Kutse

KAITSELIIT HARKU MALEVKOND ADRESSAAT Eesti Merevägi KUUPÄEV 17.08.2026 TEEMA Kutse osaleda drooni- ja koostööõppusel „MERESILD 2026“ KUTSE OSALEDA ÕPPUSEL „MERESILD 2026“ Harku malevkonna droonivõime arendamise ja üksustevahelise koostöö õppus Lugupeetud Eesti Mereväe esindaja Seoses Kaitseliidu Harju maleva Harku malevkonna droonivõime arendamisega kavandame 2026. aasta septembris või oktoobris malevkonna drooniüksustele suunatud tsiviilotstarbelist otsingu- ja päästeõppust „MERESILD 2026“. Õppuse põhieesmärk on arendada droonimeeskondade võimet toetada suuremahulist otsingu- ja päästeoperatsiooni. Droonimeeskonnad peavad leidma ja kaardistama kannatanud merel ning raskesti ligipääsetaval rannikualal, edastama nende asukohad juhtimispunkti ja tagama operatsiooni vältel reaalajas videopildi. Droonidelt saadav teave koondatakse Kaitseliidu juhtimispunktis ühiseks operatiivseks olukorrapildiks, mille kaudu toetatakse JRCC Tallinna operatsiooni juhtimisel ning üksuste ja ressursside suunamisel. Droonimeeskondade erialaste ülesannete kõrval soovime harjutada koostööd nende üksustega, kes saadud teabe põhjal kannatanute päästmist, abistamist ja evakueerimist jätkavad. Käesolevaga kutsume Eesti Mereväge osalema õppuse planeerimises ja läbiviimises ning palume hinnata võimalust kaasata õppusesse Mereväe alus koos meeskonna ja võimalusel meditsiinilise võimega. 1. Õppuse eesmärgid Õppuse üldeesmärk on arendada Harku malevkonna drooniüksuse valmisolekut toetada tsiviilasutusi ja päästeüksusi suuremahulise otsingu- ja päästeoperatsiooni korral ning kontrollida droonivõime lõimimist ühisesse juhtimis-, pääste- ja evakuatsiooniahelasse.  arendada droonimeeskondade otsingu-, tuvastamis- ja kaardistamisoskust ning harjutada mitme droonimeeskonna samaaegset rakendamist;  edastada juhtimispunkti reaalajas videopilti, koordinaate ja vaatlustulemusi ning luua nende põhjal ajakohane ühine olukorrapilt;  toetada olukorrapildiga JRCC Tallinna juhtimisotsuseid, otsingualade määramist ja ressursside suunamist;  harjutada koostööd Kaitseliidu QRF-i, meedikute, Harku naiskodukaitsjate, vabatahtlike merepäästjate ja Mereväega;  kontrollida side-, juhtimis- ja infovahetuslahenduste toimivust;  harjutada kannatanute leidmist, triaaži, evakueerimist ning nende ja meditsiinilise teabe katkematut üleandmist;  võimaldada kõigil osalevatel üksustel täita nende enda väljaõppevajadustest lähtuvaid selgeid ja hinnatavaid õpieesmärke. 2. Esialgne õppuse legend Legendi kohaselt saab Häirekeskus teate tsiviilotstarbelise reisijaid vedava alusega toimunud õnnetusest. Pardal viibis suurem hulk inimesi, kuid reisijate täpne arv, seisund ja asukoht ei ole teada. MERESILD 2026 | Harku malevkond Lk 1 Õnnetuse tagajärjel on inimesed sunnitud aluse maha jätma. Osa kannatanutest viibib vees või päästevahenditel, osa on jõudnud raskesti ligipääsetavale rannikualale ning mitme inimese asukoht on teadmata. Maismaasõidukitega ei ole võimalik rannikul paiknevate kannatanuteni kiiresti jõuda ja nende evakueerimine tuleb korraldada meritsi. Õppuse jooksul võib legendi arendada täiendavate sisenditega, sealhulgas vastuoluline reisijate arv, kannatanute triivimine, kiiret meditsiinilist sekkumist vajavad isikud, sidehäired ning vajadus muuta otsinguala või suunata ressursse ümber. 3. Kaitseliidu roll 3.1. Droonivõime Kaitseliidu drooniüksustel on õppusel keskne roll kannatanute leidmisel, nende liikumise jälgimisel ja kogu operatsiooniala ühise olukorrapildi loomisel.  otsida kannatanuid merelt, päästevahenditelt ja rannikualalt ning määrata nende võimalikult täpne asukoht;  hinnata visuaalselt kannatanute arvu, seisundit ja vahetuid ohutegureid;  tuvastada sobivad ligipääsu-, kogunemis- ja evakuatsioonikohad ning jälgida vees olevate kannatanute triivimist;  edastada juhtimispunkti reaalajas videopilti, koordinaate ja vaatlustulemusi;  hoida ajakohast ühist operatiivpilti ning toetada JRCC-d otsingualade määramisel ja ressursside suunamisel. Oluline õpikoht on mitme droonimeeskonna kogutud info ühendamine üheks arusaadavaks ja ajakohaseks olukorrapildiks ning selle edastamine operatsiooni juhtidele viisil, mis toetab vahetult juhtimisotsuseid. 3.2. QRF-kiirreageerimisüksus ja meditsiiniline toetus Kaitseliidu QRF-kiirreageerimisüksuse koosseisus tegutsevad kannatanute abistamiseks ja evakueerimiseks ettevalmistatud meeskond ning meedikud.  reageerida drooniüksustelt või juhtimispunktist saadud teabe alusel ja jõuda raskesti ligipääsetaval rannikualal paiknevate kannatanuteni;  tagada kannatanute vahetu ohutus, koondada nad evakuatsioonipunkti ning abistada piiratud liikumisvõimega isikuid;  teha esmane meditsiiniline hindamine ja triaaž, osutada vajalikku abi ning valmistada kannatanud ette meritsi evakueerimiseks;  korraldada kannatanute üleandmine merepäästeüksustele ja pidada arvestust leitud, abistatud ning üle antud isikute üle. Kannatanuga antakse järgmisele üksusele kaasa MIST-kaart või samaväärselt struktureeritud teave vigastuse tekkemehhanismi, tuvastatud vigastuste, seisundi näitajate ja osutatud abi kohta. Eesmärk on tagada meditsiinilise info katkematu liikumine kogu evakuatsiooniahelas. 4. Koostööpartnerite kavandatav roll 4.1. Tilgu ja Kakumäe vabatahtlikud merepäästjad Vabatahtlike merepäästjate kavandatud ülesanded on droonide tuvastatud kannatanute otsimine ja päästmine merelt, QRF-i toetamine rannikualal, kannatanute vastuvõtmine evakuatsioonipunktist ning nende transport ja üleandmine Mereväe alusele. 4.2. Harku naiskodukaitsjad Harku naiskodukaitsjad korraldavad maismaal päästetud inimeste vastuvõtu ning pakuvad neile pärast Mereväe aluselt üleandmist esmast tuge.  võtta päästetud isikud Mereväelt vastu kokkulepitud maismaa üleandmispunktis;  suunata päästetud vastuvõtualale ning pakkuda neile esmast tuge, sööki ja sooje jooke;  registreerida ja dokumenteerida kõik vastuvõetud päästetud isikud;  tagada päästetute arvestuse ning neid puudutava info üleandmine kokkulepitud juhtimis- ja vastuvõtuahelas. MERESILD 2026 | Harku malevkond Lk 2 4.3. Eesti Merevägi Mereväe osalemise korral soovime õppuse üles ehitada selliselt, et väiksemate päästealuste pardale võetud kannatanud antakse merel üle Mereväe alusele.  kannatanute ohutu vastuvõtmine väiksematelt päästealustelt;  kannatanute ja nendega seotud meditsiinilise teabe vastuvõtmine ning pardal arvestuse pidamine;  vajaduse korral täiendav triaaž, esmaabi ja kannatanute edasiseks evakueerimiseks ettevalmistamine;  päästetud inimeste transport kokkulepitud maismaa üleandmispunkti ja üleandmine Harku naiskodukaitsjate vastuvõtumeeskonnale;  koostöö JRCC Tallinna, Kaitseliidu juhtimispunkti, Harku naiskodukaitsjate ja vabatahtlike merepäästeüksustega. Meie soov on, et Merevägi ei osaleks õppusel üksnes transpordivõime pakkujana. Õppuse kavasse soovime lisada Mereväe enda väljaõppevajadustest tulenevad tegevused, protseduurid ja hinnatavad õpieesmärgid. 5. Juhtimine ja ühine olukorrapilt Õppusel järgitakse põhimõtet, et otsingu- ja päästetöid juhib Politsei- ja Piirivalveamet ning konkreetset operatsiooni koordineerib JRCC Tallinna määratud juhtumi koordinaator. Kaitseliidu juhtimispunkt koondab droonimeeskondadelt, QRF-ilt, meedikutelt ja teistelt osalejatelt saabuva info, haldab reaalajas videopilti ja asukohateavet, ajakohastab ühist operatiivpilti ning edastab kontrollitud teabe JRCC-le. Juhtimispunkt vahendab JRCC ülesandeid Kaitseliidu üksustele ja peab arvestust kannatanute, otsingualade ning täidetud ülesannete üle. Õppuse ühe õppekohana soovime kokkuleppel JRCC-ga harjutada ka alternatiivse või dubleeritud juhtimistoe rakendamist Kaitseliidu juhtimispunktist. Selle täpne sisu, pädevused, sidekanalid ja käivitamise tingimused lepitakse kokku planeerimise käigus. Kaitseliidu juhtimispunkti kasutamine ei muuda õigusaktidest tulenevat otsingu- ja päästetööde juhtimise pädevust. 6. Kavandatav aeg ja piirkond Õppus on kavandatud 2026. aasta septembrisse või oktoobrisse. Esmaseks planeerimisalaks pakume Naissaare ning Kakumäe, Tabasalu ja Muraste vahel asuvat mere- ja rannikuala. Tegemist on esialgse planeerimisalaga. Täpne tegevuspiirkond ja üksuste paiknemine määratakse ühise planeerimise käigus, arvestades ohutust, lennupiiranguid, ilma- ja mereolusid ning osalevate üksuste võimekust. Oleme valmis piirkonda Mereväe ja teiste osalejate ettepanekul muutma, kui teine asukoht võimaldab paremini täita kokkulepitud õpieesmärke või kasutada ressursse otstarbekamalt. 7. Alternatiivne tegevuskava droonide lennupiirangu korral Kuna õppus toimub sügisel, arvestame võimalusega, et tuul, sademed, nähtavus või muud tingimused ei võimalda droone ohutult kasutada. Droonide lennutamise otsus tehakse kehtivate nõuete, tootjapoolsete piirangute ja õppuse ohutusplaani alusel ning õpieesmärkide täitmine ei tohi toimuda lennuohutuse arvelt. Kui droonide kasutamine ei ole ilmastiku tõttu võimalik, toimub õppus ilma droonilendudeta. Selleks valmistatakse ette alternatiivsed ülesanded ja õppekohad, kasutades näiteks simuleeritud droonipilti, maapealsete vaatluspostide või merepäästeüksuste infot, legendipõhiseid sündmusesisendeid ning varem salvestatud õhuvaatluse materjali. Droonimeeskonnad saavad sellisel juhul harjutada missiooni planeerimist, otsingualade koostamist, info töötlemist, ühise olukorrapildi loomist ja üksustevahelist infovahetust. Teised üksused jätkavad kokkulepitud pääste-, meditsiini-, juhtimis-, side-, üleandmis- ja evakuatsiooniülesannete täitmist. MERESILD 2026 | Harku malevkond Lk 3 8. Legendi ja õpieesmärkide ühine väljatöötamine Kirjeldatud legend on esialgne raamistik. Mereväe põhimõttelise osalemisvalmiduse korral ootame Mereväelt ettepanekuid legendi, õppuse ülesehituse ja võimalike sündmuse arengute kohta. Eriti väärtuslikuks peame Mereväe varasematelt õppustelt ja operatsioonidelt saadud kogemusi, mille põhjal saaks kujundada realistlikud ülesanded ning kõigile osalevatele üksustele konkreetsed ja hinnatavad õppekohad. Ühise planeerimise käigus soovime määrata üksuste rollid ja vastutusalad, sõnastada väljaõppevajadusest lähtuvad õpieesmärgid, leppida kokku juhtimis- ja sidekorralduse ning koostada õppuse hindamise alused ja ühise õppusejärgse analüüsi korra. 9. Oodatav tulemus Õppuse järel soovime saada praktilise hinnangu sellele, kui kiiresti ja usaldusväärselt suudetakse luua ühine olukorrapilt, kuidas droonide reaalajas teave toetab JRCC juhtimisotsuseid ning kuidas toimib drooniüksuste, QRF-i, meedikute, Harku naiskodukaitsjate, merepäästjate ja Mereväe koostöö.  kuidas toimib ülesannete andmine, täitmisest teavitamine ja ressursside ümberjagamine;  kas kannatanute ja teadmata kadunud isikute arvestus säilib kogu operatsiooni vältel;  kas kannatanu meditsiiniline teave liigub katkematult läbi kogu evakuatsiooniahela;  kas päästetute vastuvõtt, registreerimine ja esmane olmetugi maismaal toimivad katkematu protsessina;  millised side-, juhtimis- ja koostööprotseduurid vajavad edasist täiendamist. 10. Palve Eesti Mereväele Palume Eesti Mereväel anda esialgne põhimõtteline hinnang, kas kirjeldatud ülesehitusega õppusel osalemine võiks olla võimalik. Põhimõttelise osalemisvalmiduse korral palume Mereväel:  määrata kontaktisik õppuse edasiseks planeerimiseks;  esitada ettepanekud õppuse legendi, piirkonna ja võimalike sündmuse arengute kohta;  tuua välja Mereväe soovitud õpieesmärgid ja harjutamist vajavad protseduurid;  anda esialgne hinnang õppusesse kaasatava aluse ja võimekuste kohta;  pakkuda välja kaks kuni kolm sobivat ajaakent 2026. aasta septembris või oktoobris. Pärast põhimõttelise valmisoleku kinnitamist teeme ettepaneku korraldada osalevate üksuste ühine planeerimiskohtumine, et täpsustada legend, rollid, vastutusalad, õpieesmärgid ja esialgne tegevus- ning ajakava. Lugupidamisega Jussi Taar Õppuse korraldaja ja kontaktisik Kaitseliidu Harju maleva Harku malevkond GSM 5664 1900 MERESILD 2026 | Harku malevkond Lk 4