Kiri

EELNÕU (17.06.2026) KORRALDUS Keskkonnaloa väljastamise korralduse eelnõu 1. OTSUS Arvestades AS Tariston 10.07.2025 esitatud keskkonnaloa taotlust ja võttes aluseks maapõueseaduse (MaaPS) § 48, keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 3 lg 1 p 1, § 6 lg 2¹ ja 2 3 , § 9 lg 1, § 11 lg 2 ja 8¹ ning haldusmenetluse seaduse (HMS) § 61 lg 1 otsustab Keskkonnaamet: 1.1 Anda ettevõttele AS Tariston (registrikood 10887843) Valgevälja liivamaardlas Valgevälja II liivakarjääri mäeeraldisel maavara kaevandamiseks tähtajaline keskkonnaluba nr KL-524935 kehtivusajaga 15 aastat. 1.2 Määrata keskkonnaloale nr KL-524935 kõrvaltingimused lähtuvalt käesoleva korralduse peatükis 3.4 "Kõrvaltingimuste seadmine" toodust. 1.3 Korraldus jõustub ettevõttele AS Tariston teatavakstegemisel. 2. ASJAOLUD 2.1 Taotluse läbivaatamine AS Tariston (registrikood 10887843, Toompuiestee 35, Põhja-Tallinna linnaosa, Tallinn, Harju maakond) esitas 07.05.2025 Keskkonnaametile taotluse Valgevälja II liivakarjääri keskkonnaloa saamiseks. Taotlus on registreeritud Keskkonnaotsuste Infosüsteemis KOTKAS ( KOTKAS) 07.05.2025 numbriga DM-132246-1, viimane korrigeeritud taotlus 10.07.2025 numbriga DM- 132246-5; edaspidi taotlus). Ettevõte taotleb keskkonnaluba Valgevälja liivamaardlas Valgevälja II liivakarjääris maavara kaevandamiseks. Taotletav Valgevälja II liivakarjäär asub Lääne maakonnas, Haapsalu linnas, Valgevälja külas, riigile kuuluval kinnistul Haapsalu metskond 6 (katastritunnus 67401:002:1574; 100% maatulundusmaa; valitseja Kliimaministeerium, volitatud asutus Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK)). Keskmine taotletav kaevandamise maht on 38 tuh m³ aastas. Keskkonnaloa taotletav kehtivusaeg on 15 aastat. Taotletava mäeeraldise pindala on kokku 9,07 ha ning mäeeraldise teenindusmaa pindala 13,04 ha. Mäeeraldis koosneb kahest lahustükist, läänepoolse lahustüki pindala on 4,90 ha ja idapoolse lahustüki pindala on 4,17 ha. Taotletav Valgevälja II liivakarjäär hõlmab Valgevälja liivamaardla (registrikaardi nr 899) täiteliiva aktiivse tarbevaru plokke 5, 6, 9 ja 10 täielikult. Taotletava tegevuse eesmärgiks on tagada ettevõttele lähitulevikus vajalik materjaliressurss ning piirkondlik varustuskindlus. Kavandatav maavara kasutusala on ehitus ja teedeehitus, muu hulgas Haapsalu linna ehitusobjektid, Rohuküla sadama ehitus- ja hooldustööd ning Transpordiameti hangetega seotud teedeehitus ja -hooldus. Valgevälja II liivakarjääri korrastamise suund on veekogu. Katendi maht mäeeraldisel on 12 tuh m 3, sh muld 11 tuh m 3. Mäeeraldiselt kooritavat katendit saab kasutada karjääri korrastamisel. Keskkonnaamet kontrollis taotleja esitatud taotlusmaterjalide vastavust maapõueseaduses (edaspidi MaaPS), keskkonnaseadustiku üldosa seaduses (edaspidi KeÜS) ja keskkonnaministri 23.10.2019 määruses nr 56 „Keskkonnaloa taotlusele esitatavad täpsustavad nõuded ja loa andmise kord ning keskkonnaloa taotluse ja loa andmekoosseis“ sätestatud nõuetele ning pidas andmeid piisavaks taotluse menetlemiseks. Riigilõiv 1990 eurot on tasutud 06.05.2025 riigilõivuseaduse § 136² lõike 1 punkti 4 kohaselt. Keskkonnaloa taotlust on kontrollinud maavarade registri vastutav töötleja Eesti Geoloogiateenistus 09.05.2025 kirjaga nr 13-1/25-776 ja 14.07.2025 nr 13-1/25-1124 (KOTKAS 09.05.2025 nr DM-132246-2 ja 14.07.2025 nr DM-132246-7). 2.2 Taotluse ning otsuse eelnõu avalikustamine ning menetlusosaliste teavitamine Loa andja edastas esmase taotluse 07.05.2025 keskkonnaotsuste infosüsteemi kaudu koheselt pärast selle saamist teadmiseks ja soovi korral arvamuse avaldamiseks Haapsalu Linnavalitsusele (edaspidi kohalik omavalitsus; KeÜS § 43 lg 1 ja 2). KeÜS § 43 lg 2 kohase arvamuse esitas Haapsalu Linnavalitsus 13.05.2025 kirjaga nr 5-5/21/25 (KOTKAS 14.05.2025 nr DM-132246-3). Haapsalu Linnavalitsus tõi välja, et taotletav Valgevälja II mäeeraldis ja selle teenindusmaa asuvad Haapsalu linna üldplaneeringu kohaselt kõrgendatud avaliku huvi aladel ning lisaks ka väärtusliku maastiku ja rohevõrgustiku koridori piirkonnas. Haapsalu Linnavalitsuse seisukoht oli, et ei kooskõlastata Valgevälja II liivakarjääri keskkonnaloa esmataotlust nr T-KL/1028802 kuna mõjuhinnangud rohevõrgustiku ja väärtusliku maastiku aladele ning KAH alale puuduvad. Keskkonnaamet edastas Haapsalu Linnavalitsuse arvamuse taotlejale ning taotleja esitas uuendatud taotluse nr T-KL/1028802-2, mille seletuskirjas käsitleti ka rohelise võrgustiku ja väärtusliku maastikule esineda võivaid häiringuid (KOTKAS 10.07.2025 nr DM-132246-5). Loa andja teavitas ettevõtet menetluse algatamisest ning küsis kohalikult omavalitsuselt täiendavalt arvamust (KOTKAS 28.07.2025 nr DM-132246-10) nõuetekohaseks tunnistatud taotluse kohta (KeÜS § 43 lg 2¹, MaaPS § 49 lg 6). Haapsalu Linnavalitsus esitas 02.09.2025 kirjaga nr 5-5/36/25 seisukoha Valgevälja II liivakarjääri taotluse kohta (KOTKAS 04.09.2025 nr DM-132246-11). Oma kirjas toob Haapsalu Linnavalitsus välja, et KeHJS § 6 lg 34 kohaselt tuleneb keskkonnamõju hindamise kohustus tegevuse aluseks olevast strateegilisest planeerimisdokumendist. Lähtudes Haapsalu linna üldplaneeringust ning tuginedes KeHJS § 3¹ lg 2-le leidis Haapsalu Linnavalitsus, et Valgevälja II liivakarjääri puhul tuleb algatada keskkonnamõju hindamine kavandatava tegevuse võimalike oluliste keskkonnamõjude väljaselgitamiseks. Keskkonnaamet käsitles kohaliku omavalitsuse arvamust keskkonnamõjude eelhinnangus (KOTKAS 10.06.2026 nr DM-132246-15). Eelhindamise tulemusena (lähemalt peatükis 3.1) jääb Keskkonnaamet kindlaks, et kavandataval tegevusel puudub oluline keskkonnamõju ja puudub põhjendatud vajadus keskkonnamõju hindamise algatamiseks. Loa andja teavitas avalikkust loa menetluse algatamisest 28.07.2025 väljaandes Ametlikud Teadaanded. Lisaks teavitas menetlusosalisi taotluse esitamisest (KOTKAS 28.07.2025 nr DM- 132246-9; KeÜS § 46 lg 1 p-d 1 ja 2). Taotluse avalikustamisel ei esitatud ettepanekuid ja vastuväiteid. Keskkonnaamet tegi menetlusest teatamisel ja eelnõude avalikustamisel ettepaneku, et avalikku arutelu ei korraldata, kui menetlusosalised ei ole ettepanekute ja vastuväidete esitamise tähtajaks esitanud selle suhtes vastuväiteid (HMS § 50 lg 2 p 1, lg 3). Avalikku arutelu ei korraldatud kuna menetlusosalised ega avalikkus ei ole esitanud loa menetluse ajal ettepanekuid ega vastuväiteid. Loa andja teavitas XX.XX.XXXX loa andmise otsuse eelnõu valmimisest ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ja saatis menetlusosalistele ja huvitatud isikutele tutvumiseks ja arvamuse/vastuväidete esitamiseks (HMS § 48 lg 1 ja 2, § 49 lg 1, KeÜS § 48 lg 1, 3 ja 4, KeHJS § 11 lg 2²). Eelnõudele ei esitatud ettepanekuid ega vastuväiteid/esitati ettepanekuid ja vastuväiteid (vt korralduse peatükist X.X). 2.3 Keskkonnamõju hindamise algatamine Keskkonnaamet jättis keskkonnamõjude hindamise AS Tariston keskkonnaloa taotluse menetluses algatamata (KOTKAS 10.06.2026 nr DM-132246-15). 3. KAALUTLUSED 3.1 Keskkonnamõju hindamise vajalikkuse üle otsustamine  Keskkonnamõju hinnatakse, kui taotletakse luba ja kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju. Samuti tuleb hinnata keskkonnamõju, kui kavandatakse tegevust, millega võib kaasneda eraldi või koos muude tegevustega eeldatavalt oluline ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärgile, ja mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik (KeHJS § 3 lg 1 p 1, p 2). Keskkonnaamet peab andma eelhinnangu ja kaaluma keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH) vajalikkust (KeHJS § 6 lg 2³), kuna tegemist on uue karjääri rajamisega (KeHJS § 6 lg 2 p 2, § 6¹ lg 3, § 11 lg-te 2 ja 4 ning KeHJS § 6 lg 4 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ (edaspidi määrus nr 224; § 1 lg 1 ja § 3 p 4)). Eelhinnanguga selgitatakse, kas kavandatav tegevus võib eeldatavalt kaasa tuua olulise keskkonnamõju või mitte ning otsustatakse KMH algatamine või algatamata jätmine (KeHJS § 6 lg 2¹, § 6¹ lg 3, § 11 lg-d 2 ja 4). Keskkonnaamet on andnud eelhinnangu (KOTKAS 10.06.2026 nr DM-132246-15), milles leiab, et kavandataval tegevusel puudub oluline keskkonnamõju, mistõttu KMH algatamine ei ole vajalik järgmistel põhjustel: 1. kavandatav tegevuskoht ei asu kaitstaval loodusobjektil ega Natura 2000 võrgustiku alal ning kavandatava kaevandamisega eeldatavalt ei mõjutata ebasoodsalt kaitstavaid loodusobjekte ega Natura 2000 võrgustiku alasid; 2. eelhindamise tulemusena selgus, et leevendusmeetmete kasutamisel eeldatavalt ei ületata kaevandamisel piirmäärasid müra ja õhusaaste osas; 3. eelhindamise tulemusena selgus, et kaevandamine ei mõjuta väljakujunenud põhjaveerežiimi, kuna kaevandamine toimub olemasolevat veerežiimi muutmata ja reostuse teket tuleb hoolega vältida; 4. mäeeraldisel maastik kaevandamistööde käigus hävib, kuid see on kvalitatiivselt hiljem osaliselt taastatav maa-ala korrastamisega. Keskkonnaamet leiab, et lähtudes eelhinnangu tulemustest ning KeHJS § 11 lg-st 8¹ on vajadus rakendada järgmised leevendusmeetmed: 1. Mürahäiringute leevendamiseks tuleb rajada vähemalt 3 meetri kõrgused müratõkkevallid vahetult müraallika lähedusse, mis oleksid mäeeraldises Nõmmiku (katastritunnus 67401:002:0179) ja Metsniku (katastritunnus 67401:002:0400) kinnistute suunas. 2. Kaevandamistööde alguses tuleb mõõta mürataset karjääri alast väljaspool, katendivalli taga Nõmmiku (katastritunnus 67401:002:0179) ja Metsniku (katastritunnus 67401:002:0400) kinnistutel aktiivse kaevandamistegevuse ajal ehk olukorras, kui karjääri tehnika (ekskavaator, rataslaadur, kallurautod, pinnasepump) koos töötavad. Mõõtmised  peavad olema läbi viidud akrediteeritud mõõtja poolt. Mõõtmistulemused esitada esimesel võimalusel ka Keskkonnaametile. Juhul kui esineb vajadus müra leviku täiendavaks tõkestamiseks, tuleb rakendada vajaduspõhiseid leevendavaid meetmeid (hoida müraallikad kaevandatud süvendi all, katendivallide kõrguse suurendamine, tööaja optimeerimine). 3. Enne kavandatavate tegevuste alustamist tuleb tellida kahepaiksete inventuur ning ekspertarvamus. Inventuuriks sobiv periood on mai ja juuni esimene dekaad. Ekspertarvamusel välja toodud leevendusmeetemetega arvestada karjääri tegevusel. 4. Selleks, et võimaldada mitmekesise elustiku kujunemist korrastamisjärgselt tekkivates veekogudes, tuleb kujundada karjääri nõlv ka põhjavee tasemest kõrgemal vähemalt 30% ulatuses nõlvusega 1:5. 5. Järskudesse nõlvadesse on tuleb rajada käigurajad, et karjääri põhja või astangutele sattunud loomad saaks sealt välja ilma pikki vahemaid läbimata. Käigukohad peavad olema rajatud ka müravallidesse või neist peab olema tagatud ümberpääs. 6. Mäeeraldise ümber on keelatud rajada piirdeaedu, mis loomade liikumist takistavad. 7. Veekogud kujundada loodusesse sobivaks ehk vältida liiga sirget kaldajoont ning veekogude nurgad kujundada laugelt. Soovitatavalt rajada idapoolne veekogu kahepaiksetele sigimiseks soodsaks veekoguks ning läänepoolse veekogu rajamisel arvestada võimalusega rajada tulevikus rannaala, tagades selleks sobivad kaldanõlvad ja ligipääsetavuse. 8. Kaevandaja peab tagama, et Valgevälja II liivakarjääri teenindusmaal asuva matkaraja kasutamine on ohutu ja vajadusel takistama tolmu levikut matkarajale. Põhjendatud vajadusel näha ette muudatused raja kulgemises. Meetmete eesmärk on vältida või leevendada kavandatava tegevuse olulist ebasoodsat keskkonnamõju (keskkonnaministri 16.08.2017 määruse nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded.“ § 5 lg 2). 3.2 Kaalutlused loa andmisel Taotluse lahendamisel ei ole loa andja seotud taotleja õiguslike seisukohtadega, vaid taotluse eesmärgiga - sellega, milliseks tegevuseks taotleja luba soovib. Tegevuse õiguslik kvalifitseerimine haldusmenetluses on loa andja ülesanne (Riigikohtu lahend 3-3-1-74-14, p 13). Keskkonnaluba antakse tähtajaliselt, vastavalt ettevõtte poolt esitatud taotlusele 15 aastaks. Kaevandamisluba antakse kuni 30 aastaks välja arvatud liiva, kruusa, järvelubja, järve- ja meremuda kaevandamiseks, kus luba antakse kuni 15-ks aastaks (MaaPS § 60 lg 1 ja 2). 3.2.1 Maavara kaevandamine 3.2.1.1 Lubatav tegevus Ettevõttel on luba (seaduses ka kui kaevandamisluba) vaja maapõuest kaevandamiseks (MaaPS § 42 lg 1). MaaPS § 1 lõike 3 kohaselt kohaldatakse kaevandamisloa andmise ja muutmise menetlusele HMS avatud menetluse sätteid, arvestades MaaPS erisusi. MaaPS § 1 lõike 4 järgi kohaldatakse maavara kaevandamise keskkonnaloa andmise ja muutmise menetlusele KeÜS 5. peatükki, arvestades MaaPS-i erisusi. MaaPS § 49 lõike 1 kohaselt esitab taotleja kaevandamise keskkonnaloa saamiseks loa andjale taotluse. MaaPS § 48 kohaselt annab kaevandamise keskkonnaloa Keskkonnaamet. Haapsalu Linnavalitsus esitas KeÜS § 43 lg 2 kohase arvamuse 13.05.2025 kirjaga nr 5-5/21/25 (KOTKAS 14.05.2025 nr DM-132246-3), millega ei kooskõlastatud Valgevälja II liivakarjääri keskkonnaloa esmataotlust nr T-KL/1028802, kuna mõjuhinnangud rohevõrgustiku ja väärtusliku maastiku aladele ning KAH alale puuduvad. Keskkonnaamet edastas Haapsalu Linnavalitsuse arvamuse taotlejale ning taotleja esitas uuendatud taotluse nr T-KL/1028802-2, mille seletuskirjas käsitleti ka rohelise võrgustiku ja väärtusliku maastikule esineda võivaid häiringuid (KOTKAS 10.07.2025 nr DM-132246-5). MaaPS § 49 lõike 6 kohaselt saadab keskkonnaloa andja kaevandamise keskkonnaloa taotluse arvamuse saamiseks kavandatava kaevandamiskoha kohaliku omavalitsuse üksusele, kes esitab oma arvamuse kirjalikult kahe kuu jooksul taotluse saamisest arvates. Kooskõlas MaaPS § 49 lõikega 6 edastas Keskkonnaamet Valgevälja II liivakarjääri keskkonnaloa uuendatud taotluse 28.07.2025 kirjaga nr DM-132246-10 Haapsalu Linnavalitsusele arvamuse avaldamiseks. Haapsalu Linnavalitsus esitas 02.09.2025 kirjaga nr 5-5/36/25 arvamuse Valgevälja II liivakarjääri taotluse kohta (KOTKAS 04.09.2025 nr DM-132246-11). Haapsalu Linnavalitsuse seisukoht oli, et lähtudes Haapsalu linna üldplaneeringust ning tuginedes KeHJS § 3¹ lg 2-le tuleb algatada keskkonnamõju hindamine kavandatava tegevuse võimalike oluliste keskkonnamõjude väljaselgitamiseks. Keskkonnaamet käsitles kohaliku omavalitsuse arvamust keskkonnamõjude eelhinnangus (KOTKAS 10.06.2026 nr DM-132246-15). Eelhindamise tulemusena (lähemalt peatükis 3.1) jääb Keskkonnaamet kindlaks, et kavandataval tegevusel puudub oluline keskkonnamõju ja puudub põhjendatud vajadus keskkonnamõju hindamise algatamiseks. Kohalik omavalitsus keskkonnamõjude eelhinnangu eelnõule arvamust ei avaldanud. MaaPS § 50 lõike 6 kohaselt tuleb taotlusele lisada kaevandamisjäätmekava, kui kaevandamise käigus tekib kaevandamisjäätmeid, mida ladustatakse mäeeraldise teenindusmaal, mis ei ole jäätmehoidla jäätmeseaduse § 35² tähenduses. MaaPS § 50 lõike 3 kohaselt peab taotluse seletuskiri sisaldama andmeid kaevandamise käigus tekkivate kaevandamisjäätmete kohta. Taotluse kohaselt leiab kogu kasulik materjal kasutust ning mäeeraldiselt eemaldatud katend ladustatakse mäeeraldise teenindusmaal aunades. Taotleja on teadlik, et juhul, kui tegevuse käigus selgub, et kaevandamisjäätmeid siiski tekib, on kohustus esitada ka kaevandamisjäätmekava. Eelnevale tuginedes ei ole antavale keskkonnaloale jäätmete eriosa lisamine vajalik. Juhul kui tegevuse käigus selgub, et kaevandamisjäätmeid siiski tekib, on kohustus ka kaevandamise jäätmekava esitada ning taotleda keskkonnaloale juurde jäätmete eriosa. KeÜS § 42 lõike 1 punkti 5 kohaselt peab keskkonnaloa taotluses märkima kavandatava tegevuse eesmärgi ja põhjenduse. Kavandatava tegevuse eesmärgiks on Valgevälja II liivakarjääri mäeeraldisel täiteliiva kaevandamine. Kaevandatav materjal sobib kasutamiseks ehituses ja teedeehituses. 3.3 Loa andmisest keeldumise aluste hindamine Keskkonnaametile teadaolevalt ei esine loa andmisest keeldumise aluseid (KeÜS § 52 lg 1 ja 2, MaaPS § 55). - Taotlejat ei ole karistatud keskkonnavastase kuriteo eest ega väärteo eest kaks või enam korda või on taotleja karistusandmed karistusregistrist karistusregistri seaduse kohaselt kustutatud (KeÜS § 52 lg 1 p 11) . - Tegevus vastab õigusaktidega sätestatud nõuetele (KeÜS § 52 lg 1 p 4, MaaPS § 55 lg 1). - Tegevusega ei kaasne keskkonnaohtu (KeÜS § 52 lg 1 p 6). Keskkonnaamet järeldas, et tegevusel puudub oluline keskkonnamõju 10.06.2026 dokumendiga nr DM-132246-15. - Tegevusega kaasnevate heidete lisandumisel ei ole keskkonna kvaliteedi piirväärtus ületatud (KeÜS § 52 lg 1 p 8, MaaPS § 55 lg 1). - Loa andmisega ei minda vastuollu riiklike huvidega, mis on käsitletud Riigikogus 06.06.2017 vastu võetud strateegiadokumendis "Maapõuepoliitika põhialused aastani 2050" (MaaPS § 55 lg 2 p 10). Samuti ei tuvastatud vastuolusid teiste valdkondade eriseadustega. Eelhinnangus kui ka korralduses on nimetatud erinevaid aspekte, millele on vaja tähelepanu pöörata arvestades sotsiaalse keskkonna, looduskeskkonna, liigikaitse, julgeoleku ja kultuuri valdkonna seadustes väljendatud riigi huvi. - Haapsalu Linnavalitsus esitas 02.09.2025 kirjaga nr 5-5/36/25 arvamuse Valgevälja II liivakarjääri taotluse kohta (KOTKAS 04.09.2025 nr DM-132246-11), milles tegi ettepaneku algatada keskkonnamõju hindamine, kuid ei esitanud keeldumist taotletaval mäeeraldisel kaevandamiseks. Keskkonnamõjude eelhinnangu eelnõule Haapsalu Linnavalitsus arvamust ei avaldanud (MaaPS § 55 lg 2 p 11). - Tehtavad tööd ei mõjuta oluliselt ebasoodsalt kaitstavat loodusobjekti (MaaPS § 55 lg 2 p 12). KMH eelhinnangu järeldus oli, et Valgevälja II liivakarjääri tegevusega ei kaasne olulist keskkonnamõju (KOTKAS 10.06.2026 nr DM-132246-15). - Taotleja ei ole karistusregistrisse kantud kaevandamise ega kaevandamisjäätmete käitlemise nõuete eiramise eest (karistusregistri päring seisuga XX.XX.2026) (MaaPS § 55 lg 3 p 1). 3.4 Kõrvaltingimuste seadmine HMS § 3 lõike 1 kohaselt võib haldusmenetluses piirata isiku põhiõigusi ja -vabadusi ning tema  muid subjektiivseid õigusi ainult seaduse alusel. Haldusmenetluse üksikasjad määrab haldusorgan kaalutlusõiguse alusel (HMS § 5 lõige 1). Kaalutlusõigust tuleb teostada kooskõlas volituste piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve (HMS § 4 lõige 2). MaaPS § 56 lõike 1 punkti 9 kohaselt märgitakse kaevandamisloale meetmed, mis seatakse maapõue kaitse ja maavara ratsionaalse kasutamise tagamiseks ning inimese tervisele, varale ja keskkonnale kaevandamisest tuleneva keskkonnahäiringu vähendamiseks. Keskkonnaloaga reguleeritakse mäeeraldisel ja mäeeraldise teenindusmaal läbiviidavaid tegevusi ning nähakse ette leevendusmeetmed otseselt kaevandamisest tulenevatele keskkonnamõjudele. Kõrvaltingimused ja seirevajadused sätestatakse keskkonnaloa eriosades vastavalt asjakohasusele. Haldusorgan võib anda haldusakti kõrvaltingimusega, milleks muuhulgas on haldusakti hilisema muutmise, kehtetuks tunnistamise või kõrvaltingimuse kehtestamise võimaluse jätmine (HMS § 53 lg 1 p 4). Haldusakti kõrvaltingimuse võib määrata siis, kui haldusakti andmine tuleb otsustada halduse kaalutlusõiguse alusel (HMS § 53 lg 2 p 3). Keskkonnaluba on haldusaktiks, mille andmise või mitte andmise ning mille kehtivuse otsustab loa andja kaalutlusõiguse alusel. 3.4.1 Kinnistu kasutusõigus Tegevuskoha kinnistu ei kuulu ettevõttele, kuid ettevõte on esitanud kinnituskirja, mis annab talle õiguse kasutada kinnistut. Samas on loa andjal muuhulgas vajalik arvestada asjaoluga, et tegevuskohaks oleva kinnistu omandi- või kasutusõigus võib muutuda või lõppeda. Loa andjal on õigus tunnistada haldusakt, mis andmise ajal oli õiguspärane, isiku kahjuks edasiulatuvalt kehtetuks, kui haldusorganil oleks olnud õigus jätta haldusakt hiljem muutunud faktiliste asjaolude tõttu või hiljem muudetud õigusnormi alusel välja andmata ja avalik huvi haldusakti kehtetuks tunnistamiseks kaalub üles isiku usalduse, et haldusakt jääb kehtima (HMS § 66 lg 2 p 2). Kuivõrd loa andjal on õigus jätta luba andmata kui puudub tegevuskohaks oleva kinnistu kasutusõigus, peab loa andja põhjendatuks jätta endale õiguse tunnistada käesoleva korraldusega antav luba nr KL-524935 kehtetuks, kui tegevuskoha kasutamise õiguslik alus lõpeb (HMS § 53 lg 1 p 4). 3.4.2. Keskkonnaloale kantavad kõrvaltingimused Lähtuvalt eelhinnangu järeldustest kantakse keskkonnaloale järgmised kõrvaltingimused: 1. Mürahäiringute leevendamiseks tuleb rajada vähemalt 3 meetri kõrgused müratõkkevallid vahetult müraallika lähedusse, mis oleksid mäeeraldises Nõmmiku (katastritunnus 67401:002:0179) ja Metsniku (katastritunnus 67401:002:0400) kinnistute suunas. 2. Kaevandamistööde alguses tuleb mõõta mürataset karjääri alast väljaspool, katendivalli taga Nõmmiku (katastritunnus 67401:002:0179) ja Metsniku (katastritunnus 67401:002:0400) kinnistutel aktiivse kaevandamistegevuse ajal ehk olukorras, kui karjääri tehnika (ekskavaator, rataslaadur, kallurautod, pinnasepump) koos töötavad. Mõõtmised peavad olema läbi viidud akrediteeritud mõõtja poolt. Mõõtmistulemused esitada esimesel võimalusel ka Keskkonnaametile. Juhul kui esineb vajadus müra leviku täiendavaks tõkestamiseks, tuleb rakendada vajaduspõhiseid leevendavaid meetmeid (hoida müraallikad  kaevandatud süvendi all, katendivallide kõrguse suurendamine, tööaja optimeerimine). 3. Enne kavandatavate tegevuste alustamist tuleb tellida kahepaiksete inventuur ning ekspertarvamus. Inventuuriks sobiv periood on mai ja juuni esimene dekaad. Ekspertarvamusel välja toodud leevendusmeetemetega arvestada karjääri tegevusel. 4. Selleks, et võimaldada mitmekesise elustiku kujunemist korrastamisjärgselt tekkivates veekogudes, tuleb kujundada karjääri nõlv ka põhjavee tasemest kõrgemal vähemalt 30% ulatuses nõlvusega 1:5. 5. Järskudesse nõlvadesse on tuleb rajada käigurajad, et karjääri põhja või astangutele sattunud loomad saaks sealt välja ilma pikki vahemaid läbimata. Käigukohad peavad olema rajatud ka müravallidesse või neist peab olema tagatud ümberpääs. 6. Mäeeraldise ümber on keelatud rajada piirdeaedu, mis loomade liikumist takistavad. 7. Veekogud kujundada loodusesse sobivaks ehk vältida liiga sirget kaldajoont ning veekogude nurgad kujundada laugelt. Soovitatavalt rajada idapoolne veekogu kahepaiksetele sigimiseks soodsaks veekoguks ning läänepoolse veekogu rajamisel arvestada võimalusega rajada tulevikus rannaala, tagades selleks sobivad kaldanõlvad ja ligipääsetavuse. 8. Kaevandaja peab tagama, et Valgevälja II liivakarjääri teenindusmaal asuva matkaraja kasutamine on ohutu ja vajadusel takistama tolmu levikut matkarajale. Põhjendatud vajadusel näha ette muudatused raja kulgemises. 3.5 Ettepanekute ja vastuväidete kaalumine Loa eelnõule esitati mitmeid arvamusi/üks arvamus. Keskkonnaamet edastas esitatud arvamused ja vastuväited ettevõttele tutvumiseks ning arvamuse avaldamiseks (HMS § 49 lg 3, KeÜS § 48¹ lg 4). Olulisemad seisukohad eelnõudele ning Keskkonnaameti selgitused on järgmised: ... 3.6 Otsekohalduvad nõuded Loaga kaasnevad käitajal õigusaktidest tulenevad õigused ja kohustused. Ettevõte peab järgima MaaPS ja nende alamaktides kajastatud nõudeid ning kohustusi. Keskkonnaamet on seisukohal, et õigusaktidest tulenevaid nõudeid ei ole otstarbekas kanda loale. Olulisemad keskkonnaalased kohustused loa omajale on toodud Keskkonnaameti kodulehel rubriigis "Loa omaja meelespea". VAIDLUSTAMINE Otsust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavaks tegemisest, esitades vaide haldusakti andjale haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või kaebuse halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. Siret Punnisk juhataja maapõuebüroo  Keskkonnaamet Teie 17.06.2026 nr DM-132246-16 [email protected] Meie 25.06.2026 nr 8-5/26/8309-4 Valgevälja II liivakarjääri keskkonnaloa andmisest Olete edastanud Transpordiametile tutvumiseks ja arvamuse avaldamiseks AS Taristoni keskkonnaloa nr KL-524935 andmise korralduse eelnõu. Keskkonnaluba taotletakse Valgevälja II liivakarjäärile mis asub Lääne maakonnas, Haapsalu linnas, Valgevälja külas, Haapsalu metskond 6 kinnistul (katastritunnus 67401:002:1574). Taotletava mäeeraldise pindala on kokku 9,07 ha ning mäeeraldise teenindusmaa pindala 13,04 ha. Mäeeraldis koosneb kahest lahustükist, läänepoolse lahustüki pindala on 4,90 ha ja idapoolse lahustüki pindala on 4,17 ha. Keskmine taotletav kaevandamise maht on 38 tuh m³ aastas. Keskkonnaloa kehtivusaeg on 15 aastat. Kaevandatud ala korrastatakse kaheks veekoguks. Transpordiamet, tutvunud esitatud dokumentidega, märgib järgmist:  Riigitee kaitsevööndis on keelatud EhS § 70 lg 2 ja § 72 lg 1 loetletud tegevused, muuhulgas on keelatud ohustada ehitist või selle korrakohast kasutamist, samuti ehitada ehitusloakohustuslikku teist ehitist, sealhulgas eemaldada ning kuhjata pinnast ning kaevandada maavara ja maa-ainest. Riigitee kaitsevööndis kehtivatest piiragutest võib kõrvale kalduda vaid Transpordiameti nõusolekul vastavalt EhS § 70 lg 3.  Haapsalu metskond 6 kinnistu, asub osaliselt riigitee nr 16121 Valgevälja tee kaitsevööndis km 1,50 – 2,91. Kavandatavad mäeeraldised paiknevad valdavalt väljaspool riigitee kaitsevööndit (30 m äärmise sõiduraja servast), kuid teepoolne serv ulatub paiguti riigitee kaitsevööndisse (kuni ühe meetri võrra).  Riigitee nr 16121 ja Valgemetsa tee ristumiskoht km 2,642 on Transpordiameti ja Riigimetsa Majandamise Keskuse vahel 29.04.2020 sõlmitud lepinguga RISTUMISKOHA EHITAMISE LEPING 15-2/20/17717-2 alusel välja ehitatud ja 17.09.2021 tee ehitustööde vastuvõtuaktiga nr 7.1-1/21/22433-2 vastu võetud. Tulenevalt eeltoodust ning tuginedes EhS § 2 lg 1 p 3, § 70 lg 3, § 99 lg 3, LS § 7² ja Maanteede projekteerimisnormidele, esitab Transpordiamet Valgevälja II liivakarjääri keskkonnaloale täiendava tingimuse:  Maavara väljaveoks kasutatav Valgemetsa tee (km 2,642) tuleb vähemalt tee kaitsevööndi ulatuses (min 30 m), soovitatavalt 100 m enne riigiteega ristumist viia tolmuvaba katte alla, sest vastavalt liiklusseaduse § 7² Tee kasutamisele esitatavad nõuded, lg 1 on keelatud teed kahjustada ja risustada. Palume nimetatud tingimusega keskkonnaloa väljaandmisel arvestada. Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee Registrikood 70001490 Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tiit Harjak juhataja planeerimise osakonna tehnovõrkude üksus Lisa: Korralduse eelnõu Ruth Koppel 59127652, [email protected] 2 (2)