Harjumaa Anija vald Kuusemäe küla Kaunismaa vkt maaüksuste ja lähiala detailplaneering

500 250 0 1250 2500 3750 Töö: Anija valla Kuusemäe küla Kaunismaa vkt maaüksuste ja lähiala detailplaneering Joonis: Situatsiooniskeem Projektijuht: Huvitatud isik: AB Artes Terrae OÜ Baumwald OÜ Mart Hiob Töö nr: 22004DP1 Reg nr 12978320 Maastikuarhitekt: Asukoht: Kuupäev: Küütri tn 14, Tartu 51007 Anija vald 13.03.2026 Karl Hansson [email protected] Mõõt: 1:25,000 Planeeringu koostamise korraldaja: Faili nimi: www.artes.ee 22004DP1_joonised_Kaunismaa.dgn Anija vallavalitsus Joonise nr: 1  y= v aa kr Lauristo tee 574200 14101:001:0747 44 43 44.67 .3 44 44 .2 0 43 6 .1 44.37 .6 9 .2 4 9 0 44.52 45. 4 4 4 4 4 .6 .3 3 PLANEERINGUALA KATASTRIÜKSUSTE OLEMASOLEVAD ANDMED 8 9 .2 44.94 4 44.09 07. 44.74 .5 07. 43. 45 22 05 44 45.33 .89 44 4 4 4 Soorätsu 4 .7 .75 4 .2 4 14101:001:0746 3 5 .3 4 46.12 45. 4 4 .7 4 05 Kr 44.85 0 46. 4 3 45 4 .13 .3 5 .1 2 4 K 4 4 5 .4 r 5 .1 0 9 43.96 44.94 4 44. 44. 5 44. .3 8 97 63 95 46.25 44 4 4 .9 3 3 .8 .3 0 4 99 2 3 4 45 . .2 44 5 46. .01 6 4 46.14 6 3 .5 44 .1 1 4 . 59 44 5 .4 2 45 4 .20 6 45.32 .5 46.24 3 45.49 46. 43.83 46. 87 66 45.66 4 4 45.62 3 3 .7 .4 9 0 46. 5 45.83 Lauristo 46 4 46. 3 45 14101:001:0741 .9 .1 44.67 46.14 Saarte 0 4 4 9 0 .0 4 4 3 45 3 43.87 14001:001:1242 46 4 .2 .7 tiik .7 45.83 .5 7 6 8 .9 45 0 46.30 .0 44 .5 4 3 Kr 4 .9 45.32 3 5 .3 6 46 44.25 45.41 .3 46 3 .2 45.98 6 44.19 4 4 45.90 44.26 45 45 .5 45.40 45 1 4 .9 .6 4 4 4 .8 4 3 4 5 .0 2 Kaunismaa vkt.2 11a 3 .2 6 .4 4 45.72 3 9 0 14001:001:0414 4 4 4 3 .0 .4 1 0 4 43 5 .33 .4 45.76 3 4 4 .0 45.55 43.75 45.29 45.16 4 45 4 .35 .3 45.76 8 4 4 4 .1 4 44.99 44.77 44.73 4 4 3 44.23 44.38 8 43. 44.13 .3 3 .8 .2 6 3 4 5 4 45.29 3 .2 45.75 7 44 .8 44. 8 4 4. 44.18 45.61 77 45.57 80 4 4 .5 4 4 2 .2 4 4 3 45.15 6 4 .2 .3 43.98 44.43 6 43.24 4 44.30 5 4 44. .5 5 44 3 44.69 44 44 .6 44.19-44.07 .5 7 .6 7 45.38 0 44 .37 44.72 44 .63 43 Rabahane 44 .4 44 .0 1 14101:001:0742 .6 44 45.48 5 44 .6 44 .53 4 44 .6 .4 5 2 4 44.11 44. 3 4 .3 5 4 2 0 .1 4 .7 9 44.98 5 4 K 4 r 4 .4 4 3 6 4 .4 44 0 45. 43.09 .1 44 .90 .92 43.10 43.33 44.09 44.87 44.96 45.05 45.75 2 4 4 44 44 .8 4 tiik .7 .6 0 5 1 43. 44 6 3 44 .70 44 4 44 .8 5 . .9 44.44 0 44.72 45.51 45.02 44.98 44.19 4 3 .3 0 44.54 45.74 45 .21 45 45 .31 45 4 45 6 9 .5 4 45 .4 43.17 43.03 43.22 43.49 43.98 45.12 45.67 43.15 .2 45 .3 .6 44.37 9 45 .28 . 7 45 4 1 44.28 .5 4 3 45 .1 45.20 4 7 .3 7 44.35 45.8 43 .28 44.64 Kaunismaa vkt 11 45.7 6 14001:001:0413 Kaunismaa vkt 1 45.61 45.00 45.7 45.94 8 14001:001:0389 0 44 .51 45.36 44.48 45.75 45.69 45.89 45.56 45.70 44.49 45. 95 43.27 43.17 43.13 43.28 43.27 43.56 43.97 44.81 45.85 4 4 44.49 4 45.89 .1 4 3 3 7 .2 .3 46.91 4 0 4 2 Kr .6 9 44.65 45.32 44.21 44.82 44.87 45.42 44.66 4 3 45.80 .9 4 4 3 3 6 4 .3 .3 45 4 45 4 8 4 44.83 45 .4 46.13 2 45 6 .7 2 45 .9 45 .56 .6 .8 4 45 43.26 43.27 43.35 .8 43.15 43.43 43.66 44.92 45.73 45 2 43.98 3 .8 .8 0 .6 7 0 44.87 2 45.02 43. 45.24 45.43 5 45.36 45.04 45.78 45.22 46.27 44.11 4 4 5 4 .0 5 .8 4 6 .8 6 4 .0 6 45.57 46 4 45 .80 4 4 46.13 45 43.19 43.43 43.37 43.40 43.64 43.91 44.99 45 43.41 45.57 45.88 .0 4 4 4 4 .9 4 .2 4 3 3 3 0 3 4 44.95 .8 2 .0 .3 2 .1 4 .3 4 .2 0 5 3 2 .0 45.86 5 5 7 45.43 45.56 46.36 45.96 44.37 45.68 Kr 4 6 4 .3 Kaunismaa vkt 1a 6 4 46.36 4 38 .1 0 4 6 4 6 14001:001:0391 2 . . .4 0 Kaunismaa vkt 12a Muru 1 44.77 44.35 4 46.19 4 6. 14001:001:0416 14001:001:0088 6 6 2 4 .4 4 43.12 .4 6 6 3 46.13 x= 6581600 .2 7 43.26 43.38 43.39 43.34 43.85 44.47 45.52 45.95 45.48 43.63 4 4 6 4 4 3 3 2 6 .1 4 .2 .0 .3 4 4 1 3 4 6 .3 y= 4 6 4 .5 46.64 3 4 0 .5 45.77 .3 6 4 .0 9 45.95 6 574600 46.04 45.99 46.93 4 4 6. 4 5 4 6 9 4 7. .8 8 .0 7 1 8 Kaunismaa vkt 12 .1 2 46.54 46.60 46 4 4 .5 14001:001:0415 .6 43 4 .5 4 28 4 . 4 7. 4 0 44.24 7 1 4 .7 .2 8 4 4 46.79 4 4 6 6 v 7 . 45 .0 96 a 4 46.33 ra .5 43.30 47.16 45.83 k 43.33 43.50 43.61 43.93 44.29 45.12 45.99 46.22 46.67 4 4 4 3 3 47.15 46.28 2 .3 .0 .7 44.62 4 7 4 3 4 1 44 3 4 .1 43. .3 7 7 .4 .0 5 5 32 6 4 46.32 2 7 .9 0 4 .4 5 .2 7 6 46.60 4 .0 5 44.49 4 7 .0 44.38 46 6 4 . 47.65 46.52 0 47.10 4 7 45.03 .3 44.42 4 1 7 4 . 4 7 0 .5 5 47.20 44.47 45.41 4 Kaunismaa vkt 2 4 46.66 44.42 .2 4 44.50 4 7 44.1 3 14001:001:0392 . 5 4 3 4 0 .4 8 7 4 . .5 .0 3 5 6 44.55 43. 9 4 1401 XR-EMS 3 44.98 6 45.0 44. 46.30 .7 4 4 44.50 5 - 7 7 30 45.1 45.0 45.26 46.25 4 6 46.26 23 43.67 44.28 46.94 . 4 .5 4 43.40 43.92 44.69 6 .7 707K01 45.06 64 2 1. 3 3 4 6 - 1. 3 46 .3 4 .4 44.67 2 - 44.49 6 .7 44.26 2 2 46- .5 1 - 1. 44.41 6 55- - 3. 44.71 14- 47.19 9 47.88 44.54 2 .3 0 - 47.55 .9 44.43 3 1401 XR-EMS F03S10_K30 .2 .0 44 6 4 4 3 9 4 x= 6581550 43 4 - .9 2 4 .2 4 5 .3 8 4 3 4 44.56 9 45.14 A 1 4 2 .0 7 46.85 F03S10_K30 .3 48.20 . 0 .4 44.89 8 .4 9 42.54-42.16 8 2 7 45.58 44.54 y= .5 4 4 44.30 43 4 7. 43. 7 80 42 44. 45.1 .7 .54 7 v 47 4 a 46.10 7 44.70 ra 44. 36 . 42 4 93 4 93 . .0 4 k 55 4 575050 9 44 6 0 44.9 4 4 7 . 45.02 44.58 0 45.06 . . .9 4 .0 7 44.26 98 2 9 .5 44.9 44.99 44.9 44 45 0 43.35 .5 9 46.69 0 .8 43 43.55 43.77 44.54 45.10 45.17 46.06 47.35 9 43 44.13 6 .1 6 2 46.55 4 ri 4 4 6 10 3 44 4 4 . .5 2 49.67 44.75 .5 35 . 4 44. 50 4 44.62 4 44.52 .9 6 47.03 4 i .4 2 3 44.39 8 .9 gi 5 .4 7 4 6 4 3 1 47 44. 45.29 .5 47.02 53 43. 6 tee nr Anija metskond 25 4 12 1400 3. 45 47.31 12 7 43 44.76 14001:001:0916 4 43.54 . 62 .8 45. 44. 4 8 47.64 4 4 43 . .6 .2 50 1. 44 43. K os 47.97 33 F03S10_K31 2 45 7 . 44.84 47. 45.91 44 3 4 7 04 48 4 1: 7 .48 44.59 44.62 4 36 7 .8 44 44. 43.89-43.83 1. .8 4 kra .23 4 001: 5 5 7 7 4 0 54 43. 44.64 44.69 6 4 e- J 4 .5 .9 43 av 7 2 53 . .9 7 9 .8 4 6 .4 46.98 43. 73 44 46.63 4 .8 6 16 3 9 4 44. 1 45.3 .49 4 12 Ko 43 43. 45.00 8 0192 2 41 äga 46.44 44 .12 .3 27 .9 0 44. 45 43. .1 1 5 tiik 45. 7 0 .9 . 44 4 95 41 44. 4 4 75 44. .19 43 31 la t 43. 0 35 43 46.97 43.40 43. 58 44. 44 .27 44. 45.23 .61 63 44. 44 84 44. K 99 45 r 44.96 44.54 43. ee 43 60 39 . 44. .5 77 se- 43.60 44.34 45.72 46.20 47.39 4 44. 44. 45.32 47.36 4 43.50 44.59 4 7 74 21 44 44. 49 0 7 .7 4 4 3 4 . 22 .7 9 26 43.20 4 07 . 3 45.98 .6 3 86 44. .9 Va 07 43 . 9 4 .2 44.39 .5 4 .5 1 6 4 63 44. n 7 44.4 6 0 . 4 4 7 45.02 . a .9 2 Jägal .7 81 4 45.0 61 45.1 4 v TP 3 6 7 a 4 4 4. 63 44. ta 45.1 7 3 44.19 TP 4 .3 ra .7 4 4. 61 44. l 9 44.86 45.0 k u 2 7 2 2 4 .8 ko 45.66 2 0 2A 6 . 15 1 tiik 44 .6 44. 9 8 0 47.27 h 4 .5 .73 4 43 a Kaunismaa vkt 2a 3 4 4 7 80 9 4 .2 5 .74 . .6 9 3 1 44 õ 14001:001:0393 48.08 .7 4 9 .6 53 u a tee 4 6 ea 47.06 44.43 4 . 44.72 3 4 4 2 44.53 4 1 46.04 .6 0 4 l .8 4 43 a .5 .2 44.84 3 4 45.21 0 7 4 4 44.51 4 .4 .5 .50 4 r 4 .9 .54 4 4 K .8 4 1 4 3 4 44.48 .8 4 48 Anija valla Kuusemäe küla Kaunismaa vkt maaüksuste ja lähiala detailplaneering Kuusemäe küla Anija vald I köide – planeering Maa-ameti kaldaerofoto 08 .0 5 .202 4 Töö nr: 22004DP1 Planeeringu koostamise korraldaja : Anija vallavalitsus Huvitatud isik : Baumwald OÜ Projekti juht , ruumilise keskkonna planeerija : Mart Hiob Maastikuarhitekt, koostaja : Karl Hansson PLANEERINGU KOOSSEIS - ESIMENE KÖIDE: PLANEERING TOC \o "1-3" \h \z \u 1. Üldosa PAGEREF _Toc230792984 \h 5 1.1. Sissejuhatus PAGEREF _Toc230792985 \h 5 1.2. Planeeringu lähtedokumendid ja kirjavahetus PAGEREF _Toc230792986 \h 5 1.3. Olemasoleva olukorra iseloomustus PAGEREF _Toc230792987 \h 5 1.4. Planeeringuala ja kontaktvööndi ehituslikud ning funktsionaalsed seosed PAGEREF _Toc230792988 \h 6 1.5. Planeeringulahenduse põhjendus, detailplaneeringu elluviimisega eeldatavalt kaasneda võivad majanduslikud, sotsiaalsed ja kultuurilised mõjud ning mõju looduskeskkonnale PAGEREF _Toc230792989 \h 7 2. Planeerimise lahendus PAGEREF _Toc230792990 \h 11 2.1. Planeeritava maa-ala kruntideks jaotamine PAGEREF _Toc230792991 \h 11 2.2. Kruntide ehitusõigus PAGEREF _Toc230792992 \h 11 2.3. Arhitektuurinõuded ja ehituslikud nõuded ehitistele PAGEREF _Toc230792993 \h 11 2.4. Teede maa-ala ning liiklus- ja parkimiskorraldus PAGEREF _Toc230792994 \h 12 2.5. Haljastuse ja heakorrastuse põhimõtted PAGEREF _Toc230792995 \h 13 2.6. Ehitistevahelised kujad PAGEREF _Toc230792996 \h 13 2.7. Tehnovõrgud ja rajatised PAGEREF _Toc230792997 \h 14 2.7.1. Olemasoleva olukorra iseloomustus ning üldosa PAGEREF _Toc230792998 \h 14 2.7.2. Veevarustus PAGEREF _Toc230792999 \h 14 2.7.3. Kanalisatsioon ja sademevesi PAGEREF _Toc230793000 \h 14 2.7.4. Elektrivarustus ja valgustus PAGEREF _Toc230793001 \h 15 2.7.5. Soojavarustus PAGEREF _Toc230793002 \h 15 2.7.6. Sidevarustus PAGEREF _Toc230793003 \h 15 2.8. Keskkonnatingimused planeeringuga kavandatava elluviimiseks PAGEREF _Toc230793004 \h 15 2.9. Servituutide seadmise vajadus PAGEREF _Toc230793005 \h 17 2.10. Kuritegevusriske vähendavad nõuded ja tingimused PAGEREF _Toc230793006 \h 17 2.11. Planeeringu rakendamine PAGEREF _Toc230793007 \h 17 3. Joonised PAGEREF _Toc230793008 \h 19 1 Situatsiooniskeem M 1:25 000 2 Olemasolev olukord M 1:1000 3 Põhijoonis M 1:1000 Üldosa Sissejuhatus Planeeringuala asub Anija valla Kuusemäe küla Kaunismaa väikekohtade (edaspidi vkt ) kruntidel ja olemasoleval Kaunismaa teel kuni avaliku Kose-Jägala maanteeni. Alale on varem planeeritud Kuusiku maaüksuse detailplaneeringuga 20 elamumaa krunti, kinnistute suurus on vähemalt 2 ha. Hiljem on jagatud mõned krundid väiksemaks, suurusega ligikaudu 1 ha ja hetkel on Kaunismaa väikekohtade alal kokku 23 elamukrunti. Alal kehtiva detailplaneeringu alusel on rajatud kruusakattega tee, veekogud ja elektrivõrk , kuid hooneid püstitatud ei ole. Planeeringuala on sihtotstarbelise kasutuseta hajaasu s tuspiirkond . Alal kasvab osaliselt isetekkeline puistu, okaspuud ning esineb lagealasid. Maa-ala ilmestab tiikide süsteem, mis oli varasema planeeringuga ette nähtud. Planeeringuala suurus on ligikaudu 57,4 hektarit, millest Kaunismaa väikekohtade maaüksuste ala on 56 ha ja juurdepääsutee koridor 460 m pikkuselt läbi RMK haldusalas oleva tee . Alal kehtib Kuusemäe küla Kuusiku maaüksuse detailplaneering (kehtestatud Anija vallavalitsuse 03.01.2006 korraldusega nr 15) , mis muutub käesoleva detailplaneeringu kehtestamisel käesoleva detailplaneeringu ala ulatuses kehtetuks. Käesoleva detailp laneeringu eesmärk on maa-ala kruntideks jaotamine ning ehitusõiguse määramine kuni 49 elamukrun dile , mille suurus on ligikaudu 1 ha . Anija valla üldplaneeringu kohaselt jää vad Kuusemäe küla Kaunismaa v äikekohtade krundid hajaasustusega alale . Kavandatud detailplaneeringuga ei kavandata muuta Anija valla üldplaneeringut . Harjumaa maakonnaplaneeringus määratud tingimustele vastavat tiheasustusala ei ole kavas moodustada . Planeeringu lähtedokumendid ja kirjavahetus Planeeringu lähtedokument on Anija vallavalitsuse 28 . oktoobri 20 2 5 . a otsus nr 2-3/539 Detailplaneeringu algatamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine . Detailplaneeringu jooniste koostamisel on aluseks OÜ GEO S.T. 20 22 . a juu lis koostatud digitaalne geodeetiline alusplaan täpsusastmega 1:500, töö nr 22M2050 . Maa-ala on mõõdistatud L-EST97 koordinaatide süsteemis ja kõrgused EH2000 kõrguste süsteemis. Planeeritud liikluslahendus riigiteel nr 12 Kose-Jägala tee on lahendatud vastavalt ALK OÜ tööle nr 22004DP1-TL , koostaja Villu Vapper ( diplomeeritud teedeinsener tase 7 ). Planeeringu käigus toimunud kirjavahetus ametkondade ja eraisikutega ning muud materjalid asuvad planeeringu lisades. Olemasoleva olukorra iseloomustus Planeeringualal asuvad katastriüksuse d, nende pindala ja sihtotstarbed on esitatud joonisel 2 Olemasolev olukord . Planeeringuala on hoonestamata . Vastavalt varasemale detailplaneeringule on ala jaotatud elamumaa ja maatulundusmaa kruntideks. Samuti on välja krunditud teekoridor ning rajatud on u 3…4 m laiune teeäärse kraavitusega kruusakattega tee kuni riigi tugimaanteeni nr 12 Kose-Jägala . Planeeringuala läbib Anija oja, millele on varasema detailplaneeringu järgselt rajatud tiikide süsteem. Anija oja (VEE1087700) on avatud eesvool , mille kaitsevöönd on 15 m, kalda ehituskeeluvöönd 25 m ja kalda piiranguvöönd 50 m. Planeeringuala idaosa on kaetud metsaga, ülejäänud ala on valdavalt lage üksikute puudega. Planeeringuala on kuivendatud drenaažisüsteemiga ning kraavidega. Planeeringualale on rajatud elektrialajaam, milleni viib keskpinge elektriõhuliin , alajaamast kuni moodustatud elamukruntideni on rajatud madalpingekaablid ja liitumiskilbid. Planeeringuala reljeef on muutlik, suurimad kõrguste vahed on ligikaudu 9 m. Planeeringuala ja kontaktvööndi ehituslikud ning funktsionaalsed seosed Planeeringuala asub Anija valla loode osas Kuusemäe ja Paasiku külas Kehra linnast u 2 km kaugusel põhja -loode suunas . Anija küla st jääb planeeringuala u 1 km kaugusele lõunasse . 1519351 2231034 0 0 Skeem SEQ Skeem \* ARABIC 1 . Väljavõte Anija valla üldplaneeringu maakasutuse plaanist. Kaunismaa väikekohtade piirkond on tähistatud punase kriipsjoonega. Alal kehtib Kuusemäe küla Kuusiku maaüksuse detailplaneering (kehtestatud Anija vallavalitsuse 03.01.2006 korraldusega nr 15). Planeeringu järgselt on moodustatud 2 4 ligikaudu 1 ha suurust ( alla 1 ha on Kaunismaa vkt 2, 11, 12 ja 13) elamumaa krunti, maatulundusmaa krundid ning teekoridor . Anija valla üldplaneeringu kohaselt jää vad Kaunismaa väikekohtade kinnistud hajaasu s tusega alale. Planeeringuala vahetus ümbruses hooneid ei ole, lähim elamu asu b Kaunismaa väikekohtade alast u 290 m kaugusel riigi tugimaantee nr 12 Kose-Jägala suunas. Planeeringuala on ümbritsetud maatulundusmaadega, mis on kas metsa- , rohu- või põllumaad. Detailplaneeringu eesmärg iks on K aunismaa piirkonna kruntide ümberplaneerimine vastavalt kaasaegse elamuarenduse ootustele planeerides väiksemad , kuid vähemalt 1 ha suurused elamukrundid . Kehra linnani on Kose-Jägala tee äärde rajatud kergliiklustee, mis on väga sobilik tulevastele elanikele hea kergliiklusühenduse tagamiseks Kehra linnaga. Planeeringuala siseste tänavate rajamise korral on planeeringualale võimalik tagada juurdepääs kõikide liikumisviisidega, mille järgselt on tegemist elamuarenduseks sobiva alaga. Lähim kool on Kehras, mis jääb planeeringualast u 4 km kaugusele, mis on sobiv vahemaa jalgrattaga või ühistranspordiga liiklemiseks. Planeeringulahenduse põhjendus , detailplaneeringu elluviimisega eeldatavalt kaasneda võivad majanduslikud, sotsiaalsed ja kultuurilised mõjud ning mõju looduskeskkonnale Planeeringualale on põhjendatud senisest suurema arvu kruntidega elamuala kavandamine järgnevatel põhjustel: Kaunismaa maaüksused on looduskaunis kohas, mis on väga atraktiivne elamiseks. Lähedalasuvas Kehra linnas nii looduskaunist kohta ei ole ning mingil määral segab elufunktsiooni ka kohalik tööstus. Kaunismaa maaüksustel on juba 2007. aastast käinud ettevalmistused elamuehituseks – ehitatud 10 tiiki , läbivoolava veega, ehitatud 2 km teed. Ehitistel on ehitus ja kasutusload välja antud . Anija vallas on üks arengueesmärkidest uute elanike juurdetoomine ning kõigile elanikele kaasaegsete elamistingimuste pakkumine, mida käesolev detailplaneering aitab täita. Uued elanikud on potentsiaalselt kvaliteetne tööjõud, mis annab vallas võimaluse areneda uutel tööstustel ja äridel. Planeeritav elamuala asub kahe Anija valla keskuse, Anija ja Kehra vahel ning planeeringualalt on juurdepääs neid ühendavale kergliiklusteele. Seetõttu on planeeringuala kergesti ligipääsetav ka kergliiklejatele lisaks autotranspordile. Kaunismaa maaüksustel on juba täna kasutusel puhke- ja supluskohad, mida saab kasutada ka edaspidi , sh kaks on avalikus kasutuses – seega on elamumaad toetav taristu juba olemas . Valdav osa planeeringualast on juba täna elamumaa ning nii kavandatakse olemasoleva elamumaa tihendamist, mis on keskkonnasäästlik tegevus. Vastavus üldplaneeringule Anija Vallavolikogu 13.08.2020 otsusega nr 180 kehtestatud Anija valla üldplaneeringu kohaselt asub planeeringuala hajaasustusega ala l . Üldplaneeringu peatükis 3.2 on välja ka toodud hajaasustusega alal ehitustingimused, millest üheks olulisimaks on see, et hoonete asukoha puhul on esmatähtis vastavus asustuse struktuurile, arvestades seadustest tulenevaid kitsendusi. Elamute vahekaugus naaberelamust üldjuhul vähemalt 100 m. Kuusemäe küla võib lugeda hajakülaks, kus elamute omavaheline kaugus on vähemalt 100 meetrit. Detailplaneeringuga kavandatakse moodustada krundid selliselt, et oleks tagatud elamute vaheline kaugus ligikaudu 100 meetrit, et tagada hajaasustusala põhimõtete järgmine vastavalt Kuusemäe külas olemasolevale asustusstruktuurile. Valla arengueesmärkide toetamine ja elanikkonna säilitamine Anija valla arengukava ja üldplaneering näevad vajadust parandada elukeskkonda ja suurendada elanikkonda, et säilitada teenuste (nt koolide ja lasteaedade) elujõulisus. Anija valla arengukava kohaselt on valla üks prioriteetidest elamuarenduse soodustamine. Planeeringuga kavandatav Kaunismaa elamuala loob tingimused uute perede liitumiseks vallaga – see aitab pidurdada elanike arvu vähenemist ja säilitada kogukonna struktuuri. Planeeringuga ei kavandata tihedat asu , vaid arvestatakse etapiviisilise ja mõõduka kasvuga, mis sobitub paremini piirkonna iseloomuga. Detailplaneeringuga lahendatakse joogiveevarustus elamugruppide ühiste puurkaevude baasil, et leevendada põhjavee reostuse riske. Valla demograafilise seisundi parandamine M itmed uuringud näitavad , et noored pered soovivad kolida linnade lähedusse, kus on rahulikum elukeskkond, kuid samas hea ligipääs töökohtadele. Kaunismaa arendus võib toimida strateegilise võimalusena tuua valda lisaks noori peresid, pakkudes neile sobiva suuruse, hinna ja keskkonnaga elukohti. See aitab säilitada kohalikke haridus- ja lastehoiu asutusi ning noorendada elanikkonna struktuuri. See tugevdab ka piirkonna sotsiaalset mitmekesisust ja ruumilist tasakaalu. Kuigi riik likud soo si tud poliitika on t iheasustuse tihendami ne , ei sobi see kõikidele elanikele. Hajusamalt paiknev ja hästi kavandatud uus elurajoon võib pakkuda eluasemevalikut neile, kes otsivad linnakärast eemal asuvat kodu. Kvaliteetne, läbimõeldud ja rohelust arvestav arendus soosib elanike pikaajalist püsimist ning kogukondliku elu arengut. Elanikud, kes tunnevad end seotud oma elukohaga, panustavad aktiivselt ka kohaliku elu edendamisse. Kui arendus seotakse peresõbraliku taristuga, rohelise ruumilise planeerimise ja hea ligipääsuga keskustele, on see jätkusuutlik nii ruumiliselt kui sotsiaalselt. Planeeringuala asub maalises piirkonnas, kus on lubatud ja eeldatud tegelemine põllumajanduse, loomapidamise ning metsandusega. Alal elamine eeldab iseseisvat toimetulekut ning valmisolekut korraldada majapidamine ilma pideva välise abita. Maaelule iseloomulikud mõjud – sh põlluloomade lõhnad, metsloomade esinemine ning põllumajandustehnika müra (ka varahommikul ja hilisõhtul) – on käsitletavad tavapärase keskkonnatingimusena. Planeeringuala elanikud peavad arvestama, puududa võivad mitmed linnalised mugavused, sh teed on valgustamata. Sotsiaal-majanduslik kasu Käesolev looduslähedane ja peresõbralik, aga ka kompakne planeeringulahendus kaasaegsete energiatõhusate kodudega sobib kõige paremini noortele peredele, kes saavad võimaluse liikuda looduses, rajada koduaeda ning osaleda ka kogukonnaelus. Kuna arendaja ehitab välja taristu, ei kaasne arendusega vallale otseseid investeerimiskohustusi ega kulu . Tulu suunamine olemasolevatesse teenustesse (nt kool, transport) võimaldab tõsta teenuste kvaliteeti ilma täiendava laenukoormuseta. Uued noored lastega pered aitavad hoida elujõulisena kohalikke koole, lasteaedu ja teenuseid. Arendus aitab pidurdada elanike arvu vähenemist ja säilitada kogukonna struktuuri . Jalakäijate ja kergliiklusteede lahendused soodustavad tervislikke liikumisviise. Planeeritud on kaks avalik ku haljasala, kuhu on võimalik rajada kogukonda ühendav puhkeala . Tänapäevased ehituslahendused vähendavad energiatarbimist ja ökoloogilist jalajälge. Planeeringuga kavandatakse hajaküla ning arvestatakse selle etapiviisilise ja mõõduka kasvuga, mis sobitub paremini piirkonna iseloomuga. Olemasolevate investeeringute ja taristu tõhus kasutamine Planeeringuala ei ole tühjalt alustav arendus – planeeringualale on juba rajatud teed, osaliselt elektriühendused ning loodud tehisjärvede süsteem. Need investeeringud on kooskõlas varasemate lubadega ja pakuvad keskkonnasäästlikku platvormi edasisele arengule. Uue planeeringu kaudu on võimalik neid ressursse mõistlikult ja otstarbekalt kasutada. Kehtiv detailplaneering on ellu viidud elamuala ettevalmistustööde osas, kuid taristu jätkuvaks rajamiseks on puudunud majanduslik põhjendus. Praegustest v äiksemate elamu kruntide moodustamine vastab turu nõudlusele ning võimaldab majanduslikult rajada vajaliku taristu . Keskkonna ja rohevõrgustiku ga arvestamine Harju maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu „Asustuse suunamine“ ja rohevõrgustiku teemakaardi alusel paikneb Kaunismaa vkt kinnistute servas ning läbib osaliselt kinnistuteni viivat juurdepääsuteed rohekoridori ala K9 (maakonna väike), mis ühendab tuumala T9 (piirkonna/maakonna väike) üle riigimaantee (Kose-Jägala tee) asuvate rohekoridoride ja tuumaladega. Reaalsuses ei ole see ala pidevalt metsaga kaetud, kuna vahepeal on looduslikud rohumaad või põllumaad. Tõenäoliselt detailplaneeringuga kavandatav tegevus rohevõrgustiku toimimist negatiivselt ei mõjuta, kuna krundid on planeeritud valdavalt väljaspoole rohevõrgustiku ala ning hajaasustuse põhimõtteid järgides . Rohevõrgustiku alal keelatakse ka piirete rajamine. Harju maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu „Ruumilised väärtused“ alusel paikneb osa olemasolevatest Kaunismaa vkt elamukinnistutest selle teemaplaneeringuga määratud väärtuslikuks põllumaaks. Kuna tegemist on juba 03.01.2006 kehtestatud detailplaneeringu alusel elamukruntidega, siis ei planeerita elamukinnistuteks kasutusele võtta uusi väärtuslikke põllumaid. Ala pole kasutuses põllumaana ning Anija valla üldplaneeringuga on väärtuslikke põllumaid täpsustatud ja põllumaad enamuses detailplaneeringu aladelt välja jäetud. Planeeringuala ei hõlma väärtuslikku põllumaad ega asu üleujutusriskiga tsoonis. See tähendab, et arendus ei vii olulise loodusliku keskkonna hävitamiseni. Kui planeeringualale hakatakse elamuid ehitama võib eeldada ka mõningase vibratsiooni ja müra esinemist lähipiirkonnas, kuid selle ajalist kestvust ei ole võimalik prognoosida, kuna see oleneb sellest, kui kiiresti planeeritakse või kui kiiresti on võimalik loodavad kinnistud hoonestada. Elamukruntidest ja elutegevusest lähtuv müra jääb piirkonda püsivalt, kuid on eeldatavalt kehtestatud normide piires ning vähe häiringuid põhjustav, sest ala planeeritakse siiski hajaas us tuse põhimõtetel selliselt nagu areneb küla ka üleüldiselt. Planeeringuala läbib Anija oja (VEE1087700), mis on ühtlasi maaparandussüsteemi eesvooluks ning millel on seadusejärgne 25 meetrine kalda kaitseks moodustatud ehituskeeluvöönd. Detailplaneeringuga ei kavandata Anija oja kalda ehituskeeluvööndi vähendamist ning tõenäoliselt planeeritav tegevus ei mõjuta negatiivselt maaparandussüsteemi eesvoolu toimimist ega kalda looduskooslusi. Krundid ja elamud kavandatakse hajaasustuse põhimõttel ja seetõttu ei tohiks see oluliselt suurendada koormust looduskeskkonnale. Tegemist on arengusuunaga, mis on iseloomulik ka teistele piirkonna küladele. Kavandatud detailplaneeringualal ega selle mõjualas ei asu ühtegi Natura 2000 ega muud kaitseala, looduskaitse üksikobjekti, püsielupaika ega kaitsealuseid liike. Lisaks ei avalda kavandatud tegevus tõenäoliselt olulist mõju ning ei põhjusta keskkonnas pöördumatuid muudatusi, ei sea ohtu inimese tervist, heaolu, kultuuripärandit ega vara. Planeeringualast ca 950 m kaugusel loodes asub Anija looduskaitseala ning 1 km kaugusele III kategooria kaitsealuste liikide: soo-neiuvaip, vööthuulsõrmkäpp, kuradi-sõrmkäpp, kahelehine käokeel ja kahkjaspunane sõrmkäpp elupaigad. Planeeringuga kavandatav ei mõjuta kaitseala ega kaitsealuseid liike negatiivselt, kuna need jäävad planeeringualast piisavalt kaugele ning keskkonnaohtlikke rajatisi ei planeerita rajada. Keskkonnakoormus on käesoleva arenduse puhul suurem kui Kehra linna tihendamisel, kuid võimalik on mõjude leevendamine: nt rohevööndite säilitamine, energiaefektiivne ehitus , kaugtöö soosimine läbi korraliku telekommunikatsioonivõrgu rajamise ja jalakäiguteede planeerimine. Planeerides loodussäästlikult ning toetudes nii kogukondlikule infrastruktuurile kui ka lokaalsetele tehnosüsteemidele saab keskkonnamõju minimeerida. Väl ditakse maahõive suurendamist ja looduse hävitamist . Kaugtöö suurenemise trend vähendab autokasutusest tulenevat negatiivset mõju ning vähendab linnas elamise ühiskondlikke eeliseid. Kokkuvõtvalt P laneeringu elluviimist toetavad aspektid on järgnevad : aitab saavutada valla pikaajalisi arengueesmärke, parandab valla demograafilist olukorda ja suurendab maksutulu, kasutab säästlikult olemasolevat taristut ja investeeringuid, väldib väärtuslike looduslike alade kahjustamist, tugevdab piirkonna sidet Kehra keskusega, loob mõõduka elanike lisandumisega elamuala. Planeerimise lahendus Planeeritava maa-ala kruntideks jaotamine Planeeritud krundipiirid, kruntide pindala ja kasutamise sihtotstar v e on esitatud joonisel 3 P õhijoonis . Planeeritud on 49 üksikelamu maa krunti ning kaheksa tee ja tänava maa üksus t , ka ks haljasala maa üksus t ja kümme vee tootmise ja jaotamise ehitise maa . Kruntide ehitusõigus Kruntide ehitusõigus on esitatud joonisel 3 P õhijoonis . Ehitusõiguse määramisel on arvestatud piirkonnas väljakujunenud asustusstruktuuri . Põhih oonete (elamute) ehitamine on lubatud planeeritud hoonestusala tingmärgiga tähistatud alal , abihoonete ehitamine on lisaks lubatud planeeritud abihoonete hoonestusala tingmärgiga tähistatud alal . Naberkruntide hoonestusalad on planeeritud teineteisest vähemalt 40 m kaugusele. Hoonestusala del on lubatud ka teede, parkla , haljasala ja muude rajatiste ehitamine. Planeeritud haljasala tingmärgiga tähistatud alal elamukruntidel on lubatud ka teede, parkla ja muude rajatiste ehitamine. Pos 1…Pos 49 on lubatud igal krundil lisaks ehitusõigusega määratud ehitisealusele pinnale ja hoonete arvule kuni kahe kuni 20 m² ehitisealuse pinnaga mitteehitusloakohustusliku abi hoone ehitamine, mis tohivad asuda planeeritud abihoonete hoonestusala tingmärgiga tähistatud alal . Hoone suurim lubatud kõrgus on esitatud absoluutkõrgusena, mille määramisel on arvestatud planeeritud hoonestusala aluse maapinna kõrgeimat punkti. Täiendava tingimusena on esi tatud ka hoone suhteline kõrgus . Projekteerimisel tuleb tagada, et hoone kõrgus maapinnast poleks hoonealusest keskmisest maapinna kõrgusest suurem, kui on määratud suurim lubatud suhteline kõrgus. Arhitektuurinõuded ja ehituslikud nõuded ehitistele Arhitektuurinõuete määramisel on arvestatud piirkonna hoonestuslaadi . Uushoonestuse arhitektuurne lahendus peab olema kaasaegne ja kvaliteetne ning sobituma planeeringuala piirkonda . Hooned tuleb l ahendada sarnases stiilis ning sarnase materjalikasutusega . Kõikidel hoonetel on lubatud keldrikorrus . Planeeritud elamukruntide hoonestusele esitatavad täiendavad arhitektuurinõuded on järgnevad: suurim lubatud korruste arv elamul on kaks ja abihoonel üks ; hoonete katusekalle 1 5 … 4 5° ; suurim lubatud soklijoone kõrgus projekteeritud maapinnast on 50 cm; ehitatavad hooned peavad olema kaasaegsetest ning keskkonda sobituvatest ehitus- ja viimistlusmaterjalidest , mis on puit, krohv ja betoon ning nende kombinatsioon ; kruntide tänava poolsed piirdeaiad võivad olla kuni 1, 5 m kõrgused ning õhulise lahendusega paneel või puidust lippaia lahendusega või võrkaiad, mis võivad olla kombineeritud hekkidega; kruntide vahelised sisemised piirdeaiad võivad olla võrkpiirdeaiad; h oone välismõjuga tehnilised seadmed (soojuspumba-, konditsioneeri väliagregaadid jms) peavad olema paigaldatud selliselt, et need ei oleks tänavalt vaadeldes silmatorkavas asukohas ja ei eraldaks möödujaile mõjutusi (õhu puhumine, heitgaaside või vedelike väljutamine, jää teke jms) ; s eadmete eelistatud asupaik on maapind või katus , p äikesepaneelidel eelistatult katus. Teede maa-ala ning liiklus- ja parkimiskorraldus Tugimaantee nr 12 Kose-Jägala riigi tee ga seonduv lahendus on planeeringus esitatud vastavalt ALK OÜ koostatud eskiislahendusele, mis annab edasi põhimõttelise lahenduse, detailne lahendus täpsustub projekteerimise etapis tugine des normidele. Riigitee nr 12 liikluslahenduse põhimõte on säilitada olemasoleva ristumiskoha asukoht, kavandada riigiteel vasakpöörderada, siduda planeeringuala jalgratta- ja jalgtee riigitee valgustatud ületusega ning lahendada mõlemas sõidusuunas bussipeatused kasutatava ooteplatvormiga. Peatustesse pääsu puhul on määrav ohutu ja mugav kergliiklustee ühendus, mitte bussisõidusuuna eelistamine . Joonisel 3 on esitatud näitlik lahendus, mis tuleb täpsustada projekteerimisel . T ugimaantee nr 12 Kose-Jägala tee äärde ning k õrvalmaantee nr 11129 Kehra tee äärde on rajatud jalgratta- ja jalgtee kuni Kehra linnani. P laneeri tud elamualale on läbiva pea tee (Kaunismaa tee) äärde kavandatud jalgratturite ja jalakäijate juurdepääs ida suunast alates riigi tugimaan tee le nr 12 Kose-Jägala tee kavandatud jalgratta- ja jalgtee ohutussaarega ja valgustatud ülekäigukohast 2 ,5 m laiu se tee g n a läbi Anija metskond 24 maaüksuse . Riigitee ületuskoha o hutussaar on kavanda tud füüsilise saarena. Saare täpne äärekivilahendus, madaldused, taktiilsed tähised, katendimaterjal ja lõplik liikluskorraldus täpsustatakse ehitusprojektis. Olemasolev jalgratta- ja jalgtee lõik, mis oli varasemalt kavandatud perspektiivse teeületuskoha ühendusena, jääb kavandatava riigitee laienduse alasse ja tuleb likvideerida. Uus teeületuskoht on kavandatud ohutussaarega ning paikneb bussipeatuste ja ristmiku laienduse terviklahenduses. Planeeritud elamuala läbivale pea teele on planeeritud 2,5 m laiune jalgratta- ja jalgtee. Mootorsõidukite juurdepääs on planeeritud ida suunast riigi t ugimaan tee lt nr 12 Kose-Jägala olemasoleva rekonstrueeritava ristumiskohta kaudu riigiteelt km 31,75 läbi Anija metskond 24 maaüksuse , kus asub ka olemasolev kruusakattega tee Kaunismaa tee ning mis põhja suunas ühendub Lauritso teega . Sõidu tee on planeeringuala läbival peamisel teel planeeritud 5 m laiune , mis võimaldab ka bussiliiklust . Pos 15, 16, 17 ja 19 suunduv juurdepääsutee on planeeritud olemasolevas teekoridoris 4,5 m laiune õueala liikluskorraldusega ilma eraldatud jalgratta- ja jalgteeta. Kruntidele, mis ei asu planeeringuala läbiva tee ääres, on planeeritud 4 m laiu sed õueala liikluskorraldusega juurdepääs utee d tupikteedena , millele lisandub 3,25 m laiune lume lükkamise ala mõlemal pool teed . Tupikteede lõppu on ette näh tud ümberpööramiskoh ad teenindavatele sõidukitele . Pos 50 tee põhjapoolsesse otsa Lauritso tee ette on ette nähtud ümberpööramiskoht. Pos 50 planeeritud teele on kavandatud bussipeatuste asukoh t ad , mille paiknemist võib projekteerimisel täpsustada. Jalgratta- ja jalgteega ristumised sõiduteega tuleb teha sõiduteest kõrgemas tasapinnas ja soovitatavalt sõidutee kattest erineva materjaliga. Kõik planeeritud sõiduteed ning jalgratta- ja jalgteed teed tuleb rajada kõvakattega . T ee de projekteerimisel võtta aluseks kliimaministri 17.11.2023 määrus nr 71 „Tee projekteerimise normid“ . Parkimi salad tuleb projekteerida vastaval t kehtivale standardile EVS 843 Linnatänavad . Igal elamu krundil tuleb ette näha vähemalt kolm parkimiskohta . Projekteerimisel tuleb koostöös transpordiametiga lahendada 11129 Kehra tee ääres b ussi p eatuste rajamine, bussipeatustele peab olema tagatud juurdepääs olemasoleva lt 11129 Kehra tee äärselt jalgratta ja jalgteelt ning planeeringualale suunduvalt planeeritud jalgratta ja jalgteelt. Riigitee kaitsevööndis on keelatud tegevused vastavalt e hitusseadustiku § 70 lg 2 ja § 72 lg 1, sh on keelatud ehitada ehitusloakohustuslikku teist ehitist. Riigitee kaitsevööndis kehtivatest piirangutest võib kõrvale kalduda t ranspordiameti nõusolekul. R iigiteel parkimist ja tagurdamist ei ole planeeritud. Riigiteega ristumise nähtavusalas ei tohi paikneda nähtavust piiravaid takistusi. Vajadusel näha projekteerimisel ette metsa, võsa, heki, aia vms rajatise likvideerimine. Arendusega seotud teed tuleb rajada ning nähtavust piiravad takistused (istandik, puu, põõsas või liiklusele ohtlik rajatis) kõrvaldada enne planeeringualale mistahes hoone ehitusloa väljastamist. Transpordiamet ei võta endale kohustusi planeeringuga seotud rajatiste väljaehitamiseks. Riigitee nr 12 olemasolev liiklussagedus on 3232 sõidukit ööpäevas kahes suunas kokku. Arvestades liiklusvoogude tavalist jaotust, tähendab see, et tipptunni jooksul ligikaudu 323 sõidukit. D etailplaneeringuga kavandatakse kuni 49 elamukrunti, mille liikluslik mõju avaldub eeskätt juurdepääsul riigiteele nr 12. Planeeringuala on iseloomult elamupiirkond ning täien davat liikluskoormust tekitavaid funktsioone, nagu kaubandust, haridusasutusi või tootmist, juurde ei lisandu. Arvestades, et üks elamukrunt toob kaasa keskmiselt umbes kuus sõidukireisi ööpäevas , suureneb Kaunismaa piirkonnast lähtuv ööpäevane liiklus mitte enama kui ligikaudu 300 sõidukini ööpäevas. Hommiku n e ja õhtu n e tippt und moodustab sellest umbes kümnendiku, mistõttu saab tipptunni lisakoormuseks hinnata ligikaudu 30 sõidukit tunnis, mis jaotub kahe sõidusuuna vahel. P öördesuuna le lisanduv koormus on u 10 kuni 20 sõidukit tunnis , mis on vähene . D etailplaneeringust tulenev liiklussageduse kasv on mõõdukas ja ei mõjuta riigitee nr 12 läbilaskevõimet. Ristmiku liiklust saab ka tulevikus ohutult ja tõrgeteta teenindada , kasutades ka nt möödumislaiendust kasutades kavandatud vasakpöörderada . Riigiteel vajalike ümberehi tuste kohustus e elluviimine on kirjeldatud planeeringu rakendamise peatükis ( ptk REF _Ref459125669 \r \h 2.11 ) viimases lõigus. Haljastuse ja heakorrastuse põhimõtted Planeeringualal tuleb säilitada olemasoleva d heas seisukorras olevad pu u d , mis ei jää ehitatavate hoonete ja rajatiste alale . Täiendava haljastuse rajamine on lubatud kogu planeeringualal, p uude istutamisel tuleb arvestada tehnovõrkude kaitsevööndiga. Pos 51 ja Pos 52 on planeeritud avalik ud haljasala d , kuhu võib rajada puhkeotstarbelisi rajatisi ning supluskoha d . Jäätmekonteinerite asukohad (segaolme jäätmed ja muud liigiti kogutavad jäätmed) tule b paigaldada Pos 50 planeeritud põhitee äärde prügiveokile kergesti ligipääsetavasse asukohta . Jäätmete l iigiti kogumi s e võib lahendada ka ühiskondlikel aladel Pos 51 ja Pos 52 üh ise jäätmete kogumise platsina . Huvitatud isiku kohustus on välja ehitada piisava suurusega plats. Projekteerimisel tuleb kõikidele elamukruntidel ette näha jäätme konteinerite asukohad . Ehitistevahelised kujad Planeeritud hoonestusalale ehitamisel tuleb arvestada tuleohutusklasside ja hoonetevaheliste kujadega vastavalt siseministri 30 . märtsi 201 7 . a määrusele nr 17 Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded . Tehnovõrgud ja rajatised Olemasoleva olukorra iseloomustus ning üldosa Planeeringuala on kuivendatud drenaažisüsteemiga ning kraavidega. Planeeringualale on rajatud elektrialajaam, milleni viib keskpinge elektriõhuliin, alajaamast kuni varem moodustatud elamukruntideni on rajatud madalpingekaablid ja liitumiskilbid . Võimalikud riigiteega ristuvad tehnovõrgud tuleb rajada kinnisel meetodil. Lähtuda transpordiameti juhendis „Nõuded tehnovõrkude ja -rajatiste teemaale kavandamisel“ toodud põhimõtetest. Projekteerimisel on lubatud kooskõlastatult vastava võrgu valdajaga ning kohaliku omavalitsusega planeeritud tehnovõrguliinide asukohti muuta ja täiendada. Veevarustus Planeeritud kruntide veeva rustus eks on planeeritud 10 puurkaevu. Igast puurkaev ust võetakse vett alla kümne kuupmeetri ööpäevas , puurka e vude h ooldusala ulatus on kümme meetrit (veeseadus § 154 lg 3). Planeeritud p uurkaevu kruntide omanikeks moodustada MTÜ, mille liikmed on iga krundi omanikud, kelle kasuks puurkaev on, võrdsetel alustel. Tuletõrjevee tagamisel tuleb arvestada siseministri 18.02.2021 määruse nr 10 Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord esitatud nõuetega ning siseministri 16.02.2021 määruse nr 8 Tuletõrje veevõtukoha ehitusprojektile esitatavad nõuded nõuetega . E rinevatel kinnistutel olevad esimese kasutusviisiga hooned (elamud ja elamu abihooned) on planeeritud üksteisest vähemalt 40 meetri kaugusele, sellest tulenevat käsitletakse vastavalt määruse nr 10 §6 lg 5 1 e hitise veevõtukohana lähimat nõuetele vastavat veevõtukohta; Tuletõrje veevarustus eks on planeeritud kaks tuletõrje veevõtukohta veekogust imitarnetoruga varustatavate kuiv hüdrantide baasil . Vastavalt määruse nr 10 lisale 1 peab avatud veeallika veekogus olema veevõtukohas vee tasapinnast kuni veekogu põhjani vähemalt 1,7 m. Projekteerimisel tuleb arvestada, et igas veevõtukohas oleks tagatud normide kohane veekogus 10 l/s kolme tunni jooksul. Projekteerimisel on lubatud kooskõlastatult Päästeametiga kavandada planeeringus esitatust erinev tuletõrje veevarustuse lahendus. Kanalisatsioon ja sademevesi Planeeritud elamu kruntide reovee ärajuhtimiseks on planeeritud igale krundile rajada omapuhasti ( biopuhasti ) . Puhasti tüüp ja paiknemine lahendatakse projektiga. Puhasti ei tohi asuda kalda ehituskeeluvööndis. Heitvee ja saasteainete pinnasesse juhtimine ei ole lubatud veehaarde hooldusalal ning lähemal kui 50 meetrit hooldusala välispiirist (veeseadus § 127 lg 1) . Reovee puhastamise süsteemi valikul arvestada, et p iirkond asub nõrgalt kaitstud põhjaveega piirkonnas . Sademevesi on planeeritud immutada haljasaladel, teede äärde näha ette nõvad ja selle teega ristumistele truubid , mille ülevool suunata veekogusse. Teeprojektides lahendada sade me vee suunamine eesvoolu . Vajadusel võib projekteerimisel ette näha täiendavaid drenaažitorustikke, mille võib suunata veekogusse . Planeeringu elluviimisel tuleb tagada olemasolevate eesvoolude ja truupide toimimine ning hooldus. Vältimaks tee muldkeha uhtumist ja üleniiskumist ei tohi sademevett juhtida riigitee alusele maaüksusele. Kraavide, truupide ja veeviimarite täpne lahendus koostatakse ehitusprojektis. Kui riigitee laiendus, bussipeatus, ooteplatvorm, teepeenar või nõlv satub olemasoleva kraavi või veejuhtme alale, tuleb ehitusprojektis ette näha kraavi ümberkujundamine, torustamine , truubi rajamine või olemasoleva truubi pikendamine. Vee äravoolutingimusi ei tohi halvendada. Maapinda i mmutatav ja/või veekogusse suunatav heit- ja sademevesi peab vastama Keskkonnaministri 08.11.2019 määrusele nr 61 Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused . Elektrivarustus ja valgustus Planeeritud hoonete elektrivarustus on planeeritud vastavalt Elektrilevi OÜ tehnilistele tingimustele nr 507017 . Pos 11 krundile on planeeritud koht uuele komplektalajaamale, a lajaama teenindamiseks peab jääma ööpäevaringne vaba juurdepääs . A lajaama toide on planeeri tud 10 kV maakaabelliiniga planeeringualal olemasolevast õhuliini mastist . Alajaamast kuni planeeritud kruntideni on ette nähtud 0,4 kV maakaabelliinid. Kruntide elektrivarustuseks on planeeritud kruntide piiridele võimalusel mitmekohalistena 0,4 kV liitumiskilbid ja jaotuskilbid. Liitumiskilbid peavad olema alati vabalt teenindatavad. Elektritoide liitumiskilbist hooneteni on planeeritud maakaabliga. Riigitee teeületuskoht valgustada erivalgustusega. Riigitee sõidutee valgustus kavandada enne ja pärast erivalgustusega teeületuskohta ligikaudu 90 m ulatuses mõlemas suunas. Valgustuse täpne tehniline lahendus, mastide arv, paiknemine, kõrgused, optika, valgustusklass ja liitumislahendus määratakse tee ehitusprojektis, lähtudes transpordiameti juhendist „Riigiteede valgustuse kavandamine“ ja teeomaniku tingimustest. Joonisel 3 on näidatud võimalik valgustuse elektrikaabel, mis ühendada alates Pos 23 juurde planeeritud liitumiskilbist või muust sobivast asukohast . Valgustite asukohad määratakse projektiga. Sooja varustus Planeeritud hoonete soojavarustus on kavandatud loka alsete küttesüsteemide kasutamis e ga nagu näiteks päikeseküte, maaküte, elektriküte, ahiküte , õhk-vesi soojuspump. L ubatud ei ole kütteõlide ja kivisöe kasutamine. Maaküttetorustikku ei tohi rajada kalda ehituskeeluvööndisse ja veehaarde hooldusalale. Side varustus Planeeri tud kruntide sidevarustus on planeeritud vastavalt Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutus e (ELASA) tehnilistele tingimustele nr TT5198 ja vastavalt Telia Eesti AS tehnilistele tingimustele nr 40042368. Projekteerimisel valida sobivam lahendus. Tänavatele on planeeritud sidekaabli asukoht kuni võimalike liitumiskohtadeni. ELASA sidevarustusega on võimalik liituda 12 Kose-Jägala tee ääres asuvas sidekaevus 707K01 . Liitumispunkt on ELASA sidekaevu 707K01 paigaldatav kaablimuhv 707M02 . P rojekteerimisel valida sideteenust pakkuma hakkav sideoperaator ning kooskõlastada lahendus nendega . Telia Eesti ASi sidevarustusega on võimalik liituda 12 Kose-Jägala tee ääres asuvas sidekaevus F03S10_K30 . Keskkonnatingimused pla neeringuga kavandatava elluviimiseks Planeeritavale alale ei kavandata keskkonnaohtlikke objekte. J äätmed tuleb koguda kinnistesse vastavatesse konteineritesse. Jäätmete äravedu võib teostada vastavat luba omav ettevõte. Kruntidele tuleb projekteerimisel ette näha prügikonteinerite asukoht. Planeeringualale ulatuvad Anija ojast (VEE1087700) tulenevad piirangud, Anija oja on ka avatud eesvool . Eesvoolu kaitsevöönd on 15 m, kalda ehituskeeluvöönd 25 m ja kalda piiranguvöönd 50 m. Eesvoolu kaitsevööndis peab arvestama maaparandusseaduse § 48 tingimustega: e esvoolu kaitsevöönd on eesvoolualune ning eesvoolu ja sellel paiknevat rajatist ümbritsev maa-ala, mille piires on kinnisasja kasutamine kitsendatud eesvoolu ja sellel paiknevate rajatiste kaitseks, ohutuse tagamiseks ning eesvoolu maaparandushoiutöö tegemise võimaldamiseks ; e esvoolu kaitsevööndis peab hoiduma tegevusest, mis võib kahjustada eesvoolu ja sellel paiknevat rajatist, takistada selle nõuetekohast toimimist või maaparandushoiutöö tegemist, sealhulgas ei tohi rajada kõrghaljastust ega püsivat piirdeaeda ning tõkestada juurdepääsu eesvoolule ega selle rajatisele ; e esvoolu kaitsevööndis tohib ehitada muud ehitist, mis ei ole maaparandussüsteemi hoone ega rajatis, üksnes juhul, kui selle ehitamine on ehitusloa menetluse või ehitusteatise esitamise käigus m aa- ja r uumiametiga kooskõlastatud. Kui muu ehitise ehitamine ei eelda ehitusloa olemasolu ega ehitusteatise esitamist, võib muu ehitise ehitada üksnes m aa- ja r uumiameti loal ; e esvoolu kaitsevööndis ei tohi rajada istandust, kui selleks puudub m aa- ja r uumiameti luba. Kui istanduse rajamiseks on vajalik muu luba, tuleb selle andmine kooskõlastada m aa- ja r uumiametiga ; m aa- ja r uumiamet ei kooskõlasta muu ehitise ehitamise või istanduse rajamise taotlust ega anna luba muu ehitise ehitamiseks või istanduse rajamiseks, kui kavandatav ehitis või istandus segab eesvoolu nõuetekohast toimimist ja eesvoolul nõuetekohase maaparandushoiutöö tegemist ; a vatud eesvoolu kaitsevööndis ei tohi harida maad lähemal kui üks meeter eesvoolu pervest. Vastavalt looduskaitseseaduse § 38 lg 5 p 8 ja p 10 ei laiene ehituskeeld kehtestatud detailplaneeringuga või kehtestatud üldplaneeringuga kavandatud tehnovõrgule ja -rajatisele ning avalikult kasutatavale teele. Kalda piiranguvööndis on keelatud l ooduskaitseseaduse § 37 lg 3 nimetatud tegevused. Puurkaevu hooldusalal on keelatud veeseaduse §154 lg 5 toodud tegevused. Heitvee ja saasteainete pinnasesse juhtimine ei ole lubatud veehaarde hooldusalal ning lähemal kui 50 meetrit hooldusala välispiirist (veeseadus § 127 lg 1) . Maapinda i mmutatav ja/või veekogusse suunatav heit- ja sademevesi pea b vastama Keskkonnaministri 08.11.2019 määrusele nr 61 Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused . Harju maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu „Asustuse suunamine“ ja rohevõrgustiku teemakaardi alusel paikneb Kaunismaa väikekohtade kinnistute servas ning läbib osaliselt kinnistuteni viivat juurdepääsuteed rohekoridori ala K9 (maakonna väike), mis ühendab tuumala T9 (piirkonna/maakonna väike) üle riigimaantee (Kose-Jägala tee) asuvate rohekoridoride ja tuumaladega. Reaalsuses ei ole see ala pidev metsaga kaetud, kuna vahepeal on looduslikud rohumaad või põllumaad. Rohevõrgustiku alal on piirete rajamine keelatud . Planeeringualal puuduvad kaitsealused looma- ja taimeliigid. Planeeritud elamukrundid asuvad riigiteest vähemalt 300 m kaugusel ning riigitee ja elamute vahele jääb metsaala, mistõttu ei ole ette näha müra ega muude riigiteest tulevate häiringute mõju planeeringualale. Servituutide seadmise vajadus Teedele, mis jäävad era- ja/või riigimaadele, tuleb määrata isiklik kasutusõigus Anija valla kasuks või teede alune maa välja kruntida. Anija metskond 24 maaüksust läbivatele planeeritud teedele on planeeritud isikliku kasutusõiguse seadmise vajadus teede avalikuks kasutuseks. Kõikidele tehnovõrguliinidele on planeeritud isikliku kasutusõiguse seadmise vajadus vastava võrgu valdaja kasuks. Kui planeeringuala juurdepääsuteedele on vajalik sademeveenõvade rajamine, mis ulatuvad planeeritud elamukruntidele, tuleb nõvade ulatuses määrata isiklik kasutusõigus tee valdaja kasuks. Kuritegevusriske vähendavad nõuded ja tingimused Planeeringut koostades on erinevad välisruumid kavandatud selliselt, et on arvestatud erinevaid kuritegevust vähendavaid meetmeid. Oluliseks on seatud: teede, platside ja hoonetevaheline hea nähtavus ja valgustatus; konkreetsed ja selgelt eristatavad juurdepääsud ja liikumisteed, kergliikluse eristamine sõidukite liikumisest; tagumiste juurdepääsude vältimine; territoriaalsus (ühiskasutatava ja eraala selge eristamine ja piiramine (arvestades 20 meetrist kaldariba ); hea vaade ühiskasutatavatele aladele; erineva kasutusega alade selgepiiriline ruumiline eristamine. Projekteerimisel ja hilisemal rajamisel ning kasutamisel tuleb lisaks eelnevale arvestada järgnevaga: jälgitavus (videovalve); eraalale piiratud juurdepääs võõrastele; valdusel sissepääsu piiramine; üldkasutatavate teede ja eraalade juurde viivate ühiskasutuses olevate sissepääsuteede selge eristamine; atraktiivsed materjalid, värvid; vastupidavate ja kvaliteetsete materjalide kasutamine (uksed, aknad, lukud, pingid prügikastid, märgid); atraktiivne maastikukujundus, arhitektuur ja kõnniteed; suunaviidad; üldkasutatavate alade korrashoid. Planeeringu rakendamine Planeering rakendub vastavalt Eesti Vabariigi seadustele ja õigusaktidele. P laneeritud tee ja tänava maa krun t antakse peale kruntide moodustamis t ja avaliku tee nõuetele vastava tee välja ehitamist tasuta üle Anija vallale. T eekraavid ja mahasõidud krundi piirini peavad olema huvitatud isiku poolt välja ehitatud enne hoonele kasutusloa väljastamist. Tehnovõrkude rajamine toimub koostöös võrguvaldajatega vastavalt liitumistingimustele ning tehniliste tingimuste alusel koostatud projektidele. Puurkaevud ning reoveepuhastid rajab hoonestamisest huvitatud isik. Hoonete kasutuslubasid ei väljastata enne, kui ühisveevarustuse lahendus (puurkaev ja veetrassid) on välja ehitatud ning nõuetekohaselt toimiv ad . Hoonete kasutusloa saamise eelduseks on vastava krundi teedevõrguga ühenduse olemasolu ning krundi toimimiseks vajalike tehnovõrguliinide olemasolu . Planeeritud p uurkaevu kruntide omanikeks moodustada MTÜ, mille liikmed on iga krundi omanikud, kelle kasuks puurkaev on, võrdsetel alustel. Mittetulundusühing u (MTÜ) puurkaevu haldamiseks võib moodustada koheselt pärast kinnistute moodustamist. Ühingu esialgseks liikmeks on arendaja. Hilisemad kinnistute omanikud kaasatakse MTÜ liikmeteks vastavalt kinnistute võõrandamisele ja reaalsete kasusaajate tekkimisele. Seega on MTÜ liikmeskonna kujunemine dünaamiline protsess ning kõik kasusaajad kaasatakse ühingusse järk-järgult pärast kinnistute müüki ja kasutuselevõttu. Avalikuks kasutamiseks ette nähtud riigitee rajatiste (kergliiklustee teeületus, ristmiku laiendamine ja bussipeatuste taskud) ehitamise kohustus on huvitatud isikul. Huvitatud isiku ja transpordiameti vahel sõlmitakse leping, milles huvitatud isik võtab kohustuse planeeringuga ette nähtud riigiteega seotud avalike ehitiste ehitamiseks ning annab transpordiametile nimetatud kohustuse täitmiseks tagatise. Riigiteega seotud rajatised tuleb välja ehitada hiljemalt planeeringualal kuuenda elamu kasutusloa väljastamise eelselt. K uue esimese elamu kasutusloa menetlusse tuleb kaasata t ranspordiamet . Joonised 1 Situatsiooniskeem M 1: 25 000 2 Olemasolev olukord M 1: 1 000 3 P õhijoonis M 1: 1 00 0 Saatja: "Krista Einama" <[email protected]> Saaja: "MNT Teed" <[email protected]> Teema: FW: RE: Kaunismaa Transpordiamet_eskiis 2 (vasakpöörderada, bussipeatused ja teeületuskoht) Kuupäev: 2026-06-20 07:55 Palun registreerida mulle From: Mart Hiob <[email protected]> Sent: Friday, June 19, 2026 3:54 PM To: Krista Einama <[email protected]> Cc: Heiti Salumets <[email protected]>; [email protected]; [email protected] Subject: Vs: RE: Kaunismaa Transpordiamet_eskiis 2 (vasakpöörderada, bussipeatused ja teeületuskoht) Tere! Tegime muudatused planeeringu seletuskirja, mis oli jäänud kahetsusväärselt täies ulatuses korrigeerimata ning sisaldas vananenud teavet. Saadan digiallkirjastatud ümbriku, mis sisaldab uuendatud seletuskirja faili. Muudatused nähtavad järgneval lingil olevas DOC failis: https://www.dropbox.com/scl/fi/dlt35p9q7cw19keov1tz8/22004DP1_Kaunismaa_se letuskiri.docx?rlkey=0eobt93219d0ogc6urwackjj8 <https://www.dropbox.com/scl/fi/dlt35p9q7cw19keov1tz8/22004DP1_Kaunismaa_s eletuskiri.docx?rlkey=0eobt93219d0ogc6urwackjj8&dl=0> &dl=0 Palun detailplaneering kooskõlastada! Tervitades Mart Hiob AB Artes Terræ ============ Forwarded message ============ From: Krista Einama <[email protected] <mailto:[email protected]> > To : 'Heiti Salumets'<[email protected] <mailto:[email protected]> > Cc: 'Villu Vapper'<[email protected] <mailto:[email protected]> >,, 'Inga Vainu'<[email protected] <mailto:[email protected]> > Date: Fri, 19 Jun 2026 07:57:36 +0300 Subject: RE: Kaunismaa Transpordiamet_eskiis 2 (vasakpöörderada, bussipeatused ja teeületuskoht) ============ Forwarded message ============ Tere, 1. Planeeringu seletuskiri on jäänud muutmata. Palun lugeda läbi terviktekst ja korrigeerida vastavalt kavandatule, muuhulgas järgmiselt. 1.1 Riigiteele kavandatud liikluskorraldus ei ole vastavusse viidud planeeringu põhijoonisega. Palun liikluskorraldus lahti kirjutada (vasakpöörde kanaliseerimine, valgustatud teeületuskoha rajamine, riigiteele 12 bussipeatuse taskute rajamine. Eksitav on viidata „kaaluda“. 1.2. Palume välja tuua, et kergliiklustee on kavandatud Kaunismaa tee äärde. 1.3. Miks on seletuskirjas käsitletud bussipeatusi, mida käesoleva planeeringuga ei kavandata. See on eraldi teema ja ei puuduta planeeringut. Samas ei käsitleta bussipeatus riigitee 12 ääres, miks on selle planeeringu mahus. 1.4. Palun sisse kirjutada seletuskirja, mis allpool e-kirjas toodud. 2. Seletuskirjas puudub kokkulepe, millal riigitee liikluskorraldus välja ehitatakse. Oleme sellest e-kirjas sellest kirjutanud ja kokku leppinud, samuti küsisin telefoni teel, et kas vajalikud muudatused on tehtud. Sain aru, et planeeringuga on kiire, aga paraku on seletuskiri jäänud korrigeerimata. Lugupidamisega, Krista Einama Transpordiamet From: Krista Einama Sent: Monday, June 8, 2026 3:29 PM To: 'Heiti Salumets' <[email protected] <mailto:[email protected]> > Cc: 'Villu Vapper' <[email protected] <mailto:[email protected]> >; 'Inga Vainu' <[email protected] <mailto:[email protected]> > Subject: Kaunismaa Transpordiamet_eskiis 2 (vasakpöörderada, bussipeatused ja teeületuskoht) Tere, Kokkuvõtvalt vasakpöörderada põhimõtteline lahendus „suures pildis“ on heakskiidetud. Kuna joonisel ei ole mõõtkette lisandunud, ei ole võimalik detaile hinnata. Allpool toodud tähelepanekud 1.(bussipeatuste nihutamine ristmikelt) ja 2.(teeületuse valgustus), samuti sõidukipiire peaks lisanduma. Planeeringu seletuskirja tuleb sisse kirjutada, et eskiisjoonis annab edasi põhimõttelise lahenduse, kuid detailne lahendus täpsustub projekteerimise etapis tugineda normidele. Saate edasi liikuda. Tervitades, Krista Einama Transpordiamet From: Krista Einama Sent: Tuesday, June 2, 2026 1:08 PM To: 'Heiti Salumets' <[email protected] <mailto:[email protected]> > Cc: 'Villu Vapper' <[email protected] <mailto:[email protected]> >; 'Inga Vainu' <[email protected] <mailto:[email protected]> > Subject: RE: Re: RE: Kaunismaa transpordiamet Tere, Esmasel hinnangul kiidan lahendust nii teeületuskoha ja ristmiku kompaktsuse kui ehituslikust küljest. Nagu jutuks oli, alles variantide võrdlusel selgub, et möödumislaiendi projekteerimine ei anna oodatud võitu töömahtudes ja seab kahtluse alla kergliiklustee toimivuse metsasisesel lõigus. Esialgsed tähelepanekud: 1. Bussipeatuste kaldosad tuleb ristmike pealt ära nihutada, 2. Teeületusega kaasneb riigitee valgustamise vajadus. Esmaspäeval arutame ametisiseselt uut versiooni. Palun võimalusel joonist, kus mõõtketid bussipeatuste ja vasakpöörderajale on lisatud. Tervitades, Krista Einama Kooskõlastuste üksus From: Heiti Salumets <[email protected] <mailto:[email protected]> > Sent: Tuesday, June 2, 2026 11:19 AM To: Krista Einama <[email protected] <mailto:[email protected]> > Subject: Fwd: Re: RE: Kaunismaa transpordiamet Lugupidamisega, Heiti Salumets GSM +372 506 5426 [email protected] <mailto:[email protected]> www.farmada.ee <http://www.farmada.ee> NB! Käesolev e-kiri ja selle võimalikud manused on adresseeritud üksnes ülalmärgitud isikutele. Kiri võib sisaldada konfidentsiaalset teavet või teavet, mille avaldamine on seadusega piiratud. Kui kiri on jõudnud Teieni ekslikult või Te ei ole kirjas märgitud adressaat, on Teil keelatud kirjas sisalduvat teavet avaldada, paljundada või levitada ning teabe avaldamine, paljundamine või levitamine võib olla ka seadusega vastuolus. Palun teatage kirja saamisest kohe saatjale ning kustutage kiri ja selle manused oma arvutisüsteemist. Täname Teid! ============ Forwarded message ============ From: Villu Vapper <[email protected] <mailto:[email protected]> > To : Heiti Salumets<[email protected] <mailto:[email protected]> > Date: Fri, 29 May 2026 13:50:58 +0300 Subject: Re: RE: Kaunismaa transpordiamet ============ Forwarded message ============ Kergliiklustee saab suunata selliselt ka paralleelselt sissesõiduteega..., muutsin joonist. Villu Vapper projekteerija / diplomeeritud teedeinsener, tase 7 ALK OÜ | reg nr 11956411 tel 5816 3993 | <mailto:[email protected]> [email protected] Kontakt Villu Vapper (<[email protected] <mailto:[email protected]> >) kirjutas kuupäeval R, 29. mai 2026 kell 12:37: Tere, saan probleemi sisust aru. Kuna geoalust ei olnud ei osanud seda probleemi ette näha. Mõõdasõidulaiendiga lahenduse korral ei ole kahjuks võimalik ületuskohta ristmiku juurde ega ka planeeritud ületuskoha peale teha. Teeületuskoha saaks viia lõunapoolsesse otsa, kuid bussipeatuse platvormi ühendamine jääks endiselt probleemiks. Tegin ühe kiire visandi lahendusega, kui teha siiski vasakpöörde rada.Teeületuskoht jääks ristmiku juurde ja bussipeatused jääksid mõlemale poole ristmikku. Villu Vapper projekteerija / diplomeeritud teedeinsener, tase 7 ALK OÜ | reg nr 11956411 tel 5816 3993 | <mailto:[email protected]> [email protected] Kontakt Heiti Salumets (<[email protected] <mailto:[email protected]> >) kirjutas kuupäeval R, 29. mai 2026 kell 10:21: Seda ka Lugupidamisega, Heiti Salumets GSM +372 506 5426 [email protected] <mailto:[email protected]> www.farmada.ee <http://www.farmada.ee> NB! Käesolev e-kiri ja selle võimalikud manused on adresseeritud üksnes ülalmärgitud isikutele. Kiri võib sisaldada konfidentsiaalset teavet või teavet, mille avaldamine on seadusega piiratud. Kui kiri on jõudnud Teieni ekslikult või Te ei ole kirjas märgitud adressaat, on Teil keelatud kirjas sisalduvat teavet avaldada, paljundada või levitada ning teabe avaldamine, paljundamine või levitamine võib olla ka seadusega vastuolus. Palun teatage kirja saamisest kohe saatjale ning kustutage kiri ja selle manused oma arvutisüsteemist. Täname Teid! ============ Forwarded message ============ From: Inga Vainu <[email protected] <mailto:[email protected]> > To : Mart Hiob<[email protected] <mailto:[email protected]> >,, Karl Hansson<[email protected] <mailto:[email protected]> > Cc: Heiti Salumets<[email protected] <mailto:[email protected]> > Date: Fri, 29 May 2026 10:11:34 +0300 Subject: RE: Kaunismaa transpordiamet ============ Forwarded message ============ Selgitused pildil. Lisan ka Kehra-Anija kergliiklustee vertikaalplaani, kus on kõrgused näha. Kas on võimalik kogu see bussipeatuse ja kergliiklustee ühendused nihutada ca 30 m Kehra poole. Kahjuks pole geoalusel näha kus see RMK kraav on, mille äärde võiks planeeritava kergliiklustee viia. Inga Vainu arhitekt-planeeringuspetsialist <http://www.anija.ee/> Anija vallavalitsus +372 527 2963 From: Mart Hiob <[email protected] <mailto:[email protected]> > Sent: Friday, May 29, 2026 9:00 AM To: Inga Vainu <[email protected] <mailto:[email protected]> >; Karl Hansson <[email protected] <mailto:[email protected]> > Cc: Heiti Salumets <[email protected] <mailto:[email protected]> > Subject: RE: Kaunismaa transpordiamet Tere! Kergliiklustee asukoht on paika pandud juba Anija-Kehra kergliiklustee projektiga, kus on ka juba välja ehitatud sõidutee ületuskoht. Oma planeeringusse oleme selle lihtsalt üle võtnud ja seda asukohta ei ole meil kavas muuta. Mart -------- Algsõnum -------- Saatja: Inga Vainu <[email protected] <mailto:[email protected]> > Kuupäev: 29.05.26 08:49 (GMT+02:00) Saaja: Karl Hansson <[email protected] <mailto:[email protected]> > Koopia: Heiti Salumets <[email protected] <mailto:[email protected]> >, Mart Hiob <[email protected] <mailto:[email protected]> > Teema: RE: Kaunismaa transpordiamet Tere Mul tekkis ka küsimus. Kas olemasoleva kergliiklusteega ühendusi muuta saab. Praeguse variandi järgi on ühendatud lohku. Esmapilgul näen et seal ei tule lubatud kalded välja. Liiga järsk. Võiks kasutada neid kohti, kus on olemasolevad kergliiklustee ühendused maanteega (ka mahasõit sobib). Karl, kas sul Kehra-Anija kergliiklustee vertiakalplaneerimisjoonis on. Kui vaja võin välja otsida. Tervitades Inga Vainu arhitekt-planeeringuspetsialist <http://www.anija.ee/> Anija vallavalitsus +372 527 2963 From: Karl Hansson <[email protected] <mailto:[email protected]> > Sent: Friday, May 29, 2026 8:33 AM To: Inga Vainu <[email protected] <mailto:[email protected]> > Cc: Heiti Salumets <[email protected] <mailto:[email protected]> >; Mart Hiob <[email protected] <mailto:[email protected]> > Subject: Vs: Kaunismaa transpordiamet Tere Ärge seda eilset versiooni veel palun transpordiametile saatke, tuleb teha veel mõni täpsustus. Karl _____ Saatja: Karl Hansson <[email protected] <mailto:[email protected]> > Saadetud: neljapäev, 28. mai 2026 15:07 Adressaat: <mailto:[email protected]> [email protected] <[email protected] <mailto:[email protected]> > Koopia: Heiti Salumets <[email protected] <mailto:[email protected]> >; Mart Hiob <[email protected] <mailto:[email protected]> > Teema: RE: Kaunismaa transpordiamet Tere Saadan täiendatud lahenduse transpordiametile kooskõlastamiseks esitamiseks. Link: https://www.dropbox.com/scl/fi/6h2dvs0qskr72h14havek/22004DP1_Kaunismaa.as ice?rlkey=27mjsbp0lwtzljo5nrgsmtoix <https://www.dropbox.com/scl/fi/6h2dvs0qskr72h14havek/22004DP1_Kaunismaa.a sice?rlkey=27mjsbp0lwtzljo5nrgsmtoix&st=h6hoaevw&dl=0> &st=h6hoaevw&dl=0 Kas päästeameti vastus on ka tulnud? Lugupidamisega Karl Hansson AB Artes Terrae OÜ <mailto:[email protected]> [email protected] 508 8811 From: Heiti Salumets <[email protected] <mailto:[email protected]> > Sent: Wednesday, May 6, 2026 2:18 PM To: <mailto:[email protected]> [email protected]; Mart Hiob <[email protected] <mailto:[email protected]> >; Karl Hansson <[email protected] <mailto:[email protected]> >; [email protected] <mailto:[email protected]> Cc: <mailto:[email protected]> [email protected] Subject: Kaunismaa transpordiamet Tere Inga! Oleme transpordiametiga Kaunismaa osas lahenduse leidnud, täna sai nendega pikalt suheldud. Saadame neile sellel nädalal eskiisi lahenduse kohta, mille nad siis ära kooskõlastavad. Meil puudub veel ka info päästeameti kooskõlastuse kohta, kuidas sellega ning ka oled jõudnud ka muud märkused üle vaadata? Lugupidamisega, Heiti Salumets GSM +372 506 5426 <mailto:[email protected]> [email protected] <http://www.farmada.ee> www.farmada.ee NB! Käesolev e-kiri ja selle võimalikud manused on adresseeritud üksnes ülalmärgitud isikutele. Kiri võib sisaldada konfidentsiaalset teavet või teavet, mille avaldamine on seadusega piiratud. Kui kiri on jõudnud Teieni ekslikult või Te ei ole kirjas märgitud adressaat, on Teil keelatud kirjas sisalduvat teavet avaldada, paljundada või levitada ning teabe avaldamine, paljundamine või levitamine võib olla ka seadusega vastuolus. Palun teatage kirja saamisest kohe saatjale ning kustutage kiri ja selle manused oma arvutisüsteemist. Täname Teid!