dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Eesti Geoloogiateenistus
LepingAvalik

Leping

Eesti Geoloogiateenistus · 17. aprill 2023
Viit
10-1/23-109-1
Registreeritud
17. aprill 2023
Dokumendi liik
Leping
Funktsioon
10 Hüdrogeoloogia ja keskkonnageoloogia osakonna töö korraldamine
Sari
10-1 Lepingud ja nendega seotud dokumendid
Toimik
10-1
Vastutaja
Andres Marandi (Users, Hüdrogeoloogia ja keskkonnageoloogia osakond)

Failid

  • 📎Väheuuritud alade kaardistamine_EGT.asice1212 KB

Sisu (failidest)

TÖÖVÕTULEP ING nr 4-1/23/43 /kuupäev vastavalt digiallkirjastamise kuupäevale/ Keskkonnaministeerium (edaspidi tellija), mida esindab asekantsler Antti Tooming, kes tegutseb keskkonnaministri 20.09.2021 käskkirja nr 392 alusel, ja Eesti Geoloogiateenistus, (edaspidi töövõtja), mida esindab juhatuse liige Sirli Sipp Kulli, kes tegutseb majandus- ja taristuministri 07.05.2019 käskkirja 1.1-1/19-071 „Eesti Geoloogiateenistuse põhimäärus“ alusel, keda nimetatakse edaspidi pool või koos pooled, leppisid kokku alljärgnevas (edaspidi leping): 1. Üldsätted 1.1. Leping sõlmitakse hankijate vahelise koostööna riigihangete seaduse §12 lõige 7 tähenduses. 1.2. Lepingu esemeks on radooniuuringute läbiviimine neljas täiendava uuringuvajadusega haldusüksuses: Antsla, Elva, Valga ja Kanepi vallas (edaspidi töö või aruanne). Lepingu eseme täitmise tingimused on toodud lepingu lisas. 1.3. Töövõtja poolt tehtavad tööd on määratletud lepinguga ja selle lisadega. Töövõtjale laieneb ka nende tööde ja toimingute teostamise ning teenuste osutamise kohustus, mis ei ole lepingus otsesõnu sätestatud, kuid mis oma olemusest lähtuvalt kuuluvad lepinguga seotud tööde hulka. Viimati nimetatud tööde ja toimingute teostamine ning teenuste osutamine ei kuulu teistsuguse kirjaliku kokkuleppe puudumisel eraldi tasustamisele ning töövõtja teostab need tööd, toimingud, teenused lepingu raames. 1.4. Lepingu dokumendid koosnevad lepingu tekstist, lepingu lisadest ning lepingu muudatustest, milles võidakse kokku leppida pärast lepingu sõlmimist. Lepingu lahutamatuks osaks on 24.03.2023 töövõtja poolt esitatud pakkumus. Juhul, kui lepingu dokumentides on vastuolu, prevaleerib lepingu tekst koos lisadega ning seejärel pakkumus. Hiljem sõlmitud lepingu muudatuste osas kehtib põhimõte, et hilisem muudatus prevaleerib ajaliselt varasema muudatus ees. 1.5. Lepingu sõlmimisega kaotavad siduva jõu mistahes muud tahteavaldused, mida pooled on teinud lepingu ettevalmistamise käigus. 2. Lepingu täitmine 2.1. Lepingu allkirjastamisega kinnitab töövõtja, et on piisavalt tutvunud töö teostamise mahuga ja muude lepingu tingimuste täitmiseks vajalike asjaoludega, tal ei ole pretensioone ega täiendusi esitatud materjalide kohta ning need on piisavad töö lepingujärgseks teostamiseks ning ta ei ole rikkunud ühtegi enda suhtes kehtiva õigusakti sätet ega ühtegi varem sõlmitud lepingust või kokkuleppest tulenevat kohustust. 2.2. Teostatava töö nõuded on toodud lisas 1. 2.3. Teostatava töö teostamise tähtajad on toodud lisas 1. 2.4. Kui töövõtja kasutab töö teostamiseks alltöövõtjaid, kohustub ta nõudma oma alltöövõtjatelt teostatava töö kvaliteedi vastavust lepingu tingimustele, samuti kokkulepitud tähtaegadest kinnipidamist. Töövõtja vastutab töö teostamisel kasutatavate alltöövõtjate tegevuse eest nagu enda tegevuse eest. 2.5. Töövõtja kohustub viivitamatult, kuid mitte hiljem kui 2 (kahe) tööpäeva jooksul alates vastavate asjaolude ilmnemisest, kirjalikult teatama tellijale selliste asjaolude ilmnemisest, mis takistavad lepingu alusel tööde kohast teostamist või lõpetamist, kvaliteeti, tähtaegu või maksumust. Seejuures ei anna eelnimetatud juhtumeil informeerimiskohustuse täitmine töövõtjale ilma tellija vastavasisulise nõusolekuta automaatselt õigust ületada tööde lepingu maksumust, teostamise tähtaegu või mitte kinni pidada lepinguga tööde suhtes kehtestatud kvaliteedinõuetest. 2.6. Töövõtja teavitab töö valmimisest viivitamata tellijat. 2.7. Töö üleandmine ei ole käsitatav selle vastuvõtmisena tellija poolt. 2.8. Tellija kohustub hiljemalt 10 tööpäeva jooksul töö üle vaatama ning vajadusel esitama töövõtjale oma pretensioonid seoses töö mittevastavusega lepingule, andes lisatähtaja paranduste tegemiseks. 2.9. Kui tellijal on pretensioone esitatud töö kvaliteedi kohta ja puudusi on võimalik kõrvaldada, määrab tellija mõistliku tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Vajadusel viiakse läbi arutelu. 2.10. Parandatud töö vastuvõtmine toimub nagu esmakordsel üleandmisel. 2.11. Tellijal on õigus vajadusel pöörduda kolmandate isikute poole sõltumatu eksperthinnangu saamiseks, hindamaks lepingu täitmise kvaliteeti. 2.12. Töö vastuvõtmisel allkirjastavad pooled töö üleandmise-vastuvõtmise akti (edaspidi akt). Aktis peab olema välja toodud lepingu number, teostatud tööd ja väljamaksmisele kuuluv summa käibemaksuta ja käibemaksuga. 2.13. Tellija võib tugineda töö või selle muudatuste nõuetele mittevastavusele ka mõistliku aja jooksul pärast tööde vastuvõtmist ning seda ka juhul, kui tellija oleks võinud tööde mittevastavuse avastada ka tööde teostamise käigus või üleandmisel ja vastuvõtmisel. 2.14. Lepingu lõppemise või lõpetamise korral või tellija nõudmisel on töövõtja kohustatud viivitamatult tagastama tellijale kõik tema valduses olevad tellijalt saadud dokumendid, muud infokandjad ja tehnilised vahendid. Tagastamine vormistatakse üleandmise-vastuvõtmise aktis. 3. Töövõtjale makstav tasu 3.1. Lepingu maksumus on 33 600 (kolmkümmend kolm tuhat kuussada) eurot käibemaksuta summas ning 40 320 (nelikümmend tuhat kolmsada kakskümmend) eurot käibemaksuga summas, mis sisaldab tasu töö teostamise eest, kõiki töö täitmise kulusid, makse ja tasu autori varaliste autoriõiguste ning autori isiklike õiguste kasutamise eest (edaspidi tasu). 3.2. Tellija tasub punktis 3.1 nimetatud summa töövõtjale alljärgnevalt: 3.2.1 I väljamakse 30 000 (kolmkümmend tuhat) eurot käibemaksuta summas ning 36 000 (kolmkümmend kuus tuhat) eurot käibemaksuga summas, pärast lisas 1 punktis 4 nimetatud I etapi täitmist ja nimetatud vahearuande esitamist; 3.2.2 II väljamakse 3600 (kolm tuhat kuussada) eurot käibemaksuta summas ning 4320 (neli tuhat kolmsada kakskümmend) eurot käibemaksuga summas, pärast lisas 1 punktis 4 nimetatud II etapi täitmist ja lõpparuande esitamist; 3.2. Töövõtja esitab vastava arve pärast punktis 2.11 nimetatud vastava üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamist poolte poolt. 3.3. Arve tasumise tähtaeg on 21 päeva. 3.4. Arve, mille töövõtja väljastab enne poolte poolt vastava akti allkirjastamist, ei kuulu tasumisele. 3.5. Juhul, kui töövõtja ei teosta tööd nõuetekohaselt, on tellijal õigus alandada tasu osas, mille võrra töö jäi teostamata. 3.6. Vastavalt raamatupidamise seaduse muudatustele kohustuvad avaliku sektori üksused alates 1. juulist 2019 võtma vastu residendist raamatupidamiskohustuslastelt üksnes e-arveid. Pdf-kujul esitatud arveid ei aktsepteerita. 3.7. E-arve saatmise võimalused on: 3.9.1 kui töövõtja on e-arvete operaatori klient, tuleb e-arve edastada oma e-arvete operaatorile, kelle kaudu see jõuab tellijani; 3.9.2 e-arvet on võimalik saata tasuta tellijale, kasutades e-arveldaja infosüsteemi (http://www.rik.ee/et/e-arveldaja). Selleks on vaja avada e-arveldaja infosüsteemis kasutaja konto ja sisestada konkreetne tellijale suunatud arve sellesse infosüsteemi töövõtja e-arvete operaatorile edastamiseks; 3.9.3 e-arvet võib saata tasuta ka arved.ee infosüsteemi kaudu (https://www.arved.ee). Selleks on vaja avada arved.ee infosüsteemis kasutaja konto ja sisestada konkreetne tellijale suunatud arve sellesse infosüsteemi tellija e-arvete operaatorile edastamiseks. 4. Intellektuaalne omand 4.1. Kõik intellektuaalse omandi õigused käesoleva lepingu täitmise käigus loodud tulemustele (edaspidi teos), loetakse looduks töövõtja poolt ja antakse ilma täiendava tasuta üle tellijale maksimaalses seadusega lubatud ulatuses. 4.2. Töövõtja annab tellijale üle kõik töö tegemise käigus loodud teoste varalised autoriõigused ning ainulitsentsi kõikidele isiklikele õigustele, v.a õigus autorlusele, autorinimele ja autori au väärikuse kaitsele kogu autoriõiguse kehtivuse ajaks territoriaalse piiranguteta autoriõiguse seaduse tähenduses. Teoste varalised õigused loetakse loovutatuks ja ainulitsents isiklikele õigustele antakse punktis 3.1 nimetatud tasu laekumisest töövõtja arveldusarvele. 4.3. Töövõtja lubab tellijal teha teose pealkirjas või teoses muudatusi ja lisada teosele teiste autorite teoseid. 4.4. Töövõtja võib teost pärast selle lõplikku vastuvõtmist tellija poolt kasutada oma õppe-, teadus- ja arendustegevuses. Töö tulemuseks olevaid mõõtmisandmeid, mis on kirjeldatud lepingu lisas 1, on töövõtjal õigus kasutada Eesti Geoloogiateenistuse põhimääruses toodud tegevusvaldkondades oma ülesannete täitmiseks. 4.5. Töövõtja kohustub tagama, et tal on töö teostamise käigus loodud teoses kasutatud teiste autorõigustega kaitstud teoste suhtes käesoleva lepingu sõlmimiseks vajalikud õigused. 4.6. Töövõtja kinnitab ja avaldab, et ta ei ole enne käesoleva lepingu sõlmimist lepingu punktis 4.1 nimetatud õigusi ühelegi kolmandale isikule loovutanud ega nende õiguste teostamiseks ja kasutamiseks ühelegi kolmandale isikule luba (litsentsi) andnud ning ta ei ole sõlminud ega sõlmi lepingu kehtivuse ajal ja viis aastat peale lepingu lõppemist kolmandate isikutega kokkuleppeid tööde tegemise käigus loodud teose kasutamiseks. 4.7. Töövõtja vastutab selle eest, et tema poolt üleantud töö ei ole vastuolus Eesti Vabariigis kehtivate patendi- või autoriõigusega ja teiste immateriaalsete õigustega. 4.8. Käesolevas punktis töövõtja kohta sätestatu kehtib ka töövõtja kontserni äriühingute, sealhulgas töövõtja kontsernist lahkuva tütarettevõtja suhtes. 5. Poolte vastutus 5.1. Lepingust tulenevate kohustuste täitmata jätmise või mittekohase täitmisega teisele poolele tekitatud otsese kahju eest kannavad pooled täielikku vastutust selle kahju ulatuses. 5.2. Lepingus või selle lisades sätestatud kohustuste rikkumise korral on tellijal õigus nõuda töövõtjalt leppetrahvi 0,02% lepingu hinnast valmimata, üle andmata või puudusega töö maksumusest päevas iga viivitatud päeva eest kuni kohustuste rikkumise kõrvaldamiseni. 5.3. Tellijal on õigus töö eest tasumisel vähendada lepingu tasu leppetrahvi summa võrra. 5.4. Lepingus sätestatud kohustuste mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmise korral on tellijal õigus teha töövõtjale hoiatus ettepanekuga rikkumine tellija poolt määratud täiendava mõistliku aja jooksul kõrvaldada. 5.5. Kui töövõtja talle antud täiendava mõistliku aja jooksul ei täida lepingust tulenevaid kohustusi või ei teata rikkumise vabandavatest asjaoludest, on tellijal õigus leping lõpetada. Sellisel juhul tasub tellija ainult nõuetekohaselt teostatud töö eest. 5.6. Juhul, kui töövõtja ei teosta tööd nõuetekohaselt, on tellijal õigus alandada tasu osas, mille võrra töö jäi täitmata. 5.7. Lepingu olulise rikkumise tuvastamise korral on tellijal õigus leping üles öelda ning nõuda sisse leppetrahv ning tekitatud kahju. 5.8. Kui töövõtja ei täida lepinguga võetud kohustusi, ei paranda puudustega tööd või ei tee uut tööd puudustega töö asemel ja töövõtja viivitust saab lugeda oluliseks lepingurikkumiseks, tekib tellijal õigus tellida mittetäidetud või mittenõuetekohaselt täidetud mahus tööd kolmandatelt isikutelt ning nõuda lisaks leppetrahvile kolmandatelt isikutelt tellitud töödele kulunud summa ning lepingu hinna vahe hüvitamist töövõtja poolt, jätta lepingus ettenähtud tasu maksmata ja/või leping erakorraliselt ühepoolselt lõpetada. 5.9. Töövõtja kohustub hüvitama kõik faktilised ja dokumenteeritud kulud ja kahjud, mis tekivad tellijale seoses töövõtja poolt töö teostamisel esinevate defektide või puudustega. 5.10. Kui tellija viivitab lepingus sätestatud rahaliste kohustuste täitmisel, on töövõtjal õigus nõuda tellijalt viivist 0,02% päevas tähtaegselt tasumata summalt. 5.11. Pooltel on õigus esitada leppetrahvi või viivise nõue teise poole vastu 60 päeva jooksul arvates päevast, mil õigustatud pool sai teada leppetrahvi või viivise nõude tekkimisest. 5.12. Leppetrahvid on kokku lepitud kohustuste täitmisele sundimiseks ning leppetrahvi nõudmine ei mõjuta tellija õigust nõuda töövõtjalt täiendavalt ka kahju hüvitamist. Kui sama rikkumise eest on võimalik nõuda leppetrahvi mitme sätte alusel või sama rikkumise eest on võimalik kohaldada erinevaid õiguskaitsevahendeid, valib õiguskaitsevahendi tellija. 5.13. Lepingust tulenevate kohustuste mittetäitmist või mittenõuetekohast täitmist ei loeta lepingu rikkumiseks, kui selle põhjuseks olid asjaolud, mida pooled lepingu sõlmimisel ei näinud ette ega võinud ette näha (vääramatu jõud). 5.14. Kui töövõtja on kasutanud lepingu täitmisel vastuolus õigusaktidega autoriõigustega kaitstud teost, ei vastuta tellija sellise teose kasutamisega töövõtjale või kolmandatele isikutele tekitatud kahju eest. Töövõtja kohustub hüvitama tellijale kõik nõude esitamisega kaasnevad kahjud täies ulatuses viivitamatult peale vastava nõude saamist tellijalt. 6. Poolte esindajad ja teadete edastamine 6.1. Tellija esindaja on välisõhu ja kiirgusosakonna nõunik Maria Leier, tel 626 2908 e-posti aadress [email protected]. 6.2. Töövõtja esindaja on Andres Marandi, tel 56135128, e-posti aadress [email protected]. 6.3. Kõik teated seoses lepingu täitmisega esitatakse telefoni või e-posti teel lepingus nimetatud aadressil või aadressil, mida üks pool on teisele teatanud. Nõue, mis esitatakse tulenevalt lepingu rikkumisest, peab olema kirjalikus vormis. 6.4. Pooled on kohustatud kirjalikult teatama oma nime, juriidilise aadressi, kontaktnumbrite (telefoni, e-posti aadressi), pangarekvisiitide, kontaktisiku või mõne muu olulise rekvisiidi muutumisest viie päeva jooksul muudatuste toimumisest arvates. Vastasel korral on õigus eeldada, et kõik varem teada antud poolte rekvisiidid kehtivad ja nende kohaselt saadetud teated on pooled kätte saanud. 7. Lepingu kehtivus, muutmine ja lõpetamine 7.1. Leping loetakse sõlmituks, kui viimane pooltest on digiallkirjastanud lepingu ja kehtib kuni kõigi lepingus sätestatud kohustuste nõuetekohase täitmiseni kuid mitte hiljem kui 20. märts. 7.2. Lepingut võib muuta või täiendada poolte kirjalikul kokkuleppel. Lepingut muuta sooviv pool esitab muudatusettepanekud teisele poolel kirjalikult, kes on kohustatud ettepaneku läbi vaatama ja teisele poolele vastama hiljemalt 5 (viie) tööpäeva jooksul arvates ettepaneku saamisest. 7.3. Lepingu muudatused jõustuvad pärast allkirjastamist poolte poolt või poolte poolt kirjalikult määratud tähtajal. Kirjaliku vormi mittejärgimisel on muudatused tühised. 7.4. Lepingu võib lõpetada igal ajal poolte kokkuleppel. 7.5. Lepingu ülesütlemise korral tasub tellija teostatud töö eest, mille kohta on koostatud poolte poolt allkirjastatud üleandmise-vastuvõtmise akt. 8. Lõppsätted 8.1. Tööd teostavad isikud ei tohi olla tellija töötajad (teenistujad) ega tellija töötajatega (teenistujatega) seotud juriidilised isikud. Seotud juriidiline isik tähendab käesoleva lepingu mõistes juriidilist isikut, mille juhtimis- või kontrollorgani liige on tellija töötaja (teenistuja) või juriidiline isik, milles vähemalt 1/10 osalusest kuulub tellija töötajale (teenistujatele). 8.2. Töövõtja ei tegele seoses lepinguga avalike suhetega ega anna teateid pressile, elektroonilisele meediale, üldsusele või teisele auditooriumile, välja arvatud tellija eelneval kirjalikul nõusolekul. Kõik eelnimetatud kohustused kehtestab töövõtja ka kõigile kolmandatele isikutele, keda ta kasutab oma lepingujärgsete kohustuste täitmisel. 8.3. Leping ega lepingu täitmise käigus saadud teave ei kuulu avalikustamisele kolmandatele isikutele ilma teise poole nõusolekuta, v.a juhul, kui see on õigusaktide kohaselt poolele kohustuslik. Erandina on poolel õigus avaldada informatsiooni kolmandatele isikutele kui see on vajalik lepingu kohaseks ja efektiivseks täitmiseks ning pool paneb vastavatele isikutele samasuguse avalikustamisekeelu. 8.4. Töövõtja võib lepingust tulenevad kohustused anda üle kolmandale isikule üksnes tellija eelneval kirjalikul nõusolekul. Eeltoodu kehtib ka siis, kui lepingu või selles kokkulepitud õiguste ning kohustuste kolmandale isikule üleandmine toimub töövõtja poolt ettevõtte üleandmise tulemusena. 8.5. Tellijal on õigus keelduda lepingu üleandmisest, kui lepingu omandajal puudub töövõtjaga vähemalt samaväärne ettevalmistus ja kogemus, mis tagaks lepingu eesmärgi saavutamise ja lepingu tingimuste vähemalt samaväärse täitmise. 8.6. Kui töövõtja annab ettevõtte või sellega seotud lepingu üle ilma tellija nõusolekuta, on tellijal õigus leping ühepoolselt üles öelda ning töövõtja on kohustaud hüvitama tellijale tekkinud kahju. 8.7. Töövõtja vastutab kõigi isikute eest, keda ta kasutab oma lepingujärgsete kohustuste täitmisel. Töövõtja peab tagama, et meeskonna ühelgi liikmel ei teki lepingu täitmise käigus huvide konflikti. Juhul, kui üks pool saab teada võimalikult huvide konfliktist, on ka kohustatud viivitamatult teatama sellest teisele poolele, tuues välja huvide konflikti ulatuse. 8.8. Töövõtja kohustub tagama lepingu täitmise käigus isikuandmete töötlemise õiguspärasuse ning vastavuse isikuandmete kaitse üldmääruses (EL 2016/679) ja teistes andmekaitse õigusaktides sätestatud nõuetele, sh täitma organisatsioonilisi, füüsilisi ja infotehnoloogilisi turvameetmeid konfidentsiaalsete andmete kaitseks juhusliku või tahtliku volitamata muutmise, juhusliku hävimise, tahtliku hävitamise, avalikustamise jms eest. 9. Vaidluste lahendamine 9.1. Kõik lepingu täitmisest, muutmisest, lõppemisest või vastutuse kohaldamisest tulenevad vaidlusküsimused lahendatakse pooltevaheliste läbirääkimiste teel. 9.2. Juhul, kui läbirääkimiste teel ei õnnestu kokkulepet saavutada, lahendatakse vaidlused Eesti Vabariigi õigusaktidega ettenähtud korras Harju Maakohtus. 9.3. Lepingus, kus kontekst seda nõuab, võivad ainsuses olevad sõnad tähendada mitmust ja vastupidi. 9.4. Lepingu tõlgendamisel lähtutakse poolte ühisest tegelikust tahtest, isegi kui see erineb sõnade tavapärasest tähendusest. Lepingu tõlgendamise aluseks ei või olla ebaõige tähistus ega väljendusviis, mida pooled kasutasid eksimuse tõttu. Juhul, kui poolte ühist tegelikku tahet ei õnnestu kindlaks teha, tuleb lepingut tõlgendada nii nagu teise poolega samasugune mõistlik isik pidi lepingut samade asjaolude esinemise korral mõistma. 9.5. Lepingu tingimust tuleb tõlgendada koos teiste lepingu tingimustega, andes igaühele neist tähenduse, mis lähtub lepingu kui terviku tähendusest. Lepingu tingimuste tõlgendamisel eelistatakse tõlgendust, mis muudab lepingu tingimuse seaduslikuks või kehtivaks. Kahtluse korral tuleb väljendeid, millel võib olla rohkem kui üks tähendus, mõista viisil, mis sobib kõige rohkem lepingu olemuse ja eesmärgiga. 9.6. Lepingu kehtivust ei mõjuta asjaolu, et pooled ei ole teadlikud või tegelikult kokku leppinud tingimustes, mis on nende õiguste ja kohustuste määramiseks oluline, kui võib eeldada, et leping oleks sõlmitud ka ilma selles tingimuses kokku leppimata. Sellisel juhul kohaldatakse tingimust, mis on antud asjaolu arvestades mõistlik, lähtudes poolte tahtest, lepingu olemusest, eesmärgist ja heast usust. 10. Poolte rekvisiidid Tellija Töövõtja Keskkonnaministeerium Eesti Geoloogiateenistus Registrikood 70001231 Registrikood 77000387 Paldiski mnt 96 F. R. Kreutzwaldi 5 13522 Tallinn 44314 Rakvere (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Antti Tooming Sirli Sipp Kulli asekantsler Direktor Lepingu nr 4-1/23/43 Lisa 1 Lähteülesanne 1. Taust 2016.a lõpus koostas Eesti Geoloogia Keskus (EGK) Keskkonnaministeeriumi tellimusel töö, mille üheks väljundiks oli radooniriskiga alade määratlemine. Töö tulemuste põhjal, koostöös EGK ekspertide ja Keskkonnaameti kiirgusseire osakonnaga, koostati esialgne omavalitsuste radooniriskialade kaart ja seati vastavalt püstitatud kriteeriumitele prioriteedid, mis lihtsustavad rakendusplaani jaoks tegevuste planeerimist. Olemasolevate pinnaseõhu radooni mõõtmistulemuste baasil prioritiseeriti haldusüksused kolmeks. I prioriteediga aladeks valiti kõrgendatud radooniriskiga haldusüksused, mille määratlemise tingimusteks olid: mõõtmistulemused on tehtud rohkem kui 5 uuringupunktis, millest vähemalt 10% on radooni aktiivsuskontsentratsioon pinnaseõhus > 75 kBq/m3. Põhja- Eesti klindivööndis asuvate haldusüksuste puhul oli piisava arvu mõõtetulemuste puudumisel kriteeriumiks ka ala geoloogiline ehitus. Kõrgendatud radooniriskiga alad on need, kus tuleb direktiivi 2013/59/Euratom 1 ja keskkonnaministri 30. juuli 2018 määruse nr 28 „Tööruumide õhu radoonisisalduse viitetase, õhu radoonisisalduse mõõtmise kord ja tööandja kohustused kõrgendatud radooniriskiga töökohtadel“ 2 kohaselt 0 ja 1 korruse töökohtadel teha radooni mõõtmised nimetatud ruumide siseõhus. II prioriteediga alade valikus on täiendava uuringuvajadusega haldusüksused, millede osas puuduvad andmed radooniohtlikkuse kohta järelduste tegemiseks (mõõtmistulemused puuduvad või mõõtmisi on tehtud <4). 2018.a seisuga oli Eestis 19 täiendava uuringuvajadusega haldusüksust. III prioriteediga alade selekteerimisel võeti arvesse alade geoloogiat ja mõõtmistulemusi, mis võimaldasid järeldada, et radoonirisk on pigem keskmine või madal. 2018.a. lõpus valmis Eesti Geoloogiateenistusel metoodika „Radooniuuringute metoodika täiendava uuringuvajadusega haldusüksustele“. Töö raames määrati täiendav Rn-uuringute maht ja metoodika II prioriteediga haldusüksuste jaoks. Eelneva uurituse põhjal on selgunud, et Eestis on 19 täiendava uuringuvajadusega haldusüksust, millede osas puuduvad andmed radooniohtlikkuse kohta järelduste tegemiseks (mõõtmistulemused puuduvad või mõõtmisi on tehtud <4). Nende haldusüksuste territooriumi kohta ei ole radooniriski hindamiseks piisavalt andmeid ning vajalik on teha täiendavaid uuringuid. Täiendava uurimisvajadusega haldusüksused on järgmised: Anija vald, Antsla vald, Elva vald, Haapsalu linn, Järva vald, Kanepi vald, Keila linn, Kihnu vald, Mulgi vald, Paide linn, Ruhnu vald, Rõuge vald, Setomaa vald, Tõrva vald, Valga vald, Viljandi linn, Vinni vald, Võru linn ja Võru vald. 2020. aasta alguseks teostati käesoleva töö esimese etapi raames täiendavad uuringud Keila ja Võru linnas ning Võru, Setomaa ja Rõuge valdades. Lisaks teostati mõõtmised Ruhnu vallas. 2021. aasta alguseks teostati käesoleva töö teise etapi raames täiendavad uuringud Paide ja Viljandi linnas ning Järva, Mulgi ja Tõrva vallas. 2. Töö sisu Töö sisuks on radooniuuringute läbiviimine neljas täiendava uuringuvajadusega haldusüksuses: Antsla, Elva, Valga ja Kanepi vallas. Töö tulemusena esitatakse aruanne, mis vastab Keskkonnaministeeriumi tellimusel 2018. aastal välja töötatud metoodikale „Radooniuuringute metoodika täiendava uuringuvajadusega haldusüksustele“. Rn-sisaldust mõõdetakse pinnaseõhus ja hoonete siseõhus kütteperioodil. Radooniuuringuid tehakse minimaalselt 46 uuringupunktis: Antsla vallas 14 punktis, Elva vallas 10 punktis, Kanepi vallas 12 punktis 1 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX%3A32013L0059 2 https://www.riigiteataja.ee/akt/103082018004 ja Valga vallas 10 punktis. Vastavalt vajadusele tehakse täiendavaid mõõtmisi 10-20% uuringupunktides kas kontrollmõõtmiste või uuringuvõrgu tihendamise eesmärgil. Etteplaneeritud uuringupunktide asukohti korrigeeritakse vastavalt vajadusele, arvestades eelkõige olemasolevat ja planeeritavat asustust haldusüksuste territooriumil ning ala geoloogilist ehitust. Oluline on rajada 20-30% uuringupunktidest niisuguste hoonete lähedusse, kus elatakse aastaringselt, et mõõta neis hoonetes kütteperioodil siseõhu radoonisisaldust. 3. Töö tulemus Töö tulemusena klassifitseeritakse iga uuritav haldusüksus (vald, linn) I või III prioriteediga alaks. Aruandesse lisatakse vajalikud tabelid, joonised ja fotod. Töö tulemusena esitatakse aruanne, milles: 1) antakse ülevaade mõõtmiste läbiviimisest; 2) tuuakse välja uuritavate haldusüksuste kaupa pinnaseõhu ja siseõhu radooni aktiivuskontsentratsiooni mõõtetulemused; 3) koostatakse olemasoleva ja uuringu raames kogutud informatsiooni (sh mõõtmistulemuste) põhjal iga haldusüksuse kaupa radoonitaseme analüüs; 4) radoonitaseme analüüsi tulemusena tehakse ettepanek klassifitseerida iga uuritav haldusüksus I või III prioriteediga alaks; 5) koostatakse uus haldusüksuste radooniriski alade kaart (prioriteetide alusel). Kui töö tulemustest selgub, et on haldusüksusi, mis klassifitseeruvad I prioriteediga alade hulka, siis kasutatakse tulemusi 2018. aasta 30. juulil vastu võetud keskkonnaministri määruse nr 28 „Tööruumide õhu radoonisisalduse viitetase, õhu radoonisisalduse mõõtmise kord ja tööandja kohustused kõrgendatud radooniriskiga töökohtadel“ lisas toodud kõrgendatud radooniriskiga maa-alade loetelu täiendamiseks. 4. Töö ajakava Töö viiakse läbi vastavalt hinnapakkumuse lisas esitatud ajakavale, kusjuures täitja esitab I etapi lõpus tellijale vahearuande. Vahearuandes annab täitja ülevaate I etapis läbiviidud tegevustest. Ajakava jaotub kaheks etapiks:  I etapp: aprill 2023 – 31. detsember 2023; aprill-mai välitööde ettevalmistamine, aparatuuri korrastamine ja kalibreerimine juuni-august välitööd Antsla, Valga, Kanepi ja Elva vallas september andmetöötlus, vajadusel kontrollmõõtmised, võrdlusmõõtmised Tšehhis oktoober vajadusel kontrollmõõtmised, siseõhu detektorite paigaldamine, andmetöötlus november-detsember andmetöötlus, aruande koostamine  II etapp: 1. jaanuar 2023 – 20. märts 2024. jaanuar siseõhu detektorite kogumine, siseõhu andmete töötlemine, aruande koostamine veebruar aruande koostamine märts aruande kooskõlastamine Töö esitamise tähtajaks on 20. märts 2024. a. Valminud töö peab olema Microsoft Office Word failiformaadis. Töö raames koostatud kaardid peavad olema *pdf formaadis. Keskkonnaministeerium Paldiski mnt 96 Tallinn 13552 Meie: 23.03.2023 nr 10-2/23-82 [email protected] Hinnapakkumus tööle „Täiendavate radooniuuringute vajadusega aladel (II prioriteediga alad) radooniuuringute läbiviimine“ Pakkumuse esitaja: Elina Kuusma, Eesti Geoloogiateenistus Pakkumuse esitamise kuupäev: 24.03.2023 Pakkumuse küsija: Keskkonnaministeerium Pakkumine sisaldab radooniuuringute läbiviimist neljas täiendava uuringuvajadusega haldusüksuses: Antsla, Elva, Valga ja Kanepi vallas. Töö tulemusena esitatakse aruanne, mis vastab Keskkonnaministeeriumi tellimusel 2018. aastal välja töötatud metoodikale „Radooniuuringute metoodika täiendava uuringuvajadusega haldusüksustele“. Rn-sisaldust mõõdetakse pinnaseõhus ja hoonete siseõhus kütteperioodil. Radooniuuringuid tehakse minimaalselt 46 uuringupunktis: Antsla vallas 14 punktis, Elva vallas 10 punktis, Kanepi vallas 12 punktis ja Valga vallas 10 punktis. Vastavalt vajadusele tehakse täiendavaid mõõtmisi 10-20% uuringupunktides kas kontrollmõõtmiste või uuringuvõrgu tihendamise eesmärgil. Etteplaneeritud uuringupunktide asukohti korrigeeritakse vastavalt vajadusele, arvestades eelkõige olemasolevat ja planeeritavat asustust haldusüksuste territooriumil ning ala geoloogilist ehitust. Oluline on rajada 20-30% uuringupunktidest niisuguste hoonete lähedusse, kus elatakse aastaringselt, et mõõta neis hoonetes kütteperioodil siseõhu radoonisisaldust. Töö tulemusena klassifitseeritakse iga uuritav haldusüksus (vald, linn) I või III prioriteediga alaks. Aruandesse lisatakse vajalikud tabelid, joonised ja fotod. Kui töö tulemustest selgub, et on haldusüksusi, mis klassifitseeruvad I prioriteediga alade hulka, siis kasutatakse tulemusi 2018. aasta 30. juulil vastu võetud keskkonnaministri määruse nr 28 „Tööruumide õhu radoonisisalduse viitetase, õhu radoonisisalduse mõõtmise kord ja tööandja kohustused kõrgendatud radooniriskiga töökohtadel“ lisas toodud kõrgendatud radooniriskiga maa-alade loetelu täiendamiseks. Töö tähtaeg: Pakkumuses kirjeldatud töö algusajaks on orienteeruvalt aprill 2023 ja lõpptähtajaks märts 2024. Töö maksumus koos käibemaksuga on 40 320 eurot (nelikümmend tuhat kolmsada Fr. R. Kreutzwaldi 5 / 44314 Rakvere / [email protected] / www.egt.ee Registrikood 77000387 kakskümmend eurot). Töö ajakava on Lisas 1. Lugupidamisega Sirli Sipp Kulli Direktor /allkirjastatud digitaalselt/ 2 (3) Lisa 1 Antsla, Kanepi, Valga ja Elva valla Rn-uuringute ajakava 2023/2024 Ajakava Töö liik aprill-mai Välitööde ettevalmistamine, aparatuuri korrastamine ja kalibreerimine juuni-august Välitööd Antsla, Kanepi, Valga ja Elva vallas september Andmetöötlus, vajadusel kontrollmõõtmised, võrdlusmõõtmised Tšehhis oktoober Andmetöötlus, siseõhu detektorite paigaldamine, vajadusel kontrollmõõtmised november- Andmetöötlus, detsember aruande koostamine jaanuar Siseõhu detektorite kogumine, siseõhu andmete töötlemine, aruande koostamine veebruar Aruande koostamine ja vormistamine märts Aruande kooskõlastamine Maksumus, € 33 600 eurot Maksumus koos 40 320 eurot käibemaksuga, € 3 (3) Eesti Geoloogiateenistuse pakkumus Keskkonnaministeeriumile tööle "Täiendavate radooniuuringute vajadusega aladel (II prio III etapp Kaardistatavad haldusüksused: Antsla, Valga, Kanepi ja Elva AJAKAVA TEGEVUS Välitööde ettevalmistamine, aparatuuri korrastamine ja aprill-mai kalibreerimine Välitööd Antsla, Valga, Kanepi ja Elva juuni-august vallas Andmetöötlus, vajadusel kontrollmõõtmised, võrdlusmõõtmised september Tšehhis Vajadusel kontrollmõõtmised, siseõhu detektorite paigaldamine, oktoober andmetöötlus november-detsember Andmetöötlus, aruande koostamine Siseõhu detektorite kogumine, siseõhu andmete töötlemine, aruande jaanuar koostamine veebruar Aruande koostamine märts Aruande kooskõlastamine Planeeritud punktide arv III etapis: Antsla vald 14 Elva vald 10 Kanepi vald 12 Valga vald 10 e "Täiendavate radooniuuringute vajadusega aladel (II prioriteediga alad) radooniuuringute läbiviimine" Tegevused Inimesi Planeeritud Rn uuringupunktide asukohtade kontrollimine, välitööde planeerimine, seadmete ja varustuse kalibreerimine, parandamine ja Eeltöö korrastamine 1 Rn mõõtmine pinnaseõhus suvel ja hoonete siseõhus Välitööd sügisel 2 Radooni mõõtmine KeAs Hoonete siseõhu radooni detekorite mõõtmine Välitöödel kogutud andmete töötlemine ja tõlgendamine, aruande koostamine, uuritavatele Andmetöötlus ja aruandlus valdadele radoonikaartide koostamine. Prahas, Tšehhis rahvusvahelisel radooniteemalisel konverentsil osalemine, võrdlusmõõtmistel 16th Radon GARRM workshop 2023 osalemine, seadmete kalibreerimine akrediteeritud Tšehhis laboris Hind käibemaksuta Hind käibemaksuga tund/tk päevad tunnihind/ tüki kokkuhind 8 4 50 1600 8 15 50 12000 40 51 2040 8 30 50 12 000 8 000 33 600 40320
Allikas: Eesti Geoloogiateenistus dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel