Kiri

Anija Vallavalitsus Teie 01.09.2026 nr 7-1/1122 [email protected] F. R. Kreutzwaldi tn 6 Meie 25.09.2026 nr 7.2-1/26/15396-2 74307, Harju maakond, Anija vald, Kehra linn Seisukohtade väljastamine Anija valla tuuleparkide ja nende toimimiseks vajaliku taristu kavandamise kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise koostamiseks Olete teavitanud Transpordiametit Anija valla tuuleparkide ja nende toimimiseks vajaliku taristu kavandamise kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamisest Anija Vallavolikogu 13.08.2026 otsusega nr 1-3/51 (edaspidi eriplaneering). Eriplaneeringu menetlemise käigus viiakse läbi asukoha eelvalik. Sobiva ala leidmisel määratakse seal tuulepargi ehitusõigus ja muud seadusest tulenevad tingimused. Eriplaneeringuga määratakse üks tuuleenergeetika arendusala, kuhu on lubatud püstitada kokku kuni 7 elektrituulikut. Eriplaneeringuala hõlmab Anija valla territooriumil nelja potentsiaalset arendusala (vt joonised 1- 3) kogupindalaga ligikaudu 1980 ha, kus on arvestatud vähemalt 1,5 km kaugust tiheasustusaladest.  Ala nr 1 hõlmab valdavalt Lükati, Rooküla ja Pikva küla territooriumi (ligikaudu 980 ha). Joonis 1. Eriplaneeringu maa-ala asukoht nr 1 (Kaamos Energy OÜ AS-4-01) Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee Registrikood 70001490   Ala nr 2 hõlmab valdavalt Looküla, Ülejõe ja Vikipalu küla territooriumi (ligikaudu 370 ha).  Ala nr 3 hõlmab valdavalt Vikipalu küla territooriumi (ligikaudu 430 ha). Joonis 2. Eriplaneeringu maa-ala asukoht nr 2, 3 (Kaamos Energy OÜ AS-4-02)  Ala nr 4 hõlmab valdavalt Linnakse küla territooriumi (ligikaudu 200 ha). Joonis 3. Eriplaneeringu maa-ala asukoht nr 4 (Kaamos Energy OÜ AS-4-03) Võttes aluseks planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) § 99 lg 1, lennundusseaduse (edaspidi LennS), ehitusseadustiku (edaspidi EhS) ja Transpordiameti põhimääruse, esitab Transpordiamet eriplaneeringu koostamiseks järgmised seisukohad. 1. Avalikule teele juurdepääsuteede võimaliku asukoha ja liikluskorralduse üldiste põhimõtete määramine 1.1. Planeeringu detailse lahenduse ülesandeks on muuhulgas liikluskorralduse põhimõtete määramine ning servituutide seadmise ja olemasoleva või kavandatava tee avalikult kasutatavaks teeks määramise vajaduse märkimine. Asukoha eelvaliku tegemisel tuleb analüüsida olemasoleva teedevõrgustiku piisavust juurdepääsude tagamisel, määrata planeeringualal perspektiivsete kohalike teede üldised asukohad ja nende ristumiskohad riigiteedega ning ümberehitatavad riigitee lõigud või ristmikud (nende olemasolul). 2 (4)  Ruumivajaduse hindamiseks, ohutu liikluslahenduse planeerimiseks ja asjatundlikkuse põhimõttele vastava projektlahenduse võimaldamiseks (EhS § 10) soovitame planeeringu koostamisse kaasata teedeinseneri kui eriteadmistega isiku (PlanS § 4 lg 6). 1.2. Määrata riigiteede ajutise liikluskorralduse, ristmike ümberehitamise ning võimalike tee laiendamise vajadus seoses eri- ja ehitusaegsete veostega. Samuti hinnata olemasoleva teedevõrgustiku ja katendite piisavust planeeringulahenduse realiseerimiseks. 1.3. Arvestada, et Transpordiamet riigiteede omanikuna ei võta arendustegevusest tingitud uute teelõikude rajamise ega riigiteede ümberehitamise kohustust, kui selleks puudub vajadus riigiteede võrgustiku arengu seisukohalt. 1.4. Arvestada, et planeering on järgnevate ehitusprojektide koostamise alus ning planeeringu koostamise käigus peab selguma planeeringulahenduse realiseerimiseks vajalike tegevuste ulatus, sealhulgas võimalike teede ümberehituste ja liikluskorralduslike muudatuste vajadus. 2. Planeeringuala kruntide hoonestusala ja ehitusõiguse määramine 2.1. Vastavalt kliimaministri 17.11.2023 määruse nr 71 „Tee projekteerimise normid“ § 63 lg 5 määrata elektrituuliku vähim kaugus teekatte servast valemiga L=(H + 0,5D), kus L on tuuliku vähim kaugus teekatte servast meetrites, H on tuuliku masti kõrgus meetrites ja D on tuuliku rootori või tiiviku diameeter meetrites. 2.2. Kõik planeeringualad asuvad Tallinna lennuvälja instrumentaalprotseduuride puhverpindades. Tuulikute asukohtade täpsustudes on nende suurima lubatava kõrguse leidmiseks vajalik teha aeronavigatsiooniline ekspertiis. Ekspertiisi tegemise pädevus on Eestis Lennuliiklusteeninduse AS-il ([email protected] ). 2.3. Juhime tähelepanu, et üldjuhul loetakse üle 45 m kõrgused ehitised lennutakistusteks, kuna kujutavad ohtu lennuliiklusele. Eeltoodust lähtuvalt on vajalik arvestada mh tuulegeneraatorite märgistamisega, sh lennuohutustulede paigaldamisega (LennS § 35 lg 21). 2.4. Eriplaneeringu ja detailse lahenduse koostamisel teha koostööd Transpordiametiga, asukoha eelvalik ja detailne lahendus kooskõlastada Transpordiametiga. 2.5. Transpordiametil on õigus enne detailplaneeringu kooskõlastamist küsida eriplaneeringule aeronavigatsiooni, lennuliikluse ja lennuohutuse ekspertiisi (LennS § 35 lg 2). LennS § 35 lg 9 kohaselt kannab ekspertiisi tegemise kulud, sealhulgas eksperdi tasu, maapinnast üle 45 m kõrgust ehitist ehitada sooviv isik või ehitise omanik või sama § lg 51 nimetatud seadmeid kasutada sooviv isik. 3. Tehnovõrkude ja -rajatiste võimaliku asukoha määramine 3.1. Planeeringus vältida tehnovõrkude kavandamist riigitee alusele maale. Riigitee alune maa on riigitee rajatise teenindamiseks ning nõusoleku seda maad kasutada saab Transpordiamet anda vaba ruumi olemasolul. Tehnovõrgu paigaldust tuleb hinnata igakordselt suuremas täpsusastmes geodeetilise alusplaani olemasolul ja menetleda seda kas läbi projekteerimistingimuste või detailplaneeringu. Tehnovõrkude kavandamisel lähtuda meie juhendis „Nõuded tehnovõrkude ja -rajatiste teemaale kavandamisel“ toodud põhimõtetest. Riigiteedega ristuvad tehnovõrgud tuleb rajada kinnisel meetodil. 3.2. Projekteeritav ja ehitatav tehnovõrk peab vastama ehitusseadustikust tulenevatele normidele ning ei tohi ehituse ajal ega kasutusele võtu järgselt seada takistusi liiklusele, tee ja teerajatiste teehoiule (korrashoiule) või sademe- ja pinnasevete ärajuhtimisele riigitee transpordimaalt ja kaitsevööndist. 3 (4)  3.3. Arvestada, et üldjuhul ei ole lubatud arendusalade sademevee juhtimine riigitee koosseisu kuuluvatesse kraavidesse. See on erandkorras võimalik vaid põhjendatud juhtudel, mis lepitakse kokku meiega koostöös. Palume kohalikul omavalitsusel planeeringuala asukoha valikul seisukohtadega arvestada ning teha planeeringu koostamise käigus Transpordiametiga koostööd. Seisukohtade mittearvestamise korral palume seda sisuliselt põhjendada. Oleme valmis vajadusel esitatud seisukohti täpsustama ning koostöös leidma piirkonda sobivaimaid lahendusi. Küsimuste korral palume pöörduda kirja koostaja poole. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Marek Lind juhataja planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus Jana Prost 5792 4753, [email protected] 4 (4)