Siseministeerium
Meie 26.03.2024 nr 8-1/3041-1
Kohtuekspertiisi infosüsteemi põhimääruse
eelnõu esitamine kooskõlastamiseks
Saadame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks Justiitsministri määruse eelnõu
„Kohtuekspertiisi infosüsteemi põhimäärus“. Ootame Teie tagasisidet eelnõule kahe nädala jooksul
eelnõu Teieni jõudmisest.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kalle Laanet
justiitsminister
Lisad: eelnõu ja seletuskiri
/*Lisaadressaadid:
Eesti Kohtuekspertiisi Instituut
Riigiprokuratuur
Andmekaitse Inspektsioon
Registrite ja Infosüsteemide Keskus
Anne Kruusement 53321991
[email protected]
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 /
[email protected] / www.just.ee
Registrikood 70000898
MINISTRI MÄÄRUSE EELNÕU
MINISTRI MÄÄRUS
Kohtuekspertiisi infosüsteemi põhimäärus
Määrus kehtestatakse kohtuekspertiisiseaduse § 16 lõike 8 alusel.
1. peatükk
Üldsätted
§ 1. Infosüsteemi asutamine ja nimetus
(1) Määrusega asutatakse andmekogu ametliku nimetusega kohtuekspertiisi infosüsteem (edaspidi
infosüsteem).
(2) Infosüsteemi ametlik lühend on KEIS.
(3) Infosüsteemi ingliskeelne nimetus on forensic examinations database.
§ 2. Infosüsteemi ülesehitus
Infosüsteem koosneb järgmistest andmestikest:
1) põhiandmestik;
2) kohtuekspertiisiseaduse § 12 alusel tehtavate tasuliste ekspertiiside andmestik;
3) registrite ja võrdlusnäidiste kogude andmestik.
§ 3. Infosüsteemi andmete kaitse, turvameetmed ja turbeaste
(1) Kaitstakse infosüsteemi andmete:
1) käideldavust, tagades andmete kasutatavuse ja õigeaegse kättesaadavuse selleks õigustatud
isikutele;
2) terviklust, välistades andmete tahtmatu või tahtliku muutmise;
3) konfidentsiaalsust, tagades andmete kättesaadavuse üksnes õigustatud isikutele.
(2) Infosüsteemi turvameetmed peavad tagama järgmised turvaklassid:
1) käideldavus – K2;
2) terviklus – T2;
3) konfidentsiaalsus – S2.
(3) Infosüsteemi turbeaste on keskmine (M).
§ 4. Infosüsteemi vastutav töötleja ja volitatud töötlejad
(1) Infosüsteemi vastutav töötleja on Justiitsministeerium.
(2) Infosüsteemi volitatud töötlejad on:
1) Eesti Kohtuekspertiisi Instituut (edaspidi EKEI);
2) Registrite ja Infosüsteemide Keskus (edaspidi RIK).
(3) Justiitsministeerium vastutava töötlejana:
1) korraldab koostöös volitatud töötlejatega infosüsteemi arenduste väljatöötamist ning tagab
infosüsteemi elektroonilise andmevahetuse teiste andmekogudega;
2) määrab infosüsteemi haldaja või serveri alustaristu teenuse pakkuja;
3) võib anda täpsemaid juhiseid ja korraldusi volitatud töötlejatele;
4) täidab muid vastutava töötleja ülesandeid.
(4) EKEI ja RIK volitatud töötlejatena:
1) vastutavad infosüsteemis tehtavate toimingute õiguspärasuse ja seaduslikkuse eest;
2) teavitavad infosüsteemis andmete töötlemisel avastatud rikkumisest kohe vastutavat töötlejat ning
võtavad viivitamata tarvitusele kõik vajalikud abinõud rikkumise lõpetamiseks;
3) teevad vastutavale töötlejale ettepanekuid infosüsteemi arendamiseks;
4) tagavad, et infosüsteemis teeb toiminguid vaid selleks õigustatud isik.
(5) Lisaks lõikes 4 sätestatud ülesannetele on EKEI kontaktpunkt andmesubjekti jaoks isikuandmete
töötlemisel ning tagab ja korraldab vastuste andmise ja andmete väljastamise seotud osalistele.
(6) Lisaks lõikes 4 sätestatud ülesannetele tagab RIK:
1) infosüsteemi pidamise ja haldamise õigusaktides sätestatud nõuete kohaselt;
2) infosüsteemi võimekuse vahetada andmeid teiste andmekogudega;
3) infosüsteemi kantud andmete nõuetekohase säilimise ja korraldab varukoopiate tegemise;
4) andmete infosüsteemi sisestamise, muutmise ja kustutamise, otsingute tegemise ja andmetega
tutvumise võimaluse ainult selleks õigustatud isikutele;
5) infosüsteemi andmete turvalisuse, sealhulgas käideldavuse, tervikluse ja konfidentsiaalsuse
säilitamiseks turvanõuetele vastavad organisatsioonilised, füüsilised ja infotehnoloogilised
turvameetmed, mida rakendab järjepidevalt;
6) kasutajatoe ja intsidentide käsitlemise;
7) koostöös vastutava ja teise volitatud töötlejaga arendus- ja hooldustööde tegemise, kaasates
vajaduse korral selleks väliseid partnereid.
2. peatükk
Infosüsteemi kantavad andmed
§ 5. Menetlusasjas määratava ekspertiisi ja iseseisva eksperdiarvamusena vormistatava uuringu
kohta infosüsteemi kantavad andmed
(1) Menetlusasjas määratud ekspertiisi kohta kantakse infosüsteemi:
1) menetlusasja number, tüüp ja registreerimisnumber;
2) ekspertiisi määramise ja infosüsteemis registreerimise kuupäev ning soovitav ekspertiisi valmimise
kuupäev;
3) märge ekspertiisi prioriteetsuse kohta;
4) ekspertiisi liik;
5) ekspertiisiks vajalikud lähteandmed;
6) ekspertiisiülesanne;
7) menetluse liik;
8) süüteomenetluse korral süüteo kvalifikatsioon;
9) ekspertiisi määranud asutuse nimi, määruse koostaja ees- ja perekonnanimi, ametikoht,
telefoninumber ja e-posti aadress.
(2) Ekspertiisimäärus kantakse infosüsteemi digitaalse andmestiku või failina.
(3) Kohtuekspertiisiseaduse § 2 lõikes 3 nimetatud iseseisva eksperdiarvamusena vormistatud
uuringule (edaspidi uuring) kohaldatakse käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 ekspertiisi kohta
sätestatut.
§ 6. Tasulise ekspertiisi tellija ja tellimuse kohta infosüsteemi kantavad andmed
(1) Tasulise ekspertiisi tellija kohta kantakse infosüsteemi:
1) ees- ja perekonnanimi;
2) juriidilise isiku nimi, kui ekspertiisi tellija on juriidiline isik;
3) isikukood või registrikood;
4) kontaktandmed (telefoninumber, e-posti aadress ja vajaduse korral postiaadress).
(2) Tasulise ekspertiisi tellimuse kohta kantakse infosüsteemi § 5 lõike 1 punktides 1 ja 4 nimetatud
andmed ning tellimus § 5 lõikes 2 nimetatud kujul.
§ 7. Ekspertiisi või uuringuga seotud isikute kohta infosüsteemi kantavad andmed
(1) Ekspertiisi või uuringuga seotud isikute kohta kantakse infosüsteemi:
1) isiku seos ekspertiisi või uuringuga;
2 (5)
2) ees- ja perekonnanimi;
3) isikukood või selle puudumise korral sünniaeg;
4) telefoninumber, e-posti aadress ja vajaduse korral postiaadress, kui need on teada;
5) tuvastamata surnud isiku puhul tema leidmise andmed.
(2) Kui ekspertiisi või uuringuga on seotud juriidiline isik, kantakse lisaks juriidilise isiku esindaja kohta
lõike 1 punktides 1–4 nimetatud andmetele registrisse ka juriidilise isiku nimi ja registrikood.
§ 8. Ekspertiisiks või uuringuks esitatud materjalide, asitõendite ning võrdlusmaterjali kohta
infosüsteemi kantavad andmed
(1) Ekspertiisiks või uuringuks esitatud materjalide, asitõendite ning võrdlusmaterjali kohta kantakse
infosüsteemi nende tüüp, nimetus või kirjeldus, staatus, seisund ja registreerimisnumber.
(2) Kui materjal, asitõend või võrdlusmaterjal on elektrooniliselt esitatud dokument, foto, video- või
helisalvestis, kantakse see infosüsteemi failina. Paberkandjal esitatud dokumendid digiteeritakse
võimaluse korral. Kui esitatud foto, video- või helisalvestist ei kanta infosüsteemi failina, töödeldakse
seda andmekandjal, millel see on esitatud.
§ 9. Ekspertiisi või uuringu tegemise, tulemuste väljastamise ja tegija kohta infosüsteemi
kantavad andmed
(1) Ekspertiisi või uuringu tegemise ja tulemuste väljastamise kohta kantakse infosüsteemi:
1) ekspertiisi või uuringu liik;
2) tasulise ekspertiisi puhul märge selle kohta;
3) ekspertiisi või uuringu hind;
4) ekspertiisi või uuringu valmimise ja tulemuste väljastamise kuupäev;
5) väljastatava ekspertiisiakti või muu dokumendi number;
6) väljastamise viis;
7) väljastaja ees ja perekonnanimi ning töökoht.
(2) Ekspertiisi või uuringu tegija kohta kantakse infosüsteemi:
1) ekspertiisi või uuringu teinud eksperdi ees- ja perekonnanimi ning kontaktandmed (telefoninumber ja
e-posti aadress);
2) ekspertiisi või uuringu tegemise juures viibinud isikute kohta kantakse infosüsteemi vajaduse korral
ees- ja perekonnanimi ning punktis 1 nimetatud kontaktandmed ja seos ekspertiisi või uuringu
tegemisega või tehakse vastav märge ekspertiisiakti.
(3) Ekspertiisi või uuringu tegemise käigus koostatud dokumendid, fotod, video- ja helisalvestised
kantakse infosüsteemi digitaalse andmestikuna, failina või §-s 8 sätestatud viisil.
(4) Ekspertiisi- või uuringuakt kantakse infosüsteemi digitaalse andmestiku või failina.
§ 10. Registrite ja võrdlusnäidiste kogude kohta infosüsteemi kantavad andmed
Registrite ja võrdlusnäidiste kogude kohta kantakse infosüsteemi:
1) nimetus;
2) registri või koguga seotud info.
3. peatükk
Andmete töötlemine ja säilitamine
1. jagu
Andmete infosüsteemi kandmine, andmevahetus teiste andmekogudega, andmete
õigsuse tagamine, andmete logimine ja arvestuse pidamine
§ 11. Andmete infosüsteemi kandmise viis ja tähtaeg
(1) Andmed kantakse infosüsteemi:
1) infosüsteemi vahendusel infosüsteemide andmevahetuskihi X-tee kaudu või muul turvalisel
elektroonilist andmevahetust võimaldaval viisil või
2) selleks õigustatud EKEI töötaja poolt.
(2) Paragrahvides 5 ja 6 nimetatud andmed kantakse infosüsteemi kolme tööpäeva jooksul lõikes 3
3 (5)
nimetatud alusdokumentide saabumisest arvates.
(3) Andmete infosüsteemi kandmise alusdokumendid on:
1) ekspertiisimäärus;
2) uuringutaotlus;
3) tellimus või leping või mõlemad tasulise ekspertiisi korral;
4) muu asjakohane dokument.
(4) Alusdokumente töödeldakse elektrooniliselt. Paberkandjal saabunud alusdokument digiteeritakse.
§ 12. Andmevahetus riigi infosüsteemi kuuluvate andmekogudega
(1) Infosüsteem kasutab menetlusasutustega andmete ja dokumentide elektrooniliseks vahetamiseks
e-toimiku menetlemise infosüsteemi menetlusseadustikes sätestatud nõuete kohaselt.
(2) Infosüsteem kasutab andmeallikana Eesti rahvastikuregistrit, kust on õigus saada §-des 6 ja 7
nimetatud isikute kohta järgmisi andmeid:
1) isiku nimi, sugu, isikukood või sünniaeg ning surmaaeg salvestatava infona;
2) andmed isiku perekonnaseisu kohta ning isiku vanemate, abikaasa, registreeritud elukaaslase ja
lapse andmed esitlusinfona;
3) isikut tõendavate dokumentide andmed esitlusinfona.
(3) Infosüsteem kasutab andmeallikana äriregistrit, kust on õigus saada juriidilise isiku nimi ja
registrikood salvestatava infona.
§ 13. Andmete õigsuse tagamine
(1) Infosüsteemile esitatud andmete õigsuse eest vastutab andmete esitaja.
(2) Infosüsteemi kantud andmete muutumise korral esitab andmete esitaja vajaduse korral EKEI-le uued
andmed, mille alusel tehakse parandus.
(3) Infosüsteemi kantud andmete õigsuse kontrollimiseks ja andmete tervikluse tagamiseks on EKEI-l
õigus teha andmete esitajale täpsustavaid päringuid.
(4) Kui andmeid ei edastata infosüsteemide vahendusel, parandab EKEI ebaõiged andmed pärast
õigete andmete saamist.
§ 14. Andmete logimine
(1) Infosüsteemi kasutamise õiguspärasust kontrollitakse vastutava töötleja poolt tarkvaraliste ja
organisatsiooniliste meetmetega. Isikuandmete töötlemise toimingud logitakse isikuandmete kaitse
seaduse § 36 kohaselt.
(2) Logiandmeid säilitatakse kümme aastat päringu või kande tegemisest arvates.
(3) Tasuliste ekspertiisidega seotud andmestiku logiandmeid säilitatakse üks aasta
kohtuekspertiisiseaduse § 16 lõikes 7 nimetatud tähtaja möödumisest arvates.
§ 15. Ekspertiiside ja uuringute üle arvestuse pidamine
(1) Ekspertiiside ja uuringute üle peetakse arvestust infotehnoloogiliselt.
(2) Lõikes 1 nimetatud arvestusandmeid avaldatakse ainult isikustamata kujul ja õigusaktides
ettenähtud juhul.
2. jagu
Juurdepääs infosüsteemi andmetele ja andmete väljastamine infosüsteemist
§ 16. Juurdepääs infosüsteemi andmetele
(1) Otsejuurdepääs infosüsteemi andmetele on ainult selleks õigustatud EKEI töötajatel.
4 (5)
(2) RIK-il on juurdepääs infosüsteemi andmetele ainult § 4 lõigetes 4 ja 6 nimetatud ülesannete
täitmiseks.
(3) Infosüsteemile juurdepääsu taotlus esitatakse EKEI direktorile või tema volitatud töötajale, kes
edastab rahuldatud taotluse RIK-ile, kes tagab infosüsteemile vajaliku juurdepääsu.
§ 17. Juurdepääsu ulatus
(1) EKEI ja RIK-i selleks õigustatud töötajatel on õigus juurde pääseda oma ülesannete täitmiseks
infosüsteemi:
1) põhiandmestikule;
2) tasuliste ekspertiiside andmestikule;
3) registrite ja võrdlusnäidiste kogude andmestikule.
(2) RIK-i töötajatel on õigus isikuandmeid töödelda ainult juhul, kui see on vältimatu § 4 lõigetes 4 ja 6
nimetatud ülesannete täitmiseks.
§ 18. Andmete väljastamine infosüsteemist
(1) Infosüsteemi kantud andmeid ei avalikustata.
(2) Andmed väljastatakse ainult selleks õigustatud isikule seaduses sätestatud juhul.
(3) Ekspertiisi või uuringuga seotud isikule väljastatakse andmed kohtuekspertiisiseaduse § 1 lõikes 2
nimetatud kohtumenetluse seadustes ning muudes seadustes sätestatud juhtudel ja korras.
(4) Andmed väljastatakse elektrooniliselt või kokkuleppel andmete saajaga muul viisil.
(5) EKEI peab arvestust selle üle, kellele, mis eesmärgil, millal, kuidas ja missuguseid andmeid
väljastati.
3. jagu
Andmete säilitamine ja kustutamine
§ 19. Ekspertiiside ja uuringutega seotud andmete säilitamise aeg ja andmete kustutamine
(1) Infosüsteemi kantud menetlusasjas tehtavate ekspertiiside ja uuringute andmed säilitatakse,
arhiveeritakse ja kustutatakse kohtuekspertiisiseaduse § 16 lõikes 6 sätestatud tähtajal.
(2) Infosüsteemi kantud tasuliste ekspertiiside andmed säilitatakse kohtuekspertiisiseaduse § 16 lõikes
7 sätestatud tähtajani, mille järel need kustutatakse.
§ 20. Ekspertiisiks või uuringuks esitatud paberdokumendi hävitamine
Kui § 11 lõikes 3 nimetatud dokument digiteeritakse, võib paberdokumendi hävitada, kui õigusaktides
ei ole sätestatud teisiti.
§ 21. Registrite ja võrdlusnäidiste kogude andmete säilitamine
Registrite ja võrdlusnäidiste kogude andmestikke säilitatakse vajaduse möödumiseni, kui õigusaktides
ei ole sätestatud teisiti.
(allkirjastatud digitaalselt)
Kalle Laanet
justiitsminister
5 (5)
Justiitsministri määruse „Kohtuekspertiisi infosüsteemi põhimäärus“
eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus
Määrus kehtestatakse kohtuekspertiisiseaduse § 16 lõigete 2 ja 8 alusel.
Kohtuekspertiisseaduse 1 (KES) uue tervikteksti jõustumine 01.09.2023 tingis vajaduse
kehtestada ka uus kohtuekspertiisi infosüsteemi põhimäärus. Senine põhimäärus oli kehtestatud
kuni 31.08.2023 kehtinud kohtuekspertiisiseaduse 2 alusel justiitsministri 14.10.2015 antud
määrusega nr 383 „Kohtuekspertiisi infosüsteemi põhimäärus“. Uus määrus lähtub suures osas
senisest määrusest, kuid võtab arvesse uue KES-iga tehtud muudatused.
Määruse eelnõu ja seletuskirja on koostanud Justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika osakonna
karistusõiguse ja menetluse talituse nõunik Anne Kruusement (53321991,
[email protected]). Eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt toimetanud õiguspoliitika
osakonna õigusloome korralduse talituse keeletoimetaja Aili Sandre (
[email protected]).
2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Kohtuekspertiisi infosüsteem (edaspidi infosüsteem või KEIS) on Eesti Kohtuekspertiisi
Instituudi (EKEI) tööriist ekspertiiside ja uuringute tegemiseks ning nende üle arvestuse
pidamiseks. KEIS võimaldab töödelda andmeid kogu protsessi vältel alates ekspertiisi
taotlemisest kuni ekspertiisiakti väljastamiseni.
Ekspertiise määratakse mitmesugustes menetlustes, kuid kõige enam kriminaalmenetlustes, kus
ekspertiisi määraja on tavaliselt menetlusasutus (näiteks Politsei- ja Piirivalveamet) või
prokuratuur, mõnikord ka kohus. Ekspertiisimäärus tehakse kriminaalasjades
kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) sätete alusel ning seda selles eelnõus ei reguleerita.
Määrus saadetakse reeglina EKEI-sse e-toimiku infosüsteemi4 kaudu digitaalsete andmete ja
faili kujul. Samamoodi edastatakse menetlejale valminud ekspertiisiakt. Koos
ekspertiisimäärusega liiguvad ka ekspertiisimaterjalid, asitõendid ja võrdlusmaterjalid, mis
võivad olla näiteks esemed, pulber, vedelik, aga ka sündmuskoht või video sellest vms. Esemeid
ei saa sisestada infosüsteemi, kuid andmed nende kohta kantakse sinna ja esemed märgistatakse
selliselt, et neid saab seostada digitaalsete andmetega.
Põhimäärus reguleerib nii dokumentide kui ka esemete, samuti isikute andmete kandmist
infosüsteemi, andmete väljastamist, säilitamist, kustutamist, hävitamist jne. Kuigi muud isikud
peale EKEI töötajate ei saa andmeid registrisse kanda ega neid väljastada, on oluline sätestada
läbipaistev kord ka neile, kelle andmetega on tegemist, kui need on isikuandmed.
Kuna KES lubab EKEI-l teha eraisikutele tasulisi ekspertiise ning nende andmed tuleb KES-i
nõudel hoida eraldi, siis on määruses tasulised ekspertiisid eraldi reguleeritud.
1
https://www.riigiteataja.ee/akt/103022023001.
2
https://www.riigiteataja.ee/akt/111032023062.
3
https://www.riigiteataja.ee/akt/116102015003.
4
Vabariigi Valitsuse 03.07.2008 määrusega nr 111 kehtestatud „E-toimiku süsteemi asutamine ja e-toimiku
süsteemi pidamise põhimäärus“ https://www.riigiteataja.ee/akt/109032018005.
1
01.09.2023 jõustunud KES sätestas registrite ja võrdlusnäidiste kogude reguleerimise
võimaluse. Siin ei ole mõeldud registreid, millel on oma põhimäärus (näiteks riikliku
süüteomenetluse biomeetriaregister5, lühendatult RSBR), vaid seadusemuudatus andis EKEI-
le võimaluse kanda infosüsteemi oma kollektsioonid ja kogud (näiteks relvakogu, narkootiliste
ainete näidiste kogu vms), ja seda täpsustatakse määrusega.
Määruses on kolm peatükki, kokku 21 paragrahvi.
Esimene peatükk on üldsätted.
Paragrahviga 1 asutatakse kohtuekspertiisi infosüsteem, mille ingliskeelne ametlik nimetus on
forensic examinations database. Lühend KEIS on moodustatud infosüsteemi nimetuse
esitähtedest. Alus infosüsteemi asutamiseks tuleneb KES-i §-st 16, tegemist ei ole täiesti uue
andmekogu loomisega, vaid sama nimega infosüsteem on olnud olemas ka kuni 31.08.2023
kehtinud kohtuekspertiisiseaduse alusel.
Paragrahvis 2 kirjeldatakse infosüsteemi ülesehitust. Infosüsteemi peetakse elektroonilisena,
kuid seda ei ole vaja määruses eraldi rõhutada. Avaliku teabe seaduse § 431 sätestab, et
andmekogu on infosüsteem. Infosüsteem on defineeritud küberturvalisuse seaduses ja selle
järgi kujutabki infosüsteem endast digitaalset andmetöötlust. Edaspidi on aga reguleeritud
juhud, kui infosüsteemi kandmiseks esitatakse andmeid paberkandjal või muul füüsilisel kujul.
Need andmed skaneeritakse või sisestatakse elektroonsesse infosüsteemi.
Infosüsteem koosneb kolmest andmestikust. Esiteks on põhiandmestik, mis moodustub KES-i
§ 16 lõike 1 punktis 1 nimetatud tegevusteks vajalikest andmetest.
Teiseks on KES-i § 12 alusel tehtavate tasuliste ekspertiiside andmestik. Kuna viidatud § 12
lõike 5 kohaselt tuleb hoida tasulise ekspertiisi andmeid ja materjale eraldi teistest
ekspertiisidest ja uuringutest, on see vaja ka infosüsteemi põhimääruses eraldi esile tõsta.
Kolmandaks on registrite ja võrdlusnäidiste kogude andmestik. KES-i § 10 lõikes 1 on
nimetatud EKEI ühe ülesandena võrdlusnäidiste kogude ja registrite pidamine. EKEI-s peetakse
mitut registrit ja kogu. Näiteks riikliku süüteomenetluse biomeetriaregister, mille õiguslik alus
tuleb KES-i § 17 lõikest 9 ja § 23 lõikest 4 ning Vabariigi Valitsuse 06.10.2023 määrusega nr
87 kehtestatud „Riikliku süüteomenetluse biomeetriaregistri põhimäärusest“ 6 ning seda ei
reguleerita kõnealuses eelnõus. Teise näitena võib tuua kogu, mis on moodustatud narkootiliste
ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse 7 § 7 lõike 3 alusel justiitsministri
30.04.2008 kehtestatud määrusega nr 18 „Narkootilise või psühhotroopse aine või nende
lähteaine säilitamise, õppeotstarbel kasutamiseks üleandmise ja hävitamise kord“. 8 Selle
määruse § 2 lõike 2 kohaselt võetakse kollektsiooni kindel kogus narkootilist või
psühhotroopset ainet. Viidatud määrus ei täpsusta kollektsiooni pidamise tingimusi. Selliste
kollektsioonide või kogude tarbeks ongi KES-is asjakohased sätted ning kuna KEIS on loodud
kohtuekspertiisiga seotud andmete haldamiseks, siis on loogiline, et KEIS-i koondatakse info
ka kollektsioonide, kogude ja muu ekspertiisitegevuseks vajaliku kohta.
5
https://www.riigiteataja.ee/akt/103102023016.
6
https://www.riigiteataja.ee/akt/103102023016.
7
https://www.riigiteataja.ee/akt/103022023006.
8
https://www.riigiteataja.ee/akt/108082014002.
2
Paragrahviga 3 määratakse kindlaks infosüsteemi turvameetmed ja turbeaste. Infosüsteemis
kaitstakse andmete käideldavust, terviklust ja konfidentsiaalsust ning kaitse tagamiseks
rakendatakse organisatsioonilisi, füüsilisi ja infotehnoloogilisi turvameetmeid.
Arvestades Vabariigi Valitsuse 09.12.2022 määruses nr 1219 (edaspidi määrus nr 121) „Võrgu-
ja infosüsteemide küberturvalisuse nõuded“ sätestatut, on registri turbeaste keskmine ehk M.
Turvaklass on määratud andmete käideldavuse alusel K2, terviklikkuse alusel T2 ja
konfidentsiaalsuse alusel S2. Määruse nr 121 § 7 paneb andmekogu vastutavale töötlejale
ülesandeks registri turbeastme ja andmete turvaklassi määramise, andmekogu andmete
turvaklassi määramiseks andmete tähtsuse hindamise ning andmete turvalisuse puudumisest
tuleneva kahju hindamise. Sama määruse § 8 kohaselt määratakse registri turbeaste andmete
turvaklassi põhjal. Kui andmete turvaklassi vähemalt üks osaklass vastab tasemele 3, on registri
turbeaste kõrge (H). Kui andmete turvaklassi vähemalt üks osaklass vastab tasemele 2, on
registri turbeaste vähemalt keskmine (M). Muul juhul on turbeaste vähemalt madal (L).
KEIS-i turvaklass on olnud ka varem kehtinud põhimääruse kohaselt K2T2S2 ning seda ei ole
vaja muuta.
Määruse nr 121 § 10 lõike 4 kohaselt määratakse andmete käideldavuse alusel turvaosaklass
K2, mis eeldab töökindlust 99%. See tähendab, et registri lubatud summaarne seisak nädalas
on kuni kaks tundi ning lubatud nõutava reaktsiooniaja kasv tippkoormusel on 1–10 minutit.
Sama paragrahvi lõikes 5 sätestatakse, et kui määratakse andmete tervikluse alusel
turvaosaklass T2, siis selle muutmise ja hävitamise fakti peab saama tuvastada ning info
õigsust, täielikkust ja ajakohasust kontrollitakse perioodiliselt. Sama paragrahvi lõikes 6
sätestatakse, et andmete konfidentsiaalsuse alusel määratakse turvaosaklass S2, mille kohaselt
registris olev info on asutusesiseseks kasutamiseks, info kasutamine on lubatud ainult kindlatele
kasutajagruppidele ja juurdepääs teabele on lubatud vaid juurdepääsu taotleva isiku
teadmisvajaduse korral.
Paragrahvi 4 lõike 1 kohaselt on infosüsteemi vastutav töötleja Justiitsministeerium. Lõike 2
kohaselt on infosüsteemi volitatud töötlejad EKEI (punkt 1, KES-i § 16 lõike 3 kohaselt) ja
Registrite ja Infosüsteemide Keskus (punkt 2).
Lõikes 3 on loetletud Justiitsministeeriumi kui vastutava töötleja ülesanded. Punkti 1 kohaselt
korraldab Justiitsministeerium koostöös volitatud töötlejatega registri arendustöid ja tagab
registri elektroonilise andmevahetuse teiste andmekogudega. Siin on lähtutud
Justiitsministeeriumi IT-strateegiast10. Punktis 2 täpsustatakse, et Justiitsministeerium määrab
infosüsteemi haldaja või serveri alustaristu teenuse pakkuja. Alates 2022. a märtsist on selleks
Riigi Info- ja Kommunikatsioonitehnoloogia Keskus11, kes pakub avalikule sektorile keskseid
arvutitöökoha-, serveri alustaristu jt lisateenuseid. Arvutitöökoha teenused on näiteks
kohtvõrguteenus, arvutitöökoha riist- ja tarkvara haldus, meiliteenus, õiguste haldus, ja
printimisteenus. Serveri baastaristu teenus tähendab peamiselt majutusteenust ja pilveteenust
ning keskset võrguteenust. Muud teenused ja tugiteenused on jätkuvalt RIK-i hallata –
infosüsteemide ja veebide arendus ja haldus, ärianalüüs, ühishanked jm, mis ei puuduta
baastaristut. Punkti 3 kohaselt võib vastutav töötleja anda täpsemaid juhiseid ja korraldusi
volitatud töötlejatele ja punkti 4 alusel täidab Justiitsministeerium muid vastutava töötleja
ülesandeid, mida ei ole määruses loetletud.
9
https://www.riigiteataja.ee/akt/113122022030.
10
https://itstrateegia.just.ee/.
11
https://rit.ee/.
3
Lõige 4 reguleerib ülesandeid, mis on mõlemal volitatud töötlejal, nii EKEI-l kui ka RIK-il.
Punkti 1 kohaselt vastutavad mõlemad volitatud töötlejad registris tehtavate toimingute
seaduslikkuse eest. Punkti 2 kohaselt on volitatud töötlejatel kohustus teavitada registriandmete
töötlemisel avastatud rikkumistest kohe Justiitsministeeriumi ning võtta viivitamata tarvitusele
kõik vajalikud abinõud rikkumise lõpetamiseks. Justiitsministeerium infosüsteemi vastutava
töötlejana teavitab isikuandmete rikkumisest Andmekaitse Inspektsiooni. Punkti 3 kohaselt
võivad mõlemad volitatud töötlejad teha Justiitsministeeriumile ettepanekuid infosüsteemi
edasiseks arendamiseks. Punkti 4 kohaselt tagavad volitatud töötlejad oma asutuse eeskirjaga,
et infosüsteemile saavad juurdepääsu ning infosüsteemi andmetega töötavad vaid selleks
õigustatud isikud.
Lõikes 5 sätestatakse, et lisaks eelmises lõikes volitatud töötleja kohta sätestatule on
andmesubjekti jaoks isikuandmete töötlemisel kontaktpunktiks EKEI, kes tagab ja korraldab
vastuste andmise ja andmete väljastamise selleks õigustatud isikutele. See tähendab, et kui
isikul on küsimus näiteks tema kohta kogutud andmete töötlemise aluse või tähtaja vm kohta,
pöördub isik EKEI poole, kellel on õigus ja pädevus neid andmeid töödelda.
Lõikes 6 on sätestatud Registrite ja Infosüsteemide Keskuse (RIK) ülesanded lisaks neile, mis
on sätestatud lõikes 4. Punkti 1 kohaselt tagab RIK infosüsteemi pidamise ja haldamise
õigusaktides sätestatud nõuete kohaselt, st RIK-i vastutada on kogu infosüsteemi
infotehnoloogiline pool välja arvatud infosüsteemi majutamine. Samuti tagab RIK punkti 2
järgi vajaliku võimekuse vahetada andmeid teiste andmekogudega ning punktis 3 nimetatud
infosüsteemi andmete nõuetekohase säilimise, samuti korraldab varukoopiate tegemise.
Infosüsteemile juurdepääsu üle otsustab küll EKEI, kuid tehniliselt tagab selle punkti 4 kohaselt
RIK, kes peab infotehnoloogiliselt tagama, et andmeid saavad infosüsteemi sisestada, muuta,
kustutada ning otsida ja andmetega tutvuda ainult selleks õigustatud isikud. Punktis 5
sätestatakse, et RIK tagab infosüsteemi andmete turvalisuse, sealhulgas käideldavuse,
tervikluse ja konfidentsiaalsuse säilitamiseks turvanõuetele vastavad organisatsioonilised,
füüsilised ja infotehnoloogilised turbemeetmed ning rakendab neid järjepidevalt. See tähendab,
et näiteks RIK-i kui volitatud töötleja ruumid, riist- ja tarkvara, töökorraldus, töötajate väljaõpe
jm meetmed peavad vastama andmete turvalise töötlemise nõuetele, neid nõudeid peab
tegelikkuses järgima ja nõuete täitmist kontrollima. Punkti 6 kohaselt tagab RIK infosüsteemis
kasutajatoe ja intsidentide käsitlemise. Punktiga 7 antakse RIK-ile volitus kaasata vajaduse
korral väline partner arendus- ja hooldustööde tegemisse. Arendustööd tehakse omakorda
koostöös Justiitsministeeriumi ja EKEI-ga.
2. peatükk käsitleb infosüsteemi kantavaid andmeid. Eraldi paragrahvides käsitletakse nii
andmeid, mis on seotud EKEI-sse töö saabumisega, isikute ja esemete andmeid kui ka EKEI-s
tehtava töö ja tulemusega seotud andmeid. Samuti on eraldi paragrahvis registrite ja
võrdlusnäidiste kohta infosüsteemi kantavad andmed. KES-i §-s 16 on infosüsteemi kantavate
andmete loetelu väga üldine, kuid lõikes 8 sisalduv volitusnorm lubab justiitsministril
kehtestada andmete täpsema koosseisu, mida 2. peatükis ka tehakse.
Paragrahvis 5 sätestatakse menetlusasjas määratava ekspertiisi ja iseseisva
eksperdiarvamusena vormistatava uuringu kohta infosüsteemi kantavad andmed. KES-i § 2
teeb vahet ekspertiisil ja uuringul. Ekspertiis on eksperdi erialane tegevus, mille eesmärk on
uurida esitatud materjali ja anda eksperdiarvamus, mis vormistatakse menetlusseadustikus või
muus seaduses sätestatud nõuete kohaselt, tavaliselt ekspertiisiaktina. Menetlusasjas esitatakse
4
taotlus ekspertiisi tegemiseks määruse vormis, mille nõuded on samuti menetlusseadustikus
(näiteks KrMS-i §-s 106).
Osa infosüsteemi kantavaid andmeid kandub üle koos ekspertiisimäärusega ning need salvestab
infosüsteemi EKEI-s asjaajamistalituse spetsialist pärast e-toimiku kaudu saabunud määruse ja
selle lisade vastuvõtmist. Osa andmeid aga sisestatakse EKEI-s. Kui ekspertiisimäärus saabub
paberkandjal või muul moel kui e-toimiku süsteemi kaudu, siis sisestatakse kõik andmed
infosüsteemi EKEI-s.
Automaatselt e-toimiku süsteemi12 kaudu saabuv info on järgmine:
1) andmete tüüp (st kas tegemist on ekspertiisi, tasulise ekspertiisi, uuringu või RSBR-i
registrikandega);
2) juhtumi tüüp (kriminaalasi, väärteoasi, tsiviilasi vm);
3) juhtumi number (menetlusasja nr, saatekirja nr vm registreerimisnumber);
4) tellija või määraja andmed (asutuse nimi, menetleja ees- ja perenimi, ametinimetus, e-posti
aadress, telefon);
5) määruse koostamise kuupäev;
6) KEIS-i või EKEI-sse saabumise kuupäev;
7) ekspertiisiülesanne, s.o kas küsimuste või ülesande kirjeldusena;
8) juhtumi kirjeldus;
9) info objektide kohta (ekspertiisimaterjal, asitõendid, võrdlusmaterjal jm);
10) õiguslik alus (klassifikatsioon, viide õigusaktile ja paragrahvile, vajaduse korral koos
selgitusega);
11) fail (määrus jm vajalikud failid, mis on ekspertiisi jaoks vajalikud, elektroonilised
menetlusdokumendid);
12 isikuandmed (nt kohtuarstliku ekspertiisi puhul);
13) soovitud täitmise tähtaeg (tellija soovitud tellimuse valmimise aeg).
EKEI asjaajamistalitus kontrollib saabunud andmete ja failides oleva info vastavust ning
kinnitab vastuvõtmise. Pärast andmete ülekandumist määratakse EKEI-s juhtumi prioriteetsus
(näiteks alaealisi toimepanijaid või vanglas viibivaid isikuid käsitlevad asjad on tavaliselt
prioriteetsed ja need tuleb võtta järjekorras ette) ning kinnitatakse ekspertiisi või uuringu liik
ekspertiisiülesande ja määruses esitatud küsimuste põhjal. Infotehnoloogiliselt nimetatakse ka
menetlusasjades saadetud määruseid tellimuseks (nagu tasulised ekspertiisid) ning tellimuse
registreerimisel KEIS-is moodustatakse nn teenusjuhtum ja sellele antakse number (millest
saab ekspertiisiakti number). Teenusjuhtum liigub ekspertiisiosakonda, kus hakatakse
ekspertiisi ette valmistama ja tegema. Kirjeldatud tegevused on reguleeritud järgmistes sätetes.
Lõikes 1 on loetelu andmetest, mis kantakse infosüsteemi menetlusasjas määratud ekspertiisi
kohta. KES-i § 16 lõike 4 punkt 1 nimetab üldisena, et infosüsteemi kantakse andmed
ekspertiiside ja uuringute määraja kohta, mida siin täpsustatakse.
Punktis 1 on menetlusasja number, mis võib-olla näiteks kriminaalasja number või kohtuasja
number, ja registreerimisnumber, mille infosüsteem annab igale registreeritud asjale. Vahet
tuleb teha ka sellel, kas tegemist on ekspertiisi või uuringuga või näiteks koos
ekspertiisimäärusega RSBR-i kandmiseks saadetud sündmuskohajälgedega ning nende
eristamiseks kasutatakse tähtedest ja numbritest koosnevat tunnust ehk tüübi tunnust.
12
E-toimiku süsteemi kanatavate andmete loetelu on kehtestatud määruse lisadega 2, 3 ja 4.
https://www.riigiteataja.ee/akt/109032018005.
5
Punktis 2 on ekspertiisi määramise kuupäev ja lisaks ekspertiisimääruse infosüsteemis
registreerimise kuupäev. Oluline on need mõlemad kuupäevad sisestada, kuna KES-i § 32 lõike
1 kohaselt tekivad eksperdil õigused ja kohustused ekspertiisimääruse saamisest, kui määrus on
saadetud täitmiseks EKEI-le ja suunatakse konkreetsele eksperdile. Määruse tegemise
kuupäeva ja selle EKEI-sse jõudmise kuupäeva vahel võib olla ajavahe. Kui ekspertiisi määraja
on märkinud ka soovitava ekspertiisi valmimise kuupäeva, kantakse ka see infosüsteemi.
Punktis 3 sätestatakse märke tegemine ekspertiisi prioriteetsuse kohta. See on nimetatud ühe
infosüsteemi pidamise vajadusena KES-i § 16 lõike 1 punktis 1. Prioriteetsus võib tuleneda
mõnest õigusaktist või erineva tasemega kokkuleppest või sisemisest töökorraldusest. Näiteks
Riigikogu 12.11.2020 otsusega kehtestatud „Kriminaalpoliitika põhialused aastani 2030“ 13
peab tähtsaks tagada alaealiste õiguserikkujate asjade kiire menetlus.
Punktis 4 sätestatakse ekspertiisi liik. Näiteks KrMS-i § 106 lõike 1 punkti 3 kohaselt
märgitakse ekspertiisimääruses määratava ekspertiisi liik eriteadmiste valdkonna järgi.
Punktis 5 sätestatakse ekspertiisiks vajalikud lähteandmed. KrMS-i järgi on need
ekspertiisimääruse osaks KrMS-i § 106 lõike 1 punkti 1 kohaselt. Tsiviilkohtumenetluse
seadustikus14 on ekspertiisi korraldamine reguleeritud üldisemalt 32. peatükis.
Punktis 6 sätestatakse ekspertiisiülesanne. Selle kirjutamine määrusesse tuleb KrMS-i § 106
lõike 1 punktist 6. TsMS-i § 298 lõike 1 kohaselt määrab kohus küsimused, mille kohta eksperdi
arvamust soovitakse.
Punktis 7 on menetluse liik, milles ekspertiis on määratud, st kas tegemist on
kriminaalmenetluse, väärteomenetluse, tsiviilkohtumenetluse vm menetlusega.
Punkti 8 kohaselt kantakse süüteomenetluses infosüsteemi süüteo kvalifikatsioon, s.o seaduse
nimi (lühendina) ning paragrahv, mille alusel asja menetletakse. Ekspertiisimääruse
kohustuslike andmete loetelu ei sisalda eraldi kvalifikatsiooni väljatoomise nõuet, see kajastub
ekspertiisiks vajalikes lähteandmetes. KEIS-is on aga oluline kvalifikatsioon eraldi sisestada,
mitte jätta see vabatekstina esitatud lähteandmete juurde. EKEI-le on kvalifikatsioon oluline
näiteks seetõttu, et KrMS-i § 991 lõikes 1 loetletud kuritegude puhul on isikutelt biomeetria
võtmine kohustuslik ning korduva kuriteo puhul annab kvalifikatsioon sellele viite. Kui
tegemist on RSBR-is (mitte registri arhiivis) olevate andmetega, mis on RSBR-i kantud
süütegude menetlemiseks, avastamiseks ja tõkestamiseks, võib neid menetlusasjas uue
ekspertiisi või uuringu tegemiseks kasutada.
Punktis 9 on ekspertiisi määranud asutuse nimi, määruse koostaja ees- ja perekonnanimi,
ametikoht ja telefoninumber ning e-posti aadress. Kontaktandmed kantakse infosüsteemi, et
menetlejaga vajaduse korral ühendust võtta.
Lõikes 2 sätestatakse, et ekspertiisimäärus kantakse infosüsteemi digitaalse andmestiku või
failina. Ekspertiisimäärus saadetakse EKEI-sse kas e-toimiku süsteemi kaudu või näiteks e-
postiga. Näiteks KrMS-i § 210 lõike 1 punkti 5 kohaselt on e-toimiku üks eesmärke võimaldada
andmete ja dokumentide elektroonilist edastamist. TsMS-is on samasugune säte § 601 lõike 1
punktis 5.
13
https://www.riigiteataja.ee/akt/313112020006.
14
https://www.riigiteataja.ee/akt/106072023096.
6
Lõikes 3 viidatakse § 5 lõigetele 1 ja 2, mida kohaldatakse lisaks menetlusasjades määratud
ekspertiisidele ka KES-i § 2 lõikes 3 nimetatud iseseisva eksperdiarvamusena vormistatud
uuringule (edaspidi uuring). KES-i § 2 lõike 3 kohaselt koostatakse EKEI-s kahesuguseid
uuringuid, peamiselt neid, mida tehakse ekspertiisi käigus ja mis on ekspertiisi osad ning neid
ei vormistata EKEI-st väljastamiseks. Näiteks surnu kohtuarstliku ekspertiisi käigus tehakse
surnud isikule bioloogilise materjali uuring, mille tulemused võetakse arvesse surnu
kohtuarstliku ekspertiisi kohta eksperdiarvamuse andmisel.
KES-i § 2 lõige 3 lubab aga teha ka iseseisva eksperdiarvamusena vormistatud uuringuid, kui
see on seaduses ette nähtud või kui uuring korraldatakse ekspertiisi tegemise otsustamiseks.
Näiteks on siin silmas peetud korrakaitseseadust (KorS), mille § 40 kohaselt tuvastatakse
alkoholijoove vereproovi uuringuga ja § 41 kohaselt narkootilise või psühhotroopse aine või
muu joovastava aine tarvitamine või sellest põhjustatud joobeseisund. KorS-i § 40 lõikes 5 ja
§ 41 lõikes 15 sätestatud volitusnormi alusel on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 19.06.2014.
määrus nr 88 „Bioloogilise vedeliku proovi võtmise, säilitamise, uuringuks edastamise, uuringu
tegemise ja nende toimingute tasustamise kord“. Nimetatud korra § 1 kohaselt tehakse uuring
selleks, et teha kindlaks, kas isiku organismis leidub alkoholi või narkootilist, psühhotroopset
või muud joovastavat ainet. Uuringuga seotud dokumenti nimetatakse saatekirjaks, kuhu
märgitakse n-ö eelandmed ning ekspertiisiasutuses saadud uuringu tulemus ehk
eksperdiarvamus. Arvestades seda, et KorS-is sätestatu toimib, ei olnud otstarbekas hakata seda
KES-i tervikteksti loomisel muutma.
Kuna iseseisva eksperdiarvamusena tehtava uuringu vormistamisele ja selle infosüsteemi
kandmisele ei ole KES-is eraldi reegleid kehtestatud ja tegemist on dokumendiga, mis sisaldab
eksperdiarvamust, peaksid sellisele uuringule kehtima ka samad nõuded nagu ekspertiisile.
Paragrahvis 6 sätestatakse tasulise ekspertiisi tellija ja tellimuse kohta infosüsteemi kantavad
andmed. KES-i § 11 lõike 4 kohaselt võib EKEI teha füüsilistele ja juriidilistele isikutele, keda
nimetatakse tellijaks, menetlusasjadega mitteseotud tasulisi ekspertiise, mida reguleerib KES-i
§ 12. Kuna tegemist on eraisikute tasuliste tellimustega, tuleb KES-i § 12 lõike 5 alusel hoida
tasulise ekspertiisi andmeid ja materjale eraldi. Eraldi andmekogu tasuliste ekspertiiside üle
arvestuse pidamiseks ei ole otstarbekas luua, kuid KEIS-is tuleb sätestada erisused. KES-i § 16
lõike 4 punktis 2 on nimetatud infosüsteemi kantavate andmetena tasuliste ekspertiiside tellija
ning sama paragrahvi lõikes 5 on täpsustatud, et tasulise ekspertiisi tellija kohta kantakse
infosüsteemi isiku nimi, isikukood või registrikood ja kontaktandmed.
Lõikes 1 on neljast punktist koosnev loetelu tasulise ekspertiisi tellija kohta infosüsteemi
kantavatest andmetest:
1) ees- ja perekonnanimi;
2) juriidilise isiku nimi, kui ekspertiisi tellija on juriidiline isik;
3) isikukood või registrikood;
4) telefoninumber, e-posti aadress ja vajaduse korral postiaadress.
Kontaktandmed on vajalikud tasulise ekspertiisi tellijaga ühenduse võtmiseks näiteks KES-i §
12 lõike 1 punktis 1 nimetatud esialgu kokkulepitud aja pikendamiseks. Tavaliselt suheldakse
telefoni või e-kirja teel.
Lõikes 2 on tasulise ekspertiisi tellimus ja kuna selle kohta infosüsteemi kantavad andmed ei
erine menetlusasjas tehtava taotluse kohta infosüsteemi kantavatest andmetest, tehakse viide
määruse eelnõu § 5 lõike 1 punktidele 1 ja 4 ning lõikele 2.
7
Tasuliste ekspertiiside andmed sisestatakse käsitsi ja need on § 6 lõike 1 punktis 1 nimetatud:
registreerimisnumber ja tüüp (st numbrite ja tähtede kombinatsioon, millest nähtub, et tegemist
on tasulise ekspertiisiga) ning punktis 4 nimetatud ekspertiisiliik (tellitava ekspertiisi liik
eriteadmiste valdkonna järgi). Samuti salvestatakse infosüsteemi tasulise ekspertiisi tellimus
failina. Tellimusena saab käsitada kas esitatud tellimusdokumenti või tasulise ekspertiisi
tegemiseks tellijaga sõlmitavat kirjalikku lepingut või mõlemat koos.
Paragrahvis 7 on loetelu andmetest, mis kantakse infosüsteemi ekspertiisi või uuringuga
seotud isikute kohta. See on sätestatud KES-i § 16 lõike 4 punktis 3 ja lõikes 5. Võrreldes
seaduses oleva loeteluga (isiku nimi, isikukood või registrikood ja kontaktandmed) on lisatud
punktis 1 info isiku seose kohta ekspertiisi või uuringuga. See info on vaja kanda infosüsteemi,
kui tegemist on näiteks kannatanuga, kellelt on võetud KrMS-i § 100 lõike 11 alusel DNA-
proov. Sama paragrahvi lõike 7 kohaselt ei kanta DNA-proovi andmeid RSBR-i või
kustutatakse need sealt kohe pärast võrdlusuuringu tegemist. Seega peab KEIS-i andmetest
nähtuma, et ekspertiisiga seotud isiku puhul on tegemist näiteks kriminaalasjas kannatanuga.
Punktis 2 nimetatakse andmetena ees- ja perekonnanimi ja punktis 3 on isikukood või selle
puudumisel sünniaeg. Punktis 4 nimetatakse kontaktandmed, mida on võrreldes seadusega
täpsustatud, ja need on telefoninumber, e-posti aadress ja vajaduse korral postiaadress.
Tavaliselt suheldakse kas telefoni või e-posti vahendusel, aga vajaduse korral, kui isikul ei ole
näiteks e-posti aadressi, kantakse infosüsteemi postiaadress. Kontaktandmete punktile on
lisatud täiend, et andmed kantakse registrisse, kui need on teada. EKEI ei pea ise hakkama
otsima isiku kontaktandmeid, kui neid ei ole määruses märgitud ja kui eksperdil ei ole vaja
näiteks ekspertiisialusega ühendust võtta. Isikutega kontakti võtmise vajadus on ekspertiisides
väga erinev, näiteks isiku kohtuarstlik ekspertiis terviseseisundi kindlakstegemiseks võib
tähendada isiku kutsumist läbivaatusele, aga ekspertiis võidakse teha ka ekspertiisiks esitatud
materjalide alusel. Punktis 5 nimetatakse tuvastamata surnud isiku puhul tema leidmise
andmed. Sellised andmed on vaja kanda infosüsteemi, kui isiku andmeid ei ole ekspertiisi
tegemise ajal teada ja see ei õnnestu ka ekspertiisiga välja selgitada. Seetõttu ei ole otstarbekas
kehtestada täpsemat loetelu tuvastamata surnud isiku kohta infosüsteemi kantavatest andmetest.
Lõikes 2 täpsustatakse, et juriidilise isiku puhul kantakse infosüsteemi juriidilise isiku nimi ja
registrikood. Kui ekspertiis tehakse juriidilise isiku suhtes, kantakse infosüsteemi ka juriidilise
isiku esindaja andmed, mis on loetletud lõike 1 punktides 1–4.
Paragrahvis 8 sätestatakse ekspertiisiks või uuringuks esitatud materjalide, asitõendite ning
võrdlusmaterjali kohta infosüsteemi kantavad andmed. KES-i § 16 lõike 4 punktides 4 ja 5 on
nimetatud, et infosüsteemi kantakse andmed ekspertiisiks esitatud materjalide ja asitõendite
kohta ning võrdlusmaterjali kohta. Andmete täpsema koosseisu kehtestamiseks on volitusnorm
sama paragrahvi lõikes 8.
Materjalid, asitõendid ja võrdlusmaterjalid võivad olla elektroonilised dokumendid,
paberkandjal dokumendid, elektroonilised või paberil fotod, eri andmekandjatel video- või
helisalvestised, mitmesugused esemed, ained, vedelikud jne, aga ka näiteks sündmuskoht.
Täpset loetelu ei ole võimalik selle kohta anda.
Lõikes 1 sätestatakse, et ekspertiisiks või uuringuks esitatud materjali, asitõendi ning
võrdlusmaterjali kohta kantakse infosüsteemi selle tüüp, nimetus või kirjeldus, staatus, seisund
ja registreerimisnumber. Näiteks esitatakse ekspertiisiks tundmatu päritoluga valge pulber ning
ekspertiisi käigus tehakse kindlaks, et see on kõrge puhtusastmega kokaiin, kogus 3 grammi.
8
Staatuse all mõistetakse infosüsteemis objektiga toimunud tegevust, näiteks märge „osakonnas
vastu võetud“ tähendab, et asjaajamistalitus on objekti üle andnud ekspertiisiosakonnale. Või
näiteks on surnukeha „väljastatud“. Seisund tähistab laiemat mõistet ja see tuleb kaasa e-
toimiku süsteemist. Seisund on EKEI-sse jõudes „ekspertiisiasutuses“, pärast ekspertiisi võib
see olla näiteks „tagastatud“ või „hävitatud“ vms. Registreerimisnumber peab võimaldama
materjali, asitõendi või võrdlusmaterjali kokku viia muude andmetega, mis on ekspertiisi või
uuringu kohta infosüsteemi kantud. Kui tegemist on füüsilise esemega, siis tähistatakse see
registreerimisnumbriga, mis kleebitakse esemele või pakendile.
Lõikes 2 täpsustatakse, et kui materjal, asitõend või võrdlusmaterjal on elektrooniliselt esitatud
dokument, foto, video- või helisalvestis, kantakse see infosüsteemi failina. Kui aga esitatakse
paberkandjal dokument, siis võimaluse korral see digiteeritakse. Tavaliselt niiviisi toimitaksegi,
kuid erandjuhul võib jätta paberdokumendi digiteerimata. Näiteks suuremahuline raamat vms.
Samuti kantakse infosüsteemi ka fotod, video- või helisalvestised, kuid kui seda ei tehta,
töödeldakse neid samal andmekandjal, millel need on esitatud. Näiteks ei ole võimalik väga
suuremahulisi videofaile infosüsteemi kanda. Need esitatakse mälupulgal või kahtlustatavalt
või süüdistatavalt ära võetud mobiiltelefonis või arvutis või muul andmekandjal.
Paragrahvis 9 sätestatakse ekspertiisi või uuringu tegemise, väljastamise ja tegija kohta
infosüsteemi kantavad andmed. KES-i § 16 lõike 1 punkti 1 kohaselt töödeldakse infosüsteemis
andmeid ekspertiiside ja uuringute tegemiseks ning sama paragrahvi lõike 4 punktide 1 ja 2
kohaselt kantakse infosüsteemi andmed ekspertiiside ja uuringute tegija kohta.
Lõike 1 kohaselt kantakse infosüsteemi ekspertiisi või uuringu tegemise ja väljastamise kohta:
1) ekspertiisi või uuringu liik;
2) tasulise ekspertiisi puhul märge selle kohta;
3) ekspertiisi hind;
4) ekspertiisi või uuringu valmimise ja väljastamise kuupäev;
5) väljastatava dokumendi number;
6) väljastamise viis;
7) väljastaja ees ja perekonnanimi ning töökoht.
Ekspertiisi või uuringu liik on ka § 5 lõike 1 punktis 4, kuid seal on see määruse tegija hinnangul
soovitav ekspertiisiliik, mis võib tegemise käigus muutuda. Siin on tegemist ekspertiisiliigi
märkimisega ekspertiisi valmimisel. Kuna ekspertiisi tegemise ja tegija kohta on nõuded samad
menetlusasjades tehtavate ekspertiiside ja uuringute ja tasuliste ekspertiiside puhul, siis
punkti 2 kohaselt tehakse infosüsteemi märge, kui tegemist on tasulise ekspertiisiga.
Ekspertiiside ja uuringute hinnad on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 31.08.2023 määrusega nr
8215 „Ekspertiisiasutuses ja selle lepingupartneri tehtavate ekspertiiside ja uuringute hinnad“.
Hinnad võivad olla ekspertiisiliigi põhjal kas fikseeritud kujul või kujuneda näiteks
ekspertiisiülesande objektide arvu ja lisanduvate uuringute järgi. Infosüsteemi kantakse lõplik
hind.
Punktid 4–7 käsitlevad valminud ekspertiisiakti väljastamist. Infosüsteemi kantakse ekspertiisi
valmimise kuupäev, mis tuleb infosüsteemi automaatselt eksperdi poolt akti allkirjastamise
hetkel. Tavaliselt edastatakse e-toimiku kaudu ekspertiisiakt kas samal või järgmisel päeval,
kuid näiteks tasulise ekspertiisi puhul võib selle tellija soovida ekspertiisiakti paberkandjal ning
tulla sellele ise järele. Sel juhul võib akti allkirjastamise ja väljastamise vahele jääda pikem aeg
15
https://www.riigiteataja.ee/akt/101092023010.
9
ning mõlema kuupäeva fikseerimine on oluline. Väljastamisviis võibki olla näiteks kohapeal
allkirja vastu väljastamine, kulleriga või tavapostiga saatmine. Ekspertiisiakte väljastatakse
eelistatult elektroonselt, menetlusasjades e-toimiku kaudu. Märkida tuleb ka ekspertiisiakti
väljastaja nimi ja töökoht. Tavaliselt on väljastajaks asjaajamistalituse töötaja, aga võib olla ka
näiteks ekspert. Kõik KEIS-i kasutajad on seotud neile infosüsteemi kasutamiseks antud
kontoga ning infosüsteemi sisenedes nende isikusamasus tuvastatakse kas ID-kaardi, Mobiil-
ID või Smart-ID abil. Andmete väljastajad on infosüsteemis määratud nende ülesande järgi ja
ekspertiisiliigi põhjal. Näiteks võib ja saab DNA ekspertiisiakti väljastada ainult DNA
osakonna töötaja, kuid objekte võib ja saab väljastada nii DNA osakonna töötja kui ka
asjaajamistalituse töötaja.
Lõikes 2 sätestatakse andmed, mis kantakse infosüsteemi ekspertiisi või uuringu tegija kohta.
Punktis 1 on ekspertiisi või uuringu teinud eksperdi ees- ja perekonnanimi ja telefoninumber
ning e-posti aadress. Neid ei sisestata infosüsteemi iga kord uuesti, vaid need andmed kantakse
infosüsteemi üks kord – eksperdile infosüsteemis konto loomisel. Iga kord, kui ekspert logib
infosüsteemi sisse, on tema andmed seal olemas ja seostatakse konkreetse ekspertiisi vm tööga.
Näiteks kanduvad eksperdi andmed ekspertiisiaktile või kui ekspertiisi käigus tehakse uuring
teises valdkonnas, siis uuringu tegija näeb infosüsteemist eksperdi andmeid jne.
Punktis 2 sätestatakse ekspertiisi või uuringu tegemise juures viibinud isikute andmed: ees- ja
perekonnanimi ja kontaktandmed ning nende seos ekspertiisi või uuringu tegemisega. Need
andmed kantakse infosüsteemi vajaduse korral. Juures viibinud isikute andmeid loetletakse ka
KrMS-i § 107 lõike 1 punktis 8, mille kohaselt märgitakse ekspertiisiaktis viide ekspertiisi
tegemise juures viibinud isikutele. Täpsem info selliste isikute kohta kantakse infosüsteemi ja
ekspertiisiaktis tehakse sellekohane viide. Kuna ekspertiisi või uuringu tegemise juures võivad
viibida ka näiteks EKEI abipersonali hulka kuuluvad töötajad, kelle andmeid ei ole vaja
ekspertiisiakti kanda, siis märgitakse punktis, et seda tehakse vajaduse korral. Kui andmed
infosüsteemi kantakse, tehakse märge, kellena isik juures viibis.
Lõikes 3 sätestatakse, et ekspertiisi või uuringu tegemise käigus koostatud dokumendid, fotod,
filmi- ja helisalvestised kantakse infosüsteemi digitaalse andmestikuna, failina või §-s 8
sätestatud viisil (st säilitatakse sellisel kujul, nagu need on). Eksperdiarvamuse kujundamiseks
koostatakse ekspertiisiliigi järgi töölehti või tehakse uuringuid, fotosid, filme, helisalvestisi
vms, mis on ekspertiisi või uuringuga seotud andmestik, kuid mida alati ei lisata
ekspertiisiaktile. Ekspertiisi tegemise käigus koostatud materjal tuleb siiski säilitada, kuna seda
on vaja kasutada, kui ekspert kutsutakse kohtusse, et näidata, kuidas kujunes eksperdiarvamus.
Vahel nõutakse ka sellise materjali väljastamist kaitsjale või kohtule. Mõnikord esitatakse
ekspertiisiakti lisana dokumente, filmi- või helisalvestisi. Kõik need kantakse infosüsteemi kas
digitaalse andmestiku või failina. Vajaduse, eriti suuremahuliste dokumentide või fotode, filmi-
või helisalvestiste korral ei salvestata materjali infosüsteemi, vaid säilitatakse kas paberkandjal
(nt raamat) või eraldi andmekandjal.
Lõikes 4 sätestatakse analoogselt lõikele 3, et ekspertiisi- või uuringuakt kantakse infosüsteemi
digitaalse andmestiku või failina. Infotehnoloogiliste arendusprojektide edenedes peaks
tulevikus olema võimalik edastada eksperdiarvamus menetlejale digitaalse andmestikuna, mis
liigub e-toimiku kaudu otse menetlejale. Alles jääb endiselt võimalus salvestada ekspertiisiakt
faili kujul ja see edastada samuti e-toimiku või e-kirjaga või vajaduse korral välja printida ning
tellijale saata posti või kulleriga või väljastada allkirja vastu.
10
Paragrahvis 10 sätestatakse registrite ja võrdlusnäidiste kogude kohta infosüsteemi kantavad
andmed: registri või kogu nimetus ja muu oluline info. Kuna registrid ja võrdlusnäidiste kogud
võivad olla väga erinevad, ei ole otstarbekas õigusaktis seda täpsemalt reguleerida. Kuna
tegemist ei ole isikuandmetega, ei ole see ka tingimata vajalik. Vaata pikemat selgitust § 2
punkti 3 juures, millega on registrite ja võrdlusnäidiste kogude puhul tegemist.
3. peatükis käsitletakse andmete töötlemist ja säilitamist. Peatükk on jagatud kolmeks. Esimene
jagu sätestab andmete infosüsteemi kandmise, teine jagu on juurdepääs infosüsteemi andmetele
ja andmete väljastamine ning kolmas jagu käsitleb andmete säilitamist ja kustutamist.
Paragrahvis 11 sätestatakse andmete infosüsteemi kandmise viis ja tähtaeg.
Lõike 1 kohaselt kantakse andmed registrisse kahel viisil. Punktis 1 reguleeritakse andmete
edastamist elektroonselt ja punktis 2 toimub andmete sisestamine EKEI-s. Andmed saabuvad
menetlusasutustelt peamiselt e-toimiku süsteemi kaudu või infosüsteemide andmevahetuskihi
X-tee kaudu. Andmed võidakse saata ka muu elektroonilise kanali kaudu, nt krüpteeritult e-
postiga.
Andmeid kannavad infosüsteemi vaid selleks õigustatud EKEI töötajad. EKEI tööjaotus on
selline, et saabuvad dokumendid, näiteks ekspertiisimäärused, registreerib ja kannab
infosüsteemi asjaajamistalitus ning seejärel suunatakse need ekspertiisiosakondadesse.
Ekspertiisi tegemise käigus kannab infosüsteemi aga andmeid ekspert, kes ekspertiisi teeb, või
osakonna töökorralduse järgi mõni muu töötaja, näiteks sekretär. Igaühele nimetatutest on antud
just tema pädevusele ning tööülesannetele vastavad kasutajaõigused infosüsteemis.
Lõikes 2 sätestatakse tähtajana kolm tööpäeva, mille jooksul asjaajamistalitus peab andmed
infosüsteemi kandma. Segaduse vältimiseks viidatakse andmetele §-des 5 ja 6, mille
esitamiseks on tähtaeg kehtestatud. Muudele infosüsteemi kantavatele andmetele ei ole
otstarbekas tähtaega määrata, näiteks ekspertiisi tegemisega seotud andmed kannab ekspert
infosüsteemi kohe andmete saamisel. Registrite ja võrdlusnäidiste kogudega seotud info
kantakse infosüsteemi samuti vajaduse kohaselt. Tähtaeg kolm päeva on maksimaalne
võimalik, tavaliselt kantakse andmed infosüsteemi nende saabumise päeval, kuid näiteks
tehniliste probleemide või ootamatu töökoormuse suurenemise tõttu on vaja anda
asjaajamistalitusele aega.
Lõikes 3 sätestatakse loetelu infosüsteemi kantavate andmete alusdokumentidest. Need on
menetlusasjades ekspertiisimäärus (punkt 1) või uuringutaotlus (punkt 2) KES-i § 2 lõikes 3
nimetatud iseseisva eksperdiarvamusena vormistatava uuringu puhul. Punktis 3 on nimetatud
tellimus ja leping tasulise ekspertiisi puhul. Tasulise ekspertiisi soov jõuab EKEI-sse e-kirjaga
esitatava tellimusena, mille järel sõlmitakse leping, mis on nimetatud KES-i § 12 lõike 1 punktis
1. Samas võib tasuline ekspertiis alata ka lepingust, kui tellimus esitatakse näiteks suuliselt.
Tellimus ja leping täiendavad teineteist ning seega kantakse infosüsteemi alusdokumentidena
mõlemad. Punktis 4 on muu asjakohane dokument, kuna eelnev loetelu ei ole ammendav.
Näiteks võib tegemist olla välisriigist saadetud päringuga vms.
Lõikes 4 sätestatakse, et alusdokumente töödeldakse elektroonselt ning paberkandjal saabunud
alusdokument digiteeritakse. Täpsemalt reguleeritakse muul kui elektroonsel kujul saabunud
andmete töötlemist §-s 19.
Paragrahvis 12 sätestatakse infosüsteemi andmevahetus riigi infosüsteemi kuuluvate teiste
andmekogudega.
11
Lõike 1 kohaselt kasutab infosüsteem menetlusasutustega andmete ja dokumentide
elektrooniliseks vahetamiseks e-toimiku infosüsteemi menetlusseadustikes sätestatud nõuete
kohaselt. KrMS-i § 1602 sätestab, et kriminaalmenetluses edastatakse dokumente e-toimiku
kaudu. KrMS-i § 210 lõike 1 punkti 5 järgi on e-toimiku süsteemi üks ülesannetest võimaldada
andmete ja dokumentide elektroonilist edastamist. Analoogsed sätted on ka TsMS-i § 56 lõikes
2 ja § 601 lõike 1 punktis 5.
Lõike 2 kohaselt kasutab infosüsteem andmeallikana Eesti rahvastikuregistrit, kust tal on õigus
saada infosüsteemi salvestamiseks nende isikute üldandmeid, kes esitavad tellimuse tasuliseks
ekspertiisiks ja kelle suhtes ekspertiis läbi viiakse (punkt 1), täpsemalt nimi, sugu ja isikukood
või sünniaeg ja surmaaeg (surmaaeg on vajalik näiteks kohtuarstidele, vt täpsemalt järgmise
punkti juurest).
Punktis 2 on nimetatud andmed isiku perekonnaseisu kohta ning isiku vanemate, abikaasa,
registreeritud elukaaslase ja lapse andmed. Need on vajalikud eelkõige kohtuarstidele, kes
kasutavad neid rahvastikuregistri andmeid, et kontrollida, kas isikul on õigus saada
lahanguaktidest väljavõtteid. Surmatõendi väljastamisel on vaja kontrollida, kas isik, kes väidab
end olevat surnud isiku abikaasa, on õigustatud saama surmatõendit või mitte. Samuti on vaja
näiteks pärimismenetluse korral infot abielusuhte kohta (millal suhe lõppes ning kas abielu on
lõppenud ühe poole surmaga või varem lahutusega). Loetelu sõnastus vastab rahvastikuregistri
seaduse16 § 21 lõikele 1.
Samuti on õigus saada esitlusinfona isikut tõendavate dokumentide andmeid. Neid ei salvestata
infosüsteemi, kuid isikusamasuse kontrollimiseks on EKEI töötajal õigus vaadata (s.o
esitlusinfona) isiku dokumentide andmeid (punkt 3).
Lõike 3 kohaselt kasutab infosüsteem andmeallikana äriregistrit, kust tal on õigus saada
juriidilise isiku nimi ja registrikood salvestatava infona. Seda kasutatakse juhtudel, kui
ekspertiisiga on seotud juriidiline isik ja tema andmeid on tarvis kontrollida.
Paragrahvis 13 sätestatakse, kuidas tagatakse infosüsteemis olevate andmete õigsus.
Lõike 1 kohaselt vastutab infosüsteemi kandmiseks esitatud andmete õigsuse eest andmete
esitaja. Näiteks ekspertiisimääruse puhul vastutab sellega seotud andmete õigsuse eest määruse
koostaja.
Lõike 2 kohaselt esitab andmete infosüsteemi esitaja uued andmed, kui ta avastab neis vea või
andmed muutuvad, ning andmed parandab EKEI. Andmete uuendamise kohustus ei ole siiski
absoluutne vaid seda tehakse vajadusel. Näiteks võivad menetluse jooksul muutuda
kahtlustatava kontaktandmed, siis nende uuendamine KEIS-is ei ole tingimata vajalik. Andmete
uuendamise vajadus puudub enamasti pärast ekspertiisiakti väljastamist. Kui viga ilmneb
lühikese ajavahemiku jooksul pärast andmete esitamist, tehakse parandus. Kui vigane on
näiteks ekspertiisiakt, saadetakse see e-toimiku kaudu uuesti ja asjaajamistalitus asendab vigase
määruse parandatud määrusega.
Lõige 3 lubab ka EKEI-l endal teha vajaduse korral täpsustavaid päringuid andmete esitajale,
kui on vaja kontrollida andmete õigsust ja tagada andmete terviklus. Näiteks kui EKEI avastab
andmete sisestamisel või hilisemal töötlemisel mõne ebatäpsuse. Üks sagedasemaid puudusi,
16
https://www.riigiteataja.ee/akt/106072023073.
12
mille EKEI on avastanud, on nime kirjapildi erinevus digitaalsetes andmetes ja
ekspertiisimääruses.
Lõikes 4 täpsustatakse, et kui andmeid ei edastata infosüsteemide vahendusel, parandab EKEI
ebaõiged andmed pärast õigete andmete saamist. Näiteks kui tegemist on menetlusasutusega,
kes ei kasuta e-toimiku infosüsteemi, toimub suhtlus temaga e-kirja teel.
Paragrahvis 14 käsitletakse andmete logimist. Infosüsteemi kasutamise õiguspärasust
kontrollitakse infotehnoloogiliste vahenditega. Logimise nõue tuleb isikuandmete kaitse
seaduse §-st 36, millele määruses viidatakse.
Lõikes 2 sätestatakse logide säilitamise tähtajaks kümme aastat päringu või kande tegemisest
arvates. Kümme aastat on optimaalne aeg, mille jooksul võib olla vaja logide alusel andmete
töötlemise õiguspärasust kontrollida. Pikema aja möödudes väheneb logide kasutamise vajadus
ja kuna nende pikaajaline säilitamine suurendab andmemahtu, on vaja leida tasakaal logide
olemasolu ja vajalike ressursside vahel. Kümme aastat on ka RSBR-i põhimääruse § 12
lõikes 2, see register on infosüsteemiga tihedalt seotud. Sama tähtaeg on ka karistusregistri
seaduse § 24 lõike 1 punktis 9 nimetatud kuritegude karistusandmete kustutamise aeg. Lühem
aeg ei ole piisav, kuna võib tekkida vajadus kontrollida logide järgi andmete muutmist või
kustutamist, näiteks kui ekspert on teinud registris parandusi, kuid hiljem selgub, et tegemist
on eksitusega.
Kuna tasuliste ekspertiiside andmeid säilitatakse KES-i § 16 lõike 7 alusel viis aastat (välja
arvatud põlvnemise tuvastamiseks tehtud tasulise DNA-ekspertiisi andmeid, mida säilitatakse
20 aastat), siis ei ole vaja säilitada ka tasuliste ekspertiiside tegemisega seotud logisid kümme
aastat, kui andmedki on kustutatud viis aastat pärast ekspertiisi tegemist. Tasulisi ekspertiise
tellivad eraisikud vabatahtlikult, mis on analoogne KES-i § 20 alusel andmesubjekti
vabatahtlikult antavatele andmetele, mille logide säilitamiseks on RSBR-i põhimääruse § 12
lõike 3 alusel üks aasta. Samasugust aega rakendatakse ka siin, kuid logide säilitamise aega
hakatakse lugema tasulise ekspertiisi andmete kustutamise ajast, s.o viis aastat ekspertiisi
tegemisest arvates. Seega logisid säilitatakse veel üks aasta pärast seda.
Paragrahvis 15 sätestatakse ekspertiiside ja uuringute üle arvestuse pidamine. Kohustus
arvestuse pidamiseks tuleneb mõnel juhul kõnesolevast määrusest, näiteks § 18 lõige 5
kohustab EKEI-d pidama arvestust selle üle, kellele, mis eesmärgil, millal, kuidas ja
missuguseid andmeid väljastati. Lisaks on EKEI-l üldisem aruandekohustus justiitsministri ees
justiitsministri 04.10.2023 määruse nr 2517 „Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi põhimäärus“ § 5
alusel.
Lõike 1 kohaselt peetakse arvestust ekspertiiside ja uuringute üle infotehnoloogiliselt.
Arvestusandmeid võib avaldada ainult isikustamata kujul (lõige 2). Näiteks on ka seletuskirja
punktis 4 mõjude juures märgitud, et 2023. aasta jooksul tehti EKEI-s kokku 12 893 ekspertiisi-
ja uuringuakti. Needki andmed pärinevad kohtuekspertiisi infosüsteemist.
Paragrahvis 16 on reguleeritud juurdepääs infosüsteemi andmetele. Infosüsteemile saab olla
kas otsejuurdepääs või eraldi taotluse alusel antav juurdepääs.
Lõikes 1 sätestatakse, et otsejuurdepääs infosüsteemi andmetele on ainult EKEI selleks
õigustatud töötajatel. Eelnõu § 4 lõike 4 punkti 5 kohaselt tagavad nii EKEI kui ka RIK-i
17
https://www.riigiteataja.ee/akt/106102023001.
13
volitatud töötlejad, et infosüsteemis teeb toiminguid selleks õigustatud isik. Seda põhimõtet
selles paragrahvis ei korrata. Infosüsteemi andmete töötlemise õiguspärasuse eeldus on, et
juurdepääsuõigus on antud ja seda kasutavad üksnes töötajad, kellele see on vajalik
töökohustuste täitmiseks. EKEI-s tähendab see eelkõige asjaajamistalituse tööd andmete
sisestamisel määruse, tellimuse, materjali, asitõendi või võrdlusmaterjali saabumisel ning
seejärel ekspertide ja neid abistava personali tegevust ekspertiiside ja uuringute tegemisel ning
selle kohta andmete infosüsteemi sisestamist.
Lõikes 2 sätestatakse, et RIK-il on juurdepääs infosüsteemi andmetele ainult talle kui volitatud
töötlejale pandud ülesannete täitmiseks, ning viidatakse RIK-i ülesannetele eelnõu § 4 lõigetes
4 ja 6.
Lõikes 3 täpsustatakse, et nii EKEI-s kui ka RIK-is kehtib ühtne kord juurdepääsuõiguse
saamiseks. EKEI-s esitab töötaja ise või tema juht selleks taotluse direktorile või direktori poolt
volitatud isikule. RIK esitab oma töötajale juurdepääsuõiguse saamiseks taotluse EKEI
direktorile või volitatud töötajale. Juurdepääsuõiguse andmise otsustab EKEI direktor ise või
tema selleks volitatud töötaja. Senise korra kohaselt on KEIS-i juurdepääsutaotluste
läbivaatamine olnud asjaajamistalituse juhataja ülesanne. Otsuse vormistamise viis on
reguleeritud EKEI sise-eeskirjas. Taotluse rahuldamise korral edastab EKEI sellekohase info
RIK-ile, kes loob selleks õigustatud isikule juurdepääsu. Juurdepääsu taotlemiseks eraldi vormi
ei kehtestata, seda võib taotleda vabas vormis pöördumisega EKEI poole.
Paragrahvis 17 sätestatakse juurdepääsu ulatus. Lõikes 1 sätestatakse, et nii EKEI-l kui ka
RIK-il volitatud töötlejana on juurdepääs kogu infosüsteemi andmestikule. Kuna
infosüsteemile juurdepääsu ulatus sõltub täidetavatest ülesannetest, siis on lõike 2 kohaselt
lubatud RIK-i töötajatel isikuandmeid töödelda vaid juhul, kui see on vältimatu tööülesannete
täitmiseks, näiteks arendustööde tegemiseks või intsidentide menetlemiseks. Infosüsteemile
juurdepääsu ulatus kasutajate kaupa kehtestatakse EKEI sise-eeskirjaga. See tuleneb § 4 lõike
4 punktist 4, mille kohaselt tagavad volitatud töötlejad, et infosüsteemis teeb toiminguid vaid
selleks õigustatud isik. Kõik KEIS-i kasutajad on seotud kontoga ning identifitseeritakse
infosüsteemi sisse logimisel ID-kaardi, Mobiil-ID, Smart-ID või EU eID abil.
Paragrahvis 18 sätestatakse andmete väljastamine. Lõikes 1 rõhutatakse, et infosüsteemi
kantud andmed ei ole avalikud, neid ei avalikustata. Lõike 2 kohaselt väljastatakse andmed
ainult selleks õigustatud isikule õigusaktides sätestatud juhul. Ammendavat loetelu sellistest
õigusaktidest ei saa kehtestada. Andmed väljastatakse näiteks ekspertiisi või uuringu määrajale
menetlusseadustiku või muu seaduse (näiteks KorS) kohaselt ning tasulise ekspertiisi tellijale
KES-i § 12 kohaselt.
Lõikes 3 sätestatakse, et ekspertiisi või uuringuga seotud isikule väljastatakse andmed samuti
kohtumenetluse seadustiku nõudeid järgides, kui tegemist on menetlusasjas tehtava ekspertiisi
või uuringuga. Tasulise ekspertiisi puhul tulenevad andmesubjekti õigused andmete saamisel
isikuandmete kaitse üldmäärusest (Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2016/679
füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning
direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta).
Lõikes 4 täpsustatakse, et andmed väljastatakse elektrooniliselt või kokkuleppel andmete
saajaga muul viisil. Tavaliselt toimub andmevahetus elektroonselt, menetlusasjades kasutatakse
selleks e-toimikut või muud elektroonset kanalit. Vajaduse korral, näiteks kui tasulise
ekspertiisi tellijal ei ole võimalik kasutada e-posti, väljastatakse talle andmed paberkandjal.
14
Lõige 5 kohustab EKEI-d pidama arvestust selle üle, kellele, mis eesmärgil, millal, kuidas ja
missuguseid andmeid väljastatakse.
Paragrahvis 19 sätestatakse ekspertiiside ja uuringute andmete säilitamise aeg ja andmete
kustutamine. Infosüsteemi kantud andmete säilitamise tähtaeg on sätestatud KES-is ja kuna
seda määrusega ei täpsustata, siis tehakse viide KES-ile.
Lõikes 1 viidatakse KES-i § 16 lõikele 6, mis käsitleb menetlusasjas tehtavate ekspertiiside ja
uuringute andmete säilitamist, arhiveerimist ja kustutatamist. Viidatud lõige 6 viitab omakorda
menetlusseaduses sätestatud tähtajale, aga kui menetlusseaduses tähtaega ei ole, säilitatakse
andmeid kümme aastat ekspertiisi või uuringu tegemisest arvates ning selle järel andmed
kustutatakse. Näiteks kriminaalmenetluses on säilitustähtajad KrMS-i § 209 lõike 2 alusel
kehtestatud Vabariigi Valitsuse 30.07.2004 määruse nr 261 „Kriminaaltoimiku arhiivimise
kord ja säilitamise tähtajad“18 §-s 6, mis sätestab tähtajad kuritegude raskuse järgi. Enamik
säilitustähtaegu on viidatud paragrahvis kümme aastat (mõned on ka 15 aastat ja mõned
säilitatakse alaliselt), mille järgi on valitud ka KES-i § 16 lõikes 6 nimetatud tähtajaks kümme
aastat, kui menetlusseadustikust ei tulene teisiti.
Lõikes 2 viidatakse KES-i § 16 lõikele 7, kus on tasuliste ekspertiiside andmete säilitamise
tähtaeg, mis tavaliselt on viis aastat pärast ekspertiisi tegemist, mille järel andmed kustutatakse.
Samas lõikes on erand põlvnemise tuvastamiseks tehtud tasuliste DNA-ekspertiiside
andmetele, mida säilitatakse kõige kauem – 20 aastat, mille järel need kustutatakse. KES-i
seletuskirja kohaselt on üldisest erinev säilitustähtaeg mitte kauem kui 20 aastat sätestatud
isaduse tuvastamise (põlvnemise) asjades DNA-ekspertiisidele, näiteks juhtudeks, kus
vabaabielus olev paar jääb lapseootele ning enne lapse sündi lapse isa sureb. Sellisel juhul saab
isadust tuvastada DNA abil. Andmete sellises olukorras 20 aastat säilitamine on seotud lapse
täisealiseks saamisega, misjärel tal on võimalus veel põlvnemine isast vormistada, kui tema
ema ei ole seda varem teinud.
Paragrahvis 20 reguleeritakse ekspertiisi või uuringu aluseks oleva paberdokumendi (nt
ekspertiisimäärus või tellimus) hävitamine. Üldise põhimõtte kohaselt töödeldakse andmeid
infosüsteemis digitaalselt. Kui EKEI-le siiski on ekspertiisimäärus või muu
alusdokument esitatud paberkandjal, see digiteeritakse ja kui ei ole vajalik dokumenti säilitada
paberkandjal lisaks digitaalsele, siis võib need paberdokumendid hävitada. See paragrahv ei
reguleeri ekspertiisiks esitatud paberdokumentidega toimimist – seda reguleerivad
menetlusseadustikud.
Paragrahvis 21 reguleeritakse registrite ja võrdlusnäidiste kogude andmete säilitamist. Kuna
nende andmete puhul ei kanta infosüsteemi isikuandmeid ega konkreetsete menetluste andmeid,
ei ole KES ette näinud nende säilitamise tingimusi. Kui mõnes õigusaktis on näiteks register
täpsemalt reguleeritud, siis tulenevad nõuded sealt. Kui aga tegemist on ekspertiisitegevuseks
vajaliku võrdlusnäidiste koguga, siis säilitatakse kogu ja sellega seotud andmeid vajaduse
möödumiseni.
3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõul ei ole puutumust Euroopa Liidu õigusega.
18
https://www.riigiteataja.ee/akt/102092011005.
15
4. Määruse mõjud
Infosüsteemi põhimäärus kehtestatakse KES-i § 16 lõigetes 2 ja 8 sätestatud volitusnormi
alusel, mis on mõeldud andmekogude ja registrite ühetaoliseks reguleerimiseks ning
andmekaitsenõuetele vastavuse tagamiseks.
KES-i muudatused olid ajendatud üleminekust täisdigitaalsele kriminaalmenetlusele, milleks
muudetakse seotud seaduste ja määruste sõnastus tehnoloogianeutraalseks ning loobutakse
niipalju kui võimalik paberdokumentide vormistamisest. Samuti nähakse ette üldreegel, et
dokumente hoitakse digitaalselt ning teabevahetus toimub eelkõige digitaalselt. Määruses
sisalduvad nõuded on üldisemana seaduse tasandil reguleeritud KES-i §-s 16 ning määrusega
sätestatakse need üksikasjalikumalt. Seega ei ole määrusel KES-ist eraldiseisvat olulist mõju.
Mõjuhinnang on tehtud KES-i eelnõu kohta ja siin tuuakse välja vaid peamine.
Mõjutatud sihtrühm(ad) valdkonnas
Muudatusest on mõjutatud kõige enam EKEI asjaajamistalituse töötajad (kokku neli inimest),
samuti kohtueksperdid ja mingil määral ka teised EKEI töötajad, kes puutuvad kokku
infosüsteemiga.
EKEI-s töötab 01.01.2024 seisuga 130 inimest (neist 69 eksperti), kellest u 70 protsenti puutub
kokku infosüsteemiga.
Väljastpoolt EKEI-d ei ole otsest puutumust teistel asutustel peale RIK-i, kes on infosüsteemi
volitatud töötleja ja tagab tehnilise toe.
Kaudselt puutuvad infosüsteemiga kokku asutused ja isikud, kes tellivad EKEI-st ekspertiise ja
uuringuid, ja ekspertiisialused isikud, kuid kuna nad ise ei saa andmeid infosüsteemi kanda, siis
on mõju sel moel neile väga väike.
Ekspertiisialusteks võivad olla isikud või objektid, kelle arvu saab tuletada EKEI-s tehtud
ekspertiiside ja uuringute koguhulga põhjal: 2023. aasta jooksul tehti EKEI-s kokku 12 893
ekspertiisi ja uuringut.
4.1. Sotsiaalne mõju (riskirühma kuuluvate inimeste õigused)
Sihtrühma(de)le avalduva mõju kirjeldus ja järeldus olulisuse kohta
Muudatuste tulemusena korrastub süsteem, kõik menetlusosalised teavad, millistesse
andmebaasidesse EKEI andmeid sisestab ning millisel alusel. Samuti on selge, kes, milliseid
andmeid ja mis alusel infosüsteemist saab ja kui kaua andmeid säilitatakse (see tuleneb
seadusest). Muudatuste tulemusel ei võeta kasutusele uut infosüsteemi, olemasolevat
infosüsteemi reguleerinud määruse asemel kehtestatakse uus terviktekst, mis vastab 01.09.2023
jõustunud KES-ile.
EKEI töötajate ja ekspertide jaoks on muudatused positiivsed, kuna määruse aluseks olnud
seadusemuudatus piiritleb infosüsteemi üldiselt ja määrusega täpsustatakse nõudeid.
16
Kuna muudatused tulenevad 01.09.2023 kehtima hakanud seadusest ja rakendusaktiga tehtavad
täpsustused ei ole suured ning on pigem praktilist laadi, siis ei ole määrusega loodava korra
mõju võrreldes seadusemuudatusega kuigi ulatuslik.
4.2. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele, kuludele ja tuludele
(asutuste korraldus)
Sihtrühma(de)le avalduva mõju kirjeldus ja järeldus olulisuse kohta
Kuna tehnilises mõttes ei võeta kasutusele uut infosüsteemi, vaid kehtestatakse uus põhimäärus,
mis ei erine kuigi palju varem kehtinud infosüsteemi põhimäärusest, siis ei too see kaasa registri
kasutajatele, peamiselt EKEI ekspertidele ja töötajatele, muudatusi võrreldes senise
töökorraldusega. Pigem on tegemist positiivse õigusliku muudatusega, mis annab eksperdile
kindluse tema tegevuses.
Andmete töötlemise maht ega sellega seotud töökoormus ei muutu ja lisaressursi vajadust
infosüsteemi kasutajatele kehtestatav kord kaasa ei too.
4.3. Andmekaitsealane mõjuhinnang
Määrusega asutatakse infosüsteem, mis võtab üle senise infosüsteemi andmed. Volitusnorm
tuleneb seadusest, kus on kirjas ka infosüsteemi loomise põhjendus. Infosüsteemis töödeldakse
EKEI-s tehtavate ekspertiiside ja uuringute andmeid.
Kaudselt on loodav kord seotud ka andmekaitseõigusega, kuna täpsustatakse infosüsteemi
töötlejate ülesandeid ja pädevust, töödeldavaid andmeid jms. Samas tegevuste sisu senise
infosüsteemiga võrreldes ei muutu, samuti ei muutu andmete koosseis.
Kuna määrusega täpsustatakse seaduses sätestatut, kohalduvad andmete töötlemisele kõik
infosüsteemile sätestatud turvanõuded ning seega on riskid olemasolevate meetmetega
maandatud. Seetõttu võib muudatuse mõju pidada väheseks. Infosüsteemis töötlevad andmeid
isikustatult ka edaspidi vaid EKEI töötajad ning tagada tuleb samad hoolsusnõuded, mis on
kehtinud praeguseni. Seetõttu võib pidada riski andmete kogumisel kokkuvõtlikult väikeseks.
5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse
rakendamise eeldatavad tulud
Õiguslikud muudatused ei too kaasa lisaraha vajadust, kuna töö jääb samaks nagu praegu,
infosüsteem on olnud olemas kogu aeg ja määrusega kehtestatakse vaid 01.09.2023 jõustunud
KES-i tõttu uus infosüsteemi põhimäärus.
Määruse rakendamisega ei kaasne lisakulusid, kuna määrus kehtestatakse senise eelarve
raames, ega eeldata sellest ka riigile lisatulu.
6. Määruse jõustumine
Määrus jõustub üldises korras. Pikemat aega jõustumise ettevalmistamiseks või kindlat
üleminekuaega ei ole vaja ette näha.
17
7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Eelnõu esitati Vabariigi Valitsuse reglemendi § 6 lõike 1 kohaselt kooskõlastamiseks
Siseministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Eesti Kohtuekspertiisi Instituudile,
Riigiprokuratuurile, Andmekaitse Inspektsioonile ning Registrite ja Infosüsteemide Keskusele.
18