Sissetulev kiriAvalik
Täiendav selgitustaotlus
Andmekaitse Inspektsioon · 12. jaanuar 2017
Seotud ettevõtted
- Viit
- 2.1.-5/17/88
- Registreeritud
- 12. jaanuar 2017
- Dokumendi liik
- Sissetulev kiri
- Adressaat
- Revnetek Systems OÜ
- Saabumis/saatmisviis
- e-post
- Funktsioon
- 2.1 Menetluse korraldamine
- Sari
- 2.1.-5 Õigusaktide tõlgendamisega seonduvad selgitustaotlused, märgukirjad, kirjavahetus (01.03.2024 suletud - ümber tõstetud 2.2-9, 2.2-10 ja 2.3-8 sarjadesse)
- Toimik
- 2.1.-5/17/59
- Vastutaja
- Viljar Peep (Andmekaitse Inspektsioon)
Sisu (failidest)
Teema: FW: [VÄLJAST] Re: [VÄLJAST] Uus andmekaitse määrus
From: Henrik Poder [mailto:[email protected]]
Sent: Thursday, January 12, 2017 11:40 AM
To: Viljar Peep <[email protected]>
Subject: [VÄLJAST] Re: [VÄLJAST] Uus andmekaitse määrus
Tere.
Kahju aga arusaadav. Kuna küsimused on põhimõttelised siis oleks eelistanud esmast
tutvustavast kohtumist ning edasine oleks võinud tõest olla kirjavahetuse põhine.
Kui räägime orginaalversiooni ja eestikeelse tõlke erinevusest siis meie esimene küsimus Teile
on, et miks on eestikeelses tõlkes vahetatud kõik sõnad “risk” sõnaga “oht”. Kui vaatame riski
definitsiooni siis risk koosneb ohust ja tõenäosusest. Oht eraldi ei võimalda mõõta riskist
tulenevat kaotuse ootust. Tegemist on väga põhimõttlise mõõdalaskmisega. Selle tulemusena on
eestikeelsest versioonis välja tõlgitud riskianalüüs. See muudab kogu määruse põhimõtteid ja
muudab kõik tegevused mõõdetamatuks. Kuidas kommenteerite?
Täna on ka selge, et puudub ühtne arusaam reguleeritavast objektist. Tänane objekt on
infotöötlussüsteem ehk realisatsiooni mida täiendatakse erinevalt kaalutlustel (nt. turvalisus) ilma
lähtülesannet muutmata. Sarnast lähenemist tahetakse teha ka uue määruse rakendamisel lisades
järgneva täienduskihi privaatsuse näol ning hakatakse reguleerima juriidilise semantika läbi.
Milline on Teie arusaam reguleeritavast objektist ning kuidas kommenteerite?
Viimaseks on küsimus seotud Eestile tehtid erisusega, kus Teilt (AKI) on välja antud sõnum, et
intsidente hakatakse menetlema läbi väärteomenetluse, mis seab lati trahvimäärale ning sellest
tulenevalt Eesti ettevõttetele ja organisatsioonidele probleemi ei tule. Samas määrus kohustab, et
liikmesriik teeks muudatused oma seadusandlusesse, et trahvimäärad oleks proportsionaalsed
üleeuroopalise määrusega, olenemata mentluse liigist. Miks on AKI sõnum, et uue määruse
rakendumisega Eestis praktiliselt midagi ei muutu? Kui tõesti mitte midagi ei muudeta siis on
selge, et Eestist on saamas nn. “offshore” andmekeskuseks välistele ettevõtetele.
Tänan,
Henrik