Sissetulev kiriAvalik
Vastuskiri
Eesti Kohtuekspertiisi Instituut · 8. märts 2024
- Viit
- 1-5/440-3
- Registreeritud
- 8. märts 2024
- Dokumendi liik
- Sissetulev kiri
- Adressaat
- Eesti Kliiniliste Psühholoogide Kutseliit
- Saabumis/saatmisviis
- e-post
- Funktsioon
- 1 Asutuse töö korraldamine, juhtimine, planeerimine
- Sari
- 1-5 Kirjavahetus üldküsimustes
- Toimik
- 1-5/2024
- Vastutaja
- Krista Reinek (Eesti Kohtuekspertiisi Instituut, Personalitalitus)
- Lahendamise tähtaeg
- 4. aprill 2024
Sisu (failidest)
Saatja: "Eesti Kliiniliste Psühholoogide Kutseliit" <[email protected]>
Saaja: "EKEI Info" <[email protected]>, "JM info Shared MB" <[email protected]>
Teema: Eesti Kliinilise Psühholoogide Kutseliidu vastuskiri lapse huvide ekspertiisi osas
Kuupäev: 2024-03-08 12:48
Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga.
Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada.
Tere,
Täname vastamast! Edastan Eesti Kliiniliste Psühholoogide Kutseliidu poolt
vastuskirja ning täpsustused Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi poolt
edastatud vastus teabenõudele 06.03.2024 nr 1-5/440-2 osas
Lugupidamisega
Iiris Velling
Eesti Kliiniliste Psühholoogide Kutseliit
Aseesimees
E-post: [email protected] <mailto:[email protected]>
Lp Krista Reinek
Eesti Kohtuekspertiisi Instituut
Personalijuht 08.03.2024
Vastuskiri
Aitäh vastuse eest! Eesti Kliiniliste Psühholoogide Kutseliit soovib täpsustada mõnda vastust.
Meie küsimusele „Ekspertiisiliigi kirjeldusena on välja toodud järgmine: lapse huvide
väljaselgitamine hooldus- ja suhtlusõiguse vaidlustes sh perevägivalla ilmingutel või
vanemapoolse vägivalla (sh võõrandamise) ning nende mõju tuvastamine lapsel. Kas siin
tuvastatakse vägivalla mõju lapse psüühikale või kehale?“ vastasite: “Selle ekspertiisiliigi
mõte on hinnata psühhosotsiaalseid mõjusid.”
• Mida täpsemalt hõlmab endas „psühhosotsiaalse mõju hindamine“? Kellele või millele
hinnatakse „psühhosotsiaalset mõju“?
• Kas me võime Teie vastusest välja lugeda seda, et antud ekspertiisi eesmärk ei ole
hinnata lapse psüühilist seisundit, vaid pigem hinnatakse nt võõrandamisega kaasnevaid
psühholoogilisi mõjusid lapsele?
Samuti palume selgitada, kuidas ja mille alusel tekivad uued ekspertiisiliigid ja millise organi
ülesandeks on teostada kontrolli nende tõenduspõhisuse ja tegijate pädevuse üle?
Lisaks märgime, et kohtupsühholoogilise ekspertiisi kontekstis ei hinnata üksnes
psühhopatoloogiat.
Lugupidamisega
Iiris Velling
Eesti Kliiniliste Psühholoogide Kutseliit
Aseesimees
E-post: [email protected]
/allkirjastatud digitaalselt/