Kiri

04.06.2023 Päevakava Väljapanekul esitatud ettepanekud ja vastused, materjalide täpsustused Arutelude tulemused Järgnevad sammud Haljala-Kukruse 2+2 maanteelõigu riigi eriplaneering 1 2 Ettepanekuid esitasid Maaeluministeerium Hinnata põllumajandusmaa vähenemisest ja killustumisest tulenevat mõju või puutumust põllumajandusmaa kasutajatele Maaeluministeerium ja omanikele. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Meelsusuuringus käsitleda eraldi maal elavate ja põllumajandusega tegelevate inimeste mõjutatavust. Keskkonnaministeerium Käsitleda ehitise võimalikku mõju maaparandussüsteemidele Keskkonnaamet (rekonstrueerimisvajadus) ja maaparandussüsteemidega L. Kruuse varustatud maa-aladele. Lammasmäe puhkekeskus (arutelul) Täpsustatud ptk „Mõju hindamine inimese heaolule ja varale“ Meelsusuuringu lähteülesanne täiendatud. Avalik väljapanek toimus 6.02.2023-7.03.2023 Mõju maaparandussüsteemidele – täiendasime. 9 avalikku arutelu ajavahemikul 28.03-20.04.2023 3 4 3 4 Majandus- ja Keskkonnaministeerium Kommunikatsiooniministeerium • Põhjavee valdkonnas täiendada eksperdi nõudeid • REP alasse jäävad maa-alad, kus riik viib läbi Eesti (majandustegevuse registris hüdrogeoloogiliste uuringute Geoloogiateenistuse kaudu fosforiidi ja kaasnevate maavarade tegevusluba omav isik/ettevõte) – TÄIENDATUD jätku-uuringuid, mis võivad viia potentsiaalsete pilootkaevanduste avamisele. Hetkel kattuvad need maa-alad osaliselt juba kaevandamise lõpufaasis olevate ehitusmaavarade karjääridega • Näidata mürahinnangus, kuidas tagatakse piirkonnas roheleppe – TEADMISEKS VÕETUD eesmärk vähendada 2030. aastaks transpordimürast krooniliselt häiritud inimeste arvu 30%. • KSH programmis hinnatakse, kui palju jääb maanteetrassikoridori maardlaid ja mäeeraldisi, sh taotletavaid mäeeraldisi. Sama Maantee ehitus algab eeldatavasti peale 2030. aastat, mistõttu ei oluline on arvestada ka REP alaga kattuvate maavarade ole võimalik selle projektiga panustada 2030. a eesmärkidesse. levialade ja perspektiivaladega, sh prognoosvaruga, mis võivad KSH raames hinnatakse ja modelleeritakse müratasemete muutust tulevikus täiendavate uuringute tulemusena riigile huvi pakkuda. - ning kavandatakse müratõkkeid lähtuvalt kehtivatest nõuetest ja TÄPSUSTATUD vajadustest eelkõige detailse lahenduse etapis. Kõigile hetkel kehtivatele normdokumentidele on viidatud. 5 6 5 6 1  04.06.2023 Ekspertide kaasamine Keskkonnaamet Natura hindamise eksperdil varasem Natura asjakohase • LS ja programmis ning selle lisas 1 ei ole nimetatud hindamise kogemus, keskkonnamõju hindamise või projekteeritavaid loodusobjekte, teeme ettepaneku need lisada. planeeringu KSH raames. Vastus: Projekteeritavate loodusobjektidega on otstarbekas Kliimamuutuste ekspert – hariduseks magistrikraad arvestada KSH aruande koostamise staadiumis sel hetkel oleva keskkonna valdkonnas. info põhjal. Vastav täpsustus on lisatud ptk 5.3.2 Lisatud loodus- (sh metsa-)maastike sidususe ekspert raadamisuuringu LÜs. • Kui mõju ulatub planeeringualast väljapoole ja sinna jääb mõni Pädevusnõudeid täpsustatud eeltasuvusarvutuses ja Natura 2000 võrgustiku ala, siis Natura hindamisel tuleb käsitleda liiklusuuringus ka neid alasid ja hinnata mõju nende alade kaitse eesmärkidele. – TÄPSUSTATUD Eksperdirühma kaasatud ornitoloog – ootused ja pädevusnõuded täpsustamisel. 7 8 7 8 • Hinnata, kas uue trassiga kaasneb kuivenduse mõju, palume see • Võrdluskriteeriumites (lisa 1) kaitsealad: sarnaselt Natura 2000 lisada. Veerežiimi muutus on LS ja programmis mitmel pool võrgustiku aladele peab ka kaitsealade korral hindama, kas nimetatud olulise mõjutegurina. Oluline on teha vete praeguse kavandatav tegevus on kooskõlas alade kaitse eesmärkidega või liikumise ja uue tee järgse vete liikumise analüüs. mitte kui esineb vastuolu või seisund halveneb, siis ei saa tegevust lubada. Lisaks kaitsealadele nimetada ka hoiualad, Vastus: Vastavalt nõuetele ei tohi kavandatud teerajatised endaga püsielupaigad ja kaitstavad looduse üksikobjektid. kaasa tuua pinnasevee loodusliku taseme muutumist kui see TÄPSUSTATUD mõjutab ebasoodsalt looduskeskkonda. Projekteerimisnormide täitmiseks tehakse detailse lahenduse • Võrdluskriteeriumites (lisa 1) täiendada „kaitstavad liigid“ koostamisel eelprojekti koostamise käigus hüdrogeoloogiline, topo- kirjeldust: Püsielupaigas ei saa tegevust lubada, kui esineb geodeetiline, geotehniline, hüdroloogiline uuring. Samuti vastuolu kaitse eesmärkidega ja seisund halveneb, ülejäänud käsitletakse teemat KSH käigus ja vajadusel määratakse liikide elupaikades sõltub, kas tegemist on väljaspool kaitstavaid leevendusmeetmed. alasid olevate liikidega või mitte. JUBA OLEMAS 9 1 0 9 10 Muud ettepanekud Mis info alusel asukoha eelvaliku etapp ja selle käigus tehtav mõju hindamine ning sellega seotud otsused tehakse, kui enamik keskkonnauuringuid kavandatud riigi eriplaneeringu detailse lahenduse etappi? L. Kruuse –Tallinna poolt tulles mahasõit Kukrusele Vastus: Elusloodus on pidevas muutumises ning praktika näitab, (asula, Kohtla-Järve linnaosa) ebamugavalt lahendatud et paar aastat varem tehtud inventuurid projekteerimise etapis ei pruugi enam pädeda. Mõjud looduskeskkonnale on hästi Lammasmäe puhkekeskus – soov maanteelt välditavad oskusliku projekteerija ja pädeva keskkonnaeksperdi juurdepääsu tagamiseks mõlemas liikumissuunas koostöös projekteerimise käigus. Teie poolt toodud näite puhul selgub see, kas ja kuidas trass mõjutab sooelupaiku, kindlasti alles detailse lahenduse käigus, mille puhul oleme juba täna ette Juurdepääsud täpsustuvad detailse lahenduse staadiumis näinud, et elustiku uuring on vajalik läbi viia. Samuti on ptk 5.2 ja sõltuvad paljuski maanteetrassi asukohast. 2+2 ette nähtud asukohavaliku etapile väga ulatuslik ekspertgrupi maanteel juurdepääsud eelkõige läbi kogujateede. koosseis, mis aitab maandada riske. 1 1 11 12 2  04.06.2023 Eesmärgi sõnastus Arutelude tulemused Algne: Haljala-Kukruse riigi eriplaneeringu koostamise eesmärk on Huvi ja teadmine on olemas tagada ohutu ja turvaline maanteetransport regionaalsete (majandus)keskuste vahel, et vähendada piirkondlikke Muudatusi kriteeriumitele/põhimõtetele ei esitatud arenguerinevusi läbi aegruumiliste vahemaade vähendamise, suurendada majanduskasvu ja konkurentsivõimet, rahuldada kõigi Küsimused olid väga praktilised ning eelkõige kohalikke kasutajate liikuvus- ja transpordivajadus ning juurdepääs kõigile piirkondadele, sh ka hõredamalt asustatud piirkondadele. liiklusolusid puudutavad Tunti muret, et planeerimisprotsess on nii pikk Uus: Haljala-Kukruse riigi eriplaneeringu koostamise eesmärk on luua TEN-T üldvõrgustiku nõuetele vastavad teeliikluse ja -transpordi Küsiti maade võõrandamise ja kompensatsioonimeetmete tingimused, et tagada nii rahvusvahelised kui riigisisesed paremad kohta ühendused, sh läbi aegruumiliste vahemaade vähendamise ja parema juurdepääsetavuse ning luua sellega eeldused majanduskasvuks, Sooviti, et uus trass toetaks igakülgselt kohalikke elu, konkurentsivõime tõusuks ja piirkondlikke arenguerinevuste äritegevust ja paraneks liikuvus vähendamiseks. 1 4 13 14 Kuidas edasi? Kuidas edasi > asukoha valik Asukohavaliku etapi hange  2023 II pool Trassialternatiivide visandamine, uuringud ja Kas juhtrühm soovib saada täiendatud alternatiivide võrdlemine  2024 lähteseisukohad, KSH programmi ning Esialgsete tulemuste tutvustus  2025 algus uuringute lähteülesanded ülevaatamiseks? Mõjude hindamine, eskiisprojekti koostamine ja parima trassi valik  2025 Kooskõlastamine  2026 Järgmise etapi jaoks hankedokumendid Asukohavaliku avalikustamine  2026 saadame kirjalikult ülevaatamiseks Vastuvõtmine Vabariigi Valitsuses  2026 lõpp 15 16 17 3  PROTOKOLL nr 3 Projekt : 2022_00 67 „Haljala ja Kukruse vahelise teelõigu 2+2 ristlõikega maantee riigi eriplaneeringu ja KSH programmi koostamine Rahandusministeeriumile” Teema : Juhtrühma koosolek Kuupäev : 16.05 .2023 kl 9:00 – 9:45 Asukoht : MS Teams Protokollija : Triin Lepland Osalejad : Anne Martin – Rahandusministeerium Heddy Klasen – Rahandusministeerium Eleri Kautlenbach – Rahandusministeerium Kadi-Kaisa Kaljuveer - Rahandusministeerium Heigo Olu – Päästeamet Helve Hunt – Maaeluministeerium Julia Bergstein – Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Kadri Auväärt – Kaitseministeerium Margit Tennokene – Keskkonnaministeerium Janek Kivi – Põllumajandus- ja Toiduamet Kristy Käärid - Keskkonnaministeerium Peep Vassiljev – Lääne-Viru maa O mavalitsuste L iit Kaie Kruusma – Transpordiamet Anu Lil l ak – Muinsuskaitseamet Maarja M o ks – Tarbijakaitse- ja J ärelvalve amet Irma Pakkonen – Keskkonnaamet Maret Vildak - Keskkonnaamet Liisu Tamm – Terviseamet Reet Roosalu – Maa-amet Janne Tamm – Eesti Geoloogiateenistus Tõnu Randmer – Politsei- ja Piirivalveamet Triin Lepland – Skepast &Puhkim OÜ Protokolli lisa: slaidikava. Kohtumisel arutatud teemad ja otsused : Rahandusministeerium andis ü levaa te avaliku väljapaneku käigus esitatud ettepanekutest ja vastustest nendele ning avalikest aruteludest. Slaidikava on lisatud protokollile. Juhtrühmale antud ülevaade täpsustustest oli piisav ja kirjalikult ülevaatamist juhtrühm ei pidanud vajalikuks. Ornitoloogi pädevusnõuete osas teeb RaM KeA-ga kirjalikult koostööd.