dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Andmekaitse Inspektsioon
Sissetulev kiriAvalik

Täiendav selgitustaotlus

Andmekaitse Inspektsioon · 23. veebruar 2017
Seotud ettevõtted
CREDITREFORM EESTI OÜ (adressaat)
Viit
2.1.-5/16/2390
Registreeritud
23. veebruar 2017
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Creditreform Eesti OÜ
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
2.1 Menetluse korraldamine
Sari
2.1.-5 Õigusaktide tõlgendamisega seonduvad selgitustaotlused, märgukirjad, kirjavahetus (01.03.2024 suletud - ümber tõstetud 2.2-9, 2.2-10 ja 2.3-8 sarjadesse)
Toimik
2.1.-5/16/1768
Vastutaja
Sirje Biin (Andmekaitse Inspektsioon)
Lahendamise tähtaeg
27. märts 2017

Failid

  • 📎Creditreform_Eesti_taiendav_selgitustaotlus_23022017.bdoc60 KB
  • 📎Lisa 1 – Andmekaitse Inspektsiooni 12.01.2015.a. vastus selgitustaotlusele .pdf59 KB

Sisu (failidest)

Sirje Biin Vaneminspektor Andmekaitse Inspektsioon Väike-Ameerika 19, 10129 Tallinn [email protected] Tallinn, 23/02/2017 TÄIENDAV SELGITUSTAOTLUS Käesolevaga esitame Andmekaitse Inspektsioonile täiendava selgitustaotluse. Oma 30.01.2017.a. vastuses selgitustaotlusele on Andmekaitse Inspektsioon asunud seisukohale, et seadus annab õiguse andmesubjekti nõusolekuta edastada kolmandatele isikutele isikuandmeid üksnes lepingulistes suhetes tekkinud maksehäirete kohta. Creditreform Eesti OÜ taolise käsitlusega ei nõustu. Andmekaitse Inspektsioon rõhutab, et maksehäireregistri eesmärgiks on anda ülevaade isikute käitumisest nende poolt võetud lepinguliste kohustuste täitmisel. Creditreform Eesti OÜ leiab, et maksehäireregistri eesmärk on laiem. IKS § 11 lõigetes 6 ja 7 on sätestatud eriregulatsioon isiku krediidivõimelisuse hindamise või muul sarnasel eesmärgil kolmandatele isikutele edastamiseks mõeldud isikuandmete töötlemise osas. IKS seletuskirja kohaselt tuli reguleerimise vajadus finantsasutuste soovist tagada võimalus isikute finantsilise usaldusväärsuse ehk krediidivõimelisuse hindamiseks. Andmekaitse Inspektsioon viitab, et seletuskirja kohaselt on isiku usaldusväärsuse hindamise üheks kriteeriumiks info selle kohta, kuidas isik käitub oma lepinguliste kohustuste täitmisel ehk ise endale võetud kohustuste täitmisel. Tegemist on Andmekaitse Inspektsiooni enda tõlgendusega. Seletuskirjast ega ka seadusest ei tulene, et usaldusväärsuse hindamise kriteeriumiks on ise endale võetud kohustuste täitmine. Seadusandja ei ole krediidivõimelisust sidunud isiku tahtlusega. Juhime tähelepanu ka asjaolule, et IKS seletuskiri toob välja, et üks kriteerium isiku usaldusväärsuse hindamisel on see, kuidas isik on käitunud oma seniste lepinguliste kohustuste täitmisel. Käitumine oma seniste lepinguliste kohustuste täitmisel on vaid üks kriteerium, mille alusel usaldusväärsust hinnata, tegemist ei ole ammendava loeteluga. Creditreform Eesti OÜ Tel 6826302 Swedbank AS Pirita tee 20 Faks 6826301 IBAN: EE702200221019967890 10127 Tallinn Estonia E-mail [email protected] Danske Bank A/S Eesti filiaal Internet www.creditreform.ee IBAN: EE523300332601280007 Nõue võlgniku vastu võib tuleneda nii tehingust – eelkõige lepingust – kui ka seadusest. Nõude alus tuleb enamjaolt lepingust, kuid isiku usaldusväärsust on võimalik hinnata ka selle järgi, kuidas on isik käitunud oma seadusest tulenevate kohustuste täitmisel. Näiteks kui kindlale isikule suunatud makse teostatakse valele isikule või kui makse teostatakse küll õigele isikule, kuid kahekordselt ning raha saanud isik keeldub alusetult üleantut tagastama. Lepinguvälised kohustused võivad tõesti tekkida ootamatult, ettearvamatult ja inimese tahtest sõltumatult. See, kuidas isik taoliste ootamatute nõuetega tegeleb, näitab täpselt samamoodi isiku usaldusväärsust nagu endale võetud kohustuste puhul. Antud juhul pole oluline, kust tuleb nõude alus, vaid see, et on olemas täitmata kohustus. Andmekaitse Inspektsioon on ka seisukohal, et seadus annab õiguse andmesubjekti nõusolekuta edastada kolmandatele isikutele isikuandmeid üksnes lepingulistes suhetes tekkinud maksehäirete kohta. IKS § 11 lg-tes 6 ja 7 ei ole selgesõnaliselt öeldud, et krediidivõimelisuse hindamisel tuleb lähtuda lepingulisest suhtest. IKS § 11 lg 7 p 3 kohaselt ei ole andmete kogumine ja kolmandatele isikutele edastamine lubatud, kui lepingu rikkumisest on möödunud vähem kui 30 päeva. IKS § 11 lg 7 p 4 kohaselt ei ole andmete kogumine ja kolmandatele isikutele edastamine lubatud, kui kohustuse rikkumise lõppemisest on möödunud rohkem kui kolm aastat. Võttes arvesse seaduse teksti sõnastust ning seaduse seletuskirja, on võimalik hinnata isikute finantsilist usaldusväärsust ehk krediidivõimelisust, nii lepingust kui ka seadusest tulenevate nõuete alusel. Creditreform Eesti OÜ-l peaks olema õigus edastada isikuandmeid maksehäireregistrisse, nii lepinguliste kui ka lepinguväliste kohustuste kohta. Ka Andmekaitse Inspektsioon on varasemalt sellisel seisukohal olnud, mistõttu on Andmekaitse Inspektsioon 30.01.2017.a. vastus selgitustaotlusele üllatav. Andmekaitse Inspektsioon on oma 12.01.2015.a. vastuses selgitustaotlusele olnud seisukohal, et lepinguväliste nõuete avaldamisel tuleks samuti lähtuda IKS § 11 lõigetes 6 ja 7 sätestatust (Lisa 1). Andmekaitse Inspektsioon on selgitanud oma seisukohta järgnevalt: „Inspektsiooni hinnangul on samasuguseks usaldusväärsuse hindamise kriteeriumiks ka info selle kohta, kuidas isik on käitunud lepinguväliste kohustuste täitmisel (seadusel põhinevate nõuete täitmisel). Seda seetõttu, et maksehäirete avaldamise ja edastamise üldiseks eesmärgiks on isikute krediidivõimelisuse Creditreform Eesti OÜ Tel 6826302 Swedbank AS Pirita tee 20 Faks 6826301 IBAN: EE702200221019967890 10127 Tallinn Estonia E-mail [email protected] Danske Bank A/S Eesti filiaal Internet www.creditreform.ee IBAN: EE523300332601280007 hindamine. Seega on Andmekaitse Inspektsioon seisukohal, et lepinguväliste nõuete avaldamisel tuleks samuti lähtuda IKS § 11 lõigetes 6 ja 7 sätestatust, kui eriseadusega ei ole ette nähtud teistsugust andmete avaldamise ja edastamise korda.” Kuna võlaandmete avaldamise alused peavad olema üheselt mõistetavad, palume Andmekaitse Inspektsioonil selgitada, kas maksehäireregistris võib avaldada andmeid lepinguväliste nõuete kohta. Juhul kui Andmekaitse Inspektsioon jääb oma 30.01.2017.a. väljendatud seisukoha juurde, palume seisukohta täiendada, kuna sellest ei ole võimalik järeldada, et seadus annab õiguse andmesubjekti nõusolekuta edastada kolmandatele isikutele isikuandmeid üksnes lepingulistes suhetes tekkinud maksehäirete kohta. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Triin Reinmaa Creditreform Eesti jurist Lisa 1 – Andmekaitse Inspektsiooni 12.01.2015.a. vastus selgitustaotlusele Creditreform Eesti OÜ Tel 6826302 Swedbank AS Pirita tee 20 Faks 6826301 IBAN: EE702200221019967890 10127 Tallinn Estonia E-mail [email protected] Danske Bank A/S Eesti filiaal Internet www.creditreform.ee IBAN: EE523300332601280007 Lp Olga Vijard jurist Teie 12.12.2014 RKM Law Office Meie 12.01.2015 nr 2.1-5/14/1845 [email protected] Vastus täiendavale selgitustaotlusele Andmekaitse Inspektsioonis registreeriti 12.12.2014 täiendav selgitustaotlus, mis puudutab lepinguväliseid võlasuhteid. Küsite, kuidas toimida võlaandmete avaldamisel, kui võlasuhte aluseks on seadus ning eriseaduses puudub lepinguvälisest nõudest teatamise ja vastava maksehäire avaldamise regulatsioon. Isikuandmete kaitse seaduse (IKS) seletuskirjas on juttu tõepoolest üksnes lepingu pooltest ja lepinguliste kohustuste rikkumist käsitlevatest andmetest. Samas ei ole seaduseandja otseselt välja toonud, et IKS-i nõudeid tuleb kohaldada üksnes lepinguliste kohustuste rikkumise korral. Seletuskirja kohaselt on isiku usaldusväärsuse hindamise üheks kriteeriumiks info selle kohta, kuidas isik on käitunud oma lepinguliste kohustuste täitmisel. Inspektsiooni hinnangul on samasuguseks usaldusväärsuse hindamise kriteeriumiks ka info selle kohta, kuidas isik on käitunud lepinguväliste kohustuste täitmisel (seadusel põhinevate nõuete täitmisel). Seda seetõttu, et maksehäirete avaldamise ja edastamise üldiseks eesmärgiks on isikute krediidivõimelisuse hindamine. Seega on Andmekaitse Inspektsioon seisukohal, et lepinguväliste nõuete avaldamisel tuleks samuti lähtuda IKS § 11 lõigetes 6 ja 7 sätestatust, kui eriseadusega ei ole ette nähtud teistsugust andmete avaldamise ja edastamise korda. Inspektsioon tänab Teid, et juhtisite tähelepanu võimalikule seadusesätte ebaõnnestunud sõnastusele, võtame antud küsimuse analüüsida. Lugupidamisega Helina-Aleksandra Lettens peadirektori volitusel Andmekaitse Inspektsioon ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST [email protected] 627 4149 Väike-Ameerika 19 / 10129 Tallinn / Eesti www.aki.ee
Allikas: Andmekaitse Inspektsioon dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel