Leping

Hankija: Eesti Geoloogiateenistus Geoloogia andmekogu kasutajaliides P A K K U M U S TALLINN 2023 ALPHAGIS OÜ reg. nr. 11026468 tel. (+372) 656 4228 a/a EE471010220036677015 Veerenni 40a KM reg. nr. EE100899085 [email protected] SEB Pank 10138 Tallinn, Eesti www.alphagis.ee Sisukord 1. SISSEJUHATUS....................................................................................................................................3 2. PROJEKTI LÄBIVIIMISE METOODIKA...................................................................................................3 2.1. ARENDUSMETOODIKA ÜLDINE KIRJELDUS........................................................................................................ 3 2.2. KOMMUNIKATSIOON ................................................................................................................................... 4 2.3. TÄHTAEGADEST KINNIPIDAMISE TAGAMINE .................................................................................................... 5 2.4. VÕIMALIKE ERIMEELSUSTE LAHENDAMINE ...................................................................................................... 5 2.5. DOKUMENTEERIMINE .................................................................................................................................. 6 3. PROJEKTIPLAAN .................................................................................................................................6 3.1. PROJEKTI KÄIVITAMINE JA JUHTIMINE ............................................................................................................. 7 3.2. ETAPP 1 ..................................................................................................................................................... 8 3.3. ETAPP 2 ..................................................................................................................................................... 9 3.4. ETAPP 3 ..................................................................................................................................................... 9 4. MEESKOND ......................................................................................................................................10 2  1. SISSEJUHATUS AlphaGIS OÜ on hea meel esitada pakkumus Eesti geoloogia andmekogu veebirakenduse kasutajaliidese loomiseks. Näeme, et loodav veebirakendus saab oluliseks töövahendiks Eesti Geoloogiateenistuse inimestele ja on tehnoloogilises mõttes hea näide sellest, kuidas ArcGIS platvorm on rakendatud organisatsiooni jaoks efektiivselt tööle. Kinnitame, et meil on olemas vajalik ressurss antud projekti realiseerimiseks ja oleme hea meelega valmis panustama laiemalt Eesti riigi digitaliseerimisse. 2. PROJEKTI LÄBIVIIMISE METOODIKA Järgnevalt on tutvustatud meie arendusmetoodikat ja on antud ülevaade töökorraldusest. 2.1. Arendusmetoodika üldine kirjeldus Projekti läbiviimiseks kasutame agiilset metoodikat. Agiilne tarkvaraarendus baseerub põhimõtetel, mille järgi tarkvara nõuded ja lahendused arenevad inkrementaalselt läbi pideva koostöö arendusmeeskonna liikmete ja Tellija vahel. See võimaldab kiiret ja paindlikku arendusprotsessi, inkrementaalset ehk iteratsioonipõhist tarkvara valmimist. Projekti teostamise tegevused jagatakse etappidesse. Iga etapp on omakorda jagatud arendusiteratsioonideks. Järgnev joonis illustreerib tarkvara iteratsioonide järgnevuse kontseptsiooni. Iga arendusiteratsiooni kuulub järgmine hulk tegevusi: 3  ✓ Nõuete kogumine ✓ Detailanalüüs ✓ Implementatsioon ✓ Testimine ja beeta-testimine ✓ Kvaliteedijuhtimine ja vastuvõtutestid ✓ Iteratsiooni käigus valminud tarkvara kasutuselevõtt (võimalik, kuid ei pea) ✓ Riskide analüüs, hindamine ja prioritiseerimine Iga arendusiteratsiooni lõpus toimub beeta-testimine tellija osalusel ning viiakse läbi vastuvõtutestid. Samuti vaadatakse iga iteratsiooni lõpus üle riskid ja projektiplaan ning tehakse korrektuurid tegevuskavas vastavalt vajadusele. Iteratiivse arendusprotsessi eesmärgiks on arenduselt üle anda hoomatavaid vahetulemeid tellijale proovimiseks, valideerimiseks ja arvamuse avaldamiseks. Iteratsiooni lõppedes hinnatakse lõppenud iteratsiooni kulgu ja vajadusel täpsustatakse järgnevaid iteratsioone. Iteratsioonide arv ei ole fundamentaalselt paika pandud. Nende esialgne arv ja oodatavad tulemid lepitakse kokku projekti alguses, kuid täiendatakse projekti jooksul koostöös tellijaga. Iteratsioonipõhise lähenemise eelised: ✓ Suurem tähelepanu projekti olulistele momentidele ✓ Seab selged ja motiveerivad eesmärgid meeskonnale ✓ Võimaldab hallata ettenägematut ning muuta vajaduse korral prioriteedid ✓ Võimaldab kiiremat arendustsüklit ja seega lühendab toote valmimiseks kuluvat aega Kõik tehnilised standardid kehtestatakse kohe projekti alguses. Kehtestatud standardid säästavad oluliselt aega kõikide projekti rollide jaoks. 2.2. Kommunikatsioon Kommunikatsiooni lihtsustamiseks ja ohjamiseks nii projektimeeskonna siseselt kui suhtluses kliendiga kasutame intsidendihaldussüsteemi Atlassian Jira ning projektikeskkonda Atlassian Confluence või mõnda teist keskkonda kui see osutub projektimeeskonna jaoks mugavamaks, näiteks Microsoft Teams-i eraldi Channel. ✓ Intsidendihaldussüsteem Atlassian Jira võimaldab Tellijal olla pidevalt kursis projekti kulgemisega ja sellesse vajadusel sekkuda. Lisaks võimaldab süsteem projektijuhtimise tasandil jälgida erinevat meetrikat projekti kohta. 4  ✓ Projektikeskkonnas Atlassian Confluence on kõik projektiga seotud informatsioon: • Projekti dokumentatsioon: dokumendid, lepingud, töökorralduslikud dokumendid, koosolekute protokollid, ajakohane projektiplaan, valminud ja valmimisel töödokumendid ning muud tulemid (säilitatakse kõik versioonid, alati on esmalt näha viimane versioon). • Kontaktisikud • Diskussioon • Viited 2.3. Tähtaegadest kinnipidamise tagamine Tähtaegadest kinnipidamise tagamiseks rakendatakse järgnevaid ennetavaid printsiipe: ✓ Confluence projektikeskkonnas asub kõigile projektiliikmetele kättesaadav ajakava, kus igale tegevusele on määratud nimeline teostaja ning eristatud kriitilise ahela tööd. Tööd sisaldavad ajapuhvreid. ✓ Kord nädalas toimuvad Töörühma koosolekud, kus vaadatakse üle teostatavate tööde seis ja otsustatakse edasised plaanid. ✓ Kui mõni töö on ajakriitiline, peab Tellija veenduma, et Täitja on sellest teadlik ning kursis võimalike tagajärgedega. ✓ Niipea kui Täitja näeb, et ta ei saa oma kohustustega õigeaegselt hakkama, on ta kohustatud sellest viivitamatult Tellijat informeerima. ✓ Ajakriitiliste tegevuste puhul peab Tellija kontrollima poole töö kestvuse peal Täitjalt, kas Täitja on oma töödega reaalselt poole peale jõudnud. Kui Täitja või Hankija on ületanud oma lubatud tähtaegu, tegutsetakse alljärgnevalt: ✓ Pooled lepivad kokku uued tähtajad tööde teostamiseks. ✓ Täitja kaasab täiendavat inimressurssi töö teostamiseks juhul kui see annab efekti. ✓ Vaadatakse üle ja kooskõlastatakse edasine tööde graafik nii, et kõrgema prioriteediga tööd teostatakse esmajärjekorras. 2.4. Võimalike erimeelsuste lahendamine Tellija ja Täitja lähtuvad koostöös heast tahtest ning tarkvaraarenduse headest tavadest. Igapäevane suhtlus Hankija ja Täitja vahel tagab selle, et võimalike erimeelsustega tegeletakse kohe nende algete ilmnemisel. Suheldes kirjalikult, on temperametsemal osapoolel lihtne sattuda teise poolega erimeelsusele. Sellisel juhul on esimese asjana kohustuslik teemad telefoni teel selgeks rääkida. Kui sellest ei ole abi, peavad pooled ühe laua taga istudes asjad selgeks rääkima. 5 Kui tekib olukord, kus Tellija ja Täitja on mingi tegevuse osas erineval arvamusel, on tegevuse tellinud osapool kohustatud argumenteerima, mis põhjusel ta ei ole teostaja töö või seisukohaga rahul. Oma pretensioonidest peab pool teist poolt teavitama viivitamatult. Vajadusel tuleb probleemi põhjendada kirjalikult koos nõuet põhjendavate dokumentidega. Võimalikud erimeelsused püütakse lahendada esimese etapina projektijuhtide vaheliste läbirääkimiste teel. Kui see ei anna tulemusi, eskaleeritakse teema asutuste juhatuste tasemele. 2.5. Dokumenteerimine Dokumenteerimise põhieesmärgiks on tagada süsteemi kohta käiva igakülgse ja ajakohase teabe olemasolu ning kiire ja lihtne ligipääs sellele teabele. Meie dokumenteerimise protsess on tihedalt kogu protsessiga integreeritud, võimaldades luua baasdokumendi juba protsessi varases staadiumis ning võimaldades seda hiljem siluda ning täiendada. ✓ Varane baasdokumendi loomine. Arendusmeeskond peab looma mustand-dokumendi, mis saab olema aluseks lõplikule dokumendile ning samas niipea kui võimalik liikuma edasi lahenduse enda loomisega, hoolimata sellest, et osa küsimusi dokumentatsioonis jääb veel lahtisteks. ✓ Hilisem külmutamine. Nii kaua, kui meeskonnal on vaja, tuleks dokumente käsitleda dünaamilisena ning muutuvana ning hoida võimalust küsimuste ja detailide lisamiseks. Selline lähenemine võimaldab projekti meeskonnal alustada arendustegevust ka siis, kui iga viimane detail dokumentatsioonis pole veel paika pandud, kuid samas on olemas piisavalt informatsiooni ja kirjelduse detailsust, et liikuda arendusega edasi. Kogu projekti dokumentatsiooni hoitakse projektikeskkonnas Atlassian Confluence. 3. PROJEKTIPLAAN Järgnevalt on toodud välja projektiplaan koos planeeritud etapi mahtude ja maksumusega. Projektiplaanis kajastub, et projekt on jagatud 1 ettevalmistusetappi ja 3 arendusetappi. Kogu projekt on jagatud 12 sprindiks mis on peamiselt 2 nädala pikkused. Projektiplaan on koostatud eeldusel, et projekti algus on 16. oktoober aga seda saab muuta vastavalt projekti tegelikule algusele. 6 Järgnevalt on kirjeldatud töid ja teenuseid, mida antud projekti raames plaanime teostada. Projekt on planeeritud kolme suuremasse arendusetappi ja ühte ettevalmistusetappi. Järgnevalt on kirjeldatud nende etappide tegevusi ja tulemeid. 3.1. Projekti käivitamine ja juhtimine Etapi eesmärgiks on projekti käivitamisega seotud tegevuste alustamine ja projekti juhtimisega seotud tegevuste tegemine. Etapi käigus valmistatakse ette arenduskeskkond, luuakse ligipääsud Jira keskkonnale ja GEA andmebaasile ning alustatakse detailanalüüsiga. Etapi tegevused: - Tellija loob vajalikud ligipääsud ja kasutajad - Tellijaga täpsustatakse üle projektiplaan - Täitja alustab detailanalüüsiga - Täitja konfigureerib arenduskekskonna Etapi tulemid: - Täitjal on olemas kõik vajalikud ligipääsud tööks - Kokku on lepitud töökorraldus ja ajakava - Detailanalüüsiga on alustatud 7  3.2. Etapp 1 Arendusetapp 1 on jagatud viieks kahe nädala pikkusteks sprintideks. Etapi eesmärgiks on luua avavaate kasutajaliides, puuraugu detailvaade ja tab „Puursüdamikud“ kasutajaliidesed koos töötava funktsionaalsusega. Paralleelselt toimub vastavate arenduste analüüs ja arendusülesannete koostamine. Arendusülesannete koostamisel ja tulemuste testimisel soovitakse kaasata Tellija ressurssi nii palju kui see on võimalik, et soovitud tulemus oleks kõige parem. Etapi tegevused: - Veebirakenduse avavaade, otsingud ja detailvaade. - Tab „Puursüdamikud“ töötav kasutajaliides - Tulemuse valideerimine Tellijaga Etapi tulemid: - Töötav veebirakenduse avavaade, otsingud ja puuraukude detailvaate funktsioon - Töötav tab „Puursüdamikud“ - Täiendatud dokumentatsioon 8  3.3. Etapp 2 Arendusetapp 2 on jagatud neljaks kahe nädala pikkusteks sprintideks. Etapi eesmärgiks on viia läbi tab “Geoloogiline kirjeldus” ja tab “Proovid” analüüs ning nende arendamine ja testimine. Etapi tegevused: - Veebirakenduse varasemate arenduste täiendamine (vajadusel) - Töötav tab “Geoloogiline kirjeldus” kasutajaliides - Töötav tab “Proovid” kasutajaliides - Tulemuse valideerimine Tellijaga Etapi tulemid: - Töötav tab “Geoloogiline kirjeldus” - Töötav tab “Proovid” - Täiendatud dokumentatsioon 3.4. Etapp 3 Arendusetapp 3 on jagatud kolme kahe nädala pikkusteks sprintideks. Etapi eesmärgiks on viia läbi tab “Analüüsid” ja tab “Failid” analüüs ning nende arendamine ja testimine. Etappi on jäetud aega ka eelnevate arenduste puuduste kõrvaldamiseks kui see peaks olema vajalik. Etapi tegevused: - Veebirakenduse varasemate arenduste täiendamine (vajadusel) - Töötav tab “Analüüsid” kasutajaliides - Töötav tab “Failid” kasutajaliides - Tulemuse valideerimine Tellijaga - Dokumentatsiooni täiendamine Etapi tulemid: - Töötav tab “Analüüsid kirjeldus” 9  - Töötav tab “Failid” - Lõppdokumentatsioon 4. MEESKOND Oleme antud projekti planeerinud oma parimad spetsialistid kes vastavad antud projektis kehtestatud kvalifitseerumistingimustele ning kes omavad pikaajalist kogemust ArcGIS tarkvaral põhinevate arenduste tegemisel. Lisaks AlphaGIS-i spetsialistidele oleme kaasanud Leedu ettevõtte HNIT-Baltic spetsialistid. Hnit- Baltic ja AlphaGIS kuuluvad ühte ettevõtete gruppi, kes tegutsevad Esri tarkvara toodete esindamisega kohalikul turul. Omame pikaajalist koostööd ning juurutanud erinevaid arendusprojekte sama mudeli järgi nagu selles projektis kavatseme kasutada ehk projektijuhtimise ja analüüsi tööd teostame AlphaGIS-i spetsialistidega ning programmeerimise tööd Hnit-Baltic spetsialistidega. Selleks, et tööde teostamine ja arendusülesannete koostamine toimuks efektiivsemalt oleme kaasanud täiendava AlphaGIS-i töötaja Nils Nitovi. Järgnevalt on antud ülevaade meeskonnast ja nende ülesannetest. Raido Valdmaa – projektijuht Raido ülesandeks on projekti üldine juhtimine ja jälgimine, et projekt oleks ajakavas. Samuti ka Tellija ja arendusmeeskonna vahelise töö koordineerimine ning osalemine analüüsi protsessis. Nils Nitov – analüütik ja arendusülesanne koostaja Nils on kaasatud projekti täiendava ressursina ning tema osaleb Tellija analüüsi koosolekutel analüütikuna. Tema ülesanneteks on ka koostöös Hnit-Baltic analüütikuga parima lahenduse väljatöötamine ning arendusülesannete koostamine. Andrius Bogvila - süsteemiarhitekt, testija Andrius osaleb projektis süsteemiarhitektina, testijana ja vajadusel ka arendajana. Tal on pikaajaline kogemus arendajana ja arhitektina. Ramūnas Kraujutis – programmeerija Ramūnas on projekti kaasatud kui arendaja, kelle peamiseks ülesandeks on programmeerimistööde teostamine. 10  TÖÖVÕTULEPING NR 8-1/23-281 Kuupäev digiallkirjas OÜ AlphaGIS, keda esindab põhikirja alusel juhatuse liige Aivo Vard (edaspidi Täitja või Osapool), ja Eesti Geoloogiateenistus keda esindab põhimääruse alusel direktor Sirli Sipp Kulli, (edaspidi Tellija või Osapool), keda ühiselt nimetatakse Osapoolteks, sõlmisid käesoleva hankelepingu (edaspidi Leping) alljärgnevas: 1. Lepingu objekt ja dokumendid 1.1. Lepingu objektiks on arendustööd Geoloogia andmekogu kasutajaliidese loomiseks (edaspidi Töö või Tööd) kooskõlas riigihanke (viitenumber 269501) tingimuste ja esitatud pakkumusega vastavalt hanke tehnilises kirjelduses toodud nõuetele ja funktsionaalsustele. 1.2. Lepingu dokumendid koosnevad Lepingu tekstist, Lepingu lisadest, mis on lisatud Lepingu allkirjastamisel ja lisadest, millistes võidakse kokku leppida pärast Lepingu allkirjastamist. 1.3. Lepingul on sõlmimisel järgmised lisad: 1.3.1. Täitja pakkumus (Lepingu Lisa 1); 1.3.2. Hanke tehniline kirjeldus (Lepingu Lisa 2); 1.3.3. Tööde ajakava (Lepingu Lisa 3); 1.3.4. Tööde üleandmise-vastuvõtmise akti vorm (Lepingu Lisa 4); 1.4. Lepingu Lisad kuuluvad Tellija ja Täitja poolt allakirjutatud Lepingu juurde ja kehtivad selle lahutamatute osadena. 2. Tööde teostamine 2.1. Täitja teostab Tööd vastavalt käesolevas Lepingus, esitatud pakkumuses (Lepingu lisa 1) ja hanke tehnilises kirjelduses (Lepingu lisa 2) toodule. 2.2. Osapooltel on õigus peale Tööde esimeseks etapiks oleva detailanalüüsi lõppemist täpsustada (muuta) Tööde ajakava (Lepingu p 8.4. ja Lepingu Lisa 3) detailanalüüsi käigus selgunud teabest tulenevalt tingimusel, et Tööde lõpptähtaeg ja Tööde kogumaksumus ei muutu. 2.3. Tööde teostamine toimub Täitjapoolse projektijuhi juhtimisel. 2.4. Tellijapoolne projektijuht juhib Tellija töötajate tegevust projekti realiseerimisel. 2.5. Täitja teostab Tööd oma vahenditega. Vajadusel kasutatakse Tellija ruume projekti koosolekute või intervjuude läbiviimiseks. 2.6. Juhul, kui Tööde teostamine toimub Tellija ruumides, peavad Tellija ruumides viibivad Täitja poolt Tööde teostamisele kaasatud isikud kinni pidama Tellija sisekorraeeskirjadest. 3. Tööde järelevalve ja aruandlus 3.1. Täitja projektijuht annab Tellijale aru kõikidest Täitjapoolsetest Töödest ning vajadusel teeb ettepanekuid Tööde tegemisel kasutatava projektimeeskonna suurendamiseks või vähendamiseks. Täitja võib oma projektimeeskonna liikmeid muuta ainult Tellija nõusolekul. 3.2. Tööde järelevalveks toimuvad regulaarsed projektirühma koosolekud, millest võtavad osa Tellija projektijuht, Tööga seotud Tellija esindajad, Täitja projektijuht ja Osapoolte kaasatud isikud. 3.3. Koosolekud toimuvad vastavalt vajadusele ja omavahelisele kokkuleppele. Koosoleku kutsub kokku ja protokollimise korraldab Täitja projektijuht. Vastavalt vajadusele võib koosoleku kokku kutsuda ka Tellija projektijuht. 4. Täitja õigused ja kohustused 4.1. Täitja kohustub teostama Tööd kvaliteetselt ning vastavuses hanke- ja esitatud pakkumuse tingimustega. 4.2. Täitja võib projektimeeskonna liikmete osas teha muudatusi ainult Tellija eelneva kirjaliku nõusoleku olemasolul tingimusel, et meeskonnaliige asendatakse vähemalt samaväärse kompetentsiga. Nõusolek antakse 5 tööpäeva jooksul, kui asendatav meeskonna liige vastab antud rollis hanke alusdokumentides seatud tingimustele. 4.3. Täitja kohustub järgima Tööde teostamise ajakava ning andma tehtud Tööd üle tähtajaliselt. 4.4. Täitja on kohustatud informeerima Tellijat teostatavate Tööde seisust ja võimaldama Tellijal tutvuda teostatud Töödega hiljemalt järgmisel tööpäeval arvates Tellijalt vastava nõude saamisest. 4.5. Pärast Tööde lõpetamist ja selle üleandmist kohustub Täitja Tellija nõudmisel hävitama kõik Tellijalt saadud elektroonilisel kujul ja/või paberkandjal olevad materjalid. 4.6. Täitjal on õigus saada Tellijalt tema valduses olevat Tööde teostamiseks vajalikku informatsiooni. 4.7. Täitja kohustub kaitsma ja säilitama Tellija õigusi Töödele. 4.8. Täitja tagab, et Tööde autor ei kasuta isiklikke õigusi Lepinguga Tellijale üleantud õiguste piiramiseks, nende teostamise takistamiseks ega Tööde õiguspärase kasutamise takistamiseks. 5. Tellija õigused ja kohustused 5.1. Tellija kindlustab tema valduses oleva Tööde teostamiseks vajalikku informatsiooni sisaldava dokumentatsiooni kättesaadavuse. 5.2. Tellija kohustub korraldama Täitja poolt Lepingu üleandmise-vastuvõtmise aktiga esitatud Tööde vastuvõtmise ja Akti allkirjastamise või Tööde vastuvõtmisest põhjendatult keelduma 10 (kümne) päeva jooksul alates Tööde üleandmiseks esitamisest. Tööde lõplikul vastuvõtmisel viimase etapi lõpus on nimetatud tähtajaks 20 (kakskümmend) päeva. Kui nimetatud tähtaja jooksul ei ole Tellija esitanud Täitjale pretensiooni Töödes esinevate puuduste kirjeldusega, loetakse Tööd vastuvõetuks. 5.3. Tellija projektijuht tagab Tellijapoolsete töötajate kättesaadavuse (intervjuud, tulemite läbivaatamine ja aktsepteerimine, aktsepteerimistestid jne) 5 tööpäeva jooksul taotluse saamisest e-kirja või projektihalduskeskkonna (JIRA, Confluence vms) kaudu. 6. Konfidentsiaalsus 2 6.1. Kõik Osapoolte poolt vahetatavad dokumendid, joonised, käsiraamatud jms materjalid on konfidentsiaalsed. Täitja vastutab selle eest, et tema personal ei loovutaks nii Lepingu kehtivuse ajal kui ka tähtajatult pärast Lepingu lõppemist nimetatud materjale või selles sisalduvat infot kolmandatele isikutele ilma Tellija kirjaliku loata. 6.2. Täitja kohustub hoidma Lepingu punktis 6.3. nimetatud konfidentsiaalset teavet, millega Täitja on olnud otseses või kaudses puutumuses seoses Tööde tegemisega või väljaspool Tööde tegemist ning vältima sellise teabe sattumist kolmandate isikute kätte, selle avalikustamist ükskõik millises vormis, kujul või meetodil nii Lepingu kehtivuse ajal kui ka tähtajatult pärast Lepingu lõppemist. 6.3. Konfidentsiaalseks teabeks loetakse: 6.3.1. Andmed Tellija, selle töötajate ja klientide, samuti teiste isikute majandusliku olukorra ja sisemise töökorralduse kohta; 6.3.2. Tellija hallatavas süsteemis töödeldavad andmed ulatuses, mis on vastavalt Euroopa Liidu direktiividele (GDPR jms) või Eestis seadustele (AvTS, MKS, IKS jms) piiratud juurdepääsuga; 6.3.3. Tellija säilitatavate dokumentide, raamatupidamisarvestuse ja kirjavahetuse sisu; 6.3.4. Informatsioon Tellija varade ja Tellija poolt töödeldavate andmete puutumatuse ja kaitstuse eesmärgil kasutatavate turvasüsteemide kohta. 6.4. Osapooled kohustuvad mitte avaldama kolmandatele isikutele Lepingu kehtivuse ajal ja tähtajatult pärast Lepingu lõppemist muud informatsiooni, millele seda avaldav Osapool on spetsiaalselt osutanud kui konfidentsiaalsele või mille konfidentsiaalsust võib mõistlikult eeldada. Konfidentsiaalseks ei loeta informatsiooni, mis oli juba avalik või tuli avalikuks Osapoolest sõltumatult, oli Osapoolele juba varem teada, Osapool on informatsiooni saanud muust allikast, Osapool on informatsiooni iseseisvalt välja töötanud või kui informatsiooni avalikustamise kohustus tuleneb seadusest. 6.5. Osapooled kohustuvad kasutama konfidentsiaalset teavet ja informatsiooni ainult Lepingu täitmiseks ja avalikustama seda ainult õigusaktides ettenähtud juhtudel. 6.6. Täitja ei tegele seoses Lepinguga avalike suhetega ega anna teateid pressile, elektroonilisele meediale, üldsusele või teistele auditooriumidele, välja arvatud Tellija eelneval kirjalikul nõusolekul. Avaldada võib vaid teateid, mis on Tellijaga eelnevalt kooskõlastatud. 6.7. Täitja vastutab omapoolse projektimeeskonna ning tema poolt kaasatud kolmandate isikute konfidentsiaalsusnõuete täitmise tagamise eest. Täitja on kohustatud sõlmima kõigi eelnimetatud isikutega personaalsed konfidentsiaalsuslepingud, mis tagavad isikute personaalse vastutuse. 6.8. Oma tegevuses järgivad Osapooled teabe õiguskaitset puudutavaid õigusakte. 7. Intellektuaalse omandi õigused ja nende kasutamine 7.1. Lepingu allkirjastamisega kinnitab Täitja, et talle kuuluvad Lepingu täitmiseks vajalikud varalised autoriõigused, litsentsid ja muud intellektuaalse omandi õigused, mis on tarvilikud Lepingujärgsete Tööde täielikuks teostamiseks ja loovutamiseks käesolevas Lepingus toodud ulatuses ning, et nende suhtes ei ole kolmandatel isikutel nõudeid. Osapooled kinnitavad, et on võtnud tarvitusele kõik meetmed autori isiklike õiguste realiseerimiseks viisil, mis ei takista ega raskenda teose kasutamist ja autori varaliste õiguste teostamist. 3 7.2. Osapool kohustub lahendama kõikvõimalikud Töödega seotud intellektuaalse omandi õigustest tekkivad vaidlused kolmandate isikute või oma töötajate või koostööpartneritega. Juhul, kui eeltoodust tekib Tellijale rahaline või muu kohustus või juhul, kui Tellija on kohustatud lõpetama Lepingu alusel teostatud ja vastuvõetud Tööde kasutamise, on Tellijal õigus nõuda Täitjalt selle rahalise või muu kohustuse täitmist ja / või samaväärse tulemi loomist tasuta ning võimalikult lühikese aja jooksul, hoidudes mistahes viivitustest tulemi arendamises, kasutuselevõtmises ja kasutamises Tellija poolt. 7.3. Tööde autori varalised õigused lähevad üle Tellijale Tööde või Tööde etapi vastuvõtmise hetkest. 7.4. Täitja annab Tellijale tehtud Tööde osas ainulitsentsi autori isiklikele õigustele Tööde või Tööetapi vastuvõtmise hetkest. Nimetatud õigused kehtivad kogu autoriõiguste kehtivuse aja ja nende kehtivuse territooriumiks on kogu maailm. 7.5. Lepingu allkirjastamisega annavad Osapooled nõusoleku anda üle ja võtta vastu Lepingus nimetatud intellektuaalse omandi õigused ilma, et selleks oleks vaja teha täiendavaid tahteavaldusi või sõlmida täiendavaid lepinguid, isegi juhul, kui vastavad õigused tekivad või lähevad üle tulevikus. Täitja on kohustatud väljastama kirjaliku kinnituse Tellijale eelnimetatud õiguse üleandmise või litsentsimise kohta seitsme (7) päeva jooksul alates Tellijalt vastava nõude saamisest. 7.6. Tellija võib vastuvõetud Tööde autoriõigusi teostada mistahes olemasolevas või hiljem loodud keskkonnas, toel või formaadis. 7.7. Lepingu täitmisel kolmandatele isikutele kuuluvate komponentide (tarkvara) kasutamise osas juhinduvad Osapooled nende kasutamise litsentsitingimustest. Täitja kinnitab, et eelistab Tööde teostamisel selliseid kolmandatele isikutele kuuluvaid komponente, mille kasutamine ei too Tellijale kaasa täiendavaid litsentsitasusid või piiranguid tarkvara kasutamisel (v.a. juhul, kui nimetatud komponentide kasutamine on ette nähtud Täitja pakkumuses). 7.8. Täitja võib kasutada Tööde teostamiseks kolmandatele isikutele kuuluvaid komponente vaid Tellija eelneval kirjalikul nõusolekul. Kirjaliku nõusoleku taotlemisel on Täitja kohustatud esitama Tellijale litsentsi hinna, litsentsitingimused ja andmed lähtekoodi kättesaamise võimaluse kohta. 7.9. Tasu intellektuaalse omandi õiguste Tellijale ülemineku ja litsentside eest sisaldub Lepingu järgi tasumisele kuuluva maksumuses ning Täitjal ei ole õigust nõuda täiendavat tasu nende õiguste üleandmise ega litsentsimise eest (sh Lepingu sõlmimise ajal tundmatute kasutusviiside lubamise eest tulevikus). 7.10. Lepinguga reguleerimata autoriõiguse küsimustes lähtutakse Eesti Vabariigis kehtivatest autoriõigusealastest õigusaktidest. 8. Tööde üleandmine ja vastuvõtmine 8.1. Tööde üleandmise lõpptähtajaks on 12.05.2024.a. 8.2. Vastuvõtmiseks valmis Tööd peavad vastama Lepingus sätestatud tingimustele. 8.3. Tööde vastuvõtmine tähendab Tellija poolt Akti allkirjastamist, millega ta kinnitab, et Tööd vastavad Lepingu tingimustele. 8.4. Tööd antaks üle ja võetakse vastu vastavalt Lepingu Lisale 3 „Tööde ajakava“ järgmiselt: 8.4.1. Ettevalmistusetapp: 13.11.2023 – 26.11.2023; 8.4.2. I etapp: 27.11.2023 – 04.02.2024; 8.4.3. II etapp: 05.02.2024 – 31.03.2024; 4 8.4.4. III etapp: 01.04.2024 – 12.05.2024. 8.5. Osade kaupa Tööde vastuvõtmine ei mõjuta Täitja kohustust täita kõiki Lepingus ettenähtud kohustusi. Tööde osa vastuvõtmine ei tingi iseenesest ega kohusta Tööde kui terviku vastuvõtmist juhul, kui Tööd ei vasta Lepingus sätestatud tingimustele. 8.6. Täitja vastutab Tööde juhusliku hävimise või kahjustumise eest kuni Tööde üleandmiseni. 8.7. Tööde valmimise järgselt annab Täitja need Tellijale üle vastuvõtmiseks. 8.8. Tööde üleandmise kohta koostab Täitja Akti, milles näidatakse muuhulgas ära üleandmise kuupäev, teostatud Tööd ning vajaduse korral neis esinevad puudused. 8.9. Tööde üleandmine Tellijale ei ole käsitatav selle vastuvõtmisena Tellija poolt. 8.10. Tellija võtab Täitja poolt Aktiga esitatud Tööd vastu ja allkirjastab Akti või keeldub Tööde vastuvõtmisest. Tööde vastuvõtmisest keeldumise korral esitab Tellija Täitjale puuduste kirjelduse ja määrab nende kõrvaldamiseks mõistliku tähtaja. Tööde vastuvõtmisest keeldumisest teatamise aeg on 10 (kümme) päeva alates Akti esitamisest Täitja poolt. Kui nimetatud tähtaja jooksul ei ole Tellija esitanud Täitjale vastuväiteid Töödes esinevate puuduste kirjeldusega, loetakse Tööd Tellija poolt vastuvõetuks. 8.11. Tööde puuduste kõrvaldamise kulud kannab Täitja. 8.12. Parandatud Tööde üleandmine toimub samuti Tööde üleandmiseks ettenähtud korras (käesoleva Lepingu punktid 8.8. – 8.10). 8.13. Täitja poolt üle antud Tööd, mida Tellijal ei ole selles olevate puuduste tõttu võimalik kasutada või sellest tulenevalt on Lepingu eesmärgi saavutamine Tellija jaoks takistatud, ei loeta tähtaegselt üleantuks ning Tellijal on õigus nõuda sellise lepingurikkumise korral Täitjalt leppetrahvi Lepingus sätestatud korras ja määrades. 8.14. Juhul, kui Täitja poolt üle antud puudustega Töid on Tellijal võimalik osaliselt või täielikult kasutada ning Lepingu eesmärgi saavutamine ei ole nendest puudustest hoolimata Tellija jaoks takistatud, on Tellijal õigus Tööd vastu võtta osaliselt. Sellisel juhul fikseeritakse Osapoolte poolt Aktis Tellija poolt vastuvõetud Tööd ning Tellija esitab Täitjale tuvastatud puuduste kirjeldused koos nende kõrvaldamiseks määratud mõistlike tähtaegadega. 9. Garantii 9.1. Täitja annab Töödele 12-kuulise garantii alates kõigi nõuetekohaselt teostatud Tööde üleandmisest-vastuvõtmisest. 9.2. Garantii alla kuuluvad muuhulgas ka puudused dokumentatsioonis. Puudusteks loetakse loogilised vead või vastuolud dokumentatsiooni erinevates osades, ebatäpsused või dokumentatsiooni puuduvad osad. 9.3. Garantiitööde teostamise tingimused on sätestatud Lepingu Lisas 2 „Tehniline kirjeldus“. 10. Tööde maksumus ja maksetingimused 10.1. Tööde kogumaksumus on 100 000 (ükssada tuhat) eurot, millele lisandub käibemaks. 10.2. Lepingus fikseeritud tasud on Täitja ainsad tasud seoses Lepinguga ning need ei ole seatud sõltuvusse inflatsioonist, tööjõu või muude vahendite kallinemisest või mistahes muudest teguritest ning tasusid võib muuta üksnes Osapoolte kirjaliku kokkuleppega õigusaktides lubatud juhtudel ja korras. 5 10.3. Tööde eest tasutatakse osade kaupa peale Lepingu punktis 8.4. sätestatud Tööde üleandmise-vastuvõtmise Akti mõlemapoolselt allkirjastamist Täitja poolt esitatud arve alusel järgmiselt: 10.3.1. Ettevalmistusetapp - 13 100 (kolmteist tuhat ükssada) eurot, millele lisandub käibemaks; 10.3.2. I etapp – 31 500 (kolmkümmend üks tuhat viissada) eurot, millele lisandub käibemaks; 10.3.3. II etapp – 29 000 (kakskümmend üheksa tuhat) eurot, millele lisandub käibemaks; 10.3.4. III etapp – 26 400 (kakskümmend kuus tuhat nelisada) eurot, millele lisandub käibemaks; 10.4. Tellija tasub Lepingust tulenevad tasud Täitja poolt esitatud arvel märgitud kuupäevaks. Maksetähtaeg ei tohi olla lühem kui 21 (kakskümmend üks) kalendripäeva. Arve tasumine eeldab Täitja kõigi Lepingu järgsete kohustuste täitmist ning teostatud Tööde või Tööde osa vastuvõtmist Tellija poolt. 10.5. Arved esitatakse ja võetakse vastu elektroonilisel kujul ning e-arvetena. E-arve loetakse laekunuks selle laekumise kuupäevast. 11. Vastutus 11.1. Osapooled vastutavad Lepinguga võetud kohustuste täitmata jätmise või mittekohase täitmise eest Eesti Vabariigi õigusaktides ning käesolevas Lepingus ettenähtud korras. 11.2. Lepingust või seadusest tuleneva õiguse või õiguskaitsevahendi mittekasutamine või selle kasutamisega viivitamine ei tähenda nimetatud õigusest või õiguskaitsevahendist või muudest õigustest või õiguskaitsevahenditest loobumist. Lepinguga seotud mis tahes loobumised on kehtivad ainult siis, kui need on selgesõnaliselt ja kirjalikult väljendatud. 11.3. Osapool on kohustatud hüvitama Lepinguga võetud kohustuste täitmata jätmise või mittekohase täitmisega teisele Osapoolele tekitatud kahju. 11.4. Täitja vastutab Tööde teostamise kvaliteedi, töötulemuste õige kajastamise ja kavandatud eesmärkide saavutamise eest. Täitja pakutud lahendused peavad olema asjakohased ning arvestama Eestis kehtivaid õigusakte, samuti rahvusvahelisi norme. Täitja ei vastuta vigade eest, mis tulenevad Tellija esitatud valedest või mittetäielikest lähtematerjalidest. 11.5. Kui Täitja ei anna Töid üle ettenähtud kokkulepitud tähtajaks, on Täitja kohustatud Tellija nõudmisel tasuma leppetrahvi 0,1% päevas vastava Töö maksumusest iga üleandmisega viivitatud kalendripäeva eest, kuid mitte rohkem kui 20% vastava Töö maksumusest. 11.6. Kui Tellija ei tasu arvet tähtaegselt, on ta kohustatud tasuma viivist 0,1% päevas tasumisega viivitatud summast, kuid mitte rohkem kui 20 % vastava Töö maksumusest. Viivis kuulub tasumisele juhul, kui Täitja on kirjalikult esitanud viivise nõude. Arve loetakse tasutuks alates raha laekumisest Täitja arveldusarvele. 11.7. Lepingu olulise rikkumise korral on Osapoolel õigus nõuda teiselt Osapoolelt leppetrahvi, milleks on 300 eurot iga Lepingujärgse kohustuse täitmata jätmise eest. 11.8. Oluliseks lepingurikkumiseks loetakse muu hulgas järgmisi rikkumisi: 11.8.1. Osapool ei täida mis tahes Lepingust tulenevat kohustust teise Osapoole poolt Lepingust tuleneva vastava kohustuse täitmiseks antud täiendava mõistliku tähtaja jooksul; 11.8.2. Täitjal puuduvad Lepingu täitmiseks vajalikud õigused (seal hulgas load, litsentsid, intellektuaalomandi õigused jms); 11.8.3. Osapool on rikkunud konfidentsiaalsuskohustust; 6  11.8.4. Tellija on viivituses Lepingus kokku lepitud maksetähtajaga rohkem kui 60 (kuuskümmend) kalendripäeva; 11.8.5. Täitja ei ole kooskõlastanud Tellijaga projektimeeskonna liikme vahetust. 11.9. Konfidentsiaalsuse nõude rikkumisel on Osapoolel, kellele tekitati kahju, õigus nõuda süüdiolevalt Osapoolelt otsese varalise kahju hüvitamist, samuti õigus Leping üles öelda. 11.10. Osapoole rahaline koguvastutus lepingu täitmisest tekkivate kõigi nõuete eest kokku ei tohi ületada lepingu kogumaksumust, v.a tahtliku rikkumise korral. 11.11. Osapool peab teavitama teist Osapoolt leppetrahvinõudest kahe (2) kuu jooksul arvates ajast, mil ta sai teada leppetrahvi nõudmise õiguse tekkimisest. Osapool on kohustatud tasuma leppetrahvi 14 (neljateistkümne) päeva jooksul arvates teiselt Osapoolelt sellekohase nõude saamisest. Kui Osapoole hinnangul on leppetrahvi nõue alusetu, on ta kohustatud 14 (neljateistkümne) päeva jooksul oma seisukohta kirjalikult selgitama. Leppetrahvi nõudmine ei mõjuta Osapoole õigust nõuda teiselt Osapoolelt tema lepingujärgsete kohustuste täitmist ning kahju hüvitamist või kasutada muid seadusest tulenevaid õiguskaitsevahendeid. Kahju hüvitamist saab nõuda osas, mida leppetrahv ei kata. 11.12. Lisaks leppetrahvi nõudele või leppetrahvi asemel on Tellijal õigus: 11.12.1. nõuda Täitjalt Lepingu mittenõuetekohasel täitmisel, et Täitja kõrvaldaks puudused; 11.12.2. nõuda oluliste puuduste, samuti puuduste kõrvaldamise ebaõnnestumise korral, et Täitja teeks uued Tööd või keelduda vastuvõtmisest ning Leping lõpetada; 11.12.3. võtta Täitja pakutud Tööd vastu ning alandada vastavalt hinda. 11.13. Tahtlikult tekitatud kahju eest vastutavad Osapooled täies ulatuses. 11.14. Täitja vastutab autori isiklike õiguste ülekantavuse eest. 12. Vääramatu jõud 12.1. Osapoole kohustuste mittetäitmist või mittenõuetekohast täitmist ei loeta rikkumiseks, kui selle põhjuseks oli vääramatu jõud. Vääramatu jõuna käsitavad Osapooled võlaõigusseaduses nimetatud asjaolusid. 12.2. Osapool, kelle tegevus Lepingujärgsete kohustuste täitmisel on takistatud vääramatu jõu asjaolude tõttu, on kohustatud sellest koheselt kirjalikult teatama teistele Osapooltele. Vääramatu jõu asjaolude ilmnemisel pikeneb Lepingu täitmise lõpptähtaeg nimetatud asjaolude esinemise perioodi võrra. Osapool peab vääramatu jõu asjaolude äralangemisel asuma viivitamatult Lepingut täitma. 13. Lepingu jõustumine, muutmine ja lõppemine 13.1. Leping jõustub selle sõlmimisest. Leping loetakse sõlmituks hilisemast allakirjutamise kuupäevast ja kehtib kuni kõigi lepinguliste kohustuste nõuetekohase täitmiseni Osapoolte poolt või lõppemiseni muul Lepingus ettenähtud alusel. 13.2. Lepingu muutmises võivad Osapooled kokku leppida üksnes riigihangete seaduses ettenähtud juhtudel. 13.3. Osapooltel on õigus Leping üles öelda, teatades sellest teistele Osapooltele kirjalikult 14 (neljateistkümne) päeva ette järgmistel juhtudel: 13.3.1. teine Osapool on toime pannud olulise lepingurikkumise ega ole rikkumist kõrvaldanud või heastanud 30 (kolmekümne) kalendripäeva jooksul kannatanud Osapoolelt vastava nõude saamisest arvates; 7  13.3.2. Täitja suhtes on algatatud pankrotimenetlus, pankrot on välja kuulutatud, Täitja varad arestitakse või Täitja finantsseisund halveneb oluliselt ja see halvenemine muudab vähetõenäoliseks Lepingu nõuetekohase täitmise. 13.4. Lepingu ülesütlemisel teostavad Osapooled kõik Tööde teostamise kulude ja arvete tasaarveldused 14 (neljateistkümne) päeva jooksul alates Lepingu lõpetamise kuupäevast, juhindudes sealjuures faktiliselt tehtud kulutustest ja nõuetekohaselt teostatud Töödest. 14. Lahkarvamuste lahendamine 14.1. Lepingust tulenevad vaidlused lahendatakse eelkõige Osapoolte vahelise kokkuleppega. Kokkuleppe mittesaavutamisel pöördutakse lahenduse saamiseks Harju Maakohtusse. 15. Osapoolte kontaktisikud: 15.1. Täitja: Raido Valdmaa, projektijuht, e-posti aadress: [email protected], telefon: +372 556 78 367. 15.2. Tellija: Kreet Solnask, projektijuht, e-posti aadress: [email protected], telefon: +372 556 90 258. Täitja: Tellija: OÜ AlphaGIS Eesti Geoloogiateenistus Veerenni 40a, 10138, Tallinn F. R. Kreutzwaldi 5 44314, Rakvere Registrikood 11026468 Registrikood 77000387 Telefon: +372 656 4228 Telefon: +372 630 2333 E-post: [email protected] E-post: [email protected] Aivo Vard Sirli Sipp Kulli Juhatuse liige Direktor /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ 8  1 Hankelepingu eesmärk ja ese ............................................................................................................... 2 2 Tellitavad tööd ja tulemid...................................................................................................................... 2 2.1 Puuraugu puursüdamike, analüüside ja proovide andmete vaatamine ja muutmine .................. 2 2.1.1 Funktsionaalsed nõuded puuraugu, puursüdamiku, geoloogilise kirjelduse, proovide, analüüside ja failide detailvaadetele..................................................................................................... 4 2.1.1.1 Puuraugu detailvaade ....................................................................................................... 4 2.1.1.2 Tab “Puursüdamikud” ja puursüdamiku detailvaade ........................................................ 7 2.1.1.3 Tab “Geoloogiline kirjeldus” ja geoloogilise kirjelduse detailvaade.................................. 8 2.1.1.4 Tab “Proovid” ja proovi detailvaade................................................................................ 10 2.1.1.5 Tab “Analüüsid” ja analüüside/analüüsitulemite detailvaade ........................................ 12 2.1.1.6 Tab “Failid” ...................................................................................................................... 14 3 Tehnilise lahenduse ja arhitektuuri kirjeldus ...................................................................................... 15 4 Muud nõuded arendatavale veebirakendusele .................................................................................. 16 4.1 Funktsionaalne kasutatavus ........................................................................................................ 17 5 Tööde teostamise põhimõtted ja ajakava ........................................................................................... 17 6 Meeskonna vastavustingimused ......................................................................................................... 19 7 Nõuded garantiile................................................................................................................................ 20 HD Lisa 2 TEHNILINE KIRJELDUS Hankija: Eesti Geoloogiateenistus Hankemenetluse nimetus: „Geoloogia andmekogu kasutajaliides“ 1 Hankelepingu eesmärk ja ese Hankelepingu eesmärgiks on luua Eesti Geoloogiateenistuse (edaspidi EGT) töötajatele töövahend geoloogia andmekogu (edaspidi GEA) andmebaasis olevate andmete vaatamiseks ja muutmiseks. Täpsemalt on hankelepingu fookuses GEA andmebaasist puurauguga seotud andmete kättesaadavaks tegemine. 2 Tellitavad tööd ja tulemid Käesoleva hankelepingu alusel hangitakse analüüsi-, projekteerimis-, programmeerimis-, testimis-, juurutus-, koolitus- ja projektijuhtimistööd puurauguga seotud andmete vaatamise ja sisestamise veebirakenduse realiseerimiseks. Projekti tulemina peab olema realiseeritud kogu järgnevalt kirjeldatud tööprotsesside läbimist toetav veebirakendus, mis vastab käesolevas tehnilises kirjelduses toodud nõuetele, on Tellija poolt testkeskkonnas testitud ja vastu võetud. Vastu võetud rakenduse lähtekood peab olema üleval Tellijaga kokku lepitud versioonihalduse keskkonnas (GIT-i repos). Projekti üheks tulemiks on kindlasti ka projekti vältel tekkiv dokumentatsioon (koosolekute memod, projektiplaan, kasutuslood, prototüübi vaated, testiraportid, süsteemi tehniline kirjeldus jne), mille koosseisus ja detailsuses lepitakse Teostajaga kokku projekti alguses. Iga viidet, mis Hankija teeb käesolevas dokumendis mõnele riigihangete seaduse paragrahvi 88 lõikes 2 nimetatud alusele kui pakkumuse tehnilisele kirjeldusele vastavuse kriteeriumile või kui on nimetatud kindlat ostuallikat, protsessi, kaubamärki, patenti, tüüpi, päritolu või tootmisviisi, tuleb lugeda selliselt, et see on täiendatud märkega „või sellega samaväärne“. 2.1 Puuraugu puursüdamike, analüüside ja proovide andmete vaatamine ja muutmine Puurauguga seotud andmete kättesaadavaks tegemiseks GEA andmebaasist on vaja luua veebirakendus, mis võimaldab otsida, filtreerida ja muuta puurauguga seotud andmeid. Antud rakendus saab olema esimeses etapis kasutatav Eesti Geoloogiateenistuse siseselt. Funktsionaalsete nõuete visualiseerimiseks kasutatakse TalTechi poolt arendatud sarnase lahenduse pilte (Geocollections of Estonia: Localities). Antud tehnilises kirjelduses kasutatud TalTechi lahenduse pildid on illustratiivsed ja nendele viitamine ei tähenda seda, et soovitakse üks-ühele sama lahendust. Joonis 1. Puuraugu andmete otsimise, vaatamise ja muutmise üldine tööprotsess Joonisel 1 on kujutatud üldist tööprotsessi, kuidas kasutaja hakkab loodavat süsteemi kasutama. Protsess algab sellega, et kasutajal tekib vajadus, kas vaadata ja/või muuta puurauguga seotud erinevaid andmeid. Antud protsessi skoobis ei ole puuraugu geograafilise asukoha andmete muutmine (st loodav rakendus ei pea toetama puuraugu koordinaatide sisestamist ja muutmist). Selleks, et oleks võimalik puuraugu andmeid vaadata, peab olema täidetud tingimus, et need andmed on GEA andmebaasis olemas. Kasutaja avab kõigepealt veebirakenduse ning seejärel asub konkreetset puurauku otsima. Otsida on võimalik kiirotsingu vahendusel (nt sisestatakse otsingulahtrisse puuraugu ID) või kõikidele puuraukudele teatud filtreid rakendades ning seeläbi kuvatavate puuraukude kirjete hulka vähendades. Kui sobilik puurauk leitakse, siis liigub kasutaja puuraugu detailvaatele. Detailvaatel kuvatakse puuraugu üldandmed ja erinevate vahelehtede (edaspidi tab) all antud puurauguga seotud puursüdamike andmed, geoloogiliste üksuste kirjeldused, proovide andmed, analüüside ja analüüsitulemuste andmed ning puurauguga seotud failid. Sõltuvalt sellest, mida kasutajal on vaja vaadata/muuta, liigub ta kas puuraugu üldandmetele või ühele eelnevalt mainitud tab-idest. Puuraugu üldandmete vaatamine/muutmine ja kõikide erinevatel tab-idel andmete vaatamised/muutmised on lahti kirjeldatud erinevates alamprotsessides. Antud üldise tööprotsessi puhul on oluline see, et kasutajal võib olla vajadus korduvalt ühe puuraugu kohta erinevaid andmeid vaadata/muuta ning ka erinevate puuraukude kohta andmeid otsida, vaadata ja/või muuta. Antud tööprotsess lõppeb sellega, kui kasutaja on puuraugu andmetega tutvunud või vajalikud puuraugu andmetega seotud muudatused GEA andmebaasi sisestanud. Joonis 2. Avakuva näidis geoloogia.info portaalist Nõuded avakuvale: - Kasutajal peab olema võimalik kiirotsingu vahendusel otsida puuraugu nime ja numbri järgi üles vajalik puurauk. - Kõik GEA andmebaasis asuvad puuraugud peavad olema kuvatud avakuvale tabelina ja kaardina. Kaardi täpne funktsionaalsus lepitakse kokku detailanalüüsi käigus. - Tabel peab olema pagineeritud ning kasutaja peab saama ise muuta kui palju kirjeid korraga ühe tabeli lehele kuvatakse. - Tabelis kajastuvad väljad lepitakse kokku detailanalüüsi käigus. - Iga tabelis kuvatav puurauk peab kajastuma lingina, mis viib edasi konkreetse puuraugu detailvaatesse. - Tabeli kõrvale peab olema võimalik kuvada filtreid, mis filtreerivad kuvatud tabeli ja kaardi sisu. - Filtrite koosseis lepitakse kokku projekti detailanalüüsi raames. - Filtritena peab saama kuvada välju GEA andmebaasi erinevatest tabelitest. - Filtrites tehtud valikud peavad filtreeritud vaatel säilima juhul, kui kasutaja liigub järgmisele kuvale/vaatele ning tuleb tagasi algsele vaatele. - Filtrites tehtud valikud peavad kasutaja poolt olema ühe nupuga lähtestatavad. - Filtrite paneeli peab saama ära peita (st tabelit kuvatakse kogu brauseriakna ulatuses) ning uuesti nähtavale tuua. 2.1.1 Funktsionaalsed nõuded puuraugu, puursüdamiku, geoloogilise kirjelduse, proovide, analüüside ja failide detailvaadetele 2.1.1.1 Puuraugu detailvaade Joonis 3. Puuraugu detailvaate näidis geoloogia.info portaalist Joonis 4. Puuraugu üldinfo vaatamise/muutmise tööprotsess Joonis 4 kajastab puuraugu üldinfo vaatamise ja muutmise tööprotsessi. Protsess algab sellega, et kasutajal on vajadus vaadata ja/või muuta puuraugu üldinfo andmeid. Eeltingimusena peab olema täidetud see, et kasutaja on juba liikunud konkreetse puuraugu detailvaatele. Detailvaatel liigub kasutaja puuraugu üldinfo vaatamiseks/muutmiseks puuraugu üldinfo plokile. Üldinfo plokil on kasutajal võimalik:  kuvatavate andmeväljadega tutvuda,  ja/või liikuda puurauguga seotud Eesti Geoloogiafondi aruandega tutvuma,  ja/või muuta teatud puurauguga seotud andmevälju. Kui kasutaja muudab andmevälju, siis peavad need muudatused salvestuma GEA andmebaasi. Tööprotsess lõppeb sellega, et kasutaja on tutvunud puuraugu üldinfoga ja/või muutnud vajadusel puuraugu üldandmeid. Nõuded puuraugu detailvaatele - Puuraugu detailvaade peab koosnema järgmistest plokkidest: o puuraugu üldinfo; o kaardikomponent, millel kuvatakse puuraugu asukohta; o Tab “Puursüdamikud”, o Tab “Geoloogiline kirjeldus”, o Tab “Proovid”, o Tab “Analüüsid” o Tab “Failid”. - Üldinfo plokis peab kasutaja saama kokkulepitud välju muuta (st kasutaja peab saama sisse lülitada redigeerimisrežiimi). Kõik antud kuval tehtud muudatused peavad jõudma tagasi GEA andmebaasi. Muudetavate väljade koosseis, vaikeväärtused, domeenid, väljade pikkused ning väljadevahelised kontrollid lepitakse kokku detailanalüüsi käigus. Iga veebivormi kaudu tehtud muudatuse kohta, peab GEA andmebaasi salvestuma info andmete muutja ja muutmise aja kohta. - Puuraukude puhul, millel on olemas aruanne Eesti Geoloogiafondis https://fond.egt.ee/fond/, peab saama üldinfo vaatest seotud lingi kaudu liikuda Eesti Geoloogiafondi konkreetse aruande kuvale. - Tab “Puursüdamikud” all kuvatakse antud puuraugu puursüdamiku põhiinfo (täpne andmeväljade kooseis lepitakse kokku detailanalüüsi käigus) GEA andmebaasist. - Tab “Geoloogiline kirjeldus” all kuvatakse antud puurauguga seotud geoloogiliste üksuste põhiinfo (täpne andmeväljade kooseis lepitakse kokku detailanalüüsi käigus). - Tab “Proovid” all kuvatakse antud puurauguga seotud proovide ja mõõtmiste põhiinfo (täpne andmeväljade kooseis lepitakse kokku detailanalüüsi käigus). - Tab “Analüüsid” all kuvatakse antud puurauguga seotud analüüside ja analüüsitulemuste põhiinfo (täpne andmeväljade kooseis lepitakse kokku detailanalüüsi käigus). - Tab “Failid” all kuvatakse kõik antud puurauguga seotud erinevaid manused ning manuste metainfo (täpne andmeväljade kooseis lepitakse kokku detailanalüüsi käigus). - Kõikidel tab-idel kuvatud tabelid peavad olema pagineeritud ning kasutaja peab saama ise muuta kui palju kirjeid korraga ühe tabeli lehele kuvatakse.  - Kõikidel tab-idel kuvatud tabelitest peab saama kiirotsinguga ja filtrite vahendusel objekte otsida. - Kõikidel tab-idel kuvatud tabelite kõrvale peab olema võimalik kuvada filtreid, mis filtreerivad kuvatud tabeli sisu. - Filtrite koosseis lepitakse kokku projekti detailanalüüsi raames. - Filtritena peab saama kuvada välju GEA andmebaasi erinevatest tabelitest. - Filtrites tehtud valikud peavad filtreeritud vaatel säilima juhul, kui kasutaja liigub järgmisele kuvale/vaatele ning tuleb tagasi algsele vaatele. - Filtrites tehtud valikud peavad kasutaja poolt olema ühe nupuga lähtestatavad. - Filtrite paneeli peab saama ära peita (st tabelit kuvatakse kogu brauseriakna ulatuses) ning uuesti nähtavale tuua. 2.1.1.2 Tab “Puursüdamikud” ja puursüdamiku detailvaade Joonis 5. Puursüdamiku andmete vaatamise/muutmise tööprotsess Joonis 5 kajastab puursüdamiku andmete vaatamise ja/või muutmise tööprotsessi. Protsess algab kasutaja vajadusest puursüdamiku andmeid vaadata ja/või muuta. Kasutaja liigub puuraugu detailvaatel puursüdamiku tab-ile ning kõigepealt tutvub antud puurauguga seotud erinevate puursüdamike atribuutinfoga. Puursüdamike atribuutinfo tabelis on kasutajal võimalik kogu tabelis kuvatav kõikide puursüdamikega seotud info failina alla laadida ja/või minna ühe konkreetse puursüdamiku detailinfot muutma. Kui kasutajal on vaja muuta ühe konkreetse puursüdamiku detailinfot, siis ta kõigepealt otsib puursüdamike koondtabelist (kiirotsingu või filtrite abil) välja teda huvitava puursüdamiku ning seejärel liigub selle puursüdamiku detailvaatele. Puursüdamiku detailvaatel on kasutajal võimalik:  puursüdamiku atribuutandmeid vaadata/muuta,  ja/või puursüdamikuga seotud faile (puursüdamiku pildid) vaadata/muuta. Juhul kui kasutajal on vaja puursüdamike faile vaadata/muuta, on tal võimalus puursüdamikuga seotud pildi eelvaadetega tutvuda ning seejärel pilte alla laadida, kustutada või uut pilti üles laadida. Kui kasutaja on puursüdamiku detailvaatel teinud muudatusi, siis peavad need muudatused kindlasti GEA andmebaasi salvestuma. Antud tööprotsess lõppeb sellega, et kasutaja on tutvunud puursüdamike infoga ja/või muutnud vajadusel puursüdamiku andmeid. Nõuded - Puuraugu detailvaatest tabil “Puursüdamikud” kuvatavat puursüdamike atribuutinfot peab olema kasutajal võimalik .csv failina alla laadida. - Puuraugu detailvaatest tabil “Puursüdamikud” konkreetsele puursüdamikule klikkides, peab kasutaja saama liikuda valitud puursüdamiku detailvaatesse. - Puursüdamiku detailvaade koosneb puursüdamiku atribuutandmetest (täpne andmekooseis lepitakse kokku detailanalüüsi käigus) ning antud puursüdamikuga seotud piltidest. - Kasutaja peab saama puursüdamiku detailvaates kuvatavat atribuutinfot vaadata ja muuta (st kasutaja saab sisse lülitada redigeerimisrežiimi). Kõik antud kuval tehtud muudatused peavad jõudma tagasi GEA andmebaasi. Muudetavate väljade kooseis, vaikeväärtused, domeenid ja väljade pikkused ning väljadevahelised kontrollid lepitakse kokku detailanalüüsi käigus. Iga veebivormi kaudu tehtud muudatuse kohta peab GEA andmebaasi salvestuma info andmete muutja ja muutmise aja kohta. - Tabeli kõrvale peab olema võimalik kuvada filtreid, mis filtreerivad kuvatud tabeli sisu. - Filtrite koosseis lepitakse kokku projekti detailanalüüsi raames. - Filtritena peab saama kuvada välju GEA andmebaasi erinevatest tabelitest. - Filtrites tehtud valikud peavad filtreeritud vaatel säilima juhul, kui kasutaja liigub järgmisele kuvale/vaatele ning tuleb tagasi algsele vaatele. - Filtrites tehtud valikud peavad kasutaja poolt olema ühe nupuga lähtestatavad. - Filtrite paneeli peab saama ära peita (st tabelit kuvatakse kogu brauseriakna ulatuses) ning uuesti nähtavale tuua. - Kasutaja peab saama puursüdamiku detailvaates kuvatavaid pilte vaadata ja alla laadida, kustutada ja täiendavaid pilte üles laadida. 2.1.1.3 Tab “Geoloogiline kirjeldus” ja geoloogilise kirjelduse detailvaade Joonis 6. Geoloogilise kirjelduse andmete vaatamise/muutmise tööprotsess Joonis 6 kajastab geoloogilise kirjelduse andmete vaatamise ja/või muutmise tööprotsessi. Protsess algab kasutaja vajadusest geoloogilise kirjelduse andmeid vaadata ja/või muuta. Kasutaja liigub puuraugu detailvaatel geoloogilise kirjelduse tab-ile ning kõigepealt tutvub antud puurauguga seotud geoloogiliste üksuste atribuutinfoga. Geoloogiliste üksuste atribuutinfo tabelis on kasutajal võimalik kogu tabelis kuvatav kõikide geoloogiliste üksustega seotud info failina alla laadida ja/või minna ühe konkreetse geoloogilise üksuse detailinfot muutma. Kui kasutajal on vaja vaadata ja/või muuta ühe konkreetse geoloogilise üksuse detailinfot, siis ta kõigepealt otsib geoloogiliste üksuste koondtabelist (kiirotsinguga või filtrite vahendusel) välja teda huvitava geoloogilise üksuse. Leitud geoloogilise üksusega on kasutajal võimalik:  liikuda antud geoloogilise üksuse detailvaatele ja muuta olemasoleva geoloogilise üksuse kirjeldust,  ja/või kustutada olemasolev geoloogiline üksus,  ja/või lisada uus geoloogiline üksus. Kui kasutaja on geoloogilise üksuse detailvaatel teinud muudatusi, siis peavad need muudatused kindlasti GEA andmebaasi salvestuma. Antud tööprotsess lõppeb sellega, et kasutaja on tutvunud geoloogiliste üksuste infoga ja/või muutnud vajadusel geoloogilise üksuse kirjelduse andmeid. Nõuded - Puuraugu detailvaatest tabil “Geoloogiline kirjeldus” olevat geoloogiliste üksuste atribuutinfot peab olema võimalik .csv failina alla laadida. - Kasutajal peab olema võimalik tabil “Geoloogiline kirjeldus” lisada uusi geoloogilisi üksuseid ja/või kustutada olemasolevaid geoloogilisi üksuseid. - Puuraugu detailvaatest tabil “Geoloogiline kirjeldus” konkreetsele geoloogilisele üksusele klikkides peab kasutaja saama liikuda valitud geoloogilise üksuse detailvaatesse. - Geoloogilise üksuse detailvaade koosneb antud üksuse geoloogilise kirjelduse atribuutandmetest (täpne andmekooseis lepitakse kokku detailanalüüsi käigus). - Kasutaja peab saama geoloogilise üksuse detailvaates kuvatavat infot vaadata ja muuta (st kasutaja saab sisse lülitada redigeerimisrežiimi). - Kõik geoloogilise üksuse detailvaatel tehtud muudatused peavad jõudma tagasi GEA andmebaasi. Muudetavate väljade koosseis, vaikeväärtused, domeenid, väljade pikkused ning väljadevahelised kontrollid lepitakse kokku detailanalüüsi käigus. Iga veebivormi kaudu tehtud muudatuse kohta, peab GEA andmebaasi salvestuma info andmete muutja ja muutmise aja kohta. - Tabeli kõrvale peab olema võimalik kuvada filtreid, mis filtreerivad kuvatud tabeli sisu. - Filtrite koosseis lepitakse kokku projekti detailanalüüsi raames. - Filtritena peab saama kuvada välju GEA andmebaasi erinevatest tabelitest. - Filtrites tehtud valikud peavad filtreeritud vaatel säilima juhul, kui kasutaja liigub järgmisele kuvale/vaatele ning tuleb tagasi algsele vaatele. - Filtrites tehtud valikud peavad kasutaja poolt olema ühe nupuga lähtestatavad. - Filtrite paneeli peab saama ära peita (st tabelit kuvatakse kogu brauseriakna ulatuses) ning uuesti nähtavale tuua. 2.1.1.4 Tab “Proovid” ja proovi detailvaade Joonis 7. Proovide detailvaate näidis portaalist geoloogia.info Joonis 8. Proovide andmete vaatamise/ muutmise tööprotsess Joonis 8 kajastab proovide andmete vaatamise ja/või muutmise tööprotsessi. Protsess algab kasutaja vajadusest proovide andmeid vaadata ja/või muuta. Kasutaja liigub puuraugu detailvaatel proovide tab- ile ning kõigepealt tutvub antud puurauguga seotud erinevate proovide atribuutinfoga. Proovide atribuutinfo tabelis peab kasutajal olema võimalik kogu tabelis kuvatav kõikide proovidega seotud info failina alla laadida ja/või minna ühe konkreetse proovi detailinfot muutma. Kui kasutajal on vaja muuta ühe konkreetse proovi detailinfot, siis ta kõigepealt otsib proovide koondtabelist (nt. kiirotsinguga) välja teda huvitava proovi ning seejärel liigub selle proovi detailvaatele. Proovi detailvaatel peab kasutajal olema võimalik:  proovi atribuutandmeid vaadata/muuta,  ja/või prooviga seotud faile vaadata/muuta,  ja/või prooviga seotud analüüse vaadata. Juhul kui kasutajal on vaja prooviga seotud faile vaadata/muuta, on tal omakorda veel kolm valikut, mida proovidega seotud failidega teha:  prooviga seotud faile alla laadida,  ja/või prooviga seotud olemasolevat faili kustutada,  ja/või prooviga seotud uut faili üles laadida. Proovi detailvaates kuvatakse eraldi tab-ina prooviga seotud analüüsid ning kasutajal peab olema võimalik proovi detailvaate analüüside tab-ilt liikuda konkreetset analüüsi vaatama ja muutma. Analüüside vaatamine ja muutmine on kirjeldatud eraldi analüüside andmete vaatamise/muutmise tööprotsessina ja sellepärast on antud tööprotsessis viide ka nimetatud tööprotsessile. Kui kasutaja on proovi detailvaatel teinud muudatusi, siis peavad need muudatused kindlasti GEA andmebaasi salvestuma. Antud tööprotsess lõppeb sellega, et kasutaja on tutvunud proovide infoga ja/või muutnud vajadusel proovi andmeid. Nõuded - Puuraugu detailvaatest tab-il “Proovid” olevat proovide atribuutinfot peab olema võimalik .csv failina alla laadida. - Puuraugu detailvaatest tab-il “Proovid” konkreetsele proovile klikkides, peab kasutaja saama liikuda valitud proovi detailvaatele. - Proovi detailvaade koosneb proovi atribuutandmetest (täpne andmekoosseis lepitakse kokku detailanalüüsi käigus), antud prooviga seotud failidest ja analüüsidest. - Kasutaja peab saama proovi detailvaatel valitud proovi kohta kuvatavat infot muuta (st kasutaja saab sisse lülitada redigeerimisrežiimi). - Kasutaja peab saama proovi detailvaatelt liikuda konkreetse prooviga seotud analüüsi detailvaatele, millele rakendub samasugune loogika nagu on kirjeldatud punktis “Tab “Analüüsid” ja analüüside/analüüsitulemite detailvaade”. - Kõik proovi detailvaatel tehtud muudatused peavad jõudma tagasi GEA andmebaasi. Muudetavate väljade koosseis, vaikeväärtused, domeenid, väljade pikkused ning väljadevahelised kontrollid lepitakse kokku detailanalüüsi käigus. Iga veebivormi kaudu tehtud muudatuse kohta, peab GEA andmebaasi salvestuma info andmete muutja ja muutmise aja kohta. - Tabeli kõrvale peab olema võimalik kuvada filtreid, mis filtreerivad kuvatud tabeli sisu. - Filtrite koosseis lepitakse kokku projekti detailanalüüsi raames. - Filtritena peab saama kuvada välju GEA andmebaasi erinevatest tabelitest. - Filtrites tehtud valikud peavad filtreeritud vaatel säilima juhul, kui kasutaja liigub järgmisele kuvale/vaatele ning tuleb tagasi algsele vaatele. - Filtrites tehtud valikud peavad kasutaja poolt olema ühe nupuga lähtestatavad.  - Filtrite paneeli peab saama ära peita (st tabelit kuvatakse kogu brauseriakna ulatuses) ning uuesti nähtavale tuua. 2.1.1.5 Tab “Analüüsid” ja analüüside/analüüsitulemite detailvaade Joonis 9. Analüüside andmete vaatamise/muutmise tööprotsess Joonis 9 kajastab analüüside andmete vaatamise ja/või muutmise tööprotsessi. Protsess algab kasutaja vajadusest analüüside andmeid vaadata ja/või muuta. Kasutaja liigub puuraugu detailvaatel analüüside tab-ile ning kõigepealt tutvub antud puurauguga seotud erinevate analüüside atribuutinfoga. Analüüside atribuutinfo tabelis peab kasutajal olema võimalik kogu tabelis kuvatav kõikide analüüsidega seotud info failina alla laadida ja/või minna ühe konkreetse analüüsi detailinfot muutma. Kui kasutajal on vaja vaadata/muuta ühe konkreetse analüüsi detailinfot, siis ta kõigepealt otsib analüüside koondtabelist (nt. kiirotsinguga) välja teda huvitava analüüsi ning seejärel liigub selle analüüsi detailvaatele. Analüüsi detailvaatel peab kasutajal olema võimalik:  antud analüüsi atribuutandmeid vaadata/muuta,  ja/või analüüsiga seotud kõiki analüüsitulemusi failina alla laadida,  ja/või analüüsiga seotud ühte konkreetset analüüsitulemust vaadata/muuta,  ja/või analüüsiga seotud faile vaadata/muuta. Juhul kui kasutajal on vaja analüüsiga seotud faile vaadata/muuta, saab ta analüüsiga seotud faile alla laadida, kustutada või uut faili üles laadida. Analüüsi detailvaates kuvatakse eraldi tab-ina analüüsiga seotud analüüsitulemused ning kasutajal on võimalik analüüsi detailvaate analüüsitulemuste tab-ilt liikuda konkreetset analüüsitulemust vaatama ja muutma. Juhul kui kasutajal on vaja konkreetset analüüsitulemust muuta, peab kasutaja kõigepealt analüüsitulemuste tabelist otsima välja konkreetse analüüsitulemuse ning sellelt liikuma analüüsitulemuse detailvaatesse. Kui kasutaja on analüüsi või analüüsitulemuse detailvaatel teinud muudatusi, siis peavad need muudatused kindlasti GEA andmebaasi salvestuma. Antud tööprotsess lõppeb sellega, et kasutaja on tutvunud analüüside/analüüsitulemusete infoga ja/või muutnud vajadusel analüüsi/analüüsitulemuse andmeid. Nõuded - Puuraugu detailvaatest tab-il “Analüüsid” olevat analüüside atribuutinfot peab olema võimalik .csv failina alla laadida. - Puuraugu detailvaatest tab-il “Analüüsid” konkreetsele analüüsile klikkides, peab kasutaja saama liikuda valitud analüüsi detailvaatele. - Analüüsi detailvaade koosneb analüüsi andmetest, antud analüüsiga seotud failidest ja analüüsitulemuste andmetest (täpne analüüsi ja analüüsitulemuste andmekooseis lepitakse kokku detailanalüüsi käigus). - Kasutajale peab olema selgelt ja loogiliselt kuvatud, millised analüüsid on seotud milliste analüüsitulemustega. - Kasutaja peab saama analüüsi detailvaatel kuvatavat infot muuta (st kasutaja saab sisse lülitada redigeerimisrežiimi). - Analüüsi detailvaates tab-il “Analüüsitulemused” olevat analüüsitulemuste atribuutinfot peab olema võimalik .csv failina alla laadida. - Analüüsi detailvaatel tab-il “Analüüsitulemused” konkreetsele analüüsitulemusele klikkides peab kasutaja saama liikuda valitud analüüsitulemuse detailvaatele. - Kasutaja peab saama analüüsitulemuse detailvaatel kuvatavat infot muuta (st kasutaja saab sisse lülitada redigeerimisrežiimi). - Kõik analüüsi ja analüüsitulemite detailvaatel tehtud muudatused peavad jõudma tagasi GEA andmebaasi. Muudetavate väljade koosseis, vaikeväärtused, domeenid, väljade pikkused ning väljadevahelised kontrollid lepitakse kokku detailanalüüsi käigus. Iga veebivormi kaudu tehtud muudatuse kohta, peab GEA andmebaasi salvestuma info andmete muutja ja muutmise aja kohta. - Tabeli kõrvale peab olema võimalik kuvada filtreid, mis filtreerivad kuvatud tabeli sisu. - Filtrite koosseis lepitakse kokku projekti detailanalüüsi raames. - Filtritena peab saama kuvada välju GEA andmebaasi erinevatest tabelitest. - Filtrites tehtud valikud ja filtreeritud tabel peavad filtreeritud vaatel säilima juhul, kui kasutaja liigub järgmisele kuvale/vaatele ning tuleb tagasi algsele vaatele. - Filtrites tehtud valikud peavad kasutaja poolt olema ühe nupuga lähtestatavad. - Filtrite paneeli peab saama ära peita (st tabelit kuvatakse kogu brauseriakna ulatuses) ning uuesti nähtavale tuua. 2.1.1.6 Tab “Failid” Joonis 10. Puurauguga seotud failide vaatamise/muutmise tööprotsess Joonis 10 kajastab failide vaatamise ja/või muutmise tööprotsessi. Tööprotsess algab kasutaja vajadusest puurauguga seotud faile vaadata ja/või muuta. Kasutaja liigub puuraugu detailvaatel failide tab-ile ning kõigepealt tutvub antud puurauguga seotud erinevate failide atribuutinfoga. Juhul kui kasutajal on vaja antud puuraugu kohta uut faili üles laadida, saab ta failide tabil algatada faili üles laadimise, mille käigus peab kasutaja täitma ka faili metaandmed. Juhul kui kasutajal on vaja olemasolevaid faile vaadata ja/või muuta, käivitab ta faili otsingu/filtreerimise, mille tulemusena saab ta kõikidest failidest kiiresti endale vajaliku faili üles leida. Kui kasutaja on vajaliku faili failide tabelist üles leidnud, peab tal olema võimalik:  failiga seotud atribuutandmeid muuta,  faili eelvaadet kuvada ja soovi korral faili alla laadida,  fail kustutada. Kui kasutaja on failide tabil teinud muudatusi, siis peavad need muudatused kindlasti GEA andmebaasi salvestuma. Antud tööprotsess lõppeb sellega, et kasutaja on tutvunud puurauguga seotud failidega, lisanud juurde uue faili ja/või muutnud vajadusel faile või failidega seotud andmeid. Nõuded - Puuraugu detailvaate “Failide” tabi all olevat failide atribuutinfot peab kasutajal olema võimalik muuta. - Puuraugu detailvaate “Failide” tabi all olevaid faile (pildid, xlsx, pdfid jne) peab kasutajal olema võimalik alla laadida. - Puuraugu detailvaate “Failide” tabi all olevaid faile peab kasutajal olema võimalik ära kustutada. - Puuraugu detailvaate “Failide” tabil peab kasutajal olema võimalik uusi faile üles laadida. - Kõik “Failide” tabil tehtud muudatused peavad jõudma tagasi GEA andmebaasi. Muudetavate väljade koosseis, vaikeväärtused, domeenid, väljade pikkused ning väljadevahelised kontrollid lepitakse kokku detailanalüüsi käigus. Iga veebivormi kaudu tehtud muudatuse kohta, peab GEA andmebaasi salvestuma info andmete muutja ja muutmise aja kohta. - Tabeli kõrvale peab olema võimalik kuvada filtreid, mis filtreerivad kuvatud tabeli sisu. - Filtrite koosseis lepitakse kokku projekti detailanalüüsi raames. - Filtritena peab saama kuvada välju GEA andmebaasi erinevatest tabelitest.  - Filtrites tehtud valikud ja filtreeritud tabel peavad filtreeritud vaatel säilima juhul, kui kasutaja liigub järgmisele kuvale/vaatele ning tuleb tagasi algsele vaatele. - Filtrites tehtud valikud peavad kasutaja poolt olema ühe nupuga lähtestatavad. - Filtrite paneeli peab saama ära peita (st tabelit kuvatakse kogu brauseriakna ulatuses) ning uuesti nähtavale tuua. 3 Tehnilise lahenduse ja arhitektuuri kirjeldus Joonis 11. GEA arhitektuur Joonisel 11 toodud GEA arhitektuur koosneb Windows Serveril asuvast GIS serverist, riigipilves asuvas FME Serverist ja GEA rakenduste Linuxi serverist. GIS Serveril asub ESRI lahendus, sinna on paigaldatud ArcGIS Enterprise Portal, ArcGIS Server ja ESRI geoandmebaas, kus paikneb ka GEA andmebaas (joonisel 11 nimetusega GEA TUUM). GEA rakenduste serverile on paigaldatud erinevad komponendid, mis kas liigutavad GEA andmebaasi andmeid või näitavad neid sealt välja:  Manuste lahendus (API) - Manuste lahenduse keskse osa moodustavad HTTP API, jagatud võrguketas, S3 ja jagatud võrguketta sünkroniseerija. EGT tööprotsesside raames lisatakse manuseid kas läbi töökohatarkvara või otse jagatud võrgukettale ettenähtud kaustadesse ning S3  ja jagatud võrguketta sünkroniseerija ja manuste API liigutavad ettenähtud failid S3 pilvekeskkonda.  GEOSERVER – komponent, mis on mõeldud OGC standardile vastavate kaarditeenuste serveerimiseks.  Esitluse andmebaas (joonisel 11 nimega vabavaralise esitluse AB) – Geoserveri kaarditeenuste jaoks vajalik PostgreSQL andmebaas. Sinna liigutatakse ETL-ide vahendusel need andmed, mida on vaja välja serveerida Geoserveri kaudu.  GEA API – komponent, mille kaudu saavad välised osapooled pärida GEA andmebaasis olevaid andmeid.  X-tee teenus – stratigraafia klassifikaatori publitseerimiseks mõeldud X-tee teenus.  Hüdrogeoloogia tööbaas - EGT hüdrogeoloogia osakonna PostgreSQL toodangubaas.  Importer – komponent, mis liigutab SARV andmekogu APIst ning maardlate nimistu WFS ja X-tee teenusest pärit andmeid GEA andmebaasi. FME Serveri komponenti kasutatakse ETL töövoogude haldamiseks ja uute töövoogude loomiseks. EGT sisesed kasutajad pärivaid/vaatavad ja muudavad GEA andmebaasis andmeid kas läbi ArcGIS Desktop rakenduse või ESRI teenuste vahendusel, mis on publitseeritud ArcGIS Portali kaudu. Osades tööprotsessides kogutakse andmeid FieldMaps nimelise rakenduse kaudu, mis samuti kasutab ArcGIS Portali teenuseid. Uus loodav veebirakendus on mõeldud EGT siseseks kasutamiseks ja GEA andmebaasis olevate andmete vaatamiseks, sisestamiseks ja muutmiseks. Sellest saab ArcGIS Desktop kõrval täiendav töövahend, mille abil GEA andmebaasist andmeid vaadata ja sisestada. 4 Muud nõuded arendatavale veebirakendusele  Arendatava süsteemi kasutajaliides on veebipõhine. Rakendus peab olema kasutatav erinevate veebilehitsejatega: Chrome, Firefox, Edge, Safari eeldusel, et kasutaja arvutisse ei ole vaja midagi lisada.  Kasutatav ekraanipind peab arvestama resolutsiooniga 1920x1080.  Veebirakendus peab sobituma EGT praegusesse GISi arhitektuuri (vaata joonis 11).  Veebirakendus peab lugema ja kirjutama andmeid EGT olemasolevasse GEA andmebaasi. GEA andmebaasi andmemudeli kirjeldus on nähtav järgmiselt lingilt - https://my.vertabelo.com/public-model- view/WuIvHnVAgasI1Si1ECCzplIAyptj5RuIWX9lG7LrsZbmMVZboymtANdkI7QRY9NR?x=- 555&y=124&zoom=0.0542.  Avalike e-teenuste loomisel peab arvestama valitsusasutusele kehtestatud visuaalse identiteedi stiilijuhiseid - https://riigikantselei.ee/valitsuse-too-planeerimine-ja- korraldamine/valitsuskommunikatsioon/visuaalne-identiteet  Veebirakenduse arendamisel peab lähtuma VEERA disainisüsteemist - https://www.figma.com/file/nNCV5kRqdRkS8MOCK1ZbqU/Veera-Design-System?node- id=5458%3A144  Rakendus ei tohi lubada ühe kasutajaga mitut samaaegset sessiooni.   Kasutuses mitteolev kood tuleb rakenduse lähtekoodist kõrvaldada.  Päringu vastusena kuvatud tabeli veerge on võimalik andmete/teksti tähestikulises järjekorras sorteerida.  Andmeväljade kohustuslikkus peab olema rakenduse väljadel märgitud tärniga (*).  Rakenduse andmeväljade mõisted peavad olema üheselt identifitseeritavad, korrektses eesti keeles (ilma kirjavigadeta) ja vajadusel sisaldama selgitavat teksti. Abiinfo (kasutusjuhendid) peab olema kättesaadav rakenduse toimimise erinevatel etappidel.  Arenduskeskkond asub teostaja juures, kes tagab selle olemasolu ja toimimise. Teostaja arenduskeskkond koosneb vähendatud võimsusega komponentidest ja peetakse üleval täitja kulul. Täitja omab kõiki vajalikke litsentse arenduste teostamiseks.  Muus osas tuleb mittefunktsionaalsete nõuete puhul lähtuda KEMIT kodulehel https://www.kemit.ee/et/tehnoloogia kirjeldatud dokumentide viimastest versioonides. 4.1 Funktsionaalne kasutatavus Eeldame, et kasutajaliidese osas on täidetud järgmised tingimused:  Sarnased funktsioonid erinevate rakenduste osade kasutajaliideses peavad jälgima ühist loogikat;  Rakendus peab kasutajale edastama arusaadavaid teavitusi vigade ja hoiatusi oluliste tegevuste kohta;  Andmeid infosüsteemis ei dubleerita. Ühe kasutaja poolt juba sisestatud andmete kasutamist võimaldatakse ka teistele neid vajavatele kasutajatele. Kui tekib vajadus vahetada andmeid infosüsteemi erinevate moodulite vahel, siis peab see toimuma viisil, mis ei nõua kasutajalt uuesti vastavate andmete sisestamist;  Kasutajaliides peab ennetama vigaste andmete tekkimist ja kasutama andmete õigsuse kontrolle;  Kasutajaliides peab oskama kasutajat juhendada ja juhtida tähelepanu sellele, et vastavalt mingitele sisestatud väärtustele on vaja täita veel mõned andmeväljad;  Andmete sisestamisel tuleb kontrollida kohustusreeglite täitmist ja kasutajat puudujääkidest teavitada;  Rakendus peab olema võimeline pakkuma kitsendatud valikuid vastavalt eelnevalt sisestatud väärtustele;  Andmesisestusväljal olev tekst peab kogu ulatuses olema nähtav või peab saama akent laiemaks venitada;  Toimingu tegemisel peab kasutaja saama rakenduselt tagasiside toimingu õnnestumise või ebaõnnestumise kohta;  Kui vormi täitmisel on vaja muuta või vaadata vormile minevaid andmeid, peab see olema võimalik vormi täitmist katkestamata;  Tabeleid peab olema võimalik veergude järgi sorteerida;  Päringutulemusi/tabeleid peab saama kuvada, kas ettenähtud arvul korraga või kõik andmed korraga;  Päringutulemusi/tabeleid peab olema võimalik salvestada failina; 5 Tööde teostamise põhimõtted ja ajakava Tellija ootus on, et antud projektis viiakse töid läbi võimalikult agiilselt, see tähendab:   Projekt on tükeldatud väiksemateks alametappideks ning tarkvara tarnitakse nii tihti kui võimalik. Alametappide tulemeid peab olema võimalik etapi lõppedes testida ja kasutusele võtta. Eesmärk on saavutada töötav lahendus võimalikult varajases projekti staadiumis;  Tagatud on vahetu kommunikatsioon Tellija ja Teostaja vahel – Teostaja annab Tellijale kokkulepitud sagedusega ülevaate (kirjeldus, demo) oma tööde seisust, küsimuste/probleemide tekkimisel tõstatab ja arutab neid jooksvalt Tellijaga, annab Tellijale tehnilisi otsuseid puudutavat nõu ja suunab teda;  Tellija ja Teostaja meeskonna liikmed töötavad ühtse meeskonnana – st suhtlevad avameelselt, suunavad üksteist ja arutavad olulised otsused/mured üksteisega läbi. Mõlema poole meeskonnaliikmed otsivad võimalusi, kuidas võimalikult efektiivselt koos töötada. Oluline on, et tehtud saaks projekti lõppeesmärki silmas pidades vajalik töö ning ei keskendutaks ebavajaliku töö tegemisele;  Edu peamiseks mõõdupuuks on töötav lahendus. Eesmärk on antud projekti raamides saavutada lõppeesmärk ehk töötav lahendus. Nimetatud lõppeesmärgini jõudmisel tekivad kindlasti detailides muudatused ja ka teistsugused soovid, kui on kirjas tehnilises kirjelduses. Muudatuste tekkimisel räägime muudatuse ja selle mõju läbi ning otsustame koos edasise tegevuse. Sellistel puhkudel proovime pidada silmas lõppeesmärki, keskenduda päristeemadele ja teha koos asjakohased otsused. Tellija töögrupi poolt kirjeldatud kasutuslood ja kasutajaliidese prototüübi vaated on arendustööde selgrooks. Kasutuslood kirjutatakse omakorda Teostaja poolt lahti konkreetseteks tööülesanneteks, mida hallatakse Tellija poolses JIRA keskkonnas. Tellija poolses JIRA keskkonnas hallatakse ka tegemata tööde nimekirja. Kasutuslugude kirjeldamisel tuleb määratleda vähemalt: info vastutaja(te) kohta, töömahu hinnang, kasutusloo kirjeldus koos lisadokumentidega, kasutusloo prioriteet, sprinti ja arendustsüklisse kuulumise tunnust. Tellija ootus on, et projekti arendustööde periood jagatakse 1-2 kuu pikkusteks arendustsükliteks (töötava tarkvara kogum, mida on võimalik kasutada) ning igas arendustsüklis viiakse läbi 1-2-nädalasi (mitte pikemaid) sprinte. Sprindid hõlmavad endas analüüsi, arendust, testimist, projektijuhtimist ning tarneid. Vajadusel tegeletakse sprindi käigus (olenevalt sprindist) ka dokumenteerimise ja kasutajate koolitamisega. Teostaja poolt tehtud tööde tulemusena antakse iga arendustsükli lõpus üle:  Töötav (testitav) tarkvara;  Dokumentatsioon, juhendmaterjalid (võimalusel). Selleks, et kindlustada mõlemapoolne ülesannete mõistmine, on koosolekute protokollimine ja tööülesannete kirjeldamine teostaja poolne kohustus. Tööde teostajal on kohustus osaleda operatiivselt tellija poolsetel töökoosolekutel. Töökoosolekutel osalemine (sh protokollimine) on hankelepingu täitmise osa ja ei kuulu eraldiseisvalt tasustamisele. Projekti teostamise keeleks on eesti keel. Kogu informatsioonivahetus, sh töökoosolekud, arupärimised, tagasiside andmine jmt toimub eesti keeles. Teostajalt oodatakse kogu hankelepingu täitmise perioodi vältel operatiivset tagasisidet tellija küsimustele ja arupärimistele. Teostaja peab tagama, et tema poolt pakutava projektimeeskonnaga oleks tellijal võimalik suhelda kõrgtasemel eesti keeles viivitusteta ja vahetult (sh sobib ka tõlgi vahendusel). Tellija esitab teostajale tellimused ja tööülesanded, sh tagasiside teostatud tööde osas eesti keeles ning ootab nimetatuile teostaja poolset tagasisidet ja küsimusi samuti eesti keeles. 6 Meeskonna vastavustingimused Teenuse osutamisel vastutab Pakkuja teenuse ühtlaselt kõrge kvaliteedi tagamise eest, sh vastavuse lepingu ja õigusaktidega, kvalifitseeritud ja erialase kogemusega töötajate ja koostööpartnerite kasutamise ning teenuse vastavuse eest käesoleva hanke alusdokumentidega. Pakkuja peab tagama teenuse osutamiseks vajaliku meeskonna. Pakkuja meeskonnas peavad olema esindatud vähemalt järgmised rollid:  IT-projektijuht, kes on Hankija kontaktiks hankelepingu täitmisel ja tagab tööde edenemise vastavalt kokkulepitud tähtaegadele ja tingimustele. IT-projektijuht peab vastama järgmistele tingimustele: o omama vähemalt kolmeaastast töökogemust IT projektijuhina; o peab viimase kolme aasta jooksul olema osalenud vähemalt ühes arendusprojektis, mille maht on 1000 või enam töötundi ja mille tööd on käesoleva hanke hanketeate riiklikus riigihangete registris avaldamise kuupäevaks tellija poolt vastu võetud. Osalemiseks loetakse, kui vastavas rollis on teostatud töid vähemalt 150 (saja viiekümne) töötunni ulatuses;  süsteemiarhitekt, kes tagab tehniliste lahenduste vastavuse tellija mittefunktsionaalsetele nõuetele (sh käideldavuse ja turvalisuse nõuetele) ning serverilahenduste üles ehitamise vastavalt parimatele praktikatele. Süsteemiarhitekt vastutab Pakkuja arendusmeeskonna koodikvaliteedi eest ja organiseerib Pakkuja poolses meeskonnas koodi ülevaatuse. Süsteemiarhitekt peab vastama järgmistele nõuetele: o peab omama vähemalt kolmeaastast töökogemust süsteemiarhitektina; o peab olema disaininud ESRI andmebaase, teenuseid ja rakendusi, kus on kasutatud ArcGIS Maps SDK for JavaScripti,; o peab olema disaininud ESRI geoandmebaasil baseeruvaid infosüsteeme; o peab viimase kolme aasta jooksul olema osalenud vähemalt ühes arendusprojektis, mille maht on 1000 või enam töötundi, mille tööd on käesoleva hanke hanketeate riiklikus riigihangete registris avaldamise kuupäevaks tellija poolt vastu võetud ja mille raames arendati ESRI andmebaasi, teenuseid ja rakendusi, kus on kasutatud ArcGIS Maps SDK for JavaScript tehnoloogiat. Osalemiseks loetakse, kui vastavas rollis on teostatud töid vähemalt 300 (kolmesaja) töötunni ulatuses;  süsteemianalüütik, kes analüüsib tellija tehnilisi vajadusi veebirakenduse realiseerimise tehnilistest nüanssidest lähtuvalt. Süsteemianalüütik peab vastama järgmistele nõuetele: o peab omama vähemalt kolme aastast töökogemust süsteemianalüütikuna; o peab omama teadmisi infosüsteemide disainist, programmeerimisest ja andmebaasidest ning oskama kirjutada programmeerijale ja testijale vajaliku tehnilise detailsusega spetsifikatsioone; o peab viimase kolme aasta jooksul olema osalenud analüütikuna vähemalt ühes arendusprojektis, mille maht on 1000 või enam töötundi, ja mille tööd on käesoleva hanke hanketeate riiklikus riigihangete registris avaldamise kuupäevaks tellija poolt vastu võetud ja mille raames arendati ESRI andmebaasi, teenuseid ja rakendusi, kus on  kasutatud ArcGIS Maps SDK for JavaScript tehnoloogiat. Osalemiseks loetakse, kui vastavas rollis on teostatud töid vähemalt 300 (kolmesaja) töötunni ulatuses;  vähemalt üks programmeerija, kes peab vastama järgmistele tingimustele: o peab omama vähemalt kolmeaastast programmeerimise töökogemust; o peab viimase kolme aasta jooksul olema osalenud vähemalt ühes arendusprojektis, mille maht on 1000 või enam töötundi, ja mille tööd on käesoleva hanke hanketeate riiklikus riigihangete registris avaldamise kuupäevaks tellija poolt vastu võetud ja mille raames arendati ESRI andmebaasi, teenuseid ja rakendusi, kus on kasutatud ArcGIS Maps SDK for JavaScript tehnoloogiat. Osalemiseks loetakse, kui vastavas rollis on teostatud töid vähemalt 300 (kolmesaja) töötunni ulatuses;  vähemalt üks testija, kes teostab Pakkuja tehtud tööde osas kvaliteedikontrolli ja testib lahendusi enne tellija poolset testimist. Testija peab vastama järgmistele tingimustele: o peab omama vähemalt kolmeaastast infosüsteemide testija töökogemust; o peab omama kogemust veebirakenduste (SOAP ja REST protokollid) testimisel; o peab viimase kolme aasta jooksul olema osalenud vähemalt ühes arendusprojektis, mille maht on 1000 või enam töötundi, ja mille tööd on käesoleva hanke hanketeate riiklikus riigihangete registris avaldamise kuupäevaks tellija poolt vastu võetud ja mille raames arendati ESRI andmebaasi, teenuseid ja rakendusi, kus on kasutatud ArcGIS Maps SDK for JavaScript tehnoloogiat. Osalemiseks loetakse, kui vastavas rollis on teostatud töid vähemalt 150 (saja viiekümne) töötunni ulatuses; Pakkuja võib esitada meeskonda rohkem liikmeid, kui nõutud. Iga kaasatud meeskonna liige peab omama oskusi oma tööülesannete täitmiseks ja vajalike töövahendite kasutamiseks. Ükski kaasatud meeskonna liige ei tohi projektis täita rohkem kui kahte erineva vastutava spetsialisti rolli. Meeskonnaga peab olema tagatud suhtlemine eesti keeles vähemalt tasemel B2.Meeskonnaliikmeid on õigus vahetada või lisada pärast hankelepingu sõlmimist ainult tingimusel, et Hankija on andnud eelneva nõusoleku ja meeskonnaliige asendatakse vähemalt samaväärse kompetentsiga. 7 Nõuded garantiile  Teostaja garanteerib teostatud tööde kvaliteedi.  Hankijal on õigus tulemite kvaliteedi ja sisu hindamiseks kasutada väliste ekspertide abi.  Teostaja annab töödele garantii kestvusega 12 (kaksteist) kuud alates kõigi nõuetekohaselt teostatud tööde vastuvõtmisest hankija poolt.  Garantiiga on hõlmatud kõik tarkvaras ilmnevad programmeerimise ja muude teostaja tegevusest või tegevusetusest põhjustatud vigade parandamine ning käesolevas dokumendis sätestatud ülesandepüstitusele ja nõuetele mittevastavuste lahendamine.  Üleandmise-vastuvõtmise akti allakirjutamine ei vabasta teostajat teostatud arendustöödes esinevate vigade parandamise kohustusest, sh vigade parandamisest, mille olemasolust ei olnud hankija üleandmise-vastuvõtmise akti allakirjutamisel teadlik.  Teostaja parandab ilmnenud vead ja puudused garantiiaja jooksul omal kulul, kannab uue versiooni paigaldusega seotud kulud ning annab parandatud versiooni (parandatud tarkvara kood täiendatud dokumentatsiooniga) hankijale üle.  Teostaja kannab ka kõik garantiiperioodil ilmnenud, garantii alla kuuluva puuduse kõrvaldamisega kaasnevad kulud.  Teostaja peab tagama hankija töötajatele eestikeelse kasutajatoe vähemalt tööpäevadel (esmaspäevast reedeni k.a.) ajavahemikul 08.00-17.00 hanke esemeks oleva tarkvaraga seotud veateadete vastuvõtmiseks ja lahendamiseks.  Veateadete raporteerimine ja haldamine toimub hankija veahalduskeskkonnas. Juhul, kui antud keskkonda ei ole võimalik kasutada (keskkond on maas, hankija internetiühendus on katkenud vms), edastatakse veateade e-kirja teel, registreerides vea kirjelduse veahalduskeskkonnas esimesel võimalusel.  Teostaja on kohustatud hankija teate edastamisest arvates likvideerima nimetatud rakendustes või nendega seotud teenustes tarkvara puudused vastavalt vea prioriteetsusele (vigade prioriteetsuse üle otsustab hankija).  Kriitiliste vigade (prioriteedid: kriitiline ja kõrge) kõrvaldamist alustatakse ühe tööpäeva jooksul pärast sellekohase teate edastamist hankija poolt teostajale. Kui hankija ja teostaja ei ole kokku leppinud teisiti, kohustub teostaja kõrvaldama kriitilised vead esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui kahe tööpäeva jooksul teate saamisest arvates.  Mittekriitiliste vigade (prioriteedid: keskmine, madal, väheoluline) kõrvaldamist alustatakse kahe tööpäeva jooksul pärast sellekohase teate edastamist hankija poolt teostajale. Kui hankija ja teostaja ei ole kokku leppinud teisiti, kohustub teostaja kõrvaldama mittekriitilised vead ning esitama hankijale probleemi põhjuse ja lahenduse kirjelduse 10 (kümne) tööpäeva jooksul alates teate saamisest.  Vigade prioriteedid: o Kriitiline – tarkvara arenduse ajal või järel tarkvara arendusega seotud viga, mis avaldub, kui süsteemi tervikuna või selle mistahes osa ei ole võimalik kasutada ja see piirab sama süsteemi mistahes teise osa kasutamist (nt funktsionaalsus ei tööta korrektse kasutamise korral korrektselt; toimingut ei ole võimalik lõpetada ja see piirab/peatab testimise/kasutamise; süsteem edastab infot mõnda teise seotud infosüsteemi/andmebaasi valesti; kui vea tõttu toimus andmete leke, muundumine või kadu). o Kõrge – tarkvara arenduse ajal või järel tarkvara arendusega seotud viga, mis avaldub, kui süsteemi mingit osa ei ole võimalik kasutada, kuid see ei sega mõnda teist sama süsteemi osa kasutamast (nt funktsionaalsus ei tööta korrektse kasutamise korral korrektselt; toimingut ei ole võimalik lõpetada, kuid see ei piira/ peata testimist/kasutamist; mittefunktsionaalne nõue ei ole täidetud). o Keskmine – tarkvara arenduse ajal või järel tarkvara arendusega seotud viga, mis avaldub, kui süsteemi või selle osa on võimalik kasutada piirangutega ja kasutajad peavad tegema lisategevusi eesmärgi saavutamiseks (nt funktsionaalsus toimib korrektsel kasutamisel vigadega, kuid lubab toimingu siiski lõpetada). o Madal – tarkvara arenduse ajal või järel tarkvara arendusega seotud viga, mis avaldub, kui süsteemis esineb kõrvalekaldeid ettenähtust, kuid tööprotsessi need ei häiri või häirivad väga vähesel määral (nt funktsionaalsus toimib korrektsel kasutamisel korrektselt, kuid  mittekorrektne kasutamine ei ole piiratud või on vigane (sh vead on haldamata)). Samuti lähevad siia alla ka dokumentides leitud vead ning puudused. o Väheoluline – tarkvara arenduse ajal või järel tarkvara arendusega seotud viga, mis avaldub kui disainiviga, arusaadavust või kasutatavust segav viga.  Teostaja poolt kõigi garantiist tulenevate kohustuste täitmine on arvestatud lepingus kokkulepitud arendustööde maksumuse hulka. Juhul, kui teostaja tõendab, et vea parandamine või puuduse kõrvaldamine ei kuulu garantiiliste kohustuste alla, on teostajal kohustus dokumenteerida vea kõrvaldamisele kulunud aeg ning õigus nõuda selle hüvitamist. Kulude hüvitamises lepivad hankija ja teostaja eraldi kokku.  Lisa 3 Ajakava Üleantavad tulemid Nr Etapi tegevused Algus Lõpp Projekti käivitamine, Vastavalt Täitja pakkumuse punktile 0 sprint 1 13.11.2023 26.11.2023 3.1. Vastavalt Täitja pakkumuse punktile 1 Sprindid 2 - 6 27.11.2023 04.02.2024 3.2. Vastavalt Täitja pakkumuse punktile 2 Sprindid 7 - 10 05.02.2024 31.03.2024 3.3. Vastavalt Täitja pakkumuse punktile 3 Sprindid 11 - 13 01.04.2024 12.05.2024 3.4.  Lisa 4 TÖÖDE ÜLEANDMISE -VASTUVÕTMISE A K T /kuupäev digiallkirjas/ Hankeleping nr …………………. ………… 2023 a 1. Käesolev akt on koostatud Osapoolte vahel .........................2023.a sõlmitud hankelepingus nimetatud Tööde üleandmise-vastuvõtmise kohta. 2. Tööde üleandmisel-vastuvõtmisel anti üle: Jrk Tööde nimetus Maksumus Nr 1. … Kokku: Märkused:……………………………………….……………………………………………… …………………………………………………………………………………………………… ……………………………………………………………………..…………………………… ……………………………………………………………………..…………………………… …………………………………………………………………………… 3. Käesoleva akti alusel kuulub tasumisele … (……………..) eurot, millele lisandub käibemaks. 4. Käesolev akt on koostatud ühes eksemplaris ja allkirjastatud digitaalselt. Tellija: Täitja: /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/