dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Eesti Geoloogiateenistus
LepingAvalik

Leping

Eesti Geoloogiateenistus · 22. juuni 2023
Viit
10-1/23-187-1
Registreeritud
22. juuni 2023
Dokumendi liik
Leping
Funktsioon
10 Hüdrogeoloogia ja keskkonnageoloogia osakonna töö korraldamine
Sari
10-1 Lepingud ja nendega seotud dokumendid
Toimik
10-1
Vastutaja
Andres Marandi (Users, Hüdrogeoloogia ja keskkonnageoloogia osakond)

Failid

  • 📎Ametiabi taotluse esitamine.asice4639 KB

Sisu (failidest)

Eesti Geoloogiateenistus 21.06.2023 nr 17-6/23/2776 Ametiabi taotluse esitamine Tuginedes Sotsiaalministeeriumi, Keskkonnaministeeriumi ja Eesti Geoloogiateenistuse vahel toimunud aruteludele veeseaduse § 852 kohase joogiveehaarde valgala ja toitala riskihindamise ja - juhtimise rakendamiseks vajalike eeltööde tegemiseks, teeme ettepaneku kasutada vajalike eeltööde läbiviimiseks ametiabi. Kirjale on lisatud vastav ametiabi taotlus. Keskkonnaministeeriumi põhimääruse § 6 kohaselt on ministeeriumi valitsemisalas muuhulgas riigi keskkonnakaitse korraldamine ja loodusvarade kasutamise, kaitse, taastootmise ja arvestamise korraldamine, sh põhjavee kaitse ja kasutamise küsimused. Eesti Geoloogiateenistus on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi hallatav riigiasutus, mille tegevusvaldkonnad on geoloogiline kaardistamine, teadus- ja arendustegevus, geoloogilised alus- ja rakendusuuringud, geoloogilise teabe säilitamine ja kättesaadavuse tagamine, riigiasutuste nõustamine ning avalikkuse maapõuealane teavitamine. Asutuse ülesanded on muuhulgas keskkonna- ja hüdrogeoloogiliste uuringute teostamine, rahvusvaheliselt tunnustatud teadus- ja arendustöödena geoloogiliste alus- ja rakendusuuringute korraldamine. Halduskoostöö seaduse § 18 lõige 1 sätestab, et haldusorgan võib taotleda teiselt haldusorganilt ametiabi kui haldusülesande täitmiseks vajaliku akti andmine või toimingu sooritamine ei ole tema pädevuses; haldusülesande täitmiseks on vaja andmeid, mis haldusorganil puuduvad või mida haldusorgan ei ole võimeline välja selgitama; haldusülesande täitmiseks on vaja teise haldusorgani valduses olevaid dokumente või muid tõendeid ning ametiabi kasutamine oleks majanduslikult oluliselt soodsam kui mittekasutamine. Lähtuvalt ülesannete riigisisesest jaotusest, taotleme teie käest lisatud ametiabi taotluses kirjeldatud tegevuste tulemusi. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Keit Kasemets kantsler Lisa: Ametiabi taotlus Margus Korsjukov, 626 2853 [email protected] Paldiski mnt 96/ Tallinn 13522/ 626 2802/ [email protected]/ www.envir.ee/ Registrikood 70001231 AMETIABI TAOTLUS 1. Ametiabi taotluse esitamise kuupäev Kuupäev on digitaalallkirjas. 2. Ametiabi taotleva haldusorgani nimetus ja aadress Keskkonnaministeerium, Paldiski mnt 96, 13522 Tallinn, Eesti 3. Haldusorgan, kellelt ametiabi taotletakse, nimetus ja aadress Eesti Geoloogiateenistus, Fr. R. Kreutzwaldi 5, Rakvere, 44314 Lääne-Viru maakond, Eesti 4. Taotletava ametiabi lühikirjeldus, sh ülesande täitmise eeldatavad kulud juhul, kui ülesande täidaks ametiabi taotlev haldusorgan (v.a «Halduskoostöö seaduse» § 18 lõike 1 punktides 1 ja 3 sätestatud juhul) Ametiabina taotletakse veeseaduse § 852 kohase joogiveehaarde toiteala riskihindamise ja - juhtimise teostamiseks vajalike eeltööde teostamist vastavalt joogiveehaarde toiteala riskihindamise ja riskijuhtimise nõuetele vastavalt alljärgnevale. Töö esimeses etapis:  Tehakse analüüs, mille käigus määratakse toitealad koos piiriga kõigile maapinnalähedaste põhjaveekihtide veevõtukohtadele, mille põhjavee veevõtt on üle 10 m3/ööpäevas (täpne nimekiri on koostatud Terviseameti poolt ning esitatud lisatuna käesolevale) ning esitatakse need Keskkonnaagentuurile SHP-failina (kõik toitealad ühel kihil) koos PRK koodidega. Joogiveehaarde toiteala ulatus ja piirid määratakse hüdrogeoloogilise uuringu käigus hüdrodünaamiliste või rasterarvutusega ning hüdrogeoloogiliste modelleerimistega vastavalt välja töötatud metoodikale. Arvutuste aluseks on veehaarde kasutamise aeg, mille jooksul veekihti sattunud saasteained liikumisel veehaarde suunas ei jõua veel sinna. Isikul, kes määrab joogiveehaarde toiteala ulatuse ja piirid, peab olema hüdrogeoloogiliste tööde tegevusluba hüdrogeoloogiliste uuringute valdkonnas ning Eesti Geoloogiateenistusel on see olemas.  Joogiveehaarete puhul, mis ei kuulu Terviseameti poolt edastatud nimekirja ja millest põhjaveevõtt on üle 10 m3/ööpäevas, esitatakse joogiveehaarete puurkaevude sanitaarkaitsealasid sisaldavad kaardikihid. Töös kasutatavad sanitaarkaitsealad saadakse EELIS andmebaasist.  EELIS andmebaasi algandmete põhjal, mis sisaldavad põhjaveekogumite veekihtide andmekihte, sooritatakse GIS ruumianalüüs, mille tulemusel selgitatakse välja peamised inimtegevusest lähtuvad ohutegurid maapinnalähedastele põhjaveekihtidele.  Tehakse ülevaade sügavate põhjaveekihtide looduslike saasteainete, mis võivad halvendada joogivee kvaliteeti, levikust. Töö teises etapis töötatakse läbi erinevad joogiveevõtukohtade toitealade looduslikud situatsioonid, maakasutuse olukorrad ning muud koormusallikad. Selle põhjal valmistatakse tüüpsituatsioonide kirjeldamiseks kontseptuaalsed mudelid, mida on hiljem võimalik joogivee käitlejatel kasutada selgitava illustratiivse materjalina riskihinnangu ja -juhtimise läbiviimiseks. Töö kolmandas etapis, kasutades nii kirjanduse, uuringute kui seire andmeid kui ka kontseptuaalseid mudeleid, koostatakse nimekiri nii inimtekkelistest kui looduslikest saasteainetest, mis võivad põhjavee kvaliteeti rikkuda, ning iga saasteaine puhul lisatakse lühikirjeldus, kust see tuleb (inimtekkeliste puhul siis sõltuvalt kemikaalide kasutuse otstarbest ning looduslike puhul kirjeldus looduslikest protsessidest). Teise ja kolmanda etapi lõpus tehakse valitud esinduslikele toitealade puurkaevudele GIS analüüsi põhjal tuvastatud koormusallikate valideerimine olemasolevate, puurkaevust võetud, veeanalüüside põhjal. See tähendab seda, et teoreetiliselt on leitud joogiveehaarde toiteala, koormusallikad ja neist koormusallikatest tuleneda võivad saasteained ning pärast seda saab puurkaevust võetud veeanalüüside põhjal kontrollida, kas antud saasteaineid ka päriselt puurkaevust leitud on. See on teoreetiliselt leitud koormusallikate valideerimine reaalselt mõõdetud andmetega. Sellise analüüsi tarbeks on võimalik muuhulgas kasutada ka Terviseameti andmeid, kellele joogivee käitlejad regulaarselt oma analüüse raporteerivad. Töödega alustatakse 2023. a III kvartalis ning tööde lõpp 01. detsember 2024. Töö maksumus 80 000 EUR +KM, millest 50% 2023.a detsembris ja 50% tööde lõpus. 5. Ametiabi taotlemise eesmärk: selgitus, miks ei saa ametiabi taotlev haldusorgan ise ülesannet täita ning kelle õiguste või milliste huvide kaitsmiseks on ametiabi vajalik. Veeseaduse muutmise seaduse (RT I, 07.02.2023, 6) seletuskirjas on selgitatud, et arvestades joogivee käitlejate suurt varieeruvust suuruse ja varieeruvuse osas veeseaduse § 852 kohase joogiveehaarde valgala ja toiteala riskihindamise ja riskijuhtimise teostamiseks, on kavandatud riigi poolt riskihindamise ja -juhtimise teostamiseks tsentraalselt välja arendada IT-rakendus, mis aitab joogivee käitlejal hinnata riske, võttes arvesse kogu veevarustusahelat – nii joogiveehaarde toiteala ja valgala kui ka veeseaduse §-s 853 käsitletud veevarustussüsteemi. IT- rakenduse ülesehitamiseks on vajalik Keskkonnaministeeriumi pädevuses olevaid hüdrogeoloogilisi andmeid, mida on aga vaja tellida Eesti Geoloogiateenistuselt. Lähtuvalt Keskkonnaministeeriumi põhimääruse § 6 on ministeeriumi valitsemisalas muuhulgas riigi keskkonnakaitse korraldamine ja loodusvarade kasutamise, kaitse, taastootmise ja arvestamise korraldamine, sh põhjavee kaitse ja kasutamise küsimused. Riskihindamise ja -juhtimise IT rakenduse ülesehitus eeldab Keskkonnaministeeriumi valdkondlikke andmeid, mille koostamise pädevus on Eesti Geoloogiateenistusel selle põhikirja kohaselt. Eesti Geoloogiateenistus on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi hallatav riigiasutus, mille tegevusvaldkonnad on geoloogiline kaardistamine, teadus- ja arendustegevus, geoloogilised alus- ja rakendusuuringud, geoloogilise teabe säilitamine ja kättesaadavuse tagamine, riigiasutuste nõustamine ning avalikkuse maapõuealane teavitamine. Asutuse ülesanded on muuhulgas keskkonna – ja hüdrogeoloogiliste uuringute teostamine, rahvusvaheliselt tunnustatud teadus- ja arendustöödena geoloogiliste alus- ja rakendusuuringute korraldamine. Joogiveehaarete toitealade riskihindamine ja -juhtimine hõlmab keskkonnaministri 14.04.2023 nr 23 „Joogiveehaarde valgala ja toiteala riskihindamise ja -juhtimise nõuded“ erinevaid andmeid, mille tekitamise pädevus on Eesti Geoloogiateenistusel, millel on vastavad eksperdid ja majandustegevuse registris hüdrogeoloogiliste tööde tegevusluba nr KHY000052 hüdrogeoloogiliste uuringute valdkonnas. 6. Ametiabi taotlemise õiguspärasus, sh haldusorgani, kellelt ametiabi taotletakse, pädevus anda taotletav haldusakt või sooritada toiming HKS §18 lg 1 (p 1 ja 5) sätestab, et haldusorgan võib taotleda teiselt haldusorganilt ametiabi, kui haldusülesande täitmiseks toimingu sooritamine ei ole tema pädevuses ja kui ametiabi kasutamine oleks majanduslikult oluliselt soodsam kui mittekasutamine. Eesti Geoloogiateenistusel on vajaliku kvalifikatsiooniga ja pikaajalise valdkondliku kogemusega töötajad, samuti hüdrogeoloogiliste tööde luba hüdrogeoloogiliste tööde tegevusluba hüdrogeoloogiliste uuringute valdkonnas, et tagada joogiveehaarete toitealade riskihindamise ja -juhtimise IT rakenduse loomiseks vajalik andmestik. Ametiabi korras taotletav eeldab spetsiifilisi hüdrogeoloogilisi teadmisi valdavat personali. Eelpooltoodust tulenevalt leiame, et ametiabi korras tellitav on otstarbekas ja põhjendatud ning täidab halduskoostöö seaduses sätestatud eesmärke. 7. Ametiabi taotleva haldusorgani juhi või tema volitatud isiku nimi ja allkiri Keit Kasemets kantsler (digitaalselt allkirjastatud) Lisa: modelleeritavad joogiveehaarete toitealad
Allikas: Eesti Geoloogiateenistus dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel