Kiri

KÄSKKIRI Tallinn 14.04.2023 nr 1-2/23/172 Lääne-Eesti, Ida-Eesti ja Koiva vesikondade veemajanduskavade meetmeprogrammi rakendamise tegevuskava 2022-2023 kinnitamine Veeseaduse § 52 lõigete 5 ja 7 ning ja Vabariigi Valitsuse 10.12.2009 määruse nr 186 „Keskkonnaministeeriumi põhimäärus“ § 11 alusel: 1. kinnitan Lääne-Eesti, Ida-Eesti ja Koiva vesikondade veemajanduskavade meetmeprogrammi rakendamise tegevuskava 2022–2023 koos lisadega 1–4; 2. avaldada Lääne-Eesti, Ida-Eesti ja Koiva vesikondade veemajanduskavade meetmeprogrammi rakendamise tegevuskava 2022–2023 koos lisadega 1–4 Keskkonnaministeeriumi ja Keskkonnaameti veebilehtedel. Haldusakti saab vaidlustada 30 päeva jooksul haldusakti teatavaks tegemisest arvates, esitades kaebuse halduskohutusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. (allkirjastatud digitaalselt) Madis Kallas minister Saata: Keskkonnaamet, Keskkonnaagentuur, Maa-amet, Eesti Keskkonnauuringute Keskus, Riigimetsa Majandamise Keskus, Eesti Geoloogiateenistus, Põllumajandus- ja Toiduamet, Terviseamet, Tööinspektsioon, Päästeamet, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, OÜ Vesoka, OÜ Tõrva Veejõud, AS Toila Veevärk, Kuressaare Veevärk AS, kohalikud omavalitsused, veemajanduskomisjoni liikmed  KINNITATUD 14.04.2023 käskkirjaga nr 1-2/23/172 Lisa nr 1 Lääne-Eesti, Ida-Eesti ja Koiva vesikondade veemajanduskavade meetmeprogrammi rakendamise tegevuskava 2022–2023 Koostaja: Keskkonnaamet 2022 Sisukord Taust ................................................................................................................................................3 Meetmeprogrammi rakendamise tegevuskava koostamise põhimõtted ..........................................3 Tegevuskava ülesehitus ...................................................................................................................3 Põhjavee kogumipõhised meetmed .................................................................................................5 Pinnavee kogumipõhised meetmed .................................................................................................6 Riigi vesikonnaülesed meetmed ......................................................................................................7 Põhimeetmed ...................................................................................................................................8 Lisad……………………………………………………………………………………………….9 2 Taust Eestis on moodustatud kolm veemajanduse korraldamise põhiüksust ehk vesikonda: Ida-Eesti, Lääne-Eesti ja Koiva vesikond. Vee kasutamise ja kaitse abinõude paremaks planeerimiseks koostatakse iga vesikonna kohta veemajanduskava (edaspidi VMK), mille lahutamatu osa on meetmeprogramm, kus esitatakse nii pinna- kui põhjavee kaitse meetmed. Perioodi 2022-2027 VMK ja meetmeprogramm kinnitati keskkonnaministri poolt 07.10.2022. Meetmeprogrammi rakendamist korraldab veemajanduskomisjon (edaspidi komisjon) ja meetmete rakendamist koordineerib Keskkonnaamet (edaspidi KeA). Meetmeprogrammi rakendamiseks koostab KeA meetmeprogrammi rakendamise kaheaastase tegevuskava (edaspidi TK) meetmeprogrammis kavandatud meetmete paremaks rakendamiseks ja VMK-s kavandatud keskkonnaeesmärkide saavutamiseks. Tegevuskava rakendamine on kõigi veekasutuse ja vete seisundit mõjutavate osapoolte ühine kohustus. Meetmeprogrammi rakendamise tegevuskava koostamise põhimõtted VMK meetmeprogrammi rakendamise TK on koostatud perioodiks 2022–2023, mille alusel toimub VMK meetmeprogrammi rakendamine. TK eesmärk on täpsustada meetmeprogrammi tegevusi lühemaks ajaperioodiks ning keskenduda tegevustele konkreetsete pinnaveekogumite valgaladel või põhjaveekogumitel, samuti konkreetsetele meetmetele. TK koostamisel lähtutakse ekspertide poolt koostatud vesikondade VMK-dest ja meetmeprogrammidest, samuti KeM veeosakonnaga läbi arutatud TK koostamise põhimõtete eelnõust. TK on suures osas koostatud kogumipõhiselt, samas osad meetmed on kavandatud vesikonnaüleselt. KeA on aastateks 2022–2023 koostatud TK-sse koondanud eelkõige neid tegevusi, kus mitteheas seisundis kogumi hea seisund peab olema saavutatud aastaks 2027 ning kus tegevused on planeeritud aastateks 2022–2023. Tegevuskava ülesehitus Tegevuskava 2022–2023 on koostatud ühtsena kolmele Eestis moodustatud vesikonnale. TK meetmed on kavandatud sarnaselt meetmeprogrammidele, eraldi pinnavee kogumipõhised ja vesikonnaülesed ning põhjavee meetmed. Kavandatud meetmed on esitatud eraldi tabelitena (Lisad 1–4). TK-sse planeeritud meetmed jagunevad meetmeprogrammi põhimõtteid järgivalt põhi- ja täiendavateks meetmeteks. Põhimeetmed on kohustuslikud ning lähtuvad erinevates õigusaktides kehtestatud kohustustest ja piirangutest. Täiendavad meetmed on vajalikud veekogumite vähemalt hea seisundi saavutamiseks või selle säilitamiseks, kui põhimeetmete rakendamisest ei piisa. Lähtuvalt rakendusvaldkonnast jaotuvad kavandatud meetmed:  administratiivne, sh järelevalve (keskkonnaload, järelevalve toimingud, õigusraamistik);  tehniline (ehituslikud ja rakenduslikud tegevused);  nõustamine (nõustamine, koolitus, teavitus, juhendmaterjalid);  uuring (teadus- või rakendusuuringud). Meetme rakendamise eest vastutajal on kohustus tagada selle ellu viimine kavandatud perioodil. Tegevuse elluviimisega tuleb alustada vähemalt TK-s näidatud ajaperioodil. Kui meetme elluviijal ei ole võimalik meedet kavandatud perioodil rakendada, tuleb selle kohta esitada põhjendus või selgitus koos selle elluviimise uue tähtajaga. 3 Kuna VMK kinnitamine venis erinevatel põhjustel, ei jäänud KeA-l põhjaliku TK 2022–2023 ette valmistamiseks piisavalt aega. TK-s ei kajastu küll konkreetsetele ettevõtetele suunatud tegevused, kuna puudus aeg sellekohasteks läbirääkimisteks, kuid see aga ei tähenda, et neid meetmeid TK perioodil ei rakendataks. Keskkonnalubadega seotud meetmeid viiakse ellu sõltumata sellest, kas meede on planeeritud TK-s või mitte. Samuti tegutsevad riigiasutused, kohalikud omavalitsused ja ettevõtted oma igapäeva töös vastavalt õigusaktide normidele ning läbi selle rakendavad ka planeeritud meetmeid. Täiendavalt on KeA plaaninud 2023 aastaks mitme kogumipõhise meetme juures eelneva analüüsi teostamise, et siis vajaduse korral lülitada meede 2024–2025 tegevuskavasse.  Kogumipõhine pinnavee meede: Reoveepuhasti toimimise hinnangu koostamine. Meetmeprogrammis on plaanitud 51 meedet. Meetme kirjeldus näeb ette eksperthinnangut loa nõuetele mittevastavuse põhjuste väljaselgitamiseks ning protsesside optimeerimiseks ning selle alusel rakendada jätkumeetmed puhasti nõuetele vastavuse tagamiseks. 2023 aastal analüüsib KeA lähtuvalt seire andmetest reoveepuhastite väljundi vastavust nõuetele ning mittevastavad väljalaskmed lisatakse 2024-2025 TK-sse meetme rakendamiseks.  Kogumipõhine pinnavee meede: ÜPP1 strateegiakava 202–2027 toetusi taotlevate põllumajandusettevõtete tingimuslikkuse (kohustuslikud majandamisnõuded KM1 ja KM22 ning maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise nõuded HPK43) kontrollimine. Meetmeprogrammis on 69 meedet. Meetme kirjeldus näeb ette tingimuslikkuse kontrolli läbiviimise vastavalt nõuetele. Kontrolli mahu ja kontrollitavate ettevõtete valimi annab Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (edaspidi PRIA) KeA järelevalve üksusele teada tavaliselt kevadel. Kuna TK koostamise ajal ei ole teada, millised käitised millistel kogumitel täpselt valimisse tulevad, ei ole optimaalne kõiki planeeritud meetmeridu eraldi ka TK-sse planeerida. Selgitamaks, milliseid meetmeid on rakendatud 2022. aastal ja milliseid on plaanis rakendada 2023. aastal, pöördus KeA TK koostamiseks järgmiste asutuste poole: Keskkonnaministeerium, Terviseamet, Maa-amet, Keskkonnaagentuur, Eesti Keskkonnauuringute Keskus, Eesti Geoloogiateenistus, Riigimetsa Majandamise Keskus, Põllumajandus- ja Toiduamet, Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus, Maaelu Edendamise Sihtasutus, Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet ja Sotsiaalministeerium. Laekunud sisenditega on TK-s arvestatud. Päringule ei tulnud tagasisidet viimaselt neljalt asutuselt. Ülejäänud meetmete rakendajatega räägitakse läbi edaspidi järgmiste TK-de planeerimisel. 1 Ühine põllumajanduspoliitika. 2 Kohustuslikud majandamisnõuded, vastavalt nitraadireostuse vältimine nitraaditundlikul alal ja loodusliku linnustiku kaitse. 3 Heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise nõue – talvine taimkate. 4 Põhjavee kogumipõhised meetmed Perioodiks 2022–2023 on planeeritud 36 meetmerida (tegevuskava lisa 1), kuid mis sisaldavad oluliselt rohkem tegevusi, sest ühe meetmerea puhul tuleb kogumil tegeleda kõikide seal paiknevate ettevõtete keskkonnalubadega, mida on rohkem kui üks. Üle poole planeeritud meetmetest on Life IP CleanEst projekti raames kavandatud uuringumeetmed. 5 Pinnavee kogumipõhised meetmed Perioodiks 2022–2023 on pinnavee kogumipõhiste meetmete tabelis (tegevuskava lisa 2) planeeritud 205 meedet, millest põhiosa moodustavad KeA poolt rakendatavad järelevalve meetmed (joonis 1). Kogumipõhised meetmed 180 156 160 140 120 Meetmeridu 100 80 60 40 27 9 15 20 0 Administratiivne Administratiivne Tehniline Uuring (järelevalve) Meetme liik Joonis 1. Kogumipõhiste meetmete jaotus tegevuskava Lisa 2 tabelis. Järelevalve meetmete osas on põhiliselt tegemist põllumajandusliku tegevuse keskkonnanõuete täitmise kontrolliga, samuti järelevalve ja ettekirjutuse tegemine ebaseadusliku tegevuse lõpetamiseks ja kalade läbipääsu tagamiseks loastamata tõkestusrajatistel ning veekaitsevööndi, sanitaarkaitseala, joogiveehaarde toiteala ja hooldusala nõuete täitmise kontrollimine. Administratiivsete meetmete rakendaja on KeA. TK perioodiks kavandatud uuringumeetmed on seotud Life IP CleanEst projektiga Viru alamvesikonnas ning nende rakendajaks on Eesti Keskkonnauuringute Keskus. 6 Riigi vesikonnaülesed meetmed Perioodiks 2022–2023 on kavandatud 19 üleriigilist tegevust (tegevuskava lisa 3), põhiliselt administratiivsed meetmed. Sellesse tabelisse on koondatud ka neli kogumipõhist meedet, millede osas 2023 aastal teostab KeA eelneva analüüsi ning lähtuvalt tulemusest kavandatakse meetmed järgmisesse tegevuskavasse. Eelpool nimetatud meetmed on:  Taimekaitsevahendite kasutamise ja hoiustamise nõuete üle järelevalve teostamine. Kogumipõhises meetmeprogrammis on meede kavandatud 127-l kogumil.  Silo-, mineraalväetiste- ja sõnnikuhoidlate, loomapidamishoonete ja -rajatiste, silo- ja sõnnikuaunade veekaitsenõuetele vastavuse kontrollimine. Kogumipõhises meetmeprogrammis on tegevus kavandatud 101-l kogumil.  Reoveepuhasti toimimise hinnangu koostamine. Kogumipõhises meetmeprogrammis on tegevus kavandatud 51-l kogumil.  Keskkonnakaitselubade (sh komplekslubade) tingimuste täitmine. Kogumipõhises meetmeprogrammis on planeeritud 134 tehnilist meedet erinevatele rakendajatele. 2023 aastal kaardistab KeA hetkeolukorra olenevalt vajadusest planeeritakse kogumipõhised järelevalve meetmed. 7 Põhimeetmed Põhimeetmete tabelis (tegevuskava lisa 4) on kavandatud kohalikele omavalitsustele suunatud reovee kohtkäitluse ja äraveo eeskirja kehtestamise ja ajakohastamise meede. Keerukus meetmete kavandamisel on see, et antud TK koostamise hetkel puuduvad veel meetmete sisu selgitavad faktilehed, mistõttu pole kõikide meetmete sisu üheselt mõistetav. Näiteks põhjavee meetmeprogrammi administratiivne meede: Põhjavee liigvähendamise vältimiseks põhjaveevaru hindamine ja põhjaveevaru kehtestamine. Meetme kirjeldus näeb ette põhjaveevaru hindamise vajalikkuse kontrollimise keskkonnaloa tingimuste üle vaatamise ja keskkonnaloa taotluse menetluse käigus ning nende veekasutajate selgitamise, kellega seoses tuleb põhjaveevarud hinnata. Meetmeprogrammis on tegevus planeeritud seitsmel põhjaveekogumil ning see puudutab kokku 594 luba. Nimetatud meetme puhul oleks sisulise faktilehe olemasolu äärmiselt vajalik täpsustamaks, mida täpsemalt meetme planeerija hinnangul on lisaks varude hindamise vajalikkusele veel veel vaja meetme tõhusaks rakendamiseks. Tegevuskava avalikustatakse pärast kehtestamist Keskkonnaministeeriumi ja Keskkonnaameti veebilehel. 8 Lisad Lisa 1. Põhjavee kogumipõhised meetmed Lisa 2. Pinnavee kogumipõhised meetmed Lisa 3. Riigi vesikonnaülesed meetmed Lisa 4. Põhimeetmed 9