Käskkiri

Kokkuvõte Nii nagu nenditi juba 2015. aastal Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis (edaspidi MKM) koostatud Riigipilve kontseptsioonidokumendis1, on avalike pilvteenuste kasutamine avalikus sektoris kriitilise tähtsusega, tagamaks Eesti digiriigi kaasaegsus ja jätkusuutlikkus. Vastasel korral on meie digiriigi areng isoleeritud ja piiratud. Avalike pilvteenuste kasutamisel on hulk eeliseid, millest olulisimaks on võimalus keskenduda igal organisatsioonil oma põhitegevusele ja kasutada IT baasteenuste jaoks juba olemasolevaid turuteenuseid. Avalike pilvteenuste kasutamine toetab innovatsiooni ning võimaldab luua uusi ärimudeleid ja e-teenuseid, mida asutuse oma taristu ei toeta. Pilvteenuste arvutusvõimsused ja funktsionaalsused on hädavajalikud tehisintellekti ja suurandmetöötlusel põhinevate lahenduste loomisel ja kasutusel. Üks oluline pilvteenuse funktsionaalsus on skaleeritavus, mis tagab teenuste toimimise ka siis, kui suur kasutuskoormus langeb lühiajalisele perioodile, näiteks eraisiku tulumaksu deklaratsioonide esitamine. Praeguseks on Tervisekassa Eestis esimese innovaatorina avalikud pilvteenused laialdaselt kasutusele võtnud. Ootuspäraselt kasvab tema eeskujul avaliku pilve kasutuse osakaal avalikus sektoris lähiaastatel olulisel määral. Seetõttu on praegu õige aeg teha otsuseid, kuidas pilvteenuste aktiivsemat kasutuselevõttu tagatakse, soodustatakse ja juhitakse. Avalike pilvteenuste kasutuselevõtu kontseptsiooni ja tegevuskava (edaspidi pilvekontseptsiooni) eesmärk oli välja selgitada, kes ja kuidas peaks juhtima avalike pilvteenuste efektiivset kasutuselevõttu Eesti avalikus sektoris. Pilvekontseptsioon: 1. ühtlustab arusaama avalike pilvede olemusest ja lubatusest avalikus sektoris, 2. toetab avalike pilveteenuste kasutuselevõttu läbi avaliku sektori osapoolte rollide ja vastutuse selgitamise ning 1 Riigipilvekontseptsioon https://riigipilv.ee/files/Eesti_riigipilve_kontseptsioon.pdf  3. kirjeldab sobivaima juhtimismudeli avalike pilvteenuste kasutuselevõtuks Eesti avalikus sektoris. Kontseptsiooni loomise käigus kirjeldati trendid Eesti avaliku sektori avalike pilvteenuste kasutamises, tuvastati soovitud muutused ning disainiti juhtimismudel, mis neid muutuseid efektiivselt toetaks. Pilvekontseptsioonil on aga ka järgmised piirangud.  Pilvekontseptsioon keskendub eelkõige taristu- ja platvormiteenuste (nö IT baastaristu) kasutamisele, sest nende osas on ootuspäraselt Eesti avaliku sektori teenuseomanike vajadustel suurem ühisosa ning seetõttu ka põhjust tsentraliseerimist põhjalikumalt kaaluda.  Juhtimismudel keskendub valitsusasutuste ja nende poolt hallatavate asutuste (keskvalitsuse) tasemele. Keskvalitsusel on piiratud võimalused toetada muudatuste elluviimist kohalike omavalitsuste IT-juhtimise tasemel. Erandina on võimalik Riigihangete seaduse § 11 lõige 1 punkt 21 alusel toetada keskse hankimisega ka kohalikke omavalitsusi.  Pilvekontseptsiooni loomisel teadvustati asjaolu, et teenusjuhtimise (sealhulgas e- teenuste ja IT-juhtimise) kvaliteet ja võimekus erinevates avaliku sektori asutustes on ebaühtlane – seda nii keskvalitsuse kui kohalike omavalitsuste tasemel. Paljudel kohalikel omavalitsustel napib nii teadmiseid kui ka eelarvelisi vahendeid IT-juhtimise kvaliteetseks korraldamiseks. On ka ministeeriumi valitsemisalasid, kus teenuseomanikel puudub liigpääs tehnoloogilisele kompetentsile, mis on vajalik teenuse kvaliteetseks juhtimiseks. Need on laiemad riikliku teenus- ja IT-juhtimise murekohad, mida ei ole võimalik adresseerida kitsama avalike pilvede kontseptsiooniga.  Pilvekontseptsiooni koosseisus kirjeldatud tegevuskava keskendub MKMi valitsemisalale. Teiste ministeeriumide valitsemisalade detailsemad tegevused saab ja tuleb kavandada digiühiskonna arengukava ja selle tegevusplaani koostamise käigus. Eesti avalikus sektoris baastaristut puudutavate valikute tegemiseks on seni puudunud selgus, kuidas positsioneeritakse avalikke pilvteenuseid Riigipilve suhtes. Avalike pilvteenuste kasutuselevõtt on pikaajaline horisontaalne muutus, mis nõuab ümberkorraldusi nii tarkvara arendamises, organisatoorses korralduses, eelarve struktuuris aga ka kompetentside juhtimises. Sellise muutuse asjakohaseks kaalumiseks, õigeaegseks ettevõtmiseks ja selle elluviimiseks vajalikke ressursside eraldamiseks vajavad valitsemisalad ja teenuseomanikud selgeid ootuseid ja suuniseid poliitikakujundajatelt. Pilvekontseptsiooni kohaselt jääb avaliku sektori IT baastaristu kasutama erinevaid pilvetehnoloogiatel põhinevaid platvorme. Seejuures tuleb avalikke pilvteenuseid ja Riigipilve kui samaväärseid alternatiive, mille vahel või koostoimes peab iga teenuseomanik leidma endale sobiva. Iga avaliku sektori asutus vastutab oma teenuste korraldamise ja kvaliteedi eest. Selleks määrab ta igale teenusele teenuseomaniku, kes vastutab konkreetse teenuse arendamise, haldamise ja kvaliteedi eest. Teenuseomanikel on kohustus tagada konkreetse teenuse operatiivne toimimine, aga tagada ka selle pikaajaline jätkusuutlikkus, efektiivsus ning kui ka kooskõla õigusruumiga (nt tagada riigihanke, andmekaitse ja küberturbe nõuete täitmine, sh E-ITSi rakendamine). Eesti õigusruumis on avalike pilvteenuste kasutamine iga teenuseomaniku valik ning selleks ka jääb. Pilvekontseptsioon aitab teadvustada, et teenuseomanikel on õigus ja kohustus teha baastaristut puudutavaid valikuid. Pilvekontseptsioon rõhutab valdkonna pikaajalise taristuplaani loomise ja ellu viimise tähtsust ministeeriumi valitsemisala tasemel. Valitsemisala siseselt tuleb selgitada teenuseomanikele, kas ja millal on mõistlik avalike pilvteenuste kasutamist kaaluda ja planeerida või kasutusele võtta ning kavandada muudatuste ellu viimist. Vaid valitsemisala toel saavad teenuseomanikud teha kaalutletud otsuseid ning kanda vastutust oma teenuste juhtimise eest kuni IT baastaristu kihini. Kaasaegsete tehnoloogiate tundmaõppimine ja rakendamine on hädavajalik digiarenguga sammu pidamiseks. Vastavalt kehtivale digiühiskonna arengukavale on juba varasemalt seatud ootus, et avaliku sektori asutused asuksid pilvetehnoloogia, ja sealhulgas ka avalike pilvteenuste, kasutuselevõtu teele. Vajalik on hakata arendama organisatoorseid võimekusi avalike pilvteenuste kasutamiseks – omandades praktilisi oskused ja kogemusi ning kohandada töökorraldust. Pilvekontseptsioon näeb ette keskse avalike pilvede kompetentsikeskuse loomise RITi, kuhu on juba täna konsolideerimisel Eesti baastaristu lahendused. RITi soovitakse koondada selliste ülesannete täitmine, mis vastasel korral eeldaks kordamist kõigis avalike pilvteenuste taristu- või platvormiteenuseid kasutavates valitsemisalades. Kompetentsikeskus tagab teadmuse leviku ja loob eelduseid avalike pilvteenuste kasutamiseks. Kontseptsiooni kohaselt tehakse ettepanek sõnastada avalike pilvteenuste kasutuselevõtu juhtimise alusprintsiibid (5-10 a vaates) järgmiselt. 1. Avalike pilvteenuste aktiivsem kasutamine on avalikus sektoris ootuspärane ja vajalik. Pilvekontseptsioon ei muuda DÜAKi eesmärke ega strateegilisi suundi. Teenuseomanikud peavad tagama valmisoleku kasutada pilvteenuseid, sh avalikke pilvteenuseid. Pilvekontseptsioon soovitab avalikele pilvteenustele migreerumise sihte ning organisatoorsete võimekuste arendamise eesmärke DÜAKs täpsemini sõnastada. Pilvteenuste kasutuselevõtuga seotud eesmärke peab toetama asjakohane tegevusplaan, kus tegevustele on lisatud vastutajad. Need täpsustused tagavad, et eesmärke tõlgendatakse erinevate teenuseomanike poolt sarnaselt ning arengukava alusel viiakse muudatused ka ellu. 2. Oma valdkonna pikaajalise IT-baastaristu plaani loomise ja ellu viimise tagab iga ministeeriumi valitsemisala sõltumatult, kuid lähtudes digiühiskonna arengukavast. Ministeeriumi oluliseks tegevuseks pilvteenuste kasutuselevõtul on sisulise vajaduse kaardistus, et tagada valitsemisalas ühetaoline lähenemine ning olulistest põhimõtetest kinnipidamine ja lisaks strateegiliselt kaugeleulatuvate mõjudega otsuste jätkusuutlikkuse läbimõtlemine. Vajadusel sõnastatakse need põhimõtted ning luuakse oma haldusala teekaardid. Efektiivsuse ja kulutõhususe tagamiseks soovitame juhtida ka asjakohaseid organisatoorseid muudatusi ning võimekuste arendamist valitsemisala tasemel. 3. Teenuseomanikel on õigus ja kohustus valida oma e-teenuste osutamiseks sobivaimaid taristu- ja platvormiteenused. Pilvekontseptsiooni kohaselt jäädakse truuks lähenemisele, kus avalike pilvteenuste kasutamine on iga teenuseomaniku valik. Samas rõhutatakse vajadust teadliku ja kaalutletud IT baastaristu valiku järele nii, et  riiklikult arendatav ja hallatav lahendus (nt Riigipilv) ei ole de facto eelistatud. Alusprintsiip selgitab, et teenuseomanik vajab suuniseid valitsemisala tasandilt ning praktilist tehnilist nõustamist valitsemisala IT-majalt, et teha kaalutletud valik avalike pilvteenuste ja Riigipilve lahenduste vahel või leida sobivaim lahendus nende kombinatsioonis. 4. Riigi Info- ja Kommunikatsioonitehnoloogia Keskusest (RIT) saab avalike pilvteenuste keskne kompetentsikeskus. RITi on juba täna konsolideerimisel Eesti baasinfrastruktuuri lahendused. Kompetentsikeskuse ülesanded on järgmised. 1. Pilvteenuste kasutuselevõtu strateegiline koordineerimine IT baastaristu osana, mis sisaldab endas avalike pilvteenuste kontseptsiooni kaasajastamist ja tegevusplaani elluviimise koordineerimist. 2. Praktiliste juhendite koostamine ja levitamine, mis võimaldavad lihtsustada pilvteenuste esmast kasutuselevõttu nii ärilises kui tehnilises vaates. 3. Nõustamiskogukonna juhtimine, mis võimaldab jagada parimaid praktikaid, õppida Eesti avaliku sektori kogemusest ning korraldada vajadusel ühiseid treeningpäevi. 4. Pilvteenuste partnerlussuhete ja IaaS/PaaS teenuslepingute haldus, mis sisaldab endas valitud edasimüüjate ja pilvteenuse osutajate riskianalüüside läbiviimist, kesksete riigihangete läbiviimist ning lepinguliste riskide maandamist. RIT tagab ressursside keskse hankimise ja vahendamise ning ühiste mustrite (nn „guardrails“) kasutuse. Avaliku sektori baastaristu jääb koosnema erinevatest platvormidest (privaatpilv, Riigipilv, avalik pilv), millest mitmeid saab vahendama RIT neutraalse osapoolena. RIT ise ei muutu avalike pilvelahenduste pakkujaks ega võta endale vastutust avalike pilvlahenduste turvalise juurutamise eest. Seega, RIT ei saa tagada erinevate pilvelahenduste koosvõimet. Eelnev ei sea piiranguid valikutele, kas ja kuidas otsustatakse Riigipilve edasi arendada.  ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS Märge tehtud: Kehtib kuni: Alus: Teabevaldaja: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium KÄSKKIRI 21.06.2024 nr 49 Avalike pilvteenuste kasutuselevõtu kontseptsioon ja tegevuskava Vastavalt Vabariigi Valitsuse määruse nr 323 „Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi põhimäärus“§ 23 punktile 1: 1. Kinnitan „Avalike pilveteenuste kasutuselevõtmise põhimõtted ja plaan“ (lisatud). 2. Määran punktis 1 nimetatud põhimõtete ja plaani seire teostajaks Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (edaspidi MKM) ning tegevuskava täitmise eest vastutajaks Riigi Info- ja Kommunikatsioonitehnoloogia Keskuse (edaspidi RIT). RIT annab MKM-ile teavet seire teostamiseks. (allkirjastatud digitaalselt) Tiit Riisalo majandus- ja infotehnoloogiaminister Lisa: Avalike pilveteenuste kasutuselevõtmise põhimõtted ja plaan  Avalike pilveteenuste kasutuselevõtmise põhimõtted ja plaan Sisukord Sisukord .............................................................................................................................................................................................. 2 Mõisted ............................................................................................................................................................................................... 3 Sissejuhatus ....................................................................................................................................................................................... 4 Juhtimismudel .................................................................................................................................................................................. 5 Avalike pilvteenuste kasutuselevõtu juhtimise alusprintsiibid .................................................................................. 5 Rollikirjeldused juhtimismudelis ........................................................................................................................................... 7 Poliitikakujundaja roll ........................................................................................................................................................... 7 Keskse kompetentsikeskuse roll....................................................................................................................................... 8 Järelevalveasutuse roll ......................................................................................................................................................... 9 Ministeeriumide valitsemisalade roll .............................................................................................................................. 9 Kokkuvõte ........................................................................................................................................................................................11 2 Mõisted Mõiste Selgitus Avalikud pilvteenused Avalikkusele kättesaadavad pilverakendused (SaaS), platvormid sh. andmebaasid (PaaS), masinad sh. salvestusruum (IaaS), ja muud ressursid, mida saab iga soovija kasutada IaaS (Infrastructure as a Service) Taristu kui teenus, mis annab teenusekasutajale juurdepääsu serveriressurssidele ilma, et nad peaksid ise riistvara ostma või haldama IT-maja Avaliku sektori asutus (või struktuuriüksus), kuhu on koondatud ühe või mitme ministeeriumi valitsemisala IT-alane kompetents. IT-maja pakub tavapäraselt teenuseomanikele info- ja kommunikatsioonitehnoloogia teenuste arendamise, haldamise ja pakkumise teenuseid. MKM Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium On-prem Oma riistvaraline taristu (vastandina avaliku pilve lahendusele) PaaS (Platform as a Service) Platvorm kui teenus, mis võimaldab luua, käitada ja hallata rakendusi, mis on vajalikud e-teenuste arendamiseks või käitamiseks. Pilvemäärus Vabariigi Valitsuse 03.01.2024 määrus nr 1 „Võrgu- ja infosüsteemi turvameetmete nõuded ja nende kohaldamise ulatus pilvteenuse kasutamisel“ Privaatpilv Pilvteenus, mille puhul ei ole pakutav taristu ja teenused kättesaadavad avalikult, vaid ainult selleks ettenähtud osapooltele. Privaatpilve võib asutus/organisatsioon ehitada iseseisvalt või kasutada selleks teenusepakkujat. RIA Riigi Infosüsteemi Amet Riigipilv Riigi Info- ja Kommunikatsioonitehnoloogia Keskuse poolt hallatav ja arendatav privaatpilve teenus. RIT Riigi Info- ja Kommunikatsioonitehnoloogia Keskus Teenuseomanik Käesoleva kontseptsiooni raames roll (vastutav struktuuriüksus, ameti- või töökoht), kes vastutab teenuse arendamise, haldamise ja kvaliteedi eest. Eesti õigusruumis kasutusel mõiste teenuse osutaja, kui räägitakse laiemalt teenuse juhtimisest organisatsiooni tasemel. Täpsemalt kasutusel mõiste teabevaldaja/teabepidaja kui keskendutakse info- ja küberturbe valdkonda puudutavate vastutuste kirjeldamisele. 3 Sissejuhatus Strateegilises vaates juhib Eestis avalike pilvteenuste kasutuselevõttu digiühiskonna arengukava (edaspidi DÜAK), milles on seatud kõrge ambitsioon viia digiriik pilve aastaks 2030. Selle eesmärgi täitmine toetab ka teiste digiühiskonna eesmärkide saavutamist, nagu näiteks tulevikukindluse ja innovatsiooni tagamine, tehisintellekti aktiivsem kasutuselevõtt ja agar katsetamine. Avalike pilvteenuste kasutamisel on hulk eeliseid, millest olulisimaks on võimalus keskenduda igal organisatsioonil oma põhitegevusele ja kasutada IT baasteenuste jaoks juba olemasolevaid turuteenuseid. Avalike pilvteenuste kasutamine toetab innovatsiooni ning võimaldab luua uusi ärimudeleid ja e- teenuseid, mida asutuse oma taristu ei toeta. Pilvteenuste arvutusvõimsused ja funktsionaalsused on hädavajalikud tehisintellekti ja suurandmetöötlusel põhinevate lahenduste loomisel ja kasutusel. Üks oluline pilvteenuse funktsionaalsus on skaleeritavus, mis tagab teenuste toimimise ka siis, kui suur kasutuskoormus langeb lühiajalisele perioodile. Avalike pilvteenuste kasutamine on Eesti avalikus sektoris õiguslikult lubatud. 2024. aasta algul võeti vastu määrus „Võrgu- ja infosüsteemi turvameetmete nõuded ja nende kohaldamise ulatus pilvteenuse kasutamisel“ (edaspidi Pilvemäärus). Pilvemäärus annab ülevaate nõuetest, millega pilvteenuste kasutamisel tuleb arvestada. Pilvemäärus ei kohusta pilvteenuseid kasutama. Pilvteenuste kasutamise otsustab teenuseomanik, kes vastutab konkreetse teenuse arendamise, haldamise ja kvaliteedi eest. Tuleb arvestada, et Eesti avaliku sektori e-teenuste arendamisel on viimased kolmkümmend aastat lähtutud seisukohast, et andmete turvalise käitlemise huvides tuleb tagada nende säilitamine ja töötlemine Eesti riigi territooriumil (või erandjuhtudel ka andmesaatkonnas). Aastakümnete jooksul juurdunud arusaamade muutmist ja kogu valitsemisala puudutavat muutust ei ole asjakohane oodata teenuseomanikelt iseseisvalt ja sõltumatult. Avalike pilvteenuste kasutuselevõtt, nagu iga teine seni tavapärase IT-baastaristu lahenduse muudatus, on pikaajaline muutus, mis nõuab ümberkorraldusi terve ministeeriumi valitsemisala (edaspidi valitsemisala) tarkvara arendamise ja haldamise protsessides, võimekuste juhtimises, aga ka organisatoorses korralduses kuni eelarve struktuurini välja. Antud dokumendi eesmärgiks on:  selgitada erinevate osapoolte rolli avalike pilvteenuste kasutusele võtmisel (nö juhtimismudel),  algatada majandus- ja kommunikatsiooni ministeeriumi valitsemisalas muudatused, mis lihtsustavad avalike pilvteenuste kasutuselevõttu kogu avaliku sektori jaoks. Avalike pilveteenuste kasutuselevõtmise põhimõtted ja plaan (edaspidi pilvekontseptsioon) sisendiks on Riigi Info- ja Kommunikatsioonitehnoloogia Keskus poolt tellitud „Avalike pilvteenuste kasutuselevõtu kontseptsiooni ja tegevuskava“. 4 Juhtimismudel Avalike pilvteenuste kasutuselevõtu juhtimise alusprintsiibid Avalike pilvteenuste juhtimismudeli fookus on valitsusasutuste ja valitsusasutuste hallatavate asutuste tasemel ning tegevused prioriseeritud tuginedes nende vajadustele IT baastaristu infra- (IaaS) ja platvormiteenuste (PaaS) kihtides. See on tasand, kus erinevate riigiasutuste vajadused ja huvid on piisavalt sarnased, et neid oleks mõistlik keskselt toetada. Juhtimismudeli loomisel lähtuti eelkõige kahest eesmärgist. 1. Motivaatorid, mis annavad valitsemisaladele (sh IT-majadele ja teenuseomanikele) kindlustunde, et avalike pilvteenuste kasutamine on nii poliitikakujundaja kui ka järelevalve asutuste poolt lubatud ja aktsepteeritav tegevus. 2. Võimalused administratiivse koormuse vähendamiseks ja avalike pilvteenuste turvalise kasutuselevõtu lihtsustamiseks läbi keskse kompetentsikeskuse ja hankija rolli defineerimise. Juhtimismudeli loomisel võeti arvesse järgmiseid nõudeid.  Avaliku pilve ja Riigipilve lahendused on olemuslikult võrdsed alternatiivid. Nende vahel või koostoimes peab iga teenuseomanik (või valitsemisala laiemalt) leidma enda vajadustele sobiva lahenduse.  Avalike pilvede juhtimismudel ei muuda teenuseomaniku rolli ega vastutuse ulatust. Iga teenuseomanik kuulub ühe ministeeriumi valitsemisala koosseisu ja tugineb konkreetse valitsemisala IT-majale või struktuuriüksusele. Iga teenuseomanik (ja ministeeriumi valitsemisala laiemalt) vastutab oma teenuste toimimise eest. E-teenuste toimimise tagamiseks on teenuseomanikel õigus ja kohustus teadlikult valida sobiv baastaristu lahendus. Teenuste opereerimise ja arendamise vastutus säilib valitsemisalades. Seetõttu peab ka teenuseomanike nõustamist konkreetsetes küsimustes ning muudatuste elluviimist juhtima iga valitsemisala tasemel.  Pilvteenuseid ja pilvteenustega seotud konsultatsioone tuleb hankida kooskõlas Riigihangete seaduse ning asutuse hankekorraga.  Eestis tervikuna on huvi kasutada erinevate enamlevinud avalike pilvteenuste osutajate teenuseid. Konkreetsed tarkvarateenused arendatakse sobivaks konkreetse pilve platvormi võimalustest lähtuvalt. See tähendab, et teenuseomanik peab iga konkreetse teenuse osas saama määrata, kas ja millise avaliku pilve platvormi teenuseid kasutatakse. Ülevaatlikkuse huvides on juhtimise alusprintsiibid esitletud tabeli kujul, mis võimaldab täpsemalt selgitada, kas ja millist muutust alusprintsiibi sõnastamisega taotletakse. 5 Tabel 1. Avalike pilvteenuste juhtimise alusprintsiibid Alusprintsiip Selgitus 1. Avalike pilvteenuste Pilvteenuste kasutuselevõtt peab olema avalikult toetatud läbi digiühiskonna aktiivsem kasutamine on arengukava täienduste ja asjakohase kommunikatsiooni. Selleks, et muuta avalikus sektoris ootuspärane ja ajalooliselt juurdunud seisukohti, kus parimaks lahenduseks peetakse Riigipilve vajalik. lahendust, on vaja teadlikult kommunikatsiooni juhtida ja avaliku pilve asjakohaselt positsioneerida. Avaliku sektori baastaristu jääb koosnema erinevatest platvormidest (privaatpilv, Riigipilv, avalik pilv), mida ühendab läbiva joonena pilvetehnoloogiate kasutus ning pigem suuremal kui vähemal määral ka avaliku pilve komponent. Teenuseomanikud peavad tagama valmisoleku kasutada pilvteenuseid, sh avalikke pilvteenuseid. Taktikalised otsused pilvteenustele migreerimise kiiruse ja määra osas on iga teenuseomaniku teha, kuid MKM julgustab teekonna ettevõtmist. 2. Oma valdkonna pikaajalise IT- Ministeeriumid vastutavad valdkonna strateegilise juhtimise ning riigieelarve baastaristu plaani loomise ja vahendite planeerimise eest, sealhulgas IT-baastaristu valdkonnas. Ministeeriumi ellu viimise tagab iga oluliseks tegevuseks pilvteenuste kasutuselevõtul on sisulise vajaduse kaardistus, ministeeriumi valitsemisala tagada valitsemisalas ühetaoline lähenemine ning olulistest põhimõtetest sõltumatult, kuid lähtudes kinnipidamine ja lisaks strateegiliselt kaugeleulatuvate mõjudega otsuste digiühiskonna arengukavast. jätkusuutlikkuse läbimõtlemine. Vajadusel sõnastatakse need põhimõtted ning luuakse oma haldusala teekaardid. Efektiivsuse ja kulutõhususe tagamiseks soovitame juhtida ka asjakohaseid organisatoorseid muudatusi ning võimekuste arendamist valitsemisala tasemel. 3. Teenuseomanikel on õigus ja Avalike pilvteenuste kasutamine on iga teenuseomaniku valik. Teadlik ja kohustus valida oma e-teenuste kaalutletud IT baastaristu valik peab olema selline, et et riiklikult arendatav ja osutamiseks sobivaimaid hallatav lahendus (nt Riigipilv) ei ole de facto eelistatud. taristu- ja platvormiteenused. Teenuseomanik vajab suuniseid valitsemisala tasandilt ning praktilist tehnilist nõustamist valitsemisala IT-majalt, et teha kaalutletud valik avalike pilvteenuste ja Riigipilve lahenduste vahel või leida sobivaim lahendus nende kombinatsioonis. 4. RIT-st saab avalike Kompetentsikesksusesse tuleb koondada selliste ülesannete täitmine, mis pilvteenuste keskne vastasel korral eeldaks kordamist kõigis avalike pilvteenuste taristu- või kompetentsikeskus. platvormiteenuseid kasutavates valitsemisalades. Keskseks kompetentsikeskuseks saab RIT, sest sinna on juba täna konsolideerimisel Eesti baasinfrastruktuuri lahendused. Avaliku sektori baastaristu jääb koosnema erinevatest platvormidest (privaatpilv, Riigipilv, avalik pilv), millest mitmeid saab vahendama RIT neutraalse osapoolena. RIT ise ei muutu avalike pilvelahenduste pakkujaks ega võta endale vastutust avalike pilvlahenduste turvalise juurutamise eest. Seega, RIT ei saa tagada erinevate pilvelahenduste koosvõimet. Eelnev ei sea piiranguid valikutele, kas ja kuidas otsustatakse Riigipilve edasi arendada. 6 Rollikirjeldused juhtimismudelis Kesksete osapoolte roll juhtimismudelis on järgnev.  MKM-l tuleb pilvekontseptsioon siduda digiühiskonna arengukava ja vastava tööplaaniga. Nii tagatakse pilvekontseptsiooni jõustamine ning tagatakse kindlus poliitikakujundaja pikaajalistes huvides.  Juhtimismudelit on vaja järjepidevalt ajakohastada ning koordineerida tegevuskava ellu viimist. Seda tööd sobib tegema osapool, keda soovitakse näha avalike pilvteenuste keskse kompetentsikeskusena (ehk RIT).  Järelevalveasutust (RIA) ega selle rolli pilvekontseptsioon ei muuda, kuid ülevaatlikkuse huvides on nad mudelis kirjeldatud.  Ministeeriumide valitsemisalade rolli käesolev pilvekontseptsioon ei muuda. Selguse huvides on nende vastutus kirjeldatud koos enamlevinud vastutuse jagunemise korraldusega valitsemisala siseselt. Poliitikakujundaja roll Pakutud mudel loob MKMi jaoks ühe tugeva keskse partneri (RIT), kelle ekspertarvamusele saab avalike pilvteenuste poliitikakujundamisel tugineda. RIT saab koondada infot avaliku sektori vajaduste, võimaluste, riskide ja võimekuste kohta. RIT saab samuti pakkuda tehnilist kompetentsi ja kogemust, millised teenused ning riski maandamise võimalused on turutingimustel ja erasektori abil kasutatavad. MKMi ülesanded on järgmised. 1. Tagada pilvekontseptsiooni jõustamine läbi asjakohaste muudatuste sisse viimise digiühiskonna arengukavasse ja selle tegevusplaani. 2. RITi rolli defineerimine keskse kompetentsikeskusena algatades asjakohased muudatused nii õiguslikult (näiteks põhimääruse uuendamine, keskse hankija määramine) kui ka finantsiliselt. 3. RITi keskselt hangitud lahenduste ja teenuste laialdase kasutuselevõtu soodustamine läbi eelarveotsuste (näiteks riistvara soetamise vajaduse täiendava põhjendamisvajaduse lisamine). 4. Avalike pilvteenuste kasutamisega seotud struktuursete eelarvemuudatuste vajaduste selgitamine. 5. Avalike pilvteenuste normaliseerimine läbi positiivse kommunikatsiooni ja parimate praktikate jagamise. 6. Avalike pilvteenuseid puudutava õigusruumi seire ja turosaliste asjakohane teavitamine muudatustest. Näiteks, euroopaülestest arengutes on ENISA on koostamas Euroopa küberturvalisuse sertifitseerimisskeemi pilvteenuse pakkujatele (EUCS). Pakutud mudel loob MKMi jaoks ühe tugeva keskse partneri (RIT), kelle ekspertarvamusele saab avalike pilvteenuste poliitikakujundamisel tugineda. RIT saab koondada infot avaliku sektori vajaduste, võimaluste, riskide ja võimekuste kohta. RIT saab samuti pakkuda tehnilist kompetentsi ja kogemust, millised teenused ning riski maandamise võimalused on turutingimustel ja erasektori abil kasutatavad. 7 Keskse kompetentsikeskuse roll RITi ülesandeid täiendatakse avalike pilvede kompetentsikesksuse rolliga. Kompetentsikesksusesse soovitakse koondada selliste ülesannete täitmine, mis vastasel korral eeldaks kordamist kõigis IaaS ja/või PaaS teenuseid kasutavates valitsemisalades. Kompetentsikeskuse ülesanded on järgmised. 1. Pilvteenuste kasutuselevõtu strateegiline koordineerimine IT baastaristu osana, mis sisaldab endas avalike pilvteenuste tegevusplaani perioodilist kaasajastamist ja elluviimise koordineerimist. 2. Praktiliste juhendite koostamine ja levitamine, mis võimaldavad lihtsustada pilvteenuste esmast kasutuselevõttu nii ärilises kui tehnilises vaates. 3. Nõustamiskogukonna juhtimine, mis võimaldab jagada parimaid praktikaid, õppida Eesti avaliku sektori kogemusest ning korraldada vajadusel ühiseid treeningpäevi. Keskne kompetentsikeskus teeb kättesaadavaks avalikus sektoris teostatud riskianalüüsid, mis vähendab märkimisväärselt IT- majade ja teenuseomanike ajakulu samade teenuste analüüsimisel. Personaalse nõustamisteenuse korraldamine, mis annab IT-majadele ja teenuseomanikele kiire ja efektiivse ligipääsu personaalsetele konsultatsioonidele avalike pilvede küsimustes. 4. Pilvteenuste partnerlussuhete ja IaaS/PaaS teenuslepingute haldus, mis sisaldab endas valitud edasimüüjate ja pilvteenuse osutajate riskianalüüside läbiviimist, kesksete riigihangete läbiviimist, mastaabisäästu juhtimist ning lepinguliste riskide maandamist. RIT tagab ressursside keskse hankimise ja vahendamise ning ühiste mustrite (nn „guardrails“) kasutuse. Detailne tegevuskava juhtimismudeli elluviimiseks on esitatud Lisa 1-s. Nende ülesannete täitmisel ei sekku RIT avaliku pilvteenuse kasutaja subjekti valitsemisala korraldamisse. Sellest tulenevalt jääb RIT isikuandmete ja teabe (AvTS tähenduses) volitatud töötlejaks ning ei teosta täidesaatvat riigivõimu subjekti suhtes. Avaliku sektori baastaristu jääb koosnema erinevatest platvormidest (privaatpilv, Riigipilv, avalik pilv), millest mitmeid saab vahendama RIT neutraalse osapoolena. Selleks, et vahendaval riigiasutusel puuduks huvi konkreetset lahendust (näiteks Riigipilve) eelistada on vajalik juhtida IT-baastaristu teenuste vahendamist keskselt ühest asutusest. Keskse IT-baastaristu vahendaja huvi on tagada, et tema poolt vahendatavad lahendused vastaksid enamike riigiasutuste nõudmistele ja vajadustele. Portfolio mitmekesistamine (avalike pilvelahendustega) täidab seda eesmärki. RIT ise ei muutu avalike pilvelahenduste pakkujaks ega võta endale vastutust avalike pilvlahenduste turvalise juurutamise eest. Seega, RIT ei saa tagada erinevate pilvelahenduste koosvõimet. Eelnev ei sea piiranguid valikutele, kas ja kuidas otsustatakse Riigipilve edasi arendada. 8 Järelevalveasutuse roll RIA on vastavalt Küberturvalisuse seadusele küberturbe intsidentide lahendamise üksus (§ 5) ning riikliku ja haldusjärelevalve teostaja (§ 14). Muuhulgas sisaldavad eelnevad ülesanded endas järelevalve teostamist Pilvemääruse nõuete täitmise üle. Selle järelevalve teostamiseks on kõik avalike pilvteenuste kasutajad kohustatud RIA-t kasutatavatest nõuetest teavitama (vastavalt Pilvemääruse § 3. lõige 4, § 4. lõige 3, § 5. lõige 4 ja § 6. lõige 3). Ministeeriumide valitsemisalade roll Konkreetseid ettevalmistusi ja tegevuskava pilvteenuste kastusule võtuks juhitakse ministeeriumide valitsemisalades. Ministeeriumid vastutavad valdkonna strateegilise juhtimise ning riigieelarve vahendite planeerimise eest. Ministeeriumi oluliseks tegevuseks pilvteenuste kasutuselevõtul on sisulise vajaduse kaardistus, tagada valitsemisalas ühetaoline lähenemine ning olulistest põhimõtetest kinnipidamine ja lisaks strateegiliselt kaugeleulatuvate mõjudega otsuste jätkusuutlikkuse läbimõtlemine. Organisatoorselt peavad valitsemisalad juhtima enda võimekust ja oskuseid konkreetseid pilvteenuseid turvaliselt ja kuluefektiivselt kasutada. Vaid valitsemisala siseselt on võimalik kavandada migratsioonide omavahelist järjekorda ning migratsioonide elluviimiseks vajalikke ressursse (aeg ja raha). Järgnevas tabelis on esitanud ülevaade peamistest juhtimisotsustest ja neid toetavates tegevustest, mis tavapäraselt on iga valitsemisala piires vajalikud. Tabel 2. Ministeeriumi valitsemisala tegevused avalike pilvteenuste kasutamiseks valmisoleku tagamiseks Tegevus Kirjeldus IT baastaristu strateegia Taristu- ja platvormikihi muudatused eeldavad erinevate teenuseomanike koordineeritud koostamine konkreetse koostööd. Soovitame, et valitsemisalad koostavad IT-baastaristu strateegia (või valitsemisala jaoks täiendavad asjakohast strateegiat), mis selgitab otsustuskohti ja sõltuvusi ning toetab teenuseomanike otsuste tegemist. Vastav strateegia peaks andma vastused ka levinumatele rakendusküsimustele nagu näiteks,  millistel juhtudel ja kuidas on vajalik andmete varundamine väljaspool konkreetse pilvteenuse pakkuja võimalusi (nt teise avaliku pilvteenuse osutaja juures, Riigipilves või lokaalses serveris),  millistel juhtudel (erinevat tüüpi eriolukordades) võivad erinevad IT baasteenuste valikud tuua kaasa teenuste katkemist ja millises ulatuses,  millised on soovituslikud või levinumad baastaristu kasutusmustrid konkreetses valitsemisalas. IT baastaristu strateegia on üks olulisemaid juhtimislikke instrumente, mis tagab digiriigi jätkusuutlikkuse ja võimaldab DÜAKis seatud eesmärkide saavutamist. Seetõttu soovitame, et need kirjeldaksid teekonda, kuidas saavutatakse DÜAKis nimetatud eesmärgid olla pilvekõlbulik aastaks 2030. 9  Tegevus Kirjeldus Asutuse siseselt tuleb Avalike pilvteenuste olulisem organisatoorne muutus on liikumine turuteenuste kokku leppida avalike kasutamisele, mis eeldab tavapäraselt muudatusi ka organisatsiooni struktuuris, vajalikes pilvteenuste juhtimise kompetentsides ja eelarves. Lisaks võib tekkida vajadus kohandada või muuta korraldus ja seotud otsustusprotsesse, mis on seotud IT baastaristu kasutusega. ressursid Juhime tähelepanu, et baastaristu valik eeldab oskusteavet ning teenuseomanikul peab olema piisav kompetents kaalutletud valiku tegemiseks või ligipääs asjakohasele nõustamisele. Pilvteenuse strateegiat Praktiline tegevuskava on oluline osa tehnilise arhitektuuri juhtimisest, mis tagavad riiklike peab toetama praktiline kui valdkondlike strateegiate ellu rakendamise. Pikemaajalise tegevuskava olemasolu tegevuskava, mis võimaldab migratsioonide jaoks eraldada asjakohased ressursid (sh planeerida eelarvet), selgitab pilvteenuste mis on vajalikud nende oskuslikuks kavandamiseks ja ellu viimiseks. Samuti võimaldab see migreerimise oodatavat planeerida kasutuselevõttu sellises järjekorras, mis võimaldab seotud töötajatel oskuseid järjekorda ja omavahelisi omandada mõõdukaid riske võttes. Migreerimise kavandamine on tavapäraselt sõltuvusi. konkreetse valitsemisala IT-maja (või osakonna) vastutus. Asjatundliku strateegia ja Iga valitsemisala ülesanne on mõista, milliseid kompetentse neil on vaja arendada ning tegevuskava saavad läbi tegevuskava elluviimise ja keskse kompetentsikeskuse tegevuse (sh kogukond ja koostada ja ellu viia vaid koolitused) võimaldada asjakohastel töötajatel kogemusi omandada. Näiteks tavapäraselt asjatundlikud tuleb asuda suuremat tähelepanu pöörama pääsuõiguste korraldusele, krüpteerimisele, eksperdid. Neid oskuseid sobivate teenustasemete valikule ning kulude juhtimisele. on vaja läbi kogemuste arendada. Avalike pilvede juhtimismudel ei muuda teenuseomaniku rolli ega vastutuse ulatust. Lõplik otsus ja vastutus avalike pilvteenuste turvalise rakendamise eest jääb teenuseomanikele, keda tavapäraselt toetab tehniliselt valitsemisala IT-kompetentsikesksus (lihtsustatult IT-maja). Tavapäraselt on ühe või mitme ministeeriumi valitsemisala IT-alane kompetents koondatud IT-majja (või osakonda). Nende ülesanne proaktiivselt teenuseosutajaid nõustada, muuhulgas IT baastaristu küsimustes. IT-maja põhimäärustes nimetatud ülesanded erinevad veidi oma sõnastuses, kuid olemuslikult on baastaristu valikute juhtimine reeglina nende vastutuses ja põhiülesanded on lihtsustatult järgmised: 1. IKT strateegiline planeerimine. 2. Tehnoloogilise arhitektuuri juhtimine. 3. Taristu korraldamine ja haldamine. 10 Kokkuvõte Avalike pilvteenuste kasutamine avalikus sektoris kriitilise tähtsusega tagamaks Eesti digiriigi kaasaegsus ja jätkusuutlikkus. Vastasel korral on meie digiriigi areng isoleeritud ja piiratud. Ootuspäraselt kasvab avaliku pilve kasutuse osakaal avalikus sektoris lähiaastatel olulisel määral. Avalike pilveteenuste kasutuselevõtu põhimõtted ja plaani (edaspidi pilvekontseptsiooni) eesmärk oli välja selgitada, kes ja kuidas peaks juhtima avalike pilvteenuste efektiivset kasutuselevõttu Eesti avalikus sektoris. Pilvekontseptsioonil on aga ka järgmised piirangud.  Pilvekontseptsioon keskendub eelkõige taristu- ja platvormiteenuste (nö IT baastaristu) kasutamisele, sest nende osas on ootuspäraselt Eesti avaliku sektori teenuseomanike vajadustel suurem ühisosa ning seetõttu ka põhjust tsentraliseerimist põhjalikumalt kaaluda.  Juhtimismudel keskendub valitsusasutuste ja nende poolt hallatavate asutuste (keskvalitsuse) tasemele.  Pilvekontseptsiooni koosseisus kirjeldatud tegevuskava keskendub MKMi valitsemisalale. Teiste ministeeriumide valitsemisalade detailsemad tegevused saab ja tuleb kavandada digiühiskonna arengukava ja selle tegevusplaani koostamise käigus. Pilvekontseptsiooni kohaselt jääb avaliku sektori IT baastaristu kasutama erinevaid pilvetehnoloogiatel põhinevaid platvorme. Seejuures tuleb avalikke pilvteenuseid ja Riigipilve kui samaväärseid alternatiive, mille vahel või koostoimes peab iga teenuseomanik leidma endale sobiva. Iga avaliku sektori asutus vastutab oma teenuste korraldamise ja kvaliteedi eest. Selleks määrab ta igale teenusele teenuseomaniku, kes vastutab konkreetse teenuse arendamise, haldamise ja kvaliteedi eest. Teenuseomanikel on kohustus tagada konkreetse teenuse operatiivne toimimine, aga tagada ka selle pikaajaline jätkusuutlikkus, efektiivsus ning kui ka kooskõla õigusruumiga (nt tagada riigihanke, andmekaitse ja küberturbe nõuete täitmine, sh E-ITSi rakendamine). Eesti õigusruumis on avalike pilvteenuste kasutamine iga teenuseomaniku valik ning selleks ka jääb. Pilvekontseptsioon aitab teadvustada, et teenuseomanikel on õigus ja kohustus teha baastaristut puudutavaid valikuid. Pilvekontseptsioon rõhutab valdkonna pikaajalise taristuplaani loomise ja ellu viimise tähtsust ministeeriumi valitsemisala tasemel. Valitsemisala siseselt tuleb selgitada teenuseomanikele, kas ja millal on mõistlik avalike pilvteenuste kasutamist kaaluda ja planeerida või kasutusele võtta ning kavandada muudatuste ellu viimist. Vaid valitsemisala toel saavad teenuseomanikud teha kaalutletud otsuseid ning kanda vastutust oma teenuste juhtimise eest kuni IT baastaristu kihini. Kaasaegsete tehnoloogiate tundmaõppimine ja rakendamine on hädavajalik digiarenguga sammu pidamiseks. Vastavalt kehtivale digiühiskonna arengukavale on juba varasemalt seatud ootus, et avaliku sektori asutused asuksid pilvetehnoloogia, ja sealhulgas ka avalike pilvteenuste, kasutuselevõtu teele. Vajalik on hakata arendama organisatoorseid võimekusi avalike pilvteenuste kasutamiseks – omandades praktilisi oskused ja kogemusi ning kohandada töökorraldust. Pilvekontseptsioon näeb ette keskse avalike pilvede kompetentsikeskuse loomise RITi, kuhu on juba täna konsolideerimisel Eesti baastaristu lahendused. RITi soovitakse koondada selliste ülesannete täitmine, mis vastasel korral eeldaks kordamist kõigis avalike pilvteenuste taristu- või platvormiteenuseid kasutavates valitsemisalades. Kompetentsikeskus tagab teadmuse leviku ja loob eelduseid avalike pilvteenuste kasutamiseks. Avalike pilvteenuste kasutuselevõtu juhtimise alusprintsiibid on järgmised. 1. Avalike pilvteenuste aktiivsem kasutamine on avalikus sektoris ootuspärane ja vajalik. 11  2. Oma valdkonna pikaajalise IT-baastaristu plaani loomise ja ellu viimise tagab iga ministeeriumi valitsemisala sõltumatult, kuid lähtudes digiühiskonna arengukavast. 3. Teenuseomanikel on õigus ja kohustus valida oma e-teenuste osutamiseks sobivaimaid taristu- ja platvormiteenused. 4. Riigi Info- ja Kommunikatsioonitehnoloogia Keskusest (RIT) saab avalike pilvteenuste keskne kompetentsikeskus. Kompetentsikeskuse ülesanded on järgmised. 1. Pilvteenuste kasutuselevõtu strateegiline koordineerimine. 2. Praktiliste juhendite koostamine ja levitamine. 3. Nõustamiskogukonna juhtimine. 4. Pilvteenuste partnerlussuhete ja IaaS/PaaS teenuslepingute haldus ja mahusäästu juhtimine. RIT tagab ressursside keskse hankimise ja vahendamise ning ühiste mustrite (nn „guardrails“) kasutuse. Avaliku sektori baastaristu jääb koosnema erinevatest platvormidest (privaatpilv, Riigipilv, avalik pilv), millest mitmeid saab vahendama RIT neutraalse osapoolena. RIT ise ei muutu avalike pilvelahenduste pakkujaks ega võta endale vastutust avalike pilvlahenduste turvalise juurutamise eest. Seega, RIT ei saa tagada erinevate pilvelahenduste koosvõimet. Eelnev ei sea piiranguid valikutele, kas ja kuidas otsustatakse Riigipilve edasi arendada. 12  Lisa 1 Tegevuskava juhtimismudeli elluviimiseks Avalike pilvteenuste teekaart Tegevuskava keskendub perioodile 2024-2026, kui seatakse sisse avalike pilvteenuste kasutuselevõttu toetav juhtimisstruktuur ja korraldus Eesti avalikus sektoris. Teekaart keskendub MKMi valitsemisalale ja avalike pilvteenuste kasutamise võimekuse arendamisele RIT-s. Avalike pilvteenuste kompetentsikeskuse kujunemise ja ülesannete tegevuskava on esitatud detailsemalt tabelis 1. Tabel 1. Avalike pilvteenuste haldusmudeli juurutamise teekaart 24 24 24 25 25 25 25 26 26 26 26 Tegevus Q2 Q3 Q4 Q1 Q2 Q3 Q4 Q1 Q2 Q3 Q4 1. RITi kompetentsikeskuse tegevuskava 1.1 Kompetentsikeskuse käivitamine 1.2 Praktiliste juhendite koostamine ja levitamine 1.3 Pilvteenuste kogukonna haldamine ja kompetentside arendamine 1.4 Pilvteenuste partnerlussuhete ja IaaS/PaaS teenuslepingute haldus 1.5 Avalike pilvteenuste tehniline vahendamine 1.6 Personaalse nõustamisteenuse korraldamine Tegevuskava aitab ellu viia Digiühiskonna arengukava 2030 eesmärke. Tegevuskava elluviimist juhib ja seirab MKM. Juurutusperioodil on ootuspärane seire sagedus kord kvartalis. Tegevuskava täitmist koordineerib RIT kaasates vajadusepõhiselt IT-majade ja muude avalike pilvede valdkonnas oluliste asutuste ja võtmepartnerite esindajaid. 1 RITi tegevuskava haldusmudeli juurutamise ja kompetentsikeskuse kujunemiseks detailsemalt 1.1 Kompetentsikeskuse käivitamine RIT peab detailselt määratlema ja ellu viima vajalikud organisatoorsed muudatused, mis võimaldavad täita oma rolli kompetentsikeskusena. RIT juhtimisalased ülesanded on järgmised:  Pilvteenuste juhtimismudeli ja tegevuskava kaasajastamine.  Avalike pilvteenuste kompetentsikeskuse loomine, mehitamine ja koostöö korraldamine.  Kompetentsikeskuse poolt pakutavate teenuste juhtimine. 1.2 Praktiliste juhendite koostamine ja levitamine Praktiliste juhendite koostamise ja levitamise peamine eesmärk on lihtsustada pilvteenuste esmast kasutuselevõttu nii IT-majade/-osakondade kui ka teenuseomanike esindajate jaoks. Praktiliste juhendite koostamine ja levitamine sisaldab endas järgmiseid alamülesandeid: 1. tuvastamine, milliseid juhendeid turuosalised vajavad, 2. juhendite koostamine, 3. juhendite levitamiseks sobivate kanalite valik (ja vajadusel arendamine), 4. kommunikatsiooni korraldamine uutest juhenditest (või nende muutumisest) teavitamiseks, 5. juhendite regulaarne uuendamine. 1.3 Pilvteenuste kogukonna haldamine ja kompetentside arendamine Pilvteenuste kogukonna haldamine ehk nõustamiskogukonna töö eesmärk on maandada teenuseomaniku vähesest teadlikkusest tulenevaid riske. Lahenduseks on teadlikkuse tõstmine läbi kogemuste vahetamise, vajaliku personali koolitamise ning ligipääsu võimaldamine laia kogemusega ja sertifitseeritud usaldusväärsetele pilvteenuse konsultantidele. Nõustamiskogukonna juhtimise tegevused on ülevaatlikult esitatud alljärgnevas tabelis 2. Kõik tegevused on oma olemuselt regulaarsed ja järjepidevad. 2 Tabel 2. RITi tegevused nõustamiskogukonna juhtimisel Tegevus Tulemus Regulaarselt toimiv avaliku pilve kogukond Vähemalt 8 kohtumist aastas on korraldatud. Jätkatakse senise Clear Cloud Club tegevust. Levinumate pilvteenuste usaldusväärsuse Keskne kompetentsikeskus teeb kättesaadavaks avalikus sektoris hindamise tulemuste levitamine ja teostatud riskianalüüsid, et vähendada märkimisväärselt IT-majade taaskasutamise soodustamine (vastavalt /-osakondade ja teenuseomanike poolt ajakulu samade teenuste Pilvemääruse lisale1). analüüsimisel ning võimaldada vältida või leevendada teadaolevaid nõrkuseid. IT baastaristu kasutajatega koostöö RIT haldab kontakte ja kommunikatsioonivahendeid, mis korraldamine võimaldavad infovahetust baastaristut puudutavates küsimustes ning kogemuste vahetamist. IT baastaristu teemadel koolitusvajaduse Kompetentsikeskus haldab ja juhib avalike pilvteenuste alase kaardistamine ja vastavate koolituste teadlikkuse kui tehniliste kompetentside arendamist läbiviimine Kompetentsikeskuse eesmärk on saavutatud, kui avaliku sektori osapooled saavad avalike pilvteenuste kasutamisel tugineda juba omandatud kogemustele ning teavad, kuhu abi saamiseks pöörduda. Nõustamiskogukonna töös on RIT-l eelkõige korraldav ülesanne. Konkreetsete koolituste ja nõustamise korraldamisel on rõhuasetus erasektori turuosaliste poolt pakutavate teenuste vahendamisel või hankimise lihtsustamisel. Keskne ja/või ühishankimine ei takista teenuseomanike võimalusi hankida iseseisvalt oma konkreetsetele vajadustele vastavaid (integreeritud) lahendusi. 1.4 Pilvteenuste partnerlussuhete ja IaaS/PaaS teenuslepingute haldus RITi ülesandeks saab pilvteenuste partnerlussuhete ja IaaS/PaaS teenuslepingute haldus, mis sisaldab endas valitud edasimüüjate ja pilvteenuse osutajate riskianalüüside läbiviimist, kesksete riigihangete läbiviimist ning lepinguliste riskide maandamist. Selleks, et kasud oleksid maksimaalsed, tuleb keskset hankimist kavandada võimalikult laiapindsena kasusaajate tähenduses ja võimalikult kontsentreerituna edasimüüjate tähenduses. Mida suuremal hulgal avaliku sektori teenusomanikest tekib võimalus avalikke pilvteenuseid kasutada, seda suurem on rahaline sääst kesksest hankimisest. Hankelepinguga on vajalik maandada riskid, mis seonduvad vastutuse jagunemisega, teenuse osutamisega ja teenuse osutamise lõpetamisega. 1 1. Pilvteenuse usaldusväärsuse hindamisel võetakse arvesse järgmist: 1.1. puuduvad teadaolevad turvanõrkused või on nende kõrvaldamiseks piisavalt rakendatud turvameetmeid; 1.2. toimepidevuses ei esine järjepidevalt puudusi, välja arvatud vääramatu jõu tõttu; 1.3. kasutamisel või kasutamise lõppemisel on tagatud avaliku teabe arhiveerimine, üleandmine ja kustutamine, lähtudes avaliku teabe olemusest tulenevatest nõuetest. 3 Kompetentsikeskuse eesmärk on saavutatud, kui avaliku sektori osapooled saavad kasutada enamlevinud avalike pilvteenuste pakkujate IaaS ja PaaS teenuseid kasutades RITi poolt hallatavaid lepinguid. 1.5 Avalike pilvteenuste tehniline vahendamine RIT peab arendama võimekuse tehniliselt avalike pilvteenuseid vahendada ning hallata. RIT peab selle võimekuse arendamiseks realiseerima järgmised lahendused. 1. Looma tehnilise pilvekeskkonna (inglise keeles landing zone) koos esmaste kaitsemeetmetega (inglise keeles guardrail), et lihtsustada IT majadel pilvekeskkonna turvalist kasutuselevõttu. Tehnilised keskkonnad on vaja vaikeseadistada kõigi enamlevinud avalike pilvteenuste osutajate jaoks. Konfiguratsiooni valikud peavad olema dokumenteeritud viisil, mis võimaldab lihtsasti saada ülevaadet, kuidas vaikeseadistatud konfiguratsioon toetab konkreetsete riskide maandamist. 2. Administreerima suhteid teenuseomanikega nii, et eelmiste tegevuste ulatus ja osapoolte vastutused oleksid selgelt määratletud. Kui arveldamine ei käi otse teenuseomanike ja edasimüüjate vahel, siis peab RIT korraldama (eelistatult automatiseeritud) haldusprotsessid arveldamiseks ja aruandluseks. 3. Korraldama nii tehniliselt kui administratiivselt muudatusi, mis tulenevad edasimüüja vahetumisest. 1.6 Personaalse nõustamisteenuse korraldamine Personaalse nõustamisteenuse korraldamise eesmärk on anda IT-majadele/-osakondade ja teenuseomanikele kiire ja efektiivse ligipääsu personaalsetele konsultatsioonidele avalike pilvede küsimustes. Personaalse nõustamisteenuse korraldamine võib olla tagatud ka läbi ühishangete. 4