Arvamuse küsimine Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu kohta

Rapla Vallavalitsus 22.06.2026 nr 14-6/26/2436 Arvamuse küsimine Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu kohta Marina Minerals OÜ esitas 25.08.2023 Keskkonnaametile Iira uuringuruumi geoloogilise uuringu loa taotluse. Verston Eesti OÜ esitas 08.03.2024 Keskkonnaametile Juuru uuringuruumi geoloogilise uuringu loa taotluse. Rapla Vallavolikogu ei olnud 09.11.2023 ja 25.04.2024 Keskkonnaametile esitatud seisukohtadest lähtuvalt nõus geoloogilise uuringu lubade andmisega Iira ja Juuru uuringuruumides. Verston Eesti OÜ tegi 17.05.2024 ja Marina Minerals OÜ 04.07.2024 Keskkonnaametile ettepaneku taotleda geoloogilise uuringu lubade andmise nõusolekut Vabariigi Valitsuselt. Kliimaministeerium on ette valmistanud Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu, millega Vabariigi Valitsus annab nõusoleku geoloogilise uuringu lubade andmiseks Iira ja Juuru uuringuruumides. Käesolevaga esitame Teile Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu ja seletuskirja arvamuse avaldamiseks. Arvamuse olemasolu korral palume see esitada 30 päeva jooksul alates kirja kättesaamisest. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Andres Sutt energeetika- ja keskkonnaminister Lisad: 1. Korralduse eelnõu 2. Korralduse eelnõu seletuskiri Sama: menetlusosalised ja teadaolevad huvitatud isikud, Marina Minerals OÜ, Verston Eesti OÜ, Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, Maa- ja Ruumiamet, Riigimetsa Majandamise Keskus ja uuringuruumide teenindusaladega piirnevate kinnistute omanikud. Kaur Kõue, 625 6338 [email protected] Suur-Ameerika 1 / Tallinn 10122 / 626 2802/ [email protected] / www.kliimaministeerium.ee/ Registrikood 70001231  EELNÕU 03.06.2026 KORRALDUS Nõusolek maavara geoloogilise uuringu lubade andmiseks Iira ja Juuru uuringuruumides Korraldus kehtestatakse maapõueseaduse § 35 lõike 3 alusel. 1. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1.1 Marina Minerals OÜ (registrikood 11349875) esitas 25. augustil 2023. a Keskkonnaametile õigusaktidega sätestatud nõuetele vastava Iira uuringuruumi geoloogilise uuringu loa (edaspidi Iira uuringuluba) taotluse, mis esitati Keskkonnaametile parandatud kujul (vähendati uurimissügavust kümnelt meetrilt neljale meetrile) 19. jaanuaril 2024. a. 1.2. Verston OÜ (registrikood 11947047, alates 8. oktoobrist 2024. a Verston Eesti OÜ, edaspidi Verston Eesti OÜ) esitas 8. märtsil 2024. a Keskkonnaametile õigusaktidega sätestatud nõuetele vastava Juuru uuringuruumi geoloogilise uuringu loa (edaspidi Juuru uuringuluba) taotluse. 1.3. Iira uuringuruum asub Rapla maakonnas Rapla vallas Iira külas kahel kõrvutiasuval riigile kuuluval kinnistul Tõnsometsa (kinnistu registriosa nr 3435537, katastritunnusega 66902:001:0083) ja Suurematsi (kinnistu registriosa nr 3433637, katastritunnusega 66902:001:0084). Riigivara valitseja on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning riigivara valitseja volitatud asutus Maa- ja Ruumiamet. Iira uuringuruumi teenindusala pindala on 59,25 ha. 1.4. Juuru uuringuruum asub Rapla maakonnas Rapla vallas Maidla külas riigile kuuluval kinnistul Vahastu metskond 62 (kinnistu registriosa nr 9018350, katastritunnusega 24005:003:0735). Riigivara valitseja on Kliimaministeerium ja riigivara valitseja volitatud asutus Riigimetsa Majandamise Keskus (edaspidi RMK). Juuru uuringuruum koosneb kahest lahustükist, uuringuruumi teenindusala kogupindala on 17,47 ha. 1.5. Iira ja Juuru uuringuruumides kavandatavate geoloogiliste uuringute eesmärk on liiva ja kruusa tarbevaru uuring järgnevatel tingimustel: 1.5.1. Iira uuringuruumis rajatakse kuni 50 puurauku ja uuringukaeveõõnt sügavusega kuni neli meetrit. Uuringuluba taotletakse kolmeks aastaks ning uuringu tegija oleks OÜ Inseneribüroo STEIGER (registrikood 11206437); 1.5.2. Juuru uuringuruumis rajatakse kuni 30 puurauku ja uuringukaeveõõnt sügavusega kuni 7 meetrit. Uuringuluba taotletakse kolmeks aastaks ning uuringu tegija oleks OÜ Inseneribüroo STEIGER. 1.6. Keskkonnaamet avaldas maapõueseaduse (MaaPS) § 30 lõike 2 alusel uuringulubade taotluste saamise kohta teated väljaandes Ametlikud Teadaanded ettepanekute ja vastuväidete esitamiseks. Teated avalikustati järgmistel kuupäevadel: 1.6.1. 8. septembril 2023. a Iira uuringuloa taotlus; 1 1.6.2. 28. märtsil 2024. a Juuru uuringuloa taotlus. 1.7. Keskkonnaamet teavitas 8. septembri 2023. a kirjaga nr DM-125643-4 Iira uuringuloa taotluse menetlusse võtmisest Marina Minerals OÜ-d ja uuringuruumi teenindusalaga piirnevate kinnistute omanikke ning 28. märtsi 2024. a kirjaga nr DM-127718-3 Juuru uuringuloa taotluse menetlusse võtmisest Verston Eesti OÜ-d ja uuringuruumi teenindusalaga piirnevate kinnistute omanikke. 1.8. Keskkonnaamet teavitas 8. septembri 2023. a kirjaga nr DM-125643-5 Iira uuringuloa taotluse ja 28. märtsi 2024. a kirjaga nr DM-127718-5 Juuru uuringuloa taotluse menetlusse võtmisest Rapla Vallavalitsust ja saatis MaaPS § 27 lõike 7 alusel uuringulubade taotlused kohaliku omavalitsuse üksusele arvamuse avaldamiseks. 1.9. Keskkonnaamet küsis 8. septembri 2023. a kirjaga nr DM-125643-6 riigivara valitseja volitatud asutuselt Maa-ametilt (alates 1. jaanuarist 2025. a Maa- ja Ruumiamet) MaaPS § 27 lõike 3 alusel riigivara valitseja volitatud asutuse nõusolekut riigile kuuluvate kinnisasjade Tõnsometsa ja Suurematsi kasutamiseks geoloogiliseks uuringuks. 1.10. Maa-amet andis 6. oktoobri 2023. a kirjaga nr 9-3/23/12690-4 riigivara valitseja volitatud asutusena nõusoleku geoloogilise uuringu tegemiseks Iira uuringuruumis riigile kuuluvatel kinnisasjadel Tõnsometsa ja Suurematsi järgmistel tingimustel: 1.10.1. uuringu tegijal tuleb teavitada Maa-ametit ja Suurematsi kinnisasja rentnikku välitööde tegemisest vähemalt kümme kalendripäeva ette; 1.10.2. kui geoloogilise uuringu raames on vaja teha raiet, tuleb sellest teatada Maa-ametile, kes annab teada edasistest tegevustest; 1.10.3. Iira uuringuruumi geoloogilise uuringu luba kehtib väljastamisest arvates kaks aastat. 1.11. Rapla Vallavolikogu ei nõustunud 9. novembri 2023. a otsusega nr 74 uuringuloa andmisega Iira uuringuruumis ja 25. aprilli 2024. a otsusega nr 29 uuringuloa andmisega Juuru uuringuruumis. Rapla Vallavolikogu seisukohad ja nende käsitlus esitatakse käesoleva korralduse (edaspidi ka korraldus) punktis 2. 1.12. Keskkonnaamet küsis 14. novembri 2023. a kirjaga nr DM-125643-10 Marina Minerals OÜ ja 2. mai 2024. a kirjaga nr DM-127718-10 Verston Eesti OÜ seisukohta Rapla Vallavolikogu vastava otsuse ja uuringuloa taotluse menetluse jätkamise kohta. 1.13. Marina Minerals OÜ teavitas 24. novembri 2023. a kirjaga Keskkonnaametit, et ei nõustu Rapla Vallavolikogu otsuses nr 74 toodud põhjendustega ja pöördub oma õiguste kaitseks kohtusse. 1.14. Tallinna Halduskohus võttis 14. detsembri 2023. a kohtumäärusega menetlusse Marina Minerals OÜ kaebuse kohustada Rapla Vallavolikogu uuesti kaaluma Marina Minerals OÜ poolt taotletava Iira uuringuruumi geoloogilise uuringu loa väljastamiseks nõusoleku andmist (haldusasi nr 3-23-2875). 1.15. Keskkonnaamet küsis 28. märtsi 2024. a kirjaga nr DM-127718-4 riigivara valitseja volitatud asutuselt RMK-lt MaaPS § 27 lõike 3 alusel riigivara valitseja volitatud asutuse nõusolekut riigile kuuluva kinnisasja Vahastu metskond 62 kasutamiseks geoloogiliseks uuringuks. 2 1.16. RMK andis 15. aprilli 2024. a kirjaga nr 3-1.1/2024/2086 riigivara valitseja volitatud asutusena nõusoleku geoloogilise uuringu tegemiseks Juuru uuringuruumis riigile kuuluval kinnisasjal Vahastu metskond 62 järgmistel tingimustel: 1.16.1. uuringu läbiviijal tuleb e-posti teel teavitada RMK Edela regiooni välitööde läbiviimisest vähemalt kümme kalendripäeva ette; 1.16.2. kui geoloogilise uuringu raames on vaja teha raiet, tuleb sellest teatada riigimetsa majandajale, kes sõlmib geoloogilise uuringu tegijaga kasvava metsa raadamiseks töövõtulepingu või raieõiguse omandamiseks kasvava metsa raieõiguse võõrandamise lepingu. 1.17. Verston Eesti OÜ tegi 17. mai 2024. a kirjaga nr 1-10/296-2024 Juuru uuringuloa taotluse menetluses ja Marina Minerals OÜ tegi 4. juuli 2024. a kirjaga Iira uuringuloa taotluse menetluses Keskkonnaametile ettepaneku taotleda MaaPS § 35 lõike 3 alusel uuringuloa andmise nõusolekut Vabariigi Valitsuselt (edaspidi VV). 1.18. Keskkonnaamet pöördus 29. mai 2024. a kirjaga nr DM-127718-12 Juuru uuringuloa taotluse menetluses ja 15. juuli 2024. a kirjaga nr DM-125643-15 Iira uuringuloa taotluse menetluses Kliimaministeeriumi (edaspidi KliM) poole riigi huvi väljaselgitamiseks uuringulubade taotluste menetlustes. 1.19. KliM asus 5. juuli 2024. a kirjas nr 14-6/24/2719-3 Juuru uuringuloa taotluse ja 6. septembri 2024. a kirjas nr 14-6/24/3457-3 Iira uuringuloa taotluse menetluses seisukohale, et uuringulubade andmine on mõlemas menetluses kooskõlas riigi huviga. 1.20. Vabariigi Valitsuse seaduse § 1 lõike 2 kohaselt teostab VV täidesaatvat riigivõimu vahetult või valitsusasutuste kaudu. Keskkonnaamet saatis 16. augusti 2024. a kirjaga nr DM- 127718-15 Juuru uuringuloa taotluse ja 26. septembri 2024. a kirjaga nr DM-125643-18 Iira uuringuloa taotluse materjalid KliM-le VV poole pöördumiseks. 1.21. Tallinna Halduskohus peatas 6. novembri 2024. a kohtumäärusega haldusasja nr 3-23- 2875 (Marina Minerals OÜ kaebus kohustada Rapla Vallavolikogu uuesti kaaluma nõusoleku andmist) menetluse kuni haldusmenetluse, milles Keskkonnaamet taotleb Iira uuringuloa taotluse menetluses Vabariigi Valitsuselt loa andmiseks nõusolekut, lõppemiseni Vabariigi Valitsuses. 1.22. KliM pöördus 25. märtsi 2026. a kirjaga nr 14-6/26/1222 Rapla Vallavalitsuse poole ja palus Rapla vallal anda hinnang, kas ja mis tingimustel peab vald Iira ja Juuru uuringuruumides geoloogiliste uuringute läbiviimise osas kokkuleppe saavutamist ning Rapla Vallavolikogu 9. novembri 2023. a otsuse nr 74 ja 25. aprilli 2024. a otsuse nr 29 muutmist võimalikuks. 1.23. Rapla Vallavolikogu jäi 1. juuni 2026. a kirjas nr 1-4/2026/60 oma 9. novembri 2023. a ja 25. aprilli 2024. a otsustes väljendatud seisukohtade juurde ning ei pea õigeks varem antud eitavate seisukohtade ümbervaatamist. 2. RAPLA VALLAVOLIKOGU JA KLIIMAMINISTEERIUMI SEISUKOHAD SENISES MENETLUSES 2.1. Rapla Vallavolikogu 9. novembri 2023. a ja 25. aprilli 2024. a seisukohad 2.1.1. Rapla Vallavolikogu esitas 9. novembri 2023. a otsusega nr 74 ja 25. aprilli 2024. a otsusega nr 29 Keskkonnaametile seisukohad, mille kohaselt vallavolikogu ei ole nõus 3 uuringulubade andmisega Iira ja Juuru uuringuruumides. Rapla Vallavolikogu hinnangul tuleb uuringulubade andmisest keelduda järgmistel põhjustel: 2.1.1.1. Iira ja Juuru uuringuruumid asuvad rohelise võrgustiku alal. Roheline võrgustik iseenesest ei välista geoloogilise uuringu tegemist, kuid uuringu tegemisel kahtlemata tõuseb müra ja vibratsiooni foon, mis võib tekitada ümbritsevale elu- ja looduskeskkonnale ajutisi või ka püsivaid häiringuid, ning kui arvestada, et geoloogilise uuringu eesmärk on kaevandamise soov, siis kaevandamine kahtlemata häirib rohelise võrgustiku kui terviku toimimist. Rohelist võrgustikku võib ebasoodsalt mõjutada vaid ülekaaluka huvi korral (vt Riigikohtu lahend asjas nr 3-21-979, p 21). Kui taotletav tegevus võib kahjustada rohelise võrgustiku kui terviku toimimist, tuleb enne loa andmist viia läbi keskkonnamõjude hinnang. Tegemist on üleriigilise planeeringuga määratletud võrgustiksüsteemiga, mille piire on täpsustatud nii maakonnaplaneeringu kui ka valla üldplaneeringuga. Rohelise võrgustiku iga lüli säilimine on terviku toimimise aspektist kriitiline. Roheline võrgustik täiendab kaitsealade võrgustikku, ühendades need looduslike aladega ühtseks tervikuks. Rapla valla koostatavas üldplaneeringus jääb Iira uuringuruum rohelise võrgustiku tuumalasse, millele süsteemi funktsioneerimine valdavalt toetub. Tuumalad on ümbritseva suhtes kõrgema väärtusega alad. Iira uuringuruum jääb Rapla lennuvälja ja Rail Baltic raudteetrassi vahele jäävasse suhteliselt kitsasse, vaid umbes ühe kilomeetri laiusesse rohelise võrgustiku koridori, kus häiringufaktoritena on niigi juba inimasustus. Kaevandustegevusega tulevikus on väga lihtne rohelise võrgustiku toimimine sootuks katkestada. Taotluse kohaselt on geoloogilise uuringu tegemise eesmärk aga just kaevandamise soov. Iira uuringuloa taotluse seletuskirjast selgub, et kaevandamise soovi taga on Rail Baltic raudtee põhitrassi juurde kuuluvate elementide ehituseks vajaliku täitematerjali koguste tagamine ja Rapla maakonnas piirkonna varustuskindluse tagamine. Rapla Vallavolikogu on seisukohal, et kaevandamine Iira uuringuruumis on ülaltoodud asjaolude esinemise tõttu välistatud ning kui uuringu tegemine kaevandamise eesmärki täita ei saa, pole võimalik ega ka mõistlik luba uuringuks väljastada. 2.1.1.2. Taotlejate erahuvi geoloogiliste uuringute vastu (huvi tegeleda ettevõtlusega) ei saa praeguses olukorras kaaluda üles avalikku huvi toimiva rohelise võrgustiku tagamisel. Ammugi ei saa ettevõtjal olla põhimõtteliselt õigus nõuda, et ta saaks kasutada maavara kui rahvuslikku rikkust oma ettevõtluse huvides ning taotleja huvi kaevandamise vastu ei saa olla määrava kaaluga olukorras, kus kaevandamist ei saa oluliste avalike huvide vaatepunktist lubada. Rohelise võrgustiku säilimise, toimimise, terviklikkuse või sidususe oluline kahjustamine on oluline keskkonnahäiring. Konkreetne oht säärase tagajärje tekkimiseks on keskkonnaoht keskkonnaseaduse üldosa seaduse mõttes. 2.1.1.3. Geoloogiliste uuringute läbiviimise tulemusel vähenevad kohalike elanike võimalused kasutada loodusressursse, sealhulgas võib tõusetuda küsimus puhta joogivee kättesaadavuse kohta tervikuna. Geoloogiliste uuringute läbiviimise tulemusena võetakse maavaravaru arvele ning suure tõenäosusega soovitakse maavara kaevandada. See tekitab olukorra, kus oluliselt suurema mõjuga tegevus kavandatakse olemasolevate majapidamiste vahetusse lähedusse. Praegu on Maidla küla elanikel teada, et nende elukoht asub kehtivate planeeringute kohaselt rohelise võrgustiku teenuseid pakkuva ala lähistel. Rohelise võrgustiku ahenemine on kohalikule elukeskkonnale oluline muudatus ja omab negatiivset mõju kinnistu väärtusele. Seega kahjustab taotletava uuringu tegevus mõjualal asuvate kinnisasjade omanike huve väga oluliselt. 2.1.1.4. Geoloogilised uuringud võivad potentsiaalselt seada ohtu lähedalasuvate külade majapidamiste veevarustuse, eelkõige puhta joogivee kättesaadavuse. Õigus puhtale joogiveele 4 on põhiseaduslikku järku õigus. Iira uuringuruumi lähipiirkonnas on ligikaudu 100 majapidamist ja lähim majapidamine asub kavandatavatest puuraukudest ligikaudu 500 m kaugusel. Lähim majapidamine Juuru uuringuruumi kavandatavatest puuraukudest asub ligikaudu 200 m kaugusel. Lähedal asuvate majapidamistel on joogivee saamiseks üksnes mitukümmend aastat tagasi puuritud madalad salvkaevud, mille sügavus jääb keskmiselt 7 meetri juurde. Kohalik kogukond on tuliselt geoloogiliste uuringute tegemise vastu ning kõige suurem vastuseis seisneb teadmatuses, kuidas puuraukude tegemine võib mõjutada ümberkaudsete elanike puhta joogivee kättesaadavust. Geoloogiline uuring hõlmab puurimist ja proovide võtmist, mis võib häirida maa-alust veerežiimi. Maa-ameti põhjavee kaitstuse kaardi andmete järgi jääb Iira uuringuruum keskmiselt kaitstud ning Juuru uuringuruum kaitsmata ja nõrgalt kaitstud põhjaveega alale, kus puurimine võib põhjustada muutusi põhjavee tasemes ja veevoolus. Puurimised ja uuringute teostamine võivad mõjutada ümbritsevat maa- alust geoloogilist struktuuri ning see omakorda muuta maa-aluseid veevoolu mustreid. Sellised protseduurid võivad potentsiaalselt mõjutada põhjavee voolu (survet ja suunda) ning kvaliteeti. Samuti ei ole teada, kuidas välistatakse, et puuraukude tegemise tõttu ei jõuaks reostunud pinnas või reostunud vesi alumistesse kihtidesse. Arvukate puuraukude tegemine võib tuua kaasa keskmiselt kaitstud põhjavee kihtide kvaliteedi ühtlustumise, sest pole välistatud, et veed hakkavad omavahel liikuma. Puurimisprotsessid võivad tuua kaasa ajutise võõrkehade ja saasteainete sissevoolu põhjavette. See omakorda mõjutab põhjavee kvaliteeti. Kaitsmata põhjavesi on inimtegevusetagi muutuva kvaliteediga ning puuraukude tegemine võib tuua kaasa veekvaliteedi ühtlustumise, olenemata sellest, mida vesi erinevates põhjakihtides sisaldab, ning suure tõenäosusega hakkavad veed omavahel liikuma. Geoloogiliste uuringute eesmärk on aga maavara kaevandamine, mille tegevuse tõttu võib muutuda vee kvaliteet või alaneda põhjaveetase. 2.1.1.5. Juuru uuringuruumi vahetusläheduses tuleb seirata põhjavee liikumise suunda ja taset. Igasuguse täiendava sekkumise, sealjuures 30 puuraugu puurimise korral tuleb eelnevat arvestades koostada tõenduspõhistele uuringutele tuginev riskianalüüs kohalikule maapinnale lisanduva mõju ulatuse kohta. See võimaldab ennetada võimalikke negatiivseid mõjusid nii elu kui ka looduskeskkonnale. Uuringuid teostatakse sügavuseni kuni 7 meetrit maapinnast. Enamus erakinnistutel asuvate kaevude veevõtu sügavus on alla 10 meetri. Mõjud veerežiimile on seepärast paratamatus seoses riskidega kohalike elanike tervisele ja seega elanike elukvaliteedile. 2.1.1.6. Teada on, et Iira uuringuruumist 7 km kaugusel asub Lubja lubjakivikarjäär, mille kaevandustegevuse tõttu ümberkaudsete majapidamiste joogiveekaevude veetasemed alanesid. Arvestades nimetatud piirkonna ja Iira uuringuruumi pinnaste sarnasust ja lühikest vahemaad, ei saa vallavolikogu kuidagi olla kindel ei geoloogilise uuringu läbiviimisel ega ka tulevase kaevandamissoovi realiseerimise korral keskkonnahäiringute tekkimise võimatuses. Riigi huvi geoloogilise uurimise ja varustuskindluse tagamisel peaks eelkõige olema majandusarengu ja keskkonnahoiu vahel tasakaalu saavutamine. 2.1.1.7. Juuru uuringuruum asub väärtusliku maastiku alal, mille tähtsus seisneb selle kasutusväärtuses nagu puhke, turismi või lihtsalt esteetilise elamuse saamiseks. Väärtuslike maastikena käsitletakse eelkõige traditsioonilist kultuurmaastikku, kuhu on koondunud suur hulk erinevaid väärtusi. Kui aga soovitakse maavara arvele võtta ja maa sihtotstarve muuta mäetööstusmaaks, on suur tõenäosus maavara kaevandamisele, mis muudaks piirkonna maastikumustrit jäädavalt. Juuru uuringuruumi lähiümbrusesse jääb mitmeid pärandkultuuriobjekte. Lisaks on piirkond oluline puhke ja virgestusala: seene- ja marjamets, 5 jalutamiseks, jahinduseks, suusatamiseks jne. Puhkealana ja metsaandide korjamiseks kasutavad antud piirkonda nii kohalikud kui ka suur osa naabervaldade inimesi. 2.1.1.8. Maavarade registrist ja keskkonnaotsuste infosüsteemi andmestikust selgub, et Rapla maakonnas on mitmeid toimivaid liiva- ja kruusakarjääre, kus maavaravaru kriitilisust ei nähtu. Põhiseaduse § 5 kohaselt on Eesti loodusvarad ja loodusressursid rahvuslik rikkus, mida tuleb kasutada säästlikult. Säästlik ja otstarbekas on ammutada maavara olemasolevatest tegutsevatest karjääridest kuni sealse ressursi ammendumiseni, mitte hõivata selleks uusi alasid. Tuleb rõhutada, et uuringulubade taotluste seletuskirjade järgi ei ole taotlejate huviks uuringulubade taotluste menetluste jätkamine kui niisugune, vaid nende tulemusel kinnitatud maavara kaevandamiseks vajaliku loa taotlemine. Vallavolikogu on seisukohal, et uuringulubade andmise järel on uuritava maavara kaevandamiseks riikliku huvi esinemine praegusel juhul vähetõenäoline. Eesti Vabariigi 2022. a maavaravarude koondbilansi aruande järgi leidub Rapla maakonnas ehitusliiva 15-s maardlas, täiteliiva 14-s maardlas, neist kaevandati üheksas. Arvestades keskkonnalubade kehtivusaegu (kuni 2039), puudub alus maavaravaru varustuskindluses praegusel juhul kahelda. Seega ei ilmne vallavolikogule teadaolevate andmete pinnalt maavaravaru kriitilisus Rapla maakonnas. 2.1.1.9. Keskkonnaametile esitatud uuringulubade taotluste seletuskirjade järgi on geoloogiliste uuringute soov seotud Rail Baltica raudtee ehituse tarvis kaevandamise sooviga. Kuigi pole teada Transpordiameti prognoositavad mineraalsete materjalide kogused, on veebilehel railbaltica.org leitava artikli „Mineraalsete materjalide varude uuring Rail Baltica raudtee ehitamise jaoks“1 alapealkirja „Uuringute leiud“ all varude piisavust kinnitatud. Muul eesmärgil, kui Rail Baltica raudtee ehitus, on ebamõistlik uusi karjääre avada enne, kui ei ole olemasolevates avatud karjäärides maavara ammendunud. 2.1.1.10. Iira uuringuruumi teenindusala jääb Rapla linna ääres olevasse kiiresti arenevasse uuselamu piirkonda. Kuigi uuringuloa saamine ei loo loa taotlejale õigustatud ootust kaevandamisloa saamisele, võib uuringu tegemine siiski mõjutada piirkonnas arendajate huvi ja tegevust ning seeläbi negatiivselt ka ümberkaudse kinnisvara väärtust. 2.1.1.11. Juuru uuringuloa taotlusest ei selgu kaitsealuste looma- ja linnuliikide uuritus ning kuidas on plaanis geoloogilise uuringuga tekkiv häiring minimeerida. Keskkonnaportaalist selgub, et uuringualast umbes 100 meetri kaugusel asub hiireviu elupaik. Hiireviu kuulub kaitstavate liikide III kategooriasse. Samuti on tuvastatud väikse-kärbsenäpi ja lõopistriku pesitsuskoht. Kotkaklubi hinnangul pesitseb siin kaitsealuseid linnuliike. Raplamaa esindaja Renno Nellise sõnul ei tohiks uuringutega alustada enne kui ei ole tehtud linnustiku inventuur, et hinnata mõju teadaolevate kaitsealuste linnuliikide elupaikade suhtes ning muuhulgas selgitada välja ka muude kaitsealuste linnuliikide esinemist taotletava uuringuruumi teenindusala lähiümbruses. Keskkonnaportaali andmetel on kaitsealuste linnuliikide peamiselt ohustavateks teguriteks just pesapaikade hävinemine, toitumisalade kvaliteedi langus ja pesitsusaegne häirimine. Arvukuse languse põhjusteks peetakse intensiivsemat metsade majandamist, kõnealustele linnuliikidele meeldib elada eelkõige suuremates ja vanemates metsades. Kuna maavara uurimine võib muuta või hävitada liikide mitmekesisust ja elupaiku, on vajalikud eelnevad keskkonnauuringud ja keskkonnamõjude hinnang Vahastu metskond 62 kinnistul ja selle ümbruses. 1 Mineraalsete materjalide varude uuring Rail Baltica raudtee ehitamise jaoks | Rail Baltica 6 2.2. Rapla Vallavolikogu 9. novembril 2023. a ja 25. aprillil 2024. a esitatud seisukohtade käsitlus 2.2.1. Iira ja Juuru uuringuruumi uuringulubade taotlemise eesmärk on välja selgitada maavarade levik, kvaliteet ning keskkonnatingimused nende maavarade keskkonnahoidlikuks väljamiseks. Tegemist on geoloogilise uuringu lubade taotlustega, kuid Rapla Vallavolikogu on suures osas oma nõusoleku andmisest keeldumise argumendid esitanud, nagu oleks tegemist kaevandamislubade taotlustega. Geoloogiline uuring ja kaevandamine on oma iseloomult, eesmärkidelt ja tagajärgedelt täiesti erinevad tegevused ning geoloogilise uuringu loa taotlemine ja maavara kaevandamise loa taotlemine on kaks täielikult eraldiseisvat menetlust. Kaevandamisloa taotlemise menetluses küsib kaevandamisloa andja kavandatava kaevandamiskoha kohaliku omavalitsuse üksuselt arvamust kaevandamisloa taotluse kohta (MaaPS § 49 lõige 6), seega antakse seisukoht võimaliku kaevandamistegevuse kohta kaevandamisloa menetluses. Juhul, kui kohaliku omavalitsuse üksus on andnud geoloogilise uuringu tegemiseks nõusoleku, ei ole omavalitsusüksus seotud kohustusega anda nõusolek kaevandamisloa andmiseks. Riigikohtu halduskolleegium on kohtuasjas nr 3-3-1-37-15 tehtud otsuse punktis 12 asunud seisukohale, et: „Eeltoodud regulatsioonist ei ole võimalik järeldada, et nõustumine uuringuloa andmisega piiraks mingilgi moel kohaliku omavalitsuse võimalust kaevandamisloa kooskõlastamisest keelduda.“. Riigikohus on viidatud otsuse punktis 16 leidnud, et: „Väärad on ka vastustaja argumendid, et uuringuloaga nõustumine tekitaks loa saajal õiguspärase ootuse kaevandamisloa saamiseks ja et kohalikul omavalitsusel poleks uuringuloaga nõustumise järel võimalik hiljem kaevandamisloa kooskõlastamisest keelduda.“. Rapla Vallavolikogu keeldumise põhjendused, mis on seotud kaevandamisloa andmisega, on ennatlikud ja seetõttu asjakohatud. 2.2.2. Kui geoloogiliste uuringute käigus selgub, et kaevandamise alustamine ei ole otstarbekas, siis kaevandamisluba ei taotleta. Samas ei ole geoloogilisi uuringuid tegemata võimalik hinnata, kas üldse on võimalik ja otstarbekas Iira ja Juuru uuringuruumides kunagi kaevandada. Maavara kaevandamisloa menetluse alustamisel peab loa andja keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) tähenduses andma hinnangu olulise keskkonnamõju esinemisele, mis tähendab, et kaevandamisloa taotluse menetluse käigus, kui see esitatakse, saab anda vastused ka Rapla Vallavolikogu seisukohtades toodud kaevandamise keskkonnakaitselistele vastuväidetele. Alles pärast seda saab selgeks, kas vallavolikogu nimetatud asjaolud esinevad ja on olulised, kas neid tuleb ja saab leevendada ja kas kaevandamisluba saab anda. 2.2.3. Geoloogilise uuringu käigus tehakse välitööd selliselt, et tööde lõppedes taastub keskkond endisesse olukorda. Geoloogiline uuring on lühiajaline tegevus ja uuringu mõju on lokaalne (st jääb uuringuruumi piiresse) ja ajutine. Välitööde korrektsel planeerimisel ja tegemisel ei kaasne kavandatava geoloogilise uuringuga olulist keskkonnamõju ja see on minimaalne. Puuraugud rajatakse selleks ettenähtud kohtades roomikutel puuragregaadiga tigupuurimise meetodil. Pärast vastavate uuringupuuraukude rajamist võetakse proovid, mõõdetakse veetase ning seejärel puuraugud likvideeritakse. Kaeveõõned rajatakse ekskavaatoriga ja need likvideeritakse samuti koheselt peale läbilõike kirjeldamist ja proovide võtmist. Tigupuurimine ei riku sisuliselt maapinda, kuna puuraugu diameeter on väike (ca 12 cm) ning puuraugu likvideerimine toimub koheselt. Samuti ei riku oluliselt maapinda kaeveõõnte tegemine ekskavaatoriga. Kaeveõõned likvideeritakse koheselt väljatõstetud materjaliga ning tihendatakse ekskavaatori kopa abil. Praktilistele kogemustele põhinedes on kaeveõõnte asukohad hiljemalt kahe aasta pärast peale nende rajamist looduses märkamatud. Seega on uuringu mõju maapinnale ja maastikule minimaalne, puuraukude puhul olematu. 7 2.2.4. Geoloogiliste uuringute puhul on kohalike elanike huvide riive ja keskkonnamõju vähene, kuna välitööd on väikesemahulised, kestavad vähe aega ja toimuvad päevasel ajal. Geoloogilised tööd on lühiajalised tegevused, mille välitööd kestavad Keskkonnaameti andmetel keskmiselt 14 päeva2 , ja ümbrus korrastatakse uuringueelsesse seisukorda. Praegusel juhul taotletakse uuringulubasid kolmeks aastaks, kuid selle aja jooksul tehakse välitöid vaid piiratud aja jooksul ning suurem osa aega kulub uuringute käigus kogutud andmete analüüsile ning geoloogilise uuringu aruande ja graafiliste lisade koostamisele. Välitöödel on loa omaja kohustatud järgima kõiki keskkonnakaitse ja ohutustehnika nõudeid ning uuringupunktide rajamiseks kasutama tehnikat, mis on läbinud perioodilise tehnilise ülevaatuse. Geoloogiliste uuringute välitööde käigus keskkonnaohtu või riski põhjustavat müra ei tekitata. Välitööd tehakse päevasel ajal ning tekkiv müra on lühiajaline. Välitöödel kasutatavate masinate müra on võrreldav põllumajandusmasinate tekitatava müraga. Samuti ei tekitata geoloogiliste uuringutega normatiive ületavat vibratsiooni või tolmu. Seetõttu on väär Rapla Vallavolikogu väide, et uuringu tegemisel kahtlemata tõuseb müra ja vibratsiooni foon, mis võib tekitada ümbritsevale elu- ja looduskeskkonnale ajutisi või ka püsivaid häiringuid. 2.2.5. Iira ja Juuru uuringuruumid asuvad küll rohelises võrgustikus, kuid kuna geoloogilised uuringud on lühiajalised ning minimaalse keskkonnamõjuga tegevused, mille välitööd kestavad keskmiselt kuni 14 päeva, ei kahjusta geoloogilised uuringud piirkonna rohelise võrgustiku säilimist, toimimist, terviklikkust ega sidusust. Seetõttu on asjakohatu ka Rapla Vallavolikogu viide Riigikohtu otsuse asjas nr 3-21-979 punktile 21, mille järgi rohevõrgustikku võib ebasoodsalt mõjutada vaid ülekaaluka huvi korral, kuivõrd geoloogilised uuringud rohevõrgustikku ebasoodsalt ei mõjuta. Rapla Vallavolikogu seisukohas puuduvad sellised argumendid, mille põhjal oleks võimalik järeldada, et geoloogiliste uuringute tegemine ohustaks rohelist võrgustikku, kuivõrd argumendid on esitatud ennatlikult võimalikku kaevandamist silmas pidades. Lisaks tuleb märkida, et Rapla valla kehtiva üldplaneeringu3 (kehtestatud 1. märtsil 2011. a) kohaselt on õigusaktides sätestatud korras ja tingimustel võimalik taotleda ja välja anda kaevandamislubasid rohelise võrgustiku alal asuvatele maardlatele. Kuna Juuru uuringuruum asub endise Juuru valla territooriumil, mille üldõigusjärglane pärast 2017. a haldusreformi on Rapla vald, siis on oluline käsitleda ka kehtivat Juuru valla üldplaneeringut 4 (kehtestatud 25. märtsil 2010. a). Endise Juuru valla kehtiva üldplaneeringu kohaselt maardlaga kattuvale rohelise võrgustiku alale kaevandamislubade andmine ja taotlemine toimub õigusaktides sätestatud korras ja tingimustel. Seega ei ole uuringulubade andmine Iira ja Juuru uuringuruumides vastuolus kehtivate Rapla ja Juuru valdade üldplaneeringutega ning nimetatud üldplaneeringud ei välista ei geoloogiliste uuringute tegemist ega ka kaevandamist. Tähelepanu tuleb juhtida asjaolule, et uuringuloa andmine ei tähenda veel kaevandamisloa saamist, mille võimalikkus otsustatakse teises, s.o kaevandamisloa andmise menetluses, kus käsitletakse ka kaevandamise mõju rohelisele võrgustikule. 2.2.6. Rapla vald on Rapla Vallavolikogu 20. detsembri 2018. a otsuse nr 92 alusel asunud koostama Rapla valla uut üldplaneeringut 5 . Uue üldplaneeringu eelnõus (seisuga 12. mai 2026. a) on mäetööstuse maa-ala üldistes kasutus- ja ehitustingimustes välja toodud, et maardlate kasutuselevõtul vältida võimalusel alasid, mis asuvad väärtuslikel maastikel ja rohelises võrgustikus. Juhul, kui kaevandamine on majanduslikult otstarbekas, tuleb see korraldada selliselt, et tekiks võimalikult vähe mõju rohelisele võrgustikule, maastiku ilmele ja 2 Uuringuluba | Keskkonnaamet 3 Üldplaneering | Rapla vald 4 Üldplaneering | Rapla vald 5 Koostatav üldplaneering | Rapla vald 8 kasutuse huvidele ning vajadusel rakendades leevendusmeetmeid. Vajadusel tuleb lisada kaevandamisloale tingimused leevendavate meetmete rakendamiseks. Lisaks on rohelise võrgustiku kasutamistingimustes märgitud, et maavarade kasutamisel rohelise võrgustiku alal on eesmärk negatiivse keskkonnamõju minimeerimine ning looduslike protsesside ja maastikuilme taastamine pärast majandustegevuse lõppemist. Geoloogilised uuringud aitavad välja selgitada, kas üldse on võimalik ja otstarbekas Iira ja Juuru uuringuruumides kunagi kaevandada. 2.2.7. KeHJS § 6 lõike 2 ning Vabariigi Valitsuse 29. augusti 2005. a määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu" § 3 kohaselt ei kuulu geoloogilise uuringu tegemine nimetatud tegevuste hulka, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH) eelhinnang. Seetõttu ei koostanud Keskkonnaamet Iira ja Juuru uuringulubade menetlustes KMH eelhinnanguid. Ammugi ei kuulu geoloogilised uuringud KeHJS § 6 lõikes 1 nimetatud tegevuste hulka, mille korral tuleb vastavalt KeHJS § 11 lõikele 3 algatada KMH. Riigikogus 4. detsembril 2019. a vastu võetud keskkonnaseadustiku üldosa seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (55 SE)6 juurde kuuluvas seletuskirjas on KeHJS § 6 lõike 2 punktis 2 nimetatud tegevustest maavara geoloogilise uuringu ja üldgeoloogilise uurimistöö väljajätmist põhjendatud sellega, et „Praktika on näidanud, et eelhinnangute koostamisega kaasneb suur töömaht ja reaalset väärtust sellel ei ole, kuna uuringute mõju ei ole märkimisväärne. Praeguseks ei ole algatatud mitte ühtegi keskkonnamõju hindamist maavara geoloogilise uuringu loa ja üldgeoloogilise uurimistöö loa taotluse menetluses.“. Seetõttu ei ole õige Rapla Vallavolikogu väide, nagu oleks vajalikud geoloogilistele uuringutele eelnevad keskkonnauuringud ja keskkonnamõjude hinnang (sh rohelise võrgustiku toimimisele) Vahastu metskond 62 kinnistul ja selle ümbruses. 2.2.8. Asjakohatu on Rapla Vallavolikogu väide, et avalik huvi toimiva rohelise võrgustiku tagamisel kaalub üles erahuvi geoloogiliste uuringute vastu. Esiteks, geoloogilised uuringud ei mõjuta kuidagi rohelise võrgustiku toimimist (vt korralduse punkti 2.2.5). Teiseks, geoloogilised uuringud on riigi huvides, seega avalikes huvides toimuv tegevus lisaks arendajate konkreetsele huvile tulevikus võimaluse korral maavara kaevandada. Geoloogilistel uuringutel on iseseisev väärtus riigi jaoks ka siis, kui uuringutele kaevandamist ei järgne. Geoloogilised uuringud annavad vastuse küsimusele, millises koguses ja millise kvaliteediga maavara uuritavas piirkonnas leidub. Saadud teabe alusel tehakse vajaduse korral muudatused maavarade registris, milles talletatud info on riigi jaoks suure väärtusega. Seda infot saab edaspidi kasutada ka näiteks uute planeeringute ja arengukavade koostamisel. Seega on geoloogilistel uuringutel ka üldine avalik huvi. Nii riigil kui ka kohaliku omavalitsuse üksusel on pärast uuringute tegemist võimalikus kaevandamisloa menetluses varasemast rohkem teavet hüdrogeoloogiliste, keskkonnakaitseliste ning samuti mäetehniliste tingimuste kohta. Geoloogiliste uuringutega saadud teave võimaldab kohaliku omavalitsuse üksusel hüpoteetilistele riskidele tuginemise asemel rajada oma arvamus uuringutega tõendatud teabele. 2.2.9. Geoloogiliste uuringute välitöödel puudub mõju põhjaveele, kuna tööde käigus ei kasutata keskkonda saastavaid materjale ega keskkonnaohtlikke aineid , seega on geoloogiliste uuringutega kaasnev põhjaveereostuse oht minimaalne. Geoloogilised uuringud, sealhulgas puurimistööd, viiakse läbi rangete keskkonna- ja ohutusnõuete kohaselt. Kõik puurimistööd teostatakse kontrollitud tingimustes, vältides võimalikke riske põhjaveele. Selliselt on sisuliselt välistatud, et puurtöödega jõuaks reostunud pinnas või reostunud vesi alumistesse kihtidesse. 6 Eelnõu - Riigikogu 9 Samuti ei ole võimalik veetaseme muutus seoses geoloogiliste uuringutega, kuna katsepumpamisi ei tehta. Hüdrogeoloogiliste tingimuste selgitamiseks mõõdetakse puuraukudes ja kaeveõõntes vaid põhjavee taset. Uuringupuuraukude puurimine, kaeveõõnte rajamine, proovide võtmine ja põhjaveetaseme mõõtmine ei põhjusta põhjaveetaseme muutusi ja ei muuda põhjavee liikumise suunda. Samuti ei mõjutata nende tegevustega geoloogilisi struktuure, maa-alust veerežiimi ega -mustreid. Seetõttu on asjakohatu Rapla Vallavolikogu väide, et Juuru uuringuruumi läheduses tuleb seirata põhjavee liikumise suunda ja taset ning koostada tõenduspõhistele uuringutele tuginev riskianalüüs. Tuleb ka arvestada, et liiva ja kruusa uuringute uurimissügavus on madal, Iira uuringuruumis kuni 4 m ja Juuru uuringuruumis kuni 7 m. Uuringupuuraukudega ja kaeveõõntega avatakse ainult ülemine osa geoloogilises läbilõikes (Kvaternaari setted) ja need ei ulatu Kvaternaari setete all lasuvasse veekompleksi. Seega on väär Rapla Vallavolikogu väide, et puuraukude puurimine keskmiselt kaitstud ning kaitsmata ja nõrgalt kaitstud põhjaveega aladel võib põhjustada muutusi põhjaveetasemes, -voolus ja kvaliteedis (ei toimu põhjavee kihtide kvaliteedi ühtlustumist). Kokkuvõtvalt ei mõjutata planeeritavate geoloogiliste uuringutega põhjavett ühelgi viisil, mistõttu puudub uuringutel mõju põhjavee tasemele, režiimile ja kvaliteedile. Eeltoodust tulenevalt ei kujuta geoloogilised uuringud ohtu lähedalasuvate külade majapidamiste veevarustusele ega mõjuta ümberkaudsete elanike puhta joogivee kättesaadavust ning seeläbi kohalike elanike tervist ja elukvaliteeti. Kuna puhta joogivee kättesaadavus ei vähene, siis on väär ka Rapla Vallavolikogu väide, et puhta joogivee kättesaadavuse vähenemine kahjustab kinnisasjade omanike huve. 2.2.10. Põhjendamata on Rapla Vallavolikogu väide, et puurauke tehakse arvukalt. Uuringuvõrgu tihedus ja jaotus valitakse vastavalt maavaralasundi ehitusele ning kvaliteedi muutlikkusele. Tarbevaru määramisel ei ulatu uuringupunktide vahekaugus üle 200 m. Iira uuringuloa taotluse kohaselt on reaalne uuringupunktide (puuraukude ja kaeveõõnte) arv 28. Geoloogilise ehituse täpsustamiseks ja uuringuvõrgu tihendamiseks jäetakse varuks 22 uuringupunkti, seega on taotluses märgitud kokku maksimaalselt 50 puurauku ja kaeveõõnt. Juuru uuringuloa taotluse kohaselt eeldatakse 14 kaeveõõne rajamist. Kuna varasemaid uuringuid antud alal tehtud ei ole, siis võib geoloogiline ehitus osutuda muutlikuks ja võib olla on vajalik uuringupunktide rajamine väiksemate vahemaade tagant. Seepärast on loa taotlusesse märgitud varuga kuni 30 kaeveõõne rajamine. Juhul kui kaeveõõntega ei õnnestu kasuliku kihi lamamit avada, planeeritakse kaeveõõsi dubleerivate puuraukude rajamine (maksimaalselt 30 puurauku). 2.2.11. Praegusel juhul ei ole asjakohane viidata Iira uuringuruumist 7 km kaugusel asuvale Lubja lubjakivikarjäärile, kus kaevandamine on väidetavalt alandanud ümberkaudsete majapidamiste joogiveekaevude veetasemeid. Praegusel juhul ei ole tegemist kaevandamisega, vaid geoloogiliste uuringutega, mis ei mõjuta põhjaveetaset ja seeläbi ümberkaudsete majapidamiste joogiveekaevude veetasemeid. Kaevandamise mõju põhjaveele hinnatakse kaevandamisloa taotluse menetluse käigus, juhul kui see esitatakse. 2.2.12. Puurtööde tegemisel puudub üldjuhul otsene vajadus raieks, sest puuraugud ja kaeveõõned rajatakse olemasolevatele metsasihtidele või metsapiirile. Juhul, kui puurtööde raames on vaja teha raiet, tuleb see tegevus kooskõlastada maaomanikuga. Puurtööde tegemiseks tehtav raie tähendab vajadusel vaid üksikute puude mahavõtmist, mitte suuremas mahus raiet ega metsade majandamist. Kõik puurtööd toimuvad lühikest aega, uuringu puuraugud ja kaeveõõned likvideeritakse kohe pärast proovide võtmist, taastades uuringueelse olukorra. MaaPS § 84 lõike 1 kohaselt peab uuritud maa olema korrastatud enne üldgeoloogilise uurimistöö või geoloogilise uuringu aruande esitamist, või kui aruannet ei esitata, enne 10 üldgeoloogilise uurimistöö loa või uuringuloa kehtivuse lõppemist. MaaPS § 86 lõike 3 kohaselt on korrastamiskohustus täidetud, kui Keskkonnaamet on uuritud maa korrastamise akti heaks kiitnud. Sellest tulenevalt ei piira kavandatavad geoloogilised uuringud senist maakasutust. Seetõttu ei ole alust ka Rapla Vallavolikogu väidetel, et geoloogiliste uuringute tegemine kahjustab uuringuruumidele lähedalasuvate kinnistute omanike huve ning halvendab piirkonna puhke- ja virgestusalana kasutamise võimalusi (jalutamine, suusatamine, jahindus, metsaandide korjamine jms). Geoloogilised uuringud ei takista alade kasutamist nimetatud eesmärkidel. Samuti ei mõjuta geoloogilised uuringud piirkonna maastikumustrit (väärtuslikku maastikku, sh traditsioonilist kultuurmaastikku) ega pärandkultuuriobjekte. 2.2.13. Rapla Vallavolikogu on oma seisukohtades toonud veel esile, et Rapla maakonnas on mitmeid toimivaid liiva- ja kruusakarjääre, kus maavaravaru kriitilisust ei nähtu. Kliimaministeeriumi ehitusmaavarade tagatuse ülevaatest 7 nähtub, et seisuga aprill 2026. a on Rapla maakonnas ehitusliiva varustuskindlus tagatud ligikaudu kaheks aastaks, ehituskruusa varustuskindlus ligikaudu 11 aastaks ning täitematerjali (täiteliiv ja täitekruus ning täitelubjakivi ja täitedolokivi) varustuskindlus ligikaudu 16 aastaks. Seega on kindlasti väga oluline tõsta ehitusliiva varustuskindlust. Aga ka ehituskruusa varustuskindlus on üsna piiri peal. Ehitusliiva, ehituskruusa ja täitematerjali osas loetakse varustuskindlust piisavaks kui varustuskindlus on tagatud vähemalt kümneks aastaks (majandus- ja taristuministri 8. märtsi 2023. a käskkirjaga nr 42 kinnitatud „Ehitusmaavarade varustuskindluse hindamise kava“8 punkt 2.2.2). Varustuskindluse tagatuse tõstmisel on oluliseks teabe allikaks maavarade uuringud ja kaardistamised, mis annavad informatsiooni kas, millises koguses ja millise kvaliteediga maavara kuskil leidub. Geoloogilistest uuringutest Iira ja Juuru uuringuruumides just sellist informatsiooni eeldatakse. Praegusel juhul hinnatakse seda, kas Iira ja Juuru uuringuruumides geoloogiliste uuringute tegemiseks on olemas ülekaalukas riigi huvi. Antud juhul ei hinnata kaevandamise vajalikkust. Riigi huvi kaevandamiseks hinnatakse siis, kui esitatakse kaevandamisloa taotlus. 2.2.14. Rapla Vallavolikogu toob oma seisukohtades esile, et RB Rail AS läbi viidud uuringus „Mineraalsete materjalide varude uuring Rail Baltica raudtee ehitamise jaoks“9 on varude piisavust kinnitatud. Nimetatud uuringus on väga üldiselt kogu Baltikumi (Eesti, Läti ja Leedu) kohta märgitud, et olemas on piisavalt mineraalsete materjalide varusid . Kui aga vaadata konkreetselt Rapla maakonda, siis seal on liiva ja kruusa varude osas öeldud, et Rapla maakonna liiva ja kruusa karjäärides ei ole piisavalt varu Rail Baltica raudtee Raplamaa trassi ehitamiseks (vt nimetatud uuringu tabel 4). 2.2.15. Rapla Vallavolikogu märgib oma seisukohtades, et muul eesmärgil, kui Rail Baltica raudtee ehitus, on ebamõistlik uusi karjääre avada enne, kui ei ole olemasolevates avatud karjäärides maavara ammendunud. Praegusel juhul on kõne all uuringute tegemine, mitte uute karjääride avamine. Uuringuid on vaja teha selleks, et koguda informatsiooni, mis võimaldaks hinnata Iira ja Juuru uuringuruumides kaevandamise riiklikku huvi, vajalikkust ja võimalikkust (vt ka korralduse punkte 3.3.8 – 3.3.11). Kaevandamise riikliku huvi hinnatakse kaevandamisloa taotluse menetluse käigus, juhul kui see esitatakse. Uuringud annavad selleks olulist teavet. 2.2.16. Hüpoteetiline on väide, et uuringute tegemine võib mõjutada piirkonnas arendajate huvi ja tegevust ning seeläbi negatiivselt ka ümberkaudse kinnisvara väärtust. Üksnes geoloogilise 7 Ehitusmaavarad | Kliimaministeerium 8 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi avalik dokumendiregister 9 Mineraalsete materjalide varude uuring Rail Baltica raudtee ehitamise jaoks | Rail Baltica 11 uuringu tegemine iseenesest kinnisvara väärtust ei mõjuta, kuivõrd kaevandamist ei pruugi järgneda. Ka Keskkonnaameti kodulehel uuringuloa korduma kippuvates küsimustes 10 on märgitud, et tõenäoliselt ei mõjuta geoloogilised uuringud kinnisvara hinda. Lisaks on asjakohatu Rapla Vallavolikogu väide, et rohelise võrgustiku ahenemine omab negatiivset mõju kinnistu väärtusele. Geoloogiliste uuringute tagajärjel ei toimu rohelise võrgustiku ahenemist, nagu ülapoolt selgitatud. 2.2.17. Rapla Vallavolikogu väidab oma seisukohtades, et ebaselge on kaitsealuste looma- ja linnuliikide uuritus ning kuidas on plaanis uuringutega tekkiv häiring minimeerida. Iira ja Juuru uuringuruumide piiridesse ei jää kaitsealuste linnu- ja loomaliikide (Rapla Vallavolikogu viidatud liikide hiireviu, kärbsenäpi ja lõopistriku) leiukohti ja elupaiku, samuti ei ole kattumist looduskaitse- ega Natura 2000 aladega. Kuna geoloogilistel uuringutel on minimaalne keskkonnamõju, siis ei ole enne uuringute läbi viimist põhjendatud linnustiku inventuuri tegemine. Iira uuringuruumile lähim kaitseala on Jalase maastikukaitseala (KLO1000157) mis asub ca 5 km kaugusel läänes. Juuru uuringuruumile lähim kaitseala on 1,3 km kaugusele kirdesse jääv Mahtra looduskaitseala (KLO1000577), mis on ka Natura loodusala – Mahtra loodusala (RAH0000594). Juuru uuringuruumi lõunatipust 120 m kaugusele jääb III kategooria kaitsealuse linnuliigi hiireviu (Buteo buteo) leiukoht (KLO9131772). Planeeritavad geoloogilised uuringud neile mõju ei avalda, kuna uuringute mõju on lokaalne (st jääb uuringuruumide piiridesse), minimaalne ja ajutine. Teisi teadaolevaid kaitsealuseid linnu- ja loomaliike Iira ja Juuru uuringuruumide lähiümbruses ei asu. Eeltoodust tulenevalt on alusetu vallavolikogu väide, et maavara uurimine võib muuta või hävitada liikide mitmekesisust ja elupaiku. Seetõttu ei ole ka põhjendatud keskkonnauuringute ja keskkonnamõjude hinnangu tegemine (käsitletud ka korralduse punktis 2.2.7). 2.2.18. Kokkuvõtvalt ei ole Rapla Vallavolikogu otsustes sisalduvad seisukohad geoloogiliste uuringute tegemisele vastu seistes põhjendatud, veenvad ega valdavalt ka asjakohased. Rapla Vallavolikogu on oma otsuste tegemisel lähtunud suures osas kaevandamise vastu suunatud argumentidest. Põhjendatud ei ole ka geoloogiliste uuringute väidetav mõju ja häiring kohalikele elanike elukeskkonnale (puhke- ja virgestusalana kasutamise võimalustele: jalutamine, suusatamine, jahindus, metsaandide korjamine jms), looduskeskkonnale (mh põhjaveele, elurikkusele, rohelisele võrgustikule ja väärtuslikule maastikule), piirkonna maastikumustrile (väärtuslikule maastikule, sh traditsioonilisele kultuurmaastikule) ja pärandkultuuriobjektidele. Kui taotletavate alade kohta esitatakse edaspidi kaevandamisloa taotlusi, siis kaevandamisega seotud mõjud ja leevendusmeetmed selgitatakse välja nendes menetlustes ja taas küsitakse ka kohaliku omavalitsuse üksuse arvamust. 2.3. Kliimaministeeriumi seisukoht senises menetluses Kuivõrd riigi huvi on määratlemata õigusmõiste, tuleb hinnang riigi huvi olemasolu ja selle ülekaalukuse kohta võrreldes kohalike huvidega anda igas asjas eraldi, arvestades konkreetse juhtumi erisusi ja eripärasid. Konkreetse juhtumi põhiselt ülekaaluka riigi huvi hindamisel ja VV nõusoleku küsimise algatamisel lähtutakse Kliimaministeeriumi arvamusest, kuna Kliimaministeeriumi valitsemisalasse kuulub Vabariigi Valitsuse seaduse § 61 kohaselt muuhulgas maapõueressursside kasutamise korraldamine, geoloogiline kaardistamine ja riikliku geoloogilise kompetentsi tagamine. 10 Uuringuluba | Keskkonnaamet 12 2.3.1. Kliimaministeeriumi 2024. a arvamused Kliimaministeerium on 5. juuli ja 6. septembri 2024. a kirjades (vt käesoleva korralduse punkt 1.19) asunud seisukohale, et geoloogiliste uuringute tegemine Iira ja Juuru uuringuruumides on praegusel hetkel vajalik ja annab riigile olulist teavet seal leiduva maavara täpsema kvaliteedi ning koguste osas, mistõttu geoloogilise uuringu lubade andmine Iira ja Juuru uuringuruumides on kooskõlas riigi huviga. 3. RIIGI HUVI GEOLOOGILISTE UURINGUTE TEGEMISEKS IIRA JA JUURU UURINGURUUMIDES 3.1. Õiguslikud alused 3.1.1. MaaPS § 35 lõike 1 punkti 10 kohaselt keeldutakse uuringuloa andmisest, kui kohaliku omavalitsuse üksus ei ole nõus uuringuloa andmisega. 3.1.2. MaaPS § 35 lõike 3 kohaselt võib loa andja taotleja ettepanekul taotleda loa andmise nõusolekut Vabariigi Valitsuselt, kui kohaliku omavalitsuse üksus ei ole nõus uuringuloa andmisega. Vabariigi Valitsus annab loa andmiseks nõusoleku, kui selleks on ülekaalukas riigi huvi. 3.2. Riigi huvi määratlemise alused 3.2.1. Eesti Vabariigi põhiseaduse § 5 järgi on Eesti loodusvarad ja loodusressursid rahvuslik rikkus, mida tuleb kasutada säästlikult. 3.2.2. Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium on leidnud kohtuasjas nr 3-4-1-9- 09 tehtud otsuse punktis 25, et „maavarade säästliku kasutamise kavandamine ei saa põhiseaduse kohaselt toimuda üksnes ühe omavalitsusüksuse piires, vaid see peab lähtuma riiklikest huvidest ja vajadusest tagada maavarade säästlik kasutamine kogu riigis. Üksikul omavalitsusüksusel ei ole täielikku ülevaadet maavarade levikust kogu riigis ja seetõttu nende uurimise ja kaevandamise üksikasjadest, mis võimaldaksid tal langetada kaevandamisega nõustumise kohta üleriigiliselt adekvaatse lõppotsuse. Seetõttu tuleb asuda seisukohale, et maavarade kasutamise üle otsustamine on põhiseadusega haaratud riigielu küsimuste hulka.“. Riigikohus leidis samuti, et maapõueseaduses sisalduv kohaliku omavalitsuse üksuse enesekorraldusõiguse piirang ei ole kuigi intensiivne ning et riive on mõõdukas, kui VV kaalub nõusoleku andmisel, millised on need üleriigilised sotsiaalsed, keskkonnahoiu- või majandushuvid, mis siiski tingivad vajaduse kaaluda lubade väljastamist just konkreetse omavalitsusüksuse territooriumi kohta (punktid 32 ja 33). 3.2.3. MaaPS ei ava mõiste riigi huvi sisu. MaaPS seletuskirja kohaselt on riigi huvi määratlemata õigusmõiste ning selle selgitamisel lähtutakse konkreetsest olukorrast. Riigi huvi selgitatakse eri ametkondade koostöös. MaaPS § 1 lõike 1 kohaselt on maapõueseaduse eesmärk tagada maapõue säästlik ja majanduslikult otstarbekas kasutamine ning seejuures tekkivate keskkonnahäiringute vähendamine võimalikult suures ulatuses. Seaduse eesmärgist kantuna tuleb selgitada ka riigi huvi mõistet. Riigi huvi defineerimisel lähtutakse muu hulgas maavara olulisusest, maavara omandist, Kliimaministeeriumi, Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse, Muinsuskaitseameti ning teiste asjakohaste ametkondade arvamustest. Riigi huvi võib esineda strateegiliselt olulise maavara otsingus, mõne tööstussektori toorainepuuduses või muus sellises laialdase mõjuga asjaolus. 13 3.2.4. Riigi huvi käsitatakse riigi stabiilse arengu seisukohalt vajaliku, sh riigikaitselise vm huvina, mis on mh väljendatud riiklikult kehtestatud strateegilistes jm dokumentides. Riigikogu 6. juuni 2017. a otsusega vastuvõetud strateegiadokumendi „Maapõuepoliitika põhialused aastani 2050“ kohaselt on Eesti pikaajaline eesmärk maapõue valdkonnas tagada maapõueressursside teaduspõhine, riigi majanduskasvule ja ressursitõhususele suunatud keskkonnahoidlik ning inimeste tervist säilitav haldamine ja kasutus. 3.2.5. Riigi huvi maavarade valdkonnas on eelkõige maavarade varustuskindluse tagamine, jälgides, et maapõueressursse kasutataks tõhusalt, välistades ülemäärase ja raiskava kasutuse. Maapõueressursside kasutusega seotud otsuste tegemiseks on oluline omada kvaliteetset infot ressursside paiknemise ja olemasolu kohta. Geoloogiliste uuringute käigus kogutud informatsioon võimaldab otsustada, kas, kus ja millises ulatuses esineb riigi huvi kaevandamiseks. Geoloogiliste uuringute tegemine annab riigile maavarade otsingu ja uuringute seisukohalt olulist informatsiooni ning on juba ainuüksi seetõttu käsitletav omaette riigi huvina. 3.2.6. Riigi huvi elluviimiseks on vajalik omada ülevaadet olemasolevatest maapõue ressurssidest, nende väärindamise võimalustest, saadavate toodete konkurentsiolukorrast, maapõue kasutamisega kaasnevatest keskkonna- ja tervisemõjudest ja georiskidest. Seejuures peab maapõuealase informatsiooni kogumine ja vajaduse korral olemasolevate andmete uuendamine olema järjepidev, sest ajakohaste andmete omamine on oluline nii võimalustest kui ka ohtudest teada saamiseks ja nendest lähtudes otsuste tegemiseks. Uuringutulemuste iseseisvat väärtust, tähendust ja vajalikkust on käsitlenud ka Riigikohtu halduskolleegium kohtuasjas nr 3-3-1-37-15 tehtud otsuse punktis 13. Riigikohus leidis kokkuvõtlikult, et uuringutulemustel on iseseisev väärtus sõltumata sellest, kas uuringule kaevandamine järgneb või mitte, kuna saadud teavet saab kasutada näiteks erinevate planeeringute ja arengukavade koostamisel, aga ka hilisemas võimalikus kaevandamisloa taotluse menetluses. Riigikohus leidis, et „Kohalikul omavalitsusel on võimalik hüpoteetilistele riskidele tuginemise asemel rajada oma arvamus uuringuga tõendatud teabele. Kogutava teabe väärtus on üheks kaalutluseks, mida uuringuloa kooskõlastamise üle otsustamisel arvestada.“. 3.3. Ülekaaluka riigi huvi põhjendus geoloogiliste uuringute tegemiseks Iira ja Juuru uuringuruumides 3.3.1. Maapõueressursside teaduspõhise, riigi majanduskasvule ja ressursitõhususele kaasa aitav keskkonnahoidlik ning inimeste tervist säilitav haldamine ja kasutus on võimalik juhul, kui riigil on olemas kvaliteetne geoloogiline informatsioon. Maapõuepoliitika põhialustes tuuakse esile, et kvaliteetse geoloogilise informatsiooni omamine on lisaks maavarade kasutuselevõtu vajaduse hindamisele oluline ka teiste keskkonnakasutusega seotud tegevuste planeerimisel, riskide hindamisel ja tegevuste elluviimisel. Olulisemad neist on looduskaitse ja põhjavee kaitse, veevarustuse, jäätmekorralduse ja ehitiste planeerimine ning keskkonnamõju hindamine. Maapõuepoliitika põhialused toob veel välja, et riik peab maapõueressurssid e kasutamise paremaks planeerimiseks ja varustuskindluse tagamiseks koostama ning regulaarselt uuendama maavarade vajaduse prognoosi. Prognoosis tuleb tuua välja vajadus nii ajaliselt kui ka geograafiliselt. 3.3.2. Ehitusmaavarad on ühiskonna toimimise seisukohalt vältimatu ressurss. Avalik sektor, sealhulgas kohalikud omavalitsused, moodustab 70–80% ehitusmaavarade kogutarbimisest, kasutades neid eelkõige taristu, tehnovõrkude ja muude avalike ehitiste rajamiseks ning 14 korrashoiuks. Seetõttu ei ole varustuskindluse tagamine kitsalt majanduslik või erasektori huvi, vaid eeltingimus riigi kohustuste täitmisele. Selleks peab riigil olema piisav ja ajakohane teave maavarade olemasolu ning potentsiaali kohta. 3.3.3. Ehitusmaavara saab kaevandada ainult seal, kus see geoloogiliste protsesside tulemusena on tekkinud, kus lasund on geoloogiliselt uuritud ja maavarana arvele võetud ning kus mäetehnilised tingimused on kaevandamiseks sedavõrd soodsad, et kaevandamine on majanduslikult otstarbekas. Antud juhul taotletakse uuringulubasid ehitusmaavarade (liiva ja kruusa) uuringuteks. Taotletavate uuringuruumide piires pole ehitusmaavarade geoloogilisi uuringuid varem tehtud. 3.3.4. Eesti Geoloogiateenistuse (edaspidi EGT) 2020. aastal koostatud uurimistöös ehitusmaavarade leviku, kaevandamise ja kasutamise kohta Rapla maakonnas 11 (edaspidi EGT Raplamaa uurimistöö) on kirjeldatud, et liiva- ja kruusavarud tervikuna on Eestis suured, kuid ehitustegevuseks sobivad varud on mitmes Eesti maakonnas pigem rahuldavas seisus. Esiteks, kuna looduses sageli ei leidu otseselt ehitusmaavara kvaliteedinõuetele vastavat liiva ja kruusa, kasutatakse nõutava kvaliteedi saavutamiseks erinevaid rikastamisviise (sõelumine, pesemine, purustamine). Need rikastamisvõtted annavad aga vajaliku tulemuse vaid siis, kui algmaterjal on piisavalt jämedateraline ja sellise jämedateralise ning vähese savi- ja tolmusisaldusega liiva- ja kruusavarud on Eestis pigem väikesed. Teiseks paiknevad liiva- ja kruusamaardlad ebaühtlaselt: Tartu ja Saare maakonnas on neid palju, kuid Rapla ja Järva maakonnas vähe. Samuti on liiva- ja kruusamaardlatega seotud positiivsed pinnavormid sageli võetud looduskaitse alla. See tekitab konfliktse olukorra looduskaitsest tulenevate piirangute ja majandustegevuse arendamiseks vajalike ehitusmaavarade kasutamise vahel. 3.3.5. Teede Tehnokeskus AS 2017. a valminud uuringus „Rail Balticu ehitamiseks vajalike ehitusmaavarade varustuskindluse uuring“12 märgitakse, et raudteetaristu rajamise jaoks liiva ja kruusaga varustuskindlus Raplamaal on kriitiline ning seda nii väikese kui ka suure savi- ja tolmuosakeste sisaldusega liiva ning kruusa puhul. See viitab, et Raplamaal tuleb liiva ja kruusa omadusi sõelumisega parandada või kasutada Harjumaa varusid. Kui lisada juurde veel riigiteede ehituseks ja remondiks vajalik liiv ja kruus ning kohalike omavalitsuste vajadused, siis Raplamaa liiva ja kruusaga varustuskindlus on kriitiline. 3.3.6. Rapla maakonnas on ehitusliiva varustuskindlus tagatud üksnes kaheks aastaks, mis on märgatavalt vähem, kui varustuskindluse kavaga ette nähtud norm (kümme aastat). Tegemist ei ole tavapärase olukorraga, vaid viitab juba kriitilisele varustuskindluse puudujäägile. Sellises olukorras ei ole maakonna vajaduste katmine ilma täiendavate uuringute ja uute karjääride avamiseta võimalik. Enne võimalike lahenduste väljatöötamist on vajalik läbi viia geoloogilised uuringud. Arvestades Rapla maakonnas eelkõige liiva, aga ka kruusa varustuskindluse olukorda (vt ka korralduse punkti 2.2.13), on otstarbekas teostada Iira ja Juuru uuringuruumides geoloogilised uuringud, mis võimaldaks teada saada seal lasuva maavara täpsema kvaliteedi ja paksuse. 3.3.7. Geoloogilised uuringud võimaldavad hinnata maavaravaru mahtu ja kvaliteeti ning võrrelda seda prognoositava tarbimisega. See loob aluse strateegiliste otsuste tegemiseks, võimaldades varakult arvestada erinevate piirangute ja tingimustega ning vältida hilisemaid maakasutuskonflikte. Samuti toetab see keskkonnahoidu, kuna teadmised varude paiknemisest 11 Geoloogiafond (egt.ee) 12 Dokumendid - Rail Baltic Estonia (rbestonia.ee) 15 võimaldavad valida tulevikus ressursi kasutuselevõtuks sobivamaid ja väiksema mõjuga lahendusi. 3.3.8. Maavara esinemine uuringuruumi piires, selle kvaliteedinäitajad, varu kogus, kaevandamise mäetehnilised ja keskkonnatingimused selgitatakse välja kavandatavate geoloogiliste uuringute käigus. Kvaliteetse maapõuealase informatsiooni kogumine ja omamine riigi tasandil on vajalik, et hinnata erinevatesse piirkondadesse maardlate rajamise vajalikkust ja võimalikkust ning konkreetse maardla kasutuselevõtu otstarbekust. Ülekaalukas riigi huvi geoloogiliste uuringute tegemiseks seisneb praegusel juhul maapõuealase informatsiooni kogumises, mis võimaldaks riigil hinnata Iira ja Juuru uuringuruumides kaevandamise riiklikku huvi, vajalikkust ja võimalikkust. 3.3.9. Iga edukalt tehtud geoloogiline uuring väljendab riigi huvi, sest lisaks uuringu tulemusena arvele võetud varule esitatakse uuringu aruandes andmed ka uuringuruumi geoloogilise ehituse ja kivimite või setete omaduste kohta. Nende andmete põhjal on võimalik täiendada ja parandada geoloogilise kaardistamise andmeid ning määrata maavarade kaevandamise perspektiivi. Seetõttu tuleb uuringulubade andmisel kindlamalt esikohale seada riigi huvist tulenev vajadus maavarade uurimiseks. 3.3.10. Oluline on rõhutada, et geoloogiliste uuringute tegemine ning maavaravaru arvele võtmine maavarade registris ei anna taotlejale kaevandamise õigust, kuid annab riigile maavarade otsingu ja uuringu seisukohalt olulist informatsiooni. Uuringuloa taotlemise ajal ei ole teada, milline on uuringu tulemus. Seetõttu ei saa ka loa andjal olla ammendavat teavet selle kohta, millist toodangut uuritav maavara võimaldaks saada ja kas selle kasutamine on majanduslikult põhjendatud. Välistada ei saa võimalust, et taotletaval alal kaevandamine ei ole uuringu tulemusi arvestades põhjendatud. 3.3.11. Kaalunud eespool esitatud argumente ja võrrelnud riigi huvisid kohaliku omavalitsuse üksuse huvidega, on Vabariigi Valitsus seisukohal, et geoloogilise uuringu lubade andmine Iira ja Juuru uuringuruumides on põhjendatud ja vajalik ning võrreldes Rapla Vallavolikogu esitatud kohaliku tasandi huvidega on ülekaalukas riigi huvi saada maapõuealast informatsiooni, mis võimaldaks riigil hinnata Iira ja Juuru uuringuruumides kaevandamise riiklikku huvi, vajalikkust ja võimalikkust. 4. OTSUS Tuginedes MaaPS § 35 lõikele 3 ja arvestades ülekaalukat riigi huvi maavara uurimiseks, nõustub Vabariigi Valitsus geoloogilise uuringu lubade andmisega Iira ja Juuru uuringuruumides. Uuringulubade andmise otsused teeb ja lubade tingimused seab Keskkonnaamet. 5. VAIDLUSTAMISVIIDE Korraldust on võimalik vaidlustada halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras 30 päeva jooksul korralduse Riigi Teatajas avaldamise päevast arvates. 6. KORRALDUSE TEATAVAKS TEGEMINE Kliimaministeeriumil teha korraldus teatavaks menetlusosalistele ja teadaolevatele huvitatud isikutele, sh Rapla vallale, Marina Minerals OÜ-le, Verston Eesti OÜ-le, Regionaal- ja 16 Põllumajandusministeeriumile, Maa- ja Ruumiametile, Riigimetsa Majandamise Keskusele ja uuringuruumide teenindusaladega piirnevate kinnistute omanikele. Kristen Michal Peaminister Keit Kasemets Riigisekretär 17  03.06.2026 Vabariigi Valitsuse korralduse „Nõusolek geoloogilise uuringu lubade andmiseks Iira ja Juuru uuringuruumides“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Vabariigi Valitsuse korraldusega „Nõusolek geoloogilise uuringu lubade andmiseks Iira ja Juuru uuringuruumides“ (edaspidi korraldus) annab Vabariigi Valitsus nõusoleku geoloogilise uuringu loa andmiseks Marina Minerals OÜ-le Iira uuringuruumis ja uuringuloa andmiseks Verston Eesti OÜ-le Juuru uuringuruumis (edaspidi ka uuringuload). Nimetatud ettevõtted taotlevad uuringulubasid tarbevaru tasemel liiva ja kruusa uurimiseks. Korraldus võetakse vastu, sest Rapla Vallavolikogu 9. novembril 2023. a ja 25. aprillil 2024. a Keskkonnaametile esitatud seisukohtade kohaselt ei ole Rapla vald nõus uuringulubade andmisega Iira ja Juuru uuringuruumides, kuid Vabariigi Valitsus leiab, et uuringulubade andmiseks on ülekaalukas riigi huvi. Kohaliku omavalitsuse üksuse vastuseisu puhul on võimalik uuringuluba anda vaid Vabariigi Valitsuse nõusolekul ja ülekaaluka riigi huvi olemasolu korral. Uuringulubade andmine ei anna õigust kaevandamiseks, vaid õiguse läbi viia geoloogilised uuringud. Uuringulubade alusel viiakse läbi üksnes uuringud ja seeläbi kogutakse maavara kohta teavet, mis on oluline informatsioon, et hinnata Iira ja Juuru uuringuruumide kasutuselevõtu otstarbekust. Eelnõu ja seletuskirja koostas Kliimaministeeriumi maavarade osakonna nõunik Kaur Kõue (tel. 625 6338, [email protected]) ja õigusekspertiisi tegi õigusosakonna nõunik Elin Liik (tel 626 0725, [email protected]). Uuringulubade menetlusi puudutavad dokumendid on kättesaadavad digitaalselt Keskkonnaameti dokumendiregistris aadressil https://adr.envir.ee/ ja keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS aadressil https://kotkas.envir.ee/. 2. Eelnõu koostamise eesmärk Maapõueseaduse (MaaPS) § 35 lõike 1 punkti 10 kohaselt uuringuloa andmisest keeldutakse, kui kohaliku omavalitsuse üksus ei ole nõus uuringuloa andmisega. MaaPS-i § 35 lõike 3 kohaselt võib loa andja taotleja ettepanekul taotleda loa andmise nõusolekut Vabariigi Valitsuselt, kui kohaliku omavalitsuse üksus ei ole nõus uuringuloa andmisega. Vabariigi Valitsus annab loa andmiseks nõusoleku, kui selleks on ülekaalukas riigi huvi. MaaPS nimetatud sätted võivad riivata kohaliku omavalitsuse üksuse enesekorraldusõigust ruumilise planeerimise valdkonnas, kuid nende sätete eesmärk on tagada, et riigil oleks lõpliku otsuse tegemise õigus maavarade uurimist ja kaevandamist, kui rahvusliku rikkuse säästlikku kasutamist puudutavates küsimustes. MaaPS regulatsiooni abil välditakse maavarade osas lõpliku otsustusõiguse kandumist riigiorganilt kohaliku omavalitsuse üksusele, kes ei arvesta riigi kui terviku, vaid üksnes konkreetse omavalitsuse huvidega. Kohaliku omavalitsuse üksused esindavad avalikku huvi, mis võib kattuda riigi huviga. Samas on omavalitsuse üksustel ka oma spetsiifiline kohalikust kogukonnast võrsuv avalik huvi, mis 1 võib vastanduda riigi huvile. Antud juhul on tegemist viimase variandiga. Sellises olukorras aitab konflikti ületada, kui riigil on õigus langetada maavarade uurimise ja kasutamise kohta lõplik otsus. Eelnõukohase korralduse andmise eesmärk on anda nõusolek uuringulubade andmiseks Iira ja Juuru uuringuruumides. Korralduse eelnõus on pikemalt käsitletud Rapla valla seisukohti ning selgitusi neile. Korralduses on käsitletud põhjalikult ka riigi huvi lähtuvalt maavarade uurimise vajalikkusest ja põhjendatusest, ning kaalutud riigi huvi võrreldes kohaliku omavalitsuse tasandi huvidega. 3. Eelnõu sisu Esmalt antakse kronoloogiline ülevaade uuringulubade taotluste haldusmenetluste käigust. Haldusmenetluste tulemusel on Keskkonnaamet leidnud, et puuduvad muud alused uuringulubade andmisest keeldumiseks, kui kohaliku omavalitsuse üksuse vastuseis. Kliimaministeerium valmistas ette Vabariigi Valitsuselt uuringulubade andmiseks nõusoleku küsimise korralduse, kuna Verston Eesti OÜ tegi 17. mail 2024. a ja Marina Minerals OÜ 4. juulil 2024. a ettepaneku taotleda uuringulubade andmise nõusolekut Vabariigi Valitsuselt. Seejärel esitatakse korralduse vastuvõtmise õiguslikud alused ja tuuakse välja kaalutlused otsuse tegemisel. Esmalt antakse ülevaade kohaliku omavalitsuse üksuse seisukohtadest, millega põhjendatakse uuringulubade andmisega mittenõustumist. Rapla vald on vastu uuringulubade andmisele suures osas põhjusel, et ei soovita Iira ja Juuru uuringuruumides kaevandamistegevust. Rapla vald põhjendab vastuseisu ka sellega, et geoloogiliste uuringutega kaasneb väidetav mõju ja häiring kohalikele elanikele ja looduskeskkonnale (mh põhjaveele, elurikkusele, rohelisele võrgustikule ja väärtuslikule maastikule) ning et Rapla maakonnas on piisavalt liiva- ja kruusakarjääre (varustuskindlus on tagatud) ja muul eesmärgil, kui Rail Baltica raudtee ehitus, on ebamõistlik uusi karjääre avada enne, kui ei ole olemasolevates avatud karjäärides maavara ammendunud. Seejärel on eelnõukohases korralduses välja toodud selgitused Rapla valla seisukohtadele. Antud juhul ei ole tegemist kaevandamislubade taotlustega, vaid uuringulubade taotlustega. Geoloogilised uuringud ei kahjusta kohalike elanike elukeskkonda (puhke- ja virgestusalana kasutamise võimalusi: jalutamine, suusatamine, jahindus, metsaandide korjamine jms), looduskeskkonda (mh põhjavett, elurikkust, rohelist võrgustikku ja väärtuslikku maastikku), piirkonna maastikumustrit (väärtuslikku maastikku, sh traditsioonilist kultuurmaastikku) ega pärandkultuuriobjekte. Geoloogilised uuringud on lühiajalised tegevused, mille välitööd kestavad Keskkonnaameti andmetel keskmiselt 14 päeva 1 ja maa-ala korrastatakse uuringueelsesse seisukorda. Geoloogiliste uuringute puhul on kohaliku kogukonna huvide riive ja keskkonnamõju vähene, kuna tööd on väikesemahulised ja kestavad vähe aega. Kliimaministeeriumi ehitusmaavarade tagatuse ülevaatest 2 nähtub, et seisuga aprill 2026. a on Rapla maakonnas ehitusliiva varustuskindlus tagatud ligikaudu kaheks aastaks, ehituskruusa varustuskindlus ligikaudu 11 aastaks ning täitematerjali (täiteliiv ja täitekruus ning täitelubjakivi ja täitedolokivi) varustuskindlus ligikaudu 16 aastaks. Seega on kindlasti väga oluline tõsta ehitusliiva varustuskindlust. Aga ka ehituskruusa varustuskindlus on üsna piiri peal. Ehitusliiva, ehituskruusa ja täitematerjali osas loetakse varustuskindlust piisavaks, kui varustuskindlus on tagatud vähemalt kümneks aastaks. Uuringuid on vaja teha selleks, et koguda informatsiooni, mis võimaldaks riigil hinnata Iira ja Juuru uuringuruumides kaevandamise riiklikku huvi, vajalikkust ja võimalikkust. Kaevandamise riikliku huvi 1 https://keskkonnaamet.ee/keskkonnakasutus-keskkonnatasu/maapou/uuringuluba 2 Ehitusmaavarad | Kliimaministeerium 2 hinnatakse kaevandamisloa taotluse menetluse käigus, juhul kui see esitatakse. Uuringud annavad selleks olulist teavet. Edasi käsitletakse riigi huvi maapõue valdkonnas laiemalt. Selle alusel on võimalik ka sisustada riigi huvi konkreetses uuringuruumis uuringuloa andmiseks. Riigi huvi hindamisel konkreetse juhtumi korral lähtutakse muuhulgas Kliimaministeeriumi arvamusest, kuna Kliimaministeeriumi valitsemisalasse kuulub Vabariigi Valitsuse seaduse § 61 kohaselt muuhulgas maapõueressursside kasutamise korraldamine, geoloogiline kaardistamine ja riikliku geoloogilise kompetentsi tagamine. MaaPS-i § 35 lõike 4 kohaselt võib loa andja keelduda Vabariigi Valitsuse nõusoleku taotlemisest, kui valdkonna eest vastutava ministri hinnangul loa andmiseks riigi huvi ilmselgelt puudub. Kliimaministeerium on asunud seisukohale, et geoloogiliste uuringute tegemine Iira ja Juuru uuringuruumides on praegusel hetkel vajalik ja annab riigile olulist teavet seal leiduva maavara täpsema kvaliteedi ning koguste osas, mistõttu on uuringulubade andmine Iira ja Juuru uuringuruumides kooskõlas riigi huviga. Korralduses käsitletakse põhjalikumalt Rapla Vallavolikogu ja Kliimaministeeriumi seisukohti, kaalutakse omavahel riigi huvi ja kohaliku kogukonna huvi ning põhjendatakse riigi huvi ülekaalukust. Kaalumise tulemusel selgub, et uuringulubade andmisel kaalub riigi huvi üle kohaliku kogukonna huvi. Rapla vald on põhjendanud oma seisukohta mh asjaoluga, et juba geoloogiliste uuringutega kaasneb mõju ja häiring kohalikele elanikele (puhke- ja virgestusalana kasutamise võimalustele: jalutamine, suusatamine, jahindus, metsaandide korjamine jms), looduskeskkonnale (mh põhjaveele, elurikkusele, rohelisele võrgustikule ja väärtuslikule maastikule), piirkonna maastikumustrile (väärtuslikule maastikule, sh traditsioonilisele kultuurmaastikule) ja pärandkultuuriobjektidele. Vabariigi Valitsus on seisukohal, et geoloogiliste uuringute puhul on kohaliku kogukonna huvide riive ja keskkonnamõju vähene, kuna tööd on väikesemahulised ja kestavad vähe aega. Uuringulubade andmine on riigi huvi aspektist ülekaalukas ja põhjendatud, sest geoloogiliste uuringute tegemine võimaldab riigil teada saada Iira ja Juuru uuringuruumides lasuva maavara lasumistingimused, koostised, kvaliteedinäitajad ja kaevandamistingimused ning samuti keskkonnakaitselised ja hüdrogeoloogilised tingimused, mis on olulised edasiste otsuste tegemisel. Ülekaalukas riigi huvi seisneb praegusel juhul maapõuealase informatsiooni kogumises, mis võimaldaks riigil hinnata Iira ja Juuru uuringuruumides kaevandamise riiklikku huvi, vajalikkust ja võimalikkust . Geoloogiliste uuringute majandusliku ja sotsiaalse mõjuna mõistetakse maavara uurimisega otseselt või kaudselt kaasnevat mõju tervikuna kogu ühiskonnale. Mõju sihtrühmadeks on ennekõike mõjupiirkonna elanikud, ettevõtted ja kohaliku omavalitsuse üksus. Kuna geoloogiliste uuringute puhul läbiviidavad tööd on väikesemahulised ja lühiajalised, siis geoloogiliste uuringute sotsiaalsed mõjud on vähesed. Makse (füüsilise isiku ja ettevõtte tulumaks) küll ei laeku, sest uuringud nende tegijatele majanduslikku tulu ei too. Kuid geoloogilistel uuringutel on vaieldamatult tulevikku suunatud positiivne majandusmõju, eeskätt nimetatud geoloogiliste uuringute tulemusena kogutud informatsiooni näol, mis võimaldab riigi majanduslikku arengut läbi mitmete sektorite oluliselt paremini planeerida ja juhtida. Kuna geoloogiliste uuringute käigus tehtavad tööd on väikesemahulised ja lühiajalised, siis geoloogiliste uuringutega kaasnev keskkonnamõju on minimaalne. 3 Järgneb korralduse resolutiivosa, milles otsustatakse anda Vabariigi Valitsuse nõusolek uuringulubade andmiseks Iira ja Juuru uuringuruumides. Seejärel esitatakse vaidlustamisviide ning lõpuks isikud ja asutused, kellele korraldus teatavaks tehakse. 4. Korralduse mõju ja selle rakendamiseks vajalikud kulutused Korralduse vastuvõtmisel saab Keskkonnaamet otsustada uuringulubade andmise üle Iira ja Juuru uuringuruumides. Uuringulubade andmine ei anna õigust kaevandamiseks, vaid õiguse läbi viia geoloogilised uuringud. Uuringulubade alusel viiakse läbi üksnes uuringud ja seeläbi kogutakse maavara kohta teavet, mis on oluline informatsioon, et hinnata Iira ja Juuru uuringuruumide kasutuselevõtu otstarbekust. Korralduse vastuvõtmisega ei kaasne täiendavaid rahalisi kulutusi. 5. Korralduse kooskõlastamine Korralduse eelnõu ja seletuskiri saadetakse arvamuse avaldamiseks menetlusosalistele ja teadaolevatele huvitatud isikutele, sh Rapla vallale, Marina Minerals OÜ-le, Verston Eesti OÜ- le, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile, Maa- ja Ruumiametile, Riigimetsa Majandamise Keskusele ja uuringuruumide teenindusaladega piirnevate kinnistute omanikele. 6. Korralduse jõustumine Korraldus jõustub üldises korras. 4