Iisaku-Tärivere jalg- ja kergliiklustee projekt II (etapp) uuesti kooskõlastamiseks

Tere Peamiselt on Maanteeameti märkustega arvestatud ja puudused kõrvaldatud. Peale Iisaku-Tärivere JJT II etapi projekti versioon 19.09.18 korduvat läbivaatamist on jäänud veel mõned märkused- küsimused, millele palun teede projekteerimise pädevusega isikul vastata. 1. Maanteeameti hinnangul ei ole projekteerija pööranud tähelepanu kirja 21.02.2018 nr 15- 2/18/3865-2 punktis 13 esitatud märkusele: “PK 3+25-PK 4+50 kogutakse drenaažiga sademeveed jalgtee tagant ja juhitakse JJT ja maantee vahelisele eraldusribale. Juhul kui on põhjendatud JJT-le drenaaži rajamine, tuleb sademevesi eraldusribal juhtida kraavi, mitte maantee muldesse”. Projekteerija vastus on, et “JJT drenaaž on projekteeritud, kuna Maanteeametile ei sobinud nõvaga lahendus” ei vasta tõele, sest antud lõigul ei ole Maanteeametiga drenaaži kavandamist arutatud. Maanteeameti hinnangul on sobiv lahendus JJT taha nõva rajamine, millest vesi on juhitud olemasolevasse kraavi või teedest eemale. Tellijaga konsulteerimise tulemusel on otsustatud antud lõigus asendada drenaaž nõvaga. Nõvast on veed suunatud olemasolevasse teekraavi truupide/veeviimarite abil PK 2+55, PK 2+91 ja PK 3+20. Ette on nähtud nii nõva kui ka olemasoleva teekraavi põhja kindlustamine killustikuga geotekstiilil. 1. Arvestades, et olemasolevad pinnased on vett väga hästi läbilaskvad, projekteerija hinnangul :"antud lõigus on pinnaseks jämekruus filtratsioonimooduliga 5m/ööp ning puudub püsiva iseloomuga pinnaveekiht", tuleb projektis PK 2+50-PK 4+50 JJT taha drenaaži ja tardkivikillustikust täite rajamise vajalikkust hinnata ning põhjendada. Märkusele lisatud ristlõikest väljavõte. Lisaks märgime, et eelnimetatud lõigul on osaliselt lahendamata drenaaži äravoolude kindlustamine. Tellijaga konsulteerimise tulemusel on otsustatud antud lõigus asendada drenaaž nõvaga. Nõvast on veed suunatud olemasolevasse teekraavi truupide/veeviimarite abil PK 2+55, PK 2+91 ja PK 3+20. Truupide/veeviimarite otsakud on kindlustatud. 2. Tüüpristlõigetel esitatud drenaaži kaeviku jämekruusast pinnasesse püstloodis rajamine ei ole tehnoloogiliselt võimalik. Lõiked ei kajasta tehnoloogiliselt teostatavat kaevejoont ja tehnorajatiste paigaldamise sügavust. Väide „tehnoloogilise teostatavuse puudumise kohta“ ei vasta tõele . Vastav tehnoloogia(d) on olnud olemas juba ammustest aegadest, rääkimata praegusest ajast. Konsulteerinud veelkord ehitajatega ja suure kogemusega praktikutega ( Hüdrotehnikainsener tase 8 , 40 aastat kogemust ) , on olemas selge arusaam ,et sellisel moel ehitamine on tehnoloogiliselt võimalik. Korrigeerisime siiski drenaažikaeviku kaevejoont ning nägime kaeviku nõlvuseks ette 2:1. Lõpliku tehnoloogia valib Ehitaja. On lisatud märge, et vajadusel tuleb kaevik ehitustööde ajal toestada. On lisatud tehnorajatiste min paigaldussügavus. 3. PK 4+75- 6+80 Tärivere mäe nõlva rajatava drenaaži kaeviku rajamisel võib tekkida riigiteealuse pinnase varisemisoht. Valguskaabli ja drenaažitoru vahel puudub nõuetekohane kuja, ristlõikelt puuduvad tehnorajatiste paigaldamise sügavused. Algselt oli mainitud lõigus valitud lahenduseks nõva rajamine JJT ja sõidutee vahele, kuid see ei sobinud Maanteeametile suurte kaevetööde tõttu. Vastutava isiku poolse analüüsi tulemusel valiti parimaks lahenduseks käesolev drenaažiga lahendus, mille puhul on kaevetööd ning hooldusvajadus väiksemad. Lisan manusesse analüüsi. Drenaažikaevik rajatakse pärast JJT teemulde väljaehitust, seega ei teki pikki libisemisohtlikke nõlvasid. On lisatud märge, et ehitustööde ajal tuleb kaevik vajadusel toestada. Pärast drenaaži väljaehitust kindlustatakse sõidutee poolne nõlv nõlva püsivuse suurendamiseks geokärjega, mille ankurdus-sügavuseks on ette nähtud 0,5m. Pärast lahenduse realiseerimist on nõlvapüsivus oluliselt suurem, kui olemasolevas olukorras. Joonisele on lisatud nõuetekohane kuja 0,3 m ning minimaalne paigaldussügavus 0,8 m, mahasõidukohtade all 1,0 m. Märgime, et joonisel PK 5+25 näidatud drenaaži kaeviku rajamisel võib eeldada ka arvutuslikust oluliselt suuremat väljakaeve ja tagasitäite mahtu. Mahud tuleks üle kontrollida peale kaevejoone korrigeerimist. Mahud on korrigeeritud. Esitada põhjendatult projekteeritud drenaaži paigaldamise asukohast tehnoloogiliselt teostatavad ja riigitee mulde ehitusaegse varisemisohuga arvestavad tüüpristlõiked. Tüüpristlõigetel esitada drenaaži jt tehnorajatiste paigaldamise min sügavus. Vastatud punktis 3. 1. Joonistelt ei leidnud drenaaži ühenduskaeve? Kas kaevud ei ole vajalikud? Kuidas on kavas torustiku hooldada? French drenaaži hooldusvaev peaks olema minimaalne, kuna drenaažitoru on eraldatud killustiku ning geotekstiiliga muust ümbritsevast pinnasest. Töökindluse tagamiseks lisasime 2 drenaažikaevu 400/315 läbimõõduga vastavalt PK 5+25 ning 6+25. 2. kululoendis art 43002 Tihedast asfaltbetoonist kiht AC 12 surf 70/100 segu (mahasõidukohad, maantee katte taastamine) h=4cm 240 m², seletuskirjas on mahasõitudel ette nähtud AC 12 surf 5 cm – korrigeerida kihi paksus ja näha ette 5 cm. Korrigeeritud. 3. kululoendis 43003 Poorsest asfaltbetoonist kiht AC 16 base 70/100 segu (maantee katte taastamine)h=5cm 20m² - sellist mahtu ei ole võimalik hankida. Arvestades perspektiivse puhkeala Pk 1+67 mahasõidu suurema liikluskoormusega, teeme ettepaneku näha ette mahasõidule 2-kihiline a/b kate. Mahasõidukohale on nüüd ette nähtud kahekihiline a/b kate. 4. Maanteeameti kirja punktis 25 toodud PK 4+60 ühendustee uus asukoht määrata lähtudes projektlahendusest, st kui JJT tuuakse riigiteele lähemale, siis projekteerija kontrollib ühendustee pikikalde ohutust ja valib uue asukoha, kus ühendatavate teede kõrguste vahe on väiksem. Väiksem kõrguste vahe ca PK 4+75 . Tõkised ei ole igal juhul ühendusteele vajalikud. Tellijaga konsulteerimise tulemusel on JJT ühenduskoht ära jäetud, kuna antud asukohas puudub Tellija sõnul vajadus üle sõidutee käimiseks. Lisaks on mainitud asukohas ning selle lähistel keeruline tagada piisavat ohutust ühenduskohal/sõiduteel liiklemiseks. 5. Asendiplaanil puudub sõidutee tugipeenra tingmärk. Lisatud ka leppemärkidesse. 6. Parandada joonisel olemasoleva LM suurusgrupp - peab olema II suurusgrupp Parandatud. 1. Isikliku kasutusõiguse seadmise plaanide täiendusettepanekud: * täpsustada plaanidel üle täpne projekti nimetus, mis peab olema Iisaku-Tärivere jalg- ja kergliiklustee põhiprojekt (hetkel joonistel Tärivere-Iisaku jalg- ja kergliiklustee); (kommentaariks, et sellist tee liiki ei ole liiklusseaduse mõistes olemas - õige oleks tee nimetada jalgratta- ja jalgteeks või kasutada üldlevinud mõistet – kergliiklustee). Projekti nimetus on täpsustatud: Iisaku – Tärivere jalg- ja kergliiklustee. Oleme teadlikud, et sellist liiki teed pole liiklusseaduse mõistes olemas, kuid projekti nimetus tugineb Tellija lähteülesandele ning hanketingimustele. Selle muutmine ei ole meie pädevuses. Lisaks tekitaks Tellija poolne projekti nime vahetamine Tellijale suuri komplikatsioone. Võtame märkuse teadmiseks, kuid jätame antud hetkel tee nimetuse samaks. * täpsustada üle kasutamiseks antavate kinnisasjade üldpindalad, mis on erinevad Maa-ameti kaardirakenduses ja riigi kinnisvararegistris olevatest kinnisasjade pindaladest; Rääkisime üle isikuga (Sõmeru Maamõõdu OÜ), kes mõõdistas kinnistute äralõiked ning ajas õigeks ka maantee eralduse piiri. Geoportaali kaardirakenduse andmetel on 13155 Tärivere – Iisaku tee kinnistu pindalaks 2,40 ha ning ruumipindalaks 2,30 ha. Vastavalt Sõmeru Maamõõdu käest saadud mõõtmistulemustele on 13155 Tärivere – Iisaku tee kinnistu täpne pindala 23035 m2. Laadisin alla ka geoportaali kaudu kinnistupiiride andmed, mille alusel on samuti kinnistu pindalaks 23035 m 2. Iisaku karjääri kinnistu pindala on geoportaalist alla laaditud katastriüksuse andmete alusel 73022 m2. 3 Jõhvi -Tartu – Valga tee kinnistu on samade andmete alusel 40153 m2. * kirjeldada plaanil ka Iisaku karjäär (katastritunnus 22401:001:2000) kinnisasjal paikneva kasutusala asukoht riigitee 13155 Tärivere-Iisaku tee kilomeetrite suhtes; Lisatud plaanile asukoht 13155 Tärivere – Iisaku tee kilomeetrite suhtes. * Iisaku karjäär kasutusala tekstis palun võtta välja termin või võõrandamine , kuna tegemist on kasutamiseks andmisega, siis on see info plaanil eksitav. Tellijaga konsulteerimise tulemusel on jäetud alles termin „võõrandamine“, kuna Tellija on pigem huvitatud Iisaku karjääri kinnistuosa võõrandamisest. * Plaanide kujunduse osas palun võimalusel tuua plaani pealkiri isikliku kasutusõiguse seadmise plaan ja number välja eraldi suuremalt (hetkel kirjanurgas). Lisatud plaanile ka suuremalt. Palume projekti koostamise eest vastutaval teede projekteerimise pädevusega isikul vastata kirjas toodud märkustele-küsimustele ja täiendatud projekt esitada uuesti kooskõlastamiseks [email protected] Lugupidamisega Marge Kelgo Peaspetsialist Planeeringute menetlemise talitus Maanteeamet Tel 630 4860, 5349 9226 Iisaku-Tärivere jalg- ja kergliiklustee projekti sadevee juhtimine ning pikikallete tasandamine Geolep OÜ Mooni tn 40b-3 Tallinn Harjumaa 10619, Registrikood: 14100923 Iisaku-Tärivere jalg- ja kergliiklustee projekti sadevee juhtimine ning pikikallete tasandamine Geolep OÜ (01.2017) Käsitletav projekt , mida koostab Piiber Projekt OÜ hõlmab rajatava jalg-ja jalgrattatee esimest lõiku, mis ulatub riigimaantee nr 13155 „Tärivere – Iisaku“ ristumisest põhimaanteega nr 3 „Jõhvi – Tartu – Valga“ kuni Iisaku aleviku piirini. Projekteerimise käigus on selgunud, et täpsemat analüüsi vajavad vete juhtimine maanteelt kergliikustee suunas ning suured jalg- ja kergliiklustee pikikalded. Küsimused jagunevad vastavalt teemadele kaheks: 1. Kuidas lahendada vee juhtimine kõrval asuvalt riigimaanteelt teisele poole jalg- ja kergliiklusteed? 2.Kuidas lahendada jalg- ja kergliiklustee pikiprofiili tasandamine väga reljeefsel trassil (langus kuni 11 %) ? 2. Vete juhtimine Sadevesi liigub maaantee nõlva pidi alla kergliiklustee poole ja kergliiklustee asub maantee tasapinnast ca 0,5-4m madalamal suure kaldenrurgaga kallaku peal. Vete juhtimiseks oleks vähemalt viis alternatiivi: 1) Ehitada kergliiklustee maantee nõlva vastu nii, et vesi voolaks üle kergliiklustee. Lisaks tuleks kergliiklustee ristikallet suurendada 3%'ni. Selle argumendi negatiivseks küljeks on vee võimalik jäätumine kergliiklustee peal ning talihoolde korral lume lükkamine kergliiklutsteele. Positiivseks küljeks oleks vee loomulik liikumine ilma puhastamist vajavate kraavideta ning vee liikumise hajusus, kus vesi ei hakka kogunema ning sellega errosiooni suurendama. Samuti on võimalik sellise lahendusega tee maa-ala kokku hoida ja seda kasutada pikiprofiili tasandamiseks. Koostas : Mattias Olep  Iisaku-Tärivere jalg- ja kergliiklustee projekti sadevee juhtimine ning pikikallete tasandamine Geolep OÜ Mooni tn 40b-3 Tallinn Harjumaa 10619, Registrikood: 14100923 2) Sadevesi koguda kokku kraavi abil, mis asetseb kergliiklustee ja maaantee vahel ning juhtida vesi kõrguslikult madalamates kohtades truupide abil kergliiklustee alt läbi. Pikad nõlvad kindlustataks geosünteetidega ning truupide juures munakividest kindlustusega. Antud lahenduse negatiivseks küljeks on maanteemulde järsemad nõlvad ehk stabiilsuse kao oht ning lokaalne kergliiklustee jäätumise oht truubi kohal. Lisaks kasutab see suures osas ära kogu kergliiklustee jaoks ettnähtud ala ja pikiprofiili rahustamiseks ruumi ei jää. Positiivsena ei teki kergliikusteele üldist jäätumisohtu nagu esimese variandi puhul. 3) Sadevesi koguda kokku restidega renniga, mis asetseb kergliiklustee ja maantee vahel. Negatiivseks küljeks oleks rennide hoolduse vajadus. Positiivseks küljeks on ruumi sääst ning ratturitele ohtum lahendus võrreldes kraaviga. Väiksema diameetriga toru läbiviik kergliiklustee alt ei tekitaks ka lokaalset jäätumise ohtu. 4) Sadevesi koguda kokku Uponori või analoogse tootja vee kogumise kärgedesse mis on uputatud kergliiklustee ja maantee nõlva puutejoonele. Vesi juhitakse nt 20m sammuga kergliiklustee alt läbi. Lahenduse miinuseks on suur maksumus ja positiivseks küljeks hoolde vajaduse puudumine , ruumi sääst ning ohutuse paranemine kraavi puudumise kaudu. Koostas : Mattias Olep  Iisaku-Tärivere jalg- ja kergliiklustee projekti sadevee juhtimine ning pikikallete tasandamine Geolep OÜ Mooni tn 40b-3 Tallinn Harjumaa 10619, Registrikood: 14100923 5) Sadevesi koguda kokku kergliiklustee ja maantee nõlva puutejoonele drenaažiga, mis on pealt kaetud killustikuga. Analoogne lahendus, kui nr 4., kuid soodsam. Säilib minimaalne hooldevajadus. Pikiprofiili tasandamine Maapind on kergliiklustee trassil väga reljeefne, mistõttu esineb üsna pikki ning kohati järsu kaldega lõike. Suurim langus on vahemiku PK 1+00 – 4+00 , kus kõrguste vahe muutub 16m. Pikirofiili järsust kallaku vähendamiseks või sellest tuleneva ohu vähendamiseks on järgmised variandid: 1) Tõsta mulde kõrgust PK 1+00 paiku, teha sisselõige tõusus kumeruse kohal ca PK 2+50.. 3+00. Negatiivseks küljeks on laienevad kergliikustee nõlvad, mille tõttu ei pruugi tee enam mahtuda teemaaalale. Positiivseks küljeks on kalde vähenemine 10,8% kuni ca 5%. 2) Juhtida trassi serpentiinina, kus trassi z kujulisel servast serva kaldumisel teekond pikeneb ja kalle väheneb. Positiivsed ja negatiivsed küljed on samad, kui eelmisel variandil. 3) Rajada tõusu keskele puhkekoht , mis teeks ka trassile väikese astme sisse. Koostas : Mattias Olep  Iisaku-Tärivere jalg- ja kergliiklustee projekti sadevee juhtimine ning pikikallete tasandamine Geolep OÜ Mooni tn 40b-3 Tallinn Harjumaa 10619, Registrikood: 14100923 Analüüsides käsitletud lahendusi selgub, et vete jutimine ja pikirofiili tasandamine on omavahel seotud teemaala kaudu. Seega ei peaks valima vaid 1 küsimuse parimat varianti, vaid lahendust, mis toetab ka mõlemi probleemi lahendust. Samuti on oluline võtta arvesse vete juhtimise lahendused, mida tehakse hilisema maantee rekonstruktsiooni käigus. Vete juhtimse puhul on soodsaim ja teemaad säästvaim lahendus drenaaži kasutamine. Pikiprofiili tasandamise puhul saaks kasutada kõiki kolme varianti kombineeritult parima tulemuse saavutamiseks. Kokkuvõte. Vete juhtimise ning pikiprofiili tasandamisel on turvalisuse, jäätumise, hooldevajaduste, ehitusmaksumuse ning maantee nõlvapüsivuse aspektist parim lahendus sadevesi koguda kokku kergliiklustee ja maantee nõlva puutejoonele drenaažiga, mis on pealt kaetud killustikuga. Pikirofiili tasandamiseks omakorda tõsta mulde kõrgust PK 1+00 paiku, teha sisselõige tõusul kumeruse kohal ca PK 2+50.. 3+00, juhtida trassi serpentiinina nii, et trassi z kujulisel servast serva kaldusmisel teekond pikeneb ja kalle väheneb ning rajada tõusu keskele astmega puhkekoht. Samas takistab kitsas teemaa-ala tasandavate meetmete kasutusele võttu ja seega peaks võimalusel seda laiendama. Analüüsi koostas Mattias Olep Kutsetunnistuse nr 107987 Diplomeeritud teedeinsener, tase 7 Kutsetunnistuse nr 107950 Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 Soome FISE aa-taseme geotehninilise projekteerimise litsents Koostas : Mattias Olep From: [email protected] <[email protected]> Sent: Thursday, November 15, 2018 9:08 PM To: Marge Kelgo <[email protected]> Cc: [email protected] Subject: Re: FW: Iisaku-Tärivere JJT II etapi märkused Tere! Saadame uuesti täiendatud versiooni kooskõlastamisele. Failid on kättesaadavad aadressil: https://drive.google.com/drive/folders/1j4bPqULFQeOsvS7U6LOm8ENvpqsHxwJI Lisan manuses vastused küsimustele ning projekteerimiseelse analüüsi, milles on käsitletud lõiku, kus JJT rajatakse maanteemulde nõlva alla (parimaks lahenduseks on valitud drenaažiga lahendus). Lugupidamisega, Andre Näkk Piiber Projekt OÜ 53 490 961 [email protected] -------- Original Message -------- From: "Marge Kelgo" <[email protected]> To: "'[email protected]'" <[email protected]>, "[email protected]" <[email protected]> Date: 04.10.2018 16:16:55 Subject: Re: FW: Iisaku-Tärivere JJT II etapi märkused Tere Peamiselt on Maanteeameti märkustega arvestatud ja puudused kõrvaldatud. Peale Iisaku-Tärivere JJT II etapi projekti versioon 19.09.18 korduvat läbivaatamist on jäänud veel mõned märkused- küsimused, millele palun teede projekteerimise pädevusega isikul vastata. 1. Maanteeameti hinnangul ei ole projekteerija pööranud tähelepanu kirja 21.02.2018 nr 15- 2/18/3865-2 punktis 13 esitatud märkusele: “PK 3+25-PK 4+50 kogutakse drenaažiga sademeveed jalgtee tagant ja juhitakse JJT ja maantee vahelisele eraldusribale. Juhul kui on põhjendatud JJT-le drenaaži rajamine, tuleb sademevesi eraldusribal juhtida kraavi, mitte maantee muldesse”. Projekteerija vastus on, et “JT drenaaž on projekteeritud, kuna Maanteeametile ei sobinud nõvaga lahendus” ei vasta tõele, sest antud lõigul ei ole Maanteeametiga drenaaži kavandamist arutatud. Maanteeameti hinnangul on sobiv lahendus JJT taha nõva rajamine, millest vesi on juhitud olemasolevasse kraavi või teedest eemale. 1. Arvestades, et olemasolevad pinnased on vett väga hästi läbilaskvad, projekteerija hinnangul :"antud lõigus on pinnaseks jämekruus filtratsioonimooduliga 5m/ööp ning puudub püsiva iseloomuga pinnaveekiht", tuleb projektis PK 2+50-PK 4+50 JJT taha drenaaži ja tardkivikillustikust täite rajamise vajalikkust hinnata ning põhjendada. Märkusele lisatud ristlõikest väljavõte. Lisaks märgime, et eelnimetatud lõigul on osaliselt lahendamata drenaaži äravoolude kindlustamine. [cid:[email protected]] 2. Tüüpristlõigetel esitatud drenaaži kaeviku jämekruusast pinnasesse püstloodis rajamine ei ole tehnoloogiliselt võimalik. Lõiked ei kajasta tehnoloogiliselt teostatavat kaevejoont ja tehnorajatiste paigaldamise sügavust. 3. PK 4+75- 6+80 Tärivere mäe nõlva rajatava drenaaži kaeviku rajamisel võib tekkida riigiteealuse pinnase varisemisoht. Valguskaabli ja drenaažitoru vahel puudub nõuetekohane kuja, ristlõikelt puuduvad tehnorajatiste paigaldamise sügavused. [cid:[email protected]] Märgime, et joonisel PK 5+25 näidatud drenaaži kaeviku rajamisel võib eeldada ka arvutuslikust oluliselt suuremat väljakaeve ja tagasitäite mahtu. Mahud tuleks üle kontrollida peale kaevejoone korrigeerimist. Esitada põhjendatult projekteeritud drenaaži paigaldamise asukohast tehnoloogiliselt teostatavad ja riigitee mulde ehitusaegse varisemisohuga arvestavad tüüpristlõiked. Tüüpristlõigetel esitada drenaaži jt tehnorajatiste paigaldamise min sügavus. 1. Joonistelt ei leidnud drenaaži ühenduskaeve? Kas kaevud ei ole vajalikud? Kuidas on kavas torustiku hooldada? 2. kululoendis art 43002 Tihedast asfaltbetoonist kiht AC 12 surf 70/100 segu (mahasõidukohad, maantee katte taastamine) h=4cm 240 m², seletuskirjas on mahasõitudel ette nähtud AC 12 surf 5 cm – korrigeerida kihi paksus ja näha ette 5 cm. 3. kululoendis 43003 Poorsest asfaltbetoonist kiht AC 16 base 70/100 segu (maantee katte taastamine)h=5cm 20m² - sellist mahtu ei ole võimalik hankida. Arvestades perspektiivse puhkeala Pk 1+67 mahasõidu suurema liikluskoormusega, teeme ettepaneku näha ette mahasõidule 2-kihiline a/b kate. 4. Maanteeameti kirja punktis 25 toodud PK 4+60 ühendustee uus asukoht määrata lähtudes projektlahendusest, st kui JJT tuuakse riigiteele lähemale, siis projekteerija kontrollib ühendustee pikikalde ohutust ja valib uue asukoht, kus ühendatavate teede kõrguste vahe on väiksem. Väiksem kõrguste vahe ca PK 4+75 . Tõkised ei ole igal juhul ühendusteele vajalikud. 5. Asendiplaanil puudub sõidutee tugipeenra tingmärk. 6. Parandada joonisel olemasoleva LM suurusgrupp - peab olema II suurusgrupp [cid:[email protected]] 1. Isikliku kasutusõiguse seadmise plaanide täiendusettepanekud: * täpsustada plaanidel üle täpne projekti nimetus, mis peab olema Iisaku-Tärivere jalg- ja kergliiklustee põhiprojekt (hetkel joonistel Tärivere-Iisaku jalg- ja kergliiklustee); (kommentaariks, et sellist tee liiki ei ole liiklusseaduse mõistes olemas - õige oleks tee nimetada jalgratta- ja jalgteeks või kasutada üldlevinud mõistet – kergliiklustee). * täpsustada üle kasutamiseks antavate kinnisasjade üldpindalad, mis on erinevad Maa-ameti kaardirakenduses ja riigi kinnisvararegistris olevatest kinnisasjade pindaladest; * kirjeldada plaanil ka Iisaku karjäär (katastritunnus 22401:001:2000) kinnisasjal paikneva kasutusala asukoht riigitee 13155 Tärivere-Iisaku tee kilomeetrite suhtes; * Iisaku karjäär kasutusala tekstis palun võtta välja termin või võõrandamine , kuna tegemist on kasutamiseks andmisega, siis on see info plaanil eksitav. * Plaanide kujunduse osas palun võimalusel tuua plaani pealkiri isikliku kasutusõiguse seadmise plaan ja number välja eraldi suuremalt (hetkel kirjanurgas). Palume projekti koostamise eest vastutaval teede projekteerimise pädevusega isikul vastata kirjas toodud märkustele-küsimustele ja täiendatud projekt esitada uuesti kooskõlastamiseks [email protected]<mailto:[email protected]>. Lugupidamisega Marge Kelgo Peaspetsialist Planeeringute menetlemise talitus Maanteeamet Tel 630 4860, 5349 9226