dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Maanteeamet
Sissetulev kiriAvalik

Kiri

Maanteeamet · 13. november 2020
Viit
15-5/20/52802-1
Registreeritud
13. november 2020
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Keskkonnaamet
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
15 Taristu ehituse ja -remondi planeerimise ja ehitamise korraldamine
Sari
15-5 Keskkonnakaitse dokumendid
Toimik
15-5/2020
Vastutaja
Rein Kallas (MA, Strateegilise planeerimise teenistus, Taristu teenuste osakond)
Lahendamise tähtaeg
27. november 2020

Failid

  • 📎DM-111247-7.pdf.bdoc534 KB
  • 📎E-kiri.pdf437 KB

Sisu (failidest)

AS TREV-2 Grupp [email protected] 13.11.2020 nr DM-111247-7 Eelnõude edastamine tutvumiseks ja arvamuse avaldamiseks (Abissaare liivakarjääri mäeeraldis) AS TREV-2 Grupp (registrikood 10047362, aadress: Pärnu mnt 463, Tallinn 10916) esitas Keskkonnaametile 21.12.2018 taotluse maavara kaevandamise keskkonnaloa (edaspidi kaevandamisluba) saamiseks (registreeritud 21.12.2018 Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis numbriga 12-2/18/20703). Keskkonnaamet teatab, et AS-i TREV-2 Grupp taotluse alusel on valminud Abissaare liivakarjääri mäeeraldise maavara kaevandamise keskkonnaloa andmise otsuse ja loa eelnõu. Edastame Teile vastavalt haldusmenetluse seaduse § 49 lõikele 1 ja 3 eelnõud tutvumiseks ja arvamuse andmiseks. Arvamust ootame kahe nädala jooksul alates eelnõude kättesaamisest, s.o hiljemalt kuupäevaks 27.11.2020. Kui arvamust ei ole võimalik kahe nädala jooksul anda, palume sellest Keskkonnaametit kirjalikult teavitada. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Martin Nurme juhataja maapõuebüroo Lisad: 1. Keskkonnaloa väljastamise korralduse eelnõu 2. Keskkonnaloa nr KL-509883 eelnõu 3. Abissaare KMH eelhinnangu eelnõu Teadmiseks: Aivar Jahu, Kanepi Vallavalitsus, Karupoeg OÜ, Maa-amet, Maanteeamet, Mart Peik, Rein Keedus, Riigimetsa Majandamise Keskus, Telia Eesti AS Moonika Aunpuu maapõuespetsialist Narva mnt 7a / 15172 Tallinn / Tel 680 7438 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] / www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658 Keskkonnaluba EELNÕU 13.11.2020 Keskkonnaloa registrinumber KL-509883 Loa omaja andmed Ärinimi / Nimi AS TREV-2 Grupp Registrikood / Isikukood 10047362 Tegevuskoha andmed Tegevuskoha nimetus Abissaare liivakarjäär Tegevuskoha aadress Kanepi vald, Põlva maakond Katastritunnus 28401:001:0299 Territoriaalkood EHAK 0284 Tegevusvaldkond Keskkonnaloaga reguleeritavad tegevused Maavara kaevandamine; Loa andja andmed Asutuse nimi Keskkonnaamet Registrikood 70008658 Aadress Narva mnt 7a, 15172 Tallinn Loa kehtivuse periood Loa versiooni kehtima hakkamise kuupäev Lõppemise kuupäev Eriosa - Maapõu M1. Maavara kaevandamine Maardlad Maardla ja mäeeraldis Mäeeraldise liik uus mäeeraldis Registrikaardi nr 84 Maardla nimetus Abissaare Maardla osa nimetus Maardla põhimaavara liiv Mäeeraldise nimetus Abissaare liivakarjäär Mäeeraldisel on teenindusmaa Jah Mäeeraldise ruumikuju Teenindusmaa ruumikuju Ruumikuju: 1 lahustükk. Mäeeraldise pindala (ha) 15.75 Käitise ehk mäeeraldise teenindusmaa pindala (ha) 20.99 Kaevandatava katendi kogus (tuh m³) 65 Kaevandatava mulla kogus (tuh m³) 39 Kaevandatud maavara kasutamise otstarve Tehisveekogu ja rohumaa Minimaalne tootmismaht aastas Keskmine tootmismaht aastas 100 Maksimaalne tootmismaht aastas (tuh t või tuh m³) Plokid 2/4 Nimetus Kasutusala Maavara Kaevandatud maavara kuulub eraomanikule? Kaevandamine lubatud allpool põhjaveetaset Liik Varu Kogus Ühik Kuupäev 17 plokk ehituskruus Kruus, ehituskruus Ei Jah aT - aktiivne tarbevaru 147 tuh m³ 31.08.2020 18 plokk ehitusliiv Liiv, ehitusliiv Ei Jah aT - aktiivne tarbevaru 1 402 tuh m³ 31.08.2020 19 plokk täiteliiv Liiv, täitepinnas Ei Jah aT - aktiivne tarbevaru 176 tuh m³ 31.08.2020 Tegevusala andmed Maavara Kehtiv alates aasta Kehtiv kuni aasta Aastane tootmismaht Kaevandatav varu Maksimaalne Maksimaalne aastamäär keskkonnanõuete täitmiseks Ühik Kogus Ühik Liiv, ehitusliiv 2020 2035 100 tuh m³ 1 211 tuh m³ Kruus, ehituskruus 2020 2035 100 tuh m³ 126 tuh m³ Liiv, täitepinnas 2020 2035 100 tuh m³ 152 tuh m³ Mäeeraldise KOV jaotus Maavara Kehtiv alates aasta Kehtiv kuni aasta KOV-id KOV EHAK KOV nimetus KOV pindala (ha) KOV pindala eraldisel (ha) Pinna proportsioon Kruus, ehituskruus 2020 2035 0284 Kanepi vald Liiv, täitepinnas 2020 2035 0284 Kanepi vald Liiv, ehitusliiv 2020 2035 0284 Kanepi vald Geoloogilised uuringud Geoloogilise uuringu aruande nimetus Aruanne Põlvamaa Abissaare liivamaardlas Abissaare I ja IIuuringuruumis tehtud geoloogiliste tööde kohta Geoloogiafondi number 7844 Maavaravaru arvele võtmise otsuse number 1685 Maavaravaru arvele võtmise otsuse kuupäev 08.11.2011 Kõrvaltingimused 3/4 1. Seadmete või masinate hooldus ja remont võib toimuda ainult selleks ettenähtud teenindusplatsil. Karjääris peab olema tagatud võimekus õli ja naftaproduktide lekkimisel tekkiva reostuse likvideerimiseks; 2. Kaevandamise ja vedude perioodil tuleb kuival ajal niisutada purustatavat tooret, karjäärisiseseid teid ning platse; 3. Riigitee nr 2 Tallinn–Tartu–Võru–Luhamaa keekaitsevööndis teostada kaevandamist Maanteeametiga kooskõlastatud projekti alusel, tagamaks maapõuetoe, rajades riigimaantee ja karjääri vahele ohutusvalli ning kujundades maanteepoolse karjääri külje nõlvusega 1:2 (veealuse kaevandamise puhul 1:3); 4. Tegevused mäeeraldise teenindusmaal ei tohi takistada liiklust ega teehooldustööde teostamist avalikult kasutataval Karjääri teel (registri nr 8560017). 5. Maavara kaevandamise mahu aruannete esitamisel on kaevandajal kohustus kinni pidada varude kinnitamise käskkirjas toodud kasutusalade protsentuaalsest jaotusest: ehituskruus 9%, ehitusliiv 81%, täiteliiv 10%: 6. Korrastamisega tuleb alustada esimesel võimalusel ning üle 4 m kõrguse nõlva tekkel näha ette meetmed erosiooni ja maalihete vältimiseks. Kaevandatud maa kasutamise otstarve Veekogu ja rohumaa 4/4 EELNÕU 11.11.2020 Tarvo Kuusk Teie AS TREV-2 Grupp [email protected] Meie Abissaare liivamaardla Abissaare liivakarjääri maavara kaevandamise loa taotlusele keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine I. ASJAOLUD AS TREV-2 Grupp (registrikood 10047362, aadress: Pärnu mnt 463, Tallinn 10916) esitas Keskkonnaametile 21.12.2018 taotluse maavara kaevandamise keskkonnaloa (edaspidi kaevandamisluba) saamiseks (registreeritud 21.12.2018 Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis numbriga 12-2/18/20703). Kaevandamisloa taotlus on 15.10.2019 avalikustatud ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. Keskkonnaamet teavitas 01.03.2019 kirjaga nr 12-2/19/212 kaevandamisloa taotluse esitamisest ja avatud menetluse algatamisest KeÜS § 46 lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud isikuid. Avalikustamise käigus huvitatuid isikuid ei lisandunud. Abissaare liivakarjääri mäeeraldis asub Põlva maakonnas Kanepi vallas Sulaoja külas riigile kuuluval katastriüksusel Erastvere metskond nr 90 (katastritunnus 28401:001:0299), mille volitatud asutus on Riigimetsa Majandamise Keskus. Taotletava mäeeraldise pindala on 15,75 ha ning mäeeraldise teenindusmaa pindala on 20,99 ha. Aasta keskmiseks kaevandamismahuks on 100 tuh. m³. Kaevandajaks on AS TREV-2 Grupp. Luba taotletakse kehtivusajaga 15 aastat. Taotletav mäeeraldis hõlmab täielikult Abissaare liivamaardla ehituskruusa aktiivse tarbevaru 17 plokki, ehitusliiva aktiivse tarbevaru 18 plokki ning täiteliiva aktiivse tarbevaru 19 plokki. Katendi kogus on 65 tuh m³, sh mulla kogus on 39 tuh m³. Mäeeraldisega seotud maavara aktiivsed tarbevarud on järgnevad: ehitusliiv 1 402 tuh m³; ehituskruus 147 tuh m³; täiteliiv 176 tuh m³. Kaevandatavad varud: ehitusliiv 1 211 tuh m³; ehituskruus 126 tuh m³; täiteliiv 152 tuh m³. Maavara kasutatakse teedeehitusel- ja remondil. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 3 lõike 1 punkti 1 kohaselt hinnatakse keskkonnamõju, kui taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning tegevusloa taotlemise või muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju. KeHJS § 11 lõike 2 kohaselt otsustaja vaatab tegevusloa taotluse läbi ning teeb otsuse keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH) algatamise või algatamata jätmise kohta KeHJS § 6 lõikes 2 nimetatud valdkondade tegevuse ja KeHJS § 6 lõikes 21 viidatud tegevuse korral õigusaktis sätestatud tegevusloa taotluse menetlemise aja jooksul, kuid hiljemalt 90. päeval pärast KeHJS § 6 1 lõikes 1 loetletud teabe saamist. KeHJS § 9 kohaselt on otsustaja tegevusloa andja, maapõueseaduse § 48 kohaselt annab kaevandamisloa Keskkonnaamet, seega on Keskkonnaamet otsustajaks KeHJS tähenduses. Narva mnt 7a / 15172 Tallinn / Tel 680 7438 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] / www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658 KeHJS § 6 lõike 2 punkti 2, § 61 lõike 3, § 11 lõigete 2 ja 4 ning Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 3 punkti 4 kohaselt peab loa andja andma eelhinnangu selle kohta, kas pealmaakaevandamine kuni 25 hektari suurusel alal on olulise keskkonnamõjuga tegevus ning kaaluma KMH algatamise vajalikkust. KeHJS § 11 lõike 23 järgi KMH vajalikkus otsustatakse, lähtudes eelhinnangust ja asjaomase asutuse seisukohast. II. EELHINNANG KeHJS § 6¹lg 3 järgi annab Keskkonnaamet eelhinnangu arendaja esitatud ja muu asjakohase teabe alusel ning lähtudes kavandatavast tegevusest, selle asukohast ning eeldatavast keskkonnamõjust. Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded on KeHJS § 6¹lg 5 alusel kehtestatudkeskkonnaministri 16.08.2017 määrusega nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“ (edaspidi määrus nr 31). Keskkonnaamet on eelhinnangu andmisel kasutanud järgmisi materjale: keskkonnaloa taotlus, sh KeHJS § 6¹lg 1 kohane teave. 2.1 Kavandatav tegevus 2.1.1 Tegevuse iseloom ja maht, seosed asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega Taotletav Abissaare liivakarjääri mäeeraldis asub Põlva maakonnas Kanepi (endine Valgjärve) vallas Sulaoja külas riigile kuuluvatel katastriüksustel, mille volitatud asutus on Riigimetsa Majandamise Keskus. Mäeeraldis asub katastriüksusel Erastvere metskond nr 90 (katastritunnus 28401:001:0299; 2018 taotluses on toodud katastritunnus 85603:001:0008, mis kehtis enne katastriüksuse Erastvere metskond 90 jagamist). Taotletava mäeeraldise pindala on 15,75 ha ning mäeeraldise teenindusmaa pindala on 20,99 ha. Aasta keskmiseks kaevandamismahuks on 100 tuh. m³. Kaevandajaks on AS TREV-2 Grupp. Luba taotletakse kehtivusajaga 15 aastat. Taotletav mäeeraldis hõlmab täielikult Abissaare liivamaardla ehituskruusa aktiivse tarbevaru 17 plokki, ehitusliiva aktiivse tarbevaru 18 plokki ning täiteliiva aktiivse tarbevaru 19 plokki. Katendi kogus on 65 tuh m³, sh mulla kogus on 39 tuh m³. Mäeeraldisega seotud maavara aktiivsed tarbevarud on järgnevad: ehitusliiv 1 402 tuh m³; ehituskruus 147 tuh m³; täiteliiv 176 tuh m³. Kaevandatavad varud: ehitusliiv 1 211 tuh m³; ehituskruus 126 tuh m³; täiteliiv 152 tuh m³. Enne kaevandamist tuleb raadata mets, juurida kännud ja teisaldada kattekiht. Kattekiht kooritakse buldooseri või ekskavaatoriga ning ladustatakse katendi puistangutesse karjääri teenindusmaal. Eemaldatud katendit kasutatakse ammendatud karjääriala korrastamiseks vastavalt koostatavale korrastamisprojektile. Veepealne maavara kaevandatakse ekskavaatoriga või frontaallaaduriga, kasutades vajadusel abimehhanismina buldooserit. Veepealse kaevandatava kihi paksus on kuni 11,4 m ja see väljatakse kuni kolme astanguga. Veealune varu kaevandatakse veetaset alandamata kasutades ekskavaatorit ja pinnasepumpa. Ekskavaatoriga on võimalik väljata materjali kuni 4,5 m sügavuselt vee alt sõltuvalt ekskavaatori noole pikkusest ja väljatavast materjalist. Taotletaval mäeeraldisel lasub kaevandatav varu kuni 13,5 m sügavusel vee all, millest tulenevalt on sügavamal paikneva varu väljamiseks vaja kasutada pinnasepumpa. Veealune materjal tõstetakse ekskavaatoroga valli või pumbatakse pinnasepumbaga settekaardile, kus liigne vesi nõrutatakse materjalist välja. Vajadusel toimub väljatud maavara töötlemine – liiva sõelumine, kruusa sõelumine ja/või purustamine. Kaevandatud ja töödeldud maavara laetakse veokitele ekskavaatori või frontaallaaduriga. Kaevise ja töödeldud materjali väljaveoks rajatakse mahasõidud kohalikult 2 (7) Karjääri teelt. Mäetööde täpne liikumise suund, tegemise kord ja kasutatavad masinad määratakse kaevandamisprojektiga. Nii asfalditehase varustamiseks toormaterjaliga kui ka teedeehituse seisukohast on taotletav Abissaare liivakarjäär AS-ile TREV-2 Grupp määrava tähtsusega ja võimaldab ettevõttel kindlustada piirkonnas oma põhitegevuse jätkumise ka edaspidi. Teedeehituseks vajaliku kõrge kvaliteediga materjali kasutamiseks ja lepingulistest tähtaegadest kinni pidamiseks on oluline omada tootmisbaasi (sh karjääri) ning mitte sõltuda kolmandatest osapooltest. Kuigi piirkonna varustuskindlus võib näidata, et nii kruusa kui ka liiva jätkub seniste kaevandamismahtude juures enam kui kümneks aastaks, ei kajasta varustuskindluse analüüs materjali kvaliteeti. Ümberkaudsetes karjäärides kaevandatav materjal kas valdavalt ei ole piisava kvaliteediga või kvaliteetne materjal ammendub lähimate aastate jooksul. Näiteks on lähima viie aasta jooksul ammendumas AS-ile TREV-2 Grupp kuuluvad Kolleri, Kolleri II, Kolleri III, Hansi ja Jaani kruusakarjäärid ning Krüüdneri II ja Kadaja II liivakarjäärid. Ettevõtte omab taotletava alaga piirnevat Abissaare II liivakarjääri kaevandamisluba L.MK/331651 ja seega võimaldaks Abissaare liivakarjääri avamine jätkata asfalditehase varustamist kõrgekvaliteedilise materjaliga selle läheduses paiknevast karjäärist ning korrastada karjäärid hiljem ühise territooriumina. Taotletaval alal ei asu loodus- ja muinsuskaitselisi objekte, kommunikatsioone, hooneid ega muid kitsendusi põhjustavaid objekte. Taotlusega hõlmatud ala on Valgjärve Vallavolikogu 26.08.2008 määrusega nr 1-1.1-22 kehtestatud üldplaneeringu kohaselt määratud Abissaare liivamaardla alaks 2.1.2. ressursside kasutamine, tegevuse energiakasutus Abissaare liivakarjääri mäeeraldis asub maastikuliselt Otepää kõrgustiku idaosas, kus reljeef on hästi liigestatud. Kaevandatava ehituskruusa kogus on taotletava mäeeraldise piires 126 tuh m³ (sh 27 tuh m³ allpool veetaset), ehitusliiva kogus 1 211 tuh m³ (sh 284 tuh m³ allpool veetaset) ja täiteliiva kogus 152 tuh m³ (sh 9 tuh m³ allpool veetaset). Geoloogilise uuringu puuraukude andmete põhjal on taotletava Abissaare liivakarjääri mäeeraldise katendi keskmine paksus 0,41 m sh 0,25 m mullakiht, mis teeb kogumahuks on 65 tuh m³, millest kasvukihti on 39 tuh m³. Kruus ja liiv looduses ei taastu, mistõttu on tegemist taastumatu loodusvaraga. Seetõttu puudub taastumisvõime ning looduskeskkonna vastupanuvõime. 2.1.3. tegevusega kaasnevad tegurid, nagu heide vette, pinnasesse ja õhku ning müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn, jäätmete teke ja käitlemine Abissaare liivakarjääris kaevandamisel on peamised keskkonda mõjutavad tegurid tekkiv tolm, suurenev mürafoon ja võimalik põhja- ja pinnavee (eesvoolud) reostumine naftasaadustega karjääris töötava tehnika rikete korral. Taotletava mäeeraldise piires hävib senine maastik (valdavalt metsamaa), kuid kaevandatud ala korrastamisega taastatakse alal uue väljanägemise ja osaliselt ka uue funktsionaalsusega maastik (tehisveekogud). Abissaare liivakarjääri mäeeraldisel kaevandamisel ei kaasne olulisi keskkonnahäiringuid põhjaveele, kuna kaevandamisel allpool põhjavee taset ei toimu vee ümberjuhtimist ning sellest tulenevalt veerežiimi oluliselt ei muudeta. Kavandatava tegevusega mäeeraldise teenindusmaa piiridest väljapoole leviv peamine mõju võib avalduda kaevandamiseks ja maavara transpordiks kasutatavate masinate poolt tekitatavas müras ja tolmus. 3 (7) Praktika põhjal on teada, et otsesel kaevetegevusel olulisel määral müra ja tolmu ei teki. Liiv-kruus sisaldavad looduslikus lasundis sedavõrd palju niiskust, et materjali lasundist eemaldamisel praktiliselt tolmu ei tekigi. Masinate töötamisel karjääris astangu all ja/või puistangute vahel ei levi ka masinatest tulenev müra oluliselt mäetööstusalalt kaugemale. Mäeeraldise teenindusmaa piires on keelatud prügi maha panek. Kaevandamiseks kasutatavate mehhanismide hoolduse ja tankimise käigus tuleb vältida võimalikku kütte ja määrdeõli sattumist karjääri põhjale ja sealtkaudu vette. Mehhanismide kütuse tankimine ja hooldus teostatakse vastavalt kohandatud platsidel. Masinate suuremahulisi remonditöid karjäärialal ei tehta. Vastavaid nõudeid tutvustatakse kõigile mäetöödega seotud isikutele, nende täitmise jälgimine kuulub mäetööde juhi vastutusalasse. Mäetöödega rikutud maastik korrastatakse kaevandamisega rikutud maa korrastamisprojekti alusel. Varu ammendamisel taotletavatel mäeeraldistel kujundatakse juba mäetööde käigus karjääride nõlvadele ohutud kalded. Veepealsed nõlvad moodustatakse kaldega 26° (1:2) ja veealused nõlvad kaldega 12° (1:5). Valguse, soojuse, kiirguse ja lõhnareostust maavara kaevandamisega antud alal teadaolevalt ei kaasne. Kaevandamise käigus materjali töötlemisel jääke või rikastamisjäätmeid ei teki. Kaevandamisel tuleb arvestada kõikide kehtivate keskkonna- ning tööohutusalaste õigusaktidega. Maavara kaevandamise tulemusena maastiku olukord muutub mäeeraldiste piires täielikult, kuid selle kvalitatiivne muutus on positiivselt taastatav hilisema korrastamisega. Kaevandatud maa tuleb korrastada nõuetekohase projekti alusel. Korrastamisprojekt koostatakse lähtudes Keskkonnaameti poolt esitatud korrastamistingimustest. Korrastamisega tuleb alustada tehnoloogiliselt esimesel võimalusel ning see tuleb lõpuni viia enne kaevandamise loa kehtivuse lõppu. 2.1.4. Kavandatava tegevuse eeldatav mõju Natura 2000 võrgustiku alale või mõnele muule kaitstavale loodusobjektile Mäeeraldiste piires puuduvad Natura 2000 võrgustiku alad ja looduskaitsealad. 2.1.5. Tegevusega kaasnevate avariiolukordade suurõnnetuste või katastroofide esinemise võimalikkus Mäetöödel on potentsiaalseks reostusallikaks karjääri mäemasinate tehnilised avariid. Selle vältimiseks tuleb jälgida masinate tehnilist seisundit ning planeerida karjääri projektis avariide likvideerimise viisid. Tuleb tagada kütte- ja määrdeainete pinnasesse sattumise vältimiseks ettenähtud kaitsevahendite olemasolu ja korrashoid. Remontimine peab toimuma selleks ettenähtud kohtades. Ettevõtte tegevusega ei kaasne eeldatavalt suurõnnetuste või katastroofide tekke ohtu. Teadaolevalt puuduvad mäeeraldise mõjupiirkonnas alad, kus õigusaktidega kehtestatud nõudeid on ületatud või võidakse ületada. 2.2. Kavandatava tegevuse asukoht ja mõjutatav keskkond Taotletav Abissaare liivakarjäär asub Põlvamaal, Kanepi vallas, Sulaoja külas riigimaantee nr 2 Tallinn–Tartu–Võru–Luhamaa vahetult idas. Taotletava mäeeraldise teenindusmaa pindala on 20,99 ha, sh mäeeraldise pindala on 15,75 ha. Taotletav mäeeraldis ja selle teenindusmaa asuvad asub katastriüksusel Erastvere metskond 90 (tunnus: 28401:001:0299; pindala: 58,14 ha). Katastriüksus on riigi omandis, mille volitatud asutus on Riigimetsa Majandamise Keskus. Taotletav mäeeraldise kattub osaliselt riigimaanteede nr 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa ja kohaliku tee Karjääri tee nr 8560017 teekaitsevöönditega. Teekaitsevööndi laius on riigimaanteel 50 m äärmise sõiduraja välimisest servast ja kohalikul teel 30 m. Maanteeameti 2011. aastalt väljastatud tingimused teekaitsevööndis kaevandamiseks ja Kanepi vallavalitsuse nõusolek mäeeraldise 4 (7) teenindusmaa rajamiseks teekaitsevööndisse on lisatud taotlusele. Taotletava mäeeraldise teenindusmaa lääneosa läbib Telia Eesti AS sideehitus maismaal (VID kood 155687612; kaitsevöönd 1 m liini teljest) ning selle kaitsevöönd. Mäeeraldise teenindusmaa rajamine siderajatise kaitsevööndisse on esitatud Telia Eesti AS-ile kooskõlastamiseks. Maastikuliselt asub Abissaare liivamaardla Otepää kõrgustiku idaosas, kus reljeef on hästi liigestatud ja maapinna kõrgused varieeruvad absoluutkõrguste vahemikus 119-132 m. Maardla geoloogiline ehitus on nii pindalaliselt kui ka vertikaalses lõikes väga muutlik. 2006. aastal geoloogilise uuringu läbiviimisel selgus, et kruusa, liiva ja täitepinnase asukohad vahelduvad läbilõikes pidevalt ja seaduspärasuseta. Ala üldistatudkeskmine geoloogiline läbilõige näitab, et kasuliku kihi paksus jääb vahemikku 3,3-14,8 m (keskmine 10,6 m), katendi paksus on 0,0-2,0 m (keskmine 0,45 m). 2006. a tehtud geoloogilise uuringu käigus tehti veetasemete mõõtmisi puuraukudes, alal asuvas tiigis ja endises Abissaare liivakarjääris. Vesi esines absoluutkõrguste vahemikus 113,74-120,52 m. Arvestades ka varasemate tööde käigus mõõdetud veetasemeid, on uuringuaruandes (Jürgenson, 2007) taotletava mäeeraldise keskmiseks veetasemeks arvutatud absoluutkõrgus 117,4 m. Taotletaval mäeeraldisel ja selle teenindusmaal ei asu loodus-ja muinsuskaitselisi objekte, kommunikatsioone, hooneid ega muid kitsendusi põhjustavaid objekte. Lähim majapidamine asub ~150 m kaugusel teisel pool Tallinn–Tartu–Võru–Luhamaa maanteed Tulbi kinnistul (tunnus: 85603:001:0696). Järgmised elamud asuvad ~300 m kaugusel lõunas ja ~500 m kaugusel kirdes. Abissaare liivakarjääri maa-ala piires puuduvad sellised alad, kus õigusaktidega kehtestatud nõudeid on ületatud. Planeeritav ala ei asu tiheasustusega alal. Ajaloolised, kultuuriloolised ning arheoloogilised väärtused Abissaare liivakarjääri maaüksustel teadaolevalt puuduvad, seega võimalik negatiivne mõju nimetatud väärtustele puudub. 2.3. Hinnang keskkonnamõju olulisusele Eelnevast lähtudes võivad Abissaare liivakarjääri mäeeraldisel kaevandamistegevusega kaasnevateks mõjudeks olla mõju välisõhule ja maastikule. Mäeeraldise teenindusmaal ega karjääri mõjupiirkonnas ei ole Natura 2000 võrgustiku alasid, mistõttu on välistatud, et kavandatav tegevus võiks kas üksi või koosmõjus teiste tegevustega avaldada ebasoodsat mõju Natura 2000 võrgustiku alade kaitse‐eesmärgiks olevatele liikidele ja elupaikadele. Hüdrogeoloogia aspektist lähtuvalt olulist mõju ei ole, kuna allpool põhjavee taset paikneva maavara kaevandamist korraldatakse nii, et karjäärist vett välja ei pumbata ega rajata kuivenduskraave. Maavara kaevandamisel ja laadimisel loodusliku niiskuse juures ei eraldu märkimisväärselt tahkeid peenosakesi ning need langevad kiiresti maha masinate töötsooni läheduses. Maavara transpordiga võib teedel kuival aastaajal tekkida tolmu. Et vähendada tahkete peenosakeste levikut, tuleb kaevandamise ja vedude perioodil (kuival ajal) niisutada purustatavat tooret, karjäärisiseseid teid ning platse. Ruumiliselt ei ulatu kavandatava tegevuse mõju mäeeraldise piiridest väljapoole, küll aga visuaalselt on maastikupilt tegevuse kestel häiritud. Hiljem, kui maa-ala korrastatakse, likvideeritakse ka visuaalne häiring. Valguse, soojuse, kiirguse ja lõhnareostust turba kaevandamisega teadaolevalt ei kaasne. Kumulatiivset mõju ei ole. Piiriülest (riigipiiriülest) mõju ei ole. 5 (7) 2.4. Eelhinnangu järeldus Eelhindamise tulemusena järeldab Keskkonnaamet, et kavandataval tegevusel puudub oluline keskkonnamõju, kuna: - kavandatav tegevuskoht ja selle mõjuala ei asu kaitsealadel ega Natura 2000 võrgustiku alal ning kavandatava kaevandamisega ei mõjutata kaitsealasid ega Natura 2000 võrgustiku alasid; - eelhindamise tulemusena selgus, et kaevandamisega ei ületata piirmäärasid müra ja õhusaaste osas; - eelhindamise tulemusena selgus, et kaevandamine ei mõjuta väljakujunenud põhjavee režiimi, kuna allpool põhjavee taset kaevandamisel ei alandata veetaset; - mäeeraldisel looduslik maastik hävib, kuid see on kvalitatiivselt hiljem taastatav maa-ala korrastamisega. KeHJS § 11 lg 81 kohaselt KMH algatamata jätmise otsus peab muu hulgas sisaldama asjakohaseid KeHJS § 61 lg 1 p 6 alusel esitatud kavandatava tegevuse erisusi või keskkonnameetmeid muidu ilmneda võiva olulise ebasoodsa keskkonnamõju vältimiseks või ennetamiseks. Määruse nr 31 § 5 lg 2 järgi, kui eelhinnangu järelduseks on kavandatava tegevuse KMH algatamata jätmine, esitatakse eelhinnangus põhjendatud juhul ettepanekud vajalikeks keskkonnameetmeteks. KeHJS § 33 lg 1 järgi keskkonnameetmed on kavandatava tegevuse elluviimisega kaasneva ebasoodsa keskkonnamõju ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise ning põhjendatud juhul heastamise meetmed. Keskkonnameetmete hulka arvatakse ka keskkonnaseire. KeHJS § 33 lg 2 kohaselt peavad keskkonnameetmed, sealhulgas keskkonnaseirega jälgitavate näitajate liik ja seire kestus, olema proportsionaalsed kavandatava tegevuse iseloomu, asukoha ja mahuga ning eeldatavalt avalduva keskkonnamõjuga. Keskkonnaseire määramisel ja tegemisel arvestatakse olemasoleva keskkonnaseirega. Loa taotleja ei ole KeHJS § 61 lg 1 p 6 alusel esitatud Keskkonnaametile teavet kavandatava tegevuse erisuste või võetavate keskkonnameetmete kohta, millega loa taotleja kavandab vältida või ennetada muidu ilmneda võivat olulist ebasoodsat keskkonnamõju. II. MENETLUSOSALISTE ÄRAKUULAMINE Keskkonnaamet saatis XX.XX.2020 kirjaga nr XXX Abissaare liivakarjääri maavara kaevandamise loa taotluse kohta tehtava otsuse ja KMH algatamata jätmise otsuse eelnõu Kanepi Vallavalitsusele 2 nädalaks arvamuse avaldamiseks. Kanepi Vallavalitsus edastas Keskkonnaametile Kanepi Vallavolikogu 17.04.2018 otsuse nr 1-3/2018/10, millega on nõustunud AS-ile TREV-2 Grupp kaevandamisloa andmisega. III. OTSUSTUS Lähtudes eelnevast ning tuginedes KeHJS§ 3 lg 1 p-le 1, § 6 lg 2 p-le 2 ja lg-le 4, § 6¹lg-tele 3 ja 5, § 9 lg-le 1, § 11 lg-tele 2, 2², 2³, 4, 8 ja 8¹, Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 1 lg-le 1 ja § 3 p-le 4, keskkonnaministri 16.08.2017 määrusele nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“ ning tuginedes Keskkonnaameti peadirektori 15.08.2016 käskkirja nr1-1/16/306 „Osakondade põhimääruste kinnitamine” lisa 1 „Keskkonnaameti keskkonnaosakonna põhimäärus“ p-dele 2.5.1, 2.5.2 ja 3.9.4 otsustan: 3.1. Jätta algatamata keskkonnamõju hindamine Abissaare liivamaardla Abissaare liivakarjääri keskkonnaloa andmise menetluse raames. 6 (7) 3.2. Kavandatava tegevuse erisused või keskkonnameetmed muidu ilmneda võiva olulise ebasoodsa keskkonnamõju vältimiseks või leevendamiseks ei ole vajalikud. 3.3. Täiendavad keskkonnauuringud ei ole vajalikud. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Martin Nurme juhataja maapõuebüroo Keskkonnaamet Teadmiseks: Kanepi Vallavalitsus ([email protected]), Riigimetsa Majandamise Keskus [email protected]), Maanteeamet ([email protected]), Mart Peik, Rein Keedus, Aivar Jahu Moonika Aunpuu 56980504 [email protected] 7 (7) EELNÕU (13.11.2020) KORRALDUS Keskkonnaloa väljastamise korralduse eelnõu I. ASJAOLUD AS TREV-2 Grupp (registrikood 10047362, aadress: Pärnu mnt 463, Tallinn 10916) esitas Keskkonnaametile 21.12.2018 taotluse maavara kaevandamise keskkonnaloa (edaspidi kaevandamisluba) saamiseks (registreeritud 21.12.2018 Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis numbriga 12-2/18/20703). AS TREV-2 Grupp taotleb kaevandamisluba Abissaare liivamaardla (registrikaart nr 0084) Abissaare liivakarjääri mäeeraldisele ehitusliiva, ehituskruusa ja täiteliiva kaevandamiseks. Maardla põhimaavaraks on ehitusliiv. Maavara kasutatusala on teedeehitus ja -remont. Abissaare liivakarjääri mäeeraldis asub Põlva maakonnas Kanepi vallas Sulaoja külas riigile kuuluval katastriüksusel, mille volitatud asutus on Riigimetsa Majandamise Keskus. Mäeeraldis asub katastriüksusel Erastvere metskond nr 90 (katastritunnus 28401:001:0299; 2018 taotluses on toodud katastritunnus 85603:001:0008, mis kehtis enne katastriüksuse Erastvere metskond 90 jagamist). Taotletava mäeeraldise pindala on 15,75 ha ning mäeeraldise teenindusmaa pindala on 20,99 ha. Aasta keskmiseks kaevandamismahuks on 100 tuh. m³. Kaevandajaks on AS TREV-2 Grupp. Luba taotletakse kehtivusajaga 15 aastat. Taotletav mäeeraldis hõlmab täielikult Abissaare liivamaardla ehituskruusa aktiivse tarbevaru 17 plokki, ehitusliiva aktiivse tarbevaru 18 plokki ning täiteliiva aktiivse tarbevaru 19 plokki. Katendi kogus on 65 tuh m³, sh mulla kogus on 39 tuh m³. Mäeeraldisega seotud maavara aktiivsed tarbevarud on järgnevad: ehitusliiv 1 402 tuh m³; ehituskruus 147 tuh m³; täiteliiv 176 tuh m³. Kaevandatavad varud: ehitusliiv 1 211 tuh m³; ehituskruus 126 tuh m³; täiteliiv 152 tuh m³. Riigilõiv 500 € on tasutud 20.12.2018 riigilõivuseaduse § 123 lõike 1 kohaselt. Taotletava mäeeraldise teenindusmaa külgneb põhjaservas vahetult olemasoleva Abissaare II liivakarjääri (loa nr L.MK/331651, loa omaja AS TREV-2 Grupp) mäeeraldise ning selle teenindusmaaga. Taotletava mäeeraldise teenindusmaa lääneosa läbib Telia Eesti AS sideehitus maismaal (VID kood 49359752; kaitsevöönd 1 m liini teljest) ning selle kaitsevöönd. Riigitee nr 2 Tallinn – Tartu – Võru - Luhamaa äärmise sõiduraja välimine serv jääb taotletava mäeeraldise lääneservast ~45,5 m ning selle teenindusmaa lääneservast ~11,5 m kaugusele. Avalikus kasutuses oleva kohaliku tee nr 8560017 Karjääri tee äärmise sõiduraja välimine serv jääb taotletava mäeeraldise kaguservast kuni 37 m kaugusele ning taotletava mäeeraldise teenindusmaa külgneb kaguservas vahetult eelnimetatud tee äärmise sõiduraja välimise servaga. Taotlusele on lisatud Maanteeameti 2011. aastal väljastatud tingimused teekaitsevööndis kaevandamiseks ja Kanepi vallavalitsuse 2018. a nõusolek mäeeraldise teenindusmaa rajamiseks teekaitsevööndisse. Maapõueseaduse (edaspidi MaaPS) § 1 lõike 3 kohaselt kohaldatakse kaevandamisloa andmise ja muutmise menetlusele haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) avatud menetluse sätteid, arvestades MaaPS erisusi. MaaPS § 1 lõike 4 järgi kohaldatakse kaevandamisloa andmise ja muutmise menetlusele keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (edaspidi KeÜS) 5. peatükki, arvestades MaaPS erisusi. KeÜS § 47 lõike 2 kohaselt avaldatakse kaevandamisloa taotluse menetlusse võtmise kohta teade väljaandes Ametlikud Teadaanded ja kohalikus või maakondlikus ajalehes. Teate võib jätta kohalikus või maakondlikus ajalehes avaldamata, kui kavandatud tegevusega kaasnev keskkonnahäiring või keskkonnarisk on nii väike, et selle vastu puudub piisav avalik huvi. Keskkonnaamet jätab kaevandamisloa taotluse menetlusse võtmise teate avalikustamata kohalikus või maakondlikus ajalehes, kuna kavandatav tegevus on väikese mõjuga ja sellega kaasnev keskkonnahäiring või keskkonnarisk on väike ning antud tegevuseks puudub piisav avalik huvi. Kaevandamisloa taotlus on 15.10.2019 avalikustatud ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. Keskkonnaamet teavitas 01.03.2019 kirjaga nr 12-2/19/212 kaevandamisloa taotluse esitamisest ja avatud menetluse algatamisest KeÜS § 46 lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud isikuid. Avalikustamise käigus huvitatuid isikuid ei lisandunud. Keskkonnaamet saatis 31.12.2019 kirjaga nr 12-2/19/544 taotlejale info Abissaare liivakarjääri maavara kaevandamise loa taotluse menetlustähtaja pikendamise (kuni 01.10.2020) ja lisainformatsiooni küsimise kohta (varustuskindlus ja riigihuvi). AS TREV-2 Grupp edastas 23.03.2020 kirjaga nr T800-1/6627-3 lisainformatsiooni varustuskindluse ja riigi huvi kaalumiseks. Keskkonnaamet saatis 08.09.2020 kirjaga nr DM-111247-4 kaevandamisloa taotluse arvamuse saamiseks kaevandamiskoha kohalikule omavalitsusele. Kanepi Vallavolikogu nõustus 15.10.2020 otsusega nr 1-3/24 kaevandamisloa andmisega Abissaare liivakarjääri mäeeraldisele. Kooskõlas MaaPS § 1 lõigetega 3 ja 4, HMS §-dega 40, 48 ning 49 tegi Keskkonnaamet XX.XX.2020 ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded avalikkusele teatavaks kaevandamisloa andmise korralduse eelnõu ning andis XX.XX.2020 kirjaga nr XXXXXX menetlusosalistele teada haldusakti eelnõu valmimisest. Arvestades asjaolu, et avalikkusel peab olema HMS § 49 lõike 2 ja KeÜS § 48 lõike 4 kohaselt võimalus eelnõuga tutvuda vähemalt kaks nädalat, määras Keskkonnaamet eelnõudele ettepanekute ja/või vastuväidete esitamise ajaks kaks nädalat eelnõu kätte saamisest arvates. Ettepanekuid ja/või vastuväiteid laekus/ei laekunud. Tuginedes KeÜS §-le 47 jätab Keskkonnaamet kaevandamisloa andmise korralduse eelnõu avalikustamata kohalikus või maakondlikus ajalehes, kuna kavandatav tegevus on väikese mõjuga ja sellega kaasnev keskkonnahäiring või keskkonnarisk on väike ning antud tegevuseks puudub piisav avalik huvi. HMS § 40 lõikele 1 peab loa andja andma enne haldusakti väljastamist menetlusosalisele võimaluse esitada kirjalikus, suulises või muus sobivas vormis asja kohta oma arvamus ja vastuväited. Keskkonnaamet küsis AS TREV-2 Grupp-ilt XX.XXXX kirjaga nr 12-2/18/X arvamust või vastuväiteid kaevandamisloa andmise eelnõule kahe nädala jooksul kirja saatmisest. AS TREV-2 Grupp vastas kirjaga XX.XX.XXXX. II. KAALUTLUSED Vastavalt MaaPS § 49 lõikele 1 esitab taotleja kaevandamisloa saamiseks kaevandamisloa andjale taotluse. MaaPS § 48 kohaselt annab kaevandamisloa Keskkonnaamet. Vastavalt MaaPS § 49 lõikele 6 saadab loa andja kaevandamisloa taotluse arvamuse saamiseks kavandatava kaevandamiskoha kohalikule omavalitsusele, kes teatavad oma arvamusest kirjalikult. Keskkonnaamet kontrollis taotleja esitatud taotlusmaterjalide vastavust MaaPS, keskkonnaministri 23.01.2017 määrusele nr 4 „Üldgeoloogilise uurimistöö loa, geoloogilise uuringu loa ja maavara kaevandamise loa taotluse esitamise kord ning taotluse vorm ja täpsustatud nõuded taotluse kohta ning üldgeoloogilise uurimistöö loa, geoloogilise uuringu loa ja maavara kaevandamise loa vorm“ keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduses (edaspidi KeHJS) sätestatud nõuetele ja pidas andmeid piisavaks loa menetlemiseks. Kaevandamisloa taotlust on kontrollinud keskkonnaregistri andmete volitatud töötleja (20.10.2020 nr 9- 3/20/15125-2), kes palus lisada kaevandamisloale kõrvaltingimuse, et maavara kaevandamise mahu aruannete esitamisel, plokkidest 17, 18 ja 19 kaevandamisel, on kaevandajal kohustus kinni pidada varude kinnitamise käskkirjas toodud kasutusalade protsentuaalsest jaotusest. Samuti palus Maa-amet kaaluda vajadust lisada loa täiendavatesse tingimustesse sideehitise ja teedega seonduvaid täiendavaid tingimusi või küsida sideehitise suhtes kooskõlastust. 2.1. Keskkonnamõju hindamine Keskkonnaamet otsustas jätta 02.05.2018 kirjaga nr 12-2/18/6752 “Abissaare liivamaardla Abissaare liivakarjääri maavara kaevandamise loa taotlusele keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine” jätta algatamata keskkonnamõju hindamise kaevandamisloa nr L.MK/XXXXX andmise menetluse käigus. Eelnimetatud otsuse kohaselt kavandatava tegevuse erisused või keskkonnameetmed muidu ilmneda võiva olulise ebasoodsa keskkonnamõju vältimiseks või leevendamiseks ei ole vajalikud. 2.2. Kaalutlused loa andmisel Kaevandamisloa andmise menetlusele kohaldatakse HMS avatud menetluse sätteid ja KeÜS 5. peatükki, arvestades MaaPS erisusi. Menetluse käigus kogutud andmestiku põhjal on vajalik välja selgitada, kas konkreetse loa taotluse puhul esineb MaaPS § 55 sätestatud loa andmisest keeldumise aluseid. Loa andja kohustus on selgitada välja kõik asjaolud, millel on otsuse tegemisel määrav tähtsus. Luba antakse, kui keeldumiseks ei esine seaduses sätestatud kaalukat põhjust. Loa andmisest keeldumise alused selgitab välja loa andja. Tulenevalt MaaPS § 50 lõikest 6 tuleb kaevandamisloa taotlemisel taotlusele lisada kaevandamisjäätmekava, kui kaevandamise käigus tekib kaevandamisjäätmeid, mida ladustatakse mäeeraldise teenindusmaal, mis ei ole jäätmehoidla jäätmeseaduse § 352 tähenduses. MaaPS § 50 lõike 3 kohaselt peab kaevandamisloa taotluse seletuskiri sisaldama andmeid kaevandamise käigus tekkivate kaevandamisjäätmete kohta. Kui jäätmed tekivad kaevandamise käigus, siis jäätmeseaduse § 42¹ lõike 3 punkti 1 alusel esitatakse kaevandamisjäätmekava loa andjale kinnitamiseks koos asjaomase loa taotlusega, lähtudes MaaPS kehtestatud nõuetest. Jäätmeseaduse § 7¹ lõike 1 kohaselt loetakse kaevandamisjäätmeteks jäätmed, mis on tekkinud maavarade uuringute, maavarade kaevandamise, rikastamise ja ladustamise ning kaevandamise töö tulemusena. AS TREV-2 Grupp tõi taotluse kaaskirjas välja, et Abissaare liivakarjääris kaevandamisel kaevandamise jäätmeid ei teki. Vastavalt Maapõuseaduse §50 lõige 6 tuleb kaevandamise jäätmekava taotlusele lisada vaid jäätmete tekkimisel. Taotleja on teadlik, et juhul kui tegevuse käigus selgub, et kaevandamisjäätmeid siiski tekib, on kohustus ka kaevandamise jäätmekava esitada. MaaPS § 55 lõige 3 punkt 1 sätestab, et kaevandamisloa andmisest keeldutakse, kui taotlejale on määratud karistus kaevandamisjäätmete käitlemise nõuete eiramise eest ja selle andmed ei ole karistusregistrist kustutatud. Keeldumise alus on kontrollitud menetluse käigus ning AS TREV-2 Grupp ei ole karistusregistrisse kantud kaevandamisjäätmete käitlemise nõuete eiramise eest (karistusregistri päring seisuga 10.11.2020). MaaPS § 55 lõike 2 punkti 10 alusel keeldutakse kaevandamisloa andmisest, kui kaevandamine on vastuolus riigi huvidega. Riigi huvi on käsitletud Riigikogus 06.06.2017 vastu võetud strateegiadokumendis „Maapõuepoliitika põhialused aastani 2050“. Riigi huvi esinemist või puudumist analüüsitakse vastavalt Keskkonnaministeeriumi kantsleri 13.06.2013 käskkirjaga nr 610 kinnitatud juhendile „Juhend riiklike huvide kaalumiseks ehitusmaavarade kaevandamis- ja uuringulubade taotluste menetlemisel lähtuvalt varustuskindluse tagatusest“. Juhendis käsitletakse riigi huvi järgmiselt: „Ehitusmaavaradest lähtudes on riigi huvi tagada tarbijate, eelkõige riigi infrastruktuuri ehitusobjektide nõuetekohane ja majanduslikult optimaalne varustamine kvaliteetsete ehitusmaavaradega, luua tingimused kaevandamise ja kasutamise tehnoloogia igakülgseks arenguks, võttes tarvitusele kõik meetmed ehitusmaavarade ratsionaalseks kasutamiseks ning maavara ja keskkonna kaitsmiseks“. Järgnevalt on analüüsitud, kas taotletava mäeeraldise teeninduspiirkonnas on tagatud samaväärse maavara varustuskindlus. Varustuskindlus näitab, kui kauaks antud juhul mäeeraldise teeninduspiirkonnas varem antud lubadega kaevandada antud maavara jätkub arvestades viimase 5 aasta keskmist kaevandamismahtu. Mäeeraldise optimaalseks teeninduspiirkonnaks loetakse 50 km raadiuses mäeeraldist ümbritsevat ala, sõltumata haldusjaotusest ja arvestades reaalseid veokauguseid ning veoteede tehnilist seisukorda. Lubadega kaevandamiseks antud varu peetakse piisavaks, kui varu jätkub vähemalt 10 aastaks. Mäeeraldisest 50 km raadiuses on Maa-ameti mäeeraldise ruumilise puhvri otsingu andmetel seisuga 10.11.2020 ehituskruusa (kaevandatava varu jääk ligikaudu 11346 tuh m 3) varustuskindlus tagatud ligikaudu 36 aastaks. Ehitusliiva (kaevandatava varu jääk ligikaudu 23931 tuh m3) varustuskindlus tagatud ligikaudu kuni 24 aastaks. Täiteliiva (kaevandatava varu jääk ligikaudu 3963 tuh m3) puhul on piirkonnas varustuskindlus tagatud ligikaudu 19 aastaks. Taotluses on märgitud, et osa kaevandatavast materjalist töödeldakse ja kasutatakse lähedalasuvas, taotlejale kuuluvas, Abissaare asfalditehases ja peatselt Tartus valmivas asfalditehases, millede varustamiseks on vaja kvaliteetset materjali. Teedeehituseks vajaliku kõrge kvaliteediga materjali kasutamiseks on oluline omada tootmisbaasi (sh karjääri) ning mitte sõltuda kolmandatest osapooltest. Kuigi piirkonna varustuskindlus näitab, et nii kruusa kui ka liiva jätkub seniste kaevandamismahtude juures enam kui kümneks aastaks, ei kajasta varustuskindluse analüüs materjali kvaliteeti. Taotluse kohaselt on Abissaare liivakarjääri põhilisteks maavaradeks mida soovitakse kaevandada ehituskruus ja ehitusliiv. Ehituskruusa antud mäeeraldisel iseloomustab kõrge purunemiskindlus (LA katsel 30), kõrge külmakindluse ja rohke graniitse materjali sisaldus. Ehitusliiva iseloomustab vähene savisisaldus, ühtlane terastikuline koostis ja kõrge lõimisetegur. Puistematerjalina on liiva puhul oluliseks näitajaks ka filtratsioon, mis käsitletaval alal jääb vahemikku 1-2 m /ööp. Asfaldi tootmises kasutatava liiva puhul on oluline selle geomeetriline koostis, mida taotletaval alal iseloomustab vähene savisisaldus (k.a kvaliteet, mida hinnatakse metüleensinise katsega), ühtlane terastikuline koostis ja kõrge lõimisetegur. Toetudes eelnevale on Abissaare mäeeraldisel tegu väga kvaliteetsete materjalidega mida saab kasutada edukalt asfaldi tootmisel. Enamus regioonis töötavatest karjääridest ei vasta eelpool nimetatud nõuetele. Valdavalt on tegemist peenliivadega ning puudu on kruusa ressursist, mille tera suurus võimaldaks toota kruuskillustikku. Alternatiivina tuuakse paekillustikku Jõgeva maakonna paekarjääridest, mistõttu on transpordimaa 60 – 70 km. Sellises ulatuses transport on olulise keskkonnamõjuga ning lisab olulise osa materjali hinnale, mis omakorda pärsib regiooni taristuehitust. Lisaks ümbruskonna karjääridest, mis taotluse esitamise hetkel AS-ile TREV-2 Grupp kuulusid, on kaevandamine lõpetatud Kolleri kruusakarjääris ning hetkel käib menetlus selle loa tagastamiseks Maanteeametile. Kolleri II ja Kolleri III kruusakarjäärides on kaevandatavat varu jäänud ca 1 aastaks. Lähima 5 aasta jooksul ammenduvad Laiavangu kruusakarjäär, Sõreste IV liivakarjäär, Krüüdneri V liivakarjäär ja Kadaja II liivakarjäär, kuid nende karjääride materjali kvaliteet ei sobi asfaldisegude tegemiseks, vaid oma kvaliteedi omaduste poolest kasutatakse otse teedeehituse objektidel. Olulise toorme tarbijana toob taotleja välja veel OÜ Rae Kivitehas, kes seni on tarbinud nende spetsiaalseid puistematerjali segusid Kolleri karjäärist. Sarnaselt asfaldi tootmisega vajab ka betoonitööstus kõrge lõimiseteguriga ja vähese savisisaldusega puistematerjale. Kolleri karjääri peatsel ammendumisel saab jätkata tarneid taotletavast Abissaare liivakarjäärist. Kuna maavara kaevandamise keskmine aastamäär AS-ile TREV-2 Grupp kuuluva- Abissaare II mäeeraldisel on 150 tuh m³, siis ammendub kogu Abissaare II liivakarjääri varu ca 14 aastaga. Oluline on siin aga see, et kogu selles karjääris olev varu ei tarbita asfalditehases. Asfalditehas vajab kvaliteetset liiva ja kruusa, Abissaare II liivakarjääri mäeeraldisel esinev täitepinnas (397 tuh m³) asfaldisegudesse aga ei sobi. Ka tuleb arvestada asjaoluga, et kogu mäeeraldisel olev materjal ei ole ühtlase kvaliteediga ning seetõttu ei kasutata kogu liiva ja kruusa varu asfalditehase toormeks. Asfaldisegudes mitte kasutatav materjal suunatakse aga teede ehitusse ja selliselt tarbitakse ära kogu mäeeraldisel olev varu. Samas on ka Abissaare liivakarjääri asukoht soodne, asudes riigimaantee nr 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa vahetus läheduses. See tagaks optimaalsete kuludega piirkonna varustamise kvaliteetse materjaliga ning puuduks ka vajadus lisateede rajamiseks materjali väljaveol. Ala lähedal ei asu looduskaitselisi piiranguid ning lähimale Abissaare II liivakarjääri naabrile aitas taotleja võimalike keskkonnamõjude leevendamiseks rajada uue puurkaevu. Nii asfalditehase varustamiseks toormaterjaliga kui ka teedeehituse seisukohast on taotletav Abissaare liivakarjäär AS-ile TREV-2 Grupp olulise tähtsusega, sest see võimaldab pärast Abissaare II liivakarjääri ammendumist ettevõttel kindlustada piirkonnas oma põhitegevuse jätkumise. Lisaks Abissaare ja (peatselt) Tartus asuvatele statsionaarsetele asfaltbetoonitehastele on AS-il TREV-2 Grupp täiendavalt veel kaks mobiilset asfaltbetoonitehast. Mobiilsed tehased vajavad lisaks kvaliteetsele toormele ka lühikese perioodi jooksul suuri materjali koguseid. Omades pikaajalist kogemust tehaste täitematerjalidega varustamisel, on AS-i TREV-2 Grupp jaoks olulise tähtsusega omada suure taristuehituse potentsiaaliga kohtades strateegilisi karjääre. Varasemalt on tekkinud tehaste varustamisel olukordi, kus väikese tootmisvõimsusega karjäärid ei suuda sellises olukorras oma tootlikkust tõsta piisaval määral, mida vajab asfalditehas. Samuti jääb tihti väheseks ka finantsvõimekust materjali varasemalt lattu valmis tootmiseks. Omades karjääri teedeehituse objektide suhtes strateegilises asukohas (mida Abissaare lõuna Eesti mõistes kindlasti on), on AS TREV-2 Grupp võimeline tootma mobiilsetele tehastele vajalikus mahus ja kvaliteediga materjali. Abissaare liivakarjääri avamine võimaldaks jätkata asfalditehase varustamist kõrgekvaliteedilise materjaliga selle vahetus läheduses paiknevast karjäärist ning tagaks kogu piirkonna varustamist vajaliku toodanguga. See oleks igati kooskõlas riigi huviga tagamaks riigi infrastruktuuri ehitusobjektide ning tarbijate nõuetekohast varustamist ehitusmaavaradega (nõuetekohase kvaliteedi, optimaalse hinna, ning minimaalse võimaliku veokaugusega). Taotlus on kooskõlas valla üldplaneeringuga, asudes Valgjärve Vallavolikogu 26.08.2008 määrusega nr 1-1.1-22 kehtestatud üldplaneeringu kohaselt Abissaare liivamaardla alal. Eelnevast tulenevalt on Keskkonnaamet seisukohal, et taotletav tegevus toetab riigi huvi. Vabariigi Valitsuse 23.10.2008 määruse nr 155 „Katastriüksuse sihtotstarvete liigid ja nende määramise kord“ § 6 punkti 11 järgi peab maavara (v.a turba) kaevandamiseks ja töötlemiseks kasutatava maa katastriüksuse sihtotstarve olema mäetööstusmaa. 2.3. Täiendavate tingimuste seadmine HMS § 3 lõike 1 kohaselt võib haldusmenetluses piirata isiku põhiõigusi ja – vabadusi ning tema muid subjektiivseid õigusi ainult seaduse alusel. Haldusmenetluse üksikasjad määrab haldusorgan kaalutlusõiguse alusel (HMS § 5 lõige 1). Kaalutlusõigus tuleb teostada kooskõlas volituste piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve (HMS § 4 lõige 2). Tulenevalt MaaPS § 56 lõike 1 punktist 9, lõike 2 punktist 5 ja keskkonnaministri 23.01.2017 määruse nr 4 „Üldgeoloogilise uurimistöö loa, geoloogilise uuringu loa ja maavara kaevandamise loa taotluse esitamise kord ning taotluse vorm ja täpsustatud nõuded taotluse kohta ning üldgeoloogilise uurimistöö loa, geoloogilise uuringu loa ja maavara kaevandamise loa vorm“ § 6 lõikest 4 märgitakse kaevandamisloa lahtrisse „Täiendavad tingimused“ nõuded, mis seatakse maapõue kaitse ja maavara ratsionaalse kasutamise tagamiseks ning inimese tervisele, varale ja keskkonnale kaevandamisest ning kaevandamisjäätmete käitlemisest tuleneva kahjuliku mõju vähendamiseks ja vajadusel muud täiendavad nõuded. Taotlusele on lisatud Maanteeameti 09.06.2011 tingimused teekaitsevööndis kaevandamiseks. Keskkonnaamet peab asjakohaseks kanda kaevandamisloale kõrvaltingimusena teekaitsevööndis tööde teostamise projektinõude, maapõuetoe ja ohutusvallide nõuded. Kanepi vallavalitsus nõustus 20.12.2018 mäeeraldise teenindusmaa rajamisega Karjääri tee nr 8560017 teekaitsevööndisse tingimusel, et mäeeraldise teenindusmaal teostatavad tegevused ei takistaks liiklust avalikult kasutataval Karjääri teel (registri nr nr 8560017) ja poleks takistatud nimetatud teel aastaringne hooldustööde teostamine. Keskkonnaamet peab asjakohaseks kanda vastav nõue kaevandamisloale kõrvaltingimusena. Kuna Abissaare liivakarjääris kaevandamisel on peamised keskkonda mõjutavad tegurid tekkiv tolm, suurenev mürafoon ja võimalik põhja- ja pinnavee (eesvoolud) reostumine naftasaadustega karjääris töötava tehnika rikete korral, on otstarbekas kanda kaevamndamisloale vastavad kõrvaltingimused. III. OTSUSTUS Arvestades eeltoodut ja võttes aluseks MaaPS XX, ning Keskkonnaameti peadirektori 15.08.2016 käskkirja nr 1- 1/16/306 „Osakondade põhimääruse kinnitamine“ lisa 1 „Keskkonnaosakonna põhimääruse kinnitamine“ ning tuginedes Kanepi Vallavolikogu 15.10.2020 otsusele nr 1-3/24 ja AS TREV-2 Grupp taotlusele, otsustan: 3.1 Anda ettevõttele AS TREV-2 Grupp maavara kaevandamise luba nr XX Abissaare liiva maardlas Abissaare liivakarjääris kehtivusajaga 15 aastat. 3.2 Kaevandamise loale märkida järgmised täiendavad tingimused: 1. Seadmete või masinate hooldus ja remont võib toimuda ainult selleks ettenähtud teenindusplatsil. Karjääris peab olema tagatud võimekus õli ja naftaproduktide lekkimisel tekkiva reostuse likvideerimiseks; 2. Kaevandamise ja vedude perioodil tuleb kuival ajal niisutada purustatavat tooret, karjäärisiseseid teid ning platse; 3. Riigitee nr 2 Tallinn–Tartu–Võru–Luhamaa keekaitsevööndis teostada kaevandamist Maanteeametiga kooskõlastatud projekti alusel, tagamaks maapõuetoe, rajades riigimaantee ja karjääri vahele ohutusvalli ning kujundades maanteepoolse karjääri külje nõlvusega 1:2 (veealuse kaevandamise puhul 1:3); 4. Tegevused mäeeraldise teenindusmaal ei tohi takistada liiklust ega teehooldustööde teostamist avalikult kasutataval Karjääri teel (registri nr 8560017); 5. Maavara kaevandamise mahu aruannete esitamisel on kaevandajal kohustus kinni pidada varude kinnitamise käskkirjas toodud kasutusalade protsentuaalsest jaotusest: ehituskruus 9%, ehitusliiv 81%, täiteliiv 10%; 6. Korrastamisega tuleb alustada esimesel võimalusel ning üle 4 m kõrguse nõlva tekkel näha ette meetmed erosiooni ja maalihete vältimiseks. 3.3 Avalikustada AS TREV-2 Grupp kaevandamisloa andmine ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. Maavara kaevandamise luba XX on kättesaadav Keskkonnaameti keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS https://kotkas.envir.ee/. VAIDLUSTAMISVIIDE Otsust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavaks tegemisest, esitades vaide haldusakti andjale haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või kaebuse halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. Martin Nurme juhataja maapõuebüroo Saatja: Erika Virroja <[email protected]> Saadetud: 13.11.2020 13:40 Adressaat: Erika Virroja <[email protected]> Teema: FW: Teavitus dokumendi väljastamise kohta infosüsteemist KOTKAS Manused: DM-111247-7.pdf.bdoc From: [email protected] [mailto:[email protected]] Sent: Friday, November 13, 2020 1:20 PM To: [email protected] Subject: Teavitus dokumendi väljastamise kohta infosüsteemist KOTKAS Tere! Isikule Maanteeamet on saabunud KOTKAS infosüsteemi dokument: DM-111247-7 Eelnõude edastamine tutvumiseks ja arvamuse avaldamiseks (Abissaare liivakarjääri mäeeraldis). Dokumendiga on võimalik tutvuda https://kotkas.envir.ee/documents/d/38589- d031bd2b96895482f3969151ac947be9b5cd5deaec3ba020adb0bf5955c610ff KOTKAS automaatteavitus Teavitus on saadetud automaatselt, palume sellele mitte vastata. Sisselogimine keskkonnaotsuste infosüsteemi KOTKAS Tehnilistes küsimustes aitab klienditugi [email protected] ja sisulistes küsimustes valdkonna spetsialist Keskkonnaametist
Allikas: Maanteeamet dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel