Kiri

Kliimaministeerium [email protected] Meie: 24.10.2023 nr 14-8/1108 Rail Balticu raudtee rajamiseks on ekspertide hinnangul parim sinine-kollane-roosa trassialternatiiv, Naturale ebasoodsa mõju kompenseerimiseks koostatakse Natura hüvitusmeetmete kava Austatud koostööpartner, Rail Baltic raudteetrassi rajamiseks kehtestas riigihalduse minister veebruaris 2018. a Harju, Rapla ja Pärnu maakonnaplaneeringud „Rail Baltic raudtee trassi asukoha määramine.“ Riigikohtu 19.05.2020 otsusega kohtuasjas nr 3-18-529 tühistas kohus riigihalduse ministri 13.02.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/40 „Pärnu maakonnaplaneeringu „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine“ kehtestamine“ kehtestatud maakonnaplaneeringu Rail Baltic raudtee trassilõikude 3A, 4A ja 4H osas (ligikaudu 45 kilomeetril Pärnu linna ja Ikla vahelisel maa-alal). Riigikohtu otsuse järgselt uuendati tühistatud trassilõikude piirkonnas planeerimismenetlus, sh keskkonnamõju strateegilise hindamine (KSH), et leida raudtee trassile uus asukoht. Järgnenud planeerimisprotsessis töötati välja kuus alternatiivi, mille mõjusid hinnati ja mida omavahel võrreldi (Joonis 1). Kõigepealt hinnati, kuidas Rail Balticu kuus trassialternatiivi mõjutavad üle-euroopalisesse looduskaitsealade võrgustikku kuuluvaid Natura alasid. Selgus, et kõik kuus raudtee trassialternatiivi avaldavad ebasoodsat mõju Natura aladele. Kõige suurema mõjuga on oranž trassikoridor, sellele järgnevad sinine ja sinine-kollane-sinine trassikoridor. Kõige väiksema ja sarnase mõjuga on roosa, sinine-kollane-roosa ja roosa-kollane-sinine trassialternatiiv. Kuna nõuete kohaselt peab valima sellise alternatiivi, mis Naturale kõige vähem mõju avaldab, siis oranž, sinine ja sinine-kollane-sinine trassikoridor jäid kõrvale ning neile enam raudteed ei kaalutud. Edasi töötati Natura mõjudelt sarnase roosa, sinine-kollane-roosa ja roosa-kollane- sinine trassialternatiividega, et ruumiliste, sotsiaal-majanduslike, looduskeskkonna, tehnilise teostatavuse ning ehitusmaksumuse kriteeriumite alusel selgitada välja parima alternatiivi. Selles etapis selgus, kõige viimane ehk kõige suurema mõjuga on roos-kollane-sinine alternatiivi. Sellele järgnes roosa alternatiiv. Kõige väiksema mõjuga ehk parim alternatiiv on sinine-kollane-roosa (Joonis 2). Tegemist on trassiga, mis kulgeb Rabaküla servast läbi Ilvese küla hõredalt asustatud piirkonna, Kõveri külas piki Ura jõge, kirde-edela suunas läbi Laiksaare ja Nepste külade (asustatud osast lääne poolt), Krundiküla idaosas liitub varem planeeritud trassiga. Sinine-kollane-roosa trassialternatiiv tekitab Natura Luitemaa linnuala piirkonnas barjääri metsise erinevate asurkondade vahel ning seeläbi mõjutab metsise elupaikade sidusust ja populatsioonide elujõulisust. Naturale ebasoodsat mõju võib avaldada ja selle mõju hüvitada Lai tn 41 / 15056 Tallinn / 625 6101/ [email protected] / www.agri.ee Registrikood 70000734 vaid avalikkuse jaoks esmatähtsatel ja erakordselt tungivatel põhjustel. Eestis ja ka Balti riikides on Rail Balticu üks olulisemaid taristu projekte, mille rajamine täidab mitmeid Eesti riigi jaoks avalikes huvides seatud pikaajalisi eesmärke. Elektrifitseeritud Rail Balticu rajamisega kaasneb keskkonnahoid, kuna kaupade ja inimeste liikumisega maanteelt raudteele väheneb maanteetranspordist tulenev õhu- ja mürasaaste ning süsinikuheide. Kaasneb ka positiivne mõju inimeste tervisele, kuna õhuheitmeid on vähem ning suureneb liiklusturvalisus, sest raudteeliiklus on umbes 30 korda turvalisem kui autodega liiklemine. Samuti parenevad inimeste ja kaupade liikumisvõimalused. Seeläbi avarduvad hariduse- ja tööjõuareaalid, tugevneb Eesti konkurentsivõime kasv ja majandusareng. Edasi tegeletakse üksnes sinine-kollane-roosa trassialternatiiviga. Väljavalitud trassialternatiivile koostatakse planeeringulahendus. Kuna olemas on avalikkuse jaoks esmatähtsad ja erakordselt tungivad põhjused Rail Balticu planeerimisega jätkamiseks, siis planeerimisprotsessis koostatakse Natura hüvitusmeetmete kava, mille alusel raudtee rajamisega kaasnev ebasoodne mõju metsistele kompenseeritakse. Piirkonda luuakse metsistele uusi püsielupaikasid ja taastatakse sobilikke elupaikasid. Seda tehakse enne raudtee ehitamisega alustamist, et vältida ebasoodsa mõju avaldumist. Planeeringulahendus koos Natura ja KSH aruandega ning Natura hüvitusmeetmete kavaga esitatakse asjakohastele asutustele kooskõlastamiseks eeldatavalt veel sellel aastal ning avalikustatakse ametlikult eeldatavalt 2024. aasta I kvartalis. Planeering kehtestatakse eeldatavasti 2024. aasta lõpus. Rail Balticu planeerimisprotsessi kohta leiab infot Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi veebilehel maakonnaplaneeringute rubriigis. Trassialternatiivid on nähtavad Maa-ameti XGIS2 kaardirakenduses. Otsingusse tuleb kirjutada Rail Baltic ning valida „Koostatava Rail Balticu maakonnaplaneeringu trassialternatiivide puhverala“. Infot parima trassialternatiivi kujunemise ning edasiste tegevuste ja ajakava kohta jagame Surju rahvamajas 14. novembril algusega kell 17.30 toimuval kohtumisel. Osalema on oodatud kõik huvilised. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kaia Sarnet Eleri Kautlenbach 58 85 1327 [email protected] 2 (5) Joonis 1. Rail Balticu kuus trassikoridori alternatiivi, mida omavahel võrreldi ja hinnati 3 (5) Joonis 2. Rail Balticu rajamiseks kõige väiksemate mõjudega sinine-kollane-roosa trassikoridor 4 (5) Lisaadressaadid: Kaitseministeerium [email protected] Siseministeerium [email protected] Kultuuriministeerium [email protected] Rahandusministeerium [email protected] Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium [email protected] Sotsiaalministeerium [email protected] Päästeamet [email protected] Keskkonnaamet [email protected] Maa-amet [email protected] Politsei- ja Piirivalveamet [email protected] Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet [email protected] Muinsuskaitseamet [email protected] Põllumajandus- ja Toiduamet [email protected] Transpordiamet [email protected] Terviseamet [email protected] Eesti Geoloogiateenistus [email protected] Keskkonnaagentuur [email protected] MTÜ Eesti Erametsaliit [email protected] Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda [email protected] Pärnumaa Omavalitsuste Liit [email protected] SA Pärnumaa Arenduskeskus [email protected] Eesti Linnade ja Valdade Liit [email protected] Harjumaa Omavalitsuste Liit [email protected] Raplamaa Omavalitsuste Liit [email protected] Riigimetsa Majandamise Keskus [email protected] AS Elering [email protected] AS Eesti Energia [email protected] OÜ Elektrilevi [email protected] Eesti Gaas AS [email protected] AS Eesti Raudtee [email protected] Kodanikuühendus Avalikult Rail Balticust [email protected] Eesti Roheline Liikumine [email protected] Eestimaa Looduse Fond [email protected] Eesti Ornitoloogiaühing [email protected] Eesti Geograafia Selts [email protected] Eesti Looduskaitse Selts [email protected] Eesti Keskkonnaühenduste Koda (EKO) [email protected] Häädemeeste Vallavalitsus [email protected] Pärnu Linnavalitsus [email protected] Saarde Vallavalitsus [email protected] Lääneranna Vallavalitsus [email protected] Kihnu Vallavalitsus [email protected] Põhja-Pärnumaa Vallavalitsus [email protected] Tori Vallavalitsus [email protected] Läike Grupp OÜ [email protected] Metsaääre Küla Selts [email protected] 5 (5)