UUS MAAILM ARHITEKTUURIBÜROO OÜ
Toompuiestee 30, Kesklinna linnaosa, Tallinn, Harju maakond, 10149
www.idearhitektid.ee
SELETUSKIRI
S E L E T U S K I R I.........................................................................................................................1
D O K U M E N T I D E N I M E K I R I........................................................................................2
1. Ü L D O S A....................................................................................................................................2
2. A S E N D I P L A A N .................................................................................................................. 4
3. A R H I T E K T U U R................................................................................................................11
4. K O N S T R U K T S I O O N I D.............................................................................................18
5. T U L E O H U T U S .................................................................................................................. 21
6. K Ü T E J A V E N T I L A T S I O O N...............................................................................24
7. K E S K K O N N A K A I T S E.................................................................................................26
8. T E R V I S E K A I T S E...........................................................................................................31
9. V E E V A R U S T U S J A K A N A L I S A T S I O O N................................................31
10. E H I T U S E O R G A N I S E E R I M I S E L A H E N D U S...................................32
11. E L E K T R I V A R U S T U S...............................................................................................32
12. N Õ R K V O O L.......................................................................................................................35
13. E N E R G I A T Õ H U S U S.................................................................................................35
14. T E A D M I S E K S O M A N I K U L E ........................................................................... 36
DOKUMENTIDE NIMEKIRI
1. AS-0/1 Situatsiooniskeem M
1:2000
2. AS-1 Asendiplaan M 1:500
3. A-1 Üksikelamu 1. korruse plaan M 1:100
4. A-2 Üksikelamu vaated M 1:100
5. A-3 Üksikelamu lõige A-A M 1:50
6. A-4 Üksikelamu vundamendi plaan M 1:100
7. A-5 Üksikelamu katuse plaan M
1:100
8. A-6 Üksikelamu avatäidete spetsifikatsioon M 1:50
9. A-8 Abihoone 1. korruse plaan M 1:100
10. A-9 Abihoone vaated M 1:100
11. A-10 Abihoone lõige A-A M 1:50
12. A-11 Abihoone vundamendi plaan M 1:100
13. A-12 Abihoone katuse plaan M 1:100
14. A-14 Piirdeaed M 1:50
15. Annukse Kinnistu Kiili Vald Harjumaa DP Seletuskiri – krunt nr. 16 osas
16. Annukse Kinnistu Kiili Vald Harjumaa DP Põhijoonis – krunt nr. 16 osas
Töö nr. 130723I – Üksikelamu ja abihoone ehitusprojekt – Eelprojekt – Jalaka tn 2, Lähtse küla,
Kiili vald, Harju maakond 1/35
UUS MAAILM ARHITEKTUURIBÜROO OÜ
Toompuiestee 30, Kesklinna linnaosa, Tallinn, Harju maakond, 10149
www.idearhitektid.ee
1. Ü L D O S A
1.1 Seletuskirja ülesehitus
Käesolev seletuskiri on koostatud Harju maakonnas, Kiili vallas, Lähtse külas, Jalaka tn 2
krundil üksikelamu ja abihoone ehitusprojekti jaoks ning koosneb asjakohasest
peatükkidest. Seletuskiri sisaldab andmeid, mis hõlmavad arhitektuuri ja mida on
otstarbekas ja võimalik määrata. Projekt on koostatud vastavalt tellija lähteülesandele,
soovidele, kooskõlas Eesti Vabariigis kehivate projekteerimisnormidega ning Majandus- ja
taristuministri 17.07.2015 a. määrusega nr. 97 – Nõuded ehitusprojektile. Projekt on
koostatud vastavalt tellija soovidele kooskõlas Annukse Kinnistu Kiili Vald Harjumaa
detailplaneeringuga üksikelamu ja abihoone ehitusprojekti koostamiseks (edasi „DP“),
millega on krundile lubatud 1 ühepereelamu maksimaalse ehitisealuse pinnaga kuni 250
m2 ning selle juurde kuuluv abihoone ehitisealuse pinnaga kuni 50 m2.
1.2 Üldandmed
1.2.1 Ehitise asukoht
Hoone asub Harjumaal, Kiili vallas, Lähtse külas, aadressil Jalaka tn 2. Krundi
katastritunnus on 30401:003:0568 (Elamumaa 100%) ning krundi suuruseks on 3716 m2.
Maa-ala looduslik reljeef on üldiselt tasane, kerge tõusuga kagu poole, kinnistu lõunaküljel
kulgeb kraav. Absoluutkõrguse vahemik 41.90 – 44.11 m. Kinnistu olemasolevaid
maapinna kõrgusi käesoleva projektiga ei muudeta.
1.2.2 Ehitise lühikirjeldus
Üksikelamu vundamendilaheduseks on monoliitne r/b plaatvundament ilma keldrita, mis on
soojustatud 200 mm EPS100 soojustusega ja paigaldatud tihendatud mineraalse aluse
peale. Eramu on ühekorruseline. Hoone välisseinte kandvaks elemendiks on väikeplokk
(nt. Fibo 5 Mpa 200 mm). Katuse kandev osa ehitatakse puidust, kattematerjaliks on
katusekivi. Eramu ehitisealune pind on 248.2 m2.
Abihoone vundamendilaheduseks on madal monoliitne r/b vaivundament, mis on
soojustatud 200 mm kivivill soojustusega ja paigaldatud tihendatud mineraalse aluse
peale. Abihoone on ühekorruseline. Hoone välisseinte kandvaks elemendiks on
puitkarkass. Katuse kandev osa ehitatakse puidust, kattematerjaliks on plekk kiviprofiil.
Eramu ehitisealune pind on 43.6 m2.
1.2.3 Projekteerija
Peaprojekteerija: UUS MAAILM ARHITEKTUURIBÜROO OÜ
Registrikood: 14672720
Telefon: +372 56849995
E-mail:
[email protected]
Aadress: Toompuiestee 30, Kesklinna linnaosa, Tallinn, Harju maakond, 10149
MTR Reg: EEP004193 – Projekteerimine
AA, AS, AR osa koostaja: Irina Kazantseva
Kutse: Diplomeeritud arhitekt tase 7
Kutsetunnistus: E003165
Töö nr. 130723I – Üksikelamu ja abihoone ehitusprojekt – Eelprojekt – Jalaka tn 2, Lähtse küla,
Kiili vald, Harju maakond 2/35
UUS MAAILM ARHITEKTUURIBÜROO OÜ
Toompuiestee 30, Kesklinna linnaosa, Tallinn, Harju maakond, 10149
www.idearhitektid.ee
AA, AS, AR osa vastutav spetsialist: Irina Kazantseva
Kutse: Diplomeeritud arhitekt tase 7
Kutsetunnistus: E003165
VK osa koostaja: KVVK PROJEKT OÜ
Registrikood: 12242047
Telefon: +372 56450675
E-mail:
[email protected]
Aadress: Harjumaa, Tallinn, Peterburi tee 47
MTR Reg: EEP002365 – Projekteerimine
VK osa vastutav spetsialist: Andrei Malõšev
Kutse: Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7
Kutsetunnistus: 173900; 173899;
1.3 Alusdokumendid
1.3.1 Lähteandmed
Eelprojekti koostamise aluseks olid järgnevad lähteandmed:
1.3.1.1 Tellija lähteülesanne
Tellija lähteülesanne nr. 1340723I.
1.3.1.2 Eskiis või olemasolevad projektid
Puuduvad.
1.3.1.3 Detailplaneering ja projekteerimistingimused
− Annukse Kinnistu Kiili Vald Harjumaa DP - Seletuskiri - krunt nr 16 osas.
− Annukse Kinnistu Kiili Vald Harjumaa DP - Põhijoonis - krunt nr 16 osas.
1.3.2 Ehitusuuringud
Geo-mõõdistus dateeritud 27.07.2026 (GEOPLUS OÜ; töö nr. MP - 346/07-26).
1.3.3 Normdokumendid
Projekti koostamises lähtuti UUS MAAILM ARHITEKTUURIBÜROO OÜ sisekorrast ning
punktis 1.1 nimetatud normdokumenditest.
2. A S E N D I P L A A N
2.1 Üldandmed
2.1.1 Projekteerimistöö piiritlus
Hoone projekteerimisel on lähtunud detailplaneeringust, tellija soovist ning krundi
suurusest. Asendiplaani aluseks on geo-mõõdistus dateeritud 27.07.2026 (GEOPLUS OÜ;
töö nr. MP - 346/07-26).
2.1.2 Alusdokumendid
Töö nr. 130723I – Üksikelamu ja abihoone ehitusprojekt – Eelprojekt – Jalaka tn 2, Lähtse küla,
Kiili vald, Harju maakond 3/35
UUS MAAILM ARHITEKTUURIBÜROO OÜ
Toompuiestee 30, Kesklinna linnaosa, Tallinn, Harju maakond, 10149
www.idearhitektid.ee
2.1.2.1 Lähteandmed
Detailplaneering ja katastri skeem.
2.1.2.2 Uuringud, mõõtmised ja prognoosid
Geo-mõõdistus dateeritud 27.07.2026 (GEOPLUS OÜ; töö nr. MP - 346/07-26).
2.1.2.3 Normdokumendid
Ehitusseadustik
− Siseministri määrus nr. 17 vastu võetud 10.03.2021 "Ehitisele esitatavad
tuleohutusnõuded"
− Siseministri määrus nr. 10 vastu võetud 18.02.2021 "Veevõtukoha rajamise,
katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused
ning kord"
− Majandus- ja taristuministri määrus nr.97, 17.07.2015 – Nõuded ehitusprojektile.
− EVS 812-2:2014+AC:2018 - Ventilatsioonisüsteemide tuleohutus.
− EVS 812-3:2018 - Küttesüsteemide tuleohutus.
− EVS 812-6:2012+A1:2013 - Tuletõrje veevarustus
− Eesti standard EVS 842:2003 Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest
− Sotsiaalministri 12.11.2025 määrus nr 61 „Nõuded müra, sealhulgas ultra- ja infraheli
ohutusele elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning helirõhutaseme mõõtmise
meetodid“ (jõustunud 17.11.2025)
− Ehitusmaterjalidele ja -toodetele esitatavad nõuded ja nendele nõuetele
vastavuse tõendamise kord; Majandus- ja taristuministri määrus nr. 49; 26.07.2013. RT I,
30.07.2013, 2
− Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 11.12.2018 määrus nr 63 „Hoone energiatõhususe
miinimumnõuded“ (kehtiv redaktsioon).
2.2 Olemasolev
2.2.1 Paiknemine
Vaadeldav 3716 m2 suurune krunt paikneb Harjumaal, Kiili vallas, Lähtse külas, Jalaka tn
2 kinnistul. Krundi sihtotstarve on Elamumaa 100%. Krunti piirab põhjast Jalaka tänav T2
(Transpordimaa 100%; 30401:003:0546) ja Jalaka tn 4 kinnistu (Elamumaa 100%;
30401:003:0552), idast asub Laeva kinnistu (Elamumaa 100%; 30401:003:0054), läänes
asub Jalaka tänav T1 (Transpordimaa 100%; 30501:001:0310 ning lõunast piirab krunti
11115 Kurna-Tuhala tee (Transpordimaa 100%; 30401:003:0228). Mööda kinnistu
lõunakülge kulgeb kraav. Piirkonnas välja kujunenud hoonestuslaad on üksikelamud ja
abihooned.
2.2.2 Olemasolevad hooned ja rajatised
Ehitisregistri järgi kinnistul hoonestus puudub.
2.2.3 Olemasolev kõrghaljastus
Kinnistu kirdeosas on istutatud viljapuud, mis on näidatud geodeetilisel mõõdistusel ja
kinnistu asendiplaanil. Ehituse käigus tuleb järgida keskkonnakaitse reegleid.
Ehitusjäätmed likvideerida.
Töö nr. 130723I – Üksikelamu ja abihoone ehitusprojekt – Eelprojekt – Jalaka tn 2, Lähtse küla,
Kiili vald, Harju maakond 4/35
UUS MAAILM ARHITEKTUURIBÜROO OÜ
Toompuiestee 30, Kesklinna linnaosa, Tallinn, Harju maakond, 10149
www.idearhitektid.ee
2.2.4 Olemasolevad tänavad, juurdesõiduteed ja kõnniteed
Juurdepääsuteena projekteeritavale elamule on olemasolev juurdepääsutee olemasoleva
mahasõiduga Jalaka tänav T2 (Transpordimaa 100%; 30401:003:0546), mis asub krundi
loodes. Mahasõiduprojekteerimisel on võetud aluseks majandus-ja taristuministri
05.08.2015 määrus nr 106 „Tee projekteerimise normid“.
2.2.5 Krundi kitsendused ja kaitsealused objektid.
Maaparanduskraavi veekaitsevöönd 10 m, ehituskeeluvöönd 25 m ja piiranduvöönd 50 m,
tee nähtavuskolmnurk, teekaitsevöönd 50 m, sanitaarkaitsevöönd 60 m.
2.3 Asendiplaanilahendus
2.3.1 Vastavus lähteandmetele
Jrk. Ehitusõigus ja piirangud, Detailplaneering Projektlahendus
nr
Hoonestustingimused
1. Krundi suurus 3709 m2 3716 m2
2. Katastriüksuse sihtotstarve Elamumaa 100% Elamumaa 100%
3. Hoonete arv krundil 1/1 1/-
(põhihoone / abihoone)
4. Hoone lubatud suurim kõrgus – m 9.0 m 6.5 m
(põhihoone / abihoone) 4.5 m 4.1 m
5. Maksimaalne korruselisus 2/1 1 maapealne korrus
(põhihoone / abihoone) 1 maapealne korrus
6. Suletud brutopind kat. üksuse 400 m2 274.4 m2
sihtotstarvete kaupa
7. Hoonestusviis Lahtine Lahtine
8. Katuse kalle ja katuse harja suund 40º - 45º Eramu põhiosas 40º,
madalam osa 25º
(maksimaalne võimalik
valitud katuse tüübiga);
Abihoone 19º
Põhihoonel paralleelne
juurdepääsuteega
9. Hoonete suurim ehitisealune 250 m2 248.2 m2
pindala
50 m2 43.6 m2
(põhihoone / abihoone)
10. Hoone ±0.000 ja või sokli kõrgus 0.4 – 0.6 m 0.2 m projekteeritud
maapind + 0.2 projekteeritud
eramu sokkel;
11. Arhitektuursed nõuded 1) Hoonete arhitektuur 1) Projekteeritavad
peab olema stiililt hooned on lihtsa ja
lihtne ja kaasaegse
traditsiooniline. arhitektuuriga ning
Fassaadide sobivad
Töö nr. 130723I – Üksikelamu ja abihoone ehitusprojekt – Eelprojekt – Jalaka tn 2, Lähtse küla,
Kiili vald, Harju maakond 5/35
UUS MAAILM ARHITEKTUURIBÜROO OÜ
Toompuiestee 30, Kesklinna linnaosa, Tallinn, Harju maakond, 10149
www.idearhitektid.ee
kujundamisel ümbritsevasse
kasutada tuleb miljöösse;
naturaalseid,
2) Üksikelamu
piirkonnale omaseid
välisseinad – valge
viimistlusmaterjale
krohv ning
(puit, naturaalne kivi,
horisontaalne
krohvipind kom-
tumehall puitlaudis;
bineerituna puidu või
kiviga). 3) Üksikelamu sokkel
Värvilahendus peab on 30 cm kõrgune
jääma pastelsete ja tumehallis toonis;
looduslike toonide Eramu katusel on
skaalas- se.; kasutatud Reakivi
Soovitavalt kasutada Evo tumehall (nt.
välisviimistluses Monier) – toon:
kivimaterjale, puitu RR2H3
või krohvi (max kahte Antratsiithall;
erinevat materjali);
4) Abihoone on
2) Välisviimistluses ei viimistletud
ole lubatud kasutada horisontaalse
looduslikke materjale puitlaudisega
imiteerivaid rohelises toonis;
materjale. Lubatud ei
ole ehitada
ümarpalkmaju.
12. Piirdeaed Iga elamumaa krundi piirile Tänavapoolne (lõuna, lääne
võib rajada piirdeid: ja loode poolt) projekteeritud
teepoolne piirde kõrgus on piirdeaed 1,2 meetri kõrgune
vastavalt valla üldpla- vertikaalne puitaed
neeringu nõuetele 1,2m, metallpostidel.
kinnistutevaheline piire
Kruntide vahelised piirdeaiad
vahemikus 1,2m kuni 1,5m.
(kirdest ja idast) – 1,5 meetri
Piirded lahendada sobivas
kõrgune metallvõrk;
koosluses projekteeritava
elamuga. Teepoolsed piirded
puit-lipp või puit-latt ja
kinnistute- vahelised võrkpiire
kombineerituna haljastusega
või dekoratiivhekk-piire.
Naabrite vahelisel piiril on
lubatud heki kõrguseks 1,5m
– 2m, kui naabrid ei lepi
kokku teisiti.
13. Parkimiskohad 3 3
14. Minimaalne tulepüsivusklass TP-3 TP-3
Projekteeritud elamu vastab seega detailplaneeringu tingimustele ja on vastavuses ka
tellija lähteülesandega.
Töö nr. 130723I – Üksikelamu ja abihoone ehitusprojekt – Eelprojekt – Jalaka tn 2, Lähtse küla,
Kiili vald, Harju maakond 6/35
UUS MAAILM ARHITEKTUURIBÜROO OÜ
Toompuiestee 30, Kesklinna linnaosa, Tallinn, Harju maakond, 10149
www.idearhitektid.ee
2.3.2 Hoone paigutus
Projekteeritav üksikelamu hakkab asuma põhjapoolsest kinnistu piirist 7.4 meetri
kaugusel; läänepoolsetest kinnistute piiridest 12 meetri kaugusel, kirdepoolsest kinnistu
piirist 6.7 meetri kaugusel ning mitte lähemale, kui 49.8 meetrit krundi lõunaservast.
Projekteeritud elamu paikneb detailplaneeringus antud hoonestusalas.
Projekteeritav abihoone hakkab asuma kirdepoolsest kinnistu piirist 5 meetri kaugusel;
idapoolsetest kinnistute piiridest 13.2 meetri kaugusel ning mitte lähemale, kui 50.7 meetrit
krundi lõunaservast. Projekteeritud abihoone paikneb detailplaneeringus antud
hoonestusalas.
2.3.3 Ehitusetapid
Täpsustatakse ehitustööde ettevalmistuse käigus.
2.4 Vertikaalplaneering
2.4.1 Vertikaalplaneerimise lahenduse lähteandmed
Krundi vertikaalplaneerimise plaani koostaja on ALK OÜ (projekteeris Villu Vapper) töö nr
TL130923l.
2.4.2 Hoone paiknemiskõrgus
Eramu +0.00 seotakse ABS-iga +44.00. Hoone harja kõrgus maapinnast 6.5 m. Hoone
absoluutne kõrgus on 50.3 m.
Abihoone +0.00 seotakse ABS-iga +44.80. Hoone harja kõrgus maapinnast 4.1 m. Hoone
absoluutne kõrgus on 48.40 m.
2.4.3 Sademevee käitlemine
Krundi sademevesi hajutatakse võimalikult suures mahus krundi piires haljasalal. Ei ole
lubatud halveneda naaberkinnistute pinnasevete olukorda ja sademeveed ei tohi valguda
naaberkinnistutele. Näha ette sademevee kogumist kastmisveena lokaalsetes mahutites
või hoone tarbeveena kanalisatsioonisüsteemides. Krundi vertikaalplaneerimise plaani
koostaja on ALK OÜ (projekteeris Villu Vapper) töö nr TL130923l.
2.5 Krundisisene liikluskorraldus ja parkimine
2.5.1 Liikluskorraldus ja parkimine krundil
Juurdepääsuteena projekteeritavale elamule planeeritud juurdepääsutee olemasoleva
mahasõiduga Jalaka tänav T2 (Transpordimaa 100%; 30401:003:0546), mis asub krundi
loodes. Mahasõiduprojekteerimisel on võetud aluseks majandus-ja taristuministri
05.08.2015 määrus nr 106 „Tee projekteerimise normid“.
Juurdepääsutee on projekteeritud asfaltkattega tee, mille kinnistusisene osa on ette
nähtud sillutuskivikattega. Parkimine on lahendatud omal krundil. Õuealal on
Töö nr. 130723I – Üksikelamu ja abihoone ehitusprojekt – Eelprojekt – Jalaka tn 2, Lähtse küla,
Kiili vald, Harju maakond 7/35
UUS MAAILM ARHITEKTUURIBÜROO OÜ
Toompuiestee 30, Kesklinna linnaosa, Tallinn, Harju maakond, 10149
www.idearhitektid.ee
parkimisvõimalus vähemalt kolmele sõiduautole – kaks garaazis ja üks hoovis.
Liikluskorraldus puudub.
2.6 Teed ja platsid
Kinnistule juurdepääsutee Jalaka tänav T2 lõik on projekteeritud asfaltkattega
(asfaltobetoon - 40 mm; asfaltbetoon PAB – 50 mm; tihendatud paekillustik - 200 mm;
dreeniv liivalus - 200 mm; ol.ol. pinnas ). Projekteeritud sõidutee asfaltkatte ja
projekteeritud kinnistule mahasõidu katted omavahel sujuvalt kokku viia. A / B katte serv
sirgeks lõigata. Kui katteid kahjustatakse suuremas ulatuses kui projektis käsitletud, siis
tulevad need normide kohaselt taastada.
Jalaka tn 2 kinnistu sisene kõvakattega ala on ette nähtud sillutuskivikattega (h=8cm) mis
ääristatakse kõnnitee äärekividega (100 x 8 x 20 cm). Kõnnitee äärekivid paigaldada
kõrgusega 0 cm ning ühes lõigus kõrgusega 3 cm. See on vajalik sademevee
suunamiseks.
Ette on nähtud ka Jalaka tn 2 haljasala taastamine / planeerimine kaevetööde järgselt.
Haljasala taastatakse kasvumullaga (min h=10cm).
Projekteeritud parkla-ala:
• Sillutuskivi h= 8 cm
• Kuivliivtsement 1:3 h= 3…5 cm
• Lubjakivikillustikust alus fr. 32/63 kiiluda / fr. 16/32 ja 8/16 -ga h= 25 cm
• Keskliiv (Kt= 0,98) h= 20 cm
• Keskliiv (Kt= 0,98) vajadusel
• Olemasolev pinnas
(väljakaeve teostamisel eemaldada vähemalt kogu kasvumulla kiht)
Peale kaevetöötrassi tagasitäitmist ja tihendamist kaetakse taastatav muru-ala vähemalt
15 cm paksuse sõelutud uue huumusmulla kihiga, külvatakse muruseeme ning rullitakse.
Võib kasutada ka mätastust või muruvaipa, millele tehakse kasvumullast aluskiht,
jätkuvahed täidetakse kasvumullaga, kastetakse ja rullitakse. Murupind ei tohi oma
kõrguse tõttu takistada sademetevee äravoolu katetelt.
Tee-osa lahendus on käesoleva ehitusprojekti raames antud põhimõtteliselt ning vajadusel
käsitletakse eraldi tee-ehitusliku projekti raames.
2.7 Haljastus ja heakorrastus
2.7.1 Olemasolev, säilitatav haljastus
Kinnistu kirdeosas on istutatud viljapuud, mis on näidatud geodeetilisel mõõdistusel ja
kinnistu asendiplaanil. Olemasolev haljastus tuleb säilitada võimalikult suures mahus ja
tagada ala funktsionaalne toimimine roheala. Ehituse käigus tuleb järgida keskkonnakaitse
reegleid. Ehitusjäätmed likvideerida. Pinnasetööde käigus kaevatud mulda planeeritakse
ja tasandatakse ümber maja.
Töö nr. 130723I – Üksikelamu ja abihoone ehitusprojekt – Eelprojekt – Jalaka tn 2, Lähtse küla,
Kiili vald, Harju maakond 8/35
UUS MAAILM ARHITEKTUURIBÜROO OÜ
Toompuiestee 30, Kesklinna linnaosa, Tallinn, Harju maakond, 10149
www.idearhitektid.ee
2.7.2 Projekteeritud haljastus
Jalaka tn 2 krundi siseperimeetril istutatakse elupuuhekk. Elupuuhekk istutada
paljasjuursetest istikutest. Taimedel peab jääma enne külmasid 2 nädalat juurdumisaega.
Pärast istikute mahapanekut kastetakse neid väga põhjalikult. Istutustihedus sõltub valitud
liigist: jõulisemaid ja suuremamahulisi liike (ungari sirel, must aroonia, põisenelas) istutada
hõredamalt 50...70 cm tagant. Kasinamakasvulisi (pukspuu) 20 cm tagant. Traditsioonilisi
hekke (tuhkpuu, liguster, magesõstar) 30...40 cm tagant. Reeglina piisab korraliku
lõikamise puhul üherealisest istutusest. Mitte projekteerida hekki olemasoleva säilitatava
kõrghaljastuse juurestiku kaitsealasse, et tagada nii olemasolevale kui ka rajatavale
haljastusele kasvutingimuste säilitamine.
Kinnistul on ette nähtud kõrghaljastuse rajamine koos mahtudega vastavalt
detailplaneeringule (detailplaneeringu kohaselt on kõrghaljastuse rajamise kohustus ca
25% ulatuses krundi pinnast kuid mitte vähem kui ette nähtud hoone ehitusalune pind).
Lisaks kinnistu kirdeosas olemasolevale kõrghaljastusele, sellel kinnistul on plaanis
istutada veel vähemalt 21 puud (vt. AS – 01), puude istutamisel tuleb arvestada vastavust
EVS 843:2016 normidele. Istutatav taimemetarejal peab vastama Eesti Vabariigi
standardile EVS 778:2001. Tänavamaale istutatavate lehtpuude tüve läbimõõt pab olema
minimaalselt 6 cm.
Teede- ja platsideäärsed haljasalad tuleb planeerida, vajadusel täiendada täitepinnasega,
katta seejärel kasvumullaga paksusega 20 cm. Kasvumullana kasutada tavalist
põllumulda, mis ei sisalda prahti ja kive, mille mõõtmed ületavad 2/3 kasvukihi paksusest.
Kasvumullana võib kasutada varem eemaldatud kasvumulda, kui on kontrollitud selle
saasteainete sisaldus. Taimede istutusaugud kaevatakse valmis ja täidetakse
kasvumullaga. Seejärel täidetakse kogu murualune maa-ala väetisega segatud
kasvumulla kihiga 15-20 cm.
Väetise võib ka kasvukihile ühtlaselt jaotada kulunormiga 75 g/m2 ja rehitseda pinnasesse.
Mullakiht vajub 3-5 cm. Mullakiht tasandatakse ja rullitakse kinni ning pind peaks
lõpptulemusena jääma sillutisest 1 cm võrra madalamale, siis saab ka muru ääre ühtlaselt
tasaseks niita. Seemnesegu valitakse kasvutingimust järgi (varjumuru, kuiva ala muru
jne.). Seemnekogus jagatakse pooleks, pool kogust külvatakse piki ja teine pool
põikisuunas. Külvata on soovitav tuulevaikse ilmaga. Ehitusjärelevalve poolt heaks
kiidetud valik muruseemet tuleb ühtlaselt külvata kulunormiga vähemalt 20 g/m2, seeme
tuleb kergelt mulda rehitseda.
Sobiv muruseemne koostis: karjamaa raihein 15%, võsundiline punane aruhein 25%,
puhmikuline punane aruhein 20%, aasnurmikas 40%. Muru hooldamiseks tuleb kevadel ja
sügisel ära riisuda lehed. Kasta-vihmutada 10 l/m² vastavalt vajadusele, kuid enne muru
kolletumist. Muru niita vastavalt ilmastikutingimustele kord 1-2 nädala jooksul.
Põuaperioodil peab muru kõrgus olema vähemalt 6 cm. Muru väetada 3 korda aastas,
kevadel ja kaks korda lämmastikväetisega, augustis fosfor- ja kaaliumväetisega. Krundi
täpseks haljastuse lahenduseks vajadusel tellida eraldi haljastusprojekt.
2.7.3 Väikeehitised ja -vormid
Krundile ei ole ettenähtud väikevorme.
Töö nr. 130723I – Üksikelamu ja abihoone ehitusprojekt – Eelprojekt – Jalaka tn 2, Lähtse küla,
Kiili vald, Harju maakond 9/35
UUS MAAILM ARHITEKTUURIBÜROO OÜ
Toompuiestee 30, Kesklinna linnaosa, Tallinn, Harju maakond, 10149
www.idearhitektid.ee
2.7.4 Piirded ja väravad
Kinnistu loode, lääne ja lõuna küljele on projekteeritud vertikaalne puitaed metallpostidel
kõrgusega 1.2 meetrit. Kruntide vahelised piirdeaiad kirdest ja idast – 1,5 meetri kõrgune
metallvõrk. Sissesõiduväravaks on ettenähtud 4 meetri laiune terasraamis liugvärav, mis
varustada avamisautomaatikaga. Jalgvärav on samuti terasraamis laiusega 1.1 m.
Kinnistu omaniku soovil on kavandatud piirdeaed ümber kogu kinnistu perimeetri,
seejuures tuleb tagada juurdepääs kraavi hooldamiseks. Ehituse käigus tuleb vältida
piirdeaia ja piirdeaia postide vundamentide sattumist kaablile. Vajadusel piirdeaia
vundament sillata kaablite kinnistule sisseviikude kohal.
2.7.5 Jäätmekäitlus
Ehitusjäätmed sorteerida ja koguda kokku ehitusjäätmete konteinerisse ja ladustada
litsentseeritud firma poolt. Ehitamise käigus ei tekki jäätmeid rohkem kui 1 m3 päevas ja
kogu ehitusperioodi kestel üle 10 m3. Jäätmete käitlemisel tuleb lähtuda jäätmeseadusest
ja kohaliku omavalitsuse jäätmehoolduseeskirjast.
2.8 Maa-ala tehnilised andmed
Krundi pind 3716 m2
Eramu ehitisealune pind 248.2 m2
Maapealse osa alune pind 248.2 m2
Eramu maht 1181 m3
Eramu maapealse osa maht 1181 m3
Eramu maapealsete korruste arv 1
Eramu maa-aluste korruste arv 0
Abihoone ehitisealune pind 43.6 m2
Abihoone osa alune pind 43.6 m2
Abihoone maht 176.4 m3
Abihoone maapealse osa maht 176.4 m3
Abihoone maapealsete korruste arv 1
Abihoone maa-aluste korruste arv 0
Krundi täisehituse %
7.9 %
Parkimiskohtade arv 3 kohta
3. A R H I T E K T U U R
Arhitektuuri seletuskirja koostab arhitekt.
Käesoleva projektiga on lahendatud ühekorruseline üksikelamu ja selle juurde kuuluv
abihoone. Eramu on 23 x 14.6 meetri suurune ja maksimaalselt 6.5 meetri kõrgune ehitis.
Hoone arhitektuurse kontseptsiooni valikul oli arvestatud tellija sooviga projekteerida
võimalikult lihtsa mahuga ja konstruktsioonide lahendusega kivihoonet. Abihoone on 10.3
x 4.2 meetri suurune ja maksimaalselt 4.1 meetri kõrgune puitkarkassil ehitis.
3.1 Üdandmed
Töö nr. 130723I – Üksikelamu ja abihoone ehitusprojekt – Eelprojekt – Jalaka tn 2, Lähtse küla,
Kiili vald, Harju maakond 10/35
UUS MAAILM ARHITEKTUURIBÜROO OÜ
Toompuiestee 30, Kesklinna linnaosa, Tallinn, Harju maakond, 10149
www.idearhitektid.ee
3.1.1 Projekteerimistöö piiritlus
Arhitektuuri osa hõlmab hoone korruste plaane, vaateid koos lõikega, katuse ja
vundamendi plaani.
3.1.2 Alusdokumendid
3.1.2.1 Lähteandmed
Lähteandeteks projekti koostamisel olid tellija soov ning punktis 1.1 nimetatud
ehitusnormid ja projekteerimisstandardid.
3.1.2.2 Uuringud, mõõtmised ja prognoosid
Geo-mõõdistus dateeritud 27.07.2026 (GEOPLUS OÜ; töö nr. MP - 346/07-26).
3.1.3 Normdokumendid
− Siseministri määrus nr.17 vastu võetud 01.03.2021 "Ehitisele esitatavad
tuleohutusnõuded.“
− Majandus- ja taristuministri määrus nr. 97, 17.07.2015 – Nõuded ehitusprojektile.
− EVS 812-2:2014+AC:2018 - Ventilatsioonisüsteemide tuleohutus.
− EVS 812-3:2018 - Küttesüsteemide tuleohutus.
− EVS 812-6:2012+A1:2013 - Tuletõrje veevarustus
− Eesti standard EVS 842:2003 Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest
− Eesti standard EVS-EN 16798-1:2019 Hoonete energiatõhusus. Hoonete ventilatsioon.
Osa 1: Sisekeskkonna lähteandmed hoonete energiatõhususe projekteerimiseks ja
hindamiseks, lähtudes siseõhu kvaliteedist, soojuslikust keskkonnast, valgustusest ja
akustikast
− Sotsiaalministri 12.11.2025 määrus nr 61 „Nõuded müra, sealhulgas ultra- ja infraheli
ohutusele elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning helirõhutaseme mõõtmise
meetodid“ (jõustunud 17.11.2025)
− Ehitusmaterjalidele ja -toodetele esitatavad nõuded ja nendele nõuetele
vastavuse tõendamise kord; Majandus- ja taristuministri määrus nr. 49; 26.07.2013. RT I,
30.07.2013, 2
− Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 11.12.2018 määrus nr 63 „Hoone energiatõhususe
miinimumnõuded“ (kehtiv redaktsioon).
3.2 Arhitektuuri üldlahendus
3.3.1 Hoone paiknemine, planeeringu piirangud
Kõik vahekaugused naaberkruntidest on kõik vähemalt 5 m.
3.3.2 Hoone ehitusetapid ja laiendamise võimalused
Hoone tulevane laiendamine ei ole ettenähtud.
3.3.3 Energiatõhusus ja sisekliima
Hoone piirdetarindid ja tehnosüsteemid on projekteeritud selliselt, et saavutada
energiatõhususarv ETA = 120 kWh/(m²·a) (vt ptk Energiatõhusus).
Töö nr. 130723I – Üksikelamu ja abihoone ehitusprojekt – Eelprojekt – Jalaka tn 2, Lähtse küla,
Kiili vald, Harju maakond 11/35
UUS MAAILM ARHITEKTUURIBÜROO OÜ
Toompuiestee 30, Kesklinna linnaosa, Tallinn, Harju maakond, 10149
www.idearhitektid.ee
3.3.4 Hoone ruumid
Üksikelamu plaanilahenduse skeem on lihtne ja võimalikult funktsionaalne. Peasissekäik
on projekteeritud hoone keskele põhja küljele juurdepääsuga parkimisalalt. Hoone ida ja
lõuna küljele on projekteeritud sügavimmutatud puidust terrass. Peasissepääsust pääseb
esikusse, millest paremalt asub garaaz ja tehniline ruum, otse koridorist asub avatud köök,
avar elu- ja söögituba, kust pääseb terrassile ja saunakompleks. Esikust vasakule asuvad
garderoob, WC, 3 magamistuba, millest üks omab eraldi vannitoa ja garderoobi.
Abihoone sissepääs asub hoone lääneosas, hoone sees asuvad puhkeruum, dussiruum ja
WC ning abiruum.
3.4 Hoone konstruktsioonid ja pinnakatted
3.4.1 Vundament
Eramu põrandakonstruktsioon koosneb monoliitsest raudbetoonplaadist, mis on
soojustatud vahtpolüstüreeniga EPS100 ja paigaldatud tihendatud liiva aluse peale.
Põranda betoonkeha mark, konfiguratsioon, armeering ning soojustuse mark
täpsustatakse konstruktiivses projektis. Põranda alused ja sisesed kommunikatsioonid
ning läbiviigud vajadusel täpsustatakse eriosade projektis. Terrasside vundamendi tüüp ja
asetus määratakse järgmises projekti staadiumis või tööde käigus.
Vundamendi ehitamisel tuleb kindlasti arvestada radooni kaitsega so. kasutada
radoonikilet ja vundamendi tuulutust (radoonikaevud).
Terrasside vundamendi tüüp ja asetus määratakse järgmises projekti staadiumis või tööde
käigus.
Abihoone vundamendilaheduseks on madal vaivundament d200mm (armeeritud, betoon
C20/25) ilma keldrita, mis on paigaldatud tihendatud mineraalse aluse peale. Põranda
konstruktsiooni täpsustada järgmistes projekteerimisetappides. Põranda alused ja sisesed
kommunikatsioonid ning läbiviigud vajadusel täpsustatakse eriosade projektis.
3.4.2 Eramu põrand pinnasel PP1
Põrandad – Vannitoas, WC – s, puhkeruumis, köögis – keraamilised plaadid; koridoris,
elutoas, magamistubades – parkettpõrand; tehnilises ruumis ja garaazis – betoonpõrand.
- Põrandakate (parkett (+ aluspõrand) / keraamiline plaat (+ paigaldussegu) /
betoonpõrand)
- Niiskustõke (märgades ruumides)
- Armeeritud betoon ääreelementide ja paksendustega kandeseinte all 120 mm
(põrandaküttetorud sees)
- Vee- ja radoonikindel membraan (nt. Grace Preprufe 160 R)
- Soojustus, vahtpolüstüreen EPS100 2x100=200 mm
- Tihendatud mineraalne alus min 350 mm
Töö nr. 130723I – Üksikelamu ja abihoone ehitusprojekt – Eelprojekt – Jalaka tn 2, Lähtse küla,
Kiili vald, Harju maakond 12/35
UUS MAAILM ARHITEKTUURIBÜROO OÜ
Toompuiestee 30, Kesklinna linnaosa, Tallinn, Harju maakond, 10149
www.idearhitektid.ee
3.4.3 Eramu vertikaalsed ja horisontaalsed kandekonstruktsioonid
Projekteeritud elamu välisseinte kandekonstruktsioonid on põhiosas väikeplokkidest (nt.
Fibo 5 Mpa 200 mm). Katuse kandev osa ehitatakse puidust. Ehitiste kandvad
konstruktsioonid täpsustada konstruktioonide projekti raames.
3.4.4 Eramu trepid
Eramu peaukse esine õuetrepp ja terrass on projekteeritud sügavimmutatud ja faasitud
servadega laudisest sügavimmutatud taladel, vundamendi tüüp täpsustada järgmises
projekti staadiumis või tööde käigus.
3.4.5 Eramu välissein VS-I
- Krohv või horisontaalne termopuit
- Soojustus (nt. EPS60) 200 mm
- Kergkruus-väikeplokk (nt. Fibo 5 MPa) 200 mm
- Siseviimistlus / Krohv
3.4.6 Eramu sisesein SS-I
- Siseviimistlus / Krohv
- Fibo plokk 100...200 mm
- Siseviimistlus / Krohv
3.4.7 Eramu katus KA-I
- Reakivi Evo must (paigaldus vastavalt tootja juhisele)
- Alusroov 50x50 s.400mm
- Distantsliist 25x50mm
- Katusekile
- PUITFERM / alumises pinnas soojustus puistevill (nt. Isover KL) 500mm
- Aurutõke
- Puit- või metallkarkass (nt. AP-25 profiil) 25mm topelt
- Kipskartongplaat 13 mm
- Siseviimistlus / Krohv
3.4.8 Eramu avatäited
Aknad ja terrassiuksed on plastraamidega - toon: tumehall, RAL 7021;
Välisuks on turvauks metallist - toon: tumehall, RAL 7021; 1tk
Garaaziuks on metallist - toon: tumehall, RAL 7021; 1tk
Profiili toon: väljast – toon: tumehall, RAL 7021 / seest - toon: valge RAL 9016;
- Klaaspakett: argooniga täidetud, vaheliist plastik, hall / aknatarvikute viimistlus: RAL
9016 (valge);
- Käepide: valge
- Heliisolatsiooniandmed: min 35 dB. Akende valikul tuleb tähelepanu pöörduda akende
heliisolatsioonile transpordimüra suhtes.
- Nõuded akendele (klass A3): õhuläbilaskvus - klass 4 / veepidavus - 7a / vastupanu
Töö nr. 130723I – Üksikelamu ja abihoone ehitusprojekt – Eelprojekt – Jalaka tn 2, Lähtse küla,
Kiili vald, Harju maakond 13/35
UUS MAAILM ARHITEKTUURIBÜROO OÜ
Toompuiestee 30, Kesklinna linnaosa, Tallinn, Harju maakond, 10149
www.idearhitektid.ee
tuulekoormusele - C2
- Päikesefaktor SF= 0,5
3.4.9 Eramu välisviimistlus
• Välisseinad:
Krohv – toon: valge, RAL 9016;
Horisontaalne termopuit – toon: tumehall - hall, RAL 7016;
• Tuulekapp – toon: tumehall, RAL 7016;
• Katus: Reakivi Evo tumehall (nt. Monier) – toon: RR2H3 Antratsiithall;
• Metallelemendid, uste ja akende veeplekid, katuse veeplekid, vihmaveetorud on tehases
värvitud plekist – RR2H3 Antratsiithall;
• Terrassilauad ja esitrepp – sügavimmutatud puit – toon: beez, RAL 1001;
• Sokkel: krohvitud soklikrohvisüsteemiga (nt. Caparol) – toon: tumehall, RAL 7021;
3.4.10 Abihoone põrand pinnasel PP1
Põrandad – Vannitoas, WC – s, puhkeruumis, köögis – keraamilised plaadid; koridoris,
elutoas, magamistubades – parkettpõrand; tehnilises ruumis ja garaazis – betoonpõrand.
- Põrandakate (parkett (+ aluspõrand) / keraamiline plaat (+ paigaldussegu)
- Niiskustõke (märgades ruumides)
- OSB plaat 22 mm
- Puittalad 50 x 200 mm, samm 600 mm, soojustus kivivill 200 mm
- Tuuletõkkeplaat 12 mm
- Kandekonstruktsioon pruss 200x50mm samm 600mm
- Näriliste võrk
3.4.11 Abihoone vertikaalsed ja horisontaalsed kandekonstruktsioonid
Projekteeritud abihoone välisseinte kandekonstruktsioonid on põhiosas puitkarkassist.
Katuse kandev osa ehitatakse puidust. Ehitiste kandvad konstruktsioonid täpsustada
konstruktioonide projekti raames.
3.4.12 Abihoone trepid
Abihoone peaukse esine õuetrepp on projekteeritud sügavimmutatud ja faasitud
servadega laudisest sügavimmutatud taladel, vundamendi tüüp täpsustada järgmises
projekti staadiumis või tööde käigus.
3.4.13 Abihoone välissein VS-I
- Värvitud välisvoodrilaud 18mm
- Distantsliist laud 25x50mm
- OSB plaat 10mm
- Soojustus jäik kivivill 100mm
- Kandekonstruktsioon pruss 100x50mm samm 600mm
- Roovitus pruss 50x50mm
- Lisasoojustus jäik kivivill 50mm
- Aurutõkke 0.2mm
- Distantsliist laud 25x50mm
Töö nr. 130723I – Üksikelamu ja abihoone ehitusprojekt – Eelprojekt – Jalaka tn 2, Lähtse küla,
Kiili vald, Harju maakond 14/35
UUS MAAILM ARHITEKTUURIBÜROO OÜ
Toompuiestee 30, Kesklinna linnaosa, Tallinn, Harju maakond, 10149
www.idearhitektid.ee
- Värvitud sisevoodrilaud 12mm
3.4.14 Abihoone sisesein SS-I
- Metallkarkass 95 mm / Soojustus kivivill 100 mm
- OSB plaat 10mm
- Värvitud sisevoodrilaud 12mm
3.4.15 Abihoone katus KA-I
- Plekk kiviprofiil
- Alusroov 25x100 mm
- Hingav katuse aluskate
- Sarikas pruss 150x50mm samm 600mm
3.4.16 Abihoone katuslagi
- Kandekonstruktsioon pruss 150x50mm samm 600mm
- Soojustus jäik kivivill 150mm
- Roovitus pruss 50x50mm
- Lisasoojustus jäik kivivill 50mm
- Aurutõkke 0.2mm
- Distantsliist laud 25x50mm
- Värvitud sisevoodrilaud 12mm
3.4.17 Sokkel
- Kivipuruga kaetud sokliplaat (nt. Tempsi Zoccolo) 10 mm
- Tsementkiudplaat 16 mm
- Hüdroisoltsioon
3.4.18 Abihoone välisviimistlus
• Välisseinad: Horisontaalne puitlaudis, tuulekapp – toon: heleroheline, RAL 6013;
• Tuulekapp – toon: välisseintega ühes toonis; Sokkel on kivipuruga kaetud sokliplaat (nt.
Tempsi Zoccolo) katusega ühes toonis – toon: tumepruun, RAL 8017;
• Katus: Katus - Teraskivi FEB Forma katusekate – toon: RR32 Tumepruun;
• Metallelemendid, uste ja akende veeplekid, katuse veeplekid, vihmaveetorud on tehases
värvitud plekist – RR32 Tumepruun;
• Aknad ja terrassiuksed on plastraamidega - toon: valge, RAL 9016;
3.4.18 Üldnõuded siseviimistlusele
Siseviimistlus teostada järgides SisetöödeRYL 2013 Hoone sisetööd ja MaalritöödeRYL
2012 Maalritööde kvaliteedi üldnõuded ja viimistluskombinatsioonid. Tubade ja abiruumide
seinad värvitakse või tapeeditakse. Märgade ruumide viimistlemisel kasutada keraamilisi
plaate vms sobivadi materjale.
3.5 Hoone tehnilised andmed
Üksikelamu ehitisealune pind 248.2 m2
Üksikelamu maapealse osa alune pind 248.2 m2
Üksikelamu maht 1181 m3
Üksikelamu maapealse osa maht 1181 m3
Töö nr. 130723I – Üksikelamu ja abihoone ehitusprojekt – Eelprojekt – Jalaka tn 2, Lähtse küla,
Kiili vald, Harju maakond 15/35
UUS MAAILM ARHITEKTUURIBÜROO OÜ
Toompuiestee 30, Kesklinna linnaosa, Tallinn, Harju maakond, 10149
www.idearhitektid.ee
Üksikelamu maapealsete korruste arv 1
Üksikelamu maa-aluste korruste arv 0
Üksikelamu korruselisus 1
Üksikelamu harja kõrgus maapinnast 6.5 m
Üksikelamu absoluutne kõrgus 50.3 m
Üksikelamu pikkus 23 m
Üksikelamu laius 14.6 m
Üksikelamu katusekalle 40° (põhiosas)
Üksikelamu suletud brutopind 230.8 m2
Üksikelamu suletud netopind 193.5 m2
Üksikelamu köetav pind 193.5 m2
Üksikelamu eluruumide pind 158 m2
Üksikelamu tehnopind 3.0 m2
Üksikelamu üldkasutatav pind 32.5 m2
Üksikelamu tubade arv 4
Üksikelamu tulepüsivusklass TP-3
Abihoone ehitisealune pind 43.6 m2
Abihoone maapealse osa alune pind 43.6 m2
Abihoone maht 176.4 m3
Abihoone maapealse osa maht 176.4 m3
Abihoone maapealsete korruste arv 1
Abihoone maa-aluste korruste arv 0
Abihoone korruselisus 1
Abihoone harja kõrgus maapinnast 4.1 m
Abihoone absoluutne kõrgus 48.8 m
Abihoone pikkus 10.3 m
Abihoone laius 4.2 m
Abihoone katusekalle 19°
Abihoone suletud brutopind 43.6 m2
Abihoone suletud netopind 36.1 m2
Abihoone köetav pind 36.1 m2
Abihoone mitteeluruumide pind 36.1 m2
Abihoone tehnopind 0 m2
Abihoone üldkasutatav pind 0 m2
Abihoone tulepüsivusklass TP-3
4. K O N S T R U K T S I O O N I D
4.1 Üldandmed
4.1.1 Projekteerimistöö piiritlus
Selles peatükkis määratletud koormused on ligikaudsed ning vajavad täpsustust
ehituskonstruktsiivses osas.
Töö nr. 130723I – Üksikelamu ja abihoone ehitusprojekt – Eelprojekt – Jalaka tn 2, Lähtse küla,
Kiili vald, Harju maakond 16/35
UUS MAAILM ARHITEKTUURIBÜROO OÜ
Toompuiestee 30, Kesklinna linnaosa, Tallinn, Harju maakond, 10149
www.idearhitektid.ee
4.1.2 Alusdokumendid
4.1.2.1 Lähteandmed
Lähteandeteks projekti koostamisel olid tellija soov ning punktis 2.1.2.3 nimetatud
ehitusnormid ja projekteerimisstandardid.
4.1.2.2 Ehitusuuringud
Geo-mõõdistus dateeritud 27.07.2026 (GEOPLUS OÜ; töö nr. MP - 346/07-26).
4.1.2.3 Normdokumendid
Ehituskonstruktsioonide projekteerimisel lähtutakse alljärgnevatest seadustest ja norm-
dokumentidest:
Ehitusseadustik
EVS 932:2017 Ehitusprojekt
„EVS-EN 1990:2002 Eurokoodeks. Ehituskonstruktsioonide projekteerimise alused.“ ja
sellega liituvad abimaterjalid.
„EVS-EN 1991-1-1:2002 Eurokoodeks 1: Ehituskonstruktsioonide koormused. Osa 1-1:
Üldkoormused . Mahukaalud, omakaalud, hoonete kasuskoormused.“ ja sellega liituvad
abimaterjalid.
„EVS-EN 1991-1-2:2004 Eurokoodeks 1: Ehituskonstruktsioonide koormused. Osa 1-2:
Üldkoormused. Tulekahjukoormus.“ ja sellega liituvad abimaterjalid.
„EVS-EN 1991-1-3:2006 Eurokoodeks 1: Ehituskonstruktsioonide koormused. Osa 1-3:
Üldkoormused. Lumekoormus.“ ja sellega liituvad abimaterjalid.
„EVS-EN 1991-1-4:2005 Eurokoodeks 1: Ehituskonstruktsioonide koormused. Osa 1-4:
Tuulekoormus.“ ja sellega liituvad abimaterjalid.
„EVS-EN 1992-1-1:2005 Eurokoodeks 2: Betoonkonstruktsioonide projekteerimine. Osa 1-
1: Üldreeglid ja reeglid hoonetele.“ ja sellega liituvad abimaterjalid.
„EVS-EN 1993-1-1:2005 Eurokoodeks 3. Teraskonstruktsioonide projekteerimine. Osa 1-
1: Üldreeglid ja reeglid hoonete projekteerimiseks.“ ja sellega liituvad abimaterjalid.
„EVS-EN 1994-1-1:2006 Eurokoodeks 4: Terasest ja betoonist komposiitkonstruktsioonide
projekteerimine. Osa 1-1: Üldreeglid ja reeglid hoonete projekteerimiseks.“ ja sellega
liituvad abimaterjalid.
„EVS-EN 1995-1-1:2005 Eurokoodeks 5: Puitkonstruktsioonide projekteerimine. Osa 1-1:
Üldist. Üldreeglid ja reeglid hoonete projekteerimiseks.“ ja sellega liituvad abimaterjalid.
„EVS-EN 1996-1-1:2005+A1:2012 Eurokoodeks 6: Kivikonstruktsioonide projekteerimine.
Osa 1-1: Üldreeglid sarrustatud ja sarrustamata kivikonstruktsioonide
projekteerimiseks.“ ja sellega liituvad abimaterjalid.
„EVS-EN 1997-1:2005 Eurokoodeks 7: Geotehniline projekteerimine. Osa 1:
Üldeeskirjad.“ ja
sellega liituvad abimaterjalid.
Muud asjakohased Eesti ehitusnormid, viimaste puudumisel Euronormid, Eesti Vabariigi
Standardid.
4.2 Tehnilised põhinõuded hoone kandekonstruktsioonidele
Töö nr. 130723I – Üksikelamu ja abihoone ehitusprojekt – Eelprojekt – Jalaka tn 2, Lähtse küla,
Kiili vald, Harju maakond 17/35
UUS MAAILM ARHITEKTUURIBÜROO OÜ
Toompuiestee 30, Kesklinna linnaosa, Tallinn, Harju maakond, 10149
www.idearhitektid.ee
4.2.1 Projekteeritud kasutusiga
Kuna ei ole teisiti kokku lepitud, siis loetakse EVS-EN 1990:2002 kohaselt uute
kandekonstruktsioonide kasutusea kategooriaks klass 4 (hooned ja muud sarnased
kandekonstruktsioonid), planeeritav kasutusiga 50 aastat.
4.2.2 Tagajärgede- ja töökindlusklass
Standardi EVS-EN 1990:2002 kohaselt töökindluse eristamise eesmärgil on eluhoone
kandekonstruktsioonid määratletud tagajärgede klassiks CC1.
4.2.3 Järelevalvetase
Standardi EVS-EN 1990:2002 kohaselt on järelevalve tase IL3 ehk teostatakse
suurendatud
järelevalvet: kolmanda poole järelevalve.
4.2.4 Koormused
4.2.4.1 Kasuskoormused, tehnoloogilised ja seadmete koormused
Vastavalt standardile EVS-EN 1991-1-2:2002 liigitakse uusehitise järgmistele
kasutusklassile:
klass A – qk=2,0 kN/m2, Qk=2,0 kN;
Horisontaalse koormuse klassid rinnatisele ja barjäärile on standardi EVS-EN 1991-1-
2:2002 põhjal:
klass A – qk=0,5 kN/m (rinnatisele ja barjäärile kuni 1,2 m kõrguseni);
Koormuse osavarutegur γG=1,5.
4.2.4.2 Lumekoormus
Normatiivne lumekoormus maapinnal sk=1,5 kN/m2. Katuse lumekoormuse kujutegur
μ1=0,8. Lumekoormused ja lumekotid arvutatakse vastavalt standardile EVS-EN 1991-1-
3:2006. Koormuse osavarutegur γQ=1,5.
4.2.4.3 Tuulekoormus
Tuule põhiline baaskiiruse väärtus on vb=21,0 m/s ja keskmine tuule baaskiirusrõhk
qp=0,618 kN/m2. Maastiku tüüp – II. Välis- ja siseõhutegurid vastavalt standardile EVS-EN
1991-1-4:2007. Koormuse osavarutegur γQ=1,5.
4.2.4.4 Muud koormused
Omakaalukoormused on leitud vastavalt projekteeritud konstruktsioonidele ning tehniliste
seadmete kaaludele. Alalise koormuse osavarutegur γQ=1,2.
4.3 Hoone kandeskelett
Ehitiste kandvad konstruktsioonid täpsustada konstruktioonide projekti raames.
Üksikelamu põrandakonstruktsioon koosneb monoliitsest raudbetoonplaadist. Kasutada
armatuuri A400H, armatuuri ülekate jätkukohtades min ~400mm. Armatuuri kaitsekiht
taldmikus vähemalt 50 mm, mujal 30 mm. Enne betoneerimist tuleb paigaldada kõik
Töö nr. 130723I – Üksikelamu ja abihoone ehitusprojekt – Eelprojekt – Jalaka tn 2, Lähtse küla,
Kiili vald, Harju maakond 18/35
UUS MAAILM ARHITEKTUURIBÜROO OÜ
Toompuiestee 30, Kesklinna linnaosa, Tallinn, Harju maakond, 10149
www.idearhitektid.ee
hoonealused kommunikatsioonid koos vajalike läbiviikudega vundamendist. Vundamendi
mõõtusid, rajamissügavust ning armeerimist projekteerida vastavalt geoloogilistele
tingimustele kohapeal. Betoontööde järelevalveklass 2; tolerantsiklass 1 (EVS-EN 13670-
1:2010). Sarrusterase painutamine ja lõikamine vastavalt EVS-EN 13670-1:2010.
Tagasitäide teostada hästi dreeniva mineraalse pinnasega (liiv, kruus), mis tihendatakse
vähemalt 95%-ni. Keskkonnaklass – pinnasega kokkupuutuvad elemendid XC2.
Raudbetoonkonstruktsiooni ehitamisel järgida Eesti Standardis EVS-EN 13670-1:2010 ja
Eesti Betooniühingu juhendis BÜ2, BÜ4 esitatud nõudeid ja tolerantside väärtuseid.
Hüdroisolatsioon kanda/paigaldada seintele ja põrandale vastavalt tootja juhistele.
Töövõtus järgida ehituse üldiseid kvaliteedinõudeid (MaaRYL 2010), kvaliteeditaset ja
tööviise ning head ehitustava.
Hoone välisseinte kandvaks elemendiks on kergkruus-väikeplokk (nt. Fibo 5MPa)
paksusega 200 mm. Katuse kandvaks elemendiks on tehases valmistatud puitferm, mis
toetub välisseintele. Puittalade samm valida vastavalt arvutustele.
Abihoone vundamendilaheduseks on madal vaivundament d200mm (armeeritud, betoon
C20/25) ilma keldrita, mis on paigaldatud tihendatud mineraalse aluse peale. Abihoone on
ühekorruseline. Hoone välisseinte kandvaks elemendiks on puitkarkass. Katuse kandev
osa ehitatakse puidust.
Kõik kandvate elementide täpsed mõõdud vajadusel lahendada edasistes projekteerimise
staadiumites. Kõikide materjalide ja konstruktsioonide kasutamisel peab ehitaja kursis
olema vastavate paigaldus- ja käsitlusjuhenditega. Need tuleb hankida materjalide ja
konstruktsioonide tootjatelt või müüjatelt.
5. T U L E O H U T U S
5.1 Üldandmed
Tuleohutuse osa koostatud vastavalt MTM määrusele nr. 97 (17.07.15) p.3. § 22
„Tuleohutuse osa“ ja koosneb seletuskirjast ning joonistest.
5.1.1 Alusdokumendid
5.1.1.1 Lähteandmed
Tuleohutusosa koostamisel on lähtutud:
− Majandus- ja taristuministri määrus nr. 97, 17.07.2015 – Nõuded ehitusprojektile.
− Siseministri määrus nr.17 vastu võetud 01.03.2021 "Ehitisele esitatavad
tuleohutusnõuded“
Töö nr. 130723I – Üksikelamu ja abihoone ehitusprojekt – Eelprojekt – Jalaka tn 2, Lähtse küla,
Kiili vald, Harju maakond 19/35
UUS MAAILM ARHITEKTUURIBÜROO OÜ
Toompuiestee 30, Kesklinna linnaosa, Tallinn, Harju maakond, 10149
www.idearhitektid.ee
− Siseministri määrus nr. 10 vastu võetud 18.02.2021 "Veevõtukoha rajamise,
katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused
ning kord"
− EVS 812-2:2014+AC:2018 - Ventilatsioonisüsteemide tuleohutus;
− EVS 812-3:2018 - Küttesüsteemide tuleohutus;
− EVS 812-2:2014+AC:2017 – Ehitise tulohutus. Osa 2: Ventilatsiooni süsteemid;
− EVS 812-6:2012+A1:2013+AC:2016+A2:2017 – Ehitiste tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje
veevarustus;
− EVS 812-7:2018 - Ehitiste tuleohutus. Osa 7: Ehitistele esitatava põhinõude,
tuleohutusnõude tagamine projekteerimise ja ehitamise käigus;
5.2 Projekteeritav
Käesoleva projektiga on lahendatud ühekorruseline üksikelamu ehitisealuse pinnaga
248.2 m2 ning selle juurde kuulub abihoone ehitisealuse pinnaga 43.6 m2. Üksikelamus
planeeritakse paigaldada õhk – vesi soojuspump ning elektrikeris leiliruumis. Kogu elamus
paigaldatakse vesipõrandaküte, sh garaazis. Eramu ventilatsioon on lahendatud
soojustagastusega ventilatsiooniseadmega, mis hakkab asuma tehnilises ruumis või
pööningul.
5.3 Tuleohutusklass, kasutusviis ja kasutusotstarve
1. Tulepüsivusklass – TP3
Nõudeid kandetarindite tulepusivusele ei ole.
2. Ehitise tuleohutusest tulenev ehitise liigitus – I kasutusviis (eluhoone / üksikelamu)
3. Tuletundlikkus –
Siseseinad ja lagi - D-s2,d2 (sisepinna väikseid osi võib katta klassifitseerimata
materjalidega)
Põrandad - nõudeid ei esitata
Mittekasutatav pööning ja madal pööning ja katusealune õõnsus - nõudeid ei esitata
Tehniline ruum - seinad ja lagi - B-s1, d0
Tehniline ruum – põrand - DFL-s1
Soojustussüsteem - D,d0
Välisseina välispind - D,d2
Õhutuspilu välispind - D,d2
Õhutuspilu sisepind - nõudeid ei esitata
Katusekate – Broof(t2)
Terrassi põrand – D-s2
Katusekatte väline tuletundlikkus - Broof (t2-t4)
Kaablid (ehitusaluse pinnaga üle 60 m2 ja kõrgusega kuni 28 m) – Dca-s2,d2,a2
Ventilatsioonisüsteemi rajamisel kasutatakse materjale, mis vastavad vähemalt A2-s1,d0
tuletundlikkusele
Eluhoone köögi väljatõmbekanal, mis ei ole rajatud šahti, peab olema tulepüsivusega
vähemalt EI 15 ja tuletundlikkusega vähemalt A2-s1,d0. Õhupuhasti ja väljatõmbekanali
ühendamiseks võib kasutada painduvaid kanaleid.
Töö nr. 130723I – Üksikelamu ja abihoone ehitusprojekt – Eelprojekt – Jalaka tn 2, Lähtse küla,
Kiili vald, Harju maakond 20/35
UUS MAAILM ARHITEKTUURIBÜROO OÜ
Toompuiestee 30, Kesklinna linnaosa, Tallinn, Harju maakond, 10149
www.idearhitektid.ee
4. Hoone korruste arv - 1
5.4 Tuleohutuse tagamise põhimõtted
5.4.1 Tuleohutuskujad
Ehitiste vahelised tuleohutuskujad on tagatud hoone igalt poolt. Hoone vahekaugused
kinnistupiiridest on vahemalt 5 m.
5.4.2 Kande- ja tuletõkkekonstruktsioonide tulepüsivusajad
TP3-klassi hoonetes kandekonstruktsioonide tulepüsivusaja nõudeid ei ole, välja arvatud
maaaluste keldritega hoonete keldrikorruse vahelae puhul ning EVS 812-7:2018 jaotises
7.1.9 toodu korral.
5.4.3 Põlemiskoormus
Hoone põlemiskoormus jääb alla 600MJ/m²
5.5 Tuletõkkesektsioonid, tulepüsivus
Hoonetes peavad olema esmased tulekustutusvahendid. Nende all on mõeldud kantavaid
vahendeid, mis on valmis kiireks kasutamiseks ja tulekahju korral kiiresti kättesaadavad.
Üksikelamu ja abihoone põhikorrusel peab olema paigaldatud autonoomne
tulekahjusignalisatsiooniandur. Andurite asukohta täpsustada ehituse käigus. Üksikelamu
tehnilisse ruumi paigaldatakse käsitulekustuti.
5.8 Evakuatsioonilahendus
5.8.1 Maksimaalne inimeste arv
Ühes korteris viibivate inimeste arv on üldjuhul 6. Projekteeritav üksikelamu koosneb ühest
korterist.
5.8.2 Evakuatsiooniteed
5.8.2.1 Eramu ja abihoone evakuatsiooniteede laiused ja arv
Eramu evakuatsioonitee I (VU-01) – välisuksest hoovi, laiusega 1000 mm;
Eramu evaruevakuatsioonitee I (VU-02) – koridorist hoovi, laiusega 900 mm;
Eramu evaruevakuatsioonitee II (VU-03) – sauna puhkeruumist hoovi, laiusega 900 mm;
Eramu evaruevakuatsioonitee III (VU-04) – elutoast hoovi, laiusega 1250 mm;
Eramu evaruevakuatsioonitee IV (VU-05) – elutoast hoovi, laiusega 1250 mm;
Eramu evaruevakuatsioonitee V (GU-01) – garaazist hoovi, laiusega 4000 mm;
Abihoone evakuatsioonitee I (VU-01) – välisuksest hoovi, laiusega 900 mm;
5.8.2.2 Evakuatsiooniväljapääsud
Eramu evakuatsiooniväljapääse on kokku 6. Abihoones on üks evakuatsiooniväljapääse.
Töö nr. 130723I – Üksikelamu ja abihoone ehitusprojekt – Eelprojekt – Jalaka tn 2, Lähtse küla,
Kiili vald, Harju maakond 21/35
UUS MAAILM ARHITEKTUURIBÜROO OÜ
Toompuiestee 30, Kesklinna linnaosa, Tallinn, Harju maakond, 10149
www.idearhitektid.ee
5.8.3 Pääsud keldrisse, pööningule ja katusele
Pääs hoonete katustele on vajadusel ettenähtud redeli kaudu. Pääs eramu pööninugle
toimub garaazist. Krundile sisesõit on loodest.
5.10 Tuleohutuspaigaldised
5.10.1 Automaatne tulekahjusignalisatsioon
Üksikelamu ja abihoone põhikorrusel peab olema paigaldatud autonoomne
tulekahjusignalisatsiooniandur ja vingugaasiandur. Andurite asukohta täpsustada ehituse
käigus.
5.10.2 Suitsueemaldamine
Käsitsi avatavate akende abil.
5.10.3 Tulekustutid
Majas peavad olema esmased tulekustutusvahendid. Nende all on mõeldud kantavaid
vahendeid, mis on valmis kiireks kasutamiseks ja tulekahju korral kiiresti kättesaadavad.
Projektiga kavandatakse A-B-C klassi pulbertulekustuti pulberaine massiga 6 kg, mis
hakkab asuma eramu tehnilises ruumis. Tulekustuti peab olema õigeaegselt kontrollitud,
töökorras, siltidega varustatult nähtavas ja kättesaadavas kohas. Tulekustutid
paigaldatakse kuni 1,4 m kõrgusele põranda tasapinnast.
5.11 Tehnosüsteemide tuleohutus
5.11.1 Kütteseadmete tuleohutus
Kütteseadmed tuleb ehitada ja paigaldada vastavalt EVS 812-3:2018 nõuetele.
Üksikelamu
köetakse õhk – vesi soojuspumbaga. Elamu põhikorrusel paigaldatakse paigaldatakse
vesiporandaküte, sh garaazis. Lisaks sellele esimese korruse leiliruumis hakkab asuma
elektrikeris.
Kütte- ja ventilatsioonisüsteemide erinevate elementide tööiga on 15-50 aastat. KV
süsteemide elementide tööea määrab tootja.
Kõik torude ja kaablite tuletõkketarindes läbiminekukohad nõuetekohaselt tehakse
tulekindlaks. Kajastada kaablite tuletundlikkused vastavalt Siseministri määrusele nr 17
lisa 10.
5.12 Päästemeeskonna juurdepääs ehitisele
Päästekommando juurdepääs on ette nähtud krundi loodest. Olemasoleva
Jalaka tänav T1 laius on piisav ühe tuletõrjeauto juurdesõiduks ning ei takista
evakuatsiooni.
5.13 Väline tulekustutusvesi
Töö nr. 130723I – Üksikelamu ja abihoone ehitusprojekt – Eelprojekt – Jalaka tn 2, Lähtse küla,
Kiili vald, Harju maakond 22/35
UUS MAAILM ARHITEKTUURIBÜROO OÜ
Toompuiestee 30, Kesklinna linnaosa, Tallinn, Harju maakond, 10149
www.idearhitektid.ee
Tuletõrjeveevarustus on ettenähtud maapealse hüdrandi baasil, mis saab toite
olmeveevarustuse torustikest. Hüdrandile peab olema tagatud veetoide 10 l/s kolme
tunni vältel. Lähim välistulekustutusvesi 10 l/s on tagatud Jugapuu tn 1
(30501:001:0299) kinnistu ääres paiknevast hüdrandist (kaugus kinnistu piirist on 30
m). Vastab standardile EVS 812-6:2012+A1:2013+AC:2016+A2:2017.
6. K Ü T E J A V E N T I L A T S I O O N
6.1 Üldandmed
6.1.1 Alusdokumendid
6.1.1.1 Normdokumendid
6.1.1.1 Normdokumendid
− Eesti Standard EVS-EN 12831-1:2017 Hoonete energiatõhusus. Arvutusliku
soojuskoormuse arvutusmeetod. Osa 1: Ruumi soojuskoormus, moodul M3-3. Kehtiv
alates 02.08.2017.
− Eesti Standard EVS-EN 16798-1:2019 Hoonete energiatõhusus. Hoonete ventilatsioon.
Osa 1: Sisekeskkonna lähteandmed hoonete energiatõhususe projekteerimiseks ja
hindamiseks, lähtudes siseõhu kvaliteedist, soojuslikust keskkonnast, valgustusest ja
akustikast. Moodul M1-6. Kehtiv alates 15.10.2019.
− Eesti Standard EVS 844:2022 Hoonete kütte projekteerimine
Kõik tehnosüsteemid peavad olema paigaldatud vastavalt RYL 2002.
Tehnosüsteemide paigaldamise üldised kvaliteetnõuded ja toote valmistaja poolt toodetele
kaasaantavatele paigaldusjuhenditele.
6.2 Olemasolev ja projekteeritav
Üksikelamus planeeritakse paigaldada õhk – vesi soojuspump kütteks ja tarbevee
soojendamiseks. Eramu ventilatsioon on lahendatud soojustagastusega ventilatsiooniga.
Elamu põhikorrusel on projekteeritud vesipõrandaküte, sh garaazis. Lisaks sellele
leiliruumis hakkab asuma elektrikeris.
Soojusvajaduste arvutamisel on lähtutud järgmistest piirdetarindite soojajuhtivustest (U-
arvudest):
- Välissein 0.14 W/m²K
- Vahelagi 0.085 W/m²K
- Aken N 0.73 W/m²K
- Aken S 0.69 W/m²K
- Aken W 0.76 W/m²K
- Aken E 0.69 W/m²K
- Välisuksed 1.0 W/m²K
- Garaaziuks 1.1 W/m²K
- Põrand pinnasel 0.09 W/m²K
Töö nr. 130723I – Üksikelamu ja abihoone ehitusprojekt – Eelprojekt – Jalaka tn 2, Lähtse küla,
Kiili vald, Harju maakond 23/35
UUS MAAILM ARHITEKTUURIBÜROO OÜ
Toompuiestee 30, Kesklinna linnaosa, Tallinn, Harju maakond, 10149
www.idearhitektid.ee
6.3 Välisõhu arvutuslikud parameetrid
6.3.1 Talvised arvutuslikud välisõhu parameetrid
Arvutuslik talvine välistemperatuur on -23°C.
6.3.2 Suvised arvutuslikud välisõhu parameetrid
Arvutuslik õhutemperatuur +21°C
Sissekliima parameetrid
Ruumide sisetemperatuurid, niiskus ja müra valitakse vastavalt sisekliima normidele ja
tehnoloogiale.
Magamistuba- +21°C, RH=50%/90% ≤30dB(A)
Elutuba- +21°C, RH=50%/90% ≤35dB(A)
Köök- +21°C, RH=50%/90% ≤35dB(A)
Esik- +21°C, RH=50%/90% ≤35dB(A)
Vannituba- +22°C, RH=50%/90% ≤35dB(A)
WC-s- +21°C, RH=50%/90% ≤40dB(A)
6.4 Ventilatsioon
Eramu ventilatsioon on lahendatud soojustagastusega ventilatsiooniga. Ventileeritava õhu
soojendamine toimub veekalorifeeriga. Ventseadme paigaldatakse tehnilise ruumi.
Heitõhk suunatud katusele tulutuskorstna kaudu. Heitõhu puhastamist ei ole ette nähtud.
Ventilatsiooni paigaldamiseks tubadesse kasutatakse karpi, mis varjab venttoru.
Väljatõmme on organiseeritud vannitubadest ja köögist, sissepuhe on ette nähtud elutuppa
ja magamistubadesse. Õhukanalid valmistatakse tsingitud terasplekist. Võimalusel
kasutatakse ümararistlõikelisi kanaleid. Kanalid paiknevad valdavalt ruumide lae all.
Süsteemi mõõdistamiseks ja seadistamiseks paigaldatakse kanalitele vajalikul hulgal
reguleerklappe (näit. PRA, Halton). Ventilatsioonisüsteemid varustatakse aerodünaamilise
mürataseme alandamiseks mürasummutajatega. Tuleb kasutada kõiki meetmeid, et ei
oleks ületatud ruumides lubatud mürataset.
6.4.1 Ventilatsiooni õhuhulgad
Töö nr. 130723I – Üksikelamu ja abihoone ehitusprojekt – Eelprojekt – Jalaka tn 2, Lähtse küla,
Kiili vald, Harju maakond 24/35
UUS MAAILM ARHITEKTUURIBÜROO OÜ
Toompuiestee 30, Kesklinna linnaosa, Tallinn, Harju maakond, 10149
www.idearhitektid.ee
7. K E S K K O N N A K A I T S E
7.1 Jäätmed
Üldiselt tuuakse jäätmed liigiti sorteerituna eraldi kottides konteinerisse. Rakendatake
jäätmehierarhiat: jäätmeteket tuleks vältida, ja kui see osutub võimatuks, tuleb jäätmeid nii
palju kui võimalik taaskasutada, s.h korduvkasutada, ringlusse võtta ning viia prügilasse
minimaalsel hulgal. Korraldatud jäätmeveoga on hõlmatud segaolmejäätmete kogumine ja
vedu ning vanapaberi kogumine.
Erinevate jäätmeliikide kogumiseks on soovitatav kasutada erinevat värvi jäätmemahuteid
koos vastavate kleebistega. Soovitatavad värvilahendused on:
1) hall ja must – segaolmejäätmed;
2) kollane – plast-, metall- ja segapakend;
3) roheline – klaaspakend;
4) sinine – paber- ja kartong;
5) punane - ohtlikud jäätmed;
6) pruun - biolagunevad jäätmed.
Biolagunevad jäätmed on mikroorganismide toel aeroobselt või anaeroobselt lagunevad
jäätmed, mille hulka kuuluvad näiteks toidujäätmed, haljastusjäätmed, reoveesete,
määrdunud vanapaber ja –papp. Paberit ja kartongi ei pea eraldi koguma kinnistul.
Kompostitavaid biolagunevad jäätmeid ei tule eraldi koguda kinnistul. Ka on lubatud
kinnistul tekkivaid orgaanilisi aia- ja toidujäätmeid kompostida kinnistu piires.
Biolagunevate toidujäätmete iseloom on teistest jäätmetest veidi erinev (üldjuhul määrivad,
hakkavad kiiresti haisema, talvel külmuvad kiiresti jms), seetõttu tuleb biolagunevate
jäätmete konteinereid tühjendada vähemalt korra nädalas ning iga konteineri sisse
Töö nr. 130723I – Üksikelamu ja abihoone ehitusprojekt – Eelprojekt – Jalaka tn 2, Lähtse küla,
Kiili vald, Harju maakond 25/35
UUS MAAILM ARHITEKTUURIBÜROO OÜ
Toompuiestee 30, Kesklinna linnaosa, Tallinn, Harju maakond, 10149
www.idearhitektid.ee
paigaldatakse spetsiaalne biolagunev vooderduskott. Aia- ja pargijäätmete puhul on
tegemist hooajaliselt tekkivate jäätmetega, mida võib kompostida majapidamiste juures või
viia need spetsiaalsele orgaaniliste jäätmete ladustusplatsile. Biolagunevate aia- ja
haljastusjäätmete kogumisring linna haljasaladelt toimub kevadeti ja sügiseti, samuti on
elanikel aastaringselt võimalus väikeses koguses haljastusjäätmeid üle anda
keskkonnajaamadesse.
Ohtlikud jäätmed. Majapidamistes jääb üle peamiselt vanu akusid ja patareisid,
värvijäätmeid, õliseid jäätmeid, vanu ravimeid. Jäätmete kogumiseks peab kasutama
kogumismahutit, mis tagab jäätmete kogumise nende levikut takistaval viisil, jäätmete
hoidmise haisu levikut takistaval viisil, tuleohu vältimise, võimaliku lekke vältimise.
Olmeprügi ja olmejäätmed kogutakse konteineritesse. Taaskasutatavate jäätmete
sorteerimiseks paigaldatakse vastavad sorteerimiskastid (paber ja kartong, pakendid,
biolagunevad köögi ja sööklajäätmed, põlevjäätmed: puit ja plastid) ja antakse üle
jäätmekäitlejale, kellega on sõlmitud jäätmekäitlus leping. Konteinerite tühjendamiseks on
sõlmitud hoone valdajal leping prügiveo teenust osutava firmaga. Olmejäätmete
konteinerisse ei tohi panna: ohtlikke jäätmeid, üle 40° C kuuma tuhka, lõhkematerjalidest
koosnevaid ja neid sisaldavaid jäätmeid, vedelaid ja mudalaadseid jäätmeid,
käimlajäätmeid, kogumiskaevude setteid, nakkusttekitavaid ja bioloogilisi jäätmeid,
radioaktiivseid jäätmeid, erikäitlust vajavaid jäätmeid, jäätmeid, mis võivad kahjustada
jäätmekogujaid, prügila töötajaid või jäätmeveovahendeid, aineid ja esemeid, mis oma
kaalu, koguse või kuju tõttu võivad kahjustada mahuteid või jäätmeveokeid või
raskendavad märkimisväärselt jäätmete kokkupressimist, taaskasutatavaid jäätmeid, mille
kogumine on korraldatud, ehitus- ja lammutusjäätmeid.
Segunenud olmejäätmed ning muud kergestiriknevad ja halvastilõhnavad jäätmed tuleb
paigutada mahutitesse paberi- või kilekottidesse pakitult ning selliselt, et need ei levitaks
lõhna, ei põhjustaks ohtu inimestele ega määriks mahuteid.
Käsitsi ja eriautoga teisaldatavad jäätmete kogumismahutid tuleb tühjendamise ajaks
paigaldada jäätmeveoautole ligipääsetavasse kohta tasasele kõvale alusele.
Kogumismahutite asukoha valikul tuleb arvestada esteetilisi ja tervisekaitse alaseid
aspekte.
Kogumismahutid peavad paiknema naaberkinnistul paiknevast eluhoonest vähemalt 5
meetri kaugusel, kui naabrid ei lepi kokku teisiti. Kogumismahutite tehnilise korrashoiu
tagab mahutite omanik, mahuti nõuetekohase paigutuse ja ümbruse korrashoiu tagab
mahuti valdaja.
Kogumispunktidesse paigaldatud kogumismahutid peavad olema varustatud
vastuvõetavate jäätmete liiki, kogumismahuti tühjendaja nime ja telefoninumbrit sisaldava
informatsiooniga.
Jäätmete veo ajal peab tagama et jäätmed, sealhulgas nendest imbuvad vedelikud ei
satuks laadimise ega vedamise ajal keskkonda. Jäätmete ja olmeprügi põletamine
kinnistul on keelatud.
Töö nr. 130723I – Üksikelamu ja abihoone ehitusprojekt – Eelprojekt – Jalaka tn 2, Lähtse küla,
Kiili vald, Harju maakond 26/35
UUS MAAILM ARHITEKTUURIBÜROO OÜ
Toompuiestee 30, Kesklinna linnaosa, Tallinn, Harju maakond, 10149
www.idearhitektid.ee
7.2 Ehitusjäätmed
Jäätmed tuleb likvideerida vastavalt Kiili vallas kehtivale jäätmehoolduseeskirjale nr. 5;
vastu võetud 19.04.2012. Ehitusjäätmeid vedav isik peab olema registreeritud
Keskkonnaametis. Ohtlike ehitusjäätmete üleandmisel peab lisaks jäätmeloale kontrollima
ka ohtlike jäätmete käitluslitsentsi olemasolu.
Töövõtja vastutab ehitusperioodil keskkonnakaitse eest ehitusplatsil ja selle kõrval oleval
alal vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele seadustele ja nõuetele ning Tellija antud
juhistele.
Ehitus- ja lammutusjäätmed koosnevad mitmesugustest materjalidest – mineraalsed
materjalid (pinnas, kivid, kipsil põhinevad materjalid, klaas), puit, metall, ohtlikud ained
(näiteks värvi- ja lahustijäägid, asbest). Ehitus- ja lammutusjäätmeid võetakse vastu
Harjumaa keskkonnajaamades.
Ehitusjäätmete valdajal tuleb ehitusjäätmed tekkekohal liigiti koguda. Eraldi tuleb koguda:
ohtlikud jäätmed liikide kaupa, puidujäätmed, vanapaber ja papp,
metallijäätmed,mineraalsed jäätmed (kivid, krohv, betoon, kips jne), plastijäätmed (sh kile),
muud segajäätmed.
Ehitusjäätmete liigiti kogumise eesmärk on nende taaskasutamine ja ohtlike jäätmete
eraldamine. Juhul, kui ehitusjäätmete tekkekohas puudub võimalus jäätmete liigiti
kogumiseks või see osutub majanduslikult ebaotstarbekaks, võib jäätmed sortimiseks üle
anda vastavat jäätmeluba omavale isikule .
Ehituse tavajäätmed, mida ei saa taaskasutada, tuleb ladestada vastavat luba omavas
ladestuspaigas või üle anda vastavat jäätmeluba omavale isikule.
Ehituse suurjäätmed, mida oma kaalu või mahu tõttu pole võimalik paigutada jäätmete
kogumismahutisse võib koguda krundi piires selleks eraldatud maa-alale nende hilisemaks
veoks jäätmekäitluskohta.
Ehitusel taaskasutatavad ehitusjäätmed (nt ehituskividena kasutatavad kivid) paigutatakse
ehitusjäätmete kogumismahutisse või krundi piires selleks eraldatud maa-alale nende
hilisemaks taaskasutamiseks.
Betoonijäätmete ning eelsorteeritud ehituskivide ja telliste ladestamine prügilasse on
keelatud.
Raudbetooni- ja betoonijäätmed ning tõrva mittesisaldav asfalt tuleb võimaluse korral üle
anda purustamiseks ja materjalide taaskasutamiseks vastavat jäätmeluba omavale isikule.
Kui jäätmete üleandmine purustamiseks ja taaskasutamiseks ei ole võimalik, siis tuleb
betoonijäätmed ning tõrva mittesisaldav asfalt üle anda selleks ette nähtud
pinnasetäitekohta ja raudbetoonijäätmed on lubatud viia prügilasse.
Töö nr. 130723I – Üksikelamu ja abihoone ehitusprojekt – Eelprojekt – Jalaka tn 2, Lähtse küla,
Kiili vald, Harju maakond 27/35
UUS MAAILM ARHITEKTUURIBÜROO OÜ
Toompuiestee 30, Kesklinna linnaosa, Tallinn, Harju maakond, 10149
www.idearhitektid.ee
Ehituskivid ja tellised tuleb taaskasutada ehituskividena ja tellistena või võimaluse korral
anda üle purustamiseks ja materjalide taaskasutamiseks. Kui jäätmete üleandmine
purustamiseks ei ole võimalik, siis tuleb jäätmed üle anda selleks ette nähtud
pinnasetäitekohta.
Puhtaid puidujäätmeid tuleb taaskasutada või anda puiduhakke valmistamiseks üle
vastavat luba omavale isikule. Ohtlikud ehitusjäätmed, v.a saastunud pinnas, tuleb koguda
liikide kaupa eraldi kogumismahutitesse, mis on märgistatud vastavalt keskkonnaministri
poolt kehtestatud korrale. Ohtlike ehitusjäätmete kogumismahutisse ei ole lubatud valada
vedelaid ohtlikke jäätmeid nagu värvid, lakid, lahustid, liimid jne.
Kasutuskõlbmatud värvid, lakid, lahustid, liimid jm ning värvide, lakkide, lahustite, liimide
jm jäägid tuleb säilitada suletud originaalpakendis ning paigutada kindlalt suletavasse
mahutisse. Ohtlikud ehitusjäätmed ja saastunud pinnas tuleb üle anda ohtlike jäätmete
käitluslitsentsi omavale isikule. Ohtlike ehitusjäätmete valdaja vastutab nende ohutu
hoidmise eest kuni jäätmete üleandmiseni ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale isikule.
Ehitusjäätmete hulka kuuluvaid püsijäätmeid antakse üle jäätmeluba omale
jäätmekäitlejale. Metallijäätmed on põhikoostiselt mustmetallidest või värvilistest
metallidest ja nende sulamitest koosnevad jäätmed. Metallijäätmete kogumissüsteem on
kogu Eestis toiminud jäätmete kokkuostu süsteemina. Metallijäätmete ülaandmiseks on
jäätmete valdaja pidanud metalli kokkuostjaga ise kokku leppima. Metallijäätmeid saab
tasuta üle anda ka jäätmejaamades.
Ehitusjäätmete valdaja on oma tegevuses kohustatud:
1. rakendama kõiki tehnoloogilisi ja muid võimalusi ehitusjäätmete liikide kaupa
kogumiseks tekkekohas;
2. korraldama oma jäätmete taaskasutamise või andma jäätmed käitlemiseks üle
jäätmeluba omavale või jäätmeregistris registreeritud isikule. Ohtlike jäätmete puhul
on täiendavalt nõutav ohtlike jäätmete käitluslitsentsi olemasolu;
3. rakendama kõiki võimalusi ehitusjäätmete taaskasutamiseks;
4. võtma tarvidusele abinõud tolmu tekke vältimiseks ehitusjäätmete paigutamisel
mahutitesse või laadimisel veokitele või nende kohapeal taaskasutamisel;
5. valmistama ette tasase kõvakattelise aluspinna jäätmekonteinerite
paigutamiseks;
6. kooskõlastama transpordiametiga jäätmekonteinerite paigutamise tänavatele
ehitus- ja remonttööde tegemisel;
7. tagama, et kinnistul või krundil oleks eraldi märgistatud konteinerid
olmejäätmete ja ohtlike jäätmete kogumiseks;
8. teavitama oma töötajaid eeskirjaga kehtestatud jäätmehoolduse nõuetest.
7.2.1 Ehitusjäätmete hinnanguline kogus ja koostis
Jäätmeliik Hinnanguline Ühik Tegevuse lühikirjeldus
kogus
Töö nr. 130723I – Üksikelamu ja abihoone ehitusprojekt – Eelprojekt – Jalaka tn 2, Lähtse küla,
Kiili vald, Harju maakond 28/35
UUS MAAILM ARHITEKTUURIBÜROO OÜ
Toompuiestee 30, Kesklinna linnaosa, Tallinn, Harju maakond, 10149
www.idearhitektid.ee
Puit ~0,5 t Antakse üle taaskasutamiseks
vastavat jäätmeluba omavale
jäätmekäitlejale, nt AS Eesti
Keskkonnateenused
Mineraalsed jäätmed ~0,5 t Antakse üle sorteerimiseks vastavat
(nt. kivid, krohv, jäätmeluba omavale
lehtklaas, jms) jäätmekäitlejale, nt AS Eesti
Keskkonnateenused
Metallisegud ~0,2 t Antakse üle sorteerimiseks vastavat
jäätmeluba omavale
jäätmekäitlejale, nt AS Eesti
Keskkonnateenused
Raudbetoon- ja ~0,3 t Antakse üle sorteerimiseks vastavat
betoondetailid jäätmeluba omavale
jäätmekäitlejale, nt AS Eesti
Keskkonnateenused
Kile ~0,1 t Tagastatakse pakendiettevõtjale
pakendijäätmete ringlusse võtuks
või taaskasutusse suunamiseks või
antakse üle sorteerimiseks vastavat
jäätmeluba omavale
jäätmekäitlejale, nt AS Eesti
Keskkonnateenused
Kilemata paber ja ~0,1 t Antakse üle sorteerimiseks vastavat
kartong jäätmeluba omavale
jäätmekäitlejale, nt AS Eesti
Keskkonnateenused
7.2.2 Väljakaevatud pinnase hinnanguline maht
Kinnistu ehitustööd Hinnanguline Ühik Tegevuse lühikirjeldus
kogus
Kaevemaht ~100 m3 Ehitusobjektil väljakaevatud pinnast
saab kasutada ilma loata.
Kuna vundamendi konstruktsiooni täpsustatakse järgmiste projekteerimisetappide raames
ning ehitusplatsil täpsustub ka väljakaevatava pinnase tegelik maht, on käesolevas etapis
hinnanguline väljakaevatava pinnase maht ligikaudu 100 m³. Arvestus põhineb ligikaudu
40–50 cm paksuse pinnasekihi eemaldamisel ca 200 m² suuruselt alalt.
8. T E R V I S E K A I T S E
8.1 Kasutatud tervisekaitsenormide loetelu
Töö nr. 130723I – Üksikelamu ja abihoone ehitusprojekt – Eelprojekt – Jalaka tn 2, Lähtse küla,
Kiili vald, Harju maakond 29/35
UUS MAAILM ARHITEKTUURIBÜROO OÜ
Toompuiestee 30, Kesklinna linnaosa, Tallinn, Harju maakond, 10149
www.idearhitektid.ee
- EVS 842:2003 Ehitise Heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest;
- Sotsiaalministri määrus nr. 42 4.03.2002 – “Müra normtasemed elu- ja puhkealadel,
elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid “.
8.2 Müra minimaliseerimine
Tehnoseadmetest tekkiv müra piirväärtus ei tohi ületada päeval 40 dB ja öösel 30 dB.
Tualettruumide ja magamisruumide vaheliste seinte ja vahelagede õhumüra
isolatsioonindeks peab olema >49db.
8.3 Piirdekonstruktsioonide mürapidavus
Heliisolatsiooninõuded vastavalt sotsiaalministri 4. märts 2002.a määrusele nr.42.
Heliisolatsiooninõuded sisepiiretele üldjuhul R´w=43dB.
Uksed või ustekompleks R´w=27 (32)dB.
Heliisolatsiooninõuded välispiiretele R´w=55dB.
Õhksoojuspumbast tulenev müra peab olema vastavuses Sotsiaalministri 04.03.2002
määrusega nr 42 "Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega
hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid". Tehnoseadmete müra ei tohi ületada
ümbruskonna elamualadel keskkonnaministri 16.12.2016. a määruse nr 71 „Välisõhus
leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid”
lisa 1 normtasemeid. Õhksoojuspumba välisosa müratase ei tohi ületada määruses toodud
nõudeid. Vastavalt sellele reguleeritakse soojuspump päevasele ja öisele režiimile, võttes
arvesse, et tekkiv müra on päeval maksimaalselt 50db ja öösel 40db. Vibratsiooni
minimeerimiseks näha ette väliagregaadi kinnitustele ilmastikukindlad kummipuksid.
Õhksoojustpumbast tuleneva müra vähendamiseks vajadusel rakendatakse täiendavaid
meetmeid.
9. V E E V A R U S T U S J A K A N A L I S A T S I O O N
− Eesti Standard EVS 835:2022 Hoone veevärk.
− Eesti Standard EVS 846:2021 Hoone kanalisatsioon.
− Eesti Standard EVS 848:2021 Väliskanalisatsioonivõrk.
− Eesti Standard EVS 921:2022 Veevarustuse välisvõrk.
− Vee- ja survekanalisatsioonitorustikena kasutatavad polüetüleentorud peavad vastama
standardile EVS-EN 12201. Minimaalne surveklass PN10.
− Isevoolse kanalisatsioonitorustikuna kasutatavad polüvinüülkloriidtorud peavad vastama
standardile EVS-EN 1401 ja polüpropüleentorud standardile EVS-EN 1852 või EVS-EN
13476.
− Teleskoopsed polüetüleenkaevud peavad vastama standardile SFS3468 või EVS-EN
13598-2:2020 või omama vastavat toote ohjet
− Kaevuluugid peavad vastavama standardile EVS-EN 124.
− Vabariigi Valitsuse 6. Aprilli 2004 a määrus nr 102 on toodud jäätmekategooria kood.
− Jäätmeseadus
Projekti eesmärgiks on lahendada kinnistusisesed Jalaka tn 2 eramu vee- ja
Töö nr. 130723I – Üksikelamu ja abihoone ehitusprojekt – Eelprojekt – Jalaka tn 2, Lähtse küla,
Kiili vald, Harju maakond 30/35
UUS MAAILM ARHITEKTUURIBÜROO OÜ
Toompuiestee 30, Kesklinna linnaosa, Tallinn, Harju maakond, 10149
www.idearhitektid.ee
kanalisatsioonitorustikud. Kõik projektiga lahendatavad insener–tehnilised võrgud on
planeeritud uued ja on ette nähtud välja ehitada kaasaja nõuetele vastavalt.
Kinnistusiseste VK rajatiste (sh veemõõdusõlme) ehitamisel pidada kinni trassivaldaja
nõuetest.
Veevarustus – tsentraalne, tänaval paiknevast trassist.
Kanaliseerimine – tsentraalne, tänaval paiknevast trassist.
Vee- ja kanalisatsioonisüsteemide erinevate elementide tööiga on 15-50 aastat. VK
süsteemide elementide tööea määrab tootja.
Olmereoveeallikateks on saansõlmed, dussiruumid.
Veevarustuse ja kanalisatsiooni lahendus, vooluhulgad ning torustike asukohad
täpsustuvad veevarustuse ja kanalisatsiooni põhiprojekti raames (KVVK Projekt OÜ töö nr
KV-125-26) ning on kooskõlas Kiili KVH tehniliste tingimustega (Tehnilised tingimused nr
1161, väljastatud kuupäeval 19.06.2023).
10. E H I T U S E O R G A N I S E E R I M I S E L A H E N D U S
Tööd ehitusplatsil korraldatakse nii, et oleks tagatud ohutu läbipääs elanikele ning
keskkonna ohutus. Ehitamise ajaks paigaldada piire ohumärkidega. Padigaldada
infoplakat tellija, projekteerija, töövõtja ning omanikujärelevalve esindaja
kontaktandmetega. Tööd viiakse läbi ohutustehnika reeglite ja Eesti Vabariigis kehtivate
normatiivide järgi.
11. E L E K T R I V A R U S T U S
11.1 Normdokumendid
Projekti koostamisel on lähtutud järgmistest dokumentidest:
- Ehituseadustik ja sellest tulenevalt kehtestatud nõuded;
- Majandus- ja taristuministri 1 juuli 2015.a. määrus nr. 97 „Nõuded ehitusprojektile”; -
Seadme ohutuse seadus 11.03.2015 ja selle alusel kehtestatud nõuded;
- Seadmete energia tõhususe seadus, 01.10.2010;
- EE 10421629-JV ST 5-6 0,4 – 20 kV võrgustandard;
- EVS 932:2017 – Ehitusprojekt;
- EVS-HD 60364-4-42:2011/A1:2015 Madalpingelised elektripaigaldised. Osa 4-42:
- Kaitseviisid. Kaitse kuumustoime eest;
- EVS-HD 60364-4-43:2010 Madalpingelised elektripaigaldised. Osa 4-43: Kaitseviisid.
Liigvoolukaitse;
- EVS-HD 60364-5-54:2011 Madalpingelised elektripaigaldised. Osa 5-54:
Elektriseadmete valik ja paigaldamine. Maandamine ja kaitsejuhid;
- EVS-EN 50110-1:2013 Elektripaigaldiste käit. Osa 1: Üldnõuded;
Töö nr. 130723I – Üksikelamu ja abihoone ehitusprojekt – Eelprojekt – Jalaka tn 2, Lähtse küla,
Kiili vald, Harju maakond 31/35
UUS MAAILM ARHITEKTUURIBÜROO OÜ
Toompuiestee 30, Kesklinna linnaosa, Tallinn, Harju maakond, 10149
www.idearhitektid.ee
- EVS-EN 12665:2018 Valgus ja valgustus. Põhioskussõnad ja valgustusnõuete valiku
alused.
- Elektrilevi OÜ tehnilised tingimused nr 392221
11.2 Nõuded elektritöövõtjale
Elektritöövõtja peab omama tööde teostamisõigust B-pädevuspiirkonnas (kuni 1000V
nimipingega vahelduvvoolupaigaldis).
Elektritöövõtja peab olema registreeritud majandustegevuse registris (MTR)
elektritöödeettevõtjana, ta peab omama piisavalt pädevat personali tööde ohutuks ja
õigeaegseks läbiviimiseks ja kontrolltoimingute korraldamiseks.
11.3 Välitrassid
Üksikelamu saab toite olemasolevast liitumiskilbist. Liitumiskilbi peakaitse on 3x20A.
Elektripaigaldise liitumispunkt paikneb liitumiskilbis väljuva toitekaabli klemmidel.
Üksikelamu toiteks Tarbija paigaldab maakaabelliini liitumiskilbist ühepereelamu peakilpi
vastavalt asendiplaanile (vt joonis AS-1). Hoone esikus on ettenähtud paigaldada
peajaotuskilp. Projekteeritud maakaabelliin paigaldada 0,3 m liivapadjas, kõnnitee ja
haljasala osas vähemalt 0,7 m sügavusele pinnasesse ning sõiduteede ja platsidega
ristumisel vähemalt 1,0 m sügavusele. Kaitseks mehhaaniliste vigastuste eest
paigaldatakse kaabel kogu ulatuses kollase kestaga Ø 50 mm PEH kaablikaitsetorus.
Sõiduteede, platside ning tehnokommunikatsioonidega ristumisel peab kaablikaitsetoru
olema vähemalt 750N survetugevusega (A tugevusklassiga), muudes kohtades võib
kaablikaitsetoru olla ka 450N survetugevusega (B tugevusklassiga). Kaablitrassi
paigaldamisel et oleksid tagatud minimaalsed vahekaugused: kaablist hoone
vundamendini 0,5m, puutüveni 2m ja normdokumentides toodud minimaalselt lubatavaid
vahekaugusi teiste kommunikatsioonidega. Kaabelliini kohale, 0,3 m kõrgusele asetada
kollane hoiatuslint. Ülejäänud kraav täita pinnasega, mis ei sisalda ehitusprahti ega suuri
kive.
Paigaldatud kaablist tuleb teha täpne teostusjoonis.
Torude asukohad kooskõlastada Tellijaga.
Hoonesisene elektripaigaldis ning välisvalgustus lahendatakse eriprojektiga.
11.4 Elamu elektripaigaldis
Elamu peajaotuskilp PJK projekteeritakse tehnilisse ruumi.
PJK valmistatakse TN-S maandussüsteemile, s.t. neis on nii N-kui ka PE-latt. Alates
peajaotuskilbist kasutatakse elamus TN-S juhistiku süsteemi.
Kilp tehakse kaitseastmega IP31. Avatud ukse korral kaitseaste on IP20
Keskuse latistus ja aparatuur peab olema vastupidav lühisvoolule vähemalt
6 kA.
Väljuvate rühmaliinide kaitseaparatuuriks on kilpides 1-ja 3-faasilised kaitselülitid.
Elektritarvitite toiteliinid jagatakse faaside vahel nii, et oleks tagatud faaside
koormuste võrdsus. Kilbi toiteliini voolude mõõtmised teostatakse faaside kaupa
maksimaalkoormuse ajal ja vajaduse korral (kui koormuste erinevus on ule 10%)
Töö nr. 130723I – Üksikelamu ja abihoone ehitusprojekt – Eelprojekt – Jalaka tn 2, Lähtse küla,
Kiili vald, Harju maakond 32/35
UUS MAAILM ARHITEKTUURIBÜROO OÜ
Toompuiestee 30, Kesklinna linnaosa, Tallinn, Harju maakond, 10149
www.idearhitektid.ee
tehakse kilbis ümberühendused koormuste ühtlustamiseks. Keskuste siseküljel peab
olema keskuse skeem, kõigil aparaatidel peavad olema selgelt loetavad tähised.
Hoone installatsioon teha peamiselt hoone konstruktsioonides peidetult.
Horisontaalsed kaablid kulgevad lae peal või põrandate betoonivalus.
Betoonpõrandates ning betoonlagedes paigaldatakse kaablid kogu ulatuses
plasttorusse võikõrisse. Vaheseintes paigaldatakse kaablid peidetuna hoone
konstruktsioonidesse.
Hoone kõik seadmed maandatakse projekteeritud maanduspaigaldise abil.
Maandussüsteem tagab elektri- ja telekommunikatsiooniseadmete ohutu ja
katkestusteta too. Elektrisüsteem on varustatud maandus-, potentsiaaliühtlustus- ja
mõnel juhul lisapotentsiaali-ühtlustussüsteemiga. Antud nõuded kehtivad nii
elektripaigaldisele kui ka teisaldatavatele ja paiksetele seadmete, mis hoonesse
paigaldatakse, olenemata sellest kesnad tarnib.
Kaitse- ja neutraaljuhi ühendus teostatakse peakeskuses.
Kõik elektriseadmete isoleerimata juhtivad osad maandatakse kaitsejuhiga (PE), mis
paikneb kaablis.
11.5 Elektritoite ühendussüsteemid
Elektrijuhtmestikud ehitatakse Cu-soontega plastisolatsiooni ja -kestaga kaablitega
XPJ2,5mm2. Kaitstakse 20A automaatkaitselülititega.
Pistikupesade paigalduskõrgus on 0,2m põrandast, kui plaanjoonistel ei ole märgitud
teisiti.Kõik pistikupesade rühmad sh tavakasutaja pistikupesade rühmad varustatakse
Rikkevoolu kaitselülititega rakendusvooluga alla 30 mA. Suure niiskusega ruumides
peavadpistikupesad olema kaitseastmega mitte vähem kui IP44.
Pistikupesade paigaldamisel vältida pistikupesade paigaldamist teine-teisel pool
seinakohakuti, et vältida seinte helipidavuse vähenemist.
Pistikupesade margid valib töövõtja koostoos tellijaga. Pistikupesade valimisel valida
maanduskontaktiga pinnapealseid ja süvistatud pistikupesasid.
11.6 Valgustussusteemid
Projektis tuuakse valgustite tehnilised parameetrid. Täpse valgustite tüübi valib Tellija.
Üldjuhul ruumide valgustuseks kasutada LED- ja säästupirnidega valgustid.
Paigaldatavad valgustid peavad olema projekteeritud valgustitega sarnaste valgustus-,
konstruktsiooni- ja korrosioonikaitseomadustega. Valgustite paigaldamisel järgida tootja
tehnoloogilist juhendit.
Valgustuse rühmaliinid ehitatakse kaabliga XPJ 1,5mm2. Kaitstakse 10A nimivooluga
automaatkaitselülititega. Kõik liinid paigaldatakse paralleelselt
ehituskonstruktsioonidega.
Lülitid paigaldatakse ukse kaepideme poolsele küljele. Üldjuhul lülitite
paigalduskõrgus on 1,0 m põrandast.
Töö nr. 130723I – Üksikelamu ja abihoone ehitusprojekt – Eelprojekt – Jalaka tn 2, Lähtse küla,
Kiili vald, Harju maakond 33/35
UUS MAAILM ARHITEKTUURIBÜROO OÜ
Toompuiestee 30, Kesklinna linnaosa, Tallinn, Harju maakond, 10149
www.idearhitektid.ee
Nõutud valgustite kaitseastmed:
• üldruumides - IP20
• niisketes ruumides ja hoonest väljaspool -IP44
Tehnosüsteemide kasutusiga 50a.
Turvavalgustust ei projekteerita.
12. N Õ R K V O O L
Üksikelamu nõrkvoolupaigaldisse kuuluvad hoonesisesed arvutiside ja televisiooni
jaotusvõrgud ning valvesignalisatsioon. Nõrkvoolupaigaldis (sidevõrk, tv-võrk,
valvesignalisatsioon, videovalve, fonosüsteem jne) lahendatakse eriprojektidega.
13. E N E R G I A T Õ H U S U S
Energiatõhususe arvutustel on lähtutud Eesti Vabariigis kehtivatest seadustest ja
määrustest. Andmed on esitatud vastavalt Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri määrusele
nr 63 / 11.12.2018. Energiatõhususe meetmed hoone paiknemine ilmakaarte suhtes;
soojapidavad välispiirded – U arvud:
- Välissein 0.14 W/m²K
- Vahelagi 0.085 W/m²K
- Aken N 0.73 W/m²K
- Aken S 0.69 W/m²K
- Aken W 0.76 W/m²K
- Aken E 0.69 W/m²K
- Välisuksed 1.0 W/m²K
- Garaaziuks 1.1 W/m²K
- Põrand pinnasel 0.09 W/m²K
Üksikelamus planeeritakse paigaldada õhk – vesi soojuspump kütteks ja tarbevee
soojendamiseks. Õhulekke arv 1,5 – maja valmides on kohtustus teha õhulekke test.
Soojuse jaotamine toimub põrandakütte abil, sh garaazis. Lisaks sellele leiliruumis hakkab
asuma elektrikeris. Eramu ventilatsioon on lahendatud soojustagastusega ventilatsiooniga
(Rootor 85%). Ventileeritava õhu soojendamine toimub veekalorifeeriga. Projekteeritava
hoone energiaarvutustel põhinev energiatõhususarv on 120 kWh/m2 kohta aastas. Seega
täidab projekteeritud hoone energiatõhususe miinimumnõudeid ning kuulub vastavalt VV
määruse „Energiatõhususe miinimnõuded“ p2 §3 alusel klassi A. Antud energiamärgis on
kehtiv 10 aastat. Juhul, kui hoone projektis tehakse edasise projekteerimise või
ehitustööde käigus olulisi muudatusi, on antud energiamärgis kehtetu.
Töö nr. 130723I – Üksikelamu ja abihoone ehitusprojekt – Eelprojekt – Jalaka tn 2, Lähtse küla,
Kiili vald, Harju maakond 34/35
UUS MAAILM ARHITEKTUURIBÜROO OÜ
Toompuiestee 30, Kesklinna linnaosa, Tallinn, Harju maakond, 10149
www.idearhitektid.ee
14. T E A D M I S E K S OMANIKULE
1. Ehitamine tuleb dokumenteerida (vastavalt majandus- ja taristuministri määrusele nr 3/
14.02.2020 „Ehitamise dokumenteerimisele, ehitusdokumentide säilitamisele ja
üleandmisele esitatavad nõuded ning hooldusjuhendile, selle hoidmisele ja üleandmisele
esitatavad nõuded“)
2. Ehitusluba kehtib 5 aastat. Kui ehitamist on alustatud, on kehtivusaeg 7 aastat.
Ehitamise alustamise päevaks loetakse esimene ehitusprojektile vastavate tööde tegemise
päev. Esitada 3 päeva enne töödega alustamist "ehitamise alustamise teatis".
Põhjendatud juhul võib ehitusloa kehtivuseks sätestada pikema tähtaja või muuta
ehitusloa kehtivust (Ehitusseadustiku § 45 lg (1), (2), § 43 lg (1))
3. Ehitise valmimisel taotleda kasutusluba.
Arhitekt: I. Kazantseva
Vastutav arhitekt: Irina Kazantseva, diplomeeritud arhitekt, tase 7,
kutsetunnistus E003165
Töö nr. 130723I – Üksikelamu ja abihoone ehitusprojekt – Eelprojekt – Jalaka tn 2, Lähtse küla,
Kiili vald, Harju maakond 35/35
Olemasolev liitumiskilp
43.80
43 80
43 .60 .70 4 3. 43 .
3 4 80
1
5
2 5 6
43.50
43.50
±0.00=+44.00 1
43.60
7
43.70
2
Kinnistu veemõõdusõlm 8
44.10
veemõõtjaga DN15
44.00
0
8
4.
+4
0=
.0
1
43.90
±0
10 9 4
43.90
3
A E 43.90
Olemasolev salvkaev
kastmisvee saamiseks
3.8 4
0
43
.70
43 . 6
43 . 5 0
Maaparanduskraavi
43 . 4 0
0
kaitsevöönd 12 m
43 .3 0
44
44 .
43
.10
.90
00
Tulen eva lt EhS § 71 lg 2 on kõr val ma antee kaitsevööndi
äärmise sõiduraja laius mõlemal pool
välimisest servast
30 meetrit
43
.6 43
0 .7
0 43
.8
43
0
.9
0
Maaparanduskraavi
kaitsevöönd 12 m
Kuupäev
UUS MAAILM ARHITEKTUURIBÜROO OÜ
Reg.nr.14672720 / MTR EEP001952
ÜKSIKELAMU EHITUSPROJEKT
Väike-Ameerika tn 19, 10129 Tallinn 21.09.2026
[email protected] Jalaka tn 2, Lähtse küla, Kiili vald,
Mõõtkava
tel. +372 56 84 999 5 Harju maakond 1:500
Staadium
Tellija Maksim Matin Joonise nimetus EP
Töö nr.
Arhitekt Irina Kazantseva 130923I
Kontrollis Irina Kazantseva,
ASENDIPLAAN Joonise nr.
diplomeeritud arhitekt,tase 7,
kutsetunnistus E003165 AS - 1
Kiili Vallavalitsus Teie 22.09.2026 nr 556661
[email protected]
Nabala tee 2a Meie 24.09.2026 nr 7.1-2/26/11841-4
75401, Harju maakond, Kiili vald,
Kiili alev
Jalaka tn 2 kinnistu ehitusloa taotluse
kooskõlastamine märkustega
Olete esitanud Transpordiametile korduvaks kooskõlastamiseks Harju maakonna Kiili valla Lähtse
küla Jalaka tn 2 kinnistu ehitusloa eelnõu (menetlus nr 556661).
Kinnistu (katastritunnus 30401:003:0568) asub riigitee nr 11115 Kangru-Tuhala tee (edaspidi
riigitee) km 11,02-11,07 kaitsevööndis.
Ehitusluba antakse elamu (EHR kood 121458287) ehitamiseks. Ehitusloa aluseks on Uus Maailm
Arhitektuuribüroo OÜ koostatud „Üksikelamu ja abihoone ehitusprojekt. Eelprojekt. Töö nr
130723I“ (edaspidi projekt).
Alal kehtib 28.11.2017 Kiili Vallavalitsuse korraldusega nr 415 kehtestatud „Annuksemaa
maaüksuse detailplaneering (DP0286)“ (edaspidi planeering).
Oleme jätnud ehitusloa taotluse kooskõlastamata 15.07.2026 kirjaga nr 7.1-2/26/11841-2.
Korduvaks kooskõlastamiseks esitatud projektlahendust on korrigeeritud koostöös
Transpordiametiga.
Lähtudes ehitusseadustiku § 70 lg kooskõlastame ehitusloa taotluse ja anname nõusoleku riigitee
kaitsevööndis kehtivatest piirangutest kõrvale kaldumiseks vastavalt ehitusloa aluseks olevale
projektile.
Ehitamisel tuleb arvestada järgnevate asjaoludega.
1. Lähtuvalt asjaolust, et projektiga hõlmatav ala ulatub riigitee kaitsevööndisse, tuleb projekti
koostamisel arvestada olemasolevast ja perspektiivsest liiklusest põhjustatud häiringutega
(müra, vibratsioon, õhusaaste). Riigitee liiklusest põhjustatud häiringute ulatust tuleb projekti
koostamisel hinnata ning vajadusel võtta tarvitusele meetmed häiringute leevendamiseks, sh
keskkonnaministri 16.12.2016. a. määruse nr 71 lisas 1 toodud müra normtasemete tagamiseks.
Arvestada, et tee omanik (Transpordiamet) on ehitusprojekti koostajat teavitanud riigitee
liiklusest põhjustatud häiringutest ega võta endale kohustust nende häiringute leevendamiseks
projektiga hõlmataval alal. Kõik vajalike leevendusmeetmete kavandamise ja rakendamisega
seotud kulud kannab arendaja.
2. Materjalide veod korraldada olemasoleva juurdepääsutee kaudu.
3. Vältida pinnase (muda, kruus jms) kandumist riigiteele. Vajadusel näha ette vastavaid
leevendavaid meetmeid, näiteks sõidukite puhastamine enne riigiteele sõitmist.
4. Transpordiamet ei võta kohustusi projektiga seotud rajatiste väljaehitamiseks.
Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 /
[email protected] / www.transpordiamet.ee
Registrikood 70001490
5. Kooskõlastame ainult taotluses (menetlus nr 556661) nimetatud ehitiste ehitamise. Teistele
projektis sisalduvatele ehitistele kooskõlastus ei laiene.
Kooskõlastus kehtib kaks aastat kirja välja andmise kuupäevast. Kui ehitusluba ei ole selleks ajaks
välja antud, siis palume meid kaasata uuesti ehitusloa või projekteerimistingimuste menetlusse.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Jana Prost
peaspetsialist
planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus
Lisa:
- Lisa 1. 130723I_EP_AR-3-01_v02_seletus
- Lisa 2. 130723I_EP_AR-4-01_v02_asend
Jana Prost
5792 4753,
[email protected]
2 (2)