Pärnumaa Tori vald Elbu küla Aru ja Ado-Metsa detailplaneeringu KSH seisukoha küsimine

TORI VALLAVOLIKOGU OTSUS EELNÕU Tori november 2020 nr Aru ja Ado-Metsa kinnistute detailplaneeringu koostamise algatamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine JMB Investeeringute OÜ (registrikood 10434320) juhatuse liige Jüri Mõis esitas Tori Vallavalitsusele taotluse Tori vallas Elbu külas Aru ja Ado-Metsa kinnistutele detailplaneeringu koostamise algatamiseks. Eelnimetatud maaüksused soovitakse jagada üheksaks krundiks ning kruntide sihtotstarbed muuta järgnevalt: kolm transpordimaa krunti, üks tootmismaa krunt ning viis ärimaa krunti. Kruntidele soovitakse kavandada hoonete kompleksi, mis teenindaks põhimaantee nr 4 (E67, Tallinn-Pärnu-Ikla) uue trassi kavandatavat liiklussõlme ning Tori valda. Kavandatav kompleks planeeritakse kahele kinnistule, mille kogupindalaks on 9,91 ha: • Aru kinnistu (14901:001:0083), sihtotstarve 100% maatulundusmaa, suurus 6,97 ha • Ado-Metsa kinnistu (14901:001:0197), sihtotstarve 100% maatulundusmaa, suurus 2,94 ha. Planeeringuala piirneb põhja ja ida poolt 100% maatulundusmaaga (põhja suunas valdavalt põllumaa, ida suunas metsamaa), lääne- ja lõuna suunast piirneb planeeringuala uue rajatava põhimaantee nr 4 (E67, Tallinn-Pärnu-Ikla) projekteeritava liiklussõlmega. Lähim elamumaa kinnistu piir asub planeeringualast linnulennult ca 160 m kaugusel. Planeeringualale on planeeritud uut transpordisõlme teenindavad ja toetavad teenused ning rekreatsioonialad. Sellest tulenevalt on planeeritud järgmised ehitised ja rajatised: • Tankla • Veoautode- ja busside parkla • Are piirkonda teenindav kauplus ning taluturulett • 8-korruseline hotell • Tori valla infopunkt Are valla üldplaneeringu järgi pole käsitletud alale määratud eraldi juhtotstarvet. Planeeringuala jääb üldplaneeringus määratud Via Baltica trassikoridori äärde, eesmärgiga luua uut transpordisõlme teenindavad ja toetavad teenused ning rekreatsioonialad. Seega ei ole kavandatav tegevus kehtiva üldplaneeringuga vastuolus. Pärnu maakonnaplaneeringus 2030+ on tasakaalustatult arvestatud riiklikud ja kohalikud huvid. Jätkuvalt on üheks tähtsaimaks väljakutseks kiirete ühenduste loomine välismaailmaga, mis puudutab muuhulgas ka Via Balticaga seotud projekte. Tehnilise taristu objektide, sh teedevõrgu olemasolu loob eeldused eluvaldkondade sisuliseks arenguks ja rahuldab inimeste peamisi vajadusi, sh liikumisvõimalused. Uueks maanteeks maakonnaplaneeringu mõistes on riigi põhimaantee nr 4 Tallinn-Pärnu-Ikla ümberehitamine esimese klassi maanteeks Rapla maakonna piirist kuni ristumiseni Valga ̶Uulu maanteega ning Pärnu suur ümbersõit. Kinnistutele planeeritakse uut transpordisõlme teenindavad ja toetavad teenused ning rekreatsioonialad, mis loovad eeldused eluvaldkondade sisuliseks arenguks. Planeering on kooskõlas maakonnaplaneeringuga ning arvestab maakonnaplaneeringus ettenähtud teetrassi. Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla (Via Baltica) trassi asukoha täpsustamine km 92,0-170,0“ on kehtestatud Pärnu maavanema 1.10.2012 korraldusega nr 529. Planeeritav lahendus ei ole vastuolus teemaplaneeringuga, vaid lähtubki kõrgema tasandi planeeringus määratud trassikoridorist ja liiklussõlmest. Planeeritava maa-ala kohta on koostatud keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnang, kus on analüüsitud järgmisi võimalikke planeeringualaga seotud keskkonnamõjusid: pinnas, maa- ja loodusvarade kasutamine, jäätmeteke, põhja- ja pinnavesi, õhk, valgus, müra ja vibratsioon, soojus, kiirgus, lõhn. Koostaja: LEMMA OÜ (reg nr 11453673). Eelhindamise alusel ei kaasne kavandatava tegevusega olulisi keskkonnamõjusid. Siiski tuleks edaspidi järgida järgmisi soovitusi: • Planeeringu algatamise etapis ei ole võimalik hinnata kõiki planeeringuala reovee käitlusega seonduvaid aspekte. Sellest lähtuvalt on asjakohane antud alale koostada reovee käitlemise projekt ning sellele eksperthinnang hindamaks lahenduse sobilikkust ja kaasnevaid mõjusid. • Tegu on osaliselt maaparandussüsteemi alal paikneva planeeringualaga. Alalt pinnase- ja sademevee juhtimine maaparandusvõrku tuleb lahendada vastava projektiga ning tagada, et ärajuhitava vee vastuvõtuvõime on piisav (vajadusel näha ette kraavide puhastamine vms). Tankla territooriumi teedelt ja platsidelt tulev sademevesi tuleb puhastada eelnevalt liiva-õlipüüduris. Tegevused tuleb kooskõlastada Põllumajandusametiga. • Puurkaev tuleb rajada lähtudes keskkonnaministri 09.07.2015 määrusest nr 43 „Nõuded salvkaevu konstruktsiooni, puurkaevu või -augu ehitusprojekti ja konstruktsiooni ning lammutamise ja ümberehitamise ehitusprojekti kohta, puurkaevu või -augu projekteerimise, rajamise, kasutusele võtmise, ümberehitamise, lammutamise ja konserveerimise korra ning puurkaevu või -augu asukoha kooskõlastamise, ehitusloa ja kasutusloa taotluste, ehitus- või kasutusteatise, puurimispäeviku, salvkaevu ehitus- või kasutusteatise, puurkaevu või -augu ja salvkaevu andmete keskkonnaregistrisse kandmiseks esitamise ning puurkaevu või -augu ja salvkaevu lammutamise teatise vormid“. Puurkaevu asukoht tuleb valida võimalike reostusallikate (kütusemahutid jms.) suhtes põhjaveevoolu suunas (järgib üldjoontes maapinna kallakut) ülesvoolu ja krundi piires võimalikult kaugel (mitte vähem kui 50 m). Tagada tuleb nõuetekohane sanitaarkaitseala. Puurkaevu rajamisel tuleb sellest veevarustuse tagamisel arvestada joogiveele kehtivate kvaliteedinormidega (sotsiaalministri 24.09.2019 määrus nr 61 „Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid“). Arvestades piirkonna kaevude veekvaliteedi näitajaid võib vesi vajada enne joogiveena kasutamist  veetöötlust. • Hotelli asukoha valikul arvestada, et liiklusest põhjustatud müra normtasemed majutusasutuste siseruumidele (hotellitubadele) on vastavalt sotsiaalministri 04.03.2002 määrusele nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“ 45 dB päeval ja 35 dB öösel. Vajadusel rakendada müravastaseid meetmeid lähtudes muuhulgas EVS 842:2003 „Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest.“ • Tankla rajamisel peab arvestama kehtivate normide ja nõuetega, sh tuleohutuse nõuetega lähtuvalt EVS 812-5:2014 standardiga „Kütuseterminalide ja tanklate tuleohutus“ ning keskkonnaministri 27.12.2016 määrusega nr 85 „Bensiini veo ja bensiini terminalides ning teenindusjaamades hoidmise nõuded lenduvate orgaaniliste ühendite heitkoguste piiramise eesmärgil“. EVS 812-5:2014 standardist tulenevatel juhtudel tuleb koostada enne projekteerimist riskianalüüs. Arvestades kavandatud tegevuse mahtu, iseloomu, paiknemist ja kasutust ei ole oodata detailplaneeringu elluviimisel ja hoonete ning rajatiste sihipärase kasutamisega seonduvat olulist keskkonnamõju, mis nõuaks täiemahulise keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimist. Kavandatava tegevusega kaasnevana ei ole oodata looduskaitselise väärtusega alade pindala vähenemist. Mõju Natura 2000 võrgustiku aladele ei avaldata. Ebatõenäoline on olulise negatiivse mõju avaldamine pinna- ja põhjaveele (juhul kui ala reovee käitlemine lahendatakse nõuetekohaselt) või alal jääkreostuse esinemine. Tegevusega kaasnev müra ja õhusaasteainete emissioonid, samuti vibratsiooni teke, on vähene. Ei ole oodata lõhna, soojuse, kiirguse ega valguse olulisi emissioone. Detailplaneeringu koostamise algatamise ja KSH algatamata jätmise otsuse eelnõu kohta küsitakse seisukohta Keskkonnaametilt, Põllumajandusametilt, Maanteeametilt, Päästeametilt ja Rahandusministeeriumilt. Tulenevalt planeerimisseaduse § 4 lg 4, § 127 lg 1 ja Vabariigi Valitsuse 17.12.2015 määrusest nr 133 „Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja planeeringu kooskõlastamise alused“, tehakse planeeringu koostamisel koostööd valitsusasutustega, kelle valitsemisalas olevaid küsimusi detailplaneering käsitleb. Tulenevalt planeerimisseaduse § 127 lg 2 ja 3, kaasatakse planeeringu koostamisse isikud, kelle õigusi võib planeering puudutada, isikud, kes on avaldanud soovi olla selle koostamisse kaasatud ning isikud, kelle huve planeering võib puudutada. Lähtudes eeltoodust ning võttes aluseks planeerimisseaduse § 128 lõike 1, keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõike 2 punkti 4 ja § 35 lõiked 3 ja 5, Tori Vallavolikogu 20.02.2020 määruse nr 106 „Maakorraldusliku, planeerimis- ja ehitusalase tegevuse ning ehitusseadustikust tuleneva riikliku järelevalve korraldamine Tori vallas“ § 2 lõike 3 ning JMB Investeeringute OÜ poolt esitatud detailplaneeringu algatamise taotluse annab Tori Vallavolikogu o t s u s t a b: 1. Algatada detailplaneeringu koostamine Tori vallas Elbu külas Aru ja Ado-Metsa kinnistutel. 2. Kinnitada planeeritava maa-ala asukohaskeem, mis on käesoleva otsuse lahutamatu lisa.  3. Jätta Aru ja Ado-Metsa kinnistute detailplaneeringu koostamiseks keskkonnamõju strateegiline hindamine algatamata, kuna koostatava detailplaneeringu elluviimisega kaasnevad tegevused ei oma olulist keskkonnamõju. 4. Detailplaneering koostada vastavalt juhendmaterjalidele, millised on kättesaadavad veebilehel http://planeerimine.ee/ ja rahandusministeeriumi veebilehel (http://www.fin.ee/ruumiline-planeerimine). Detailplaneeringu seletuskirja mahus esitada muuhulgas planeeringu elluviimiseks vajalikud tegevused ja nende järjekord (PlanS § 3 lõige 5). 5. Enne detailplaneeringu koostamise alustamist tuleb detailplaneeringu koostamisest huvitatud isikul sõlmida Tori Vallavalitsusega asjakohane leping detailplaneeringu koostamiseks, sh planeeringu koostamise täpsustatud ajakava. 6. Tori Vallavalitsusel avaldada teade detailplaneeringu algatamisest ja keskkonnamõjude hindamise algatamata jätmisest Ametlikes Teadaannetes, Tori valla veebilehel ja ajalehes Pärnu Postimees. 7. Tori Vallavolikogu võib detailplaneeringu koostamise lõpetada, kui koostamise käigus ilmnevad asjaolud, mis välistavad planeeringu elluviimise tulevikus, kinnisasja omanik esitab taotluse detailplaneeringu koostamise lõpetamiseks; planeeringu koostamise eesmärk muutub oluliselt koostamise käigus. 8. Otsust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavakstegemisest, esitades vaide Tori Vallavolikogule haldusmenetluse seaduses või kaebuse Tallinna Halduskohtu Pärnu kohtumajale halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. 9. Otsus jõustub teatavakstegemisest. (allkirjastatud digitaalselt) Enn Kuslap volikogu esimees TALLINN 5 T või L _ 15000* _ _ _ 19332 m² P- - * Krundile on ettenähtud rajada päikesepaneelide N 6 5 park W E L _ _ _ S _ _ 24785 m² P - 33 7 L _ _ _ _ _ N LIN 9522 m² P- - 4 TAL P-74 Ä 32 m 4600 3 8/-1 4600 7 11632 m² P - 98 6 P-33 (veoautod) 4 8K 1-2K Hotell 74-1 lõik 7) 17-00 TINGMÄRGID 6 re-Nu e nr 4 (E nr 20 Planeeritud ala piir rme P-24 rnu-I himaante Ü töö Are valla infopunkt Katastriüksuse piir 15.0 im O kla A SJ Moodustatava krundi piir õ Tallin teeritav p Puhk 50,0 Säilitatav hoone / naaberhoone n-Pä ast & k Rekonstrueeritav hoone Proje Taluturu lett Skep Projekteeritav autoliikluse ala 10,0 Skepast & Puhkim OÜ töö nr 2017-0074-1) SJ P-16 Planeeritud autoliikluse ala P-26 SJ 20,0 1 1-2K 4,0 3 Projekteeritav kergliikluse ala Skepast & Puhkim OÜ töö nr 2017-0074-1) Tankla/kauplus Planeeritud kergliikluse ala 1 3 Ä 10 m 4100 Haljasala 3 2/-1 4100 Planeeritud hoonestusala (maapealsed ja maa-alused korrused) P-18 1-2K 10274 m² P - 91 Ä P-31 Supermarket 1-2K 75,0 10 m 4700 3 Planeeritud hoone / hooneosa võimalik asukoht ja korruselisus 2/-1 4700 P-5 P-24 11767 m² P - 73 40,0 8K Planeeritud hoone / hooneosa võimalik asukoht ja korruselisus Varikatuse võimalik asukoht -in Drive Planeeritud päikesepaneelide võimalik asukoht P-9 SJ 40,0 P-17 P-22 4,0 20,0 P-20 1 Krundi positsiooni number 25,0 1-2K Söögikohad vms P-14 P-10 SIHTOTSTARVE % DET.PLAN. LIIKIDES 2 ARE KÕRGUS MEETRITES EHITISEALUNE PIND MAAPEAL HOONETE 30,0 SUURIM EHITISEALUNE ARV KRUNDIL Krundi ehitusõigus KORRUSELISUS PIND MAA-ALL P-8 KRUNDI SUURUS P - krundil 19.5 Ä Ärimaa 30,0 T Tootmismaa U PÄRN L Transpordimaa 8 Autode võimalik juurdepääs krundile Planeeritud panduse võimalik asukoht 20.0 P-0 Parkimiskohtade arv 00.00 Orienteeruv planeeritud kõrgusarv 2 Planeeritud tugimüüri võimalik asukoht Kõrghaljastuse võimalik asukoht Ä 8 6 m 2800 2 SJ Sorteeritud jäätmete võimalik kogumispaik 1/-1 2800 L 7036 m² P - 56 Angoja kalda piiranguvööndi piir 100 m _ _ _ _ _ Angoja kalda ehituskeeluvööndi piir 50 m 4767 m² P- - Angoja veekaitsevööndi piir 10 m Maantee kaitsevööndi piir Märkused: 1. Hoonete projekteerimisel lähtuda detailplaneeringu digitaalsest versioonist. 2. Aluskaart: Maa-ameti ortofoto. K-Projekt Aktsiaselts Projekti nimi: Ahtri tn 6a Tallinn 10151 Eesti Aru ja Ado-Metsa kinnistute detailplaneering tel +372 626 4100 [email protected] Juhataja R. Annusver Objekti asukoht: Pärnu maakond, Tori vald, Elbu küla Projektijuht J. Mirme Arhitekt I. Orav Joonise nimi: Põhijoonise eskiis Planeerija M. Mustkivi Faili nimi: Koostatud: 07.10.2020 Töö nr: Joonise tähis: Staadium: Mõõtkava: 20083_Algatamisettepanek.dwg 20083 DP-2 DP 1:1000 Elbu külas, Aru ja Ado-Metsa maaüksuste detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Tallinn 2020 Elbu külas, Aru ja Ado-Metsa maaüksuste detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon 20.10.2020 Nimetus: Elbu külas, Aru ja Ado-Metsa maaüksuste detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Töö teostaja: LEMMA OÜ Reg nr 11453673 Harju maakond, Tallinn, Kristiine linnaosa, Värvi tn 5, 10621 Tel +372 5059914 E-post [email protected] KSH ekspert: Piret Toonpere Töö versioon: 20.10.2020 2 Elbu külas, Aru ja Ado-Metsa maaüksuste detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon 20.10.2020 Sisukord Sisukord ...................................................................................................................................... 3 Sissejuhatus................................................................................................................................ 5 1 Kavandatava tegevuse kirjeldus ........................................................................................ 6 2 KSH vajadus lähtuvalt õigusaktidest .................................................................................. 8 3 Seotus teiste strateegiliste planeerimisdokumentidega ................................................... 9 3.1 Pärnu maakonna planeering ....................................................................................... 9 3.2 Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn- Pärnu-Ikla (Via Baltica) trassi asukoha täpsustamine km 92,0-170,0“ .................................. 9 3.3 Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla km 99,0 – 120,6 Libatse - Nurme lõigu eelprojekt ............................................................................................................................. 10 3.4 Are valla üldplaneering ............................................................................................. 10 3.5 Tori valla üldplaneering ............................................................................................. 11 4 Mõjutatav keskkond ........................................................................................................ 12 5 Võimalikud keskkonnamõjud ........................................................................................... 14 5.1 Mõju Natura alale ehk Natura eelhindamine ........................................................... 14 5.2 Mõju kaitstavatele aladele, kaitsealustele liikidele jt loodusobjektidele ................. 14 5.3 Loodusvarade kasutamine, jäätme- ja energiamahukus .......................................... 14 5.4 Vee, pinnase või õhu saastatus, müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn . 15 5.4.1 Veekasutus ja reo- ning sademevee lahendus .................................................. 15 5.4.2 Õhu saastatus..................................................................................................... 16 5.4.3 Lõhn.................................................................................................................... 17 5.4.4 Müra ................................................................................................................... 17 5.4.5 Vibratsioon, valgus, soojus ja kiirgus ................................................................. 17 5.5 Mõju inimese tervisele ning sotsiaalsetele vajadustele ja varale ............................. 17 5.6 Mõju kultuuriväärtustele .......................................................................................... 18 5.7 Avariiolukordade esinemise võimalikkus .................................................................. 18 5.8 Lähipiirkonna teised arendused ja tegevused ning võimalik mõjude kumuleerumine 19 5.9 Muud aspektid .......................................................................................................... 19 6 Ebasoodsa mõju tõhusa ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise võimalusi 20 7 Ettepanek KSH algatamise/algatamata jätmise kohta .................................................... 21 3 Elbu külas, Aru ja Ado-Metsa maaüksuste detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon 20.10.2020 Kasutatud materjalid................................................................................................................ 22 4 Elbu külas, Aru ja Ado-Metsa maaüksuste detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon 20.10.2020 Sissejuhatus Käesoleva keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnangu koostas LEMMA OÜ (reg nr 11453673) 2020 aasta oktoobris. Tööd viis läbi keskkonnaspetsialist Kaisa Aadna. Töös osales ja tööd kontrollis keskkonnaekspert Piret Toonpere, kes omab keskkonnamõju hindamise litsentsi KMH 0153. KSH eelhindamise koostamisel on lähtutud planeerimisseadusest (PlanS), keskkonnamõju hindamise ja juhtimissüsteemi seadusest (KeHJS), KeHJS alusel Vabariigi Valitsuse 29. 08.2005.a määrusega nr 224 kehtestatud „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelust“ ja juhenditest, nagu Keskkonnaministeeriumi tellimusel 2015. aastal koostatud töödega „KMH/KSH eelhindamise juhend otsustaja tasandil, sh Natura eelhindamine“ ja „Keskkonnamõju strateegilise hindamise menetluse läbiviimise juhend. Planeerimisseaduse kohane menetlus“. Samuti on lähtutud juhendist: Peterson, K., Kutsar, R., Metspalu, P., Vahtrus, S. ja Kalle, H. 2017. Keskkonnamõju strateegilise hindamise käsiraamat. Töö tulemusena selgitatakse välja, kas Elbu külas, Aru ja Ado-Metsa maaüksustele detailplaneeringu koostamisel on vajalik täiemahulise keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) algatamine või mitte. Lõpliku otsuse KSH algatamise vajalikkuse osas peab tegema kohalik omavalitsus ning enne otsuse tegemist tuleb küsida (DP algatamise otsuse eelnõu ja KSH eelhinnangu põhjal) seisukohta kõigilt asjaomastelt asutustelt vastavalt KeHJS § 33 lõikele 6. Keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine või algatamata jätmine toimub üldjuhul üheaegselt strateegilise planeerimisdokumendi koostamise algatamisega. Kui strateegilise planeerimisdokumendi koostamise käigus selgub, et planeeritav tegevus võib kaasa tuua olulise keskkonnamõju, siis tuleb KSH algatamist kaaluda ja vajadusel KSH algatada viivitamata. 5 Elbu külas, Aru ja Ado-Metsa maaüksuste detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon 20.10.2020 1 Kavandatava tegevuse kirjeldus Käesoleva KSH eelhinnangu objektiks on Tori vallas, Elbu külas, Aru ja Ado-Metsa maaüksuste detailplaneering. Eelnimetatud maaüksused soovitakse jagada üheksaks krundiks ning kruntide sihtotstarbed muuta järgnevalt: kolm transpordimaa krunti, üks tootmismaa krunt ning viis ärimaa krunti. Kruntidele soovitakse kavandada hoonete kompleksi, mis teenindaks põhimaantee nr 4 (E67, Tallinn-Pärnu-Ikla) uue trassi kavandatavat liiklussõlme ning Tori valda. Eelhinnangu aluseks on K-Projekt Aktsiaseltsi poolt 07.10.2020. a koostatud „Aru ja Ado- Metsa kinnistute detailplaneering“ algatamisettepanek. Kavandatav kompleks planeeritakse kahele kinnistule, mille kogupindalaks on 9,91 ha: • Aru kinnistu (kat tunnus: 14901:001:0083), sihtotstarve 100% maatulundusmaa, suurus 6,97 ha. • Ado-Metsa kinnistu (kat tunnus: 14901:001:0197), sihtotstarve 100% maatulundusmaa, suurus 2,94 ha. Planeeringuala piirneb põhja ja ida poolt 100% maatulundusmaaga (põhja suunas valdavalt põllumaa, ida suunas metsamaa), lääne- ja lõuna suunast piirneb planeeringuala uue rajatava põhimaantee nr 4 (E67, Tallinn-Pärnu-Ikla) projekteeritava liiklussõlmega. Lähim elamumaa kinnistu piir asub planeeringualast linnulennult ca 160 m kaugusel. Planeeringualale on planeeritud uut transpordisõlme teenindavad ja toetavad teenused ning rekreatsioonialad. Sellest tulenevalt on planeeritud järgmised ehitised ja rajatised: 1. Tankla 2. Veoautode- ja busside parkla 3. Are piirkonda teenindav kauplus ning taluturulett 4. 8-korruseline hotell 5. Tori valla infopunkt 6 Elbu külas, Aru ja Ado-Metsa maaüksuste detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon 20.10.2020 Joonis 1. Kavandatud tegevus. Väljavõte detailplaneeringu algatamisettepaneku joonisest. 7 Elbu külas, Aru ja Ado-Metsa maaüksuste detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon 20.10.2020 2 KSH vajadus lähtuvalt õigusaktidest Vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 33 lõike 2 punktile 4 tuleb keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) algatamise vajalikkust kaaluda ja anda selle kohta eelhinnang, kui koostatakse detailplaneering, millega kavandatakse KeHJS § 6 lõikes 2 nimetatud valdkonda kuuluvat ja KeHJS § 6 lõike 4 alusel kehtestatud määruses nimetatud tegevust. Kavandatav tegevus kuulub KeHJS § 6 lg 2 punktide 10, 12, 16 ja 22 ning Vabariigi Valitsuse 29. augusti 2005.a määruses nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu” § 13 punkti 2, § 14 punkti 2 ning § 15 punkti 9 alla. Eelpool nimetatud määruse § 12 täpsustuste alla planeeritav tegevus ei mahu, sest kavandatava tankla ladustatavad kütuse kogused jäävad allapoole vastavaid künniseid. Eelhindamine ei lõppe KSH eelhinnangu koostamisega, vaid vajalik on ka asjaomaste asutustega konsulteerimine. Eelhindamise etapis konsulteerimine vastavalt KeHJS § 33 lõikele 6 on KSH protsessis esimene asjaomaste asutuste kaasamine. Asjaomased asutused igal konkreetsel juhul määratleb planeeringu koostamise algataja (või korraldaja). Asjaomaste asutuste loetelu sõltub sellest, millised mõjud tegevusega kaasnevad. Asjaomaste asutuste hulka kuulub alati kas Keskkonnaamet (KeA) või Keskkonnaministeerium, enamusel juhtudel, sh käesoleva detailplaneeringu puhul, siiski KeA. KSH algatamise üle otsustamine toimub üldjuhul koos detailplaneeringu algatamisotsuse tegemisega. 8 Elbu külas, Aru ja Ado-Metsa maaüksuste detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon 20.10.2020 3 Seotus teiste strateegiliste planeerimisdokumentidega 3.1 Pärnu maakonna planeering Pärnu maakonna planeering on kehtestatud Riigihalduse ministri 29.03.2018.a käskkirjaga nr 1.1-4/74. Pärnu maakonnaplaneeringus 2030+ on tasakaalustatult arvestatud riiklikud ja kohalikud huvid. Jätkuvalt on üheks tähtsaimaks väljakutseks kiirete ühenduste loomine välismaailmaga, mis puudutab muuhulgas ka Via Balticaga seotud projekte. Tehnilise taristu objektide, sh teedevõrgu, olemasolu loob eeldused eluvaldkondade sisuliseks arenguks ja rahuldab inimeste peamisi vajadusi, sh liikumisvõimalused. Uueks maanteeks maakonnaplaneeringu mõistes on riigi põhimaantee nr 4 Tallinn-Pärnu-Ikla ümberehitamine esimese klassi maanteeks Rapla maakonna piirist kuni ristumiseni Valga ̶Uulu maanteega ning Pärnu suur ümbersõit. Eelhinnanguga hõlmatud alale on planeeritud uut transpordisõlme teenindavad ja toetavad teenused ning rekreatsioonialad, mis loovad eeldused eluvaldkondade sisuliseks arenguks. Planeering on kooskõlas maakonnaplaneeringuga ning arvestab maakonnaplaneeringus ettenähtud teetrassi. 3.2 Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla (Via Baltica) trassi asukoha täpsustamine km 92,0-170,0“ Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla (Via Baltica) trassi asukoha täpsustamine km 92,0-170,0“ (edaspidi teemaplaneering) on kehtestatud Pärnu maavanema 1.10.2012 korraldusega nr 529. Eelhinnanguga hõlmatud ala ei ole vastuolus teemaplaneeringuga, vaid lähtubki kõrgema tasandi planeeringus määratud trassikoridorist ja liiklussõlmest. 9 Elbu külas, Aru ja Ado-Metsa maaüksuste detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon 20.10.2020 Joonis 2. Väljavõte teemaplaneeringu planeeringujoonisest km 109,0 - 118,0. 3.3 Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla km 99,0 – 120,6 Libatse - Nurme lõigu eelprojekt Skepast & Puhkim poolt on 28.05.2019 koostatud Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla km 92,6 - 120,6 Libatse - Nurme lõigu eelprojekti trassiskeemi eskiis Are -Nurme lõigule km 109,5 - 120,6. Aru ja Ado-Metsa kinnistute detailplaneeringu algatamisettepanek ei ole vastuolus Are- Nurme lõigu km 109,5 - 120,6 trassiskeemiga. Planeeringualale juurdepääs on kavandatud antud projekti arvestades. Joonis 3. Trassiskeemi eskiis: Are -Nurme lõik km 109,5 - 120,6. 3.4 Are valla üldplaneering Are valla üldplaneering on kehtestatud Are Vallavolikogu 29.12.2009 otsusega nr 73. Eelhinnanguga hõlmatud ala on üldplaneeringus käsitletud alana, millele pole määratud eraldi juhtotstarvet. Planeeringuala jääb üldplaneeringus määratud Via Baltica trassikoridori äärde, 10 Elbu külas, Aru ja Ado-Metsa maaüksuste detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon 20.10.2020 eesmärgiga luua uut transpordisõlme teenindavad ja toetavad teenused ning rekreatsioonialad. Seega ei ole kavandatav tegevus kehtiva üldplaneeringuga vastuolus. Joonis 4. Väljavõte Are valla üldplaneeringu maakasutusplaanist. 3.5 Tori valla üldplaneering Tori valla üldplaneering algatati Tori Vallavolikogu 18.10.2018 otsusega nr 114 ning on käesoleval hetkel koostamisel. Detailplaneeringu koostamisel tuleb teha koostööd üldplaneeringu koostajatega. 11 Elbu külas, Aru ja Ado-Metsa maaüksuste detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon 20.10.2020 4 Mõjutatav keskkond Planeeringuala asub Tori vallas, Elbu külas, Aru (kat tunnus: 14901:001:0083) ja Ado-Metsa (kat tunnus: 14901:001:0197) kinnistutel. Maa-ameti geoportaali Maainfo kaardirakenduse alusel on Ado-Metsa kinnistu hoonestamata ja koosneb peamiselt haritavast maast. Aru kinnistul asub õuemaa kõlvik suurusega 0.63 ha ning kõlvikul asus varasemalt 3 ehitist, mis on praeguseks lammutatud. Maakatastri andmetel koosneb kinnistu peamiselt metsamaast ja haritavast maast, kuid tegelikkuses on alalt mets praeguseks raiutud. Tegu on lageda valdavalt põllumajanduslikus kasutuses oleva alaga. Joonis 5. Olemasolev olukord Planeeringuala piirneb põhja ja ida poolt 100% maatulundusmaaga (põhja suunas valdavalt põllumaa, ida suunas metsamaa), lääne- ja lõuna suunast piirneb planeeringuala uue rajatava põhimaantee nr 4 (E67, Tallinn-Pärnu-Ikla) projekteeritava liiklussõlmega. Planeeringualale ega selle vahetus lähedusse ei jää looduskaitse all olevaid alasid, Natura 2000 võrgustikku kuuluvaid alasid, kaitsealuste liikide leiukohti ega väärtuslike koosluste esinemisalasid. Maainfo kitsenduste kaardi alusel jääb planeeringualale Angoja oja (VEE1150500). Angoja veekaitsevööndi ulatus on 10 m, ehituskeeluvööndi ulatus 50 m ja piiranguvööndi ulatus 100 m. Tegemist ei ole avaliku ega avalikult kasutatava veekoguga. Oja valgala suurus on 37.9 km². Veekogu suubub Elbu ojja (VEE1150300). 12 Elbu külas, Aru ja Ado-Metsa maaüksuste detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon 20.10.2020 Lisaks jääb planeeringualale Elbu-Angoja maaparandussüsteemi (6115050020060001) maaparandushoiuala. Joonis 6. Planeeringualal esinevad kitsendused. Alus: Maainfo kaardirakendus Maaüksusel puudub käesoleval ajal liitumine tehnovõrkudega. Planeeritava ala täpsem tehnovõrkudega varustamine lahendatakse detailplaneeringu staadiumis vastavalt võrguvaldajate tehnilistele tingimustele. Lähim alajaam paikneb u 580 m kaugusel kagusuunas ning kinnistul on olemas elektriliin. Lähim ühisveevarustussüsteemis kasutatav puurkaev-pumpla (KKR kood PRK0006317) asub u 1 km kaugusel kagusuunas. Planeeringuala ei jää ÜVK ega reoveekogumisalale. Planeeringuala asub Lääne-Eesti madalikul, suhteliselt tasase ja lauge reljeefiga alal. Maapinna absoluutkõrgus on 15 m üle merepinna. Planeeringuala aluspõhja ülemine kiht koosneb saviliivmoreenist või saviliivast rähaga. Peamiselt asuvad planeeringualal leostunud ja leetjad gleimullad või gleistunud leostunud ja leetjad gleimullad. Planeeringuala asub täielikult nõrgalt kaitstud põhjaveega alal. Alal ei paikne muinsuskaitseseaduse alusel kaitstavaid kultuuriobjekte. 13 Elbu külas, Aru ja Ado-Metsa maaüksuste detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon 20.10.2020 5 Võimalikud keskkonnamõjud 5.1 Mõju Natura alale ehk Natura eelhindamine Planeeringualale ega selle vahetus lähedusse ei jää Natura 2000 võrgustikku kuuluvaid alasid. Lähim Natura 2000 ala (Kõrissoo loodusala EE0040321) jääb planeeringualast u 8 km kaugusele. Kõrissoo loodusalal asub Kõrissoo eesti soojumika (Saussurea alpina ssp. esthonica) püsielupaik (KLO3000428) . Arvestades kavandatava tegevuse iseloomu (teeninduskompleksi rajamine ja hoonete ning rajatiste sihipärane kasutamine) ja paiknemist (ei kattu Natura aladega), siis on tugevalt ebatõenäoline, et antud detailplaneeringuga kavandatav tegevus mõjutaks Natura ala kaitse- eesmärke, sh elupaikade seisundit ja kaitstavate liikide seisundit, negatiivselt. Välistatud on negatiivne mõju Natura ala terviklikkusele. 5.2 Mõju kaitstavatele aladele, kaitsealustele liikidele jt loodusobjektidele Planeeringualal ei ole registreeritud kaitsealuste liikide leiukohti ega kõrge väärtusega taimekooslusi. Alal paiknenud mets on raiutud. Sellest lähtuvalt ei ole oodata olulist mõju kaitsealustele liikidele või väärtuslikele taimekooslustele. Planeeringualale ei jää kaitsealasid ega hoiualasid. Lähimad kaitsealad (Kuiaru looduskaitseala KLO1000575 ja Lavassaare looduskaitseala KLO1000645) jäävad üle 10 km kaugusele. Arvestades kavandatavaid tegevusi, siis on tugevalt ebatõenäoline negatiivse mõju esinemine kaitsealade kaitse-eesmärkidele või terviklikkusele. Tegevusega ei kaasne kaitsealadel kaitstavate koosluste ja liikide elupaikade kahjustamist. Eelnevast lähtuvalt olulist negatiivset mõju kaitstavatele aladele, kaitsealustele liikidele jt loodusobjektidele ei avaldata. 5.3 Loodusvarade kasutamine, jäätme- ja energiamahukus Hoonete ja rajatiste rajamisel ja kasutamisel tarbitakse paratamatult loodusvarasid (nt maa, veeressurss, energia, ehitusmaterjalid), kuid arvestades ehitusmahte, ei põhjusta see nende varude kättesaadavuse vähenemist mujal. Ehitustegevusega kaasneb ehitusjäätmete teke. Antud planeeringu puhul pole oodata jäätmeteket mahus, mis võiks ületada piirkonna keskkonnataluvust. Ehitusjäätmete valdaja peab rakendama kõiki tehnoloogilisi võimalusi ehitusjäätmete liigiti kogumiseks tekkekohas, korraldama oma jäätmete taaskasutamise või andma jäätmed käitlemiseks üle jäätmeluba omavale isikule ning rakendama kõiki võimalusi ehitusjäätmete taaskasutamiseks. Jäätmete käitlemise (sh kogumise) korraldamisel lähtutakse jäätmeseadusest ja kohaliku omavalitsuse poolt kehtestatud nõuetest. Jäätmeteke kaasneb ka teeninduskompleksi kasutusperioodiga. Tekkivad jäätmed tuleb üle anda jäätmekäitlejale. Juhul kui jäätmekäitlus korraldatakse vastavalt jäätmeseadusele ja omavalitsuse jäätmehoolduseeskirjale, ei ole oodata sellest tulenevat olulist keskkonnamõju. 14 Elbu külas, Aru ja Ado-Metsa maaüksuste detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon 20.10.2020 Jäätmekäitluse nõuetekohasel lahendamisel ei ole oodata sellega kaasnevat olulist keskkonnamõju. Jääkreostuse olemasolu kohta antud alal andmed puuduvad. Arvestades kinnistu varasemat maakasutust on jääkreostuse esinemine vähetõenäoline. 5.4 Vee, pinnase või õhu saastatus, müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn 5.4.1 Veekasutus ja reo- ning sademevee lahendus Planeeringuala jääb väljaspoole ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga (ÜVK) kaetud ala. Eelhinnangu koostamise ajal olemasoleva info alusel ei ole tõenäoliselt võimalik ÜVK trassidega liitumine. ÜVK trassidega liitumine oleks nii veevarustuse kui ka kanalisatsiooni osas tõenäoliselt väikseima keskkonnamõjuga lahendus ning juhul kui selle jaoks leitakse tehniline ning majanduslikult sobiv lahendus, siis tuleks seda eelistada. Kruntide veevajadus alal on võimalik tagada uue puurkaevu rajamisega. Puurkaev tuleb rajada lähtudes keskkonnaministri 09.07.2015 määrusest nr 43 „Nõuded salvkaevu konstruktsiooni, puurkaevu või -augu ehitusprojekti ja konstruktsiooni ning lammutamise ja ümberehitamise ehitusprojekti kohta, puurkaevu või -augu projekteerimise, rajamise, kasutusele võtmise, ümberehitamise, lammutamise ja konserveerimise korra ning puurkaevu või -augu asukoha kooskõlastamise, ehitusloa ja kasutusloa taotluste, ehitus- või kasutusteatise, puurimispäeviku, salvkaevu ehitus- või kasutusteatise, puurkaevu või -augu ja salvkaevu andmete keskkonnaregistrisse kandmiseks esitamise ning puurkaevu või -augu ja salvkaevu lammutamise teatise vormid“. Puurkaevu asukoht tuleb valida võimalike reostusallikate (kütusemahutid jms.) suhtes põhjaveevoolu suunas (järgib üldjoontes maapinna kallakut) ülesvoolu ja krundi piires võimalikult kaugel (mitte vähem kui 50 m). Tagada tuleb nõuetekohane sanitaarkaitseala. Puurkaevu rajamisel tuleb sellest veevarustuse tagamisel arvestada joogiveele kehtivate kvaliteedinormidega (sotsiaalministri 24.09.2019 määrus nr 61 „Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid“). Arvestades piirkonna kaevude veekvaliteedi näitajaid võib vesi vajada enne joogiveena kasutamist veetöötlust. Veeseaduse § 187 punkti 2 kohaselt on keskkonnaloa omamise kohustus, kui võetakse põhjavett rohkem kui 150 m3 kuus või rohkem kui 10 m3 ööpäevas. Kavandatud veetarveks hinnatakse planeeringualal u 35m3 ööpäevas. Eeltoodust lähtuvalt on vajalik tegevuseks taotleda keskkonnaluba vee erikasutuse valdkonnas. Arvestades võimalikku veetarvet on see eeldataval võimalik tagada puurkaevu baasil. Planeeringuala asub täielikult nõrgalt kaitstud põhjaveega alal. Kuna Veeseaduse kohaselt tohib pärast reovee bioloogilist puhastamist heitvett hajutatult pinnasesse immutada kuni 10 m³ ööpäevas kaitsmata ja nõrgalt kaitstud põhjaveega aladel, ei ole alal tekkiva koguse heitvee pinnasesse immutamine lubatud. Samuti paikneb planeeringuala osaliselt maaparandusalal, mis tähendab, et alal vajaliku koguse vee immutamine ei pruugi ka reaalselt olla võimalik. 15 Elbu külas, Aru ja Ado-Metsa maaüksuste detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon 20.10.2020 Tekkiva reovee käitlemiseks on võimalik alal kasutada biopuhastit ning pärast bioloogilist puhastamist suunata heitvesi Angoja ojasse. Veeseaduse § 187 punkti 4 kohaselt on keskkonnaloa omamise kohustus, kui juhitakse suublasse heitvett. Lähtuvalt Keskkonnaministri poolt 08.11.2019 vastu võetud määrusest nr 61 „Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused“ tuleb heitveele keskkonnaloaga määrata vähemalt biokeemilise hapnikutarbe, keemilise hapnikutarbe, heljumi ning üldlämmastiku ja üldfosfori sisalduse piirväärtused sõltuvalt koormusest koos vastava seirekohustusega. Muud saastenäitajate piirväärtused ja seirenõuded määratakse loas reovee päritolu ja riskihinnangu põhjal. Arvestades asjaolu, et kogu planeeringuala asub nõrgalt kaitstud põhjaveega alal ning vältimaks veekeskkonna reostumist, tuleb kavandatavas teeninduskompleksis asuva tankla teedelt ja parkimisplatsidelt tulev sademevesi puhastada eelnevalt liiva-õlipüüduris ning planeeringuga lahendada sademevee juhtimine pinnasesse või suublasse. Arvestades planeeringuala suurust ja paiknemist on alal võimalik lahendada reovee käitlus lokaalselt ilma olulist keskkonnamõju avaldamata. Planeeringu algatamise etapis ei ole aga võimalik hinnata kõiki reovee käitlusega seonduvaid aspekte. Sellest lähtuvalt on asjakohane antud alale koostada reovee käitlemise projekt ning sellele eksperthinnang. 5.4.2 Õhu saastatus Planeeringu elluviimise aegsed (ehitusaegsed) mõjud õhukvaliteedile on lühiajalised ning lokaalsed (võimalik tolm puistematerjali laadimisel, sõidukite liiklus jms). Ehitiste ja rajatiste kasutamisaegsed mõjud on eelkõige seotud liiklusest tulenevate heitgaasidega, mis tekivad teeninduskompleksi saabuvatest ja lahkuvatest sõidukitest ning tankla järjekorras töötava mootoriga seismisest. Kasutusaegset heitgaaside mõju saab leevendada sujuva liikluslahenduse korraldamise abil. Tankla kütusemahuti täitmisel või sõidukite tankimisel võib õhku eralduda bensiiniaure, mis võivad põhjustada lokaalset lühiajalist õhusaastet. Bensiiniaurude hulk on aga minimaalne, sest nii kütuseveok kui ka tankurite tankimispüstolid on tänapäevastel tanklatel varustatud gaasitagastussüsteemiga. Tankla ehitamisel ja kasutamisel tuleb lähtuda atmosfääriõhu kaitse seaduse § 79 lõikest 3 ja §st 123. Keskkonnaluba õhusaaste valdkonnas on nõutav, kui terminali või tankla summaarne naftasaaduste, muude mootor- või vedelkütuste, kütusekomponentide või kütusesarnaste toodete (alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse § 20 kohaselt) laadimiskäive aastas on 10 000 m³ või suurem. Kaupluse ja hotelli soojusvarustus lahendatakse lokaalküttel – päikeseenergia, maaküte, elektrienergia, õhk-vesi soojuspump, õhksoojuspump jne. Planeeritud päikesepaneelide võimalik asukoht on tähistatud põhijoonisel. Konkreetse kütteliigi kasutamine lahendatakse ehitusprojektis. Planeeringuga ei ole oodata piirkonda oluliste paiksete õhusaasteallikate lisandumist, mis halvendaksid piirkonna õhukvaliteeti ja võiksid põhjustada õhukvaliteedi piirväärtuste ületamist. 16 Elbu külas, Aru ja Ado-Metsa maaüksuste detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon 20.10.2020 5.4.3 Lõhn Tankla kütusemahuti täitmisel või sõidukite tankimisel võib õhku eralduda bensiiniaure, mis võivad põhjustada lokaalset lühiajalist lõhnahäiringut. Bensiiniaurude hulk on aga minimaalne, sest nii kütuseveok kui ka tankimispüstolid on varustatud gaasitagastussüsteemiga. Seega ei kaasne kavandatud tegevusega lõhnahäiringut, mis võiks oluliselt mõjutada väliskeskkonda. 5.4.4 Müra Kavandatud ehitustegevusega võib esineda kõrgendatud ehitusmüra tasemeid, kuid müra ülenormatiivsel tasemel esinemine väljaspool planeeringuala on ebatõenäoline. Ehitusmüra tasemed ei tohi elamute juures ajavahemikus 21.00-07.00 ületada keskkonnaministri määruse nr 71 lisas 1 toodud tööstusmüra normtaset. Teeninduskompleksi sihipärane kasutamine ei suurenda Via Baltica põhimaanteel nr 4 liiklevate autode arvu, kuna teeninduskompleks on rajatakse eelkõige maanteed kasutatavate sõidukite teenindamiseks. Uue liiklussõlme põhjustatavaid müratasemeid hinnatakse vastava teeprojekti KMH koostamisel. Teeninduskompleks enda puhul ei ole tõenäoline olulise mürahäiringu tekitamine. Kavandatava Via Baltica Libatse-Nurme lõigul eeldatavalt liiklusest põhjustatud müratasemed ei ole käesoleval ajal teada, sest vastav liiklusmüra uuring viiakse läbi KMH käigus, mis on hetkel koostamise etapis. Kuna kavandatakse ärihooneid, siis ei kohaldu alale keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ lisa 1 kohased müra siht- ja piirväärtused. Küll aga tuleb teeninduskompleksi kavandatava hotelli asukoha valikul arvestada, et liiklusest põhjustatud müra normtasemed majutusasutuste siseruumidele (hotellitubadele) on vastavalt sotsiaalministri 04.03.2002 määrusele nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“ 45 dB päeval ja 35 dB öösel. Vajadusel rakendada müravastaseid meetmeid lähtudes muuhulgas EVS 842:2003 „Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest.“ Tehnoseadmete paigutamisel jälgida, et need ei oleks suunatud müratundlike hoonete poole. 5.4.5 Vibratsioon, valgus, soojus ja kiirgus Detailplaneeringu elluviimisel ja hoonete ning rajatiste sihipärase kasutamisega ei kaasne olulisel määral soojuse, kiirguse, valguse või vibratsiooni teket. 5.5 Mõju inimese tervisele ning sotsiaalsetele vajadustele ja varale Teatav oht inimese tervisele võib avalduda hoonete ja rajatiste rajamise ehitusprotsessis. Õnnetuste vältimiseks tuleb kinni pidada ehitusprojektis ning tööohutust määravates dokumentides esitatud nõuetest. Ehitusprotsessis tuleb kasutada vaid kvaliteetseid ehitusmaterjale ning ehitusmasinaid tuleb hooldada, et vältida võimalikku keskkonnareostust nt lekete näol. Töötajad peavad olema spetsiaalse hariduse ja teadmistega. Nii on võimalik vältida ka ohtu keskkonnale, mis võib tekkida, kui töötajad ei ole kompetentsed. Kavandatava tegevusega kaasnevana ei ole ette näha ulatuslikku mõju varale. 17 Elbu külas, Aru ja Ado-Metsa maaüksuste detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon 20.10.2020 Mootorsõidukite ning jalgrataste parkimine alal on asjakohane lahendada tuginedes standardile EVS 843:2016 „Linnatänavad“ ning reaalsele parkimisvajadusele. Standardi kohane parkimisnormatiiv teenindusjaama ja tankla puhul on 1 parkimiskoht 20 m² suletud brutopinna kohta, restorani ja kohviku puhul 1 parkimiskoht 120 m² suletud brutopinna kohta ning hotelli puhul 1 parkimiskoht 100 m² suletud brutopinna kohta. 5.6 Mõju kultuuriväärtustele Planeeringualale ega lähinaabrusesse ei jää kultuuriväärtusi. Mõju kultuuriväärtustele ei esine. 5.7 Avariiolukordade esinemise võimalikkus Avariiolukorrad võivad tõenäolisemalt olla seotud järgmiste valdkondadega: ehitusaegne liiklus, ehitamisega seotud saasteained, gaasileke ja plahvatusoht, kütuseleke ja plahvatusoht. Ehitusaegne liiklus. Suurenev liikluskoormus, muudetud liikluskord, eriotstarbelise tehnika kasutamine, ehitustöödega hõivatus jms võivad suurendada liiklusavariide tõenäosust ehk ohtu inimese tervisele ja varale. Ohu leevendamiseks tuleb ehitustöid teostada nõuetekohaselt (näiteks tuleb ehitustsoon piirata ja selgelt tähistada, liikluskorralduse muudatusest teavitada juba varakult Via Baltica põhimaanteel vastavate liiklusmärkidega jne). Ehitamisega seotud saasteained. Kütuste ebaõigest käitlemisest või leketest ja avariidest tulenev pinnase reostusoht ja tuleoht võivad avaldada negatiivset mõju keskkonnale ning inimeste tervisele ja varale. Mõju leevendamiseks tuleb kinni pidada kõigist keskkonnanõuetest ning teostada ehituseaegset järelevalvet. Detailplaneeringuga on soovitatav seada tingimus, et ehitustööde ajal tuleb materjale ladustada ainult planeeringuga seotud kinnistute piires, mis tagab selle, et ehitamisega seotud saasteained ei kahjustaks teiste inimeste vara. Kütuseleke ja plahvatusoht. Tankla rajamisel peab arvestama kehtivate normide ja nõuetega, sh tuleohutuse nõuetega lähtuvalt EVS 812-5:2014 standardiga „Kütuseterminalide ja tanklate tuleohutus“ ning keskkonnaministri 27.12.2016 määrusega nr 85 „Bensiini veo ja bensiini terminalides ning teenindusjaamades hoidmise nõuded lenduvate orgaaniliste ühendite heitkoguste piiramise eesmärgil“. EVS 812-5:2014 standardist tulenevatel juhtudel tuleb koostada enne projekteerimist riskianalüüs. Kütusemahuti lekkimine ning sellega seotud õhusaaste ja pinnasereostus on võimalik eelkõige inimliku eksimuse ja hooletuse või kütusevooliku purunemise tagajärjel sõiduki tankimisel. Selle tagajärjel maha voolanud kütus võib süttida ning põhjustada ohtu inimese tervisele, varale ja looduskeskkonnale. Plahvatusoht on eelkõige seotud kütuseveokiga kütuse laadimise ajal. Samas võib kütuseveoki süttimise tõenäosust tanklas hinnata väikeseks, kuid selle tagajärjed inimeste elule ja tervisele võivad olla väga rasked ning looduskeskkonnale ja varale rasked. Detailplaneeringuga on võimalik täpsustada pinnakatte-, tõkke- ja isolatsioonimaterjalide kasutamise tingimusi (need peavad olema kütuse ning sellest eralduvate gaaside suhtes keemiliselt püsivad ega tohi kaotada kaitsvat toimet kogu kasutusaja jooksul), 18 Elbu külas, Aru ja Ado-Metsa maaüksuste detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon 20.10.2020 tuleohutusnõudeid (nt lahtist tuld ja suitsetamist keelavate märkide paigaldamise nõue, kütusemahuti ventilatsioonitorude leegisummutusklappidega varustamise nõue jms), transpordikorraldust (kütuse laadimistöödeks sobiliku aja piiramine jms). Samuti tuleb järgida EVS nõuet, et maa-aluste kütusemahutite kaugus naaberkrundi piirist peab olema vähemalt 5 m ning tankla tuleb ehitada TP1- või TP2-ehitisena. Kuna eeltoodu põhjal võib kõige suuremaks ohuallikaks tanklas hinnata kütuseveokit, siis on väga oluline, et planeerimis- ja projekteerimisfaasis pöörataks erilist tähelepanu kütuse transpordi ja laadimisega seotud küsimustele. 5.8 Lähipiirkonna teised arendused ja tegevused ning võimalik mõjude kumuleerumine Lähipiirkonnas pole teada teisi samalaadseid arendusi, mis võiksid põhjustada koosmõju. 5.9 Muud aspektid Vastavalt KeHJS § 33 lg 4 p 3 kohaselt tuleb eelhinnangus hinnata strateegilise planeerimisdokumendi asjakohasust ja olulisust keskkonnakaalutluste integreerimisel teistesse valdkondadesse. Antud juhul on tegu kavandatavat uut Via Baltica põhimaanteed nr 4 teenindavat teeninduskompleksi kavandatava detailplaneeringuga, olulisus keskkonnakaalutluste integreerimisel teistesse valdkondadesse puudub. Tegu on üldplaneeringuga kooskõlas oleva tegevusega. Vastavalt KeHJS § 33 lg 4 p 5 tuleb eelhinnangus hinnata strateegilise planeerimisdokumendi, sealhulgas jäätmekäitluse või veekaitsega seotud planeerimisdokumendi tähtsust Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete ülevõtmisel. Antud juhul on tegu Via Baltica põhimaanteed nr 4 teenindavat teeninduskompleksi kavandatava detailplaneeringuga. Seos Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete ülevõtmisega puudub. Riigipiiriülese mõju esinemist käsitletava detailplaneeringuga kavandatava tegevusega kaasnevana ei ole oodata. 19 Elbu külas, Aru ja Ado-Metsa maaüksuste detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon 20.10.2020 6 Ebasoodsa mõju tõhusa ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise võimalusi Eelhindamise alusel ei kaasne kavandatava tegevusega olulisi keskkonnamõjusi. Siiski tuleks edaspidi järgida järgmisi soovitusi: • Planeeringu algatamise etapis ei ole võimalik hinnata kõiki planeeringuala reovee käitlusega seonduvaid aspekte. Sellest lähtuvalt on asjakohane antud alale koostada reovee käitlemise projekt ning sellele eksperthinnang hindamaks lahenduse sobilikkust ja kaasnevaid mõjusid. • Tegu on osaliselt maaparandussüsteemi alal paikneva planeeringualaga. Alalt pinnase- ja sademevee juhtimine maaparandusvõrku tuleb lahendada vastava projektiga ning tagada, et ärajuhitava vee vastuvõtuvõime on piisav (vajadusel näha ette kraavide puhastamine vms). Tankla territooriumi teedelt ja platsidelt tulev sademevesi tuleb puhastada eelnevalt liiva-õlipüüduris. Tegevused tuleb kooskõlastada Põllumajandusametiga. • Puurkaev tuleb rajada lähtudes keskkonnaministri 09.07.2015 määrusest nr 43 „Nõuded salvkaevu konstruktsiooni, puurkaevu või -augu ehitusprojekti ja konstruktsiooni ning lammutamise ja ümberehitamise ehitusprojekti kohta, puurkaevu või -augu projekteerimise, rajamise, kasutusele võtmise, ümberehitamise, lammutamise ja konserveerimise korra ning puurkaevu või -augu asukoha kooskõlastamise, ehitusloa ja kasutusloa taotluste, ehitus- või kasutusteatise, puurimispäeviku, salvkaevu ehitus- või kasutusteatise, puurkaevu või -augu ja salvkaevu andmete keskkonnaregistrisse kandmiseks esitamise ning puurkaevu või -augu ja salvkaevu lammutamise teatise vormid“. Puurkaevu asukoht tuleb valida võimalike reostusallikate (kütusemahutid jms.) suhtes põhjaveevoolu suunas (järgib üldjoontes maapinna kallakut) ülesvoolu ja krundi piires võimalikult kaugel (mitte vähem kui 50 m). Tagada tuleb nõuetekohane sanitaarkaitseala. Puurkaevu rajamisel tuleb sellest veevarustuse tagamisel arvestada joogiveele kehtivate kvaliteedinormidega (sotsiaalministri 24.09.2019 määrus nr 61 „Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid“). Arvestades piirkonna kaevude veekvaliteedi näitajaid võib vesi vajada enne joogiveena kasutamist veetöötlust. • Hotelli asukoha valikul arvestada, et liiklusest põhjustatud müra normtasemed majutusasutuste siseruumidele (hotellitubadele) on vastavalt sotsiaalministri 04.03.2002 määrusele nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“ 45 dB päeval ja 35 dB öösel. Vajadusel rakendada müravastaseid meetmeid lähtudes muuhulgas EVS 842:2003 „Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest.“ • Tankla rajamisel peab arvestama kehtivate normide ja nõuetega, sh tuleohutuse nõuetega lähtuvalt EVS 812-5:2014 standardiga „Kütuseterminalide ja tanklate tuleohutus“ ning keskkonnaministri 27.12.2016 määrusega nr 85 „Bensiini veo ja bensiini terminalides ning teenindusjaamades hoidmise nõuded lenduvate orgaaniliste ühendite heitkoguste piiramise eesmärgil“. EVS 812-5:2014 standardist tulenevatel juhtudel tuleb koostada enne projekteerimist riskianalüüs. 20 Elbu külas, Aru ja Ado-Metsa maaüksuste detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon 20.10.2020 7 Ettepanek KSH algatamise/algatamata jätmise kohta Arvestades kavandatud tegevuse mahtu, iseloomu, paiknemist ja kasutust ei ole oodata detailplaneeringu elluviimisel ja hoonete ning rajatiste sihipärase kasutamisega seonduvat olulist keskkonnamõju, mis nõuaks täiemahulise keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimist. Kavandatava tegevusega kaasnevana ei ole oodata looduskaitselise väärtusega alade pindala vähenemist. Mõju Natura 2000 võrgustiku aladele ei avaldata. Ebatõenäoline on olulise negatiivse mõju avaldamine pinna- ja põhjaveele (juhul kui ala reovee käitlemine lahendatakse nõuetekohaselt) või alal jääkreostuse esinemine. Tegevusega kaasnev müra ja õhusaasteainete emissioonid, samuti vibratsiooni teke, on vähene. Ei ole oodata lõhna, soojuse, kiirguse ega valguse olulisi emissioone. Eelnevast lähtuvalt teeb eelhinnang ettepaneku jätta Aru ja Ado-Metsa kinnistute detailplaneeringule keskkonnamõju strateegiline hindamine algatamata. Planeeringu keskkonnakaitselisi küsimusi on võimalik lahendada detailplaneeringu koostamise ja menetlemise käigus. Keskkonnakaitseliselt võib oluliseimaks pidada ala reovee käitlemise nõuetekohast lahendamist. KSH eelhinnang soovitab vastava eraldiseisva projekti ja eksperthinnangu koostamist. Lõpliku otsuse KSH algatamise vajalikkuse osas peab tegema kohalik omavalitsus ning enne otsuse tegemist tuleb küsida (KSH algatamata jätmise otsuse eelnõu ja KSH eelhinnangu põhjal) seisukohta kõigilt asjaomastelt asutustelt vastavalt KeHJS § 33 lõikele 6. 21 Elbu külas, Aru ja Ado-Metsa maaüksuste detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon 20.10.2020 Kasutatud materjalid Allikmaterjalid: K-Projekt Aktsiaselts. „Aru ja Ado-Metsa kinnistute detailplaneering“ algatamisettepanek. 07.10.2020 Pärnu maakonna planeering. Kättesaadav: https://maakonnaplaneering.ee/142 Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla (Via Baltica) trassi asukoha täpsustamine km 92,0-170,0“. Kättesaadav: https://maakonnaplaneering.ee/151 Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla km 92,6 - 120,6 Libatse - Nurme lõigu eelprojekti trassiskeemi eskiis Are -Nurme lõigule km 109,5 - 120,6. Kättesaadav: https://www.mnt.ee/sites/default/files/environmental_impact/lisa_3_are-nurme_ts_eskiis- 1.pdf Are valla üldplaneering. Kättesaadav: https://www.torivald.ee/uldplaneering Seadused, määrused: Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (RT I 2005, 15, 87) Looduskaitseseadus (RT I 2004, 38, 258) Planeerimisseadus (RT I, 04.05.2017, 4) Andmebaasid: EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem): http://loodus.keskkonnainfo.ee Keskkonnaregister: http://register.keskkonnainfo.ee Maa-ameti geoportaal: http://geoportaal.maaamet.ee VEKA: http://loodus.keskkonnainfo.ee/WebEelis/veka.aspx 22 TORI VALLAVALITSUS Vastavalt nimekirjale 12.11.2020 nr 6-2.1/3363 Seisukoha küsimine Vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lg 6 küsime Teie seisukohta keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) vajalikkuse üle otsustamisel ning esitame Teile Tori vallas Elbu külas Aru ja Ado-Metsa kinnistute KSH algatamata jätmise otsuse eelnõu koos eelhinnanguga. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Signe Rõngas abivallavanem Lisa: KSH eelhinnang, otsuse eelnõu, eskiislahendus Esitatud: Rahandusministeerium, Keskkonnaamet, Põllumajandusamet, Maanteeamet, Päästeamet Piret Kallas planeerimisspetsialist 5198 4663 [email protected] Pärnu mnt 12 Telefon 4451881 E-mail: [email protected] Sindi linn Tori vald Registrikood 77000341 86705 PÄRNUMAA