Päring

Saatja: "Andraš Tšitškan" <[email protected]> Saaja: "EKEI Info" <[email protected]> Teema: Küsimus prokuratuurist kohtupsühhiaatriaekspertiiside kohta Kuupäev: 2024-04-09 08:41 Tere! Kirjutan seoses 2024. a veebruaris avaldatud dokumendiga „Soovitused narkomaanide sõltuvusravi kohaldamiseks KarS § 692, § 70 ja § 75 lg 2 p 5 alusel“. Autorid on Riigikohtu ja Viljandi Haigla inimesed. Usun, et see on ka teieni jõudnud, kuid lisan selle igaks juhuks manusena. Soovin seoses nende soovitustega nõu pidada. Loen dokumendist välja, et sõltuvusravi kohaldamiseks tuleks esmalt määrata kohtupsühhiaatriaekspertiis. 1. Mis oleks terminoloogiliselt ja sisuliselt õige küsimus, mida eksperdilt küsida? Kas sobib nt järgmine? Kas XXX on uimastisõltlane ja kas talle on võimalik kohaldada narkomaanide sõltuvusravi? 2. Kui palju selline ekspertiis maksab? Kas tavapärane 1300 € (kriminaal-, väärteo-, tsiviil- ja haldusasjade menetlusest osavõtjatele tasu maksmise ja kulude hüvitamise korra § 52 lg 1 p 1)? 3. Kui kiiresti selline ekspertiisiakt võiks valmida? Kui varem on kohtuotsusega määratud kohustus minna psühhiaatri vastuvõtule ja kui psühhiaater ütleb, et ravi on vajalik, siis tuleb ravile alluda. Riigikohtu ja Viljandi Haigla soovitustes on öeldud, et sellist tingimuslikku kohustust panna ei saa, vaid kõik raviga seonduv tuleb enne kohtusse minekut välja selgitada. Mul ongi nüüd ühes kriminaalasjas kaks kahtlustatavat, kelle mõlema puhul on alust arvata, et nad on uimastisõltlased ja ravist võiks neile kasu olla. Ühe puhul on ravi alternatiiv pikk reaalne vangistus. Oleksin väga tänulik, kui saate esimesel võimalusel vastata, sest need mõlemad kahtlustatavad on vahi all. Lugupidamisega ja tänades <http://www.prokuratuur.ee/> Andraš Tšitškan Abiprokurör 694 4724 5306 9221 <mailto:[email protected]> [email protected] See kiri on mõeldud adressaadireal nimetatud isikule. Isik, kes ei ole märgitud kirja adressaadiks, ei tohi seda kirja mingil viisil kasutada. Kui olete saanud kirja eksituse tõttu, palun teavitage sellest kohe kirja saatjat ja kustutage kiri koos kõikide lisadega. Soovitused narkomaanide sõltuvusravi kohaldamiseks KarS § 692, § 70 ja § 75 lg 2 p 5 alusel1 Tartu, 2024 1. Vangistuse või rahalise karistuse asendamine narkomaanide sõltuvusraviga, samuti käitumiskontrolli ajaks süüdimõistetu allutamine narkomaanide sõltuvusravile on põhjendatud üksnes sellise inimese puhul, kes on uimastisõltlane, mitte pelgalt narkootikumide (kuri)tarvitaja. Kuritarvitajate määramine sõltuvusravile üksnes võtab ära niigi väheseid ravikohti. 2. Ka sõltlasest süüdistatava allutamine sõltuvusravile on õigustatud vaid siis, kui ta tunnistab enda sõltuvust ja väljendab valmidust koostööks tervishoiuteenuse osutajaga. Sõltuvusravi ei saa osutada tahtevastaselt. Kui patsiendil pole motivatsiooni enda sõltuvusega tegeleda, jääb ravi tagajärjetuks. Koostöövalmiduseta inimese sõltuvusravile määramine teda ei aita, kuid võtab ravikoha kelleltki teiselt, kellel oleks ravist abi. Halvemal juhul hakkab programmis vastumeelselt osalev süüdimõistetu õõnestama kaaspatsientide koostöötahet ja seega vähendama nende ravi tulemuslikkust. 3. Tuvastamaks, kas sõltuvusravi on konkreetsele kahtlustatavale või süüdistatavale näidustatud, peaks kriminaalasja menetleja küsima kohtupsühhiaatriaeksperdilt arvamuse inimesele sõltuvusravi kohaldamise vajalikkuse kohta. Üldjuhul tuleks seda teha juba kohtueelses menetluses KrMS § 2211 lg-s 1 ette nähtud korras, kuid sama paragrahvi teine lõige võimaldab narkomaanide sõltuvusravi kohaldamiseks vajalikke lisaandmeid nõuda ka kohtul. 4. Lisaks näeb Vabariigi Valitsuse 17. juuni 2011. a määruse nr 33 (RT I, 22.06.2011, 7) § 4 lg 1 ette, et kriminaalhooldusosakonna juhataja nimetatud kriminaalhooldusametnik koostab uurimisasutuse või prokuratuuri taotlusel ettekande, milles antakse arvamus sõltuvusravi kohaldamise võimalikkuse kohta, lähtudes kahtlustatava või süüdistatava isikust, tema elutingimustest ja majanduslikust seisukorrast. 5. Sõltuvusravi kohaldamise võimalikkust hinnates tuleks silmas pidada ka seda, kas inimese terviseseisund võimaldab tal osaleda tööteraapias, sest tööteraapia on osa rehabilitatsiooniteenusest. 6. KarS § 75 lg 2 p-s 5 ette nähtud kohustust ei saa määrata tingimuslikult. Seadusele ei vasta praktika näha kohtulahendis ette, et süüdistatav peab KarS § 75 lg 2 p 2 alusel sõltuvusravi läbima siis, kui seda peab vajalikuks psühhiaater või vaimse tervise õde, kelle poole süüdistatavat kohustatakse pöörduma. Ravivajadus tuleb välja selgitada enne kohtulahendi tegemist. 7. Süüdistatava nõusolek sõltuvusraviks peab olema antud teavitatult. Enne kui kohus asub otsustama vangistuse asendamist sõltuvusraviga või süüdistatavale KarS § 75 lg 2 p-s 5 ette nähtud kohustuse määramist, tuleb tal veenduda, et süüdistatav on aru saanud, milles sõltuvusravi tegelikult seisneb ja milliseid reegleid tal ravil olles järgida tuleb. Vabariigi Valitsuse 17. juuni 1 Käesolevad soovitused on koostanud Riigikohtu kriminaalkolleegiumi kohtunik Juhan Sarv, SA Viljandi Haigla Sõltuvushaigete ravi- ja rehabilitatsioonikeskuse Viljandi osakonna juhataja Katrin Viira ning SA Viljandi Haigla sõltuvushaigete ravi- ja rehabilitatsioonikeskuse juht Rita Kerdmann.  2011. a määruse nr 33 § 5 lg 1 kohaselt peab kriminaalhooldusametnik juba enne sõltuvusravi kohaldamise võimalikkuse kohta arvamuse andmist selgitama kahtlustatavale või süüdistatavale sõltuvusravi eesmärki ning sellele allumise võimalusi ja tingimusi. Samuti peab kahtlustatavale või süüdistatavale selgitama, mida loetakse sõltuvusravile allumise kohustuse rikkumiseks ja millised on rikkumise tagajärjed. (Vt viidatud määruse § 5 lg 1.) Süüdimõistetu õigused ja kohustused karistuse asendamisel sõltuvusraviga on kokku võetud viidatud määruse lisas 1. Kui kohtus ilmneb, et süüdistatav ei ole sõltuvusravi sisust informeeritud, peaks talle selgitama nii ravi sisu kui ka raviprogrammi läbimata jäämise tagajärgi.2 8. Oleks väga soovitatav võtta süüdistatavalt kirjalik – eelistatult omakäeline – kinnitus selle kohta, et ta lubab a) alluda sõltuvusravile; b) järgida raviprogrammi reegleid; c) ravi käigus aktiivselt kaasa töötada ning d) lõpuks ravi edukalt läbida. Selline (omakäeline) kirjalik kinnitus on psühholoogiliselt mõjus abinõu süüdimõistetu distsiplineerimiseks. 9. Kõikide eelmistes punktides osutatud sõltuvusravi kohaldamise tingimuste täidetust tuleks kohtul kindlasti kontrollida ka kokkuleppemenetluses, enne seda, kui ta teeb otsuse, mis näeb muu hulgas ette KarS § 692 või § 75 lg 2 p 5 kohaldamise. Kui kohtuistungil peaks ilmnema, et kohtueelses menetluses ei ole välja selgitatud isiku sobivust sõltuvusravile või et teda pole piisavalt teavitatud sõltuvusravi eesmärgist ja tingimustest, tuleks kohtul kriminaaltoimik prokuratuurile tagastada. 10. Kohtulahendi resolutiivosa formuleerimisel peaks vältima mitmeti mõistetavat sõnakasutust, mis võib tekitada asjatuid vaidlusi või innustada süüdimõistetut katsetele kohtulahendi sisulisest täitmisest kõrvale hoiduma. Näiteks on väär panna isikule kohustus üksnes pöörduda sõltuvusvastasele ravile. Praktikas saavad süüdimõistetud sellest aru nii, et nad peavad küll ravi alustama, kuid mitte seda läbima. Kohtulahendis tuleks märkida, et isikul on kohustus sõltuvusravi programm (edukalt) läbida. 11. Samuti ei tohi kohtulahendis süüdimõistetule panna asjakohatuid ja õiguslikult mittetäidetavaid kohustusi, näiteks kohustust elada katseajal tervishoiuteenuse osutaja juures. 12. KarS § 75 lg 2 p 5 kohaldamisel tuleb silmas pidada sedagi, et kohtu määratav katseaeg oleks ravi läbimiseks piisav. Pärast katseaja lõppu ei ole süüdimõistetul takistust programmist ennetähtaegselt lahkuda. Ravi eeldatava kestuse ja algusaja peaks välja selgitama juba kohtueelses menetluses KrMS § 2211 lg-s 1 ette nähtud korras, kuid vajadusel saab seda täpsustada ka kohtumenetluses. Orienteeruvalt vältab statsionaarne narkootikumide võõrutusraviteenus 30 päeva, statsionaarne rehabilitatsiooniteenus uimastisõltuvusega täisealisele inimesele 5–9 kuud. Asendades vangistuse raviga KarS § 692 alusel, peab kohus määrama ravi kestuse vahemikus 18 kuud kuni kolm aastat (KarS § 692 lg 5). See aeg võib jaguneda statsionaarse ja ambulatoorse ravi vahel. 13. Kohtulahendi resolutsioonis ei tohiks otsustada küsimusi, mille lahendamine ei ole kohtu pädevuses. Näiteks ei ole kohtu määrata see konkreetne tervishoiuteenuse osutaja, kelle juures süüdimõistetu peab sõltuvusravi läbima, ega ravi täpne algusaeg. KrMS § 4192 lg 1 kohaselt valmistab ravi kohaldamise ette ja suunab süüdimõistetu vastava tervishoiuteenuse osutaja juurde süüdimõistetu elukohajärgne kriminaalhooldusosakond kohtulahendi täitmise käigus. Sama 2 Tervishoiuteenuse osutaja võiks kokku panna infolehe ja kirjaliku nõusoleku näidisvormi. paragrahvi teise lõike kohaselt kehtib see reegel ka siis, kui isik allutatakse narkomaanide sõltuvusravile KarS § 75 lg 2 p 5 kohaselt. Vabariigi Valitsuse 17. juuni 2011. a määruse nr 33 § 7 järgi teeb sõltuvusravi kohaldamise koha valiku kriminaalhooldusametnik. Ravi algusaeg oleneb määruse § 13 järgi samuti sellest, millal kriminaalhooldusametnik saadab süüdimõistetu sõltuvusravi kohaldamise kohta. *** Kohtulahendi resolutiivosa võimalik sõnastus narkomaanide sõltuvusravi kohaldamisel: Näide 1: [...] Asendada A-le mõistetud vangistus KarS § 692 lg-te 1 ja 5 ning lg 6 p 1 alusel narkomaanide sõltuvusraviga järgmistel tingimustel: 1) ravi kestus on kolm aastat; 2) sõltuvusravi osutava tervishoiuteenuse osutaja ja aja, millal A peab ravile ilmuma, määrab süüdimõistetu elukohajärgne kriminaalhooldusosakond kokkuleppel tervishoiuteenuse osutajaga; 3) ravi võib toimuda nii statsionaarses kui ka ambulatoorses vormis; 4) ravi kestel peab A alluma tervishoiuteenuse osutaja määratud ravi- ja rehabilitatsiooniplaanile ja järgima raviasutuse sisekorda. Näide 2: [...] Kohustada B-d KarS § 75 lg 2 p 5 alusel läbima narkomaanide sõltuvusravi järgmistel tingimustel: 1) B peab läbima raviprogrammi edukalt hiljemalt käesolevas otsuses/määruses ette nähtud katseaja lõpuks. Ravi alustamiseks peab ta ilmuma elukohajärgse kriminaalhooldusosakonna määratud ajal ja kohas tervishoiuteenuse osutaja juurde; 2) B peab ravi kestel alluma tervishoiuteenuse osutaja määratud statsionaarsele või ambulatoorsele ravile ja järgima raviasutuse sisekorda.