töötlejana registri igapäevase pidamise ja tehnilise toimimisega seotud ülesandeid vastutava töötleja antud juhiste ning õigusaktides ja halduslepingus sätestatud tingimuste kohaselt. Registripidaja ülesandeid kajastatakse paragrahvi 4 selgitustes. Punkti 1 kohaselt juhib vastutav töötleja registri pidamist ning annab registripidajale selleks vajalikke juhiseid ja korraldusi. Juhtimine hõlmab registri toimimise üldiste põhimõtete, ja prioriteetide määramist ning registripidaja tegevuse koordineerimist. Juhised ja korraldused peavad olema kooskõlas seaduse, põhimääruse, halduslepingu ja isikuandmete töötlemisele kohalduvate nõuetega. Punkti 2 kohaselt arendab vastutav töötleja registrit koostöös registripidajaga. Vastutav töötleja määrab registri arendamise eesmärgid, lähtudes õigusaktidest, registri eesmärgist ning kasutajate põhjendatud vajadustest. Registripidaja osaleb arenduste kavandamisel ja elluviimisel eelkõige tehnilise pädevuse, registriteenuse toimimise ning infosüsteemi arhitektuuriga seotud küsimustes. Punktuiga 3 antakse vastutavale töötlejale õigus kontrollida registripidaja tegevust talle pandud ülesannete täitmisel. Kontroll võib hõlmata registripidajalt aruannete, dokumentide ja selgituste küsimist, registri toimimise ja teenustaseme nõuete täitmise hindamist ning vajaduse korral puuduste kõrvaldamiseks juhiste andmist. Kontrolli eesmärk on tagada registri õiguspärane pidamine. Punktis 4 sätestatakse vastutava töötleja kontrollikohustus isikuandmete töötlemise valdkonnas. Rahandusministeerium peab veenduma, et registripidaja töötleb isikuandmeid kooskõlas õigusaktide, halduslepingu ja enda antud seaduslike juhistega. Kontroll hõlmab nt isikuandmetele juurdepääsu korraldust, töötlemistoimingute logimist, andmete säilitamist ja kustutamist, turvameetmete rakendamist ning võimalike alltöötlejate kasutamist. Vastutaval töötlejal on õigus küsida registripidajalt selgitusi ja nõuete täitmist tõendavaid dokumente ning teha ettepanekuid tuvastatud puuduste kõrvaldamiseks. Vastutava töötleja tehtav kontroll on registri juhtimisega seotud kontroll ning ei ole võrdsustav Andmekaitse Inspektsiooni läbi viidava järelevalvega. See kontroll tugineb vastutava ja volitatud töötleja vahelisele õigussuhtele. Vastutav töötleja võib puuduse avastamisel nõuda registripidajalt selgitusi ja selle kõrvaldamist, ilma et selleks oleks vaja oodata järelevalveasutuse menetluse alustamist. Andmekaitse Inspektsioon teeb sõltumatu järelevalveasutusena järelevalvet tegevuse vastavuse osas isikuandmete kaitse üldmäärusele (IKÜM) ja muude andmekaitsenõuetele. Andmekaitse Inspektsiooni kontroll hõlmab nii vastutava töötleja kui ka registripidaja tegevust ning sellega kaasneb volitus kohaldada õigusaktidega antud järelevalve- ja sunnivahendeid. Vastutava töötleja teostatav kontroll ei piira ega asenda Andmekaitse Inspektsiooni järelevalvet. 4 Finantsinspektsioon teeb registripidaja üle finantsjärelevalvet krediiditeabe jagamise seaduses ja Finantsinspektsiooni seaduses sätestatud ulatuses. Finantsinspektsiooni kontrolli eesmärk on eelkõige hinnata registripidaja vastavust talle seadusega kehtestatud usaldusväärsuse, juhtimise, organisatsiooni, kapitali ja tegevuse nõuetele ning registripidaja tegevuse kooskõla krediiditeabe jagamise seadusega. Finantsinspektsioon ei asenda vastutavat töötlejat registripidaja igapäevasel suunamisel ega Andmekaitse Inspektsiooni isikuandmete kaitse alaste nõuete täitmise üle järelevalve tegemisel. Seega erinevad vastutava töötleja, Andmekaitse Inspektsiooni ja Finantsinspektsiooni kontroll nii õigusliku aluse, eesmärgi kui ka kasutatavate abinõude poolest. Vastutava töötleja kontroll on registri pidamise korraldamise olemuslik osa, Andmekaitse Inspektsiooni kontroll on sõltumatu andmekaitsealane riiklik järelevalve ning Finantsinspektsiooni kontroll on registripidaja tegevuse üle tehtav finantsjärelevalve. Punkti 5 kohaselt teavitab vastutav töötleja krediiditeabe andjaid ja registriga liidestatud andmesaajaid selliste õigusaktide kehtestamise või muutmise kavatsusest, mis võivad mõjutada registri pidamist või kasutamist. Teavitamise eesmärk on anda registriga liidestatud isikutele võimalus kavandatavate muudatustega aegsasti arvestada, et vajaduse korral kohandada infosüsteeme, protsesse ja töökorraldust. Teavitamiskohustus ei asenda õigusaktides ettenähtud kooskõlastamis- ega kaasamismenetlust. Punkti 6 kohaselt otsustab vastutav töötleja juurdepääsuõiguse peatamise või piiramise. Registripidaja rolliks on vastutava töötleja otsus tehniliste meetmega ellu viia. Juurdepääsu võib peatada või piirata üksnes juhul, kui konkreetsete ja kontrollitavate asjaolude põhjal on ilmnenud oht registri konfidentsiaalsusele või terviklusele. Selleks võib olla nt turvaintsident või volitamata juurdepääsu katse. Juurdepääsu piiratakse üksnes ohu kõrvaldamiseks vajalikus ulatuses ja ajaks ning see taastatakse viivitamatult pärast ohu kõrvaldamist. Tegemist on registri turvalisuse tagamiseks rakendatava ajutise abinõuga, mitte seadusest tuleneva juurdepääsuõiguse lõpliku äravõtmisega. Punkt 7 sisaldab üldist viidet vastutava töötleja muudele seadusest või muudest õigusaktidest tulenevatele ülesannetele. Säte ei anna vastutavale töötlejale määratlemata lisapädevust, vaid hõlmab ülesandeid, mille täitmise kohustus tuleneb vahetult kohaldatavast õigusnormist. Mitmed vastutava töötleja ülesanded delegeeritakse registripidajale. Paragrahv 5 – registripidaja ülesanded Paragrahviga sätestatakse krediiditeaberegistri registripidaja kui volitatud töötleja ülesanded. Registripidaja tagab registri igapäevase toimimise ning registriteenuse osutamise kooskõlas krediiditeabe jagamise seadusest, isikuandmete kaitse õigusest, küberturvalisuse nõuetest ja muudest asjakohastest õigusaktidest tulenevate nõuetega. Registripidaja ülesannete sätestamise eesmärk on tagada krediiditeaberegistri järjepidev, turvaline ja õiguspärane toimimine olukorras, kus andmekogu pidamine on delegeeritud halduslepingu ja kontsessioonilepingu alusel eraõiguslikule juriidilisele isikule. Arvestades registris töödeldavate andmete tundlikkust ja nende olulisust krediidivõimelisuse hindamisel ning IKÜM-ist tulenevaid nõudeid, peab volitatud töötleja ülesannete nimekiri olema selgelt määratletud ja hõlmama nii tehnilisi, organisatsioonilisi kui ka õiguslikke kohustusi. 5 Punkti 1 kohaselt tagab registripidaja registriteenuse nõuetekohase osutamise. See hõlmab registrisse edastatavate andmete vastuvõtmist ja tehnilist kontrollimist, nõuetekohaste andmete registrisse kandmist ning andmete haldamist ja säilitamist. Registripidaja tagab, et registriteenus toimib õigusaktides, halduslepingus ja teenustaseme nõuetes ettenähtud viisil. Punkti 2 kohaselt peab registripidaja arvestust registrist andmete väljastamise üle. Arvestuses kajastatakse vähemalt andmete väljastamise aeg ja viis, väljastatud andmete koosseis ning andmesaaja - tegemist on sisuliselt logidega. Sellise arvestuse pidamine võimaldab kontrollida andmete töötlemise õiguspärasust, tuvastada võimalikke väärkasutusi, teha järelevalvet registri kasutamise üle ja tagada andmesubjektile teave selle kohta, kes ja millal on tema andmeid kasutanud. Kõnesolev ülesanne suurendab registri tegevuse läbipaistvust ja seeläbi ka usaldusväärsust. Punkti 3 kohaselt vastutab registripidaja registri nõuetekohase arendamise, testimise ja hooldamise eest. Registripidaja kavandab ja viib kooskõlastatult vastutava töötlejaga ellu registri tehnilised arendused, kontrollib enne muudatuste kasutuselevõttu nende toimivust ja turvalisust ning korraldab infosüsteemi korrapärase hooldamise. Punkti 4 kohaselt tagab registripidaja registri käideldavuse ning andmete tervikluse ja konfidentsiaalsuse. Selleks rakendab registripidaja registri turvaklassile ja turbeastmele vastavaid tehnilisi ja korralduslikke turvameetmeid. Meetmed peavad muu hulgas aitama vältida volitamata juurdepääsu, andmete lubamatut muutmist või hävimist ning registriteenuse lubamatut katkemist. Rakendatavad meetmed määratakse kindlaks õigusaktide ja riskihinnangu alusel. Punkti 5 kohaselt korraldab registripidaja nõutavate turvaauditite tegemise. See hõlmab auditi tellimist pädevalt audiitorilt, auditi läbiviimiseks vajalike andmete ja juurdepääsu võimaldamist, auditi tulemuste vastuvõtmist ning puuduste kõrvaldamise korraldamist. Registripidaja peab auditites esitatud märkused, tähelepanekud ja soovitused läbi vaatama, kavandama vajalikud parandusmeetmed ning jälgima nende rakendamist. Auditi tulemustest ja puuduste kõrvaldamisest teavitatakse vastutavat töötlejat. Punkti 6 kohaselt korraldab registripidaja isiku või asutuse registriga liidestamise. Enne liidestamist kontrollib registripidaja, kas isikul või asutusel on seadusest või muust õiguslikust alusest tulenev õigus registriandmeid saada või registrile andmeid edastada, kas taotletav juurdepääs vastab andmete kasutamise eesmärgile ning kas liidestatav infosüsteem vastab tehnilistele ja turvanõuetele. KJS 10 lg 1 punktis 1 nimetatud isikute puhul piirdub kontroll üldjuhul krediidiandjale väljastatud tegevusloa olemasolu kontrollimisega Finantsinspektsiooni asjakohasest registrist. Valmisolekut (sh tehnilist) andmevahetuseks krediiditeaberegistri pidajaga KJS sätestatud tingimustel ja korras peab krediidiandja tõendama osana tegevusloa taotlemise menetlusest (vt nt KAVS § 12 lg 1 punkt 19). Kontroll põhineb objektiivsetel ja kontrollitavatel asjaoludel ega anna registripidajale õigust laiendada seaduses sätestatud juurdepääsuõigusega isikute ringi. Kahtluse või sisulist otsust vajava küsimuse korral pöördub registripidaja vastutava töötleja poole. Punkti 7 kohaselt vastutab registripidaja teenuseintsidentide käsitlemise ja lahendamise eest ning tagab tehnilise toe toimimise. Registripidaja peab kehtestama korra intsidentide 6 tuvastamiseks, registreerimiseks, tähtsuse hindamiseks, lahendamiseks ja järelanalüüsiks. Tehniline tugi peab võimaldama registri kasutajatel teatada tõrgetest ja saada abi registriteenuse kasutamisel. Punktis 8 nähakse ette registripidaja õigus teha vastutavale töötlejale ettepanekuid registri arendamiseks. Registripidajal on registri igapäevase juhtimise tõttu vahetu ülevaade infosüsteemi toimimisest, tehnilistest piirangutest ja kasutajate probleemidest. Seetõttu saab registripidaja teha ettepanekuid, mis võivad mh hõlmata registriteenuse töökindlust, turvalisust, kasutajamugavust ja tõhususe parandamist. Arenduste sisulise vajaduse üle otsustab vastutav töötleja. Punkti 9 kohaselt peab registripidaja teavitama vastutavat töötlejat viivitamata teenuseintsidentidest ning registris andmete töötlemisel avastatud riketest ja rikkumistest. Teavitus peab võimaldama vastutaval töötlejal hinnata juhtumi mõju registri toimimisele, andmete turvalisusele ja andmesubjektide õigustele ning täita vajaduse korral õigusaktidest tulenevad teavitamiskohustused. Registripidaja ei või jääda ootama vastutava töötleja juhiseid, vaid peab võtma kohe tarvitusele vajalikud abinõud intsidendi lahendamiseks, rikke kõrvaldamiseks, rikkumise lõpetamiseks ja võimaliku kahju piiramiseks. Vastutava töötleja teavitamine ei asenda registripidaja muid seadusest tulenevaid teavitamiskohustusi. Nimetatud juhtumiliigid ei välista üksteist või muid intsidente, rikkeid või rikkumisi. Üks sündmus võib olla samal ajal tehniline rike, küberintsident ja isikuandmetega seotud rikkumine ning sellisel juhul kohaldatakse paralleelselt kõiki asjakohaseid menetlus- ja teavitamisnõudeid Punkt 10 kohustab registripidajat teavitama krediiditeabe andjaid ja registriga liidestatud andmesaajaid registri toimimist takistavatest asjaoludest ning registri muutmise või arendamise kavatsusest. Teavitamise eesmärk on võimaldada puudutatud isikutel hinnata katkestuse või muudatuse mõju oma tegevusele ning teha õigeaegselt vajalikke tehnilisi ja korralduslikke ettevalmistusi. Punktiga 11 määratakse registripidaja teavitamiskohustus registris või sellega seotud teenustes esineva rikke korral. Registripidaja peab teavitama puudutatud isikuid viivitamata rikke olemusest, selle teadaolevast või võimalikust mõjust ning eeldatavast kõrvaldamise tähtajast. Kui rikke kõrvaldamise täpset aega ei ole võimalik kohe kindlaks määrata, antakse esialgne hinnang. Punkti 12 kohaselt nõustab ja juhendab registripidaja krediiditeabe andjaid ja andmesaajaid registri kasutamisega seotud küsimustes. Nõustamine hõlmab eelkõige liidestamist, andmete edastamist ja pärimist, tehniliste nõuete rakendamist, veateadete tõlgendamist ning registriteenuse kasutamisel tekkinud probleemide lahendamist. Registripidaja nõustamiskohustus ei hõlma aspekte, mis kuuluvad krediiditeabe andja või andmesaaja enda vastutusalasse. Punkti 13 kohaselt tagab registripidaja tehnilise toe registrisse kandmata jäänud andmete registrisse kandmiseks ja ebaõigete andmete parandamiseks. Kui andmeid ei ole tehnilise vea või tehnilistele nõuetele mittevastavuse tõttu registrisse kantud, peab registripidaja võimaldama tuvastada probleemi põhjuse. Ebaõigete andmete korral tagab registripidaja parandatud andmete vastuvõtmise ja registris kajastamise. Registripidaja ei muuda krediiditeabe andja 7 esitatud andmete sisu omal algatusel, vaid teeb selleks vajalikud tehnilised toimingud krediiditeabe andja esitatud parandatud andmete või muu õigusliku aluse olemasolul. Punkti 14 kohaselt haldab registripidaja registri seadeid ja juurdepääsuõigusi. See hõlmab kasutajakontode ja rollide tehnilist haldamist, õiguste andmist vastavalt juurdepääsu õiguslikule alusele, õiguste muutmist ja lõpetamist ning juurdepääsutoimingute logimist. Juurdepääsuõigused peavad vastama teadmisvajadusele. Kui juurdepääsu peatamise või piiramise on otsustanud vastutav töötleja, teeb registripidaja selle otsuse rakendamiseks vajalikud tehnilised toimingud. Punkti 15 kohaselt tagab registripidaja andmete ja logide kustutamise pärast õigusaktis sätestatud säilitamistähtaja möödumist. Kustutamine peab toimuma turvaliselt, kontrollitavalt ja viisil, mis välistab andmete edasise kasutamise. Registripidaja peab rakendama tehnilisi lahendusi, mis võimaldavad säilitamistähtaegu järgida ning kustutamise toimumist tõendada. Punkti 16 kohaselt peab registripidaja tagama, et tema töötajatel on registriandmetele juurdepääs üksnes tööülesannete täitmiseks vajalikus ulatuses. Juurdepääsuõigused määratakse töötaja ülesannetest lähtudes, need vaadatakse korrapäraselt üle ning need muudetakse või lõpetatakse viivitamata, kui tööülesanded muutuvad või juurdepääsuvajadus lõpeb. Registripidaja peab tagama töötajate teadlikkuse konfidentsiaalsus- ja andmekaitsenõuetest ning registriandmetega tehtavate toimingute logimise. Punkt 17 sisaldab üldist viidet registripidaja muudele seadusest või muudest õigusaktidest tulenevatele ülesannetele ning kohustusele täita vastutava töötleja juhiseid ja korraldusi. Vastutava töötleja juhised peavad olema kooskõlas õigusaktide, põhimääruse ja halduslepinguga. Säte ei anna registripidajale ega vastutavale töötlejale õigust muuta juhistega õigusaktides sätestatud pädevus- ja vastutusjaotust Paragrahv 6 – krediiditeaberegistri andmed Lõikes 1 täpsustatakse KJS-is sätestatud krediiditeaberegistrisse kantavate andmete koosseisu. Sätte eesmärk on konkretiseerida KJS-is sätestatud andmekategooriaid ning tagada krediidivõimelisuse hindamiseks vajalike andmete ühtne, võrreldav ja piisavalt täpne arusaam andmete sisust. Põhimäärusega ei laiendata KJS-is sätestatud andmekoosseisu, vaid tagatakse, et kõik krediiditeabe andjad esitaksid samasisulisi andmeid ühetaoliselt ja võrreldaval kujul. Registrisse kantavate andmete koosseisu kujundamisel KJS-iga lähtuti krediiditeaberegistri eesmärgist toetada krediidiandja krediidivõimelisuse hindamist ajakohase, asjakohase ja usaldusväärse teabe kaudu. Samal ajal on andmekoosseisu määratlemisel võetud arvesse isikuandmete töötlemise minimaalsuse põhimõtet ehk registrisse kogutakse üksnes andmeid, mis on vajalikud tarbija olemasolevate finantskohustuste ulatuse, struktuuri ja täitmisega seotud asjaolude hindamiseks. Registrisse ei koguta andmeid, mille töötlemine ei ole krediidivõimelisuse hindamise eesmärgi saavutamiseks vajalik, sealhulgas näiteks tarbija sissetulekuandmeid, mida krediidiandja kontrollib muudest allikatest. KJS-i kohaselt edastab krediiditeabe andja registripidajale registrisse kandmiseks vajalikud andmed. Lõike sissejuhatavas tekstiosas kasutatud sõnad „registripidaja kannab“ kirjeldavad registripidaja tehnilist ülesannet võtta edastatud andmed vastu, kontrollida nende vastavust tehnilistele nõuetele ja kanda nõuetekohased andmed registrisse. See ei muuda KJS-is sätestatud vastutuse jaotust: andmete õigsuse, täielikkuse ja tähtaegse edastamise eest vastutab krediiditeabe andja, registripidaja aga andmete nõuetekohase vastuvõtmise ja registris kajastamise eest. 8 Lõiget tuleb kohaldada koosmõjus KJS §-ga 8, milles määratakse kindlaks eri krediiditeabe andjate andmete edastamise kohustuse ulatus. Krediidiinkasso ei pea esitama kõiki lõikes 1 nimetatud andmeid, vaid KJS § 8 lõike 2 kohaselt üksnes tarbija üldandmed, krediiditeabe andja üldandmed ja nõudejäägi. Punktis 1 nimetatud tarbija üldandmed võimaldavad siduda krediiditeabe õige isikuga. Registrisse kantakse tarbija ees- ja perekonnanimi ning isikukood. Kui isikukood puudub, kasutatakse isiku tuvastamiseks sünniaega koos nimega. Andmed on vajalikud isikute eksliku samastamise vältimiseks ning sama tarbija eri krediidikohustuste seostamiseks. Kui tarbijakrediidilepingu on krediidisaajana sõlminud mitu füüsilist isikut, on iga kaaslaenusaaja KJS tähenduses tarbija ning lepingu andmed seostatakse registris iga kaaslaenusaajaga eraldi. Andmed esitatakse iga kaaslaenusaaja kohta ulatuses, milles ta lepingu järgi kohustuse eest vastutab. Solidaarvastutuse korral kajastatakse iga kaaslaenusaaja puhul kogu täitmata kohustuse jääk, sest võlausaldaja võib nõuda temalt kogu kohustuse täitmist. Osadeks jagatud vastutuse korral kajastatakse tema vastutusele vastav osa. Punktis 2 nimetatud krediiditeabe andja üldandmed võimaldavad tuvastada registrile andmed edastanud isiku ja andmete päritolu. Juriidilise isiku puhul kantakse registrisse tema nimetus ja registrikood ning füüsilise isiku puhul ees- ja perekonnanimi ning isikukood või selle puudumise korral sünniaeg. Asukohariigi kahetäheline maakood on vajalik eri riikides asuvate krediiditeabe andjate ühetaoliseks eristamiseks. Maakoodi puhul on soovituslik võtta aluseks rahvusvahelise standardi EVS-EN ISO 3166-1 riikide ja territooriumide kahetäheliste koodide tabel. Punktis 3 täpsustatakse füüsilisest isikust käendaja kohta registrisse kantavad andmed. Lisaks käendaja tuvastamiseks vajalikele andmetele kantakse registrisse käendaja vastutuse rahaline maksimumsumma VÕS § 143 lõike 2 tähenduses sendi täpsusega. Selle all mõistetakse käenduslepingus kokku lepitud suurimat summat, mille ulatuses võib käendaja vastutada, mitte käendaja suhtes konkreetsel ajahetkel sissenõutavaks muutunud summat. Kui ühe krediidilepinguga on seotud mitu käendajat, esitatakse andmed iga käendaja ja tema vastutuse maksimumsumma kohta eraldi. Punktis 4 nimetatud tarbijakrediidilepingu üldandmed võimaldavad konkreetse krediidisuhte registris üheselt tuvastada ning määrata selle ajalise kehtivuse. Registrisse kantakse lepingu number ja sõlmimise kuupäev ning märge selle kohta, kas leping on tähtajaline või tähtajatu. Tähtajalise lepingu puhul kantakse registrisse ka lepingus kokku lepitud lõppemise tähtpäev. Lõppemise tähtpäev tähistab lepingujärgset kavandatud lõppkuupäeva ega ole samastatav lepingu tegeliku lõppemisega, mis võib toimuda näiteks ennetähtaegse tagasimaksmise või ülesütlemise tõttu. Kui lepingu ümberkujundamise, restruktureerimise või maksegraafiku muutmise tõttu lepingu lõpptähtpäev pikeneb või lüheneb, tuleb registrile edastada uus tähtpäev. Kui muudetakse maksegraafikut, kuid lepingu lõpptähtpäev ei muutu, ei ole seda andmevälja vaja uuendada. Lepingu ennetähtaegse täitmise korral märgitakse lõppemise kuupäevaks lepingu tegeliku lõppemise kuupäev. Lepingu ülesütlemise korral märgitakse lepingu lõppemise kuupäevaks ülesütlemise jõustumise kuupäev. Ülesütlemine ei tähenda siiski nõude täitmist: tasumata 9 krediidijääk jääb registris kajastatuks kuni nõude täitmise, loovutamise või muu lõppemiseni. Sel juhul kajastatakse see nõudejäägina. Punktis 5 täpsustatakse KJS § 7 lõikes 1 nimetatud krediidiliigi andmekategooriat. Ühtne liigitus võimaldab eri krediiditeabe andjate esitatud andmeid võrrelda ja võtta krediidivõimelisuse hindamisel arvesse krediidikohustuse olemust. Krediit liigitatakse selle majandusliku sisu ja peamiste tunnuste järgi kinnisvaraga tagatud tarbijakrediidiks, tagatisega või tagatiseta tarbimislaenuks, liisinguks, krediidilimiidiks, riigi tagatud õppelaenuks või muuks krediidiks. Kategooriat „muu krediit“ kasutatakse juhul, kui krediit ei vasta ühegi teise loetletud liigi tunnustele. Krediidiliikide klassifikatsioon ei vasta krediidiandjate finantsaruandluse aluseks olevas rahandusministri 19.12.2015 määruse nr 50 „Finantsinspektsioonile esitatavate krediidiandja või -vahendaja ning välisriigi krediidiandja või -vahendaja filiaali aruannete vormid, koostamise metoodika ja esitamise kord“ lisa 3 punktis 4.1 toodule. Eelnõus toodud liigitus vastab täpsemini krediidiandjate ootustele saada registrist krediidivõimelisuse hindamiseks vajalikku teavet. Põhimäärus ei muuda kuidagi krediidiandja kohustust esitada Finantsinspektsioonile aruandeid määruses nõutud ulatuses, vormis ja liigituse alusel. Punktis 6 nimetatud krediidi maksimaalse summa all peetakse silmas tarbija käsutusse antava krediidi ülempiiri või krediidilepingu alusel tarbija käsutusse antavate summade kogusummat. Ühekordselt väljamakstava krediidi puhul on selleks kokkulepitud krediidisumma ning krediidilimiidi või muu korduvalt kasutatava krediidi puhul kokkulepitud krediidilimiit. Krediidi maksimaalne summa ei hõlma intressi ega muid krediidikulusid. Need moodustavad krediidi kogukulu ega ole osa tarbija käsutusse antavast krediidist. Seega ei tähenda krediidi maksimaalne summa tarbija poolt krediidilepingu alusel kokku tagasimakstavat summat. Punktis 7 nimetatud krediidijääk või nõudejääk kajastab tarbija registrisse kantud rahalise kohustuse suurust andmete viimase ajakohastamise seisuga. Mõisted krediidijääk ja nõudejääk tähistavad erinevaid olukordi, ent mõlemad kajastavad siiski tarbija tasumata põhikohustuse jääki. Krediidijääk tähendab kehtiva tarbijakrediidilepingu alusel tarbija käsutusse antud krediidi tagastamata põhiosa. KJS kohaselt on see mõeldud olukorraks, kus tarbijakrediidileping kehtib ja krediidisuhet teenindab krediidiandja. Nõudejääki kajastatakse eelkõige kahel juhul. Esiteks kasutatakse seda krediidiinkasso esitatava teabe puhul, kuna krediidiinkasso ei anna tarbijale krediiti, vaid omandab või haldab tarbijakrediidilepingust tulenevat nõuet. Teiseks hõlmab see mõiste olukorda, kus krediidiandja on tarbijakrediidilepingu üles öelnud või leping on muul alusel lõppenud, ent tarbija vastu eksisteerib jätkuvalt lepingust tulenev rahaline nõue. Sellises olukorras ei kirjeldaks mõiste „krediidijääk“ andmete sisu enam piisavalt täpselt. Krediidijäägi hulka ei arvata eraldi sissenõutavaks muutunud intressi, viivist, leppetrahvi, menetlus- või sissenõudmiskulusid ega muid kõrvalnõudeid. Nõudejääk hõlmab põhivõlga ja 10 kõiki andmete esitamise ajaks tekkinud ning tasumata nõude komponente, sh sissenõutavaks muutunud intressi, viivist, leppetrahvi, sissenõudmiskulusid, kohtukulusid, täitemenetluse kulusid ja muid kõrvalnõudeid ulatuses, milles need kuuluvad krediiditeabe andja nõude koosseisu. Andmed esitatakse koondsummana sendi täpsusega. Punktis 8 täpsustatakse krediidi tagasimaksegraafiku tüübid. Graafiku liik näitab, millisel viisil jagunevad põhiosa tagasimaksed krediidiperioodile. Eristatakse annuiteetmakseid, võrdseid põhiosamakseid, osalist amortisatsiooni, ühekordset tagasimakset laenuperioodi lõpus ja muid tagasimakseviise. Kategooriat „muud tagasimaksed“ kasutatakse juhul, kui lepingus kokku lepitud tagasimakseviis ei vasta ühelegi muule loetletud liigile. Punktis 9 nimetatud intressimäära tüüp näitab, kas lepingus kokku lepitud intressimäär on fikseeritud või fikseerimata. Fikseeritud intressimäär ei muutu kokkulepitud ajavahemikul. Fikseerimata intressimäär võib muutuda lepingus määratud tingimustel, näiteks alusintressimäära muutumise tõttu. Registrisse ei kanta intressimäära arvulist väärtust, vaid üksnes selle liik. Punktis 10 täpsustatakse järgmise tagasimakse suuruse koosseisu. Järgmise tagasimakse suurus tähendab pärast andmete viimast uuendamist lähimal lepingujärgsel maksetähtpäeval tasumisele kuuluvat kogusummat. See hõlmab põhiosa- ja intressimakset ning muid regulaarseid lepingujärgseid tasusid, näiteks igakuist haldustasu. Selle hulka ei arvata varem sissenõutavaks muutunud summasid, viivist, leppetrahvi ega sissenõudmiskulusid. Summa kajastatakse sendi täpsusega. Punkt 10 näeb ette just järgmise tagasimakse suuruse esitamise. Kõige suurem makse ei pruugi iseloomustada tarbija regulaarset igakuist koormust, sest selleks võib olla näiteks ühekordne lõppmakse või lepingu lõppmakse. Muutuva intressimääraga lepingu puhul ei pruugi lepingu tulevane suurim makse olla ka usaldusväärselt ette arvutatav. Registris kajastatakse tarbija järgmist tegelikku maksekohustust. Kui krediidileping näeb ette ajutise intressi- või maksesoodustuse, kajastatakse soodusperioodil lähimal maksetähtpäeval tegelikult tasumisele kuuluv summa. Soodusperioodi lõppemisel ja järgmise makse suurenemisel tuleb andmed KJS §-s 8 sätestatud korras ajakohastada. Tulevase suurema makse eraldi andmeväljana kogumine eeldaks KJS-is sätestatud andmekoosseisu muutmist. Maksepuhkuse korral lähtutakse maksepuhkuse tingimustest. Osalise maksepuhkuse ajal esitatakse lähimal maksetähtpäeval tegelikult tasumisele kuuluv vähendatud summa, nt üksnes intress ja lepingujärgsed tasud. Täieliku maksepuhkuse korral esitatakse esimese maksepuhkuse järel tasumisele kuuluva tagasimakse suurus; maksepuhkuse kestus nähtub § 7 lõike 1 punktis 11 nimetatud ajavahemikust. Lepingu restruktureerimise või maksegraafiku muutmise korral esitatakse muudetud lepingu või maksegraafiku alusel lähimal maksetähtpäeval tasumisele kuuluv summa. Krediitkaardi, arvelduskrediidi ja muu uueneva krediidi korral esitatakse lähimal maksetähtpäeval tasumisele kuuluv minimaalne tagasimakse või muu lepingujärgne makse, mis arvutatakse kasutatud krediidisumma ja lepingu tingimuste alusel. Kui krediiti ei ole kasutatud ja tarbijal puudub tagasimaksekohustus, märgitakse summaks null. 11 Punktis 11 nimetatud krediidi tagasimakse täieliku või osalise edasilükkamise ajavahemiku all peetakse silmas krediidiandja ja tarbija vahelist kokkulepet, millega lükatakse krediidi põhiosa tagasimaksmine kindlaksmääratud ajavahemikuks täielikult või osaliselt edasi. Registrisse kantakse edasilükkamise algus- ja lõppkuupäev. Kui maksegraafikut muudetakse viisil, mis ei seisne maksete ajutises täielikus või osalises edasilükkamises, ajakohastatakse registris ka muudatusest mõjutatud muid andmed, näiteks järgmise tagasimakse suurus või lepingu lõppemise tähtpäev. Punktis 11 nimetatud juht hõlmab eelkõige maksepuhkust, sh olukorda, kus tarbija tasub kokkulepitud ajavahemikul üksnes intressi ja muid tasusid, kuid mitte krediidi põhiosa. Samas ei hõlma see olukorda, kus tarbija viivitab kokkulepitud osamakse tasumisega. Sellisel juhul on tegemist kohustuse täitmisega viivitamisega, mida kajastatakse registris eraldi (vt eelnõu § 7 lg 1 punkti 12). Täieliku edasilükkamisega on tegemist eelkõige juhul, kui tarbija ei pea kokkulepitud perioodil tegema ühtegi graafikujärgset makset. Osaline edasilükkamine hõlmab näiteks põhiosa maksepuhkust, mille ajal tasutakse üksnes intressi ja lepingujärgseid tasusid, samuti muud ajutist kokkulepet, mille kohaselt tasub tarbija tavapärasest väiksemaid makseid ning tasumata osa kuulub tasumisele hiljem. Edasilükkamisega ei ole tegemist juhul, kui nt maksete vähendamine on püsiv või maksegraafik kujundatakse tervikuna ümber ilma konkreetse kohustuse hilisemasse aega lükkamiseta. Samuti ei käsitata edasilükkamisena juba lepingu sõlmimisel kokku lepitud astmelist maksegraafikut või ajutist soodusintressi, kui sellega ei kaasne tasumisele kuuluva summa edasilükkamist. Registrisse edastatakse nii edasilükkamise algus- kui ka lõppkuupäev. Üksnes lõppkuupäev ei võimaldaks tuvastada edasilükkamise algust ega kestust. Kui edasilükkamises lepitakse kokku enne selle algust, tuleb andmed edastada pärast kokkuleppe sõlmimist, mitte alles maksepuhkuse algamisel. Edasilükkamise perioodi pikendamisel, lühendamisel, ennetähtaegsel lõpetamisel või muul viisil muutmisel tuleb registrile edastada ajakohastatud algus- ja lõppkuupäev KJS § 8 lõikes 1 sätestatud tähtaja jooksul. Pärast edasilükkamise lõppemist ei kuvata seda päringu vastuses. Registripidajale tuleb edastada teave ajavahemiku kohta, mis tähendab krediidi tagasimakse tasumise edasilükkamise algus- ja lõppkuupäev. Kui edasilükkamise ajavahemikku pikendatakse, lühendatakse või muudetakse muul viisil, tuleb registripidajale edastada ajakohastatud andmed krediiditeabe jagamise seaduses sätestatud tähtaja jooksul. Punkt 12 sätestab, et registris kajastatakse ka tarbijakrediidilepingus kokku lepitud kohustuse täitmisega viivitamise fakt, kui tarbija kohustuse täitmise tähtpäevast on möödunud 14 päeva. Kohustuse täitmisega viivitamise fakt näitab, kas tarbijal on tarbijakrediidilepingust tulenev vähemalt üks rahaline kohustus, mille täitmise tähtpäevast on möödunud üle 14 päeva ja mis on jätkuvalt täitmata. Viivitamise fakt tekib seega 15. päeval pärast kohustuse täitmise tähtpäeva. Kui ühe tarbijakrediidilepingu alusel on viivituses mitu kohustust, nt on tasumata nt kaks osamakset, kajastatakse registris üksnes viivitamise fakti. Registripidajale ei edastata iga viivituses oleva osamakse kohta eraldi andmeid. Samuti ei edastata selle raames viivituses olevate kohustuste arvu, suurust ega üksikuid maksetähtpäevi. 12 Viivitamise fakti tuleb ajakohastada vastavalt KJS § 8 lõikele 1 - andmeid uuendatakse 24 tunni jooksul andmete muutumisest arvates. Kui viivituses olnud kohustused täidetakse, tuleb registripidajale edastada teave viivitamise lõppemise kohta (24 tunni jooksul). Päringu vastuses viivitamise fakti sel juhul enam ei kuvata. Kui hiljem tekib sama lepingu alusel uus üle 14 päeva kestev viivitus, tuleb viivitamise fakt registripidajale uuesti edastada. Kui üks viivituses olev kohustus täidetakse, kuid sama lepingu alusel jääb alles teine üle 14 päeva viivituses olev kohustus, ei ole viivitamise fakt lõppenud. Andmed tuleb edastada ja neid uuendada KJS §-s 8 sätestatud tingimustel. Punktis 13 nimetatud nõude loovutamise või lepingu ülevõtmise fakt võimaldab näidata, et krediidisuhte võlausaldaja või lepingupool on muutunud. Nõude loovutamist käsitatakse võlaõigusseaduse § 164 ja lepingu ülevõtmist võlaõigusseaduse § 179 tähenduses. Registrisse kantakse üksnes vastav fakt, mitte nõude loovutamise või lepingu ülevõtmise kokkuleppe sisu ega põhjused. Pärast nõude üleminekut kajastab seda finantskohustust see krediiditeabe andja, kellele seadusest tulenev andmete edastamise kohustus üle läheb. Üldjuhul on selleks krediidiinkasso. Seadusest tulenevalt võib andmete edastamise kohustuslaseks olla ka algne krediiditeabe andja (vt nt KAVS § 47 lõige 43). Lõikes 1 nimetatud andmeid tuleb käsitada omavahel seotud andmekogumina. Tarbija, krediiditeabe andja ja lepingu üldandmed võimaldavad tuvastada asjaomased isikud ja krediidisuhte, krediidi liiki ja tingimusi kirjeldavad andmed iseloomustavad kohustuse olemust ning krediidijääki, järgmist tagasimakset, maksete edasilükkamist ja viivitust puudutavad andmed kajastavad tarbija tegelikku maksekoormust. Selline andmekoosseis võimaldab krediidiandjal kasutada registrist saadud teavet ühe sisendina tarbija krediidivõimelisuse hindamisel. Lõikes 2 taasesitatakse selguse huvides krediiditeaberegistri tarbijakrediidilepingu sõlmimise piirangutega tarbijate nimekirja kantavate andmete koosseis. Andmekoosseisu eesmärk on võimaldada üheselt tuvastada tarbija, kes on avaldanud soovi piirata enda suhtes uute tarbijakrediidilepingute sõlmimist, ning tagada avalduse õige ja ajakohane arvestamine krediidivõimelisuse hindamise protsessis. Lõike sissejuhatavas tekstiosas kasutatud sõnad „registripidaja kannab“ kirjeldavad registripidaja ülesannet kanda nõuetekohased andmed registrisse. Erinevalt KJS §-is 7 loetletud andmetest, annab tarbijakrediidilepingu sõlmimise piirangutega tarbijate nimekirja kantavad andmed tarbija ise vahetult registripidajale. Nimekirja kantakse tarbija identifitseerimiseks vajalikud minimaalsed andmed – ees- ja perekonnanimi ning isikukood või selle puudumise korral sünniaeg. Vastavad andmed on vajalikud selleks, et välistada tarbija ekslik tuvastamine ning tagada piirangu kohaldumine üksnes selle isiku suhtes, kes on vastava avalduse esitanud. Isikukoodi puudumise korral kasutatakse alternatiivse identifikaatorina sünniaega, mis võimaldab tagada regulatsiooni kohaldamise ka nende isikute puhul, kellel Eesti isikukood puudub. Lisaks kantakse nimekirja avalduse esitamise kuupäev. See aitab tagada selgust piirangu kehtivuse ning selle rakendumise aja osas, võimaldades krediidiandjal hinnata, kas tarbija suhtes kehtib krediidilepingu sõlmimise piirang krediidivõimelisuse hindamise ajal. Avalduse esitamise kuupäev võimaldab vajaduse korral kontrollida ka piirangu rakendamise järjepidevust ning lahendada võimalikke vaidlusi piirangu kehtivusega seotud asjaolude üle. 13 Nimetatud andmeid ei ole võrreldes KJS § 9 lõikega 4 täpsustatud, vaid selguse huvides taasesitatud. Lõikes 3 rõhutatakse krediiditeabe andja rolli registrisse edastatavate andmete õigsuse ja ajakohasuse eest vastutajana. Tegemist ei ole krediiditeabe andjale põhimäärusega pandava uue kohustusega. Nimetatud põhimõte on osa IKÜM-ist tuleneva vastutava töötleja kontseptsioonist. IKÜM-i artikli 4 punkti 7 kohaselt on vastutav töötleja isik või asutus, kes määrab kindlaks isikuandmete töötlemise eesmärgid ja vahendid või kelle ülesanded on kindlaks määratud õigusaktiga. Krediiditeabe andja on vastutav töötleja nende isikuandmete töötlemise toimingute puhul, mida ta teeb oma tegevuses, sh tarbijakrediidilepingu sõlminud tarbija andmete töötlemisel. Seetõttu vastutab krediiditeabe andja IKÜM-i kohaselt selle eest, et tema kasutatavad algandmed ja nende põhjal registrile edastatav krediiditeave oleksid õiged ja ajakohased. Krediiditeabe andjal on vahetu õigussuhe tarbijaga või on tema valduses tarbijakrediidilepingust tulenev nõue. Seetõttu on just krediiditeabe andjal olemas registrisse edastatavate andmete sisuliseks kontrollimiseks vajalikud lepingud, maksegraafikud, maksete andmed ja/või muud algdokumendid. Registripidajal ei ole võimalik ega ole ka põhjendatud hinnata iga tarbijakrediidilepingu, makse või nõude sisulist õiguspärasust. Andmete õigsuse tagamine tähendab, et registrisse edastatud andmed peavad vastama krediiditeabe andja algandmetele ning kajastama tarbijakrediidilepingu ja sellest tulenevate kohustuste tegelikku õiguslikku ja faktilist seisu. Andmed peavad olema täielikud ega tohi olla eksitavad. Krediiditeabe andja peab rakendama oma töökorralduses meetmeid, mis võimaldavad enne andmete edastamist kontrollida nende õigsust ning tuvastatud vead viivitamata parandada. Andmete ajakohasuse tagamine tähendab, et krediiditeabe andja peab jälgima registrisse edastatud andmete muutumist ja edastama registripidajale muudetud andmed KJS §-s 8 sätestatud tähtaja jooksul. Säte toetab ka krediiditeabe andja ja registripidaja vastutuse piiritlemist. Krediiditeabe andja vastutab andmete sisulise õigsuse, täielikkuse ja ajakohasuse eest. Registripidaja kontrollib andmete tehnilist nõuetekohasust, näiteks kohustuslike väljade täidetust, andmevormingut, lubatud väärtuste kasutamist ja andmete tehnilist kooskõla, ning tagab nõuetekohaselt edastatud andmete registrisse kandmise. Registripidaja tehniline kontroll ei vabasta krediiditeabe andjat vastutusest tema edastatud andmete sisu eest. Lõikes 4 sätestatakse registripidaja kohustus tagada, et KJS § 10 lõike 1 punktis 1 nimetatud isikule edastatav päringuvastus ei võimaldaks tuvastada teisi krediiditeabe andjaid, kelle esitatud andmeid vastus sisaldab. Piirangu eesmärk on vältida registri kasutamist teiste krediiditeabe andjate kliendisuhete või tegevuse kohta teabe saamiseks. Samal ajal peab päringuvastus sisaldama krediidivõimelisuse hindamiseks vajalikku sisulist krediiditeavet. Teise krediiditeabe andja tuvastamise võib välistada näiteks tema nime, registrikoodi ja lepingunumbri kuvamata jätmise või nende asendamise registrisisese tunnusega. Krediiditeabe andja identiteedi tuvastamise välistamine aitab vähendada riski, et registriandmeid kasutatakse näiteks ärilise teabe kogumiseks, konkurentide kliendibaasi või portfellide kaardistamiseks või muul eesmärgil, mis ei kattu KJS-is sätestatud eesmärkidega. 14 Samuti aitab see vältida olukordi, kus registrist saadud teavet kasutatakse turuosaliste vahelise konkurentsi mõjutamiseks. Samas ei kahjusta see lahendus registri põhieesmärki ehk krediidivõimelisuse hindamise kvaliteeti, kuna krediidiotsuse tegemiseks vajalikud andmed tarbija finantskohustuste kohta jäävad päringu tegijale endiselt nähtavaks. Vajaduse korral on võimalik sama krediiditeabe andja poolt esitatud andmeid omavahel siduda, ilma et krediiditeabe andja isik avalduks. Seega on tegemist meetmega, mis aitab kaasa andmete eesmärgipärase kasutamise tagamisele ning vähendab registri väärkasutuse riski, säilitades samal ajal registri funktsionaalsuse krediidivõimelisuse hindamisel. Nõue kohaldub üksnes KJS § 10 lõike 1 punktis 1 nimetatud isiku tehtud päringu vastusele. See ei piira andmesubjekti õigust saada teavet tema andmeid registrisse esitanud krediiditeabe andja kohta ega mõjuta teistele seaduse alusel juurdepääsuõigust omavatele isikutele teabe väljastamist. Lõikes 5 täpsustatakse KJS § 10 lõike 1 punktis 1 nimetatud isikule väljastatava päringu vastuse kuvamisloogikat määruse § 7 lõike 1 punktides 12 (viivitamise fakt) ja 13 (nõude loovutamise fakt) nimetatud andmete osas. Sätte kohaselt kuvatakse kohustuse täitmisega viivitamise fakti ning nõude loovutamise või lepingu ülevõtmise fakti puudutavate andmete asemel väärtus „N/A“ juhul, kui vastavad andmed puuduvad või kui on saabunud KJS § 10 lõigetes 4 või 5 sätestatud tähtpäev. Sätte eesmärk on tagada registriandmete ühetaoline ja neutraalne kuvamine olukorras, kus krediidivõimelisuse hindamiseks asjakohane teave puudub või selle kuvamiseks seaduses ette nähtud ajavahemik on lõppenud. Väärtuse „N/A“ kuvamine välistab olukorra, kus päringu tegija võiks teha tarbija suhtes põhjendamatuid järeldusi üksnes seetõttu, et teatud andmeväljal puudub väärtus või andmete säilitamise tähtaeg on möödunud. Kohustuse täitmisega viivitamise fakti ja nõude loovutamise või lepingu ülevõtmise fakti kajastamine on ajaliselt piiratud ning seotud KJS-is sätestatud eesmärgipärase töötlemise tingimustega. Pärast seaduses sätestatud tähtpäeva saabumist ei ole vastava teabe arvestamine krediidivõimelisuse hindamisel enam põhjendatud. Seetõttu nähakse ette, et päringu vastuses ei kuvata aegunud andmete kohta negatiivset või positiivset märget, vaid neutraalset tähistust. Selline lahendus toetab andmete minimaalsuse ja eesmärgipärasuse põhimõtteid ning aitab tagada, et krediidivõimelisuse hindamisel kasutatakse üksnes asjakohast ja ajakohast teavet. Samuti vähendab see riski, et tarbijale avaldub ebaproportsionaalne mõju ajalooliste või enam mitteasjakohaste asjaolude tõttu. Lõikega 6 nähakse ette, et päringuvastuses kuvatakse andmete viimase uuendamise kuupäev ja kellaaeg minuti täpsusega. Uuendamise aja kuvamine võimaldab päringu tegijal hinnata andmete ajakohasust ning arvestada krediidivõimelisuse hindamisel, millise ajahetke seisuga registriandmed esitati või viimati ajakohastati. See on oluline eelkõige juhul, kui tarbija krediidikohustuses on vahetult enne päringu tegemist toimunud muudatus, mis ei pruugi veel registriandmetes kajastuda. 15 Viimase uuendamise aeg näitab vastava registrikirje ajakohastamise aega, mitte päringu tegemise või päringuvastuse koostamise aega. Selle kuvamine suurendab andmete kasutamise läbipaistvust. Paragrahv 7 – registriandmetele juurdepääsu andmine Lõikes 1 sätestatakse registriandmetele juurdepääsu üldpõhimõte. Juurdepääs võimaldatakse üksnes KJS § 10 lõikes 1 nimetatud isikutele ning samas sättes määratud eesmärgil. Seega ei ole krediiditeaberegister avalik andmekogu ning juurdepääsuõigus ei anna õigust kasutada registriandmeid muul eesmärgil. Juurdepääsu võimaldamisel kontrollitakse, kas andmesaaja kuulub seaduses nimetatud isikute hulka ning kas taotletav juurdepääs vastab tema seadusest tulenevale ülesandele ja vajalikule andmekoosseisule. Lõikes 2 täpsustatakse KJS § 10 lõike 1 punktis 5 nimetatud notarile ja kohtutäiturile kättesaadavate andmete koosseisu. Notarile võimaldatakse juurdepääs pärimismenetluse läbiviimiseks ning kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud ülesannete täitmiseks ja pärandi inventuuri tegemiseks. Neile tehakse kättesaadavaks tarbija, krediiditeabe andja ja füüsilisest isikust käendaja üldandmed ning krediidiliigi, krediidi maksimaalse summa ja krediidi- või nõudejäägi andmed. Need andmed võimaldavad tuvastada isiku krediidikohustused, asjaomase võlausaldaja või muu krediiditeabe andja ning kohustuste liigi ja rahalise ulatuse. Notarile ja kohtutäiturile ei võimaldata juurdepääsu andmetele, mis ei ole nende seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks vajalikud, näiteks tagasimaksegraafiku ja intressimäära tüübile või järgmise tagasimakse suurusele. Piiratud andmekoosseis lähtub eesmärgikohasuse ja minimaalsuse põhimõtetest. Lõikes 3 nähakse ette kaks juurdepääsu võimaldamise viisi. Ühekordse taotluse alusel võimaldatakse juurdepääs juhul, kui andmesaajal tekib vajadus registriandmete järele üksikjuhtumi lahendamisel ja püsiva tehnilise juurdepääsu loomine ei ole põhjendatud. Kui andmesaaja vajab registriandmeid oma ülesannete täitmisel regulaarselt, võib talle võimaldada poolte vahel sõlmitud lepingu alusel otsejuurdepääsu. Juurdepääsulepingus määratakse muu hulgas kindlaks andmevahetuse tehnilised ja korralduslikud tingimused, lubatud andmekoosseis, kasutajate ja kasutajaõiguste haldamise kord, infoturbenõuded ning toimingute logimise ja intsidentidest teavitamise kord. Leping ei ole iseseisev andmete töötlemise õiguslik alus ega võimalda anda andmesaajale seaduses sätestatust ulatuslikumat juurdepääsu. Lepingu sõlmimine on vajalik eelkõige KJS § 10 lõike 1 punktis 1 nimetatud isikute puhul, kes kasutavad registrit regulaarselt krediidivõimelisuse hindamise eesmärgil ning kelle tegevus eeldab pidevat, standardiseeritud ja tehniliselt integreeritud juurdepääsu registriandmetele. Lepingu sõlmimine võimaldab täpsustada registri kasutamise tehnilisi, organisatsioonilisi ja turvalisusega seotud tingimusi, sealhulgas kasutajaõigusi, autentimise viise, teenustasemeid, tehnilisi nõudeid ning poolte vastutust registri kasutamisel. Lepinguga ei või piirata seadusest tulenevat juurdepääsuõigust, kehtestada täiendavaid juurdepääsu piiramise või lõpetamise aluseid ega panna andmesaajale KJS-is, põhimääruses või muus õigusaktis sätestamata sisulisi kohustusi. Registriteenuse eest võetav tasu saab põhineda üksnes seaduse kohaselt kooskõlastatud hinnakirjal. 16 Lepingu alusel juurdepääsu võimaldamine aitab tagada ka registriandmete turvalise kasutamise ning võimaldab volitatud töötlejal kontrollida, et registrit kasutatakse üksnes seaduses sätestatud eesmärkidel ja tingimustel. Lõikes 4 täpsustatakse otsejuurdepääsu tehnilisi viise. Otsejuurdepääsu võib tagada riigi infosüsteemide andmevahetuskihi või muu nõuetekohase turvalisuse tasemega andmevahetusplatvormi kaudu. Samuti võib registripidaja juurdepääsu võimaldada tema määratud tehnilisel viisil ja kasutajaõiguste alusel, näiteks registri kasutajaliidese kaudu. Kasutatav lahendus peab võimaldama kasutaja usaldusväärset tuvastamist, juurdepääsu piiramist talle vajalikus ulatuses ning päringute ja muude andmetöötlustoimingute logimist. Registripidaja õigus määrata juurdepääsu tehniline viis ei anna talle õigust otsustada seadusest erinevalt andmesaaja sisulise juurdepääsuõiguse üle. Registripidaja määrab tehnilised tingimused, autentimisvahendid ja kasutajaõiguste haldamise korra, lähtudes õigusaktides sätestatud nõuetest ning registri konfidentsiaalsuse, tervikluse ja käideldavuse tagamise vajadusest. Lõikes 5 sätestatakse nõuded registriandmetele juurdepääsu taotlemisel. Sätte kohaselt peab juurdepääsu taotlev isik või asutus märkima, milliste andmete kohta soovitakse päringuid teha ning millisel õiguslikul alusel vastavat juurdepääsu taotletakse. Registriandmetele juurdepääs võimaldatakse üksnes ulatuses, mis on vajalik krediiditeabe jagamise seaduses sätestatud eesmärkide saavutamiseks. Kuna krediiditeaberegister sisaldab tundlikke finantskohustusi puudutavaid andmeid, peab enne juurdepääsu võimaldamist olema võimalik hinnata nii taotleja õigust andmetele ligi pääseda kui ka taotletava andmestiku ulatuse põhjendatust. Õigusliku aluse märkimise kohustus võimaldab volitatud töötlejal kontrollida, kas taotlejal on krediiditeabe jagamise seadusest või muust õigusaktist tulenev õigus registriandmeid kasutada ning kas taotletav juurdepääs vastab seaduses sätestatud eesmärgile. Andmete ulatuse täpsustamine aitab omakorda tagada isikuandmete minimaalsuse põhimõtte järgimise, võimaldades ligipääsu üksnes nendele andmetele, mis on taotleja ülesannete täitmiseks vajalikud. Säte toetab ka registri kasutamise läbipaistvust ja kontrollitavust, võimaldades volitatud töötlejal hinnata juurdepääsu põhjendatust juba enne kasutaja liidestamist või kasutajaõiguste andmist. Selline eelkontroll aitab vähendada registriandmete väärkasutuse riski ning tagada, et juurdepääsuõigused kujundatakse vastavalt kasutaja tegelikule vajadusele ja seadusest tulenevale pädevusele. Lõikes sätestatud nõue on vajalik ka selleks, et võimaldada diferentseeritud juurdepääsuõiguste rakendamist. Kõigil registri kasutajatel ei ole põhjendatud vajadust kõigile registris sisalduvatele andmetele ligipääsuks ning seetõttu peab juurdepääsu ulatus olema seotud kasutaja õigusliku staatuse ja registri kasutamise eesmärgiga. Lõikes 6 sätestatakse päringu tegija kohustus märkida registrisse iga päringu tegemisel selgitus päringu õigusliku aluse kohta. Sätte eesmärk on tagada registriandmete kasutamise läbipaistvus, kontrollitavus ja eesmärgipärasus ning võimaldada hiljem kontrollida, kas registriandmete kasutamine toimus seaduslikul alusel. 17 Krediiditeaberegister sisaldab andmeid tarbija finantskohustuste kohta, mistõttu peab iga päring olema seotud konkreetse seadusest tuleneva õiguse või ülesande täitmisega. Õigusliku aluse ja selgituse märkimise kohustus aitab tagada, et registriandmeid ei eesmärkidel, mis ei ole KJS- iga lubatud. Praktikas tähendab see, et päringu tegija peab iga päringu tegemise hetkel põhjendama, millisel seadusest tuleneval alusel ja eesmärgil ning miks andmeid küsitakse. Sättel on oluline roll registri kasutamise tagantjärele kontrollitavuse tagamisel. Päringu tegemise selgituste fikseerimine võimaldab vajaduse korral kontrollida nii volitatud töötlejal, vastutaval töötlejal kui ka pädevatel järelevalveasutustel, kas registri kasutamine oli õiguspärane ning vastas andmete töötlemise eesmärgile. Samuti aitab vastav teave tagada tarbija õigusi, võimaldades talle anda ülevaate sellest, kes, millal ja millisel alusel on tema andmeid registrist küsinud. Lõikes 7 reguleeritakse nõusolekupõhist juurdepääsu, mida tuleb eristada KJS § 10 lõikest 1 tulenevast seadusjärgsest juurdepääsust. Kui isiku õigus registriandmeid saada põhineb andmesubjekti nõusolekul, võimaldatakse talle juurdepääs üksnes nõusolekus määratud andmete, eesmärgi, saaja ja kehtivusaja ulatuses. Nõusoleku andmine, haldamine ja tagasivõtmine toimub avaliku teabe seaduse §-s 4310 sätestatud andmenõusoleku ja volituste haldamise andmekogu vahendusel. See võimaldab kontrollida nõusoleku olemasolu, ulatust ja kehtivust ning tagab nõusolekuga seotud toimingute tõendatavuse. Sätte eesmärk on tagada, et andmesubjekti nõusolekul põhinev juurdepääs registriandmetele toimuks turvaliselt, kontrollitavalt ja üheselt tõendataval viisil. Kuna krediiditeaberegister sisaldab tundlikke andmeid, peab olema võimalik usaldusväärselt tuvastada nii nõusoleku olemasolu, selle ulatus kui ka see, kellele ja millistel tingimustel andmesubjekt on juurdepääsu võimaldanud. Andmenõusoleku ja volituste haldamise andmekogu kasutamine võimaldab tagada nõusolekute keskse, standardiseeritud ja tehniliselt usaldusväärse haldamise. Selline lahendus vähendab riski, et nõusolekuid hallatakse erinevate süsteemide kaudu ebaühtlaselt või viisil, mis raskendab hilisemat kontrolli. Samuti võimaldab see tagada, et registriandmetele pääseb ligi üksnes ulatuses, milleks andmesubjekt on selgesõnaliselt nõusoleku andnud. Sätte kohaselt on juurdepääs piiratud nõusolekuga määratud ulatusega. See tähendab, et andmesubjekt saab määrata, milliste andmete või millise eesmärgi jaoks nõusolek antakse, ning registri kasutaja ei või saada juurdepääsu laiemale andmehulgale kui see, milleks nõusolek on antud. Selline lahendus toetab isikuandmete minimaalsuse ja eesmärgipärasuse põhimõtteid ning tugevdab andmesubjekti kontrolli tema kohta töödeldavate andmete üle. Ühtlasi aitab andmenõusoleku ja volituste haldamise andmekogu kasutamine tagada registri kasutamise läbipaistvust ja hilisemat kontrollitavust, kuna võimalik on tuvastada, millal, kellele ja millises ulatuses nõusolek anti ning kas registriandmete kasutamine vastas andmesubjekti tahtele. Kui isik ei saa kasutada andmenõusoleku teenust või selle autentimisvahendeid, ei takista see tal enda IKÜM-ist tulenevate õiguste teostamist. Andmesubjekt saab pöörduda registripidaja poole ka muul viisil, mis võimaldab tema isikusamasust usaldusväärselt kontrollida. Sel viisil saab isik registris tema kohta sisalduvad andmed soovi korral ise muule teenusepakkujale edastada. 18 Kui juurdepääsuõigus tuleneb vahetult seadusest, ei sõltu andmete väljastamine andmesubjekti nõusolekust. Nõusolekupõhine juurdepääs on eraldiseisev võimalus ega mõjuta KJS § 10 lõikes 1 nimetatud isikute õigust saada registriandmeid seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks. Nõusolekupõhise juurdepääsu võimaldamiseks ei nähta ette andmenõusoleku ja volituste haldamise andmekogu kõrval muud nõusoleku haldamise lahendust. Lõikes 8 antakse vastutavale töötlejale õigus piirata või keelata juurdepääs, kui andmevahetuse tõttu on tekkinud konkreetne oht registri konfidentsiaalsusele või terviklusele. Sellise ohuga võib olla tegemist näiteks juurdepääsuvahendite kompromiteerimise, lubamatu juurdepääsu katse, pahavara, ebatavaliselt suure mahuga automatiseeritud päringute või andmete terviklust kahjustava tehnilise rikke korral. Registri konfidentsiaalsuse kahjustamise risk võib seisneda näiteks volitamata juurdepääsu ohus, turvanõuetele mittevastavas andmevahetuses või olukorras, kus esineb põhjendatud kahtlus andmete võimalikuks lekkeks või väärkasutuseks. Registri tervikluse risk võib seisneda selles, et andmevahetuse tulemusena võivad registrisse sattuda ebaõiged, moonutatud või tehnilise vea tõttu kahjustatud andmed. Sättega antakse vastutavale töötlejale võimalus reageerida kiiresti ja paindlikult olukordades, kus registri turvalisus võib olla ohustatud, ilma et oleks vajalik eelnev pikem menetlus või mingi täiendava menetlusliku otsuse ootamine. Arvestades krediiditeaberegistri rolli krediidivõimelisuse hindamisel, võib ka lühiajaline turvarike või andmete tervikluse kahjustus mõjutada märkimisväärselt krediidiotsuste kvaliteeti ning tarbijate õigusi. Seetõttu peab registripidajal olema õigus võtta tarvitusele ennetavaid meetmeid juba riski tekkimise kahtluse korral. Juurdepääsu peatamisel või piiramisel tuleb lähtuda haldusmenetluse seadusest, sh üldpõhimõtetest. Juurdepääsu peatamine või piiramine peab olema põhjendatud ning seda on võimalik vaidlustada õigusaktides sätestatud korras. Meede peab olema ohu suhtes proportsionaalne ning seda võib kohaldada üksnes ulatuses ja ajaks, mis on ohu kõrvaldamiseks vajalik. Võimaluse korral tuleb eelistada juurdepääsu täielikule peatamisele vähem piiravat meedet. Meetme kohaldamise aluseks olevad asjaolud peab dokumenteerima, teavitama adressaati piirangu põhjusest ja ulatusest ning andma puuduse kõrvaldamiseks mõistliku tähtaja, va juhul, kui viivitamatu sekkumine on vajalik vahetu ja olulise turvariski vältimiseks. Juurdepääs tuleb taastada viivitamata pärast piirangu aluseks olnud asjaolude äralangemist. Juurdepääsu peatamine või selle piiramine on registri kaitseks rakendatav ajutine meede, mitte seadusest tuleneva juurdepääsuõiguse lõplik äravõtmine. Vastutav töötleja peab hindama ohu olemust ja ulatust ning valima selle kõrvaldamiseks sobiva ja proportsionaalse meetme. Juurdepääs keelatakse täielikult üksnes juhul, kui ohtu ei ole võimalik kõrvaldada vähem piirava meetmega. Võimaluse korral piiratakse ainult ohuga seotud kasutajakonto, liidese, toimingu või andmekategooria kasutamist ning säilitatakse muu õiguspärane juurdepääs. Ohu kõrvaldamisel taastatakse juurdepääs viivitamata. Registripidaja teeb vastutava töötleja otsuse täitmiseks vajalikud tehnilised toimingud. Paragrahv 8 – andmesubjekti õigused Normiga sätestatakse andmesubjekti õigused krediiditeaberegistri kasutamisel ning tingimused nende õiguste teostamiseks. See aitab tagada andmesubjektile läbipaistva ülevaate tema kohta registris töödeldavatest andmetest, võimaldada kontrollida andmete kasutamise õiguspärasust ning anda tarbijale võimalus kasutada registrit enda finantskäitumise teadlikuks juhtimiseks. 19 Lõike 1 kohaselt on andmesubjektil õigus tutvuda registri vahendusel enda kohta töödeldud andmetega, sealhulgas andmete töötlemise logiga. Vastava õiguse eesmärk on tagada andmesubjektile ülevaade sellest, milliseid tema finantskohustusi puudutavaid andmeid registris töödeldakse ning kas andmete töötlemine toimub õiguspäraselt ja eesmärgipäraselt. Andmete töötlemise logiga tutvumise võimalus on oluline läbipaistvuse ja kontrollitavuse tagamiseks, võimaldades andmesubjektil saada teavet selle kohta, kes, millal ja millisel õiguslikul alusel on tema kohta registrist päringuid teinud. Selline lahendus aitab tugevdada andmesubjekti kontrolli tema kohta töödeldavate andmete üle ning suurendab usaldust krediiditeaberegistri toimimise vastu. Inimese õigus saada mugaval ja kasutajasõbralikul viisil ülevaade enda kohta tehtud päringutest ning andmete töötlemise logidest tagatakse andmejälgija või muu samaväärse tehnilise lahenduse kaudu. Kui registri andmevahetus toimub infosüsteemide andmevahetuskihi kaudu, võimaldatakse ülevaade andmejälgija vahendusel. Samas ei pruugi krediiditeaberegistri andmevahetus toimuda üksnes infosüsteemide andmevahetuskihi kaudu ning registri toimimisel võib kasutada ka muud sarnast andmevahetusplatvormi. Kuna andmejälgija funktsionaalsus on seotud infosüsteemide andmevahetuskihi logidega, tuleb muude tehniliste lahenduste kasutamise korral tagada andmesubjektile samaväärne võimalus tutvuda tema kohta tehtud päringute ja andmete töötlemise asjaoludega registri kaudu või muu kasutajasõbraliku lahenduse abil. Oluline on tagada, et andmesubjekti õigus saada ülevaade enda kohta töödeldavatest andmetest ja nende kasutamisest ei sõltuks registri tehnilisest arhitektuurist ega kasutatavast andmevahetuslahendusest. Olenemata kasutatavast tehnoloogilisest lahendusest peab andmesubjektile olema tagatud lihtne, arusaadav ja usaldusväärne võimalus kontrollida, kes, millal ja millisel õiguslikul alusel on tema andmeid registrist kasutanud. Lõike 2 kohaselt on andmesubjektil õigus teha registri vahendusel avaldus enda kandmiseks tarbijakrediidilepingu sõlmimise piirangutega tarbijate nimekirja. Vastava õiguse eesmärk on võimaldada tarbijal vabatahtlikult piirata enda suhtes uute tarbijakrediidilepingute sõlmimist olukorras, kus ta soovib ennetada impulsiivset laenamist, maandada ülelaenamise riski või kaitsta end võimalike kuritarvituste eest, sealhulgas identiteedivarguse juhtudel. Registri kaudu avalduse esitamise võimaldamine tagab tarbijale mugava, kiire ja kasutajasõbraliku viisi vastava õiguse realiseerimiseks ning toetab krediiditeabe jagamise seaduse eesmärki edendada vastutustundlikku laenamist ja laenuvõtmist. Lõikes 3 sätestatakse, et registri vahendusel enda andmetele juurdepääsemiseks või nn laenukeelu nimekirja kandmiseks avalduse esitamisel kasutatakse riigi autentimisteenust. Autentimise eesmärk on kontrollida usaldusväärselt juurdepääsu taotleva isiku samasust ning välistada registriandmete avaldamine kõrvalisele isikule. Riigi autentimisteenuse all peetakse silmas keskset autentimislahendust, mis võimaldab kasutada Eestis tunnustatud e-identimise vahendeid ning asjakohasel juhul teiste Euroopa Liidu liikmesriikide tunnustatud e-identimise vahendeid. Riigi autentimisteenuse kasutamine tagab ühtlasi ühtse, laialdaselt kasutatava ja usaldusväärse ligipääsulahenduse. Säte ei piira õiguste realiseerimist muul viisil, mis võimaldab vajaduse korral andmesubjekti või tarbija isikusamasust usaldusväärselt kontrollida. Paragrahv 9 – ebaõigete andmete parandamine 20 Normis täpsustatakse andmesubjekti esitatud andmete parandamise taotluse menetlemisega seonduvaid üksikuid aspekte. Paragrahv reguleerib eelkõige registripidaja ja krediiditeabe andja vahelist suhtlust ning vaidlustatud andmete tähistamist taotluse lahendamise ajal. Andmesubjekti õiguse andmete parandamisele ning taotluse menetlemise üldised nõuded ja tähtajad sätestab piisavalt selgelt IKÜM (eeskätt artiklid 12-19), mistõttu ei sätestata põhimääruses üksikasjalikku andmesubjekti taotluste menetlemise regulatsiooni. Lõike 1 kohaselt võimaldab registripidaja andmesubjektil esitada registri vahendusel taotluse teda puudutavate andmete parandamiseks. Säte annab andmesubjektile mugava viisi IKÜM-i artiklist 16 tuleneva andmete parandamise õiguse teostamiseks. Registri kaudu taotluse esitamine ei piira andmesubjekti õigust esitada taotlus IKÜM-i alusel ka muul viisil. Registripidaja peab tagama, et taotluse esitamise võimalus oleks andmesubjektile arusaadav ja tegelikult kasutatav ning et taotleja isikusamasust oleks võimalik usaldusväärselt kontrollida. Lõikes 2 sätestatakse krediiditeabe andja esitatud andmete parandamise taotluse edastamise kord. Registripidaja edastab taotluse sellele krediiditeabe andjale, kes vaidlustatud andmed registripidajale esitas, kuna krediiditeabe andjal on olemas andmete sisulise õigsuse kontrollimiseks vajalikud algandmed, sh tarbijakrediidilepingut, makseid ja nõude seisu kajastav teave. Selles olukorras on krediiditeabe andja vastutav töötleja, kellel lasuvad IKÜM- ist tulenevad vastutava töötleja kohustused, sh andmesubjekti taotluse lahendamine. Registripidaja teavitab andmesubjekti taotluse edastamisest, et andmesubjektile oleks teada, kes tema taotluse sisuliselt läbi vaatab. Taotluse edastamine ei alusta uut menetlustähtaega ega või tuua kaasa IKÜM-is sätestatud tähtaja pikenemist. Seetõttu tuleb taotlus asjaomasele krediiditeabe andjale edastada põhjendamatu viivituseta. Krediiditeabe andja lahendab talle edastatud taotluse IKÜM-i alusel. IKÜM-i artikli 12 lõike 3 kohaselt tuleb andmesubjekti teavitada taotluse alusel võetud meetmetest põhjendamatu viivituseta, kuid hiljemalt ühe kuu jooksul taotluse saamisest. Vajaduse korral võib seda tähtaega taotluse keerukust ja taotluste hulka arvestades pikendada kuni kahe kuu võrra. Tähtaja pikendamisest ja selle põhjustest tuleb andmesubjekti teavitada ühe kuu jooksul taotluse saamisest. Kui krediiditeabe andja jätab taotluse rahuldamata, peab ta IKÜM-i artikli 12 lõike 4 kohaselt teavitama andmesubjekti põhjendamatu viivituseta, kuid hiljemalt ühe kuu jooksul, taotluse rahuldamata jätmise põhjustest ning võimalusest esitada kaebus Andmekaitse Inspektsioonile või kasutada kohtulikku õiguskaitsevahendit. Kui krediiditeabe andja tuvastab andmete ebaõigsuse, parandab ta andmed ja edastab ajakohastatud andmed registrisse KJS §-s 8 sätestatud tähtaja jooksul. KJS § 8 lõikes 1 nimetatud krediiditeabe andja peab ajakohastatud andmed registripidajale edastama 24 tunni jooksul andmete muutumisest, KJS lõikes 2 nimetatud krediiditeabe andja (krediidiinkasso) kümne päeva jooksul. Kui krediiditeabe andja leiab, et registris kajastuvad andmed on õiged, põhjendab ta oma seisukohta andmesubjektile IKÜM-i kohaselt. Mõlemal juhul teavitab krediiditeabe andja taotluse lahendamise tulemusest ka registripidajat. Lõikes 3 nähakse ette, et taotluse lahendamise ajal kuvatakse vaidlustatud andmete juures märge „Ülevaatamisel“. Märke eesmärk on teavitada registriandmete kasutajat, et andmesubjekt on andmete õigsuse vaidlustanud ja asjaomane krediiditeabe andja kontrollib 21 neid. Märke lisamine ei tähenda iseenesest, et andmed on ebaõiged, ega otsusta ette taotluse lahendamise tulemust. Märget kuvatakse kuni krediiditeabe andja teatab registripidajale, et andmed on parandatud või et kontrollimise tulemusel osutusid need õigeks. Pärast teate saamist eemaldab registripidaja märke. Märke „Ülevaatamisel“ kuvamine ei ole samastatav IKÜM-i artiklis 18 sätestatud isikuandmete töötlemise piiramisega. Kui andmesubjekt taotleb lisaks andmete parandamisele nende töötlemise piiramist ning selleks esinevad IKÜM-i artiklis 18 sätestatud alused, tuleb asjakohane taotlus lahendada eraldi IKÜM-i kohaselt. Tarbijakrediidilepingu sõlmimise piirangutega tarbijate nimekirja andmeid ei esita registrisse krediiditeabe andja, vaid need kannab registripidaja registrisse tarbija avalduse alusel. Seetõttu ei edastata nende andmete parandamise taotlust krediiditeabe andjale, vaid selle lahendab registripidaja oma pädevuse piires ja vastutava töötleja juhiste kohaselt. Eraldi menetluskorra ja tähtaegade sätestamine põhimääruses ei ole vajalik, sest ka nende taotluste suhtes kohalduvad vahetult IKÜM-i artiklites 12 ja 16 sätestatud nõuded, sealhulgas kohustus tegutseda põhjendamatu viivituseta ja teavitada andmesubjekti võetud meetmetest viivitamatult. Lisaks IKÜM-ile kohaldub registripidaja tegevusele HMS ja selle üldpõhimõtted. Nn laenukeelu nimekirjas sisalduvate ebaõigete andmete parandamist tuleb eristada tarbija soovist lasta ennast nimekirjast eemaldada. Ebaõigete andmete parandamise taotlus lahendatakse IKÜM-i alusel, kuid nimekirjast eemaldamise avalduse esitamise tingimused ja selle alusel tehtavad toimingud tulenevad KJS §-st 9. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõul on puutumus Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2016/679 (isikuandmete kaitse üldmäärus), kuivõrd eelnõus reguleeritakse isikuandmete töötlemisega seotud küsimusi, sh andmetöötluse logide säilitamist. Eelnõu on kooskõlas Euroopa Liidu õigusega. Krediiditeaberegistri tehnoloogilise lahenduse väljatöötamisel arvestatakse Euroopa Liidu õigusest tulenevate piiriülese juurdepääsu nõuetega. 4. Määruse mõjud Määrusega ei kaasne olulisi muid täiendavaid mõjusid võrreldes seaduses kirjeldatud mõjudega. Määruse mõju seisneb eelkõige krediiditeaberegistri toimimise praktiliste tingimuste täpsustamises ning KJS-is sätestatud regulatsiooni rakendamise võimaldamises. Määrusega luuakse eeldused registri turvaliseks, läbipaistvaks ja tõhusaks toimimiseks, toetades seeläbi vastutustundlikku laenamist, krediidivõimelisuse kvaliteetset hindamist ja ülelaenamise riskide ennetamist. Samuti aitab määrus kaasa andmesubjektide õiguste paremale tagamisele, võimaldades neil saada mugavalt ülevaade enda kohta töödeldavatest andmetest ja registri kasutamisest. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Vastavalt krediiditeabe jagamise seadusele peab krediiditeaberegister täiemahulist tööd alustama 01.03.2029. a. Selle eelduseks on krediiditeaberegistri pidaja leidmiseks hankemenetluse ettevalmistamine ja läbiviimine ning registri toimimiseks vajalike lepinguliste, organisatsiooniliste ja tehniliste eelduste loomine. Registripidaja valimise järel tuleb tagada 22 registri tehniline arendamine, liidestuste loomine krediiditeabe andjate ja registri kasutajatega, testimine ning registri kasutuselevõtt kooskõlas krediiditeabe jagamise seaduses sätestatud tähtaegadega. Samuti eeldab määruse rakendamine registri kasutajate, sealhulgas krediiditeabe andjate, tehnilist valmisolekut andmete esitamiseks ja registri kasutamiseks. Määruse rakendamine ei too kaasa täiendavaid püsivaid riigieelarvelisi kulusid krediiditeaberegistri pidamiseks, kuna registripidamise ülesanne delegeeritakse krediiditeabe jagamise seaduse alusel kontsessioonilepingu kaudu registripidajale. Registri arendamise, haldamise, hooldamise ja registriteenuse osutamisega seotud kulud kannab registripidaja vastavalt kontsessioonilepingu tingimustele, küsides registriteenuste kasutamise eest tasu. Riigile võivad kaasneda piiratud ulatusega kulud seoses hankemenetluse ettevalmistamise ja läbiviimisega, sealhulgas hankedokumentide ettevalmistamisega. Tegemist on ühekordsete rakenduskuludega. Määruse rakendamisega ei kaasne otseseid riigieelarvelisi tulusid. Kaudse mõjuna võib määrus aidata kaasa vastutustundlikuma laenamise praktika kujunemisele, krediidivõimelisuse kvaliteetsemale hindamisele ja ülelaenamise riskide vähenemisele, millel võib pikemas perspektiivis olla positiivne mõju finantskeskkonna stabiilsusele ja tarbijakaitsele, samuti kohalike omavalitsusete tegevusele (võlanõustamisteenused). 6. Määruse jõustumine Määrus kavandatakse jõustuma üldises korras (haldusmenetluse seaduse § 93 lõige 2). 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitati kooskõlastamiseks 2 Justiits- ja Digiministeeriumile, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile ja Siseministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Statistikaametile, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile, Riigi Infosüsteemi Ametile, Andmekaitse Inspektsioonile, Eesti Krediidiandjate Liidule, Eesti Pangaliidule, FinanceEstoniale, Eesti Võlanõustajate Liidule, Eesti Kaubandus-Tööstuskojale, Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidule, Finantsinspektsioonile, Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Kojale, Notarite Kojale, B2 Impact OÜ-le, Heimondo Estonia OÜ-le, Julianus Inkasso OÜ-le, ja OÜ-le GS Core. Eelnõu esitatakse teistkordseks kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks samadele asutustele ja isikutele. 2 https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/f5ee0bd6-0480-47f5-8fa7-dcfa631b9ed1 23