Riikliku keskkonnaseire programmi
mereseire allprogrammi seiretöö
KOKKULEPE nr 4-1/23/48
Mererannikute seire 2023-2024
Allkirjastamise kuupäev
on digitaalallkirjadel
Keskkonnaagentuur, mida esindab põhimääruse alusel direktor Taimar Ala, ühelt poolt
(edaspidi tellija) ja
Eesti Geoloogiateenistus, mida esindab põhimääruse alusel direktor Sirli Sipp Kulli, teiselt
poolt (edaspidi nimetatud töövõtja või pool, koos tellijaga pooled), leppisid kokku järgmistes
punktides (edaspidi kokkulepe):
1. Kokkuleppe sõlmimise alus ja ese
1.1. Kokkuleppe aluseks on tellija 09.05.2023 päring nr 6-6/23/1284 ja töövõtja 07.06.2023
ettepanek nr 6-6/23/1284-2 mererannikute seire teostamiseks 2023 ja 2024. aastal.
1.2. Kokkuleppe esemeks on töövõtja poolt riikliku keskkonnaseire programmi mereseire
allprogrammi seiretöö „Mererannikute seire 2023-2024“ teostamine (edaspidi töö), mille
täpsem kirjeldus sisaldub kokkuleppe lisas 1.
1.3. Pooled sõlmivad kokkuleppe, tuginedes töövõtja 07.06.2023 ettepanekule ja ettepaneku
päringu kirjas sisalduvale mererannikute seire teostamise hinnale.
2. Kokkuleppe osad
2.1 Kokkuleppe lahutamatuteks osadeks on tellija poolt koostatud töö tehniline kirjeldus
(edaspidi nimetatud ka kui lähteülesanne), töövõtja ettepanek, üleandmise-vastuvõtmise
aktid ja pooltevahelised kirjalikud teated ning sõlmitava kokkuleppe muudatused.
2.2 Kõik kokkuleppe muudatused sõlmitakse kokkuleppe lisadena, mis jõustuvad pärast
nende allkirjastamist poolte poolt või poolte määratud tähtajal.
2.3 Kokkuleppega samaaegselt allkirjastatavaks lisaks on töö lähteülesanne (lisa 1).
3. Kokkuleppe täitmine
3.1 Töövõtja kohustub tegema töö vastavalt kokkuleppele, kehtivatele õigusaktidele ja tellija
juhistele ning järgima töö teostamisel ja korraldamisel tellija mõistlikke huve ning
eesmärke.
3.2 Töövõtja kohustub ilma eraldi kokkuleppeta teostama ka sellised tööd ja toimingud, mis
ei ole kokkuleppes ega selle lisades selgesõnaliselt ette nähtud, kuid mille tegemine on
tavapäraselt vajalik töö nõuetekohaseks täitmiseks ja eesmärgi saavutamiseks ning mis
olemuslikult kuuluvad töö hulka.
3.3 Töövõtja kohustub viivitamata, kuid mitte hiljem kui 2 tööpäeva pärast alates vastavate
asjaolude ilmnemisest, kirjalikult teatama tellijale selliste asjaolude ilmnemisest, mis
takistavad kokkuleppe alusel tööde tegemist või lõpetamist, kvaliteeti, tähtaegu või
maksumust. Seejuures ei anna eelnimetatud juhtumist informeerimiskohustuse täitmine
töövõtjale ilma tellija vastavasisulise nõusolekuta automaatselt õigust ületada teostamise
tähtaegu või mitte kinni pidada tööde suhtes kokkuleppega kehtestatud
kvaliteedinõuetest.
4. Töö üleandmine ja vastuvõtmine
4.1 Töövõtja annab punktis 1.2 nimetatud valmis töö tellijale üle hiljemalt 1. märtsiks 2025.
Töö aruanded tuleb esitada tellijale kokkuleppe punktis 5.2 nimetatud tähtaegadel. Töö
1
antakse üle punktis 8.1.1 nimetatud tellija esindajale elektrooniliselt keskkonnaseire
infosüsteemi KESE (https://kese.envir.ee/kese/) kaudu. Kui andmeid või aruandeid ei
õnnestu KESE-sse esitada, lepitakse andmete esitamise viis tellijaga eraldi kokku.
4.2 Töö vastuvõtmisel allkirjastavad pooled töö üleandmise-vastuvõtmise akti. Üleandmise-
vastuvõtmise akti vormistab töövõtja elektrooniliselt ja esitab töö üleandmisel tellija
kontaktisikule digitaalselt allkirjastamiseks. Töö loetakse töövõtja poolt üleantuks ja
tellija poolt vastuvõetuks töö üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamisega. Tellijal on
õigus üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamisest keelduda, kui töö ei vasta
kokkuleppes sätestatud tingimustele ning nõuda tingimuste nõuetekohast täitmist.
4.3 Tellija kontrollib töö vastavust kokkuleppe tingimustele 20 (kahekümne) tööpäeva
jooksul pärast töö üleandmist ning vajaduse korral esitab töövõtjale oma pretensioonid
töö kokkuleppele mittevastavuse kohta, andes täiendava tähtaja paranduste tegemiseks.
4.4 Tellija võib tugineda töö või selle muudatuste nõuetele mittevastavusele ka mõistliku aja
jooksul pärast tööde vastuvõtmist ning seda ka juhul, kui tellija oleks võinud tööde
mittevastavuse avastada ka tööde tegemise käigus või üleandmisel ja vastuvõtmisel.
5. Töö maksumuse hüvitamine ja maksmise kord
5.1 Tellija kohustub hüvitama töövõtjale töö maksumuse kulud ilma käibemaksuta, mis on
25 000,00 eurot (kakskümmend viis tuhat eurot ja 0 senti) ning mis sisaldab kõiki töö
tegemiseks vajalikke kulusid sh materjale ja tasu autoriõiguste eest (autori varaliste
õiguste loovutamine ja isiklike õiguste kasutusõiguse ehk ainulitsentsi andmine).
5.2 Töö eest tasumine toimub osade kaupa:
I etapp – vahearuande esitamise tähtaeg 01. märts 2024 – tasutakse 50% kokkuleppe
maksumusest (12 500,00 eurot ilma käibemaksuta);
II etapp – lõpparuande esitamise tähtaeg 1. märts 2025 – tasutakse 50% kokkuleppe
maksumusest (12 500,00 eurot ilma käibemaksuta).
5.3 Töövõtja esitab tellijale arve Eesti e-arve standardile vastavalt. E-arve esitatakse
kasutades riigi poolt loodud e-arveldaja infosüsteemi (https://www.rik.ee/et/e-arveldaja)
või e-arvete operaatori Fitek AS kaudu (täpsem info http://www.fitek.ee). Arve esitatakse
pärast seda, kui poolte kontaktisikud on allkirjastanud töö vahe- või lõpparuande
üleandmise-vastuvõtmise aktid ning töö on teostatud ja üleantud kokkuleppes sätestatud
tingimustel ja korras.
5.4 Töövõtja poolt esitatav arve peab selgelt ja üheselt viitama kokkuleppele, sisaldama
makse teostamiseks vajalikke andmeid (dokumendi nimetus ja number, koostamise
kuupäev, töö nimetus või kirjeldus, kokkuleppe kuupäev ja number ning tellija
kontaktisiku nimi) ja vastama käibemaksuseaduse nõuetele. Käesolevas punktis esitatud
tingimustele mittevastav arve ei kuulu tasumisele.
5.5 Arve tasumine toimub 21 (kahekümne ühe) kalendripäeva jooksul pärast tellija poolt
nõuetekohase arve kättesaamist. Kokkuleppest tulenevate maksete laekumise kohaks on
arvel märgitud töövõtja arvelduskonto.
5.6 Juhul, kui töö ei vasta kokkuleppes esitatud nõuetele, võib tellija töö maksumust
ühepoolselt alandada, teavitades sellest töövõtjat kirjalikult. Töö maksumuse alandamise
võib fikseerida ka tööde üleandmise-vastuvõtmise aktis.
6. Kokkuleppe kehtivus
6.1 Kokkulepe jõustub hetkest, kui pooled on kokkuleppe allkirjastanud ja kehtib kuni
kohustuste täitmiseni.
7. Kokkuleppe muutmine ja lõpetamine
7.1 Pooled võivad kokkuleppe igal ajal lõpetada, teatades sellest teistele pooltele vähemalt 1
2
(ühe) kuu ette.
7.2 Kokkuleppe võib igal ajal lõpetada poolte kokkuleppel.
8. Kontaktisikud
8.1 Poolte kohustuste täitmise korraldamine ja kokkuleppes ettenähtud teadete, nõuete,
üleandmise-vastuvõtmise akti edastamine ja allkirjastamine ning teiste dokumentide
edastamine toimub kontaktisikute kaudu:
8.1.1 tellija kontaktisik on keskkonnakasutuse osakonna peaspetsialist Anastasiia
Kovtun-Kante, tel 673 6565, e-posti aadress
[email protected]
ning nimetatud esindaja töökohustustest eemalviibimisel (puhkus, välislähetus,
haigus, töövõimetus või muu taoline), on esindaja keskkonnakasutuse osakonna
peaspetsialist Ain Vellak, e-posti aadress
[email protected].
8.1.2 töövõtja kontaktisik on meregeoloogia ja geofüüsika osakonna juhataja Sten
Suuroja, tel 5340 9924, e-posti aadress
[email protected].
8.2 Kõik teated, millel ei ole õiguslikku tagajärge võivad olla esitatud kirjalikku taasesitamist
võimaldavas vormis ning peavad olema adresseeritud kokkuleppe punktis 8.1 sätestatud
kontaktisikutele. Kõik kokkuleppega ja kokkuleppe täitmisega seotud pretensioonid
peavad olema esitatud kirjalikult.
8.3 Kontaktisikute muutumisel tuleb sellest viivitamatult teavitada teist poolt kirjalikku
taasesitamist võimaldavas vormis. Nimetatud teade lisatakse kokkuleppe juurde ning seda
ei käsitleta kokkuleppe muutmisena.
9. Poolte rekvisiidid
Tellija Töövõtja
Keskkonnaagentuur Eesti Geoloogiateenistus
Registrikood 70009540 Registrikood 77000387
Mustamäe tee 33 F.R. Kreutzwaldi 5
10616 Tallinn 44314 Rakvere
tel 666 0901 tel 630 2333
e-post:
[email protected] e-post:
[email protected]
Taimar Ala Sirli Sipp Kulli
direktor direktor
3
Lepingu nr 4-1/23/48 lisa 1
MERERANNIKUTE SEIRE 2023-2024
LÄHTEÜLESANNE
Eesmärk
Keskkonnaministri 23.01.2017 määruse nr 3 „Riikliku keskkonnaseire programmi ja
allprogrammide täitmise nõuded ja kord“ § 3 lg 5 kohaselt on mereseire ülesannetes ja
eesmärkides muuhulgas i) võimalike ohusituatsioonide kindlaks tegemine ja vältimine, ii)
mererannikul inimtegevuse ja looduslike tegurite mõjul toimuvate protsesside, sh kulutus ja
kuhjumine, jälgimine ja nende arengusuundade selgitamine, muutuste tuvastamine, ranniku
arengu prognoosimine ja soovituste andmine ranniku maakasutuse optimaalseks
planeerimiseks ning iii) sisendi andmine rakendatud keskkonnakaitse meetmete tõhususe
hindamiseks ja mereressursside kasutamiseks ning taustinformatsiooni andmine ehitiste
keskkonnamõju hindamiseks ning majandus- ja puhketegevuse planeerimiseks.
Eesti rannikul toimuvate rannaprotsesside (kulutus ja kuhjumine) muutuste jälgimine toimub
seirealadel rannaprofiilide mõõdistamisega ning veealuse rannanõlva mõõdistamisega
geofüüsikaliste meetoditega (seismo-akustika). Veealust mõõdistamist tehakse üldjuhul kuni
10 m sügavuseni. Seire raames kogutud andmestiku kogumisel ja selle analüüsimisel
arvestatakse muuhulgas merestrateegia raamdirektiivist (MSRD, 2008/56/EÜ), veepoliitika
raamdirektiivist (VRD, 2000/60/EÜ), üleujutusdirektiivist (2007/60/EÜ) ja mereruumi
planeerimise direktiivist (2014/89/EL) tulenevatest ülesannetest ja vajadustest.
Mererannikute seire annab sisendi direktiivide täitmiseks vastavalt:
o MSRD-ga seonduvalt kogutakse ja analüüsitakse andmeid merepõhja terviklikkuse, selle
häiringute ja kao ning hüdrograafiliste muutuste kohta. Survetegurite mõjudena jälgitakse
muutusi setete liikumises, blokeerimist, mudastumist, abrasiooni ja akumulatsiooni ning
nende muutusi;
o VRD-ga seonduvalt kaardistatakse rannikumere merepõhja hüdromorfoloogiat ja selle
muutumist;
o üleujutusdirektiiviga seonduvalt hinnatakse ranna ja rannanõlva prognoositavaid muutusi
võimalike üleujutuste tagajärjel;
o mereruumi planeerimise direktiiviga seonduvalt antakse sisend rannavööndi
litodünaamilistele protsessidele, millega selgitatakse rannaprotsesside senine areng ning
prognoositakse muutused, et tagada rannaala parim planeerimine. Andmed on lisaks
kasutatavad ka näiteks sadamate ehitusel, ehitiste ja teede rajamisel, puhkemajanduse
planeerimisel.
1
Metoodika ja tööde kirjeldus
Seire käigus jätkatakse geofüüsikaliste meetodite rakendamist: rannavööndi ja sellega
külgneva madala, kuni 10 m sügavuse veealuse rannanõlva mõõdistamist.
Jälgitakse toimuvaid rannaprotsesse, saadakse ülevaade looduslike ja inimtekkeliste tegurite
mõjul toimuvatest settimisprotsessidest (kulutus, transport ja kuhjumine), selgitakse välja
nende põhjused ja rannikupiirkondade võimalik areng.
2023-2024. aasta tööülesanne on koostatud võttes arvesse 2019.-2020. aastal läbiviidud
seirealade revisjoni ning arvestades mõõdistamise vajaduspõhisust. 2023-2024. aasta
mererannikute seire on kavandatud tabelis 1 toodud seirealadel.
Tabel 1. 2023-24. aastal mererannikute seire kavandatud seirealad.
Soovituslik
Viimane Seire
Seireala seire intervall Mõõdistamine
seireaasta planeering
(a)
Kersalu 6 2016 I RTK GNSS
Naissaare I RTK GNSS +veealuse rannanõlva
6 2016 I
(Savikallas) mõõdistused
Naissaare II (Loode) 6 2016 I RTK GNSS
Naissaare III (Sadama) 3 2019-2020 I/II RTK GNSS
Naissaare IV
6 2016 I RTK GNSS
(Mädasadama)
Nõva I 6 2016 I RTK GNSS
Ristna-Kalana 6 2013 I RTK GNSS
Harilaid-1 3 2019-2020 II RTK GNSS
Järve 3 2019-2020 II RTK GNSS
Mändjala 3 2019-2020 II RTK GNSS
veealuse rannanõlva
Pirita 3 2019-2020 II
mõõdistused
Rocca-al-Mare 6-10 2014 III RTK GNSS
Veealuse rannanõlva mõõdistamisi on plaanis teostada Naissaare ja Pirita seirealal. Ülejäänud
seirealadel teostatakse RTK-GPS mõõdistamisi.
Seiretööde käigus:
o Püsiprofiilidel tehakse RTK-GPS mõõdistamist (kuni -1,5 m sügavuseni)
o valitud seirealadel uuritakse veealust rannanõlva, milleks kasutakse külgvaate-,
lehviksonarit ja erineva töösagedusega setteprofilaatoreid. Sonarite profiilidega kaetakse
veealune rannanõlv kogu ulatuses seireala piires. Profiili laius (kummalegi küljele) valitakse
vastavalt seireala rannanõlva kallakusele ja sügavusele. Keskmiseks riba laiuseks
arvestatakse 40 meetrit (so ca 20 meetrit kummalegi poole). Setteprofilaatoritega tehakse
profiilid üldjuhul rannanõlva -2 m samasügavusjoonest kuni -10 m samasügavusjooneni
intervalliga 40 meetrit. Profiilide sügavama osa määramisel arvestatakse rannanõlva ja
setete jaotumise iseloomu. Vajadusel jätkatakse profileerimist kuni -15 m
samasügavusjooneni või lõpetatakse madalamal sügavusel;
2
o seirealadel tehakse vaatlused ja kirjeldatakse rannas toimunud muutusi s.o. rannas ja
rannanõlval toimunud muutused, setete liikumise muutused, täisehitamine vms,
tuvastatakse visuaalselt muutused ranna- ja meresetete lõimises;
o tehakse seireala kirjeldused ja fotod, mis annavad parema visuaalse pildi seiratava
rannalõigu seisundist;
o koostatakse seirealade ja seireprofiilide paiknemist iseloomustavad kaardid, sh märkides
ära abrasiooni- ja akumulatsioonipiirkonnad;
o koostatakse mõõtmisandmete põhjal digitaalsed seireprofiilid ning batümeetria,
morfoloogia ja põhjasetete kaardid, mille võrdlemisel varasemate aastate kujutisega
analüüsitakse ja kirjeldatakse rannavööndis toimunud olulisi muutusi.
Töö tulemusena antakse ülevaade:
o seireala merepõhja substraadist ja morfoloogiast (VRD merepõhja hüdromorfoloogilised
omadused);
o seirealal esinevatest inimtekkelistest rajatistest (kaablid, süvendamis- või kaadamiskohad,
torujuhtmed, sadamaehitised, kaldakindlustused, muulid vm taristu);
o kliimamuutuste mõjust;
o hüdrograafilistest muutustest, merepõhja inimtegevusest põhjustatud füüsilise häiringu
ja/või kao esinemisest seirealal ning nende hinnangulisest ulatusest (km2): merepõhja
setete levik, sh abrasiooni- ja akumulatsioonialade muutumine, mudastumine, rannaaladel
tuvastatud muutused, sh veealuse rannanõlva kulutus- ja kuhjeprotsessid ja nende päritolu
(looduslikud ja inimtekkelised muutused) koos asjakohaste GIS-kaardikihtidega (setted
(kasutatakse Folki granulomeetrilise koostise klassifikaatoreid), morfoloogia, häiritud või
hävinud piirkonnad, mudastunud alad jmt);
o merepõhjakoosluste füüsilist häirimist või kadu põhjustavate survetegurite analüüs ja
häiringute ulatuse hinnang: survetegurite päritolu (looduslikud ja inimtekkelised
muutused) ja ulatus;
o rannaaladel toimunud muutuste põhjal prognoositakse võimalikke tulevikusuundumusi
ning antakse sellest lähtuvaid soovitusi – võimalikud mõjud põhjaelustikule ja
elupaigatüüpide levikule, meetmete kavandamine, piirangute kehtestamise soovitused
vms.
Väljundtulemuste esitamine
Esialgsed seiretulemused esitatakse Keskkonnaagentuurile vahearuandena elektrooniliselt
kokkuleppes nimetatud tähtajal. Lõpparuandes antakse ülevaade seiretööde lõpptulemustest
koos hinnanguga seirealadel toimuvate rannaprotsesside kohta ning nende mõjutatuse kohta
inimtegevusest. Lisaks lõpparuandele esitatakse elektrooniliselt seiretöö koondhinnang
uuritud randade piires, kus antakse lühiülevaade seiretöö tulemustest varasemate
seiretulemuste taustal. Uuritud seirealade kohta koostatakse GIS-põhised kaardid põhjasetete
leviku (Folki klassifikatsioon), batümeetria ja ala hüdromorfoloogia kohta, näidates ära
kulutus- ja kuhjepiirkonnad ning inimtegevusest häiritud või hävinud põhjakoosluste
piirkonnad, kui neid seirealal esineb. Samuti prognoositakse töö tulemina muuhulgas
3
rannaaladel toimunud muutuste põhjal tulevikusuundumusi ning antakse sellest lähtuvaid
soovitusi (võimalikud mõjud põhjaelustikule ja elupaigatüüpide levikule, meetmete
kavandamine, piirangute kehtestamise soovitused vms).
Aruanne ja andmestik edastatakse KAUR-le elektrooniliselt MS Office või Open Office
vormingus (.docx, .xlsx või .odt, .ods), kaardifailid ArcGIS formaadis ning aruanne ka pdf-
failina. Seiretöö käigus kogutud andmestik ja seiretöö aruanded esitatakse tellijale
keskkonnaseire infosüsteemi KESE (https://kese.envir.ee/kese/) kaudu. Kui andmeid või
aruandeid ei õnnestu KESE-sse esitada, lepitakse andmete esitamise viis tellijaga eraldi kokku.
Andmete kogumine, edastamine ja säilitamine toimub keskkonnaseire seaduses ja selle
rakendusaktides sätestatud korras.
Vahearuande ja lõpparuande edastamise vormi ning tööde üleandmise-vastuvõtmise akti
vormid on kättesaadavad Keskkonnaagentuuri kodulehel: Esita andmed |
Keskkonnaagentuur.
Kvaliteedi tagamise nõuded
Seireandmete kvaliteedi tagamise nõuded on esitatud keskkonnaseire seaduses ja
veeseaduses ning nende rakendusaktides. Töövõtja on seiretöö vastutav täitja koos sellest
tulenevate kohustustega (vastutab keskkonnakahjude eest, mis tulenevad tema tegevusest;
vastutab tööohutuse eest seiretöödel; vastutab andmete õigsuse eest; tal on kvaliteedi
kontrollisüsteem jmt). Töövõtjal on seiretöö tegemiseks vajalikud töövahendid ning kehtivad
load või litsentsid vm kutsealast pädevust tõendavad tunnistused. Töövõtja peab vastama
tellija küsimustele aruannete ja andmete kohta 5 tööpäeva jooksul ning ta on kohustatud
parandama valed või vigased andmed või vajadusel aruannet täiendama.
Kui välitööde käigus tuvastatakse või keskkonnaseire andmed viitavad keskkonnaohule või
olulisele keskkonnahäiringule, on töö teostaja kohustatud lähtuvalt keskkonnaseire seaduse §
14 teavitama asjakohaseid asutusi.
4