Kiri

Kersti Viggor Teie 29.12.2022 nr 7-1/2022/66-1 Põltsamaa Vallavalitsus [email protected] Meie 30.01.2023 nr 1.10-17/2022/7917-3 Lossi 9 Põltsamaa vald, 48104, Põltsamaa, Jõgeva maakond Arvamuse andmine Põltsamaa valla tuuleparkide eriplaneeringu lähteseisukohtadele ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsusele Austatud Kersti Viggor Olete saatnud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile (MKM) arvamuse avaldamiseks uuendatud Põltsamaa valla tuuleparkide eriplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuse (LS ja KSH). 1. Lähtudes planeerimisseaduse § 103 lõikest 2 esitab MKM järgmise seisukoha. LS ja KSH punkti 1.6 kohaselt on tuuleparkide arendamiseks sobilike esialgsete asukohtade väljaselgitamise aluseks võetud täna väljakujunenud praktika teadaolevate välistamis- ja kaalutluskriteeriumite rakendamise teel. Välistamis- ja kaalutluskriteeriumite valiku aluseks on asjakohased Eesti õigusaktid, vastu võetud Põltsamaa valla üldplaneering ning valdkondlike ekspertide arvamused. Tuuleparkide näol on tegemist toimivatele maardlatele ja perspektiivsetele maardlaaladele olulist mõju omavate ehitistega. Materjalist ei selgu, milliste valdkondlike ekspertide tehtud analüüsid või hinnangud on aluseks võetud (perspektiivsete) maardlaalade sobivuse osas, mis eelvaliku aladesse jäävad. Ilma Eesti Geoloogiateenistuse arvamuseta on MKM-il raske anda hinnangut tuulikuparkide esialgse asukoha eelvaliku alade sobivusele. Palun LS ja KSH kaasata ja arvamuse andmiseks saata Eesti Geoloogiateenistusele. 2. Palun arvestada Transpordiameti 24.01.2023 teile saadetud kirjas nr 7.2-1/22/27023-4 toodud ettepanekuid. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Ahti Kuningas kantsler Ene Jürjens 625 6327 [email protected] Ülle Otsepp 6113196 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158  Põltsamaa tuuleparkide kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu koostöö tabel KOOSTÖÖ TABEL SEIS 15.02.2022 Põltsamaa tuuleparkide kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu kohta laekunud ettepanekud ja Põltsamaa valla seisukoht ettepanekute osas. SISUKORD MINISTEERIUMID .......................................................................................................... 2 Kaitseministeerium............................................................................................................ 2 Maaeluministeerium .......................................................................................................... 3 Keskkonnaministeerium ..................................................................................................... 4 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ....................................................................... 5 Rahandusministeerium ...................................................................................................... 6 AMETID ........................................................................................................................ 11 Keskkonnaamet .............................................................................................................. 11 Maa-amet ...................................................................................................................... 13 Transpordiamet .............................................................................................................. 15 Terviseamet ................................................................................................................... 17 Päästeamet .................................................................................................................... 17 Muinsuskaitseamet .......................................................................................................... 17 Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet ......................................................................... 19 Põllumajandus- ja Toiduamet ........................................................................................... 20 OMAVALITSUSED ......................................................................................................... 21 Jõgeva Vallavalitsus ....................................................................................................... 21 Järva Vallavalitsus.......................................................................................................... 21 Tartu Vallavalitsus........................................................................................................... 21 Viljandi Vallavalitsus ........................................................................................................ 21 Põhja-Sakala Vallavalitsus ................................................................................................ 21 VÕRGUVALDAJAD ......................................................................................................... 21 Elektrilevi OÜ ................................................................................................................. 21  Põltsamaa tuuleparkide kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu koostöö tabel Elering AS ...................................................................................................................... 21 MUUD HUVI-GRUPID .................................................................................................... 23 Eesti Keskkonnaühenduste Koda ....................................................................................... 23 Riigimetsa Majandamise Keskus ........................................................................................ 24 MTÜ Eesti Taastuvenergia Koda ........................................................................................ 24 MTÜ Eesti Tuuleenergia Assotsiatsioon ............................................................................... 24 Sunly AS ........................................................................................................................ 24 Kirja Nr Osapool kuupäev ja Arvamus Omavalitsuse seisukoht nr Ettepanekuid on vajadusel lühendatud. MINISTEERIUMID 1. Kaitseministee- LS ja VTK 2 Kaitseministeerium tugineb oma seisukoha kujundamisel kaitse- Teadmiseks võetud. rium 08.02.2023 nr ministri 26.06.2015 määrusele nr 16 „Riigikaitselise ehitise 7-1/2023/1-7 töövõime kriteeriumid, piirangute ruumiline ulatus ja andmed riigikaitselise ehitise töövõimet mõjutavate ehitiste kohta“, mille § 4 ja § 6 kohaselt ei tohi ehitise püstitamine vähendada radari ja raadioseadmete töövõimet. Lisaks sellele lähtub ministeerium Vabariigi Valituse 29.04.2021 otsusest „Riigikaitseliste kõrguspiirangute leevendamine Mandri- Eestis“ vastavalt millele Mandri-Eesti tuuleenergeetika arendami- seks 10 km laiusega piirijoonele jäävatelele aladele võib Kaitse- ministeerium kehtestada elektrituulikutekõrguse- ja asuko- hapiiranguid. Kaitseministeeriumil puudub hetkel võimalus anda hinnanguid kavandatud kõrguste kohta tuuleparkide püstitamiseks aladele 2a, 2b, 3, 5a, 5b, 5c, 6, 9, 11, 14, 15, 20, 21, 23, 27 ja 32. Hinnangu selles osas, kui kõrgeid elektrituulikuid on antud aladele võimalik püstitada saab ministeerium anda alles 2025. a lõpus, 2 / 25  Põltsamaa tuuleparkide kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu koostöö tabel Kirja Nr Osapool kuupäev ja Arvamus Omavalitsuse seisukoht nr Ettepanekuid on vajadusel lühendatud. peale Mandri-Eesti kompensatsioonimeetmete rakendamist ja ra- kendatavate meetmete valideerimist. Ala nr 11 puhul tuleb eraldi kooskõlastada iga üksiku tuuliku täpne geograafiline asukoht sõltumata selle kõrgusest. LS ja VTK 2 Kaitseministeerium taotleb vastamise tähtaja pikendamist 07. ve- - 30.01.2023 nr ebruarini 2023. a. Tähtaja pikendamist soovime, kuna kavan- 12-1/23/5197 datava eriplaneeringuga kavandatavate kõrgustega tuuleparkide mõju hindamine riigikaitseliste ehitiste töövõimele on ae- ganõudev. LS ja VTK 1 - Ei ole 60 p jooksul vastanud. Kaasatakse uuesti järgmises etapis. Asukohapõhist arvamust vaja esialgsete eelvaliku alade osas, mis jäävad kompensatsiooniala piiri lähedale. 2. Maaeluministee- LS ja VTK 2 1. Maaeluministeerium tegi 27.10.2022 kirjaga nr 4.1-5/1645-1 - rium 05.01.2023 nr nimetatud dokumendi kohta tähelepanekud ning eriplaneeringu 4.1-5/2124-3 koostöö tabelis on antud nende kohta vastused. Nõustume nende vastustega ja võtame need teadmiseks. Maaeluministeerium, tutvunud uuendatud Põltsamaa valla tuuleparkide eriplaneeringu lähteseisukohtade ja mõjude hindamise väljatöötamise kavatsusega, nõustub seal toodud põhimõtete ja järeldustega ning leiab, et seal kajastatud meetmed põllumajandusmaade, sealhulgas väärtuslike põllumajandusmaade, kasutuse ja kaitse kohta on piisavad. LS ja VTK 1 Maaeluministeerium, vaadanud läbi Põltsamaa valla 1.On juba arvestatud dokumendi koostamisel. 27.10.2022 nr tuuleparkide eriplaneeringu asukoha eelvaliku lähteseisukohad Nõustume, et põllumajandusmaad tuleb käsitleda 4.1-5/1645-1 ja selle KSH väljatöötamise kavatsuse, nõustub nimetatud laiemalt, kui vaid väärtuslike põllumajandusmaade dokumentides toodud üldiste põhimõtete ja järeldustega. kontekstis. Sellega on mõjude hindamise Lisaks märgime järgmist: väljatöötamise kavatsuse koostamisel ka 1.KSH hindaja on dokumendi jaotises 3.11 „Väärtuslik arvestatud. Selgitame, et käesolev mõjude põllumajandusmaa“ väitnud, et tuuleparkideks võimalike alade hindamine koosneb tavapärasest KSH-st ning valiku kriteeriumite kohaselt ei ole tuulepargid väärtuslikul laiendatud ehk asjakohaste mõjude hindamisest. põllumajandusmaal välistatud, kuid kattuvust suuremate Laiendatud mõjude hindamine käsitleb massiividega võib esineda eeldatavasti üksikutel juhtudel. teemavaldkondi ja mõjusid, mis on vajalikud Lisaks võib tekkida kattuvus väärtusliku põllumajandusmaaga planeeringulahenduse väljatöötamiseks, kuid mida ka tuulepargiga seotud taristuobjektidel. ei käsitle KSH. Mõju põllumajandusmaale laiemalt Eriplaneeringu I etapi KSH aruandes hinnatakse mõju väärtus- vaadatakse laiendatud mõjude hindamisel. Selle likule põllumajandusmaale. metoodikas (ptk 4.2) on toodud, et hinnatakse Maaeluministeerium, nõustudes ja pidades väga oluliseks maakasutuse muutustest tingitud mõjusid (mille 3 / 25  Põltsamaa tuuleparkide kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu koostöö tabel Kirja Nr Osapool kuupäev ja Arvamus Omavalitsuse seisukoht nr Ettepanekuid on vajadusel lühendatud. eeltoodud väärtuslikku põllumajandusmaad kaitsvaid põhimõt- alla käib ka põllumajandusmaa laiemalt) ning mõju teid, palub silmas pidada, et tuulikute paigutamisel igasugu- põllumajanduslikule tegevusele. Seega on vastav sele põllumajandusmaale, mitte üksnes väärtuslikule info dokumendis olemas ja vajadus dokumendi põllumajandusmaale, tuleks võimalusel vältida massiivide täiendamiseks puudub. killustamist või kasutusest välja langemist. Selline tingimus tagab eelduse, et pärast tuulikute ehitamist saab jätkuda igasuguse põllumajandusmaa edasine sihipärane kasutamine, sealhulgas võimalus põllumajandusmasinate kasutamiseks. Tulenevalt eeltoodust palume dokumendi jaotises 4.1.2 „Mõju hindamine looduskeskkonnale“ täiendada alajaotist „Mõju väärtuslikule põllumajandusmaale“, seades tingimuseks, et analüüsitaks ja hinnataks tuuleparkide ja kaasneva taristu kattuvust ja selle mõju põllumajandusmaale, sealhulgas väärtuslikule põllumajandusmaale. 2. Dokumendi jaotises 5.2 „Kaasamine ja koostöö“ on 2.Täpsustatud. Maaeluministeeriumiga koostöö eesmärgiks märgitud „Väärtuslike põllumajandusmaadega arvestamine planeeringulahenduse koostamisel, maaelu arengukavaga arvestamise koordineerimine“. Teeme ettepaneku korrigeerida eesmärgi sõnastust nii, et planeeringulahenduse koostamisel tehakse koostööd eesmärgiga arvestada planeeringulahenduse väljatöötamisel põllumajandusmaaga, sealhulgas väärtusliku põllumajandus- maaga. Lisaks sellele märgime, et täpsustamist vajab ka maaelu arengukavaga seotud küsimus. Eeldame, et maaelu arengukava puhul on mõeldud siiski Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030, mis on põllumajanduse, kalanduse, vesiviljeluse, toiduainetööstuse ning maa- ja rannapiirkondade arengusuundi näitav terviklik strateegiline alusdokument. 3. Keskkonnami- LS ja VTK 2 - Ei ole 30 p jooksul vastanud. Kaasatakse uuesti nisteerium järgmises etapis. LS ja VTK 1 1. Lähteseisukohtade ja KSH VTK ptk .6 nimetada ümber 1.Täiendatud. 09.12.2022 nr järgmiselt: „Kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 7- 2030“. Sama peatüki viimast lauset täiendada järgmiselt: 15/22/4851-4 „Tuuleparkide rajamine on kooskõlas kliimamuutustega kohanemise arengukava eesmärkidega, juhul kui on hinnatud ja 4 / 25  Põltsamaa tuuleparkide kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu koostöö tabel Kirja Nr Osapool kuupäev ja Arvamus Omavalitsuse seisukoht nr Ettepanekuid on vajadusel lühendatud. maandatud kliimariskid, mis rakenduvad kavandatud tegevusele selle eluea jooksul ning hinnatud on tuuleenergia potentsiaali selles piirkonnas.“. 2. Tuuleparkide müra mõju hindamisel (märgitud VTK ptk 1.7, 2. Vajadus arvestamiseks puudub. Tuuleparkide 3.13, 4.1.3) arvestada ka võimaliku planeeritava Tallinn-Tartu puhul on teemaks elektrituulikud ja nende maantee Põltsamaa möödasõidu trassiga. töötamisega kaasnev müra. Olulist liiklusmüra tuuleparkidega seoses eeldada ei ole. Liiklusmüra esineb peamiselt ehitus- ja kasutusetapis ning tegemist on ajutise häiringuga, mida töökorralduslike meetmetega on võimalik hoida normide piires. Kuna KSH raames hinnatakse eeldatavalt olulisi keskkonnamõjusid, siis keskendub eriplaneeringu I etapi mõjude hindamine tuulikute töötamisega kaasnevale mürale. Vastav selgitus sisaldub ka dokumendi ptk-ides 3.13 ja 4.1.3. Keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ kohaselt liigitub elektrituulikute põhjustatud müra tööstusmüra alla. Kuna kehtivate õigusaktide kohaselt normeeritakse liiklusmüra ja tööstusmüra eraldi ning neid ei summeerita, siis puudub vajadus elektrituulikutest põhjustatud müra mõju hindamisel arvestada maanteemüraga. 4. Majandus- ja LS ja VTK 2 1. Lähtudes planeerimisseaduse § 103 lõikest 2 esitab MKM järg- 1. Maardla alade sobivust tuuleparkide Kommunikat- 30.01.2023 mise seisukoha. LS ja KSH punkti 1.6 kohaselt on tuulepar- kavandamiseks ei ole hetkel veel analüüsitud ja siooniministee- nr 1.10- kide arendamiseks sobilike esialgsete asukohtade väljaselgita- hinnatud, seda tehakse mõjude hindamise etapis. 17/2022/7917 Hindamise käigus teeme koostööd vajalike rium mise aluseks võetud täna väljakujunenud praktika teadaole- -3 asutustega, mh kaasame protsessi ka Eesti vate välistamis- ja kaalutluskriteeriumite rakendamise teel. Vä- Geoloogiateenistuse. Meile teadaoleva info alusel, listamis- ja kaalutluskriteeriumite valiku aluseks on asjakoha- ei ole hetkel Põltsamaa valla kohta tuuleparkide sed Eesti õigusaktid, vastu võetud Põltsamaa valla üldplaneering sobivuse hindamiseks maardlate osas uuringuid ning valdkondlike ekspertide arvamused. Tuuleparkide näol on koostatud, mistõttu juhime tähelepanu, et vastav tegemist toimivatele maardlatele ja perspektiivsetele maardlaala- sisend tuleb anda riigi poolt hiljemalt 28.04.2023, et seda infot saaks KSH käigus arvesse võtta. dele olulist mõju omavate ehitistega. Materjalist ei selgu, milliste 5 / 25  Põltsamaa tuuleparkide kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu koostöö tabel Kirja Nr Osapool kuupäev ja Arvamus Omavalitsuse seisukoht nr Ettepanekuid on vajadusel lühendatud. valdkondlike ekspertide tehtud analüüsid või hinnangud on alu- seks võetud (perspektiivsete) maardla-alade sobivuse osas, mis eelvaliku aladesse jäävad. Ilma Eesti Geoloogiateenistuse arva- museta on MKM-il raske anda hinnangut tuulikuparkide esialgse asukoha eelvaliku alade sobivusele. Palun LS ja KSH kaasata ja arvamuse andmiseks saata Eesti Geoloogiateenistu- sele. 2. Palun arvestada Transpordiameti 24.01.2023 teile saadetud 2.Arvestame eriplaneeringu eesmärgist ja kirjas nr 7.2-1/22/27023-4 toodud ettepanekuid. täpsusastmest lähtuvalt. LS ja VTK 1 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumil ettepanekuid ei - 7.10.2022 ole käesolevas etapis ja kooskõlastame vaikimisi materjali. 5. Rahandusminis- LS ja VTK Tutvunud esitatud materjalidega peame oluliseks välja tuua 1.Täiendatud. Ptk 2 selgitus allmärkena olemas. teerium 16.11.2022 järgmist. Täiendav selgitus lisatud lühendite ja sissejuhatuse nr 15- 1. 13.01.2022 jõustusid PlanS-s muudatused, mille alusel juurde. 5/7197-2 asendati seni kasutuses olnud mõiste „KSH väljatöötamise kavatsus“ mõistega „KSH programm“. Põltsamaa valla tuuleparkide eriplaneering ja KSH algatati 20.12.2021 ehk enne eelnimetatud muudatuste jõustumist. Arvestades, et planeering kehtestataks haldusaktiga, mis peab kehtestamisel vastama kehtivale õigusele, samuti lähtudes asjaolust, et KSH väljatöötamiskavatsuse ja KSH programmi puhul on tegemist samasisulise instrumendiga, teeme ettepaneku seletuskirjas välja tuua, et KSH VTK all on mõeldud KSH programmi täna kehtiva PlanS mõistes. 2. LS ja KSH VTK peatükis 1.1. „Eriplaneeringu koostamise 2. Täiendatud. Lisatud üldine täpsustus ptk 1.1, et eesmärk ja vajadus“ on öeldud, et eriplaneeringu I etapi ehk määratakse vajalikud tingimused tuuleparkide ja asukoha eelvaliku raames määratakse tuulepargi ja selle sellega seotud taristu edasiseks kavandamiseks. toimimiseks vajaliku taristu põhimõtteline lahendus ja võimalikud trasside asukohad, sealhulgas juurdepääsuteede ja elektri ülekandeliinide paiknemine koos võimalike liitumiskohtadega, samuti tuulikute võimalikud lubatavad kõrgused ja eeldatav maksimaalne arv valitud asukohas. Tuulepargi ala sisest taristut eelvaliku raames ei kavandata, vaid mõeldud on tuulepargi aladest väljapoole jäävat taristut. Taristu lahendus on eelvaliku etapis üldine ning põhimõtteline ja see lahendatakse täpsemalt detailse lahenduse raames. Juhime siinkohal 6 / 25  Põltsamaa tuuleparkide kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu koostöö tabel Kirja Nr Osapool kuupäev ja Arvamus Omavalitsuse seisukoht nr Ettepanekuid on vajadusel lühendatud. tähelepanu, et määratleda tuleb ka juurdepääsuteede ja elektri- ühendusliinide kavandamise kriteeriumid ning põhimõtted, millest lähtutakse asukoha valimisel. Palume selles osas dokumenti täiendada. 3. LS ja KSH VTK peatükis 1.2. „Tuulepargi kirjeldus“ on öeldud, 3.Täiendatud. Lisatud ptk 1.1, kus see on et tuulepark koosneb tuulegeneraatoritest ehk tuulikutest, asjakohasem ning täiendav viide ptk-i 1.2. tuuleparki ja tuulikuid teenindavatest teedest, pargisisesest elektrivõrgust, alajaamadest jm taristust. Palume siinkohal lisada viide Vabariigi Valitsuse 26. juuni 2003 määruses nr 184 „Võrgueeskiri” toodud tuulepargi määratlusele. 4. LS ja KSH VTK peatükis 1.5. „Eriplaneeringu protsess“ 4.Skeemi on täpsustatud. on joonisel 2 toodud eriplaneeringu koostamise protsessi skeem. See on küll planeerimisseaduse alusel lihtsustatud, kuid samas korrektset infot mitte andev. Juhime tähelepanu, et etapis 1.3 „Ametkondade seisukohtade küsimine LS ja VTK eelnõule“ tuleks nimetada ka isikuid. PlanS § 99 lõigetes 1 ja 2 on toodud isikud ja asutused, kellele kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu koostamise korraldaja esitab eriplaneeringu lähteseisukohad ja KSH VTK ettepanekute saamiseks. Etapp 2.4 „Kooskõlastamine ametkondadega“ tuleks nimetada ümber näiteks järgmiselt: „Kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks esitamine“. PlanS § 105 sätestab, et kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu asukoha eelvaliku otsuse eelnõu koos KSH esimese etapi aruandega esitatakse kooskõlastamiseks käesoleva seaduse § 99 lõikes 1 nimetatud asutustele ning teavitatakse § 99 lõikes 2 nimetatud isikuid ja asutusi võimalusest avaldada kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu asukoha eelvaliku otsuse eelnõu ja KSH esimese etapi aruande kohta arvamust. Lisaks tuleks pikendada joonisel kujutatud rohelist noolt kuni etapini 1.4 ning sinist noolt kuni etapini 2.5. 5. LS ja KSH VTK peatükis 1.6.1. „Välistavad kriteeriumid“ 5.Täpsustatud. on elektriliini puhvervööndina ekslikult kirjutatud 290 m, kuigi mõeldud on 250 m. 6. LS ja KSH VTK peatükis 1.6.1. „Välistavad kriteeriumid“ on 6. Kaalume arvestamist töö käigus. Uuringute ja öeldud, et välistavatest kriteeriumitest lähtuvalt moodustuvad mõjude hindamise põhifookus on esialgsetel planeeringualale ebasobivad alad, mis kaardilt eemaldatakse. eelvaliku aladel. Kui mõne eelvaliku ala osas tekib See tähendab, et neid alasid mõjude hindamise käigus ei põhjendatud vajadus ala korrigeerimiseks 7 / 25  Põltsamaa tuuleparkide kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu koostöö tabel Kirja Nr Osapool kuupäev ja Arvamus Omavalitsuse seisukoht nr Ettepanekuid on vajadusel lühendatud. hinnata ja asukohavaliku aladena ei käsitleta, sest need on välistatud ala arvelt, siis saab seda kaaluda töö tuulepargi aladena juba välistatud. Palume siinkohal kaaluda käigus. Vastav kaalumine saab toimuda aga vaid võimalust, et kui tehakse uuringud, mille tulemusel selgub, et väga põhjendatud vajadusel ja erandjuhul. puhvertsooni vajadus on teistsugune või näiteks ei ole Kaitstavatele liikidele seatud välistavate puhvrite ringikujuline, siis oleks võimalik vastava välistava kriteeriumi osas selgitame, et eriplaneeringu I etapis toimuvad ruumikuju vms täpsustada. uuringud on planeeringu täpsusastet ja lahendavaid teemasid silmas pidades olemuselt üldisemad. Uuringute eesmärgiks ei ole kõikidele pesapaikadele ja kaitstavatele aladele sätestatud puhvrite ruumikuju ja ulatuse täpsustamine. Kui uuringu käigus selgub, et kuskil on võimalik ja mõistlik puhvrit korrigeerida ja uuringu täpsusaste seda võimaldab, siis saame seda konkreetsel juhul kaaluda. Kuid ka siinkohal on tegemist pigem erandjuhuga. Täpsustame seda asjaolu ka ptk-is 1.6.1. 7. LS ja KSH VTK peatükis 5.1. „Ajakava“ toodud eeldatavat 7.Täpsustatud. ajakava tuleks täiendada lisades etappi „LS ja VTK kohta seisukohtade küsimine ametkondadelt“ täienduse „ja isikutelt“. Samuti tuleks täiendada etappi „Asukoha eelvaliku I etapi ja mõjude hindamise aruande kooskõlastamine“ täiendusega „ja arvamuse küsimine“. 8. LS ja KSH VTK-s on läbivalt viidatud vastu võetud Põltsamaa 8. Kehtivad üldplaneeringud ei käsitle tuuleparke valla üldplaneeringule. ega nende kavandamiseks vajalikke teemasid Juhime tähelepanu, et planeeringu koostamisel on küll võimalik (maakasutus, rohevõrgustik, kohalikud väärtused arvestada ka koostamisel oleva üldplaneeringuga, kuid eelkõige jm) ajakohaselt ning EP koostamiseks vajalikku tuleb lähtuda hetkel kehtivatest üldplaneeringutest. Palume alusinfot neis ei sisaldu, mida saaksime EP raames täiendada kehtivate üldplaneeringute info osas dokumenti aluseks võtta. läbivalt.Ka Vastu võetud üldplaneering on kõige ajakohasem ning see on läbinud mh väljapaneku ja avaliku arutelu etapid, seega saab seda käsitleda planeeringu lõpplahendusena1, seega teemade osas, mida on vaja EP raames aluseks võtta, lähtutakse vastu võetud Põltsamaa ÜPst. Ptk-i infot on täiendatud. 9. LS ja KSH VTK peatükis 3.10 „Maavarad ja maardlad“ 9.On juba arvestatud planeeringu 1 Vt Keskkonnaõiguse Keskuse seisukohta: https://www.k6k.ee/oskaosaleda/planeeringud/uldplaneering/uldplaneeringu-vastuvotmine 8 / 25  Põltsamaa tuuleparkide kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu koostöö tabel Kirja Nr Osapool kuupäev ja Arvamus Omavalitsuse seisukoht nr Ettepanekuid on vajadusel lühendatud. on öeldud, et kuna mäeeraldistel on tuulepargialade lähteseisukohtade ja mõjude hindamise kavandamine välistatud, siis otsest olulist negatiivset mõju väljatöötamiskavatsuse koostamisel. Tuulepargid tuuleparkidest lähtuvalt neile eeldada ei ole. Nõustume, et maardlatel ei ole välistatud, tegemist on mäeeraldisel, mis on kaevandamisloaga kaevandamiseks kaalutluskriteeriumiga. Tuulepargi kavandamise määratud maapõue osa, pole võimalik tuulikuid ehitada. võimalikkus maardla alale selgub Juhime siinkohal tähelepanu, et Riigikogus on menetlemisel planeeringulahenduse koostamise käigus. Elektrituruseaduse ja teiste seaduste muutmise seadus 696 Täiendava sisendina küsime Maa-ameti arvamust SE, mille § 5. „Maapõueseaduse muutmine“ kohaselt konkreetsete alade asukohtade kontekstis. maapõueseaduses tehakse muudatused, mis võimaldavad teatud tingimustel ja teatud ajaks taastuvenergia ehitise ehitamist nö vahekasutusena maavaravarudele. Eeltoodule tuginedes teeme ettepaneku koheselt mitte välistada maavaravarude alasid tuuleparkide asukohtadena. Tuuleparkide kavandamise võimalikkus maavaravarudele tuleks välja selgitada planeerimisprotsessis. 10. Palume täpsustada LS ja KSH VTK peatüki 3.12. 10.Vajadus pealkirja muutmiseks puudub, kuid „Kultuuriväärtused ja maastikud“ nimetust selliselt, et oleks aru peatükki sisuliselt täiendatud. Selgitame, et saada, milliseid maastikke on mõeldud. maastike all peetakse silmas nii väärtuslikke maastikke kui ka maastikke laiemalt. Siinkohal peame silmas inimese poolt tajutavat, looduslike ja/või inimtekkeliste tegurite toimel ning koosmõjul kujunenud iseloomulikku ala mille osas esineb oluline avalik huvi või kus paikneb mõni kohalikele elanikele tähtis avalikult kasutatav objekt, mida tuulepark võib mõjutada. Millised maastikud konkreetselt on siinkohal asjakohased, ei ole VTK dokumendi koostamisel teada - see selgub planeerimisprotsessi käigus. Ptk-i 3.12 sisu on vastavalt täiendatud, et maastike käsitlus selgem oleks. 11. LS ja KSH VTK peatükis 3.12. „Kultuuriväärtused ja 11. Täpsustatud. maastikud“ on öeldud, et Kavandatava tegevuse mõju kultuuri- väärtustele võib avalduda nii otseselt kui ka kaudselt. Otsene mõju võib kaasneda tuulepargi kavandamisega kultuuriväärtuslikule alale või objektile, samuti selle kaitse- vööndisse. Kaevetööd võivad mõjutada maa sees olevaid arheoloogiaväärtusega objekte arheoloogiamälestiste esinemise piirkonnas ja potentsiaalsetel arheoloogiaväärtusega aladel. 9 / 25  Põltsamaa tuuleparkide kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu koostöö tabel Kirja Nr Osapool kuupäev ja Arvamus Omavalitsuse seisukoht nr Ettepanekuid on vajadusel lühendatud. Eeltoodud mõjud on seotud nii tuuleparkide kui ka neid teenindava taristu ehitamisega. Kaudne mõju on seotud eeskätt vaadete muutumisega. Väärtuslike maastike ja miljööväärtuslike alade puhul võivad tuulepargid mõjutada vaateid. Kaudne mõju kultuuriväärtuslikele objektidele võib samuti avalduda vaadete muutumise kaudu. Mõju vaadetele on seotud ennekõike tuulepargi kasutusetapiga, aga ka sulgemis- tapiga, mille käigus maastikus pikka aega domineerinud objektid eemaldatakse ning vaated taaskord muutuvad. Juhime tähelepanu, et lisaks kultuuriväärtustele võib otsene mõju kaasneda ka väärtuslikele maastikele. Palume selles osas dokumenti täiendada. Juhime siinkohal tähelepanu, et oleme tuvastanud LS ja KSH VTK võimaliku vastuolu järgnevate maakonnaplaneeringu 12. Esialgu tuvastatud vastuolud on lisatud ptk-i tingimustega: 6.1. Lisatud põhjendus: Maakonnaplaneering on • LS ja KSH VTK-s on mitmes kohas mainitud, et koostatud üle 5 aasta tagasi ning tänaseks on mit- tuulikute rajamiseks metsamaale on vajalik metsa med lähenemised ja riiklikud suunised tuuleparkide raadamine. Jõgeva maakonnaplaneeringu 2030+ peatükis 4.3.3. kavandamiseks muutunud, seega võib öelda, et "Taastuvenergia" on taastuvenergia arendamise põhimõtete all nende teemade osas ei ole maakonnaplaneeringus öeldud, et vältida tuleb tuuleenergeetika arendamist aktiivses toodud tingimused täna enam ajakohased. Võimali- metsamajanduslikus kasutuses olevatel aladel, kuna kud vastuolud lahendatakse edasise planeeringula- põline metsamaa peaks jääma metsa kasvatamiseks ja henduse koostamise käigus ning vajadusel tehakse väärtuslike põllumaade aladele. eriplaneeringuga maakonnaplaneeringu muutmise • LS ja KSH VTK peatükis 3.12. „Kultuuriväärtused ja maastikud“ on öeldud, et tuuleparkideks esialgselt ettepanekud. valitud võimalikest aladest nähtub, et kattuvust Kultuuriväärtuste ja rohevõrgustiku tuumalade esineb pärandkultuuriobjektidega ning vähesel määral (tugialade) kattuvus on eelvaliku alade puhul ka kohaliku tähtsusega väärtuslike maastikega osaline ning mõju hindamise käigus analüüsitakse (kattumine servaaladel). VTK etapis ei ole teada neid asukohti ning hinnatakse kas tuuleparkidega kaasneva taristu asukohad, mistõttu ei kultuuriväärtuste ja rohevõrgustiku säilimine on saa välistada kattumist mõne kultuurimälestise või antud asukohas tuulepargi rajamisest tulenevalt muu kultuuriväärtusliku objektiga. Jõgeva ohus. Vajadusel esitatakse leevendavad meetmed. maakonnaplaneeringu 2030+ peatükis 3.1.1. „Väärtuslikud maastikud“ on väärtuslike maastike säilimiseks ja maastikuväärtuste suurendamiseks seatud üheks tingimuseks, et väärtuslikele maastikele ei rajata olulise ruumilise mõjuga ehitisi. 10 / 25  Põltsamaa tuuleparkide kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu koostöö tabel Kirja Nr Osapool kuupäev ja Arvamus Omavalitsuse seisukoht nr Ettepanekuid on vajadusel lühendatud. • LS ja KSH VTK peatükis 3.6. „Rohevõrgustik“ on öeldud, et tuuleparkide kattumine rohevõrgustikuga ei ole automaatselt välistatud ning nagu nähtub võimalikest tuuleparkideks esialgselt välja valitud aladest (vt veebikaart), siis kattuvad neist peaaegu kõik rohevõrgustikuga. Kattumust on nii tugialade kui ka rohekoridoridega. Jõgeva maakonnaplaneeringu 2030+ peatükis 3.1.7. „Roheline võrgustik“ on rohelise võrgustiku toimimist tagavate tingimuste seas toodud, et tuumalale ei rajata tööstus- ja tootmisehitisi. 13. LS ja KSH VTK peatükis 5.2 „Kaasamine ja koostöö“ on 13.Täpsustatud. toodud asutused, kellega tehakse eriplaneeringu koostamisel koostööd. Tabelis on Rahandusministeeriumi koostöö eesmärgiks märgitud järelevalve teostaja. Juhime tähelepanu, et PlanS kohaselt on Rahandusministeerium heakskiidu andja. Palume tabelit vastavalt korrigeerida. 14. Kuna eriplaneeringu näol on tegemist olulise ruumilise 14.Teadmiseks võetud. mõjuga ehitiste planeerimisega, siis palume planeeringute koostamisel järgida Rahandusministeeriumi soovitustega veebilehel https://planeerimine.ee/aktid-ja-kohtulahendid/orme- planeerimine/ 15. Palume hoida Rahandusministeeriumi ruumilise planeerimise 15.Arvestame. osakonda kursis eriplaneeringu ja KSH aruande menetlusega ning teavitada kõikidest avalikest aruteludest. Eriplaneeringu asukoha eelvaliku otsuse eelnõu ja KSH esimese etapi aruanne esitada arvamuse avaldamiseks ning täiendavate koostöötegijate ja kaasatavate määramiseks. AMETID 6. Keskkonnaamet LS ja VTK 1 1. Välistavate kriteeriumite (ptk 1.6.1) valikul on lähtutud 1.On juba arvestatud planeeringu lähteseisukoh- 16.11.2022 nr kaitstava ala puhul 600 m puhvrist, kui ala kaitse-eesmär- tade ja mõjude hindamise väljatöötamiskavatsuse 6- giks on linnuliik, välja arvatud juhul kui alal esineb linnuliik, koostamisel. Läbiviidavate uuringute ptk-is 1.7 on 5/22/17417-2 mille liigile omistatud puhver on suurem, sellisel juhul läh- toodud, et linnustiku uuringu-eksperthinnangu raa- tutakse liigi puhvrist. Antud lähenemine on mõnevõrra erinev mes käsitletakse oluliste linnuliikude toitumisalasid VTK-s viidatud ning eelkõige üldplaneeringute protsessi tarbeks 11 / 25  Põltsamaa tuuleparkide kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu koostöö tabel Kirja Nr Osapool kuupäev ja Arvamus Omavalitsuse seisukoht nr Ettepanekuid on vajadusel lühendatud. Keskkonnaameti poolt antud soovitustega. Erinevus avaldub eel- (eriplaneeringu I etapi täpsusatsmes). Mõju hinda- kõige seotult Pikknurme looduskaitseala läheduses paiknevate misel kaitsealustele linnuliikidele juhindutakse perspektiivsete tuulealadega (nr 40, 46). Kuna Pikknurme uuringu tulemustest. looduskaitseala kaitse-eesmärk on ka must-toonekure kaitse (piirkonnas paikneva pesapaigad on viimasel aastatel ka olnud kasutusel), siis tuleb kindlasti nimetatud tuulealade (kuid mitte ainult nende) sobivuse hindamisel ka arvestada must-toone- kure toitumisaladega (toitumisaladeks on eelkõige looduslikus seisundis väikesed vooluveekogud), kuna antud liigi poolt ka- sutatavad toitumisalad võivad paikneda pesapaigast oluliselt kaugemal, kui Keskkonnaameti poolt soovitatud 3 km puhver. 2. Mõju hindamine taimestikule ning bioloogilisele mitmekesi- 2.Kaalume arvestamist töö käigus. Mõju hindamisel susele on soovitav ühe kriteeriumina arvestada ka väljaspool taimestikule ja looduslikule mitmekesisusele arves- Natura 2000 alasid inventeeritud Natura 2000 elupaigatüüpi- tatakse kriteeriumina kõiki mõjutatavaid taime- dega. kooslusi. Natura 2000 inventuuri andmed on üheks võimalikuks sisendiks mõju hindamisel, kui need inventuurid on ajakohastatud. Kaalume vastavat sisendit KSH läbiviimisel, kuid me ei näe vajadust käsitleda väljaspool Natura 2000 alasid inventeeri- tud Natura 2000 elupaigatüüpe muudest kooslus- test eraldiseisvalt. 3. Ptk 1.6.2 märgitakse, et ehituskeeluvööndi aluseks on võetud 3.Täpsustus lisatud. Maa-ameti ranna ja kalda ehituskeeluvöönd. Juhime tähelepanu et looduskaitseseaduse § 38 lg 2 kohaselt metsamaal ulatub EKV piiranguvööndi piirini. Seega oleks asjakohane ka see erand siinkohal ära märkida ja edasises lahenduses sellega arvestada. 4. Tabelis 1 erinevad kaitsealade pindalad kuigi on samuti viida- 4.Täpsustatud. tud EELIS-ele. Näiteks on Aidu loodusala EELISes 315,6 (doku- mendis 312,1), samuti erinevad Alam-Pedja linnu- ja loodusala, Endla linnu- ja loodusala pindalad. 12 / 25  Põltsamaa tuuleparkide kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu koostöö tabel Kirja Nr Osapool kuupäev ja Arvamus Omavalitsuse seisukoht nr Ettepanekuid on vajadusel lühendatud. 5. Tabelis 1 on esitatud kaitse-eesmärgid liikide ladinakeel- 5.Täpsustatud. sete nimedega. Paraku on ladinakeelsetes nimetustes vead. Näiteks Alam-Pedja loodusala ja Endla loodusala liigi harilik vin- gerjas nimes. Alam-Pedja linnuala rohunepi ning Endla linnuala punajalg-tilderi nimes. Palume üle vaadata ja parandada. 7. Maa-amet LS ja VTK 1. Seisuga 25.10.2022 asuvad planeeringuala territooriumil 1.Võtame teadmiseks. 31.10.2022 nr osaliselt või täielikult 29 maavarade registris arvel olevat Vanajaagu kruusakarjääri mäetööstusmaa koos 6- maardlat, 11 kehtiva kaevandamisloaga mäeeraldist ning Kesk- teenindusmaaga on arvestatud välistava alana ning see on eelvaliku alade hulgast eemaldatud. 3/22/14882-2 konnaametis on menetluses 4 kaevandamisloa taotlust. Vee- bikaardil on korrektselt kujutatud maardlate, kehtivate kesk- konnalubadega mäeeraldiste ja nende teenindusmaade piire. Põltsamaa valla tuuleparkide eriplaneeringu lähteseisukohtade ja mõjude hindamise väljatöötamise kavatsuse peatükis 1.6. Asukohtade esialgne eelvalik ning kriteeriumid on kirjeldatud (tsiteerin): „LS ja KSH VTK koostamisel teostati esmane analüüs tuulepargi rajamiseks võimalike esialgsete sobivate ja välistavate asukohtade määramiseks. Välja valitud esialg- sed alad (joonis 5) on need, mille hulgast leitakse mõjude hindamise tulemusena tuuleparkide asukohtadena sobivad alad“. Joonis 5. Esialgsed asukoha eelvaliku alad pärast vä- listavate kriteeriumite rakendamist ja veebirakenduse koha- selt külgnevad esialgu tuuleparkide rajamiseks välja valitud alad vahetult Otisaare lubjakivikarjääri (loa nr L.MK/329511; loa omaja AS Kaltsiit) ja Tapiku turbatootmisala (loa nr L.MK/334279; loa omaja AS Tara-Torf; luba kehtib kuni 24.02.2050) mäeeraldistega ja nende teenindusmaaga ning kattuvad Vanajaagu kruusakarjääri (loa nr L.MK/322640; loa omaja OÜ MOREEN; luba kehtib kuni 23.11.2022) mäeeraldise ja selle teenindusmaaga. Peatükis 1.6.1. Välistavad kriteeriumid on märgitud riikliku huvi all mäeeraldisi koos teenindusmaadega ning täpsustatud, et neid käsitletakse välistavate aladena. Vee- birakenduses on korrektselt märgitud kehtiva loaga mäeeraldiste ja nende teenindusmaade alad ning kujutatud neid välistavate 13 / 25  Põltsamaa tuuleparkide kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu koostöö tabel Kirja Nr Osapool kuupäev ja Arvamus Omavalitsuse seisukoht nr Ettepanekuid on vajadusel lühendatud. aladena. Vanajaagu kruusakarjääri mäeeraldis ja selle teenindus- maa on veebirakenduses seejuures märgitud nii tuuleparkide asukohana sobiva kui ka välistatava alana. Palume Vanajaagu kruusakarjääri mäeeraldist ja selle teenindusmaad käsitleda nii joonisel 5 kui ka veebirakenduses ainult välistava alana. Oti- saare lubjakivikarjääri ja Tapiku turbatootmisala mäeeraldiste ja nende teenindusmaadega vahetult külgnevate alade sobi- likkuse osas tuuleparkideks palume teha koostööd loa omajatega AS-ga Kaltsiit ja AS-ga Tara-Torf. Mäeeraldisega vahetult külgne- val alal võib esineda mõjusid, mis on seotud kaevandamisloast tulenevate õiguste realiseerimisega või kohustuste täitmisega. 2. Tuulikuparkidele sobivate alade määramise käigus palume ar- 2.Arvestame edaspidi. vestada, et kehtivate ning taotletavate mäeeraldiste ja nende teenindusmaade aladel tuulikuparkide rajamiseks on vaja saada nõusolek keskkonnaloa omajalt/taotlejalt. Nõusoleku saamisel palume see lisada planeeringu dokumentide hulka. 3. Põltsamaa valla tuuleparkide eriplaneeringu lähteseisukoh- 3.Täpsustatud. tade ja mõjude hindamise väljatöötamise kavatsuse peatükis 5.2. Kaasamine ja koostöö tabelis Asutused, kellega tehakse EP koostamisel koostööd: on Maa-ameti osas koostöö eesmär- giks märgitud: „Keskkonnaregistri maardlate nimistus olevate maardlatega seonduv“. Täpsustame, et alates 06.06.2022 on keskkonnaregistri maardlate nimistu asemel maavarade register. 4. Täiendavalt informeerime, et Riigikogus on menetluses 4.Teadmiseks võetud. elektrituruseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 696 SE, millega muudetakse ka MaaPS-us maavara kaitse põhi- mõtteid seoses taastuvenergia ehitiste rajamisega maardlate aladele. Eelnõuga saab tutvuda aadressil Eelnõu - Riigikogu. Selgitame, et seaduste muutmise kehtestamise korral tuleb maa- vara kaitses arvestada muutunud seadustes sätestatuga. 14 / 25  Põltsamaa tuuleparkide kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu koostöö tabel Kirja Nr Osapool kuupäev ja Arvamus Omavalitsuse seisukoht nr Ettepanekuid on vajadusel lühendatud. 5. Reformimata riigimaade ja Keskkonnaministeeriumi valitse- 5.Teadmiseks võetud. misel olevate maaüksuste, mille volitatud asutus on Maa-amet, osas annab eriplaneeringule seisukoha Keskkonnaministeerium. 8. Transpordiamet LS ja VTK 2 Võttes aluseks planeerimisseaduse § 103 lg 1, ehitusseadustiku 24.01.2023 ja Transpordiameti põhimääruse, teeme ettepaneku täiendada nr 7.2- Põltsamaa valla tuuleparkide eriplaneeringu lähteseisukohtade 1/22/27023-4 ja mõjude hindamise, sh KSH väljatöötamise kavatsuse materjale järgmiselt. 1. Käsitleda avalikele teedele juurdepääsuteede võimalike 1. Põhimõtetega arvestatakse eriplaneeringu eelva- asukohtade ja liikluskorralduse üldisi põhimõtteid, arvestades, liku etapi vajadustest ja täpsusastmest lähtuvalt. et Transpordiamet riigiteede omanikuna ei võta arendustege- Ls ja VTK dokument selle info alusel täiendamist ei vuse vajadusest tingitud uute teelõikude rajamise ja riigiteede vaja. ümberehitamise kohustust kui riigiteede võrgustiku arengu seisu- kohalt puudub selleks vajadus. Asukoha eelvaliku tegemisel tuleb: - määrata liikluskorralduse põhimõtted ning märkida servi- tuutide seadmise ja olemasoleva või kavandatava tee avalikult kasutatavaks teeks määramise vajadus; - analüüsida olemasoleva teedevõrgustiku piisavust juurdepää- sude tagamisel, määrata planeeringualal perspektiivsete koha- like teede üldised asukohad ja nende ristumiskohad riigitee- dega ning oluliselt ümberehitatavad riigiteede lõigud või ristmikud (nende olemasolul); - määrata riigiteede ümberehituse, ehitusaegse liikluskorralduse ja korrashoiu vajadus seoses eriveoste ja ehitusaegsete veos- tega. 2. Käsitleda tehnovõrkude ja -rajatiste võimaliku asukoha määramist, arvestades asukoha eelvaliku tegemisel järgnevaid põhimõtteid. - Üldjuhul ei ole lubatud arendusalade sademevee juhtimine riigitee koosseisu kuuluvatesse kraavidesse. See on erandkorras 15 / 25  Põltsamaa tuuleparkide kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu koostöö tabel Kirja Nr Osapool kuupäev ja Arvamus Omavalitsuse seisukoht nr Ettepanekuid on vajadusel lühendatud. võimalik vaid põhjendatud juhtudel, mis lepitakse kokku meiega koostöös. - Võimalusel tuleb vältida tehnovõrkude kavandamist riigitee alusele maale. Riigitee alune maa on mõeldud eelkõige riigitee rajatise teenindamiseks ning nõusoleku selle maa kasutamiseks saame anda vaba ruumi olemasolul. Tehnovõrgu paigaldust tuleb hinnata igakordselt suuremas täpsusastmes geodeetilise alusplaani olemasolul ning menetleda seda kas läbi projekteeri- mistingimuste või detailplaneeringu. 3. Nõustume, et eriplaneeringu käesolevas etapis on määratud kavandatavate tuuleparkide puhvervööndiks riigiteedest 250 m (seletuskiri p 1.6.1. „Välistavad kriteeriumid“, alalõik „Taristu“, määratlus „Riigitee“) tingimusel, et puhvervööndit arvesta- takse alates tuulepargi ala piirist või laba kaugeimast ulatu- sest (projektsioonist maapinnal), mitte mastist. Planeeringu järgmises, asukoha eelvaliku etapis, tuleb elekt- rituulikute ja tuuleparkide asukohtade valikul arvestada, et elektrituulik ei tohi avalikult kasutatavatele teedele sõltumata nende funktsioonist, liigist, klassist ja lubatud sõidukiirusest paik- neda lähemal kui 1,5x(H + D) (sealjuures H = tuuliku masti kõr- gus ja D = rootori e tiiviku diameeter). Väikese kasutusega (alla 100 sõiduki/ööpäevas) avalikult kasuta- tavate teede puhul võib põhjendatud juhtudel riskianalüüsile tuginedes ja teeomaniku nõusolekul lubada planeeringus elektrituulikuid teele lähemale, kuid mitte lähemale tuuliku kogu- kõrgusest (H + 0,5D). Nimetatud nõuded on kooskõlas ka kehtestatava Põltsamaa valla üldplaneeringuga. Palume Teil planeeringuala asukoha valikul meie ettepaneku- tega arvestada, ettepanekute mittearvestamist palume sisuliselt põhjendada. LS ja VTK 1 - Ei ole 60 p jooksul vastanud. 16 / 25  Põltsamaa tuuleparkide kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu koostöö tabel Kirja Nr Osapool kuupäev ja Arvamus Omavalitsuse seisukoht nr Ettepanekuid on vajadusel lühendatud. 9. Terviseamet LS ja VTK 1 ja - Ei ole ettenähtud aja jooksul vastanud. 2 10. Päästeamet LS ja VTK 1 - Ei ole ettenähtud jooksul vastanud. ja 2 11. Muinsuskaitse- LS ja VTK 2 1.Tutvudes eriplaneeringu lähteseisukohtadega ja 1.Põhimõtetega arvestatakse eriplaneeringu eelva- amet 09.01.2023 nr keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise liku etapi vajadustest ja täpsusastmest lähtuvalt. 1.1-7/1368-5 kavatsusega lehel www.poltsamaa.ee/tuulepark näeme, et kirjas Arheoloogiatundlike alade info on kantud kaardira- on: hetkel pole Muinsuskaitseamet edastanud infot kendusse. arheoloogiatundlike alade kohta. Siinkohal märgime, et info LS ja VTK dokument täpsustamist ei vaja. arheoloogiatundlike alade kohta Põltsamaa valla territooriumil on edastatud üldplaneeringu menetluse käigus ning lisame need uuesti käesoleva kirja lisadena. Samuti palume arvestada 12.09.2022 kirjas toodud tingimustega, sh: 1) KMH kohustusega tegevuste kavandamisel (kogu valla territooriumil ja ka juhul kui KMH nõudest loobutakse) alati eelnevalt Muinsuskaitseametiga kooskõlastada arheoloogilise uuringu läbiviimise vajadus (MuKSi § 31 lg 3); 2) Prognoositud arheoloogiatundlikel aladel tuleb kohalikul omavalitsusel küsida planeeringu või ehitise kavandamisel Muinsuskaitseameti arvamust arheoloogilise uuringu läbiviimise vajaduse kohta, kui: - algatatakse planeeringut; - kaevanduse või ehitiste alla jääva kaevatava ala pindala on enam kui 500 m². 3) Tagada nii eriplaneeringus esitatud arheoloogiatundlikel aladel kui ka mujal arheoloogiapärandi avastamisel arheoloogiapärandi kaitseks muinsuskaitseseaduses ette nähtud tegevused (vt § 31). 17 / 25  Põltsamaa tuuleparkide kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu koostöö tabel Kirja Nr Osapool kuupäev ja Arvamus Omavalitsuse seisukoht nr Ettepanekuid on vajadusel lühendatud. LS ja VTK 1 1.Eriplaneeringu koostamisel tuleb lähtuda riikliku kaitse all 1.Põhimõtetega arvestatakse eriplaneeringu eelva- 12.09.2022 nr olevatest kultuurimälestistest ja nende kaitsevöönditest. Mä- liku etapi vajadustest ja täpsusastmest lähtuvalt. 1.1-7/1368-1 lestised näitavad piirkonna ning kultuurmaastiku ajaloolist mitmekihilisust, mistõttu tuleb planeerimisel lähtuda mälestisi säästvast põhimõttest ning arvestada avalike huvidega (muinsuskaitseseadus, edaspidi MuKS § 3 lg 7). Mälestisi ümbritseva kaitsevööndi mõte on tagada mälestise säilimine ajalooliselt väljakujunenud maastikustruktuuris ja mälestist vääristavas keskkonnas, vältida mälestist ja ümbritsevat keskkonda kahjustavaid tegevusi. Õuealadest väljapoole jäävate mälestiste puhul tuleb tagada igaühe vaba juurdepääs mälesti- sele päikesetõusust loojanguni (MuKS § 26 lg 2). Mälestistel ja nende kaitsevööndites tuleb tööde tegemisel järgida muin- suskaitseseaduse § 52 ja § 58 kohaseid nõudeid ning teha koostööd Muinsuskaitseametiga. Eriplaneeringuga kaetud Põltsamaa valla alal on riikliku kaitse all olev arheoloogiapärand kaitse all umbes 1998. aasta avastuste seisuga. Muinsuskaitseamet pani planeeringute koostajatele kokku juhendi 1, milles anname suuniseid ja teeme ettepanekuid, kuidas planeerimisel kultuuripärandit kä- sitleda ning selle erinevate osadega ruumi kasutamisel ja kujundamisel arvestada. Lisaks riigi kaitse all olevatele arheoloogiamälestistele on maasti- kul palju juba avastatud või eeldatavat arheoloogiapärandit, mis pole riikliku kaitse all, kuid mida tuleb samuti ruumilisel planeeri- misel silmas pidada, et kultuurmaastiku ajalise mitmekihilisuse säilimine oleks tagatud ka edaspidi. Planeeringu koostamise käi- gus tuleb teadaolevate ja võimalike arheoloogiliselt väärtuslike alade määratlemiseks analüüsida arhiiviandmeid, leiuteateid ja muid ajalooallikaid (kohanimed, ajaloolised kaardid, geoloogi- line andmestik jms). Analüüsi eesmärk on märgilistele muis- tistele säilimistingimuste määratlemine ja alade piiritlemine, kus 18 / 25  Põltsamaa tuuleparkide kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu koostöö tabel Kirja Nr Osapool kuupäev ja Arvamus Omavalitsuse seisukoht nr Ettepanekuid on vajadusel lühendatud. kaevetööde eel (nt taristu rajamine) tuleb läbi viia arheoloogili- sed uuringud maastikul. Arheoloogiapärandi analüüs on vallava- litsusele edastatud üldplaneeringu menetluse käigus. Tuginedes nii varasemalt teada olevale infole mitte kaitse alus- test objektidest ning asjaolule, et arheoloogide, hobiotsijate ja koduloohuviliste inimeste tegevus toob igal aastal juurde uut infot arheoloogiliste paikade kohta, mida ei jõuta kaitse alla võtta, tuleb riigil ja kohalikul omavalitsusel arheoloogiapärandi hävimise vältimiseks tagada meetmed selle kaitseks (MuKS § 76 lg 1). Eelnevast tulenevalt tuleb ennetavalt eriplaneeringusse kanda järgmised tingimused: 1) KMH kohustusega tegevuste kavandamisel (kogu valla terri- tooriumil ja ka juhul kui KMH nõudest loobutakse) alati eelnevalt Muinsuskaitseametiga kooskõlastada arheoloogilise uuringu läbi- viimise vajadus (MuKSi § 31 lg 3); 2) Prognoositud arheoloogiatundlikel aladel tuleb kohalikul omavalitsusel küsida planeeringu või ehitise kavandamisel Muinsuskaitseameti arvamust arheoloogilise uuringu läbiviimise vajaduse kohta, kui: - algatatakse planeeringut; - kaevanduse või ehitiste alla jääva kaevatava ala pindala on enam kui 500 m². 3) Tagada nii eriplaneeringus esitatud arheoloogiatundlikel aladel kui ka mujal arheoloogiapärandi avastamisel arheoloo- giapärandi kaitseks muinsuskaitseseaduses ette nähtud tegevu- sed (vt § 31). 12. Tarbijakaitse ja LS ja VTK 1 - Ei ole ettenähtud aja jooksul vastanud. Tehnilise Järele- ja 2 valve Amet 19 / 25  Põltsamaa tuuleparkide kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu koostöö tabel Kirja Nr Osapool kuupäev ja Arvamus Omavalitsuse seisukoht nr Ettepanekuid on vajadusel lühendatud. 13. Põllumajandus- LS ja VTK 1 1.Esitatud dokumentide kohaselt nähtub, et maaparandussüstee- 1. LS ja KSH VTK kohaselt (ptk 3.8) on KSH raa- ja Toiduamet ja 2 mide maa-alad ei ole tuulikutele ja nendega seotud taristule so- mes kavas mõju maaparandussüsteemidele ana- 27.01.2023 bivatest esialgsetest alade valikust välistatud ning maaparandus- lüüsida ja hinnata. Mõju hindamise eesmärk ja täp- nr 6.2- süsteemidele ehitamine võib kahjustada olemasolevat drenaaži ja susaste lähtub eriplaneeringu spetsiifikast lähtu- mõjutada piirnevate süsteemide jätkuvat nõuetekohast toimi- valt. 6/14240-1 mist. Juhime tähelepanu, et Maaeluministeerium (edaspidi ka MeM) on kirjaga nr 4.1-5/2043-1 andnud Rahandusministeeriu- mile tuuleparkide planeerimisega seotud teemal seisukohad (vt lisa 1). Palume ka Põltsamaa valla eriplaneerigu edasisel koosta- misel nende seisukohtadega arvestada. PTA arvamus ühtib MeM-i seisukohaga, et tuuleparkide eriplaneeringu koostamisel tuleb käsitleda võimalikku mõju maaparandussüsteemidele ja maapa- randussüsteemidega varustatud maa-aladele ja seada nõuded nende säilitamiseks või rekonstrueerimiseks. Eriplaneeringu edasistes etappides tuleb anda selge kirjeldus, kuidas ning millises mahus maaparandussüsteemid toimima jää- vad ning milliseid meetmeid kasutatakse selleks, et maaparan- dussüsteemid nende kasutamise kestel vastaks maaparandus- seaduse § 5 lõigetes 1-8 esitatud maaparandussüsteemi nõuetele ja et oleks tagatud maaparandussüsteemi ehitiste ja rajatiste korrashoid ning toimimisvõime. Lisaks oleme nõus Maaeluminis- teeriumi seisukohaga et mida vähem maaparandussüsteemi ala- sid, eelkõige maaparandussüsteemi toimimist tagavaid ehitisi (drenaaž, kollektorid, eesvoolud, kuivenduskraavid jms) tuulikute ja taristu rajamine puudutab, seda kuluefektiivsem tuulikupargi rajamine maaparanduslikust aspektist on. Tulenevalt eeltoodust palume Põltsamaa valla tuuleparkide eriplaneeringu edasistes etappides arvestada MeM-i seisukohtadega ning käesolevas kirjas kirjutatuga. Võimalusel vältida tuuleparkide asukoha valikul maa- parandussüsteemide maa-alasid või arvestada juba varakult maaparandussüsteemide rekonstrueerimise vajadusega ning kä- sitleda meetmeid maaparandussüsteemide kaitseks/ümber ehitu- seks eriplaneeringu edasistes dokumentides. 20 / 25  Põltsamaa tuuleparkide kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu koostöö tabel Kirja Nr Osapool kuupäev ja Arvamus Omavalitsuse seisukoht nr Ettepanekuid on vajadusel lühendatud. OMAVALITSU- SED 14. Jõgeva Vallava- LS ja VTK 1 - Ei ole 60 p jooksul vastanud. litsus ja 2 15. Järva Vallavalit- LS ja VTK 1 - Ei ole 60 p jooksul vastanud. sus ja 2 16. Tartu Vallavalit- LS ja VTK 1 - Ei ole 60 p jooksul vastanud. sus ja 2 17. Viljandi Vallava- LS ja VTK 1 - Ei ole 60 p jooksul vastanud. litsus ja 2 18. Põhja-Sakala LS ja VTK 1 - Ei ole 60 p jooksul vastanud. Vallavalitsus ja 2 VÕRGUVALDA- JAD 19. Elektrilevi OÜ LS ja VTK 1 - Ei ole 60 p jooksul vastanud. ja 2 20. Elering AS LS ja VTK 2 Käesoleva kirja lisas on Põltsamaa vallas ja selle lähiümbruses 1.Võtame teadmiseks. 26.01.2023 nr asuva Elering AS-i hallatava elektri- ja gaasitaristu Shape failid. 11- Lisaks olemasolevale taristule on Shape failides kujutatud Paide- 4/2022/718-6 Viru L356 330kV õhuliini rekonstrueerimisel teostatavad muu- datused. L356 rekonstrueerimine on plaanis aastatel 2023- 2025. L356 Paide-Viru rekonstrueeritakse alates Paide alajaa- mast kuni rajatava Mustvee 330 kV alajaamani. Tekib liin L356 Paide-Mustvee. L356-ga tõstetakse ühistele mastidele 110 kV liin L130A Mustvee-Kantküla ja rajatakse uus sisestusliin Kant- küla alajaama. Paide-Mustvee L356 rekonstrueerimisel on arvestatud, et tulevi- kus tõstetakse nimetatud liiniga ühistele mastidele L132A Paide- Koigi ja L130B Jõgeva-Kantküla 110 kV õhuliinid peale nende 21 / 25  Põltsamaa tuuleparkide kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu koostöö tabel Kirja Nr Osapool kuupäev ja Arvamus Omavalitsuse seisukoht nr Ettepanekuid on vajadusel lühendatud. amortiseerumist (kujutatud joonisel nr 2). Planeeritava ühisripu- tuse tarbeks kasutatakse L356 rekonstrueerimisel 330/110 kV maste vajalikes lõikudes (joonis 2). Samuti on kavas tugevdada Põltsamaa – Põdra – Jõgeva – Kant- küla ja Paide – Suure-Jaani 110 kV õhuliine (näiteks juhtme vahetus, üksikute mastide vahetus, ga- bariitide korrastus jms). Eleringi planeeritud võrguarenguid on kirjeldatud igal aastal aval- datavas varustuskindluse aruandes. 2022 aasta varustuskind- luse aruande link: VKA2022 (peatükk 3.1 Võrgu aren- guplaan). Investeeringute kava asub Eleringi kodulehel: https://elering.ee/investeeringud-2023-2032 ja liitumisvõim- suste rakendus lingil: Liitumisvõimsuste rakendus e-Gridmap | Elering. Kahjuks pole võimalik saata infot alajaamade tootmisvõim- suste kohta, sest klientide tootmisvõimsused ei ole avalik info. Elektri- ja gaasitaristu objektide puhul tuleb arvestada kait- sevööndiga, kus on piiratud tegutseda. Kaitsevööndi ulatus ja kaitsevööndis tegutsemise kord on sätestatud ehitusseadustiku §70 lõike 8 alusel kehtestatud majandus- ja taristuministri määrusega 25.06.2015 nr 73. Kõik ristumised Eleringi taristuga ja kaitsevööndis planeeritavad tege- vused tuleb kooskõlastada Eleringiga. Elektrituulikute osas arvestame tuuliku kaugust 110 ja 330 kV lii- nidest hetkel kehtiva standardi EVS-EN 50341-2-20:2018 ELEKTRIÕHULIINID VAHELDUVPINGEGA ÜLE 1 kV Osa 2-20: Eesti siseriiklikud erinõuded (SEN) alusel. Nimetatud stan- dardi järgi on vähim horisontaalne kaugus elektrituuliku torni telje ja õhuliini lähima juhtme vahel (tuule puudumisel) tuuliku masti kahekordne kõrgus. Eleringi liinikoridori on tuulepargi ühendusliini jaoks võimalik kasutada, aga kahe liini vaheline kaugus sõltub liinide pingest. Liini telgede vahelised nõutud kaugused: 22 / 25  Põltsamaa tuuleparkide kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu koostöö tabel Kirja Nr Osapool kuupäev ja Arvamus Omavalitsuse seisukoht nr Ettepanekuid on vajadusel lühendatud. • Kaks 330 kV õhuliini- 33m • 330 kV ja 110 kV õhuliin- 30m • Kaks 110 kV õhuliini- 20m Tuulepargi ühendusliini ja Eleringi liini ühistele mastidele raja- mine ei ole lubatud. LS ja VTK 1 1.Käesoleva kirjaga esitab Elering AS (edaspidi Elering) oma seisu- 1.Võtame teadmiseks. 17.11.2022 nr 11- kohad Põltsamaa valla tuuleparkide eriplaneeringu ja KSH väljatöö- 4/2022/718-2 tamise kavatsuse avalikule väljapanekule. Planeeringualale jääb Eleringi poolt hallatavaid elektripaigaldisi, mille puhul tuleb arvestada kaitsevööndiga, kus on piiratud tegut- seda. Kaitsevööndi ulatus ja kaitsevööndis tegutsemise kord on sätestatud ehitusseadustiku §70 lõike 8 alusel kehtestatud majan- dus- ja taristuministri määrusega 25.06.2015 nr 73. Kõik ristumi- sed Eleringi taristuga ja kaitsevööndis planeeritavad tegevused tu- leb kooskõlastada Eleringiga. Eleringi liinikoridori on tuulepargi ühendusliini jaoks võimalik ka- sutada, aga kahe liini vaheline kaugus sõltub liinide pingest. Liini telgede vahelised nõutud kaugused: • Kaks 330 kV õhuliini- 33m • 330 kV ja 110 kV õhuliin- 30m • Kaks 110 kV õhuliini- 20m Põltsamaa valla territooriumi läbivatest liinidest on kavas rekonst- rueerida L356 Paide-Viru alates Paide alajaamast kuni rajatava Mustvee 330 kV alajaamani. Tekib liin L356 Paide-Mustvee. Liini ehitusperiood on planeeritud aastatel 2023-2025. MUUD HUVI- GRUPID 21. Eesti Keskkon- LS ja VTK 1 - Ei ole 60 p jooksul vastanud. naühenduste ja 2 Koda 23 / 25  Põltsamaa tuuleparkide kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu koostöö tabel Kirja Nr Osapool kuupäev ja Arvamus Omavalitsuse seisukoht nr Ettepanekuid on vajadusel lühendatud. 22. Riigimetsa Ma- LS ja VTK 1 - Ei ole 60 p jooksul vastanud. jandamise Kes- ja 2 kus 23. MTÜ Eesti Taas- LS ja VTK 1 - Ei ole 60 p jooksul vastanud. tuvenergia Koda ja 2 24. MTÜ Eesti Tuu- LS ja VTK 1 - Ei ole 60 p jooksul vastanud. leenergia Assot- ja 2 siatsioon 25. Sunly AS LS ja VTK 2 1.Käesoleva kirjaga soovin, et eelvaliku alade hulka lisatakse kir- 1.Seoses „Üle-eestiline maismaalinnustiku analüüsi“ 20.12.2022 nr jas mainitud kinnistu. See kinnistu paikneb osaliselt väljaspool elu- valmimisega 12.2022 oleme otsustanud uuringus 7-1/2022/22- hoonete 1,0 km puhvrit. toodud tsoon 1 alad kogu Põltsamaa valla territoo- 4 2022. aastal Keskkonnaministeeriumi tellimusel valminud „Üle- riumil eelvaliku alade hulgast välja jätta, kuna need eestiline maismaalinnustiku analüüsi“ järgi ulatuvad sellele kinnis- eeldavad mahukaid linnustiku uuringuid, mille läbi- tule teatud liikidega seotud tsoon 1. Selle piirangu suhtes saab viimine nihutaks märkimisväärselt eriplaneeringu tuulepargi planeerimisel rakendada erandit, kui liigi elupaik on ajagraafikut. asustamata või kahjustunud määrani, kus taasasustamise tõenäo- Kuna Põltsamaa vallas on tsoon 2 ja 3 piirkondades sus on väike. Näiteks 1 liigi elupaigas on teostatud raieid ja pesad piisavalt võimalikke sobivaid tuulealasid, on planee- on arhiveeritud. ringu koostamise meeskond otsustanud keskenduda Eriplaneeringu eesmärgiks on selgitada välja kõik võimalikud tuu- pigem neile aladele ning tsoon 1 aladel praeguse leparkide rajamiseks sobivad asukohad Põltsamaa valla territoo- eriplaneeringu raames perspektiivi ei näe. riumil. Sellest tulenevalt leian, et nimetatud kinnistu peaks lisama Sellest tulenevalt palume arvestada, et me ei saa samuti alade eelvaliku etapis sobilike maade hulka täpsustusega, koostatava eriplaneeringu raames arvestada Teie et linnustiku täpsemaks määramiseks selles piirkonnas tuleb läbi ettepanekuid, mis puudutavad kirjas välja toodud viia täiendavad uuringud. kinnistuid. Sunly Wind annab käesoleva kirjaga teada, et oleme valmis Täpsustame täiendavalt, et iga ala käsitlemine kandma linnustiku uuringuga kaasnevad kulud proportsionaalselt eriplaneeringus ei ole ainult täiendava linnustiku teiste eriplaneeringu huvitatud isikutega. Samuti on Sunly Wind uuringu vajadusega arvestamine, vaid iga ala tuleb valmis selleks, et nimetatud kinnistule rajatava tuulepargi puhul kõigi asjakohaste mõjude kontekstis läbi analüü- rakendatakse meetmeid, millega tagatakse ohutus lindudele. Näi- sida, mis kõik on täiendav ressursside kulu. teks automaatsüsteem lindude tuvastamiseks ja tuulikute seiska- miseks möödalennu ajal. 24 / 25  Põltsamaa tuuleparkide kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu koostöö tabel Kirja Nr Osapool kuupäev ja Arvamus Omavalitsuse seisukoht nr Ettepanekuid on vajadusel lühendatud. LS ja VTK 1 1. Lisada tuuleenergeetika alade hulka kirjas toodud kaks täien- 1. Ootame ettepaneku tegijalt täiendavat põhjen- 28.11.2022 davat kinnistut. dust kinnistute käsitlemise vajaduse kohta, ühtlasi palume arvestada välistavate kriteeriumitega, mis kaardirakenduses on toodud. Lõpliku seisukoha saame formuleerida täiendava info laekumise järg- selt. 25 / 25  Töö number: 2022-0046 Tellija Põltsamaa Vallavalitsus Konsultant Skepast&Puhkim OÜ Laki põik 2, 12915 Tallinn Telefon: +372 664 5808 e-post: [email protected] Registrikood: 11255795 Kuupäev 29.03.2023 PÕLTSAMAA VALLA TUULEPARKIDE ERIPLANEERINGU LÄHTESEISUKOHAD JA MÕJUDE HINDAMISE, SH KSH VÄLJATÖÖTAMISE KAVATSUS Põltsamaa valla tuuleparkide kavandamise kohaliku omavalitsuse eriplaneering I etapp – asukoha eelvalik Joonis: Maa-amet, 2022  Põltsamaa valla tuuleparkide eriplaneeringu lähteseisukohad ja KSH VTK EP algatamine 30.12.2021 LS ja VTK avalik väljapanek 19. september – 20. november 2022 LS ja VTK avalikud arutelud 29.09.2022, 5.12.2022, 5.01.2023 1 / 54  Põltsamaa valla tuuleparkide eriplaneeringu lähteseisukohad ja KSH VTK Sisukord Sissejuhatus ..................................................................................................................... 4 Eriplaneeringu ja mõjude hindamise meeskond ............................................................... 5 1. Ülevaade eriplaneeringust ............................................................................................ 6 1.1. Eriplaneeringu koostamise eesmärk ja vajadus ........................................................ 6 1.2. Tuulepargi kirjeldus .............................................................................................. 6 1.3. Planeeringuala ..................................................................................................... 7 1.4. Planeerimise põhimõtted ....................................................................................... 8 1.5. Eriplaneeringu protsess ........................................................................................ 9 1.6. Asukohtade esialgne eelvalik ning kriteeriumid ....................................................... 10 1.6.1. Välistavad kriteeriumid ........................................................................................ 10 1.6.2. Kaalutluskriteeriumid .......................................................................................... 15 1.7. Läbiviidavad uuringud ......................................................................................... 16 2. Ülevaade mõjude hindamisest ............................................................................... 19 2.1. KSH eesmärk ..................................................................................................... 19 2.2. Asjakohaste mõjude hindamise eesmärk ................................................................ 19 3. Eeldatavalt mõjutatav keskkond ja eeldatavalt kaasnev keskkonnamõju .............. 20 3.1. Natura 2000 võrgustiku alad ................................................................................ 20 3.2. Kaitstavad loodusobjektid .................................................................................... 23 3.3. Loomastik .......................................................................................................... 25 3.4. Taimestik ........................................................................................................... 25 3.5. Vääriselupaigad .................................................................................................. 26 3.6. Rohevõrgustik .................................................................................................... 27 3.7. Bioloogiline mitmekesisus .................................................................................... 27 3.8. Põhja- ja pinnavesi ............................................................................................. 28 3.9. Pinnas, sh niiskusrežiim ja geoloogia ..................................................................... 29 3.10. Maavarad ja maardlad ......................................................................................... 30 3.11. Väärtuslik põllumajandusmaa ............................................................................... 31 3.12. Kultuuriväärtused ja maastikud ............................................................................ 32 3.13. Välisõhu kvaliteet: õhusaaste ja müra ................................................................... 33 3.14. Ohtlikud ja suurõnnetuse ohuga ettevõtted ............................................................ 34 3.15. Riigikaitse .......................................................................................................... 34 3.16. Kliimamuutused .................................................................................................. 35 4. Mõjude hindamise kirjeldus ................................................................................... 37 4.1. KSH läbiviimise metoodika ................................................................................... 37 4.1.1. Mõju hindamine Natura 2000 võrgustiku aladele ..................................................... 38 4.1.2. Mõju hindamine looduskeskkonnale....................................................................... 39 4.1.3. Mõju hindamine inimese tervisele ......................................................................... 42 4.1.4. Mõju hindamine inimese heaolule, sotsiaalsetele vajadustele ja varale ....................... 42 4.1.5. Mõju hindamine kultuuriväärtustele, maastikele ja ilusa vaatega kohtadele ............... 43 4.2. Asjakohaste mõjude hindamise metoodika ............................................................. 43 5. Ajakava ja koostöö ................................................................................................ 45 5.1. Ajakava ............................................................................................................. 45 5.2. Kaasamine ja koostöö ......................................................................................... 46 6. Seosed strateegiliste arengudokumentidega ......................................................... 49 6.1. Jõgeva maakonnaplaneering 2030+ ...................................................................... 49 6.2. Põltsamaa valla üldplaneering .............................................................................. 49 6.3. Strateegia "Eesti 2035"........................................................................................ 50 2 / 54  Põltsamaa valla tuuleparkide eriplaneeringu lähteseisukohad ja KSH VTK 6.4. Eesti keskkonnastrateegia 2030 ............................................................................ 51 6.5. Riiklik strateegia "Säästev Eesti 21" ...................................................................... 51 6.6. Kliimamuutustega kohanemise arengukava 2030 .................................................... 51 6.7. Kliimapoliitika põhialused aastani 2050 .................................................................. 52 6.8. Eesti riiklik energia- ja kliimakava aastani 2030 ...................................................... 52 6.9. Energiamajanduse arengukava aastani 2030 .......................................................... 53 Veebikaart shorturl.at/hitHM Lühendite selgitus DL – detailne lahendus EELIS - Eesti looduse infosüsteem EP – eriplaneering KeHJS – keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus KOV – kohalik omavalitsus KSH – keskkonnamõju strateegiline hindamine LS – lähteseisukohad PlanS – planeerimisseadus VTK – väljatöötamise kavatsus (võrdustatatud programmi mõistega PlanS mõistes) 3 / 54  Põltsamaa valla tuuleparkide eriplaneeringu lähteseisukohad ja KSH VTK Sissejuhatus Tuuleparkide eriplaneeringu lähteseisukohad ja selle elluviimisega kaasnevate mõjude1 väljatöötamise kavatsus2 on esimene etapp Põltsamaa valla eriplaneeringu koostamisel. Sellele järgneb eriplaneeringu asukoha eelvalik ning järgmisena detailne lahendus konkreetsele asukohale. Iga planeeringu etapi juures on ka vastava täpsusastmega mõjude hindamisprotseduur. LS ja VTK annab ülevaate eriplaneeringu koostamise eesmärkidest ja on suunisteks planeeringu edasisel koostamisel ning selle elluviimisega kaasnevate mõjude hindamise läbiviimisel. LS ja VTK määratleb tuuleparkide kavandamise eesmärgi, annab ülevaate üldistest põhimõtetest, millest planeerimisprotsessis ning ka planeeringu elluviimisel lähtuda, koondab peamised ülesanded, mis planeeringus lahendada tuleb, kaardistab vajalikud uuringud, mis tuleb planeerimisotsuste tegemiseks läbi viia ning määratleb eeldatavad olulised ja asjakohased mõjud, mis objekti kavandamisega kaasneda võivad. Täiendavalt kirjeldab LS ja VTK eriplaneeringu koostamise ja selle mõjude hindamise korraldust ning protsessi, et kõigile huvitatud osapooltele oleks arusaadav, millises ajagraafikus liigutakse ning kuidas on tagatud töös osalemine. LS ja VTK on koostatud ühise dokumendina, et vältida dubleerimist ja tagada parem seos kavandatava tegevuse ning selle mõjude hindamise vahel. LS ja VTK raames on sõnastatud esialgne teemade püstitus eriplaneeringu asukohavaliku koostamise ja selle mõjude hindamise läbiviimise teostamiseks. LS ja VTK valmib pärast avalikustamise ning koostöö läbiviimist. 1 Siin ja edaspidi peetakse mõjude hindamise all silmas mõjude hindamist kogumina, mille osadeks on keskkonnamõju strateegiline hindamine ehk KSH ja asjakohased mõjud. 2 KSH VTK all on mõeldud KSH programmi täna kehtiva PlanS mõistes. 4 / 54  Põltsamaa valla tuuleparkide eriplaneeringu lähteseisukohad ja KSH VTK Eriplaneeringu ja mõjude hindamise meeskond Eriplaneering ja selle mõjude strateegiline hindamine on koostatud konsultatsiooniettevõtte Skepast&Puhkim OÜ ekspertide, täiendavalt kaasatud valdkondlike ekspertide, kohaliku omavalitsuse esindajate, huvitatud isikute, ametkondade ning avalikkuse koostöös. Mõjude hindamise raames teostatava keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) läbiviimist juhib keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) kohaselt KSH juhtekspert, kes vastutab ka KSH eksperdirühma pädevuse eest. Alljärgnevalt toodud KSH eksperdirühma liikmed on valinud juhtekspert vastavalt nende pädevusele, varasematele töökogemustele ja omavahelise koostöö kogemusele. Eriplaneeringu ja mõjude hindamise konsultant Skepast&Puhkim OÜ eksperdid: • Kadri Vaher – projektijuht, planeerija, laiapõhjaliste mõjude hindamise ekspert (valdkonnad: sotsiaalsed, kultuurilised ja majanduslikud mõjud, visuaalsed mõjud) • Sander Lõuk, Marko Lauri – geoinformaatika spetsialistid • Eike Riis – KSH juhtekspert, KSH ekspert (valdkonnad: kultuuripärand, maastikud, inimese tervis, heaolu ja sotsiaalsed vajadused) • Moonika Lipping – KSH projektijuht, KSH ekspert (valdkonnad: väärtuslik põllumajandusmaa, inimese tervis, heaolu, sotsiaalsed vajadused ja vara, jäätmeteke) • Raimo Pajula – KSH ekspert (valdkonnad: Natura 2000 võrgustiku alad, kaitstavad loodusobjektid, taimestik ja loomastik, rohevõrgustik, bioloogiline mitmekesisus ja muud elusloodusega seotud teemad) • Vivika Väizene – KSH ekspert (valdkonnad: maavarad ja maardlad, põhja- ja pinnavesi, geoloogia ja hüdrogeoloogia) • Aide Kaar – KSH ekspert (valdkonnad: kliimamuutused, ohtlikud ja suurõnnetuse ohuga ettevõtted) • Eno Lints – visualiseeringute koostaja Täiendavad eksperdid: • Aarne Tuule –linnustiku ekspert (linnustiku uuringu-eksperthinnangu teostaja) • Rauno Kalda, Elustik OÜ – nahkhiirte ekspert (nahkhiirte uuringu-eksperthinnangu teostaja) • Piret Toonpere, Lemma OÜ – mürauuringu, nähtavusanalüüsi ja varjutuse modelleerimise teostaja Vastavalt vajadusele kaasatakse töö käigus mõjude hindamise eksperdirühma täiendavaid eksperte. Tellija: Põltsamaa Vallavalitsus Huvitatud isikud: Osaühing Irbeni Enefit Green AS 5 / 54  Põltsamaa valla tuuleparkide eriplaneeringu lähteseisukohad ja KSH VTK 1. Ülevaade eriplaneeringust 1.1. Eriplaneeringu koostamise eesmärk ja vajadus Eriplaneeringu eesmärgiks on selgitada välja kõik võimalikud tuuleparkide3 rajamiseks sobivad asukohad Põltsamaa valla territooriumil. Eelvaliku etapi lõpuks selguvad kõige sobivamad tuuleparkide ja nende toimimiseks vajaliku taristu asukohad ning määratakse vajalikud tingimused nende ehitiste edasiseks kavandamiseks. Eriplaneeringu I etapi ehk asukoha eelvaliku raames määratakse tuulepargi ja selle toimimiseks vajaliku taristu põhimõtteline lahendus ja võimalikud trasside asukohad, sealhulgas juurdepääsuteede ja elektri ülekandeliinide paiknemine koos võimalike liitumiskohtadega, samuti tuulikute võimalikud lubatavad kõrgused ja eeldatav maksimaalne arv valitud asukohas. Tuulepargi ala sisest taristut eelvaliku raames ei kavandata, vaid mõeldud on tuulepargi aladest väljapoole jäävat taristut. Taristu lahendus on eelvaliku etapis üldine ning põhimõtteline ja see lahendatakse täpsemalt detailse lahenduse raames. 1.2. Tuulepargi kirjeldus Tuulepark3 koosneb tuulegeneraatoritest ehk tuulikutest, tuuleparki ja tuulikuid teenindavatest teedest, pargisisesest elektrivõrgust, alajaamadest jm taristust. Tuulepark koosneb mitmest tuulikust, st et planeeringulahendus hõlmab mitmest tuulikust koosneva tuulikupargi rajamiseks sobivat maa-ala. Sellest tulenevalt ei otsita asukohta üksikutele tuulikutele. Tuulepark võib koosneda ka mitmest eraldiseisvast elektrituulikute grupist samal eelvaliku alal, millel on eraldi liitumispunkt, elektri- ja sidevõrk ning vajadusel ka teedevõrk. Kavandatavate tuulikute tipukõrgus (st masti kõrgus koos labadega) on eeldatavalt vahemikus 250- 290 m. Tuulikute lubatud asukohapõhine maksimaalne kõrgus selgitatakse välja koostöös Kaitseministeeriumiga. Tuulikute orienteeruv kaugus üksteisest on 500-600 m, sõltudes tuuliku mudelist ning tuulesuunast ja -tugevusest. Täpset vundamenditüüpi hetkel teada ei ole. Maismaa tuulikute puhul on levinuimaks gravitatsioonivundament, aga sõltuvalt pinnase omadustest võib olla vajalik kasutada ka nt vaivundamenti. Vundamendi tüüp ja tehniline lahendus valitakse vastavalt pinnase ehitusgeoloogilistele omadustele. Hoonestusalad kavandatakse esialgu veidi laiemal alal ning lahendust täpsustatakse detailse lahenduse etapis. Asukoha eelvaliku käigus määratletakse põhimõtteline tuulepargi lahendus ehk nn võimalik maksimaalne alternatiiv, millele mõjusid hinnatakse. Selle raames antakse võimalikud tuulikute suurimad lubatud kõrgused ja tuulikute arv tuulepargi maa-alal, lähtudes sobiva asukoha suurusest ja tuulikute efektiivsest paiknemisest. Kuid tuulepargi põhimõtteline lahendus täpsustub detailse lahenduse etapis, kus selguvad tuulikute lõplikud asukohad ning parameetrid. Tuuliku vähim kaugus lähimast elamust, s.o. alalisest või ajutisest elukohast, peab olema vähemalt 750 m. Lisaks tuulikutele kavandatakse eriplaneeringu asukoha eelvaliku etapis põhimõttelised asukohad 110-330 kV elektriliinidele (õhuliinid või maakaablid) liitumisteks, juurdepääsuteede asukohad jm vajalik taristu. Piirded tuulepargi alal puuduvad. 3 Tuulepark Vabariigi Valitsuse 26. juuni 2003. a määruse nr 184 „Võrgueeskiri” tähenduses on elektrijaam, mis koosneb mitmest elektrituulikust ning elektrituulikuid omavahel ja neid liitumispunktiga ühendavatest seadmetest, ehitistest ning rajatistest. 6 / 54  Põltsamaa valla tuuleparkide eriplaneeringu lähteseisukohad ja KSH VTK Tuulepargi liitumiseks elektrivõrguga on eelistatud olemasolevad kõrgepingealajaamad ja olemasoleva 110 kV või 330 kV liinile kavandatavad alajaamad. Tuulepargi ja elektrivõrgu liitumispunkti asukoha määramisel eelistatakse võimalusel olemasolevaid trassikoridore ning kehtivate planeeringutega ettenähtud liinide trasse. Vajaduse ilmnemisel kavandatakse täiendavad uued tuulepargi ja elektrivõrgu liitumispunkti vahelised õhu- ja või maakaabelliinid ja nende ligikaudne pikkus asukoha eelvaliku käigus. Tuulepargi ehitamiseks ja projekteerimiseks kulub pärast EP detailse lahenduse kehtestamist ca 1,5 aastat. 1.3. Planeeringuala Eriplaneeringu ala hõlmab kogu Põltsamaa valla territooriumi (joonis 1), kuid tuulepargi alasid Kaitseministeeriumi kompensatsiooniala piirist ida poole ei kavandata. Liitumisi vm tuulepargiga seonduvat taristut võib Kaitseministeeriumi piirangute alale planeerida. Planeeringuala suurus on 889,56 km². Naaberomavalitsused on Jõgeva, Järva, Tartu, Viljandi ja Põhja-Sakala vallad. Kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu asukohavaliku etapi – I etapp – läbiviimisele järgneb tuulepargi alade asukoha detailse lahenduse koostamine ja mõjude hindamine – eriplaneeringu II etapp. Kohaliku omavalitsuse eriplaneering tervikuna (I ja II etapp) loob aluse tuulepargi ja selle toimimiseks vajaliku taristu ehitusõiguse määramiseks, projekteerimiseks ning ehitusloa taotlemiseks ja väljastamiseks. 7 / 54  Põltsamaa valla tuuleparkide eriplaneeringu lähteseisukohad ja KSH VTK Joonis 1. Eriplaneeringu ala on kogu Põltsamaa valla territoorium. 1.4. Planeerimise põhimõtted Planeerimise põhimõtted on oluliseks eelduseks kvaliteetse elukeskkonna kujundamisel. Planeerimise põhimõtted tuginevad PlanS-ile ja planeerimise heale tavale ning need on aluseks planeeringu koostamise käigus valikute tegemisel. Tuulepargi asukoha eelvaliku raames arvestatakse täiendavalt järgmiste printsiipidega: • Tuulepark peab arvestama majanduslike-, sotsiaalsete-, riigikaitseliste- ja keskkonnakaitseliste piirangutega, sh kaitsealuste objektide kaitse-eesmärkidega ning võimalikult vähe häirima oma asukoha piirkonna asustust, keskkonda (miljööd), sh vaateid maastikule. Koostöös kaasatavate ametiasutuste ja kohalike elanikega tuvastatakse olulised tuulepargist mõjutatavad loodus-, majandus- ja sotsiaalsed keskkonnaaspektid, mida mõjude hindamise raames lähemalt uuritakse. Osapooltega kokkulepitud sobivate uurimismeetodite abil selgitatakse välja asjassepuutuvad leevendus- ja ennetusmeetmed. • Tuulepargi ehitus-, käitamis- ja sulgemiseaegsed võimalikud keskkonnamõjud selgitatakse välja olemasoleva parima võimaliku teadmise põhjal. 8 / 54  Põltsamaa valla tuuleparkide eriplaneeringu lähteseisukohad ja KSH VTK • Tuulepargi asukoha valikul arvestatakse nii avalike huvide kui ka riigi ülesannete ja kohustusega energiasõltumatuse tagamiseks, vajadusega minna elektritootmisel üle taastuvatele allikatele (maismaatuuleparkidel on selles oluline roll), kasvuhoonegaaside heitekoguste vähendamiseks ning kliimamuutuste mõju leevendamiseks. Võimalusel arvestatakse tuuleenergia tootmise tehnoloogia arenguga. 1.5. Eriplaneeringu protsess Kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu koostamine jaguneb asukoha eelvaliku ning detailse lahenduse koostamise etapiks. Detailne lahendus on võrdustatud detailplaneeringuga ning on aluseks ehitusprojekti koostamiseks. Asukoha eelvaliku etapp on üldisem, andes põhimõttelise lahenduse tuuleparkide esialgsete alade ning lahenduse osas. Praegu koostatav lähteseisukohad ja mõjude hindamise väljatöötamise kavatsus on ülesande püstitus asukoha eelvaliku koostamiseks. Eriplaneeringu koostamise protsess on kujutatud joonisel 2. Alates 17.03.2023 kehtima hakanud PlanS § 951 alusel võib kohaliku omavalitsuse üksus tuuleparki kavandava kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu koostamisel loobuda detailse lahenduse koostamisest ja kehtestada planeeringu asukoha eelvaliku otsuse alusel, kui puuduvad välistavad tegurid tuulepargi edasiseks kavandamiseks projekteerimistingimustega ning asukoha eelvaliku otsuses on toodud projekteerimistingimuste andmise aluseks olevad tingimused. Vastav vajadus selgub kooskõlastamise etapi käigus eelvaliku vastu võtmise otsuse raames. Antud hetkel koostatakse asukoha eelvaliku etappi (punktid 1 ja 2 joonisel 2), mille käigus leitakse sobivaimad asukohad tuuleparkide rajamiseks analüüsides nii looduskeskkonna, sotsiaal- majanduslikke kui ka kultuurilisi mõjusid. Eriplaneeringu raames tehakse tihedalt koostööd avalikkuse, kohalike elanike, ametkondade, kolmanda sektori jt huvitatud osapooltega, et tagada võimalikult paljude huve ja arvamusi arvestav lahendus. Joonis 2. Eriplaneeringu koostamise protsessi skeem. 9 / 54  Põltsamaa valla tuuleparkide eriplaneeringu lähteseisukohad ja KSH VTK 1.6. Asukohtade esialgne eelvalik ning kriteeriumid LS ja KSH VTK koostamisel teostati esmane analüüs tuulepargi rajamiseks võimalike esialgsete sobivate ja välistavate asukohtade määramiseks. Välja valitud esialgsed alad (joonis 5) on need, mille hulgast leitakse mõjude hindamise tulemusena tuuleparkide asukohtadena sobivad alad. Tuuleparkide arendamiseks sobilike esialgsete asukohtade väljaselgitamise aluseks on võetud täna väljakujunenud praktika läbi teadaolevate välistamis- ja kaalutluskriteeriumite rakendamise. Analüüsi tulemusi veebikaardina on võimalik vaadata Põltsamaa valla tuuleenergeetika eriplaneeringu rakenduses: shorturl.at/hitHM. Välistamis- ja kaalutluskriteeriumite valiku aluseks on asjakohased Eesti õigusaktid, vastu võetud Põltsamaa valla üldplaneering ning valdkondlike ekspertide arvamused. Kaitstavatele loodusobjektidele on rakendatud Keskkonnaameti poolt välja töötatud soovituslikke puhvreid ja nõudeid, millega arvestada tuuleparkide kavandamisel4. Keskkonnaameti poolt välja töötatud soovituslike puhvrite arvestamisel on aluseks võetud Eesti looduse infosüsteem (EELIS). Liikide puhul, kelle osas soovitab Keskkonnaamet puhvrit arvestada alates pesapaigast ja kelle pesapaigad on EELISes registreeritud, on puhvrid mõõdetud pesapaigast. Juhul kui pesapaika EELISes märgitud ei ole, on puhver mõõdetud elupaigast. MTÜ KOTKAKLUBI ja Eesti Ornitoloogiaühingu poolt on koostamisel „Üle-eestiline maismaalinnustiku analüüs“5 (tellija: Keskkonnaministeerium), mille tulemustest lähtuvalt täpsustatakse vajadusel linnustiku kaitsega seotud puhvrite ulatust. Neid uuringutulemusi on kavas arvesse võtta eriplaneeringu I etapis tuuleparkideks sobivate arendusalade määramisel. 1.6.1. Välistavad kriteeriumid Välistavatest kriteeriumitest lähtuvalt moodustuvad planeeringualale ebasobivad alad, mis võimalike tuulepargi aladena esialgu välistatakse. Juhul, kui ala sees on erisusi ning vajalik on tingimuste kaalumine, siis on tegemist kaalutluskriteeriumiga (vt ptk 1.6.2) ning ala jääb võimaliku potentsiaalse tuulepargi alana kaardile alles. Nende alade sobivus selgub mõjude hindamise käigus. LOODUSKESKKOND • Kaitseala, hoiuala, püsielupaik, Natura 2000 ala Puhvervöönd (kaugus kaitstava ala piirist)6: - kui kaitse-eesmärgiks ei ole linnud või nahkhiired – 100 m; - kui kaitse-eesmärgiks on linnuliigid – 600 m. Kui kaitstaval alal esineb linnuliik, mille liigikaitse puhver on suurem, siis rakendub selle liigi puhver; - kui kaitse-eesmärgiks on nahkhiireliik – 600 m. Puhvreid omavahel ei liideta. • Linnuliigi püsielupaik või kaitstaval alal asuv pesapaik/elupaik Puhvervöönd: 4 Maismaa tuuleparkide mõjust elustikule ja Keskkonnaameti soovitused nende planeerimise kohta kohaliku omavalitsuse üldplaneeringutes, seisuga 10.11.2021 5 „Üle-eestilise maismaalinnustiku analüüsi“ eesmärk on koondada olemasolevate andmete põhjal üle-eestiline teave maismaa linnustikust (peamised rändeteed, ööbimis-, puhke- ja toitumisalad) analüüsina ja kaardikihtidena. Analüüsi tulemused aitavad loodusväärtusi kahjustamata ja rahvusvahelisi kohustusi arvesse võttes paremini planeerida maismaale potentsiaalseid tuuleenergia alasid. 6 Käesolevas loetelus määratud puhvervööndit arvestatakse alates tuulepargi ala piirist või laba kaugeimast ulatusest (projektsioonist maapinnal), mitte mastist. 10 / 54  Põltsamaa valla tuuleparkide eriplaneeringu lähteseisukohad ja KSH VTK - must-toonekurg, I kaitsekategooria – 3000 m (kaugus püsielupaigast või kaitsealal asuvast pesapaigast); - suur-konnakotkas, I kaitsekategooria – 3000 m (kaugus püsielupaigast või kaitsealal asuvast pesapaigast); - kotkad, I kaitsekategooria (v.a suur-konnakotkas) – 2000 m (kaugus püsielupaigast või kaitsealal asuvast pesapaigast); - kaitsealused röövlinnud (v.a I kaitsekategooria kotkad), sh kassikakk, habekakk, väike-pistrik, kanakull – 1000 m (kaugus püsielupaigast või kaitstaval alal registrisse kantud pesapaigast)7; - kanalised (metsis, teder, laanepüü, rabapüü) – 1000 m (kaugus püsielupaigast, kui liik on kaitse-eesmärgiks, või muul kaitstaval alal paikneva registrisse kantud elupaiga piirist – nii aladel, kus liik on kaitse-eesmärgiks, kui ka teistel aladel); - kaksbiotoobilised sookahlajad (rüüt, suurkoovitaja, mustsaba-vigle) – 1000 m (kaugus kaitstaval alal registreeritud elupaiga piirist). Puhvreid omavahel ei liideta. • I kaitsekategooria loomaliigi püsielupaik või kaitstaval alal asuv elupaik, v.a linnud ja lendorav Puhvervöönd: 300 m (kaugus püsielupaigast või registrisse kantud leiukoha piirist). ASUSTUS • Elu- ja ühiskondlik hoone Olemasolev elu- või ühiskondlik hoone ETAK-i järgi ning perspektiivne elamu- ja ühiskondliku hoone maa-ala üldplaneeringu järgi. Puhvervöönd: min 750 m (joonis 3) Asukohavaliku alade määramise etapis koostatakse müra modelleering ning asukohtades, kus müranorm seda lubab, saab puhvervöönd olla 750 m, muul juhul on puhvervöönd elamutest ja ühiskondlikest hoonetest 1 km. • Tiheasustusala (joonis 4) Vastu võetud Põltsamaa üldplaneeringu kohased tiheasustusalad. Puhvervöönd: min 1000 m (joonis 3) • Kalmistu Kalmistuste info tugineb vastu võetud Põltsamaa üldplaneeringule, seisuga august 2022. Puhvervöönd: 500 m puhver. • Puhkeala Puhkealade info tugineb vastu võetud Põltsamaa üldplaneeringule, seisuga august 2022, puhkealade hulka on arvestatud puhkeala maakasutusega alad ning väärtuslikud puhkealad. 7 Arvestatud on kanakulli, kodukaku, händkaku, hiireviu ja herilasviuga. Kassikakku, habekakku ja väike-pistrikku hetkel teadaoleva info alusel Põltsamaa vallas või naaberomavalitsustes asukohas, kust puhvervöönd ulatuks Põltsamaa valla territooriumile, ei esine. Täiendavate liikidega arvestatakse juhul, kui planeeringu koostamise ajal leitakse pesapaik või moodustatakse püsielupaik ning info on kantud registrisse või tehtud planeeringu koostajale teatavaks muul moel. 11 / 54  Põltsamaa valla tuuleparkide eriplaneeringu lähteseisukohad ja KSH VTK Puhvervöönd: esialgu välistavat puhvrit ei määrata, vajadust kaalutakse asukohavaliku alade kavandamise ja KSH käigus. Joonis 3. Puhvervööndid elamutest, ühiskondlikest hoonetest ja tiheasustusaladest. Üldplaneeringuga kavandatud maakasutused kajastuvad rakenduses, need alad koos puhvritega on elu või ühiskondliku hoone ning tiheasustusala puhvrite sees ja eraldi täiendavat ala ei moodusta. TARISTU • Riigitee Olemasolev riigitee ETAK-i alusel, persp. riigitee üldplaneeringu alusel, Põltsamaa-Adavere ümbersõit teeprojekti alusel. Puhvervöönd: 250 m ehk tuuliku minimaalne kogukõrgus8. • Elektriliin, 35-330 kV Puhvervöönd: 250 m ehk tuuliku minimaalne kogukõrgus6. 8 Kuna täna 290 m kõrguseid tuulikuid veel ei eksisteeri, siis on max tuuliku kõrgus arvestatud perspektiiviga ning puhvrite määramisel, kus on vajalik arvestada tuuliku kõrgusega, lähtutakse eelvaliku etapis minimaalsest kõrgusest, mis on 250 m ning detailses lahenduses täpsustatakse puhvri kaugust kavandatava tuuliku tegelikust kõrgusest lähtuvalt. 12 / 54  Põltsamaa valla tuuleparkide eriplaneeringu lähteseisukohad ja KSH VTK • Ohtlik ettevõte ohualaga Maa-ameti ja Päästeameti info seisuga august 2022. Joonis 4. Üldplaneeringu kohased tiheasustusalad. RIIKLIK HUVI • Riigikaitseline ehitis piiranguvööndiga Riigikaitselise ehitise info tugineb Kaitseministeeriumi infole9. • Riigikaitse kompensatsioonialast väljapoole jääv maa-ala Riigikaitse kompensatsiooniala on piirkond, kuhu on võimalik elektrituulikuid ja tuuleparke rajada pärast riigikaitseliste kompensatsioonimeetmete rakendumist, mis eeldatavalt toimub 2025. aastal. Kompensatsiooniala idapiirist ida poole jäävate elektrituulikute rajamist Kaitseministeerium ei kooskõlasta (joonis 1), mistõttu sinna alasse koostamisel oleva eriplaneeringu raames tuulikuid ei kavandata. Riigikaitse kompensatsiooniala info on väljastatud Kaitseministeeriumi poolt jaanuaris 2022. • Mäeeraldis koos teenindusmaaga 9 Kaitseministri 26.06.2015. a määrus nr 16 „Riigikaitselise ehitise töövõime kriteeriumid, piirangute ruumiline ulatus ja andmed riigikaitselise ehitise töövõimet mõjutavate ehitiste kohta’’ Lisa 1. 13 / 54  Põltsamaa valla tuuleparkide eriplaneeringu lähteseisukohad ja KSH VTK Info tugineb Maa-ameti infole seisuga august 2022. Enamik Põltsamaa valda jäävad kaevandusload kehtivad aastani 2040, mistõttu käsitletakse neid välistavate aladena. Pudivere karjääri kaevandusluba kehtib aastani 2025, kuid kuna see jääb muude välistavate puhvrite alla, ei ole vajalik selle ala erandina kaalutlev käsitlemine. • Kultuurimälestis kaitsevööndiga Kultuurimälestis on kultuuripärandisse kuuluv ajaloolise, etnograafilise, linnaehitusliku, teadusliku, kunstilise, arhitektuurse, usundiloolise või muu kultuurilise väärtusega objekt, mida peetakse vajalikuks säilitada tulevastele põlvkondadele. Kultuuri- mälestis muinsuskaitseseaduse järgi riigi kaitse all olev kinnis- või vallasmälestis või selle osa või asjade kogum või terviklik ehitiste rühm. Kultuurimälestiste info tugineb Kultuurimälestiste registrile seisuga august 2022. Täiendavalt on välistatud sellised eelvaliku alad, mis oma kuju, asendi vm asjaolu tõttu ei oma potentsiaali tuulepargi kavandamiseks. ESIALGSED ASUKOHA EELVALIKU ALAD Joonis 5. Esialgsed asukoha eelvaliku alad pärast välistavate kriteeriumite rakendamist. 14 / 54  Põltsamaa valla tuuleparkide eriplaneeringu lähteseisukohad ja KSH VTK Juhul, kui mõne esialgse eelvaliku ala puhul tekib mõjude hindamise käigus vajadus korrigeerida selle piiri mõne esialgselt välistatud ala arvelt, siis on võimalik seda kaaluda töö käigus. Vastavat kaalumist tehakse vaid erandkorras ja väga põhjendatud juhtudel ning juhul kui olemasolevad andmed, teostatavate uuringute ja mõjude hindamise täpsusaste seda võimaldavad. 1.6.2. Kaalutluskriteeriumid Kaalutluskriteeriumitest lähtuvalt on planeeringualale lisatud täiendavad infokihid alade ja objektidega, mida on vaja täiendavalt analüüsida ja nende sobivust tuulepargi alana hinnata (vt veebirakendust). Kaalutluskriteeriumiga objektidele puhvervööndeid määratud ei ole, vajadusel määratakse need eriplaneeringu edasise protsessi raames. LOODUSKESKKOND • Kaitsealuste loomaliikide leiukohad (v.a linnud, nahkhiired ja lendorav10); • Kaitsealuste linnuliikide leiukohad; • Kaitsealuste linnuliikide olulised toitumisalad ning liikumisteed elupaikade ja toitumisalade vahel; • Lindude olulised rändekoridorid ja rändepeatuspaigad väljaspool kaitsealasid; • Nahkhiirte leiukohad (II kaitsekategooria) ja rändekoridorid; • Lendorava leiukohad (I kaitsekategooria)11; • I, II ja III kaitsekategooria taime-, seene- ja samblikuliikide leiukohad; • Metsise elupaikade omavahelist sidusust tagavad alad; • Väärtuslike ökosüsteemidede alad (kattuvus ELME12 ja IRENES13 projektide kaardikihtidega); • Kaitstav looduse üksikobjekt ja selle kaitsevöönd; • Projekteeritavad kaitsealused loodusobjektid14; • Vääriselupaigad (kõik VEP alad riigimaal ning lepinguga VEP alad eramaal)15; • Rohevõrgustik. ASUSTUS JA KULTUUR • Valla keskusalad väljapool tiheasustusalasid; • Palverännutee; 10 Lendoravat käesoleva dokumendi koostamise seisuga Põltsamaa vallas või naaberomavalitsustes asukohas, kust puhvervöönd ulatuks Põltsamaa valla territooriumile, teadaolevalt ei esine. Kuulub arvestamisele juhul, kui planeeringu koostamise ajal avastatakse, info on kantud registrisse või tehtud planeeringu koostajale teatavaks muul moel. 11 Käesoleva dokumendi koostamise seisuga Põltsamaa vallas või naaberomavalitsustes asukohas, kust puhvervöönd ulatuks Põltsamaa valla territooriumile, teadaolevalt ei esine. Kuulub arvestamisele juhul, kui planeeringu koostamise ajal avastatakse, info on kantud registrisse või tehtud planeeringu koostajale teatavaks muul moel. 12 Keskkonnaagentuuri projekt „Elurikkuse sotsiaal-majanduslikult ja kliimamuutustega seostatud keskkonnaseisundi hindamiseks, prognoosiks ja andmete kättesaadavuse tagamiseks vajalikud töövahendid“: https://keskkonnaagentuur.ee/elme#okosusteemide-seisun 13 Keskkonnaagentuuri Interreg Europe projekt „Ökosüsteemi teenuste kuumkohad ja kombineeritud kaardid“: https://storymaps.arcgis.com/stories/2c2b3527e2134450b321e6e8a7100a14 14 Juhtumipõhiselt konsulteeritakse objekti/ala (perspektiivse) valitsejaga. 15 VEP võib paikneda tuulikute vahel ja tuuleenergia tootmiseks sobiva ala sees. 15 / 54  Põltsamaa valla tuuleparkide eriplaneeringu lähteseisukohad ja KSH VTK • Ilusa vaatega koht ja ilusa vaatega teelõik; • Kohaliku kaitse all olevad kultuuriobjektid: pärandkultuuriobjektid, XX sajandi arhitektuuripärandi objektid, maaehituspärandi objektid, miljööväärtuslikud alad; • Muud väärtuslikud kultuuriobjektid: looduslikud pühapaigad, muistised ja pärimuspaigad16; • Väärtuslik maastik. TARISTU • Kohalik tee kaitsevööndiga (10 m). RIIKLIK HUVI • Maardla ala; • Maaparandussüsteemi võrk ja eesvool; • Veekogu koos ehituskeeluvööndiga Täna kehtiva seaduse alusel ei ole lubatud tuuliku ehitisealuse pinna ehk hoonestusala ulatumine ehituskeeluvööndisse ning kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu raames ei saa ehituskeeluvööndi vähendamist taotleda. Kuna tuulikute täpsem paigutus selgub detailse lahenduse etapis, on eelvaliku raames tegu kaalutluskriteeriumiga. Ehituskeeluvööndiga arvestamise täpsemad asjaolud selguvad koostöö käigus Keskkonnametiga. Ehituskeeluvööndi kajastamisel on aluseks võetud Maa-ameti kohane ranna ja kalda ehituskeeluvöönd, seisuga august 2022. Järgneva planeeringulahenduse koostamise käigus võetakse arvesse ajakohane ehituskeeluvöönd, kus arvestatakse mh metsamaa erisusega, kus ehituskeeluvöönd ulatub piiranguvööndi piirini. • Väärtuslik põllumajandusmaa – info tugineb Põltsamaa üldplaneeringule; • Kavandatava lasketiiru alternatiivid koos piiranguvööndiga – Info tugineb Põltsamaa üldplaneeringule; • Üleujutusalad – Info tugineb Põltsamaa üldplaneeringule; • Arheoloogiatundlikud alad Hetkel ei ole Muinsuskaitseamet seda infot edastanud. 1.7. Läbiviidavad uuringud Eriplaneeringu raames teostatakse uuringud, mis on vajalikud tuuleparkide asukoha leidmiseks ning mõjude hindamise läbiviimiseks. Eriplaneeringu I etapi koostamise raames viiakse läbi järgmised uuringud: • Nähtavusanalüüs ja tuulepargi jaoks sobivates asukohtades tuulepargi kohta visualiseeringud fotomontaažina Töö eesmärk on illustreerida tuulikute paiknemisest tulenevat võimalikku visuaalset mõju ning see info on aluseks visuaalse mõju hindamisele. Visualiseeringud teostatakse asukohtadest, kus nähtavusanalüüsi alusel on elektrituulikud nähtavad ning kus paikneb mõni avalikult kasutatav objekt või kus esineb oluline avalik huvi (5 km raadiuses). • Linnustiku uuring eksperthinnanguna 16 Objektide täpsem nimekiri selgub koostöös Muinsuskaitseametiga. 16 / 54  Põltsamaa valla tuuleparkide eriplaneeringu lähteseisukohad ja KSH VTK Töö eesmärgiks on esialgse analüüsi käigus selgunud tuulepargi rajamiseks võimalike esialgsete sobivate alade osas täiendada olemasolevaid andmeid. Registritele, andmebaasidele, seireandmetele, varasematele uuringutele ning muule olemasolevale asjakohasele teadaolevale ja kättesaadavale informatsioonile tuginedes täpsustatakse oluliste linnuliikide esinemist, puhke- ja toitumisalasid, igapäevast liikumist ning rändekoridore. Arvesse võetakse ka koostamisel oleva üle-eestilise maismaalinnustiku analüüsi tulemusi (koostaja: Eesti Ornitoloogiaühing, eeldatav valmimisaeg 2022. aasta teine pool). Töö käigus kogutud andmed on aluseks linnustikule avalduva mõju hindamisele. • Nahkhiirte uuring eksperthinnanguna Töö eesmärgiks on esialgse analüüsi käigus selgunud tuulepargi rajamiseks võimalike esialgsete sobivate alade osas täiendada olemasolevaid andmeid. Registritele, andmebaasidele, seireandmetele, varasematele uuringutele ning muule olemasolevale asjakohasele teadaolevale ja kättesaadavale informatsioonile tuginedes täpsustatakse oluliste nahkhiireliikide esinemist, puhke- ja toitumisalasid, igapäevast liikumist ning rändekoridore. Töö käigus kogutud andmed on aluseks nahkhiirtele avalduva mõju hindamisele. • Mürauuring Töö eesmärgiks on hinnata tuulepargi töötamisega kaasnevaid võimalikke müratasemeid ja müra levikut piirkonna müratundlikele aladele17. Tegemist on tuulepargi käitamisaegse müraanalüüsiga. Uuring sisaldab müra leviku (müratasemete) modelleerimist (mürakaarti) lähtudes arenduse müraallikatest (tuulikutest) ja ümbritseva keskkonna andmetest ning analüüsiga seotud asjakohastest kirjeldustest. Mürakaart koostatakse maksimaalsele stsenaariumile (võetakse aluseks eeldatav maksimaalne tuulikute arv valitud asukohas). Müra leviku modelleerimisel lähtutakse ebasoodsatest tingimustest. Hinnatakse ka kasutusaegset madalsageduslikku müra, tuginedes seni teostatud uuringutele ja mõõtmistele tuuleparkides ning uusimale teaduskirjandusele ning antakse kvalitatiivne hinnang ehitusaegsele mürale (ilma mürakaardita). Vajadusel käsitletakse ka müra kumulatiivsust (ilma mürakaardita). Uuringu koostamisel juhindutakse asjakohastest õigusaktidest tulenevatest nõuetest ning müranormidest. Müratasemed esitatakse välisõhu mürakaardil nii, et neid on võimalik võrrelda keskkonnaministri 16.12.2016 määrusega nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ kehtestatud müra normtasemetega. • Varjutuse modelleerimine/hindamine Töö eesmärgiks on hinnata tuulepargi töötamisel tekkivat varjutust ja selle mõju tundlikele objektidele (elamud, ühiskondlikud hooned). Määratakse elektrituulikutest tingitud varjutuse ajaline kestvus (h/a) kartograafiliselt ning antakse tekstiline eksperthinnang varjutuse mõjule. Töö raames koostatakse varjutuskaardid halvima teoreetiliselt võimaliku ja reaalselt tõenäolise olukorra kohta. Reaalselt tõenäolise olukorra osas koostatakse varjutuskaardid nii metsaaladega arvestava kui mittearvestava olukorra osas. Tundlikel aladel, kus varjutuskaardi alusel võib esineda varjutust, koostatakse varjutuskalendrid. Varjutuse modelleerimine teostatakse spetsiaaltarkvaraga. • Rohevõrgustiku sidususe eksperthinnang Töö eesmärgiks on analüüsida olemasoleva rohevõrgustiku sidusust ja tuua välja võimalike tuuleparkide mõjud rohevõrgustikule. Leitakse kriitilised (nõrgema sidususega) paigad, mille puhul tuleb tuulikute paigaldamisest loobuda või seada eritingimusi. Sidususe hindamisel arvestatakse koosmõjusid muude arendustega. Uuring on aluseks rohevõrgustikule avalduva mõju hindamisele. 17 Müratundlik ala on keskkonnaministri 16. detsembri 2016. a määruses nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ defineeritud kui üldplaneeringu juhtotstarbega määratud ala, millele on kehtestatud müra normtasemed. 17 / 54  Põltsamaa valla tuuleparkide eriplaneeringu lähteseisukohad ja KSH VTK Uuringute täpsusaste vastab eriplaneeringu I etapi täpsusastmele. Eriplaneeringu esimese etapi mahtu ei kuulu ulatuslikud ja pikaajalised loodusuuringud/vaatlused, täpsed müra modelleeringud, sotsiaalmajanduslikud uuringud jne. Täpsemad uuringud viiakse läbi eriplaneeringu teises ehk detailse lahenduse väljatöötamise etapis, mil on teada tuulepargi jaoks sobilikud asukohad, võimalik on määrata tuulikute konkreetsed positsioonid ning selgunud on muud vajalikud detailid (tuuliku- tüübid, vundamendid, tehnilised lahendused vms). Alles siis on võimalik tuulepargialasid täpsemalt uurida. Eriplaneeringu I etapi raames pannakse kokku detailse planeeringulahenduse ja selle KSH koostamiseks vajalike edasiste uuringute plaan, mis sisaldab puuduolevate andmete saamiseks sisulisi ettepanekuid erinevate oluliste valdkondade mõjude hindamiseks vajalike uuringute kohta. Uuringute plaan kirjeldab uuringute sisu, kasutatavat metoodikat, eeldatavat kestust ja indikatiivset eeldatavat maksumust. Plaani koostamisel arvestatakse ka mõistlikkuse põhimõttega. Plaan koostatakse sellise täpsusega, mille saab võtta aluseks eriplaneeringu teise etapi hanke läbiviimisel. 18 / 54  Põltsamaa valla tuuleparkide eriplaneeringu lähteseisukohad ja KSH VTK 2. Ülevaade mõjude hindamisest Eriplaneeringu koostamisel viiakse läbi mõjude hindamine, mille osadeks on keskkonnamõju strateegiline hindamine ehk KSH ja asjakohaste mõjude hindamine. Mõjude, sh KSH läbiviimise aluseks on mõjude hindamise väljatöötamise kavatsus (VTK)18, milles määratletakse mõju hindamise ulatus ning planeeringu elluviimisega eeldatavalt kaasneda võiv keskkonnamõju. Mõju hindamise tulemusi võetakse arvesse eriplaneeringu koostamisel. 2.1. KSH eesmärk Keskkonnamõju strateegiline hindamine ehk KSH on keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusest lähtuv mõjude hindamine. KSH eesmärk on arvestada keskkonnakaalutlusi strateegilise planeeringudokumendi koostamisel ja kehtestamisel, tagada kõrgetasemeline keskkonnakaitse ning edendada säästvat arengut. KSH viiakse läbi planeeringu elluviimisega kaasneva olulise keskkonnamõju tuvastamiseks, alternatiivsete võimaluste väljaselgitamiseks ning ebasoodsat mõju leevendavate meetmete leidmiseks. KSH käigus käsitletakse looduskeskkonnale, inimese tervisele ja heaolule, kultuuripärandile ning varale (vara ohtu seadmise seisukohast) avalduda võivaid mõjusid. 2.2. Asjakohaste mõjude hindamise eesmärk PlanS § 4 lg 2 p 5 kohaselt tuleb eriplaneeringu raames hinnata ka planeeringu elluviimisega kaasnevaid asjakohaseid majanduslikke, kultuurilisi, sotsiaalseid ja looduskeskkonnale avalduvaid mõjusid, samuti tuleb hinnata ehitatud keskkonnale avalduvaid ruumilisi mõjusid ning selgitada välja kavandatava tegevuse positiivsed ja negatiivsed küljed, keskkonna taluvuse piir ning võimalused ja meetmed ebasoodsate mõjude vältimiseks ja/või leevendamiseks. Kui planeeringulahenduse koostamise käigus ilmneb mõni täiendav asjakohane mõju, mida KSH hindamine ei kata, viiakse läbi vastava valdkonna asjakohase mõju hindamine, et tagada tasakaalustatud planeeringulahenduse väljatöötamine. Uute esile kerkivate teemade puhul kaalutakse, kas tegemist on planeeringu lõppeesmärki arvestades asjakohase teemaga ja kas see vajab asjakohaste mõjude hindamist. Asjakohaste mõjude määramisel on oluline arvestada kohaliku omavalitsuse, ametkondade, avalikkuse jt huvitatud osapoolte arvamustega. Kui protsessi käigus on hinnatud olulised keskkonnamõjud (KSH), kuid näiteks kogukonda huvitavad asjassepuutuvad teemad seal ei kajastu ning kui KeHJS-e kohaselt neid teemasid kajastama ei pea, käsitletakse neid asjakohase mõju hindamise mahus. Nende mõjude hindamisega seotud teemade lahendamiseks tuleb planeeringu käigus vastused leida ning vajadusel koostada täiendavad uuringud. Oluline on selliste teemade tõstatamine, mille arvesse võtmine on planeeringu käigus vajalik, et otsustaja saaks langetada adekvaatse lõppotsuse kõiki teadaolevaid asjakohaseid aspekte arvestades. Täiendavate mõjude hindamise vajalikkuse ilmnemine planeeringu koostamise käigus on planeerimisprotsessi loomulik osa19. Eriplaneeringu koostamisel arvestatakse tasakaalustatult nii looduskeskkonna, sotsiaalsete, majanduslike, kultuuriliste kui ka muude oluliste teemavaldkondadega. 18 Kuigi 13.01.2022 jõustunud planeerimisseaduse muudatusega asendati KSH väljatöötamise kavatsus KSH programmiga, millele kohalduvad KeHJS tulenevad nõuded, siis antud juhul on tegemist väljatöötamise kavatsusega. Haldusmenetluse seaduse § lg 5 kohaselt, kui haldusmenetlust reguleerivad õigusnormid muutuvad menetluse ajal, kohaldatakse menetluse alguses kehtinud õigusnorme. Allikas: haldusmenetluse seadus, eRT 19 Vt Nõuandeid üldplaneeringu koostamiseks. Rahandusministeerium, 2018. Ptk 6 19 / 54  Põltsamaa valla tuuleparkide eriplaneeringu lähteseisukohad ja KSH VTK 3. Eeldatavalt mõjutatav keskkond ja eeldatavalt kaasnev keskkonnamõju Eeldatavalt mõjutatava keskkonna kirjeldus tugineb planeeringuala ruumilisele ulatusele, milleks on kogu Põltsamaa valla territoorium. Eeldatavalt kaasneva keskkonnamõju kirjeldamisel lähtutakse mõjutatavast keskkonnast, maismaa tuuleparkide arendamise etappidest ning nende raames tehtavatest töödest. Tuuleparkide arendamine koosneb järgmistest etappidest: • ehitusetapp, mis hõlmab endas ala ettevalmistamist ehitustegevuseks (nt metsa raadamine, maa kuivendamine, pinnasetööd) ja ehitustegevuse läbiviimist (tuulikute vundamentide rajamine, tuulepargi teenindamiseks vajaliku taristu väljaehitamine, tuulikute paigaldamine); • kasutusetapp, mis hõlmab endas tuulikute töötamist, hooldamist ja remonti ning tuuleparki teenindava taristu kasutamist, hooldamist ja remonti; • sulgemisetapp, mis hõlmab endas tuuleparkide likvideerimist (tuulikute demonteerimine, vundamentide eemaldamine, vajadusel tuulepargi teenindamiseks vajaliku taristu likvideerimine) ja kasutusel olnud alade korrastamist. 3.1. Natura 2000 võrgustiku alad Põltsamaa valla territooriumil asub kümme loodusala ja kaks linnuala, mis kuuluvad üleeuroopalisse Natura 2000 alade võrgustikku20. Täielikult jääb Põltsamaa valla territooriumile viis loodusala – Aidu, Aidu soo, Andressaare, Kaasiku ja Padinassaare loodusalad. Osaliselt hõlmavad Põltsamaa valda Alam-Pedja, Endla, Kirikuraba, Siniküla ja Tooni loodusalad ning Alam-Pedja ja Endla linnualad. Pindalalt suuremad Natura alad on Alam-Pedja loodusala ja Alam-Pedja linnuala valla lõunaosas ning Endla loodusala ja Endla linnuala valla põhjaosas. Täpsema ülevaate Natura alade paiknemisest planeeringualal annab eriplaneeringu veebikaart. Tabel 1. Põltsamaa valla territooriumil asuvad Natura 2000 võrgustiku alad ja nende kaitse-eesmärgid. Allikas: EELIS, seisuga 20.08.2022 Natura ala Pindala, Asukoht Kaitse-eesmärk nimetus/ ha registrikood Aidu loodusala/ 315,6 Kaavere, Suure loodusväärtusega metsa- ja lammikooslused, RAH0000178 Pudivere ja Aidu ohustatud ja kaitsealused liigid ja nende elupaigad külad I lisas nimetatud vanad loodusmetsad (9010*) ja rohunditerikkad kuusikud (9050) II lisas nimetatud liik, mille isendite kasvukohta kaitstakse, on kaunis kuldking (Cypripedium calceolus) Aidu soo loodusala/ 332,6 Aidu ja Kaavere I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on rabad RAH0000635 külad (*7110), vanad loodusmetsad (*9010), rohunditerikkad kuusikud (9050) ning siirdesoo- ja rabametsad (*91D0) Alam-Pedja 34 671,9 Altnurga, I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on loodusala/ Jüriküla, huumustoitelised järved ja järvikud (3160), jõed ja ojad RAH0000577 Lebavere, (3260), kuivad nõmmed (4030), liigirikkad niidud Nõmavere, lubjavaesel mullal (*6270), niiskuslembesed Pikknurme, kõrgrohustud (6430), lamminiidud (6450), aas- Umbusi, Väike- rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud (6510), 20 EELIS, seisuga 20.08.2022 20 / 54  Põltsamaa valla tuuleparkide eriplaneeringu lähteseisukohad ja KSH VTK Kamari, Võisiku puisniidud (*6530), rabad (*7110), rikutud, kuid külad taastumisvõimelised rabad (7120), siirde- ja õõtsiksood (7140), nokkheinakooslused (7150), liigirikkad madalsood (7230), vanad loodusmetsad (*9010), vanad laialehised metsad (*9020), rohunditerikkad kuusikud (9050), soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080), siirdesoo- ja rabametsad (*91D0), lammi- lodumetsad (*91E0) ning laialehised lammimetsad (91F0) II lisas nimetatud liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on saarmas (Lutra lutra), tiigilendlane (Myotis dasycneme), harilik tõugjas (Aspius aspius), harilik hink (Cobitis taenia), harilik võldas (Cottus gobio), harilik vingerjas (Misgurnus fossilis), suur- kuldtiib (Lycaena dispar), paksukojaline jõekarp (Unio crassus), vasakkeermene pisitigu (Vertigo angustior), laiujur (Dytiscus latissimus), tõmmuujur (Graphoderus bilineatus), soohiilakas (Liparis loeselii), kollane kivirik (Saxifraga hirculus) ja kaunis kuldking (Cypripedium calceolus) Andressaare 3,6 Lebavere küla I lisas nimetatud kaitstav elupaigatüüp on puisniidud loodusala/ (*6530) RAH0000177 Endla loodusala/ 10 161 Tapiku ja I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on vähe- RAH0000625 Tõivere külad kuni kesktoitelised kalgiveelised järved (3140), looduslikult rohketoitelised järved (3150), huumustoitelised järved ja järvikud (3160), jõed ja ojad (3260), liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (*6270), niiskuslembesed kõrgrohustud (6430), aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud (6510), puisniidud (*6530), rabad (*7110), siirde- ja õõtsiksood (7140), nokkheinakooslused (7150), allikad ja allikasood (7160), nõrglubja-allikad (*7220), liigirikkad madalsood (7230), vanad loodusmetsad (*9010), vanad laialehised metsad (*9020), rohunditerikkad kuusikud (9050), soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080) ning siirdesoo- ja rabametsad (*91D0) II lisas nimetatud liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on saarmas (Lutra lutra), tiigilendlane (Myotis dasycneme), harilik võldas (Cottus gobio), harilik vingerjas (Misgurnus fossilis), laiujur (Dytiscus latissimus), pronkskõrsik (Sympecma paedisca), rohe- vesihobu (Ophiogomphus cecilia), suur-kuldtiib (Lycaena dispar), suur-mosaiikliblikas (Hypodryas maturna), suur-rabakiil (Leucorrhinia pectoralis), teelehe-mosaiikliblikas (Euphydryas aurinia), tõmmuujur (Graphoderus bilineatus), kaunis kuldking (Cypripedium calceolus), läikiv kurdsirbik (Drepanocladus vernicosus), soohiilakas (Liparis loeselii), nõtke näkirohi (Najas flexilis) ja eesti soojumikas (Saussurea alpina ssp. esthonica) Kaasiku loodusala/ 3,8 Kaavere küla I lisas nimetatud kaitstav elupaigatüüp on puisniidud RAH0000179 (*6530) Kirikuraba 446,7 Kirikuvalla ja I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on rabad loodusala/ Tõrve külad (*7110), rikutud, kuid taastumisvõimelised rabad RAHO0000677 (7120), vanad loodusmetsad (*9010), rohunditerikkad kuusikud (9050), soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080) ning siirdesoo- ja rabametsad (*91D0) Padinasaare 40,7 Kose küla I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on loodusala/ liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (*6270), aas- RAH0000176 rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud (6510), puisniidud (*6530) ning soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080) 21 / 54  Põltsamaa valla tuuleparkide eriplaneeringu lähteseisukohad ja KSH VTK Siniküla loodusala/ 34,9 Altnurga küla I lisas nimetatud kaitstav elupaiga tüüp on vanad RAH0000648 loodusmetsad (*9010) Tooni loodusala 22 Tammiku küla I lisas nimetatud kaitstav elupaigatüüp on vanad RAH0000663/ loodusmetsad (*9010) Alam-Pedja 34 671,9 Altnurga, Liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on kanakull linnuala/ Jüriküla, (Accipiter gentilis), rästas-roolind (Acrocephalus RAH0000123 Lebavere, arundinaceus), soopart e pahlsaba-part (Anas acuta), Nõmavere, luitsnokk-part (Anas clypeata), viupart (Anas Pikknurme, penelope), sinikael-part (Anas platyrhynchos), rägapart Umbusi, Väike- (Anas querquedula), kaljukotkas (Aquila chrysaetos), Kamari, Võisiku suur-konnakotkas (Aquila clanga), väike-konnakotkas külad (Aquila pomarina), laanepüü (Bonasa bonasia), sõtkas (Bucephala clangula), öösorr (Caprimulgus europaeus), mustviires (Chlidonias niger), must-toonekurg (Ciconia nigra), roo-loorkull (Circus aeruginosus), välja-loorkull (Circus cyaneus), soo-loorkull (Circus pygargus), rukkirääk (Crex crex), väikeluik (Cygnus columbianus bewickii), valgeselg-kirjurähn (Dendrocopos leucotos), musträhn (Dryocopus martius), väike-kärbsenäpp (Ficedula parva), rohunepp (Gallinago media), sookurg (Grus grus), merikotkas (Haliaeetus albicilla), punaselg-õgija (Lanius collurio), hallõgija (Lanius excubitor), väikekajakas (Larus minutus), vöötsaba- vigle (Limosa lapponica), mustsaba-vigle (Limosa limosa), männi-käbilind (Loxia pytyopsittacus), väikekoovitaja (Numenius phaeopus), kalakotkas (Pandion haliaetus), herilaseviu (Pernis apivorus), tutkas (Philomachus pugnax), laanerähn e Kolmvarvas- rähn (Picoides tridactylus), hallpea-rähn e hallrähn (Picus canus), rüüt (Pluvialis apricaria), täpikhuik (Porzana porzana), händkakk (Strix uralensis), vööt- põõsalind (Sylvia nisoria), teder (Tetrao tetrix), metsis (Tetrao urogallus), mudatilder (Tringa glareola), heletilder (Tringa nebularia), punajalg-tilder (Tringa totanus) ja kiivitaja (Vanellus vanellus) Endla linnuala/ 10 161 Tapiku ja Liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on rästas- RAH0000101 Tõivere külad roolind (Acrocephalus arundinaceus), karvasjalg-kakk (Aegolius funereus), jäälind (Alcedo atthis), soopart e pahlsaba-part (Anas acuta), luitsnokk-part (Anas clypeata), piilpart (Anas crecca), viupart (Anas penelope), sinikael-part (Anas platyrhynchos), rägapart (Anas querquedula), suur-laukhani (Anser albifrons), rabahani (Anser fabalis), kaljukotkas (Aquila chrysaetos), väike-konnakotkas (Aquila pomarina), hallhaigur (Ardea cinerea), punapea-vart (Aythya farina), tuttvart (Aythya fuligula), merivart (Aythya marila), laanepüü (Bonasa bonasia), hüüp (Botaurus stellaris), kassikakk (Bubo bubo), sõtkas (Bucephala clangula), öösorr (Caprimulgus europaeus), mustviires (Chlidonias niger), must-toonekurg (Ciconia nigra), madukotkas (Circaetus gallicus), roo-loorkull (Circus aeruginosus), soo-loorkull (Circus pygargus), aul (Clangula hyemalis), rukkirääk (Crex crex), väikeluik (Cygnus columbianus bewickii), laululuik (Cygnus cygnus), kühmnokk-luik (Cygnus olor), valgeselg- kirjurähn (Dendrocopos leucotos), musträhn (Dryocopus martius), väikepistrik (Falco columbarius), tuuletallaja (Falco tinnunculus), väike-kärbsenäpp (Ficedula parva), lauk (Fulica atra), järvekaur (Gavia arctica), punakurk-kaur (Gavia stellata), värbkakk (Glaucidium passerinum), sookurg (Grus grus), merikotkas (Haliaeetus albicilla), väänkael (Jynx torquilla), punaselg-õgija (Lanius collurio), kalakajakas (Larus canus), väikekajakas (Larus minutus), naerukajakas (Larus ridibundus), nõmmelõoke (Lullula arborea), tõmmuvaeras (Melanitta fusca), väikekoskel (Mergus albellus), jääkoskel (Mergus merganser), 22 / 54  Põltsamaa valla tuuleparkide eriplaneeringu lähteseisukohad ja KSH VTK rohukoskel (Mergus serrator), suurkoovitaja (Numenius arquata), väikekoovitaja (Numenius phaeopus), kalakotkas (Pandion haliaetus), herilaseviu (Pernis apivorus), veetallaja (Phalaropus lobatus), tutkas (Philomachus pugnax), laanerähn e kolmvarvas-rähn (Picoides tridactylus), hallpea-rähn e hallrähn (Picus canus), rüüt (Pluvialis apricaria), tuttpütt (Podiceps cristatus), hallpõsk-pütt (Podiceps grisegena), väikehuik (Porzana parva), täpikhuik (Porzana porzana), rooruik (Rallus aquaticus), jõgitiir (Sterna hirundo), händkakk (Strix uralensis), teder (Tetrao tetrix), metsis (Tetrao urogallus), mudatilder (Tringa glareola), heletilder (Tringa nebularia), punajalg-tilder (Tringa totanus) ja kiivitaja (Vanellus vanellus) Tuuleparkide mõju Natura aladele võib avalduda ehitus-, kasutus- ja sulgemisetapis ning mõjud võivad olla nii otsesed kui ka kaudsed. Võimalikud otsesed mõjud on looduslike koosluste ning kaitstavate liikide elupaikade hävimine/kahjustamine/killustamine rajatavate ehitiste (vundamentide, tuulikute, taristu) tõttu. Elupaikade hävimine/kahjustamine/killustamine võib mõjutada Natura alade terviklikkust. Tuuleparkide võimalike esialgsete sobivate asukohtade leidmisel on välistatud kattumus Natura aladega ning nende kaitseks on rakendatud vastavaid puhvreid, mistõttu otsest ebasoodsat mõju seoses tuuleparkidega Natura aladele eeldada ei ole. Kuna tuuleparkidega kaasneva taristu asukohad selguvad eriplaneeringu I etapi koostamise käigus, siis nende osas ei ole võimalik VTK etapis mõju avaldumist/mitteavaldumist prognoosida. Kaudsed mõjud võivad avalduda nii Natura alade kaitse-eesmärgiks olevatele loomaliikidele kui ka elupaigatüüpidele. Loomaliike võivad kaudselt mõjutada eeskätt nende liikumisteedel asuvad tuulikud, mis võivad põhjustada häiringuid, barjääri või kokkupõrke- ja hukkumisriski. Kaitstavatele elupaigatüüpidele võib kaudne mõju avalduda läbi piirkonna keskkonnatingimuste (nt veerežiimi) muutmise tõttu, millega võib kaasneda elupaiga olemasolevate tingimuste muutumine, mis võib omakorda ohustada liigi soodsat seisundit. Kaudsed mõjud on seotud nii tuulikute kui taristuobjektidega. Eriplaneeringu I etapi KSH raames hinnatakse mõju Natura 2000 võrgustiku aladele. 3.2. Kaitstavad loodusobjektid Põltsamaa valla territooriumil on registreeritud: • 18 kaitseala; • 3 hoiuala; • 21 kaitsealuse liigi püsielupaika; • 14 kaitstavat looduse üksikobjekti.21 Kaitstavate loodusobjektide paiknemist vallas saab vaadata eriplaneeringu veebikaardilt. Valla territooriumil leiduvatest kaitsealustest liikidest annab ülevaate Tabel 2. 21 EELIS, seisuga 24.07.2022 23 / 54  Põltsamaa valla tuuleparkide eriplaneeringu lähteseisukohad ja KSH VTK Tabel 2. Põltsamaa valla territooriumil registreeritud kaitsealused liigid. Allikas: EELIS, seisuga 24.07.2022 Kaitsekategooria Looma- ja linnuliigid Taime- ja seeneliigid I kategooria Väike-konnakotkas; must-toonekurg; Roosa-võrkheinik; lehitu-pisikäpp merikotkas; kalakotkas; suur- konnakotkas; kaljukotkas; rabapüü II kategooria Metsis; rohunepp; kanakull; mustlaik- Kaunis-kuldking; niidu-kuremõõk; apollo; hõbe-nahkhiir; põhja-nahkhiir; vahelmine lõokannus; karvane maarjalepp; suurkõrv; pargi-nahkhiir; kahar parthein, ainulehine soovalk; sookäpp; tiigilendlane; suurvidevlane; lepa-kärbseseen; sire varjusamblik; sõrmjas veelendlane; kääbus-nahkhiir; tardsamblik; kirss-mõhnsamblik; oliiv- laanerähn; tõmmu- või habelendlane helksamblik; kollane virvesamblik; õrn tarn; sagristarn; sale villpea; emaputk; karvane kruupsamblik III kategooria Suur-kuldtiib; hiireviu; pisitigu, Kahelehine käokeel; laialehine neiuvaip; vasakkeermene; rohukonn; rabakonn; harilik ungrukold; vööthuul-sõrmkäpp; võldas; laanepüü; kodukakk; valge- ahtalehine ängelhein; kuradi-sõrmkäpp; toonekurg; sookurg; arusisalik; künnapuu; harilik kikkapuu; kahkjaspunane punaselg-õgija; valgelaup-rabakiil; sõrmkäpp; taiga-peenpoorik; pruunikas rüüt; mudatilder; hoburästas; pesajuur; balti sõrmkäpp; suur käopõll; sõõrsilmik; herilaseviu; hink; suur- harilik käoraamat; ohakasoomukas; hall mosaiikliblikas; väike-kirjurähn käpp; soo-neiuvaip; tähk-rapuntsel; sulgjas õhik; roomav öövilge; rant- tähnsamblik; puna-näsasamblik; harilik kopsusamblik; suur nööpsamblik; harilik poorsamblik; karukold; rohekas käokeel; lodukannike; süstjas skapaania; Helleri ebatähtlehik; karulauk; harilik koobassamblik; haavanääts Püsielupaigad on moodustatud järgmiste kaitsealuste liikide kaitseks: väike-konnakotkas, suur- konnakotkas, metsis, kanakull, merikotkas, must-toonekurg, sire varjusamblik, sõrmjas tardsamblik ja käpalised. Tuulepargid võivad mõjutada kaitstavaid loodusobjekte nii otseselt kui ka kaudselt. Tuuleparkide võimalike esialgsete sobivate asukohtade leidmisega on välistatud tuuleparkide kattumus kaitsealade, hoiualade ja püsielupaikadega ning nende kaitseks on rakendatud ka puhvreid. Seeläbi on välistatud tuulikutest tulenev otsene negatiivne mõju (hävimine/kahjustumine/killustumine) nii kaitstavatele aladele kui ka seal asuvate liikide elupaikadele ja leiukohtadele. Küll esineb mõningatel tuulepargiks võimalikel sobivatel aladel kaitsealuste liikide leiukohti, mis ei ole kaitstud püsielupaigana ega asu kaitstaval alal. Peamiselt on tegemist kaitstavate taimeliikidega. Samuti ei saa VTK etapis välistada tuuleparke teenindava taristu otsest negatiivset mõju, sest taristuobjektide võimalikud asukohad ei ole praeguse seisuga teada (need selguvad eriplaneeringu I etapi koostamise käigus). Kui teenindava taristu objekte kavandatakse kaitstavale alale, ei saa välistada olulist negatiivset mõju. Kaitstavatele loodusobjektidele või nende lähedusse tegevuse kavandamine võib põhjustada nii nende hävinemist kui ka elu- või kasvukohtade kahjustamist või killustamist. Kaitsealuste loodusobjektide piirkonda taristuobjektide ja tuuleparkide rajamisega võib kaasneda elu- ja kasvukohtade olemasolevate tingimuste muutmine (nt kui tuuleparkide rajamisega kaasneb piirkonna veerežiimi muutumine). Kaitsealuseid looma- ja linnuliike võivad tuulepargid mõjutada ka nende töötamisega kaasnevate häiringute (müra, visuaalsed häiringud) ning füüsiliseks takistuseks olemise tõttu. Tuulikud võivad hakata takistama liikumist elupaikade ja toitumisalade vahel või segama linde ja käsitiivalisi nende rändeteel. Esineb oht hukkumiseks kokkupõrkes eeskätt tuulikutega. Juhul kui kavandatakse õhuliine, ei ole välistatud ka kokkupõrge elektriliinidega. Mõju olulisus sõltub nii tuuleparkideks valitavate alade kui ka kaasneva taristu paiknemisest loomaliikide oluliste elupaikade ja liikumisteede suhtes, konkreetsetele tuulepargialadele lubatavast tuulikute arvust ja kõrgusest ning tuuleparkidega kaasnevast taristust ja selle paiknemisest. Samuti sõltub mõju olulisus kaitstava loodusobjekti tundlikkusest konkreetse mõjuteguri suhtes. 24 / 54  Põltsamaa valla tuuleparkide eriplaneeringu lähteseisukohad ja KSH VTK Eriplaneeringu I etapi KSH aruandes hinnatakse kavandatava tegevuse mõju kaitstavatele loodusobjektidele. 3.3. Loomastik Planeeringualal leidub metsi, soid, rohumaid ja põllualasid, mis pakuvad sobivaid elupaiku enamusele ulukiliikidest. Esindatud on põder, metskits, metssiga, hunt, pruunkaru, ilves, rebane, kährikkoer, mäger, kobras, halljänes, punahirv, metsnugis, kivinugis, mink ja tuhkur.22 Eestis laialdaselt leviv šaakal ei ole teadaolevalt Põltsamaa valda veel jõudnud. Linnuliikidest pakub planeeringuala elupaiku nii mosaiik-, ava-, metsa- kui ka soomaastike liikidele. Jahilindudest on alal registreeritud hanede, partide, metskurvitsa ja kaelustuvi küttimine. Käsitiivalistest on esindatud hõbe-nahkhiir, põhja- nahkhiir, suurkõrv, pargi-nahkhiir, tiigilendlane, suurvidevlane, veelendlane, kääbus-nahkhiir, tõmmulendlane ning habelendlane. Kuna välistuskriteeriumite kohaselt tuleb tuulepargid kavandada eemale suurematest asustusüksustest ja elamutest, siis jäävad nendeks võimalikud asukohad valdavalt vähese inimmõjuga kohtadesse - loodusesse, kus need kattuvad erinevate maastike, aga ka rohevõrgustikuga. Tegemist on aladega, mis on elupaikadeks erinevatele loomaliikidele, mida kasutatakse igapäevaseks liikumiseks ja rändeks ning mis on olulised erinevate elupaikade omavahelise sidususe tagamiseks. Tuuleparkide mõju loomastikule võib avalduda nii otseselt kui ka kaudselt. Otsesed mõjud on seotud loomastiku elupaikade kao/kahjustamise/killustamisega, mida võivad põhjustada nii tuulepargid kui ka neid teenindav taristu. Kaitsealuste liikide kohta vt ptk 3.2. Kaudsed mõjud on seotud tuulikute ja taristu kui barjääriga, mis võib katkestada elupaikade sidususe või takistada loomade liikumist harjumuspärastes kohtades (elupaikade ja toitumisalade vahel, rändel). Samuti võib tuulikute ja teatud taristuobjektidega (elektriliinidega, juhul kui kavandatakse õhuliine) kaasneda oht (lindudele, nahkhiirtele) vigastusteks või hukkumiseks kokkupõrkes. Loodusmaastikku lisanduvate uute füüsiliste objektide tõttu võivad pelglikud liigid hakata ka teatud alasid vältima. Pelglikke liike võivad mõjutada ka tuuleparkide töötamise, aga ehitus- ja lammutustöödega seotud häiringud (müra, masinate ja seadmete liikumine, inimeste kohalolu). Mõju ulatus ja olulisus sõltub Põltsamaa valla alale planeeritavate tuulepargialade arvust ja paiknemisest (sh erinevate tuuleparkide paiknemisest üksteise suhtes), aladele lubatavast tuulikute arvust, kõrgusest ja ruumilisest paiknemisest, taristuobjektide paiknemisest ning loomastiku olulisemate elupaikade, toitumisalade, liikumis- ja rändeteede asukohtadest nende suhtes. Mõju võib avalduda nii ehitus-, kasutus- kui ka sulgemisetapis (lammutustöödega seotud häiringud) ning olla pikaajaline (kesta tuuleparkide rajamisest kuni lammutamiseni). Kavandatava tegevuse mõju loomastikule võib olla oluline ning seda hinnatakse eriplaneeringu I etapi KSH raames. 3.4. Taimestik Põltsamaa valla territooriumist on suur osa (ca 44%) kaetud metsaga23 ning ca 6,5% katavad lagesood24. Suuremad metsamassiivid paiknevad valla ida-, kirde- kagu- ja lõunaosas. Valla lääneosas on metsasus mõnevõrra väiksem. Suuremad soomassiivid asuvad valla põhja- ja lõunaosas (Tapiku soo ja Umbusi raba). Poollooduslikest taimekooslustest esineb niitusid. Kõige enam niitusid on valla lõunaosas, kus levivad jõgede ääres paiknevad lamminiidud. 22 Ulukiasurkondade seisund ja küttimissoovitus 2021. Keskkonnaagentuur, 2021 23 Metsaportaal, seisuga 20.08.2022 24 EELIS, seisuga 20.08.2022 25 / 54  Põltsamaa valla tuuleparkide eriplaneeringu lähteseisukohad ja KSH VTK Tuuleparkideks esialgselt välja valitud võimalikud alad kattuvad suures osas rohevõrgustiku ja metsamassiividega ning kattumust on ka väärtuslike taimekooslustega. Tuuleparkideks võimalikke alasid ei ole valitud valla lõuna- ja idaosale, kuhu jäävad valla suuremad metsa- ja soomassiivid. Tuuleparkide mõju taimestikule avaldub eeskätt läbi taimestiku kao, mis kaasneb valdavalt raadamise, aga ka pinnasetöödega. Tegemist on otsese mõjuga, mis avaldub ehitusetapis (ehitustööde käigus hävinevad tuulikute, taristu ja ehitusplatside aladel esinevad kooslused). Kaitstavatel aladel (kaitse- ja hoiualadel) ning nende vahetus läheduses asuvatele väärtuslikele taimekooslustele on oluline otsene negatiivne mõju välistatud, sest sinna tuuleparke ei kaaluta ning kaitstavate alade kaitseks on määratud puhvrid. Kaitstavate taimeliikide kohta vt ptk 3.2. Otsest negatiivset mõju ei saa aga välistada väljapoole kaitstavaid alasid jäävatele metsaaladele ja väärtuslikele taimekooslustele. Mõju taimestikule võib kaasneda ka kaudselt seoses koosluste olemasoleva funktsioneerimise mõjutamisega (nt piirkonna veerežiimi mõjutamise tõttu). Mõju on seotud eeskätt ehitusetapi, aga ka sulgemisetapiga. Sulgemisetapis võib mõju avaldada juhul, kui arendatud aladele (eeskätt tuulepargialadele) jääb või on ajas juurde tekkinud väärtuslikke taimekooslusi, mis tegevuse likvideerimisel tuleb eemaldada või võivad saada kahjustatud. Tuuleparkide kasutusetapis olulist negatiivset mõju taimestikule eeldada ei ole. Mõju ulatus ja olulisus sõltub tuulepargiks valitavate alade paiknemisest, aladele lubatavast tuulikute arvust ning tuuleparkidega kaasnevast taristust ja selle paiknemisest. Mõju sõltub ka sellest, kas ja milliseid on muud arendused ja tegevused, mis võivad taimestikku mõjutada tuuleparkidega koosmõjus. Eriplaneeringu I etapi KSH aruandes hinnatakse mõju taimestikule. 3.5. Vääriselupaigad Vääriselupaik on metsaseaduse alusel kaitstav kõrge ökoloogilise väärtusega metsaala. Avalik- õigusliku isiku omandis olevas metsas ja riigimetsas asuvad ning riiklikku registrisse kantud vääriselupaigad on kaitstud25. Neis on keelatud raie, välja arvatud erakorralised raied ja kujundusraie Keskkonnaameti nõusolekul. Eraomanikule kuuluvas metsas on vääriselupaiga kaitsmine vabatahtlik. Põltsamaa valla territooriumil on seisuga 24.07.2022 registreeritud 154 kaitstavat vääriselupaika. Neist enamik jääb valla ida- ja kaguosadele. Täpsema ülevaate vääriselupaikade asukohtadest annab eriplaneeringu veebikaart. Tuuleparkide asukohavaliku kriteeriumite kohaselt ei ole tuulepargid vääriselupaigal automaatselt välistatud. Enamik vääriselupaikadest jääb võimalikest tuulepargialadest väljapoole, kuid esineb ka kattumisi. Samuti on kohti, kus vääriselupaigad asuvad tuulepargiala vahetus läheduses. Kuna tuulepargialasid teenindava taristu asukohad selguvad eriplaneeringu I etapi koostamise käigus, siis ei ole välistatud, et võib esineda ka taristuobjektide kattumust vääriselupaikadega. Kavandatava tegevuse võimalik mõju vääriselupaikadele on seotud eeskätt ehitusetapiga ning avaldub läbi raadamise. Kui raadamine toimub vääriselupaiga alal, võib sellega kaasneda vääriselupaiga hävimine (otsene mõju). Mõjud võivad avalduda ka kaudselt läbi tuule-, valgus- ja veerežiimi muutuste juhul, kui raadamine toimub vääriselupaiga piiril. Mõju võib avalduda nii seoses tuulikute kui ka tuulepargiga kaasneva taristu rajamisega. Mõju ulatus ja olulisus sõltub tuulepargiks valitavatele aladele kavandate tuulikute ning tuuleparkidega kaasneva taristu paiknemisest, mis selgub eriplaneeringu I etapis. Kuna vääriselupaigad on enamasti väikese pindalaga, siis tõenäoliselt on tuulikute ja taristu paigutamisega võimalik olulisi negatiivseid mõjusid ära hoida. Tuulepargi kasutusetapis ei ole olulist negatiivset mõju vääriselupaikadele eeldada. Kuna taristu paiknemine ja muud detailid (nt millised alad 25 Keskkonnaministri 04.01.2007 määrus nr 2 „Vääriselupaiga klassifikaator, valiku juhend, kaitse korraldamine ning vääriselupaiga kaitseks lepingu sõlmimine ja kasutusõiguse tasu arvutamise täpsustatud alused“. 26 / 54  Põltsamaa valla tuuleparkide eriplaneeringu lähteseisukohad ja KSH VTK tuuleparkideks esmasest valikust lõpuks sobivaks osutuvad ning milline on aladele lubatav tuulikute arv) selguvad eriplaneeringu I etapi koostamise käigus, siis käsitletakse teemat KSH aruandes. 3.6. Rohevõrgustik Põltsamaa valla rohevõrgustik on esmalt määratud Jõgeva maakonnaplaneeringuga 2030+, mida on omavalitsuse tasandil täpsustatud Põltsamaa valla üldplaneeringuga26. Põltsamaa valla rohevõrgustikku kuuluvad peamiselt metsad ning erinevad rohealad, kaitsealad, kaitstavate liikide elupaigad, aga ka pinnaveekogud ja nende kallastel olev loodusliku taimestiku vöönd ning puhkealad linnalise asustusega aladel ning nende vahetus läheduses. Rohevõrgustik hõlmab Põltsamaa valla territooriumist ligi 490 km2, mis moodustab ca 55% valla pindalast. Rohevõrgustiku üldine tihedus ja sidusus vallas on olemasolevas olukorras hea ning võrgustiku toimimist mõjutavaid katkestusi ei esine. Nagu on toodud loomastiku osas (ptk 3.3), jäävad tuuleparkide võimalikud asukohad valdavalt vähese inimmõjuga kohtadesse (loodusmaastikesse), sest välistuskriteeriumite kohaselt tuleb tuulepargid kavandada eemale suurematest asustusüksustest ja elamutest. Loodusmaastikest suure osa moodustab rohevõrgustik. Tuuleparkide kattumine rohevõrgustikuga ei ole automaatselt välistatud ning nagu nähtub võimalikest tuuleparkideks esialgselt välja valitud aladest (vt veebikaart), siis kattuvad neist peaaegu kõik rohevõrgustikuga. Kattumust on nii tugialade kui ka rohekoridoridega. Tuuleparkidega kaasneva taristu asukohad ei ole VTK koostamise etapis teada (need selguvad eriplaneeringu I etapi koostamisel), kuid vaadates võimalike tuulepargialade paiknemist rohevõrgustiku suhtes, siis suure tõenäosusega jääb rohevõrgustikku ka nendega seotud taristuobjekte. Kavandatav tegevus võib mõjutada rohevõrgustikku eelkõige läbi võrgustiku sidususe, toimimise ning olemasoleva kvaliteedi mõjutamise. Rohevõrgustikus asuv tuulepark ja sellega kaasnev taristu võib halvendada võrgustiku toimimist, mis omakorda tähendab, et mõjutatud võib saada loomade liikumine ning ohustatud elupaikade terviklikkus ja omavaheline sidusus. Mõju on seotud nii ehitus- kui ka kasutusetapiga. Mõju ulatus ja olulisus sõltub sellest, kui palju ja mil viisil tuulepargialasid rohevõrgustikku kavandatakse, milline on alade ruumiline paiknemine võrgustikus, lubatav tuulikute arv ja omavaheline paiknemine ning kuidas kulgeb tuuleparkidega kaasnev taristu. Mõju sõltub ka sellest, kas ja millised on muud arendused ja tegevused rohevõrgustikus, mis võivad võrgustiku kvaliteeti mõjutada ka koosmõjus. Eriplaneeringu I etapi KSH raames hinnatakse kavandatava tegevuse mõju rohevõrgustikule. 3.7. Bioloogiline mitmekesisus Lisaks kaitstavatele aladele (vt ptk 3.2) on looduslike alade puhul oluline ka nendel paiknevate ökosüsteemide väärtus. Bioloogilise mitmekesisuse ehk elurikkuse säilimine on tagatud vaid sellisel juhul, kui elupaigad ja liikide levikukohad on omavahel seotud ning toimivad ühtse ökoloogilise võrgustikuna. Oluline on ka kõrgema elurikkusega paikade ehk ökosüsteemide kuumkohtade säilitamine arenduste käigus. Tuuleparkide mõju bioloogilisele mitmekesisusele võib kaasneda eelkõige asukohtades, kus on tegemist väärtuslike ökosüsteemidega (nt liigirikkad metsad, sood ja puisniidud jms). Tuuleparkide mõju võib avalduda nii elurikkuse otseses vähenemises looduslike alade raadamisel kui ka looduslike alade killustamises. Mõju on seotud eeskätt ehitusetapiga. Tuuleparkide kattumine ökosüsteemide teenuste kuumkohtadega ei ole välistav kriteerium ning nagu nähtub tuulepargialadeks esialgselt 26 Vastu võetud Põltsamaa valla üldplaneering, seisuga 20.08.2022. 27 / 54  Põltsamaa valla tuuleparkide eriplaneeringu lähteseisukohad ja KSH VTK välja valitud võimalikest aladest, siis kattuvad need ELME27 ja IRENES28 projektide kaardikihtidega. Taristuobjektide paiknemine ja nende kattumine ökosüsteemi väärtustega ei ole VTK etapis teada. Eriplaneeringu I etapi KSH aruandes hinnatakse kavandatava tegevuse mõju bioloogilisele mitmekesisusele. 3.8. Põhja- ja pinnavesi Põhjavesi Suur osa Põltsamaa valla territooriumist asub alal, kus maapinnalt esimese aluspõhjalise veekompleksi põhjaveekiht on looduslikult kaitsmata või nõrgalt kaitstud. Kaitstud või keskmiselt kaitstud alasid leidub vaid valla põhja- ja lõunaosas. Kaitsmata või nõrgalt kaitstud põhjaveega aladel on põhjavesi kõrge reostustundlikkusega. Peamised koormusallikad põhjaveele Põltsamaa vallas on põllumajanduslik tegevus (väetiste kasutamine, sõnniku laotamine, silo- ja sõnnikuhoidlad), nõuetele mittevastav reovee puhastamine ja mittenõuetekohase heitvee suublasse juhtimine. Ohuks põhjavee saastumisele on ka tootmisterritooriumid, kütusehoidlad, trafoalajaamad. Enam on ohustatud salvkaevud ning madalad puurkaevud, mida Põltsamaa vallas kasutab oluline osa maaelanikkonnast.29 Planeeringuala põhjavesi asub 0-5 m sügavusel maapinnast. Põhjavee survepinna absoluutkõrgus valla lõunaosas on 40 m ja põhjaosas 70 m. Valla territooriumil asub kaks põhjavee ülevoolu piirkonda, kus maapinnalt esimese aluspõhjalise veekompleksi survetase on maapinnast kõrgemal. Suurem ala asub Adavere alevikus ja selle lähiümbruses, ulatudes ida suunas 800 m ning ülejäänud suundades kuni 6,6 km kaugusele kuni valla piirini. Teine põhjavee ülevoolu piirkond asub Aidu külas. Kuna põhjavesi on Põltsamaa vallas kaitsmata või nõrgalt kaitstud valdaval osal territooriumist, siis jääb tuuleparkideks võimalikke esialgselt sobivaid asukohti, kus hakatakse tegema alade eelvalikut, ka kaitsmata ja nõrgalt kaitstud aladele. Lisaks kattub tuulikupargi esialgsete asukohavaliku aladega Adavere aleviku põhjavee ülevoolu piirkond. Kavandatava tegevuse mõju põhjaveele võib avalduda nii otseselt kui ka kaudselt ning on seotud peamiselt ehitus- ja sulgemisetapiga. Ehitusaegne mõju on seotud peamiselt tuuliku vundamentide rajamise ning sulgemisaegne mõju vundamentide lammutamisega. Tuulepargi kohta olemasoleva info kohaselt (ptk 1.2) on võimalikud erinevad vundamendid, kuid millised täpsemalt, ei ole käesolevalt teada. Vundamendi ehitamiseks on eelnevalt vaja rajada auk ning võimalik, et ka vaiade rammimine, mis võib mõjutada ümberkaudsete kaevude vee kvaliteeti. Vundamentide lammutamine võib samuti mõjutada vee kvaliteeti. Põhjavee nõrga kaitstuse või kaitsmatuse tõttu võivad selle kvaliteeti mõjutada ka avariilised juhtumid (nt õli või kütuse lekkimine keskkonda), mis on võimalikud nii tuulepargi ehitamise, kasutamise kui ka lammutamise etapis. Töökorralduslike meetmete ja tööohutus- ja keskkonnanõuete järgimisega ning avarii juhtumisel selle asjakohase likvideerimisega on oluline negatiivne mõju välditav. Mõju põhjaveele võib kaasneda ka juhul, kui tuulikud rajatakse kõrge põhjaveetasemega piirkonda. Kõrge põhjaveetasemega piirkonnas on suurim puudus põhjavee kerge reostatavus ja sellest tingitud võimalik vee kvaliteedi halvenemine. Tuulikute töötamise ja kaasneva taristu kasutamisega olulist negatiivset mõju põhjaveele eeldada ei ole. Mõju ulatus ja olulisus sõltub nii tuulepargiks sobivate alade ja tuulikute asukohast, põhjavee kaitstusest konkreetsel alal, vundamentide tüübist ja nende rajamise sügavusest kui ka kasutatavast tehnoloogiast. Eriplaneeringu I etapi KSH aruandes hinnatakse mõju põhjaveele keskendudes tuulikute ehitamise ja lammutamisega kaasnevatele mõjudele. 27 Keskkonnaagentuuri projekt „Elurikkuse sotsiaal-majanduslikult ja kliimamuutustega seostatud keskkonnaseisundi hindamiseks, prognoosiks ja andmete kättesaadavuse tagamiseks vajalikud töövahendid“ 28 Keskkonnaagentuuri Interreg Europe projekt „Ökosüsteemi teenuste kuumkohad ja kombineeritud kaardid“ 29 Vastu võetud Põltsamaa valla üldplaneeringu KSH aruanne (versioon 7, seisuga 20.01.2022, nõuetele vastavaks tunnistatud Põltsamaa Vallavolikogu otsusega 17.02.2022 nr 1-3/2022/7) 28 / 54  Põltsamaa valla tuuleparkide eriplaneeringu lähteseisukohad ja KSH VTK Pinnaveekogud ja maaparandussüsteemid Põltsamaa valla territooriumil on registreeritud sadakond (täpsemalt 116) pinnaveekogu. Valla alale jääb nii jõgesid, järvi, ojasid, kraave kui ka allikaid. Looduslikke järvesid vallas ei leidu, küll on rajatud mitmeid pais- ja tehisjärvi. Valda läbivatest jõgedest on suuremad Põltsamaa jõgi, Pedja jõgi, Navesti jõgi ja Kaave jõgi. Valla territooriumil asuvad peakraavid ja kraavid kuuluvad reeglina maaparandussüsteemide koosseisu või on nende eesvoolud. Maaparandussüsteemidega on kaetud suur osa valla territooriumist. Valla territooriumile jääb ka mitmeid märgalasid. Tuuleparkideks sobivatest esialgsetest alade valikust nähtub, et need ulatuvad ka veekogu ehituskeeluvööndisse. Ptk 1.6 kohaselt ei ole tuulepargialad ehituskeeluvööndis automaatselt välistatud, tegemist on kaalutluskriteeriumiga. Ka maaparandussüsteemid ja märgalad ei ole tuulepargi rajamisel välistavad nagu nähtub ka esialgsetest võimalikest aladest, siis esineb kattuvusi (vt veebikaart). Küll on välistatud looduskaitsealad, mis kattuvad valla suuremate märgaladega (Umbusi, Madise ja Kõrgeraba). Rohkem on võimalikel tuulepargialadel kattuvusi maaparandussüsteemi aladega. Taristuobjektide paiknemine ei ole praeguses (LS ja VTK) etapis teada, kuid arvestades eelkõige maaparandussüsteemide rohkust, siis võib eeldada, et kattuvus tekib ka taristuobjektidega. Tuuleparkide mõju pinnaveekogudele võib avalduda eeskätt tuulepargi ehitusetapis läbi ehitustegevuse juhtudel, kus ehitustegevus toimub pinnaveekogude lähistel (ehituskeeluvööndis). Mõju on seotud vee kvaliteedi võimaliku mõjutamisega. Samaväärne mõju võib avalduda ka sulgemisetapis, kui toimub tuulikute ja (vajadusel) kaasneva taristu likvideerimine. Pinnaveekogude kvaliteeti võivad mõjutada ka avariilised juhtumid (nt õli või kütuse lekkimine keskkonda), mis on võimalikud eeskätt tuulepargi ehitamisel ja lammutamisel. Oluline negatiivne mõju on ohutus- ja keskkonnanõuete ning asjakohase tegutsemisega välditav. Muid mõjusid peale avariilistest juhtumitest tulenevate tuulepargi kasutusetapis eeldada ei ole. Tuulikute ja selle teenindamiseks vajaliku infrastruktuuri rajamine märgaladele eeldab kuivenduskraavide rajamist. Sellega kaasneb veerežiimi muutus, mis mõjutab märgala seisundit. Maaparandussüsteemidele ehitamine võib kahjustada olemasolevat drenaaži ja mõjutada piirnevate süsteemide jätkuvat nõuetekohast toimimist. Mõju ulatus ja olulisus sõltub tuulepargiks valitavate alade ja tuulikute ning tuuleparkidega kaasneva taristu asukohtadest ning pinnaveekogude, märgalade ja maaparandussüsteemide paiknemisest nende suhtes. Teemat käsitletakse KSH raames, keskendudes eeskätt ehitus- ja lammutusetapile. 3.9. Pinnas, sh niiskusrežiim ja geoloogia Põltsamaa vald paikneb valdavalt Kesk-Eesti lavatasandikul. Valla lõuna- ja kaguosa jääb osaliselt Võrtsjärve madaliku soorikkasse piirkonda ning põhjaosa jääb Pandivere kõrgustiku lõunaserva alla. Maa-ala reljeef on lainjas, tõustes Pandivere kõrgustiku ning langedes Võrtsjärve madaliku suunas. Esineb nõrgalt voorestatud piirkondi. Maapinna absoluutkõrgus kõigub 35-80 m vahel merepinnast. Pinnakatetest on levinud saviliivmoreen ja liivsavimoreen. Leidub saviliiva, liivsavi, kruusa ja liiva ning madalamatel aladel madalsoo- ning rabaturvast. Pinnakatte paksus on suurel osal valla territooriumist õhuke, jäädes keskmiselt alla 5 meetri. Paksema pinnakattega (5-10 m) on kaetud Võrtsjärve madalikule jääv ala, samuti leidub paksema pinnakattega alasid moreenküngastel, Põltsamaa jõe orus ning valla kirdeosas. Võrtsjärve madalikul ulatub pinnakatte paksus kohati paarikümne meetrini. Aluspõhja moodustavad enamasti Raikküla lademe (S1rk) lubja- ja dolokivi, mis lasuvad keskmiselt 1-5 m sügavusel maapinnast. Valla lõunaosas väiksemal alal Adavere lademe (S 1ad) mergel ja lubjakivid ning Narva lademe (D2nr) domeriit, aleuroliit ja liivakivi. Adavere alevikust ida suunas asub mattunud org. Aluskorra moodustavad valdavalt pürokseengneiss, üksikute aladena graniit ja valla 29 / 54  Põltsamaa valla tuuleparkide eriplaneeringu lähteseisukohad ja KSH VTK kirdeosas vilgugneiss. Aluskord lasub Põltsamaa vallas 320-390 m sügavusel, sügavus suureneb lõuna suunas. Valla keskosa läbib loode-kagu suunaline oletatav aluskorra rike. Tuulikupargi esialgsete asukohavaliku alade põhjapoolses osas on geoloogilise ehituse iseloomustamiseks võetud järgmiste lähimate puurkaevude läbilõiked: • Tõivere külas Triinu kinnistu puurkaev PRK0061683: - 0-8 m – saviliivmoreen (gQIII) - 8-9 m – mergel (S1ad) - 9-27 m – lubjakivi (S1ad) • Tõivere külas Uusloigu kinnistu puurkaev PRK0050697: - 0-1 m – Moreen (QIIIgl) - 1-13 m - Lõheline lubjakivi (S1ad) - 13-27 m - Lubjakivi (S1ad) • Lõunaosas Väike-Kamari küla, Orioni kinnistu puurkaev PRK0050347: - 0-3 m - Liivsavi kruusa vahekihtidega (QIII) - 3-35 m - Lubjakivi, lõheline lubjakivi (S1ad-rk).30 Tuuleparkide mõju pinnasele avaldub peamiselt ehitusetapis ning on seotud tuulikute ja nendega kaasneva taristu rajamisega. Mõju on seotud nii pinnase jäädava hävimisega (ehitiste alune pinnas) kui ka olemasoleva struktuuri ja niiskusrežiimi rikkumisega tallamise tõttu (ehitustööd, masinate liikumine). Muutused pinnases ja selle niiskusrežiimis võivad mõjutada ka taimestikku ja loomastikku, samuti mullastikku väärtuslikul põllumajandusmaal ning seeläbi selle säilimist sihtotstarbelises kasutamises. Mõju ulatus ja olulisus sõltub planeeritavate tuulepargialade arvust, tuulepargialadele kavandatavatest tuulikutest ja nende arvust ning kaasnevast taristust, mille hulk ja asukohad ei ole VTK etapis teada. Mõju hinnatakse eriplaneeringu I etapi KSH raames. Mõju sõltub ka ehitustööde teostamise spetsiifikast, kuid see selgub alles eriplaneeringu II etapis. 3.10. Maavarad ja maardlad Põltsamaa vallas leidub lubjakivi, dolokivi, savi, liiva, kruusa, turvast ning järvelupja ja järvemuda (Endla maardlas). Arvele on võetud dolokivi-, lubjakivi-, savi-, liiva-, kruusa- ja turbamaardlad. Kokku on Põltsamaa valla territooriumil registreeritud 29 maardlat31. Tähtsaim kaevandatav maavara on lubjakivi.32 Kaevandatakse ka dolokivi, kruusa, liiva ja turvast. Ülevaate maardlate ja mäeeraldiste paiknemisest valla territooriumil annab eriplaneeringu veebikaart. Kuna mäeeraldistel on tuulepargialade kavandamine välistatud, siis otsest olulist negatiivset mõju tuuleparkidest lähtuvalt neile eeldada ei ole. Küll jäävad tuuleparkideks võimalikud sobivad alad kohati mäeeraldiste vahetusse lähedusse (Otisaare lubjakivikarjääri ja Tapiku turbatootmisala juures) ning käesolevalt ei ole teada tuuleparkide teenindamiseks vajaliku taristu võimalikud asukohad. Tuulepargialade kattumine maardlatega ei ole automaatselt välistatud ning nagu nähtub esmaste tuuleparkideks sobivate alade paiknemisest, siis kattuvad maardlatega neist mitmed. Samuti võib eeldada, et kavandatav taristu võib kattuda maardlatega. Jõgeva maakonnaplaneeringuga 2030+ on valla territooriumil paiknevad maardlad jagatud kolme kategooriasse: I kategooria (maavarade kaevandamine on soodustatud), II kategooria (enne 30 EELIS, seisuga 25.08.2022 31 Maa-ameti X-GIS maardlate kaardirakendus, seisuga 08.08.2022 32 Vastu võetud Põltsamaa valla üldplaneering, seisuga 20.06.2022. 30 / 54  Põltsamaa valla tuuleparkide eriplaneeringu lähteseisukohad ja KSH VTK kasutuselevõttu tuleb teha täiendavaid uuringuid, III kategooria (kasutuselevõtul on olulised kitsendused 33. Valdavalt on kattumine II ja III kategooriaga. Kavandatav tegevus võib maardlaid mõjutada eeskätt juhul, kui tuulikuid või tuuleparkidega kaasnevat taristut kavandatakse maardla alale. Kuna tuulepargid on valdavalt pikaajalised ehitised, siis võib nende rajamine maardlale halvendada maavara kaevandamisväärsena säilimist või maavarale juurdepääsu olemasolevat olukorda. Sõltuvalt tuuleparke teenindava taristu paiknemisest, võib see hakata mõjutama ka juurdepääsu olemasolevatele mäeeraldistele. Mõju olulisus sõltub tuulepargi rajamiseks sobivate alade ning tuuleparkidega kaasneva taristu paiknemisest, aga ka tuulepargi arendusaladele lubatavate tuulikute arvust ja nende omavahelisest paiknemisest. Eriplaneeringu I etapi KSH aruandes hinnatakse mõju maavaradele ja maardlatele. 3.11. Väärtuslik põllumajandusmaa Põllumajandus on Põltsamaa vallas üheks peamiseks majandusharuks. Väärtuslikku põllumajandusmaad leidub suuremate ja väiksemate aladena praktiliselt kogu valla ulatuses, va metsastel ja soistel aladel. Valla mullastik kuulub Eesti viljakaimate hulka, ületades kohati Jõgeva maakonna keskmist (46) reaalboniteeti. Kõige viljakamad mullad asuvad Adavere aleviku, Kalme ja Mällikvere külade ümbruses (kuni 57 hindepunkti). Kokku on Põltsamaa vallas väärtuslikku põllumajandusmaad ca 24 200 ha ulatuses.34 Ülevaate väärtusliku põllumajandusmaa massiivide paiknemisest planeeringualal annab eriplaneeringu veebikaart. Tuuleparkideks võimalike alade valiku kriteeriumite kohaselt ei ole tuulepargid väärtuslikul põllumajandusmaal välistatud ning esialgselt välja valitud alad nendega paiguti ka kattuvad. Märkimisväärset kattumist siiski ei ole, valdavalt jäävad tuulepargialadele väärtusliku põllumajandusmaa massiivide servaalad, kattuvust suuremate massiividega esineb üksikutel juhtudel. Taristuobjektide asukohad selguvad eriplaneeringu I etapi koostamisel, kuid arvestades väärtusliku põllumajandusmaa massiivide hulka ning paiknemist, siis eeldatavasti tekib kattuvus väärtusliku põllumajandusmaaga ka taristuobjektidel. Tuulepargid võivad väärtuslikku põllumajandusmaad mõjutada läbi ehitiste kavandamise väärtuslikule põllumajandusmaale, millega võib kaasneda nii massiivide kasutusest välja langemine kui ka killustamine selliselt, et nende edasine põllumajanduslik kasutus on raskendatud või muutub ebaotstarbekaks. Mõju on seotud ehitus- ja kasutusetapiga. Kasutusaegne mõju sõltub tuulikute ja taristuobjektide paiknemisest ning tuulepargi omanikuga saavutatavast kokkuleppest. Üldjuhul asetsevad tuulikud selliste vahemaade tagant, mis võimaldab põllumajandustegevust. Sellisel juhul tuulikutest olulist negatiivset mõju eeldada ei ole. Väärtusliku põllumajandusmaa edasist kasutamist võib mõjutada ka nii olemasolevate maaparandussüsteemide mõjutamine (nt drenaaži kahjustamine), väärtusliku kasvupinnase eemaldamine ehitustööde käigus kui ka pinnase olemasoleva struktuuri rikkumine ja sellega kaasnevad muutused mullaviljakuses, taimestikus ja loomastikus (kaudne mõju). Mõju olulisus sõltub tuulepargiks valitavate alade ning tuuleparkidega kaasneva taristu paiknemisest, tuulepargialade hõivatusest tuulikutega ning sellest, kuidas need paiknevad põllumajandusmaa massiivide suhtes. Eriplaneeringu I etapi KSH aruandes hinnatakse mõju väärtuslikule põllumajandusmaale. 33 Jõgeva maakonnaplaneering 2030+ 34 Vasut võetud Põltsamaa valla üldplaneeringu KSH aruanne (versioon 7, seisuga 20.01.2022, nõuetele vastavaks tunnistatud Põltsamaa Vallavolikogu otsusega 17.02.2022 nr 1-3/2022/7) 31 / 54  Põltsamaa valla tuuleparkide eriplaneeringu lähteseisukohad ja KSH VTK 3.12. Kultuuriväärtused ja maastikud Põltsamaa valla kultuuriväärtuste hulka kuuluvad kultuurimälestised, XX sajandi väärtuslikud arhitektuuripärandi objektid, maaehituspärand, pärandkultuuriobjektid, maakondliku ja kohaliku tähtsusega väärtuslikud maastikud ning miljööväärtuslikud alad. Üldised tingimused kultuuriväärtuste säilitamiseks ja väärtuse suurendamise tagamiseks on seatud Jõgeva maakonnaplaneeringuga ja täpsustatud vastu võetud Põltsamaa valla ÜP-s. Kultuurimälestistena (kinnismälestistena35) on registreeritud 15 ajaloomälestist, 58 arheoloogiamälestist ja 81 ehitismälestist. 36 Põltsamaa valla ajaloo- ja ehitismälestised on koondunud peamiselt asulatesse (eelkõige Põltsamaa linna ja endistesse mõisasüdametesse. Üksikuid ajaloomälestisi (nt ühishauad, kalmistud) esineb valla erinevates paikades. Arheoloogiamälestiste kontsentratsioon on kõige suurem Põltsamaa linnas ning Annikvere, Kalme, Neanurme, Pikknurme, Sulustvere ja Tõrenurme külades. Kultuurimälestiste kaitset ja kasutamistingimusi reguleerib muinsuskaitseseadus. Põltsamaa vallas on registreeritud 26 XX sajandi arhitektuuripärandi objekti37 (hooned). Maaehituspärandina on registreeritud seitse rehemaja, seitse vallamaja ja 12 koolihoonet38. Registreeritud on 523 pärandkultuuriobjekti39. Militaarpärandi objekte on registreeritud kolm40. Vallas on seitse kalmistut, mis ei ole arvel kultuurimälestisena. Põltsamaa valla territooriumil on kümme väärtuslikku maastikku, millest Põltsamaa-Võhmanõmme väärtuslik maastik (pärandkultuurmaastik) on maakondliku tähtsusega. Üheksa väärtuslikku maastikku (Vitsjärve, Pällussaare, Lustivere, Neanurme, Undi metsavahitalu, Pööra, Lahavere, Kauru, Arisvere) on kohaliku tähtsusega (vana säilinud asustusstruktuuriga talumaastikud). Tuuleparkide kontekstis on olulised maastikud defineeritud laiemalt kui vaid väärtuslikud maastikud. Need on inimese poolt tajutavad, looduslike ja/või inimtekkeliste tegurite toimel ning koosmõjul kujunenud iseloomulikud alad, mille osas esineb oluline avalik huvi või kus paikneb mõni kohalikele elanikele tähtis avalikult kasutatav objekt, mida tuulepark võib mõjutada. Millised maastikud konkreetselt on siinkohal asjakohased, ei ole käesoleva dokumendi koostamisel teada - see selgub planeerimisprotsessi käigus. Vastu võetud Põltsamaa valla üldplaneering määratleb kokku 5 miljööväärtuslikku ala: neli ala Põltsamaa linnas ja üks ala Puurmani alevikus. Kultuuriväärtuste täpsetest asukohtadest annab ülevaate eriplaneeringu veebikaart. Kuna kultuurimälestised (kinnismälestised) ja nende kaitsevööndid on tuulepargialade seisukohast loetud välistavaks kriteeriumiks (vt ptk 1.6.1), siis nende otsene mõjutamine ei ole tõenäoline. Tuuleparkide (ja kaasneva taristu) kattumine muude kultuuriväärtustega (pärandkultuuriobjektid, XX saj arhitektuur, maaehituspärand jms, miljööalad, looduslikud pühapaigad, muistised ja pärimuspaigad) ei ole automaatselt välistatud. Tuuleparkideks esialgselt valitud võimalikest aladest nähtub, et kattuvust esineb pärandkultuuriobjektidega ning vähesel määral ka kohaliku tähtsusega väärtuslike maastikega (kattumine servaaladel). Kuna VTK etapis ei ole teada muud asjakohased maastikud, siis ei saa välistada nendega kattumust. Samuti ei ole VTK etapis teada tuuleparkidega kaasneva taristu asukohad, mistõttu ei saa välistada nende kattumist mõne kultuurimälestise või muu kultuuriväärtusliku objektiga. Kavandatava tegevuse mõju kultuuriväärtustele võib avalduda nii otseselt kui ka kaudselt. 35 Käesolevas EP-s ei käsitleta kultuurimälestisena kaitse all olevaid vallasmälestisi (kunstimälestisi), sest need asuvad hoonetes, mida EP-ga ei mõjutata. EELK Põltsamaa kirik ja EAÕK Põltsamaa kirik asuvad Põltsamaa linnas. EELK Põltsamaa kirik ja Lustivere mõisa peahoone on kultuurimälestised (vaadatud 04.07.2022). Kultuurimälestisena kaitse all olevad hooned ja Põltsamaa linn tiheasustusalana on tuuleparkide EP kohaselt välistavad kriteeriumid. 36 Kultuurimälestiste riiklik register, seisuga 01.07.2022 37 Kultuurimälestiste riiklik register (XX sajandi arhitektuur) 38 Kultuurimälestiste riiklik register (Maaehituspärandi andmekogu), seisuga 01.07.2022 39 Maa-ameti X-GIS pärandkultuuri kaardirakendus, seisuga 06.06.2022 40 Kultuurimälestiste riiklik register (Militaarpärand), seisuga 19.07.2022 32 / 54  Põltsamaa valla tuuleparkide eriplaneeringu lähteseisukohad ja KSH VTK Otsene mõju võib kaasneda tuulepargi kavandamisega kultuuriväärtuslikule alale või objektile, väärtuslikule või muule avaliku huvi või kohalikele olulisele maastikule. Kaevetööd võivad mõjutada maa sees olevaid arheoloogiaväärtusega objekte arheoloogiamälestiste esinemise piirkonnas ja potentsiaalsetel arheoloogiaväärtusega aladel. Eeltoodud mõjud on seotud nii tuuleparkide kui ka neid teenindava taristu ehitamisega. Otsese mõju korral võib ohtu sattuda kultuuriväärtuse säilimine. Kaudne mõju on seotud eeskätt vaadete muutumisega. Maastike ja miljööväärtuslike alade puhul võivad tuulepargid mõjutada vaateid. Vaadete muutumise kaudu võib avalduda mõju ka kultuuripärandile. Mõju vaadetele on seotud ennekõike tuulepargi kasutusetapiga, aga ka sulgemistapiga, mille käigus maastikus pikka aega domineerinud objektid eemaldatakse ning vaated taaskord muutuvad. Mõju olulisus sõltub tuulepargi rajamiseks sobivate alade ning tuuleparkidega kaasneva taristu paiknemisest, tuulepargialade hõivatusest tuulikutega ning sellest, kuidas need paiknevad piirkonna kultuuriväärtuste suhtes (sh, kuidas muutuvad vaated). Eriplaneeringu I etapi KSH aruandes käsitletakse mõju kultuuriväärtustele. 3.13. Välisõhu kvaliteet: õhusaaste ja müra Välisõhus levivat müra tekitavad Põltsamaa vallas peamiselt tööstusettevõtted ja suurema liiklussagedusega maanteed. Tuuleparkidega seotud müra vallas ei ole, kuna praeguses olukorras tuulepargid puuduvad. Liiklusest lähtuv müra võib probleemiks olla (müranorme ületada)41 suuremate maanteede puhul nende vahetus läheduses (tee kaitsevööndis), kuid kaitsevööndist kaugemal on müra valdavalt normikohane (v.a põhimaantee nr 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa, mille puhul võib ülenormatiivne müra levida ka kaugemale). Välisõhu kvaliteeti läbi õhusaasteainete tekke ja leviku mõjutab peamiselt põllumajandustegevus ja töötlev tööstus, liikluse osas on olulised suurema liiklussagedusega teed. Probleeme välisõhu kvaliteediga (nii müra piirnormide kui ka saasteainetele kehtestatud õhukvaliteedi piirväärtuste ületamisi) vallas teada ei ole.42 Tuuleparkide mõju välisõhu kvaliteedile on eeskätt seotud välisõhus leviva müraga, mis jaguneb ehitus-, kasutus- ja sulgemisaegseks. Ehitus- ja sulgemisaegne müra (tekib seoses ehitusmasinate ja seadmete töö ning sõidukite liikumisega) on ajutine ning töökorralduslike meetmetega on võimalik hoida seda normide piires. Ehitus- ja sulgemisetapis olulist mõju seoses müraga eeldada ei ole. Tuulepargi kasutusetapis tekitavad müra peamiselt elektrituulikud ja nende töötamine (labade liikumine). Müra tekitavad ka tuuliku mehaanilised osad nagu käigukast ja mootor ning tuulepargi teenindamiseks rajatud taristu elemendid (nt alajaamad), kuid viimased ei ole olulise tähtsusega. Tuulikute töötamisega kaasnev müratase, müra leviku ulatus ja mõju olulisus sõltub nii tuulikute arvust, kõrgusest ja võimsusest kui ka tuuleparkideks sobivate alade paiknemisest, maastiku eripäradest ning muust maakasutusest piirkonnas. Tuulikud nagu paljud teised heliallikad põhjustavad ka madalsageduslike helisid. Mõju on seotud kasutusetapiga (tuulikute töötamisega). Mõõtmised tuuleparkides ja uuringud ei ole seni aga tuvastanud madalsageduslikke helisid tasemel, kus need põhjustaksid inimestele tervisemõjusid. On leitud, et tuulikute põhjustatav madalsageduslik heli on samal tasemel kui looduslik foon43. Samas on tuuleparkide puhul oluline tagada, et nende poolt tekitatav madalsageduslik müra, aga ka 41 Atmosfääriõhu kaitse seaduse kohaselt kehtivad välisõhus levivale mürale normid vastavalt üldplaneeringuga määratud mürakategooriatele. Müra normtasemed on omakorda kehtestatud keskkonnaministri 16.12.2016 määrusega nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“. 42 Vastu võetud Põltsamaa valla üldplaneeringu KSH aruanne (versioon 7, seisuga 20.01.2022, nõuetele vastavaks tunnistatud Põltsamaa Vallavolikogu otsusega 17.02.2022 nr 1-3/2022/7) 43 Somatic Responses to Low Frequency Noise. Leventhall, 2006; Infrasound Does Not Explain Symptoms Related to Wind Turbines. Publications of the Government’s analysis, assessment and research activities 2020:34 Maijala, P., Turunen, A., Kurki, I., Vainio, L., Pakarinen, S., Kaukinen, C., Lukander, K., Tiittanen, P., Yli-Tuomi, T., Taimisto, P., Lanki, T., Tiippana, K., Virkkala, J., Stickler, E., Sainio, M, 2020 33 / 54  Põltsamaa valla tuuleparkide eriplaneeringu lähteseisukohad ja KSH VTK infraheli, vastaks piirkonda jäävates tundlikes hoonetes õigusaktidega kehtestatud piirväärtustele 44. Tuuleparkide rajamiseks sobivate alade esialgsete asukohtade valikust nähtub, et elamutest ja ühiskondlikest hoonetest on kavandatud puhver 750 m ja tiheasustusaladest 1 km, mis eeldatavasti välistab seal normide ületamise. Õhusaasteainete teke ja levik välisõhus on seotud peamiselt ehitus- ja lammutustöödega. Eeskätt pinnasetööde ja tolmavate ehitusmaterjalide käsitlemisega, aga ka masinate ja seadmete töö ja sõidukite liiklemisega ehitusplatsidel ning neile suunduvatel teedel (heitgaasid). Tegemist on lühiajalise mõjuga, mida sarnaselt ehitus- ja sulgemisaegsele mürale on töökorralduslike võtetega võimalik hoida normide piires. Saasteainetele kehtestatud õhukvaliteedi piirväärtuste45 ületamist ning seega olulise negatiivse mõju teket eeldada ei ole. Tuulepargi töötamisel ja selle teenindamiseks mõeldud taristu kasutamisel tekib õhusaasteaineid marginaalselt. Mõju välisõhu kvaliteedile jääb ka kasutusetapis eeldatavalt väheolulisele tasemele. Tuuleparkide rajamise mõju välisõhu kvaliteedile õhusaasteainete osas on laiemas plaanis pigem positiivne, kuna aitab vähendada fossiilsete kütusete kasutamist ning nende põletamisel tekkivaid saasteaineid. Eriplaneeringu I etapi KSH käigus analüüsitakse ja hinnatakse tuulepargi kasutusaegset müra, mis on seotud tuulikute töötamisega. Käsitletakse nii välisõhus levivat müra kui ka madalsageduslikku müra ja infraheli. Ehitus- ja sulgemisaegset müra ja õhusaasteainete teket ning levikut käsitletakse vajadusel eriplaneeringu II etapi KSH aruandes. 3.14. Ohtlikud ja suurõnnetuse ohuga ettevõtted Maa-ameti ohtlike ettevõtete kaardirakenduse46 kohaselt on Põltsamaa vallas neli ohtlikku ettevõtet (Airok OÜ Vitsjärve Peekon viljakuivati vedelgaasipaigaldis Vitsjärve külas, Airok OÜ Sepassaare vedelgaasipaigaldis Pajusi külas, Vedelgaas OÜ Mällikvere PÜ viljakuivati vedelgaasipaigaldis Pauastvere külas ning Alexela AS Põltsamaa Puhu risti automaattankla Põltsamaa linnas). A ja B- kategooria suurõnnetuse ohuga ettevõtteid Põltsamaa vallas ei ole. Eriplaneeringu I etapi lähteseisukohtade kohaselt on tuuleparkide kavandamine ohtliku ettevõtte ohualasse välistatud ning tuulepargi rajamiseks esialgselt valitud asukohtadest nähtub, et ohualadesse tuuleparkideks kaalutavaid alasid ei jää. Tuuleparkidega kaasneva taristu asukohad ei ole praeguse seisuga teada. Kemikaaliseadus kehtestab erinõuded maakasutuse planeerimisel ja ehitiste projekteerimisel ohtlike käitiste mõjualasse. Kemikaaliseaduse kohaselt tuleb ohtlike käitiste mõjualas tegevuste kavandamisel hinnata käitisega seonduvaid riske ja ohte, juhindudes kemikaaliseaduses sätestatud korrast. Kuigi tuulepargialasid ohtlike ettevõtete ohualadesse ei kaaluta, siis ei ole praeguses seisus võimalik välistada taristuobjektide kavandamist, kuna nende asukohad selguvad alles eriplaneeringu I etapi koostamisel. Teemat käsitletakse eriplaneeringu I etapi koostamisel. Ohtliku ettevõtte ohualasse jääva maa-ala planeerimisel tuleb planeering kooskõlastada Päästeametiga. 3.15. Riigikaitse Põltsamaa valla territooriumil asuvad järgmised riigikaitselased ehitised: • Kaitseliidu Jõgeva maleva Kirna õppekeskus (Jüriküla, Utsali). Riigikaitselise ehitise piiranguvöönd puudub; 44 Madalsagedusliku müra piirväärtused on kehtestatud sotsiaalministri 04.03.2002 määrusega nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“ ning infraheli piirväärtused sotsiaalministri 06.05.2002 määrusega nr 75 „Ultra- ja infraheli helirõhutasemete piirväärtused ning ultra- ja infraheli helirõhutasemete mõõtmine“. 45 Kehtestatud keskkonnaministri 27.12.2016 määrusega nr 75 „Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused, õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid“ 46 Maa-ameti X-GIS ohtlike ettevõtete kaardirakendus, seisuga 25.08.2022 34 / 54  Põltsamaa valla tuuleparkide eriplaneeringu lähteseisukohad ja KSH VTK • Kaitseliidu Jõgeva maleva Põltsamaa malevkond (Põltsamaa vallasisene linn). Riigikaitselise ehitise piiranguvöönd puudub47; • Kaitseliidu Jõgeva maleva Utsali lasketiir (Jüriküla, Lodumetsa). Ehitisele on töövõime säilitamiseks kehtestatud piiranguvöönd ulatusega 2000 m kinnistu piirist48. Riigikaitseliste ehitiste paiknemine ja nende piiranguvööndid on nähtavad eriplaneeringu veebikaardil. Põltsamaa valla üldplaneering49 kajastab informatiivsena (strateegilise vajadusena) Kaitseliidu uue lasketiiru alternatiivseid asukohti: 1) Jürikülas Põltsamaa vallas (olemasolev Utsali lasketiiru asukoht), 2) Väike-Kamari külas Põltsamaa vallas ja 3) Sortsi külas Tartu vallas (ohuala ulatub Põltsamaa valda). Üldplaneering lasketiiru lõplikku asukohavalikut ette ei näe, sest tegemist on riiklikes huvides kavandatava objektiga, mida ei saa ÜP raames täpsemalt kavandada. Põltsamaa valla territooriumile (Kõpu külast valla kirdeosas otse alla valla lõunapiirini Jürikülas) jääb riigikaitse kompensatsiooniala piirjoon (vt ptk 1.3), millest ida poole eriplaneeringu raames tuuleparke ei kavandata. Kuna tuulepargid on riigikaitselise objekti alal, selle piiranguvööndis ja riigikaitse kompensatsiooniala piirjoonest ida poole välistatud, siis ohtu riigikaitselisele ehitisele või selle töövõimele tuulikutest lähtuvalt pigem eeldada ei ole, kuid lõpliku hinnangu annab sellele Kaitseministeerium50. Eriplaneeringu I etapi koostamisel tehakse koostööd Kaitseministeeriumiga ning juhindutakse Kaitseministeeriumi poolt esitatavatest tingimustest. Kaitseministeerium selgitab planeeringu algatajale riigikaitselise ehitise piiranguvööndi ruumilist ulatust ja paiknemist ning riigikaitselise ehitise töövõime tagamisega seotud piiranguid. 3.16. Kliimamuutused Põltsamaa vallas on kliimamuutustega seonduvalt maakasutuse ja planeerimise kontekstis tõenäoliselt olulisimateks ilminguteks lumi- ja jääkatte vähenemine, kuuma- ja põuaperioodid, lokaalsed üleujutused ning neist tulenevalt muutused veekogude veerežiimis, maapinnalähedase veekihi veerežiimis, põllumajanduses (saagikuses, põllukultuurides) ning vee- ja kanalisatsiooniteenuste toimimises, tormide sagenemine ja neist tulenevad nõuded ehitiste ja taristu vastupidavusele, samuti võimalikud muutused ökosüsteemides ja elurikkuses.51 Kavandatava tegevuse mõju kliimamuutustele on seotud nii tuulepargi ehitamise kui ka kasutamisega. Ehitusaegne mõju kliimamuutustele avaldub eeskätt läbi maakasutuse muutuste. Nt tuulikute rajamiseks metsamaale on vajalik metsa raadamine, mis mõjutab süsiniku talletamist ja sidumist. Tuuleparkide mõju kliimamuutustele seisneb ka selles, et tuuleparkide rajamine aitab kaasa taastuvatel energiaallikatel põhineva elektrienergia osakaalu suurendamisele. See loob energiatootmises eeldused fossiilsete kütuste kasutuse ja nende põletamisel eralduvate kasvuhoonegaaside vähendamiseks. Milline on mõju ulatus ja olulisus, sõltub nii tuulikuteks sobivate alade arvust, nende ja kaasneva taristu alale jäävast maakasutusest kui ka tuulikute paiknemisest võimalikel arendusaladel ning kasutatavatest tuulikutest (tüübist, arvust), samuti tuulepargi koguvõimsusest. Tuulepargid võivad 47 Vastu võetud Põltsamaa valla üldplaneeringu KSH aruanne (versioon 7, seisuga 20.01.2022, nõuetele vastavaks tunnistatud Põltsamaa Vallavolikogu otsusega 17.02.2022 nr 1-3/2022/7) 48 Kaitseministri 26.06.2015 määrus nr 16 „Riigikaitselise ehitise töövõime kriteeriumid, piirangute ruumiline ulatus ja andmed riigikaitselise ehitise töövõimet mõjutavate ehitiste kohta“; Vastu võetud Põltsamaa valla üldplaneeringu KSH aruanne (versioon 7, seisuga 20.01.2022, nõuetele vastavaks tunnistatud Põltsamaa Vallavolikogu otsusega 17.02.2022 nr 1-3/2022/7) 49 Vastu võetud Põltsamaa valla üldplaneering, seisuga 20.06.2022. 50 Kaitseministri 26.06.2015 määrus nr 16 „Riigikaitselise ehitise töövõime kriteeriumid, piirangute ruumiline ulatus ja andmed riigikaitselise ehitise töövõimet mõjutavate ehitiste kohta“ 51 Vastu võetud Põltsamaa valla üldplaneering, seisuga 20.06.2022. 35 / 54  Põltsamaa valla tuuleparkide eriplaneeringu lähteseisukohad ja KSH VTK mõjutada lokaalsel tasandil ka mikroklimaatilisi tingimusi tuulikute vahetus läheduses. Mõjud sõltuvad konkreetsest tuulepargist ja keskkonnast selle ümbruses ning on asukohapõhised. Kokkuvõttes on tuuleparkidel nii negatiivseid kui positiivseid mõjusid kliimamuutustele, kuid milline on mõju eeldatav ulatus ja olulisus, ei ole LS ja VTK koostamise etapis võimalik prognoosida. Teemat käsitletakse eriplaneeringu I etapi KSH aruandes. 3.17. Piiriülene mõju Arvestades planeeringuala asukohta (Põltsamaa valla territoorium) ning eeldatavalt mõjutatavat keskkonda, siis ei ole näha, et kavandatava tegevusega võiks kaasneda piiriülene keskkonnamõju ehk mõju mõne naaberriigi keskkonnaseisundile. 36 / 54  Põltsamaa valla tuuleparkide eriplaneeringu lähteseisukohad ja KSH VTK 4. Mõjude hindamise kirjeldus Mõjude hindamise läbiviimise metoodika ning keskkonnamõju strateegiline hindamine lähtub tuuleparkide eriplaneeringu I etapist (alade asukoha eelvalik) ning keskendub teemadele, mida saab I etapi raames hinnata. Töö teostatakse eriplaneeringu I etapi täpsusastmes. Tuuleparkide aladelt lähtuvate mõjude hindamisel lähtutakse EP LS ja VTK etapis teostatud esialgsetest tuulepargi rajamiseks teostatud sobivatest alade valikust ning tuuleparkide eelvaliku tegemiseks sätestatud kriteeriumitest (vt ptk 1.6). KSH läbiviimise täpsem metoodika on esitatud ptk-is 4.1 ning asjakohaste mõjude hindamise kirjeldus ptk-is 4.2. 4.1. KSH läbiviimise metoodika Keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) käigus kirjeldatakse, analüüsitakse ja hinnatakse planeeringu elluviimisega eeldatavalt kaasneda võivaid olulisi keskkonnamõjusid, selgitatakse välja alternatiivsed võimalused ning leitakse meetmed ebasoodsate mõjude leevendamiseks. Keskkonnamõju on oluline, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara52. KSH-ga minimeeritakse võimalused sellisteks arendusteks, millega võib kaasneda oluline ebasoodne keskkonnamõju. Pidades silmas eriplaneeringu I etapi eesmärki, lahendatavaid ülesandeid (ptk 1.) ning eeldatavalt mõjutatavat keskkonda ja kaasneda võivaid keskkonnamõjusid (ptk 3.), viiakse KSH läbi järgmiste valdkondade osas: • mõju looduskeskkonnale, sh Natura 2000 võrgustiku aladele, kaitstavatele loodusobjektidele, vääriselupaikadele, taimestikule ja loomastikule, rohevõrgustikule, bioloogilisele mitmekesisusele, pinnasele, põhja- ja pinnaveele, väärtuslikule põllumajandusmaale, maavaradele ja maardlatele, kliimamuutustele, jäätmetekkele; • mõju inimese tervisele, sh joogivee kvaliteedile, välisõhu kvaliteedile (müra), vibratsiooni teke ja levik; • mõju inimese heaolule, sotsiaalsetele vajadustele ja varale, sh visuaalne mõju, varjutuse mõju, vara säilimine; • mõju kultuuriväärtustele ja maastikele, sh kultuurimälestistele, miljööväärtuslikele aladele, pärandkultuuriobjektidele, väärtuslikele maastikele, ilusa vaatega kohtadele ja teelõikudele. Keskkonnamõju strateegilisel hindamisel juhindutakse asjakohastest õigusaktidest ja mõju hindamise juhendmaterjalidest. Peamised KSH menetlust suunavad õigusaktid on keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (KeHJS) ning planeerimisseadus (PlanS). Eriplaneeringu koostamise käigus läbiviidavale KSH-le kohaldatavad menetlusnõuded tulenevad planeerimisseadusest ning nõuded aruande sisule ja muudele tingimustele keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusest. Hindamise läbiviimisel kasutatakse Keskkonnaministeeriumi juhendmaterjali „Keskkonnamõju strateegilise hindamise juhend“ jt asjakohaseid metoodilisi juhendeid, võetakse arvesse keskkonnamõju hindamise alaseid teadmisi ja üldtunnustatud hindamismetoodikat. Mõjude analüüsimisel ja olulisuse hindamisel juhindutakse asjakohaste keskkonnakaitseliste õigusaktidega määratud normidest ja nõuetest, valdkondlikest arengukavadest, kaitsekorralduskavadest, eriplaneeringu I etapi koostamise raames teostatavatest uuringutest (ptk 1.7) ning valdkondlike ekspertide arvamustest. Vajadusel konsulteeritakse asjaomaste asutustega. Töö läbiviimisel tuginetakse eelkõige olemasolevatele andmetele: 52 KeHJS § 22, eRT 37 / 54  Põltsamaa valla tuuleparkide eriplaneeringu lähteseisukohad ja KSH VTK asjakohastele riiklikele andmebaasidele, seirete ja uuringute tulemustele, (teadus)kirjandusele ning eksperthinnangutele. Olulisel kohal on valdkondlikud kaardimaterjalid ja kaardianalüüsi (GIS- analüüs) teostamine, mis võimaldab samaaegselt vaadelda erinevaid infokihte, alasid ning ulatuslikke territooriume. Kus võimalik ja asjakohane, võetakse arvesse ka teisi samalaadseid planeeringuid ja nende KSH-de tulemusi. Samuti tehakse koostööd kohaliku omavalitsuse, huvitatud osapoolte, kohalike elanike ning planeerimisdokumendi koostajate ja keskkonnaekspertide vahel, kaalutakse asjaomaste asutuste ja isikute ettepanekuid, arvestatakse nendega või põhjendatakse mittearvestamist. Hindamisel arvestatakse nii otseseid kui ka kaudseid mõjusid, mõju iseloomu, suurust, ulatust, esinemise tõenäosust, kestvust (lühi- ja pikaajalisus), sagedust, pöörduvust ning toimet. Tähelepanu pööratakse võimalikule koosmõjule ja mõjude kumuleerumisele, arvestades vajadusel ka väljastpoolt planeeringuala (Põltsamaa valla territooriumi) tulevad mõjusid. Millises hinnatavas valdkonnas milliste eeltoodud aspektidega ning millises ulatuses arvestatakse, sõltub valdkonnast. Töö käigus antakse soovitusi parema(te)ks lahendus(te)ks ning antakse meetmed oluliste ebasoodsate mõjude vältimiseks ja leevendamiseks. Kus asjakohane, tehakse vajadusel ettepanekuid ka väheoluliste ebasoodsate mõjude vähendamiseks. Eriplaneeringu I etapi väljundina määratakse kindlaks tuulepargi ja selle toimimiseks vajaliku taristu võimalikud asukohad ning tuulikute võimalikud lubatavad kõrgused ja eeldatav maksimaalne arv valitud asukohtades, kuid ei ole teada tuulikute täpne paiknemine arendusaladel, tuuleparkide ja kaaseva taristu ehitamise tehnoloogia vms muud detailid (selguvad detailse lahenduse koostamisel ehk eriplaneeringu II etapis). Seetõttu jääb I etapi mõju hindamine üldisemale tasemele. KSH raames antavad leevendusmeetmete detailsus sõltub samuti eriplaneeringu I etapi täpsusastmest. KSH kohta koostatakse nõuetekohane aruanne, mis esitatakse planeeringu mõjude hindamise aruande koosseisus. Kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu I etapi kontekstis on tegemist KSH esimese etapi aruandega. KSH esimese etapi aruande koostamisel lähtutakse keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 40 lõigetes 4 ja 4 2 toodud nõuetest. KSH I etapi aruanne on aluseks eriplaneeringu detailse lahenduse ehk II etapi KSH aruande koostamisele. KSH I etapi aruandes antakse selle koostamiseks vajalikud lähteandmed, sh määratakse kindlaks võimalikel arendusaladel kohustuslikud analüüsid ja uuringud, millega peab tuulepargi edasisel kavandamisel arvestama. KSH läbiviimist juhib KSH juhtekspert. Nõuded KSH juhteksperdile on sätestatud KeHJS §-s 34. KSH juhtekspert ja eksperdirühma koosseis ning ekspertide käsitletavad valdkonnad on toodud eriplaneeringu ja mõjude hindamise meeskonna kirjelduses. Täpsem mõju hindamise metoodika KSH raames käsitletavate valdkondade lõikes on toodud peatükkides 4.1.1 kuni 4.1.5. 4.1.1. Mõju hindamine Natura 2000 võrgustiku aladele Põltsamaa valla territooriumil asuvate Natura 2000 võrgustiku alade kirjeldus ning Natura aladele eeldatavalt avalduv oluline keskkonnamõju on esitatud ptk-is 3.1. KSH erisused Natura 2000 võrgustiku osas on sätestatud KeHJS-e §-ga 4553. Strateegilise planeerimisdokumendi võib kehtestada juhul, kui seda lubab Natura 2000 võrgustiku ala kaitsekord ja kui kavandatav tegevus ei mõju kahjulikult selle Natura 2000 võrgustiku ala terviklikkusele ega mõjuta negatiivselt ala kaitse-eesmärke. Mõju hindamisel Natura võrgustiku aladele arvestatakse alade kaitse-eesmärke ja alade terviklikkust. KSH käigus hinnatakse planeeritava tegevuse võimalikku mõju Natura 2000 võrgustiku aladele kõigepealt eelhindamise etapis. Eelhindamise käigus selgitatakse välja lahenduse võimalik mõju Natura 2000 alale ning hinnatakse, kas on võimalik objektiivselt järeldada, et kavandatava tegevuse 53 Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus 38 / 54  Põltsamaa valla tuuleparkide eriplaneeringu lähteseisukohad ja KSH VTK ebasoodne mõju on välistatud. Kui oluline mõju ei ole teada ja pole piisavalt informatsiooni järelduste tegemiseks mõju puudumise kohta või tõenäoliselt kaasneb oluline mõju, jätkatakse asjakohase hindamise etapiga. Asjakohast hindamise eelduseks on piisava täpsusega informatsiooni olemasolu kavandatava tegevuse kohta. Kui sageli viiakse juba KSH VTK etapis läbi Natura eelhindamine võimalike ebasoodsate mõjude tuvastamiseks ning selgitamaks välja, kas ja milliste Natura alade osas on KSH raames vajalik läbi viia asjakohane hindamine, siis käesolevalt ei ole see otstarbekas põhjusel, et puudub info taristuobjektide võimalike asukohtade kohta ning nendega seotud mõjusid ei ole võimalik prognoosida. Eriplaneeringu I etapi KSH raames tehakse Natura eelhindamine ning hinnatakse Natura asjakohase mõju hindamise vajalikkust. Kui osutub vajalikuks, viiakse KSH raames läbi asjakohane hindamine. Natura hindamisel on metoodiliseks aluseks „Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis“54. Natura 2000 aladele avalduva mõju hindamise tulemused esitatakse mõjude hindamise aruandes selgelt eristava osana (eraldi peatükina). 4.1.2. Mõju hindamine looduskeskkonnale Eeldatavalt mõjutatav keskkond ja eeldatavalt kaasnev oluline keskkonnamõju alltoodud valdkondade lõikes on esitatud ptk-is 2.2 • Mõju hindamine kaitstavatele loodusobjektidele Analüüsitakse ja hinnatakse kavandatava tegevusega kaasnevat mõju kaitstavate loodusobjektide säilimisele ja nende soodsa seisundi tagamisele. Käsitletakse nii otseseid mõjusid (tegevused kaitstava loodusobjekti alal) kui ka kaudseid mõjusid (tegevused väljaspool kaitstavaid loodusobjekte, häiringud nagu müra jne). Kaitsealustele linnuliikidele ja käsitiivalistele avalduva mõju hindamisel juhindutakse eriplaneeringu I etapi raames koostatavatest uuringutest (linnustiku uuring-eksperthinnang, käsitiivaliste uuring- eksperthinnang). Uuringute metoodikad on toodud ptk-is 1.7, täpsemad metoodikad esitatakse uuringutes. Liikide elupaigakasutusest (liikumine pesapaiga, toitumis- ja peatumisalade vahel) ning rändest lähtuvalt analüüsitakse kavandatava tegevusega kaasnevaid ohte (kokkupõrkerisk ja hukkumine kokkupõrkes tuulikute või elektriliinidega, rändetakistus, elupaikade omavaheline sidusus vms), hinnatakse kaasnevaid mõjusid ja mõjude olulisust. Mõju analüüsimisel ja hindamisel pööratakse tähelepanu ka võimalikule koosmõjule, mida võivad põhjustada kumulatiivselt kõik valla alale kavandatavad tuulepargialad. Vajadusel võetakse arvesse ka teisi teadaolevaid arendusi vallas ja sellest väljaspool. Mõju hinnatakse eksperthinnanguna, kasutades muuhulgas kaardianalüüsi. • Mõju hindamine loomastikule (sh linnustikule ja käsitiivalistele) Analüüsitakse ja hinnatakse loomastiku elupaikade säilimist/killustamist/kadu, killustamise ja kao korral selle ulatust ja olulisust tuuleparkide ning nendega kaasneva taristu aladel. Maastikupildi muutumisel analüüsitakse ja hinnatakse häiringuid loomade igapäevasele liikumisele ja rändetingimustele. Tähelepanu pööratakse tegevusest lähtuvatele häiringutele (tuulikutest ja elektriliinidest tulenev barjääriefekt, liikumistakistus ja hukkumisrisk, tegevusest lähtuvaid häiringuid nagu nt visuaalne häiring, müra, ehitus- ja lammutustöödega kaasnev seadmete ja masinate liikumine vms) ning nende mõju loomastikule. Sisendiks mõju hindamisele on eriplaneeringu I etapi raames teostatavad uuringud (vt täpsemalt eespool kaitstavate loodusobjektide osas). 54 A. Aunapu, R. Kutsar, K. Eschbaum, 2019. „Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis“. 39 / 54  Põltsamaa valla tuuleparkide eriplaneeringu lähteseisukohad ja KSH VTK Mõju analüüsimisel ja hindamisel pööratakse tähelepanu ka võimalikule koosmõjule, mida võivad põhjustada kumulatiivselt kõik valla alale kavandatavad tuulepargialad. Vajadusel võetakse arvesse ka teisi teadaolevaid arendusi vallas ja sellest väljaspool. Mõju hinnatakse eksperthinnanguna, kasutades muuhulgas kaardianalüüsi. • Mõju hindamine taimestikule Analüüsitakse tuulepargialade ja tuuleparkidega kaasneva taristu kattuvust loodusliku ja looduslähedase taimkattega, looduslike ja poollooduslike aladega ning hinnatakse kaasnevaid mõjusid. Juhul, kui andmed on ajakohastatud, võetakse arvesse ka väljaspool Natura 2000 võrgustiku alasid inventeeritud Natura 2000 elupaigatüüpe. Hinnatakse metsa raadamise ja muu taimkatte kao mõju, samuti tuulikute ja taristu killustavat mõju taimkattele. Tähelepanu pööratakse ka kaudsetele mõjudele (nt veerežiimi muutused ja selle mõju taimestikule) ning vajadusel koosmõjule (kõikide tuulepargialade koosmõju, vajadusel koosmõju muude teadaolevate arendustega). Mõju hinnatakse eksperthinnanguna, kasutades muuhulgas kaardianalüüsi. • Mõju hindamine rohevõrgustikule Analüüsitakse ja hinnatakse planeeringulahenduse mõju rohevõrgustiku sidususele ja toimimisele. Juhul, kui rohevõrgustiku säilitamine ja toimimise jätkumine olemasoleval kujul ei ole võimalik, nähakse ette meetmed sidusa ja funktsionaalse rohevõrgustiku tagamiseks. Tähelepanu pööratakse võimalikule koosmõjule (kõikide valla alale kavandatavate tuulepargialade mõju, vajadusel muud arendused) ning sellele, kas ja kuidas tuuleparkide arendamine Põltsamaa vallas võib mõjutada rohevõrgustiku sidusust naaberomavalitsustega. Mõju hindamisel tuginetakse eriplaneeringu I etapi raames teostatavale rohevõrgustiku sidususe eksperthinnangule (vt ptk 1.7). • Mõju hindamine bioloogilisele mitmekesisusele Analüüsitakse ja hinnatakse tuuleparkide ja nendega kaasneva taristu mõju üldisele elurikkusele, käsitledes nii elurikkuse kadu tegevuse alal kui ka alalt väljapoole ulatuvaid mõjusid. Hindamisel tuginetakse riiklikele andmebaasidele ja muudele asjakohastele piirkonna kohta teadaolevatele andmetele. Analüüsitakse ja hinnatakse kavandatava tegevuse alade kattuvust Keskkonnaagentuuri ELME55 ja IRENES56 projektide kaardikihtidega (ELME ökosüsteemide seisund, IRENES ökosüsteemiteenuste rikkalikkuse kuumkohad, IRENES tsoneeringute kaart). Oluliseks sisendiks bioloogilisele mitmekesisusele avalduva mõju hindamisel on ka rohevõrgustiku sidususe eksperthinnang ning mõju hinnang rohevõrgustikule. Mõju hinnatakse eksperthinnanguna, kasutades muuhulgas kaardianalüüsi. • Mõju hindamine vääriselupaikadele Analüüsitakse ja hinnatakse tuuleparkide ja nendega kaasneva taristu mõju vääriselupaikade säilimisele, pindala vähenemisele ning muutustele vääriselupaikade olemasolevates tingimustes (tuule-, valgus- ja niiskusrežiimi muutused). Kuna mõjud on seotud (ilmnevad) seoses ehitustegevusega, siis keskendutakse mõju hindamisel ehitusetapile. Mõju hinnatakse eksperthinnanguna, kasutades muuhulgas kaardianalüüsi. 55 Keskkonnaagentuuri projekt „Elurikkuse sotsiaal-majanduslikult ja kliimamuutustega seostatud keskkonna- seisundi hindamiseks, prognoosiks ja andmete kättesaadavuse tagamiseks vajalikud töövahendid“ 56 Keskkonnaagentuuri Interreg Europe projekt „Ökosüsteemi teenuste kuumkohad ja kombineeritud kaardid“ 40 / 54  Põltsamaa valla tuuleparkide eriplaneeringu lähteseisukohad ja KSH VTK • Mõju hindamine põhja- ja pinnaveele Analüüsitakse ja hinnatakse kavandatava tegevuse mõju põhjavee kvaliteedile, keskendudes eeskätt tuuleparkide ehitusaegsele mõjule (vundamentide rajamisele). Analüüsitakse ja hinnatakse, kuidas tuuleparkidega ja sellega kaasneva taristu ehitamine ja lammutamine võib mõjutada pinnaveekogumite seisundit ja pinnaveekogumitele seatud eesmärgi saavutamist. Mõju hinnatakse eksperthinnanguna ning ulatuses kuivõrd I etapis on kavandatava tegevuse kohta andmeid. Mõju hinnang põhja- ja pinnaveele on sisendiks ka teiste mõjuvaldkondade hinnangutele, nt tervisemõjude hindamisele. • Mõju hindamine pinnasele (sh niiskusrežiim, geoloogia) Analüüsitakse ja hinnatakse tuuleparkide ja nendega kaasneva taristu ehitamisega kaasneva loodusliku pinnase kadu, väärtusliku kasvupinnase vähenemist ja sellega kaasnevat mõju pinnasele. Tähelepanu pööratakse ka muutustele loodusliku pinnase olemasolevas struktuuris, niiskusrežiimis ja mullaviljakuses. Kuna tuuleparkide kavandamisel tuleb arvestada, et tuulikud ja nende vundamendid saaksid projekteeritud piisavalt tugevad ja vastupidavad, siis niivõrd kuivõrd olemasolevad andmed võimaldavad, käsitletakse ka tuulepargialade (ehitus)geoloogilisi tingimusi. Analüüsitakse ja hinnatakse tuulepargialade ja taristu kattumust maaparandussüsteemidega ning kaasnevat mõju. Mõju hinnatakse eksperthinnanguna. Mõju hinnang pinnasele ja maaparandussüsteemidele on sisendiks ka teiste mõjuvaldkondade hinnangutele, nt taimestikule, loomastikule ja väärtuslikule põllumajandusmaale kaasnevate mõjude hindamisele. • Mõju hindamine maavaradele ja maardlatele Analüüsitakse ja hinnatakse, kuivõrd tuulepargid ja nendega kaasnev taristu mõjutab maavara kaevandamisväärsena säilimist ja maavarale juurdepääsu olemasolevat olukorda. Tähelepanu pööratakse kavandatava tegevuse paiknemisele olemasolevate mäeeraldiste suhtes ja hinnatakse neile kaasnevat mõju. Mõju hinnatakse eksperthinnanguna, kasutades muuhulgas kaardianalüüsi. • Mõju hindamine väärtuslikule põllumajandusmaale Analüüsitakse ja hinnatakse tuuleparkide ja kaasneva taristu kattuvust väärtusliku põllumajandusmaaga ning hinnatakse väärtuslikule põllumajandusmaale avalduva mõju olulisust. Hindamisel lähtudes eeskätt väärtusliku põllumajandusmaa põllumajanduslikuks otstarbeks kasutamise ning terviklikkuse säilitamise põhimõttest võimalikult suures ulatuses. Arvesse võetakse ka pinnasele ja maaparandussüsteemidele avalduvaid mõjusid. Mõju hinnatakse eksperthinnanguna. • Mõju hindamine kliimamuutustele ja kliimamuutustega arvestamine Analüüsitakse ja hinnatakse tuuleparkide rajamise mõju kliimamuutustele. Analüüsitakse ja hinnatakse tuuleparkide töötamise potentsiaalset mõju kliimamuutustele võrreldes fossiilsete kütuste kasutamisega. Ulatuses, kuivõrd see tuulepargialade asukohavaliku etapis on võimalik, võetakse arvesse tuulepargi rajamise süsiniku jalajälge. Tähelepanu pööratakse ka tuuleparkidega kaasneva lokaalse kliimamõju võimalikkusele ning kliimamuutustega arvestamisele tegevuse kavandamisel. 41 / 54  Põltsamaa valla tuuleparkide eriplaneeringu lähteseisukohad ja KSH VTK Mõju hinnatakse eksperthinnanguna ja kvalitatiivselt. Detailseid tuulikute elutsükli kasvuhoonegaaside heite arvutusi EP I etapi KSH aruandes läbi ei viida, kuna I etapis ei ole teada kasutatavate tuulikute mudelid ega muud tuulepargi rajamise detailid, mis on seotud tuulikute transpordi, ehitustöödega vms. Mõju hindamisel tuginetakse olemasolevate andmetele, sh uuringutele ja kirjandusele teiste tuuleparkide kohta. • Hinnangu andmine jäätmeteke võimaluste kohta Tuulepargi arendamisel tekib jäätmeid peamiselt ehitus- ja sulgemisetapis. Kasutusaegne jäätmeteke on seotud varuosade ja tuulikute hooldamisel tekkivate jäätmetega (nt õlid, määrdeained vms), mille kogus on väheoluline. Tuulepargi ehitusaegset jäätmeteket saab võrrelda tavapärase ehitustegevusega kaasneva jäätmetekkega ning jäätmekäitlusnõudeid järgides ei ole eeldada, et sellega kaasneks oluline negatiivne keskkonnamõju. Sellele vaatamata käsitletakse teemat eriplaneeringu I etapi KSH aruandes, analüüsides ehitusaegset jäätmeteket ja jäätmete käitlemise võimalusi. Kuigi tuulikute eluiga silmas pidades ei ole täna teada, milliseks osutuvad kasutuselt kõrvaldatud tuulikute käitlusvõimalused tuulepargi sulgemisel, siis pööratakse siiski tähelepanu ka sulgemisaegsele jäätmetekkele ja tekkivate jäätmete võimalikule käitlemisele. Sulgemisaegset jäätmeteket käsitletakse tänaste teadmiste valguses. Teemat käsitletakse eksperthinnanguna. 4.1.3. Mõju hindamine inimese tervisele Mõju hindamisel inimese tervisele keskendutakse tuuleparkide ehitamisetapi võimalikule mõjule joogivee kvaliteedile ning kasutusetapis kaasnevale mürale. Joogivee kvaliteedile avalduva mõju hindamisel on sisendiks hinnang põhjavee kvaliteedile (vt metoodikat eespool ptk-is 4.1.2 „Mõju hindamine põhja- ja pinnaveele“). Mõju hinnatakse eksperthinnanguna. Tuulepargi töötamisega kaasneva müra mõju hindamine põhineb eriplaneeringu I etapis teostataval mürauuringul ning selle raames tehtaval müra leviku modelleerimisel. Mürauuringu metoodikat on kirjeldatud ptk-is 1.7, täpsem metoodika esitatakse vastavas uuringus. Mõju olulisuse tuvastamisel lähtutakse välisõhus leviva müra osas atmosfääriõhu kaitse seadusest ja selle alamaktidest tulenevatest nõuetest ning madalsagedusliku müra ja infraheli osas rahvatervise seadusest ja selle alamaktidest. Välisõhus leviva müra normide osas lähtutakse vastu võetud Põltsamaa valla üldplaneeringuga määratud maakasutuse juhtotstarvetest tuulepargialade piirkonnas ning neile määratud mürakategooriatest. 4.1.4. Mõju hindamine inimese heaolule, sotsiaalsetele vajadustele ja varale • Visuaalse mõju hindamine Kavandatavate tuulikuparkidega seotud visuaalseid muutusi maastikus kirjeldatakse ja hinnatakse nähtavusanalüüsist ja tuulepargi jaoks sobivates asukohtades tuulepargi kohta koostatavatest visualiseeringutest lähtuvalt. Nähtavusanalüüsi ja visualiseeringute metoodika on toodud ptk-is 1.7, täpsem metoodika esitatakse vastavas uuringus. Visuaalse mõju seisukohast olulised mõjutatavad keskkonnaelemendid on kultuurimälestised ja nende vaatekoridorid ning maastiku esteetiline väärtus, sh väärtuslikud maastikud, ilusad teelõigud ja ilusad vaatekohad. Muutuste tulemusi kirjeldatakse ja hinnatakse olulisuse seisukohast. Sisendina kasutatakse mh hinnangut kultuuriväärtustele, väärtuslikele maastikele ja ilusa vaatega kohtadele. Hinnangut ei anta selles osas, kas muutus on positiivne või negatiivne, sest eksperdi arvamus ei oleks objektiivne (tegemist on teemaga, mis sõltub suurel määral inimeste subjektiivsest 42 / 54  Põltsamaa valla tuuleparkide eriplaneeringu lähteseisukohad ja KSH VTK arvamusest, sh suhtumisest tuuleparkidesse). Visuaalse mõju puhul on oluline tuulikute arv, mastide kõrgus, konstruktsioon ja värv57, kuid EP I etapi käigus kõiki neid aspekte ei käsitleta. Kumulatiivset mõju arvestatakse ja hinnatakse seoses teiste silmapaistvate objektidega maastikus. Teemat käsitletakse eksperthinnanguna. • Varjutuse mõju hindamine Käsitletakse liikuvate varjude võimalikku mõju. Varjutuse mõju hindamise aluseks on eriplaneeringu I etapi raames teostatav varjutuse modelleerimine. Töö metoodikat on kirjeldatud ptk-is 1.7. Varjutuse hindamise/modelleerimise täpsem metoodika esitatakse vastavas uuringus. Hetkel ei ole varjutuse esinemise ja sellest tuleneva häiringu kohta Eestis norme kehtestatud ega juhendmaterjale koostatud. Tuuleparkide varjutuse esinemisel järgitakse varjutuse häiringu hindamisel teiste Euroopa riikide kehtivaid norme ja juhendeid. • Mõju hindamine varale Eriplaneeringu I etapi KSH käigus käsitletakse ja hinnatakse võimalikku ohtu inimese füüsilisele varale (hoonetele, maale)58. Analüüsitakse ka kavandatavate tuulepargi alade ja vajadusel kaasneva taristu seoseid maaparandussüsteemidega, sest nende kahjustamine ehitustööde käigus mõjutab veerežiimi ning selle kaudu maad kui maaomaniku vara. Kuna vara ohtu seadmine võib aset leida nii ehitamisel, tuulepargi kasutamisel kui ka lammutamisel, siis pööratakse tähelepanu kõikidele eeltoodud etappidele. Mõju hinnatakse eksperthinnanguna. 4.1.5. Mõju hindamine kultuuriväärtustele, maastikele ja ilusa vaatega kohtadele Eriplaneeringu I etapi koostamisel ja KSH läbiviimisel arvestatakse nii õigusaktides kui ka asjakohastes strateegilise planeerimise dokumentides kultuuriväärtuste kaitseks sätestatud nõuetega. Analüüsitakse ja hinnatakse kavandatava tegevuse puutumust kultuuriväärtuste, aga ka väärtuslike maastike ja ilusa vaatega kohtadega ning hinnatakse mõju olulisust. Väärtuslike maastike ja ilusa vaatega kohtade osas lähtutakse vastu võetud Põltsamaa valla ÜP-ga määratud väärtustest, mis on käsitletav maastikuanalüüsina, kuna ÜP-s on maastikus esinevad väärtuslikud alad ja kohad välja toodud. Mõju hinnatakse eksperthinnanguna. Hinnangu andmisel nähtavuse ja vaadete seisukohast tuginetakse eriplaneeringu I etapi koostamise raames tehtavatele visualiseeringutele (vt ka ptk 4.1.4 alapunkt „Visuaalse mõju hindamine“). Mõju hinnang kultuuriväärtustele, maastikele ja ilusa vaatega kohtadele on sisendiks ka mõju hindamisele inimese heaolule ja sotsiaalsetele vajadustele (sisend visuaalse mõju hindamisele). 4.2. Asjakohaste mõjude hindamise metoodika Läbi laiendatud mõjude hindamise käsitletakse võimalikke mõjusid sotsiaal-majanduslikule ja kultuurilisele keskkonnale. Õigusaktidega ei ole sätestatud menetlus- ega sisunõudeid asjakohaste mõjude hindamiseks, need mõjud sisustatakse planeeringu eesmärkidest lähtuvalt eriplaneeringu lahenduse väljatöötamise käigus. Käsitletakse vaid neid teemavaldkondi ja mõjusid, mis on vajalikud ja asjakohased planeeringulahenduse väljatöötamiseks. See võimaldab kogu protsessi vältel hinnata lahenduse 57 Kohalike omavalitsuste tuule- ja päikeseenergia käsiraamat. Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus, 2021 58 Mõju hindamine kinnisvara rahalisele väärtusele ei kuulu KSH ülesannete hulka, seda tehakse majanduslike mõjude hindamisel asjakohaste mõjude hindamise käigus (vt ptk 4.2). 43 / 54  Põltsamaa valla tuuleparkide eriplaneeringu lähteseisukohad ja KSH VTK sobivust eriplaneeringu eesmärkidele ja põhjendada planeeringulisi otsuseid ning seda kuidas need toetavad elukeskkonna jätkusuutlikku arengut ja erinevate kogukondade ning huvigruppide huve ja vajadusi. Asjakohaste mõjude hindamisel juhindutakse eriplaneeringu ülesannetest, juhendmaterjalidest, olemasolevatest ja eriplaneeringu raames koostatavatest eksperthinnangutest ning uuringutest, asjakohaste mõjude hindamise praktikatest Eestis. Majandusmõjude hindamise käigus hinnatakse tuulepargi rajamisega seotud otsest finantsilist kui ka laiemat sotsiaalmajanduslikku tasuvust, ettevõtluskeskkonna, elanikkonna tööhõive, maakasutuse, kinnisvara ja maa hinna võimalikke muutusi. Sotsiaal ja kultuurilise keskkonna aspektides hinnatakse muutusi elanike turvatundes, kogukonna püsivusele, identiteedile, sotsiaalsele heaolule. Sotsiaalsed ja kultuurilised mõjud ning nende tunnetatavus on kõige otsesemalt seotud inimtegevusega ja inimestega, kellele mõju avaldub. Seega on mõjude hindamisel oluline arvestada elanikkonna paiknemise ja liikumisega. Samuti on asjakohane võtta arvesse tulevikuarenguid, s.o rahvastiku arvukust kümnete aastate pärast, sest mõne praeguse mõju olulisus võib aja jooksul kahaneda (elanikkonna vähenedes) või hoopis kasvada. Samuti ilmneb siin mõjude hindamise integreeritud olemus. Sotsiaalse ja kultuurilise keskkonna mõjude hindamise lähtekohaks on arusaam, et mitmed planeeringuala kasutusvaldkonnad kujutavad endast enamat kui lihtsalt majandustegevust, olles ühtlasi piirkondlikud identiteedihoidjad ja kogukondliku stabiilsuse tagajad. Lisaks annab sotsiaalsete mõjude käsitlusele võimaliku sisendi ökosüsteemi teenustel põhinev lähenemine, mis rõhutab loodusest tulenevate hüvede olulisust inimese heaolu tagamisel. Sotsiaalse, majandusliku ja kultuurilise keskkonna asjakohaste mõjude hindamise peamised eesmärgid on: • hinnata, kas kavandatav tegevus aitab kaasa valdkonna strateegiliste eesmärkide saavutamisele; • hinnata, kas eriplaneeringu eesmärgi saavutamiseks välja töötatava planeerimislahendusega võib kaasneda eeldatavalt oluline ebasoodne sotsiaalne, majanduslik või kultuuriline mõju, aga ka võimalik positiivne mõju; • tuua välja olulised sotsiaalsest, majanduslikust ja kultuurilisest keskkonnast tulenevad asjaolud, nt vaadete muutumine, võimalik töökohtade lisandumine või ärakadumine, mõne senise tegevusega tegelemise (nt turism, põllumajanduslik tegevus, metsamajandamine) piiramine samas asukohas või teise asukohta viimine. Oluline on täpsustada kultuuriobjektide paiknemist ja sotsiaalse infrastruktuuri objektide (lasteaiad, koolid jt avalikud teenused) asukohti ning hinnata, milline võib olla tuulepargi rajamise mõju nende toimimise seisukohalt. Mõjude hindamise tegelik ulatus ja täpsuaste sõltub kavandatava tegevuse iseloomust ja asukoha eripäradest, seega selguvad täpsemad asjaolud eriplaneeringu koostamise käigus. Samuti võib eriplaneeringu koostamise käigus lisanduda mõjusid, mida põhjendatud vajaduse korral täiendavalt hinnatakse. 44 / 54  Põltsamaa valla tuuleparkide eriplaneeringu lähteseisukohad ja KSH VTK 5. Ajakava ja koostöö 5.1. Ajakava Eriplaneeringu lähteseisukohtade ja eelvaliku etappide (nn eriplaneeringu I etapp) koostamise ajakava on koostatud lähtuvalt planeerimisseaduses toodud menetlustähtaegadest, uuringute koostamiseks vajaminevast ajast ning Põltsamaa valla kui planeeringu koostamise korraldaja töökorraldusest. Ajakava on esialgne ning see täpsustub töö käigus, lähtuvalt menetlusetappide kulgemisest, koostöö ja kaasamise tulemuslikkusest, uuringute läbi viimisest jmt. Eriplaneeringu I etapi ajakavas on tegevused eristatud järgmiselt: • Mustaga on kuvatud planeeringu ja mõjude hindamise koostamise korraldusega seotud tegevused, sh korraldus- ja menetlustoimingud. Need on peamiselt Põltsamaa valla vastutusvaldkonda kuuluvad tegevused. • Rohelisega on kuvatud avalikkuse kaasamise ning ametkondade jt osapoolte koostööga seotud tegevused, sh avalikud väljapanekud ja arutelud, kooskõlastamine jmt tegevused. • Pruuniga on kuvatud uuringute läbiviimisega seotud tegevused, sh uuringute läbiviimine ning nende põhjal järelduste tegemine. • Sinisega on kuvatud planeeringu, mõjude hindamise ja sisulise lahenduse väljatöötamisega seotud tegevused. Need on peamiselt planeeringu koostamist korraldava konsultandi ning mõjude hindamise ekspertide vastutusvaldkonda kuuluvad tegevused. Eeldatav ajakava: ETAPP TEGEVUS LÄBIVIIMISE AEG VASTUTAJA Eriplaneeringu ja KSH algatamine detsember 2021 omavalitsus LS ja VTK koostamine ning juuni– juuli-august konsultant esialgne eelvaliku alade analüüs 2022 19. september– 20. LS ja VTK eelnõu avalik väljapanek omavalitsus november 2022 LS ja VTK eelnõu avalik tutvustus 29.september 2022 omavalitsus detsember 2022, LS ja VTK eelnõu avalikud arutelud omavalitsus jaanuar 2023 LS ja VTK LS ja VTK täiendamine avalike konsultant ja jaanuar 2023 koostamine arutelude tulemusel omavalitsus LS ja VTK kohta kooskõlastuste/seisukohtade jaanuar-veebruar omavalitsus küsimine ametkondadelt ning 2023 isikutelt LS ja VTK täiendamine konsultant ja märts 2023 ametkondade seisukohtade alusel omavalitsus LS ja VTK heakskiitmine ja avalikustamine omavalitsuse märts 2023 omavalitsus kodulehel Uuringute läbiviimine märts-juuni 2023 konsultant ja eksperdid Asukoha Asukohavaliku ja mõjude eelvalik hindamise läbiviimine, I etapi aprill-august 2023 konsultant aruande koostamine 45 / 54  Põltsamaa valla tuuleparkide eriplaneeringu lähteseisukohad ja KSH VTK Asukoha eelvaliku I etapi ja mõjude hindamise aruande september 2023 omavalitsus kooskõlastamine ja arvamuse küsimine november- Avalik väljapanek ja arutelud omavalitsus detsember 2023 Asukoha eelvaliku otsuse ja mõjude hindamise aruande I etapi veebruar 2024 omavalitsus vastuvõtmine Detailse lahenduse koostamine, Detailse mõjude hindamine ning nende lahenduse 2024 - … erinevad osapooled koostamiseks vajalike uuringute ja koostamine kaasamistegevuste läbiviimine Asukoha eelvaliku otsuse vastuvõtmise järgselt korraldatakse uus hange planeeringu detailse lahenduse ja selle KSH aruande koostamiseks ning neid etappe puudutav ajakava pannakse paika edaspidi. 5.2. Kaasamine ja koostöö Ruumilise planeerimise peamine ülesanne on saavutada kokkulepe piirkonna arengupõhimõtetes ja -tingimustes arendaja, kohaliku kogukonna, ametiasutuste, kohaliku omavalitsuse jt huvitatud osapoolte vahel. Planeeringu koostamine on avalik protsess, mis tasakaalustab erinevaid huve ja mille lõpptulemusena kujuneb õiguste ja kohustuste kogum kõigile osapooltele. Järgnevalt on toodud EP elluviimisega seotud asutused ning puudutatud ja huvitatud isikud, keda koostatava EP alusel kavandatav tegevus võib eeldatavalt mõjutada või kellel võib olla põhjendatud huvi tuuleparkide kavandamises osaleda. Alljärgnevates tabelites on eristatud asutusi, kellega tehakse koostööd ning isikuid ja asutusi, keda kaasatakse EP koostamisse. Kaasamise käigus antakse võimalus esitada oma arvamusi eriplaneeringu kohta kõigil huvitatud osapooltel. Osapoolte nimekiri võib täpsustuda planeeringu koostamise käigus täiendavate käsitlemist vajavate teemade esile kerkimisel, kohalikest oludest tulenevalt jm asjaolude tõttu. Asutused, kellega tehakse EP koostamisel koostööd: Asutus Koostöö eesmärk Kaitseministeerium Riigikaitseliste vajadustega arvestamine, riigikaitseliste ehitiste töövõime tagamine teiste tegevuste kavandamisel. Maaeluministeerium Põllumajandusmaadega, sh väärtuslike põllumajandusmaadega arvestamine planeeringulahenduse koostamisel. Keskkonnaamet Planeeringu elluviimisega kaasneva olulise keskkonnamõju vältimine või leevendamine; välisõhu kvaliteedi tagamine; kaitsealuste alade ja objektide kasutustingimustega arvestamine. Keskkonnaministeerium Riigi maareservi jäetud maade administreerimine. Maa-amet Maavaradega arvestamine planeeringulahenduse koostamisel. Transpordiamet Transpordiliikide ülene kompetentsikeskus ning ohutu, mugava ja kiire liiklemiskeskkonna arendaja. Muinsuskaitseamet Kultuuripärandi vajadustega arvestamine. Päästeamet Ohutuse tagamine tuulepargi rajamisel ja kasutamisel. 46 / 54  Põltsamaa valla tuuleparkide eriplaneeringu lähteseisukohad ja KSH VTK Tarbijakaitse ja Ohutusjärelevalve, tururegulatsioon ning seadusest tulenevate Tehnilise Järelevalve kohustuste täitmise kontrollimine ehitiste ja taristu rajamisel. Amet Terviseamet Rahva tervise ja hea elukeskkonna tagamine. Põllumajandus- ja Maaparandussüsteemide toimivuse tagamine. Toiduamet Naaberomavalitsused: Põltsamaa vallaga piirnev omavalitsus, kelle ruumilise arengu Jõgeva, Järva, Tartu, eesmärkide saavutamise võimalust ning ühiseid arengueesmärke tuleb Viljandi, Põhja-Sakala EP koostamisel silmas pidada. Vallavalitsused Rahandusministeerium Heakskiidu andja Asutused ja isikud, kes kaasatakse EP koostamisse: Asutus/isik Kaasamise eesmärk Riigimetsa Riigimetsa majandamisega seotud küsimused, metsade kaitse Majandamise Keskus (RMK) Eesti Keskkonnakaitse eesmärkide täitmise nimel tegutsev vabaühendus. Keskkonnaühenduste Koda (EKO) MTÜ Eesti Taastuvenergiaga seotud Eesti organisatsioonide ühendus, kelle Taastuvenergia Koda eesmärgiks on edendada ja arendada valdkonda. MTÜ Eesti Tuuleenergia Ühenduse eesmärgiks on luua tuuleenergia arengule ja selle Assotsiatsioon tehnoloogia arendusele sellised tingimused, mis tagavad tuuleenergia ja selle arendajate konkurentsivõime ning taastuvenergia laiema kasutuselevõtu kaudu puhta elukeskkonna säilimise. Võrguvaldajad Võrgutrassidega arvestamine planeeringualal. Ettevõtted, ühendused, Kõigi muude huvigruppide arenguvajaduste ja -ootustega kohalikud huvigrupid, arvestamine. elanikud ja laiem avalikkus Teavitus- ja kaasamisviiside nõuded tulenevad planeerimisseadusest, vajadusel viiakse EP käigus läbi täiendavaid kaasamistegevusi. Üldised kaasamisetapid on avalikud väljapanekud, arutelud ja kooskõlastamised ametkondadega, need on toodud joonisel 5. Järgnevalt on loetletud peamised infokanalid ja kaasamistegevused, et huvitatud osapooled teaksid arvestada, milliste allikate kaudu edaspidi eriplaneeringu ja KSH kohta infot levitatakse. • Põltsamaa Vallavalitsuse koduleht https://www.poltsamaa.ee/ Valla kodulehel kajastatakse infot ja uudiseid, mis eriplaneeringuga seotud: jooksvad teated, uudised, avalike väljapanekute ja arutelude info, dokumendid jm peamiselt menetluslik informatsioon ning planeerimisseadusega nõutud materjalid. • Põltsamaa Vallavalitsuse Facebook-i leht https://www.facebook.com/Poltsamaa - siin kajastatakse uudiseid ja teateid ning jagatakse üldist infot. 47 / 54  Põltsamaa valla tuuleparkide eriplaneeringu lähteseisukohad ja KSH VTK • Kohalikud ajalehed: Põltsamaa Vallaleht https://www.poltsamaa.ee/vallaleht ja ajaleht Vooremaa - Neis kajastatakse uudiseid ja teateid ning jagatakse üldist infot. • Ametlikud teadaanded www.ametlikudteadaanded.ee on ametlike teadete avaldamise kanal. • Avalikud väljapanekud ja arutelud viiakse läbi valla avalikes kohtades. Täpsemad asukohad avalikustatakse arutelu teadetes. • Huvitatud isikute kohta koostatakse eraldi nimekiri, keda olulistest etappidest elektrooniliselt teavitatakse. Sinna nimekirja lisatakse koostamise käigus mh need osapooled, kes enda kaasamisest huvitatud on. 48 / 54  Põltsamaa valla tuuleparkide eriplaneeringu lähteseisukohad ja KSH VTK 6. Seosed strateegiliste arengudokumentidega 6.1. Jõgeva maakonnaplaneering 2030+ Jõgeva maakonnaplaneering 2030+59 suunab eelkõige asustust, rohevõrku ja olulisemat taristut. Valla eriplaneeringus võetakse neid suundi arvesse ja välditakse olulisi konflikte maakonna tasandi strateegiliste arengutega. Jõgeva maakonnaplaneeringuga tuulepargi alasid kavandatud ei ole, sest sel hetkel puudus teave nende rajamise vajalikkusest. Tuuleparkide rajamisel tuleb arvesse võtta maakonnaplaneeringus antud tingimusi, mis tänaste teadmiste ja kokkulepete alusel on asjakohased. Hetkel on tuvastatud EP võimalikud vastuolud maakonnaplaneeringu tingimustega: • Jõgeva maakonnaplaneeringu 2030+ peatükis 4.3.3. "Taastuvenergia" on taastuvenergia arendamise põhimõtete all öeldud, et vältida tuleb tuuleenergeetika arendamist aktiivses metsamajanduslikus kasutuses olevatel aladel, kuna põline metsamaa peaks jääma metsa kasvatamiseks ja väärtuslike põllumaade aladele. EP raames on tõenäoliselt vajadus kavandada tuuleparke metsamaale. • Jõgeva maakonnaplaneeringu 2030+ peatükis 3.1.1. „Väärtuslikud maastikud“ on väärtuslike maastike säilimiseks ja maastikuväärtuste suurendamiseks seatud üheks tingimuseks, et väärtuslikele maastikele ei rajata olulise ruumilise mõjuga ehitisi. EP raames on tõenäoliselt vajadus kavandada tuuleparke, mis on olulise ruumilise mõjuga ehitised, osaliselt väärtuslike maastike aladele. • Jõgeva maakonnaplaneeringu 2030+ peatükis 3.1.7. „Roheline võrgustik“ on rohelise võrgustiku toimimist tagavate tingimuste seas toodud, et tuumalale ei rajata tööstus- ja tootmisehitisi. EP raames on tõenäoliselt vajadus kavandada tuuleparke osaliselt rohelise võrgustiku tugialale (MP tähenduses tuumalale). Maakonnaplaneering on koostatud üle 5 aasta tagasi ning tänaseks on mitmed lähenemised ja riiklikud suunised tuuleparkide kavandamiseks muutunud, seega võib öelda, et nende teemade osas ei ole maakonnaplaneeringus toodud tingimused täna enam ajakohased. Võimalikud vastuolud lahendatakse edasise planeeringulahenduse koostamise käigus ning vajadusel tehakse eriplaneeringuga maakonnaplaneeringu muutmise ettepanekud. 6.2. Põltsamaa valla üldplaneering Eriplaneeringu alal kehtivad hetkel haldusreformi eelsete omavalitsuste üldplaneeringud: Põltsamaa linna üldplaneering60, Põltsamaa valla üldplaneering61, Pajusi valla üldplaneering62, Puurmani valla üldplaneering63. Kuna nimetatud üldplaneeringutest enamik on ligi 20 aastat vanad ning kõige uuema Puurmani valla üldplaneering 12 a vana, siis eriplaneeringu koostamiseks vajaliku info aluseks võtmisel neist ei lähtuta, kuna see info on ilmselgelt aegunud. Kehtivate üldplaneeringutega ei ole tuuleparke kavandatud, kuna üldplaneeringute kehtestamise ajal puudus teave nende rajamise vajadusest. 59 Jõgeva maakonnaplaneering. Jõgeva Maavalitsus, Skepast&Puhkim OÜ, 2017. 60 Kehtestatud 19.10.1998. 61 Kehtestatud 17.12.1998. 62 Kehtestatud 27.05.1999. 63 Kehtestatud 27.05.2010. 49 / 54  Põltsamaa valla tuuleparkide eriplaneeringu lähteseisukohad ja KSH VTK Põltsamaa valla üldplaneeringu64 eesmärk on määratleda Põltsamaa valla territooriumi ruumilise arengu põhimõtted ja üldised arengusuunad, seada ja täpsustada maakasutus- ja ehitustingimusi (sh projekteerimistingimuste väljastamise aluseks olevaid tingimusi) ning seeläbi kujundada Põltsamaa vallast atraktiivne elu- ja ettevõtluskeskkond. Tuuleparkide eriplaneeringus võetakse neid suundi arvesse ja välditakse olulisi konflikte teiste arengutega omavalitsuse tasandil strateegilistes arengutes. Koostamisel oleva Põltsamaa valla üldplaneeringuga ei ole tuuleparkide eelvalikut teostatud, kuna üldplaneeringu algatamise hetkel ei olnud Põltsamaa valla territooriumil riigikaitselistest piirangutest tulenevalt tuuleparkide kavandamine võimalik. Üldplaneeringu koostamise ajal on Vabariigi Valitsus teinud otsuse parandada õhuseirevõimekust, mis leevendab riigikaitselisi kõrguspiiranguid mh ka Põltsamaa vallas, mistõttu on siin võimalik arendada tuuleenergeetikat. Vabariigi Valitsuse otsusest tulenevalt ja arvestades, et koostatavasse üldplaneeringusse ei ole mõistlik praeguses etapis tuuleparkide kavandamise infot lisada, on otsustatud eraldi eriplaneeringu läbi viimine. Vastu võetud üldplaneeringu tingimus toetab seda lähenemist: Põltsamaa valla üldplaneering ei käsitle olulise ruumilise mõjuga tuulepargi65 alasid, vajadusel saab neid kavandada üldplaneeringust sõltumatult, õigusaktis ette nähtud tingimustel. Seega ei välista koostatav üldplaneering tuuleparkide rajamist Põltsamaa valla territooriumile. Eriplaneeringu aluseks on koostamisel olev, praeguseks hetkeks vastu võetud Põltsamaa valla üldplaneering, kuhu on koondatud kõik ajakohane teave ning vajalikud asjakohased tingimused eelmiste valdade kehtivatest üldplaneeringutest. 6.3. Strateegia "Eesti 2035" Tegu on riigi pikaajalise arengustrateegiaga, mille eesmärk on kasvatada ja toetada Eesti inimeste heaolu nii, et Eesti oleks ka kahekümne aasta pärast parim paik elamiseks ja töötamiseks. Strateegia "Eesti 2035" annab suuna ÜRO üleilmsete säästva arengu eesmärkide elluviimiseks Eestis. Säästva ehk jätkusuutliku arengu all mõistetakse sihipärast arengut, mis parandab inimeste elukvaliteeti kooskõlas loodusvarade ja keskkonna talumisvõimega. Jätkusuutliku arengu eesmärk on saavutada tasakaal sotsiaal-, majandus- ja keskkonnavaldkonna vahel ning tagada täisväärtuslik ühiskonnaelu praeguste ja järeltulevate põlvede jaoks. Eriplaneeringu kontekstis omab suurimat tähtsust majandusele ja kliimale seatud siht - minna üle kliimaneutraalsele energiatootmisele tagades energiajulgeolek. Kliimaneutraalsele ja head õhukvaliteeti tagavale energiatootmisele üleminek eeldab alternatiivide kaalumist ning valikute tegemist. Taastuvenergia osakaalu kasvu toetava tasakaalu saavutamine julgeoleku, keskkonnakaitse ja elanike huvide vahel maismaal ja merel. Eesti riik on avatud ja toetab uusi lahendusi, nagu näiteks (avamere) tuuleenergia. Eesmärk 2035 aastaks on tagada 55% energia lõpptarbimisesest taastuvenergiaga, mille hulgas on tuuleenergia. Kasvuhoonegaaside netoheitkoguse eesmärk 2035 aastaks on jõuda 8 miljoni tonni CO2 ekvivalendini. Strateegiast 2035 on oluline ka elukeskkonnale seatud siht, milleks on kõigi inimeste vajadustega arvestav, turvaline ning kvaliteetne elukeskkond. Eriplaneering aitab kasutusele võtta uuenduslikke tehnoloogiaid ja looduslähedasi lahendusi, mis tagab hea elukeskkonna terves Eestis. Samuti arvestatakse põhimõttega, et elukeskkonda kavandatakse igaühe koostöös, pärandit ja looduse elurikkust hoidvalt. Neid sihte arvesse võttes, kujundatakse ka eriplaneeringu lahendus. 64 Põltsamaa valla üldplaneering. Vastu võetud 17.02.2022. 65 Tuulepark Vabariigi Valitsuse 26. juuni 2003. a määruse nr 184 „Võrgueeskiri” tähenduses, mis koosneb vähemalt 30 meetri kõrgustest elektrituulikutest. 50 / 54  Põltsamaa valla tuuleparkide eriplaneeringu lähteseisukohad ja KSH VTK 6.4. Eesti keskkonnastrateegia 2030 Keskkonnastrateegia aastani 2030 on keskkonnavaldkonna arengustrateegia, mis juhindub Eesti säästva arengu riikliku strateegia “Säästev Eesti 21” põhimõtetest ja on katusstrateegiaks kõikidele keskkonna valdkonna ala-valdkondlikele arengukavadele, mis peavad koostamisel või täiendamisel juhinduma keskkonnastrateegias toodud põhimõtetest. Kliimamuutuste leevendamise ja õhu kvaliteedi tagamiseks on energia valdkonna eesmärgiks toota elektrit mahus, mis rahuldab Eesti tarbimisvajadust, ning arendada mitmekesiseid, erinevatel energiaallikatel põhinevaid väikese keskkonnakoormusega jätkusuutlikke tootmistehnoloogiaid, mis võimaldavad toota elektrit ka ekspordiks. Energia valdkonna arengu eesmärk on arendada Eesti tarvet rahuldavat energeetikat, mis kasutaks erinevaid energiaallikaid. Eelistatud on need tootmisviisid, mis koormavad võimalikult vähe keskkonda, kuid võivad kasutada ka fossiilseid energiaallikaid. Oluliseks tegevussuunaks on taastuvate ning muude alternatiivsete energiaallikate kasutusele võtmine. Strateegias määratletakse Eesti pikaajalised arengusuunad looduskeskkonna hea seisukorra säilitamiseks, lähtudes samal ajal keskkonnavaldkonna seostest majandus- ja sotsiaalsfääriga ning nende mõjust ümbritsevale looduskeskkonnale ja inimestele. Keskkonnastrateegia põhisuunad on loodusvarade säästev kasutamine ja jäätmetekke vähendamine, maastike ja looduse mitmekesisuse säilitamine, kliimamuutuste leevendamine, välisõhu tagamine ning inimeste hea tervise ja elu kvaliteet. Eriplaneeringus võetakse arvesse Eesti keskkonnastrateegia põhisuundi, väärtustades loodus- ja kultuurikeskkonda, säilitades võimalikult suures ulatuses looduskaitsealasid ja muid loodusväärtusi. 6.5. Riiklik strateegia "Säästev Eesti 21" Riiklik strateegia "Säästev Eesti 21"66 (SE21), mis on ühiskondlik kokkulepe Eesti jätkusuutlikuks arenguks. Kuna strateegia on koostatud vastavalt asjakohastele globaalsetele ja Euroopa Liidu suunistele, on Eesti keskkonnastrateegia juba arvestanud laiema konteksti ja eesmärkidega. SE21 eesmärk on ühendada globaalsest konkurentsist tulenevad edunõuded säästva arengu põhimõtete ja traditsiooniliste väärtuste säilitamisega Eestis. SE21 peamisteks eesmärkideks on Eesti kultuuriruumi elujõulisus, inimese heaolu kasv, sotsiaalselt sidus ühiskond ja ökoloogiline tasakaal. Ökoloogilise tasakaalu valdkonnas on üheks eesmärgiks 2030 aastaks Eesti energiamajanduse ümber korraldamine, toetades energiasäästlikku tegevust ja eelisarendades seda. Tuuleparkide rajamine aitab vastavat eesmärki saavutada. Strateegia toob välja, et kuna taastuvatest materjalidest energiatootmisega kaasnevad paratamatult maastike kasutamise probleemid – elupaikade häving, täiendav koormus bioressursside kogumisel, müra, rikutud maastik jms, siis tuleb välja töötada mehhanismid, mis võimaldavad kahjulikku keskkonnamõju adekvaatselt määrata ja kompenseerida. Eriplaneeringu koostamisel võetakse seda arvesse. 6.6. Kliimamuutustega kohanemise arengukava 2030 Arengukava eesmärk on suurendada Eesti riigi, piirkondliku ja kohaliku tasandi valmisolekut ja võimekust kliimamuutuste mõjudega kohaneda. Arengukavas tuuakse välja, et oodatavad kliimamuutused Eestis on temperatuuri tõus, sademete hulga suurenemine, merevee taseme tõus, tormide sagenemine ja sellest tulenevad keskkonnamuutused. 66 https://www.envir.ee/sites/default/files/elfinder/article_files/se21_est_web_1.pdf 51 / 54  Põltsamaa valla tuuleparkide eriplaneeringu lähteseisukohad ja KSH VTK Arengukava üheks ala-eesmärgiks on energeetika ja varustuskindlus, sh energiasõltumatus, - turvalisus, -ressursid, energiatõhusus, soojatootmine ja elektritootmine. Energiasõltumatuse juhtmõte on sõltumatus energiakandjate impordist, energiatootmisel tuginemine kodumaistele kütustele ja eelkõige taastuvatele kütustele ning taastuvenergiaallikate kasutamine ja energiatootmise portfelli mitmekesistamine. Tõhus ehk säästev energiakasutus aitab vähendada riski, et äärmuslikest ilmastikunähtustest tulenev lisakoormus avaldab energiataristule ja - süsteemile kahjulikku mõju. Energeetika ja varustuskindluse eesmärkide tagamiseks seab arengukava meetmeks kliimamuutustest tingitud riskide ennetamise energiavõrkudes ja taastuvenergia kasutamisel. Energiasõltumatuse, varustuskindluse ja energiajulgeoleku valdkonna meetme tegevused on tihedalt seotud Energiamajanduse arengukavaga aastani 2030, suurendavad energiasõltumatust, energiaga varustuse kindlust ja energiaturvalisust nii praegu kui ka karmistuvate ilmastikuolude ja võimalike äärmuslike ilmastikunähtuste sagenemise korral, seda nii riiklikul kui regionaalsel tasemel. Energia varustuskindluse tagab parimal moel piisavate ja kiirelt reageerivate tootmisvõimsuste olemasolu ja energiatootmise hajutamine. Kava kohaselt on suurima kasutuspotentsiaaliga taastuvad energiaressursid: tuule- ja päikeseenergia. Tuuleparkide kavandamine on kooskõlas arengukava eesmärgiga tagada varustuskindlus, kuna tuuleparkidega suurendatakse taastuvenergia kasutamist ning tagatakse seeläbi kiirelt reageerivate tootmisvõimsuste olemasolu ja energiatootmise hajutamine. Kui tuuleparkide arendajad on hinnanud ja maandanud kliimariskid, mis rakenduvad kavandatud tegevusele selle eluea jooksul ning hinnanud tuuleenergia potentsiaali kavandatava tegevuse piirkonnas, on tegevus kooskõlas ka kliimamuutuste mõjudega kohanemisega. 6.7. Kliimapoliitika põhialused aastani 2050 Eesti kliimapoliitika põhialuste arengudokument annab edasi Eesti kliimapoliitika pikaajalise visiooni nii valdkondlikes kui ka kogu majandust hõlmavates poliitikasuundades. Eesti kliimapoliitika tugineb rahvusvahelistele arengudokumentidele ja kokkulepetele: Konkurentsivõimeline vähese CO2 - heitega majandus 2050. aastaks – edenemiskava, Energia tegevuskava aastani 2050, Euroopa ühtse transpordipiirkonna tegevuskava – liikumine konkurentsivõimelise ja ressursitõhusa transpordi- süsteemi suunas ja Pariisi kliimakokkulepe (COP21). Eesti kliimapoliitika põhialustega seati eesmärgid, kuidas leevendada kliimamuutusi aastani 2050, kuidas kohaneda kliimamuutustega ning kuidas vähendada kasvuhoonegaase. Eesti kliimapoliitika visioon aastaks 2050 näeb ette, et aastaks 2050 jõutakse Eestis konkurentsivõimelise vähese süsinikuheitega majanduseni. Eesti kliimapoliitika peamine pikaajaline eesmärk on vähendada kasvuhoonegaaside heidet ligi 80 protsenti aastaks 2050 võrreldes 1990. aasta heitetasemega. Arvestatakse, et taastuvate energiaallikate osakaal energiatootmisel suureneb aastaks 2050 ¾-ni, sealjuures kõige suurem osakaal on biomassi ja tuuleenergia kasutusele võtmisel. Sellest lähtuvalt saab järeldada, et eriplaneeringuga kavandatavad tegevused on Eesti kliimapoliitika põhialustega otseselt kooskõlas ning aitavad kliimapoliitika eesmärke ellu viia. 6.8. Eesti riiklik energia- ja kliimakava aastani 2030 Eesti riiklik energia- ja kliimakava aastani 2030 (REKK 2030) koondab Eesti kliima ja energiapoliitika eesmärgid ning meetmed nende saavutamiseks. Dokument põhineb Eesti teistel arengu- dokumentidel, aga ka uutel uuringutel ja analüüsidel. REKKi laiem eesmärk on avalikkuse ning ettevõtjate informeerimine, selleks et Eesti kliima ja energiapoliitika eesmärkide saavutamiseks vajalikke investeeringuid planeerida ja ette valmistada. REKKi eesmärgid on muu hulgas: 52 / 54  Põltsamaa valla tuuleparkide eriplaneeringu lähteseisukohad ja KSH VTK • Eesti kasvuhoonegaaside heite vähendamine 80% aastaks 2050 (sh 70% aastaks 2030). • Transpordi, väikeenergeetika, põllumajanduse, jäätmemajanduse, metsamajanduse ja tööstuse sektorites vähendada aastaks 2030 võrreldes 2005. aastaga kasvuhoonegaaside heidet 13 %. • Taastuvenergia osakaal energia summaarsest lõpptarbimisest peab aastal 2030 olema vähemalt 42%. Energeetikavaldkonna meetmete hulka kuulub ka tuuleparkide rajamine. Seega ühtivad eriplaneeringuga kavandatavad tegevused otseselt REKKi suundadega ning aitavad Eesti kliima- ja energiapoliitika eesmärkide täitmisele otseselt kaasa. 6.9. Energiamajanduse arengukava aastani 2030 ENMAK kirjeldab Eesti energiapoliitika eesmärke aastani 2030, energiamajanduse visiooni aastani 2050, üld- ja alaeesmärke ning meetmeid nende saavutamiseks. Arengukava järgi on Eesti energiamajanduse visioon aastaks 2050 järgmine: Eestist on kujunenud Põhja-Balti energiaturul moodsaid ja keskkonnasõbralikke tehnoloogiaid kasutav energiat eksportiv riik. Eesti energeetiline sõltumatus ja selle pikaajaline kindlustamine on riigi elanike majandusliku heaolu, riigis tegutsevate ettevõtete konkurentsivõime ja Eesti energiajulgeoleku peamine alustala. Arengukava üheks eesmärgiks on soodustada taastuvatest energiaallikatest toodetava energia tootmise ja tarbimise osakaalu Eestis. Arengukava järgi on taastuvenergeetika tootmise osakaalu indikatiivne sihttase aastal 2030 50 % (võrreldes 25,8 % algtasemega aastal 2012). Arengukava üks alaeesmärke on varustuskindluse ehk pideva energiatarve tagamine Eestis. Muuhulgas seatakse mõõdetavaks eesmärgiks taastuvenergia osakaalu suurenemine elektrienergia lõpptarbimises 14 %- lt 2014. aastal vähemalt 50 %-ni aastaks 2030. Arengukavas seatud eesmärkide täitmisel on aga tuuleenergeetikal biomassi kasutusele võtmise kõrval üks olulisemaid rolle. Selle alusel saab väita, et tuuleparkide rajamine aitab otseselt ENMAK-i eesmärke ellu viia ning eriplaneeringuga kavandatavad tegevused on energiamajanduse arengukavaga kooskõlas. 53 / 54  PÕLTSAMAA VALLAVALITSUS Eesti Geoloogiateenistus [email protected] Meie 30.03.2023 nr 7-1/2023/1-10 Arvamuse küsimine Põltsamaa Vallavolikogu 30.12.2021 otsusega nr 1-3/2021/59 algatanud kogu Põltsamaa valla territooriumil kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu ja planeeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise tuuleparkide ja nende toimimiseks vajaliku taristu rajamiseks sobivaima asukoha leidmiseks ning seejärel detailse lahenduse koostamiseks. Edastame teile Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ettepanekul eriplaneeringu lähteseisukohtade ja mõjude hindamise väljatöötamise kavatsuse seisukoha võtmiseks ja arvamuse avaldamiseks. Tuuleparkide eriplaneeringu materjalidega saab tutvuda siin https://www.poltsamaa.ee/tuulepark . Kuivõrd eriplaneeringu koostamise ajakava on võrdlemisi pingeline, siis oleme tänulikud, kui edastate vastuse esimesel võimalusel. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kersti Viggor majandusosakonna juhataja Kersti Viggor majandusosakonna juhataja 5308 1082 [email protected] Lossi 9 Telefon 776 8550 Registrikood 77000358 AS SEB Pank: Põltsamaa linn [email protected] TP kood 229101 IBAN: EE171010152000462007 Põltsamaa vald www.poltsamaa.ee AS SWEDBANK 48104 Jõgeva maakond IBAN: EE522200001120094050