dokumendiregister.ee
Sissetulev kiriAvalik

Täiendav selgitustaotlus

Andmekaitse Inspektsioon · 12. jaanuar 2017
Seotud ettevõtted
Viit
2.1.-5/17/88
Registreeritud
12. jaanuar 2017
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Revnetek Systems OÜ
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
2.1 Menetluse korraldamine
Sari
2.1.-5 Õigusaktide tõlgendamisega seonduvad selgitustaotlused, märgukirjad, kirjavahetus (01.03.2024 suletud - ümber tõstetud 2.2-9, 2.2-10 ja 2.3-8 sarjadesse)
Toimik
2.1.-5/17/59
Vastutaja
Viljar Peep (Andmekaitse Inspektsioon)

Failid

Sisu (failidest)

Teema: FW: [VÄLJAST] Re: [VÄLJAST] Uus andmekaitse määrus From: Henrik Poder [mailto:[email protected]] Sent: Thursday, January 12, 2017 11:40 AM To: Viljar Peep <[email protected]> Subject: [VÄLJAST] Re: [VÄLJAST] Uus andmekaitse määrus Tere. Kahju aga arusaadav. Kuna küsimused on põhimõttelised siis oleks eelistanud esmast tutvustavast kohtumist ning edasine oleks võinud tõest olla kirjavahetuse põhine. Kui räägime orginaalversiooni ja eestikeelse tõlke erinevusest siis meie esimene küsimus Teile on, et miks on eestikeelses tõlkes vahetatud kõik sõnad “risk” sõnaga “oht”. Kui vaatame riski definitsiooni siis risk koosneb ohust ja tõenäosusest. Oht eraldi ei võimalda mõõta riskist tulenevat kaotuse ootust. Tegemist on väga põhimõttlise mõõdalaskmisega. Selle tulemusena on eestikeelsest versioonis välja tõlgitud riskianalüüs. See muudab kogu määruse põhimõtteid ja muudab kõik tegevused mõõdetamatuks. Kuidas kommenteerite? Täna on ka selge, et puudub ühtne arusaam reguleeritavast objektist. Tänane objekt on infotöötlussüsteem ehk realisatsiooni mida täiendatakse erinevalt kaalutlustel (nt. turvalisus) ilma lähtülesannet muutmata. Sarnast lähenemist tahetakse teha ka uue määruse rakendamisel lisades järgneva täienduskihi privaatsuse näol ning hakatakse reguleerima juriidilise semantika läbi. Milline on Teie arusaam reguleeritavast objektist ning kuidas kommenteerite? Viimaseks on küsimus seotud Eestile tehtid erisusega, kus Teilt (AKI) on välja antud sõnum, et intsidente hakatakse menetlema läbi väärteomenetluse, mis seab lati trahvimäärale ning sellest tulenevalt Eesti ettevõttetele ja organisatsioonidele probleemi ei tule. Samas määrus kohustab, et liikmesriik teeks muudatused oma seadusandlusesse, et trahvimäärad oleks proportsionaalsed üleeuroopalise määrusega, olenemata mentluse liigist. Miks on AKI sõnum, et uue määruse rakendumisega Eestis praktiliselt midagi ei muutu? Kui tõesti mitte midagi ei muudeta siis on selge, et Eestist on saamas nn. “offshore” andmekeskuseks välistele ettevõtetele. Tänan, Henrik
Allikas: Andmekaitse Inspektsioon dokumendiregister →