dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Transpordiamet
Valjaminev kiriAvalik

Kiri

Transpordiamet · 25. september 2026
Viit
7.2-2/26/13967-4
Registreeritud
25. september 2026
Dokumendi liik
Valjaminev kiri
Adressaat
Kambja Vallavalitsus
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
7.2 Detail-, eri- ja maakonnaplaneeringute kooskõlastamine
Sari
7.2-2 Teetaristu detail-, eri, maakonna detailplaneeringute ja keskkonnamõju strateegiliste hinnangute kooskõlastamine
Toimik
7.2-2/2026
Vastutaja
Kristi Kuuse (Users, Teehoiuteenistus, Planeerimise osakond, Kooskõlastuste üksus)

Failid

  • 📎7.2-22613967-4 25.09.2026 Valjaminev kiri.asice1563 KB

Sisu (failidest)

Planeeringu korraldaja: Kambja Vallavalitsus Huvitatud isik: Ralf Pallum Koostaja: TÖÖ NR: DP-EX200625 Evox OÜ Leetpõõsa 16 Vahi alevik Tartu vald [email protected] Mob 53739326 Planeeringu vastutav isik: Kaie Metsaots Diplomeeritud maastikuarhitekt, tase 7. Diplom MD00454 Kambja vallas Kodijärve külas Parrise maaüksuse ja lähiala detailplaneering Katastritunnus 28201:008:0020 Tartu 04.06.2026 Kambja vallas Kodijärve külas Parrise maaüksuse ja lähiala detailplaneering TÖÖ KOOSTAJAD : Planeerija: Aivar Lääne, loodusteadused magistrikraad (MSc) Maastikukaitse- ja hooldus • Projekti üldjuhtimine • Planeerimislahendus • Maakasutus Evox OÜ Maastikuarhitekt: Kaie Metsaots. Diplom MD00454. • Projekti üldjuhtimine • Planeerimislahendus 2 / 19 Töö koostaja Evox OÜ, Töö nr: DP-EX200625, kuupäev 04.08.2026 Kambja vallas Kodijärve külas Parrise maaüksuse ja lähiala detailplaneering SELETUSKIRI Sisukord 1. Planeeringu koostamise alus ....................................................................................................... 5 2. Detailplaneeringu koostamise eesmärk, andmed planeeringuala kohta ..................................... 5 3. Detailplaneeringu lähtedokumendid ........................................................................................... 5 4. Lähteseisukohad planeeringu koostamiseks ............................................................................... 6 5. Planeerimisettepanek .................................................................................................................. 6 5.1 Olemasoleva olukorra analüüs ................................................................................................ 6 5.2. Planeeringuala kontaktvööndi funktsionaalsed seosed ................................................................ 7 5.3. Planeeringulahenduse vastavus üldplaneeringule ja maakonnaplaneeringule ............................. 8 6. Detailplaneeringu planeerimisettepanek ..................................................................................... 9 6.1. Üldplaneeringu muutmise ettepanekud ja põhjendused .............................................................. 9 6.2. Planeeritava ala kruntideks jaotamine ......................................................................................... 9 6.3. Kavandatav ehitusõigus ............................................................................................................. 10 6.4. Likvideeritavad objektid ............................................................................................................ 11 6.5. Ehitistevahelised kujad .............................................................................................................. 11 6.6. Arhitektuurinõuded ehitistele .................................................................................................... 11 6.7. Tänavate maa-alad ja liikluskorraldus ....................................................................................... 12 6.8. Haljastus, vertikaalplaneerimine ja piirded................................................................................ 13 7. Tehnovõrgud ............................................................................................................................. 13 7.1. Veevarustus ................................................................................................................................ 13 7.2. Reoveekanalisatsioon................................................................................................................. 13 7.3. Sadeveekanalisatsioon ............................................................................................................... 14 7.4. Soojusvarustus ........................................................................................................................... 14 7.5. Elektrivarustus ........................................................................................................................... 14 7.6. Telekommunikatsioonivõrk ....................................................................................................... 15 7.7. Müra ........................................................................................................................................... 15 7.8. Tuleohutus ja tuletõrje veevarustus ........................................................................................... 15 8. Keskkonnakaitse, kultuuriväärtused ......................................................................................... 16 9. Piirangud ................................................................................................................................... 17 10. Kuritegevuse riskide vähendamine ........................................................................................... 18 3 / 19 Töö koostaja Evox OÜ, Töö nr: DP-EX200625, kuupäev 04.08.2026 Kambja vallas Kodijärve külas Parrise maaüksuse ja lähiala detailplaneering 11. Planeeringu rakendumine ......................................................................................................... 19 12. Planeeringu kehtestamisest tulenevate võimalike kahjude hüvitamine .................................... 19 Joonised DP1272_asukohaskeem JN100_Pohijoonis ML105_Situatsiooniskeem ML106_Olemasolev olukord RI100_Illustreeriv joonis UU603_Kontaktvoond 4 / 19 Töö koostaja Evox OÜ, Töö nr: DP-EX200625, kuupäev 04.08.2026 Kambja vallas Kodijärve külas Parrise maaüksuse ja lähiala detailplaneering 1. Planeeringu koostamise alus Käesoleva detailplaneeringu algatamise taotlejaks on Ralf Pallum ning detailplaneeringu korraldajaks on Kambja Vallavalitsus. Detailplaneeringu koostamine Parrise maaüksusele on algatatud Kambja Vallavolikogu 24. septembri 2025 otsusega nr 73 „Kodijärve külas asuva Parrise maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu algatamine ning lähteseisukohtade kinnitamine”. Sama otsusega otsustati keskkonnamõju strateegilist hindamist mitte algatada. Käesolev planeering on koostatud kinnistu sihtotstarbe muutmiseks 100% elamumaaks ning krundile üksikelamu ehitusõiguse määramiseks. 2. Detailplaneeringu koostamise eesmärk, andmed planeeringuala kohta Detailplaneeringu eesmärk on Parrise kinnistu muuta 100% maatulundusmaa sihtotstarbega maaüksusest elamumaa sihtotstarbega krundiks ning uuele krundile ehitusõiguse määramine üksikelamu projekteerimiseks ja ehitamiseks. Detailplaneeringuga antakse lahendus ka planeeringuala tehnovõrkudega varustamiseks, juurdepääsu rajamiseks, parkimiskorralduse lahendamiseks, haljastuse ja heakorra lahendamiseks ning tingimused detailplaneeringu elluviimiseks. Planeeringualaks on Kodijärve külas Parrise (28201:008:0020) maaüksus, pindalaga 2237 m². Parrise kinnistu on 100% maatulundusmaa. Juurdepääs kinnistule on tagatud avalikult kasutatavalt 22186 Pangodi-Kodijärve teelt. 3. Detailplaneeringu lähtedokumendid • Tartu maakonnaplaneering (kehtestatud riigihaldusministri 27.02.2019.a käskkirjaga nr 1.1 4/29); 3.2. • Kambja valla üldplaneering (endine Kambja vald) (kehtestatud Kambja Vallavolikogu 04.09.2007 määrusega nr 40); • Pangodi maastikukaitseala üldplaneering (kehtestatud Kambja Vallavolikogu 02.03.2006 otsusega nr 28); • Üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne; • Kambja Vallavolikogu otsus 24.09.2025 nr 73 „Kodijärve külas asuva Parrise maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu algatamine ning lähteseisukohtade kinnitamine”; • Kambja Vallavalitsuse 10.08.2017 korraldusega nr 1242 kehtestatud Parripõllu detailplaneering; • Kambja Vallavolikogu 18.12.2018 määrus nr 47 „Eratee avalikes huvides omandamise ja avalikuks kasutamiseks määramise kord“; • Riigihalduse ministri 17.10.2019 määrus nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“; 5 / 19 Töö koostaja Evox OÜ, Töö nr: DP-EX200625, kuupäev 04.08.2026 Kambja vallas Kodijärve külas Parrise maaüksuse ja lähiala detailplaneering • Keskkonnaameti seisukoht detailplaneeringu koostamise algatamisele (05.09.2025 nr 7 9/25/16222-2); • Transpordiameti seisukoht detailplaneeringu koostamise algatamisele (03.09.2025 nr 7.2 2/25/13967-2); • Keskkonnaministri 03.10.2016 määrus nr 32 „Välisõhus leviva müra piiramise eesmärgil planeeringu koostamise kohta esitatavad nõuded“ • Kliimaministri 17.11.2023 määrus nr 71 „Tee projekteerimise normid“; • Keskkonnaministri 03.10.2016 määrus nr 32 „Välisõhus leviva müra piiramise eesmärgil planeeringu koostamise kohta esitatavad nõuded“; • Kambja valla energia- ja kliimakava; • Kambja valla jäätmehoolduskava; • Planeerimisseadus (RT I, 26.02.2015, 3; jõustunud 01.07.2015); • Jt kehtivad õigusaktid ja normid. • EX07112025_ParriseDP_Maastikuanalüüs_07-11-2025, koostaja Evox OÜ. 2025a. 4. Lähteseisukohad planeeringu koostamiseks Detailplaneeringu koostamise alusplaaniks on võetud 30.03.2026.a. koostatud Parrise katastriüksuse geodeetiline mõõdistus täpsusega M 1:500, koostaja Mäger Poegadega OÜ töö nr MP1556/26G 5. Planeerimisettepanek 5.1 Olemasoleva olukorra analüüs Maakasutus: Maa- ja Ruumiameti infosüsteemi kaardirakenduse kohaselt on Parrise kinnistu 100% maatulundusmaa (vt joonis 1). Kinnistu pindala on 2237 m², sellest 440 m² on looduslik rohumaa ja 1797 m² muu maa. Planeeringualal pole olemasolevaid hooned, kuid on tehnovõrgud. Planeeringualale ulatub avalikult kasutatava tee kaitsevöönd 30 meetrit, sideehitise kaitsevöönd ning Pangodi maastikukaitseala piiranguvöönd. Juurdepääs kinnistule on tagatud lõunapoolsest küljest, avalikult kasutatavalt 22186 Pangodi-Kodijärve teelt. Parrise maa-ala reljeef on kõrge, kuid valdavalt tasane. Maastiku kõrguste vahe on 122,0-127,0 m. Elamu ehitamiseks pole vaja muuta kinnistu üldist reljeefi. Planeeringuala keskkonnaseisundit võib lugeda heaks. Planeeringuala asub hajaasustuses mitmete hoonestamata maatulundusmaa ja hoonestatud elamumaa sihtotstarbega kinnistute vahel. 6 / 19 Töö koostaja Evox OÜ, Töö nr: DP-EX200625, kuupäev 04.08.2026 Kambja vallas Kodijärve külas Parrise maaüksuse ja lähiala detailplaneering Joonis 1. Planeeringuala. Planeeringuala markeeritud sinise joonega (allikas: Maa- ja Ruumiamet) Planeeritav ala piirneb: • Põhjast ja läänest Rehe kinnistuga (28301:001:1427) 100% elamumaa (pindala 16,1 ha, s.h. haritav maa 11,4 ha, looduslik rohumaa 16429 m², metsamaa 10384 m2, õuemaa 4254 m2 ja muu maa 15238 m²). Kinnistu on hoonestatud. • Idast Kodijärve kinnistuga (28201:008:0168) 100% maatulundusmaa (pindala 9,4 ha s.h. haritav maa 6,9 ha, loodulik rohumaa 6556 m2 ja muu maa 1,8 ha. Kinnistu pole hoonestatud. • Lõunast 22186 Pangodi-Kodijärve tee (28201:008:0021) 100% transpordimaa (pindala 3,9 ha s.h. haritav maa 7230 m2, 4766 m2 looduslik rohumaa, 2510 m2 metsamaa, 1515 m2 õuemaa ja 2,3 ha muu maa.) 5.2. Planeeringuala kontaktvööndi funktsionaalsed seosed Planeeringuala paikneb hajaasustus piirkonnas, Kambja vallas, Kodijärve külas, ca 20 km kaugusel Tartu linna piirist. Planeeritav ala paikneb Pangodi maastikukaitsealal (KLO1000288). Planeeringualal pole olemasolevaid hooned, kuid on tehnovõrgud. Ala on kaetud osaliselt rohumaaga. Planeeringuala asub hajaasustuses mitmete hoonestatud ja hoonestamata maatulundusmaa ning elamumaa sihtotstarbega kinnistute vahel. Planeeringuala lähedases piirkonnas asuva elamupiirkonna hoonestus on valdavalt viil- ja kaldkatustega ühekorruselised üksikelamud ning nende abihooned. Läheduses asuvad ka talukompleksid ning Kodijärve hooldekodu kompleks. Lähim bussipeatus „Kodijärve“ asub ca 400 m kaugusel planeeringualast, Tatra-Otepää-Sangaste maanteel. Lähim kauplus asub 7 / 19 Töö koostaja Evox OÜ, Töö nr: DP-EX200625, kuupäev 04.08.2026 Kambja vallas Kodijärve külas Parrise maaüksuse ja lähiala detailplaneering Nõuni külas, planeeritavast alast ca 7,2 km kaugusel. Lähim kool asub Pangodi külas, planeeringualast ca 2,7 km kaugusel. Lähim lasteaed asub Elva linnas, planeeringualast ca 11 km kaugusel. Elva linnas asuvad lisaks ka perearst, apteek, raamatukogu, kauplused, kool, kohvik, raudteejaam, bensiinijaam ja mitmed muud teenused. Planeeringualast ca 3 km kaugusel asub Pangodi kalarestoran. Joonis 2. Väljavõte Maa- ja Ruumiameti fotolao lehelt. (allikas: Maa- ja Ruumiamet) 5.3. Planeeringulahenduse vastavus üldplaneeringule ja maakonnaplaneeringule Kambja valla üldplaneering endise Kambja valla maa-ala osas (kehtestatud 04.09.2007 Kambja Vallavolikogu määrusega nr 40) kohaselt asub Parrise kinnistu Pangodi maastikukaitsealal, seega miljööväärtuslikul hoonestusalal. Miljööväärtuslike piirkondadena käsitletakse üldplaneeringus alasid, kus miljööd kujundav arhitektuur, haljastus, tänava- või teedevõrk, krundijaotus on hästi säilinud ja üldmulje harmooniline ning mille kvalitatiivne tase väärib säilitamist. Sageli tähendab see seda, et väärtuslik pole niivõrd iga hoone üksinda, kui neist kujunev ansambel või kooslus. Seetõttu tuleb uute hoonete ehitamisel vältida silmatorkavalt suuremate hoonete rajamist kui on ümbruskonnas ja ka ehitusmaterjale, mis olemasoleva arhitektuuriga ei haaku. Ümberkaudsed kinnistud on valdavalt hoonestamata maatulundusmaad ja üks hoonestatud elamumaa, seega ei avaldaks ühe elamu rajamine olulist negatiivset mõju üldplaneeringuga määratud maastikukaitseala toimimisele. Planeeringuala läheduses asub 2013. aastal valminud Kodijärve hooldekodu ja kõrval talukompleks. Seega sobituks Parrise kinnistu detailplaneeringuga kavandatav krunt keskkonda. 8 / 19 Töö koostaja Evox OÜ, Töö nr: DP-EX200625, kuupäev 04.08.2026 Kambja vallas Kodijärve külas Parrise maaüksuse ja lähiala detailplaneering Vastavalt Pangodi maastikukaitseala üldplaneeringule asub planeeritav ala hajaasustus alal. Pangodi järv koos ümbritseva maastikuga kuulub Tartumaa rohelise võrgustiku tuumalasse. Teemaplaneeringuga „Tartumaa väärtuslikud maastikud“ on Pangodi maastikukaitseala määratletud Tartumaa riikliku tähtsusega väärtuslikuks maastikuks. Pangodi ümbruse väärtusliku maastiku väärtustena on nimetatud vana asustusstruktuuri, säilinud ajaloolist mosaiikset maakasutust, suurepäraseid vaateid ja vahelduvat reljeefi, säilinud ja arendatavat talutüüpi hoonestust, populaarset kokkutulekute kohta, supluskohta, eelistatud paika maakodude rajamiseks. Planeeringualal kehtib Riigihalduse ministri 27.02.2019 käskkirjaga nr 1.1-4/29 kehtestatud Tartu maakonnaplaneering 2030+. Maakonnaplaneeringus jääb Parrise kinnistu Tartumaa väärtuslikku kultuurmaastiku alasse. 6. Detailplaneeringu planeerimisettepanek 6.1. Üldplaneeringu muutmise ettepanekud ja põhjendused Kambja valla üldplaneeringu punktis 2.5 on sätestatud, et Pangodi maastikukaitseala piires kehtestatud Pangodi maastikukaitseala üldplaneering on Kambja valla üldplaneeringust suurema detailsusega. Üldplaneeringud täiendavad teineteist; vastuolu korral tuleb maastikukaitseala piires aluseks võtta Pangodi maastikukaitseala üldplaneering ning reguleerimata küsimustes Kambja valla üldplaneering. Kambja Vallavolikogu 24.09.2025 otsuses nr 73 on selgitatud, et Kambja valla üldplaneering ei määra planeeringualale maakasutuse juhtotstarvet ehk säilib olemasolev maakasutus. Parrise maaüksus asub Pangodi maastikukaitseala Pangodi piiranguvööndis, kus kohaldub suurema detailsusega Pangodi maastikukaitseala üldplaneering. Pangodi maastikukaitseala üldplaneeringu ja algatamise otsuse kohaselt on Parrise maaüksusele osaliselt määratud elamumaa juhtotstarve E1 ning konkreetsed arhitektuurilised ehitustingimused. E1 alale on lubatud kavandada üks hoone suurima ehitisealuse pindalaga 125 m². Pangodi maastikukaitseala üldplaneeringu punktis 4.4 on kogu üldplaneeringu ala määratud detailplaneeringu koostamise kohustusega alaks. Detailplaneeringuga täpsustatakse kehtivate üldplaneeringute alusel Parrise maaüksuse maakasutus ja ehitusõigus: üks üksikelamu, suurim lubatud ehitisealune pind 125 m² ning suurim lubatud kõrgus 8 m. Katastriüksuse sihtotstarbe muutmine elamumaaks lahendatakse detailplaneeringuga ega muuda üldplaneeringu põhilahendust. Üldplaneeringu muutmise ettepanekut ei tehta, sest: • detailplaneeringu koostamise kohustus tuleneb Pangodi maastikukaitseala üldplaneeringu punktist 4.4; • kavandatav üksikelamu vastab E1 tingimustele ja arhitektuurinõuetele; 9 / 19 Töö koostaja Evox OÜ, Töö nr: DP-EX200625, kuupäev 04.08.2026 Kambja vallas Kodijärve külas Parrise maaüksuse ja lähiala detailplaneering • detailplaneering täpsustab kehtiva üldplaneeringu tingimusi ega muuda selle põhilahendust. 6.2. Planeeritava ala kruntideks jaotamine Kehtiva Pangodi maastikukaitseala üldplaneeringu kohaselt on planeeringuala maakasutuse juhtotstarbeks määratud maatulundusmaa ja osaliselt elamumaa – E1, mille kohta on täpsustatud, et alale on lubatud ehitada 1 hoone (hoone suurimaks ehitusaluseks pindalaks on 125 m2). Detailplaneering määrab moodustatavale krundile kasutamise sihtotstarbe. Olemasoleval kinnistul muudetakse sihtotstarvet. Positsioonile nr 1 moodustatakse 2237 m² suurune 100% üksikelamumaa sihtotstarbega krunt. Tabel 1. Detailplaneeringuga kavandatav tegevus Positsiooni number Pindala Sihtotstarve Pos 1 2237 Elamumaa 6.3. Kavandatav ehitusõigus Krundi ehitusõigusega (tabel 2, lk 10) on määratud: 1) planeeringujärgne sihtotstarve; 2) katastrijärgne sihtotstarve; 3) hoonete suurim lubatud maksimaalne kõrgus maapinnast; 4) hoonete suurim lubatud arv krundil; 5) hoonete suurim lubatud ehitisealune pindala. Tabel 2. Krundi ehitusõigus kõrgus maapinnast Planeeringujärgne Max ehitusalune Hoonete lubatud Krundi pindala Katastriüksuse Lubatud max Korruselisus Krundi nimi Katusekalle sihtotstarve sihtotstarve arv krundil kraadides elamu* elamul pind Parrise 2237 m² Üksikelamumaa Elamumaa 8,0 1 elamu 40-47 125 2* 100% (EP) 100% * teine korrus katusealune Ehitusõiguse kohaselt nähakse Pos 1 krundil ette üksikelamu ehitamine. Hoonete lubatud kasutamise otstarve on üksikelamu (11101). Parrise maaüksuse kasutamise sihtotstarve on üksikelamu maa (EP) ja sellele vastav katastriüksuse sihtotstarve on elamumaa. Krundile on lubatud rajada üks üksikelamu. Abihooneid, sealhulgas vabaehituslikke hooneid, ei ole lubatud rajada. Kõik ehitised, vaatamata ehitusloa olemasolu kohustus- likkusest, peavad jääma hoonestusala sisse, arvestades tuleohutuskujasid. Väljaspoole hoonestusala on ehitiste (sealhulgas kuni 20 m² ehitisealuse pindalaga ehitised) püstitamine 10 / 19 Töö koostaja Evox OÜ, Töö nr: DP-EX200625, kuupäev 04.08.2026 Kambja vallas Kodijärve külas Parrise maaüksuse ja lähiala detailplaneering keelatud. Hoonestusalast väljapoole on lubatud püstitada võreseinu, lastekiike, koerakuute jm sarnaseid väikeseid rajatisi. 6.4. Likvideeritavad objektid Likvideeritavad objektid kinnistul on osaliselt kõrghaljastus, mis jääb hoonete ehitusele ette. Peatumis- ja liitumisnähtavuse tõttu pole kõrghaljastust vaja eemaldada. 6.5. Ehitistevahelised kujad Tulenevalt Siseministri 30.03.2017 määrusest nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“ on määratud hoonestusala 4 m (hoonete vaheline kuja 8 m) kaugusele krundi piirist, et takistada tule levikut naaberkinnistutel asuvatele hoonetele. Kuja nõue kehtib ka rajatistele, mis võimaldavad tule levikut. Abihooneid ei ole lubatud rajada. 6.6. Arhitektuurinõuded ehitistele Uue hoonestuse kavandamisel tuleb silmas pidada piirkonnale iseloomulike joonte säilimist hoonestusmahtude ja olemasolevate katusekallete osas. Hooned peavad sobima ümbritsevasse keskkonda. Detailplaneeringuga on määratud krundi planeeritud hoonestusala. Hoonete projekteerimisel ja ehitamisel tuleb arvestada Pangodi maastikukaitseala üldplaneeringu punktis 4.3.2. toodud arhitektuursete tingimustega ning järgida ajaloolist asustusstruktuuri, hoonegruppide paiknemise ning õuealade paigutusmustrit, väljakujunenud asustustihedust, traditsioonilisi ehitusmahtusid, ehitusmaterjale ning arhitektuurseid lahendusi (katusekalded, korruselisus, välisviimistlusmaterjalid jne), et säiliksid väljakujunenud piirkondlikud iseärasused. Katusekattematerjalid ja hoone välisviimistlusmaterjalid peavad sobima hoone arhitektuurilahendusega ja välisilmega. Elamu peab arhitektuurselt ja paigutuselt moodustama ühtse talu(õue) põhimõtte. Pangodi maastikukaitseala üldplaneeringu p 4.3.2 kohaselt oli talu tähtsaim ja suurim ehitis rehielamu, mis oli pööratud esiküljega õue poole ning paiknes sageli õue tagaküljel. Elamu paigutamisel tuleb arvestada eespool kirjeldatud hoone asetuse põhimõtetega. Arhitektuurilistest ehitustingimustest on määratud: • lubatud korruselisus: kuni 2 korrust (teine korrus katusealune); • katusematerjal: pilbas, laast, sindel ja kimmkatus (materjaliks tuleb kasutada ainult puitu) ning mati värviga värvitud valtsplekk, kivi; • katusekalle: kahepoolne kalle 40-47 kraadi; • välisviimistlusmaterjalid: laudis, kooritud ümarpalk, maakivi. Plast, metall, betoon ja kivi (va maakivi) on keelatud; • avatäited: plast- ja metallraamidega aknad on keelatud. Katusaknad on keelatud, välja arvatud katuse väljaehituses või otsaseintes; • piirded: piirded peavad olema avadega ja looduslikest materjalidest (puit), kuni 1,0 m kõrged. Piirete ja hekkide rajamisel ei tohi sulgeda vaateid maastikule ja järvedele; 11 / 19 Töö koostaja Evox OÜ, Töö nr: DP-EX200625, kuupäev 04.08.2026 Kambja vallas Kodijärve külas Parrise maaüksuse ja lähiala detailplaneering • värv: maastikukaitsealal paiknevate hoonete sobiva ja tasakaalustatud värvilahenduste saavutamiseks tuleb kõikidele kavandatavatele hoonetele ja olemasolevatele rekonstrueeritavatele hoonetele koostada värvipassid; • Kohustuslikku ehitusjoont ei ole otstarbekas määrata; • Pangodi maastikukaitseala ÜP p 4.3.2tingimus: Talu tähtsaim ja suurim ehitis- rehielamu-oli pöörataud esiküljega õue poole ning paiknes sageli õue tagaküljel. Elamu paigutamisel tuleb arvestada eelpool kirjeldatud hoonete asetust. 6.7. Tänavate maa-alad ja liikluskorraldus Planeeritav ala külgneb riigiteega nr 22186 Pangodi Kodijärve km 3,23-3,27. Riigitee keskmine ööpäevane liiklussagedus on 74 autot. Juurdepääs on kavandatud kinnistu keskosast, so riigitee km 3,25. Täiendavaid riigitee ristumiskohti ei planeerita. Tee kaitsevööndis on keelatud tegevused vastavalt EhS § 70 lg 2 ja § 72 lg 1, sh on keelatud ehitada ehitusloakohustuslikku teist ehitist. Riigitee kaitsevööndis kehtivatest piirangutest võib kõrvale kalduda Transpordiameti nõusolekul vastavalt EhS § 70 lg 3. Kruusakattega teede kaitsevööndis esineb olulisi mõjusid (tolm, õhusaaste jne). Elukondlik hoonestus kavandada tee kaitsevööndist väljapoole, kuna kaitsevööndis puudub väljakujunenud hoonestusjoon. Hoonestusala tuleb kavandada riigitee kaitsevööndist väljapoole. Riigitee kaitsevööndis on keelatud teha veerežiimi muutust põhjustavat maaparandustööd ning ohustada ehitist ja selle korrakohast kasutamist. Vältimaks tee muldkeha uhtumist ja üleniiskumist ei tohi sademevett juhtida riigitee alusele maaüksusele. Arendusega seotud teed tuleb rajada ning nähtavust piiravad takistused (istandik, puu, põõsas või liiklusele ohtlik rajatis) kõrvaldada (alus EhS § 72 lg 2) enne planeeringualale mistahes hoone ehitusloa väljastamist. Transpordiamet ei võta PlanS § 131 lg 1 kohaselt endale kohustusi planeeringuga seotud rajatiste väljaehitamiseks. Lähtuvalt asjaolust, et planeeringuala piirneb kruuskattega riigiteega, tuleb planeeringu koostamisel arvestada olemasolevast ja perspektiivsest liiklusest põhjustatud häiringutega (müra, vibratsioon, õhusaaste). Riigitee liiklusest põhjustatud häiringute ulatust tuleb hinnata vastavalt keskkonnaministri 03.10.2016 määrusele nr 32 „Välisõhus leviva müra piiramise eesmärgil planeeringu koostamise kohta esitatavad nõuded“. Kavandada planeeringu kehtestaja kaalutlusotsusena meetmed häiringute leevendamiseks, sh keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ lisas 1 toodud müra normtasemete tagamiseks. Kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee kaitsevööndis, tuleb esitada Transpordiametile nõusoleku saamiseks. Normikohane parkimine, soovituslikult vähemalt kolm kohta leibkonnale, on ette nähtud planeeritaval elamukrundil. Vastavalt tulevase hoone vajadustele võib parkimiskohtade arvu suurendada. Parkimine arvutada vastavalt standardile EVS 843:2016 „Linnatänavad“ tabel nr 9.2. Tee lahendust, täpset asukohta ning kõiki tee elemente on lubatud täpsustada 12 / 19 Töö koostaja Evox OÜ, Töö nr: DP-EX200625, kuupäev 04.08.2026 Kambja vallas Kodijärve külas Parrise maaüksuse ja lähiala detailplaneering projekteerimise faasis. Sõidusuunad ja planeeritud juurdepääs kinnistule on näidatud põhijoonisel. 6.8. Haljastus, vertikaalplaneerimine ja piirded Haljastuse ja heakorrastuse põhimõtted: • olemasolevat kõrghaljastust säilitada elamumaa sihtotstarbega maaüksusel minimaalselt 50% ulatuses; • planeeritav kõrg- ja madalhaljastus lahendada planeeringuga, minimaalselt 10% kinnistust katta kõrghaljastusega; Krundi piirded (materjal, kõrgus, tüüp): • piirded peavad olema avadega ja looduslikest materjalidest (puit), kuni 1,0 m kõrged. Piirete ja hekkide rajamisel ei tohi sulgeda vaateid maastikule ja järvedele; Tarastada lubatud ainult hoonestusala ulatuses; Vertikaalplaneerimise põhimõtted (maapinna kõrguse muutmine, sademevee ärajuhtimine jmt) on esitatud all järgenavalt. Maapinna tõstmine lubatud kuni 0,5 m hoonestusalal. Täpne vertikaalplaneerimine tuleb lahendada projekteerimise käigus tulenevalt hoonestuse asukohast. Vertikaalplaneerimisel arvestada, et sademevesi ei valguks naaberkinnistutele ning teede alale. 7. Tehnovõrgud Detailplaneeringu ala kõrval, maantee servas asub sidekaabel. Planeeringualale on kavandatud elamukompleks, mis vajab elektri- ja veeühendust ning tagatud peab olema reovee kogumine ning sademevee kogumine/immutamine. Tehnovõrkude lahendus on kajastatud Joonisel 4. Põhijoonis tehnovõrkudega (s.h kitsendused ja maakasutus). Planeeritud lahendus on põhimõtteline, mida täpsustatakse projekteerimise käigus. 7.1. Veevarustus Planeeringuala piirkonnas puudub ühisveevärk. Planeeritud elamukompleksi veelahendus tuleb kavandada lokaalselt. Veevajadus on arvestatud ca 100 l inimese kohta. Arvestades 4 inimest krundi kohta, teeb see ööpäevaseks veevajaduseks üldjuhul/keskmiselt ca 0,4 m³ (0,1 m³ x 4 in). Veevõtukohana on planeeritud rajada salvkaev, mille hooldusala on 10 meetrit. 7.2. Reoveekanalisatsioon Planeeringuala piirkonnas puudub ühiskanalisatsioonisüsteem. Kanalisatsioonilahendus tuleb kavandada lokaalselt. Põhjavesi on piirkonnas väga hästi kaitstud (reostusohtlikkuse tase on madal). Reoveekäitluse lahenduseks on planeeritud kogumismahuti. 13 / 19 Töö koostaja Evox OÜ, Töö nr: DP-EX200625, kuupäev 04.08.2026 Kambja vallas Kodijärve külas Parrise maaüksuse ja lähiala detailplaneering Projekteerimisel tuleb arvestada, et: • Kogumismahuti asukoht ja tehniline lahendus täpsustatakse projekteerimise käigus vastavalt kehtivatele nõuetele; Joonisel 4. Põhijoonis tehnovõrkudega (s.h kitsendused ja maakasutus) on näidatud veevõtukoha ja omapuhasti süsteemi võimalik asukoht. 7.3. Sadeveekanalisatsioon Sadeveekanalisatsiooni ei kavandata. Kuna planeeringualal suuri kõvakattega pindu ei planeerita, puudub vajadus sademevee kogumiseks ja suunamiseks. Sademevee pinnasesse imbumine tuleb võimaldada krundi piires ja/või koguda see kokku ning taaskasutada. Sademevee juhtimine naabermaaüksustele ja tee maa-alale on keelatud. 7.4. Soojusvarustus Soojavarustus lahendatakse lokaalselt. Soovitatav on kasutada kaasaegseid ning keskkonnasäästlikke lahendusi, näiteks soojuspumpade baasil toimivaid. Lubatud on ka muud kütteallikad, kuid mitte kasutada eriti keskkonda saastavad kütteliike nagu otsene elektriküte, kivisüsi, õli. Eelistatud lahendus oleks maasoojuspumbad. Õhk-õhk või õhk-vesi soojuspumpade paigaldamisel tuleb rakendada õigeid ehituslikke võtteid, et pumba töötamine oma maja elanikke ei häiriks. Õhksoojuspump tuleks seada et see ei häiriks naabreid. 7.5. Elektrivarustus Elektrivarustus lahendatakse uue kavandatava liitumise baasil. Väljastatud Tehnilised tingimused 517361 koostatud: 19.06.2026, kehtib kuni: 19.06.2028 Kliendi tegevused: *Näeb ette elektritoite Kodijärve:(Elva) alajaama fiider F3 õhuliinist.- Elektrikaablite planeerimine piki sõiduteed tee muldkeha piires ei ole lubatud. Täpsemad nõuded on leitavad Transpordiameti veebist.- Üldjuhul ei ole lubatud planeerida teisi kommunikatsioone elektrikaablite kaitsevööndisse. *Näeb tarbimiskohale ette õhuliinist 0,4 kV maakaabelliini.- Tarbimiskoha võrguühendusele näha ette kinnistu piirile liitumiskilp.- Liitumiskilp tuleb planeerida ligipääsetavasse asukohta eelistatult kinnistu piirile juurdepääsutee lähedusse. * Tagab Elektrilevi tehnorajatiste maakasutusõiguse servituudialana * Jätab kõikide planeeritavate tänavate äärde perspektiivsete maakaablite paigaldamiseks vajaliku koridori. * Näeb detailplaneeringu projektis ette ka väljaspool detailplaneeringu ala kulgema hakkavate kaablite trasside servituudi alad. Projekti Kooskõlastuse nr 7347279435 kuupäev 26.06.2026 14 / 19 Töö koostaja Evox OÜ, Töö nr: DP-EX200625, kuupäev 04.08.2026 Kambja vallas Kodijärve külas Parrise maaüksuse ja lähiala detailplaneering Kooskõlastatud tingimusel * Tööjoonised kooskõlastada täiendavalt. Lubatud on kasutada ka taastuvenergia lahendusi, näiteks päikesepaneele. 7.6. Telekommunikatsioonivõrk Sideühendus on kavandatud mobiil- või raadioside näol. 7.7. Müra Projekteeritavates hoonetes tuleks järgida Eestis kehtivat standardit EVS 842:2003 "Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest". Lähtuvalt asjaolust, et planeeringuala piirneb avalikult kasutatava teega, tuleb planeeringu koostamisel arvestada olemasolevast ja perspektiivsest liiklusest põhjustatud häiringutega (müra, vibratsioon, õhusaaste). Riigitee liiklusest põhjustatud häiringute ulatust tuleb planeeringu koostamisel hinnata vastavalt keskkonnaministri 03.10.2016 määrusele nr 32 ning planeeringu kehtestaja kaalutlusotsusel kavandada vajadusel leevendavad meetmed häiringute, sealhulgas keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 lisas 1 toodud müra normtasemete, tagamiseks. Leevendavad meetmed: • Kõrghaljastus; • Looduslikud mürabarjäärid – kaitsehaljastuse rajamine; • Hoonete heliisolatsiooni parandamine – kui ei ole tehniliselt võimalik/praktiline mürataseme piiramine hoonete välisterritooriumil, tuleb tagada head akustilised tingimused hoonete siseruumides. Tee omanik ei võta endale kohustusi planeeringuga kavandatud leevendusmeetmete rakendamiseks ning vajadusel peab meetmed ette nägema planeeringu koostamisest huvitatud isik. 7.8. Tuleohutus ja tuletõrje veevarustus Tuleohutuse käsitlemisel on lähtutud järgmistest normdokumentidest: - Siseministri määrus 18.02.2021 nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“ - EVS 812-3:2018 „Ehitise tuleohutus. Osa 3: Küttesüsteemid“ - EVS 812-7:2018 „Ehitise tuleohutus. Osa 7: Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“ Tuleohutuse tagamise põhimõtted Tule levik ühelt ehitiselt teisele ei või ohustada inimeste turvalisust ega põhjustada olulist majanduslikku või ühiskondlikku kahju. Selle täitmiseks peab naaberkinnistute hoonete vaheline kuja olema 8 meetrit. Kui kuja on väiksem, tuleb tule levikut piirata ehituslike või muude abinõudega. Ettenähtud ehitiste vähimaks tuleohutusklassiks on TP3. Täpsed tuleohutuskujad ning ehitiste tulepüsivusklassid määrata ehitusprojekti käigus igale konkreetsele hoonele eraldi. Planeeringualale on tagatud päästetehnika vaba juurdepääs. 15 / 19 Töö koostaja Evox OÜ, Töö nr: DP-EX200625, kuupäev 04.08.2026 Kambja vallas Kodijärve külas Parrise maaüksuse ja lähiala detailplaneering Hoonete tuleohutusklass, kasutusviis, korruste arv ja pindala Ehitise tuleohutusklass: TP3. Ehitise kasutusviisi klass: I (elamud ja eluruumid) Hoonete kõrgus elamul kuni 8,0 m. Krundil lubatud suurim hoonete ehitusalune pind 125 m2. Hoonete suurim lubatud arv krundil 1. Lubatud on vaid üks eluhoone. Hoonete korruselisus: elamul kuni 2 korrust. Tulekustutusvesi Lähim tuletõrje veevõtukoht asub ca 600 m kaugusel, veevõtukoht VID 1982. Tagatud on tuletõrjevee vajalik vooluhulk 10 l/sek 3 h jooksul, mis teeb arvutuslikuks koguseks 108 m³. Juurdepääsuteede kandevõime 20 t, pöörderaadius 12 m ja laius 3,5 m. Tuletõrje veevõtukohtadele on tagatud aastaringne juurdepääs, kasutamise valmidus ja tulekahju kustutamiseks vajalik veekogus või vooluhulk ning tähistatus vastavalt tehnilisele normile või õigusaktile. . Joonis 3. Tuletõrje veevarustuse asukohaskeem. Sinise ikooniga märgitud veevõtukoht ning sinise joonega Parrise kinnistu. (Allikas: Maa- ja Ruumiamet) 8. Keskkonnakaitse, kultuuriväärtused Planeeringuala asub Pangodi maastikukaitsealal. Eesti Looduse Infosüsteemi (EELIS) andmetel pole planeeringuala kaitsekategooriate taimeliikide kasvukohaks. Planeeringuala vahetus läheduses asub Kivijärv. Planeeringuala ja Kivijärve vahele jääb Pangodi-Kodijärve tee, seega on reostuse tekkimise oht minimaalne. 16 / 19 Töö koostaja Evox OÜ, Töö nr: DP-EX200625, kuupäev 04.08.2026 Kambja vallas Kodijärve külas Parrise maaüksuse ja lähiala detailplaneering Käesoleva detailplaneeringuga ei kavandata tegevusi, mis võiksid põhjustada negatiivset keskkonnamõju, ega objekte, mille raames tuleb läbi viia keskkonnamõju hindamine. Planeeringualal tehtava ehitustegevuse perioodil ja selle järgselt planeeringuala keskkonnatingimused eeldatavalt ei halvene. Käesolev detailplaneering tuleb ellu viia võimalikult keskkonnasõbralikult ja kehtivatele normidele vastavalt. Võimaluse korral tuleb kahjustatud haljastus taastada. Ehitustegevuse ajal on võimalik ajutiselt suuremas koguses jäätmete teke. Planeeringualal tekkivate jäätmete sorteerimine ja kogumine toimub vastavalt Kambja valla jäätmekavale ja Kambja valla jäätmehoolduseeskirjale. Ehitamisel tekkivad jäätmed tuleb ehitusplatsil sorteerida, viia ära või taaskasutada. Eraldi tuleb sorteerida: puit; kiletamata paber ja papp; metall (eraldi must- ja värviline metall); mineraalsed jäätmed (kivid, ehituskivid ja tellised, krohv, betoon, kips, lehtklaas jne); raudbetoon- ja betoondetailid. Ehitusjäätmeid ei tohi anda vedamiseks, kõrvaldamiseks ega taaskasutamiseks üle isikule, kellel puudub sellekohane jäätmeluba või kes ei ole ehitusjäätmete käitlejana registreeritud. Ohtlike ehitusjäätmete üleandmisel peab jäätmete valdaja kontrollima, et isikul, kellele jäätmed üle antakse, on lisaks jäätmeloale ka ohtlike jäätmete käitluslitsents. Kõigi utiliseeritud jäätmete osas peab olema ette näidata jäätmeõiend. Hoone kasutamise perioodil tuleb jäätmed koguda vastavatesse kinnistesse konteineritesse. Kinnistu sissesõidu juurde on ette nähtud paigaldada prügikonteiner(id), mida tühjendavad kommunaalteenuste korras jäätmeluba omavad ettevõtted. Kõik ohtlikud jäätmed tuleb koguda vastavalt kehtivatele eeskirjadele. Orgaanilised jäätmed on soovitav komposteerida krundil. Keelatud on jäätmete ja olmeprügi põletamine kinnistul. 9. Piirangud Planeeringualal on: • Sideehitise kaitsevöönd • Tee avaliku kasutuse ala • Avalikult kasutatava tee kaitsevöönd • Pangodi kaitseala piiranguvöönd Kitsendused näidatud Joonisel 4. Põhijoonis tehnovõrkudega (s.h kitsendused ja maakasutus) Planeeringu joonistele on kantud teekaitsevöönd vastavalt EhS § 71 nõuetele. Teekaitsevööndis on keelatud ehitada mistahes ehitusloakohustuslikku ehitist (EhS § 70 lg 1) ja lisaks sellele: 1) paigaldada liiklejat häirivat valgustusseadet või teabe- ja reklaamivahendit; 2) korraldada spordivõistlust või muud rahvaüritust; 3) kaevandada maavara ja maa-ainest; 4) teha metsa lageraiet; 5) teha veerežiimi muutust põhjustavat maaparandustööd. 17 / 19 Töö koostaja Evox OÜ, Töö nr: DP-EX200625, kuupäev 04.08.2026 Kambja vallas Kodijärve külas Parrise maaüksuse ja lähiala detailplaneering Nähtavuskolmnurga alale on keelatud rajada kõrghaljastust, püstitada nähtavust piiravaid reklaame või muid rajatisi. Riigitee kaitsevööndis kehtivatest piirangutest võib kõrvale kalduda Transpordiameti nõusolekul vastavalt EhS § 70 lg 3. Planeeringu joonistele on kantud sideehitise kaitsevöönd vastavalt EhS § 78 nõuetele. Sideehitise kaitsevööndis on keelatud: 1) teha mis tahes mäe-, laadimis-, süvendus-, lõhkamis-, üleujutus-, niisutus- ja maaparandustöid, istutada või langetada puid, juurida kände, teha tuld, kasutada tuleohtlikke materjale ja aineid, ladustada jäätmeid, tõkestada juurdepääsu sideehitisele ning põhjustada oma tegevusega sideehitise korrosiooni; 2) ronida raadiomasti ja kinnitada raadiomasti või raadiomasti piirdeaia konstruktsioonide külge asju; 3) teha süvendustöid, ankurdada veesõidukit ning liikuda heidetud ankru, kettide, logide, traalide ja võrkudega, paigaldada veesõidukite liiklustähiseid ja poisid ning lõhata ja varuda jääd – vees paikneva sideehitise kaitsevööndis; 4) sõita masinate ja mehhanismidega, mille üldkõrgus maapinnast koos veosega või ilma selleta on üle 4,5 meetri – õhuliinina rajatud sideehitise kaitsevööndis; 5) töötada löökmehhanismidega, tihendada või tasandada pinnast, rajada transpordivahenditele ja mehhanismidele läbisõidukohti ning teha mullatöid sügavamal kui 0,3 meetrit ja küntaval maal sügavamal kui 0,45 meetrit – pinnases paikneva sideehitise kaitsevööndis. Planeeritavad piirangud: Projekteeritav salvkaev – hooldusala 10,0 meetrit. Reovee immutamise keeluala 50,0 m hooldusalast (kokku 60,0 meetrit). 10. Kuritegevuse riskide vähendamine Planeeringut koostades on erinevad välisruumid kavandatud selliselt, et on arvestatud erinevaid kuritegevust vähendavaid meetmeid. Oluliseks on seatud: • teede ja hoonete vaheline hea nähtavus ja valgustatus; • konkreetsed ja selgelt eristatavad juurdepääsud; • erineva kasutusega alade selgepiiriline ruumiline eristamine, st. avalik ja eramaa. • jälgitavus (videovalve, naabrivalve); • valdusele sissepääsu piiramine. 18 / 19 Töö koostaja Evox OÜ, Töö nr: DP-EX200625, kuupäev 04.08.2026 Kambja vallas Kodijärve külas Parrise maaüksuse ja lähiala detailplaneering 11. Planeeringu rakendumine Krundile jäävate juurdepääsuteede, haljastuse jms väljaehitamise kohustus on vastava krundi valdajal. Planeeringu elluviimise kava: • katastriüksuse sihtotstarbe määramine vastavalt detailplaneeringuga kehtestatud maakasutuse otstarbele; • detailplaneeringus kavandatud tehnilise infrastruktuuri väljaehitamine detailplaneeringu realiseerimisest huvitatud isiku finantseerimisel; tehnovõrgud ja –rajatised ehitatakse olemasolevatest liitumispunktidest kuni eraomandisse jääva krundi kavandatud liitumispunktideni; • planeeringujärgsed juurdepääsud peavad olema välja ehitatud enne hoonetele ehituslubade väljastamist; • servituutide planeerimise korral peavad vajalikud servituudid olema enne ehituslubade väljastamist kinnistusraamatusse kantud; • alles pärast eelpool kirjeldatud tegevuste teostamist, mis on planeeringuga kavandatud krundi ehitusõiguse realiseerimiseks vajalik, teostatakse planeeringuga kavandatud hoonete ehitusõiguse realiseerimist sellel maaüksusel1. 12. Planeeringu kehtestamisest tulenevate võimalike kahjude hüvitamine Käesoleva planeeringu kehtestamisega ei kaasne kohalikule omavalitsusele ega eraomanikele hüvitamisele kuuluvaid kahjusid. Planeeringuga ei tohi kolmandatele osapooltele põhjustada kahjusid. Selleks tuleb tagada, et rajatavad hooned ei kahjustaks naaberkruntide kasutamise võimalusi (k.a haljastus) ei ehitamise ega kasutamise käigus. Juhul, kui planeeritava tegevusega tekitatakse kahju kolmandatele osapooltele, kohustub kahju hüvitama krundi igakordne omanik. Tehnovõrgud ehitatakse välja vastavalt tehnilistele tingimustele liitumislepingute alusel, kus näidatakse tehnovõrkude väljaehitamise ulatus. Planeeringualal oleva haljastuse rajamine ja likvideerimine toimub igakordse krundiomaniku kulul. Detailplaneering on pärast kehtestamist aluseks planeeringualal edaspidi teostatavatele ehitusprojektidele. 1 Kinnistu omanikul on kohustus mitte alustada või lubada kinnistul hoonete ehitustegevust seni, kuni kinnistuni on rajatud kinnistu suhtes kehtivale Detailplaneeringule vastavad tehnovõrgud ja -rajatised ning neile on väljastatud kasutusload. 19 / 19 Töö koostaja Evox OÜ, Töö nr: DP-EX200625, kuupäev 04.08.2026 TINGMÄRGID Planeeringuala Katastriüksuse piir Katastriüksuse sihtotstarve ja pindala Katastriüksuse aadress/tunnus Olemasolev tee Avalikult kasutatava tee kaitsevöönd Olemasolev veekogu Olemasolev sideehitis ja selle kaitsevöönd Olemasolev haljastus Planeeritav hoonestusala Planeeritav üksikelamu Planeeritav juurdepääsutee Planeeritav purustatud kruusast teepeenar Planeeritav juurdepääs krundile Planeeritav salvkaevu asukoht Planeeritav kogumismahuti asukoht Liitumisnähtavuse kolmnurk Peatumisnähtavuse kolmnurk Planeeritav mp.kaabel Planeeritav liitumiskilp EHITUSÕIGUSE TABEL Krundi kasutamise Krundi pindala: sihtotstarve: 2237 m2 elamumaa Hoonete Hoonete Hoonete 4.0 lubatud suurim lubatud suurim maksimaalne ehitisealune lubatud suht. kõrgus: pind: arv krundil: 8,0 m 125 m2 1 4.0 4.0 5 salv kae v u ka itse vöö nd 60 hoo 10 ldus ala 20.0 19.2 1 R5 3,5 R5 8,5 Elektrivarustuse lahenduse aluseks on Elektrilevi OÜ tehnilised tingimused nr 517361, koostatud 19.06.2026, kehtivusega kuni 19.06.2028. Tarbimiskoht: 28201:008:0020, Parris, Kodijärve küla, Kambja vald, Tartu maakond. Geodeetiline alusplaan: Mäger Poegadega OÜ, Saekoja 36A, Tartu, 50107. Töö nr: MP1556/26G, 30.03.2026.a. Koordinaatide süsteem L-Est'97. Kõrguste süsteem EH2000 Objekt: Parrise maaüksuse Aadress: Tartu maakond, Kambja vald, detailplaneering Kodijärve küla, Parrise Joonis: Töö nr: Põhijoonis tehnovõrkudega (s.h kitsendused ja maakasutus) DP-EX260126 Tellija: Joonise nr: 5 Koostas: Staadium: Formaat: EVOX OÜ Leetpõõsa 16 Vahi alevik Tartu vald DP A4 Tel: 5233943 Reg.nr. 14390312 EEP004076 M 1:500 Kontrollis: Kaie Metsaots Diplomeeritud maastikuarhitekt, tase 7. Diplom MD00454 04.08.2026 Kambja Vallavalitsus Teie 08.09.2026 nr 6-1/242-10 [email protected] Pargi tn 2 Meie 25.09.2026 nr 7.2-2/26/13967-4 61714, Tartu maakond, Kambja vald, Ülenurme alevik Kambja vallas Parrise maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu kooskõlastamine Olete taotlenud Transpordiametilt kooskõlastust Tartu maakonnas Kambja vallas Kodijärve külas asuva Parrise maaüksuse ja lähiala detailplaneeringule (katastritunnus 28201:008:0020, edaspidi planeering). Planeeringuga soovitakse luua eeldused elamu rajamiseks. Võttes aluseks ehitusseadustiku (EhS) ja planeerimisseaduse (PlanS) kooskõlastame planeeringu. Palume planeeringu elluviimisel arvestada järgnevaga. 1. Kõik riigitee kaitsevööndis kavandatud ehitusloa kohustusega tööde projektid tuleb esitada Transpordiametile nõusoleku saamiseks. 1.1. Ristumiskoha rajamiseks tuleb taotleda EhS § 99 lg 3 alusel Transpordiametilt nõuded ristumiskoha projekti koostamiseks. 1.2. Põhijoonisel on elektrikaabel kavandatud riigitee transpordimaale. Seletuskirja punkti 7.5 kohaselt ei ole elektrikaablite planeerimine piki sõiduteed tee muldkeha piires lubatud. Punkti 7 kohaselt täpsustatakse lahendust projekteerimise käigus. Kuna riigitee transpordimaa on kitsas, siis tõenäoliselt me ei nõustu tehnovõrkude kavandamisega teemaale. Tehnovõrkude kavandamiseks teemaale või kaitsevööndisse tuleb taotleda EhS § 99 lg 3 alusel Transpordiametilt nõuded. 1.3. Transpordiamet ei vastuta kaitsevööndisse rajatud puurkaevu vee kvaliteedile avalduva võimaliku kahjuliku mõju eest, mis võib tuleneda riigitee liiklusest ja tee kasutamisega seotud asjaoludest (sh liiklusõnnetused, tee ehitamine, remontimine ja hooldamine, libeduse- ja tolmutõrje jmt). Kaaluda puurkaevu rajamist teekaitsevööndist väljapoole. 2. Kui kohalik omavalitsus annab planeeringualal projekteerimistingimusi EhS § 27 alusel või kavandatakse muudatusi riigitee kaitsevööndis, siis palume kaasata Transpordiametit menetlusse. Kooskõlastus kehtib kaks aastat kirja välja andmise kuupäevast. Kui planeering ei ole selleks ajaks kehtestatud, siis palume esitada planeering Transpordiametile lähteseisukohtade uuendamiseks. Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee Registrikood 70001490 Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kristi Kuuse peaspetsialist planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus Lisad: 1. JN100_Pohijoonis 2. SK100_Seletuskiri Kristi Kuuse 58603278, [email protected] 2 (2)
Allikas: Transpordiamet dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel