Geoloogilise uuringu loa esmataotlus T-L.MU/1035032

1. Geoloogilise uuringu loa taotlus Loa taotleja Ärinimi / Nimi Narva Stone OÜ Registrikood / Isikukood 14450103 Taotluse koostaja kontaktisik Boleslav Kruglik Tööde teostaja andmed Ärinimi / Nimi Inseneribüroo STEIGER OÜ Registrikood / Isikukood 11206437 Postiaadress Männiku tee 104/1, Nõmme linnaosa, Tallinn, Harju maakond Loa kehtivus Loa kehtivus aastates 3 Käitise tegevuse algusaeg Uuringuruumi andmed Nimetus Kadastiku VI Tüüp Maismaa Veekogu liik Uuringuruumi ja selle teenindusala pindala, ha 53.86 Uuringuala ruumikuju Ruumikuju: 2 lahustükki. Uuringuruumil paiknevad kohalikud omavalitsused Kohaliku omavalitsuse EHAK Kohaliku omavalitsuse nimetus 0511 Narva linn Maardlad ja maavarad Maardla nimetus Narva lubjakivimaardla Maardla osa nimetus Maardla registrikaardi number 52 Maavara Muu Uuritava maavara võimalikud Hinnanguline maavara kogus, arvestades Hinnangulise maavara maavara kasutusvaldkonnad kaevandamiskadusid ühik Lubjakivi, täitepinnas 6 000 tuh m³ Lubjakivi, 6 000 tuh m³ madalamargiline Lubjakivi, kõrgemargiline 6 000 tuh m³ Lubjakivi, 6 000 tuh m³ viimistluslubjakivi Uuringu/uurimistöö iseloom ja maht Maavara uuringu eesmärk Tarbevaru uuring Uurimissügavus, m 25 Puuraukude arv 20 Uuringukaeveõõnte arv 20 Hüdrogeoloogilised katsetööd Veetaseme mõõtmine Katsepumpamine Muu hüdrogeoloogiline katsetöö Geofüüsikalised tööd: elektromeetria, km Geofüüsikalised tööd: gravimeetria, km Muud sihtotstarbelised tööd Lubjakivi keemiline analüüs, purunemiskindluse ja külmakindluse määramine, topograafiline mõõdistamine Kas tekib jäätmeid Ei Ajutiste ehitiste loetelu Lisad Seletuskiri Lisa 1: Seletuskiri__Kadastiku_VI_.asice Uuringuruumi teenindusala plaan Lisa 2: Plaan__Kadastiku_VI_GULT_.asice Muud lisad Lisa 3: UA_piir.dgn  Narva lubjakivimaardla Kadastiku VI uuringuruumi geoloogilise uuringu loa taotluse seletuskiri 1. Geoloogilise uuringu eesmärk. Geoloogilise uuringu loa taotleja on Narva Stone OÜ, kes omab keskkonnaluba kaevandamiseks (nr L.MK/329570) Kadastiku III lubjakivikarjääris Narva lubjakivimaardlas, mis paikneb taotletava Kadastiku VI uuringuruumi kõrval Narva linna vahetus läheduses ning omab seeläbi olulist rolli piirkonna ehitussektori toorainevarustuse tagamisel. Narva piirkonnas süveneva kvaliteetse ehituskivi defitsiidi leevendamiseks taotletakse geoloogilise uuringu luba Narva linnas, Narva lubjakivimaardlas paiknevas Kadastiku VI uuringuruumis, mis koosneb kahest lahustükist kogupindalaga 53,86 ha. Kavandatava uuringu eesmärk on välja selgitada uuringuruumi geoloogiline ehitus, kasuliku kihi paksus, maavara levik ja kvaliteet ning kaevandamistingimused, mis võimaldaksid hinnata maavara aktiivse tarbevaruna. Positiivsete uuringutulemuste korral on arendajal soov taotleda alale maavara kaevandamiseks keskkonnaluba eesmärgiga laiendada Kadastiku III lubjakivikarjääri. Kavandatav tegevus on kooskõlas ehitusmaavarade kasutamise riiklike eesmärkidega, mille kohaselt tuleb eelistada juba kasutusel olevate maardlate maksimaalset ja säästlikku kasutamist enne uute maardlate kasutuselevõttu. Kadastiku lubjakivimaardla geoloogiline ehitus ja senised uuringud viitavad kvaliteetse ehituskivi levikule ka taotletaval alal. Kadastiku VI uuringuruumi geoloogilise uuringu viib läbi OÜ Inseneribüroo STEIGER. Uuringutöödega alustatakse pärast geoloogilise uuringu loa väljastamist ning need viiakse lõpule hiljemalt kolme aasta jooksul. 2. Uuringuruumi ja selle teenindusala iseloomustus ning geoloogiline kirjeldus. 2.1 Uuringuruumi teenindusala ja selle lähiümbruse üldiseloomustus. Taotletava uuringuruumi teenindusala koosneb kahest lahustükist ning asub Ida-Viru maakonnas, Narva linnas riigiomandis olevatel kinnistutel Narva metskond 103 (tunnus 51106:001:0184), mida valitseb Kliimaministeerium ning Elektrijaama tee 11 (51101:001:1299), mida valitseb Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. Uuringuruumi teenindusala paikneb Väike-Kadastiku järvest vahetult idas ja lõunas ning Balti Elektrijaamast ligikaudu 550 m põhjasuunas. Uuringuruumist ida- ja põhjasuunal asub Narva Tööstuspark ning ligikaudu 500 m kaugusel põhjasuunas kulgeb Tallinn-Narva raudtee (vid 0829-I). Uuringuruumi idaservas idapiiriga paralleelselt kulgeb riiklik kõrvalmaantee Elektrijaama tee (Narva-Auvere tee, nr 13109), loodes loodepiiriga paralleelselt kohalik kõrvaltänav Nahavabriku tänav (nr 51101066) ning edelas edelapiiriga paralleelselt kohalik kõrvaltänav Kadastiku tänav (nr 5110165). Teede kaitsevöönditesse uuringupunkte ei rajata. Lähimad tootmishooned jäävad uuringuruumist ligikaudu 100 m kaugusele idasuunda, lähim eluhoone ligikaudu 500 m kaugusele lõunasuunda katastriüksusele Elektrijaama tee 59 (51101:001:2056). Narva metskond 103 (51106:001:0184) moodustab uuringuruumi edelapoolse lahustüki pindalaga ligikaudu 51,8 ha, ning see kattub ligikaudu 30 ha suuruselt Narva lubjakivimaardla aktiivse reservvaru plokiga 4. Uuringuruumi edelapoolne lahustükk piirneb järgmiste kinnistutega: Kadastiku tn 52 (51101:001:1539), Elektrijaama tee 23 (51101:001:1665), Kadastiku tänav L7 (51106:001:0160), Nahavabriku tänav L1 (51106:001:0180), Nahavabriku tänav L2 (51106:001:0181), Narva metskond 102 (51106:001:0187) ning Kadastiku karjäär (51106:001:0222). Elektrijaama tee 11 (51101:001:1299) moodustab uuringuruumi kirdepoolse lahustüki pindalaga ligikaudu 2 ha ning asub väljaspool Narva lubjakivimaardla piiri. Uuringuruumi kirdepoolne lahustükk piirneb järgmiste kinnistutega: Elektrijaama tee L2 (51106:001:0178), Elektrijaama tee L3 (51106:001:0183), Kadastiku tn 12 (51106:001:0264), Kadastiku tänav L3 (51106:001:0164), Kadastiku karjäär (51106:001:0222) ning Elektrijaama tee 23 (51101:001:1665). Uuringuruumi mõlemad lahustükid on valdavalt kaetud metsaga või võsastikuga ning juurdepääsud kinnistutele on head tänu teede lähedusele ning elektriõhuliinidele rajatud sihtidele. Kadastiku VI uuringuruum koosneb kahest teineteise vahetus läheduses paiknevast, kuid ruumiliselt eraldatud lahustükist. Uuringuruumi edelapoolse lahustüki sihtotstarve on maatulundusmaa ning omandivorm riigiomand. Kõlvikuline maakasutus jaguneb ligikaudu 89% metsamaaks ja 11% muuks maaks. Uuringuruumi kirdepoolne lahustükk on sihtotstarbeta maa ning samuti on tegemist riigiomandiga. Selle kõlvikuline maakasutus jaguneb ligikaudu 41% muuks maaks, 31% rohumaaks ja 28% metsamaaks. Uuringuruumi reljeef on tasane ning maapinna absoluutkõrgused jäävad vahemikku 26 - 28 m. Planeeringutest ulatub uuringuruumi edelapoolsele lahustükile maakonnaplaneeringu roheline võrgustik ehk „Rohevõrgustiku ala“. Uuringuruumi vahetus läheduses paikneb avalikult kasutatav Väike-Kadastiku järv, mis on kaevandamise tagajärjel tekkinud tehisveekogu. Uuringuruumi edelapoolse lahustüki põhjapiir kattub järvega ning lahustükile ulatuvad järve kalda veekaitsevöönd, piiranguvöönd ja ehituskeeluvöönd, mis on käsitletud üle 10 ha pindalaga ja üle 25 km² valgalaga veekogude kategooriana. Uuringuruumi kirdepoolse lahustüki läänetipuni ulatuvad Väike-Kadastiku järve kalda ehituskeeluvöönd ja piiranguvöönd. Järve kalda veekaitsevöönd jääb kirdepoolse lahustüki läänepiirist ligikaudu 10 m kaugusele. Väike-Kadastiku järvega on seotud ka kaitsealuste linnuliikide leiukohad. Uuringuruumi edelapoolse lahustüki põhjapiiriga kattuvast ning kirdepoolse lahustüki läänepiiri vahetus läheduses olevast järvest on registreeritud II kaitsekategooria väikeluige (Cygnus columbianus bewickii, KR kood KLO9127726) ning III kaitsekategooria jõgitiiru (Sterna hirundo, KR kood KLO9136403) elupaigad, mis võivad seada tingimused geoloogilise uuringu läbiviimisele ning mõjutada ka ala edasisi kaevandamisvõimalusi. Uuringuruumi kirdepoolse lahustüki piirides kaitsealuste looma- ja linnuliikide elukohti ei ole. Uuringuruumi teenindusalal paikneb mitu sideehitise kaitsevööndit. Uuringuruumi edelapoolse lahustüki kagunurka ulatub sideehitise kaitsevöönd (TLKMAST, vid T53560441 ja vid T194175074). Uuringuruumi mõlema lahustüki idapiiriga paralleelselt kulgeb maismaaline sideehitis (TLKMAST, vid T194175600), mis asub edelapoolse lahustüki piirist ligikaudu 30 m kaugusel ning kirdepoolse lahustüki idapiiri vahetus läheduses. Uuringuruumi edelapoolset lahustükki läbivad põhja-lõuna suunas kõrgepingeliinid Balti– Kotinuka 35–110 kV (vid L116) ja Balti–Allika 35–110 kV (vid L069). Edelapoolse lahustüki lõunatipp kattub osaliselt kõrgepingeliini Balti–Kingiseppskaja 220–330 kV (vid L373) kaitsevööndiga. Uuringuruumi kirdepoolsele lahustükile lähimad elektriõhuliinid on Balti AJ–Narva–Pea AJ 35–110 kV (vid 150033100) ja Balti AJ–Narva–Pea AJ 35–110 kV (vid 150033099), mis kulgevad mõlema lahustüki idapiiriga paralleelselt teisel pool Elektrijaama teed ning mille kaitsevöönd uuringuruumi teenindusalaga ei kattu. Edelapoolse lahustüki edelapiirist 10 m kauguselt kulgeb maa-alune vee- ja kanalisatsiooni survetorustik läbimõõduga alla 250 mm (vid 511-3-8274). Samas piirkonnas paiknevad täiendavad survetorustiku lõigud (vid 511-3-12678, 511-3-12677, 511-3-12676, 511-3-12671, 511-3-12672, 511-3-12673) ligikaudu 25 m kaugusel ning suurema läbimõõduga (500 mm ja suurem) survetorustiku kaitsevöönd (vid 511-8-103129) ligikaudu 80 m kaugusel. Uuringuruumi kirdepoolse lahustüki kirde- ja idapiirist minimaalselt 12 m kauguselt kulgevad kaks maa-alust vee- ja kanalisatsiooni survetorustikku läbimõõduga 250 kuni alla 500 mm (vid 511-2-291-142 ja vid 511-2-29892) ning maa-alune vee- ja kanalisatsiooni vabavoolne torustik alla 2 m sügavusel ja läbimõõduga alla 250 mm (vid 511-1-17447). Mõlema lahustüki idapiiriga paralleelselt, Elektrijaama tee kõrval, kulgeb maapealne üle 6 bar rõhuga sooja- ja veetorustik (vid 20137), mille kaitsevöönd paikneb kirdepoolse lahustüki idapiiri vahetus läheduses ning edelapoolse lahustüki idapiirist ligikaudu 40 m kaugusel. Uuringuruumi kirdepoolne lahustükk kattub riigipiiri piiranguvööndiga. 2.2 Uuringuruumi varasem uuritus. Uuritava maavara eeldatavad kvaliteedinäitajad ja lasumistingimuste ülevaade (sealhulgas kasuliku kihi ning katendi paksuse piirväärtu- sed). Uuritava maavara kõigi eeldatavate kasutusvaldkondade loetelu Taotletava uuringuruumi alaga kattuvad mitmed varasemate uuringute puuraugud. Paljude eelmise sajandi uuringute aruanded on puudulikud, mistõttu ei ole võimalik osade puuraukude informatsiooni usaldusväärselt kasutada (Lugus ja Gulova, 1966; Mustjõgi ja Petersell, 1967; Gartvig, 1986). Narva lubjakivimaardlas on tehtud geoloogilisi uuringuid kaheksal korral: 1. Aruanne 1962-1965. aastatel teostatud Eesti NSV Narva fosforiidimaardla geoloogiliste uuringutööde tulemustest (Lugus ja Gulova, 1966; EGF 2904) vene k; 2. Narva ehituslubjakivi maardla varu arvutus (Mustjõgi ja Petersell, 1967; EGF 1968) vene k; 3. Aruanne eeluuringu tulemustest ja fosforiitide tehnoloogilisest iseloomust Narva maardlas 1972.-1973. a. (Raudsep, 1974; EGF 3297); 4. Aruanne 1984. aastal teostatud Eesti NSV Narva ekspluateeritava karbonaatkivimite maardla detailuuringust “Kadastik II” karjääri mäeeralduse kontuuris, varu arvutus seisuga 01.06.84. a. (Gartvitsh, 1986; EGF 4182); 5. Narva (Kadastik II) lubjakivimaardla jääkvaru arvutus (Sinisalu, 1994; EGF 4779); 6. AS ESTO poolt Narva (Kadastiku II) lubjakivimaardlast taotletava mäeeralduse varu arvutus (Sinisalu, 1994; EGF 4780); 7. Narva lubjakivimaardla varu ploki nr 3 ümberkvalifitseerimise seletuskiri (varu seisuga 01.07.2015) (Tammekänd, 2015; EGF 8663); 8. Kadastiku III uuringuruumi lubjakivi geoloogiline uuring Ida-Virumaal (varu seisuga 01.04.2016. a.) (Tuuling ja Kärber, 2016; EGF 8792). Narva lubjakivimaardla eraldati Eesti NSV MN Geoloogia Valitsuse poolt 1967. aastal (Mustjõgi ja Petersell, 1967). Maardla kontuurimisel kasutati aastatel 1962-1965 Narva fosforiidimaardla detailuuringu andmeid (Lugus ja Gulova, 1966). Maardla kivimit soovitati kasutada ehituskivina ja ehituskillustiku tootmiseks. Varu arvutati fosforiidi kihti katva karbonaatse katendi ulatuses kahes C1 kategooria varuplokis, Tallinn-Narva raudteele jäeti 200 m laiune kaitsetervik. 1. varuplokk (pindalaga 163,9 ha) paiknes Tallinn-Narva raudteest lõuna pool. Kasuliku kihi paksus oli 15,0 m ja karbonaatse kompleksi (Aseri, Kunda, Volhovi lademe lubjakivi) mahuks hinnati 24,6 milj m3. Plokk 2 (pindalaga 103,7 ha) paiknes Tallinn- Narva raudteest põhja pool. Kasuliku kihi paksus oli 12,0 m ja karbonaatse kompleksi (Aseri, Kunda, Volhovi lademe lubjakivid) mahuks hinnati 12,4 milj m3. 1970. a avas Narva Raudbetoontoodete Kombinaat Kadastiku II lubjakivikarjääri 1. varuploki piires. 1984. a tegi Nõukogude Liidu instituut „Orgenergostroi“ Kadastiku II lubjakivikarjääris ja taotletava läänesuunalise laienduse piirkonna detailuuringu. Rajati 17 puurauku sügavusega 7,0-15,5 m, sealhulgas 7 puurauku tollase karjääri piires (Gartvig, 1986). Kõik puuraugud rajati Volhovi lademeni. Uuringu eesmärk oli tõestada karjääri teise kaeveastme (abs tasemeni 12 m), st Kunda lademe kivimi sobivus ehituskillustikuks. Laboritulemused näitasid, et Kadastiku II lubjakivikarjääri piires leviva Lasnamäe, Aseri ja Kunda lademe kivim sobib ehituskillustiku tootmiseks margiga 400 (Lasnamäe lademe kivim margiga 600). Killustiku saagis kivimist oli 79%. Varu arvutati abs tasemeni 12 m, kokku 2380 tuh m3. Kasulik kiht on praktiliselt terviklikult allpool põhjaveetaset. Veetaseme mõõtmisandmed näitavad, et selle kõrgeim tase oli abs h 25,2 m ja minimaalne abs h 24,3 m. 1994. a tegi Eesti Geoloogiakeskus AS Esto tellimusel Kadastiku II lubjakivikarjäärist kirdes 4,43 ha suuruse taotletava mäeeraldise varu arvutuse (Sinisalu, 1994). Eesmärk oli paekivi murdmine Narva linnuse taastustöödel kasutamiseks viimistlus- ja tükikivina. Aktiivne tarbevaru 63 tuh m3 arvutati Lasnamäe lademe veepealses osas abs tasemeni 24,3 m, allpool veetaset hinnati lubjakivi aktiivset reservvaru (Lasnamäe ja Aseri lade 226 tuh m3.) 1994. a tegi Eesti Geoloogiakeskus maardlate registrikaartide koostamise käigus Narva lubjakivimaardla jääkvaru arvutuse. Maardla (100,62 ha) ehituslubjakivi varu soovitati arvele võtta Lasnamäe, Aseri ja Kunda lademe mahus abs tasemeni 12,0 m järgmiselt: - AS BARK Kadastiku II 36,59 ha mäeeraldise aktiivne tarbevaru 3122 tuh m3; - AS Esto 4,43 ha suuruse taotletava mäeeraldise aktiivne tarbevaru 63 tuh m3 ja aktiivne reservvaru 545 tuh m3 (Sinisalu, 1994). 1994. a Eesti Vabariigi Valitsuse maavarade ja põhjavee varude komisjoni 22.06.1994. a istungi protokollilise otsuse nr 187 alusel soovitati kinnitada Narva (Kadastiku II) ehituslubjakivimaardla varu Lasnamäe ja Aseri lademe kivimi mahus, pindalal 100,62 ha seisuga 01.01.1994. a järgmiselt: - ehituslubjakivi aktiivne tarbevaru 551 tuh m3; - ehituslubjakivi aktiivne reservvaru 3117 tuh m3; sh - AS Esto mäeeraldise (4,43 ha) piires ehituslubjakivi aktiivset tarbevaru 63 tuh m3 ja aktiivset reservvaru 226 tuh m3; - AS BARK karjääri mäeeraldisel (36,59 ha) ehituslubjakivi aktiivset tarbevaru 488 tuh m3. Lisaks kustutati Narva (Kadastiku II) lubjakivimaardla riikliku tähtsusega maardlate nimekirjast. 2015. a tegi OÜ Inseneribüroo STEIGER Narva lubjakivimaardla aktiivse reservvaru ploki nr 3 ümberkvalifitseerimise aktiivseks tarbevaruks (Tammekänd, 2015). Uuringuvõrgu tihendamiseks rajati 2014. a kõrval asuvale Kadastiku II mäeeraldisele, Kadastiku lubjakivikarjääri piirile, 2 puurauku sügavusega 7,0 m ja 8,4 m. Puursüdamikest võeti proovid, millest tehti purunemiskindluse katsed (EVS-EN 1097-2:2010 järgi) ja külmakindluse katsed (EVS-EN 1367-1:2007 järgi). Purunemiskindluse katseks eraldati kolm proovi fraktsiooniga 10/14, mille näitajad Los Angelese katsel olid 30, 35 ja 36. Külmakindluse katseks eraldati samuti kolm proovi fraktsiooniga 16/32, mille massikao (F) näitajad olid 1,5%, 1,5% ja 1,7%. Ehituslubjakivi varu arvutati 4,32 ha pindalal kahes plokis (plokid 2 ja 3). Vertikaalläbilõikes määrati varu ülemiseks piiriks Lasnamäe lademe lasum, alumiseks piiriks Aseri lademe lamam ning plokkidevaheliseks piiriks abs tase 24,3 m. Aktiivse tarbevaru veepealse osa maht Lasnamäe lademes oli 74 tuh m3, millest 5 tuh m3 arvati välja sõidutee kaitsevööndi ja kanalisatsioonitorustiku piiranguvööndi tõttu. Aktiivse tarbevaru veealuse osa maht Aseri lademes oli 235 tuh m3. 2016. a tegi Eesti Geoloogiakeskus Kadastiku III uuringuruumis geoloogilise uuringu (Tuuling ja Kärber, 2016). Uuringualale rajati 9 puurauku, sealhulgas 1 duubelauk hüdrogeoloogiliste katsepumpamiste tegemiseks ja vajaliku proovikoguse saamiseks. Uuringupuuraukude sügavus oli 12,0 m ning nende üldpikkus 108 m. Kivimi ja sellest valmistatud killustiku füüsikalis-mehaaniliste omaduste määramiseks tehti laboriuuringud: killustiku purunemiskindluse Los Angelese katsed (EVS-EN 1097-2 järgi), külmakindluse katsed (EVS- EN 1367-1:2007 järgi) ning purunevuse, terakoostise ja peenosiste sisalduse määramised (EVS-EN 933-1:2012 järgi). Proovid võeti eraldi litoloogiliste erimite kaupa. Purunemiskindluse määramiseks eraldati 7 proovi fraktsioonis 10/14, mille keskmine näitaja Los Angelese katsel oli 35, madalaim väärtus 32 ja kõrgeim 39. Külmakindluse määramiseks eraldati 7 proovi fraktsioonis 8/16, mille massikao (F) keskmine oli 2,8%, madalaim väärtus 1,0% ja kõrgeim 7,2%. Karjääri tööaasta keskmine vee juurdevool oli 3743 m3/ööpäevas ning lumesulamisperioodil maksimaalselt 4521 m3/ööpäevas. Geoloogilise uuringu tulemusena arvutati Kadastiku III uuringuruumi varu geoloogiliste plokkide meetodil ühes plokis madalamargilise ehituslubjakivi aktiivse tarbevaruna (plokk 6), pindalaga 21,91 ha. Varu arvutuse alumiseks piiriks määrati abs kõrgus 18,6 m. Madalamargilise ehituslubjakivi aktiivseks tarbevaruks (6. plokk) arvutati 1296 tuh m3. Eesti Geoloogiateenistuse geoloogilise baaskaardi 1 : 50 000 alusel iseloomustavad uuringuruumi edelapoolse lahustüki pinnakatet Järva kihistu Võrtsjärve alamkihistu liustikusetted ehk moreenid (saviliiv ja liivsavi, veerised ja munakad). Uuringuruumi kirdepoolsel lahustüki pinnakate koosneb tehnogeensetest setetest ehk inimtekkelisest aherainest või täitepinnasest. Aluspõhi avaneb uuringuruumi teenindusalal Lasnamäe lademe Väo kihistuga (O2vä). Kasuliku kihi moodustavad Kesk-Ordoviitsiumi ladestiku Lasnamäe (O2ls), Aseri (O2as) ja osaliselt Kunda (O1kn) lademe dolomiidid ja dolomitiseerunud lubjakivid (Tuuling ja Kärber, 2016). Valdav enamus kasulikust kihist jääb allapoole põhjavee taset. Kasuliku kihi lamamiks on Volhovi (O1vl) lademe glaukoniiditerasid sisaldav mergli vahekihtidega dolokivi, mis ei sobi ehitusdolokiviks liigse savisisalduse tõttu. Taotletava uuringuruumi teenindusalal leviva karbonaatse kompleksi (O2ls-O1vl) üldpaksus on 15-18 m. Taotletava uuringuruumi ala piirkonnas leviva Lasnamäe lademe kivim on helehall, violetse varjundiga, kihiti kirju, paksukihiline, lõheline ning nõrgalt kavernoosne dolomitiseerunud lubjakivi (Tammekänd, 2015). Lasnamäe lademe kivimid jäävad Narva lubjakivimaardla piirkonnas osaliselt allapoole põhjavee taset (abs kõrgusel 24,3 m). Aseri lademe kivim on hall, violetse varjundiga, peenkristalliline, detriitne, keskmise- ja paksukihiline, dolomitiseerunud lubjakivi. Kivimis esineb väikeseid ookristunud suletisi ja täppe ning õhukesi mergli vahekihte ning see jääb tervikuna allapoole keskmist põhjaveetaset. Kunda lademe kivim on hall, peenkristalliline, õhukese- kuni keskmisekihiline dolomitiseerunud lubjakivi, milles esineb rohkesti lainjaid, hargnevaid, katkendlikke tumedaid mergli vahekihte ning see jääb samuti tervikuna allapoole põhjaveetaset (Tuuling ja Kärber, 2016). Kadastiku VI uuringuruum paikneb Ordoviitsiumi Ida-Viru põlevkivibasseini põhjaveekogumil, mille vettandvad kivimid on Ordoviitsiumi ladestu lubja- ja dolokivid (Tuuling ja Kärber, 2016). Põhjaveekogumi moodustavad kolm veekihti: Nabala-Rakvere, Keila-Kukruse ja Lasnamäe-Kunda veekiht. Kadastiku VI uuringuruumis levib Lasnamäe- Kunda veekiht, mille vettandvateks kivimiteks on kasuliku kihi moodustavad Kesk- Ordoviitsiumi Lasnamäe, Aseri ja Kunda lademe erineva intensiivsusega lõhenenud ja muutliku kavernoossusega dolomiidistunud lubjakivid ja dolokivid, paksusega ligikaudu 15 m. Eelnevate uuringute põhjal võib järeldada, et Kadastiku VI uuringuruumis moodustavad kasuliku kihi Lasnamäe lade, Aseri lade ning võimalusel ka osa Kunda lademest, olenevalt Kunda lademe kivimite savisisaldusest. Valdav enamus kasulikust kihist lasub allpool põhjaveetaset. Varasemate uuringute põhjal võib eeldada uuringuruumi ehituslubjakivi kihi paksuseks 7-16 m ning katendi paksuseks 1,5 m. Võttes aluseks kasuliku kihi eeldatava paksuse 12 m ning eeldades, et aktiivse tarbevaru ala eraldatakse ~50 ha suurusel pindalal, võib hinnata uuringuala projekteeritavaks varukoguseks 6000 tuh m3 ehituslubjakivi. Narva lubjakivimaardlas on varu arvel madalamargilise ehituslubjakivina, millest võib järeldada, et ka taotletava Kadastiku VI uuringuruumi maavara on sarnaste kvaliteedinäitajatega. Lubjakivi kasutusalad sõltuvad materjali kvaliteedist. Kõrge kvaliteediga kivimit plaanitakse kaevandada viimistluskiviks, vähem kvaliteetset kivi aga ehituses või teedeehituses killustiku või täitematerjalina. Narva maardla kivi on varasemalt kasutatud nii Narva linnuse kui teiste arhitektuurimälestiste restaureerimisel. Kadastiku VI uuringuruumis leviva maavara täpsed kasutusalad sõltuvad materjali kvaliteedist ja need selgitatakse välja uuringu käigus. 3. Geoloogilise uuringu ning uurimismeetodite kirjeldus. Geoloogilise uuringu tegemisel lähtutakse keskkonnaministri 17.12.2018. a määrusest nr 52 „Üldgeoloogilise uurimistöö ning maavara geoloogilise uuringu kord ja nõuded ning nõuded fosforiidi, metallitoorme, põlevkivi, aluskorra ehituskivi, järvelubja, järvemuda, meremuda, kruusa, liiva, lubjakivi, dolokivi, savi ja turba omaduste kohta maavarana arvelevõtmiseks“. Geoloogiline uuring peab välja selgitama kaevandamisväärse maavara olemasolu uuringuruumis ja piiritlema selle leviku, tegema kindlaks maavaralasundi peamised lasumis- tingimused, sh kasuliku kihi ja katendi paksuse ning selle koostise, hüdrogeoloogilised ja kesk- konnakaitselised ning samuti mäetehnilised tingimused. Keskkonnaministri 17.12.2018. a määrus nr 52 näeb ette, et karbonaatkivimi tarbevaru uuringul ei tohi uuringupunktide vahekaugus ületada 400 meetrit. Kadastiku VI uuringuruumi on planeeritud viieteistkümne (15) puuraugu rajamine, mis jäävad üksteisest maksimaalselt 400 m kaugusele. Puuraukude arv loa taotluses (20) on arvestatud varuga juhuks, kui peaks osutuma vajalikuks duubelpuuraukude puurimine (proovikoguse saamiseks või geoloogilise ehituse täpsustamiseks). Eelduste kohaselt piisab ala uurimiseks tarbevaru tasemel  viieteistkümnest (15) puuraugust. Juhul kui tekib vajadus mõnes kohas katendi paksuse täpsustamiseks, tehakse uuringuruumi ekskavaatoriga kuni 20 kaevandit. Uuringuloa taotluse graafilisel lisal ei ole kaevandeid kujutatud, kuna nende rajamise vajadus selgub pärast puuraukude andmete analüüsi. Kui puuraukude põhjal selgub, et kvaternaarisetete paksus ja geoloogiline ehitus on piisava usaldusväärsusega määratud ning täiendava teabe saamiseks puudub vajadus, kaevandeid ei rajata. Kui olemasoleva geoloogilise andmestiku põhjal on kasuliku kihi paksus ~12 m ja katendi paksus 1 - 2 m, kujuneb puuraukude sügavuseks ligikaudu ~15 - 16 m. Selleks, et oleks tagatud kasuliku kihi läbimine kogupaksuses, planeeritakse puuraukude sügavuseks kuni 25 m. Puuraugud rajatakse puuragregaadiga südamikpuurimise meetodil. Puuraugu püsivuse tagamiseks ja purdsetete sissevarisemise vältimiseks puuraugud kvaternaarisetete osas manteldatakse. Kõik puuraugud dokumenteeritakse ja puursüdamikest võetakse proovid laboratoorseteks katseteks. Proovid võetakse litoloogiliste erimite kaupa, millest tehakse katsed ja analüüsid vastavalt määruses nr 52 ettenähtud nõuetele - määratakse killustiku purunemiskindlus Los Angelese katsel (EVS-EN 1097-2), külmakindlus destilleeritud vees (EVS-EN 1367-1) ja kivimi keemiline koostis (CaO, MgO, lahustumatu jääk). Laboratoorsete tööde maht kujuneb välja uuringu käigus. Laborikatsed ja analüüsid tehakse akrediteeritud laboratooriumites. Hüdrogeoloogiliste tööde käigus mõõdetakse kõikides rajatud puuraukudes veetase maapinnast või puuraugu suudmest ning arvutatakse veetaseme absoluutkõrgused, mis võimaldavad määrata põhjavee liikumise suunda uuritava ala piires. Lisaks on võimalik kasutada olemasolevate karjääride andmeid. Vajadusel viiakse läbi katsepumpamine veekihti moodustavate kivimite hüdrodünaamiliste omaduste välja selgitamiseks. Pärast puurtöid likvideeritakse kõik uuringupuuraugud nõuetekohaselt ning taastatakse uuringueelne olukord. Puuraukude suudmete kõrgused mõõdetakse instrumentaalselt ning teostatakse uuringuruumi moodustatava varuploki ja selle 40 m raadiusega maa-ala topograafiline mõõdistamine. Kameraaltöödest tehakse andmetöötlus (sh kasutatakse varasemate uuringute andmeid) ja koostatakse geoloogilise uuringu aruanne koos graafiliste lisadega. Uuringuruumi kohta koostatakse instrumentaalmõõdistamise alusel topograafiline plaan. 4. Geoloogilise uuringuga kaasneda võivate keskkonnahäiringute kirjeldus ja nende vähendamise meetmed. Kavandatavaks tegevuseks on Ida-Viru maakonnas Narva linnas Kadastiku VI uuringuruumi geoloogilise uuringu läbiviimine 53,86 hektaril. Uuringuruumi teenindusala on metsastunud ja võsastunud ala, mida ümbritsevad transpordi-, mäetööstus- või tootmismaad. Geoloogiline uuring ei kahjusta uuringuruumi alal oleva maa väärtust. Uuringuruumi lähiümbruses asuvad erinevad tootmisettevõtted ja laohooned. Lähimad eluhooned jäävad uuringuruumist ~500 m kaugusele lõunasuunda. Geoloogilised välitööd toimuvad lühiajaliselt (maksimaalselt 5 - 7 päeva) päevasel ajal tööpäevadel, millega ei häirita oluliselt kohalikke elanikke. Mõju ei ulatu väljapoole uuringuruumi teenindusala. Taotletava uuringuruumi teenindusalaga kattuvad ligikaudu 18 m2 ulatuses III kaitsekategooria jõgitiiru ja II kaitsekategooria väikeluige elupaigad. Natura 2000 alasid taotletava uuringuruumi teenindusalale ei jää. Kaitsealuste liikide elupaikadele uuringupunkte ei rajata ning geoloogilise uuringu planeerimisel tagatakse kaitsealuste lindude elupaiga säilimine. Välitööd kavandatakse väljapoole väikeluige rändeperioodi (märts – mai, oktoober – detsember) ja võimalusel väljapoole jõgitiiru rände- ning pesitsusperioodi (aprill – august). Puuraukude ja vajaduse korral rajatavate kaevandite arv viiakse miinimumini ning kõik uuringu käigus rajatud kaevandid likvideeritakse vahetult pärast välitööde lõppu, et vältida lindude elupaiga kahjustamist. Geoloogilise uuringuga ei muudeta veerežiimi. Hüdrogeoloogilise katsepumpamisega ei kaasne pikaajalist vee välja pumpamist, mistõttu põhjavee taseme alanemist oodata ei ole. Seniste kogemuste põhjal kestab pumpamine keskmiselt 4 - 8 tundi (harvadel juhtudel 24 h) ja väljapumbatava vee kogused on piiratud. Puurimistööde ajal võib lühiajaliselt esineda rajatava puuraugu läheduses vee hägustumist puurimisel purustatud lubjakivi osakeste tõttu. Samasugune mõju esineb ka näiteks veevarustuseks ettenähtud puurkaevude rajamisel. Uuringuga tekitatav häiring taimestikule on minimaalne. Kuna uuringutööd viiakse eelduste kohaselt läbi ühe nädala jooksul, on kaasnev häiring inimestele samuti minimaalne. Mõju ei ulatu väljapoole uuringuruumi teenindusala või on väheoluline. Kavandatav uuring viiakse läbi puurmasinaga, mis ei nõua olulisel määral elektri- ega kütuseenergiat. Puuraukude rajamisel ei toimu ohtlike ainete heidet vette ega pinnasesse ning puudub ka heide õhku. Samuti ei kaasne geoloogilise uuringuga olulist müra, vibratsiooni, valguse-, soojuse-, kiirguse- ega lõhnareostust. Mõningal määral tekitavad uuringut läbi viivad masinad müra, mida võib võrrelda põllumajandusmasinate poolt tekitatava või karjäärides töötavate masinate müraga. Kui traktorite müratase jääb ligikaudu vahemikku 70 - 75 dB, siis OÜ Inseneribüroo STEIGER puurmasina MASSENZA M18 maksimaalne müratase, mis on fikseeritud 1 meetri kaugusel, on tehnilise passi andmeil 72 dB. Karjäärimasinate müratase on mõnevõrra kõrgem, jäädes sõltuvalt tehnikast 80 - 90 dB vahele (10 m kaugusel masinast). Müra tekitatakse vaid välitööde ajal, mis toimuvad päevasel ajal ja viiakse läbi eelduste kohaselt nädala jooksul. Samuti ei kaasne geoloogilise uuringu käigus ülenormatiivset vibratsiooni. Mõningane puurmasina poolt tekitatud vibratsioon on võimalik, kuid see on lühiajaline, piirdudes tavapärase töötsükliga ning ei ulatu masinast kaugele. Uuringu käigus kasutatakse loodusvarasid maapõuest eemaldatud puursüdamike mahu ulatuses. Arvestades, et puursüdamiku puurimiseks kasutatava manteltoru diameeter karbo- naatkivimi uuringutel ei ületa tavapäraselt 112 mm, ei tarbita uuringu käigus olulises mahus loodusvarasid. Hüdrogeoloogiliste tööde raames mõõdetakse katsepumpamise ajal veetaseme alanemist ja selle taastumist. Vältimaks uuringu käigus tekkida võivaid avariiolukordi, järgitakse uuringu ajal rangelt kõiki ohutustehnika nõudeid, kasutatakse korras tehnikat, mis on läbinud perioodilise tehnilise ülevaatuse ning tööde tegijad omavad selleks vajalikke oskusi ja kogemusi. Võetakse kasutusele meetmed ettenägematu avariireostuse likvideerimiseks. Kõiki ohutusreegleid järgides on tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus väga madal ja tegevusest põhjustatud suurõnnetuste või katastroofide ohtu ei ole. Geoloogilise uuringu mõju kestvus on lühiajaline ning ei halvenda ümbruskonna keskkonnatingimusi. Maa-ala topograafilise mõõdistamisega ei avaldata keskkonnale mõju. 5. Geoloogilise uuringuga rikutud maa korrastamise kirjeldus. Ülevaade kaevandamis- jäätmete tekkimisest uurimistöö või uuringu käigus. Pärast geoloogilist uuringut uuringuruumi teenindusala korrastatakse. Puuraugud likvideeritakse vastavalt nõuetele. Vettandva osa ulatuses täidetakse puuraugud puhta loodusliku inertse puistematerjaliga, milleks võib olla jämeteraline liiv, kruus või killustik. Ülejäänud osas täidetakse puuraugu õõs kaljuses kivimis ehitusbetooniga või saviga, purdsetete osas puurmete või pinnasega. Uuringupunktide ümbrus korrastatakse, maapind viiakse geoloogiliste tööde eelsesse seisundisse ning looduslik seisukord taastatakse võimalikult täpselt. Likvideerimise kohta koostatakse vastav akt, mis kooskõlastatakse seaduses ettenähtud osapooltega. Vastavalt maapõueseaduse § 28 lõikele 5 tuleb üldgeoloogilise uurimistöö loa või uuringu-loa taotlusele lisada kaevandamisjäätmekava juhul, kui uurimistöö käigus tekib kaevandamis- jäätmeid ning jäätmete ladestamiskoht ei ole jäätmehoidla jäätmeseaduse § 352 tähenduses. Jäätmeseaduse alusel käsitletakse kaevandamisjäätmetena muuhulgas maavarade uuringute töö (sh proovivõtmine, koondproovi võtmine, puurimine ja kaevamine) tulemusena tekkivaid jäätmeid. Kaevandamisjäätmekava eesmärk on vältida või vähendada jäätmete tekitamist ja nende ohtlikkust ning soodustada nende ringlusse võtmist, korduskasutamist või taaskasuta- mist, kui see on keskkonnaohutu ja võimalik. Kinnitame, et planeeritava uuringu käigus kaevandamisjäätmeid ei teki. Uuringupunktidesse rajatakse puuraugud, milles määratakse katendi ja kasuliku kihi paksus ning omadused. Uuringupunktidest eraldatakse kasuliku kihi ulatuses proovid koguses, mis on vajalik laboratoorsete tööde läbiviimiseks. 6. Töö ajakava. - Uuringu ettevalmistamine – 1 kuu; - Välitööd (puuraukude rajamine, topograafiline mõõdistamine) – 3 kuud; - Välimaterjalide ettevalmistamine – 1 kuu; - Laboratoorsed tööd – 3 kuud; - Kameraaltööd ja uuringuaruande koostamine – 2 kuud; - Uuringu aruande kinnitamine – 2 kuud; - Rände- ja pesitsusperioodil võimalik välitööde seisak – 6 kuud. KOKKU – 18 kuud Tööd teostatakse geoloogilise uuringu loa väljastamise järgselt 36 kuu jooksul. Seletuskirja koostas (01.09.2026): OÜ Inseneribüroo STEIGER Remo Rumm / allkirjastatud digitaalselt / Geoloogia assistent  734 000 734 500 735 000 735 500 736 000 6 588 500 L4 51106:001:0216 v a 3 K 27. tän 165 aT ad Elektrijaama tee 7 01 L2 :0 51 as iku 01 51106:001:0060 46 st : Pa-1 10 t 78 10 :2 0 i k ee 1060 :0 Kadastiku tn 29 a 6 6: u 51 ad 10 00 a t vT1 28. 51106:001:0215 00 tä äna K 1 ut 31. 1: na 1: dask i t 5 Ka v Kadastiku tn 12 01 L 10 aam 20. 26. 3 C-2 848 18. 64 3 25. 33. 6: 6 16. 51106:001:0264 j 24. ri 23. 2: ee 38 14. 29. 0217 51 t Kadastiku III ek 00 a t 00 12. El 30.32. lubjakivikarjäär 33 am 21. C- 837 17. 19. 5 aT 11 2 aT 13 ja 5 5: vL ri 15. ut äna sk i t 3 aT 51 t 22. Kada 2 10 16 ek 13. 010 : 12 11 11. 1106:0 3 C-1 Pa-3 5 El vL6 Pa-2 99 na ee ut ä Plokk 4 aR Kadask i t 61 7708 Pa-3A Pa-2 00 a t Kadastiku tn 51 0010 :1 36 1106: C- 8. 5 1: 51106:001:0081 10. 10 aam 3 C-5 6 aT 12 1: 9. 524 j PRK0002117 Kadastiku ri Kadastiku tn 57h 51 t 51101:001:1340 01 L3 ek 51106:001:0133 3 C-4 Kadastiku karjäär El Pa-4 83 9150 e 51106:001:0222 e 00 a t Elektrijaama tee 10 Kadastiku tn 57d Pa-9 Kadastiku II lubjakivikarjäär 4 C-0 1: Narva metskond 102 51101:001:2079 10 am 51106:001:0124 51106:001:0187 Plokk 1 aT 4 C-1 15 a 6: Pa-5 j PRK0002116 636 ri 7. 3 C-7 Plokk 7 aT 51 t ek 2 3 C-9 El 6 588 000 522 3 C-8 6. Kadastiku tn 57c 51106:001:0125 3. 14 Kaardileht nr 6534 Narva 5. Tiigi tn 1 K 5 ad Pa-8 6 aT 6 51101:001:0558 1. 1 4 C-6 4 C-5 1 as 0 1 ti 4. 9151 2. :0 ku 4 C-3 0 tn 44 1 C- :1 5 5 2 Uuringuruumi piiripunktide 3 42 9 00 9296 4 C-2 : 2 koordinaadid 1 4 C-7 00 5: 10 82 4 5 1 1: ee L Pa-6 5 66 L1 Nr X Y av 00 a t 01 ä tn Pa-7 gi i 1 6 587 780,27 734 044,36 4 Ti 34.PRK0030692 10 aam 2 6 587 988,15 734 236,80 6: 35. j 3 ri 3 6 587 642,34 734 610,70 51 t ek Nahavabriku tänav L1 4 6 587 681,78 734 712,39 El 51106:001:0180 36. 5 6 587 734,89 734 898,82 Plokk 4 aR 19 6 6 587 918,91 735 727,28 Narva metskond 103 51106:001:0184 434 Tiigi tn 2 // 2a // 2i 7 6 587 531,48 735 547,75 51101:001:0333 8 6 587 422,97 735 013,67 37. 9 6 587 393,98 734 988,02 6 587 500 7 10 6 587 377,46 734 506,71 Kadastiku 844 7150 38. N 11 12 6 587 381,73 6 588 175,45 734 463,48 735 710,46 51101:001:1340 838 Te 39. h 13 6 588 294,27 735 889,16 51 ase 40. 02 L5 8 Elektrijaama tee 25 10 t ä 14 6 587 976,01 735 751,89 1: 00 nav 50 ee 51101:001:0231 Nahavabriku tänav L2 9 1:07 L7 15 6 588 053,70 735 735,75 00 a t 51106:001:0181 11 95 10 1: 10 aam Elektrijaama tee 23 41. Pindala 53,86 ha 6: j 51101:001:1665 51 tri ek Suudme Katendi Kasuliku 42. El Pa nr X Y abs, kõr- paksus, kihi pak- Elektrijaama tee 27 El e 43. gus, m m sus, m kt ri jaa 44. 51106:001:0041 ma EGF 2904 tee3 0 100 200 m 1 11 6588271,58 735675,37 26,71 0,6 7,0 51106: 19 6587589,20 734875,92 - 1,9 6,2 001: 0045 434 6587549,63 735580,00 - 1,7 7,7 522 6587983,66 734082,81 - 1,4 2,9 1. 51106:001:0160 Kadastiku tänav L7 1 Uuringuruumi piir, piiripunkt ja piiripunkti number 524 6588142,15 734918,83 27,27 2,9 5,4 2. 51106:001:0159 Kadastiku tänav L8 EGF 3297 3. 51101:001:1921 Kadastiku tn 53a Mäeeraldise piir 4. 51106:001:0127 Kadastiku tn 57 Märkused: 837 6588272,09 734283,24 28,21 1,2 0,9 5. 51106:001:0126 Kadastiku tn 57b Mäeeraldise teenindusmaa piir 838 6587403,98 734516,84 26,38 1,8 6,9 6. 51101:001:1919 Kadastiku tn 57a 844 6587466,59 734982,55 27,18 2,5 5,7 1. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis. 7. 51101:001:1920 Kadastiku tn 53 Ploki piir (aT - aktiivne tarbevaru, aR - aktiivne reservvaru) 848 6588359,28 735936,87 26,68 0,0 7,8 8. 51106:001:0131 Kadastiku tn 57n 2. Asendiplaan: Maa- ja Ruumiameti X-GIS kaardirakendus. EGF 4182 9. 51106:001:0122 Kadastiku tn 57e Narva lubjakivimaardla piir (asendiplaanil) 3. Plaani koostamisel on kasutatud: C-31 6588230,27 735110,73 26,30 0,0 7,5* 10.51106:001:0123 Kadastiku tn 57f Narva metskond 103 Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus - Maa- ja Ruumiameti väljastatud katastriüksuste piiriandmeid (seisuga 24.08.2026); C-32 6588364,25 735319,83 26,17 1,0 6,5 11.51106:001:0132 Kadastiku tn 57g 51106:001:0184 12.51106:001:0244 Kadastiku tn 45a - Maa- ja Ruumiameti väljastatud kitsenduste andmeid (seisuga 14.08.2026); C-33 6588288,55 735473,69 18,52 - - C-34 6588109,69 735173,50 19,66 - - 13.51106:001:0243 Kadastiku tn 45 - Keskkonnaagentuuri EELISe andmeid (seisuga 14.08.2026); 14.51106:001:0241 Kadastiku tn 43a Ranna või kalda piiranguvöönd C-35 6588163,42 735353,20 19,13 - - - Maavarade registri maardlate, plokkide ja mäeeraldiste piiriandmeid (seisuga 14.08.2026); C-36 6588187,31 735504,76 18,77 - - 15.51106:001:0240 Kadastiku tn 43 - Aruanne geoloogiliste uuringutööde tulemustest 1962.-1965. a Narva fosforiidimaardlal, Eesti NSV 16.51106:001:0238 Kadastiku tn 41a C-37 6588018,48 735070,17 25,82 0,0 7,0* III kategooria kaitsealused liigid (Geoloogia Valitsus, 1966, EGF 2904); 17.51106:001:0237 Kadastiku tn 41 C-38 6587984,84 735204,62 20,76 0,8 0,8 18.51106:001:0235 Kadastiku tn 39a - Aruanne eeluuringu tulemustest ja fosforiitide tehnoloogilisest iseloomust Narva maardlas C-39 6587990,95 735364,81 26,32 0,5 7,2 19.51106:001:0234 Kadastiku tn 39 1972.-1973. a. (Geoloogia Valitsus, 1974, EGF 3297); C-40 6588064,21 735527,31 18,45 - - Elektripaigaldise kaitsevöönd 20.51106:001:0232 Kadastiku tn 37a C-41 6588037,10 735634,98 26,21 0,8 6,7 - Aruanne detailuuringust kaevandatavas Narva karbonaatkivimite maardlas, karjääri Kadastik-II 21.51106:001:0231 Kadastiku tn 37 C-42 6587783,18 735234,72 27,43 1,8 6,6 22.51106:001:0248 Kadastiku tänav T3 mäeeraldise piires 1984. a., varude arvutus seisuga 1.06.1984. a. C-43 6587836,92 735234,57 21,11 0,0 1,9 23.51106:001:0228 Kadastiku tn 35 Riigikaitselised piirangud (Opgenergostroi, 1986, EGF 4182); C-44 6587824,03 735425,03 26,58 0,7 7,3 24.51101:001:0574 Kadastiku tn 33f - Narva lubjakivimaardla varu ploki nr 3 ümberkvalifitseerimise seletuskiri (varu seisuga 01.07.2015). Sideehitise kaitsevöönd C-45 6587877,74 735571,70 27,03 0,5 7,8 25.51101:001:0573 Kadastiku tn 33e Töö nr 15/1467. (OÜ IB Steiger, 2015, EGF 8663); C-46 6587875,52 735014,04 26,57 0,0 7,6 26.51101:001:0572 Kadastiku tn 33d Gaasipaigaldise kaitsevöönd C-47 6587762,05 735039,41 26,50 0,5 7,1 27.51101:001:0575 Kadastiku tänav T6 - Kadastiku III uuringuruumi lubjakivi geoloogiline uuring Ida-Virumaal (varu seisuga 01.04.2016. a.). EGF 8663 28.51101:001:0571 Kadastiku tn 33c Vee- ja kanal. kaitsevöönd (Eesti Geoloogiakeskus, 2016, EGF 8792). 29.51101:001:0570 Kadastiku tn 33 4. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020). Pa-1 6588419,10 735657,88 26,28 0,0 7,0 30.51106:001:0247 Kadastiku tänav T2 Veehaarde sanitaarkaitseala, PRK0002117 Pa-2 6588196,83 735701,27 27,00 1,8 6,3 31.51106:001:0203 Kadastiku tänav J2 puurkaevu asukoht ja kood Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu EGF 8792 32.51106:001:0219 Kadastiku tn 29d Pa-2 6588214,59 734793,25 26,85 3,2 4,9* 33.51106:001:0220 Kadastiku tänav T4 HEL1 Geodeetiline märk Kadastiku VI uuringuruum Uuringuruumi teenindusala Pa-3 6588246,05 735140,20 27,36 0,7 7,9* 34.51101:001:0335 Tiigi tn 2m Narva lubjakivimaardla plaan Kavandatav kaevand/puurauk Pa-3A 6588231,18 735130,16 27,18 0,8 7,6* 35.51101:001:0332 Elektrijaama tee 16 Narva linn, Ida-Viru maakond Pa-4 6588102,02 735098,88 26,12 0,0 7,3* 36.51101:001:0749 Elektrijaama tee T4 1966. a uuringu puurauk (EGF 2904) Pa-5 6588027,85 734794,58 26,99 3,0 5,2* 37.51101:001:0750 Elektrijaama tee T5 Loa omanik Narva Stone OÜ Graafiline lisa 1/1 Pa-6 6587740,01 734886,80 27,35 2,2 6,4* 38.51101:001:0753 Tehase tn 52 1974. a uuringu puurauk (EGF 3297) 39.51101:001:0754 Tehase tn 50 Ida-Viru maakond, Narva-Jõesuu linn, Pa-7 6587698,72 734741,22 26,67 1,8 6,1* Boleslav Kruglik Olgina alevik, Töökoja tn 5, 40103 Pa-8 6587889,76 734524,40 27,98 3,0 6,2* 40.51101:001:0755 Tehase tn 48 1984. a uuringu puurauk (EGF 4182) Mõõtkava 1 : 5000 [email protected] /Allkirjastatud digitaalselt/ 41.51101:001:0794 Tehase tn 51 Pa-9 6588065,49 734342,79 27,26 3,2 5,3* 42.51101:001:0793 Tehase tn 47 2015. a uuringu puurauk (EGF 8663) Kaja Paat Suudme abs väärtuseks märgitud "-", kui info puudulik. 43.51101:001:0801 Vana-Joala tee T7 OÜ Inseneribüroo STEIGER Koostas Kuupäev 25.08.2026 /Allkirjastatud digitaalselt/ Kasuliku kihi paksus arvestatud Kunda lademeni või tähistatud 44.51106:001:0274 Vana-Joala tee L7 2016. a uuringu puurauk (EGF 8792) Männiku tee 104/1, 11216 Tallinn tärniga, kui kasuliku lamam on abs kõrguseni 18,78 m. Kadri Mikkelsaar +372 668 1011, [email protected] Kinnitas Töö nr 26/5602 /Allkirjastatud digitaalselt/