Käskkiri

KÄSKKIRI 02.06.2026 nr 64 Sotsiaalkindlustusameti töötervishoiu ja tööohutuse korra kinnitamine Juhindudes töötervishoiu ja tööohutuse seadusest ning sotsiaalkaitseministri 30.01.2019 määruse nr 2 „Sotsiaalkindlustusameti põhimäärus” § 10 lg 1 punktist 9 ja lõikest 2 1. Kinnitan „Sotsiaalkindlustusameti töötervishoiu ja tööohutuse kord” (Lisa 1). 2. Tunnistan kehtetuks 31.01.2020 käskkirja nr 3 „Töötervishoiu ja tööohutuse juhend”. 3. Käskkiri jõustub 2026. aasta 1. juunil. (allkirjastatud digitaalselt) Maret Maripuu peadirektor Lisa: Sotsiaalkindlustusameti töötervishoiu ja tööohutuse kord  KINNITATUD 02.06.2026 käskkirjaga nr 64 Lisa Sotsiaalkindlustusameti töötervishoiu ja tööohutuse kord 1. Üldsätted .............................................................................................................................................2 2. Töökeskkonna põhimõtted ...............................................................................................................2 3. Tööandja ja töötajate rollid ...............................................................................................................2 4. Töövahendite ja töötingimuste ohutus ............................................................................................2 5. Tervisekontroll ja töötervishoid ........................................................................................................3 6. Tööõnnetused ja kutsehaigestumine ..............................................................................................3 7. Esmaabi korraldus .............................................................................................................................4 1. Üldsätted 1.1. Töötervishoid hõlmab tegevusi, millega hoitakse ja parandatakse töötaja tervist: töö kohandamine töötaja võimetele sobivaks, tervisekahjustuste ennetamine ning töötaja füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu toetamine. Tööohutus tähendab töö korraldamist ja vajalike vahendite kasutamist nii, et töökeskkond oleks ohutu ja töötaja saaks teha oma tööd ilma tervist ohtu seadmata. 1.2. Korra eesmärk on anda Sotsiaalkindlustusameti (edaspidi SKA) teenistujatele teadmised töötervishoiu ja tööohutuse nõuete ja töökeskkonna korralduse kohta. Korraga tutvumine on kõigile teenistujatele enne tööle asumist kohustuslik. 2. Töökeskkonna põhimõtted 2.1. SKA loob töökeskkonna, kus iga inimene tunneb end hoituna, väärtustatuna ja toetatuna. 2.2. Töötajate vaimse tervise hoidmine on turvalise ja ohutu töökeskkonna tagamisel oluline. 2.3. Töökeskkonna ohutus ja korrashoid on ühine vastutus. 2.4. Töötajatel on võimalus anda ja neilt oodatakse tagasisidet ohtudest ja parenduskohtadest ning ettepanekuid töökeskkonna muutmiseks. 2.5. Küsimustele vastamine ja teadmiste jagamine on osa meie kultuurist. 3. Tööandja ja töötajate rollid 3.1. Töökeskkonna- ja heaolu partner koordineerib töötervishoiu ja tööohutuse seaduse (TTOS) nõuete rakendamist. 3.2. Tööandja kohustused: 3.2.1. tagab ohutu ja tervisliku töökeskkonna vastavalt TTOS nõuetele; 3.2.2. korraldab riskianalüüsi ning koostab riskide maandamise tegevuskava; 3.2.3. pakub vajalikku väljaõpet, juhendamist ja isikukaitsevahendeid; 3.2.4. korraldab töötajate tervisekontrolli lähtuvalt töö iseloomust ja ohuteguritest. 3.3. Teenistuja kohustused: 3.3.1. Teenistuja hoolitseb oma tervise eest, rakendab abinõusid kahjulike mõjurite vähendamiseks ning järgib häid hügieenitavasid; 3.3.2. järgib tööandja juhiseid ja ohutusnõudeid; 3.3.3. kasutab töövahendeid ja kaitsevahendeid ettenähtud eesmärgil; 3.3.4. teavitab kohe riskidest, õnnetustest või ohtlikust olukorrast; 3.3.5. seisab ka kolleegide ohutuse eest. 3.4. SKA-s moodustatakse töötervishoiu ja tööohutuse küsimuste lahendamiseks töökeskkonnanõukogu, kuhu kuulub 4 tööandja määratud esindajat ja 4 teenistujate valitud esindajat ehk töökeskkonnavolinikku. Töökeskkonnanõukogu koosseisu kinnitab peadirektor. 3.5. Iga vähemalt 10 teenistujaga SKA esinduse asukohas valitakse töökeskkonnavolinik, kes on teenistujate poolt valitud esindaja töötervishoiu ja tööohutuse alastes küsimustes. Kui esinduses on alla 10 teenistuja või ei ole õnnestunud töökeskkonnavolinikku valida, konsulteerib tööandja töökeskkonnaalastes küsimustes selle esinduse teenistujatega. 3.6. Töökeskkonnanõukogu teenistujate esindajate ja töökeskkonnavolinike valimised korraldatakse elektrooniliselt. Kui valimiste käigus kandidaate ei esitata, siis ei viida läbi elektroonilist hääletust. Valimised korraldatakse uuesti 12 kuu jooksul. 3.7. Töökeskkonnanõukogu ja töökeskkonnavolinike volituste kehtivusaja otsustavad teenistujad oma esindajate valimisel. 3.8. Töökeskkonnanõukogu koosseis ja kontaktandmed ning töökeskkonnavolinike kontaktandmed avaldatakse SKA siseveebis. 4. Töövahendite ja töötingimuste ohutus 4.1. Töövahendite valimisel ja töökoha kujundamisel lähtub SKA TTOS nõuetest, pöörates tähelepanu ergonoomikale, valgustuse ja sisekliima nõuetele ning vaimse tervise hoidmise aspektidele. 4.2. Töökeskkonna ohutegurid (füüsikalised, keemilised, bioloogilised, ergonoomilised ja psühhosotsiaalsed) kaardistatakse, koostatakse riskianalüüs ja planeeritakse meetmed ohutegurite mõju vähendamiseks. 4.3. Ohutegurite hindamise tulemused ja maandamise tegevuskavad vaadatakse üle igal aastal ja vajadusel muudetakse. 4.4. Enne töö alustamist peab teenistuja alati veenduma töövahendi ja töökoha korrasolekus. 2  4.5. Töövahendi rikkest, ebamugavusest või ebaturvalisest olukorrast tuleb koheselt teavitada vahetut juhti ning töökeskkonna ja heaolu partnerit. 4.6. Töövahendeid tohib kasutada ainult ettenähtud viisil. 4.7. Kolleegi ebatavalist töövõtet märgates juhib teenistuja sellele tähelepanu ning annab sõbralikku ja toetavat nõu. 4.8. Uute teenistujate sisseelamist toetavad mentorid, kes juhendavad ja abistavad teenistujat. 5. Tervisekontroll ja töötervishoid 5.1. Igapäevaselt arvutiga töötavad teenistujad peavad läbima töötervishoiuarsti poolt tehtava tervisekontrolli, et ennetada kuvariga töötamisest põhjustatud vaevuste teket. 5.2. Peamised SKA teenistujate tervist ohustavad ohutegurid on sundasendid (istumine), kuvariga töö (koormus silmadele) ja vaimne pinge. 5.3. Teenistuja esmane tervisekontroll viiakse läbi nelja kuu jooksul töötaja tööle asumisest arvates. Edaspidi toimub tervisekontroll töötervishoiuarsti määratud ajavahemiku järel, kuid vähemalt üks kord kolme aasta jooksul. 5.4. Teenistuja, kes töötab kolmandiku oma tööajast öisel ajal (22.00-06.00), on kohustatud tervisekontrolli läbima enne öötööle asumist. 5.5. Tervisekontrolli suunatud teenistuja on kohustatud selle läbima ettenähtud ajal ja korras. Tervisekontroll toimub tööajal ning selle kulud katab SKA. 5.6. Kuvariga töötamisel tekkinud nägemishäirete korral suunatakse teenistuja vajadusel silmade ja nägemise kontrolli erakorraliselt enne töötervishoiuarsti määratud järgmise tervisekontrolli tähtaega. 5.7. Tervisekontrolli otsused säilitatakse elektrooniliselt dokumendihaldussüsteemis. SKA ei avalda tervisekontrolli otsuseid kolmandatele isikutele ilma teenistuja nõusolekuta. 5.8. Kui tervisekontrolli käigus selgub, et teenistujal on kuvariga töötamise tõttu nägemisteravus muutunud, hüvitatakse töötajale prillide või muu nägemist korrigeeriva abivahendi (kontaktläätsed) maksumus maksimaalselt 100 euro ulatuses. Kui töötaja taotleb hüvitist jooksva kalendriaasta jooksul teist või enam korda, siis kompenseerib amet töötajale prillide või muu nägemist korrigeeriva abivahendi (kontaktläätsed) maksumuse 32 euro ulatuses. 5.9. Hüvitamise eelduseks on: 5.9.1. silmaarsti või optometristi retsept või töötervishoiuarsti otsus, et teenistuja vajab kuvariga töötamiseks prille või muid nägemisteravust korrigeerivaid abivahendeid; 5.9.2. prillide või kontaktläätsede ostuarve ja tasumist tõendavad kuludokumendid; 5.9.3. riigitöötaja iseteenindusportaalis (RTIP) esitatud kuluhüvitise taotlus. 5.10. Vaimse pingega toimetulekuks on SKA teenistujatel võimalus kasutada tööpsühholoogi ja superviisori nõustamisteenust SKA lepingulistelt partneritelt. 5.11. Teenistujale, kes on läbi elanud traumaatilise sündmuse või õnnetusjuhtumi, võimaldatakse SKA pakutavat ohvriabi tuge. Sobiva lahenduse leidmiseks tuleb võtta ühendust piirkondliku ohvriabitöötajaga või helistada ohvriabi kriisitelefonile 116 006. 6. Tööõnnetused ja kutsehaigestumine 6.1. Tööõnnetus on töötaja tervisekahjustus või surm, mis toimus tööandja antud tööülesannet täites või muul tema loal tehtaval tööl, tööaja hulka arvataval vaheajal või muul tööandja huvides tegutsemise ajal. Tööõnnetusena ei käsitata tervisekahjustust või surma, mis toimus eelpool loetletud juhtudel, kuid mis ei ole põhjuslikus seoses töötaja töö või töökeskkonnaga. 6.2. Igast töökeskkonnas juhtunud õnnetusjuhtumist või selle ohust ning tööõnnetusest peab kannatanu või pealtnägija viivitamatult teavitama oma otsest juhti ning töökeskkonna ja heaolu partnerit või tema äraolekul personalipartnerit või töökeskkonnavolinikku ja saadab teavituse aadressil [email protected]. 6.3. Töökeskkonna- ja heaolu partner korraldab tööõnnetuste ja kutsehaigestumiste uurimise ja registreerimise kooskõlas kehtiva seadusandlusega. 6.4. Raske või surmaga lõppenud tööõnnetuse korral tuleb säilitada õnnetuskoht ja selle juurde kuuluvad töövahendid puutumatuna kuni tööinspektor või politsei lubab tööd jätkata, või jäädvustada sündmuskoht ja sellega seonduv üksikasjalikult skeemide, fotode, sündmuskoha kirjelduse või muu tõendusmaterjali abil. 3 7. Esmaabi korraldus 7.1. Igas SKA esinduses on määratud esmaabiandja, kes osutab vajadusel esmaabi ja vastutab esmaabivahendite olemasolu eest. 7.2. Esmaabivahendite asukoht on märgistatud rohelisel ruudul valge ristiga. 7.3. Esmaabiandja nimi ja telefoni nr, hädaabinumber 112 ja esmaabiandmise juhised on paigutatud nähtavale kohale esmaabivahendite vahetus läheduses. 7.4. Esmaabivahendite asukohad ja esmaabiandjate kontaktid tehakse teatavaks siseveebis. 4